Kõrbestumine ELis: kasvav oht, mille tõkestamiseks tuleb rohkem tegutseda

Kokkuvõte

I

Kõrbestumine – mulla degradeerumise vorm kuivaladel – on ELis kasvav oht, mis mõjutab oluliselt maakasutust. Terminit kasutatakse tavaliselt viitamaks inimtegevuse ja kliimaga seotud protsessidele, mis tekitavad kuivalasid mõjutavaid probleeme, nt vähenenud toidutootmine, mulla viljatus, maa loodusliku vastupanuvõime vähenemine ja veekvaliteedi halvenemine. Kliimamuutuste prognoosid Euroopas näitavad, et kõrbestumisoht suureneb. Lõuna-Euroopas on juba kuumad poolkõrbed, kus mõõdukas kliima on muutumas kuivaks. See nähtus laieneb põhja poole. Pikk kuum ja vähese vihmaga periood Euroopas 2018. aasta suvel tuletas meelde, kui tõsine see probleem on.

II

Kontrollikoda uuris, kas kõrbestumisohuga ELis on tegeletud tulemuslikult ja tõhusalt. Kontrollikoda hindas, kas komisjon oli kasutanud olemasolevaid andmeid piisavalt hästi ära ning kas EL oli võtnud kõrbestumise tõkestamiseks sidusaid meetmeid. Auditeeriti projekte, mille eesmärk on tõkestada kõrbestumist ELis, ja uuriti, kas on tõenäoline, et aastaks 2030 saavutatakse ELi võetud kohustus tagada mulla degradeerumise neutraalsus, mis tähendab, et maaressursside hulk ja kvaliteet jääb stabiilseks või kasvab.

III

Kontrollikoda jõudis järeldusele, et ehkki kõrbestumine ja mulla degradeerumine on ELis aktuaalsed ja kasvavad ohud, puudub komisjonil nendest probleemidest selge ülevaade ning kõrbestumise tõkestamiseks võetavad meetmed ei ole sidusad. Komisjon ei ole hinnanud, mida on tehtud selleks, et täita ELi võetud kohustus saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus.

IV

Ehkki komisjon ja liikmesriigid koguvad andmeid mitmesuguste tegurite kohta, mis mõjutavad kõrbestumist ja mulla degradeerumist, ei ole komisjon neid andmeid analüüsinud, et suuta kõrbestumist ja mulla degradeerumist ELis veenvalt hinnata.

V

ELi tasandil puudub kõrbestumise ja mulla degradeerumise strateegia. Pigem on mitmesuguseid strateegiaid, tegevuskavasid ja rahastamisprogramme, nagu ühine põllumajanduspoliitika, ELi metsastrateegia ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia, mis puudutavad muu hulgas ka kõrbestumise tõkestamist, kuid ei keskendu otseselt sellele.

VI

Kõrbestumisega seotud ELi projektid on jaotunud ELi eri poliitikavaldkondade vahel, nagu maaelu areng, aga ka keskkond ja kliimameetmed, teadustegevus ja regionaalpoliitika. Nendel projektidel on kõrbestumise tõkestamise seisukohalt positiivne mõju, kuid on mõningaid kahtlusi, kas need on pikemas perspektiivis kestlikud.

VII

2015. aastal võtsid EL ja liikmesriigid kohustuse saavutada ELis 2030. aastaks mulla degradeerumise neutraalsus. Mulla degradeerumist pole aga ELi tasandil terviklikult hinnatud ja selleks puudub ka kokkulepitud metoodika. Liikmesriikidevaheline koordineerimine puudub ja komisjon ei ole andnud sel teemal praktilisi suuniseid. ELis ei ole veel selget ja ühist visiooni, kuidas saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus.

VIII

Eelneva põhjal esitab kontrollikoda komisjonile soovitused, mille eesmärk on jõuda parema arusaamani mulla degradeerumisest ja kõrbestumisest ELis, hinnata vajadust edendada ELi õigusraamistikku mulla valdkonnas ning suurendada jõupingutusi, et saavutada ELis 2030. aastaks mulla degradeerumise neutraalsus, täitmaks ELi ja liikmesriikide võetud kohustust.

Sissejuhatus

Kõrbestumine ELis – kliimamuutustest ja inimtegevusest tingitud kasvav oht

01

Kõrbestumine mõjutab Euroopat üha enam. Kõrbestumisoht on suurim Lõuna-Portugalis, mõnes Hispaania piirkonnas ja Lõuna-Itaalias, Kreeka kaguosas, Maltal, Küprosel ning Bulgaaria ja Rumeenia Musta mere äärsetes piirkondades. Uuringud on näidanud, et neis piirkondades esineb sageli mulla erosiooni, sooldumist, mulla orgaanilise süsiniku ja elurikkuse vähenemist ning maalihkeid¹. Pikk kuum ja vähese vihmaga periood Euroopas 2018. aasta suvel tuletas meelde, kui tõsine see probleem on.

02

Kõrbestumine on mulla degradeerumise vorm kuivaladel. Terminit kasutatakse viitamaks inimtegevuse ja kliimaga seotud protsessidele, mis tekitavad kuivalasid mõjutavaid probleeme, nt väiksem toidutootmine, mulla viljakuse kadumine, maa loodusliku vastupanuvõime vähenemine ja veekvaliteedi halvenemine (vt 1. selgitus).

03

Kõrbestumist põhjustavad nii inimtegevus kui ka kliimamuutused.

• Inimtegevus. Vee liigne või ebatõhus kasutamine, nt kehvade niisutusmeetodite tõttu, vähendab piirkonna üldiseid veevarusid ning võib kaasa tuua taimestiku kadumise ja lõpuks kõrbestumise. Nii ülekarjatamine kui ka raadamine⁸ võib viia kõrbestumiseni, kuna mõlemad hävitavad või kahjustavad taimestikku, mis kaitseb maad ning hoiab selle niiske ja viljakana. Uuringud on näidanud, et maa kasutamata jätmine võib muuta mulla degradeerumise ja kõrbestumise suhtes vastuvõtlikumaks⁹. Inimtegevuse puudumisel võib aga ka eeliseid olla, näiteks mulla taastumine, suurem elurikkus ja metsade aktiivne uuenemine¹⁰.
• Kliimamuutused. Kuna kliimamuutused põhjustavad keskmiste temperatuuride tõusu ning põudade ja muude karmide ilmastikuolude sagenemist ja tugevnemist (vt punkt 9) kalduvad ka kuivalad rohkem degradeeruma (ja seega ka kõrbestuma). Kui maa on äärmiselt kuiv, on see vastuvõtlik erosioonile, sh tulvavete ajal, mil pindmine mullakiht uhatakse kiiresti minema, ning see toob kaasa pinnase täiendava degradeerumise¹¹.

04

Kõrbestumine võib omakorda kliimamuutusi mõjutada. Sellel on kliimamuutustele negatiivne mõju.

• Mulla degradeerumisel eralduvad atmosfääri kasvuhoonegaasid, mis võib kaasa tuua täiendavad kliimamuutused ja elurikkuse vähenemise (vt joonis 1). Biomassi ja mulla süsinikuvaru võivad kergesti vähendada tormide, metsa- ja maastikupõlengute, mulla degradeerumise ja kahjurite puhangute prognoositud sagenemine¹² .
• Mulla taastumisel seotakse atmosfäärist järk-järgult kasvuhoonegaase, mis võimaldab puudel ja taimedel kasvada. Need taimed saavad seejärel siduda rohkem süsinikku. Aladel, kus muld on degradeerunud, see protsess ei toimi ja atmosfääris olevat süsinikku ei seota.

05

2008. aastal viis Euroopa Keskkonnaamet (EEA) läbi uuringu¹³ kõrbestumise kohta Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas; uuring hõlmas kokku 1,68 miljoni km² suurust ala. 2017. aastal viidi läbi samal metoodikal põhinev järeluuring¹⁴. Uuringud näitasid, et kõrbestumisele väga vastuvõtlik või ülivastuvõtlik territoorium oli vähem kui kümne aastaga kasvanud 177 000 km² võrra, mis on ligikaudu sama suur ala kui Kreeka ja Slovakkia kokku (vt tabel 1).

Tabel 1

Vastuvõtlikkus kõrbestumisele Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas, 2008 ja 2017

	2008		2017		Erinevus 2008. ja 2017. aasta vahel
	tuhat km2	%	tuhat km2	%	tuhat km2	%
Väga suur	10	1	28	2	+18	+1.1
Suur	224	13	383	23	+159	+9.5
Keskmine	419	25	381	23	-38	-2.2
Madal	560	33	475	28	-85	-5.1
Väga madal	467	28	413	24	-54	-3.2
KOKKU	1 680	100	1 680	100	-	-

Allikas: Euroopa Kontrollikoda Prăvălie et al. artikli (2017) alusel.

06

Joonisel  2 on järeluuringu tulemuste põhjal näidatud, kuidas olukord on Lõuna-Euroopas ja Balkanil halvenenud.

07

Küprosel, mida eelnimetatud uuring ei hõlmanud, on olukord eriti halb: uuringud on näidanud, et 99% riigist on kõrbestumisele vastuvõtlik¹⁶. I lisas on esitatud kaardid, mis näitavad kõrbestumisele vastuvõtlikkust viies liikmesriigis, mida kontrollikoda külastas (vt punkt 26).

Kliimamuutuste stsenaariumid kinnitavad ELi suurenenud vastuvõtlikkust kõrbestumisele

08

Kliimamuutuste prognoosid Euroopas näitavad, et kõrbestumisoht suureneb¹⁷. Lõuna-Euroopas on juba kuumad poolkõrbed, kus uuringute kohaselt on mõõdukas kliima muutumas kuivaks¹⁸. See nähtus juba levib põhja suunas. Teaduslikud tõendid näitavad, et inimtekkelised heitkogused on põua-aastate tõenäosust Vahemere piirkonnas oluliselt suurendanud¹⁹.

