EUROOPA KODANIKENA SAAME OSA HÜVEDEST, MIDA PEAME SAGELI ISEENESESTMÕISTETAVAKS: ELAME PIIRKONNAS, KUS VALITSEB RAHU, OLEME OSA ÜHEST MAAILMA SUUREMAST MAJANDUSEST NING MEIL ON VABADUS ELADA, ÕPPIDA, TÖÖTADA JA RINGI REISIDA TEISTES ELi RIIKIDES. EUROOPA KODANIKEL ON KA EELISED, MIS EI OLE NII ILMSED: VÄIKESED IGAPÄEVAHÜVED, MILLE MÕJU ON AGA KÄEGAKATSUTAV. SELLES PEATÜKIS VAADELDAKSE MÕNDA KONKREETSET NÄIDET SELLE KOHTA, MIDA EL OMA KODANIKE HEAKS TEEB.

KUIDAS PUUTUB EL SINU IGAPÄEVAELLU?

Kogu ELi tegevus põhineb aluslepingutel, milles on sätestatud ELi toimimise reeglid. Kõik ELi riigid on need vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud.

EL tegutseb valdkondades, kus ELi riigid on talle selleks loa andnud ja kus on mõttekas ühiselt tegutseda, näiteks kliimamuutused või üleilmne kaubandus.

Sellest peatükist leiad teavet selle kohta, mida EL on juba ellu viinud ja teinud (ja 4. peatükist „Mis ELil kavas on?“ leiad teavet selle kohta, mida selle töö jätkamiseks tehakse). Allpool on loetletud vaid mõned ELi senistest saavutustest.

Turvaline ja lihtne reisimine

Reisimine on COVID-19 pandeemia tõttu ajutiselt raskendatud. Tavaolukorras on aga reisimine Euroopas tänapäeval märksa lihtsam kui varem. See tuleneb sellest, et enamik ELi riike ja mõni ELi mittekuuluv riik on loobunud omavahelisest piirikontrollist. Piirikontrolli kaotamine on võimalik tänu Schengeni lepingule, mis on nime saanud Luksemburgis asuva küla järgi, kus Euroopa riigid lepingu 1985. aastal sõlmisid.

Euroopa kodanikuna saad ilma passita reisida 27 Schengeni riigis, mille hulka kuuluvad 23 ELi riiki (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi ja Ungari) ning Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits. Bulgaaria, Iirimaa, Küpros ja Rumeenia ei kuulu praegu Schengeni alasse. Reisides mõnda riiki, mis jääb väljapoole Schengeni ala, või sellisest riigist naastes tuleb esitada kehtiv pass või isikutunnistus.

Õnnetus ei hüüa tulles
Kreekast pärit Anasthassios kolis Lissaboni õppima. Veidi aega pärast uude koju kolimist puhkes tema korteris tulekahju. Ta ei teadnud Portugali hädaabinumbrit, kuid õnneks meenus talle, et saab helistada Portugalis ja kõikjal mujal ELis hädaabinumbrile 112 nii nagu kodumaal Kreekas. Seega valis ta 112 ning Lissaboni hädaabiteenistus saatis kohe tuletõrjebrigaadi välja.

VAATA VIDEOT: Euroopa ravikindlustuskaart
europa.eu/!vY34vw

DiscoverEU

Tänu Euroopa Liidu algatusele DiscoverEU on sul võimalus avastada Euroopat tasuta reisikaardi abil. Kui oled 18aastane ja ELi liikmesriigi kodanik, saad taotleda tasuta reisikaarti ja avastada ELi kuni ühe kuu vältel.

KAS TEADSID?

DiscoverEU reisipassi on saanud enam kui 200 000 noort.

Lisateavet DiscoverEU kohta leiad veebisaidilt europa.eu/youth/discovereu_et.

Toote- ja toiduohutus

Lisateavet energia kohta saad lühivideote sarjast: europa.eu/learning-corner/eu-energy-policy_et

Tarbija õigused

Kui lähed ELis sisseoste tegema, oled kaitstud kõikvõimalike seadustega. Näiteks on ELis ostetud toodetel vähemalt kaheaastane garantiiaeg. See tähendab seda, et kui sinu mobiiltelefon läheb aasta pärast soetamist rikki, tuleb see tasuta parandada või välja vahetada, olenemata sellest, millisest ELi riigist sa oma telefoni ostsid.

