Euroopa investeerimiskava

Aastal 2015 käivitas Euroopa Komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga Euroopa investeerimiskava, millesse kuulub ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mille algkapital oli 21 miljardit eurot ELi raha ja mille peamine eesmärk on meelitada ligi erasektori investeeringuid. Tänu 2015. ja 2016. aastal heaks kiidetud investeeringutele näitavad prognoosid, et aastaks 2020 luuakse veel 700 000 töökohta ning ELi sisemajanduse koguprodukt kasvab 0,7%. See näitab, et strateegiline investeerimine edendab töökohtade loomist ja kasvu kogu Euroopa Liidus – isegi neis sektorites ja piirkondades, mis on aastakümnetaguse kriisi tõttu kõvasti kannatada saanud. Pärast seda, kui Euroopa Parlament ja liikmesriigid jõudsid septembris põhimõttelisele kokkuleppele, oli detsembris parlamendis hääletusel Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi suurendamise ja selle tegevus­aja pikendamise määruse vastuvõtmine. Uue ja täiustatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi 2.0 kestust pikendati 2018. aasta keskpaigast 2020. aasta lõpuni ja fondi sihttaset suurendati 315 miljardilt eurolt vähemalt 500 miljardi euroni.

2017. aastal püsis fond kindlalt ettenähtud rajal, et kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid. See tegutses kõigis 28 liikmesriigis ja pidi 2017. aasta lõpuks tooma kaasa ligikaudu 256 miljardi euro väärtuses investeeringuid.

Aasta lõpuks oli fondi raames heaks kiidetud kokku 357 taristu- ja innovatsiooniprojekti, mida rahastati kokku 39,2 miljardi euroga. Peale selle kiideti heaks 347 väikeste ja keskmiste ettevõtete rahastamislepingut, mille väärtus oli 11,9 miljardit eurot. Sellest said eeldatavalt kasu ligikaudu 539 000 sellist ettevõtet.

Lisaks suurendati Euroopa investeerimisnõustamise keskuse kaudu projektide väljatöötamiseks ja ettevalmistamiseks antavat nõustamistuge, rahastamist taotlevatele projektidele anti aga vajalikku nähtavust Euroopa investeerimisprojektide portaalis.

Konkreetseid samme astuti ka ettevõtluskeskkonna parandamiseks ja ühtse turu edasiseks tugevdamiseks. ELi tasandil hõlmas see selliseid algatusi nagu ühtse turu strateegia, kapitaliturgude liit, digitaalne ühtne turg, energialiit ja ringmajanduse tegevuskava. Euroopa poolaasta raames pööras komisjon erilist tähelepanu ka sellele, et selgitada välja liikmesriikide tasandil investeerimise ees seisvad takistused ja nende kõrvaldamiseks vajalikud prioriteetsed reformid. Need kajastuvad hästi 27 liikmesriigile antud riigipõhistes soovitustes, mille nõukogu võttis vastu 11. juulil 2017.

Arvestades investeerimiskava edu ja lähtudes 2016. aasta septembris tehtud ettepanekust pikendada kava kestust ning suurendada rahastamist, leppisid parlament ja nõukogu detsembris kokku suurendada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi sihttaset vähemalt 500 miljardi euroni ja pikendada selle kestust 2020. aastani.

Finantsmääruse läbivaatamise läbirääkimiste edukas lõpuleviimine 2017. aasta lõpus teeb võimalikuks programmide ja fondide parema koostalitluse, mille puhul kehtivad lihtsamad reeglid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kombineerimiseks. Samuti annab see võimaluse kombineerida Euroopa ühendamise rahastu alusel võimaldatavaid toetusi ja rahastamisvahendeid.

Investeerimiskava reaalmajanduses

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond toetab investeeringuid ELi majanduse jaoks strateegiliselt tähtsates sektorites, nagu energeetika, transport, digitaaltehnoloogia, teadus, arendus ja innovatsioon, keskkond ja ressursitõhusus, sotsiaalne taristu ja väikeettevõtted. Siia hulka kuuluvad investeeringud sotsiaalsesse ettevõtlusesse, sotsiaalsesse mõjusse ja sotsiaalsesse innovatsiooni. Näiteks rahastas Euroopa Investeerimispank fondi kaudu 14 esmatasandi tervishoiukeskust Iirimaal ning andis raha, et rajada Nova äri- ja majanduskoolile (Nova SBE) Portugalis uus õppelinnak. Peale selle toetas fond oma väikeste ja keskmiste ettevõtete rahastamisvahendi kaudu 10 miljoni euro suuruse investeeringuga Soomes tulemuspõhise tasustamise kava, et soodustada pagulaste ja sisserändajate kaasamist tööturule.

Majandus- ja eelarvepoliitika

ELi majanduspoliitikat koordineeritakse igal aastal tsüklina, mida nimetatakse Euroopa poolaastaks. See käivitatakse aasta lõpu poole, kui muu hulgas avaldatakse iga-aastane majanduskasvu analüüs ja euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse ettepanek.

Veebruaris avaldati 2017. aasta riigiaruanded, milles analüüsiti majandus- ja sotsiaalprobleeme kõigis ELi liikmesriikides peale Kreeka. Analüüsis hinnati ka makromajanduslikku tasakaalustamatust ning esitati aruanne majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu rakendamiseks võetud riiklike meetmete kohta. Nimetatud lepingus on sätestatud, et sellele alla kirjutanud ja end sellega siduma nõustunud 25 liikmesriigist 22-l peab eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Riigiaruannete alusel arutati liikmesriikidega nende riiklike reformikavade ja keskpika perioodi eelarvekavade vastuvõtmise eel nende poliitilisi valikuid. Hiliskevadel koostas komisjon nimetatud aruannete alusel nõukogule adresseeritud riigipõhised soovitused.

Nendes soovitustes esitatakse suunised, mille nõukogu annab liikmesriikidele selle kohta, kuidas hoogustada töökohtade loomist ja majanduskasvu. Need tuginevad järeldusele, et liikmesriigid on teinud edusamme 2016. aastal saadud individuaalsete poliitiliste suuniste rakendamisel, mis olid seotud nn positiivse kolmnurgaga (investeeringute hoogustamine, struktuurireformide elluviimine ja riigi rahanduse usaldusväärsuse tagamine). ELi kui terviku töötuse määr oli novembris 7,3%, mis on madalaim tase 2008. aasta oktoobrist saadik (Junckeri komisjoni ametiajal on loodud peaaegu 9 miljonit töökohta). 21. detsembri seisuga oli ELis töökoht 236 miljonil inimesel – seda on rohkem kui kunagi varem. Liikmesriike kutsuti üles kasutama võimalusi, mis tulenevad juba viiendat aastat kestvast majanduse elavnemisest.

Kuigi prioriteedid on ELi eri osades olnud erinevad, leiti, et kaasavama, tugevama ja jätkusuutlikuma kasvu saavutamiseks on kõikides valdkondades vaja lisapingutusi. Selle lähenemisviisi juurde kuulus ka teravam tähelepanu liikmesriikide sotsiaalsetele prioriteetidele ja probleemidele. Novembris kuulutasid Euroopa Parlamendi president, Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, mis oma 20 põhimõttega saab suunanäitajaks poliitika kujundamisel ning viiteraamistikuks liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna tulemuslikkuse mõõtmisel.

Eelarve valdkonnas kinnitasid komisjoni poolt mais nõukogule antud soovitused, et stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldatakse arukalt ja paindlikult. Liikmesriikide keskpika perioodi eelarvekavade hindamisel võeti arvesse konkreetseid kulusid, mis on seotud struktuurireformide ning väljaspool valitsuse kontrolli olevate ebatavaliste sündmustega, nagu pagulasprogrammid ja terrorismivastane võitlus. Komisjoni soovituste põhjal lõpetas nõukogu juunis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Horvaatia ja Portugali suhtes, septembris Kreeka suhtes ja detsembris Ühendkuningriigi suhtes. Seega tehti selles valdkonnas 2017. aastal uusi edusamme ning ülemäärase eelarvepuudujäägiga liikmesriikide arv, mis oli 2011. aastal 24, vähenes kahele.

Vaadates eelkõige euroala, kutsus komisjon novembris rakendama üldjoontes neutraalset eelarvepoliitikat ja tasakaalustatud poliitikameetmete kombinatsiooni. Siia hulka kuulub sellise poliitika ajamine, mis toetab jätkusuutlikku ja kaasavat kasvu ning parandab vastupanuvõimet, tasakaalustamist ja lähenemist. Lisaks soovitas komisjon liikuda jõudsalt edasi ühtse turu väljakujundamisega, eelkõige teenuste, sealhulgas finantsteenuste, digitaalse kaubanduse, energia ja transpordi valdkonnas. Võttes arvesse positiivseid tsüklilisi tingimusi, peaksid kõik liikmesriigid seadma prioriteediks reformid, mis suurendavad tootlikkust ja kasvupotentsiaali, parandavad institutsionaalset ja ettevõtluskeskkonda, kõrvaldavad investeeringuid pärssivad kitsaskohad, toetavad kvaliteetsete töökohtade loomist ja vähendavad ebavõrdsust.

Samuti soovitas komisjon, et liikmesriigid, kus jooksevkonto on puudujäägis või kus on suur välisvõlg, peaksid püüdma piirata tööjõu ühikukulu kasvu. Jooksevkonto suure ülejäägiga liikmesriigid peaksid soodustama palgakasvu ja rakendama eelisjärjekorras meetmeid, mis soodustavad investeeringuid, toetavad sisenõudlust ja aitavad kaasa euroala tasakaalustamisele.

Komisjon hindas ka, kas euroala liikmesriikide 2018. aasta eelarvekavad vastavad stabiilsuse ja kasvu pakti sätetele.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse seire osas jõuti järeldusele, et 12 liikmesriigi (Bulgaaria, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Madalmaad, Portugal, Sloveenia ja Rootsi) kohta koostatakse 2018. aastal põhjalik analüüs, et teha kindlaks, kas neis esineb veel tasakaalustamatust või ülemäärast tasakaalustamatust. Tegemist on samade liikmesriikidega, mida nimetati juba menetluse eelmises voorus. Põhjaliku analüüsi esitab komisjon osana oma iga-aastastest riigiaruannetest 2018. aasta alguses. Majanduse laienemine aitab korrigeerida olemasolevat tasakaalustamatust, toetades sise- ja välisvõla jätkuvat vähendamist, leevendades teatavaid finantssektoris püsivaid raskusi ja parandades olukorda tööturul. Välise tasakaalustamatuse vähendamisel on netovõlgnikest riigid teinud maksebilansi tasakaalustamatuse kõrvaldamisel uusi edusamme ning tööturu olukord ja kasvutingimused on seal üldiselt jätkuvalt paranenud. Tasakaalustamatust käsitleti ka seekord väiksema arvu kategooriate alusel, keskendudes tööhõivele ja sotsiaalsetele kaalutlustele.

Juunis esitas Euroopa Eelarvenõukogu oma esimese nõuande euroala eelarvepoliitika üldise suuna kohta. Eelarvenõukogu on sõltumatu ja koosneb spetsialistidest, kes nimetatakse ametisse pärast konsulteerimist liikmesriikide, riiklike eelarvenõukogude ja Euroopa Keskpangaga.

Eelarvenõukogu oli seisukohal, et 2018. aastal oleks euroalal tervikuna sobilik ajada neutraalset eelarvepoliitikat ning et seda saaks rakendada diferentseeritud riikliku fiskaalpoliitika kaudu stabiil­suse ja kasvu pakti parameetrite raames. Lisaks sellele leidis eelarvenõukogu, et valitsused peaksid seadma sihiks valitsemissektori kulutuste ümberstruktureerimise, et suurendada investeerimis­kulutusi, mis on finants- ja majanduskriisi tagajärjel pidanud kandma järjestikuste eelarve konsolideerimiste põhiraskust.

Novembris avaldas Euroopa Eelarvenõukogu oma esimese aastaaruande, milles antakse sõltumatu hinnang sellele, kuidas ELi eelarveraamistikku on rakendatud, ning euroala ja riigi tasandi praeguse eelarvepoliitika asjakohasusele. Aastaaruandes keskendutakse 2016. aastale (viimane täielik järelevalvetsükkel) ning jõutakse järeldusele, et väga keerulise majandusolukorra taustal esines mõningaid puudusi, kuid stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamisel jämedaid vigu ei tehtud. Eelarvepoliitika toetas mingil määral kogu euroala majanduse elavnemist. Ent euroala seisukohast oli see mõnes liikmesriigis piiravam kui ilmtingimata vajalik, teistes jällegi leebem. Oma hinnangu põhjal esitas eelarvenõukogu ka mitu ettepanekut stabiilsuse ja kasvu pakti parandamiseks.

2017. aastal täitis Euroopa Keskpank jätkuvalt oma põhieesmärki säilitada hinnastabiilsus, et kaitsta euro väärtust. Hinnastabiilsus on majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohast esmavajalik ning kujutab endast kõige olulisemat panust, mida rahapoliitika võib selles valdkonnas anda. Euroopa Keskpank osales koos Euroopa stabiilsusmehhanismiga ka korrapärastel hindamiskülaskäikudel, mida EL programmijärgse toetuse raames liikmesriikidesse tegi.

Kapitaliturgude liidu väljakujundamine

Kapitaliturgude liit, mis on Euroopa investeerimiskava üks peamisi prioriteete, sisaldab regulatiivsete ja mitteregulatiivsete reformide kombinatsiooni, et viia säästud ja investeeringud omavahel paremini kokku. Selle eesmärk on tugevdada ELi finantssüsteemi, pakkudes alternatiivseid rahastamisallikaid ning suuremaid võimalusi jae- ja institutsionaalsete investorite jaoks. Ettevõtetele, eelkõige väikestele ja keskmistele ettevõtetele ning idufirmadele, pakub kapitaliturgude liit rohkem rahastamisvõimalusi, nagu hõlpsam juurdepääs riskikapitalile ja kapitaliturgudele. Selles pannakse suurt rõhku jätkusuutlikule rahastamisele ning finantssektor hakkab aitama jätkusuutlikkust teadvustavatel investoritel valida sobivaid projekte ja ettevõtteid.

Kapitaliturgude liidu projektis ette nähtud 33 meetmest on ligikaudu kaks kolmandikku juba ellu viidud. Nende hulgas on ka investeerimisühingute eeskirjade põhjalik ümberkorraldamine. Väiksemate investeerimisühingute suhtes kohaldatakse lihtsamaid nõudeid, mis on nende riskiprofiiliga paremini kooskõlas. Samal ajal peaksid suuremad ettevõtted, mille riskid on samasugused nagu pankadel, olema samamoodi reguleeritud ja samasuguse järelevalve all nagu pangad. See aitab kõigil investeerimisühingutel viia omavahel kokku tarbijate säästud ja investorid ning ettevõtted. Uute eeskirjadega toetatakse nõuetekohaselt toimivaid kapitaliturge ja tagatakse samas finantsstabiilsus.

Uued meetmed, mis valmivad tulevikus, on näiteks üleeuroopaline personaalne pensionitoode, mis aitab inimestel rahastada oma pensionipõlve ja suunata rohkem sääste kapitaliturgudele, jätkuv töö integreeritud kapitaliturgude järelevalveraamistiku tugevdamiseks, väikeste ja keskmiste ettevõtete noteerimise reeglite läbivaatamine, finantstehnoloogiasektori potentsiaali rakendamine ning investeeringute ümberorienteerimine, et toetada üleminekut vähese CO₂-heitega, ressursitõhusamale ja ringluspõhisemale majandusele.

EL kui kaubanduspartner

Nagu on sedastatud 2017. aasta mais avaldatud aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta, on EL võtnud endale kohustuse luua avatud, eeskirjadel põhinev ja õiglane mitmepoolne kaubandussüsteem, mis on liidu jõukuse aluseks ning on esmavajalik selleks, et muuta kaubandus kogu maailmas positiivseks jõuks. Oma iga-aastases kõnes olukorrast Euroopa Liidus tegi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ettepaneku uue ELi välisinvesteeringute eelkontrolli raamistiku kohta, mis suurendab läbipaistvust ja koostööd liikmesriikidega. EL tegi edusamme ka uute turgude avamisel ekspordile, alustades kaubandusläbirääkimisi mitme partneriga. Iseäranis kaks neist kaubanduslepetest on sellised, mis peaksid hoogustama töökohtade loomist, kasvu ja investeerimist: EL ja Jaapan viisid lõpule ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu läbirääkimised ning EL ja Kanada hakkasid ajutiselt kohaldama oma ulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut. 2017. aastal kaubanduspoliitikas toimunud sündmuste kohta leiate rohkem teavet 6. peatükist.

Moonutamata konkurentsi edendamine, et toetada kasvu ja investeerimist

ELi konkurentsipoliitika ning selle järgimise tagamine näitavad, et iga ettevõte on teretulnud ühtsel turul investeerima ja äri ajama, tingimusel et ta tegutseb reeglite järgi. Aasta jooksul jätkas EL konkurentsieeskirjade täitmise tagamist ettevõtete ja kodumajapidamiste hüvanguks.

Märtsis tehti ettepanek uute eeskirjade ja vahendite kohta, et liikmesriikide konkurentsiasutused saaksid veelgi tulemuslikumalt tagada ELi konkurentsieeskirjade järgimist. Mais kiideti heaks lihtsustatud eeskirjad, millega vabastatakse teatavad sadamate, lennujaamade, kultuuri ja ELi äärepoolseimate piirkondade jaoks ette nähtud riiklikud toetusmeetmed riigiabieeskirjades nõutud eelteatise esitamisest. Uued eeskirjad lihtsustavad avaliku sektori investeeringuid töökohtade loomisse ja majanduskasvu, säilitades samal ajal konkurentsi.

Aasta jooksul tegi komisjon 338 ühinemisotsust, neli konkurentsiotsust, seitse kartelliotsust ja 263 riigiabiotsust, tuues märkimisväärset kasu ELi tarbijatele ja toetades majanduskasvu. Kokku määrati ELi konkurentsieeskirju rikkunud äriühingutele 4,398 miljardi euro eest trahve ning anti asjaomastele liikmesriikidele korraldus nõuda abi saanud ettevõtetelt tagasi hinnanguliselt 618,6 miljonit eurot ebaseaduslikku ja ühisturuga kokkusobimatut abi.

Et ergutada ELis majandustegevust, peatati rohkem kui 1,2 miljardi euro väärtuses imporditollimakse toorainetelt, pooltoodetelt ja komponentidelt. Ka selle meetme eesmärk oli parandada ELi järg­tööstuse konkurentsivõimet ning võimaldada tööstusel säilitada või luua töökohti ja nüüdisajastada oma struktuure.

Kestlik kasv töökohtade loomiseks ja keskkonna aitamiseks

Üleminek ringluspõhisemale majandusele, kus ressursse, sealhulgas energiat, kasutatakse tõhusa­malt ning jäätmeid vähendatakse, pakub inimestele ja ettevõtetele kogu Euroopa Liidus suurepäraseid võimalusi.

EL tegi 2015. aasta ringmajanduse paketi rakendamisel endist viisi edusamme. Et aidata sulgeda disainist, tootmisest, tarbimisest ja jäätmekäitlusest koosnev toodete nn olelusring, lõid komisjon ja Euroopa Investeerimispank üheskoos ringmajanduse rahastamise tugiplatvormi, mille eesmärk on hoogustada investeerimist uuenduslikesse ringmajanduslahendustesse. Samuti pakkus komisjon liikmesriikidele suuniseid jäätmetest energia tootmiseks ning tegi ettepaneku ajakohastada õigusakte, et piirata teatavate ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes. Hinnangute kohaselt hoiavad need meetmed ELis aastas ära rohkem kui 3000 tonni ohtlike jäätmete tekke ning võimalda­vad säästa energiat ja toorainet. Ainuüksi tervishoiusektoris võib hinnanguliselt kokku hoida 170 miljonit eurot, kui lubada haiglatel osta ja müüa kasutatud meditsiiniseadmeid.

Paketi nurgakiviks on jäätmeid käsitlevad seadusandlikud ettepanekud, milles on seatud kuni 2035. aastani kaugeleulatuvad, ent realistlikud jäätmete vähendamise ja ringlussevõtu eesmärgid. Parlament ja nõukogu on nendes ettepanekutes jõudnud esialgsele kokkuleppele.

ELi liikmesriikide jätkuv toetamine

Mais loodi struktuurireformi tugiprogramm, mille ajavahemiku 2017–2020 eelarve oli 142,8 miljonit eurot. Liikmesriikide taotlusel rahastatakse sellest programmist vajadusekohast tehnilist tuge, et aidata neid kõige olulisemates reformivaldkondades. Programmi kaudu pakub komisjon sihtotstarbe­list toetust, mis tugevdab liikmesriikide suutlikkust kavandada ja rakendada reforme, mida nad pea­vad vajalikuks, et muuta oma majandus konkurentsivõimelisemaks ja investeerimissõbralikumaks. See tehniline tugi hõlmab reforme sellistes valdkondades nagu üldjuhtimine ja avalik haldus, avaliku sektori finantsjuhtimine, ettevõtluskeskkond, tööturud, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, finantssektor ja rahastamise kättesaadavus. Toetus on kättesaadav kõigile ELi liikmesriikidele, see on nõudluspõhine ega nõua kaasrahastamist.

Programmi rakendab struktuurireformi tugiteenistus koostöös teiste asjaomaste komisjoni talitustega. Seni on tugiteenistus teinud koostööd 15 liikmesriigiga, et viia ellu rohkem kui 150 toetus­projekti. 2018. aasta projektitsükli jooksul sai tugiteenistus rohkem kui 20 liikmesriigilt üle 400 toetusetaotluse, mille tulemusel ületab nõudlus märkimisväärselt tugiprogrammi 30,5 miljoni euro suurust aastaeelarvet.

EL jätkas programmijärgse toetuse andmist Iirimaale, Hispaaniale, Küprosele, Portugalile ja Rumeeniale. Ka seekord tehti aasta jooksul korralikke edusamme Kreeka programmi rakendamisel, mille eesmärk oli luua tingimused usalduse tagasivõitmiseks ja panna alus Kreeka majanduse püsivale elavnemisele. Juulis viidi lõpule teine läbivaatamine, mis võimaldas anda loa teha Euroopa stabiilsusmehhanismist kolmas osamakse summas 8,5 miljardit eurot. Kolmas läbivaatamine oli detsembris veel pooleli ning sama kuu alguses saavutati ametnike tasandi kokkulepe.

Kreeka sai endiselt majandusabi ka Euroopa investeerimiskava kaudu.

Struktuurireformi tugiteenistus on võtnud endale ka eriülesandeid, et aidata koordineerida Kreekas pagulaskriisiga toimetulekut ja rakendada Küprose türgi kogukonna jaoks ELi abiprogrammi.

Regionaalpoliitika

ELi regionaal- ja linnapoliitika raames jätkatakse igat liiki ja igas suuruses projektide kaudu investeerimist töökohtade loomisse ja majanduskasvu ning äritegevust soodustavasse taristusse, näiteks lairiba- ja transpordivõrkudesse. Peale selle on rakendatud mitu algatust ja strateegiat kasvu ja innovatsiooni ergutamiseks laiemas plaanis, sealhulgas uus komplekt meetmeid, mis aitavad ELi piirkondadel investeerida oma konkurentsivõimelistesse nišivaldkondadesse (nn arukas spetsialiseerumine). Kaks 2017. aastal käivitatud katseprojekti võimaldavad piirkondadel töötada partnerluses komisjoni eksperdirühmadega, et suurendada oma innovatsioonivõimet, kõrvaldada investeerimistakistused ning valmistuda tööstuse ja ühiskonna muutusteks. Katseprojektide raames selgitatakse välja laenukõlblikud piirkondadevahelised projektid, mis võivad prioriteetsetes sektorites luua ELi väärtusahelaid, ja laiendatakse neid.

Osana ELi linnade tegevuskavast, millega aidatakse linnadel öelda neid mõjutava poliitika välja­töötamisel oma sõna, on algatatud 12 uut temaatilist partnerlust sellistel teemadel nagu ring­majandus, digiüleminek, töökohad ja oskused ning linnade liikumiskeskkond. Et hõlbustada inves­teerimist nendesse valdkondadesse, on Euroopa Komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga loonud uue teenuse. Linnapiirkondade investeerimistugi pakub linnadele integreeritud linnaprojektide ettevalmistamise ja rakendamise olulisemates etappides vajadusekohaseid finants- ja tehnilise nõustamise teenuseid. Kolme partnerluse tegevuskavad on juba avaldatud ja ülejäänud avaldatakse 2018. aastal.

ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on kahandada arengulõhet ja vähendada erinevusi ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel. Komisjon on käivitanud algatuse, et aidata vähem arenenud piirkondadel oma mahajäämust vähendada. Selle käigus analüüsitakse, mis pärsib nendes piirkondades kasvu, ning antakse soovitusi ja abi nende kasvupotentsiaali avamiseks. Poola ja Rumeenia on esimesed liikmes­riigid, kus seda algatust katsetatakse, ja kummastki osaleb kaks piirkonda. Katseprojekti tulemuste põhjal viiakse see mudel seejärel üle teistesse piirkondadesse, kus esineb samalaadseid probleeme.

ELi äärepoolseimad piirkonnad saavad osa ka oktoobris käivitatud uuest strateegiast, mille sisuks on privilegeeritud, uuendatud ja tugevdatud partnerlus, mis põhineb nende ainulaadsete varade kasutamisel parimal võimalikul moel.

Teadusuuringud ja innovatsioon

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020“ esimeste aastate hindamine on näidanud, et programm on õigel teel, et aidata luua töökohti ja majanduskasvu, lahendada meie suurimad ühiskondlikud probleemid ning parandada inimeste elu. Ainuüksi 2017. aastal investeeriti programmi „Horisont 2020“ raames 8,62 miljardit eurot. Toetati rohkem kui 4900 projekti, mis tõid kokku uusi partnereid EList, 16-st programmiga assotsieerunud riigist ja muudest maailma riiki­dest. Oktoobris käivitas komisjon viimase komplekti programmi „Horisont 2020“ projektikonkursse ning muid tegevusi, mille põhjal jagatakse teadlastele ja novaatoritele ligikaudu 30 miljardit eurot.

Euroopa ühendamine

Veebruaris käivitati esimene Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkurss, mille raames eraldatakse transpordiprojektide rahastamiseks 1,35 miljardit eurot. Segarahastamise projektikonkursis kombineeritakse toetused Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa Investeerimispanga, riiklike tugipankade või erasektori investorite vahenditega.

Et toetada konkurentsivõimelist, keskkonnahoidlikku ja ühendatud liikuvust, leppis komisjon kokku loetelus, kuhu kuulub 152 transpordiprojekti, mille vahe jagatakse Euroopa ühendamise rahastust 2,7 miljardit eurot ELi vahendeid.

Kasv ja töökohad põllumajanduses

ELi põllumajanduslikus toiduainetööstuses on peaaegu 44 miljonit töökohta ja sektor ekspordib aastas kaupu rohkem kui 130 miljardi euro väärtuses. Ühine põllumajanduspoliitika toetab seda ligikaudu 59 miljardi euro suuruse aastaeelarvega, mis jaguneb mitmesuguste üksteist täiendavate vahendite vahel. Aastal 2017 pidas komisjon ulatuslikke konsultatsioone ühise põllumajandus­poliiti­ka lihtsustamise ja nüüdisajastamise teemal. Selle raames korraldati laialdane avalik konsultatsioon, millel esitati üle 322 000 vastuse ja üle 1400 poliitikadokumendi.

Selle tulemusena võeti novembris vastu teatis „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, milles näidatakse üldjoontes kätte ühise põllumajanduspoliitika tulevase arengu poliitiline suund. Teatis suunab edasist arutelu tulevase poliitika teemal, arvestades 2018. aastal järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks esitatavaid ettepanekuid, kuid võtmata nende ettepanekute suhtes eelseisukohta.

Ookeanide eest hoolitsemine

Tegutsedes selle nimel, et luua rahvusvaheliste partneritega ülemaailmne ookeaniliit, mis tegeleks merendusküsimustega, korraldas EL oktoobris Maltal neljanda rahvusvahelise konverentsi „Meie ookean“. Tuhat kõrgetasemelist esindajat, omamoodi ookeanide eestvõitlejat, lubasid astuda samme tervete, tootlike ookeanide heaks ja võtta järelmeetmeid varasemate kohustuste täitmiseks.

