EKP tehtava pankade kriisijuhtimise toimimise tõhusus

Kokkuvõte

Ühtne järelevalvemehhanism

I

2008. aasta finantskriisi järgselt tehti ELi finantsvaldkonna reguleerimises ulatuslikke muudatusi. Pangandusjärelevalve õigusraamistikku tõhustati ja 2014. aastal loodi ühtne järelevalvemehhanism (SSM). Suurte pankade järelevalve eest hakkas vastutama Euroopa Keskpank (EKP). SSM hõlmab Euroopa Keskpanka (EKP) ja osalevate liikmesriikide pädevaid asutusi. Selle üks eesmärk on suurendada euroala pangandussüsteemi stabiilsust.

Mida kontrollikoda auditeeris

II

Auditis uuriti, kui tõhusalt täitis EKP ühte konkreetset järelevalveülesannet – pankade kriisijuhtimist. Järelevalve tegijad kasutavad seda protsessi, et määrata kindlaks rahalistes raskustes olevad pangad ja vajadusel sekkuda. Kriisijuhtimise eesmärk on finantsstabiilsuse säilitamine ja avaliku sektori vahenditest sõltuvuse vähendamine. Kriisijuhtimise käigus teevad pangad juba ette finantsseisundi taastamise kava, et olla valmis kriisiolukordadeks. Kriisijuhtimise käigus peab järelevalve tegija kindlaks tegema panga finantsseisundi halvenemise ja vajadusel kasutama varase sekkumise volitusi.

Kontrollikoja leiud

III

Üldiselt on EKP oma järelevalvetegevuse abil loonud ulatusliku kriisijuhtimismenetluste raamistiku. Finantsseisundi taastamise kavade hindamiseks ja kriisis olevate pankade järelevalveks on EKP organisatsiooniline ülesehitus ja rahastamine piisav, kuigi algne kavandamine oli puudulik ja tuli parandada töötajate suunamist kõige kiireloomulisemate olukordade lahendamiseks.

IV

EKP viimistleb praegu koos teiste järelevalveasutuste ja ühtse kriisilahendusnõukoguga väliskoostöö ja koordineerimise korda. Sellegipoolest võivad lahendamata probleemid tekitada teabe jagamisel viivitusi ja takistada seda ning kahandada koordineerimise tõhusust.

V

EKPs on loodud hea menetluse pankade finantsseisundi taastamise kavade hindamiseks. Kehtestatud on teabe esitamis- ja järelevalvemenetlused ning hindajatel on juurdepääs kasulikele töövahenditele ja suunistele, mida võiks siiski täiustada (eriti finantsseisundi taastamise kava näitajaid). Lisaks ei kasutatud kriiside kindlakstegemisel ja neile reageerimisel süstemaatiliselt finantsseisundi taastamise kavade hindamise tulemusi. Kuna EKP ei ole tõendusmaterjali esitanud, ei ole kontrollikojal võimalik teha järeldust ka selle menetluse juhtimise tegeliku tõhususe kohta.

VI

EKP kriisijuhtimise tegevusraamistikus on mõningaid puudusi ja on ka tõendeid, et selle rakendamine on ebatõhus. Varajase sekkumise hindamiste suuniseid on puudulikud ja neis ei määratleta objektiivseid kriteeriume ega näitajaid, mille abil kindlaks teha, et mõni pank on kriisiolukorda sattunud. EKP volituste parima kasutuse ja konkreetsete olukordade jaoks kõige sobivamate meetmete kohta ei ole suuniseid koostatud. Kontrollikoda ei saanud kõikehõlmavaid tõendeid EKP volituste tegeliku kasutamise kohta ning seepärast ei ole võimalik teha järeldust EKP juhtimise tegeliku tõhususe kohta. Pankade maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamise suuniste ulatus ja üksikasjalikkus ei ole samuti piisav.

Juurdepääs tõenditele

VII

EKP keeldus kontrollikoja poolt auditi läbiviimiseks taotletud olulisi tõendeid esitamast ning see avaldas audititööle negatiivset mõju. See tähendab, et kontrollikoja tähelepanekud ja järeldused on esialgsed. Kontrollikoda võib EKP menetluste ülesehituse kohta üldiseid järeldusi teha, kuid ei saa kinnitada EKP kriisijuhtimise tegelikku tõhusust.

Kontrollikoja soovitused

VIII

Kontrollikoda esitas komisjonile mitu soovitust selle kohta, kuidas EKP võiks oma kriisijuhtimist parandada.

IX

EKP peaks koostöö tegemiseks parandama koordineerimist väliste sidusrühmadega ja võtma vastu finantskonglomeraatide täiendava järelevalve siseraamistiku. Finantsseisundi taastamise kavandamiseks peaks EKP andma täiendavaid suuniseid finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreerimise kohta.

X

Kriisi kindlakstegemiseks peaks EKP jätkama oma varajase sekkumise hindamiste suuniste edasiarendamist ja looma näitajad pankade finantsseisundi halvenemise kindlakstegemiseks. EKP peaks kirjeldatud olukorras süstemaatiliselt kasutama finantsseisundi taastamise kava hindamisest saadavat teavet.

XI

Kriisile reageerimisel peaks EKP tagama, et enne kriisile reageerimise meetmete kaalumist oleksid probleemid kvantifitseeritud, ja võtma kasutusele aruandluse, mille abil jälgitaks süstemaatiliselt varade kvaliteeti. Samuti peaks EKP jätkama varajase sekkumise hindamiste tegevussuuniste edasiarendamist, sh kasutama süstemaatiliselt pankade finantsseisundi taastamise kavade hindamisest saadud teavet. Maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamise puhul peaks EKP oma suuniseid jätkuvalt täiustama.

Sissejuhatus

01

Üks 2008. aasta finantskriisi õppetundidest oli see, et panganduse õigusraamistikku tuleb parema kriisijuhtimise saavutamiseks tõhustada. Euroopa Liidus tuli selleks riigisisesesse õigusesse üle võtta direktiiv 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv). Nimetatud direktiiviga luuakse ühine Euroopa maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik.

02

Vastavalt uutele üleilmsetele standarditele koosneb see kolmest sambast: pankadepoolne finantsseisundi taastamise planeerimine, järelevalve tegijate poolne varajane sekkumine ja kõige viimase sambana kriisilahendus. Euroopa Komisjon on vastu võtnud rakendusmäärused. Koos Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) avaldatud suunistega tõlgendavad ja selgitavad need määrused õigusraamistikku ja aitavad tagada selle ühtset rakendamist.

03

Ühtse järelevalvemehhanismiga (SSM)¹ anti alates novembrist 2014 Euroopa Keskpangale vastutus pankade finantsseisundi taastamise planeerimise hindamisega seotud ülesannete tõhusa juhtimise tagamise ning samuti euroala oluliste pankade varajase sekkumise eest. Alates 2017. aasta juulist teeb EKP otsest järelevalvet 120 olulise euroala panga üle, millele kuulub veidi üle 80 % pangandussektori varadest, st ligikaudu 22 000 miljardit eurot. EKP hinnangul on pangandussüsteemi usaldatavusnõuete täitmise järelevalve kogumaksumus 2017. aastal 490 miljonit eurot, mida rahastavad pangad ise pangamaksude abil.

04

Finantsseisundi taastamise kavandamine ja varajane sekkumine on mõeldud kriisi leevendamise tagamiseks kas pankade endi või järelevalvemeetmete abil. Käesolevas aruande määratluse kohaselt on kriisiolukord seisund, kus mõne panga olukord halveneb tasemeni, mis ohustab panga finantsseisundit. Selle järelevalvealase ülesande täitmiseks vajatakse kriisiohjamise raamistikku. Nimetatud protsess on mõeldud kriisiolukordadeks ettevalmistamiseks, ning kriisiolukordade tekkimisel nende avastamiseks ja neile reageerimiseks.

05

Finantsseisundi taastamise kavandamine on õigusraamistiku uus komponent. Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaselt peavad pangad nüüd välja töötama ja omama finantsseisundi taastamise kavasid, mis koosnevad meetmetest, mida neil on kavas võtta halvenenud olukorras esimese sammuna oma finantsseisundi taastamiseks. Pangandusjärelevalve tegijad annavad nimetatud kavadele oma hinnangu ja teevad otsuse nende usaldusväärsuse ja teostatavuse kohta.

06

Baseli pangajärelevalve komitee sõnul võib varajase sekkumisega ära hoida selle, et avastatud puudus muutub ohuks turvalisusele ja usaldusväärsusele². See on järelevalvealase kriisiohjamise põhikomponent. Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga võeti kasutusele ulatuslik kogum varajase sekkumise vahendeid ning SSMi asutamise ELi määrusega³ antakse EKP-le samuti varajase sekkumise volitused.

07

Kriisiohje tulemuslikkus sõltub seega peamiselt sellest, kui tõhusalt EKP oma ulatuslikke volitusi kasutab. Selle käigus tuleb järelevalvesuutlikkust arendada nii, et negatiivsed sündmused oleks võimalik varajases staadiumis kindlaks teha ja neile koheselt reageerida. Samuti tuleb tagada piisava teabe olemasolu nii asutuse siseselt kui väliselt, ning teha otsuseid õigeaegselt. Kriisiolukorra tõhusa juhtimise viimane eeldus on see, et muude järelevalve tegijate ja asjaomaste ametiasutustega toimuv teabevahetus on sujuv ja koordineerimine tõhus.

08

Finantsseisundi taastamise kavade hindamine ja kriisiolukordade kindlaks määramine on tundlikud otsused, mis tuleks teha usaldusväärse protsessi tulemusel. Sama kehtib ka järelevalvega seotud distsiplinaarvolituste puhul, kuna meetmed peavad olema koostatud viisil, mis võimaldaks probleemi käsitleda eesmärgistatult ja proportsionaalselt. Kõige suurem ülesanne on luua kriteeriumid, mis võimaldaks käsitleda erinevate ärimudelitega ja eri turgudel tegutsevaid panku, mille järelevalvet teevad erineva järelevalvealase taustaga meeskonnad.

09

Seepärast peab valitsema tasakaal üldiste ja kõikehõlmavate ning konkreetse panga põhiste kriteeriumide vahel, tagades samas piisava paindlikkuse nende rakendamisel. Samaaegselt peavad kõik kriteeriumid olema piisavalt selgesõnalised ja põhjalikud, et tagada järelevalve järjepidevus ja kaitse kallutatud tegevusetuse (tegevusetusega kaasnevad suhtelised eelised) ja n-ö seaduste ostmise (avaliku huvi asemel mõne panga huvide edendamine) vastu.

10

Ligikaudu kaks kolmandikku pankadest, millele kohaldati EKP kriisiohjamise menetlusi, olid saanud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi (SREP) hindeks⁴ nelja (kõige halvem hinne enne panga liigitamist maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks) ja kolmandik neist sai hindeks kolme. Ainult üks pank sai SREPi hindeks kahe. Enamik pankadest oli kriisiohjes vähemalt aasta ning mõningad isegi terve perioodi. 2016. aasta andmed näitavad, et 11 % Euroopa pankade SREPi hinne oli neli. 2016. aasta teises kvartalis oli viie panga kapital väljamaksete maksimumsumma käivitajast väiksem.

Auditi lähenemisviis ja metoodika

11

Kontrollikoda uuris, kas EKP oli oma järelevalvetegevuse kaudu suutnud luua tõhusa kriisijuhtimismenetluste raamistiku.⁵ Kontrolliti eelkõige järgmist:

1. kas EKP järelevalvemetoodika ja sellega seotud menetlustega määratakse tõhusalt kindlaks pankade finantsseisundi oluline halvenemine ja reageeritakse sellele, ning
2. kas nii EKP sisese kui ka väliste sidusrühmadega tehtava koordineerimise ja koostöö menetlused ja -kord võimaldavad kriise tõhusalt ohjata.

12

Selles kontekstis uuriti auditis

1. EKP organisatsioonilist ülesehitust ning töötajate värbamise ja jaotamise menetlusi;
2. EKP siseseid ja väliseid (muude sidusrühmadega) teabejagamis-, koordineerimis- ja koostöömenetlusi;
3. EKP menetlusi finantsseisundi taastamise kavade hindamiseks, sh tugivahendid ja -tavad;
4. EKP menetlusi varajase sekkumise raamistiku kohaldamiseks, sh kriteeriumid ja meetodid, millega tagatakse kriiside kindlakstegemine varajases staadiumis ja nende asjakohane käsitlemine.

