UUDISTEST KUULEB SAGELI, ET „BRÜSSEL“ ON OTSUSTANUD SEDA VÕI TEIST. AGA MIDA SEE TEGELIKULT TÄHENDAB? KES VÕI MIS SEE „BRÜSSEL“ TÄPSELT ON? SELLES PEATÜKIS ANTAKSE LÜHIÜLEVAADE ELi ÜLESEHITUSEST. SAAD TEADA, MILLISED ON ELi PEAMISED INSTITUTSIOONID, MIS ON NENDE ÜLESANDED JA MIDA NEIL ON LUBATUD TEHA. SAAD KA TEADA, KUIDAS VÕID SINA NENDE TÖÖD MÕJUTADA.

KUIDAS EUROOPA LIIT TOIMIB?

Kes ELis mida otsustab?

Kui räägitakse poliitikast, nimetatakse sageli konkreetseid inimesi, näiteks sinu riigi peaministrit või opositsiooni juhti. See on sellepärast, et otsuseid teevad ja poliitikat kujundavad inimesed. Sama lugu on ELis.

Euroopa institutsioonid on lihtsalt kohad, kus poliitikud kõikidest ELi riikidest saavad kokku tulla, et töötada koos konkreetsete tulemuste saavutamise nimel. Heitkem pilk institutsioonidele, kus tehakse enamik otsuseid.

Euroopa Parlament

europarl.europa.eu

Euroopa Parlamendi kui ainsa otse valitud ELi institutsiooni kaudu saab kuuldavaks kodanike hääl. Euroopa kodanikud valivad Euroopa Parlamendi liikmed otse iga viie aasta tagant. Nendel valimistel võivad hääletada kõik ELi kodakondsusega isikud. Mõnes ELi riigis, kus mittekodanikud saavad mõnikord hääletada piirkondlikel valimistel, võivad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ka inimesed, kes vastavad muudele elukohatingimustele (nt riigis seaduslikult elavad mittekodanikud).

Euroopa Parlamendi hoone Prantsusmaal Strasbourgis. / Euroopa Parlamendi istung Belgias Brüsselis. / Infograafik, millel on esitatud igale Euroopa Parlamendi fraktsioonile eraldatud istekohad sektorite kaupa.

Viimased Euroopa Parlamendi valimised toimusid 2019. aastal. Järgmised valimised toimuvad 2024. aastal. Õigus valimistel hääletada saadakse kõikides ELi riikides 18aastaselt, välja arvatud Austrias ja Maltas, kus võib hääletada 16aastaselt, ja Kreekas, kus see õigus omandatakse 17aastaselt. Mõnes riigis – näiteks Belgias ja Saksamaal – on valimisiga teatavate valimiste, muu hulgas Euroopa Parlamendi valimiste puhul, langetatud 16. eluaastale.

KAS TEADSID?

Noored inimesed, st 15–30aastased, on kõige Euroopa-meelsem põlvkond. 2019. aastal ütles üle 70% neist, et suhtub ELi positiivselt.

Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring 478

Euroopa Parlamendi põhikogunemised ehk täiskogu istungid toimuvad kaksteist korda aastas Prantsusmaal Strasbourgis ja kuni kuus korda aastas Belgias Brüsselis.

Euroopa Parlamendis on 705 liiget kõikidest ELi riikidest. Parlamendiliikmete arv riigiti on erinev: suurema rahvaarvuga riikidel on rohkem liikmeid kui väiksematel, väiksema rahvaarvuga riikidel. Sarnaste poliitiliste vaadetega liikmed üle kogu ELi töötavad koos fraktsioonides, täpselt samamoodi nagu riikide parlamentides, nad ei moodusta fraktsioone lähtuvalt oma rahvusest.

Euroopa Parlament teeb koos Euroopa Liidu Nõukoguga otsuseid ELi õigusaktide kohta. Kui parlament ja nõukogu ei jõua mõne õigusakti suhtes kokkuleppele, jääb see vastu võtmata. Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi ja tal on õigus kogu Euroopa Komisjon heaks kiita või laiali saata. Lisaks kinnitab parlament Euroopa Liidu eelarve.