Valitsusi, ettevõtteid ja kodanikuühiskonda esindavad osalejad tegid ajalugu, lubades eraldada ookeanide tervise heaks rohkem kui 7 miljardit eurot. Samuti lubasid nad luua uusi merekaitsealasid, mis hõlmaksid üle 2,5 miljoni km². Konverentsil tuli ookeanide kaitsega esimest korda ulatuslikult kaasa ka ettevõtlussektor. EL kuulutas välja 550 miljoni euro väärtuses meetmeid merekeskkonna kaitse, merereostuse, kliimamuutuste, jätkusuutliku kalanduse, meresõidu turvalisuse ja kestliku nn sinise majanduse valdkonnas.

Väikeste ja keskmiste ettevõtete abistamine uue rahastamise, uute partnerite ja uute turgude leidmisel

Igal aastal toetab EL mitut liiki finantseerimise, sealhulgas laenude, mikrorahastamise, tagatiste ja riskikapitali kaudu rohkem kui 200 000 ettevõtet. ELi rahalisi vahendeid saavad kasutada idufirmad, ettevõtjad ja iga suurusega ettevõtted ükskõik millises majandussektoris. Otsuse pakkuda ELi-poolset rahastamist teevad kohalikud finantsasutused, nagu pangad, riskikapitalistid ja nn äriinglid. ELi toetus, mis sageli väljendub selles, et antakse sama suur summa, nagu annavad kohalikud finantsasutused, võimaldab ettevõtetel saada rohkem finantstoetust, kui nad muidu saanuksid.

EL pakub ettevõtetele ka nõuandeid ja praktilist abi. 2017. aastal aitas Euroopa ettevõtlus­võrgustik rohkem kui 3500-l rahvusvaheliste ambitsioonidega väikeettevõttel leida rahastamist, uusi partne­reid ja uusi turge. Võrgustik tegutseb üle maailma rohkem kui 60 riigis. See ühendab rohkem kui 600 liikmesorganisatsiooni eksperte, et aidata ELis asuvatel ettevõtetel rakendada innovatsiooni ja kas­vada rahvusvahelisel tasandil.

Investeerimine inimestesse

2017. aastal tähistati Euroopa Sotsiaalfondi loomise 60. aastapäeva. Fond aitab töötajatel omanda­da kvalifikatsiooni ja tõsta oskuste taset ning selle eesmärk on toetada 2014.–2020. aastal 8 miljonit ELi töötajat.

2013. aastal loodud Euroopa Õpipoisiõppe Liitu (mis on avatud ka Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidele ja ELi kandidaatriikidele) kuulub praeguseks rohkem kui 35 riiki. Sidusrühmad on andnud umbes 230 lubadust, sealhulgas on ettevõtjad ja vahendajad andnud lubaduse pakkuda rohkem kui 800 000 koolituskohta ja esimest töökohta. Selle raames loodi juunis uus Euroopa õpipoiste võrgustik, et anda noortele õppuritele rohkem kõlapinda. Oktoobris esitas komisjon ettepaneku Euroopa kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe raamistiku kohta ning käivitati uus ErasmusPro meede, et toetada õpipoiste ja kutseõpilaste pikaajalist liikuvust.

Juulis lõi EL Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite klassifikaatori ning ELi kutsekirjelduse koostamise vahendi, mis on mõeldud kolmandate riikide kodanikele, sealhulgas varjupaigataotlejatele ja pagulastele. Need kaks uut veebipõhist vahendit suurendavad õppe- ja tööalast liikuvust kogu ELis, muutes oskused ja kvalifikatsioonid läbipaistvamaks.

20. detsembril tegi komisjon ettepaneku uue direktiivi kohta, millega täiendatakse ja nüüdisajasta­takse senist kohustust teavitada iga töötajat tema töötingimustest. Sellega luuakse miinimum­normid, millega tagatakse, et kõik töötajad, sealhulgas ebatüüpiliste lepingutega töötajad, saavad osa töötingimuste suuremast prognoositavusest ja selgusest. Ettepanek hõlmab ja kaitseb ligikaudu 2–3 miljonit ebatüüpilise lepinguga töötajat.

Digitaaloskuste edendamine

EL edendab algatusi, millega suurendatakse kodanike võimalusi omandada digitaaloskusi. Märtsis kuulutati välja projekt, mille raames saavad 5000–6000 magistriõppe üliõpilast ajavahemikus 2018–2020 digitaalse õppepraktika võimaluse. Investeeritakse projektidesse, millega töötatakse välja koolituslahendusi, et parandada väikestes ja keskmistes ettevõtetes töötavate inimeste oskusi ning õpetada töötuid ümber väikefirmades olevate töökohtade jaoks.

Inimeste ühendamine

Aastal 2017 tähistas EL kõikjal Euroopas toimunud üritustega Erasmuse programmi 30. aastapäeva. Aastal 1987 alanud tagasihoidlikust üliõpilasliikuvuse kavast on nüüdseks saanud haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm „Erasmus+“.

Viimase 30 aasta jooksul on ligikaudu 9 miljonit inimest kasutanud mitmesuguseid Erasmuse võimalusi, et avardada oma silmaringi ning omandada uusi teadmisi ja oskusi õpingute, praktika, õpipoisiõppe, noortevahetuste, õpetamis- ja sporditegevuse kaudu kogu Euroopas ning kaugemalgi. Aastal 2017 oli programmi eelarve rohkem kui 2,5 miljardit eurot ning programmis osales ligikaudu 560 000 noort ja 160 000 haridusasutuste ja noorteorganisatsioonide töötajat. Juunis andsid liikmesriigid nõusoleku hakata rakendama algatust ErasmusPro, mis annab kutseõppeasutuste õppuritele ja õpipoisiõppel olijatele kuni 50 000 uut võimalust läbida järgmise kolme aasta jooksul välismaal pikaajaline tööpraktika.

Parlamendi ja nõukogu abiga suurendas komisjon ELi spetsiaalse finantsabiprogrammi – noorte tööhõive algatuse – rahastamist ning aitas liikmesriikidel kaasata nende osa Euroopa Sotsiaalfondist. Alates jaanuarist 2014 on noortegarantii kavasid kasutanud rohkem kui 18 miljonit noort; 11 miljonit on asunud tööle, õpipoisiõppesse, praktikale või jätkanud haridusteed.

Noorte aitamine ettevõtjaks saamisel

Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ pakub tulevastele Euroopa ettevõtjatele oskusi, mis on vajalikud, et asutada Euroopas väikeettevõte ja/või seda edukalt juhtida. Uued ettevõtjad omanda­vad ühe kuni kuue kuu jooksul kogenud ettevõtjate käe all teadmisi ja vahetavad nendega äriideid. Uus ettevõtja omandab väikefirma juhtimiseks vajalikud oskused, samal ajal kui vastuvõttev ettevõtja saab näha oma ettevõtet värske pilguga ja avastab enda jaoks uusi turge.

Seda programmi rahastab Euroopa Komisjon ja see toimib kõikides osalevates riikides kohalike kontaktpunktide abiga, mis on pädevad ettevõtluse toetamise alal (nt kaubanduskojad, idufirmade tugikeskused, ettevõtlusinkubaatorid). Aasta jooksul osales selles juhendamisprogrammis üle 1000 tulevase ettevõtja.

Euroopa solidaarsuskorpus

Alates 2016. aasta detsembrist, mil Euroopa solidaarsuskorpus loodi, on astutud kiireid samme, et see toimima hakkaks. Mais 2017 tegi komisjon ettepaneku luua spetsiaalne õiguslik alus ja kehtes­tada järgmiseks kolmeks aastaks eelarve. Detsembri lõpuks oli registreerunud üle 45 000 inimese ja üle 2500 oli mitmel pool Euroopas osalenud solidaarsustegevuses. Näiteks 16. augustil saabusid vabatahtlikud Itaaliasse Norciasse, et panna õlg alla 2016. aastal seda piirkonda tabanud tugevate maavärinate tekitatud kahjustuste parandamisele ja kohaliku kogukonna sotsiaalteenuste taastamisele. Lisaks käivitati 2017. aasta keskel Euroopa solidaarsuskorpuse kutsetöö haru. Kava kohaselt pakutakse kuni 6000 noorele järgmise kahe aasta jooksul ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist rahastatavate projektide kaudu solidaarsusega seotud tööd. Neid projekte koordineerivad Prantsusmaa ja Itaalia riiklikud tööturuasutused.

Kaitsta inimeste tervist on aidata majandust

Juunis võttis komisjon vastu uue antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemise tegevuskava. Tegevuskava ühtse tervisekäsituse kohaselt tegeldakse antimikroobikumiresistentsusega nii inimes­te kui ka loomade puhul – tegemist on kasvava ohuga, mis põhjustab ELis igal aastal 25 000 inimese surma ja tekitab kahju 1,5 miljardi euro ulatuses. ELi algatuse „Tervise seis ELis“ esimene kaheaastane tsükkel lõppes iga liikmesriigi kohta koostatud tervishoiuaruande avaldamisega, millega koos avalda­ti ka komisjoni dokument, kus need aruanded seostati ulatuslikuma ELi tegevuskavaga. Selle algatuse elluviimisel olid komisjoni partneriteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskus.

Tulemustele keskenduv ELi eelarve

ELi 2017. aasta eelarve aitas ergutada töökohtade loomist, eelkõige noorte jaoks, ning hoogustada strateegilisi investeeringuid. Varasematel aastatel võetud meetmetele tuginedes pöörati endiselt eritähelepanu rändeprobleemile. Peaaegu pool eelarvest (75 miljardit eurot) eraldati majanduskasvule, tööhõivele ja konkurentsivõimele, teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisele („Horisont 2020“), haridusele, koolitusele ja noortele („Erasmus+“), väikestele ja keskmistele ettevõtetele (ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete programm) ning transporditaristule (Euroopa ühendamise rahastu). ELi eelarvest toetati ka Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, mis on soodustanud ELi olulisemaid investeerimisprojekte. Põllumajandustootjatele läks ligikaudu 43 miljardit eurot. Kokku ligi 6 miljardit eurot eraldas EL selleks, et tugevdada oma välispiiride kaitset ning võidelda rände- ja pagulasvoogude vastu.

Mais tegi komisjon ettepaneku eraldada rohkem kui 340 miljonit eurot, et võimaldada aastaks 2020 noortele Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu 100 000 kohta solidaarsustöö alal (vabatahtlik tegevus, praktika või töökohad).

Juunis vaadati läbi kehtiv mitmeaastane finantsraamistik (2014–2020). Läbivaatamise eesmärk oli pakkuda rahalisi lisavahendeid, et tulla toime rändevoogude ja julgeolekuriskidega, edendada majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet ning suurendada ELi eelarve suutlikkust tulla toime ettenägematute asjaoludega.

Komisjon võttis vastu ka seadusandliku ettepaneku vähendada ELi vahendite saajate halduskoormust. 28. juunil avaldas komisjon aruteludokumendi, et algatada arutelu ELi rahanduse tuleviku üle.

Digitaalse ühtse turu strateegia elluviimine

Komisjon on valmis saanud kõik 43 peamist digitaalse ühtse turu väljakujundamist käsitlevat seadusandlikku ettepanekut ja poliitilist algatust, mis määrati kindlaks 2015. aasta mai digitaalse ühtse turu strateegias. 2017. aasta lõpuks oli 24 neist seadusandlikest algatustest esitatud Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

2017. aasta mais avaldatud vahekokkuvõttes tehtud edusammude kohta visandatakse lisameetmed veebiplatvormide, andmemajanduse ja küberturvalisuse kohta. Osana Euroopa Liidu olukorra kohta peetud kõnega kaasnenud meetmepaketist esitas komisjon septembris ettepaneku uute küberturvalisuse reeglite ja isikustamata andmete ELi-sisese vaba liikumise kohta. Samuti avaldati septembris teatis, mis käsitles veebiplatvormide vastutust ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemise eest.

Muutuval tööturul ja muutuvas ühiskonnas peavad Euroopa kodanikud oskama digivaldkonnas toime tulla, ent elementaarsed digitaaloskused puuduvad praegu veel 37%-l tööjõust. Digioskuste ja töökohtade koalitsioon annab 2020. aastaks koolituse miljonile töötule noorele ning e-valitsuse tegevuskava 2016–2020 lihtsustab nii kodanike kui ka ettevõtjate elu ja võimaldab avaliku sektori asutustel pakkuda uusi teenuseid. Nüüd on tähelepanu keskendunud sellele, et saavutada parlamendi ja nõukoguga kõigi ettepanekute suhtes poliitiline kokkulepe.

Septembrikuisel digitaalvaldkonna tippkohtumisel Tallinnas peeti kõrgetasemelisi arutelusid selle üle, kuidas Euroopa Liit saab tehnoloogilise arengu valdkonnas esirinnas püsida. Arutelude raames käsitleti digitaalmajanduse õiglast maksustamist, seda, kuidas parandada inimeste digitaaloskusi, ja tugeva küberturbetaristu ülesehitamist ELis. Samuti soostusid liikmesriigid kujundama 2018. aastaks välja digitaalse ühtse turu, investeerima digivaldkonna taristusse ja edendama andmete vaba liikumist.

ELi küberturvalisuse suurendamine

Digitehnoloogia avardab inimeste võimalusi interneti kasutamisel. See hõlbustab teabevahetust ja on omamoodi selgroog, millele ELi majandus toetub. Samas aga on digitehnoloogia kaasa toonud uusi riske. EL on teinud edusamme veebiturvalisuse tagamisel ning 2018. aastast on kodanikud ja ettevõtjad paremini kaitstud. Vastavad reeglid kehtivad neile, kes on elektroonilise side teenuste turul uued tulijad.

Ent EL vajab tõhusamaid vahendeid, et tulla toime küberrünnete muret tekitava sagenemisega. Septembris tegi komisjon president Junckeri Euroopa Liidu olukorda käsitleva kõne raames ettepaneku kasutada küberturvalisuse suurendamiseks terviklikku lähenemisviisi. Muu hulgas hõlmab see ELi küberturvalisuse ameti tugevdamist, kava liikmesriikide koordineeritud tegevuseks küberründe korral ning Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimissüsteemi, mille eesmärk on tagada digitaalruumis pakutavate toodete ja teenuste turvalisus. Samuti paneb komisjon esimest korda erilist rõhku küberkaitsele, kinnitades seeläbi taas oma tahet luua Euroopa julgeoleku- ja kaitseliit.

ELi andmepõhise majanduse kogu potentsiaali ärakasutamine

2020. aastaks töötab ELi andmepõhise majanduse valdkonnas hinnanguliselt 10,4 miljonit inimest. Komisjon on teinud ettepaneku võta vastu uued normid, millega paremini reguleerida isikustamata andmete vaba liikumist. Koos olemasolevate normidega isikuandmete kohta võimaldavad uued meetmed isikustamata andmeid talletada ja töödelda kogu liidus. See suurendab ELi ettevõtjate konkurentsivõimet ja moderniseerib avalike teenuste pakkumist ELi andmeteenuste ühtsel turul. Andmete asukoha piirangute kaotamine on andmepõhise majanduse juures oluline tegur, mis võiks 2020. aastaks suurendada asjade interneti tulusid 112 miljardi euro võrra ja kasvatada ELi sisemajanduse koguprodukti 4%.

Tulevikuperspektiivis investeerib EL sellesse, et teha Euroopast kõrgjõudlusega andmetöötluse maailmaklassi tippkeskus, mis suudaks reaalajas töödelda ülisuures koguses andmeid. Samuti valmistab ta ette pinda, et käivitada 2018. aastal 1 miljardi euro suuruse eelarvega juhtalgatus kvanttehnoloogia valdkonnas.

Ausa konkurentsi tagamine veebiplatvormidepõhises majanduses

Sellistes valdkondades nagu konkurents ja tarbijakaitse kehtivad veebiplatvormide suhtes ELi eeskirjad. See loob usaldusväärsuse õhkkonna nii ettevõtjate kui ka laiema avalikkuse jaoks. Kui vaja, tagab EL nende eeskirjade täitmise.

2017. aasta mais võeti vastu otsus, millega Amazoni võetud kohustused muutuvad õiguslikult siduvaks. See aitab lahendada esialgseid konkurentsiprobleeme seoses mitme sättega turustamiskokkulepetes, mille Amazon on sõlminud Euroopa e-raamatute väljaandjatega. Juunis määras komisjon Google’ile 2,42 miljardi euro suuruse trahvi selle eest, et otsingumootor kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit ja andis ebaseadusliku eelise ühele teisele Google’i tootele, nimelt omaenese hinnavõrdlusteenusele.

Parem internetiühendus

EL on kiitnud heaks kava, mille kohaselt luuakse 6000–8000 asulas üle kogu ELi WiFi levialad. 120 miljoni eurose eelarvega algatus WiFi4EU aitab anda juurdepääsu traadita internetile sellistes avalikes kohtades nagu pargid, linnaväljakud, ühiskondlikud hooned, tervisekeskused ja muuseumid.

WiFi4EU on osa ambitsioonikast meetmete paketist, mille komisjon 2016. aasta septembris vastu võttis ning mis on välja töötatud eesmärgiga rahuldada inimeste kasvavat vajadust internetiühenduse järele ja suurendada ELi konkurentsivõimet. Samuti kuulub meetmete hulka tegevuskava, mille eesmärk on edendada kogu liidus tipptasemel 5G traadita võrkude paigaldamist.

Oluline samm selle poole tehti 2017. aasta mais: siis võtsid parlament ja nõukogu vastu otsuse, millega soovitakse tagada, et aastaks 2020 on 700 MHz sagedusala antud traadita lairibateenuste käsutusse.

ELi telekommunikatsioonieeskirjade ajakohastamine (kavandatav Euroopa elektroonilise side seadustik) loob atraktiivsema reguleeriva keskkonna, mis soodustab kõikjal ELis investeerimist tipptasemel taristusse.

Rändlustasude kaotamine

15. juunil 2017 kaotati mobiilside rändlustasud. See tähendab, et ELis reisides saavad rändluskliendid nüüd helistada, tekstsõnumeid saata ja mobiiltelefoniga internetis surfata, makstes selle eest sama hinda nagu oma koduriigis.

Juurdepääs digitaalsele sisule

2018. aastast on ELis elavatel inimestel juurdepääs tasulistele veebisisuteenustele sõltumata sellest, millises Euroopa nurgas nad parasjagu viibivad. 2017. aasta juunis vastu võetud uued õigusnormid tähendavad, et kui tarbija on oma koduriigis veebisisuteenuse eest maksnud, on tal sellele juurdepääs ka mõnd teist liikmesriiki külastades. Tasuta vastuvõetavate teenuste, näiteks teatavate rahvusringhäälinguprogrammide suhtes võib määrust kohaldada tingimusel, et teenusepakkuja kontrollib abonendi elukohariiki.

Juulis võeti osana ELi autoriõiguse normide käimasolevast ajakohastamisest vastu liidu õigusakt, mis aitab miljonitel pimedatel ja inimestel, kel on muu trükikirja lugemise puue, saada parema juurdepääsu raamatutele. Uued õigusnormid jõustuvad 2018. aasta oktoobris.

Novembris saavutasid parlament, nõukogu ja komisjon poliitilise kokkuleppe põhjendamatu geoblokeerimise lõpetamiseks nende tarbijate puhul, kes soovivad osta ELis interneti vahendusel tooteid või teenuseid. Uued eeskirjad hoogustavad e-kaubandust ja sellest saavad kasu nii tarbijad kui ka ettevõtjad.

Euroopa liidristaatuse tagamine kõrgjõudlusega andmetöötluse vallas

Märtsis kirjutasid seitsme riigi (Hispaania, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Portugali, Prantsusmaa ja Saksamaa) ministrid alla Euroopa deklaratsioonile kõrgjõudlusega andmetöötluse kohta, mille eesmärk on toetada rahaliselt taristuid järgmise põlvkonna kõrgjõudlusega andmetöötluse ja -halduse jaoks. Hiljem samal aastal ühinesid deklaratsiooniga Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Sloveenia ja Šveits.

Andmete jagamine teadustegevuse hüvanguks

Uus Euroopa avatud teaduse pilv, mis alustas tegevust aastal 2017, annab Euroopa 1,7 miljoni teadlase ning 70 miljoni teadus- ja tehnoloogiatöötaja käsutusse virtuaalse keskkonna andmete piiriüleseks ja valdkondadevaheliseks talletamiseks ning ühis- ja taaskasutamiseks. Programmist „Horisont 2020“ eraldatakse pilve loomise toetuseks üle 260 miljoni euro.

Haridus

2017. aastal võttis komisjon kasutusele enesehindamisvahendi, mis aitab koolidel hinnata oma digisuutlikkust. Selle vahendusel on neil võimalik saada tuge, et arendada ja parandada oma tehnoloogiakasutust õpetamise ja õppimise eesmärgil. Detsembri seisuga oli SELFIE vahendi katse-etapis osalenud 650 kooli 14 riigist. Aastal 2018 saavad juurdepääsu SELFIE-le kõik ELi koolid.

E-valitsus

Mais tehti ettepanek, mille kohaselt eraisikud ja ettevõtted saavad ühtse digivärava kaudu senisest hõlpsama juurdepääsu kvaliteetsele teabele, veebipõhistele haldusmenetlustele ja abiteenustele. Ettevõtjad võiksid tänu ühtsele digiväravale säästa igal aastal üle 11 miljardi euro ja ELi kodanikud ligi 855 000 tundi.

Kodanikel ja erafirmadel on nüüd võimalus otsida teavet ettevõtete kohta, mis on registreeritud mõnes liikmesriigis või siis Islandil, Liechtensteinis või Norras. Ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem kuulub Euroopa e-õiguskeskkonna portaali, mis on ühtne kontaktpunkt kodanike, ettevõtjate ja õiguspraktikute jaoks ning sai teoks valitsuste ja komisjoni ühiste jõupingutuste varal. See annab avalikkusele juurdepääsu teabele süsteemiga ühinenud riikides asuvate ettevõtjate kohta ning loob turvalise elektroonilise suhtlusvõimaluse kõigi Euroopa äriregistrite jaoks. Selle lõppeesmärk on suurendada tänu läbipaistvusele ja ajakohastatud teabele usaldust ühtse turu vastu ning vähendada ettevõtete tarbetut koormust. Alates juunist, kui ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem tööle hakkas, kuni aasta lõpuni tehti seal ettevõtete kohta üle 139 000 päringu.

Samuti võeti juulis kasutusele sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteem. See uus IT-platvorm koondab enam kui 15 000 sotsiaalkindlustusasutust ELi liikmesriikides, Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis, lihtsustades vigade ja pettuste vastu võitlemist. Riikide sotsiaalkindlustusasutused kasutavad standarditud omakeelseid elektroonilisi dokumente, mis tagavad, et nende vahetatavad andmed on õiged ja täielikud. Samuti on uuest vahendist kasu neil kodanikel, kes on elanud ja töötanud mitmes süsteemiga ühinenud riigis, kuna see hõlbustab ja kiirendab nende sotsiaalhüvitiste arvutamist.

Oktoobris soostusid liikmesriigid järgima oma avalike teenuste internetis kättesaadavaks tegemisel ühtset lähenemisviisi, sealhulgas piiri- ja poliitikavaldkonnaüleselt. See aitab nii kodanike kui ka ettevõtjate jaoks vähendada bürokraatiat, mis on seotud näiteks erinevate tõendite taotlemise, teenuste tellimise ja maksude deklareerimisega.

Ühendatuse ja digitaalse ettevõtluse rahastamine

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning ELi ühtekuuluvuspoliitika annavad digitaalse ühtse turu eesmärkide saavutamisse määrava tähtsusega panuse. Liikmesriikide ja regioonide kohapõhistele digitaalsetele kasvustrateegiatele tuginedes toetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest üle 20 miljardi euroga digitaalvaldkonna idufirmade loomist. See võimaldab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel digiteerimise vilju nautida, aitab tõhustada haldusasutuste tööd, pakkuda inimestele ja ettevõtjatele kiiremini ja paremaid teenuseid ning loob alateenindatud piirkondades taskukohase juurdepääsu lairibaühendusele. 2017. aasta novembris loodi pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustik, mille eesmärk on hõlbustada kiire lairibaühenduse levikut ning aidata üle saada linna- ja maapiirkondade vahel olevast digilõhest. Need asutused pakuvad piirkondlikul ja riiklikul tasandil teavet lairibaühenduse kasutuselevõtu kohta ning osutavad selle juures abi. Kogu aasta kestel jätkati tööd selleks, et viia aastaks 2020 lairibaühendus 18 miljoni maapiirkondade elanikuni.

Digitaalne tervishoid

Märtsis loodi esimesed 24 harvik- ja komplekshaiguste Euroopa tugivõrgustikku, millesse kuulub üle 900 kitsalt spetsialiseerunud tervishoiuteenuse pakkuja, kes tegutsevad enam kui 300 haigla juures 25 ELi liikmesriigis ja Norras. Need võrgustikud tegelevad keerukate või haruldaste haigustega, mille puhul on vaja väga spetsiifilist ravi ning teadmiste ja vahendite koondamist. Nad tegelevad väga mitmesuguste teemadega, nagu luuhaigused, lapseea vähktõbi ja immuunpuudulikkus.

Mõista digiteerimise mõju finantssektorile

Finantssektor on tehnoloogia mõjul ümber kujunemas. Olles maailma suurim IT-toodete ja -teenuste kasutaja, on sektoril võimalus panna enda kasuks tööle nii uue põlvkonna andmetöötlus-, säilitamis-, mobiilside- ja autentimistehnoloogiad kui ka suhtlusportaalid, tehisintellekt ja jaotusvõrgud. Esile on kerkimas uued ärimudelid, mille kaasabil võib teoks saada ELi finantsteenuste ühtne turg, kus klientide ja tarnijate vahelisi suhteid ei kammitse enam füüsiline kaugus ega isegi mitte keelelised erinevused. See tõstatab ELi finantsteenuste valdkonnas olulisi poliitilisi ja regulatiivseid küsimusi, mida on käsitletud ulatusliku avaliku konsultatsiooni raames eesmärgiga teha kindlaks, kas vaja on konkreetseid ELi tasandi meetmeid.

Digitehnoloogia saab rattad alla

23. märtsil Roomas peetud digipäeval kirjutasid 29 riiki (ELi liikmesriigid ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmed) alla kavatsusavaldusele, et luua andmetele juurdepääsu, vastutuse ja ühenduvuse ühtlustatud normidele tuginedes õigusraamistik võrku ühendatud autode piiriülesteks katseteks. Nad leppisid kokku, et piiriülestes käitistes tihendatakse koostööd automatiseeritud maanteetranspordi katsetamise vallas, ja töötavad nüüd koos tööstuspartneritega selle kokkuleppe elluviimise nimel. Komisjon edendab praegu piiriüleste ühendatud transpordikoridoride loomist.

Mais esitati ettepanekud liikuvuse ja transpordi ajakohastamise kohta ELis. „Liikuvus Euroopas“ on ulatuslik algatuste pakett, mis muudab liikluse turvalisemaks, õhutab võtma õiglasemaid teemakse, vähendab CO₂-heidet, õhusaastet ja ummikuid, vähendab ettevõtjate jaoks bürokraatiat, aitab võidelda ebaseadusliku tööhõive vastu ning tagab töötajatele nõuetekohased töötingimused ja puhkeajad. Samuti edendab komisjon sujuvaid liikuvuslahendusi, et teha reisimine kogu Euroopa Liidus hõlpsamaks. Üheks näiteks on ettepanek, mille kohaselt tuleks tagada teemaksusüsteemide koostöötalitlus, nii et erinevate haldusformaalsuste pärast muretsemata oleks võimalik läbi sõita kogu EL. Lisaks sellele aitavad ühtsed ühistranspordi andmete nõuded reisijatel oma reisi paremini planeerida ja valida parima marsruudi isegi juhul, kui see ületab teise riigi piiri.

Droonitehnoloogia

Juunis avaldati kava, et muuta droonide kasutamine madalal lennukõrgusel ohutuks, turvaliseks ja keskkonnasõbralikuks. Algselt töötab droonihaldamise süsteem „U-Space“ lennukõrgustel kuni 150 meetrini. Süsteem sillutab teed ELi jõulise ja dünaamilise drooniteenuste turu väljakujunemisele. 2019. aastaks peaks olema kasutusele võetud droonide ja droonikäitajate registreerimine, e-identimine ning lennukohtade virtuaalsete piiride kindlaksmääramise süsteem (geotarastussüsteem).

