EUROOPA LIIT ON OMA ASUTAMISEST SAADIK PALJU SAAVUTANUD. TA ON TAGANUD ENAM KUI POOL SAJANDIT RAHU, STABIILSUST JA HEAOLU. TA ON AIDANUD TÕSTA ELATUSTASET. TA ON LOONUD MAAILMA SUURIMA ÜHTSE TURU JA VÕTNUD KASUTUSELE EURO. MIDA TA SIIS JÄRGMISENA ETTE VÕTAB? SELLEST PEATÜKIST SAAD ROHKEM TEADA SELLE KOHTA, KUIDAS EL TULEB TOIME TÄNAPÄEVA KEERULISTE PROBLEEMIDEGA JA MILLISED ON ELi LÄHIAASTATE PRIORITEEDID.

MIS ELil KAVAS ON?

Elame keerulisel ajal. Kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja keskkonnakahju ohustavad Euroopat ja kogu maailma. Samal ajal muudavad uued digitehnoloogiad meie elu- ja töötamisviisi ning äritegevust. Need uued digitehnoloogiad loovad uusi võimalusi, aga tekitavad ka uusi riske. Lisaks sellele on 2020.-2021. aastal Euroopat tabanud ülemaailmne COVID-19 pandeemia ja 2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse meie elu pea peale pööranud. Pandeemia on näidanud, kui kiiresti võib maailm sattuda kriisi ja kui oluline on, et EL oleks valmis reageerima uutele probleemidele samal ajal, kui ta lahendab vanu.

Kui Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen 2019. aastal ametisse astus, esitas ta Euroopa jaoks lähiaastateks kuus peamist eesmärki. Nende eesmärkide hulka kuuluvad muu hulgas heas seisukorras planeedile ja uuele digimaailmale ülemineku juhtimine ning ELi kui maailma liidri rolli tugevdamine. Ülemaailmsele pandeemiale reageerimiseks on EL kehtestanud Euroopa taastekava, millega tagatakse, et pärast COVID-19 pandeemia lõppu on Euroopa keskkonnasäästlikum, digitaalsem ja vastupidavam ning pakuks noortele palju võimalusi. Selle taastekava nimi on „NextGenerationEU“. Selles peatükis kirjeldatakse, mida EL eesmärkide saavutamiseks igas prioriteetses valdkonnas ette võtab.

„Me ei saa asendada kaotatud aega, mille pandeemia on noortelt võtnud, kuid saame ehitada midagi paremat ja õiglasemat, nende jaoks ja koos nendega. Peame tegutsema kohe ja noortel peab olema selles muutuses keskne roll.“

Lisateavet ELi poliitiliste prioriteetide kohta leiad veebisaidilt ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024_et.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen 9. mail 2021 Euroopa tuleviku teemalise konverentsi avamisel Prantsusmaal Strasbourgis.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen vestleb noorega.

ELi solidaarsus Ukrainaga

24. veebruaril 2022 alustas Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse ja agressioonisõda Ukraina vastu.

Euroopa Liit reageeris sissetungile kiirelt. 27 liikmesriiki ja nende partnerid kogu maailmast mõistsid provotseerimata ja põhjendamatu agressioonisõja hukka ning tegutsesid kiirelt ja jõuliselt, et Venemaa majanduslikult isoleerida ja piirata karmide sanktsioonide abil tema sõjalist võimekust.

Samuti tegi EL tihedat koostööd Ukraina naaberriikidega, et toetada neid sissetungi eest põgenevate inimeste kaitsmisel.

2022. aasta juunis anti Ukrainale kandidaatriigi staatus, tänu millele on Ukrainal võimalus saada ELi liikmeks.

Ukraina põgenike vastuvõtmine

Paljud ukrainlased põgenesid koduriigist, et otsida varjupaika ELi liikmesriikides. EL on pakkunud neile ulatuslikku abi mitmes valdkonnas, näiteks abi piiril, toetus tervishoiusüsteemidele, lastekaitse, hariduse ja arstiabi kättesaadavus, töö- ja majutusvõimalused.

Loe täpsemalt ELi liikmesriikide kohta, kes võtavad vastu Ukrainast põgenevaid inimesi.

KAS TEADSID?

Venemaa põhjendamatu agressioon Ukraina vastu on mõjutanud hinnanguliselt 5,7 miljonit kooliealist last ning tuhanded koolid ja rajatised on saanud kahjustada. Nendele lastele on võimalus turvaliselt koolis käia ülimalt tähtis, sest see aitab säilitada normaalsustunde ning on hädavajalik heaolu ja tuleviku jaoks. 2022. aastal eraldas EL 100 miljonit eurot Ukrainas sõjas kannatada saanud koolide taastamiseks ning annetas 14 miljonit eurot Ukraina lastele koolibusside ostmiseks ja kohaletoimetamiseks. Samuti korraldas Euroopa Komisjon solidaarsuskampaania, milles kutsuti avaliku sektori asutusi ja erasektori ettevõtjaid annetama Ukrainale koolibusse.

Lapsed Itaalias tervitavad Ukrainast pärit uusi klassikaaslasi.

Lapsed tervitavad oma klassiruumis Ukraina lippudega Ukrainast pärit õpilasi.

Euroopa taastumise rahastamine

ELi eesmärk on korvata pandeemia tekitatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju investeeringute kaudu projektidesse ja algatustesse, millega muudetakse Euroopa tervemaks, keskkonnasäästlikumaks ja digitaalsemaks ning parandatakse tema suutlikkust tulevaste katsumustega toime tulla. Taastumise kiirendamiseks kasutab EL oma pikaajalist eelarvet aastateks 2021–2027 ja spetsiaalset majanduse taastamise kava, mille nimi on „NextGenerationEU“. Koos annavad need taastumise kiirendamiseks veidi üle 2 triljoni euro (2018 miljardit eurot).

Suurem osa NextGenerationEU rahalistest vahenditest eraldatakse rahalise toetusena ELi liikmesriikidele, et aidata neil kriisist välja tulla keskkonnahoidlikuma, digitaalsema ja tugevamana. See on kavas saavutada investeerides valdkondadesse, mis puudutavad kõiki eurooplasi, nagu kiirem internetiühendus, puhas energia ja transport, haridus ja koolitus ning hoonete energiatõhususe parandamine.

Lisateavet leiad jaost „Inimeste hüvanguks toimiv majandus“.

Lisateave: commission.europa.eu/strategy-and-policy/recovery-plan-europe_et

Uuri oma riigi taastekavade kohta veebisaidilt europa.eu/!wYRggt.

Infograafik, millel on esitatud ülevaade ELi kulutustest aastatel 2021–2027.

