4.1.3. Korrektuur väljaannete talituses
Korrektorid, kes vaatavad avaldatavat teksti värske pilguga, tegelevad teksti keelelise (keelereeglite ja kokkulepete järgimine) ja tehnilise (trükivigade puudumine) kontrolliga. Siiski ei ole nad toimetajad: nad peavad jääma neutraalseks autori kavatsuste suhtes, kes on teksti sisu osas ainus otsustaja.
Käsikirjade viimistlemine
Käsikirjad antakse korrektoritele viimistlemiseks (tüpograafiline ettevalmistamine ja korrektuuri lugemine). Selle tootmisele eelneva etapi eesmärk on ortograafiliste ja grammatikavigade parandamine ning ebatäpsuste ja vastuolude avastamine, et muuta sõnum võimalikult arusaadavaks. Samuti tuleb hoolikalt kontrollida käsikirja kõigi elementide ühtlust. Kõiki mitmeti mõistetavaid kohti ja küsimusi käsitletakse tihedas koostöös autoritalitusega.
Korrektorid püüavad teksti ühtlustada ka käesoleva stiilijuhendi eeskirjadest ja institutsioonidevahelistest kokkulepetest lähtudes.
Kontrollitakse käsikirja lehekülgede nummerdust, mis peab olema tehtud autoritalituse poolt, ning vajadusel seda täiendatakse. Käsikirja puuduvatest osadest tuleb kohe teada anda. Samuti kontrollitakse tekstis esitatud joonealuste märkuste numbrite vastavust joonealustele märkustele enestele.
Väljaande eri keeleversioonide omavaheline vastavus kuulub autoritalituse pädevusse. Siiski võib väljaannete talitus vajaduse korral keeleversioonide omavahelist vastavust kontrollida, tingimusel et autoritalitus määrab piisava tähtaja.
Käsikirjade viimistlemise peamine eesmärk on lihtsustada trükiladu, et vältida hilisemate lisakulutuste tekkimist. Trükikojale esitatava käsikirja kvaliteet on seega oluline faktor tootmisprotsessis. Järgides käsikirja ettevalmistamist ja esitamist käsitlevaid juhiseid (vt punkti 4.2) ja esitades laitmatu kvaliteediga teksti, on autoritel võimalik piirata tootmiskulusid ning kiirendada tootmisprotsessi (sest trükikõlblikuks võib tunnistada isegi esimesed korrektuurpoognad).
Puuduliku käsikirja võib autorile tagasi saata.
Korrektuurpoognad ja autoriparandused
Korrektuurpoognad vaadatakse läbi korrektorite poolt, kes kontrollivad, et tekst vastaks esitatud käsikirjale ja järgiks kehtivaid keelereegleid. Esimesed korrektuurpoognad saadetakse samal ajal ka autoritalitusele heakskiitmiseks ja võimalike autoriparanduste tegemiseks.
Autoriparandused korrektuurpoognail peavad piirduma peamisega. Autoritalitus peab jälgima, et autoriparandused oleksid tehtud selgelt, loetavalt ja nii, et korrektor ei peaks kogu teost rida-realt läbi vaatama (punasega tehtud, hästi nähtavad parandused, ringiga ümbritsetud või lehekülje serval tähistatud; vältida tuleks autoriparanduste esitamist eraldi lehel).
Trükikoda käsitleb autoriparandustena, mis on eraldi tasustatud, kõiki korrektuurpoognal tehtud parandusi, mis erinevad algsest käsikirjast (parandamine, täpsustamine, ühtlustamine, ajakohastamine, selgitamine vms, mis on vajalik ebaselge või puudulikult ettevalmistatud käsikirja tõttu). Selles etapis ei tohi enam muuta lauseehitust ega ajakohastada viimasel hetkel saadud arvandmeid, mis on värskemad kui teose vaatlusperiood.
Kõik lisamised ja kustutamised alates komast kuni terve lõiguni on autoriparandused, mida tuleks võimaluse korral vältida, kuna need toovad kaasa viivitusi ja lisakulusid. Lisakulud võivad ulatuda oluliste summadeni, mis vähemalt näiliselt on ebaproportsionaalsed võrreldes taotletavate muudatustega. Väiksemgi muudatus võib tuua kaasa tervete lõikude ümberladumise, mitme lehekülje või kogu teose uuesti küljendamise ning mõjutada lehekülgede nummerdust, sisukorda ja viiteid kogu tekstis või registrit (hädavajalikuks peetavate muudatuste korral vastutab kõigi kaasnevate muudatuste tegemise eest autoritalitus).
Trükiladu eeldab üldiselt kahte korrektuurpoognat, neist teine on vajalik selleks. Esimese korrektuurpoogna etapis loeb korrektor kogu teksti läbi ja võrdleb seda käsikirjaga; ta kontrollib, kas kõik tekstiosad on olemas ja kas kõiki tüpograafilisi juhiseid on järgitud. Teine korrektuurpoogen võimaldab kontrollida esimeses tehtud parandusi. Teise korrektuurpoogna etapis ei tohiks enam autoriparandusi teha.
Arvestades perioodiliste või kiireloomuliste väljaannete puhul kehtivaid tähtaegu, peavad autoritalitused toimetamise lõpetamise kuupäevast kinni pidama. See nõudmine on vajalik selleks, et tarnimine saaks toimuda õigel ajal, kuid samuti aitab see vältida viimasel minutil tehtavaid autoriparandusi ja seega ka lisakulutusi.
Lisaks tuleb märkida, et väljaannete talitus ei saa autoriparanduste tegemisega nõustuda ilma pädeva talituse ametliku nõusolekuta.