Kliendi tugevam autentimine elektrooniliste maksete puhul

Elektrooniliste maksete turvalisuse suurendamine oli ka 2017. aastal ELi digitaalpoliitika üks peamisi eesmärke. Seega kehtestas komisjon novembris makseteenuste pakkujatele terve hulga turvanõudeid, mida nii pangad kui ka muud makseasutused peavad järgima maksete töötlemisel või maksetega seotud teenuste pakkumisel

Eesmärgiks tänapäevane ja tugev energialiit

Euroopa Liidu üleminek vähese CO₂-heitega ühiskonnale on tõeks saamas. Tänu 2017. aastal tehtud edusammudele on energialiidu rakendamine ning töökohtade loomine, majanduskasv ja investeeringud ELis täies hoos. Kaks aastat pärast strateegia käivitamist on komisjon esitanud kõik peamised ettepanekud, mis on vajalikud energiatõhususe suurendamiseks, ELi üleilmse juhtrolli toetamiseks kliimameetmete ja taastuvenergia valdkonnas ning energiatarbijatele õiglaste tingimuste tagamiseks.

2017. aasta novembris avaldatud kolmas aruanne energialiidu olukorra kohta näitab, et EL liigub kindlalt oma 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise kursil. Energia lõpptarbimine on juba väiksem kui 2020. aastaks seatud eesmärk. Lisaks on kasvuhoonegaaside heitkogused alates 1990. aastast vähenenud 23%, samas on ELi majandus kasvanud 53%. Selle suundumuse taustal tõendab EL jätkuvalt, et heite vähendamise meetmed käivad käsikäes majanduskasvuga. Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia moodustab ELis juba üle 16% energiaallikate jaotusest ning seega peaks EL kindlalt saavutama 2020. aastaks püstitatud 20% eesmärgi. 2017. aasta märtsiks olid 11 liikmesriiki oma 2020. aastaks püstitatud riigisisese eesmärgi juba saavutanud.

2017. aastal astuti olulisi samme 2016. aastal esitletud paketi „Puhas energia kõigile eurooplastele“ rakendamisel ning hoonete energiatõhususe osas saavutati esialgne kokkulepe. Detsembris jõudis Euroopa Liidu Nõukogu kaheksast valdkonnast seitsme osas üldise lähenemisviisini ning Euroopa Parlament peaks 2018. aasta alguses esitama kõigi kaheksa valdkonna kohta oma seisukoha, mis tähendab, et poliitiline kokkulepe muudes küsimustes on nüüd käeulatuses. Tarbijatel kogu ELis hakkab energia ostmisel olema rohkem valikuvõimalusi, nad saavad juurdepääsu usaldusväärsetele hinnavõrdlusvahenditele ning võimaluse toota ja müüa oma elektrit.

Mais sai alguse ELi saarte puhta energeetika algatus, mille eesmärk on ELi saartel vähendada sõltuvust energiaimpordist, kasutades paremini ära taastuvenergiaallikaid ning võttes kasutusele uuemad ja innovatiivsed energiasüsteemid. Nii saavad saared lisaks madalamatele energiakuludele kasu ka puhtamast õhust ja väiksemast kasvuhoonegaaside heitest.

Fossiilkütustel põhinevast majandusmudelist eemaldumisel ei tohiks tähelepanuta jätta ühtegi piirkonda. Detsembris avati uus platvorm, et aidata kivisöest sõltuvates piirkondades arendada projekte ja pikaajalisi strateegiaid. Eesmärk on lükata käima üleminekuprotsess ning aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme.

Energiatõhusus

Märtsis kirjutati alla kokkuleppele, mis käsitleb selgemaid energiatõhususe märgistamise eeskirju, sealhulgas tootekirjelduse kategooriate muutmist, et võtta arvesse viimaste aastate edusamme. Koos ökodisainiga võiks läbivaadatud energiatõhususe märgis aidata kodumajapidamistel säästa ligi 500 eurot aastas.

Lisaks hoonete energiatõhususe parandamise uusi eeskirju käsitlevale poliitilisele kokkuleppele täpsustati 2017. aastal juhiseid energiatõhususe lepingute kajastamise kohta rahvamajanduse arvepidamises. See lihtsustab koolidel, haiglatel ja muudel avalikel hoonetel, mis moodustavad rohkem kui 10% kõigist ELi hoonetest, investeerimist energiatõhususe suurendamisse.

Mais avas Euroopa Investeerimispank Euroopa kohaliku energiaabi fondi. Sellega aidatakse piirkondlikel ametiasutustel valmistada ette energiatõhususe ja taastuvenergia projekte.

Septembris kirjutasid kõik liikmesriigid alla Tallinna e-energia deklaratsioonile, mille eesmärk on toetada liikmesriikide ja erasektori vahelist koostööd energia digiteerimise laiapõhjalise strateegia väljatöötamiseks.

Novembris avaldas EL aruande, milles hinnatakse liikmesriikide edusamme 2020. aasta riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisel. Üks peamisi järeldusi oli, et kuigi energiatarbimine suurenes 2015. aastal osaliselt külmema talve ja madalamate kütusehindade tõttu, oli EL 2020. aasta energiatõhususe eesmärgi täitmisel endiselt graafikus.

Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus

Energiavarustuskindluse tagamine ELi tarbijatele on üks energialiidu alustalasid. 1. novembril, vahe­tult enne talvist kütteperioodi, jõustusid uued eeskirjad, millega aidatakse parandada liikmesriikide­vahelist koordineerimist ning lahendada kiiremini ja tõhusamalt gaasivarustusega seotud kriise. Tõsise kriisi korral on liikmesriigid kohustatud aitama oma naaberriike, et kodud ei jääks külmaks.

Osana laiemast eesmärgist arendada Balti riikides välja mitmekesised ja turvalised gaasiturud, avas Läti aprillis oma gaasituru konkurentsile, mis tähendab, et tarbijad ei pea enam lootma ühele tarnijale.

Kesk- ja Kagu-Euroopa energiaühendusi käsitleva komisjoni algatuse raames peetud neljas kõrge­tasemeline ministrite kohtumine oli oluline verstapost kogu piirkonna jaoks. Ministrid kirjutasid alla vastastikuse mõistmise memorandumile, mis hõlmas ühist lähenemisviisi elektriturgude, energiatõhususe ja taastuvenergia arendamisele. Jõuti kokkuleppele selles, kuidas leida hiljemalt 2018. aasta mai lõpuks parim lahendus Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa süsteemiga.

Tuumaohutus on jätkuvalt ELi peamine prioriteet. 2017. aasta mais avaldas EL oma esimese aruande radioaktiivsete jäätmete ning kasutatud tuumkütuse ohutu ja vastutustundliku käitlemise kohta ELis. Aruanne annab selge pildi praegusest olukorrast ning selles leitakse, et standardid on ELis paranenud. Aruandes rõhutatakse olulisi valdkondi, mis vajavad täiustamist ning rohkem tähelepanu. Rahvusvahelisel tasandil aasta jooksul toimunust tuleb mainida ELi ja Iraani rahvusvahelist tuumaohutuse seminari, mis toimus 28. veebruaril ja 1. märtsil Brüsselis.

Täielikult lõimitud liidusisene energiaturg

Jätkatakse jõupingutusi ühtse turu loomiseks, kus puhas energia saab vabalt ja turvaliselt liikuda. Kolmandas aruandes energialiidu olukorra kohta kinnitati, et energiasüsteemi ümberkujundamine ei ole võimalik, kui taristut tulevase energiasüsteemi vajadustega ei kohandata. Palju tööd on juba tehtud, kuid kitsaskohad jäävad, eelkõige elektrisektoris. Selle probleemi lahendamiseks võttis komisjon novembris vastu teatise, milles seatakse eesmärk ühendada 2030. aastaks 15% elektrivõrkudest. Komisjon avaldas ka kolmanda ühishuviprojektide loetelu, mis sisaldab 173 üle­euroopalist projekti. Esimest korda on selles loetelus neli riikidevahelise CO₂-transpordivõrgu projekti.

Projektide rakendamise toetamiseks on EL investeerinud 96 elektri-, gaasi- ja nutivõrkude taristu projekti 1,7 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastust, millest eraldatakse aastatel 2014–2020 energiaprojektidesse 5,35 miljardit eurot. Aprillis eraldas EL rahastu kaudu 800 miljonit eurot elektri-, gaasi- ja nutivõrkude taristu projektide jaoks.

EL on jätkanud tööd elektrivõrkude ja gaasijuhtmete ühendamiseks liikmesriikide vahel, sealhulgas sellise põhjapoolse gaasikoridori rajamiseks, mis ulatuks Norrast Taani kaudu Poolasse, Prantsusmaa ja Iirimaa elektrisüsteemide vahelise Keldi ühenduse loomiseks ning Kesk- ja Kagu-Euroopas gaasi vaba liikumist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Lisaks investeerib EL 101,4 miljonit eurot veeldatud maagaasi terminali rajamiseks Horvaatias Krki saarel.

2017. aastal jätkas EL tööd riiklikke võimsuse tagamise mehhanisme käsitleva riigiabi uuringuga. Eelkõige uuriti, kas sellised mehhanismid tagavad piisava elektrivarustuse, moonutamata konkurentsi või kauplemist ühtsel turul. Mõned liikmesriigid on kehtestanud võimsuse tagamise mehhanismid, et tagada pidev ja piisav varustatus. EL teeb nüüd liikmesriikidega koostööd, et tagada nii olemasolevate kui ka kavandatavate meetmete vastavus riigiabi eeskirjadele.

Rahvusvahelisel tasandil tegi komisjon muu hulgas ettepaneku pidada Venemaaga läbirääkimisi projekti „Nord Stream 2“ toimimise põhimõtete üle. Projektiga tuuakse Venemaa gaasitarned ELi turule.

Selleks et parandada ELi energia siseturu toimimist ja suurendada liikmesriikidevahelist solidaar­sust, tegi komisjon novembris ettepaneku kehtestada ühiseeskirjad gaasi siseturule sisenevate gaasijuhtmete kohta.

Majanduse CO₂-heite vähendamine

Ülemaailmsete kliimameetmete edendamine

Kogu aasta jooksul jätkas EL rahvusvaheliste kliimameetmete toetamist. Juunis teatasid Ameerika Ühendriigid oma kavatsusest taganeda 2015. aastal Prantsusmaal Pariisis sõlmitud üleilmse tähtsu­sega kliimakokkuleppest. EL ja rahvusvahelised partnerid kinnitasid seejärel veendunult oma ühist otsust Pariisi kokkulepe täielikult rakendada, et hoida keskmise temperatuuri tõus maailmas kindlalt alla 2 °C võrreldes tööstuseelse tasemega.

Koos 79 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigiga kutsus EL maailma üldsust üles jätkama sama hoogsalt võitlust kliimamuutuse vastu. Septembris Kanadas Montrealis toimunud ministrite kohtumine, mida aitasid võõrustada EL, Kanada ja Hiina, tõi kokku riigid kõikjalt maailmast, et kiirendada kogu maailmas üleminekut vähese CO₂-heitega majandusele.

EL jätkas rahvusvahelisi läbirääkimisi, eeskätt novembris Bonnis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil, et töötada välja Pariisi kokkuleppe rakendamiseks vajalik kord ja suunised.

Detsembris tippkohtumisel „Üks planeet“, mida võõrustas Pariisis Prantsusmaa president Emmanuel Macron, esitles komisjon uut kogu planeeti hõlmavat tegevuskava, mis sisaldab kümmet ümberkujundavat algatust tänapäevase ja õiglase ühiskonna saavutamiseks.

Näiteks kuulutas komisjon ELi välisinvesteeringute kava osana välja investeeringud kolmes sihtvaldkonnas, et kaasata 2020. aastaks Aafrika ja Euroopa naaber­riikide jaoks jätkusuutlikke investeeringuid vähemalt 44 miljardi euro ulatuses. Need kulutused peaksid 2020. aastaks looma investeeringuid kuni 9 miljardi euro ulatuses.

EL on jätkuvalt pühendunud ühisele üleilmsele eesmärgile mobiliseerida 2020. aastaks ja kuni 2025. aastani mitmesugustest allikatest 100 miljardit USA dollarit aastas, et rahastada kliimameetmeid arenguriikides. Komisjon suurendab ka edaspidi märkimisväärselt kliimamuutuse mõjudega kohanemise meetmete rahastamist. 2016. aastal eraldasid EL ja selle liikmesriigid kliimameetmete rahastamiseks kokku 20,2 miljardit eurot, mis on 2015. aastaga võrreldes üle 15% rohkem.

ELi Pariisis võetud kohustuste täitmine

EL juhib rahvusvahelist tegevust, mille eesmärk on kõrvaldada järk-järgult kasutuselt ohtlikud kliima soojenemist põhjustavad gaasid ehk fluorosüsivesinikud, mida tavaliselt kasutatakse kütte- ja jahutusseadmetes. Süsinikdioksiidist tuhandeid kordi võimsamate fluorosüsivesinike heite kiire kasvu pidurdamine aitab oluliselt kaasa Pariisi kokkuleppes sätestatud temperatuurieesmärgi saavutamisele. Peaaegu 200 riiki leppisid 2016. aasta oktoobris Rwandas Kigalis kokku, et piiravad järk-järgult nende gaaside tootmist ja kasutamist. 2017. aasta novembris algatasid ELi liikmesriigid protsessi kokkuleppe jõustumiseks, mis peaks toimuma 2019. aasta jaanuaris. EL pälvis poliitilise juhtimise auhinna oma panuse eest kokkuleppe sõlmimisse.

ELis on kokku lepitud kõigis peamistes ettepanekutes, mis on vajalikud kokkuleppe alusel võetud kohustuste täitmiseks, et vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrra. Need hõlmavad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamist, liikmesriikide heitkoguste sihttasemeid, maakasutussektori lõimimist ELi kliimaalastesse õigusaktidesse ning lennunduse heitkoguste vähendamist.

Novembris jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu esialgsele kokkuleppele vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem 2020. aastale järgnevaks perioodiks. See on ELi peamine vahend kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kulutõhusal viisil ning selle reformimine aitab ELil saavutada suure osa võetud kohustusest vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 40% võrra.

Läbivaatamise käigus muudetakse süsteemi oluliselt, et kiirendada heitkoguste vähendamist ja kahandada CO₂-turul lubatud heitkoguse ühikute ülepakkumist, kehtestatakse täiendavad kaitsemeetmed, et pakkuda ELi ettevõtetele vajaduse korral lisakaitset kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohu eest, ning võetakse kasutusele mitu mehhanismi, et aidata ettevõtetel ja elektrisektoril lahendada vähese CO₂-heitega majandusele üleminekuga seotud probleeme innovatsiooni ja investeeringute valdkonnas.

EL võttis vastu ka meetmed, millega kaitstakse heitkogustega kauplemise süsteemi keskkonnaalast terviklikkust, kui liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigis selle EList väljaastumise tõttu lõpetatakse.

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon jõudis kokkuleppele ülemaailmses turupõhises meetmes, mille eesmärk on stabiliseerida rahvusvahelise lennunduse heitkogused 2020. aasta tasemel heite kompenseerimise teel. Sellest tulenevalt muutis EL oma heitkogustega kauplemise süsteemi, et selle geograafiline ulatus oleks endiselt piiratud üksnes Euroopa-siseste lendudega. Sellega säilitatakse lennundussektori panus ELi kliimaeesmärkide täitmisse ja aidatakse kaasa üleilmse turupõhise meetme sujuvale rakendamisele.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi sidumine samalaadsete süsteemidega kasvatab turu suurust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, alandades sellega kliimamuutustega võitlemise kulusid. Novembris allkirjastasid EL ja Šveits kokkuleppe oma süsteemide ühendamiseks. ELi jaoks on see esimene sedalaadi kokkulepe, mille on sõlminud Pariisi kliimaleppe kaks osalist. Lisaks tõhustab EL CO₂-turgude alast koostööd Hiinaga, enne kui Hiina võtab kasutusele oma heitkogustega kauplemise süsteemi.

Detsembris saavutati poliitiline kokkulepe jõupingutuste jagamist käsitleva määruse kohta, mille abil vähendatakse transpordi-, hoonete-, jäätme- ja põllumajandussektori heitkoguseid kooskõlas ELi 2030. aasta kliimaeesmärkidega. Jõuti kokkuleppele ka maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud heitkoguste arvestamise uutes eeskirjades. Uute eeskirjadega suurendatakse maa ja metsade rolli CO₂ sidujana ning soodustatakse nende tootlikku ja säästvat kasutamist, edendades biomajandust ja kliimaga arvestavat põllumajandust.

Eesmärk on puhas, konkurentsivõimeline ja ühendatud liikuvus

2017. aastal algatas komisjon hulga ettepanekuid ELi liikuvuse ja transpordi ajakohastamiseks. Ettepanekute eesmärk oli aidata sektoril minna üle puhtale energeetikale ja digilahendustele ning samal ajal tagada, et sektor oleks endiselt konkurentsivõimeline ja sotsiaalselt kaasav.

Mais esitleti Euroopa liikuvuse paketti. Selle peamised eesmärgid on muuta liiklus ohutumaks ja vähendada süsinikdioksiidi heidet, õhusaastet ja ummikuid.

Novembris järgnes sellele veel üks meetmepakett, mille eesmärk on stimuleerida innovatsiooni uue tehnoloogia ja ärimudelite valdkonnas ning edendada kõigi transpordiliikide tõhusamat kasutamist kaubaveol. Meetmed hõlmavad sõiduautode ja kaubikute CO₂-heite uusi sihttasemeid käsitlevat ettepanekut, millega püütakse kiirendada üleminekut vähese heitega ja heitevabadele sõidukitele. Ettepaneku kohaselt peab ELis müüdud uute sõiduautode ja kaubikute CO₂-heite keskmine tase olema 2030. aastal 30% väiksem kui 2021. aastal.

Komisjon on käima lükkamas mitut algatust, mis on seotud puhta, ühendatud ja konkurentsivõimelise liikuvusega. Ulatuslik elektrisõidukite kasutamine kogu ELis tähendab, et nõudlus akude järele kasvab märkimisväärselt. Seepärast töötab komisjon ELi akuliidu loomise nimel, mis ühendaks liikmesriike ja akude väärtusahelas osalevaid ettevõtjaid. See on kavas ellu kutsuda 2018. aasta veebruaris puhta energeetika valdkonna ettevõtjate foorumil.

Kliimameetmete lõimimine eri poliitikavaldkondadesse

Selleks et toetada ELi üleminekut säästvamale ja vähem CO₂-heidet tekitavale majandusele, kiitis komisjon heaks ELi eelarvest keskkonna- ja kliimameetmete programmi LIFE raames eraldatava 222 miljoni euro suuruse investeerimispaketi. Sellega võetakse kasutusele lisainvesteeringud, mille tulemusena toetatakse 20 liikmesriigis 139 uut projekti kokku 379 miljoni euroga. Projektid aita­vad liikmesriikidel minna üle ringmajandusele ja toetavad loodust käsitleva ELi tegevuskava rakenda­mist. Rahastamine aitab näiteks suurendada Euroopa ühe tihedaima liiklusega veetee – Belgia Scheldti jõe estuaari – vastupanuvõimet, arendada kõrbetormide prognoosimise vahendeid ja vähendada soojussaarte mõju linnades.

ELi uuendatud tööstuspoliitika

Septembris kuulutas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker Euroopa Liidu olukorra kohta peetud kõnes välja tööstuspoliitika uue strateegia, millega soovitakse ELi tööstust võimsamaks muuta, et kestlik majanduskasv ja uute töökohtade loomine võiksid jätkuda. Uus strateegia ühendab kõik juba olemas olevad ja uued algatused ühte ulatuslikku tööstusstrateegiasse ning selgitab kõigi strateegiasse kaasatud osapoolte ees seisvaid ülesandeid.

Muudame kaupade ja teenuste vaba liikumise praktiliselt toimivaks

Suurem osa liikmesriikidevahelisest toodetega kauplemisest allub ühtlustatud eeskirjadele. See tähendab, et kõigi toodete jaoks kehtivad ühesugused standardid ja piiriülese kaubanduse puhul puuduvad tõkked. Kui ühtseid eeskirju ei ole kehtestatud, kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet. See tähendab, et kui toodet peetakse müügikõlblikuks ühes liikmesriigis, võib seda müüa kõigis liikmesriikides. Samas ei toimi see põhimõte tegelikkuses alati nii, nagu peaks toimima, sest kaupu võidakse piiril kinni pidada, kuigi nendega peaks olema võimalik vabalt kaubelda kõigis ühtse turu riikides. Uue ettepaneku kohaselt võivad need, kes ühes liikmesriigis kaupa müüvad, kasutada vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni tõendamaks, et toode vastab kõigile teises liikmesriigis kehtivatele nõuetele. Seda ettepanekut koostati paralleelselt teise ettepanekuga, mille eesmärk on tugevdada turujärelevalvet, et riigiasutused saaksid riigis müüdavat kaupa paremini kontrollida.

ELi tähelepanu keskmes on endiselt see, et ühtne turg hakkaks nii inimeste kui ka ettevõtjate heaks paremini tööle. Samas on ikka veel tõkkeid, mis takistavad ettevõtjatel tegevust alustada ja laiendada. Seetõttu võivad hinnad tõusta ja tarbijate valikuvõimalus kahaneda. Et seda suundumust vastupidiseks pöörata ning uusi töökohti luua ja majanduskasvu suurendada, peavad liikmesriigid püüdma ühtse teenusteturu võimalusi paremini ära kasutada.

2017. aastal tutvustati meetmepaketti, mis aitaks ettevõtjatel ja kutsetöötajatel kogu ELi elanik­konnale lihtsamalt teenuseid osutada. Meetmete hulgas on Euroopa teenuste e-kaart, mis kujutab endast lihtsustatud elektroonilist menetlust, millega hõlbustatakse ettevõtlus- ja ehitusteenuste osutajate jaoks välisriigis teenuste osutamisel nõutavate haldusformaalsuste täitmist. Teise ettepanekuga püütakse tagada, et nõuded, mida liikmesriigid kohaldavad kutsealade reguleerimisel, oleksid proportsionaalsed ja põhjendatud.

Hoogustame hankeid ja innovatsiooni

Osana ELis investeeringute hoogustamisel tehtavatest jätkuvatest jõupingutustest ning selleks, et tugevdada ühtset turgu, esitas komisjon oktoobris ettepaneku „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse“. Selles on sätestatud tõhusama ja jätkusuutlikuma riigihankestrateegia põhimõtted, milles kasutatakse täiel määral ära digitehnoloogia võimalusi menetluste lihtsustami­seks ja kiirendamiseks.

Pakkumises, millega julgustati ettevõtjaid, eriti väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning idufirmasid, investeerima innovatsiooni ja loovusse, tegi komisjon ettepaneku võtta meetmed, millega tagatakse intellektuaalomandi õiguste tõhus kaitse. Meetmetega antakse hoogu ELi kollektiivsele suutlikkusele püüda kinni „suur kala“, mis on peidus võltstoodete ja piraatsisu taga ning kahjustab ettevõtjaid ja töökohti. Meetmetega kaitstakse ka tarbijate tervist ja ohutust sellistes valdkondades nagu meditsiin ja mänguasjad. Ettepanekus sisalduv patendi litsentsimise süsteem aitab ilmselt kasutusele võtta tehnoloogiaid, mis võimaldavad võrguühenduste (asjade internet) kasutuselevõttu nutitelefonidest internetiühendusega autodeni.

Finantsteenused: paremad tooted ja suuremad valikuvõimalused tarbijatele

EL on pühendunud süvendatud ja õiglasema ühtse turu arendamisele, sh selleks vajalike digivahendite arendamisele. Mis puudutab finantsteenuseid, siis tähendab see konkurentsi suurendamist ja valiku laiendamist nii, et tarbijad saaksid nautida madalamaid hindu ja paremat kvaliteeti, vaatamata sellele, kas nad kasutavad finantsteenuseid (nagu pangakontod, autokindlustus, rahaülekanded ja pensioni väljamaksed) välis- või koduriigis. Finantsteenuse osutajate seisukohast seisneks kasu selles, et neile oleks avatud ELi turg tervikuna.

Just seepärast esitas komisjon tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava, milles määratakse kindlaks valdkonnad, mille kallal on vaja töötada, et tarbijad saaksid parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuseid. Tegevuskavaga püütakse muude eesmärkide hulgas muuta autojuhtide jaoks lihtsamaks boonusklassi kasutamine välismaal, vähendada muus vääringus kui euro tehtavate piiriüleste tehingute tasusid ning õiguslikke ja regulatiivseid takistusi, mis mõjutavad ettevõtjaid, kes soovivad oma tegevust välisriiki laiendada.

Varsti hakkavad tarbijad ELis kasu lõikama eri pensionikogumisvormide suuremast valikust, sest komisjonil on kavas luua uut liiki pensionitooted. Praegu on pensionikindlustuse vabataht­likud kavad ELis killustatud ja ebaühtlased. Kavandatavad uut liiki vabatahtlikud personaalsed pensionitooted annavad tarbijatele võimaluse oma pensionisääste kasvatada ja samas tarbijana oma kaitstust suurendada.

Võimaldame inimestel tööd leida ning turvaliselt ja seaduslikult töötada

Töötajate ühtne turg toimib kõige paremini, kui inimestel on võimalik leida endale sobivaid töökohti mõnes teises liikmesriigis. Aasta jooksul saavutati märkimisväärset edu Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES laiendamisel, portaalis pakutakse tööotsijatele ja töötajatele tasuta teenuseid töö­koha leidmiseks kõikjal ELis (ja ettevõtjatele vastavalt töötaja leidmiseks). 2018. aastal kaasatakse võrgustikku rohkem partnereid, näiteks tööhõiveteenuste osutajaid erasektorist, ning portaalis avalikustatakse veelgi rohkem töökohti ja CVsid.

EL jätkab ka inimeste tervise ja ohutuse kaitsmist töökohtadel. 2017. aastal avaldatud ettepanekus võtta vastu uus õigusakt, milles käsitletakse kantserogeene ja mutageene, seati eesmärgiks tööalase kokkupuute vähendamine seitsme aine (näiteks kasutatud mootoriõlid ja trikloroetüleen) puhul. Euroopa Parlament kiitis oktoobris heaks 2016. aastal esitatud ettepaneku, milles soovitati vähendada tööalast kokkupuudet 13 aine puhul.

Komisjon on aidanud liikmesriike ka töötajate vaba liikumist käsitlevate eeskirjade jõustamisel, selleks jätkati lähetatud töötajaid käsitlevate eeskirjade läbivaatamist sooviga muuta need eeskirjad tuleviku nõudmistele vastavaks. Nende eeskirjadega kaitstakse selliste töötajate õigusi, keda tööandja on ajutiselt saatnud tööle teise liikmesriiki. Läbivaadatud eeskirjadega kehtestataks põhimõte „samal kohal võrdse töö eest võrdne tasu“ ning tugevdataks ühtse turu toimimise õiglust ja sotsiaalset jätkusuutlikkust, eeskirjadest oleks kasu nii ettevõtjatel kui ka töötajatel, sest nende vahendusel loodaks võrdsed tingimused. Oktoobris kiitis Euroopa Liidu Nõukogu kehtiva direktiivi läbivaatamise käigus sätestatud üldpõhimõtted heaks ning novembris alustasid parlament ja nõukogu läbirääkimisi selles küsimuses kokkuleppele jõudmiseks. 2017. aasta lõpus läbirääkimised alles kestsid.

Parlamendis ja nõukogus jätkus töö ka selleks, et saavutada kokkulepe ettepaneku üle, mille komisjon esitas 2016. aastal ja milles käsitleti sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate eeskirjade ajakohastamist. Ettepaneku eesmärk on tagada, et need eeskirjad oleksid õiglased, selged ja lihtsasti kohaldatavad ning et nendest saaksid kasu ELis piiriüleselt töötajad ja maksumaksjad.

Eeskirjad, mida järgitakse, ja lihtsamaks muudetud menetlused

Ühtse turu eeskirjadest tulenevaid õigusi saavad inimesed ja ettevõtjad täies ulatuses kasutada üksnes siis, kui ühiselt kokku lepitud eeskirjad on eesmärgipärased ning kui neid kohaldatakse nõuetekoha­selt kogu ELi territooriumil. Selle tagamiseks on väga oluline, et aktuaalne turuteave oleks aegsasti kättesaadav, samuti on tähtis saada toetust probleemide ilmnemise korral. Portaal Teie Euroopa on aidanud 2017. aastal leida kodanikel ja ettevõtjatel praktilist teavet ühtsel turul kehtivate õiguste kohta 20 miljonil korral. Aasta jooksul vastati portaali Teie Euroopa Nõuanne vahendusel üle 22 000 küsimusele ühtsel turul kehtivate õigusaktide kohta ning portaali Solvit kaudu lahendati üle 2000 konkreetse juhtumi, kus kodanikel ja ettevõtjatel oli probleeme ELi ametiasutustega. Solvit, tuginedes talle saadetud abipalvete liigile, teavitab ka komisjoni valdkondadest, kus ELi õiguse kohaldamist tuleks täiustada.