ELi kulutused aastatel 2021–2027: kogusumma 2 018 miljardit eurot koosneb Euroopa Liidu seitsme aasta eelarvest (1 211 miljardit eurot) ja COVID-19 taastepaketist „NextGenerationEU“ (807 miljardit eurot).

Toimiv solidaarsus

Euroopa riigid näitasid üles tõelist solidaarsust, toetades üksteist Covid-19 pandeemia ajal. Näiteks võtsid haiglad kõikjal ELis vastu teistest riikidest pärit patsiente ja saatsid meedikute rühmi oma naabritele appi. EL koordineeris ka kaitsevahendite tarnimist sinna, kus neid kõige enam vajati, ning korraldas vaktsiinide ühisoste ELi tasandil. EL on võtnud ka kohustuse tagada, et ohutud vaktsiinid jõuaksid igasse maailma nurka: komisjon ja ELi riigid on COVAXi ülemaailmse algatuse peamised rahastajad. Algatuse eesmärk on tagada võrdne juurdepääs COVID-19 vaktsiinidele. Samuti toetavad nad partnerriikides korraldatavaid vaktsineerimiskampaaniaid.

Lisateavet toimiva Euroopa solidaarsuse kohta leiad veebisaidilt europa.eu/!BJxpnU

Lisateavet selle kohta, kuidas EL reageerib koroonaviiruse kriisile, leiad veebisaidilt europa.eu/!dVgvDJ

Meditsiiniseadmete tarne rescEU reservist Tšehhis Prahas, 24. oktoober 2020.

Kaks meest, kes panevad laadimisplatvormil kokku meditsiiniseadet. Nende kõrval on kast, millel on Euroopa Liidu lipp.

Euroopa roheline kokkulepe

Kliimamuutused on üks suurimaid probleeme, millega inimkonnal praegu tegeleda tuleb. Maal leiduvast 8 miljonist liigist on 1 miljon hävimisohus. Metsi ja ookeane saastatakse ja hävitatakse. Ei ole üllatav, et noored, kes on mures oma tulevase elukeskkonna olukorra pärast, on olnud põhilised rangemate kliimameetmete nõudjad.

Euroopa Liit juhib ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemisel. Tema tähtsus 2015. aastal Pariisis olulise ülemaailmse kliimakokkuleppe saavutamisel oli suur. Nüüd on EL täis otsustavust saada 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks, mis tähendab, et me ei tekita rohkem kasvuhoonegaase, kui me siduda suudame.

Euroopa roheline kokkulepe on ELi tegevuskava, mille alusel püüeldakse selle eesmärgi poole ning muudetakse ELi majandus nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks. See tähendab ka toimetulekut kliimamuutuste vältimatute tagajärgedega, muutes ühiskonna vastupanuvõimelisemaks.

KAS TEADSID?

ELi eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks maailmajaoks on tänu esimesele Euroopa kliimamäärusele kindlalt paika pandud. Selle määrusega võetakse õiguslik kohustus saavutada ELi vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. EL on alustanud tööd 2040. aasta eesmärgi kindlaksmääramiseks ning 2023. aasta kevadel korraldati selleks avalik konsultatsioon.

Euroopa rohelise kokkuleppe täitmine

ELi kliimakohustuste täitmiseks tuleb võtta meetmeid kõikides valdkondades, alates tööstusest, energeetikast ja transpordist kuni toiduainete tootmise, põllumajanduse ja ehituseni. Nende hulka kuuluvad puhta energia kasutamise suurendamine, saaste vähendamine, meie hoonete energiatõhususe parandamine ja keskkonnahoidlikuma transpordi kasutuselevõtt koos seda võimaldava kütuse ja taristuga. 2021. aasta juulis pakkus Euroopa Komisjon välja mitmesuguseid meetmeid, millega suunata EL oma 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamise teele. Need meetmed on järgmised:

taastuvenergia osakaalu suurendamine ELi energiaallikate jaotuses 42,5–45%ni;
hoonete, maanteetranspordi ja laevanduse heite vähendamine, rakendades nendes sektorites heitkogustega kauplemise süsteemi;
uute sõiduautode ja kaubikute süsinikdioksiidi (CO2) heite vähendamise ambitsioonikamate eesmärkide seadmine;
Euroopa metsade, mullastiku, märgalade ja turbaalade taastamine, et need suudaksid süsinikku siduda ja säilitada.

EL toetab rahaliselt neid, kes seisavad silmitsi kõige suuremate probleemidega, tagamaks, et ühtegi inimest ega piirkonda ei jäetaks kõrvale. Näitamaks oma pühendumust, teeb EL aastatel 2021–2027 vähemalt 30% oma kulutustest kliimaga seotud algatustesse.

ELis müüdavad tooted peaksid olema kavandatud nii, et need peavad kauem vastu ning neid on lihtsam korduskasutada, parandada ja ringlusse võtta. Samuti peaksid need sisaldama võimalikult palju ringlussevõetud materjali. Rohelise kokkuleppe ühe peamise osa, st uue ringmajanduse tegevuskava eesmärk on muuta kestlikud tooted ELis normiks.

Tulpdiagramm, millel on esitatud ELi heitkoguste vähendamise eesmärgid 2030. ja 2050. aastaks.

Uus eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti (võrreldes 1990. aasta tasemega). ELi pikaajaline strateegia on saavutada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside netonullheide.

Tutvu komisjoni ettepanekuga Euroopa rohelise kokkuleppe elluviimiseks veebisaidil europa.eu/!W9gwN9.

Selleks et reageerida probleemidele ja üleilmse energiaturu häiretele, mille on kaasa toonud Venemaa sissetung Ukrainasse, töötas Euroopa Komisjon välja kava „REPowerEU“, et aidata

säästa energiat,
toota puhast energiat,
mitmekesistada meie energiavarustust.

Kava täiendavad finants- ja õiguslikud meetmed, et rajada uus energiataristu ja -süsteem, mida Euroopa vajab.

Lisateave kava „REPowerEU“ kohta

play video VAATA VIDEOT: audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-225403

17. ÜLESANNE. ROHEVÄLJAKUTSE

Kas on midagi, mida sinu klass või kool saab teha, et aidata kaasa keskkonnahoidlikuma Euroopa loomisele? Sinu õpetaja võib leida klassiaruteluks inspiratsiooni allpool esitatud õpetajate abimaterjalist „Roheväljakutse“. Jagunege oma ideede arutamiseks väikestesse rühmadesse.

Õpetajate abimaterjal „Roheväljakutse“: europa.eu/!fFj3wF

KAS TEADSID?

Hoonete arvele langeb 40% ELi energiakasutusest ja 36% energiaga seotud CO2 heitest. Hea uudis on see, et 2030. aastaks võib ELis olla renoveeritud 35 miljonit hoonet, millega vähendatakse märkimisväärselt heidet ja luuakse ehitussektoris 160 000 uut töökohta.