Infograafik, millel on näha, et seaduslik valimisiga on ELis erinev.Euroopa kodanikud valivad Euroopa Parlamendi liikmed otse.

5. ÜLESANNE. SINU ESINDAJA EUROOPA PARLAMENDIS

Järgmised Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 2024. aastal ja selleks ajaks võid olla juba hääleõiguslik. Sinu esindaja hakkab töötama koos teiste Euroopa Parlamendi liikmetega mõnes parlamendi fraktsioonis. Fraktsiooni loomiseks on vaja 23 parlamendiliiget, kes esindavad vähemalt neljandikku ELi 27 riigist. Praegu on parlamendis seitse fraktsiooni. Parlamendiliige ei saa kuuluda korraga rohkem kui ühte fraktsiooni. On parlamendiliikmeid, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni – neid kutsutakse fraktsioonilise kuuluvuseta liikmeteks.

Vaadake väikestes rühmades kaarti, mis on saadaval järgmisel lingil, ja uurige, millised teie riigi erakonnad olid viimastel Euroopa valimistel edukad ja millisesse fraktsiooni nad kuuluvad: europa.eu/!FUtvjn

Siin näed, kuidas liikmed täiskogu istungisaalis istuvad: europa.eu/!vbd74W

Kas tunnete ära mõne oma riigist pärit parlamendiliikme?

Euroopa Ülemkogu

www.consilium.europa.eu/et/european-council/

Euroopa Ülemkogu toob kokku ELi riikide valitud juhid, st presidendid või peaministrid, kes kohtuvad vähemalt neli korda aastas. Neid kohtumisi kutsutakse sageli Euroopa tippkohtumisteks. Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks ELi poliitilised prioriteedid ja näitab kätte üldise poliitilise suuna. Ülemkogu juhib eesistuja, kes valitakse iga kahe ja poole aasta tagant.

Euroopa Ülemkogu ei võta vastu ELi õigusakte. See on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu töö – ära neid omavahel segi aja!

/ Istungiruum Europa hoones.
Infograafik, millel selgitatakse Euroopa Ülemkogu koosseisu. Sellel on 27 liikmesriigi lipud ja kolm ELi lippu, mis tähistavad ELi institutsioonide juhte.Pildil on sümboolselt kujutatud kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi juhid, kellest igaühe ees on tema liikmesriigi lipp. Lisaks on pildil ülemkogu eesistuja ja kahe ülejäänud ELi juhi sümboolsed kujutised koos ELi lipuga. Kujutised on pildile paigutatud ringikujuliselt, sest nii istutakse ka tippkohtumistel.

Euroopa Ülemkogu

ELi ja riikide juhid osalevad Euroopa tippkohtumisel, mida juhatab Euroopa Ülemkogu eesistuja.

Euroopa Liidu Nõukogu

consilium.europa.eu/et/council-eu

Euroopa Liidu Nõukogu, mida kutsutakse lühidalt ka nõukoguks, esindab ELi riikide valitsusi. Nõukogu istungitel kohtuvad kõigi ELi riikide ministrid, et pidada arutelusid ning teha otsuseid ELi poliitika ja õigusaktide kohta. See, millised ministrid kokku tulevad, sõltub arutuse all olevast teemast. Näiteks kui istungil käsitletakse õhusaastet, kogunevad keskkonnaministrid, kui tähelepanu keskmes on tööpuudus, osalevad istungil tööhõive ja sotsiaalküsimuste eest vastutavad ministrid.

Nõukogu on üks kahest ELi seadusandlikust organist. Seega ei ole ilma kõigi ELi riikide ministriteta Euroopa Liidus võimalik midagi ära teha.

Nõukogu hääletuskorra on kindlaks määranud ELi riigid. Nõukogu võtab enamiku oma otsuseid vastu häälteenamusega ja mõnel juhul ühehäälselt. Valdkondades, kus ELi riigid on kokku leppinud, et otsused tuleb vastu võtta ühehäälselt, näiteks maksu- või julgeolekuküsimustes, peab otsuse tegemiseks olema kõikide ministrite nõusolek.