09

Kliimamuutuste tõttu jääb Euroopa mõnes osas vett vähemaks ja uuringud on näidanud, et põudasid esineb sagedamini²⁰. See suurendab vastuvõtlikkust kõrbestumisele. Komisjoni kasutatavate kliimamuutuste mudelite kohaselt tõuseb temperatuur mõnes piirkonnas (nt Hispaanias) sajandi lõpuks eeldatavalt rohkem kui 2 °C. Samal ajavahemikul väheneb suvine sademete hulk Lõuna-Euroopas prognooside kohaselt 50% või rohkem²¹. Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) kinnitas oma 2018. aasta aruandes²² suure kindlusega, et parasvöötmealade ekstreemselt kuumade päevade temperatuurid suurenevad ca 3 °C võrra, kui ülemaailmne kliimasoojenemine saavutab 1,5 °C kraadi, suurenevad kuumade päevade temperatuurid aga ca 4 °C võrra; lisaks prognoosis IPCC enamikus maapiirkondades kuumade päevade arvu suurenemist.

10

Komisjoni kasutatavad mudelid võimaldavad prognoosida ka kõrbestumisohtu, mis on eelduste kohaselt märkimisväärne eelkõige Hispaanias, Lõuna-Itaalias, Portugalis ning Kagu-Euroopa piirkondades (sh Bulgaarias, Kreekas, Küprosel ja Rumeenias Doonau delta alal) (vt joonis 3). Muude uuringute kohaselt suureneb kuivus ja väheneb vee kättesaadavus Lõuna-Euroopas ja Vahemere piirkonnas eelkõige siis, kui ülemaailmne kliimasoojenemine suureneb 1,5 °C-lt 2 °C-ni²³.

- Kõbestumisohu prognoositud muutus²⁴ 2,4 °C stsenaariumi (RCP 4.5 – vasakul) ja 4,3 °C stsenaariumi (RCP 8.5 – paremal) korral ajavahemikul 2071–2100, võrrelduna ajavahemikuga 1981–2010²⁵.

- Kuivusindeksi prognoositud muutus 2,4 °C stsenaariumi (RCP 4.5 – vasakul) ja 4,3 °C stsenaariumi (RCP 8.5 – paremal) korral ajavahemikul 2071–2100, võrrelduna ajavahemikuga 1981–2010.

ÜRO kõrbestumise tõkestamise raamistik

11

ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon (UNCCD) on rahvusvaheline kokkulepe, millega kehtestati kõrbestumise tõkestamise ülemaailmne raamistik. Konventsioon jõustus 1994. aastal pärast 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi²⁶. See on õiguslikult siduv kokkulepe, mis käsitleb maaga seotud teemasid, nagu mulla degradeerumine ja kõrbestumine, ning millega loodi platvorm olukorraga kohanemiseks, selle leevendamiseks ja toimetulekuks. Konventsioonil on 197 osalist, sh EL²⁷ ja selle 28 liikmesriiki. Osalised püüavad teha koostööd, et parandada kuivaladel elavate inimeste elutingimusi, hoida ja taastada maa tootlikkust ning leevendada kõrbestumise ja põua mõju.

12

Konventsiooni osalised saavad end vabatahtlikult kuulutada „kõrbestumisest mõjutatuks“. Need riigid peavad kõrbestumise tõkestamiseks koostama riiklikud tegevusprogrammid ja neid rakendama.

13

2015. aastal võttis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon vastu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030²⁸, mis hõlmab kohustust saavutada kõik ÜRO kestliku arengu eesmärgid. Kestliku arengu eesmärk nr 15 on kaitsta ning taastada maismaa ökosüsteeme ja propageerida nende säästvat kasutamist, majandada metsi säästvalt, peatada 2030. aastaks kõrbestumine, taastada rikutud maa ja pinnas ning peatada bioloogilise mitmekesisuse hävimine; see hõlmab ka eesmärki peatada kõrbestumine, taastada nii kõrbestumise kui ka põua ja üleujutuste tõttu rikutud maa ja pinnas ning püüelda kogu maailmas mulla degradeerumise neutraalsuse poole (eesmärk 15.3).

14

2017. aastal võttis osaliste konverents vastu strateegilise raamistiku aastateks 2018–2030, mis keskendub kestliku arengu eesmärgi nr 15.3 saavutamisele. ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni osalisena on EL kinnitanud ma tahet saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus.

Kõrbestumise tõkestamine ELis

15

ELil puudub spetsiaalne strateegia ja õigusraamistik kõrbestumise probleemiga tegelemiseks. Teatud kõrbestumisega seotud tegureid on aga käsitletud mitmes muus strateegias ja rahastamisprogrammis, nagu on näidatud allpool.

16

2006. aasta septembris võttis komisjon vastu mullakaitse teemastrateegia²⁹, rõhutades, et mulla degradeerumise protsessid võivad lõpuks viia kõrbestumiseni. Strateegia eesmärk oli tagada mulla säästev kasutamine, hoides ära mulla edasise degradeerumise ja hoides alal selle funktsioone, samuti taastades degradeerunud mulla funktsioonid vähemalt ulatuses, mis vastab selle praegusele ja kavandatud kasutusele. 2006. aasta mullakaitse teemastrateegia ülesehitus põhines neljal sambal: teadlikkuse suurendamine, integreerimine teiste poliitikastrateegiatega, teadustegevus ja õigusloome: ettepanek võtta vastu mulla raamdirektiiv³⁰.

17

Direktiivi ettepanekus nõuti, et liikmesriigid selgitaksid välja degradeerumisohus alad, määratleksid mullakaitse eesmärgid ja viiksid ellu programme nende eesmärkide saavutamiseks. Kavandatava direktiivi eesmärk oli ka aidata peatada mulla degradeerumisest ja mulla elurikkuse vähenemisest tingitud kõrbestumine. Peaaegu kaheksa aasta jooksul puudus nõukogus selle vastuvõtmiseks kvalifitseeritud häälteenamus³¹. 2014. aasta aprillis tühistas komisjon ettepaneku.

18

2013. aasta aprillis võttis komisjon vastu ELi 2013. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegia, et innustada liikmesriike kohanemismeetmeid võtma. Selles rõhutatakse, et ELil on vaja võtta meetmeid, et kohaneda vältimatu kliimamõjuga ning selle tagajärgedega majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale.

19

2013. aasta novembris võttis EL vastu liidu üldise keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärgiga tagada 2020. aastaks ELi maa kestlik majandamine, mulla piisav kaitse ning saastatud alade puhastamine.

20

2013. aasta ELi metsastrateegias rõhutati, et metsad on lisaks maaelu arengule olulised ka keskkonna ja kliimamuutuste vastu võitlemise seisukohalt. Metsadel on oluline roll võitluses mulla degradeerumise ja kõrbestumise vastu.

21

Kõrbestumise tõkestamise meetmete rahastamiseks saab kasutada mitut ELi fondi:

• ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamisel, sh selle maaelu arengu³², keskkonnasäästlikkuse (rohestamise) ja nõuetele vastavuse komponentidel³³, võib olla positiivne mõju põllumajandusmaadele. Intensiivne ja jätkusuutmatu põllumajanduspraktika võib aga mulda kahjustada;
• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide³⁴ eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ELis. Nende üks temaatiline eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja riskiennetus. Kõrbestumise tõkestamise projekte saab kaasrahastada – kui liikmesriigid tuvastavad vastava vajaduse – näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist;
• kõrbestumise probleemiga tegelemiseks saab kasutada ka teisi ELi rahastamisallikaid, nagu teadusuuringute programmid (7. raamprogramm ja programm „Horisont 2020“³⁵), keskkonna rahastamisvahend LIFE³⁶ ning Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF)³⁷.

22

Ehkki ELi rahastamisprogrammide kaudu saab rahalisi vahendeid kõrbestumise tõkestamise projektide jaoks kasutada, puudub teave selle kohta, kui suur summa ELi vahenditest kavandatakse ja rakendatakse kõrbestumise probleemiga tegelemiseks.

23

ELis on nõukogu loonud kõrbestumise töörühma³⁸. See valmistab ette ELi seisukoha kõrbestumise ja mulla degradeerumise teemalisteks rahvusvahelisteks läbirääkimisteks ning on ainus regulaarne foorum ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni (UNCCD) ja kõrbestumisega seotud teemade arutamiseks ELi tasandil.

24

Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat koordineerib koos nõukogu ja teiste komisjoni talitustega ELi seisukohta konventsiooniga seotud sündmusteks, nagu osaliste konverents, mis toimub iga kahe aasta tagant. Teadusuuringute Ühiskeskusel (JRC) on oluline roll teadusliku taustteabe tagamisel ja UNCCD ekspertidega varustamisel. Ka komisjoni teistel talitustel võib olla roll kõrbestumise tõkestamisel ELis, nagu on näidatud joonisel 4. Lisaks avaldab Euroopa Komisjoni statistika peadirektoraat (Eurostat) igal aastal aruande ELi kontekstis kestliku arengu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest ja hindab muuhulgas mulla degradeerumise näitajaid (kestliku arengu eesmärk nr 15) (vt punkt 13).

Auditi ulatus ja lähenemisviis

25

Kuna kõrbestumine mõjutab Euroopat üha enam, uuris kontrollikoda, kas kõrbestumisohuga ELis on tegeletud tulemuslikult ja tõhusalt. Täpsemalt hinnati järgmist:

• kas komisjon ja liikmesriigid olid olemasolevaid andmeid piisavalt hästi ära kasutanud;
• kas EL oli võtnud kõrbestumise tõkestamiseks sidusaid meetmeid;
• kas projektidel, mis tegelevad kõrbestumise probleemiga ELis, oli olnud positiivne mõju;
• kas on tõenäoline, et täidetakse ELi võetud kohustus saavutada 2030. aastaks mulla degradeerumise neutraalsus.