KAS TEADSID?

75% ELi heitest tuleneb energia tootmisest ja kasutamisest. Energia säästmine energiatõhususe meetmete ja taastuvenergia ulatusliku kasutamise kaudu vähendab otseselt heidet, õhusaastet ja sõltuvust fossiilkütustest.

Lisateavet energia kohta leiad lühivideote sarjast veebisaidil europa.eu/learning-corner/eu-energy-policy_et

Metsa veeres asuvad märgid, mis osutavad Natura 2000 alale.

Natura 2000 alad on märgistatud kogu Euroopas.

Ülemaailmse kliimamuutustevastase võitluse juhtimine

Kliimamuutused on ülemaailmne probleem, mida EL üksi lahendada ei saa. Euroopa Liit teeb Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks koostööd maailma teiste riikide ja piirkondadega. Kokkuleppes on seatud eesmärgiks hoida üleilmne soojenemine „tunduvalt alla 2 °C“ võrreldes tööstusrevolutsioonieelsete temperatuuridega, jätkates samal ajal jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni. Riigid kohtuvad nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude arutamiseks kord aastas peetaval ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil (tuntakse nime COP all).

Looduse kaitsmine ja taastamine

Loodus on võitluses kliimamuutuste ja haiguspuhangute vastu meie suurim liitlane. Kuid bioloogiline eluvõrgustik, millest me sõltume, on keskkonda mittesäästva inimtegevuse tõttu ohus. Looduse tervendamine on Euroopa rohelise kokkuleppe keskne element. ELil on kavas see saavutada muu hulgas laiendades kaitsealade võrgustikku maal ja merel (võrgustik, mida tuntakse nimega Natura 2000), istutades miljardeid puid ja edendades säästvaid põllumajandustavasid. EL töötab ka selle nimel, et toit, mida sööme, oleks tervislik, taskukohase hinnaga ja keskkonnahoidlikult toodetud. See tähendab kahjulike pestitsiidide kasutamise vähendamist ja mahepõllumajanduse osakaalu suurendamist.

Lisateavet ELi elurikkuse strateegia kohta aastani 2030 leiad veebisaidilt europa.eu/!Gun4My

KAS TEADSID?

EL on koos oma liikmesriikidega maailma suurim kliimameetmete rahastaja. 2021. aastal eraldasid nad enam kui 23 miljardit eurot, et toetada arengumaid nende jõupingutustes kliimamuutustega võitlemisel.

Et saada lisateavet, külasta veebisaiti „Meie planeet, meie tulevik“ aadressil europa.eu/learning-corner/our-planet-our-future_et

Lisateavet Euroopa rohelise kokkuleppe kohta leiad veebisaidilt europa.eu/!uj69gG.

Digiajastule vastav Euroopa

COVID-19 pandeemia on kiirendanud Euroopa digipööret. Digitehnoloogia hoidis peresid ja sõpru omavahel ühenduses, õppetöö toimimas ja ettevõtted töös. Nüüdseks on sellest saanud meie elu oluline osa. Kuid kõigil ei ole sellisele tehnoloogiale ühesugust juurdepääsu ega ka oskusi, et sellest täit kasu saada.

ELi eesmärk on muuta järgmised kümme aastat Euroopa digikümnendiks. Ta töötab selle nimel, et digipööre toimiks kõigi, mitte ainult väheste jaoks. See tähendab näiteks, et kõigile tuleb tagada kiire internetiühendus ja digimaailma võimalustest kasu saamiseks vajalikud oskused. Samal ajal muudavad meie maailma uued tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, mis toovad küll suurt kasu, kuid tekitavad ka uusi probleeme. ELi eesmärk on juhtida uute ülemaailmsete standardite väljatöötamist, tagamaks, et eurooplased saaksid nende tehnoloogiate pakutavat usaldada.

Digiüleminek ja tehnoloogia nutikam kasutamine on ülimalt olulised ka selleks, et aidata ELil muutuda 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärgid.

Euroopa digikümnendi teostumine

2021. aasta märtsis esitles Euroopa Komisjon oma visiooni digipöörde elluviimise kohta Euroopas 2030. aastaks ning hulga konkreetseid sihte ja kava nende saavutamise tagamiseks. Need sihid on suunatud nelja põhieesmärgi saavutamisele: tehnikateadlik maailmajagu: digioskustega elanikkond ja kvalifitseeritud digivaldkonna spetsialistid; tipptasemel usaldusväärsed ja turvalised digitaristud; digitaliseeritud ettevõtete suur osakaal Euroopas ja ajakohastatud avalikud teenused, mis vastavad ühiskonna vajadustele. Programmist „Digitaalne Euroopa“, mis on selles valdkonnas kõigi aegade esimene ja mille eelarve aastateks 2021–2027 on 7,5 miljardit eurot, rahastatakse projekte sellistes olulistes valdkondades nagu tehisintellekt, superarvutid, küberjulgeolek ja tipptasemel oskused. ELi taastekava raames peavad ELi riigid investeerima vähemalt 20% taasterahastust „NextGenerationEU“ saadavast rahast digialgatuste rahastamiseks.

Euroopa digipöörde peamised eesmärgid aastaks 2030 on järgmised:

Oskused, Taristud, Ettevõtted, Avalikud teenused

vähemalt 80%-l kõigist täiskasvanutest on elementaarsed digioskused;
20 miljonit IKT-spetsialisti, sealhulgas rohkem digivaldkonnas töötavaid naisi;
gigabitiühendus kõikide ELi majapidamiste ja kõigile 5G-ga hõlmatud asustatud piirkondadele;
Euroopa saab oma esimese kvantarvuti;
kolm ettevõtet neljast kasutavad pilvandmetöötlusteenuseid;
kõik peamised avalikud teenused on veebis kättesaadavad;
kõik kodanikud saavad tutvuda oma elektrooniliste ravidokumentidega;
80% kodanikest kasutab e-identimist.

Lisateavet 2030. aasta digieesmärkide kohta saad veebisaidilt: europa.eu/!xcvvuK

Digiajastul vajalikud oskused

Digivaldkonna oskusteave on õppimiseks ja töötamiseks hädavajalik. Samuti on oluline osata kasutada üha suuremat hulka avalikke veebiteenuseid, alates pangakonto avamisest kuni välismaale õppima kandideerimiseni. Ometi puuduvad tänapäeval rohkem kui igal viiendal noorel elementaarsed digioskused. Kuigi hariduse ja koolituse eest vastutab iga ELi riik ise, pakub EL selles valdkonnas tuge. Ta toetab ELi riike investeeringutega sellistesse programmidesse nagu Euroopa oskuste tegevuskava ja digiõppe tegevuskava, et eurooplasi koolitada ja Euroopa talendipagasit suurendada.