Paljudes muudes valdkondades võtavad ministrid otsuseid vastu häälteenamusega (näiteks ELi õigusaktid, mis käsitlevad tarbijaõigusi, majanduse taastumist COVID-19 pandeemiast või keskkonnaküsimusi, nagu kuidas käidelda linnas tekkivaid jäätmeid).

Nõukogu tööd juhivad kuue kuu kaupa kordamööda kõik ELi liikmesriigid. 2023. aastal on eesistujariigid Rootsi ja Hispaania, 2024. aastal Belgia ja Ungari ning 2025. aastal võtavad teatepulga üle Poola ja Taani.

KAS TEADSID?

Nõukogu hääletab ühehäälselt järgmise üle:

  • kõige üldisemad välis- ja julgeolekupoliitika küsimused;
  • kodakondsusküsimused (uute õiguste andmine ELi kodanikele);
  • ELi liikmesus;
  • kaudset maksustamist käsitlevate riiklike õigusaktide ühtlustamine;
  • ELi rahalised vahendid;
  • teatavad justiits- ja siseküsimused (nt perekonnaõigus, politseikoostöö);
  • sotsiaalkindlustust ja sotsiaalkaitset käsitlevate riiklike õigusaktide ühtlustamine.

Ühehäälse hääletuse korral ei takista hääletamisest hoidumine otsuse vastuvõtmist.

Lisateavet nõukogu kohta saad järgmisest lühikesest dokumentaalfilmist: europa.eu/!Xm48xu

6. ÜLESANNE. HÄÄLETAMINE NÕUKOGUS

Umbes 80% seadusandlike ettepanekute saatus otsustatakse nõukogu istungitel kvalifitseeritud häälteenamusega, mida nimetatakse ka topeltenamuseks. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise korral annab iga minister ühe hääle ettepaneku poolt või vastu või jääb erapooletuks. Kuna iga ministri esindatavate kodanike arv varieerub vastavalt riigi rahvaarvule, on õiglase otsuse vastuvõtmiseks vajalik topeltenamus: selleks et õigusakt vastu võtta, peab selle poolt hääletama vähemalt 55% ELi riikidest (15 riiki 27st), kes esindavad vähemalt 65% ELi koguelanikkonnast (ligikaudu 447 miljonit).

Lisateavet saad siit: europa.eu/!Q68g84

Kasutage alloleva ülesande lahendamiseks nõukogu veebisaidil olevat häälte kalkulaatorit, et näha, kuidas see süsteem toimib: europa.eu/!7gCM96

Kujutage ette, et teie klass on kogunud klassiekskursiooni jaoks raha ja peate nüüd kokku leppima reisi sihtkohas. Keegi teeb ettepaneku panna kavandatav sihtkoht kvalifitseeritud häälteenamusega hääletusele. Kas olete kõik samal arvamusel või peate korraldama kvalifitseeritud häälteenamusega hääletuse?

Valige endi hulgast üks, kes esindab Euroopa Komisjoni – tal on aega üks minut, et teatavat sihtkohta kaitsta. Valige teine õpilane, kes tegeleb nõukogu häälte kalkulaatoriga. Jagage ülejäänud klassikaaslaste vahel ära kõigi 27 ELi riigi ministrite rollid.

Iga „minister“ peaks seejärel hääletama kavandatava sihtkoha poolt või vastu, kuid võib jääda ka erapooletuks.

Vaadake, millise tulemuse annab nõukogu kalkulaator. Millise tulemuse saite? Kas suutsite kavandatud sihtkohas kokku leppida? Jagage oma mõtteid selle hääletusprotsessi kohta teiste rühmaliikmetega.

Kvalifitseeritud häälteenamus: 27 liikmesriiki, Minimaalne vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte hulk: 55% = 15. Lihthäälteenamus kokku = rahvastikust, Minimaalne vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte hulk: 65% Kasuta häälte kalkulaatorit.
Infograafik, millel selgitatakse hääletussüsteemi Euroopa Liidu Nõukogu istungitel. Malta elanikkond moodustab 0,11%, Saksamaa elanikkond aga 18,56% ELi elanikkonnast.

