Viited
Õiguslik alus
16. jaanuari 1969. aasta otsus 69/13/Euratom, ESTÜ, EMÜ Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse loomise kohta (EÜT L 13, 18.1.1969) on kehtetuks tunnistatud ja asendatud Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee 26. juuni 2009. aasta otsusega 2009/496/EÜ, Euratom Euroopa Liidu Väljaannete Talituse korralduse ja toimimise kohta (ELT L 168, 30.6.2009, lk 41):
„Artikkel 1
Euroopa Liidu Väljaannete Talitus on institutsioonidevaheline talitus, kelle ülesanne on kirjastada parimates võimalikes tingimustes Euroopa ühenduste ja Euroopa Liidu institutsioonide väljaandeid.“
*
Komisjoni trükiste kooskõlastamiskomitee määratluse kohaselt on trükis „mitmes eksemplaris kirjalik dokument, mille väljaandmisega kaasnevad eelarvekulud ja mis on suunatud peamiselt väljapoole“.
Väljaannete talitus kohustub muu hulgas:
Volitused
Käesolevat dokumenti haldavad järgmised üksused:
Institutsioonidevaheline komitee määrab ametlikud esindajad, kes osalevad otseselt keelerühmades tehtavas töös. Komitee võib suurte probleemide korral tegutseda vahekohtunikuna.
Üldise koordineerimise sektsioon vastutab kogu menetluse haldamise eest: ta koostab tööde päevakorra, jälgib eri rühmades võetud otsuste kooskõla, tagab menetluse ajakohastamise ja arendamise. Samuti haldab sektsioon stiilijuhendi veebilehte ja osaleb otse selle arendamises.
Keelerühmad vastutavad üldise koordineerimise sektsiooni juhtimisel oma keeleversiooni koostamise ja jälgimise eest. Väljaannete talituse esindajad kõnealustes rühmades tagavad tööde koordineerimise ja vastutavad teabe edastamise eest üldise koordineerimise sektsioonile. Keelerühmad koondavad institutsioonide eri keeleüksuste esindajaid: juristid-lingvistid, tõlkijad, terminoloogid, korrektorid jne.
Lisaks konsulteeritakse vastavalt käsitletavatele teemadele regulaarselt otsuseid tegevate asutustega, eelkõige komisjoni peasekretariaadi, protokollitalituse ja välissuhete eest vastutavate teenistustega. Tihedalt peetakse sidet ka mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige standardiseerimise valdkonnas (ISO).