Euroopa Komisjonil on mitmesuguseid projekte, mille eesmärk on aidata ELi riikidel parandada digioskusi. Nende hulka kuuluvad iga-aastane ELi programmeerimisnädal ja digitaalsete võimaluste praktika, mis mõlemad annavad kõrgkoolides õppivatele üliõpilastele võimaluse saada praktilisi erialaseid kogemusi tööturul nõutud digivaldkondades.

Avastage digitaalsete võimaluste maailma animasarja „Digitaalsed maadeuurijad“ kaudu: europa.eu/!rxfWxW

KAS TEADSID?

2021. aasta tulemustabeli „Naised digivaldkonnas“ kohaselt on vaid 19% ELi IKT-spetsialistidest naised. EL võtab meetmeid, et suurendada naiste osalust digisektoris, astudes vastu stereotüüpidele, edendades haridust ja koolitust digioskuste valdkonnas ning julgustades rohkem naisettevõtjaid selles sektoris osalema.

Suurem usaldus tehnoloogia vastu

Tehisintellekt võib meile mitmel viisil abiks olla, näiteks täpsemate meditsiiniliste diagnooside ja põllumajanduse keskkonnamõju vähendamise kaudu. Mõned inimesed aga muretsevad, et tehisintellekt võib olla ohuks nende töökohale, või kahtlevad, kas seda tehnoloogiat saab usaldada. Nende probleemide lahendamiseks on komisjon teinud ettepaneku võtta vastu uued õigusnormid, millega tagatakse, et ELis kasutatavad tehisintellektisüsteemid on ohutud, läbipaistvad, eetilised, erapooletud ja inimese kontrolli all.

18. ÜLESANNE. TEHISINTELLEKT – USALDUSE KÜSIMUS

Millised on tehisintellektist saadavad hüved ja sellega kaasnevad riskid? Arutage seda küsimust väikestes rühmades.

KAS TEADSID?

Vega, ELi esimene maailmatasemel superarvuti, võeti kasutusele Sloveenias Mariboris 2021. aasta aprillis. See arvuti suudab teha uskumatud 6,9 miljonit miljardit arvutust sekundis! Arvuti sai nime riigi kuulsa matemaatiku Jurij Vega järgi ja on üks kaheksast tippklassi superarvutist, mis aitavad Euroopa teadlastel, tööstusel ja ettevõtetel teha edusamme paljudes valdkondades, alates ravimite ja uute materjalide väljatöötamisest kuni kliimamuutuste vastu võitlemiseni.

Turvaline veebikasutus

ELis kehtivad ühed maailma rangeimad andmekaitset ja eraelu puutumatust käsitlevad õigusnormid. Need aitavad tagada, et veebikeskkond on turvaline ja õiglane. Samuti aitavad need kaitsta inimesi, eelkõige lapsi, ebaseadusliku ja kahjuliku sisu eest. Veebiplatvorme võidakse aga kuritarvitada ebaseadusliku sisu (nt vaenukõne või terroristliku sisu) levitamiseks või ohtlike kaupade ja võltsitud toodete müümiseks. Euroopa Komisjon töötab praegu selle nimel, et see, mida peetakse ebaseaduslikuks väljaspool internetti, oleks ebaseaduslik ka internetis. Samuti võtab ta meetmeid, et parandada küberturvalisust kogu ELis ning kaitsta ELi riikide valitsusi, kodanikke ja ettevõtjaid küberohtude eest. Selle töö raames on EL aidanud luua ühise küberüksuse, mille eesmärk on koondada ELi ja ELi riikide käsutuses olevad ressursid ja eksperditeadmised. Eesmärk on tõhusalt vältida ja ennetada suuri küberintsidente ja küberkriise ning neile reageerida.

KAS TEADSID?

ELi rahastatud turvalisema interneti keskuste võrgustik aitab suurendada teadlikkust turvalisest internetikasutusest. Igas sellises keskuses on noorte arutelurühm, kus noored annavad eakaaslastele väärtuslikke näpunäiteid ja nõuandeid, mis põhinevad nende enda võrgutehnoloogiaalastel kogemustel.

Lisateavet digiajastule vastava Euroopa kohta leiad veebisaidilt europa.eu/!uT89hu

Inimeste hüvanguks toimiv majandus

Koroonaviiruse pandeemia tekitas Euroopa majanduses suure šoki, mis mõjutas inimeste toimetulekut ja kõigi sektorite ettevõtteid. Töökoha kaotasid eelkõige noored, kellest paljud töötasid kriisis rängalt kannatada saanud sektorites, nagu turism ja hotellindus.

Lisaks pandeemia majanduslike tagajärgede eest ettevõtete ja töötajate kaitsmiseks võetud meetmetele on EL koostanud ELi uuesti jalule aitamiseks ka taastekava. See kava, mille nimi on „NextGenerationEU“, ei keskendu mitte ainult pandeemia tekitatud kahju korvamisele, vaid, nagu nimigi ütleb, investeerimisele järgmise põlve eurooplastesse ja ELi pikaajalisse tulevikku. „NextGenerationEU“ rahastamisvahendid täiendavad ELi 2021.–2027. aasta eelarvet, pakkudes kõigile ELi riikidele ainulaadse võimaluse kiirendada taastumist ning rohe- ja digipööret kogu ELis. Taastepaketi kogumaht on enam kui 2 triljonit eurot.

EL töötab selle nimel, et tugevdada majandust kõigis riikides ja piirkondades, keskendudes eeskätt noorte toetamisele. Ta püüab ka vähendada ebavõrdsust ja tõsta kõikide eurooplaste elatustaset.

Taasterahastu „NextGenerationEU“

Taasterahastu „NextGenerationEU“ suurus ulatub üle 800 miljardi euro. Enamjaolt rahastatakse sellest liikmesriikides kuni 2026. aastani elluviidavaid reforme ja investeeringuid. Euroopa Komisjon võtab sellel perioodil kapitaliturgudelt ELi nimel laenu. Saadud raha jaotatakse ELi riikides elluviidavatele projektidele ja algatustele. Rahalise toetuse saamiseks pidid ELi riigid koostama riiklikud kavad selle kohta, kuidas nad raha investeerivad. Kavades tuli teatav osa kulutusi näha ette kliima- ja digialgatustele. See aitab ELil saavutada 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärki ja toetab Euroopa digipööret, luues töökohti ja kiirendades samal ajal majanduskasvu.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ investeeringud eelseisvatesse kümnenditesse

Infograafik, millel esitatakse teavet taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendite jaotamise kohta mitme programmi vahel.