26

Kontrollikoda viis auditi läbi ajavahemikul septembrist 2017 kuni maini 2018, kogudes auditi tõendusmaterjali alljärgnevatest allikatest:

• dokumentide läbivaatamine ja vestlused viie komisjoni peadirektoraadi töötajatega³⁹;
• auditikülastused viide liikmesriiki, kes on kuulutanud end kõrbestumisest mõjutatuks (Hispaania, Itaalia, Küpros, Portugal ja Rumeenia); need riigid valiti välja nende kõrbestumisele vastuvõtlikkuse tõttu ning selleks, et hõlmata mitmesuguseid ilmastikutingimusi, taimestikku, inimtegevust ja tuvastatud riske. Kontrollikoda viis läbi vestlusi, analüüsis strateegilisi dokumente (sh maaelu arengu programme), menetlusi ja andmeid;
• külastati 25 projekti, mida need viis liikmesriiki pidasid kõrbestumise seisukohalt asjakohaseks ning mida rahastas või kaasrahastas EL. Projektid hõlmasid investeeringuid niisutussüsteemidesse, metsandusprojekte, viljavaheldust ning kivimüüride või vallide taastamist mulla erosiooni vältimiseks. Projektikülastuste eesmärk oli hinnata, kas projektidel on olnud kestlik mõju kõrbestumise tõkestamisele, mitte avaldada arvamust nende seaduslikkuse ja nõuetele vastavuse kohta. Kontrollikoda auditeeris ka projekte, mis hõlmasid kõrbestumise tõkestamise meetodeid käsitlevaid teadusuuringuid (vt III lisa);
• kohtumised eri sidusrühmadega, sh UNCCD, EEA ja akadeemiliste ekspertidega, et arutada strateegilisi lähenemisviise ja meetodeid kõrbestumise ning mulla degradeerumise tõkestamiseks ja seireks ELis.

27

Auditis ei käsitletud linnastumisest ja muudest tehislikest arendustest tingitud maahõivet. EEA andmetel⁴⁰ oli ajavahemikul 2006–2012 aastane maahõive ELi 28 liikmesriigis umbes 850 km² aastas, mis moodustab alla 0,1% ELi kogu maismaapindalast. Punktis 25 esitatud auditiküsimusi käsitledes ei hinnanud kontrollikoda ÜRO konventsiooniga kõrbestumise tõkestamiseks kehtestatud raamistikku.

Tähelepanekud

Komisjon ja liikmesriigid koguvad kõrbestumise ja mulla degradeerumise seisukohalt asjakohaseid andmeid, kuid komisjon ei kasuta neid piisavalt hästi ära

28

Kontrollikoda uuris, kuidas komisjon kõrbestumise ja mulla degradeerumise kohta olemas olevaid andmeid kasutab. Komisjonil tuleb koguda ja analüüsida kõrbestumist ja sellega seotud riske puudutavaid andmeid, otsustada, milliseid meetmeid on tarvis, ja seejärel tegutseda. Need andmed peavad olema piisavad, sidusad ja usaldusväärsed ning neid tuleb regulaarselt ajakohastada ja üle vaadata.

Komisjon ja liikmesriigid koguvad kõrbestumisega seotud andmeid

29

Üks oluline süsteem, mida kasutatakse kõrbestumise ja mulla degradeerumise seisukohalt asjakohaste näitajate jälgimiseks ELis, on Copernicuse Maa seire programm, mida koordineerib ja haldab komisjon ⁴¹. Süsteem kasutab mitmesugust tehnoloogiat alates kosmosesatelliitidest kuni maismaal, merel ja õhus asuvate mõõtesüsteemideni. Copernicus annab avatud ja tasuta andmeid mitmesugustes valdkondades: atmosfäär, meri, maismaa, kliima, hädaolukorrad ja julgeolek. Selle üks osa – Copernicuse maismaaseire teenus – annab geograafilist teavet maakatte ja sellega seonduvate muutujate kohta, nagu taimkate ja veeringlus. 2015. aastal võeti kasutusele veel üks satelliit. Selle üks eesmärkidest on kõrbestumise seire ⁴², kuid selge teave selle kohta ei ole veel kättesaadav (vt ka punkt 39).

30

Komisjon kogub regulaarselt kasulikku ja asjakohast teavet mulla olukorraga seotud mitmesuguste tegurite kohta ELis, sh teavet UNCCD kolme alamnäitaja kohta (vt punkt 38).

31

Teadusuuringute Ühiskeskus analüüsis maa tootlikkust ajavahemikul 1982–2010 tehtud satelliitvaatlustel põhinevas aruandes, mille koostamisel kasutati Copernicuse andmeid⁴³. Joonisel 5 mis põhineb uusimatel põhjalikel andmetel, mille komisjon on avaldanud maa tootlikkuse suundumuste kohta ELis⁴⁴, on näha, et maa tootlikkus kaldub vähenema pigem kuuma ja kuiva kliimaga Vahemere riikides.

32

Komisjon jälgib orgaanilist süsinikku mullas maakasutuse raamuuringu (LUCAS)⁴⁵ mitmeotstarbelise platvormi abil; tegemist on standardse analüüsiga pindmise mullakihi omaduste kohta kogu ELis, mida Teadusuuringute Ühiskeskus teeb iga kolme aasta tagant. Euroopa Keskkonnaameti andmetel süsinikusisaldus Euroopas mullapinnas tõenäoliselt keskmiselt suureneb. Rohumaade ja metsade alune muld akumuleerib süsinikku, [---] samas kui haritud maa alune muld on väiksemas mahus süsiniku allikas⁴⁶. Joonisel  6 on näidatud, et Kreeka, Hispaania, Itaalia, Portugali ja Rumeenia kõrbestumisohus aladel on ühtlasi mullas vähe orgaanilist süsinikku.

33

Maakatet ja maakatte muutusi ELis jälgitakse regulaarselt keskkonnaprogrammi käsitleva teabe koordineerimise programmi (CORINE)⁴⁷ kaudu, mis on EEA hallatav Copernicuse osa. CORINE'i asjakohaseid andmekogumeid on kogutud alates 2000. aastast iga kuue aasta tagant, viimati 2012. aastal. Põllumajandusmaa ja metsad katavad kokku 85% ELi maast⁴⁸.

34

Komisjon kogub ja koostab regulaarselt täiendavaid andmeid kõrbestumisega ELis seotud mitmesuguste tegurite kohta, nagu mulla erosioon, põuad, vesi, metsatulekahjud jne, nagu on kirjeldatud II lisas. Komisjon ei kasuta neid aga kõrbestumise ja mulla degradeerumise ulatuse hindamiseks.

35

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon⁴⁹ avaldas Maailma kõrbestumise atlase esmakordselt 1992. aastal ja ajakohastas seda 1997. aastal. Komisjon võttis atlase avaldamise üle ja avaldas 2018. aastal selle kolmanda versiooni. See sisaldab kaarte tegurite kohta, mis võivad viia kõrbestumiseni, nagu mulla erosioon, sooldumine, linnastumine ja ränne. Uues atlases on kaardid ja andmed inimeste ja keskkonna mitmesuguste vastasmõjude kohta, mis mõjutavad mulla degradeerumist, kuid see ei sisalda kaarte konkreetselt kõrbestumise kohta. Komisjon on seisukohal, et kõrbestumist ei ole lihtne kaardistada, kuna see on väga keeruline protsess, mida uuringute kohaselt põhjustavad paljud eri tegurid⁵⁰.

36

Külastatud liikmesriigid on koostanud kaardid kõrbestumisohu kohta (vt I lisa). Kaarte ei uuendata aga regulaarselt ja neid ei saa võrrelda, kuna neis on kasutatud erinevaid näitajaid ja värvikoode. Seetõttu ei anna kaardid kõrbestumisest ELi tasandil põhjalikku ülevaadet.

37

Külastatud liikmesriigid jälgisid ka kõrbestumise ja mulla degradeerumisega seotud tegureid, nagu vesi, põuad ja sademed. Mullaandmete kogumise mehhanismide kohta sai kontrollikoda teada, et :

• Hispaanias, Itaalias ja Rumeenias olid oma süsteemid, mis andsid täpsemaid andmeid mulla kohta, kuid kattusid osaliselt ELi andmekogumismehhanismidega. Riikide andmed mulla kohta polnud täielikud, neid ei kogutud ega analüüsitud regulaarselt ning need polnud alati usaldusväärsed⁵¹;
• Küpros ja Portugal kasutasid mullaandmete kogumiseks üksnes komisjoni LUCASe platvormi.

Puudub kokkulepitud metoodika kõrbestumise ja mulla degradeerumise hindamiseks ELis

38

Kõrbestumine ja mulla degradeerumine on keerulised nähtused, mida mõjutab palju eraldiseisvaid tegureid, ja puudub teaduslik üksmeel selles, kuidas neid tegureid hinnata. Maa seisundi halvenemise tuvastamiseks saab aga kasutada asendusnäitajaid. Selliseid asendusnäitajaid on mitu, kuid UNCCD soovitab kasutada mulla degradeerumise hindamiseks kolme alamnäitajat: maa tootlikkus, orgaaniline süsinik mullas ning maakate ja maakatte muutused⁵².

39

Komisjon ja liikmesriigid ei ole kokku leppinud metoodikat olemasolevate näitajate komplekteerimiseks, et kõrbestumist ja mulla degradeerumist kogu ELis järjepidevalt hinnata. Seetõttu on raske võrrelda kõrbestumise ulatust ELi eri liikmesriikides.

40

2018. aasta seirearuandes kestliku arengu eesmärkide saavutamise kohta ELis kasutab komisjon kahte mulla degradeerumise näitajat, mis on osaliselt kooskõlas UNCCD näitajatega: tehislik maakate inimese kohta ja hinnanguline mulla vee-erosioon (vt tabel 2). On ka palju muid mulla degradeerumise karakteristikuid, mida need näitajad ei hõlma, nt orgaaniline süsinik mullas, maa tootlikkus, sooldumine ja saaste. Lisateave muude selliste asjakohaste näitajate kohta on komisjoni tasandil saadaval (vt punktid 30 ja 34), kuid seda ei kasutata mulla degradeerumise hindamiseks ELis.

EL võtab kõrbestumise tõkestamiseks meetmeid, kuid nende sidusus on väike

41

Kontrollikoda uuris, kas EL võtab kõrbestumise tõkestamiseks sidusaid meetmeid. Selliste meetmete jaoks on vajalik sidus juhtimisstruktuur ja hea pikaajaline kava, et leevendada kulutõhususe seisukohalt kehvade otsuste riski ning vältida killustatud ja kooskõlastamata meetmeid.