13

Auditikriteeriumid pärinesid järgmistest allikatest:

1. asjaomased õigusaktid – pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, kapitalinõuete direktiiv (CRD IV)⁶ ja ühtse järelevalvemehhanismi määrus (SSMi määrus);
2. asjaomased komisjoni delegeeritud määrused ja EBA suunised;
3. asjaomased ülemaailmsed standardid (Baseli pangajärelevalve komitee ja finantsstabiilsuse nõukogu); ning
4. EKP sise-eeskirjad ja menetlused.

14

Auditi tõendusmaterjali kogumiseks kohtus kontrollikoda EKP peamiste järelevalvega tegelevate töötajatega ja intervjueeris neid, ning kontrollis sisedokumente ja avalikult kättesaadavaid dokumente. Lisaks audititööle EKPs saatis kontrollikoda kõigile olulistele pankadele küsimustiku, et saada tagasisidet finantsseisundi taastamise kavandamise protsessi tõhususe kohta.

15

Auditis keskenduti ainult EKP otsese järelevalve all olevate pankade (mida nimetatakse olulisteks pankadeks) kriisiohjamise tõhususele. Audit ei hõlmanud vähem oluliste institutsioonide kriisiohjetegevust ega EKP ja kriisilahendusasutuste vahelist koostoimet, v.a õigeaegset teabevahetust. Kontrollikoda ei auditeerinud EKP tehtud individuaalsete järelevalveotsuste asjakohasust vaid seda, kas loodud menetlused võimaldavad otsuseid õigel ajal teha ning kas enne otsuste tegemist tehtud hindamised võimaldasid teha teadlikke otsuseid.

16

Kontrollikojal oli pidevalt auditi ulatust piiravaid probleeme. EKP esitas käesoleva auditi jaoks põhjalikke dokumente ja suunas arvestatavaid ressursse kontrollikoja auditi toetamiseks, mis võimaldas seda teha ajakava kohaselt, ning loodi ka EKP ja kontrollikoja vaheline koostöökord, millega tagati konfidentsiaalsete andmete kaitse ja dokumentide sujuv liikumine. Selle tulemusel sai kontrollikoda süsteemi ülesehituse kohta piisavalt tõendeid, mis võimaldasid selle kohta asjakohaseid järeldusi teha. Kontrollimehhanismide testimise ja substantiivse testimisega seotud tõendeid ei esitatud aga piisavalt. Täpsemad üksikasjad on esitatud I lisas. See tähendab, et finantsseisundi taastamise kavade hindamiste ja muu kriisijuhtimistegevuse elluviimise tõhususe kohta käiv auditi tõendusmaterjal, mis kontrollikojale esitati, oli piiratud ja kohati mitte koheselt kättesaadav. See tähendab, et kuigi kontrollikojale esitati palju dokumente, ei olnud tal võimalik saada vastuseid kõikidele auditiküsimustele, mis on auditi standarditega ette nähtud, ning et käesolevat aruannet tuleb nimetatud auditivaldkondade puhul pidada esialgseks.

Tähelepanekud

Organisatsiooniline ülesehitus, kriisiohjemeetmete rakendamiseks töötajate värbamise ja jaotamise menetlused

17

Et tegevus oleks tõhus, peab EKP kriisijuhtimismeetmetel olema tegevust toetav organisatsiooniline ülesehitus ja piisavalt töötajaid. Piisava arvu töötajate tagamiseks tuleb selge planeerimise abil kindlaks määrata personalivajadused ning tööle võtta piisaval arvul nõutavate oskustega töötajaid. Hädaolukordadele reageerimiseks tuleb kehtestada menetlused töötajate juhtumipõhiseks ümberpaigutamiseks.

Üldiselt on organisatsiooniline ülesehitus asjakohane…

18

Ühised järelevalverühmad vastutavad EKPs järelevalve tegemise, sh pankade finantsseisundi taastamise kavade hindamise järelevalve, ja kriisijuhtimise eest. Ühiseid järelevalverühmasid juhivad alati EKP töötajad. Nimetatud rühmad koosnevad EKP töötajatest ja osalevate liikmesriikide järelevalveasutuste nimetatud töötajatest. Eelmises auditis leiti, et EKP-l on vastutusele vaatamata ebapiisav kontroll nimetatud järelevalverühmade koosseisu ja oskuste üle⁷. Lisaks on EKPs spetsiaalne kriisijuhtimise osakond, mis toetab ühiseid järelevalverühmasid spetsiifiliste kriisijuhtimisalaste ekspertteadmistega. Kriisijuhtimise osakond aitab tagada ka ühiste järelevalverühmade otsuste tegemise järjepidevuse ja nende tegevuse juhtimise tõhususe (vt 1. selgitus).

19

Lisaks eespool mainitule loob kriisijuhtimise osakond SSMi ametiasutustele omaste riskide ja haavatavuse alase teabe põhjal kriisinäitajad ning teeb nende üle järelevalvet. Nimetatud teavet esitavad riskianalüüsi osakond ja riiklike pädevate asutuste kriisijuhtimise osakonnad, ning järelevalveteavet edastab EKP statistika peadirektoraat.

20

Organisatsiooniline ülesehitus suurendab sisuliste ülesannete juhtimise tõhusust. Ühiste järelevalverühmade ja kriisijuhtimise osakonna vastutusvaldkondade ja ülesannete vahel on selge eristus. See aitab kahe üksuse vahelist suhtlust edendada ja alal hoida. Ühistel järelevalverühmadel on järelevalve tegemiseks selged ülesanded ja nad osalevad ka mitmes kriisijuhtimise etapis, alates ettevalmistavast tegevusest kuni varajase sekkumiseni, ning ka maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise protsessis.

21

EKP on ühiste järelevalverühmadega koostoimet veelgi parandanud, jagades kriisijuhtimise osakonna kaheks: kriisijuhtimise toimingud ning kriisijuhtimise poliitika ja koostöö. Kriisijuhtimise toimingute üksus vastutab ühiste järelevalverühmadega toimuva pangandusalase suhtluse eest ning kriisijuhtimise poliitika ja koostöö üksus täidab ülesandeid, mis puudutavad kriisijuhtimise raamistiku poliitikaalast koordineerimist ja pädevate asutuste, kriisilahenduse asutuste ja muude sidusrühmadega tehtavat koostööd.

… kuid algselt oli kavandamine puudulik

22

Kriisijuhtimise osakonna poolt ühistele järelevalverühmadele antavad ekspertteadmised võivad olla äärmiselt olulised kriisiolukordade juhtimise tõhususe seisukohast, kuna ei ole tagatud, et ühiste järelevalverühmade liikmed omavad vajalikke kriisijuhtimise oskusi.

23

Kriisijuhtimise osakonda töötajate värbamise algses kavandamisprotsessis ei võetud arvesse eelnevalt kindlaks määratud oskuseid. Lisaks ei nõutud SSMi loomisel ühise järelevalverühma töötajate värbamisel sõnaselgelt kriisijuhtimise kogemust. EKP-l ei ole ka volitusi, mis tagaksid, et liikmesriikide ametiasutuste lähetatud ühise järelevalverühma liikmetel oleks vajalikud ekspertteadmised. Personaliosakond arutab praegu SSMi jaoks vajalike oskuste ja kvalifikatsioonide andmebaasi loomise võimalikkust.

Üldiselt oli kriisijuhtimise osakonda töötajate värbamine tõhus

24

Uuritud valimi põhjal järeldas kontrollikoda, et töötajate värbamine kriisijuhtimise osakonda oli üldiselt tõhus, võttes arvesse eelkõige asjaomaste kogemustega töötajate leidmise keerukust. Värbamiseks kulus algusest lõpuni keskmiselt kaks kuni kuus kuud ja kõik värvatud töötajad omasid nõutud oskusi.

… kuid EKP-l puuduvad konkreetsed menetlused, mille alusel toimuks kriisiolukorras ühiste järelevalverühmade töötajate arvu ümberhindamine ja -paigutamine nii, et oleks tagatud tegevuse tõhus juhtimine

25

Nagu selgitati kontrollikoja eriaruande punktis 119⁸, peaks järelevalveülesannete arv ja ulatus sõltuma järelevalve all oleva üksuse riskitasemest. Mõne panga olukorra sujuv halvenemine võib vähendada ka vastava ühise järelevalverühma ressursside intensiivsemat kasutamist. Kriisiolukorras võivad ühised järelevalverühmad oma tavapäraseid ülesandeid vähendada või edasi lükata. Personalivajaduste ümberhindamiseks ei ole aga menetlust loodud ning see võib kriisiolukorras juhtimise tõhusust pärssida.

Kriisijuhtimisega seotud koostöö ja koordineerimine

26

Efektiivne kriisijuhtimine eeldab asjaomaste sidusrühmade vahelist tõhusat koostööd ja koordineerimist. See kehtib eriti piiriüleste panganduskontsernide puhul, arvestades nende keerukat olemust.

27

ELi õigus⁹ näeb ette, et EKP peab mõne panga kriisiolukorra lahendamisel teiste ametiasutustega teavet vahetama ja oma tegevust koordineerima. See võib hõlmata ka muid pädevaid pankade järelevalvet tegevaid asutusi, mis kuuluvad järelevalvekolleegiumidesse (kindlustusjärelevalveasutused, kriisilahendusasutused ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutusted).

28

Järelevalvekolleegiumid teevad järelevalvealast koostööd ja koordineerimist nii tavatingimustes kui kriisiolukordades. Kolleegiumide ülesannete tõhusalt toimiv juhtimine sisaldaks asjaomase teabe vahetamist, kriisihindamiste ja kriisile reageerimise koordineerimist.

29

Kolleegiumid peaksid toimima kirjaliku korra alusel, mis sisaldaks teabe konfidentsiaalsust, kasutust ja jagamist ning liikmete vahelist koordineerimist puudutavaid sätteid¹⁰. Ühistel järelevalverühmadel on teiste ametiasutustega kirjaliku korra kehtestamiseks ette nähtud vorm ja EKP sellealased sisemenetlused. Kriisiolukordade puhul ei hõlma EKP menetlused siiski konkreetseid juhiseid selle kohta, kui palju ja mil määral tuleks pangandusgruppide alast teavet vahetada. Siiani kehtestatud kirjalike töökordade puhul ei ole sellist teavet alati nõutud. Sellise korra puudumine võib takistada kolleegiumi tõhusat toimimist kriisiolukorras.

Muude asutustega koordineerimise ja koostöö loomine ei ole lõpule viidud

30

Konsolideeriva järelevalveasutusena on EKP eesistujaks 34 järelevalvekolleegiumile, sh neljale rahvusvahelisele kolleegiumile, kus EKP on ainuke ELi esindav osaleja. EKP koostab praegu kirjalikku koordineerimis- ja koostöökorda, millega hõlbustada nimetatud kolleegiumides kriisijuhtimist. 2017. aasta juuni seisuga oli EKP kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra sõlminud vaid viie kolleegiumiga (vt tabel 1). EKP ei prioriseerinud kirjalike koordineerimis- ja koostöökordade sõlmimist riskipõhiselt. Läbirääkimised on mõnikord keerulised, kuna sõltuvad muu hulgas vastaspoolte huvist. Kirjaliku koordineerimis- ja koostöökorra puudumine võib vähendada EKP suutlikkust kriisile õigeaegselt ja tõhusalt reageerida.

Tabel 1

Kirjalike koordineerimis- ja koostöökordade seis

Seis	Asutuste arv
Sõlmitud	5
Ootab EKP poolset heakskiitmist	4
EKP organisatsioonisisese hindamise etapis	18
Töös (sh kaks ülemaailmset süsteemse olulisusega panka)	3
Ei ole alustatud (rahvusvahelised kolleegiumid)	4

Allikas: EKP.

31

Need EKP koostatud dokumendid sisaldavad piiratud määral tegevussuuniseid ühistele järelevalverühmadele, mis tagavad, et nende kolleegiumidega seotud ülesandeid juhitakse kriisiolukorras järjepidevalt ja tõhusalt.

32

Puudub ka asutusesisene eeskirjade raamistik, mis tagaks, et EKP poolt 29 finantskonglomeraadi¹¹ täiendava järelevalvega kaasnevad täiendavad keerulised ülesanded saaksid lahendatud¹². Kõnealuse raamistiku puudumine võib finantskonglomeraadi kriisi sattumise korral mõjutada sekkumise tulemuslikkust ja õigeaegsust.