Mais esitas komisjon ettepaneku ühtse digivärava kohta, mille vahendusel saaksid inimesed ja ettevõtjad ühe digitaalse andmesisestusportaali kaudu juurdepääsu kvaliteetsele teabele, veebipõhistele haldusmenetlustele ja tugiteenustele. See tähendab, et kõik praegu kohaliku kasutaja jaoks veebis kättesaadavad menetlused oleksid kättesaadavad ka teisest liikmesriigist pärit kasutajale, ning seda lisaks kohalikule keelele veel ühes ELi keeles, mis muudab nende menetluste kasutamise teisest liikmesriigist pärit inimeste jaoks lihtsamaks.

Teatavatel tingimustel võimaldaks ka kavandatud ühtse turu teabevahend koguda andmeid juhtudel, kus ühtset turgu reguleerivate õigusaktide kohaldamine on väga keeruline.

Juulis võttis komisjon vastu teatise veebis müüdavate toodete turujärelevalve kohta. E-kaubanduse kiire areng on liikmesriikide ametiasutuste jaoks kaasa toonud probleeme seoses toodete ohutuse ning ELi eeskirjadele vastavuse kontrollimisega. Kõnealuse teatise eesmärk on selgitada küsimusi ja pakkuda lahendusi. See aitab parandada veebis müüdavate toodete turujärelevalvet, mis on kasulik tarbijatele, ning tagab ettevõtjatele võrdsed võimalused.

Arukas, sotsiaalselt õiglane ja konkurentsivõimeline liikuvus

Transport ja liikuvus on ELi majanduse ja konkurentsivõime seisukohast üliolulised. Selles sektoris esineb aga hulgaliselt probleeme. Kehtivaid sotsiaalvaldkonna õigusakte ei kohaldata ega jõustata ELi territooriumil ühtviisi. Varifirmad seavad end sisse liikmesriikides, kus neil tegelikku tegevust ei toimu, kuid kus nad kasutavad ära leebemaid eeskirju. Ainuüksi maanteetransport moodustab peaaegu viiendiku ELi kasvuhoonegaaside heitest. Mais kehtestas komisjon pikaajalise strateegia, millega tagada 2025. aastaks konkurentsivõimeline, puhas ja ühendav liikuvus.

See strateegia on sätestatud komisjoni teatises „Säästva liikuvuse suunas“. Komisjon esitas lisaks strateegiale kaheksa seadusandlikku ettepanekut, milles tegeleti konkreetselt maanteetranspordi­valdkonnaga. Ettepanekud on muu hulgas mõeldud selleks, et parandada kaupade maanteeveo turu toimimist, aidata parandada töötajate sotsiaal- ja töötingimusi ning lihtsustada riiklikku miinimumpalka käsitlevate eeskirjade kohaldamist. Komisjoni laiemad eesmärgid on edendada jätkusuutlikku maanteevedu, kehtestada tollimaksud, mis kajastavad õhusaaste väliskulu, kasutada bürokraatia kõrvaldamiseks digilahendusi ja integreerida omavahel eri transpordiliike. Eeldatavasti ei saa nendest meetmetest pikaajalist kasu üksnes transpordisektor, vaid nendega edendatakse ka töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid.

Juunis võttis komisjon vastu algatuste paketi, mille eesmärk oli täiustada lennundussektori tööd kooskõlas Euroopa lennundusstrateegiaga. Üks esitatud algatustest on ettepanek, millega aida­takse tagada ELi lennuettevõtjate konkurentsivõimet ning millega toetatakse ühtlasi tööhõivet ja majanduskasvu sellistes sektorites nagu lennujaamateenuste ja aeronavigatsiooniteenuste osuta­mine. Komisjon loetles ka mitu praktilist sammu, millega saab parandada lennuliikluse korralda­mise teenuste järjepidevust tööstuspoliitika vaatenurgast. Rikkumata ühelgi moel streigiõigust, saab nende praktiliste meetmetega lennuliikluse häireid vähendada.

Sätestati ka suunised ELis lennuettevõtjate suhtes kohaldatava omandiõiguse ja kontrollinõuete kohta. Eesmärk on aidata neid eeskirju paremini mõista ja seeläbi lihtsustada välisinvesteeringute tegemist, mis omakorda toob kasu ELi lennundussektori tööhõivele. Komisjon kutsus Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma kiiremas korras vastu ELi ühtse Euroopa taeva algatusega kavandatud meetmed. Need meetmed aitaksid parandada lennuliikluse korraldamise süsteemi tõhusust, vähendada killustatust ja viia lennuliikluse häired miinimumi.

Parlament ja nõukogu leppisid kokku, et lihtsustatakse ja parandatakse ELi vetes sõitvate reisilaevade ohutusnõudeid. Selle seadusandliku ajakohastamisega võetakse arvesse saadud õppetunde, sh õnnetusjuhtumite ja tehnoloogia arenguga seotud kogemusi. Muude paranduste hulgas tagatakse ajakohastamisettepanekuga pädevatele asutustele hädaolukorra puhul viivituseta juurdepääs asjakohastele andmetele.

Konkurents, mis soodustab innovatsiooni

Komisjoni ülesanne ühinemiste kontrolli valdkonnas tegutseva konkurentsiametina on tagada, et ühinemine ei takista inimestel ELis kasutada konkurentsist tulenevaid eeliseid (nt madalamad hinnad, suuremad valikuvõimalused tarbijatele ja tooteinnovatsioon). 2017. aastal kiideti heaks kaks märkimisväärset ühinemist põllumajanduskeemia sektoris ning seati ühinemiseks tingimused. Need ühinemised olid järgmised: ettevõtja ChemChina omandas ettevõtja Syngenta ning ettevõtjad Dow ja DuPont ühinesid. Innovatsioon on põllumajanduskeemiatööstuses tähtsaim faktor ning komisjon hindas, milliseid tagajärgi ühinemine innovatsiooni seisukohast tulevikus kaasa tooks. Ettevõtjate Dow ja DuPont ühinemise kohta tuleb märkida, et mõlemal ettevõtjal oli uute pestitsiidide väljaarendamiseks käsil mitu samalaadset projekti. Üks oluline osa õiguskaitsevahendist, mis aitas ühinemist heaks kiita, oli see, et ettevõtja DuPont loobus pestitsiidide valdkonnas tehtavast ülemaailmsest teadus- ja arendustegevusest.

Juunis kiitis komisjon heaks 377 miljoni euro suuruse riigiabi, mida Saksamaa ja Prantsusmaa andsid innovaatilise Airbus X6 helikopteri projekti väljaarendamiseks. Selle põhjenduseks oli, et finantsturud ei olnud valmis rahastama nii ambitsioonikat projekti, mille investeeringute tasuvus oleks tõenäoline alles kauges tulevikus, ning projektile antav toetus soodustaks uute investeeringute kaasamist.

Komisjon tegi oktoobris otsuse, et Luksemburg on andnud Amazonile põhjendamatuid maksusoodustusi ligikaudu 250 miljoni euro ulatuses. See on ELi riigiabieeskirjade kohaselt ebaseaduslik, kuna see võimaldas Amazonil maksta teistest ettevõtjatest vähem makse. Luksemburg peab ebaseadusliku abi nüüd tagasi nõudma.

Veel otsustas komisjon oktoobris kaevata Iirimaa Euroopa Liidu Kohtusse, sest Iirimaa ei ole nõudnud Apple’ilt tagasi kuni 13 miljardi euro suurust ebaseaduslikku riigiabi. 2016. aasta augustis tegi komisjon järelduse, et Iirimaa poolt Apple’ile antud maksusoodustus oli ELi riigiabieeskirjade kohaselt ebaseaduslik, kuna see võimaldas ettevõtjal maksta teistest ettevõtjatest oluliselt vähem makse. Täpsemalt võimaldas selline valikuline kohtlemine Apple’il maksta oma Euroopas teenitud kasumilt 2003. aastal äriühingu tulumaksu tegeliku määraga 1%, mis 2014. aastaks vähenes 0,005%ni.

Juunis määrati Google’ile ELi konkurentsieeskirjade rikkumise eest 2,42 miljardi euro suurune trahv, sest äriühing kuritarvitas oma otsingumootori turgu valitsevat seisundit (vt ka 2. peatükk).

Maksustamine on muudetud lihtsamaks ja pettusega võideldakse

Selleks et tagada ühtse turu sujuv toimimine, tehti ettepanek kehtestada uued läbipaistvuseeskirjad vahendajatele (näiteks maksunõustajad, raamatupidajad, pangad ja juristid), kes koostavad ja pakuvad oma klientidele maksuplaneerimisskeeme. Piiriülestest skeemidest, mille teatavad omadused võivad tekitada valitsustele kahju, tuleb nüüd enne kasutamist automaatselt maksuhaldurile teatada.

Kuna ELis on 360 miljonit inimest, kes kasutavad iga päev internetti, on vaja digitaalse ühtse turu jaoks ajakohast ja stabiilset maksuraamistikku. Septembris algatas komisjon ELi uue tegevuskava, millega tagatakse digimajanduse õiglane ja majanduskasvu soodustav maksustamine.

Komisjon esitas ka seadusandliku ettepaneku, mille alusel võetaks kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse suhtes kohaldatav lõplik käibemaksusüsteem. Kavandatud uue süsteemi aluseks on põhimõte, et maksustamine toimuks kauba sihtliikmesriigis ja tarnija maksaks maksu sihtliikmesriigis kehtiva maksumäära alusel.

Igal aastal jääb laekumata rohkem kui 150 miljardit eurot käibemaksu, mis tähendab, et liikmes­riigid kaotavad tulu, mida võiks kasutada näiteks koolide, teede ja tervishoiu jaoks. Arvestuste kohaselt on ligikaudu 50 miljardit eurot sellest summast (ehk umbes 100 eurot ühe ELi kodaniku kohta aastas) piiriülese käibemaksupettuse põhjustatud puudujääk.

Seadusandlik ettepanek, mille eesmärk on kõrvaldada käibemaksupettus, esitati novembris, et tugevdada maksuametite, tolli ja õiguskaitseasutuste koostööd. Detsembris võttis nõukogu vastu otsuse allkirjastada ELi ja Norra vaheline halduskoostöö, nõuete sissenõudmise vastastikuse abi ja käibemaksupettusega võitlemise kokkulepe.

Toetame ELi piirkondi, et nad saaksid oma tugevaid külgi edasi arendada

Üleilmastumine on toonud maailma vähem arenenud riikidele suurt kasu ja loonud ELi kodanike jaoks palju võimalusi. Ehkki üleilmastumisest saadakse palju kasu, on sellega seotud kulud sageli jaotunud ebaühtlaselt. Euroopa Liit peab muutuma vastupidavamaks, tal on vaja toetada oma piirkondi ning aidata neil luua väärtust. Selleks tuleb lisaks innovatsioonile ja digitaliseerimisele ning süsinikdioksiidiheite vähendamisele tegeleda inimeste oskuste arendamisega. See tähendab ka ELi rahaliste vahendite eraldamist piirkondadele, et nad saaksid innovaatiliste partnerluste kaasabil investeerida oma nišivaldkondade arendamisse, mis viib aruka spetsialiseerumiseni. Komisjon algatas 2017. aastal kaks katseprojekti, millega testitakse piirkondadevahelise koostöö innovaatilisi lahendusi.

Need, kes elavad ELi äärepoolseimais piirkondades, võivad olla ebasoodsamas olukorras just oma suhtelise isoleerituse tõttu. Lihtsustatud eeskirjadega muudetakse avaliku sektori asutuste jaoks lihtsamaks kulude hüvitamine ettevõtjatele, kelle kulud on suuremad seetõttu, et nad tegutsevad ELi äärepoolseimates piirkondades. Meetmega võetakse arvesse ettevõtjate konkreetseid prob­leeme, näiteks paiknemist äärealadel ja sõltuvust vähekaubeldavatest toodetest.

Tihedama majandus- ja rahaliidu poole

Kõikidelt, kes töötasid selle nimel, et kujundada Euroopa Liit tugevamaks, demokraatlikumaks ja ühtsemaks, nõudis aasta 2017 vastupidavust ja selget visiooni. Majandus- ja rahaliit on käimasoleva debati oluline osa ning tal on keskne roll sellise ELi ülesehitamisel, mis koosneb võrdsetest liikmetest ja keskendub kõige tähtsamatele küsimustele.

1. märtsil esitles komisjon valget raamatut, milles esitati viis stsenaariumi, kuidas EL võiks areneda aastani 2025 ning milliseid valikuid iga arengutee endaga kaasa tooks. Igal valikul oleksid tulevase majandus- ja rahaliidu jaoks omad tagajärjed. Kas me tahame liiduna jätkata samamoodi nagu praegu? Kas meil tuleks keskenduda ainult ühtsele turule? Kas peaksime lubama neil, kes on selleks valmis, edasi minna ja üheskoos rohkem teha? Kas peaksime keskenduma sellele, et teeme vähem, aga tõhusamalt? Või peaksime püüdma saavutada üheskoos palju rohkem?

Mais laiendas komisjon majandus- ja rahaliidu süvendamise teemalist eriarutelu, avaldades selle kohta aruteludokumendi. Aruteludokumendis esitatud ideed on osa tugevama, demokraatlikuma ja ühtsema ELi visioonist. Septembris tutvustas president Juncker oma kõnes liidu olukorrast laiemat konteksti: visiooni, mis annab kõikidele lootust, stabiilsust, õiglust ja võimalusi.

Aruteludokumendis rõhutati, et tulemusliku ja stabiilse majandus- ja rahaliidu aluseks peab olema integreeritud ja nõuetekohaselt toimiv finantssüsteem. Tuginedes viimastel aastatel juba saavutatud tulemustele, on nüüd aeg jõuda kokkuleppele selles, kuidas liikuda edasi aastani 2025. Sammud, mis nüüd on vaja astuda, on pangandusliidu väljaehitamine, pangandussektori riskide vähendamine ja jagamine ning ELi pankade muutmine veelgi vastupanuvõimelisemaks, aga ka mitmekülgsemate ja innovaatilisemate rahastamisvõimaluste loomine reaalmajanduse jaoks tõelises kapitaliturgude liidus.

Täieliku pangandusliidu loomine

Pangandusliit kaitseb finantsstabiilsust ja on oluline nii euroala kui ka ELi kui terviku sujuvaks toimimiseks. Riskide vähendamine ja riskide jagamine käivad selle loomisel käsikäes. On tehtud märkimisväärseid edusamme, et muuta ELi pangad vastupanuvõimelisemaks ja seeläbi vähendada pangandussektoris riske; praegu valmistatakse ette järgmisi samme. Pärast kriisi on komisjon teinud rohkem kui 50 ettepanekut eesmärgiga suurendada finantssektori vastupanuvõimet.

On saabunud aeg viia pangandusliidu loomine lõpule. Liikmesriigid leppisid ühtse kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi (ehk turvavõrgu) loomises kokku juba aastal 2013, ent neli aastat hiljem ei ole see ikka veel toimima hakanud. President Juncker rõhutas oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et selle toimima hakkamine on prioriteetne küsimus. Komisjon teeb ettepaneku muuta kaitsemehhanism tulevase Euroopa Valuutafondi osaks. Sellest saab oluline samm teel pangandusliidu väljaehitamise poole.

Leiti, et pikemas perspektiivis on eduka majandus- ja rahaliidu üks hädavajalikke elemente ka liikmesriikide majandus- ja sotsiaalstruktuuride vastupidavuse suurendamine. Ülejäänud olulisemad elemendid on Euroopa poolaasta (üleliiduline majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise raamistik) edasine tugevdamine ning ELilt saadava finantstoetuse sidumine struktuurireformidega. Samuti on tehtud ettepanek luua keskne võimekus aidata euroala liikmesriike, keda on tabanud makromajanduslikud šokid.

Komisjoni aruteludokumendis rõhutati, et majandus- ja rahaliitu on võimalik reformida ainult käsikäes demokraatliku vastutuse suurendamise ning euroala institutsioonide tugevdamisega. Edaspidi tuleb euroala küsimustes jagada rohkem vastutust ja otsuste tegemist ühises õigusraamistikus.

Dokumendis kinnitati tahet vähendada ka tegelikkuses vahet ELi rikkamate ja vaesemate osade vahel.

Detsembris käivitas komisjon majandus- ja rahaliidu paketi, mis sisaldab ettepanekut muuta Euroopa stabiilsusmehhanism ELi õigusraamistikul põhinevaks Euroopa Valuutafondiks. Fond jätkaks finantsraskustesse sattunud euroala liikmesriikide abistamist. Lisaks looks see ühtsele kriisilahendusfondile ühise kaitsemehhanismi ja toimiks viimase instantsi laenuandjana, et hõlbustada raskustesse sattunud pankade korrakohast kriisilahendust. Samuti on ette nähtud kiirem otsuste tegemine pakiliste juhtude korral ja otsene osalemine finantsabiprogrammide juhtimises. Aja jooksul võiks Euroopa Valuutafond töötada välja ka uusi rahastamisvahendeid, näiteks võimaliku stabiliseerimisfunktsiooni toetuseks.

Lisaks algatas komisjon arutelu uute Euroopa Liidu raamistikku kuuluvate stabiilse euroala eelarveliste toetusvahendite üle. Ta esitas oma seisukoha selle kohta, kuidas töötada ELi avaliku rahanduse raames välja teatavad euroala ja ELi kui terviku jaoks vajalikud eelarvefunktsioonid. Need funktsioonid on järgmised.

• Liikmesriikide struktuurireformide toetamine reformitoetusvahendi ja liikmesriikide palvel antava tehnilise abi kaudu.
• Spetsiaalne lähenemisrahastu euro kasutuselevõtuks valmistuvate liikmesriikide jaoks.
• Euroopa Valuutafondi / Euroopa stabiilsusmehhanismi kaudu toimiv pangandusliidu kaitsemehhanism, milles tuleb kokku leppida 2018. aasta keskpaigaks ja mis peab hakkama toimima aastaks 2019.
• Stabiliseerimisfunktsioon, millega kaitstakse investeeringuid liikmesriikides esinevate suurte asümmeetriliste šokkide korral.

Komisjon esitab vajalikud algatused mais 2018 oma 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute raames. Ajavahemikuks 2018–2020 on komisjon teinud ettepaneku tugevdada tehnilist toetust, mida ta annab liikmesriikidele struktuurireformi tugiprogrammi kaudu, kahekordistades selle rahastamispaketti ja viies selle 2020. aastaks 300 miljoni euroni.

Komisjon on pakkunud välja, et uut reformitoetusvahendit testitaks katseprojektina. Selleks on komisjon teinud ettepaneku teha Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde reguleerivasse ühissätete määrusesse sihtotstarbelisi muudatusi, mis võimaldaksid liikmesriikidel kasutada fondides oma tulemusreservi, et toetada kokkulepitud reformide rakendamist.

Samuti on komisjon teinud ettepaneku integreerida majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu ELi õigusesse, võttes arvesse sobivat paindlikkust, mida võimaldab stabiil­suse ja kasvu pakt.

Lisaks sellele selgitati majandus- ja rahaliidu paketis, millisena näeb komisjon Euroopa majandus- ja rahandusministri kaksikametikoha võimalikke funktsioone. Olles ühtaegu komisjoni asepresident ja eurorühma esimees, ühendaks minister olemasolevad kohustused ja kättesaadavad eksperditeadmised. Ta tugevdaks ka ELi ja euroala majanduspoliitika sidusust, tõhusust, läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust, austades täielikult riikide pädevusi.

Majanduskasvu ja töökohtade loomise võimaluste kasutamine

2017. aastal kehtestati Euroopa poolaasta jaoks uued, sujuvamad menetlused. Pärast mais antud soovitusi, mille Euroopa Liidu Nõukogu seejärel vastu võttis, esitas komisjon suunised kõikidele liikmesriikidele ja kogu euroalale. Nende peamine sõnum oli, et on aeg haarata võimalusest, mida pakub majanduse elavnemine, et saavutada kaasavam, tugevam ja jätkusuutlikum majanduskasv, kasutades selleks reforme, mis loovad rohkem töökohti, suurendavad lähenemist ja vastupanuvõimet ning aitavad kaasa õiglasema ühiskonna loomisele.

Kuigi prioriteedid olid ELi eri osades erinevad, leiti poolaasta protsessi käigus, et struktuurireformid, investeeri­mise hoogustamine ja riigi rahanduse edasine tugevdamine on hädavajalikud vahendid, millega turgutada ja toetada majanduse taastumist.

22. novembril algatati Euroopa poolaasta 2018. aasta tsükkel. Komisjon soovitab edasisi struktuurireforme ja kutsub liikmesriike üles hoogustama investeerimist, et toetada laienemist ning suuren­dada tootlikkust ja pikaajalist kasvu. Selles tsüklis rakendatakse esimest korda sotsiaalvald­konna tulemustabelit, mis loodi Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise ühe vahendina.

Moonutamata konkurentsi tagamine ja riigiabi kontrollimine

2017. aasta riigiabi juhtumid näitasid, et pangandusliidu raamistiku järkjärguline rakendamine võib tasapisi vähendada koormust, mida tekitab maksumaksjatele pankade päästmine. Edaspidised täiustused, eelkõige omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete kehtestamine, vähen­davad tulevikus maksumaksjate rahale tuginemist veelgi.

Esimene juhtum, millega tegeleti pangandusliidu kriisilahendusraamistiku alusel, toimus aastal 2017 ja puudutas Hispaania panka Banco Popular. Pärast seda, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu oli tema kapitaliinstrumendid konverteerinud ja alla hinnanud, müüdi pank Santanderi kontsernile. Kuna fondist abi ei antud, ei olnud komisjonil kui riigiabi valdkonna eest vastutaval asutusel tarvidust sekkuda.

Siiski on riigiabi kontroll pangandussektoris endiselt oluline. Näiteks ennetava rekapitaliseerimise puhul (kui riik paigutab maksevõimelisse panka omavahendeid, et säilitada finantsstabiilsus) kehtivad pangandusvaldkonna riigiabi erieeskirjad. Üks näiteid selle kohta on Banca Monte dei Paschi di Siena, mis sai oma põhjaliku restruktureerimiskava alusel 2017. aastal abi, mis riigiabieeskirjade kohaselt heaks kiideti.

Teatavatel tingimustel võib riikliku maksejõuetusmenetluse raames anda likvideerimisabi. Nõnda kiitis komisjon juunis heaks abi, mida Itaalia andis Banca Popolare di Vicenzale ja Veneto Bancale, et tagada nende korrakohane turult väljumine ja vältida seega majanduslikke häireid Veneto maakonnas ning ühtlasi moraaliriski ja konkurentsimoonutusi pangandussektoris.

Komisjon kiitis nendele kolmele pangale antava abi heaks tingimusel, et senised aktsionärid ja allutatud võlakirjade omanikud jagavad võlakoormat ning seega väheneb summa, mille peavad tasuma maksumaksjad.

Lõpuks võidakse riigiabi eeskirjade põhjal toimuval hindamisel jõuda järeldusele, et riik tegutseb tavalise turuosalisena ja peaks saama turutingimuste kohast tasu, mis kajastab riske, ning et seega ei ole tegemist riigiabiga. See oli nii riikliku kapitalisüsti puhul, mille Portugal tegi panka Caixa Geral de Depósitos, et toetada põhjalikku ümberkorraldusstrateegiat.

Pangandusliit

Euroopa järelevalveasutused

Septembris avaldas komisjon ettepanekud muuta ELi järelevalve pankade, finantsturgude ning kindlustuse ja pensionide üle tugevamaks ja integreeritumaks. Sellega tahetakse paremini tagada ELi eeskirjade ühetaoline rakendamine ja muuta selle valdkonna turud vastupanuvõimelise­maks. Ettepanekutes võetakse arvesse finantstehnoloogia valdkonna uusi arengusuundi ja jätkusuutlikkuskaalutluste kasvavat tähtsust.

Et pangandusliit võiks saavutada kogu oma potentsiaali ning muuta majandus- ja rahaliidu stabiilsemaks ja vastupidavamaks, piirates samas vajadust avaliku sektori riskijagamise järele, tuleb ta lõplikult valmis ehitada. Koos kapitaliturgude liiduga edendab väljakujunenud pangandusliit ELis stabiilset ja integreeritud finantssüsteemi.

Võttes arvesse juba tehtud märkimisväärseid edusamme, esitas komisjon kõrgelennulise, kuid realistliku plaani, et tagada kokkuleppele jõudmine kõikides praegu veel lahtistes pangandusliidu elementides, võttes aluseks nõukogu seni võetud kohustused. Aasta jooksul jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele edasistes olulistes sammudes, et vähendada pangandussektori riske, tuginedes komisjoni 2016. aasta novembri ettepanekutele. Need annavad näiteks pankadele suurema selguse kahjumi katmise puhvrite loomisel ja lihtsustavad vajaduse korral panga kriisi lahendamist, ilma et oleks vaja kasutada maksumaksja raha.

Juba on saavutatud suuri edusamme viivislaenude hulga vähendamisel pankade bilansis, kuid teha on veel palju. Viivislaenud mõjutavad pankade kasumlikkust ja võimet majandusele laenu anda. Samuti seavad nad kahtluse alla pangandussüsteemi stabiilsuse. Seetõttu on EL hakanud rakendama tegevuskava, et viivislaenude hulka veelgi vähendada ja mitmesuguste meetmete abil hoida juba eos ära laenude muutumine viivislaenudeks.

Jaefinantsteenused

Uued finantstehnoloogiad avaldavad finantssektorile nii tarbijate kui ka pakkujate seisukohast suurt mõju. Märtsis avaldas komisjon tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava, et tugevdada ühtset jaefinantsteenuste turgu. Tegevuskava eesmärk on parandada selles sektoris tarbijakaitset ning kasutada ära digiteerimise ja tehnoloogia arendamise võimalused, et laiendada kogu ELis tarbijate valikuvõimalusi ja juurdepääsu finantsteenustele. Samuti käivitati finantsteenuste tehnoloogilise innovatsiooni (FinTech) teemaline avalik konsultatsioon, kus käsitleti nii võimalusi, nagu juurdepääs finantsteenustele, kulutõhusus või konkurents, kui ka küberturvalisuse või andmekaitsega seotud riske. Samuti oli konsultatsiooni eesmärk hinnata olemasolevaid takistusi, mis võivad pärssida sellise innovatsiooni levikut üle Euroopa.

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Aprillis esitas komisjon ulatusliku sotsiaalpaketi, mis kujutas endast järgmist sammu tugevama sotsiaalse mõõtmega õiglasema ELi poole. Selle algatuse keskmes oli ettepanek Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta. Ettepanekus on sätestatud 20 olulisemat põhimõtet ja õigust, millega toetatakse õiglaseid ja nõuetekohaselt toimivaid tööturge ja sotsiaalhoolekandesüsteeme. Sellest sambast peab ELi paremate töö- ja elutingimuste tagamise uuendatud protsessis saama suunanäitaja.

Sambaga kaasneb hulk seadusandlikke ja mitteseadusandlikke algatusi, mis käsitlevad eelkõige lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu, töötingimusi, sotsiaalkaitse kättesaadavust ning tööaega.

Komisjoni detsembrikuine ettepanek läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta täiendab ja nüüdisajastab senist kohustust teavitada iga töötajat tema töötingimustest. Lisaks tahetakse ettepanekuga luua uued miinimumnormid, millega oleks tagatud, et kõik töötajad, sealhulgas ebatüüpiliste lepingutega töötajad, saaksid osa töötingimuste suuremast prognoositavusest ja selgusest.

Peale selle on koostatud sotsiaalvaldkonna tulemustabel, et jälgida suundumusi ja tulemusi kõigis ELi liikmesriikides 12 valdkonnas ning hinnata ELi kui terviku edusamme sotsiaalse AAA-reitingu poole liikumisel. Sotsiaalvaldkonna tulemustabeli tulemusi kasutatakse majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames ning need aitavad teravdada tähelepanu, mida selles pööratakse tööhõivele ja sotsiaalvaldkonna tulemustele. Euroopa sotsiaalõiguste sammas kuulutati välja 17. novembril Göteborgis Rootsis Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja Rootsi peaministri Stefan Löfveni korraldatud õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

Töö- ja pereelu tasakaalustamine

Aprillis tegi komisjon ettepaneku töö- ja eraelu tasakaalu kohta, millega kehtestatakse mitu uut või rangemat vanema-, isa- ja hooldajapuhkuse miinimumnormi. Kavandatud meetmed on ette nähtud eelkõige selleks, et suurendada meeste võimalusi täita lapsevanema või hooldaja kohuseid. See toob kasu lastele ja aitab suurendada naiste osalust tööturul, vähendades seeläbi naiste ja meeste tööhõive erinevust. Samuti antakse ettepanekuga kuni 12-aastaste laste vanematele ja muudele hooldajatele õigus nõuda paindlikku töökorraldust.