42

UNCCD raamistikku ja selle rakendamist ELis kirjeldatakse 2. selgituses.

ELi tasandil puuduvad konkreetsed kõrbestumist ja mulda käsitlevad õigusaktid

43

Nagu on kirjeldatud punktis 16 sisaldas ELi 2006. aasta mullakaitse teemastrateegia mulla raamdirektiivi ettepanekut. Kavandatud direktiivi üks eesmärk oli aidata peatada mulla degradeerumisest ja mulla elurikkuse vähenemisest tingitud kõrbestumine. Seadusandlik ettepanek ei saavutanud nõukogus häälteenamust ja komisjon tühistas selle 2014. aastal. Seega kuigi teisi olulisi keskkonnaressursse, nagu õhk ja vesi, reguleeritakse mitme ELi direktiivi ja määrusega, puuduvad mulla kohta samalaadsed integreeritud ELi õigusaktid.

44

Hiljutisest uuringust selgus, et mulla raamdirektiivi ettepaneku tühistamine tähendas ilmajäämist võimalusest luua ühine arusaam ja visioon mullakaitsest ELis⁵⁶. Sama uuring kinnitas, et kuna ELi tasandil puudusid üldised mullakaitse õigusaktid, ei aidanud ka riikide mullakaitseseadused, kui need olid olemas, vältida kõrbestumist ja mulla degradeerumist kogu ELis.

ELi strateegiad, poliitikavaldkonnad ja rahastamisprogrammid aitavad küll kõrbestumise tõkestamisele kaasa, kuid ei keskendu otseselt sellele

45

ELi tasandil puudub konkreetne kõrbestumise ja mulla degradeerumisega võitlemise strateegia. Teatavaid kõrbestumisega seotud tegureid on teistes ELi strateegiates, poliitikavaldkondades ja rahastamisprogrammides, millest on kõrbestumise seisukohalt kõige asjakohasemad ÜPP ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia.

46

Ehkki: ÜPP võib olla kõrbestumise tõkestamisel oluline roll, täheldas kontrollikoda järgmisi piiranguid:

• EEA andmetel võivad otsetoetused põhjustada põllumajanduse intensiivistamist, mis toob omakorda kaasa orgaanilise aine vähenemise mullas, mulla veemahutavuse kahanemise ja muutused maakasutuses⁵⁷;
• nõuetele vastavust käsitlevad sätted hõlmavad kolme head põllumajandus- ja keskkonnatingimust, mille eesmärk on ära hoida mulla degradeerumist; need tingimused on seotud minimaalse mullakattega, maa majandamisega erosiooni piiramiseks ning mulla orgaanilise aine säilitamisega. EEA andmetel võib nõuetele vastavus aidata hoida orgaanilise aine taset mullas ja kaitsta mulda erosiooni eest⁵⁸. Kontrollikoja eriaruandes nr 26/2016 ei tehtud konkreetset järeldust nõuetele vastavuse mõju kohta mulla degradeerumisele, kuid leiti, et komisjonil ei olnud olemasoleva teabe põhjal võimalik asjakohaselt hinnata nõuetele vastavuse üldist tulemuslikkust⁵⁹. Teises aruandes nenditi, et selle keskkonnamõju ei saa kvantifitseerida⁶⁰;
• rohestamise puhul puuduvad täielikult välja töötatud sekkumisloogika ja selgelt määratletud edasipüüdlikud eesmärgid. Rohestamistoetuste eelarvel puudub otsene seos poliitika keskkonna- ja kliimaeesmärkide elluviimisega. Sõltuvalt põllumajandustootja ja tema põllumajandusmaa olukorrast tehakse rohestamisnõuetest ka mitmeid erandeid⁶¹. Kontrollikoda järeldas oma 2017. aasta aruandes, et rohestamistoetus, nii nagu seda praegu rakendatakse, ei too tõenäoliselt keskkonnale ja kliimale märkimisväärset kasu⁶². Komisjoni 2018. aastal avaldatud statistika⁶³ näitab, et liikmesriikides, kus on kõrbestumisoht, nt Kreekas, Horvaatias, Itaalias, Maltal, Portugalis ja Rumeenias, oli kasutusel oleva põllumajandusmaa osa, mille suhtes kehtis vähemalt üks keskkonnasäästlikumaks muutmise kohustus, kõigest ligikaudu 50% või vähem⁶⁴;
• komisjoni andmetel peetakse kõrbestumisest mõjutatud liikmesriikide maaelu arengu programmides kõrbestumist ja mulla degradeerumist ohuks. Kontrollikoda uuris viit riiklikku maaelu arengu programmi ja kahte piirkondlikku maaelu arengu programmi⁶⁵. Neist:
• kõik maaelu arengu programmid sisaldasid meetmeid⁶⁶ (nt põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmed, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetus, metsandusmeetmed ja investeeringud niisutussüsteemidesse), mis võivad aidata kõrbestumist või mulla degradeerumist tõkestada;
• ainult üks maaelu arengu programm sisaldas konkreetset paketti kõrbestumise tõkestamiseks, kuid see oli halvasti kavandatud (vt 3. selgitus).

47

Mullakaitse moodustab osa komisjoni järgmise ÜPP ettepanekust⁶⁷, milles pakutakse välja mitmed standardid, mis on seotud mullakaitse ja -kvaliteediga. Ettepanekus sätestatakse ka võimalikud mullakaitse tulemus-⁶⁸ ja mõjunäitajad, mille kohta liikmesriigid peavad aru andma. Need uue ÜPP kavandatavad elemendid võivad parandada põllumajandustootjate motivatsiooni ELi mulda piisavalt kaitsta. Loetletud ettepanekuid alles arutatakse. Seetõttu on praegu liiga vara hinnata, kuidas kavandatud kord praktikas toimida võiks.

48

ELi 2013. aasta kliimamuutustega kohanemise strateegias nenditakse, et kõrbestumise tõkestamine on oluline kliimamuutustega kohanemise meede, mida tuleb toetada. Liikmesriike kutsutakse üles töötama välja oma riiklikud strateegiad. Komisjoni dokumente uurides sai kontrollikoda teada, et kolmeteistkümnest liikmesriigist, kes on 2018. aasta juuni seisuga kuulutanud end kõrbestumisest mõjutatuks (vt 2. selgitus):

• oli kaheksa liikmesriiki (sh viis riiki, mida kontrollikoda külastas⁶⁹) lisanud oma kliimamuutustega kohanemise strateegiatesse konkreetsed kõrbestumisevastased meetmed;
• kaks (Ungari ja Sloveenia) ei maininud oma kohanemisstrateegiates kõrbestumist;
• kolm (Bulgaaria, Horvaatia ja Läti) polnud veel kliimamuutustega kohanemise strateegiaid kasutusele võtnud.

49

Strateegiaid viivad ellu liikmesriigid. Komisjonil puudub praegu kogu ELi tasandil põhjalik teave nende strateegiate rakendamise tulemuste kohta. Komisjon algatas 2016. aastal ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia hindamise, et uurida selle rakendamist ja tulemuslikkust. See viiakse eeldatavalt läbi 2018. aasta lõpuks.

50

Kõrbestumise vastu võitlemiseks saab kasutada ka muid ELi poliitikastrateegiad ja rahastamisprogramme, kuid nende mõju ei dokumenteeritud (nagu allpool selgitatud).

51

Piirkondlikud vahendid: ERFist ja Ühtekuuluvusfondist saab rahastada kliimamuutustega kohanemiseks tehtavaid taristuinvesteeringuid. Kõrbestumise ja mulla degradeerumise seisukohalt on kõige asjakohasem investeerida tammidesse ja niisutussüsteemidesse. Need võivad avaldada maale nii positiivset kui ka negatiivset mõju (vt punktid 62 ja 63). EEA sõnul võib ERFi projektidel olla maale väga mitmesugune mõju; mõned investeeringud, nt investeeringud maanteetransporti, võivad suurendada valglinnastumist ja maahõivet⁷⁰. Lisaks on ELi Solidaarsusfondi kasutatud maa taastamiseks pärast hädaolukordi, mis suurendavad kõrbestumise ohtu (nt põuad ja metsatulekahjud).

52

ELi teadusuuringud: ELi teadusuuringute raamprogrammide kaudu on rahastatud mitmeid teadusprojekte, mis käsitlevad otseselt või kaudselt kõrbestumist⁷¹. Neis keskenduti peamiselt kõrbestumise nähtuse uurimisele, kõrbestumise jälgimiseks näitajate väljatöötamisele või kooskõlastatud tegevuse toetamisele teadlikkuse suurendamiseks. Liikmesriigid ega komisjon ei ole aga teadusuuringute tulemusi tõhusalt ära kasutanud, et hinnata kõrbestumise ulatust, luua tõhus seiresüsteem ja kavandada asjakohaseid strateegiaid.

53

Vesi: vee raamdirektiivis peetakse veepuudust integreeritud veemajanduse üheks aspektiks ja direktiivi üldeesmärk on saavutada aastaks 2015 Euroopa veevarude hea seisund. Mais 2018 esitas komisjon ettepaneku määruse kohta, mis käsitleb vee korduskasutamist ja milles keskendutakse puhastatud heitvee korduskasutamisele põllumajanduslikuks niisutamiseks. Piisava koguse kvaliteetse vee kättesaadavuse tagamine on kõrbestumise tõkestamisel üks peamisi probleeme.

54

Metsandus: ELi 2013. aasta metsastrateegia ei ole õiguslikult siduv. Kõigil kontrollikoja külastatud viiel liikmesriigil olid oma metsandusseadused. Riiklikel metsandusprogrammidel ja kestlikel metsandustavadel on mullale positiivne mõju. EL toetab maaelu arengu poliitika raames teatavaid metsandusmeetmeid, mis võivad samuti kõrbestumist positiivselt mõjutada.

55

Komisjoni eri talitused (vt punkt 24) suhtlevad vajaduse korral omavahel kõrbestumise küsimustes. 2015. aastal lõi komisjon mullakaitse eksperdirühma, kelle ülesanne on mõelda koos liikmesriikidega, kuidas tuleks mullakvaliteedi probleemiga tegeleda; eksperdirühm töötab siduvas õigusraamistikus ning kasutab sihipärast ja proportsionaalset riskipõhist lähenemisviisi⁷².