Üha rohkem on meie hulgas neid, kes teevad oste interneti teel, ja ELi tarbijad on nüüd paremini kaitstud tänu ELi õigusaktidele, mille kohaselt

• on lubatud interneti või telefoni teel ostetud kaup 14 päeva jooksul tagastada;
• on keelatud varjatud tasude ja kulude kasutamine internetimüügi korral;
• on keelatud eelnevalt linnukesega tähistatud kastikeste kasutamine, et sa ei maksaks kogemata näiteks soovimatu reisikindlustuse või autorendi eest.

Kvaliteetne elektrooniline side

Paljud meist kasutavad nutitelefone ja tahvelarvuteid. ELi kodanikuna on sul võimalik

• kasutada garanteeritud mõistliku kvaliteedi ja taskukohase hinnaga elektroonilise side tavateenust, olenemata sellest, kus sa ELis elad;
• hõlpsasti tutvuda teenuste valikuga ja võrrelda hindu, sest sideettevõtjad peavad andma oma hindade ja tariifide kohta läbipaistvat ja ajakohast teavet;
• vahetada ühe päeva jooksul oma sidevõrgu operaatorit, muutmata oma telefoninumbrit.

Turvalisus veebis

Igaüks, kes veedab aega veebis, teab, kui lihtne on seal sattuda sobimatule, eksitavale või isegi äärmuslikule sisule.

Meie turvalisuse tagamiseks võitleb ELi tegevusjuhend ebaseadusliku vaenu õhutamise vastu internetis, tagades, et rassistliku ja ksenofoobse sisu eemaldamise taotlusi käsitletakse kiiresti. Desinformatsiooni käsitlev tegevusjuhend ühendab sotsiaalvõrgustikud ja reklaamitööstuse, kes on nõustunud kohustustega, mis hõlmavad kõike alates läbipaistvusest kuni libakontodeni. Facebook, Microsoft, Twitter, YouTube ja teised veebiplatvormid hindavad 90% märgistatud sisust nüüd 24 tunni jooksul. Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegiaga on kehtestatud väiksemate laste võrgus kaitsmise ja seal nende mõjuvõimu suurendamise alusstandard.

Uuri kaarti, et leida sinu riigis olemasolevaid vahendeid: betterinternetforkids.eu/sic.

Sinu isiklike andmete kaitsmine ja privaatsuse tagamine võrgus on samuti esmatähtis ning EL peab seda sinu põhiõiguste osaks. Isikuandmete kaitse üldmäärus on ELi õigusakt, mis aitab seda tagada – sellega kehtestatakse ELis elavate üksikisikute isikuandmete kogumise ja töötlemise õigusraamistik.

Võrdõiguslikkus ja inimõigused

Kõigile ELi elanikele on tagatud terve hulk põhiõigusi. Inimõiguste ja -väärikuse austamine on sätestatud aluslepingutes ja seda on tugevdatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga. See keelab igasuguse diskrimineerimise soo, seksuaalse sättumuse, rassi, etnilise kuuluvuse, rahvuse, keele, usutunnistuse, vanuse või puude alusel.

EL ja liikmesriigid tegutsevad ühiselt, et suurendada austust teiste inimeste vastu, tagada diskrimineerimist keelustavate õigusaktide täitmine ning kaitsta inimõigusi ELis ja mujal. Inimõigustega seotud aspektid on lisatud ka ELi ja teiste riikide vahel sõlmitud rahvusvahelistesse kaubanduslepingutesse.

Edusammud algavad siiski kodust. Seni on EL võtnud ulatuslikke meetmeid enamiku peamiste diskrimineerimise vormide vastu. Näiteks ulatuvad puudega inimesi käsitleva poliitika meetmed õigusaktidest (ELi ligipääsetavuse akt jõustus 2019. aastal) juurdepääsetavaid linnu edendavate algatusteni (ELi puudega inimeste vajadusi arvestava linna auhinnad).