33

Nimetatud kahel põhjusel on EKP koordineerimis- ja koostöökorra mudel eriliselt oluline piiriülese kriisijuhtimise tõhusaks toimimiseks. Kõnealune mudel ei sisalda aga nõutud minimaalset teabehulka, mida kolleegiumi liikmed peavad kriisiolukorras vahetama¹³. Kontrollikojale esitatud tõendid ei sisaldanud näiteid EKP kehtestatud minimaalse teabehulga kohta. Mudeli see osa, mis hõlmas järelevalvekolleegiumide ja kriisilahenduse kolleegiumide vahelist suhtlust, on samuti ebatäielik, kuna kriisilahenduse kolleegiumid loodi alles hiljuti ja 19 piiriülest pangandusgruppi on praegu ühtse kriisilahendusnõukogu vastutusel. EKP on väljendanud kavatsust see osa pärast kriisilahenduse kolleegiumide ja kriisiohjerühmade kirjaliku korra valmimist üle vaadata.

Suhtlust kriisilahendusnõukogu ja muude sidusrühmadega tuleb parandada

34

Tõhus suhtlus kriisilahenduse asutustega üldiselt ja eriti kriisilahendusnõukoguga, mis on uus ELi asutus, millele on omistatud raskustes olevate pankade kriisilahenduse ülesanne, on uus ja keskse tähtsusega kriisijuhtimise komponent.

35

EKP ja kriisilahendusnõukogu koostöö hõlmab kas ühe või mõlema asutuse ülesannete täitmiseks vajaliku teabe jagamist ja vahetamist. See sisaldab omakorda kriisilahenduse planeerimist, varajase sekkumise meetmete võtmist ja maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamiste tegemist.

36

Teabe tõhusa liikumise tagamiseks allkirjastasid EKP ja kriisilahendusnõukogu kõigepealt 2015. aasta detsembris vastastikuse mõistmise memorandumi. Vastastikuse mõistmise memorandumit ajakohastatakse praegu viimase kahe aasta kogemuste põhjal, et suurendada kriisilahendusnõukogule kriisilahenduse ja kriisiolukordade jaoks esitatava teabe ulatust ja hulka.

37

Alates 2015. aasta aprillist on kriisilahendusnõukogul kaugjuurdepääs EKP dokumendi- ja arhiivihaldussüsteemile Darwin ja alates 2016. aasta detsembrist on tal olnud juurdepääs järelevalveteavet sisaldavale teabehaldussüsteemile IMAS, mida kasutatakse SSMis. Kriisidevahelisel perioodil jagatakse kriisilahendusnõukoguga teavet vähe. Kriisiolukordade jaoks ei ole praegu kriisilahendusnõukogule esitatavat teabepaketti eelnevalt kindlaks määratud. Seepärast teeb EKP kättesaadavaks teabe, mida ta ise asjakohaseks peab, ja kui kriisilahendusnõukogu vajab lisateavet, peab ta selleks teabetaotluse esitama.

38

Jagatava teabe eelnevalt kindlaksmääramine peaks lihtsustama kriisilahendusnõukogule kriisiolukorras teabe kättesaadavaks tegemist ning kõrvaldama seeläbi praeguse tegevusalase ebatõhususe. See siiski ei taga, et kriisilahendusnõukogu saaks kõnealust teavet kriisi varajases etapis. Süsteemis kättesaadavat teabe hulka ei suurendata automaatselt panga finantsseisundi halvenemisel ja kriisiolukorras, vaid ainult siis, kui EKP kaalub varajast sekkumist ja teeb IMASe etapis vastava märgistuse või kui EKP seda muul põhjusel asjakohaseks peab.

39

Üldiselt mõjutasid need puudused negatiivselt süsteemi toimimise juhtimise tõhusust. Selle asemel, et anda algusest peale põhjalikumad andmed, esitab kriisilahendusnõukogu juhtumipõhiselt mitmeid taotlusi selle kohta, milliseid andmeid tuleb koostada, heaks kiita ja edastada. Lisaks oleks võimalik mõne panga olukorra halvenemisel suurema teabe hulga jagamise protsessi veelgi täiustada, et selle abil tegevuse juhtimise tõhusust suurendada. Kontrollikoja hiljutine kriisilahendusnõukogu käsitlev eriaruanne sisaldab nimetatud kahe asutuse vahelise koostöö kohta rohkem teavet.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB)

40

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanne on teha finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet Euroopas Liidus tervikuna. ESRB määrab kindlaks ja prioriseerib süsteemsed riskid ning väljastab hoiatusi ja soovitusi parandusmeetmete võtmiseks. Kontrollikoda ei leidnud täpsustatud menetlusi, mis tagaksid, et ESRB tuvastatud finantsstabiilsust ohustavad riskid oleks EKP kriisijuhtimises arvesse võetud.

Koostöö asjaomaste ametiasutustega

41

EKP on loonud sisemenetlused, mida kasutatakse koostöölepingute ja muude asjaomaste asutustega vastastikuse mõistmise memorandumite koostamiseks, läbirääkimiste pidamiseks ja heakskiitmiseks kriisiolukorras, et tagada koordineerimise sujumine (vt joonis 1). EKP on sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega (ESMA) ja teeb jätkuvalt jõupingutusi, et sõlmida koostöölepingud riiklike turujärelevalveasutuste, euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide järelevalveasutuste ja ELi mittekuuluvate ametiasutustega.

42

ELi mittekuuluvate riikidega lepingute sõlmimisele omistatav prioriteetsus sõltub sellistest asjaoludest nagu riskipositsioonide analüüs ja gruppide struktuurid. Seda prioriteetsust ei kajastata aga üheski EKP üldises tegevuskavas. Prioriseerimist ei tehta ka riiklike turujärelevalveasutuste või ühtsesse järelevalvemehhanismi mittekuuluvate liikmesriikidega sõlmitavate lepingute puhul. Tegelikkuses sõltub vastastikuse mõistmise memorandumite sõlmimine ELi mittekuuluvate riikide asutustega vastaspoole koostöövalmidusest. Siiani sõlmitud järelevalvealased kokkulepped ei sisalda kriisijuhtimisega seotud konkreetset korda.

43

Lisaks eespool mainitule peab EKP seadustest tulenevalt teavitama muid sidusrühmi võimalikust kriisiolukorrast (olenevalt selle tõsidusest). Sidusrühmadeks on EBA, riikide keskpangad ja EKP enda rahapoliitiline funktsioon.

Finantsseisundi taastamise kavandamine

44

Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga pankadele seatav peamine kohustus on koostada ja omada oma finantsseisundi taastamiseks plaane juhuks, kui nende seisund peaks ootamatult halvenema. Neid nimetatakse finantsseisundi taastamise kavadeks. Pankade järelevalve tegijana peab EKP igal aastal hindama finantsseisundi taastamise kavade kvaliteeti.

45

Finantsseisundi taastamise kavade tõhusaks hindamiseks vajatakse ühtlustatud vahendeid ning EKP sees selgelt määratletud ülesandeid ja vastutusvaldkondi. Ühised järelevalverühmad peaksid tegema hindamisi ja andma pankadele teatava aja jooksul tagasisidet, et võimaldada kriisilahendusnõukogul oma seisukoht esitada¹⁴.

46

Töö tõhus korraldamine võimaldaks ka koheselt märgistada võimalikud puudused ja tagada finantsseisundi taastamise kavade hindamise järjepidevus kogu SSMis. Lisaks oleks üldiste hindamiste tulemusi võimalik kriisiks valmistumisel ja kriisijuhtimisel süsteemselt sisendina kasutada.

EKP kehtestas pärast üleminekuetappi finantsseisundi taastamise kavade esitamiseks ühtse ajakava …

47

EKP pidi kõikide pankade puhul kavade esitamist edasi lükkama, kuna paljud liikmesriigid hilinesid 2015. aastal pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ülevõtmisega. Protsessi muudeti ja võeti vastu uus kavade esitamise lähenemisviis, mida rakendati kavade esitamise teises voorus aastal 2016, ning suurendati seeläbi kogu protsessi tõhusust.

… kuid grupi finantsseisundi taastamise kavade kohta ühisotsuste tegemisel oli jätkuvalt probleeme

48

Hindamistel kasutatav konkreetne menetlus sõltub konkreetse panga või pangagrupi struktuurist. Näiteks piiriüleste pangandusgruppide puhul peavad järelevalvekolleegiumi kõik liikmed tegema ühise otsuse. II lisas kirjeldatakse järelevalvekolleegiumide poolset finantsseisundi taastamise kavade hindamise protsessi.

49

EKP kirjeldusel esines nimetatud kavade esitamise esimeses voorus viivitusi mitmel põhjusel. 71 panka 106st (67 %) esitasid oma finantsseisundi taastamise kavad õigel ajal. Kriisilahendusnõukogu ei esitanud kommentaare ühegi 2015. aasta tsükliga kava kohta. Kui menetlusest tulenevalt kaasati järelevalvekolleegium, viidi ametlik ühisotsuse tegemise protsess õigel ajal lõpule vaid 11 juhul 32st (34 %), st et kõik liikmed tegid ühisotsuse. Kokkuvõttes näitavad need tulemused, et järelevalvekolleegiumide tegevus on mõningal määral ebatõhus.

Riiklike ekspertide kasutamine võib põhjustada juhtimistasandi konflikte

50

Finantsseisundi taastamise kavade hindamise eest vastutab pädev asutus¹⁵. Oluliste krediidiasutuste puhul on selleks EKP. EKP järelevalvekäsiraamatu¹⁶ kohaselt võivad liikmesriigi pädeva asutuse töötajad osaleda finantsseisundi taastamise kavade hindamises ilma, et nad kuuluksid ühisesse järelevalverühma või annaksid aru liikmesriigi pädeva asutuse allkoordinaatorile. Selle asemel annavad nad aru vastava riikliku ametiasutuse juhatajale. Kontrollikoja eriaruande nr 29/2016 punktides 140, 141 ja 147 järeldati, et vastuoluline aruandlusahel ja tagasiside puudumine võib avaldada negatiivset mõju hindamismenetluse juhtimise tulemuslikkusele ja toimimise tõhususele. Kirjeldatud juhul on olukord isegi probleemsem, kuna liikmesriigi pädeva asutuse allkoordinaatori kaudu puudub ühendus ühise järelevalverühmaga; lisaks puudub ka ametlikult paika pandud üleandmisprotsess. Käsiraamat ei sisalda ka suuniseid ühise järelevalverühma koordinaatori ja asjaomaste riiklike ekspertide vaheliseks menetlusalaseks suhtluseks.

Kriisijuhtimise osakond teeb järelevalvet finantsseisundi taastamise kavandamise protsessi üle ning annab ühistele järelevalverühmadele ja pankadele üldiseid suuniseid, kuid see vajab mõningaid parandusi

51

Kahe asutusesisese kontrollimise käigus tuvastas kriisijuhtimise osakond teatud probleeme, mis puudutasid hindamisprotsessi tõhusat juhtimist. Tekkis vajadus finantsseisundi taastamise võimaluste, stsenaariumide ja näitajate kohta täpsemate suuniste järele ning need koostati seejärel paljude finantsseisundi taastamise kavandamise valdkondade kohta ja anti järelevalve tegijatele. See muutis hindamised palju ühtlustatumaks ja tõhusamaks.

52

Finantsseisundi taastamise kavade kvaliteedi ja usaldusväärsuse suurendamiseks ning kogu protsessi tõhusa toimimise kindlustamiseks on eriti oluline, et asutused edastaksid selgel ja järjepideval viisil võtmetähtsusega andmeid, mida pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis nõutakse. Selleks koostas EKP pankadele lühikese standardiseeritud aruandlusvormi, mis võimaldab neil võtmetähtsusega finantsandmeid ühesuguselt esitada. Vorm sisaldab eelnevalt kindlaks määratud hindamisi ja selle eeliseks on võime seostada näitajatest, stsenaariumidest ja võimalustest pärinevat teavet ning kvantifitseerida nende mõju. Algselt kasutati seda vormi 2016. aasta tsüklis. On positiivne, et seda vormi on järgmise tsükli jaoks juba natuke muudetud ja ajakohastatud, lisades täiendavaid suuniseid nii pankadele kui järelevalve tegijatele.

