Euroopa Investeerimiskava

Komisjon algatas koos Euroopa Investeerimispangaga 2015. aastal Euroopa investeerimiskava. Loodi Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mille algkapital oli 21 miljardit eurot ELi raha.

2016. aastal püsis fond kindlalt ettenähtud rajal, et kaasata 2018. aasta keskpaigaks reaalmajandusse vähemalt 315 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid. Fond tegutses kõigis 28 liikmesriigis ja 2016. aasta detsembri seisuga eeldati talt investeeringute kaasamist kokku peaaegu 164 miljardi euro ulatuses.

2016. aasta lõpuks on fondi raames heaks kiidetud 175 taristuprojekti, mida rahastati 22,4 miljardi euro ulatuses. Lisaks kiideti väiksemate äriühingute jaoks heaks 247 rahastamislepingut väärtusega 8,2 miljardit eurot. Sellest said eeldatavasti kasu peaaegu 385 000 väikeettevõtet.

Võttes arvesse investeerimiskava edu, tegi komisjon septembris ettepaneku pikendada selle tegevusaega ja suurendada selle rahastamist, võttes eesmärgiks saavutada aastaks 2020 vähemalt 500 miljardit eurot investeeringuid. Euroopa Ülemkogu kiitis selle heaks 2016. aasta detsembris.

EL tugevdab fondi sotsiaalset mõõdet nii mikrofinantseerimises kui ka sotsiaalettevõtluses. Nendele valdkondadele antava toetuse kogusumma peaks tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi raames kasvama 193 miljonilt eurolt umbes 1 miljardile eurole ja võimaldama kaasata lisainvesteeringutena veel umbes 3 miljardit eurot. Rohkem kui 100 mikrorahastuse pakkujaga on alla kirjutatud lepingud rohkem kui 100 000 mikroettevõtja toetamiseks ELi liikmesriikides.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete aitamine

Abi väikeettevõtetele tuli paljudest erinevatest allikatest.

Kuna Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond oli olnud niivõrd edukas, suurendati selle eraldisi väikeettevõtetele 2016. aasta juulis veel 500 miljoni euro võrra.

Lisaks investeerimiskavale käib aastatel 2014–2020 COSME programm – ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete programm – mis oma 2,3 miljardi euro suuruse eelarvega aitab ettevõtteid luua ja kasvatada. See aitab ettevõtetel turule pääseda, loob soodsat ettevõtluskeskkonda ja edendab ettevõtlusvaimu. Eelarve vahehindamises soovitati suurendada rahastamisvahendite eelarvet 200 miljoni euro võrra.

2016. aastal kasutati veel 45 miljonit eurot selleks, et aidata Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel leida äripartnereid, mõista ELi õigust ja saada ELi rahastust. Umbes 450 000 ettevõtet sai teenuseid 625 osalevalt organisatsioonilt kõigis ELi piirkondades ja 35 ELi-välises riigis.

Novembris võttis komisjon vastu idu- ja kasvufirmade algatuse, et anda ELi paljudele innovaatilistele ettevõtjatele kõik võimalused saada maailmas juhtivaks. Algatus ühendab endas kõik võimalused, mida EL juba pakub, ning uue elemendina keskendutakse riskikapitaliinvesteeringutele, maksejõuetusõigusele, maksustamisele ja intellektuaalomandile.

ELi majanduse elavdamine

Kogu aasta jooksul toetati töökohtade loomist ja majanduskasvu paljudes poliitikavaldkondades, sh regionaalpoliitikas, teadusuuringute ja innovatsiooni, transpordi, põllumajanduse, tööhõive ja hariduse alal.

Regionaalpoliitika

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, mille 2014.–2020. aasta eelarve on 454 miljardit eurot, jätkasid investeerimist liidu prioriteetsetesse valdkondadesse. Investeerides strateegiliselt peamistesse majanduskasvu genereerivatesse valdkondadesse, on regionaalpoliitika ELi töökohtade loomise ja majanduskasvu kava elutähtis tugisammas.