Suurem osa taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest (723,8 miljardit eurot jooksevhindades) kulutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu programmi kaudu. See programm hõlmab ulatuslikku rahalist toetust avaliku sektori investeeringutele ning keskkonnahoidlikele ja digiprojektidele. Toetust antakse rahaliste toetustena (338 miljardit eurot) ja laenudena (385,8 miljardit eurot, mõlemad jooksevhindades). Ülejäänud 83,1 miljardit eurot investeeritakse mitmesugustesse muudesse programmidesse.

Euroopa noorte toetamine

EL töötab selle nimel, et noortel oleks kiiresti muutuvas töömaailmas vajaminevad oskused ja pädevus, eelkõige need, mis võimaldavad neil rohe- ja digipöörde tingimustes edu saavutada. Komisjon on loonud sihipäraseid algatusi, et toetada liikmesriike tööpuuduse vähendamisel ja aidata tööturule sisenevaid noori. Noorte tööhõive toetamise algatuse kaudu tugevdati noortegarantii kava, mis hõlmab nüüd suuremat sihtrühma, kuhu kuuluvad 15–29aastased noored. Samuti annab ta hoogu töökohapõhisele õppele, uuendades muu hulgas Euroopa Õpipoisiõppe Liitu, millest on nüüd rohkem kasu nii tööandjatele kui ka noortele, ning algatab reforme kutsehariduse nüüdisaegsemaks, atraktiivsemaks ja paindlikumaks muutmiseks.

ELi uus algatus ALMA (Aim, Learn, Master, Achieve) aitab noortel, kes ei tööta, õpi ega osale koolitusel, leida tee tööturule. See ühendab hariduse, kutseõppe või töötamise toetuse nende koduriigis tööpraktikaga mõnes teises ELi riigis.

Komisjon töötab ka selle nimel, et parandada nende noorte tingimusi, kes on hõivatud ebatüüpiliste töövormidega (nt digiplatvormide kaudu korraldatud töö), mis on noorte seas üha rohkem levinud.

Üldine eesmärk on, et ELi riigid investeeriksid aastatel 2021–2027 noorte tööhõivet toetavatesse meetmetesse vähemalt 22 miljardit eurot ELi rahalisi vahendeid. Näiteks saab ELi rahalisi vahendeid kasutada väikeettevõtetele lisatasude maksmiseks, et palgata praktikante, ettevõtluse alustamise toetusteks ja ettevõtjaks pürgijate toetamiseks ning kursuste korraldamiseks, et aidata noortel omandada uusi, tööturul vajalikke oskusi.

Lisateave noorte töötoetuste kohta: europa.eu/!QPTXyf

Noored töötajad teevad juhendajat kuulates märkmeid.

Õiglase ja kaasava taastumise poole

Euroopa sotsiaalõiguste sambas on sätestatud 20 põhimõtet – alates õigusest võrdsetele võimalustele ja tööhõive toetamisele kuni inimväärset elatustaset tagavate õiglaste töötasudeni – mille eesmärk on luua õiglased tööturud ja kõigi jaoks toimivad hoolekandesüsteemid. Nende põhimõtete järgimine on ELi institutsioonide, riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna ühine ülesanne.

ELi eesmärkidega, mis tuleb saavutada 2030. aastaks, soovitakse tagada, et rohkematel eurooplastel oleks juurdepääs nii vajalikele oskustele kui ka võrdsetele võimalustele digitaalsemas, keskkonnasäästlikumas ja kaasavamas majanduses.

Kaasavus tähendab, et ühiskonnas on tagatud kõigi inimeste vajadustega arvestamine. See tähendab ka seda, et kõigil peaks olema võimalus töötada ja ise omale raha teenida. Näiteks teeb Euroopa Komisjon tööd selle nimel, et puudega inimesed saaksid osaleda koolitustel ja omandada uusi oskusi ning et neil oleks võimalik saada tööd ja olla iseseisev.

Komisjon kavandab ka uusi meetmeid, millega tagatakse, et naised ja mehed saaksid võrdse töö eest võrdset tasu. Need meetmed suurendavad teadlikkust palgatingimustest ettevõttes ning annavad tööandjatele ja töötajatele rohkem vahendeid, et võidelda palga alusel diskrimineerimisega töökohal.

Uus Euroopa Sotsiaalfond+ toetab ELi inimesi, piirkondi ja riike, kes seisavad silmitsi probleemidega, mis ulatuvad pandeemiast taastumisest kuni ELi tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, hariduse ja kliimaeesmärkide saavutamiseni (europa.eu/!dBTrb8).

Lisateavet komisjoni algatuste kohta, mille eesmärk on muuta Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet reaalsuseks, leiad veebisaidilt europa.eu/!B3TH8Q

KAS TEADSID?

2023. aasta on Euroopa oskusteaasta, mil keskendutakse sellele, et aidata inimestel omandada õiged oskused kvaliteetsete töökohtade jaoks ning ettevõtjatel, eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel toime tulla oskuste nappusega ELis.

Lisateave: year-of-skills.europa.eu/index_et.

19. ÜLESANNE. TEIE PRIORITEEDID EUROOPA ÕIGLASEMAKS JA KAASAVAMAKS MUUTMISEKS

Allpool on loetletud Euroopa sotsiaalõiguste sambaga hõlmatud valdkonnad. Valige välja kolm valdkonda, mis on teie arvates kõige olulisemad, ja seejärel arutage oma valikuid väikestes rühmades.

Haridus, koolitus ja elukestev õpe
Sooline võrdõiguslikkus
Lapsehoid ja laste toetamine
Teave töötingimuse kohta ja kaitse ametist vabastamise korral
Sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine
Töö- ja eraelu tasakaal
Õiglane miinimumpalk
Tervishoid
Puudega inimeste kaasamine
Eluase ja abi kodututele

Lisateavet ELi inimeste hüvanguks toimiva majandusega seotud plaanide kohta leiad aadressilt
europa.eu/!Gw86np

Ratastoolis noor naine töötab riidepoes arvuti taga.

Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine

Euroopa Liidus elab umbes 447 miljonit inimest – Hiina ja India järel on see maailma suuruselt kolmas elanikkond – ja tema tähtsus ülemaailmsel areenil on suur. 27 riigi ühtse turuna toimiv EL on maailma suurim kaubandusühendus. Rahvusvahelised kaubanduslepingud kasvatavad Euroopa ja tema partnerite majandust. Samuti aitavad need edendada Euroopa põhimõtteid ja väärtusi, nagu demokraatia, inimõigused, sotsiaalsed õigused ja võitlus kliimamuutuste vastu.

ELi suhted ülejäänud maailmaga põhinevad solidaarsusel ja koostööl. Sellised probleemid nagu kliimamuutused, vägivaldne äärmuslus, inimkaubandus ja ebaseaduslik ränne ei tunne riigipiire, äärmise vaesuse vastu saab aga võidelda üksnes koostöös arengumaadest partnerriikidega.