53

Kuigi kriisijuhtimise osakond oli koostöös kriisijuhtimise võrgustikuga juba mitmes valdkonnas suunised välja töötanud, kinnitasid ühised järelevalverühmad vestluste jooksul ja paljud pangad kontrollikoja küsitluses (vt punkt 14) vajadust täiendava toe järele, et parandada finantsseisundi taastamise kavades sisalduva teabe kvaliteeti (vt täpsemad vastused III lisas). Üks eriti oluline valdkond oli näitajate künnisväärtuste kalibreerimine, kasutades selleks nt suhtarvude/näitajate käivituslävesid ja seades valitud marginaali samba nõuetest kõrgemale, kuid tuleb märkida, et EBA on selle kohta juba suunised andnud.

54

Sellega seoses ei ole EKP andnud ühistele järelevalverühmadele lisaks EBA poolt juba välja töötatud suunistele¹⁷ täpsemaid suuniseid selle kohta, kuidas näitajate kvaliteeti hinnata (täpsemalt, kui asjakohaselt iga näitaja künnisväärtused kalibreeritakse), mis parandaks kogu protsessi juhtimise tõhusust. Kontrollikoda leidis, et 2017. aasta juuni seisuga ei ole EKP sarnase ärimudeli ja tunnustega panku võrrelnud (EBA andmetel on nii võimalik leida ühiseid suundumusi ja parimaid tavasid).

EKP on finantsseisundi taastamise kavade hindamise õiguslikud nõuded rakendanud töövahendi abil, mis on tõhus ja enamjaolt kõikehõlmav

55

EKP ja liikmesriikide pädevad asutused on ühendanud jõud, et luua vorm, mis hõlmab kõiki finantsseisundi taastamise kavade hindamise õiguslikke nõudeid. Nimetatud vorm on lihtsustanud järelevalve tegijate tööd, parandanud hindamiste kvaliteeti ja tugevdanud kogu protsessi juhtimise tõhusust. Ühise järelevalverühma koordinaatorid on suuliselt kinnitanud, et peavad seda lihtsustatud vormi positiivseks.

56

EKP on loonud Exceli töövahendi finantsseisundi taastamise erinevate võimaluste usaldusväärsuse ja teostatavuse hindamiseks. Töövahendis kombineeritakse finantsseisundi taastamise kavade hindamisest saadud kvalitatiivsed andmed panga- ja turuspetsiifiliste andmetega ning arvutatakse paljude võimalike meetmete mõju erinevates stsenaariumides. Kuna kõnealune töövahend annab juurdepääsu paljudele vanadele ja praegustele andmetele, peaks see aitama anda realistlikum ülevaade eri meetmete teostatavusest ning suurendama selles osas nende hindamiste juhtimise tõhusust.

57

Kriisijuhtimise võrgustiku spetsiaalne ekspertide rühm on loonud finantsseisundi taastamise kavade hindamise töövahendi iga-aastase ajakohastamise menetluse. EKP edastas kontrollikojale tõendusmaterjali selle kohta, kuidas tehakse hindamisvahendi ristkontrolle komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/98 suhtes ja kuidas teatavaid elemente ajakohastatakse ja töövahendisse kaasatakse. Tõhususe suurendamiseks sisaldab see töövahend ka viiteid asjaomastele õiguslikele nõuetele.

58

Kontrollikoda täheldas siiski, et EBA võrdlevate aruannete¹⁸ analüüsimiseks ei olnud ametlikku menetlust ja puudusid dokumendid, mis näitaksid, kas nende leide ja järeldusi töövahendis arvesse võetakse (see võiks kasutajale omakorda täiendavaid juhiseid või praktilisi näiteid anda). Nimetatud elemendid suurendaksid hindamiste toimimise tõhusust, sest siis ei peaks hindajad paljudest omavahel mitteseotud dokumentidest suuniseid otsima.

59

Ehkki hindajatel on tavaliselt juurdepääs IMASile, ei ole EKP kehtestanud ametlikku menetlust, millega anda suuniseid finantsseisundi taastamise kavades sisalduva teabe kontrollimist muude allikate põhjal (nt auditi töövõtuaruanded, registrid, SREPist pärinevad andmed, kohapealsete kontrollide aruanded), sh viited neile allikatele. Suuniste puudumine võib toimimise tõhusust mõjutada eriti siis, kui finantsseisundi taastamise kavasid hindavad riiklikud eksperdid, kes ei kuulu asjaomasesse ühisesse järelevalverühma, või madalama astme töötajad.

… kuid kriiside kindlakstegemisel ja nende ohjamisel ei kasutatud süstemaatiliselt finantsseisundi taastamise kavandamise tulemusi

60

Finantsseisundi taastamise kavade hindamine lõpeb hindamisvormi täitmise ja kava puuduste kohta tagasisidet sisaldava kirja saatmisega pangale. Järelevalvekäsiraamat sisaldab selle teabe kasutamise üldiseid eeskirju. Toimimise tõhususe edendamiseks peaksid finantsseisundi taastamise kavade hindamiste tulemused olema EKP pideva järelevalveprotsessi keskne ja süsteemne osa. Selleks puuduvad aga nii konkreetne menetlus kui dokumenteeritud väljund (näiteks kokkuvõttev aruanne), mis kohustaks ühiseid järelevalverühmi kaasama oma järelevalvetegevusse finantsseisundi taastamise kava aspekte. Vt näiteid 2. selgituses.

61

Finantsseisundi kava hindamise tulemused ei ole veel iga institutsiooni kriisiohjerühma²⁰ arutelude osa ning neid ei kasutata ka varajase sekkumise meetmetes. Eespool toodud teabest ei selgu, kas hindamismenetluse käigus kättesaadavat teavet süstemaatiliselt kasutatakse. Näiteks ei ole tagatud näitajate rikkumiste süsteemne järelevalve ja finantsseisundi taastamise meetmete rakendamine. Kõnealused puudused võivad negatiivselt mõjutada kriisi kindlakstegemise, varajase sekkumise ja kriisile reageerimise tõhusat juhtimist.

Järelevalve alla kuuluvad üksused suhtuvad finantsseisundi taastamise kavandamise menetlusse üldiselt positiivselt

62

Auditi ühe osana viis kontrollikoda läbi küsitluse kõikide pankade seas, kes olid EKP-le finantsseisundi taastamise kavad esitanud. Kontrollikoda küsis pankade arvamusi finantsseisundi taastamise kavandamise standardite ja EKPga protsessi käigus suhtlemise kohta. Küsimustik saadeti 125 olulisele krediidiasutusele ja see täideti 2017. aasta märtsis ja aprillis. Vastused saadi 17 liikmesriigi 64 üksuselt (täpsed vastused on esitatud III lisas).

63

Üldiselt olid pangad finantsseisundi taastamise kavandamise protsessi suhtes positiivselt meelestatud, kuigi nad osutasid ka suurema selguse ja täpsemate suuniste vajadusele, et kõrvaldada allesjäänud ebamäärasused teatavates valdkondades. Ebamäärasteks loeti varajaste hoiatavate märkide ja finantsseisundi taastamise näitajate määratlused, näitajate ja asjakohaste künnistasemete kalibreerimine, näitajate ühildamine pankade ärimudelitega ning kõigi stsenaariumide kohta tehtavate vastupidiste stressitestide metoodika. Kümme panka juhtisid tähelepanu teabenõuete dubleerimisele ja soovisid selgemat eristamist finantsseisundi taastamise kavade ja kriisilahenduse kavade jaoks nõutava teabe vahel²¹.

64

Enamik pankadest pidas EKPga toimunud suhtlust positiivseks, kuid seitse panka märkisid, et tagasisidet sisaldavad kirjad saadi hilinemisega või ei saadudki²². Kaksteist panka väljendasid arvamust, et ühised järelevalverühmad peaksid pankadele konkreetsemat tehnilist abi pakkuma ja sarnast muret tunti ka suuniste üle, mis aitaksid tütarettevõtjaid grupi finantsseisundi taastamise kavadesse integreerida. Üheksa panka kahtlesid, kas EKP ikka lähtub proportsionaalsuse põhimõttest. Iga küsimuse täpsete vastuste analüüs on toodud III lisas.

EKP esitatud valimi piiratuse tõttu ei olnud võimalik teha järeldusi finantsseisundi taastamise kavade hindamiste kohta

65

Punktis 16 kirjeldatud piirangute tõttu pidi kontrollikoda oma auditiprotseduure kohandama ja seetõttu oli võimalik võrrelda vaid kolme finantsseisundi taastamise kava valitud aspekte puudutavat (osaliselt kärbitud) teavet olemasolevate kriteeriumide/suuniste ja nende põhjal tehtud hindamistega. Kontrollikoja eesmärk oli hinnata nii palju kui võimalik hindamisvahendi ühtsust ja järjepidevust juhtkonna kasutatavates tegevusprotsessides. Selleks uuriti, kuidas hindamisi praktikas tehti ja kas need andsid pankadele kindlaksmääratud puuduste täieliku loetelu näol tõhusat tagasisidet.

66

Kontrollikoda leidis mõningaid väikseid ebakõlasid näitajate osa ja selle põhjal tehtavate hindamiste hindamiskriteeriumide ning pankadele antava tagasiside puhul.²³ Auditi-/teabejälje katkestas veel asjaolu, et hindajad ei teinud finantsseisundi taastamise kavade asjaomaste osade ega järelevalve alase toimiku ristkontrolle. Kontrollikojale esitatud tõendusmaterjal ei olnud aga piisav, et teha järeldus selle kohta, kui tõhusalt finantsseisundi taastamise kavandamise protsessi tegelikkuses ellu viiakse. Auditi ulatuse piirangute üksikasjalik analüüs on esitatud I lisas.

Kriisi kindlakstegemine

67

ELi õigusraamistik sätestab kriisis olevate pankadega tegelemiseks mitmed varajase sekkumise ja muud järelevalvealased volitused. EKP on järelevalve tegijana loonud kriisijuhtimise raamistiku, mis peaks kriisiolukorras käivitama õigeaegsed ja tõhusad meetmed ning tagama sobivate otsuste tegemise.

68

Toimimise tõhususe tagamiseks peaks see raamistik tagama, et EKP kasutab oma volitusi asjaomaste EBA suunistega ja SSMi eesmärkidega kooskõlas. Tõhus kriisijuhtimine sõltub järelevalvealasest suutlikkusest kriis selle varajases staadiumis kindlaks teha. Selleks vajatakse selget arusaama varajase sekkumise ja muude järelevalvevolituste kasutamise õiguslikust alusest, objektiivseid kriteeriumeid nende volituste kasutamises ja lähtumist proportsionaalsuse põhimõttest. Sellega seoses on eriti oluline, et kuna EKP on oma volituste ühtsel rakendamisel tuvastanud õiguslikke probleeme, oleksid menetlused nõuetekohased ja töötajatele antaks põhjalikud ja üksikasjalikud suunised.

EKP on kriisi kindlakstegemiseks ja sellele reageerimiseks jaotanud ülesanded ja loonud üldise töövoo, kuid asjaomaste sätete rakendamiseks koostatud suunised ei ole täielikud

69

EKP peamised kaks kriisijuhtimiseks mõeldud dokumenti on SSMi käsiraamatu kaks peatükki ja SSMi hädaolukorra lahendamise kava. Nimetatud dokumentides käsitletakse varajase sekkumise volitusi ja tegevuse muid aspekte, nagu kriisiohjerühma loomine ja tegevus.

70

SSMi käsiraamat ja hädaolukorra lahendamise kava sisaldavad ainult viiteid asjaomastele õigussätetele ja EBA suunistele varajase sekkumise volituste kohta, mitte konkreetseid suuniseid nende rakendamise kohta. 2016. aasta juulis ajakohastatud teatis varajase sekkumise hindamise SREPi suuniste kohta sisaldab peale asjaomaste õigusaktide ja EBA suuniste viidete ka mõningaid kontrolliküsimusi ning dokumenteeritavate teemade loetelu. EKP õiguslikke volitusi ning nende riiklikest õigusaktidest ja SSMi määrusest tulenevaid kasutamistingimusi ei ole aga kirjeldatud. Kõnealune teatis ei sisalda ka selgeid suuniseid objektiivsete elementide kohta, mida tuleks selles kontekstis järelevalvealaste otsuste tegemise ja kaalutlusõiguse rakendamisel arvesse võtta.