Aastatel 2014–2020 investeerivad fondid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, digitaaltehnoloogiatesse ja väikeettevõtete toetamisse kogu ELis 121 miljardit eurot.

Fondid toetavad otseselt kaht miljonit ettevõtet ja idufirmat, et tugevdada nende konkurentsivõimet ning suurendada nende teadus- ja innovatsioonisuutlikkust.

2016. aastal lihtsustas EL väikeettevõtjate ja linnade juurdepääsu fondidele. Samuti suurendas ta rahastamisvahendite kasutamist ja tagas suurema kombineeritavuse muude ELi fondidega, eelkõige Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga.

Septembris avaldati hinnang regionaalarengu- ja ühtekuuluvusfondi 2007.–2013. aasta tegevusele. Peamiste saavutuste hulgas olid 2,74 euro eest rohkem sisemajanduse koguprodukti iga ühtekuuluvuspoliitika raames investeeritud euro kohta, üle 1 miljoni loodud töökoha, 5000 km uusi maanteid ja 1000 km uusi raudteid.

Teadusuuringud ja innovatsioon

Programm „Horisont 2020“ on ELi kõigi aegade suurim teadusuuringute ja innovatsiooni programm, mille kaudu on aastatel 2014–2020 saadaval 77 miljardi euro suurune rahastamispakett. Sellest toetatakse maailmatasemel teadusuuringuid, ehitatakse üles ELi juhtpositsiooni tööstuses ja püütakse pakkuda lahendusi ühiskondlikele probleemidele sellistes valdkondades nagu kliimamuutus, energeetika, tervishoid ja julgeolek.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond jätkas programmi „Horisont 2020“ täiendamist, eelkõige toetades innovaatilisi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Fond on aidanud rahuldada erakordset nõudlust toetuste järele novaatoritele suunatud ELi rahastamisalgatusest, mis on Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühisalgatus programmi „Horisont 2020“ raames.

ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika keskendati ümber kolmele strateegilisele eesmärgile: avatud innovatsioon, avatud teadus ja avatus maailmale. Neid rakendati algatuste kaudu kolmel tasandil: teadusuuringute ja innovatsiooni kui majanduskasvu ja töökohtade loomise olulise tõukejõu suurem tunnustamine (eelkõige Euroopa poolaasta ja programmi „Horisont 2020“ poliitika toetusvahendi kaudu); teadusuuringute ja innovatsiooni raamtingimuste parandamine ja „Horisont 2020“ strateegilise programmitöö jätkamine. Uute algatuste hulka kuulus innovatsioonilepete katseprojekt, mis käivitati 2016. aastal eesmärgiga vähendada tõkkeid innovatsiooni ees ning võimendada ringmajandust ja Euroopa avatud teaduse pilve. Alanud on ettevalmistustöö pikemaajaliste meetmete jaoks ELi innovatsioonikeskkonna parandamiseks, sh võimaliku Euroopa Innovatsiooninõukogu ideekonkurss.

Kosmoseinnovatsioon ja selle rahastamine

2016. aasta oktoobris avaldas komisjon Euroopa kosmosestrateegia. Selle eesmärk on maksimeerida Euroopa Liidu kosmoseprogrammide kasu ühiskonnale ja avada kosmosesektori võimalused innovatsiooni võimendamiseks, töökohtade loomiseks ja kasvu tekitamiseks ELi majanduses. See aitab ELi kosmosetööstusel olla selles valdkonnas jätkuvalt üks maailma liidreid. Strateegia kinnitas ka selle sektori olulisust ELi julgeoleku ja ELi ülemaailmse rolli tugevdamise jaoks.