EL töötab selle nimel, et muuta maailm turvalisemaks paigaks, kus inimesi koheldakse õiglaselt ja järgitakse seadusi. Tema välistegevus juhindub põhimõtetest, mis andsid inspiratsiooni ELi enda loomiseks ja arendamiseks ning mille hulka kuuluvad rahu, demokraatia, õigusriik, inimõigused ja põhivabadused. EL püüab tugevdada partnerlussuhteid oma vahetute idanaabritega – eelkõige Lääne-Balkani riikidega – ja ka kaugemal asuvate riikidega (ELi kandidaatriikide kohta leiad teavet 1. peatükist „Mis on Euroopa Liit?“).

KAS TEADSID?

ELil on üle 45 kehtiva kaubanduslepingu peaaegu 80 partneriga üle maailma. 2020. aastal jõudis EL uue kaubanduslepingu sõlmimiseni Mehhikoga ning jõustus tema kaubandusleping Vietnamiga.

Pärast Ühendkuningriigi väljaastumist Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020 sõlmisid EL ja Ühendkuningriik 30. detsembril 2020 ELi ja Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu.

KAS TEADSID?

Kauplemine ELi-väliste riikidega toetab otseselt või kaudselt enam kui 35 miljonit Euroopa töökohta.

Vaba ja õiglane kaubandus

Kaubanduslepingud lihtsustavad riikidevahelist äritegevust ja aitavad luua rohkem töökohti, mis kiirendab majanduskasvu. Samuti on tänu neile ELi ostjatel suurem valik maailma eri paikadest pärit tooteid ja madalamad hinnad. Lisaks aitavad need ELi ettevõtetel välismaal konkureerida. EL on pidanud läbirääkimisi kaubanduslepingute sõlmimiseks paljude maailma riikidega. Ühel häälel kõneldes on tal rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel märkimisväärselt suurem kaal kui ükskõik millisel üksikul liikmesriigil.

Kaubanduspoliitika tähtsus võitluses kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega võib olla suur. ELi eesmärk on muuta Pariisi kliimakokkuleppe täitmine tulevaste kaubandus- ja investeerimislepingute oluliseks elemendiks.

EL juhib ülemaailmsete kaubandusreeglite reformimiseks tehtavaid jõupingutusi, et need suudaksid paremini vastata tänapäeva probleemidele.

Rahvusvaheline koostöö

EL teeb tihedat koostööd oma naabrite, teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu ÜRO ja Maailma Terviseorganisatsioon, et tulla toime ühiste probleemidega, nagu COVID-19 ja kliimamuutused. Selle eesmärk on luua uusi liite väljaspool ELi asuvate riikidega ning tugevdada koostööd mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonidega.

KAS TEADSID?

„Global Gateway“ on ELi uus strateegia, mille eesmärk on parandada ühendusi digi-, energia- ja transpordivaldkonnas ning tugevdada tervishoiu-, haridus- ja teadussüsteeme kogu maailmas. 300 miljardi euro ulatuses investeeringuid tagavad, et need ühendused on demokraatlikud, läbipaistvad, rohelised, turvalised ja arukad.

Lisateave: europa.eu/!gRmyQf.

2021. aasta juunis toimunud ELi ja USA tippkohtumine tähistas uuendatud Atlandi-ülese partnerluse algust ja sellel pandi paika ühine tegevuskava nendevaheliseks koostööks pandeemiajärgsel ajal.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ja Ameerika Ühendriikide president Joe Biden Euroopa Ülemkogu hoones.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen külastab Etioopia lennuakadeemiat Addis Abebas.

EL kaasrahastab majanduskooli, mis võimaldab noortel aafriklastel saada piloodiks, salongitöötajaks või pardainseneriks. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen külastamas 27. veebruaril 2020 Etioopia lennuakadeemiat Addis Abebas.

EL arendab tihedamat koostööd Aafrikaga. Ta on pakkunud välja mitu ühiste huvide ja väärtuste ümber koondunud partnerlust, mille keskmes on sellised olulised valdkonnad nagu rohepööre, digipööre, ränne ja liikuvus.

KAS TEADSID?

ELil on üle maailma 140 esindust, mida nimetatakse delegatsioonideks. Nende roll on sarnane saatkondade omaga. Neil on oluline osa ELi ja selle kodanike esindamisel ning võrgustike ja partnerluste loomisel.

20. ÜLESANNE. EL MAAILMAS

Allpool on toodud näited ELi rolli kohta maailmas. Vali välja kolm, mis on sinu jaoks kõige olulisemad, ja põhjenda oma valikut. Võrdle oma valikut klassikaaslaste tehtud valikutega.

EL on juhtinud ja toetanud rahukõnelusi kogu maailmas, et peatada konfliktid.
EL seisab kogu maailmas demokraatia ja õigusriigi põhimõtte eest. Ta on teinud inimõigustest keskse küsimuse oma suhetes teiste riikidega.
EL on võtnud endale juhtiva rolli üleilmses võitluses kliimamuutustega.
EL edendab ja toetab rahaliselt võrdõiguslikkust ning naiste mõjuvõimu suurendamist kogu maailmas.
EL koos oma liikmesriikidega on maailma suurim arengu- ja humanitaarabi andja.

Lisateave ELi töö kohta Euroopa maailmapositsiooni tugevdamise nimel: europa.eu/!pqX6Y4

Meie euroopaliku eluviisi edendamine

Euroopa Liit on enamat kui kaupade ja teenuste ühisturg. See on ühiseid väärtusi jagavate inimeste liit. Need väärtused on sätestatud ELi aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, mis tagab ELi elanike õigused. Need väärtused, sealhulgas demokraatia ja õigusriik, on meie ühiskonna alus. Näiteks ei ole mitte ühegi demokraatliku riigi õitseng võimalik sõltumatute kohtuteta, mis tagavad põhiõiguste ja kodanikuvabaduste kaitse, ega aktiivse kodanikuühiskonna ja vaba meediata.

Euroopale on omane kaasav eluviis, mis tähendab, et kedagi ei tohiks kõrvale jätta. Kõigil ELi elanikel peaks olema võimalus areneda, osaleda ja juhtida, olenemata erinevustest, mis tulenevad soost, rassist või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest. Euroopa Komisjon kehtestab poliitika ja meetmed, mis on suunatud diskrimineerimise ja ühiskonnas liigagi sageli esinevate stereotüüpide vastu.

Koroonaviiruse pandeemiast saadud kogemustele tuginedes töötab EL selle nimel, et tõhustada oma reageerimist tervisekriisidele, võttes samal ajal ka meetmeid kodanike tervise kõigi aspektide parandamiseks.