71

Varajase sekkumise hindamise SREPi 2016. aasta suunistes ei täpsustata näiteks asjaomast regulatiivset miinimumkapitalinõuet (st kas see hõlmab 1. ja 2. sammast ja kapitalipuhvreid) ega määrata kindlaks asjaomaseid likviidsusnõudeid. Selles ei määratleta ka muid usaldatavusnõudeid, mida tuleks selles kontekstis arvesse võtta, eriti neid, mis puudutavad juhtimiskorda ja tegevusalast suutlikkust. Suunistes ei selgitata ka seda, mida peetakse asjaomaste regulatiivsete nõuete rikkumiseks ega nende tõenäoliseks lähitulevikus rikkumiseks, kuigi selle alusel otsustatakse, millal neid volitusi kasutada.

72

Üldiselt on 2017. aasta juuni seisuga EKP töötajatele järelevalvealaste otsuste tegemiseks ja kaalutlusõiguse kasutamiseks antud vähe suuniseid. See võib negatiivselt mõjutada kriisi kindlakstegemise ja sellele reageerimise EKP poolse juhtimise tõhusust.

EKP-l on küll kriisi kindlakstegemise menetlused …

73

Nii SSMi käsiraamatus kui hädaolukorra lahendamise kavas märgitakse, et EKP peaks kriisiohjemeetmed käivitama kohe, kui mõne institutsiooni finantsseisund oluliselt halveneb. Käsiraamatus öeldakse, et oluline halvenemine tuleb kindlaks teha järgmiste sisendite abil:

1. institutsioon teavitab ise potentsiaalsest kriisiolukorrast;
2. ühised järelevalverühmad teevad kindlaks olukorra halvenemise, kasutades selleks eelkõige EKP riskihindamissüsteemist²⁴ pärinevaid tähelepanekuid;
3. kriisijuhtimise osakond teeb horisontaalset järelevalvet.

74

Järelevalve alla kuuluva üksuse poolne võimalikust kriisiolukorrast teavitamine on siiani olnud pigem erand. Tegelikkuses teeb EKP kriisiolukorrad kindlaks oma järelevalve käigus.

… kuid puudub ühine selgete künnisväärtustega näitajate kogum, mille abil olukorra halvenemine kindlaks teha, ning selleks kasutataval peamisel vahendil on mitmeid puudusi …

75

Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaselt tuleb varajast sekkumist ja muid järelevalvevolitusi kasutada juhul, kui mõni pank rikub või võib kiiresti halveneva finantsseisundi tõttu (mis on kriisiolukorra käivitavate näitajate (n-ö käivitajate) kogumi põhjal kindlaks tehtud) lähitulevikus tõenäoliselt rikkuda regulatiivseid nõudeid (nagu kapitalinäitajad). Varajase sekkumise kasutamise EBA suunistes²⁵ antakse EKP-le täiendavad vahendid, et kindlaks teha, millised varajase sekkumise tingimused on täidetud.

76

EBA suunistega soovitakse, et varajase sekkumise kasutamise hindamise pangapõhised käivitajad hõlmaksid muu hulgas SREPi punktisummat, SREPi raames peamiste finants- ja mittefinantsalaste näitajate järelevalve käigus tuvastatud olulisi muutusi või anomaaliaid, ning võimaliku usaldatavusnõuete alase (nt kapitali suhtarvud ja likviidsuskattekordajad) mõjuga olulisi sündmusi. Kui pädevad asutused otsustavad SREPi raames peamisi näitajaid jälgida, peavad nad EBA sõnul kindlaks määrama näitajad ja seadma künnisväärtused, mis on omased vastavatele institutsioonidele või institutsioonide rühmadele, millel on sarnased erijooned. Olulise halvenemise tuvastamise võimalikud kriteeriumid hõlmavad regulatiivsete nõuete tõenäolise rikkumise kvantifitseeritud kriteeriume ja neid on võimalik seostada institutsioonide finantsseisundi taastamise kavade käivitajatega. See aitaks tagada kriisi kindlakstegemise ja sellele reageerimise juhtimise tõhusust.

77

EKP varajase sekkumise tegevussuunistes käsitletakse seda teemat SREPi kontekstis. Suunistes rõhutatakse SREPi punktisumma olulisust potentsiaalse kriisiolukorra ohumärgina, mis peaks käivitama järelevalvealase hindamise varajase sekkumise volituste kasutamise vajalikkuse kohta. Lisaks viidatakse suunistes kohaldatavatele õigusaktidele ja asjaomastele EBA suunistele. EKP kinnitab, et kasutab kõiki nimetatud käivitajaid, st SREPi punktisummat, peamiste näitajate olulisi muutusi või anomaaliaid, ja olulisi sündmusi, eelkõige regulatiivsete miinimumnõuete tegelikke rikkumisi. EKP ei ole aga kindlaks määranud miinimumnõuetest suuremaid institutsioonipõhiseid künniseid, mis võiksid anda märku võimalikust tulevasest (tõenäolisest) rikkumisest. Teisisõnu on järelevalvenõude tegelik rikkumine selles süsteemis varajast sekkumist tähistav näitaja. EKP ei kasuta ka lisanäitajaid ja -käivitajaid, mille ta on finantsseisundi taastamise kavandamise kontekstis pankade kriisiolukorra kindlaksmääramiseks heaks kiitnud, ega ka objektiivseid elemente, mis võiksid EBA suuniste kohaselt viidata maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise olukorrale (vt punkt 84). Olulisi sündmusi ei ole EKP suunistes (võrreldes EBA suunistega) täpsemalt selgitatud.

78

Seega on EKP ainuke süstemaatiline kriisiohjetegevuse käivitaja üldine SREPi punktisumma, mis näitab, et teatav pank on suures ohus²⁶. SREPi punktisumma arvutatakse ainult üks kord aastas (iga-aastase septembris toimuva SREP protsessi käigus). EKP on kinnitanud, et punktisummasid võib keskpanga enda pideva riskinäitajate järelevalve põhjal sagedamini ajakohastada. Kiiresti muutuva olukorra tuvastamisele kaasa aitavate SREPi punktisummade ja nende kriisiolukorras ajakohastamise kohta konkreetseid näiteid ei esitatud. Suunistega edendatakse iga-aastase SREPi otsuste tegemise protsessi raames varajase sekkumise hindamiste tegemist.

79

Ametlike käivitajate puudumine ei tähenda, et EKP ei kasuta kriiside kindlakstegemiseks mõnda terviklikumat hindamist, mis põhineb vähem ametlikel kriteeriumidel. Ühised järelevalverühmad teevad SREPi raames järelevalvet paljude erinevate näitajate üle, ent see ei taga, et seda kõikides ühistes järelevalverühmades ühetaoliselt tehakse, ning juhatuse heakskiitu kõigi hindamiste puhul ei vajata. EKP ei ole põhjalikult analüüsinud seda, millised näitajad või muud sündmused on kriisis olevate pankade kindlakstegemisele põhiliselt kaasa aidanud.

… ja järelevalvesüsteeme tuleks tõhustada

80

EKP kasutatav IT-süsteem ei sisalda finantsinstitutsiooni põhisel aruandlusel põhinevaid finantsseisundi taastamise kava käivitajad. Ühised järelevalverühmad peavad neid näitajaid käsitsi jälgima (kui neid üldse jälgitakse) ja (peaaegu toimunud) rikkumisi automaatselt ei märgistata. See mõjutab negatiivselt kriisi kindlakstegemise juhtimise tõhusust.

81

Kriisi kindlakstegemise juhtimises osalevad EKP erinevad üksused. Need üksused koostavad palju erinevaid materjale, mis sisaldavad kriisi kindlakstegemise jaoks vajalikku teavet, sh aruandeid regulatiivsete nõuete rikkumise ja konkreetsete riskide kriitiliste tasemete järelevalve kohta. Kontrollikoda ei tuvastanud siiski selgelt määratletud protsessi nende andmete kõrvutamiseks, hindamiseks, juhtkonnale aruandluse koostamiseks ja selle põhjal tegutsemiseks. Samuti ei olnud kontrollikojal võimalik kindlaks teha, kas ja kui suurel määral ühised järelevalverühmad või kõrgem juhtkond neid aruandeid kriisi kindlakstegemiseks kasutavad.

82

Lisaks ei leidnud kontrollikoda tõendeid, mis näitaksid, et on loodud juhtimisinfosüsteemid, mis annaksid märku olukorra olulisest halvenemisest juhul, kui ühised järelevalverühmad ei suuda seda kindlaks teha ja/või sellest teavitada. Samuti puudub spetsiaalne menetlus, millega tagada, et regulatiivsete nõuete rikkumised ajendaksid vastutavat ühist järelevalverühma uurima, kas finantsseisundi oluline halvenemine on toimunud või kas vajatakse maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamiste tegemist.

83

Kontrollikoda leidis puudusi eelkõige finantsseisundi taastamise kava näitajatega seotud rikkumiste järelevalvemenetluses. Tõhus järelevalve suurendaks suutlikkust teha võimalik kriis kindlaks juba varajases etapis. Enam kui 40 %-l juhtudest teavitasid pangad rikkumistest vähemalt neljanädalase hilinemisega²⁷. Rikkumised puudutasid kapitalinäitajaid (ligikaudu 30 %), kasumlikkuse näitajaid (26 %), varade kvaliteedi näitajaid (17 %) ja vähemal määral ka likviidsus- ja turupõhiseid näitajaid.

84

Lisaks oli tõendeid sellest, et ühised järelevalverühmad ei pidanud ühelgi juhul EKP kriisijuhtimise menetlustest kinni. Näiteks ei teavitatud kriisijuhtimise osakonda mõningatest finantsseisundi taastamise kava näitajatega seotud rikkumistest, kuigi seda oleks tulnud teha. Kontrollikojal ei olnud võimalik kinnitada, et kriisijuhtimise tegevusi (nt varajase sekkumise hindamised) on kaalutud isegi oluliste reguleerivate eeskirjade rikkumiste puhul, kuigi kontrollikojale väideti, et mitmel vaadeldaval juhul oli tekkiva probleemi lahendamiseks juba järelevalve- või varajase sekkumise meetmed paika pandud.

85

Samuti ei tuvastatud süstemaatilist lähenemisviisi, mis tagaks, et makromajanduslike muutuste mikrotasandi usaldatavusnõuetega seotud võimalikku mõju ja süsteemse riski suurenemist võetakse kriisi kindlakstegemise tõhususe suurendamiseks arvesse. EKP järelevalve ja rahapoliitika valdkondade üksused vahetavad omavahel teavet makrotasandi usaldatavusnõuetes toimuvate muutuste kohta. Kontrollikoda ei leidnud aga tõendeid sellest, et EKP võtaks neid muutusi oma järelevalves konkreetselt arvesse, nt riskihindamissüsteemis sisalduvate teatavate riskitegurite kontrollimise või SREPis süstemaatiliselt hindamise abil. Kontrollikojale ei näidatud ka ühtegi menetlust, millega võetaks süstemaatiliselt järelmeetmeid ESRB või muude makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste poolt kindlaks tehtud süsteemsete riskide suhtes.

86

Näitajate üle tsentraliseeritud järelevalve puudumine võib negatiivselt mõjuda ka juhtimise tõhususele. Kontrollikoda ei leidnud tõendeid sellest, et EKP juhtimisinfosüsteemidega antaks kõrgemale juhtkonnale põhjalik, ajakohastatud ülevaade kõikidest kriisijuhtimisega hõlmatud institutsioonidest. Selline andmekogum aitaks juhtkonnal oma ülesandeid täita ja aidata seeläbi tegevust tõhustada. Puudub ka süsteem, mille abil edastataks tavalistest näitajatest kõrvalekaldumine (kui see vastab eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele) automaatselt asjakohastele hierarhilistele tasanditele. Selgelt määratletud järelkontrollimenetlust ei ole paika pandud.

87

Ühe siseauditi aruande kohaselt ei kasuta ühised järelevalverühmad järelevalve tegemiseks EKP järelkontrollisüsteemi tõhusalt ja enamikku järelevalvenõukogu otsustes sisalduvate nõuete suhtes võetud järelmeetmeid isegi ei dokumenteeritud (siseauditi käigus koostatud valimi puhul ei olnud 81 % juhtudest süsteemi sisestatud ja 17 % puhul puudus asjaomase meetme kohta dokumentatsioon).

Järelevalverühmad on need, kes otsustavad, millal varajase sekkumise hindamisi teha ja kuidas neid esitleda

88

Kontrollikoja saadud tõendusmaterjal kriisi kindlakstegemise EKP poolse juhtimise toimimise tõhususe kohta ei olnud ei piisav ega esinduslik. Sellegipoolest tõsteti nende abil esile teatavaid puudusi kavandamises.