Galileo programm, ELi algatus tipptasemel globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi loomiseks, jõudis 2016. aastal, pärast seda, kui Euroopa raketiga Ariane 5 saadeti üles veel neli satelliiti, olulise tee­tähiseni. Esialgsed teenused – navigatsioon, otsingu- ja päästeteenus ning avalik reguleeritud teenus – kuulutati välja detsembris 2016.

Jätkusuutlik majanduskasv

2016. aastal tegi EL veel edusamme ringmajanduse paketi alal, mille ettepanek esitati 2015. aastal. Paljud loodusvarad on piiratud ja EL on paljude toorainete netoimportija. Et tagada jätkusuutlikku majanduskasvu, peab ta kasutama oma varusid nutikamalt ja säästvamalt. Jäätmetekke vältimine, toodete parem disain, ringlussevõtt, korduskasutus ja muud samalaadsed meetmed võiksid säästa ELi ettevõtjaile 600 miljardit eurot aastas ja samas vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 2–4%.

Märtsis tegi komisjon ettepaneku määruse kohta, millega luuakse teisesest toormest valmistatavate väetiste siseturg ja muudetakse seeläbi jäätmekäitlusprobleemid majanduslikeks võimalusteks. Tänu biojäätmete ümbertöötamisele orgaanilisteks väetisteks saaks luua umbes 120 000 töökohta.

Novembris võttis komisjon paketi „Puhas energeetika kõikidele eurooplastele“ osana vastu ökodisaini 2016.–2019. aasta töökava. See aitab kehtestada nõuded ringmajanduse jaoks olulistele toodetele, suurendades toodete kestvust ja lihtsustades nende parandamist, korduskasutust ja ringlussevõttu.

Euroopa merede kaitsmine

ELi kalandussektor on suuruselt maailmas neljas, tarnides igal aastal umbes 6,4 miljonit tonni kala. Kalastamine ja kala töötlemine andis tööd rohkem kui 350 000 inimesele. Euroopa ookeaniressursside kestlik kasutamine on Euroopa Liidu kalandus- ja merenduspoliitika tuumpõhimõte. 2016. aasta novembris avaldas komisjon ettepanekud ookeanide parema rahvusvahelise majandamise kohta. Nendes kirjeldati, kuidas EL saaks aidata kaasa ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, tagades maailma ookeanide targema haldamise. Volinik Karmenu Vella käivitas 2016. aasta aprillis ka algatuse MedFish4Ever, millega tõmmatakse tähelepanu kalavarude kriitilisele olukorrale Vahemeres, kus rohkem kui 90% hinnangulistest varudest on praeguse seisuga ülepüütud.

Euroopa ühendamine

Aitamaks kaasa transpordi digiteerimisele ja dekarboniseerimisele, avaldas komisjon juunis nimekirja 195 transpordiprojektist, millele on kavas anda Euroopa ühendamise rahastust 6,7 miljardit eurot rahastust. Nende investeeringutega loodetakse luua 2030. aastaks kuni 100 000 töökohta.

Valitud projektid asuvad peamiselt üleeuroopalises transpordi põhivõrgus. Toetusesaajate hulgas on sellised algatused nagu Brasovi–Sighisoara raudteelõigu ennistamine Rumeenias, Aveiro – Vilar Formoso raudteeühendus Portugalis, Põhjamere–Balti koridori standardrööpmelaiusega raudteeliini arendamine ning ühtse Euroopa taeva lennuliikluse juhtimissüsteemi arendamiskava. 2016. aasta oktoobris käivitas komisjon Euroopa ühendamise rahastu raames projektikonkursi kolmanda vooru, milles tehti oluliste transpordiprojektide rahastamiseks kättesaadavaks 1,9 miljardit eurot.

Tööhõive ja kasv põllumajanduse kaudu

Euroopa Liidu põllumajandus pakub kodanikele mitmekesiseid kvaliteetseid toiduaineid ja avalikke keskkonnahüvesid ning toetab maapiirkondade kultuurilist ja sotsiaalset struktuuri. ELi põllumajanduslikus toidutööstussektoris on peaaegu 44 miljonit töökohta ning ELi põllumajandusliku toidutööstustoodangu ekspordi maht on rohkem kui 120 miljardit eurot aastas.