Võrdõigusliku liidu rajamine

Euroopa Liidul on ühed kõige ulatuslikumad diskrimineerimisvastased õigusaktid maailmas. Siiski tuleb teha veel palju tööd, et kaotada ELis püsiv ebavõrdsus ja tagada, et iga inimene saaks Euroopa elus osaleda. Komisjon tõhustab oma tööd kõigis valdkondades, alates rassismi- ja antisemitismivastasest võitlusest kuni selle tagamiseni, et Euroopasse saabuvaid inimesi ja etnilistesse vähemustesse kuuluvaid inimesi ei tõrjutaks ega jäetaks ühiskonnas kõrvale. Komisjon jätkab ka tööd selle nimel, et puuetega inimesed saaksid kasutada oma õigusi ja neil oleks elus samad võimalused nagu kõigil teistel, ning võitleb edasi LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastu.

Lisateave ELi plaanide kohta võidelda diskrimineerimisega: europa.eu/!vHNnRC

KAS TEADSID?

ELis on umbes 87 miljonil inimesel mõni puue.

Uuri järele, kuidas EL plaanib kaitsta puuetega inimeste õigusi järgmisel kümnendil: europa.eu/!TDgctY

KAS TEADSID?

Peaaegu kuus eurooplast kümnest arvab, et tema riigis on diskrimineerimine etnilise päritolu või nahavärvi alusel laialt levinud.

Allikas: Eurobaromeetri uuring 2251

Inimene, kes loeb raamatukogus punktkirjas raamatut.

21. ÜLESANNE. DISKRIMINEERIMISVASTANE VÕITLUS

Kas sulle meenub mõni juhtum, kus oled näinud – või ehk ka ise kogenud – diskrimineerimist? Mis sa arvad, kuidas saaks selle vastu võidelda? Arutage seda väikestes rühmades ja tutvustage oma mõtteid klassile.

Õigusriigi põhimõtte järgimine

Õigusriigi põhimõte mõjutab otseselt iga kodaniku elu. See on vajalik, et tagada võrdsus seaduse ees ja üksikisiku õiguste kaitse. Samuti on see vajalik selleks, et hoida ära võimu kuritarvitamist ametiasutuste poolt ja tagada otsustajate vastutusele võtmine.

Uuri järele, mida EL teeb õigusriigi põhimõtte edendamiseks, kaitsmiseks ja järgimise tagamiseks Euroopas: europa.eu/!7JYy74

KAS TEADSID?

Üle kaheksa kodaniku kümnest peab oluliseks sõltumatute kohtute antavat tulemuslikku õiguskaitset, võrdsust seaduse ees ning korruptsiooni nõuetekohast uurimist ja selle eest vastutusele võtmist.

Allikas: Eurobaromeetri uuring 2235

Uus lähenemisviis rände ja varjupaigaküsimuste haldamisele Euroopas

Euroopa Liit on kaitseala inimestele, kes põgenevad oma päritoluriigist tagakiusamise või suurte kannatuste eest. Igal aastal saabub Euroopasse tuhandeid inimesi, kes otsivad rahvusvahelist kaitset või paremat elu. EL teeb koostööd liikmesriikidega, et leida võimalusi, kuidas paremini hallata tema territooriumile saabuvate inimeste voogu. 2020. aastal esitas Euroopa Komisjon ettepanekud Euroopa rände- ja varjupaigasüsteemi parandamiseks. Nende ettepanekutega otsitakse võimalusi, kuidas parandada koostööd päritolu- ja transiidiriikidega, pagulasi edukalt lõimida ja neid inimesi tagasi saata, kellel ei ole õigust siia jääda.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse käivitas EL erakorralise meetmena esimest korda ajutise kaitse mehhanismi, mille eri tegevustega pakutakse sõja eest põgenevatele inimestele kiiret ja tõhusat abi. See võimaldab anda põgenikele kogu ELis ühtsed õigused, näiteks õiguse siin elada, õiguse eluasemele ja arstiabile ning lastele õiguse haridusele.
Lisateavet ELi solidaarsuse kohta Ukrainaga leiad veebisaidilt europa.eu/!jqKG7M.

KAS TEADSID?

Rändajate ja rändetaustaga ELi kodanike tähtsus Euroopa ühiskonnas ja meie majanduse eri sektorites on suur. EL töötab selle nimel, et tagada nende täielik osalemine ühiskonnaelus, võttes meetmeid sellistes valdkondades nagu haridus, töökoht, tervishoid ja eluase.

play video VAATA VIDEOT: Intervjuu Suaad Alshleh’ga audiovisual.ec.europa.eu/en/video/I-195435

Suaad Alshleh tuli Euroopasse pagulasena Süüriast. Praegu viib ta Iirimaal ellu oma unistust saada arstiks.

Eurooplaste tervise kaitsmine

EL püüab tagada, et ELi liikmesriigid valmistuvad tervisekriisideks ja reageerivad neile üheskoos ning et meditsiinitarbed oleksid kättesaadavad ja taskukohase hinnaga. Samuti töötab EL selliste haiguste nagu vähktõve ennetamise, ravi ja järelravi parandamise nimel. See töö, mida tehakse Euroopa terviseliidu raames, võimaldab ELil paremini ennetada ja tõkestada tulevasi pandeemiaid, muuta Euroopa tervishoiusüsteemid tugevamaks ja kaitsta paremini kodanike tervist.

EL investeerib üle 5 miljardi euro ELi jaoks lisaväärtust andvatesse meetmetesse, et täiendada ELi liikmesriikide tervishoiupoliitikat 2021.–2027. aasta rahastamisprogrammi „EL tervise heaks“ raames.

ec.europa.eu/health/funding/eu4health_et

Tegevusvaldkonnad

Tervise parandamine ja tugevdamine ELis.

Ravimite, meditsiiniseadmete ja kriisitoodete täiustamine.

ELi inimeste kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude korral.

Tervishoiusüsteemide tõhustamine.

Lisateavet programmi „EL tervise heaks“ kohta saad järgmisest lühivideost: europa.eu/!Wx3tJf.

KAS TEADSID?

2020. aastal diagnoositi Euroopa Liidus 2,7 miljonil inimesel vähktõbi ja 1,3 miljonit inimest, sealhulgas üle 2000 noore, kaotas selle haiguse tõttu elu.

Siit saad teada, kuidas saavutatakse Euroopa vähktõvevastase võitluse kava eesmärk vähendada haigusesse suremust ning parandada vähktõve ennetamist, ravi ja hooldust: europa.eu/!bputTy

Tervishoiutöötaja teeb patsiendile MRT-uuringut.