89

Dokumentide ja intervjuude põhjal leidis kontrollikoda, et varajase sekkumise hindamised tehakse põhiliselt iga-aastase SREPi protsessi raames, st igal aastal samal ajal. Põhimõtteliselt tuleks oluliste sündmuste esile kerkimisel käivitada aasta jooksul ka ametlikud varajase sekkumise hindamised. EKP kinnitas, et selliseid juhtumeid esineb, kuid kontrollikoja valimis neid esile ei kerkinud. Kontrollikojale esitatud vähese tõendusmaterjali põhjal on näha, et isegi teatavatel oluliste reguleerivate eeskirjade rikkumiste puhul ei tehtud SREPi protsessist eraldi ametlikku varajase sekkumise hindamist, kuigi see ei välista võimalust, et EKP kaalus sellest hoolimata nõuetekohaste järelevalve- või varajase sekkumise meetmete võtmist.

90

EBA juhendite ja EKP suuniste kohaselt sisaldasid EKP poolt kontrollikojale antud varajase sekkumise hindamised tavaliselt avaldusi selle kohta, kas regulatiivseid nõudeid rikuti või kas nende rikkumine oli tõenäoline. Kõik juhtumid puudutasid kapitalinõuete rikkumisi (või tõenäolisi rikkumisi) ja mitte ükski ei puudutanud likviidsusnõuete rikkumisi (või tõenäolisi rikkumisi). Muude regulatiivsete nõuete rikkumisi (eriti EKP järelevalve käigus finantsinstitutsioonide juhtimis- ja riskijuhtimisraamistikus leitud tõsiseid puudusi) ei mainitud ja varasemaid rikkumisi ei mainitud süstemaatiliselt.

91

Üldiselt ei olnud kontrollikojal võimalik kindlaks teha, kas kõik asjaomased järelevalvealased leiud on ametlikes varajase sekkumise hindamisdokumentides kajastatud. Rikkumiste või tõenäoliste rikkumiste kohta tehtud järeldused (mida kontrollikojale näidati) põhinesid enamasti pankade edastatud arvandmetel ja prognoosidel ka siis, kui EKP-l oli tõendeid selle kohta, et edastatud andmed on kaheldava kvaliteediga, kuid kontrollikoda mõistab, et mõningatel juhtudel seda ohtu vähendada tundlikkusanalüüsid (kus esitatakse konkreetse panga jaoks võimalikud stsenaariumid) või muud tegevused.

Kriisile reageerimine

92

Kui tuvastatakse, et mõni pank on kriisis, eeldatakse, et ühised järelevalverühmad tugevdavad järelevalvet ja määravad tihedas koostöös kriisijuhtimise osakonnaga kindlaks asjakohased meetmed. See hõlmab ettepanekut kasutada varajast sekkumist ja muid järelevalvevolitusi ning, olenevalt kriisi raskusastmest, võidakse teha ka maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamine.

Intensiivsema järelevalve iseloomu ja ulatuse otsustab iga ühine järelevalverühm eraldi

93

EKP ei esitanud kontrollikojale tõendeid ühegi järelevalve tugevdamist (kuidas, kui palju ja mis tingimustel) puudutava ametliku suunisdokumendi kohta. Kontrollikojale öeldi, et enne kriisijuhtimise ametlikku käivitamist tihendatakse tavaliselt suhtlust panga kõrgema juhtkonnaga ja nõutakse sagedasemat ja üksikasjalikumat aruandlust.

Likviidsuse järelevalvevahendid on olemas …

94

Täielike ja ajakohastatud likviidsusandmete olemasolu on kriisis oleva panga juhtimise toimimise tõhususe puhul kõige tähtsam. EKP on selle jaoks loonud likviidsuse aruandlusvormi, mida pangad peavad kriisiolukordades kasutama. Vorm hõlmab rahastamist ja likviidsust puudutavat põhiteavet. Lisaks peavad institutsioonid esitama oma hinnangu ja selgitama oma ootusi.

95

Pankadelt ei nõuta aga esitatud andmete aluseks olevate eelduste esitamist. Veel üks võimalik puudus on asjaolu, et andmeid kogutakse ainult pangandusgrupi tasandil, mis võib tähendada, et kui kriisi satub tütarettevõte, ei pruugi see pakkuda EKP-le olukorra tõhusaks juhtimiseks vajalikku kriitilist teavet.

… kuid tõhusa toimimise saavutamiseks tuleks protsessi käigus kvantifitseerida kahjum või tõenäoline kahjum

96

Tõhusalt toimiva kriisijuhtimise jaoks on samuti oluline määrata kindlaks omakapitali vähenemise mõju ja seda hinnata. Kuna varajase sekkumise eesmärk on panga elujõulisuse taastamine, tuleb koostada ülevaade kajastamata ja tõenäolise kahjumi ning muude tegurite kohta, mida panga arvandmed veel ei kajasta. Kontrollikojale esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kinnitada tõhusa menetluse olemasolu (sh ka ühistele järelevalverühmadele mõeldud suunised, mis tagaksid, et teatud probleemi ulatust hinnatakse enne kriisile reageerimise meetmete koostamist). EKP protsessikirjeldus ei sisalda ka vajadust kaaluda pankadelt omavahendite jaoks konkreetsete eraldiste moodustamise põhimõtete kehtestamist või kvantifitseeritud hindamisel põhinevat 2. samba nõude suurendamist – sellisel juhul iga-aastase SREPi otsustusprotsessi väliselt.

97

Kriisiolukorra ohjamiseks vajatakse ka põhjalikumat teavet. EKP-l on standardne viivislaenude järelevalvevahend, mille abil saadakse olukorrast mõningane ülevaade. EBA suunised näevad ette, et kui kõige madalamale SREPi hindele lisaks seatakse kahtluse alla ka varade kvaliteet, peaks EKP kaaluma selle panga varade väärtuse hindamise kohta teabe kogumist, sh varajase sekkumise hindamise käigus tehtavate kohapealsete kontrollide abil. Kontrollikoda ei leidnud aga tõendeid sellise protseduuri olemasolust EKPs. Kui on vaja teha kiireloomulisi otsuseid, võib nimetatud teabe puudumine juhtimise tõhusust negatiivselt mõjutada.

98

EKP-l on vähe kohapealseid kontrolle tegevaid meeskondi, kes kriisis olevate pankade varade kvaliteeti üksikasjalikult analüüsiks. Isegi kui ühine järelevalverühm on varade portfellis probleeme leidnud, võib kohapealse kontrollimise protsessi pikkus ulatuda ühe aastani. See vähendab suutlikkust kriisile kiiresti reageerida.

99

Teatud pankadel on kõrge SREPi hinne, kuna nende viivislaenude osakaal on suur või neil on muid varade kvaliteediga seotud probleeme, mis on kindlaks tehtud spetsiaalsete EKP protseduuridega. EKP juhtkonnal ei ole kokkuvõtlikku teavet sellest, kui suurel määral neid probleeme kohapealsete kontrollide või muude vahenditega hinnatud on, ja puudub ka tulevikku suunatud protsess kirjeldatud viisil teabe kogumiseks.

Vajatakse täpsemaid juhiseid õiguslike volituste ja praktiliste meetmete kohta …

100

Kriisile reageerimise juhtimise tõhususe tagamiseks peab EKP-l olema

1. selge arusaam tema käsutuses olevatest õiguslikest volitustest ja suunised nende kasutuse kohta,
2. selge arusaam mis tahes stsenaariumi puhul kasutatavatest praktilistest meetmetest,
3. vahend, millega tagada, et finantsseisundi taastamise kava hindamisel kogutud leiud võetakse nõuetekohaselt arvesse,
4. suunised, töövahendid ja koolitus.

101

Tõhusalt toimiva kriisijuhtimise esimene eeltingimus on selge arusaam EKP käsutuses olevatest volitustest ja nende kasutamise õiguslikest tingimustest. EKP-l on oma järelevalvevolituste kasutamiseks üldised menetlused, mis hõlmavad ka kriisiolukorras rakendatavaid meetmeid. Samuti on EKP-l otsuse kavandi vorm ja kontrollnimekiri küsimustest, mida tuleb esitada varajase sekkumise hindamisel. Nimetatud vahendid ei sisalda siiski järelevalve tegijatele mõeldud suuniseid kriisiolukorras järelevalvealaste otsuste tegemiseks.

102

Lisaks on mitmeid konkreetseid probleeme, mis puudutavad kriisiolukorras reguleeriva raamistiku kohaldamist. SSMi määruse ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi sõnastus ei ole järjepidev – neis on võimalikke kattuvusi ning eri meetmete vahel puudub selge hierarhia. Lisaks on ka oht, et erinevad viisid kuidas pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi süsteemis osalevate riikide riigisisestes õigusaktides sätestatakse, on eelnevat ebakõla veelgi suurendanud. Pärast nimetatud probleemide kindlaks tegemist korraldas EKP 2016. aasta alguses riiklike pädevate asutuste uuringu ja edastas komisjonile järelduse, et õigusaktid peaksid varajast sekkumist ja selle seost tavaliste järelevalvemeetmetega veelgi rohkem selgitama, et tagada selle tõhus kasutamine. Küsimustiku tulemusel ei ole aga välja töötatud menetlusi ega suuniseid, mis aitaksid EKP töötajaid, kes nimetatud probleemidega tegelevad.

103

EKP ei ole koostanud põhjalikku nimekirja meetmetest, mida võiks konkreetsetes olukordades võtta, ega nende aluseks olevatest õiguslikest volitustest. Lisaks ei ole EKP analüüsinud seda, millised varajase sekkumise või muud meetmed on kõige otstarbekam kasutada. See suurendab ohtu, et asjakohased meetmed jäävad võtmata. Selliste meetmete võtmine võimaldaks EKP-l oma volituste kasutamist puudutavate otsuste tegemise järjepidevust parandada, mis omakorda parandaks kogu protsessi juhtimise tõhusust. Meetmete mittevõtmine mõjutab negatiivselt kriisile reageerimise juhtimise tõhusust.

104

Puuduvad tõendid sellise menetluse olemasolust, mis tagaks, et finantsseisundi taastamise kava hindamise käigus pankade usaldusväärsuse ja teostatavuse uuringute kohta käivaid leide ka kasutatakse.

… järelevalvemeetmete rakendamise järelevalve kohta…

105

Järelevalvemeetmete kehtestamisel eeldatakse, et ühised järelevalverühmad teevad nende rakendamise üle järelevalvet ja hindavad tulemusi. Selle kohta ei ole EKP konkreetseid tegevussuuniseid koostanud. Näiteks ei ole sõnaselgelt kirjeldatud, kui sageli tuleb andmeid ajakohastada, millised meetmed nõuavad rangemat järelevalvet või tähtaegade pikendamist.

106

Ühes siseauditi aruandes juhiti tähelepanu märkimisväärsetele puudustele järelevalveriski vähendamise meetmete üldises järelevalvesüsteemis ning järelevalvenõuetes (vt punkt 87), mis seab kahtluse alla järelmeetmete süsteemsuse.

… ja maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamiste suuniste kohta

107

Kui olukord muutub veelgi halvemaks, sest võetud meetmed ei anna tulemusi, peab EKP konkreetse panga kohta arvatavasti maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamise tegema. Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõikes 4 loetletakse asjaolud, mil pank loetakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks. Maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamisi käsitlevas EBA suunises loetletakse mitu objektiivset elementi, millel kõnealune järelevalveotsus peaks põhinema.

108

EKP on koostanud asutusesisesed juhised selle suunise rakendamiseks. Tulemuse ulatus ja üksikasjalikkus on aga algsest suunisest palju väiksem. Täpsemalt puudub arutelu objektiivsete elementide üle, mida EBA suunistes hindamiste tegemiseks mainitakse, ning EKP töötajatele ei ole antud ka juhiseid nende kasutamise kohta²⁸. Kontrollikoda leiab, et nendega ei ole ka võimalik kindlaks teha organisatsiooni juhtimiskorra võimalikke rikkumisi, mida antud kontekstis tuleks EBA suuniste kohaselt arvesse võtta.

109

Arvestades asjaolu, et EKP asutusesisesed juhised peaksid EBA suuniseid toimimise perspektiivist selgitama, kuid seda siiski täielikult ei tee, ei ole maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamiste juhtimisprotsessi ülesehitus toimimise seisukohast täielikult tõhus.