Ühine põllumajanduspoliitika toetab seda umbkaudu 59 miljardi euro suuruse aastaeelarvega, suurendades põllumajandustootjate sissetulekut, stimuleerides põllumajandustootjaid tooma kasu keskkonnale ja toetades muid meetmeid, et suurendada sektori konkurentsivõimet ja ressursitõhusust, ning elu maapiirkondades.

Iga-aastased otsetoetused põllumajandustootjatele kaitsevad nende sissetulekuid löökide eest, mis võivad põllumajandust tabada.

2016. aasta märtsis käivitas komisjon erakorralised meetmed kariloomakasvatajate positsiooni tugevdamiseks. Juulis kuulutas komisjon välja 500 miljoni euro suuruse rahastamispaketi piimatootmise vähendamiseks ning piimatootjate ja muude karjakasvatussektorite tootjate toetamiseks. Lisatoetusi võimaldati puu- ja köögiviljakasvatussektorile, mida mõjutas Venemaa impordikeeld.

Jaanuaris moodustas komisjon põllumajandusturgude töökonna, et anda soovitusi toidutarneahela toimimise parandamiseks ja pakkuda põllumajandustootjatele atraktiivset majandusliku stabiilsuse ja kasvu väljavaadet. Töökond avaldas oma aruande novembris. Et suurendada looma-, vasika- ja sealihasektori turu läbipaistvust, aidata ettevõtjail mõista turusignaale ja tulla paremini toime turu volatiilsusega, loodi lihaturu vaatluskeskus.

Volinik Phil Hogan juhtis koos muude komisjoni liikmetega kampaaniat võitlemaks mittetariifsete kaubandustõkete vastu ELi-välistes riikides, kus ELi toodetele on potentsiaalset turgu. Tänu neile jõupingutustele avanesid 2016. aastal teatavatele ELi eksporttoodetele Hiina, Colombia, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide turud. Kõrgetasemeliste kaubandusmissioonide sihiks olid ka Indoneesia, Mehhiko ja Vietnami uued perspektiivikad turud.

Uued oskused, parem kaitse, rohkem töökohti noortele

Ka 8 miljoni ELi töötaja oskuste täiendamiseks antakse aastatel 2014–2020 ELi rahastust, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi kaudu. Programm „Erasmus+“ oma 14,7 miljardi euro suuruse eelarvega pakub rohkem kui 4 miljonile inimesele võimaluse välismaal õppida, koolitust saada, kogemusi omandada ja vabatahtlikku tööd teha. Programm toetab ka meetmeid, mis aitavad liikmesriikidel nende haridus- ja koolitussüsteeme ajakohastada ja ümber kujundada.

Mais käivitati Euroopa deklareerimata töö tõkestamise/vähendamise platvorm, mille eesmärk on muuta deklareerimata töö deklareerituks. Platvorm tagab sotsiaalkaitse miljonitele sellistele inimestele ELis, kes kannatavad riskantsete töösuhete all, sh füüsilisest isikust ettevõtja vormi peidetud sõltuv töösuhe.

Juunis käivitas komisjon Euroopa uue oskuste tegevuskava, kus on kümme meedet, millega parandada oskuste kvaliteeti ja suurendada nende asjakohasust tööturul. Nende hulka kuulub algatus, millega aidatakse parandada väheste oskustega täiskasvanute kirjaoskust, arvutusoskust ja digitaal­oskusi ja/või aidatakse neil saavutada keskharidust või samaväärset haridustaset.