Hoolimata sellistest konkreetsetest sammudest kannatavad inimesed Euroopas ja kogu maailmas endiselt diskrimineeriva kohtlemise, ahistamise ja väärkohtlemise all. Eri vormis vaenu ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks on EL algatanud võrdõiguslikkuse suurendamise kava.

Lisateavet saab 4. peatükist „Mis ELil kavas on?“.

Töö- ja eraelu tasakaal ning elukvaliteet

EL töötab pingsalt selle nimel, et muuta ühiskond võrdõiguslikumaks ja sotsiaalselt õiglasemaks. Selleks on oluline leida tasakaal meie töö- ja muu elu vahel. Alates 2022. aasta augustist peavad kõik ELi riigid kohaldama ELi õigusnorme, millega parandatakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu. Õigusnormide eesmärk on soodustada vanemapuhkuse võrdsemat jagamist, kehtestada hooldaja puhkus ja lahendada tööturul naiste alaesindatuse probleem. Samuti laiendavad need normid õiguse paindlikule töökorraldusele kõigile töötajatele.

Lisateave: europa.eu/!Yr8CrN

ELi rahalised vahendid sinu piirkonnas

ELi riigid ja piirkonnad ei erine üksteisest üksnes suuruse poolest, vaid ka jõukuse taseme poolest. Aastate jooksul on Euroopa Liit rahastanud tuhandeid projekte. Need projektid on toonud kasu nii ELi riikidele eraldi kui ka ELile tervikuna, võimaldades luua töökohti, kiirendada majanduskasvu ja parandada kodanike elukvaliteeti.

Inimesed ei ole alati teadlikud, et EL on rahastanud või rahastab projekte nende elukoha lähedal. Ometi on ELi rahalistest vahenditest toetatud projektid neile kasu toonud, sest nendega on loodud miljoneid uusi töökohti, rajatud strateegilisi transpordiühendusi, uuendatud energiataristut, võetud kasutusele lairibaühendus, investeeritud teadus- ja uuendustegevusse, kaitstud kultuuripärandit ja looduskauneid kohti.

Heida pilk järgmistele veebisaitidele ning tutvu mõne näitega projektidest, mida EL on sinu riigis rahastanud. Näed, kui palju arvatust lähemal on EL sinu kodule: kohesio.ec.europa.eu/et/.

ELi rahastamise toel saad raamatukogudes, parkides, muuseumides ja muudes avalikes kohtades kasutada tasuta internetti kõikjal Euroopas, kus näed seda silti.

ELi investeeringud teadusuuringutesse

Teadusel on võime muuta meie eluviisi. Seepärast investeeribki EL miljardeid eurosid teadus- ja uuendustegevusse, et võidelda kliimamuutustega, hoogustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning lahendada muid meie ees seisvaid probleeme. ELi selle valdkonna peamine rahastamisprogramm on „Euroopa horisont“. Programmi „Euroopa horisont“ eelmises rahastamistsüklis aidati kiirendada vaktsiinide väljatöötamist, investeeriti bioloogilise mitmekesisuse kaitse projektidesse ja kasutati Galileo satelliiti, et saaksime täpsemad GPS-süsteemid ja kaardid. Arvestades programmi „Euroopa horisont“ tähtsust ELi tuleviku jaoks, on sellele aastateks 2021–2027 eraldatud eelarve 95,5 miljardit eurot. Tähelepanu keskmes on keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, tehisintellekt ja palju muud.

Lisateavet programmi „Euroopa horisont“ kohta leiad veebisaidilt europa.eu/!Xf47NRP

Lisateavet ELi eelarve kohta saad 4. peatükist „Mis ELil kavas on?“.

et_fig07.svg

Euroopa Liidu kahe tuhande kahekümne esimese kuni kahe tuhande kahekümne seitsmenda aasta eelarve, mida täiendab taasterahastu „NextGenerationEU“, on kaks tuhat kaheksateist miljardit eurot. Haldusele kulutatakse sellest 4 protsenti.