Euroopa sotsiaalne mõõde

Pärast Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatu avaldamist märtsis avaldas komisjon aprillis aruteludokumendi Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta, milles tõstatatakse küsimusi selle kohta, kuidas säilitada tulevases ühiskonnas ja töömaailmas meie elatustaset, luua rohkem ja paremaid töökohti, varustada inimesi õigete oskustega ning luua meie ühiskonnas rohkem ühtekuuluvustunnet. Selle arutelu üks olulisemaid panuseid oli novembris Göteborgis peetud õiglase töö ja majanduskasvu teemaline sotsiaaltippkohtumine, mis tipnes Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamisega.

Oktoobris käivitati energiatõhususe- ja energiavaesuseteemaline teadvustamiskampaania. Kam­paania korraldati katseprojektina neljas liikmesriigis (Tšehhi Vabariik, Kreeka, Portugal ja Rumeenia), selle raames töötati välja ja levitati infomaterjale ning korraldati üritusi olulise­mate sidusrühmade ja arvamus­kujundajatega, nagu omavalitsused ja tarbijaorganisatsioonid. Kui projekt osutub edukaks, kaalutakse selle laiendamist teistesse liikmesriikidesse. See kampaania on iseäranis prioriteetne tingimustes, kus paljud majapidamised ELis kannatavad ikka veel finants- ja majanduskriisi tagajärgede all. Paljudes liikmesriikides on energiavaesuse tase endiselt kõrge ja sageli mõjutab see kõige rängemalt ülalpeetavate lastega üksikvanemast koosnevaid perekondi.

Euroopa sotsiaalne dialoog

EL on teinud jätkuvaid edusamme, et viia ellu sotsiaalse dialoogi uus algus ja 2016. aasta juuni ühisavaldus, mis käsitleb Euroopa sotsiaaldialoogi põhjapanevat rolli ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kujundamise olulise osana. Tähtsamate algatuste asjus on komisjon konsulteerinud ametiühingute, tööandjate ja muude sotsiaalpartneritega. Euroopa sotsiaalõiguste samba sotsiaalse dialoogi põhimõtte kohaselt mängivad sotsiaalpartnerid rakendusetapis olulist rolli.

Inimeste potentsiaali suurendamine hariduse ja koolituse teel

Tulemuslikud haridus- ja koolitussüsteemid annavad noortele teadmisi, pädevusi ja oskusi, et neil oleks võimalik leida rahuldust pakkuv töö ning saada iseseisvateks aktiivseteks kodanikeks. Samuti annavad need töötajatele võimaluse täiendada oma oskusi, et tulla toime muutuvate töömeetodite ja tööturu vajadustega ning aidata suurendada tootlikkust ja majanduskasvu.

Haridus- ja koolitussüsteemi reformid on enamikus liikmesriikides esmatähtsad ning need olid olulisel kohal ka Euroopa poolaasta 2017. aasta tsüklis (lisateavet poolaasta kohta leiate 1. peatükist). Haridust ja koolitust käsitlevad riigipõhised soovitused esitati 14 liikmesriigile.

Reformid olid kesksel kohal ka mais vastu võetud ELi strateegias „Kvaliteetne haridus igaühele“, mis sisaldas uusi algatusi koolide arengu kohta ja kõrghariduse uuendatud tegevuskava. Novembris võttis nõukogu vastu ettepaneku kõrgkooli lõpetanute edasise tegevuse jälgimise kohta, et aidata liikmesriikidel koguda teavet selle kohta, mida lõpetanud pärast õpinguid teevad, ning komisjon sõnastas ELi juhtidele mõeldud ettepaneku selle kohta, kuidas liikuda üheskoos Euroopa haridusruumi poole, tugevdades hariduse ja kultuuri kaudu Euroopa identiteeti. Detsembris kutsusid ELi juhid Euroopa Komisjoni töötama selle nimel, et suurendada liikuvust laiendatud programmi „Erasmus+“ kaudu, luua 2024. aastaks 20 Euroopa ülikooli, propageerida keeleõpet, töötada välja Euroopa üliõpilaspilet, töötada koos liikmesriikidega kõrghariduse ja diplomite vastastikuse tunnustamise nimel ning edendada Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 kaudu kultuuri.

Tasakaalustatud ja edumeelne kaubanduspoliitika

Viimastel aastatel on rahvusvaheline kaubandus seisnud silmitsi üha suuremate probleemidega, mis on taas tekitanud kahtlusi seoses üleilmastumise mõjuga, küsimusi kaubanduslepingute eesmärgi ja väärtuse suhtes ning loonud tõelise ohu, et jälle hakkab võimust võtma protektsionism. Komisjon mõistab, et selliste probleemide lahendamiseks on rohkem kui kunagi varem vaja tõhusat, läbipaistvat ja väärtustel põhinevat kaubanduspoliitikat. Seepärast järgiti ka 2017. aastal 2015. aasta oktoobris algatatud strateegia „Kaubandus kõigile“ aluspõhimõtteid: avatus koos rangete normidega on endiselt kõige sobivamad vahendid, mille abil muuta üleilmastumine kasulikuks kõikidele ELi elanikele.

Tuginedes Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri septembris peetud kõnele olukorrast Euroopa Liidus, millele eelnes mais avaldatud aruteludokument üleilmastumise ohjamise kohta, esitasid komisjoni asepresident Jyrki Katainen ja volinik Cecilia Malmström mitmesuguste kaubandusalaste algatuste paketi. Pakett hõlmas kaubanduspoliitikat käsitlevat teatist, esialgseid volitusi läbirääkimiste pidamiseks Austraalia ja Uus-Meremaaga ning uue mitmepoolse investeerimiskohtu loomise üle, samuti välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistikku, millega tagatakse, et need investeeringud jääksid ka edaspidi ELi majanduskasvu oluliseks allikaks, kahjustamata sealjuures liidu esmatähtsaid huve. Lisaks sisaldas pakett strateegia „Kaubandus kõigile“ eduaruannet. Novembris avaldas komisjon aruande ELi vabakaubanduslepingute rakendamise kohta.

EL on Maailma Kaubandusorganisatsioonis jätkuvalt juhtpositsioonil, mis torkas eelkõige silma detsembris Argentinas Buenos Aireses toimunud 11. ministrite konverentsil. Kuigi ministrite konverents ei andnud mitmepoolseid tulemusi, kinnitas EL veel kord oma kindlat tahet osaleda organisatsiooni töös ja jätkuvat toetust lahenduste leidmiseks üleilmse mitmepoolse kaubandussüsteemi olulistele küsimustele.

ELi turulepääsu strateegia eesmärk on avada turulepääsutõkete kõrvaldamise kaudu kogu maailma turud, jäädes samas truuks tasakaalustatud, eeskirjadel põhineva ja vastutustundliku kaubanduse põhimõtetele.

Kaitsev Euroopa

EL on võtnud endale kohustuse luua eeskirjadel põhinev mitmepoolne kaubandussüsteem, mis on tema jõukuse aluseks ja oluline selleks, et muuta kaubandus kogu maailmas positiivseks jõuks. Kaubanduspoliitika kaitseb jõuliselt ka ELi ettevõtjaid ja töötajaid, kui teised peaksid rikkuma üleilmseid kaubanduseeskirju või kasutama ebaausaid kaubandustavasid.

EL on Maailma Kaubandusorganisatsioonis vaidluste lahendamiseks loodud mehhanismi üks kõige aktiivsematest ja edukamatest kasutajatest. Kui diplomaatiline sekkumine ebaõnnestub, kasutab EL oma õiguste kaitseks kõhklematult Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadel põhinevaid asjakohaseid menetlusi tagamaks, et ettevõtjad, töötajad ja põllumajandustootjad saaksid organisatsiooni liikmeks olemisest igakülgset kasu. Nii võttis Maailma Kaubandusorganisatsioon 2017. aastal vastu otsuse, et Venemaa poolt EList pärit sealihale ja sealihatoodetele kehtestatud impordikeeld on ebaseaduslik; Hiina kõrvaldas teatavate esmatähtsate toorainete ekspordi piirangud; Venemaa vähendas mitme EList pärit toote puhul kehtestatud imporditollimakse.

EL kehtestas kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega ja liidu õigusaktidega 34 kaubanduse kaitsemeedet ELi mittekuuluvate riikide ebaausate kaubandustavade suhtes, sealhulgas dumpinguvastased tollimaksud Hiinast pärit terasele (dumpingu­vastane tollimaks on maks, mille riigi valitsus kehtestab välismaise impordi suhtes juhul, kui ta leiab, et selle hind on õiglasest turuväärtusest madalam). 2017. aastal kehtestas EL 11 meedet, et kaitsta Euroopa terasetööstust. Avalikkusele kättesaadavate aruannete kohaselt on ELi terasetööstus taas muutumas kasumlikuks.

EL kaitseb oma tööstusharusid ka siis, kui ELi mittekuuluvad riigid teevad liidu ekspordi suhtes dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksudega seotud uuringuid, näiteks Austraalia (töödeldud tomatid), Hiina (kartulitärklis) ja Ameerika Ühendriikide (oliivid) algatatud hiljutised menetlused.

Detsembris leppis EL kokku dumpingu- ja subsiidiumivastaste määruste ajakohastamises, et ELi kaubanduse kaitsemeetmed suudaksid üleilmse majanduse probleemidele paremini vastu seista. Need määrused muudetakse äriühingute jaoks tõhusamaks, läbipaistvamaks ja kergemini kasutatavaks ning mõnel juhul võimaldatakse ELil kehtestada dumpinguhinnaga toodetele kõrge­maid tollimakse. Lisaks muutis EL viisi, kuidas arvutada dumpingut Maailma Kaubandusorganisat­siooni liikmetelt pärit impordi suhtes algatatud dumpinguvastaste uurimiste raames, kui hinnad ja kulud on riigi sekkumise tõttu moonutatud.

ELi eksportijad puutuvad maailma eri paigus jätkuvalt kokku kaubandustõketega, komisjoni iga-aastane aruanne kaubandus- ja investeerimistõkete kohta näitas, et 2016. aastal suurenes ELi eksportijate ees seisvate kaubandustõkete arv 10% ning 50-s maailma eri riigis tehti kindlaks 372 kaubandustõket. Aruandes märgiti, et 2016. aastal registreeritud 36 uut kaubandustõket võisid mõjutada ELi eksporti 27 miljardi euro väärtuses, kuid komisjonil on liidu turulepääsu strateegia abil õnnestunud kõrvaldada 20 muud tegurit, mis mõjutasid eksporti 4,2 miljardi euro väärtuses.

Septembris käivitas EL kolm intellektuaalomandiga seotud olulist koostöö- ja abiprogrammi Hiinaga ning Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia riikidega. Eesmärk on vähendada ebaseaduslikku kauplemist kaupadega, mis rikuvad Euroopa Liidus tegutsevate kunstnike, leiutajate ja kaubamärgiomanike intellektuaalomandiõigusi, ning edendada selliste õiguste rahvusvahelist kaitset.

EL võttis konkreetseid meetmeid, et võidelda sellise ebaeetilise tegevuse vastu nagu kauplemine konfliktipiirkondadest pärit mineraalidega. Aprillis võeti vastu uus määrus, mille eesmärk on lõpetada kauplemine loodusvaradega, mida müüakse relvastatud vägivalla õhutamiseks või alalhoidmiseks sõjapiirkondades, määrus jõustus kaks kuud hiljem. Määrusega kehtestatakse hoolsuskohustuse eeskirjad tina, tantaali, volframi, nende maakide ja kulla impordi suhtes. Selliseid metalle ja maake kasutatakse igapäevaste toodete, näiteks mobiiltelefonide, autode ja juveeltoodete valmistamiseks. Kõnealused eeskirjad hõlmavad alates 2021. aasta jaanuarist kuni 95% ELi impordist.

EL võitles ka piinamise ja surmanuhtluse vastu, asutades koos Argentina ja Mongooliaga septembris toimunud ÜRO peaassambleel liidu, mille eesmärk on lõpetada piinamisvahenditega kauplemine. 58 riigi delegatsioonid allkirjastasid poliitilise deklaratsiooni, milles kohustusid kehtestama meetmeid, nagu õigusaktid ja tõhusad nõuete tagamise süsteemid, et piirata kauplemist kaupadega, mida võidakse kasutada hukkamiseks ja piinamiseks, ning selline kauplemine lõpetada.

Euroopa võtab juhtrolli

Kaubanduslepingutega, mille üle EL on läbirääkimisi pidanud või mille üle peetakse läbirääkimisi maa­ilma eri riikidega, on seatud eesmärgiks tagada, et kaubandus tooks kõigile kasu. Need kaubanduslepin­gud avavad turud ja aitavad edasi kanda ELi väärtusi, näiteks töötajate õigusi ja keskkonnakaitset.

Seda silmas pidades tegi komisjon ettepaneku alustada läbirääkimisi investeerimisvaidluste lahendami­sega tegeleva mitmepoolse kohtu loomise üle, mis on oluline uuendus üleilmse kaubanduse juhtimises.

ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping

Jaapan on maailma suuruselt neljas majandus. Juulis saavutasid EL ja Jaapan ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu peamistes elementides põhimõttelise kokkuleppe ning detsembris teata­sid asjaosalised, et lõplikud arutelud on edukalt lõpule viidud. Lepinguga kõrvaldatakse kaubandus­tõkked ning see aitab ELil ja Jaapanil ühiselt kujundada üleilmseid kaubanduseeskirju. Kõnealusest kaubanduslepingust saab kõige olulisem kahepoolne kokkulepe, mille EL on kunagi sõlminud.

See on esimene ELi kaubandusleping, milles väljendatakse kindlat pühendumust Pariisi kliima­kokkuleppele ning mis sisaldab väikeettevõtjate jaoks ette nähtud eripeatükki läbipaistvuse ja konkreetse institutsioonilise ülesehituse kohta.

Kaubanduspartnerluslepinguga kaotatakse suurem osa ühe miljardi euroni küündivatest tollimaksu­dest, mida ELi ettevõtjad igal aastal peavad tasuma. See suurendab eksporti ja loob uusi võimalusi nii suurtele kui ka väikestele ELi ettevõtjatele, nende töötajatele ja tarbijatele. See avab Jaapani turu peamistele ELi põllumajandustoodetele ja pakub paljudes sektorites uusi kauplemisvõimalusi. ELi eksport võib kasvada kuni 20 miljardi euro võrra. Lepinguga lihtsustatakse ELi ettevõtjate jaoks ka teenuste osutamist Jaapanis sellistes valdkondades nagu meretransport ja telekommunikatsioon.

Lepinguga nähakse ette kõige rangemad tööjõu-, ohutus-, keskkonna- ja tarbijakaitsenõuded, täielikult kaitstakse avalikke teenuseid ning leping sisaldab ka eraldi peatükki säästva arengu kohta. Samal ajal lepingu sõlmimisega on EL ja Jaapan võtnud kohustuse hõlbustada omavahelist andmete liikumist.

Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping Kanadaga

ELi laiaulatuslikku majandus- ja kaubanduslepingut Kanadaga hakati ajutiselt kohaldama alates 21. septembrist.

ELi ja Kanada kaubanduskokkulepe aitab ELi ettevõtjatel aastas kokku hoida üle 500 miljoni euro, mida Kanadasse eksporditavate kaupade eest varem tollimaksudena tuli tasuda. Alates lepingu esimesest päevast kaotas kehtivuse ligikaudu 99% tollimaksudest ning ELi ettevõtjatele on tagatud ka varasemast lihtsam juurdepääs Kanada riigihangetele föderaalsel, piirkondlikul ja omavalitsuste tasandil.

Kõik ettevõtjad säästavad aega ja raha, sest ekspordiga seotud kulud ühiku kohta vähenevad, näiteks välditakse katsetamisega seotud topeltnõudeid, pikki tolliprotseduure ja suuri õiguskulusid.

Kanadaga sõlmitav leping pakub ELi põllumeestele ja toidutootjatele uusi võimalusi. Teatavate too­de­te puhul on EL avanud oma turu piiratud ja kalibreeritud viisil. Kanada toodete ulatuslikumat ­pääsu ELi turule tasakaalustab Kanada enda turu avamine valdkondades, kus Euroopa Liidu tootjad soovi­vad eksporti suurendada (nt juust, vein ja kanged alkohoolsed joogid, puu- ja köögiviljad ning töödeldud tooted). Kaubanduslepingu raames kaitstakse Kanada turul ka 143 geograafilist tähist, millega märgistatakse konkreetsetest ELi linnadest või piirkondadest pärit selgelt eristatavaid kvaliteetseid toiduaineid ja jooke, nii et jäljendatud tooteid ei saa sama nimetuse all müüa. Lepinguga kaitstakse intellektuaalomandit, viies Kanada eeskirjad kooskõlla ELi õigusaktidega, millega kaitstakse uusi tehnoloogiasuundumusi ja hallatakse digitaalseid õigusi.

Ka ELi 500 miljonit tarbijat saavad lepingust kasu, sest turule lubatakse üksnes sellised tooted ja teenused, mis vastavad täielikult kõikidele ELi eeskirjadele. See tähendab, et lepinguga ei muudeta toiduohutust käsitlevaid ELi õigusakte, sealhulgas geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate toodete kohta või hormoonidega töödeldud veiseliha keelustamise kohta kehtivaid eeskirju.

Lepe pakub ka paremat õiguskindlust teenusmajanduses, suuremat liikuvust ettevõtete töötajatele ja raamistikku, mis võimaldab vastastikku tunnustada mitmesuguseid kutsekvalifikatsioone alates arhitektidest kuni kraanajuhtideni.

Läbipaistvad ja kaasavad läbirääkimised

Läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine olid ka 2017. aastal olulisel kohal, et tagada kaubanduspoliitika puhul demokraatlikkus, avalikkuse usaldus ja aruandekohustus. Läbipaistvuse ja kaasatuse põhimõtteid tuleb järgida enne läbirääkimiste alustamist, läbirääkimiste ajal ja pärast nende lõppu, kuid ka lepingute rakendamise käigus. 2017. aastal tegi EL selles valdkonnas lisajõupingutusi ja saavutas kaubanduspoliitika läbipaistvuses juhtpositsiooni.

Septembris avaldas komisjon soovitused alustada läbirääkimisi kaubanduslepingute sõlmimiseks Austraalia ja Uus-Meremaaga ning mitmepoolse investeerimiskohtu loomiseks. Nõukogule saadetud soovitused edastati samal ajal automaatselt Euroopa Parlamendile ja kõikide liikmesriikide parlamentidele. See võimaldab liikmesriikide parlamentidel ja sidusrühmadel tutvustada võimalikult varajases etapis oma seisukohti valitsusele, kes neid nõukogus peetavatel aruteludel esindab. Nõu­kogu avaldas juhised ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu sõlmimise üle läbirääkimiste pidamiseks.

Komisjon jätkas läbirääkimisvoorudega seotud aruannete, seisukohavõttude ja läbirääkimiste käigus kaubanduslepingu teksti muutmiseks tehtud ettepanekute avaldamist. Samuti avaldas ta hulgaliselt lisamaterjale Kanada ja Jaapaniga sõlmitud kaubanduslepingute kohta, et üldsus ja ettevõtjad oleksid teadlikud nii kõnealustest lepetest kui ka sellest, kuidas neist kasu saada.

Komisjon avaldas käesoleval aastal esimese põhjaliku aastaaruande, milles hinnati ELi kaubanduslepingute rakendamist. See võimaldas teistel ELi institutsioonidel, sidusrühmadel ja kodanikuühiskonnal kontrollida, kuidas EL lepinguid rakendab. Lisaks koostab komisjon korrapäraselt mõjuhinnanguid ja kestlikkust käsitlevaid mõjuhinnanguid ning hindab oma kaubandusläbirääkimisi ja nende tulemusel sõlmitud lepinguid. Kogu hindamise vältel konsulteeritakse põhjalikult sidusrühmadega ning kohtutakse korrapäraselt kodanikuühiskonna esindajatega.

Detsembris moodustas komisjon ELi kaubanduslepingute eksperdirühma, mis on ametiühinguid, tööandjate organisatsioone, tarbijarühmi ja muid valitsusväliseid organisatsioone ühendav nõuandev organ. Eksperdirühm tutvustab komisjonile erinevaid seisukohti ja aitab kaubandusvaldkonda paremini mõista.

Muud kaubandusläbirääkimised

Aasta jooksul jätkati tööd ELi ekspordile uute turgude avamiseks ja suurendati ELiga kaubandus­lepingu sõlminud partnerite praegust arvu, mis on 91. EL alustas uusi kaubandusläbirääkimisi ja tegi käimasolevatel läbirääkimistel suuri edusamme. Läbirääkimised Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimislepingu sõlmimiseks Ameerika Ühendriikidega on peatatud ning EL on Ameerika Ühendriikidega seotud kaubandussuhete puhul kindlaks määranud valdkonnad, kus tuleks teha rohkem koostööd, et aidata leida paremaid lahendusi ülemaailmsetele probleemidele. Samal ajal allkirjastasid EL ja USA kindlustust ja edasikindlustust käsitleva kahepoolse lepingu, mis suurendab tarbijate kaitset ning vähendab kulusid ja bürokraatiat Ameerika Ühendriikides tegutsevate ELi kindlustusandjate ja edasikindlustusandjate jaoks.

Lõuna- ja idanaabruspoliitika

Lõunanaabruspoliitika puhul keskendus EL Tuneesiaga peetavatele läbirääkimistele põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomise üle, et panna alus kaubandussuhetele Põhja-Aafrikas. Juunis käivitasid komisjon ja Genfis asuv Rahvusvaheline Kaubanduskeskus läbirääkimiste toeta­miseks Euroopa – Vahemere piirkonna kaubanduse kasutajatoe. Kasutajatugi annab ettevõtjatele olulist teavet turgude, tollimaksude ja impordinõuete kohta ning aitab tugevdada majandussidemeid nii ELi ja tema üheksa Vahemere piirkonna partneri kui ka Vahemere piirkonna riikide endi vahel.

Idanaabruspoliitika raames keskendus EL põhjalike ja ulatuslike vabakaubanduslepingute raken­damisele Gruusia, Moldova ja Ukrainaga.

Ladina-Ameerika

EL jätkas 2016. aastal alustatud läbirääkimisi, et ajakohastada Mehhikoga 2000. aastal allkirjasta­tud kaubanduslepingut. Peeti viis kõnelustevooru, mille kestel tehti suuri edusamme. Uue lepinguga vähendatakse halduskoormust ja bürokraatiat, edendatakse majanduskasvu ja konkurentsivõimet, laiendatakse tarbijate valikuvõimalusi ning luuakse mõlemas riigis uusi töökohti, toetades samal ajal kestlikku arengut. Leping sisaldab kooskõlas ELi järkjärgulise kaubanduskavaga konkreetseid korruptsioonivastaseid sätteid.

2017. aastal jätkati kaubanduskõnelusi Mercosuri kaubandusbloki nelja asutajaliikmega (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay). Kõneluste eesmärk on integreerida kaks piirkondlikku turgu, kärpida tariife, suurendada oluliselt ärivõimalusi Mercosuri riikides, suurendada tarbijate valikuvõimalusi, lihtsustada halduskoormust, vähendada bürokraatiat, suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning luua uusi töökohti nii ELis kui ka Mercosuri riikides.

Novembris alustas EL läbirääkimisi Tšiiliga, et ajakohastada 2002. aastal sõlmitud ELi-Tšiili vabakaubanduslepingut. EL teeb praeguse lepingu ajakohastamise raames ettepaneku lisada lepingule soolist võrdõiguslikkust käsitlevad sätted.

Aasia ja Australaasia

Jätkusid läbirääkimised kaubanduslepingute sõlmimiseks Indoneesia ja Filipiinidega. Kõneluste eesmärk on edendada kaubavahetust ja suurendada otseinvesteeringuid ELi ja kõnealuse kahe riigi vahel. Eesmärk on sõlmida lepingud, mis oleksid sarnased 2014. aastal Singapuri ja 2015. aastal Vietnamiga allkirjastatud lepingutega. Aasta jooksul pidas EL Indoneesiaga kolm ja Filipiinidega kaks kõnelustevooru.

Märtsis leppisid EL ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon kokku, et astuvad uusi samme vabakaubanduslepingu sõlmimise üle peetavate kõneluste taasalustamiseks kahe piirkonna vahel.

EL pidas Hiinaga investeerimislepingu sõlmimiseks neli kõnelustevooru, kuid peatas investeerimislepingu sõlmimist käsitlevad läbirääkimised Myanmari/Birmaga. Komisjon esitas ettepaneku alustada kaubandusläbirääkimisi Austraalia ja Uus-Meremaaga.

Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

2017. aasta alguses hakati rakendama ELi ja mitme Lõuna-Aafrika Arenguühenduse riigi vahel sõlmi­tud majanduspartnerluslepingut. Côte d’Ivoire’i ja Ghanaga sõlmitud samalaadseid lepinguid hakati raken­dama kevadel. Juulis tugevdati veelgi ELi majanduspartnerluslepingut Ida- ja Lõuna-Aafrika riikidega (Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe) ning lepinguosaliste hulka lisati ka Komoorid.

Võitlus terrorismi ja kuritegevuse vastu Euroopas

Uued eeskirjad terrorismi ja rahapesu tõkestamiseks

Kooskõlas Euroopa julgeoleku tegevuskavaga jätkas Euroopa Komisjon tööd tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu saavutamise nimel. 2017. aastal võttis EL meetmeid terrorirünnakute ennetamiseks, liikmesriikidevahelise teabevahetuse lihtsustamiseks ja kodanike kaitsmiseks internetis.

Märtsis võeti vastu uus õigusakt, mis kriminaliseerib terrorismi eesmärgil toimuva väljaõppe ja reisimise. Lisaks tugevdab see terrorismiohvrite õigusi ja tagab neile juurdepääsu tugiteenustele nii kohe pärast rünnakut kui ka hiljem nii kaua kui vaja.

Jõudsasti edenesid arutelud Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga rangemate ELi õigusnormide kehtestamiseks, et kriminaliseerida rahapesu, tugevdada kontrolli rahavoogude üle ning külmutada ja konfiskeerida kurjategijate vara.

Detsembris saavutasid parlament ja nõukogu poliitilise kokkuleppe komisjoni ettepaneku kohta neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmiseks. See suurendab oluliselt juriidiliste isikute ja usaldusfondide kasusaavate omanikega seotud läbipaistvust ning keelustab mitmesuguste finantstoodete anonüümsuse. Need meetmed annavad võitluses rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu meie käsutusse väga kasulikud vahendid.

Pärast juunis avaldatud aruannet piiriüleste tegevustega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise mõju kohta siseturule anti liikmesriikidele ning Euroopa järelevalveasutustele soovitusi.

Võitlus terrorismi vastu internetis

Juulis peetud G20 tippkohtumisel Saksamaal Hamburgis oli Euroopa Komisjoni president Juncker üks juhtidest, kes tegi ettepaneku terrorismivastase võitluse tegevuskava kohta ja leppis selles kokku. Kavas käsitleti ka võitlust interneti terroristlikel eesmärkidel kasutamise vastu. Alates ELi internetifoorumi käivitamisest 2015. aastal on astutud konkreetseid samme, et takistada rahvusvahelistel terrorirühmitustel internetti kasutada. Ligikaudu 86% veebisisust, millele Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet juhtis internetiettevõtete tähelepanu, on eemaldatud. Juulis esitas foorum internetis terrorismi vastu võitlemise tegevuskava, milles nõutakse kiiret edasiminekut paljudes valdkondades ning millega kehtestatakse korrapärane aruandlusmehhanism tulemuste mõõtmiseks ja hindamiseks.

Detsembris jätkas komisjon kodanikuühiskonna tugevdamise programmi raames kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist, et pakkuda internetis positiivseid alternatiivseid narratiive sõnumitele, mida levitavad vägivaldsed äärmuslased ja terroristid. Programmi jaoks eraldati 6 miljonit eurot.

Võitlus ebaseaduslike uimastite vastu

2017. aastal võeti vastu uus määrus uusi psühhoaktiivseid aineid käsitleva varajase hoiatamise süsteemi ja riskihindamismenetluse kohta ning uus direktiiv uute psühhoaktiivsete ainete lisamiseks uimasti mõiste alla. Seejärel tegi komisjon detsembris ettepaneku keelustada Euroopa Liidus seitse uut psühhoaktiivset ainet, mis lisandusid juba varem 2017. aasta jooksul keelustatud üheksale ainele.