Euroopa Komisjon

ec.europa.eu

Infograafik, millel selgitatakse Euroopa Komisjoni koosseisu. Sellel on kujutatud 27 liiget, üks igast ELi liikmesriigist.

Euroopa Komisjonis on 27 volinikku – üks iga ELi riigi kohta. Volinikud on koos Euroopa Komisjoni presidendiga ELi täitevvõimu kandjad, kes vastutavad ELi igapäevase toimimise eest. Nende volitused kestavad viis aastat.

Lisateavet komisjoni kohta saad järgmisest lühivideost: europa.eu/!Yyjfqd.

Euroopa Komisjoni presidendi nimetavad liikmesriigid Euroopa Ülemkogu kaudu ja ametlikult nimetab ta ametisse Euroopa Parlament. Teiste volinike kandidatuuri seab üles nende riigi valitsus ja nad kinnitab Euroopa Parlament. Volinikud ei esinda oma päritoluriigi huve, vaid ELi ühiseid huve. Komisjoni president määrab iga komisjoni liikme vastutama konkreetse poliitikavaldkonna eest, näiteks energeetika, majandus või keskkond.

Euroopa Komisjon teeb ettepanekuid ELis üldist huvi pakkuvate uute õigusaktide ja programmide vastuvõtmise kohta. Enne ettepaneku tegemist küsib komisjon arvamust liikmesriikide parlamentidelt, valitsustelt, huvirühmadelt, ekspertidelt ja üldsuselt, kutsudes neid üles esitama märkusi interneti teel.

Lisateavet selle kohta, kuidas sina saad end ELi poliitika kujundamisel kuuldavaks teha, leiad teemast „Sinu hääl ELi otsustusprotsessis“.

Komisjoni ettepanekuid arutatakse põhjalikult Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Need kaks institutsiooni teevad lõpliku otsuse kõikide ELi õigusaktide kohta. Nad võivad ettepanekuid muuta või need koguni tagasi lükata. Samuti juhib Euroopa Komisjon ELi poliitikat ja haldab ELi eelarvet ning tagab, et ELi liikmesriigid kohaldavad ELi õigust nõuetekohaselt.

Euroopa Komisjon on ELi täitevorgan. Infograafik, millel selgitatakse Euroopa Komisjoni rolli.

et_fig03.svg

Euroopa Komisjon haldab ELi eelarvet, valvab ELi õiguse kohaldamise järele ja kavandab ELi õigusakte.

Noored Euroopa Parlamendis. / Rühm noori Strasbourgis Euroopa Parlamendi hoone ees.

KAS TEADSID?

Komisjoni igapäevatöö teevad ära komisjoni halduspersonal, eksperdid, tõlkijad, tõlgid ja assistendid. Komisjoni ametnikud – nagu ka teiste ELi institutsioonide töötajad – värvatakse Euroopa Personalivaliku Ameti (epso.europa.eu/home_et) kaudu.

Need ametnikud on ELi riikide kodanikud, kes on tööle võetud konkursi korras. Komisjoni jaoks töötab ligikaudu 32 000 inimest. Võib tunduda, et seda on palju, kuid tegelikult on see arv väiksem kui enamiku ELi suurlinnade volikogude töötajate arv.

Kui see karjäär tundub huvipakkuv, võid kandideerida ELi praktikakohale mis tahes ELi institutsioonis.

Lisateavet saad siit: europa.eu/!tu83Qr.

KAS TEADSID?

ELi institutsioone saab ka külastada.

Tee ringkäik Euroopa Parlamendis, nõukogus, Euroopa Ülemkogus või Euroopa Komisjonis kas isiklikult kohale minnes või veebis.

Pilt, millel on kujutatud Euroopa Komisjoni kabinetis arvuti ümber kogunenud mehi ja naisi. / Kaks fotot, mis kujutavad inimesi, kes uurivad Brüsselis asuvas Euroopa Parlamendi Parlamentariumi külastuskeskuses interaktiivset kaarti.