56

Seepärast on nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil mitmesuguseid strateegiaid, tegevuskavasid ja rahastamisprogramme, mis on küll kõrbestumise seisukohalt asjakohased, kuid ei keskendu otseselt sellele.

ELi rahastatavatel kõrbestumisega seotud projektidel võib olla positiivne mõju, kuid puudub asjakohane teave nende tulemuslikkuse kohta kõrbestumise vallas

57

Kontrollikoda hindas, kas ELi kõrbestumist käsitlevatel projektidel on olnud positiivne mõju. Et sellistel projektidel saaks olla kõrbestumise tõkestamise seisukohalt positiivne mõju, peavad need tegelema asjakohaste vajadustega ning olema keskkonnahoidlikud ja rahaliselt kestlikud. Teave kulutuste tõhususe ja tulemuslikkuse kohta aitab hinnata, mida on ELi eelarve abil saavutatud.

58

Uuringud on näidanud, et degradeerunud mulla taastamine on üldiselt kulukam kui kõrbestumise ja mulla degradeerumise vältimine⁷³. Kõrbestumisega seotud projektid tuleks ellu viia õigeaegselt, kuna hilinenud meetmed võivad olla kulukamad ega pruugi maale avalduvaid pöördumatuid negatiivseid tagajärgi vältida.

59

Põhjalikud andmed kõrbestumisega seotud piirkondliku, liikmesriikide või ELi tasandi projektide kavandatavate või tegelike kulude kohta ei ole kättesaadavad. Puuduvad andmed selle kohta, kui palju niisuguseid projekte ELis on. Kontrollikoda valis külastatud viie liikmesriigi esitatud loeteludes sisalduvatest projektidest, mida need liikmesriigid pidasid kõrbestumise seisukohalt asjakohaseks⁷⁴, välja 25 projektist koosneva näitliku valimi (vt punkt  26).

ELi projektidel võib olla kõrbestumise tõkestamisele positiivne mõju

60

Kontrollikoda tuvastas oma valimis kaks iseäranis edukat projekti, mida kontrollikoda pidas heade tavade näiteks. Need projektid aitasid rikastada varasemalt mittetootlikku mulda ja kaitsta maad degradeerumise eest. Lisaks kõrbestumise tõkestamisele, erosiooni vähendamisele ja maa seisundi parandamisele tõid need projektid toetusesaajatele ka majanduslikku kasu või aitasid säilitada elurikkust (vt 4. selgitus).

Kirjeldatud projektide pikaajaline kestlikkus on aga küsitav

61

Kontrollikoja valimis oli kõige levinum projektitüüp investeeringud niisutusse (25 projektist 10, millest 9 kaasrahastati EAFRDst). Uuringud näitavad, et sellised projektid võivad avaldada kõrbestumisele ja mulla degradeerumisele mitmesugust mõju⁷⁵.

62

Ühest küljest saab niisutamine suurendada maa kasumlikkust: see võib suurendada saagikust, eriti lühiajaliselt, muuta rohkem maad põllumajanduslikult haritavaks ja suurendada vastupanuvõimet põudadele. Kontrollikoda täheldas oma valimisse kuulunud projektide puhul kõiki neid positiivseid mõjusid.

63

Teisest küljest võib niisutamine tekitada kestlikkusega seotud probleeme: veevarude ammendumine, põhjavee reostumine, mulla suurem erosioon, sooldumisoht⁷⁶ ja mulla viljakuse vähenemine. Nende probleemide lahendamiseks näevad EAFRD eeskirjad ette, et kaasrahastatavad niisutusprojektid peavad vastama teatud keskkonnahoidlikkuse tingimustele⁷⁷. 5. selgituses kirjeldatakse pikaajalise kestlikkuse probleemi, mille kontrollikoda tuvastas kahe külastatud niisutusprojekti puhul.

64

Metsandusprojektidel (kontrollikoja valimis kaasrahastati neid kõiki EAFRDst) on kõrbestumise ja mulla degradeerumise ennetamise seisukohalt positiivne mõju: metsa taimkate kaitseb mulda erosiooni eest ja süsiniku sidumise võime suureneb. Metsamaastiku taastamine võib säilitada bioloogilise mitmekesisuse ja vähendada mulla degradeerumist. Agrometsanduse algatused võivad samuti aidata võidelda mulla degradeerumisega kogukonnapõhiste jõupingutuste kaudu äärealadel⁷⁸. Kontrollikoda pidas ühte oma valimis sisaldunud neljast metsandusprojektist heade tavade näiteks (vt. 4. selgitus). Metsandusprojektid on aga vähem edukad, kui taimkate ei sobi kohalikesse ilmastikutingimustesse (vt 6. selgitus).

Tasuvusanalüüsi piiratud kasutamine ja ulatus

65

Tasuvusanalüüs ja keskkonnahoidlikkuse hindamine on kõrbestumisega seotud projektide puhul väga vajalikud. Kontrollikoja valimis oli kõige levinum ELi kaasrahastamise allikas EAFRD (25-st projektist 17). EAFRD määrusega ei ole tasuvusanalüüsi tegemine ette nähtud. Mõned liikmesriigid, sh Küpros ja Rumeenia, tegid selle teatud niisutusprojektide puhul kohustuslikuks. Kontrollikoja valimisse kuulunud üheksast EAFRD niisutusprojektist kuues oli tehtud tasuvusanalüüs. Neil juhtudel püüti analüüsiga näidata, et projektil oli võrreldes tegevusetuse stsenaariumiga rahalisi eeliseid. Neis ei võetud aga projekti investeerimiskulude kalkuleerimisel arvesse potentsiaalselt negatiivse keskkonnamõju leevendamise meetmete kulusid (ehkki keskkonnaametkondadelt oli vaja mitu luba taotleda).

Liikmesriikide ametiasutused ei hinnanud projektide tulemuslikkust kõrbestumise ja maa degradeerumise vallas

66

Liikmesriigid ei ole kohustatud koguma andmeid kõrbestumise ja mulla degradeerumise probleemiga tegelevate ELi projektide kohta ega hindama nende mõju⁷⁹. Külastatud liikmesriikide ametiasutused ei olnud hinnanud, kui tõhusad olid sellised projektid kõrbestumise vastu võitlemisel.

Komisjon ei ole hinnanud, millised on olnud edusammud selles suunas, et täita ELi võetud kohustus saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus

67

Kontrollikoda uuris, kas on tõenäoline, et EL suudab täita võetud kohustuse saavutada 2030. aastaks mulla degradeerumise neutraalsus. Selle eesmärgi saavutamiseks ELi tasandil tuleb mulla degradeerumist regulaarselt hinnata, peab toimuma piiriülene koostöö ja koordineerimine, asjakohased meetmed tuleb ellu viia ja liikmesriikidele tuleb anda suuniseid tegevuse kohta, mis on vajalik degradeerumise neutraalsuse saavutamiseks. Need suunised peaksid hõlmama heade tavade levitamist ja meetodeid, mille alusel hinnata niisutusinvesteeringute mõju maale ja elurikkuse vähenemise ulatust.

68

EL ja liikmesriigid kiitsid heaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni võetud kohustuse saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus (vt punktid 13 ja 14). Eurostat avaldab igal aastal aruande kestliku arengu eesmärkide elluviimise edenemise kohta ELi kontekstis, käsitledes muu hulgas mulla degradeerumise kahe aspekti: tehislikku maakatet ja mulla vee-erosiooni (vt punkt 40 ja tabel 2). Eurostat analüüsib komisjoni nimel üksnes nende näitajate muutusi ega tee järeldusi mulla degradeerumise neutraalsuse olukorra kohta ELis⁸⁰.

69

Mulla degradeerumisel on piiriülene mõju: muld ei ole staatiline ja selle degradeerumise põhjused on sageli üleilmsed. Mulla degradeerumist peetakse sageli kohalikuks nähtuseks, kuid mullaosakesed liiguvad. Uuringud näitavad, et vee- ja tuuleerosiooni protsessid, tolmutormid⁸¹ ja inimtegevus, nagu pestitsiidisaaste, mõjutavad mulla degradeerumist piiriüleselt ja neil on majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaalased tagajärjed⁸², nagu kliimamuutused, terviseprobleemid ja toidupuudus. Hoolimata probleemi piiriülesusest ei koordineeri liikmesriigid ega komisjon jõupingutusi, et täita ELi eesmärk saavutada mulla degradeerumise neutraalsus.

70

Komisjon ei ole hinnanud, millised on olnud edusammud selles suunas, et täita ELi võetud kohustus saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus. Seda kinnitavad uuringud, nt Saksa keskkonnaameti nimel tehtud uuring, kus leiti, et „üldisemalt kestliku arengu eesmärkide elluviimise ja konkreetsemalt mulla degradeerumise neutraalsuse teemalised arutelud on alles varajases etapis“ ning et „EL oli kestliku arengu eesmärkide väljatöötamise protsessis oluline osaleja, kuid nende eesmärkide elluviimine on ELis olnud aeglane.“⁸³ ELis ei ole veel selget ja ühist visiooni, kuidas saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus.

71

UNCCD on võtnud kasutusele vabatahtliku programmi, et toetada riike mulla degradeerumise neutraalsuse tagamise kohustuste täitmisel, näiteks algse olukorra, eesmärkide ja seonduvate meetmete määratlemisel. 2018. aasta novembri seisuga osales programmis 119 riiki. ELi liikmesriikidest osaleb ainsana Itaalia. Komisjon ei anna liikmesriikidele suuniseid mulla degradeerumise neutraalsuse saavutamise praktiliste aspektide kohta.

Järeldused ja soovitused

72

Kõrbestumine on mulla degradeerumise vorm kuivaladel. See on ELis kasvav oht ja sellel on maale märkimisväärsed tagajärjed. Tuleviku kliimamuutuste stsenaariumid viitavad sellele, et käesoleval sajandil muutub EL kõrbestumisele järjest vastuvõtlikumaks: Euroopa lõunaosas tõusevad temperatuurid, esineb rohkem põudasid ja on vähem sademeid. Selle mõju avaldub tulevikus eriti tugevalt Lõuna-Portugalis, suures osas Hispaaniast, Lõuna-Itaalias, Kreeka kaguosas, Küprosel ning Bulgaaria ja Rumeenia rannikualadel (vt punktid 1-24).