Inimkaubandus

Detsembris võttis komisjon vastu teatise, et võidelda inimkaubanduse vastu, ja seadis eelseisvaks perioodiks uued prioriteedid. Komisjoni prioriteedid keskenduvad põhivaldkondadele, mis nõuavad ELilt ja liikmesriikidelt viivitamatut tegutsemist, et lõhkuda inimkaubitsejate ärimudelid, tugevdada ohvrite õigusi ning tõhustada ELi sise- ja välispoliitilisi jõupingutusi koordineeritud ja järjepideva reageerimise tagamiseks.

Kriminaal- ja tsiviilõigus

ELi eelarvet mõjutavate kuritegude vastase võitluse hoogustamine

Juulis tegi EL olulise läbimurde ELi eelarvet mõjutavate kuritegude osas, kui parlament ja nõukogu võtsid vastu uue direktiivi, et võidelda pettuste, korruptsiooni ja muu Euroopa Liidu finantshuve mõjutava kuritegevuse, sealhulgas tõsiste piiriüleste käibemaksupettuste vastu. ELi sisekaubanduses ulatuvad käibemaksupettused hinnanguliselt 50 miljardi euroni aastas.

Oluline samm edasi oli 20 liikmesriigi poolt novembris saavutatud kokkulepe asutada Euroopa Prokuratuur ELi finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks, nende kuritegude toimepanijatele süüdistuse esitamiseks ning nende vastutusele võtmiseks. Euroopa Prokuratuur peaks kavakohaselt hakkama tööle 2020. aasta lõpuks.

Karistusregistri andmete tõhusam vahetamine

Euroopa karistusregistrite infosüsteem loodi 2012. aastal ja see võimaldab elektrooniliselt vahetada ELi liikmesriikides süüdi mõistetud isikute karistusregistrite andmeid. Juunis avaldati esimene aruanne süsteemi kasutamise kohta liikmesriikides. 2017. aastal edenesid läbirääkimised kolmandate riikide kodanike karistusregistriandmete vahetamise lihtsustamise üle.

Laste kaitsmine eri riikidest pärit vanemate lahutuse korral

Juulis tegi komisjon ettepaneku, et EL lubaks teatavatel liikmesriikidel kiita heaks kümne ELi mittekuuluva riigi ühinemine rahvusvahelise lapseröövi tsiviilõiguslikke küsimusi käsitleva Haagi konventsiooniga, mis aitaks laiendada rahvusvahelist kaitset rahvusvaheliste lapseröövide korral.

ELi ettevõtete aitamine

Juunis käivitatud ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem annab kiirema ja lihtsama juurdepääsu äriühinguid puudutavale teabele. Süsteem lihtsustab piiriülest kaubandust ja aitab suurendada usaldust ühtse turu vastu.

2017. aastal jõustunud uus seadus, mis hõlbustab piiriüleseid menetlusi, sisaldab tõhusamaid maksejõuetusnorme, millest võidavad raskustes olevad äriühingud. Samuti jätkusid läbirääkimised kavandatavate riikliku maksejõuetusmenetluse eeskirjade üle, et luua restruktureerimissüsteemid ja anda ettevõtjatele uus võimalus.

Äriühingu üldjuhtimise parandamine

Mais tugevdati aktsionäride õigusi käsitlevat seadust, mis sisaldas uusi sätteid äriühingu üldjuhtimise parandamiseks ja aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamiseks ning millega asetati investeerimine pikemaajalisse perspektiivi. Lisaks kiideti heaks äriühingu üldjuhtimise eeskirjade ja investeerimisühingute tasustamiseeskirjade muutmine.

Põhiõigused ja kohtusüsteemid

Õigusriigi kaitsmine

Komisjon jätkas oma jõupingutusi, et edendada ja kaitsta õigusriigi põhimõtte austamist Euroopa Liidus. Samuti kutsus komisjon liikmesriike üles parandama oma õigussüsteemide kvaliteeti, sõltumatust ja tõhusust. Nendel süsteemidel on eriline tähtsus õigusriigi toetamisel, ELi õiguse ühtse kohaldamise tagamisel ning ettevõtlust ja investeeringuid soodustava keskkonna edendamisel. 2017. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabelist on näha, et on tehtud uusi edusamme, kuid teatavates liikmesriikides on endiselt probleeme.

Komisjon pidas Poolaga kogu aasta vältel õigusriigi raamistiku alusel dialoogi. Juulis saatis komisjon Poola valitsusele kolmanda soovituse õigusriigi olukorra kohta, milles selgitas oma muret kavandatud kohtureformi ja konstitutsioonikohtus tehtavate muudatuste pärast. Detsembris jõudis komisjon järeldusele, et Poolal on ilmne oht rikkuda oluliselt õigusriigi põhimõtet, ning tegi ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu otsuse Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 alusel. Ettepanekule oli lisatud neljas soovitus õigusriigi olukorra kohta, milles nähti ette selged meetmed, mida Poola ametiasutused saavad võtta olukorra parandamiseks. Lisaks kaebas komisjon Poola Euroopa Liidu Kohtusse ELi õiguse rikkumise pärast seoses Poola üldkohtute töökorraldust käsitleva seadusega.

Isikuandmete parem kaitse

Jätkati tööd liikmesriikide, riiklike andmekaitseasutuste ja muude sidusrühmadega, et valmistada ette isikuandmete kaitse uued eeskirjad, mida hakatakse kohaldama alates 2018. aasta maist. Muudetud eeskirjadega antakse inimestele suurem kontroll oma isikuandmete üle ja lihtsustatakse menetlusi ettevõtete jaoks. Muudatuste eesmärk on tagada, et üksikisikute isikuandmed ELis on kaitstud olenemata sellest, kuhu neid saadetakse, kus neid töödeldakse või hoitakse, isegi väljaspool ELi.

Jaanuaris esitas komisjon rahvusvaheliste andmekaitsestandardite edendamise strateegia, et tagada isikuandmete kaitse kõrge tase, hõlbustades samal ajal andmevoogude liikumist nii äri kui ka õiguskaitse eesmärkidel. Selle strateegia üks peamine element on piisavuse otsused, mille kohaselt loetakse kolmanda riigi isikuandmete kaitse tase piisavaks, kui sealsed andmekaitset reguleerivad õigusnormid on võrreldavad ELi normidega.

EL uurib võimalust alustada kaitse piisavuse dialooge oluliste kaubanduspartnerite ja riikidega, kellel on andmekaitse valdkonnas juhtiv roll. Peamised sihtpiirkonnad on Ida-Aasia, Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika ja Euroopa naabruskond. 2017. aastal alustati dialooge Jaapani ja Lõuna-Koreaga.

Septembris 2017 vaadati esimest korda läbi ELi-USA andmekaitseraamistik Privacy Shield, mis kehtib alates juulist 2016. Läbivaatamise ja selle tulemusena koostatud aruande põhjal leidis komisjon, et andmekaitseraamistik Privacy Shield tagab andmete piisava kaitse taseme, kuid leidis, et olukorda annab veelgi parandada, ja esitas seega mitu soovitust. Lisaks jõustus veebruaris ELi-USA raamkokkulepe, millega tagati andmekaitsestandardid andmete edastamiseks ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel õiguskaitsekoostöö eesmärgil.

Õiguste kaitsmine ja diskrimineerimise vastu võitlemine

Võitlus vihakuritegude ja vihakõne vastu nii internetis kui ka väljaspool seda

Nüüd, peaaegu kaks aastat pärast internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhendi vastuvõtmist ELis, on internetiettevõtted hakanud ELi õigusest lähtuvalt kiiremini ja tõhusamalt reageerima ebaseaduslikule veebisisule.

Komisjon pidas 2017. aastal tihedat sidet ELi juudi- ja moslemikogukonnaga, aga ka muude organisatsioonidega, kes võitlevad rassismi, diskrimineerimise ning sallimatuse kõigi vormide vastu. Ta kuulas ära nende mured ja jagas teavet ELi meetmete kohta.

Samuti andis komisjon sihipärast finantstoetust ning rassismi vastu võitlemise kõrgetasemelises ELi töörühmas koostati tegevusjuhised ohvriabi korraldamiseks ja politsei ning kohtunike koolitamiseks vihakuritegude valdkonnas. 6. detsembril leppisid riiklikud ametiasutused kokku vihakuritegude andmete registreerimise põhimõtetes, mis töötati välja koostöös komisjoni ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga.

ELi põhiõiguste harta kohaldamine

2016. aasta aruanne ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta avaldati 2017. aasta mais. Oktoobris võttis nõukogu vastu oma järeldused aruande kohta, märkides, et möödunud aastal tugevdati veelgi mitme hartas sätestatud õiguse kaitset õigusaktide kogumi vastuvõtmisega. Need õigused hõlmasid süütuse presumptsiooni, õigust viibida kohtulikul arutelul, lastele ette nähtud õigusabi ja menetluslikke tagatisi, samuti kogu ELis alates 25. maist 2018 kohaldatavaid põhjalikke andmekaitsenorme, mis aitavad kodanikel saada uuesti kontrolli oma andmete üle.

Tagamaks Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine kaebas komisjon 7. detsembril Ungari tema välisriikide rahastatavaid vabaühendusi käsitleva seaduse ja kõrgharidusseaduse pärast Euroopa Liidu Kohtusse.

Võitlus diskrimineerimise vastu

2017. aastal jätkas EL võitlust diskrimineerimise vastu ning viis ellu meetmete paketi, et edendada lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste võrdõiguslikkust. Peamised kordamine­kud olid kampaania „We All Share the Same Dreams“ ning komisjoni töötajate mitmekesisuse ja kaasatuse harta.

Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku vahekokkuvõttes hinnati edusamme, mida liikmesriigid on teinud selle Euroopa suurima etnilise vähemuse elu parandamiseks. Kokkuvõttes leitakse, et romade olukord on alates 2011. aastast veidi paranenud, kuid rõhutatakse, et ligikaudu 80% roma kogukonna liikmetest on endiselt suhtelises vaesuses.

Võitlus naistevastase vägivalla vastu

EL võttis 2017. aastal meetmeid, et suurendada liikmesriikides teadlikkust naiste- ja tütarlaste­vastasest vägivallast. ELi rahastatud kampaania „NON.NO.NEIN.“ julgustab kõiki – nii mehi kui ka naisi – seisma soolise vägivalla vastu.

Juunis kirjutas EL alla Istanbuli konventsioonile. Selle rahvusvahelise lepingu puhul on tegemist esimese Euroopa kokkuleppega, milles on sätestatud õiguslikult siduvad standardid naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamiseks, ohvrite kaitsmiseks ning kuritegude toimepanijate karistamiseks.

Puuetega inimeste õiguste tagamine

Puuetega inimesi käsitleva Euroopa strateegia rakendamise praeguse seisu kohta koostatud aru­andes märgiti, et alates 2010. aastast on kõigis kaheksas tegevusvaldkonnas (juurdepääsetavus, osalus, võrdsus, tööhõive, haridus ja koolitus, sotsiaalkaitse, tervishoid ja välistegevus) tehtud konkreetseid edusamme.

Saavutuste hulka kuulus ka komisjoni ettepanek Euroopa ligipääsetavuse akti kohta. Selle ettevõtlust soosiva direktiiviga parandatakse juurdepääsu teatavatele igapäevastele toodetele ja teenustele, nagu mobiiltelefonid, arvutid, e-raamatud, e-kaubandus ja pangateenused. 2017. aastal võttis parlament ettepaneku kohta vastu raporti ja nõukogu kiitis heaks selle üldise lähenemisviisi.

Selleks et puuetega inimestel oleks Euroopa Liidus kergem reisida, võttis EL kasutusele ELi puudega isiku kaardi. Tegemist on katseprojektiga, mis hõlmab kaheksat liikmesriiki (Belgia, Eesti, Itaalia, Küpros, Malta, Rumeenia, Sloveenia ja Soome). Kaart annab puuetega inimestele võrdse juurdepääsu teatavatele soodustustele peamiselt kultuuri, vaba aja veetmise, spordi ja transpordi valdkonnas. Esimesed sellised kaardid võeti kasutusele 2017. aastal.

Euroopa Liidu kodakondsus

2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta tutvustatakse meetmeid, mis on võetud selleks, et kodanikud saaksid töötades, reisides, õppides või valimistel osaledes täiel määral oma õigusi kasutada.

Tarbijate kaitsmine

Ohtlike toiduks mitte kasutatavate kaupade kiirhoiatussüsteem, mis võimaldab ELi liikmesriikidel ja muudel süsteemiga liitunud riikidel kiiresti teavet vahetada, on aidanud kaitsta tarbijate tervist ja ohutust. Aasta jooksul edastati 31-le süsteemis osalevale riiklikule ametiasutusele 2201 teadet ohtlike toodete kohta ning võeti meetmeid 3952 korral.

Samuti võimaldab toidu- ja söödaalane kiirhoiatussüsteem ELi liikmesriikidel ja teistel riikidel vahetada ööpäev läbi teavet ning reageerida ühiselt toiduohutust mõjutavatele ohtudele. 2017. aasta märtsis avaldatud 2016. aasta aruanne näitas, et ELi terviklik toiduohutuse käsitlus annab häid tulemusi. Seda tugevdatakse veelgi fiproniiliga saastumise juhtumist suvel saadud kogemuste varal. 26. septembril 2017 korraldas komisjon ministrite konverentsi, kus liikmesriigid ja komisjon leppisid kokku mitu konkreetset meedet, millega tugevdatakse ELi meetmeid toidupettuse ning toiduahela ohutust mõjutava ebaseadusliku tegevuse vastu.

EL võtab meetmeid toiduainete kahetise kvaliteedi probleemi lahendamiseks ELis. Septembris aval­das komisjon suunised, et aidata riiklikel ametiasutustel võidelda ebaausate kaubandusvõtete vastu.

Komisjon on liikmesriikidele eraldanud 1 miljon eurot uuringute ja täitemeetmete rahastamiseks. Teadusuuringute Ühiskeskusele on samuti eraldatud 1 miljon eurot ühtlustatud katsemenetluse väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Samal ajal peab komisjon konstruktiivset dialoogi tööstuse ning kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Tootjad ja kaubamärgiühendused on lubanud koostada tegevusjuhendi.

2017. aastal jätkusid Volkswageni heitkoguste skandaali valguses jõupingutused tarbijate huvide kaitseks ning ELi tarbijakaitseasutused ja komisjon nõudsid, et Volkswagen teeks kõik probleemsed autod kiiresti korda ja rakendaks usaldust suurendavaid lisameetmeid.

Märtsis esitas komisjon tegevuskava, milles käsitletakse seda, kuidas pakkuda tarbijatele kõikjal ELis suuremat valikut finantsteenuseid ja paremat juurdepääsu nendele. Samuti teeb komisjon ettevalmistusi piiriüleste maksete määruse muutmiseks, et vähendada kõigis liikmesriikides piiri­üleste tehingute tasusid, töötab välja finantstoodete võrdlusveebisaitide kvaliteedi põhimõtteid ja on lõpeta­mas tööd läbipaistvama hinnakujunduse saavutamiseks autorendivaldkonnas.

Ka väikesed nõuded on tähtsad

Eelmisel aastal jõustusid läbivaadatud eeskirjad, mis muutsid Euroopa väiksemate nõuete menetluse kiiremaks, odavamaks ja lihtsamaks. Eeskirjad hõlmavad nüüd kuni 5000 euro suuruseid nõudeid (varem 2000 eurot) ja lihtsustavad menetlust.

Tarbijate kaitsmine internetis

E-kaubanduse suurenev osakaal ning veebipoodide ja -teenuste paljusus on tekitanud tarbija­kaitsealaste õigusaktide täitmise tagamisel uusi probleeme. Detsembris võeti vastu uus määrus, millega antakse riiklikele ametiasutustele suuremad volitused, et võidelda ühtsel turul levivate ebaseaduslike veebipõhiste võtete vastu. Sellega luuakse kogu ELi hõlmav koordineerimismenetlus, et võidelda rahvusvaheliste kauplejate niisuguste võtete vastu tõhusalt ja järjepidevalt. Määrus jõustub 17. jaanuaril 2020.

Läbirääkimistel saavutati edu kahe olulise ettepaneku osas: esimene neist käsitleb digitaalse sisu pakkumise ja teine veebipõhise kaupade müügi lepinguid. Oktoobris esitas komisjon muudetud ettepaneku, et tagada järjepidev tegutsemisviis nii kaupade veebimüügi kui ka veebivälise müügi puhul. Sellega laiendati teise algatuse ulatust, mis lisaks kaupade veebimüügile hõlmab nüüd kogu müüki. Need kaks ettepanekut kaitsevad tarbijaid, kes ostavad kaupu või digitaalset infosisu.

Tarbijakaitsealaste õigusaktide toimivuskontroll

ELi tarbijaõiguse toimivuskontroll näitas, et kuigi ELi kodanikel on ulatuslikud õigused, on tarbija­kaitse parandamiseks siseturul veel arenguruumi. Eelkõige saaks seda teha olemasolevate õiguste parema teadvustamise ja nende tulemusliku täitmise tagamisega.

rescEU

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendeid kasutati mitu korda, et anda abi Itaaliale, Ühendkuning­riigile, Küprosele ja Portugalile, keda 2015., 2016. ja 2017. aastal tabasid loodusõnnetused.

Ainuüksi 2017. aastal hukkus ELis loodusõnnetuste tagajärjel 200 inimest ja hävis üle miljoni hektari metsa. Vastuseks viimastel aastatel liikmesriike sagedamini tabanud loodusõnnetustele tegi komisjon novembris ettepaneku tugevdada ELi kodanikukaitse mehhanismi uue süsteemiga rescEU, mille eesmärk on suurendada katastroofidele reageerimise suutlikkust.

Sellega luuakse Euroopa Liidu enda suutlikkusreserv ja soodustatakse abi koondamist Euroopa kodanikukaitse ühisressurssideks. Samuti on selle eesmärk suurendada ennetuseks ja valmisolekuks tehtavaid investeeringuid. Ettepanekus on ELi solidaarsus ja liikmesriikide vastutus omavahel hoolikalt tasakaalustatud, et aidata saavutada eesmärki „Euroopa, mis kaitseb“.

Euroopa rände tegevuskava

Euroopa Komisjon jätkas 2017. aastal Euroopa rände tegevuskava rakendamist ning kavandas meetmeid jätkuvate probleemide lahendamiseks. Tegevuskava eesmärk on anda ELi käsutusse eelkõige ebaseadusliku rände, piiride, varjupaiga ja seadusliku rände valdkonnas vahendid, millega rännet keskmises ja pikemas perspektiivis paremini juhtida.

Kaitset vajavate isikute kaitse

Alates 2015. aastast on Kreeka ja Itaalia võimud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning operatsiooni Sophia abiga aidanud Vahemerel ja Egeuse merel päästa rohkem kui 620 000 inimest. Koostöös Türgi ametivõimude ja NATOga takistab EL ebaseadusliku üle piiri toimetamise kuritegelike võrgustike tegevust Vahemere keskosas ning Egeuse merel.

2017. aastal anti rahvusvaheline kaitse kokku 313 050 varjupaigataotlejale.

Komisjon on aasta jooksul esitanud mitu eduaruannet Euroopa rände tegevuskava alusel rändevoo stabiliseerimiseks ja välispiiride paremaks haldamiseks võetud meetmete kohta. Aruannetes keskenduti ümberpaigutamisele ja ümberasustamisele, ELi-Türgi avalduse rakendamisele, Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatsioonidele ning rändealasele partnerlusraamistikule. Aruannetes esitleti kõigis neis valdkondades tehtud märkimisväärseid edusamme ja kavandati järgmisi samme lisameetmete võtmiseks.

Lisaks sellele esitles komisjon aprillis lapsrändajate kaitseks mõeldud prioriteetseid meetmeid, mis olid ulatuslikumad kui Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi käigus kavandatud lisakaitse­meetmed. Üheks prioriteetseks meetmeks on laste integreerimine uues saabumisriigis. See hõlmab laste isikute nõuetekohast tuvastamist, häid vastuvõtutingimusi ja juurdepääsu haridusele.

Ümberpaigutamine ja ümberasustamine

Enamik liikmesriike osaleb nüüd inimeste ümberpaigutamises ELis, et leevendada Kreekale ja Itaaliale avalduvat survet. Novembris esitas komisjon oma värskeima eduaruande Euroopa rände tegevuskava kohta. 2017. aastal oli ümberpaigutatud inimeste arv võrreldes varasema aastaga märgatavalt kasvanud, mis näitab, et ümberpaigutamine toimib, kui kõik osapooled oma kohustusi täidavad. Ainuüksi 2017. aastal paigutati ümber umbes 22 215 inimest. Kokku on alates 2015. aasta septembrist ümber paigutatud 33 140 inimest ehk 93% tingimustele vastavatest isikutest. 21 704 neist paigutati ümber Kreekast ja 11 436 Itaaliast. Seega on võimalik saavutada eriolukorrale reageerimise kava peamine eesmärk paigutada kõik nõuetele vastavad taotlejad Kreekast ja Itaaliast ümber. Enamik liikmesriike tegutseb nüüd aktiivselt ning võtab korrapäraselt kohustusi ja paigutab inimesi ümber, kuid on mõned, kes selles ei osale. Komisjon algatas 2017. aastal rikkumismenetluse kolme liikmesriigi (Tšehhi Vabariik, Ungari ja Poola) suhtes, kes ei rakendanud Euroopa Liidu Nõukogu 2015. aasta otsuseid ümberpaigutamise kohta. Detsembris otsustas komisjon kaevata need liikmesriigid Euroopa Liidu Kohtusse.

Ümberasustamiskavad on alates 2015. aasta juulist pakkunud seaduslikku ja turvalist võimalust rahvusvahelist kaitset vajavatele haavatavatele isikutele. Rohkem kui 26 000 inimest on ümber asustatud 21 ELi liikmesriiki, Islandile, Liechtensteini, Norrasse ja Šveitsi. Septembris kutsus komisjon liikmesriike üles asustama järgneva kahe aasta jooksul (31. oktoobriks 2019) ümber veel vähemalt 50 000 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, kes saabuvad Jordaaniast, Liibanonist, Türgist ja Aafrika riikidest mööda Vahemere keskosa rändeteed. Aasta lõpuks oli vastuvõtulubadusi antud 39 839 inimese kohta.

ELi-Türgi avaldus

ELi-Türgi avaldus annab endiselt konkreetseid tulemusi, tagades rändevoogude tulemusliku juhtimise Vahemere idaosas. Igapäevaste ületuste arv püsis 86 inimese juures, kuid hukkunute arv on märkimisväärselt kahanenud. Saabumiste arv vähenes 97% võrra võrreldes olukorraga enne avalduse rakendamise algust. Tagasisaatmisoperatsioonide tempo on tõusnud – tagasi on saadetud 2032 rändajat. Neist 228 olid süürlased.

EL ja Türgi kiirendasid rahalise abi andmist Türgis asuvate pagulaste jaoks mõeldud rahastust. Rahastule eraldatud 3 miljardist eurost on kokku välja makstud 1,85 miljardit eurot. Ligikaudu 1,2 miljonit Türgis asuvat pagulast sai 2017. aastal toetust hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu kaudu. Toetust saavate süürlaste arv kasvab eeldatavasti 1,3 miljoni inimeseni. Avalduse kohane ümberasustamine on jõudsalt edenenud. Detsembri lõpuks oli rohkem kui 11 700 süürlast asustatud Türgist ümber 16 liikmesriiki.

Tagasisaatmine ja tagasivõtmine

Märtsis juhtis komisjon tähelepanu vajadusele tugevdada ELi tagasisaatmispoliitikat ning esitas uuendatud tagasisaatmisalase tegevuskava, lisades sellele soovitused liikmesriikidele asjaomaste menetluste tõhustamiseks. Septembris järgnes sellele läbivaadatud tagasisaatmise käsiraamat. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti üks prioriteete on olnud liikmesriikide toetamine ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisel. See tegevus on olnud edukas. Ameti koordineeritud tagasi­saatmisoperatsioonide tempo on kasvanud, kokku toimus 2017. aastal 350 sellist operatsiooni.

Võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu

Jätkus 2015. aasta mais vastu võetud ELi rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamise tegevuskava rakendamine. Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europoli) sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus on alates oma loomisest 2016. aastal pakkunud abi rohkem kui 2000 juhtumi puhul ning on täielikult toetanud 90 esmajärjekorras lahendamist vajava juhtumi uurimist. Aastal 2017 asutas komisjon riiklike kontaktpunktide võrgus­tiku, et hõlbustada liikmesriikidevahelist strateegilist koostööd ning jagada teavet ja parimaid tavasid rändajate smugeldamise vastase võitluse küsimuses.

Inimelude päästmine merel ja esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet hakkas täielikult tööle 2017. aastal. Amet on saatnud kõige suurema surve all olevaid liikmesriike toetama 1700 piirivalvurit ja tugitöötajat. Moodustatud on ekspertide kiirreageerimisreserv ja kiirreageerimisvahendite reserv, mida saab piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korral mobiliseerida.

Ameti roll ja tegevus on märgatavalt tugevnenud ja laienenud. Selle peamiseks tegevusvaldkonnaks on saanud liikmesriikide toetamine ebaseaduslike rändajate tagasisaatmisel. Lisaks aitab amet kaasa piiriülese kuritegevuse avastamisele ja ennetamisele. Kolmandate riikidega tehtava koostöö tugevdamine on samuti prioriteetne valdkond. Nüüd keskendutakse oma tugevdatud meetmete ja vahendite paremale ärakasutamisele.

Esmase vastuvõtu keskused ning Kreekale ja Itaaliale antav toetus

Esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine jätkus 2017. aastal nii Kreekas kui ka Itaalias. Süsteemi alusel annavad EL ja asjaomased ELi asutused, nt Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja Europol, nii operatiiv- kui ka rahalist abi. Aasta jooksul lähetas Euroopa piiri- ja rannikuvalve mitme operatsiooni käigus nendesse kahte liikmesriiki rohkem kui 1000 ametnikku. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet on lähetanud 153 külalisametnikku, kes toetavad Kreeka ja Itaalia ametiasutusi sõrmejälgede võtmisel, registreerimisel ja julgeolekukontrolli valdkonnas. Europol on lisaks lähetanud 24 külalisametnikku.

Tänu nendele jõupingutustele on elamistingimused Kreeka esmase vastuvõtu keskustes paranenud. Itaalia oli aasta esimesel poolel siiski jätkuva surve all, kui Vahemere keskosa rändetee kaudu saabus riigi rannikule eelmiste aastatega võrreldav arv rändajaid. Komisjon nägi seda võimalust ette ja tegutses koos Euroopa välisteenistusega kiiresti olukorra lahendamiseks, võttes jaanuaris vastu ühisteatise „Ränne Vahemere keskosa rändeteel. Rändevoogude haldamine ja inimelude päästmine“.

Hooajalise rändajate arvu järsu suurenemise tulemusena esitas komisjon juulis veel ühe tegevuskava Itaalia toetuseks, milles sarnaselt jaanuari tegevuskavaga keskenduti viiele põhivaldkonnale: inim­elude päästmine, smugeldamise- ja inimkaubandusevastane võitlus Liibüas (sh ELi kaasrahastatud 46,3 miljoni euro suuruse projekti abil), koostöö tihendamine võtmetähtsusega kolmandate riikidega, tagasisaatmisoperatsioonide tõhustamine ja solidaarsuse suurendamine ELis.

Piirihaldus

Schengen

Mitu Schengeni ala riiki otsustas 2015. aasta sügisel ajutiselt taaskehtestada piirikontrolli teatavatel sisepiiridel. Komisjoni ettepaneku põhjal esitas nõukogu mais 2016 Austriale, Taanile, Saksamaale, Norrale ja Rootsile soovituse ajutiselt taaskehtestada kontroll teatavatel sisepiiri lõikudel, kuna neid riike mõjutas Lääne-Balkani rändetee kaudu toimuv teisene ränne kõige enam. Kooskõlas Schengeni eeskirjadega pikendati seda soovitust seejärel kolm korda, viimati 2017. aasta mais.

Komisjon on endiselt valmis sisepiirikontrollita Schengeni ala võimalikult kiiresti taastama. Oma 12. mai 2017. aasta soovituses proportsionaalse politseikontrolli ja politseikoostöö kohta Schengeni alal kutsus komisjon Schengeni riike eelistama ajutise piirikontrolli taaskehtestamise asemel muid meetmeid, näiteks politseikontrolli.