Meditsiiniõde seadistab magnetresonantsuuringu aparaati, Liège’i ülikooli haigla, Belgia, 24. jaanuar 2020.

Lisateavet ELi töö kohta meie euroopaliku eluviisi edendamisel leiad veebisaidilt europa.eu/!39MQnm

Uue hoo andmine Euroopa demokraatiale

Demokraatia on Euroopa Liidu aluspõhimõte. Terves ja elujõulises demokraatlikus süsteemis saavad kodanikud vabalt väljendada oma seisukohti, valida endale poliitilisi juhte või ise juhiks saada ning oma tuleviku teemal kaasa rääkida.

Viimastel aastatel on rahva osalemine poliitikas taas tõusuteel ja valimisaktiivsus suurenenud. Kuid nagu paljudes maailma paikades, seisab demokraatia ka ELis ja ELi liikmesriikides vastamisi probleemidega. Need probleemid on erinevad, alates pead tõstvast äärmuslusest ja valimistesse sekkumisest ajakirjanike ähvardamise ning rahva ja tema valitud esindajate tajutava üksteisest kaugenemiseni.

EL soovib tugevdada demokraatlikke protsesse ja julgustab kodanikke osalema oma tuleviku kujundamisel ELis. EL püüab ka muuta oma struktuure läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks.

Lisateavet selle kohta, kuidas osaleda ja end kuuldavaks teha, leiad jaos „Sinu hääl ELi otsustusprotsessis“.

ELi demokraatia tugevdamine

Euroopa Komisjoni ELi demokraatia tugevdamise kava keskmes on üksikisiku õigused ja vabadused, läbipaistvus ja vastutus. Kava keskendub meetmetele, mille eesmärk on edendada vabu ja õiglasi valimisi, toetada vaba ja sõltumatut meediat ning võidelda desinformatsiooniga. Euroopa Liit ja ELi liikmesriigid tõhustavad oma meetmeid, et astuda vastu nende tegevusele, kes püüavad ära kasutada kriise, näiteks COVID-19 pandeemiat, samuti propaganda levitajate või vaenu õhutajate tegevusele. Üks viise, kuidas seda tehakse, on desinformatsiooni kindlakstegemine ja paljastamine ning koostöö veebiplatvormidega, et piirata valeuudiste levikut.

KAS TEADSID?

73% maailma naisajakirjanikest on oma töös kogenud veebivägivalda (UNESCO/ICEFi uuring).

Laste hääle kuuldavaks tegemine

Euroopas – ja igal pool mujal – peaksid lastel olema ühesugused õigused ning nad ei tohiks kogeda diskrimineerimist ja hirmutamist. Esimese ELi lapse õiguste strateegia eesmärk on tagada kõigile lastele (alla 18-aastastele noortele) kaitse ja toetus, olenemata nende taustast, päritolust ja sotsiaalsest või elanikustaatusest. Strateegias tehakse ettepanek võtta meetmeid mitmes valdkonnas, sealhulgas valdkondades, mis on seotud laste õigusega vägivallavabale elule ja turvalisusele veebikeskkonnas. Samal ajal töötab EL selle nimel, et murda põlvkonnast põlvkonda edasikanduv vaesuse ja ebasoodsate olude nõiaring. Uue Euroopa lastegarantii eesmärk on tagada, et vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elavatel lastel oleks juurdepääs tervislikule toidule, haridusele, tervishoiule ja rahuldavale eluasemele.

Enam kui 10 000 last ja noort pakkusid välja oma ideid ja aitasid kujundada ELi lapse õiguste strateegiat.

play video VAATA VIDEOT: ELi lapse õiguste strateegia europa.eu/!83fJ4n

KAS TEADSID?

2019. aastal elas ELis 22,2% lastest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevates leibkondades. See tähendab peaaegu 18 miljonit abivajavat last.

KAS TEADSID?

Selleks, et ka sinu hääl saaks kindlasti kuuldavaks, on EL loonud laste osalusplatvormi. See on turvaline koht, kus saad otsustajatega jagada oma mõtteid oluliste küsimuste kohta. Võid võtta ühendust teiste lastega, suhelda, arutada ja saada teavet oma õiguste kohta. Samuti leiad selgitusi seaduste ja poliitika kohta lapsesõbralikus keeles ning saad võtta kontakti organisatsioonidega, mis asuvad sinu elukoha lähedal.

Uuri täpsemalt järele: europa.eu/!hb8MJX

KAS TEADSID?

EL algatas 2021. aasta mais arutelu, millega anti inimestele kogu ELis võimalus öelda, millises Euroopas nad elada tahavad. Kõikides riikides korraldati nii veebipõhiseid kui ka silmast silma arutelusid. See tagasiside on oluline, sest see aitab kujundada ELi tulevikku.

Lisateavet Euroopa tuleviku teemalise konverentsi kohta leiad veebisaidilt futureu.europa.eu/?locale=et

Muutuv Euroopa

Euroopa ühiskond on muutumas, alates pikemast oodatavast elueast kuni väiksema sündimuseni. Demograafiliste muutustega tegelemine on vastupidavama, kestlikuma ja õiglasema Euroopa Liidu ülesehitamisel keskse tähtsusega. Näiteks mõjutab kogu ELi maapiirkondi sageli rahvastikukadu ja samal ajal on elanikud seal keskmiselt vanemad kui linnapiirkondades. Maapiirkonnad pakuvad meile toitu, kodu, töökohti ja olulisi ökosüsteemiteenuseid. Et võimaldada neil jätkata nende oluliste rollide täitmist, on Euroopa Komisjon koostanud tegevuskava, mille eesmärk on aidata maakogukondadel ja ettevõtjatel lähikümnenditel oma potentsiaali täielikult ära kasutada.

Vaata, milline näeb Euroopa välja lähikümnenditel: europa.eu/!QFWu4P

22. ÜLESANNE. DIALOOGID KODANIKEGA

ELis toimuvad regulaarselt komisjoni volinike ja üldsuse esindate osalusel dialoogid kodanikega. Kui sul ei ole võimalik sellises dialoogis osaleda, siis miks mitte korraldada dialoog oma klassis? Moodustage kolmest kuni neljast õpilasest koosnev rühm, mis esindab volinikku ja valib arutamiseks välja ühe selles peatükis tutvustatud kümnest põhiteemast. Rühma liikmed tutvuvad kodus põhjalikult väljavalitud poliitikavaldkonnaga, et valmistada ette viieminutiline ettekanne. Pärast seda, kui nn volinik on esitanud klassis oma lühiettekande, toimub 15minutiline küsimuste ja vastuste voor, mida vahendab õpetaja.

Lisateavet Euroopa demokraatiale uue hoo andmise kohta leiad veebisaidilt europa.eu/!JH43qP

Tagasi üles ^