Euroopa Liidu Kohus

ELi riigid on koostanud viimase 70 aasta jooksul üheskoos palju ELi õigusakte. Euroopa Kohus tagab nende õigusaktide ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise. Kui liikmesriigi kohus kahtleb mõne sellise õigusakti tõlgendamises, võib ta paluda Euroopa Kohtult selgitust. Mõnikord juhtub, et mõni ELi riik ei kohalda ELi õigusakte täies ulatuses. Sel juhul võib komisjon või mõni teine ELi riik pöörduda selles küsimuses Euroopa Kohtusse. Euroopa Kohus asub Luksemburgis ja selles on üks kohtunik igast ELi riigist.

Lisateavet saad veebisaidilt curia.europa.eu

7. ÜLESANNE. KES ELis MIDA TEEB?

Nüüd on sul rohkesti teavet ELi institutsioonide kohta. Selle kõige juures on oluline mõista, mida see nn Brüssel tegelikult endast kujutab ja kes mille eest ELis vastutab. Tee allolev test, et kontrollida, kui palju sulle meelde jäi. Tee rist selle institutsiooni lahtrisse, mille kohta väide käib.

Kes … Euroopa Parlament Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Kohus
1. esitab ettepanekud ELi õigusaktide vastuvõtmiseks? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
2. kiidab ELi õigusaktid heaks? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
3. koosneb ühest esindajast/liikmest iga ELi riigi kohta? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
4. on otse valitud? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
5. haldab eelarvet? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
6. esindab kodanike huve? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
7. esindab ELi riikide või nende valitsuste huve? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
8. esindab ELi kui terviku huve? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
9. otsustab ELi õigusaktide tõlgendamise üle? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
10. määrab kindlaks ELi üldise poliitilise suuna? JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI
Lahenda ülesanne veebis
ÜLESANNETE VASTUSED

Lisaks siin käsitletud institutsioonidele oled ehk kuulnud ka muudest ELi institutsioonidest ja asutustest:

Lisateavet vt europa.eu/!9H37PK

8. ÜLESANNE. ÕIGUSLOOME ELis

Kõige tavalisem menetlus, mida kasutatakse ELis õigusaktide koostamiseks, kannab nime seadusandlik tavamenetlus. Selle menetluse raames uuritakse uue õigusakti ettepanekuid kuni kolm korda (nn lugemistel). Kui kokkulepet ei saavutata, võetakse ettepanek tagasi.

ELi aluslepingutes on sätestatud, kes ja mis valdkondades võib õigusakte vastu võtta: EL, liikmesriikide valitsused või mõlemad. ELi riigid vastutavad oma otsuste tegemise ja seaduste vastuvõtmise eest teatavates riikliku poliitika valdkondades, nagu tööstus, tervishoid ja haridus. Nendes valdkondades EL üksnes toetab liikmesriikide valitsusi. Valdkondades, kus tegutsemise õigus on ELil või liikmesriikide valitsustel, võib EL võtta meetmeid ainult siis, kui ta suudab seda teha tõhusamalt.

Lisateavet ELi pädevusvaldkondade kohta saad veebisaidilt europa.eu/!Tqj9wv.

Lugemisega on peamiselt seotud kolm institutsiooni: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon.
Paiguta iga institutsioon pildil õigele väljale.

Infograafik, millel on lahtrid ELi õigusloomet käsitlevatele küsimustele vastamiseks.
Lahenda ülesanne veebis
ÜLESANNETE VASTUSED

9. ÜLESANNE. KES ON KES?

Nüüd tead sa palju Euroopa institutsioonidest, kuid kas sa tead ka nende inimeste nimesid, kes neid juhivad, ja seda, millised nad välja näevad? Kas sa tead, kes on praegu

  1. … Euroopa Parlamendi president?
  2. … Euroopa Ülemkogu eesistuja?
  3. … Euroopa Komisjoni president?
  4. … liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja?
ÜLESANNETE VASTUSED
Valjuhääldiga naine juubeldava rahvahulga eesotsas.

Sinu hääl ELi otsustusprotsessis

Euroopa kodanikuna võid mõjutada ELi poliitikat mitmel moel.

play video VAATA VIDEOT: „Kuidas teie ELi institutsioone kujundate?“ europa.eu/!QHgKtP

Hääleta oma riigis

Brüsselis ja Strasbourgis asuvasse Euroopa Parlamenti liikme valimisel on tohutu mõju, nagu ka oma riigi valitsuse valimisel. Seda seetõttu, et nii sinu riigi riigipea kui ka riigi valitsus mõjutavad ELi tööd.