Septembris kinnitas komisjon, et eelnimetatud viie Schengeni riigi kehtestatud piirikontroll tuleb novembri keskpaigaks kaotada. Samal ajal esitas komisjon meeldetuletuse eeskirjade kohta, mida tuleb järgida, kui Schengeni riigid peavad piirikontrolli ajutist taaskehtestamist põhjendatuks ja vajalikuks. Sellele vaatamata on kuus Schengeni riiki komisjoni teavitanud oma kavatsusest säilitada ajutine kontroll sisepiiridel Schengeni piirieeskirjade erinevate sätete alusel. 2017. aasta lõpus hindas komisjon neid teateid. Lisaks sellele tegi komisjon septembris ettepaneku Schengeni piirieeskirjade ajakohastamiseks, et viia ajutise sisepiirikontrolli taastamise reeglid vastavusse praeguste vajadustega. Ettepaneku eesmärk oli reageerida avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavatele uutele tõsistele ja püsivatele ohtudele ning tagada samas, et ajutist sisepiirkontrolli kasutatakse ainult erandjuhul ja piiratud aja jooksul.

ELi välispiiri kontrollimise parandamine

Aprillis jõustusid ELi uued eeskirjad, mille eesmärk on tagada, et kõiki reisijaid kontrollitakse liidu välispiiride ületamisel asjakohastes andmebaasides, näiteks Schengeni infosüsteemis. Süsteem sisaldab nüüd 70 miljonit hoiatusteadet ja 2016. aastal tehti selles neli miljardit päringut. See vähendab võimalust, et inimesed, kes kujutavad endast julgeolekuohtu, sealhulgas tagasipöörduvad ELi kodanikud, saaksid ületada piiri märkamatult.

Komisjon tegi 2016. aastal ettepaneku Schengeni infosüsteemi tõhustamiseks, et suurendada selle võimet aidata õiguskaitseasutusi terrorismivastases võitluses, parandada piirihaldust ja tagada tõhus teabevahetus liikmesriikide vahel. Veebruaris 2018 võetakse kasutusele sõrmejälgede auto­maatse tuvastamise süsteem, mis aitab kindlaks teha kurjategijaid ja terroriste, kes sisenevad Schengeni alale valede isikuandmete alusel. Komisjon tegi ettepaneku luua ELi reisiinfo ja -lubade süsteem, mis tagaks, et kõikidele viisavabalt Euroopa Liitu reisivatele inimestele saaks teha eelneva turvakontrolli. Süsteem aitab tuvastada ohtlikud isikud enne ELi piirile jõudmist, tagades samas viisavaba reisimise enamiku reisijate jaoks. Juunis leppis nõukogu kokku oma seisukohas ettepaneku kohta. Alates 2020. aastast uuendatakse uue riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemiga välispiiride haldamist. Uus süsteem salvestab kolmandate riikide kodanike isikuandmed ning nende riiki sisenemise ja riigist lahkumise kellaaja, kuupäeva ja koha.

Uute seaduslike teede avamine ja olemasolevate parandamine

Septembris alustasid Euroopa Parlament ja nõukogu läbirääkimisi sinise kaardi direktiivi muutmist käsitleva ettepaneku üle, mille eesmärk on parandada ELi võimet meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid kolmandatest riikidest ja neid siin hoida.

Juulis 2016 tegi komisjon ettepaneku ELi ümberasustamisraamistiku kohta, mille eesmärk on luua ühine Euroopa ümberasustamispoliitika, et kindlustada rahvusvahelist kaitset vajavatele inimestele seaduslikud ja turvalised võimalused Euroopasse tulla. Nõukogu esitas oma ettepaneku novembris 2017 ja läbirääkimised parlamendiga algasid detsembris.

Kolmandate riikide kodanike integreerimine

Komisjon rakendas 2017. aastal mitu kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavas sisalduvat meedet. Esimesed vastse Euroopa integratsioonivõrgustiku raames korraldatud vastastikuse õppimise tegevused viidi läbi Saksamaal ja Rootsis.

Komisjon tegi aasta jooksul mitu algatust tööandjate ning muude majandus- ja sotsiaalpartnerite kaasa­miseks. Mais käivitati algatus „Tööandjad üheskoos lõimumise heaks“, millele detsembris järg­nes deklaratsioon Euroopa integratsioonipartnerluse kohta. Komisjon töötas välja ja käivitas veebi­põhi­se mitmekeelse kolmandate riikide kodanikele mõeldud ELi kutsekirjelduse koostamise vahendi, mis on osa Euroopa uute oskuste tegevuskavast. Vahendit saab kasutada varjupaigataotlejate, pagulaste ja muude rändajate oskuste ja kvalifikatsioonide varajaseks väljaselgitamiseks ning neist kutse­kirjelduse koostamiseks. Need algatused näitavad komisjoni, tööandjate ja muude sotsiaalpartnerite tegevust pagulaste ning seaduslikult riigis elavate rändajate tööturule integreerimise toetuseks.

Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning Euroopa Sotsiaalfond jätkasid eelmisel aastal selliste meetmete rahastamist, millega hõlbustati pagulaste ja nende perekondade tööturule integreerimist. Ka 2017. aasta Euroopa poolaasta raames pöörati rohkem tähelepanu rändajate ja pagulaste integratsiooniprobleemidele.

Viisapoliitika

Kanada võimaldas 2017. aasta detsembris viisavaba sissepääsu kõigile Bulgaaria ja Rumeenia kodanikele. Seega on Ameerika Ühendriigid nüüd ainuke viisavaba kolmas riik, mis ei võimalda vastastikust viisavaba reisimist kõigile ELi kodanikele. Detsembris esitatud viimase vastastikust viisavabadust käsitleva aruande kohaselt jätkab komisjon suhtlust Ameerika Ühendriikide ja viie asjaomase liikmesriigiga (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Poola ja Rumeenia).

Gruusia kodanikud said märtsis õiguse reisida Schengeni alale viisavabalt kuni 90 päevaks ning juunis jõustus viisavaba reisimise õigus Ukraina kodanikele. Märtsis jõustus ka viisanõudest vabastamise ajutise peatamise kord, mille kohta komisjon esitab aruande detsembris. Kuigi viisanõude kaotamise tingimused on endist viisi täidetud, hoiatas komisjon, et asjaomased kolmandad riigid peavad jätkama nõutavate kriteeriumide täitmist. Muu hulgas peavad need riigid parandama ebaseadusliku rände juhtimist ning organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni ennetamist ja selle vastu võitlemist.

Rände tõhusa juhtimise rahaline toetamine

ELi siseküsimuste valdkonna fondid on olulised poliitikavahendid jätkuvate rändeprobleemide lahendamiseks. Seepärast püsis nendest saadava rahastuse tase 2017. aastal kõrgena. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond jätkas 2017. aastal 1,4 miljardi euro ja Sisejulgeolekufond 692 miljoni euroga suutlikkuse suurendamist, pakkudes humanitaar-, materiaalset ja tervishoiualast abi ning aidates arendada operatiivkoostööd. Liikmesriikide programmide kaudu tehti kättesaadavaks raha­lised lisavahendid (634 miljonit eurot Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning 168 miljonit eurot Sisejulgeolekufondist).

Lisaks on liikmesriikidele eraldatud rohkem kui 743 miljonit eurot, et nad saaksid reageerida kiireloomulistele vajadustele nende fondide eluea jooksul. Samal ajal on usaldusfondide ja muude ELi välistegevuse rahastamisvahendite abil toetatud oluliste probleemide lahendamist kolmandates riikides.

Euroopa Liidu naabruskond

Euroopa naabruspoliitika peegeldab ELi soovi tugineda ühistele huvidele partnerriikidega idas ja lõunas ning pühendumust teha stabiilsuse edendamise nimel koostööd peamistes prioriteetvaldkondades. Nende prioriteetvaldkondade hulka kuulub demokraatia, õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine.

2017. aastal anti Gruusia ja Ukraina kodanikele õigus reisida ELi viisavabalt. Samuti jõustusid Euroopa Liidu ning Gruusia, Moldova ja Ukraina vahelised assotsiatsioonilepingud, mis elavdavad reforme ja võimaldavad luua vabakaubanduspiirkondi. EL kutsus taas kord üles lahendama Ida-Ukraina konflikti rahumeelselt Minski kokkulepete täieliku rakendamise kaudu. Kokkulepped sõlmiti 2014. aasta septembris ja 2015. aasta veebruaris. Nende eesmärk on saavutada Ida-Ukraina konfliktile püsiv poliitiline lahendus, austades riigi sõltumatust, suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. EL jätkas ka Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis olid kehtestatud Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise ning Venemaa rolli tõttu Ukraina destabiliseerimisel.

Peale selle toetas EL Gruusiat, Jordaaniat, Moldovat, Tuneesiat ja Ukrainat makromajandusliku finantsabi programmidega, mida täiendab Rahvusvahelise Valuutafondi finantstoetus. Eesmärk on aidata ELile geograafiliselt, majanduslikult ja poliitiliselt lähedastel riikidel tulla toime majandus- või finantskriisiga.

EL ning tema kuus partnerriiki – Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Valgevene ja Ukraina – kinnitasid novembris toimunud viiendal idapartnerluse tippkohtumisel selget ja jätkuvat pühendumust partnerlusele. Tippkohtumise ühisdeklaratsioonis rõhutati, et 2020. aastaks saavutatavad 20 tulemust viivad meid edasi ning võimaldavad keskenduda koostööle, mis annab käegakatsutavaid tulemusi, millest kodanikel on kasu. Tippkohtumise raames allkirjastasid EL ja Armeenia uue ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu.

Venemaa

EL jätab kehtima Venemaa-vastased piiravad meetmed tema rolli tõttu Ukraina destabiliseerimisel. Neid meetmeid pikendati 2017. aasta detsembris ja need on endiselt seotud Minski kokkulepete täie­liku rakendamisega. Samal ajal keskendus EL valikulisele koostööle Venemaaga sellistes küsimus­tes nagu välispoliitika ja ülemaailmsed teemad ning suurendas toetust nii Venemaa kodaniku­ühiskonnale kui ka ELi ja Venemaa kodanike vaheliste kontaktide tugevdamisele. Inimõiguste olukord Venemaal ja kodanikuühiskonnale seatud piirangud olid endiselt ELi terava tähelepanu all.

Euroopa Liidu lõunanaabrus

EL jätkas läbirääkimisi partnerluse prioriteetide üle, mis hõlmavad majanduslikku ja poliitilist koostööd. Ta leppis kokku sellistes prioriteetides Alžeeria ja Egiptusega.

EL eraldas ligikaudu 170 miljonit eurot, et kaitsta rändajaid, rakendada rändestrateegiaid ning teha võimalikuks rändajate vabatahtlik tagasipöördumine Egiptusesse, Liibüasse, Marokosse ja Tuneesiasse ning nende seal taasintegreerimine. Samuti suurendas EL toetust Tuneesiale, et aidata riiki üleminekul demokraatiale ja majanduse elavdamisel.

Juulis ühines EL Vahemere piirkonna teadus- ja innovatsioonipartnerlusega ning võttis endale kohustuse investeerida järgmise paari aasta jooksul kuni 220 miljonit eurot piirkondlikesse koostööprojektidesse veevarude ja toidusüsteemide parandamiseks. Edusammud neis vald­kondades on vajalikud, kuna praegune suur veepuudus ja saagikuse vähenemine mõjutavad sotsiaal-majanduslikke tingimusi ning põhjustavad poliitilist ebastabiilsust, mis omakorda põhjus­tab tsüklilist rännet. EL toetab endiselt Liibüat ja tema üleminekut demokraatiale, aga ka ÜRO jõupingutusi selles protsessis. Aprillis ELi-Liibüa koostööd käsitleval ministrite kohtumisel keskenduti haridusele ja tervishoiule.

Kogu 2017. aasta vältel jätkas EL piirkondliku koostöö edendamist Vahemere lõunapiirkonna riikidega Vahemere Liidu, Araabia Liiga ja Anna Lindhi fondi kaudu.

Lääne-Balkani riigid ja laienemisprotsess

EL jätkas Lääne-Balkani riikide toetamist nende liikumisel ELiga integreerumise suunas. Montenegro ja Serbia jätkasid oma ühinemisläbirääkimisi. ELi intensiivne koostöö ning Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi edu reformide elluviimisel ja demokratiseerumise protsessis andsid mõlemale riigile võimaluse astuda edasisi samme ELi liikmeks saamisel. EL toetas reforme ka Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos (see määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arva­musega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta). Samuti toetab EL lepitusprotsessi ja aitab leevendada piirkonna riikide vahelisi pingeid.

Türgi

ELi ja Türgi suhteid ohustas aasta jooksul õigusriigi ja põhiõiguste olukorra halvenemine Türgis. EL tegi selgeks, et on valmis jätkama dialoogi stabiilse, demokraatliku ja kaasava Türgiga. ELi-Türgi 2016. aasta avaldus andis endiselt tulemusi: ebaseaduslike piiriületajate ja hukkunute arv Egeuse merel on märkimisväärselt vähenenud.

Lääne-Euroopa

EL on säilitanud head suhted ELi mittekuuluvate Lääne-Euroopa riikidega, kellest Norra ja Šveits on tema peamised kaubandus- ja investeerimispartnerid. Suhted Euroopa Majanduspiirkonna riikidega (Island, Liechtenstein ja Norra) paranesid. EL edendas tihedamaid välispoliitilisi ja muid suhteid Vatikaniga.

Põhja-Ameerika ja Ladina-Ameerika

EL tegi aktiivselt koostööd Ameerika Ühendriikide uue valitsusega, sealhulgas mais Brüsselis peetud riigijuhtide kohtumisel president Donald Trumpi esimese välisvisiidi ajal. Tihe koostöö julgeoleku- ja välispoliitilistes küsimustes (sealhulgas Põhja-Korea, Venemaa, Süüria ja Ukrainaga seotud küsimused) ning terrorismivastases võitluses jätkus jõuliselt ja elavalt.

2017. aasta oli ELi ja Kanada vahelistes suhetes oluline aasta. Kõik ELi kodanikud saavad nüüd Kanadasse reisida ilma viisata ning septembris hakati ajutiselt kohaldama Kanadaga sõlmitud vabakaubanduslepingut.

Kogu Ladina-Ameerikas toimunud muutuste ajal on EL jätkanud tööd, et moderniseerida ja täiendada oma suhteid partneritega, sealhulgas Tšiili, Kuuba, Mehhiko, Mercosuri kaubandusbloki ja Kariibi mere piirkonna riikidega. EL on arendanud suhteid ka piirkonnaga tervikuna Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse kaudu sellistes valdkondades nagu julgeolek, ettevõtlus, sooküsimused ja parlamentidevahelised suhted. Aastatepikkusele partnerlusele ja koostööle tuginedes jätkas EL rahu toetamist Colombias.

Hiina

Juunis Brüsselis peetud ELi ja Hiina tippkohtumisel saavutati suurt edu sellistes valdkondades nagu geograafilised tähised, tollikoostöö, riigiabi ja lubadus rakendada Pariisi kliimakokkulepe. Mõttevahetused välispoliitilistes ja piirkondlikes küsimustes tihenesid tänu konsultatsioonidele ja aruteludele Aafrika, Kesk-Aasia, Afganistani, Põhja-Korea ja Süüria ning terrorismivastase võitluse ja kaitsepoliitilistel teemadel. Inimõiguste küsimused olid endiselt ELi ja Hiina suhete keskmes.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon

2017. aastal tähistati ELi ja Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni vaheliste ametlike suhete 40. aastapäeva. Augustis Filipiinidel peetud Manila tippkohtumisel kinnitati koostöövaldkonnad aastateks 2018–2022. Need on julgeolek, kaubandus, kestlik areng ja inimestevahelised kontaktid.

Lähis-Ida

Iraan

ELi ja Iraani suhetes tehti aasta jooksul suuri edusamme, eelkõige kaubanduse ja investeeringute, energeetika, keskkonna, hariduse, teadusuuringute, tsiviilotstarbelise tuumaenergiaalase koostöö, humanitaarabi ja inimõiguste valdkonnas. Sellist edu on saavutatud tänu tuumaenergiaalaste sanktsioonide tühistamisele. Lisaks on Iraaniga alustatud korrapärast dialoogi, et arendada piirkondlikes küsimustes konstruktiivset koostööd ja toetada lähenemisviise piirkondlike kriiside lahendamiseks.

Lähis-Ida rahuprotsess, Iisrael ja okupeeritud Palestiina ala

Kahe riigi lahendus on sattunud üha suuremasse ohtu, kuna palestiinlaste omavahelise lepitamisega ei ole edu saavutatud ja Iisraeli valitsus on suurendanud asunduste rajamist okupeeritud Palestiina alal, sealhulgas Ida-Jeruusalemmas. Detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu aga kinnitas ELi seisukohta kahe riigi lahenduse kasuks. Aasta lõpus tehti esimesed sammud palestiinlaste omavahelisel lepitamisel. EL alustas oma kohapealse töö meetodite läbivaatamist, tagamaks, et need aitaksid edendada kahe riigi lahendust.

EL ja tema liikmesriigid ning Norra ja Šveits leppisid kokku palestiinlastele rahalise toetuse andmist käsitlevas Euroopa ühisstrateegias aastateks 2017–2020. See on esimene Euroopa Liidu lõunanaabrusele mõeldud ühine abiprogramm.

Süüria

Süüria kriis hoidis ELi ja rahvusvahelist kogukonda kogu aasta vältel ärevil. Aprillis aitas EL korraldada Brüsselis konverentsi teemal „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“. Konverentsil osalejad lubasid 2017. aastal kriisi lahendamiseks eraldada 5,6 miljardit eurot. EL on valmis toetama riigi ülesehitamist, kuid alles pärast seda, kui Süüria osapooled on leppinud kokku jätkusuutlikus ja kaasavas poliitilises lahenduses.

ELi ja Aafrika suhted

EL on Aafrika kõige tähtsam kaubandus- ja investeerimispartner ning suurim abiandja. Ta on kogu mandri jaoks suurim ametliku arengu- ja humanitaarabi andja. Novembris Côte d’Ivoire’is Abidjanis peetud Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu viienda tippkohtumise keskne teema oli investeerimine Aafrika üha nooremasse elanikkonda. Samuti loodab EL teha koostööd Aafrika riikidega tulevases raamis­tikus, mis hakkab kehtima Cotonou lepingu aegumise järel.

Ränne: ELi tegevust juhib inimmõõde

Rändeküsimus püsis ELi tegevuskavas kogu aasta jooksul tähtsal kohal, eritähelepanu pöörati selle inimmõõtmele. Aasta jooksul vähenes märkimisväärselt Vahemerd ja Sahara kõrbe ületavate inimeste arv. Seda seetõttu, et EL tõhustas koostööd ja meetmete kooskõlastamist Aafrika partnerriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning kooskõlastamist liikmesriikidega. Lisaks jätkas ELi mereväemissioon (operatsioon Sophia) smugeldamisvastast võitlust ja Liibüa rannikuvalve koolitamist. ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist on eraldatud juba peaaegu 3,2 miljardit eurot töökohtade loomiseks, oskuste täiustamiseks, rändehalduse tõhustamiseks ja julgeolekutingimuste parandamiseks. Eesmärk on, et riigid saaksid parandada oma majandust ja luua muid rändesoovi vähendavaid võimalusi.

Rändealase partnerlusraamistiku loomisest alates on saavutatud konkreetseid tulemusi viies Sahara-taguses prioriteetses riigis: Etioopias, Malis, Nigeris, Nigeerias ja Senegalis. Suur osa sellest tööst kajastub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi Federica Mogherini 2017. aastal esitatud eduaruandes.

Kestlik areng

EL on maailma suurim arengu- ja humanitaarabi andja. ELi abi puhul ei ole küsimus mitte heategevu­ses, vaid konkreetselt inimestesse investeerimises. Ainuüksi komisjon annab Aafrikale aastatel 2014–2020 ametliku arenguabina 31 miljardit eurot.

EL on endist viisi näidanud pühendumust ja võtnud endale juhtrolli ÜRO 2030. aasta kestliku arengu tegevuskava rakendamisel, allkirjastades uue Euroopa arengukonsensuse. Arengukonsen­suse elluviimisele andis hoogu juurde uue Euroopa välisinvesteeringute kava käivitamine. Kava ees­märk on suurendada Aafrikasse ja Euroopa naaberriikidesse tehtavaid investeeringuid kuni 44 miljardi euroni.

Välisinvesteeringute kava: uus viis Aafrika ja naaberriikide toetamiseks

2017. aastal loodud välisinvesteeringute kava on uuenduslik lähenemine ELi arenguabile. Selle olulisim komponent on 28. septembril asutatud Euroopa Kestliku Arengu Fond.

Välisinvesteeringute kavaga õhutatakse investeerima ELi partnerriikidesse nii Aafrikas kui ka ELi naabruspiirkonnas. Selle abil edendatakse kaasavat majanduskasvu, töökohtade loomist ja kestlikku arengut ning tegeletakse seeläbi ka ebaseadusliku rände mõne algpõhjusega. Kava, mida rahas­tatakse ELi eelarvest ja Euroopa Arengufondist 4,1 miljardi euroga, peaks suutma 2020. aastaks kaasata enam kui 44 miljardi euro väärtuses investeeringuid. Komisjon on liikmesriike ja teisi partnereid kutsunud üles rahastamises osalema.

2017. aastal käivitas EL koostöös ÜROga ka 500 miljoni euro suuruse algatuse igasuguse naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kaotamiseks maailmas.

Komisjon tegi ettepaneku anda ELile volitused alustada ametlikke läbirääkimisi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega uue partnerluse sõlmimiseks pärast aastat 2020.

Läbi vaadati 2007. aastal välja töötatud ELi kaubandusabi poliitika, et pakkuda laiemat lähenemis­viisi kestliku arengu edendamiseks kaubanduse kaudu, nii et majanduslikud suhted partnerriikidega avaldaksid suuremat mõju nende riikide arengule.

EL inimõiguste kaitsjana

Möödunud aastal kinnitas EL taas oma juhtrolli inimõiguste kaitsjana rahvusvahelisel tasandil. Juunis avaldati ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) vahekokkuvõte. Selles tehti kindlaks need inimõigustega seotud valdkonnad, millele EL peaks pöörama praeguse tegevuskava järelejäänud rakendusperioodil kolmandates riikides senisest enam tähelepanu.

Kooskõlas Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia prioriteetidega toetas EL jõuliselt valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate jaoks soodsa keskkonna loomist inimõigustealaste dialoogide ja rahalise toetuse kaudu ning mitmepoolsetel foorumitel. Rünnakud kodanikuühiskonna vastu jätkusid eelmisel aastal kogu maailmas. EL väljendas jätkuvalt kindlat vastuseisu ühinemis- ja rahumeelse kogunemise vabaduse põhjendamatute piirangute suhtes.

Julgeolek ja kaitse

EL tegi 2017. aastal kiireid edusamme üldise julgeoleku- ja kaitsestrateegia rakendamisel. Loodi kõigi aegade esimene ELi sõjalise väljaõppe ja nõuandemissioonide ühtne juhtimiskeskus. Lisaks sellele asutati Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus hübriidohtude analüüsimise ja nendega võitlemise suutlikkuse parandamiseks (lähtudes komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 2016. aasta ühisteatisest hübriidohtudega võitlemise kohta) ning tugevdati koostööd NATOga.

Juunis lõi komisjon Euroopa Kaitsefondi, mis investeerib 2020. aastaks 90 miljonit eurot teadus­uuringutesse ning 500 miljonit eurot kaitseotstarbeliste tööstustoodete ja kaitsetehnoloogia arendamisse. Selle fondi vahendusel kasutatakse ELi eelarvet esimest korda kaitsealaste projektide toetamiseks. Tänu koostööle teadus- ja arendustegevuses ning ühistele hangetele väheneb nii dubleerimise oht ja suureneb liikmesriikide kulutuste tõhusus.

Käivitatud on esimesed teadusuuringute projektikonkursid ning enne 2017. aasta lõppu kuulutati välja esimesed täielikult rahastatavad teadusprojektid mehitamata süsteemide ja sõdurisüsteemide valdkonnas. Samuti esitas komisjon ettepaneku Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi kohta. Sellele antakse ELi eelarvest 500 miljonit eurot, et kaasrahastada arendamisetapis kaitseotstarbelisi tööstustooteid ja kaitsetehnoloogiat (näiteks prototüübid).

Euroopa Liidu Nõukogu kiitis üldise lähenemisviisi heaks detsembris ehk vaid kuus kuud pärast komisjoni ettepanekut. Küsimust arutatakse Euroopa Parlamendis ning eeldatavalt peaks Euroopa Kaitsefond täiel määral toimima ja olema suuteline rahastama esimesi projekte alates 2019. aastast.

Tunnistades vajadust süvendada julgeoleku ja kaitse valdkonnas koordineerimist ja koostööd, käivitasid 25 liikmesriigi juhid detsembris alalise struktureeritud koostöö kaitseküsimustes. See võimaldab liikmesriikidel, kes soovivad ja suudavad ühiselt arendada kaitsevõimet, investeerida ühistesse projektidesse ning suurendada oma relvajõudude operatiivvalmidust ja panust. Liikmesriigid on kokku leppinud 17 koostööprojektis, mille hulgas on kiirreageerimisrühmad ja vastastikune abistamine küberturvalisuse alal, kaitsejõudude abi katastroofi korral, meresõiduturvalisuse parandamine, Euroopa meditsiinilise juhtimiskeskuse loomine ja ELi väljaõppemissioonide pädevuskeskuse loomine.

Lisaks sellele jagavad liikmesriigid omavahel esimest korda kaitseküsimuste iga-aastase kooskõlastatud läbivaatamise käigus kaitsekulutuste kavasid, et tuvastada paremini puudujääke, tagada suurem järjekindlus ja kasutada ära mastaabisäästu.

Humanitaarkriisidele ja hädaolukordadele reageerimine

2017. aastal andis EL hädaabi rohkem kui 1,5 miljardit eurot humanitaarabiks ja kodanikukaitseks. Enam kui 120 miljonit abi vajavat inimest rohkem kui 80 riigis said hädaabi korras toitu, peavarju, haridust, kaitset ja tervishoiuteenuseid. EL rahastas humanitaarabi maailma kõigis peamistes konfliktipiirkondades, näiteks Iraagis, Süürias, Afganistanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Lõuna-Sudaanis ja Jeemenis.

Kogu maailmas oli eelmisel aastal konfliktide ja sõdade tõttu rohkem kui 65,6 miljonit inimest sunnitud kodukandist lahkuma. Ligikaudu 90% ELi iga-aastasest humanitaarabi eelarvest anti projektidele, millega aidati pagulasi 56 riigis. Samuti reageeris EL 2017. aastal humanitaarkriisile Nigeerias, Somaalias, Lõuna-Sudaanis ja Jeemenis, kus miljoneid inimesi ähvardas näljahäda ja näljasurm. EL eraldas neile riikidele 326 miljonit eurot.

EL aitas pagulasi ja rändajaid Kreekas, pakkudes neile sularahaabi ja üüripinda programmi „Erakorra­line toetus lõimumiseks ja majutuseks“ kaudu. ELi kõigi aegade suurima humanitaarabiprogrammi ehk nn hädaolukorra sotsiaalse turvavõrgu kaudu on aidatud rohkem kui 1,1 miljonit kõige haava­tavamat pagulast Türgis, andes neile ettemakstud deebetkaardid.

2017. aastal eraldati ELi humanitaarabi eelarvest rohkem kui 6% humanitaarkriiside ohvriks langenud laste haridusprogrammidele (2015. aastal 1%).

Kodanikukaitse mehhanismi kaudu annab ja koordineerib EL nii Euroopas kui ka mujal maailmas katastroofipiir­kondades olevatele inimestele antavad hädaabi. Mehhanism aktiveeriti eelmisel aastal 32 korral, näiteks Euroopa metsatulekahjude, Peruu üleujutuste ja Kariibi mere piirkonna orkaanide tõttu.

Mitmepoolne koostöö

EL tegi kogu aasta jooksul tihedat koostööd ÜROga ja toetas ÜRO uue peasekretäri António Guterrese kolme prioriteeti: konfliktide ennetamist, kestlikku arengut ja ÜRO reforme. EL ja tema liikmesriigid on üheskoos ÜRO suurimad rahalised toetajad. Kooskõlas üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga avaldas EL toetust tugevamale ülemaailmsele juhtimisele, konfliktide ennetamisele ja rahule ning peamiste kliimamuutuse ja kestliku arengu alaste kokkulepete rakendamisele.

ELi ja NATO koostöö süvenes 2017. aastal veelgi. Selle aluseks oli 2016. aasta Varssavi deklaratsioon vastastikuse koostöö kohta ühiste ohtude korral. ELi ja NATO koostööl on oluline osa ELi töös, mis on suunatud Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamisele ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia raames. Sügisel korraldati esimesed samaaegsed ja koordineeritud õppused.