73

Kontrollikoda leidis, et kõrbestumisohuga ELis ei ole tegeletud tulemuslikult ja tõhusalt. Ehkki kõrbestumine ja mulla degradeerumine on ELis aktuaalsed ja suurenevad ohud, puudub komisjonil nendest probleemidest selge ülevaade ning kõrbestumise tõkestamiseks võetavad meetmed ei ole sidusad.

74

Kontrollikoda leidis, et ELis puudub kokkulepitud metoodika kõrbestumise ja mulla degradeerumise hindamiseks. Ehkki komisjon ja liikmesriigid koguvad andmeid mitmesuguste tegurite kohta, mis mõjutavad kõrbestumist ja mulla degradeerumist, ei analüüsi komisjon neid andmeid, et kõrbestumise ja mulla degradeerumise ulatust ELis veenvalt hinnata (vt punktid  28-40).

1. soovitus: jõuda parema arusaamani mulla degradeerumisest ja kõrbestumisest ELis

Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega:

1. looma metoodika ja asjakohased näitajad (alustades UNCCD kolmest näitajast), et hinnata kõrbestumise ja mulla degradeerumise ulatust ELis;

Soovituse elluviimise tähtaeg: 31. detsember 2020.

2. kokkulepitud metoodika alusel võrdlema ja analüüsima asjakohaseid andmeid kõrbestumise ja mulla degradeerumise kohta (millest suurt osa kogutakse juba praegu) ning esitama neid avalikkusele regulaarselt, selgelt ja kasutajasõbralikult, eelistatavalt ELis kasutamiseks mõeldud interaktiivsete kaartide kujul.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 31. detsember 2021.

75

ELi meetmed kõrbestumise tõkestamiseks ei ole sidusad. Liidul ei ole konkreetselt kõrbestumist käsitlevaid õigusakte. Kuigi teisi olulisi keskkonnaressursse, nagu õhk ja vesi, reguleeritakse mitme ELi direktiivi ja määrusega, puuduvad mulla kohta samalaadsed integreeritud ELi õigusaktid.

76

ELi tasandil puudub kõrbestumise ja mulla degradeerumise strateegia. Seevastu on liidu tasandil mitmesuguseid strateegiaid, tegevuskavasid ja rahastamisprogramme, nagu ühine põllumajanduspoliitika ja ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia, mis on küll kõrbestumise tõkestamise seisukohalt asjakohased, kuid ei keskendu otseselt sellele. Kõrbestumise ja mulla degradeerumise tõkestamist ei kooskõlastata tegelikkuses hästi (vt punktid 41-56).

2. soovitus: hinnata ELi mulda käsitleva õigusraamistiku täiustamise vajadust

Komisjon peaks hindama, kui asjakohane on praegune säästvat mullakasutust kogu ELis reguleeriv õigusraamistik, sh selle kõrbestumist ja mulla degradeerumist käsitlevad sätted.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 30. juuni 2021.

77

Kontrollikoda leidis, et ELi projektidel võib olla kõrbestumise tõkestamise seisukohalt positiivne mõju. Kõrbestumisega seotud projektid on jaotunud ELi eri poliitikavaldkondade vahel (nt maaelu areng, aga ka keskkond ja kliima, teadustegevus ja regionaalpoliitika). Nende projektide pikaajaline kestlikkus on aga mõneti küsitav. Liikmesriigid ei kasutanud tasuvusanalüüse piisavalt ega hinnanud ELi rahastatavate kõrbestumisega seotud projektide mõju, kuna kõrbestumine polnud nende prioriteet (vt punktid  57–66).

78

Komisjon ei ole hinnanud, millised on olnud edusammud selles suunas, et täita ELi võetud kohustus saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus. ELi tasandil ei ole mulla degradeerumist hinnatud. Komisjon ei andnud liikmesriikidele praktilisi suuniseid mulla degradeerumise neutraalsuse saavutamiseks. ELis ei ole veel selget ja ühist visiooni, kuidas saavutada aastaks 2030 mulla degradeerumise neutraalsus (vt punktid 67-71).

3. soovitus: saavutada ELis 2030. aastaks mulla degradeerumise neutraalsus

Kontrollikoda soovitab komisjonil

1. esitada täiendavaid üksikasju selle kohta, kuidas täita aastaks 2030 ELi võetud kohustus saavutada mulla degradeerumise neutraalsus, ning anda regulaarselt edusammude kohta aru;

Soovituse elluviimise tähtaeg: 31. detsember 2020.

2. anda liikmesriikidele suuniseid ELi mulla säilitamise ja mulla degradeerumise neutraalsuse saavutamise praktiliste aspektide kohta, sh levitada häid tavasid;

Soovituse elluviimise tähtaeg: 31. detsember 2020.

3. aidata liikmesriikidel vajaduse korral koostada riiklikud tegevuskavad mulla degradeerumise neutraalsuse saavutamiseks aastaks 2030, sh kehtestada liikmesriikide tasandil sihipärased meetmed, selged vahe-eesmärgid ja vahearuandluse kava.

Soovituse elluviimise tähtaeg: 31. detsember 2022.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos A. Milionis, võttis käesoleva aruande vastu 14. novembri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

CORINE Keskkonnaprogrammi käsitleva teabe koordineerimine

DG AGRI Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

DG CLIMA Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraat

DG ENV Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat

DG RTD Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat

EAFRD Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EEA Euroopa Keskkonnaamet

ELSF Euroopa Liidu Solidaarsusfond

ERF Euroopa Regionaalarengu Fond

IPCC valitsustevaheline kliimamuutuste rühm

JRC Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat

LUCAS Maakasutuse raamuuring

UNCCD ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioon

ÜPP Ühine põllumajanduspoliitika

Järelmärkused

¹ Montanarella, L., Toth, G., JRC, „Desertification in Europe“, 2008.

² Vt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1994. aasta konventsioon, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist tõsise põua ja/või kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (UNCCD), artikkel 1.

³ Ibid.

⁴ Vt nt Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services, „Assessment Report on Land Degradation and Restoration“.

⁵ Vt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1994. aasta konventsioon, mis käsitleb kõrbestumise tõkestamist tõsise põua ja/või kõrbestumise all kannatavates riikides, eelkõige Aafrikas (UNCCD), artikkel 1.

⁶ Ibid.

⁷ Maailma kõrbestumise atlas („World Atlas of Desertification“), Teadusuuringute Ühiskeskus, 2018.

⁸ Ülekarjatamine esineb siis, kui põllumajandustootjatel on väikesel alal liiga palju loomi või kui loomi hoitakse ühel alal liiga kaua. Raadamist põhjustab sageli metsade raie küttepuude saamiseks või selleks, et teha ruumi põllumajandustootmise või elamute jaoks.

⁹ Vt Rubio, J. L. ja Recatalá, L., „The relevance and consequences of Mediterranean desertification including security aspects“, Centro de Investigaciones sobre Desertificación, Valencia, Hispaania, 2006, ja Salvati, L. ja Bajocco, S. „Land sensitivity to desertification across Italy: Past, present, and future“, Applied Geography 31, 2011.

¹⁰ Rey Benayas, J. M., Martins, A., Nicolau, J. M. ja Schulz, J. J., „Abandonment of agricultural land: an overview of drivers and consequences“, CABI Publishing, 2007.

¹¹ Vt kontrollikoja eriaruanne nr 25/2018: Üleujutuste direktiiv:riski hindamisel tehti edusamme, kuid kavandamist ja rakendamist tuleb parandada“.

¹² Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC), „Global Warming of 1.5°C“, 2018, Approval Session, lk 3‑72; Settele, J. et al., „Terrestrial and Inland Water Systems“, Climate Change 2014: Impacts, Adaptation and Vulnerability. Part A: Global and Sectoral Aspects. Contribution of Working Group II to the Fifth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change, [Field, C. B., Barros, V. R., Dokken, D. J., Mach, K. J., Mastrandrea, M. D., Bilir, T. E., Chatterjee, M., Ebi, K. L., Estrada, Y. O., Genova, R. C., Girma, B., Kissel, E. S., Levy, A. N., MacCracken, S., Mastrandrea, P. R. ja White, L. L. (eds.)]. Cambridge University Press, 2014, lk 271‑359.; Seidl, R. et al., „Forest disturbances under climate change“, Nature Climate Change, 7, 2017,. 395‑402, 7 doi:10.1038/nclimate3303.

¹³ Uuring hõlmas Portugali, Hispaaniat, Prantsusmaa lõunaosa, Itaaliat, Sloveeniat, Horvaatiat, Bosniat ja Hertsegoviinat, Montenegrot, Serbiat, Albaaniat, Kreekat, endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki, Rumeeniat ja Bulgaariat.

¹⁴ Prăvălie, R., Patriche, C., Bandoca, G., „Quantification of land degradation sensitivity areas in Southern and Central Southeastern Europe. New results based on improving DISMED methodology with new climate data“, Catena ‑ An Interdisciplinary Journal of Soil Science ‑ Hydrology ‑ Geomorphology focusing on Geoecology and Landscape Evolution, nr 158, 2017; lk 309‑320.

¹⁵ Mõlema kaardi puhul on kasutatud sama metoodikat, ehkki 2017. aasta kaardi puhul kaaluti täiendava kliimakvaliteedi indeksi kasutamist.

¹⁶ I.A.CO Environmental & Water Consultants, Küpros, 2008.

¹⁷ Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viies hindamisaruanne, III töörühma aruanne „Climate Change 2014: Mitigation of Climate Change“ (Kliimamuutused 2014: kliimamuutuste leevendamine); Euroopa Keskkonnaamet, Climate Change Impacts and Vulnerability (Kliimamuutused mõju ja haavatavus), 2012; kontrollikoja ülevaatearuanne: Energiat ja kliimamuutusi käsitlevad ELi meetmed, punkt 117.