Infograafik, millel näidatakse eri viise, kuidas Euroopa kodanikud saavad ELi poliitikat mõjutada.

Andes hääle oma riigi üldvalimistel, aitad valida oma riigi valitsust. Sinu riigi president või peaminister on Euroopa Ülemkogu liige. Sinu hääl aitab valida ka sinu riigi haridusministrit, keskkonnaministrit jne. Need ministrid teevad otsuseid nõukogu istungitel. Sinu hääl Euroopa Parlamendi valimistel aitab valida sinu riigi esindajaid Euroopa Parlamenti, kus nad töötavad fraktsioonides koos teistest ELi riikidest pärit parlamendiliikmetega.

Osale avalikes konsultatsioonides

Sa saad teha end kuuldavaks, osaledes veebipõhistes avalikes konsultatsioonides. Enne uue ELi õigusakti vastuvõtmise kohta ettepaneku tegemist ja kogu otsustusprotsessi vältel küsib Euroopa Komisjon tavainimeste, samuti avaliku ja erasektori esindajate arvamust.

Osale siin: europa.eu/!Ph93FP

Aruta ELi üle

Saad ELis toimuva kohta oma arvamust avaldada ka paljudes aruteludes, mis toimuvad nii silmast silma kui ka veebis kogu ELis.

Lisateavet selle kohta, kuidas sina saad osaleda ELi poliitika kujundamises, leiad siit: europa.eu/!v9M86q. Platvorm „üheskoos.eu“ on abiks, kui soovite toetada demokraatiat Euroopas, aidates suurendada valimisaktiivsust 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Platvorm toob kokku inimesi kogu Euroopast, et kohtuda, jagada teadmisi ja omandada uusi oskusi.

Palu Euroopa Komisjonil teha ettepanek võtta vastu uus õigusakt

play video VAATA VIDEOT: Mis on Euroopa kodanikualgatus? Näita üles initsiatiivi! europa.eu/!kpmXmn

ELi kodanikud saavad alustada Euroopa kodanikualgatust või seda toetada (europa.eu/citizens-initiative/_et). Nende algatustega kutsutakse Euroopa Komisjoni üles kavandama ELi vastutusalasse kuuluvas valdkonnas, nagu keskkond, põllumajandus või transport, mõnd konkreetset küsimust käsitlevat uut õigusakti. Algatust võib alustada ja allkirju koguda vähemalt seitsmest ELi kodanikust koosnev rühm, mille liikmed elavad seitsmes ELi riigis. Kui algatusele on andnud allkirja 1 miljon inimest ehk veidi üle 0,2% ELi elanikkonnast, saab selle esitada kaalumiseks Euroopa Komisjonile.

Kõige esimene Euroopa kodanikualgatus „Right2Water“ kogus 1,6 miljonit allkirja. Selle tulemusel tehti ettepanek võtta vastu uued joogivett käsitlevad õigusnormid.

KAS TEADSID?

Euroopa Komisjonil on kõigis ELi riikides oma väikesed bürood (neid nimetatakse esindusteks), mille töötajad räägivad asjaomase riigi keelt (keeli). Saad nendega vestelda või küsida neilt kirjalikku teavet ELi kohta oma emakeeles. Kõikides ELi riikides on ka Europe Directi võrgustiku kohalikud teabekeskused. Nende kontaktandmed leiad selle brošüüri lõpust.

10. ÜLESANNE. MIDA PEAKS SINU ESINDAJA EUROOPA PARLAMENDIS ESMAJÄRJEKORRAS TEGEMA

Koostage väikestes rühmades loetelu viiest põhiküsimusest, mida teie esindaja Euroopa Parlamendis peaks teie arvates kaitsma. Inspiratsiooni saamiseks võite lugeda parlamendi resolutsiooni kilekottide kasutamise vähendamise kohta Euroopas: europa.eu/!cjDgQ7.