… ning koolituse ja simulatsioonide kohta, et edendada juhtimise toimimise tõhusust

110

Kriisijuhtimise osakond on korraldanud kriisijuhtimise koolitusi ja osalejatelt saadud tagasiside on üldiselt olnud positiivne. Varajase sekkumise raamistiku teemalisele koolitusele oleks tulnud rohkem tähelepanu pöörata. Riiklike pädevate asutuste töötajate osalemine teatud ühistes järelevalverühmades oli kriisijuhtimisega seotud valdkondade puhul kehv. Samuti ei ole EKP loonud ühistele järelevalverühmadele struktureeritud tagasiside andmise korda, millega määratleda koolitusalased vajadused lisaks eespool mainitutele.

111

Kriisiks valmistumise käigus vastutab kriisijuhtimise osakond tihedas koostöös riiklike pädevate asutustega kriisijuhtimise simulatsioonide korraldamise eest. Siiani ei ole simulatsioonid siiski hõlmanud võimaliku kriisi varajasi etappe ega varajase sekkumise etappi. Puudusid dokumendid, mis näitaksid, et EKP on selle kohta välja töötanud spetsiaalse metoodika või suunised või et seda kavatsetakse lähitulevikus teha.

Varajase sekkumise hindamistes sisalduvat kriisile reageerimise dokumentatsiooni tuleks täiustada

112

EKP esitas kontrollikojale dokumente ja teavet, mis andsid varajase sekkumise protsesside juhtimise puhul asjaomastest protsessidest mõningase ülevaate, kuid neid oli vähe ja nad olid kärbitud. Selle tagajärjel ei ole kontrollikojal võimalik teha üldist järeldust, et EKP on loonud tõhusalt toimiva juhtimisprotsessi, mis tagab, et varajase sekkumise volitusi kasutatakse vastavalt reguleerivale raamistikule ja asjaomastele EBA suunistele. Sellegipoolest leidis kontrollikoda juhtumeid, kus varajase sekkumise hindamiseks koostatud EKP tegevussuuniseid ei järgitud.

113

Ei leitud tõendeid selle kohta, et esitatud meetmete õiguslikku alust oleks arutatud SSMi määruse või liikmesriikide õigusaktide tasandil, kuigi EKP suunistes seda nõutakse. Väidetavalt võetakse seda arvesse muudes dokumentides, mida kontrollikojale ei näidatud.

114

Kontrollikojale esitatud varajase sekkumise hindamistes ei arutletud tõhusalt toimiva protsessi osana ka olemasolevate meetmete üle, et valida neist välja kõige asjakohasemad. Enamikul juhtudest ei selgunud hindamisest, kuidas kavandatud meetmega rikkumist või tõenäolist rikkumist käsitletaks.

115

EKP varajase sekkumise meetmete tegevussuunistes märgitakse, et tuleks kaaluda, kas konkreetne meede oli vajalik, sobiv ja piisav. Kontrollikojale esitatud tõendusmaterjalis neid aspekte ei hinnatud. Varasemaid meetmeid puudutav arutelu oli samuti välja jäetud isegi juhtudel, mis olid uute ettepanekutega sarnased. See on vastuolus EKP suunistes sõnaselgelt ette nähtud nõudega.

116

Kontrollikojale esitatud dokumentides ei selgitatud selgelt ja konkreetselt, miks ühised järelevalverühmad arvasid, et esitatud meetmetega oleks leitud puudused võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Samuti ei esitatud kontrollikojale tõendeid sellest, et EKP oleks selles valguses sõnaselgelt kaalunud finantsseisundi taastamise meetmeid või finantsseisundi taastamise kavas selleks ette nähtud muid meetmeid, ega sellest, et EKP oleks olnud valmis juhtima tähelepanu juhtudele, mille puhul ta arvas, et konkreetset probleemi ei ole võimalik ühegi esitatud meetmega lahendada.

117

Enamikul juhtudest jäi selgusetuks, kas EKP oli tegelikkuses enne kriisile reageerimist üritanud ka leitud probleemi ulatust kvantifitseerida. Täpsemalt puudus kohapealseid kontrolle hõlmav protseduur, mis kvantifitseeriks kajastamata ja tõenäolisi kahjumeid ning muid tegureid, mida panga arvandmed veel ei peegeldanud. Kontrollikoja läbi vaadatud hindamistes jäi selgusetuks, kas esitatud meetmetega on võimalik konkreetset rikkumist või tõenäolist rikkumist õigel ajal käsitleda, ehkki seda EKP suunistes sõnaselgelt nõutakse.

118

Kontrollikojale esitatud tõendite põhjal ei olnud võimalik kinnitada, kas EKP teeb varajase sekkumise meetmete rakendamise üle tõhusat järelevalvet. Täpsemalt ei olnud kontrollikojal võimalik kindlaks teha, kas toimub EKP kriisijuhtimise menetlusega ette nähtud kiire järelmeetmete võtmine (kas lisameetmete või maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamiste vormis).

119

Kontrollikojale esitatud tõendite põhjal oli võimalik auditeerida vaid EKP poolse kriisile reageerimise toimimise tõhususe valitud aspekte. Kontrollikoda sai uurida ainult neid dokumente, mida EKP oli nõus näitama, ning need ei olnud piisavad, et teha üldine järeldus kriisijuhtimise toimimise protsesside rakendamise kohta.

Järeldused ja soovitused

120

EKP oma järelevalvetegevuse abil loonud ulatusliku kriisijuhtimismenetluste raamistiku, kuid seda tuleb veel märkimisväärselt parandada.

1. EKP organisatsiooniline ülesehitus on rahuldav ja tagab üldiselt piisava teabevoo asutuse sees. Väliskoostöö- ja koordineerimismenetlusi tuleks täiustada.
2. Kontrollikoda leidis mõningaid puudusi kriisijuhtimise tegevusraamistiku ülesehituses ning samuti märke selle ebatõhusast rakendamisest, mida on kirjeldatud järeldustes.

Organisatsiooniline ülesehitus

121

Organisatsiooniline ülesehitus on rahuldav, kuigi algses kavandamisetapis esines puudusi (punktid 17–23). Üldiselt oli kriisijuhtimise osakonda töötajate värbamine tõhus (punktid 24–25). EKP-l ei ole praegu menetlusi personalivajaduste ümberhindamiseks ja töötajate ümberpaigutamiseks kriisiolukorraga tegelevatesse ühistesse järelevalverühmadesse (punkt 25).

Kriisijuhtimisega seotud koostöö ja koordineerimine

122

Muude asutustega koordineerimise ja koostöö loomine ei ole veel lõpule viidud. Ühistele järelevalverühmadele anti vähe tegevussuuniseid, millega tagada, et ühised järelevalverühmad juhiksid oma järelevalvekolleegiumide ülesandeid kriisiolukorras järjepidevalt ja tõhusalt (punktid 29–31). Lisaks sellele ei ole veel kehtestatud finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste täiendava järelevalve sise-eeskirjade raamistikku (punkt 32).

123

EKP ja kriisilahendusnõukogu vaheline koostöö hõlmab vaid nende ülesannete täitmiseks vajaliku teabe jagamist ja vahetamist. Kriisilahendusnõukogu saab varajase sekkumise etapis juurdepääsu suuremale teabehulgale siis, kui EKP seda asjakohaseks peab või kui kriisilahendusnõukogu seda taotleb. Panga finantsseisundi halvenemisel ei suurene kättesaadavaks tehtava teabe hulk siiski automaatselt (punktid 34–39).

1. soovitus

EKP peaks tõhustama koostööd väliste sidusrühmadega järgmiselt:

1. jätkama jõupingutusi, et luua kõikide EKP konsolideeritud järelevalve alla kuuluvate järelevalvekolleegiumidega koordineerimis- ja koostöökord ja parandada teabevahetust kriisilahendusnõukoguga. Kriisilahendusnõukoguga tuleks teabevahetust parandada praegu nende kahe institutsiooni vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi muutmise teel.
2. võtma vastu finantskonglomeraatide täiendava järelevalve siseraamistiku.

Soovituse täitmise tähtaeg: 4. kvartal 2018

Finantsseisundi taastamise kavandamine

124

EKP on finantsseisundi taastamise kavade hindamiseks loonud nõuetekohased sisekontrollimenetlused (punkt 51) ja kehtestanud finantsseisundi taastamise kavade esitamiseks järjepideva ajakava (punkt 47). Järelevalvekolleegiumide puhul on endiselt mõningaid nende olemusest tingitud probleeme (punktid 48–49). Kavade hindamisse võidakse kaasata riiklikke eksperte, mis võib põhjustada juhtimistasandi riske (punkt 50). Enamiku aspektide, välja arvatud finantsseisundi taastamise kavandamise näitajate kohta, on antud piisavalt suuniseid (punktid 51–54). EKP on kõik õiguslikud nõuded rakendanud tõhusa hindamisvahendi abil, kuid kontrollikoda ei leidnud ühtegi täiendavat kokkuvõtvat aruannet ega süstemaatilist menetlust, millega neid hindamisi oleks võimalik kriisi kindlakstegemise järelevalves ja juhtimises kasutada (punktid 55–61). Järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt saadud tagasiside oli üldiselt positiivne (punktid 62–64). Esitatud dokumentide vähesusest tingitud piirangute tõttu ei ole kontrollikojal võimalik teha järeldust selle menetluse juhtimise tegeliku tõhususe kohta (punktid 65–66).

2. soovitus

Finantsseisundi taastamise kavandamiseks peaks EKP

1. parandama sarnase ärimudeli ja/või ühises jurisdiktsioonis tegutsevate pankade suhtes rakendatava lähenemisviisi järjepidevust, andes täiendavaid juhiseid muu hulgas ka näitajate kalibreerimise kohta.
2. üritama saada lisaväljundeid kokkuvõtlike aruannete näol ja võimaldama ühistel järelevalverühmadel kriisi kindlakstegemisel ja juhtimisel kasutada süstemaatiliselt finantsseisundi taastamise hindamisi.

Soovituse täitmise tähtaeg: 4. kvartal 2018

Kriisi kindlakstegemine

125

Praegused kriisi kindlakstegemise suunised ei ole piisavalt põhjalikud ega täpsusta objektiivseid kriteeriume, mis aitaksid suurendada juhtimise toimimise tõhusust (punktid 67–72). Kriisi kindlakstegemise menetlused on paika pandud, kuid puuduvad täpsete künnisväärtustega näitajad järelevalve alla kuuluvate üksuste olukorra halvenemise kindlaksmääramiseks. See avaldab samuti negatiivset mõju kriisijuhtimise toimimise tõhususele (punktid 73–79). EKP poolset kriisijuhtimise toimimise tõhusust mõjutab veel asjaolu, et varajase sekkumise hindamisi tehakse põhiliselt iga-aastase SREPi tsükli raames, mitte reageeringuna mõne panga finantsseisundi olulisele halvenemisele (punktid 89–91), ning nende aluseks olevad dokumendid ei vasta täielikult olemasolevates suunistes ette nähtud elementidele.

3. soovitus

EKP peaks

1. jätkama varajase sekkumise hindamiste suuniste täiustamist ja määratlema täpsete künnisväärtustega näitajad pankade finantsseisu võimaliku halvenemise kindlakstegemiseks, kasutades selleks mõningaid näitajaid ja käivitajaid, mis on panga finantsseisundi taastamise kava hindamise käigus osutunud sobivaks, ning ühendama need selgete rangema järelevalve protsessidega, mis võimaldaksid olemasolevat teavet tegevuses tõhusalt kasutada;
2. edendama seda et varajase sekkumise hindamised võetaks kiirelt ja süstemaatiliselt kasutusele kohe, kui leitakse tõendeid mõne panga finantsseisundi olulise halvenemise kohta;
3. rõhutama varajase sekkumise hindamiste kvaliteedi olulisust, et tagada sisemenetluste ja -suuniste järgimine.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2. kvartal 2018.

126

EKP-l ei ole selgelt määratletud protsessi ega süsteeme andmete kõikehõlmavaks kõrvutamiseks, hindamiseks, juhtkonnale aruandluse koostamiseks ja selle põhjal tegutsemiseks, ning tema tsentraliseeritud järelevalvet ja leidude järelkontrolli ei dokumenteerita süstemaatiliselt (punktid 80–86).

4. soovitus

EKP peaks optimeerima kõigi andmete (sh süsteemse riski alane teave) kasutamist hõlmavaid protsesse, et maksimeerida oma suutlikkus kriisis olevad pangad juba varajases etapis kindlaks teha. Selle käigus tuleks regulatiivsete nõuete rikkumiste ja peaaegu toimunud rikkumiste kohta süstemaatilise aruandluse koostamiseks võtta kasutusele juhtimisinfosüsteem ja teha tsentraliseeritud kontrolle.