¹⁸ Vt nt Spinoni, J., Vogt, J., Barbosa, P., McVormick, N., Dosio, A., „Is Europe at risk of desertification due to climate change?“, Geophysical Research Abstracts Vol. 20, 2018, EGU2018‑9557, 2018 EGU peaassamblee.

¹⁹ Valitsustevahelise kliimamuutuste rühm, „Global Warming of 1.5°C“, 2018, Approval Session, lk 3‑36; Gudmundsson, L. ja Seneviratne, S. I., „Anthropogenic climate change affects meteorological drought risk in Europe“, Environmental Research Letters, 11(4), 2016, 044005, doi:10.1088/1748‑46 9326/11/4/044005; Gudmundsson, L., Seneviratne, S. I., ja Zhang, X., 2017, „Anthropogenic climate change detected in European renewable freshwater resources“, Nature Climate Change, 7, lk 813.

²⁰ Vt nt Poljansek, K., Marin Ferrer, M., De Groeve, T., Clark, I., (Eds.), „Science for disaster risk management 2017: knowing better and losing less“, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2017, ja http://ec.europa.eu/environment/water/quantity/scarcity_en.htm.

²¹ „Climate Impacts in Europe. The JRC PESETA II Project (kliimamuutuste mõju Euroopas. JRC PESETA II projekt), 2014. Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja poliitikaalane aruanne. Dosio ja Paruolo 2011 ning Dosio et al. 2012 andmed.

²² IPCC, „Global Warming of 1.5°C“, 2018, Summary of Policy Makers, lk 9.

²³ IPCC, „Global Warming of 1.5 °C“, 2018, Approval Session, lk 3‑41 ning lk 3‑142; Schleussner, C.-F. et al., „Differential climate impacts for policy-relevant limits to global warming: The case of 1.5°C and 2°C“, Earth System Dynamics, 7(2), 2016b, lk 327‑351, doi:10.5194/esd-7‑327-2016; Lehner, F. et al., „Projected drought risk in 1.5°C and 2°C warmer climates“, Geophysical Research Letters, 44(14), 2017, lk 7419‑7428, doi:10.1002/2017GL074117; Wartenburger, R. et al., „Changes in regional climate extremes as a function of global mean temperature: an interactive plotting framework“, Geoscientific Model Development, 10, 2017, lk 3609‑3634, doi:10.5194/gmd-2017‑33; Greve, P., Gudmundsson, L., ja Seneviratne, S. I., „Regional scaling of annual mean precipitation and water availability with global temperature change“, Earth System Dynamics, 9(1), 2018, lk 227‑240, doi:10.5194/esd-9‑227-2018; Samaniego, L. et al., „Anthropogenic warming exacerbates European soil moisture droughts“, Nature Climate Change, 8(5), 2018, lk 421‑426, doi:10.1038/s41 558‑018-0138‑5.

²⁴ Põhineb mitmesugustel näitajatel, nagu FAO ja ÜRO Keskkonnaprogrammi kuivusindeks, Köppeni-Geigeri kliimaklassifikatsioon ja Holdridge’i eluvööndid.

²⁵ Kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumid (RCPd) on valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kasutatavad kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni trajektoorid. Prognoositakse, et ajavahemikus 2081‑2100 tõuseb pinnaõhu temperatuur kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stsenaariumi RCP 4.5 korral võrreldes industriaalühiskonna eelse (1850‑1900) tasemega tõenäoliselt vahemikus 1,7‑3,2 °C (keskmine 2,4 °C). Stsenaariumi RCP 8.5 korral tõuseb temperatuur tõenäoliselt vahemikus 3,2‑5,4 °C (keskmine 4,3 °C).

²⁶ Kõrbestumise tõkestamise konventsioon (UNCCD) on üks kolmest Rio konventsioonist (koos ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga).

²⁷ Nõukogu 9. märtsi 1998. aasta otsuses on sätestatud, et nõukogu võtab osaliste konverentsil esitatava ühenduse seisukoha vastu komisjoni ettepaneku põhjal ning et osaliste konverentsil esindab Euroopa Ühendust Euroopa Komisjon. Komisjoni ülesanne on tagada, et ELi õigusraamistik on konventsiooniga vastavuses, ning jälgida, et liikmesriigid täidavad ELi õigust rakendades kohustusi, mis tulenevad neile sellest, et EL on ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni osaline.

²⁸ Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu 25. septembril 2015 spetsiaalsel ÜRO tippkohtumisel.

²⁹ KOM(2006)231 lõplik.

³⁰ KOM(2006)232 lõplik.

³¹ 2007. aastal hääletas viiest liikmesriigist koosnev vähemus (Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Austria ja Ühendkuningriik) keskkonnanõukogu eelnõu vastu. Kõik ülejäänud 22 liikmesriiki olid hääletanud ettepaneku poolt. Vt http://europa.eu/rapid/press-release_IP-08‑924_en.htm.

³² Seda reguleerib peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487) ‑ tegemist on fondiga, mis toetab ELi maapiirkondi mitmesuguste majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemidega toimetulekul.

³³ Seda reguleerib peamiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).
Nõuetele vastavuse süsteem hõlmab eeskirju mulla erosiooni ärahoidmiseks, mulla orgaanilise aine ja mulla struktuuri säilitamiseks, hooldustööde minimaalse taseme tagamiseks, elupaikade kahjustamise vältimiseks ning veevarude kaitseks ja majandamiseks. Rohestamine on seotud mitmesuguste kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega, nagu püsirohumaade säilitamine ja põllumajanduskultuuride mitmekesistamine, millel on maale positiivne mõju.

³⁴ Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid hõlmavad viit eraldi fondi: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

³⁵ ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmid aastateks 2014‑2020 (programm „Horisont 2020“) ja aastateks 2007‑2013 (7. raamprogramm).

³⁶ Lühend tuleneb prantsuskeelsest nimetusest L’Instrument Financier pour l’Environnement (keskkonna rahastamisvahend). ELi rahastamisvahend, millega toetatakse keskkonna, loodushoiu ja kliimameetmetega seotud projekte kogu ELis.

³⁷ Loodi suurtele loodusõnnetustele reageerimiseks ja Euroopa solidaarsuse väljendamiseks katastroofidest mõjutatud piirkondadele Euroopas. Euroopa Liidu Solidaarsusfondi saab kasutada üksnes maa taastamiseks pärast loodusõnnetust, mitte selleks, et vältida või leevendada tulevikus tekkida võivat protsessi.

³⁸ Rahvusvaheliste keskkonnaküsimustega ja eelkõige kõrbestumisega tegelev töörühm.

³⁹ Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (AGRI), kliimameetmete peadirektoraat (CLIMA), keskkonna peadirektoraat (ENV), Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (RTD).

⁴⁰ Euroopa Keskkonnaamet, Maahõive näitajad, mai 2018.

⁴¹ Rakendatakse koostöös liikmesriikide, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni, Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse, ELi asutuste ja ettevõttega Mercator Océan.

⁴² Satelliit Sentinel-2A, vt http://www.copernicus.eu/main/sentinel-2a-orbit.

⁴³ Cherlet, M., Ivits, E., Sommer, S., Tóth, G., Jones, A., Montanarella, L., Belward, A., „Land Productivity Dynamics in Europe, Towards a Valuation of Land Degradation in the EU“, Joint Research Centre, Institute for Environment and Sustainability, Land Resource Management Unit (Teadusuuringute Ühiskeskuse keskkonna ja kestliku arengu instituudi maaressursside majandamise üksus), 2013.

⁴⁴ Aruande kohaselt ei mõjuta maa tootlikkuse langus praegu hinnanguliselt 85,1% ELi kogupindalast, 5,6% puhul on avaldunud esimesed märgid maa tootlikkuse langusest ja 1,5% puhul on tootlikkus langemas.

⁴⁵ LUCAS andis vaatlusandmeid enam kui 270 000 punkti kohta 28 ELi liikmesriigis. Uuring LUCAS 2018 algas 2018. aasta märtsis (see hõlmab rohkem kui 240 000 punkti ja 99 000 foto tõlgendust) ja tulemused tehakse kättesaadavaks aastal 2019.

⁴⁶ https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/soil-organic-carbon-1/assessment. Mullast lähtuvad kõige suuremad CO₂ heited on tingitud turvasmulla kuivendamisest.

⁴⁷ CORINE põhineb satelliidipiltide analüüsil ja kaardistab 44 maakasutuse klassi, mis on jagatud viieks põhikategooriaks: tehislikud pinnakatted, põllumajandusalad, metsad ja poollooduslikud alad, märgalad ning veekogud.

⁴⁸ Vt „CAP context indicators 2014‑2020 report“, 2017. aasta ajakohastatud versioon.

⁴⁹ ÜRO Keskkonnaprogramm.

⁵⁰ Vt nt Cherlet, M. (JRC) et al., „Desertification: Mapping Constraints and Challenges; Encyclopedia of Soil Science“, kolmas väljaanne, Taylor & Francis, 2017.

⁵¹ 2012. aasta aruandes mulla seisundi kohta Euroopas märkis Teadusuuringute Ühiskeskus, et mullastiku kaardistamine liikmesriikides ei vasta olemasolevatele vajadustele ning et liikmesriikide andmestike vahelised erinevused raskendavad piiriülest analüüsi.

⁵² Muud näited on sooldumine ja saastumine.

⁵³ Kreeka (RTP 2001), Hispaania (RTP 2008), Itaalia (RTP 2000), Portugal (RTP 1999) ja Rumeenia (RTP 2000).

⁵⁴ Bulgaaria ja Slovakkia.

⁵⁵ 2018. aasta aprillis, korrates oma 2008. aasta tähelepanekuid kõrbestumise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

⁵⁶ Wunder, S., Kaphengst, T., Frelih-Larsen, Dr. A., McFarland, K., Albrecht, S., „Implementing SDG target 15.3 on „Land Degradation Neutrality“ ‑ Development of an indicator based on land use changes and soil values“, Berliini ökoloogiainstituut Saksa keskkonnaameti nimel, 2018.

⁵⁷ Vt EEA aruanne nr 8/2016 „The direct and indirect impacts of EU policies on land“, lk 11 ja 66.