Euroopa positiivse tegevuskava elluviimine

Oma 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta esitas president Juncker positiivse tegevuskava „Luues Euroopat, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi“, mille võtsid hästi vastu Euroopa Parlament ja ELi 27 liikmesriigi juhid Slovakkias peetud Bratislava tippkohtumisel 2016. aasta septembris.

Töö positiivse tegevuskavaga jätkus 2017. aastal: 1. märtsil avaldati valge raamat Euroopa tuleviku kohta, milles esitati komisjoni nägemus 27 liikmesriiki ühendava ELi tuleviku kohta. Valges raamatus sõnastatakse Euroopa Liidu peamised ülesanded ja võimalused järgmisel kümnendil ning esitatakse viis stsenaariumi, kuidas EL võiks 2025. aastani areneda sõltuvalt sellest, kuidas ta otsustab reageerida. Selleks et algatada arutelu Euroopa tulevikku enim mõjutavate küsimuste üle, avaldati seejärel viis aruteludokumenti:

• Euroopa sotsiaalne mõõde,
• üleilmastumise ohjamine,
• majandus- ja rahaliidu tulevik,
• Euroopa kaitse tulevik,
• ELi rahanduse tulevik.

25. märtsil kogunesid ELi 27 liikmesriigi juhid Roomas, et tähistada Rooma lepingute (millega loodi tänase ELi eelkäija Euroopa Majandusühendus) 60. aastapäeva ning kinnitada oma pühendumust liidule. Kohtumise lõpus vastu võetud Rooma deklaratsioonis sõnastasid juhid ühise sihi „muuta Euroopa Liit tugevamaks ja vastupidavamaks, olles omavahel veelgi ühtsemad“.

Praegu on olemas võimalus asuda Euroopa Liidu laiemale reformimisele. Euroopa Komisjon koos Euroopa Parlamendi ja liikmesriikidega algatas üle ELi rea arutelusid Euroopa tuleviku üle. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee osalesid aktiivselt, korraldades liikmesriikides riiklikke ja piirkondlikke arutelusid. Arutelud jätkuvad parlamentides, linnades ja piirkondades, kulmineerudes EL-27 juhtide erakorralise tippkohtumisega 9. mail 2019 Rumeenias Sibius.

Ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu tegevuskava

2017. aasta septembri kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta esitas president Juncker oma nägemuse sellest, kuidas EL võiks areneda 2025. aastani. Tema kõnes visandatud reformikava juhtimiseks esitas ta ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu tegevuskava. Komisjon võttis vastu mitu konkreetset algatust kaubanduse, investeeringute eelkontrolli, küberjulgeoleku, tööstuse, andmete ja demokraatia valdkonnas. President Juncker ja komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans esitasid ka ettepaneku uuteks eeskirjadeks erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamise kohta tagamaks, et rahastamine kajastaks paremini kodanike poolt Euroopa Parlamendi valimistel tehtud demokraatlikke valikuid, suurendades läbipaistvust, parandades demokraatlikku õiguspärasust ning tugevdades jõustamist.

Tuginedes värskele optimismile ja sihikindlusele, on tegevuskavas välja toodud komisjoni viieaastase ametiaja lõpuks saavutatavad eesmärgid, samuti kaugemale tulevikku suunatud algatused, mis kujundavad ELi kuni 2025. aastani. Vahe-eesmärgid hõlmavad Lääne-Balkani piirkonna kõige eesrindlikumate ELi kandidaatriikide usaldusväärset laienemisstrateegiat, ELi eesmärkidele vastavat tulevast liidu eelarvet, millega tagatakse tema lubaduste täitmine, ning Euroopa majandus- ja rahandusministri ametikoha loomise ettepanekut.

Selleks et lõpule viia töö president Junckeri kümne poliitilise prioriteediga ja aidata kujundada tuleviku ELi, esitas komisjon eelseisva aasta põhilised algatused oma 2018. aasta tööprogrammis. Selle koostamisel konsulteeriti parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe raames. ELi juhid leppisid kokku ka uues juhtide tegevuskavas, mis peaks suunama Euroopa Ülemkogu tööd kuni praeguse õigusloometsükli lõpuni 2019. aastal.

Komisjoni tööprogramm sisaldab konkreetseid ettepanekuid järgmise kohta: ringmajanduse tegevuskava täitmine, et edendada tööhõivet ja elavdada majanduskasvu, ning digitaalse ühtse turu, energialiidu, kapitaliturgude liidu, majandus- ja rahaliidu, pangandusliidu ja julgeolekuliidu täideviimine.

Enne aasta lõppu tehti edusamme mitme tegevuskavaga seotud meetme osas. Septembris Eestis peetud Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumisel leppisid liikmesriigid kokku digitaalse ühtse turu loomises 2018. aastaks. Novembris Rootsis toimunud Göteborgi tippkohtumisel lepiti kokku Euroopa sotsiaalõiguste sambas, millega toetatakse õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ning sotsiaalhoole­kande süsteeme. Detsembris esitas komisjon Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamise tegevus­kava, sh konkreetsed tegevused järgmise pooleteise aasta jooksul. Komisjon esitas ka poliitilise tegevuskava, jõudmaks kokkuleppele laiaulatuslikus rändepaketis 2018. aasta juuniks. Prantsus­maal Pariisis toimunud tippkohtumisel „Üks planeet“, millega tähistati Pariisi kliimakokkuleppe teist aastapäeva detsembris, võttis EL meetmeid kliimamuutustega seotud rahastamise valdkonnas.

Euroopa Parlament

17. jaanuaril 2017 valiti Euroopa Parlamendi uueks presidendiks Antonio Tajani. Parlament tegeles aasta jooksul paljude poliitikaküsimustega, sh uuendatud ja laiendatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, toodete ja teenuste juurdepääsunõuded, tulirelvade kontroll ja terrorismi­vastane võitlus, varjupaiga- ja seadusliku rände süsteemide reformimine, riiki sisenemise ja sealt lahkumise e-piiri süsteem, autoriõiguse ja telekommunikatsioonituru reformimine, geoblokeerimise vältimine, ELi heitkogustega kauplemise süsteemi reformimine ja energiatõhususe eeskirjade väljatöötamine ning elektriturg.

2017. aastal parlamendile esinenud kõrgetasemeliste külaliste hulka kuulusid ÜRO peasekretär António Guterres, Austria president Alexander Van der Bellen ning Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, kes mõlemad valisid üheks oma esimeste ametlike visiitide sihiks Euroopa Parlamendi. Parlamendile kõnelesid ka Kanada peaminister Justin Trudeau ning Aafrika Liidu komisjoni esimees Moussa Faki Mahamat.

Euroopa Ülemkogu

Euroopa Ülemkogu valis oma eesistujaks alates 1. juunist 2017 kuni 30. novembrini 2019 tagasi Donald Tuski.

Selleks et arutada rände välisaspektide ja Vahemere keskosa rändetee küsimusi, pidas Euroopa Ülemkogu veebruaris Maltal Vallettas mitteametliku kohtumise. Kevadisel Euroopa Ülemkogul keskenduti majandusele, eelkõige ühtsele turule ja kaubandusele.

29. märtsil esitas Ühendkuningriik Euroopa Liidu lepingu artikli 50 kohase ametliku teate oma kavatsuse kohta Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest lahkuda. Üks kuu hiljem võttis Euroopa Ülemkogu ülejäänud 27 liikmesriigi erakorralisel kohtumisel vastu poliitilised suunised, milles sätestati ELi seisukoht Brexiti läbirääkimiste suhtes. Suunistes sätestati eesmärk leppida läbirääkimiste esimeses etapis kokku Ühendkuningriigi korrakohase väljaastumise kord, misjärel jõutakse teises etapis ühisele arusaamisele tulevase suhte raamistiku osas. Mais võttis üldasjade nõukogu vastu otsuse, millega need suunised kujundati üksikasjalikeks läbirääkimisjuhisteks ja volitati komisjoni tegutsema ELi poolt Ühendkuningriigiga läbirääkijana. Läbirääkimised algasid juunis ja neid juhib pealäbirääkija Michel Barnier, kes juhib komisjoni poolt Ühendkuningriigiga artikli 50 kohaste läbirääkimiste pidamise töörühma.

Juunis kinnitati taas kohustust tugevdada ELi julgeoleku- ja kaitsekoostööd ning juhid leppisid kokku vajaduses käivitada kaasav ja ulatuslik alaline struktureeritud koostöö.

Oktoobris kogunes Euroopa Ülemkogu oma korralisele kohtumisele, et arutada rände, digitaal­majanduse, julgeoleku ja kaitse ning välissuhete küsimusi. Juhid hindasid ka Bratislava tegevuskava täitmise edusamme ja kinnitasid uue juhtide tegevuskava, mis peaks suunama Euroopa Ülemkogu tööd kuni praeguse õigusloometsükli lõpuni 2019. aastal. Samuti hindasid Euroopa Ülemkogu oktoobri kohtumisel 27 liikmesriiki Ühendkuningriigi väljaastumise läbirääkimisi ning järeldasid, et edusammud ei ole veel piisavad. Euroopa Ülemkogu kutsus 27 liikmesriiki ja ELi läbirääkijat üles alustama sisemisi ettevalmistavaid arutelusid võimaliku üleminekukorra ning ELi ja Ühendkuningriigi edasiste suhete raamistiku üle.

Haridus- ja kultuuriküsimuste arutamiseks toimus novembris Rootsis Göteborgis veel üks riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine. Selle eel esitas komisjon teatise „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu“, milles esitas nägemuse Euroopa haridusruumi loomise kohta. See kahekümne aasta jooksul esimene sotsiaalvaldkonna tippkohtumine andis ELi juhtidele võimaluse taas kinnitada oma püüdlusi tugevdada ELi sotsiaalset mõõdet ning arutada hariduse ja kultuuri tulevikku. Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid tippkohtumisel välja Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kirjutasid sellele alla. Samba eesmärk on tugevdada eeskirju ja õigusakte, millega määratletakse ELi sotsiaalpoliitika, anda kodanikele tõhusamad õigused ning toetada õiglaseid ja hästi toimivaid tööturge ja sotsiaalhoolekande süsteeme.

Oma 2017. aasta viimasel, detsembri kohtumisel naasis Euroopa Ülemkogu kaitse, sotsiaalmeetmete kava, hariduse ja kultuuri küsimuste juurde. Ülemkogu avaldas heameelt alalise struktureeritud koostöö käivitamise üle ja määras kindlaks prioriteedid Göteborgi sotsiaalvaldkonna tippkohtumise tulemuste edendamiseks. Juhtide tegevuskava raames arutasid riigipead ja valitsusjuhid nii rände välis- kui ka sisemõõtmeid. 27 liikmesriiki kaasaval euroala tippkohtumisel arutasid juhid ka majandus- ja rahaliidu ning pangandusliiduga seotud küsimusi. Euroopa Ülemkogu kohtus niisuguses vormis ka selleks, et võtta vastu suunised, milles kinnitati komisjoni hinnangut, et Ühendkuningriigiga peetavate väljaastumisläbirääkimiste esimeses etapis on tehtud piisavaid edusamme, et liikuda üleminekukorda ja edasisi suhteid käsitlevasse teise etappi.

Euroopa Liidu Nõukogu

Esimest korda olid Euroopa Liidu Nõukogu eesistujateks Malta ja Eesti. Esimesel poolaastal keskendus Malta rändele, julgeolekule, sotsiaalsele kaasatusele, ühtsele turule ning ELi naabrus- ja merenduspoliitikale. Teisel poolaastal pööras Eesti erilist tähelepanu digitaalsele Euroopale ja innovatsioonile.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee

2017. aastal osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aktiivselt Euroopa tulevikku käsitlevas arutelus, võttis vastu resolutsiooni komisjoni valge raamatu kohta ja korraldas liikmesriikides arutelusid. Juunis korraldas komitee ka iga-aastaseid kodanikuühiskonna päevi, millel keskenduti kodanikuühiskonna tugevale panusele Euroopa tulevikku käsitlevatesse aruteludesse.

2017. aasta juulis valiti Euroopa Regioonide Komitee presidendiks Karl-Heinz Lambertz. Aasta jooksul korraldas komitee kodanikega Euroopa tuleviku teemal mitu kohapealset üritust, mis tipnesid oktoobris kõigis liikmesriikides Euroopa piirkondade ja linnade nädala raames toimunud 29 üritusega. Komitee korraldas ka kaheksanda Euroopa avaliku teabevahetuse konverentsi, mis oli pühendatud valitsuste ja kodanike suhtluse parandamisele ning ELi poliitikast teadlikkuse suurendamisele.

Parema õigusloome tegevuskava lõpuleviimine

Kui president Junckeri juhitav komisjon 2014. aastal ametisse astus, otsustas ta keskenduda küsimus­tele, mille puhul ELi lahendus on parim valik ja mille puhul riiklikud või kohalikud lahendused ei ole tõhusad. Komisjoni eelmiste koosseisudega võrreldes tähendas see iga-aastaste tööprogrammide algatuste arvu vähendamist üle 80%. Selleks et saavutada paremaid tulemusi ja paremini vastata kodanike ootustele, on komisjon muutnud poliitika kujundamise ja seadusandliku protsessi avatumaks, kuulates rohkem kodanikke, korraldades avalikke konsultatsioone ning kasutades poliiti­ka kujundamise ja seadusandliku protsessi igas etapis spetsiaalseid tagasisidevahendeid.

Parema õigusloome tegevuskava raames luuakse ja hinnatakse ELi poliitikat ja õigusakte läbipaistval viisil, tõenduspõhiselt ning seda toetavad kodanike ja sidusrühmade seisukohad.

Parem õigusloome toetab kogu komisjoni tööd, tagades, et EL teeb ainult seda, mis on vajalik, ning teeb seda hästi. Lisaks piiratud arvule prioriteetsetele algatustele igal aastal tähendab see pidevat tähelepanu pööramist ELi praegusele õigusele, tagades selle eesmärgipärasuse ning vajaduse korral seda parandades, kehtetuks tunnistades ja lihtsustades. Sellesse protsessi võib panustada igaüks, jagades veebipõhise vahendi abil oma seisukohti selle kohta, kuidas parandada kehtivaid ELi õigusakte.

Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi eesmärk on teha kindlaks õigusaktide lihtsustamise ja tarbetute kulude vähendamise võimalused. Iga kord, kui komisjon esitab kehtivate õigusaktide muutmise ettepaneku, kontrollib ta, kas neid saab lihtsustada ja loobuda mittevajalikest kuludest. President Junckeri juhitava komisjoni kümne poliitilise prioriteedi raames saavutatud tulemusi saab jälgida õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi tulemustabeli kaudu, millest nähtub ka see, kuidas komisjon on arvesse võtnud ekspertide ja sidusrühmade soovitusi. Tuginedes enam kui 280 avalikule soovitusele, kuidas muuta ELi õigusakte tulemuslikumaks ja tõhusamaks, on praeguseks vastu võetud 69 arvamust.

Õiguskontrollikomitee on sõltumatu asutus, kes kontrollib mõjuhinnangute ja hindamise kvaliteeti. Komitee jätkas 2017. aastal tööd, tugevdades järelevalvet, kvantifitseerimist ja hindamise alg­etapis suuniste andmist ning arendades koos teiste institutsioonide ja reguleerivate asutustega korra­pärast teavitustegevust.

Komisjoni 2018. aasta tööprogrammile lisati teatis „Paremad lahendused parema õigusloome tegevuskava paremaks täitmiseks“, milles antakse ülevaade senistest edusammudest ja nähakse ette lisasammud, mida komisjon kavatseb astuda. Avalikkuse ulatuslikum kaasamine, süstemaatiline hindamine, kvaliteetsed mõjuhinnangud ja tugevdatud lähenemisviis õigusloome toimivuskontrollidele on parandanud uute ettepanekute ja kehtivate õigusaktide hindamist. See on aidanud nii poliitikakujundajatel kui ka sidusrühmadel tugineda argumenteerimisel tõenditele ja eeldatavale mõjule.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm juhtlausega „Teeme vähem, aga paremini“

Selleks et viia lõpule töö parema õigusloome tegevuskava vallas, kutsus president Juncker 14. novembril 2017 ametlikult kokku subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma juhtlausega „Teeme vähem, aga paremini“. Rakkerühma juhib komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans ning rühm annab soovitusi selle kohta, kuidas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet pare­mini kohaldada, tagamaks, et EL tegutseb ainult juhul, kui see lisab väärtust. See tähendab selle kindlustamist, et välja arvatud juhul, kui ELi tasandi meetmed on tõhusamad, võetakse nii riikliku, piirkondliku kui ka kohaliku tasandi otsused vastu võimalikult palju kodanikega arvestades. See tähendab ka selle tagamist, et reguleerimine ei lähe vajalikust kaugemale. Rakkerühm selgitab välja poliitikavaldkonnad, kus tulemusi oleks võimalik tõhusamalt saavutada liikmesriikide tasandil, ning viisid, kuidas paremini kaasata piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ELi poliitika kujundamisse ja rakendamisse.

Institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe

2017. aastal rakendasid parlament, nõukogu ja komisjon uue institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe. Pärast kokkuleppe vastuvõtmist 2016. aastal koostasid kolm institutsiooni esimest korda ühisavalduse ELi 2017. aasta õigusloome 58 prioriteedi kohta. Algatuste raames keskenduti töökohtade loomisele, majanduskasvule ja investeeringutele, ELi sotsiaalsele mõõtmele, ELi julgeoleku- ja rändepoliitikale, digitaalsele ühtsele turule ning ulatuslikele energia- ja kliima­poliitika lahendustele.

Komisjoni esitatud 58 algatusest viidi pärast parlamendilt ja nõukogult nõusoleku saamist aasta lõpuks ellu 28. Need hõlmavad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi uuendamist ja laien­damist ning uusi rahapesu tõkestamise eeskirju. See koguarv hõlmab poliitiliselt kokku lepitud algatusi, mille õigusloomeprotsessi lõplikud ametlikud sammud tuleb lõpule viia 2018. aasta alguses.

Detsembris vaatasid kolme institutsiooni juhid tehtud edusammud läbi ja leppisid kokku veel 31 prioriteetses valdkonnas, milles teha tihedamat koostööd peamiste eesseisvate probleemide lahendamiseks. Poolteise aasta jooksul kuni järgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni näitab see tõhus prioriteetide seadmine, et EL suudab oma kodanikele pakkuda tulemusi siis, kui see on vajalik, ja seal, kus see on vajalik.

Aasta jooksul alustas komisjon parlamendi ja nõukoguga ametlikke läbirääkimisi olulise õigusakti ettepaneku üle, et viia rohkem kui 160 olemasolevat ELi õigusakti vastavusse Lissaboni lepinguga. See hõlmab vanu õigusnorme, mis tuleb ajakohastada liikmesriikide poolt ühetaolise rakendamise tagamiseks, samuti võetakse arvesse tehnika ja teaduse arengut.

Lisaks alustasid kolm institutsiooni läbirääkimisi kriteeriumide üle, mis aitavad nendes kokkuleppele jõudmise korral lihtsamalt eristada Lissaboni lepinguga ette nähtud kaht liiki volitavaid õigusakte: delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Koos töötasid nad välja delegeeritud õigusaktide institut­sioonidevahelise registri, mis käivitati ametlikult 12. detsembril ning mis pakub delegeeritud õigusakti kehtivustsükli kõigis etappides täielikku teavet ja läbipaistvust.

ELi õigusaktide kohaldamise järelevalve

Selleks et kodanikud ja ettevõtjad saaksid ELi õigusest täit kasu, on ülioluline, et liikmesriigid võtaksid ELi direktiivid oma siseriiklikku õigusesse üle selleks tähtajaks, milleks nad on kohustunud seda tegema, ning et nad kohaldaksid ELi õigust õigesti.

Juulis võttis komisjon vastu oma aastaaruande ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta, milles tõi esi­le 2016. aasta peamised suundumused. Nimetatud aruandes märgiti, et algatatud rikkumismenetluste koguarv suurenes eelmise aastaga võrreldes 21%. 2017. aasta lõpuks oli 28 liikmesriigi suhtes algatatud üle 1500 rikkumismenetluse, võrreldes vaid 1300 menetlusega 2013. aasta lõpus.

Komisjon suurendas kooskõlas 2016. aasta detsembris vastu võetud teatisega „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ oma jõupingutusi ELi õiguse kohaldamisel, rakendamisel ja täitmisel. Eelkõige rakendab ta täielikult rahaliste karistuste süsteemi juhtudel, kui liikmesriigid ei võta direktiivi siseriiklikku õigusse üle kokkulepitud tähtaja jooksul.

Kodanikele sõnaõiguse andmine ELi seadusloomes

Parema õigusloome tegevuskava raames on kodanikel nüüd rohkem võimalusi panustada ELi õigusloomeprotsessi. 2017. aasta veebruaris avati kodanikele ja sidusrühmadele uus veebiportaal, et neil oleks võimalik avaldada arvamust kogu poliitikakujundamise tsükli jooksul. Uute algatuste kohta kogutakse tagasisidet alates tegevuskavades esitatud algsetest mõtetest kuni seadusandlike ettepanekuteni ja see avaldatakse kohe internetis, suurendades seega läbipaistvust. Aasta jooksul külastati portaali tagasiside osa peaaegu pool miljonit korda.

Läbipaistvus ja vastutus

Komiteemenetlus

Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku reformida komiteemenetluse süsteemi, mille kaudu ELi liikmesriigid kontrollivad, kuidas komisjon ELi õigust rakendab. See kohustab neid võtma selget seisukohta ja seega ka suuremat poliitilist vastutust, kui küsitakse nende arvamust tundlike otsuste kohta.

Ühine läbipaistvusregister

Olemasolevas läbipaistvusregistris on üle 11 500 üksuse, kellest enam kui 7000 ühines pärast seda, kui komisjon võttis 2014. aasta novembris vastu uued eeskirjad, millega muudeti registreerimine selle kõrgeima taseme otsustajatega kohtumiseks kohustuslikuks.

2016. aastal esitas komisjon ettepaneku luua kohustuslik ühine läbipaistvusregister, mis hõlmaks parlamenti, komisjoni ja esimest korda ka nõukogu. Nimetatud ettepaneku eesmärk on saavutada kolmes institutsioonis läbipaistvuse vallas töökindel süsteem ja ranged standardid. Parlament ja nõukogu võtsid oma läbirääkimisvolitused vastu 2017. aastal ning läbirääkimised peaksid algama 2018. aasta alguses.

Komisjoni liikmete uus käitumisjuhend

Uus käitumisjuhend, millega kehtestatakse Euroopa Komisjoni liikmetele uued eeskirjad ja tugev­datakse eetikanorme, jõustub 2018. aasta veebruaris pärast parlamendi nõuandemenetlust.

Dokumentidele juurdepääsu õigus

Septembris võeti vastu komisjoni 2016. aasta aruanne dokumentidele juurdepääsu kohta, mis näitab, et kodanikud ja organisatsioonid kasutavad aktiivselt seda õigust, mis on oluline vahend läbipaistvu­se edendamisel. Saadi üle 6000 esialgse taotluse juurdepääsuks dokumentidele. Taotletud dokumen­did avalikustati täielikult või osaliselt enam kui 81% juhtudest.

ELi eelarve täitmise kontroll

Pärast nõukogu positiivset soovitust andis parlament 2017. aasta aprillis lõpliku heakskiidu sellele, kuidas komisjon oli 2015. aastal täitnud ELi eelarvet.

Juulis esitas komisjon oma ELi 2016. aasta eelarve finantsaruannete koondpaketi, milles oli kokku pandud kogu kättesaadav teave ELi tulude, kulude, finantsjuhtimise ja tulemuste kohta. Aruanded näitasid, et ELi eelarvega saavutati tulemusi, mis olid kooskõlas komisjoni prioriteetidega, ja et eelarvet rakendati nõuetekohaselt. Septembris kiitis Euroopa Kontrollikoda kümnendat aastat järjest heaks ELi raamatupidamise aastaaruande, leides, et see on tõene ja õiglane. Lisaks avastas kontrollikoda kolme eelmise aastaga võrreldes vähem vigu kulutuste vallas ja andis esimest korda välja kvalifitseeritud (mitte negatiivse) arvamuse hinnangulise vea lõpliku üldise taseme kohta. Ligikaudu poolte ELi kulutuste puhul ei saavutanud veamäär isegi kontrollikoja poolt oluliseks peetavat taset. Eelarve tulude poolel vigu ei leitud.

Liikmesriikide parlamendid

Juunis avaldati kaks aastaaruannet: 2016. aasta aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta ning 2016. aasta aruanne Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide parlamentide vaheliste suhete kohta.

2017. aastal saadi liikmesriikide parlamentidelt kokku 576 arvamust, sealhulgas 53 subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi raames esitatud põhjendatud arvamust, milles väideti, et komisjoni esitatud õigusaktid ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Komisjon jätkas liikmes­riikide parlamentidega peetava poliitilise dialoogi elavdamist. Täpsemalt kohtusid volinikud liikmes­riikide parlamentidega 2017. aastal 217 korda kas liikmesriikide külastamise ajal või parlamendi­liikmete külaskäikudel Brüsselisse. Komisjoni liikmed osalesid ka mitmel parlamentidevahelisel kohtumisel ja muudel üritustel, kus nad suhtlesid liikmesriikide parlamentide liikmetega.

Euroopa Ombudsman

2017. aastal hõlmasid Euroopa Ombudsmani uurimised Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste väidetava haldusomavoli kohta selliseid horisontaalseid teemasid nagu volinike käitumisjuhend, ajutine eetikakomitee, komisjoni erinõustajate nimetamine, komisjoni eksperdirühmade läbipaistvus ja koosseis ning rikkumisalaste kaebuste käsitlemine EU Piloti kava raames. Käsitleti ka konkreetseid teemasid, nagu pakkumiskutsed, lepingud, maksete hilinemine, töötajatega seotud küsimused ning juurdepääs dokumentidele.

Euroopa kodanikualgatus

Komisjon registreeris aasta jooksul kaheksa uut algatust ja tunnistas allkirjade edukat kogumist ühe algatuse puhul. Septembris esitati liidu olukorda käsitleva paketi raames ettepanek reformida Euroopa kodanikualgatust, et muuta see kättesaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Läbivaatamise eesmärk on saavutada kodanikualgatuse täielik potentsiaal, et edendada demokraatlikku arutelu ja võimaldada kodanikel ELi tegevuskavasse panustada.

Tuginedes Euroopa kodanikualgatusele „Keelustada glüfosaat ning kaitsta inimesi ja keskkonda toksiliste pestitsiidide eest“, kohustus komisjon 12. detsembril esitama 2018. aastal seadusandliku ettepaneku, et veelgi parandada Euroopa Toiduohutusameti poolt ainete teaduslikuks hindamiseks kasutatavate uuringute läbipaistvust ja kvaliteeti. Glüfosaadi keelamise taotluse puhul leidis EL, et sellise keelu põhjendamiseks pole ei teaduslikku ega õiguslikku alust.

Dialoogid kodanikega

2017. aasta vältel jätkas komisjon avalikkusega suhtlemist kodanikega peetavate dialoogide kaudu. Komisjoni president, asepresidendid ja kõik volinikud, hulk Euroopa Parlamendi liikmeid ja liikmesriikide poliitikuid osales aasta jooksul 156 dialoogis. Neile lisandus 161 kodanikudialoogi komisjoni kõrgemate ametnikega.

Tipphetkede hulka kuulusid Sloveenias Ljubljanas märtsis peetud dialoogid president Junckeri ja Sloveenia peaministri Miro Cerariga Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatu vastuvõtmisele järgnenud päeval, dialoog maikuus komisjoni esimese asepresidendi Frans Timmermansiga Rootsis Stockholmis, tähistamaks Euroopa päeva, ning dialoog liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja / komisjoni asepresidendi Federica Mogherini ning Malta peaministri Joseph Muscatiga Itaalias Roomas Rooma lepingute allakirjutamise 60. aastapäeva eel.

Septembris osalesid Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ja volinik Tibor Navracsics Itaalias Norcias kodanikega peetud dialoogil ning volinik Corina Crețu ja Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz osalesid Rumeenias Bukarestis peetud dialoogil.

Aasta jooksul peetud 317 dialoogi kodanikega andsid kodanikele ja otsustajatele võimaluse rääkida silmast silma, pöörates erilist tähelepanu kodanikelt Euroopa tulevikku käsitlevale valgele raamatule antud hinnangute ja neile kõige olulisemate küsimuste arutamisele, sealhulgas sotsiaalsele Euroopa­le, noorte kaasamisele ning murele, et populistid ohustavad ELi demokraatiat ja ühtsust. Dialoo­gid toimusid 27 liikmesriigi 160 linnas ja neil osales üle 50 000 inimese, kusjuures veel 193 000 inimest jälgis kodanikega peetud dialooge Facebook Live’is.