Soovituse täitmise tähtaeg: 1. kvartal 2019.

Kriisile reageerimine

127

EKP praegune kriisile reageerimise toimimise juhtimise lähenemisviis ei hõlma menetlust, mis tagaks, et teatud probleemi ulatus kvantifitseeritakse enne järelevalvemeetmete kaalumist. Täpsemalt ei ole EKP-l kohe olemas kohapealseid kontrolle läbiviivaid meeskondi, kes analüüsiksid üksikasjalikult kriisisolevate pankade varade kvaliteeti (punktid 96–99).

5. soovitus

EKP peaks

1. jätkama varajase sekkumise suuniste täiustamist, tagamaks, et kõik asjaomased järelevalveleiud oleksid enne meetmete kaalumist kvantifitseeritud;
2. looma selged menetlused nende oluliselt halvenenud finantsseisuga finantsinstitutsioonide varade kvaliteedi kohta kindluse saamiseks, mille varade väärtus on endiselt ebaselge. Täpsemalt peaks EKP-l olema kohe olemas kohapealseid kontrolle tegevad meeskonnad, kes analüüsiksid üksikasjalikult kriisis olevate pankade varade kvaliteeti;
3. koostama kõrgemale juhtkonnale regulaarselt eduaruandeid, milles esitatakse süstemaatiliselt, põhjalikult ja tulevikku silmas pidades kokkuvõte sellest, kuidas varadega probleeme omavad pankasid käsitletakse kohapealsete kontrollide või muude vahendite abil.

Soovituse täitmise tähtaeg: 4. kvartal 2018.

128

EKP on leidnud probleeme kriisile reageerimiseks kasutatavate varajase sekkumise meetmete (sh kattuvus teiste meetmetega) rakendamisel. EKP on õiguslike muudatuste tegemiseks võtnud ühendust seadusandjaga, kuid ei andnud oma töötajatele juhiseid nimetatud probleemidega tegelemiseks. Eri stsenaariumide puhul kasutatavaid konkreetseid meetmeid ja nende aluseks olevaid õiguslikke volitusi ei ole samuti kirjeldatud. EKP ei kasuta eelmistest finantsseisundi taastamise kavade hindamiste ja kriisiolukordade käigus saadud väärtuslikku teavet, et otsustada, milliseid volitusi ja meetmeid tuleks konkreetse stsenaariumi puhul kaaluda. Kõnealuse teabe hoolikas kasutamine võimaldaks toimimise tõhusust märkimisväärselt suurendada, tagades, et kõik rakendatavad meetmed oleksid asjakohased ja proportsionaalsed (punktid 101–104).

6. soovitus

EKP peaks jätkama varajase sekkumise hindamiste tegevussuuniste täiustamist, et

1. käsitleda oma volituste kasutamisel leitud probleeme, paludes komisjonil kaaluda õiguslike muudatuste tegemist, et kõrvaldada kehtiva raamistiku võimalikud puudused;
2. kirjeldada põhjalikult eri stsenaariumide puhul kasutatavaid konkreetseid meetmeid ja kasutatavaid õiguslikke volitusi. EKP peaks selleks süstemaatiliselt kasutama pankade finantsseisundi taastamise kavade hindamisest saadud teavet.

Soovituse täitmise tähtaeg: 4. kvartal 2018

129

EBA maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise suuniste rakendamise EKP poolsete juhiste ulatus ja üksikasjalikkus on liiga vähene ning need ei selgita, kuidas EBA suunistes kirjeldatud objektiivseid elemente maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamisel kasutada (punktid 107–109).

7. soovitus

EKP peaks jätkama maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamiste toimimise suuniste edasiarendamist, täpsustades üksikasjalikumalt EBA suunistes kirjeldatud objektiivsete elementide kasutust.

Soovituse täitmise tähtaeg: 1. kvartal 2018.

130

EKP keeldus kontrollikojale oma töö tegemiseks vajalikele dokumentidele ja teabele juurdepääsu lubamast. Esitatud dokumentide põhjal oli kontrollikojal võimalik hinnata, kui palju finantsseisundi taastamise kava hindamise ja kriisijuhtimise meetmete ülesehitus toimimise tõhususele kaasa aitas. Nimetatud meetmete rakendamise kohta esitas EKP aga äärmiselt vähe tõendusmaterjali, mistõttu kontrollikojal ei olnud võimalik järeldusi teha selle kohta, kui tõhusad nad kriisijuhtimises tegelikult on (vt I lisa).

8. soovitus

EKP peaks võimaldama kontrollikojale juurdepääsu kõikidele oma aruandekohustuse täitmiseks taotletud dokumentidele ja andmetele.

Soovituse täitmise tähtaeg: viivitamata.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 12. detsembri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

EBA: Euroopa Pangandusjärelevalve

EKP: Euroopa Keskpank

EKPS: Euroopa Keskpankade Süsteem

ELTL: Euroopa Liidu toimimise leping

ESMA: Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve

Global Systemically Important Banks (G-SIBs): ülemaailmsed süsteemselt olulised pangad)

Global Systemically Important Financial Institutions (G-SIFIs): ülemaailmsed süsteemselt olulised krediidiasutused)

IMAS: teabehaldussüsteem

Internal Capital Adequacy Assessment Process (ICAAP): sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess)

Internal Liquidity Adequacy Assessment Process (ILAAP): sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess)

RIA: riskianalüüsi osakond

Single Resolution Board (SRB): ühtne kriisilahendusnõukogu

Single Resolution Mechanism (SRM): ühtne kriisilahendusmehhanism

Single Supervisory Mechanism (SSM): ühtne järelevalvemehhanism

SSMi määrus: ühtse järelevalvemehhanismi määrus

Supervisory Review and Evaluation Process (SREP): järelevalvealane läbivaatamine ja hindamine

Mõisted

Bank Recovery and Resolution Directive (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv): Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)).

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu: Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanne on teostada järelevalvet finantssektorit ohustavate riskide üle Euroopa Liidus tervikuna (makrotasandi usaldatavusjärelevalve).

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess (SREP): EKP otsese järelevalve alla kuuluvate pankade järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi viivad läbi ühised järelevalverühmad, tagamaks, et järelevalve alla kuuluvad asutused oleksid kehtestanud piisava korra, strateegiad ja mehhanismid, et neil oleks piisav ja asjaomaste eeskirjade kohane kapital ja likviidsus, ning et nende juhtimine oleks usaldusväärne ja neid ohustavad või ohustada võivad riskid oleksid ohjatud. SREPi protsessi tulemusel saadakse iga panga jaoks eraldi hinne.

Kapitalinõuete direktiiv: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Kriisijuhtimise võrgustik: Riiklike pädevate asutuste kriisijuhtimisfunktsioonide võrgustik

Kriisiohjerühm: Kõigil ülemaailmsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste päritoluriikide ametiasutustel ja vastuvõtvate riikide ametiasutustel peaksid olema kriisiohjerühmad, et parandada valmisolekut juhuks, kui äriühingut mõjutab piiriülene finantskriis, ning hõlbustada selle ohjamist ja kriisilahendust. Kriisiohjerühmadesse peaksid kuuluma grupi üksuste päritoluriigi või vastuvõtva riigi haldusalasse kuuluvad ning rühma kriisilahenduse seisukohast olulised järelevalveasutused, keskpangad, kriisilahendusasutused, rahandusministeeriumid ja tagatisskeemide eest vastutavad avalik-õiguslikud asutused, kes peaksid tegema tihedat koostööd teiste riikide asutustega, kus äriühingud süsteemselt tegutsevad.

Liikmesriigi pädev asutus: Liikmesriigi pädev asutus on pangandusjärelevalve eest vastutav riiklik ametiasutus. Selleks võib olla kas riigi keskpank või mõni konkreetselt pangandusjärelevalve tegemisele keskenduv üksus, või mõni kaheastmeline mudel. Seda mõistet kasutatakse, et eristada kahte liiki institutsioone, mis Euroopas pangandusjärelevalvet teevad.

Maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise hindamine: Kui krediidiasutus või investeerimisühing rikub või lähitulevikus tõenäoliselt rikub tegevusloa kehtimise nõudeid viisil, mille tagajärjel võidakse algatada maksejõuetus- või kriisilahendusmenetlus. Sellise otsuse põhjusteks võivad muu hulgas olla järgmised asjaolud: pangal on tekkinud või tõenäoliselt tekib kahjum, mis kahandab selle omavahendeid; panga varad on muutunud või tõenäoliselt lähiajal muutuvad võetud kohustustest väiksemaks; pank ei suuda või tõenäoliselt ei suuda lähiajal maksetähtaegade saabudes oma kohustusi täita.

Väljamaksete maksimumsumma: Maksimaalne summa, mida pank võib nt boonuste või dividendidena välja maksta.

Ühised järelevalverühmad: SSMi raames teevad oluliste krediidiasutuste igapäevast järelevalvet ühised järelevalverühmad. Nendesse kuuluvad nii EKP kui ka nende riikide pädevate asutuste töötajad, kus on asutatud pangagrupi krediidiasutused, pangandusega tegelevad tütarettevõtjad või olulised piiriülesed filiaalid. Iga olulise krediidiasutuse jaoks moodustatakse ühine järelevalverühm.

Ühtne järelevalvemehhanism (SSM): Ühtne järelevalvemehhanism on euroala pankade järelevalvesüsteem. SSM hõlmab EKPd ja osalevate liikmesriikide pädevaid asutusi. Selle põhieesmärgid on

• tagada Euroopa pangandussüsteemi turvalisus ja toimekindlus;
• suurendada finantsintegratsiooni ja -stabiilsust;
• tagada järjepidev järelevalve.

SSM ja SRM on ELi pangandusliidu kaks sammast.

Ühtne kriisilahenduskord (SRM): Ühtse järelevalvemehhanismi kõrval on ühtne kriisilahendusmehhanism üks pangandusliidu sammastest. See moodustati eesmärgiga tsentraliseerida olulised pädevused ja ressursid, et toime tulla osalevate liikmesriikide mis tahes krediidiasutuse maksejõuetusega.

Ühtne kriisilahendusnõukogu (SRB): Uue euroala panganduskriiside lahendamise mehhanismiga on ühtsele kriisilahendusnõukogule antud märkimisväärselt suured volitused. SRB eesmärk on tagada raskustes olevate pankade nõuetekohane kriisilahendus nii, et selle mõju reaalmajandusele ning riigirahandusele oleks võimalikult väike. SRB kehtestab ühtsed eeskirjad ja menetlused raskustes olevate Euroopa Keskpanga järelevalve alla kuuluvate olulise tähtsusega pankade ja muude piiriüleste pangandusgruppide jaoks. SRBga kõrvaldatakse kriisilahendust segavad takistused (nt pankade sisemine korraldus ja toimingud, kriisilahendusmeetmete piiriülene tunnustamine).

Ühtse järelevalvemehhanismi määrus (SSMi määrus): Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

Ülemaailmsed süsteemselt olulised krediidiasutused: 2011. aasta novembris avaldas finantsstabiilsuse nõukogu integreeritud poliitikameetmete kogumi, mille abil käsitleda süsteemselt oluliste pankadega seotud süsteemseid ja moraaliriske. Finantsstabiilsuse nõukogu kasutas Baseli pangandusjärelevalve komitee loodud metoodikat ning määratles selle abil ülemaailmsed süsteemselt olulised krediidiasutused (suurtest pankadest koosnev esialgne nimekiri).

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse konkreetseid eelarvevaldkondi või juhtimisega seotud teemasid hõlmavate tulemus- ja vastavusauditite tulemused. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Aruande koostas turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Baudilio Tomé Muguruza. Auditit juhtis kontrollikoja liige Kevin Cardiff. Teda toetasid aruande koostamisel kabinetiülem Gediminas Mačys, kabineti atašee Shane Enright, direktor Tony Murphy, direktor Zacharias Kolias ning auditijuht Mirko Gottmann. Auditirühma kuulusid Paraskevi Demourtzidou, Jörg Genner, Violeta Radu ja Giorgos Tsikkos.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-872-9065-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/608776	QJ-AB-17-027-ET-N
HTML	ISBN 978-92-872-9128-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/535560	QJ-AB-17-027-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_hu

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: http://europa.eu

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: http://bookshop.europa.eu. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.