⁵⁸ Vt EEA aruanne nr 8/2016 „The direct and indirect impacts of EU policies on land“, lk 66.

⁵⁹ Vt eriaruanne nr 26/2016: „Nõuetele vastavuse mõjusamaks ja lihtsamaks muutmine on endiselt keeruline ülesanne“.

⁶⁰ Rootsi põllumajandusamet (Jordbruksverket), „Environmental Effects of Cross-Compliance“, 2011.

⁶¹ Näiteks väikepõllumajandustootjad, mahepõllumajandustootjad, suure rohumaa osakaaluga põllumajandustootjad. Vt https://ec.europa.eu/agriculture/direct-support/greening_et.

⁶² Vt eriaruanne nr 21/2017: „Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava, mis ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik“, punktid 26‑57.

⁶³ Komisjoni aruanne rohestamise otsetoetuste kohta „Green Direct Payments“, 2018; põhineb 2015. aasta andmetel.

⁶⁴ Maa, mille suhtes kehtivad keskkonnasäästlikumaks muutmise kohustused, võib olla ka väiksem, sest isegi kui sellised kohustused kehtivad ainult ühele maatükile olenemata selle suurusest, kajastuks näitajas kogu põllumajandusettevõtte pindala.

⁶⁵ Kontrollikoda uuris kõigi viie külastatud liikmesriigi maaelu arengu programmi ning Andaluusia (Hispaania) ja Sitsiilia (Itaalia) piirkondlikke maaelu arengu programme.

⁶⁶ Need meetmed olid üldiselt kavandatud maaelu arengu programmide prioriteedi „põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine“ raames.

⁶⁷ COM(2018) 392 final, 1. juuni 2018.Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu.

⁶⁸ Kavandatavad tulemusnäitajad on näiteks süsiniku säilitamine mullas ja biomassis (R14), mulla kvaliteedi parandamine (R18), toitainete säästlik haldamine (R21).

⁶⁹ Mõned liikmesriigid integreerisid kõrbestumise oma kliimamuutuste strateegiasse, viidates oma riiklikele tegevusprogrammidele.

⁷⁰ Vt EEA aruanne nr 8/2016 „The direct and indirect impacts of EU policies on land“.

⁷¹ Nt LEDDRA, PRACTICE, RECARE, BIODESERT.

⁷² http://ec.europa.eu/environment/soil/process_en.htm

⁷³ Nkonya, E., Mirzabaev, A. ja von Braun, J., „Economics of Land Degradation and Improvement: An Introduction and Overview“ väljaandes „Economics of Land Degradation and Improvement ‑ A Global Assessment for Sustainable Development“, 2016, lk 24‑26; valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum (IPBES), „Thematic assessment of land degradation and restoration“, märts 2018.

⁷⁴ Külastatud liikmesriikide jaoks oli kontrollikoja auditi jaoks kõrbestumisega seotud projektide loetelu koostamine keeruline, kuna puudus neid projekte ühendav konkreetne eelarverida või poliitika. Üldjuhul polnud need projektid otseselt kõrbestumisega seotud, vaid puudutasid seda probleemi üsna kaudselt.

⁷⁵ Podimata, M. V. ja Yannopoulos, P. C., „Evolution of Game Theory Application in Irrigation Systems“, Agriculture and Agricultural Science Procedia 4, 2015, lk 271‑281; Muñoz, P., Antón, A., Nuñez, M., Paranjpe, A., Ariño, J., Castells, X., Montero, J.I., Rieradevall, J., „International Symposium on High Technology for Greenhouse System Management“, ISHS Acta Horticulturae 801, Greensys, 2007; Kattakulov, F., Špoljar, M., Razakov, R., „Advantages and disadvantages of irrigation: focus on semi-arid regions. The Holistic Approach to Environment“, 2017, lk 29‑38.

⁷⁶ EEA hinnangul mõjutab sooldumine 25% Vahemere piirkonna niisutatavast põllumajandusmaast („2015 State of the Environment Report“ (2015. aasta aruanne keskkonna seisundi kohta)).

⁷⁷ Vt määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 46. Näiteks peab keskkonnamõju analüüs kinnitama, et investeeringul ei ole negatiivset keskkonnamõju.

⁷⁸ IPCC, „Global Warming of 1.5°C“, 2018, Approval Session, Table 5.2, lk 5‑64 ja lk 5‑68.

⁷⁹ Olemasolevad hindamisraamistikud, eriti EAFRD puhul, ei sisalda konkreetseid kõrbestumise või mulla degradeerumise seire näitajaid, ehkki on olemas taustanäitajad, mis on osaliselt seotud mulla degradeerumisega: maakate, põllumaa mulla orgaaniline aine, mulla vee-erosioon.

⁸⁰ ELi kestliku arengu eesmärkide 2018. aasta seirearuandes kinnitab Eurostat, et keskendub eesmärgi nr 15.3 analüüsis ainult kahele aspektile: tehislikule maakattele ja mulla erosioonile. Kuna määratud näitaja ei hõlma muid degradeerumisprotsesse, nagu saaste, mulla elurikkuse hävimine, tuuleerosioon, orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, sooldumine ja kõrbestumine, on analüüsi tulemused piiratud.

⁸¹ Näiteks 2016. aastal teatas Küprose valitsus tolmutormidest 21 korral.

⁸² Vt nt Hagemann, N., SOILS4EU, „Transboundary effects of soil degradation in the EU“, Helmholtz Centre for Environmental Research (Helmholtzi keskkonnauuringute keskus), 2018, ja http://ec.europa.eu/environment/soil/index_en.htmhttp://ec.europa.eu/environment/soil/index_en.htm.

⁸³ Wunder, S., Kaphengst, T., Frelih-Larsen, Dr. A., McFarland, K., Albrecht, S., „Implementing SDG target 15.3 on „Land Degradation Neutrality“ ‑ Development of an indicator based on land use changes and soil values“, Berliini ökoloogiainstituut Saksa keskkonnaameti nimel, 2018, lk 12 ja 38.

⁸⁴ MEDALUSe mudel (kõrbestumine ja maakasutus Vahemere piirkonnas) on Vahemere riikides suurel määral järele proovitud ja seda kasutatakse laialdaselt suurimas mulla degradeerumise ohus alade kindlakstegemiseks.

⁸⁵ Sanjuan, M. E., del Barrio, G., Ruiz, A., Puigdefabregas, J., projekt „DesertWatch“, 2011.

⁸⁶ COM(2012) 46 final, 13. veebruar 2012. „Mullakaitse teemastrateegia rakendamine ja praegune tegevus“.

⁸⁷ Teadusuuringute Ühiskeskuse ettekanne (Panagos, P.) põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi seminaril „Identification of challenges related to soil erosion and agriculture“ (mulla erosiooni ja põllumajandusega seotud väljakutsete kindlakstegemine), 2018.

⁸⁸ https://esdac.jrc.ec.europa.eu/content/soil-erosion-water-rusle2015

⁸⁹ https://knowledge.unccd.int/glo.

⁹⁰ https://www.ipbes.net/assessment-reports/ldr.

⁹¹ https://wad.jrc.ec.europa.eu/.

⁹² Álvarez-Martínez, J., Gómez-Villar, A., Lasanta, T., „The use of goats grazing to restore pastures invaded by shrubs and avoid desertification: a preliminary case study in the Spanish Cantabrian Mountains“, Land Degradation & Development, kd 27, lk 3‑13.

⁹³ https://www.eea.europa.eu/publications/92-9167-056-1/page012.html.

⁹⁴ http://ec.europa.eu/environment/soil/pdf/Soil_inventory_report.pdf.

⁹⁵ Maakate ELis, tabel 1.

⁹⁶ Allikas: https://ec.europa.eu/agriculture/organic/consumer-trust/environment_et.

⁹⁷ Allikas: ÜPP taustanäitaja 19 ‑ mahepõllumajanduse jaoks kasutatav maa: https://ec.europa.eu/agriculture/cap-indicators/context/2017/c19_en.pdf.

⁹⁸ Komisjoni aegunud ettepanekute tagasivõtmine, ELT C 153, 21.5.2014, ning komisjoni aegunud ettepanekute tagasivõtmise parandus, ELT C 163, 28.5.2014.

⁹⁹ Kavandatud mõjunäitajate hulka kuuluvad mulla erosiooni vähendamine (I.13) ja süsinikdioksiidi sidumise võimendamine (I.11). Viimati nimetatud näitaja on ametlikult seostatud kliimamuutustega seotud erieesmärgiga, mitte loodusvarade majandamise erieesmärgiga, kuid see on mulla kaitse ja kvaliteedi jaoks siiski väga oluline.

¹⁰⁰ https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013R0525&from=ET.

¹⁰¹ https://ec.europa.eu/energy/en/topics/energy-strategy-and-energy-union/governance-energy-union.

¹⁰² http://ec.europa.eu/environment/soil/pdf/Soil_inventory_report.pdf.

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	15.11.2017
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	27.9.2018
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust	14.11.2018
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	13.12.2018

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige Phil Wynn Owen, keda toetasid aruande koostamisel tema kabineti töötajad Gareth Roberts, Olivier Prigent, Katharina Bryan ja Victoria Gilson, valdkonnajuht Colm Friel, auditijuht Ramona Bortnowschi, auditijuhi asetäitja Jan Huth ning audiitorid Paulo Braz, Antonio Caruda Ruiz, Marcos Homrich Hickmann, Ioan Alexandru Ilie, Michela Lanzutti, Michail Konstantopoulos, Ioannis Papadakis, Ernesto Roessing ja Raluca-Elena Sandu. Keelealast abi osutas Richard Moore. Sekretäri ülesandeid täitis Rachel O’Doherty.

Vasakult paremale: Olivier Prigent, Phil Wynn Owen, Marcos Homrich Hickmann, Katharina Bryan, Antonio Caruda Ruiz, Jan Huth, Ramona Bortnowschi, Colm Friel, Victoria Gilson, Gareth Roberts, Ernesto Roessing, Richard Moore.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-847-1500-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/555084	QJ-AB-18-031-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-1506-0	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/3319	QJ-AB-18-031-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.