Võitlemaks noorte töötusega, jätkas EL noortegarantii toetamist liikmesriikides. Oktoobris avaldatud eduaruanne näitas, kuidas 2013. aastal käivitatud noortegarantii on noorte tööhõive algatuse, Euroopa Sotsiaalfondi ja riikliku rahastamise toel saavutanud kohapeal häid tulemusi. Kolm aastat pärast selle käivitamist 2013. aastal on ELis 1,4 miljonit töötut noort vähem. Umbes 9 miljonit noort on võtnud vastu töö, õppepraktika või õpipoisiõppe pakkumise. See on viinud paljudes liikmesriikides julgete struktuurireformideni ning aidanud ehitada üles äri- ja haridussektori partnerlusi. Et tagada noortegarantii täielik ja jätkusuutlik rakendamine, on komisjon teinud ettepaneku jätkata noorte tööhõive algatust 2020. aastani ja suurendada selle rahastamist. Peale selle on komisjon kuulutanud programmi „Erasmus+“ raames välja uue sihtotstarbelise pikaaegse (6–12 kuud) praktikantide liikuvuskava ErasmusPro, et toetada töölõppimist välismaal.

Inimeste ühendamine

ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“, mille 2016. aasta eelarve oli 2,2 miljardit eurot, andis ligikaudu 497 000 noorele võimaluse välisriikides õppida, töökogemusi omandada (sh vabatahtlikuna) ning osaleda noorte vahetusprogrammides. Ka võimaldas see ligikaudu 141 000-l haridusasutuste ja noorteorganisatsioonide töötajal oma pädevust välismaal õpetades ja õppides suurendada. Aasta jooksul eraldati programmi üldeelarvest rohkem kui 400 miljonit eurot koostööprojektidele, sh neile, mille prioriteediks on olnud kodanikuaktiivsuse ning selliste ühiste väärtuste nagu vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise edendamine hariduse kaudu.

Euroopa solidaarsuskorpus

Komisjon käivitas Euroopa solidaarsuskorpuse detsembris, kolm kuud pärast seda, kui president Juncker selle oma kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta välja kuulutas. 17–30aastased noored võivad registreeruda, et saada osa uuest võimalusest anda oluline panus ühiskonda kogu ELis ning saada kogemusi ja omandada oskusi. Osalejad võivad liituda projektiga 2–12 kuuks kas vabatahtliku tegevuse või praktika, õpipoisiõppe või töö jaoks. Osa saab võtta mitmesugustest tegevustest, nagu haridus, tervishoid, sotsiaalne integratsioon, abi toidu pakkumisel, varjupaikade ehitamisel, rändajate ja pagulaste toetamine ja integreerimine, keskkonnakaitse ja loodusõnnetuste ennetamine. Detsembri lõpuks oli end registreerinud rohkem kui 18 000 inimest.

Majandus- ja eelarvepoliitika

ELi majanduspoliitikat koordineeritakse tsüklina, mida nimetatakse Euroopa poolaastaks. See käivitatakse aasta lõpu poole iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse avaldamisega. 2016. aasta veebruaris avaldas komisjon riigiaruanded, milles analüüsiti ELi majandus- ja sotsiaalprobleeme üksikute liikmesriikide kaupa. Nende aruannete alusel arutati liikmesriikidega nende poliitilisi valikuid enne riiklike reformikavade ja keskpika perioodi eelarvekavade vastuvõtmist aprillis. Hiliskevadel koostas komisjon nende aruannete alusel riigipõhised soovitused.

Nendes soovitustes antakse liikmesriikidele juhiseid, kuidas hoogustada töökohtade loomist ja majanduskasvu, keskendudes majanduskasvu suurendavatele reformidele sellistes valdkondades nagu teadusuuringud ja innovatsioon, kuid säilitades samal ajal riigi rahanduse usaldusväärsuse. Aasta jooksul anti soovitused ka Küprosele, kes ühines oma majandusliku kohandamisprogrammi järel taas täieliku majanduse juhtimise raamistikuga.

Fiskaalvaldkonnas näitasid komisjoni 2016. aasta kevadised soovitused, et stabiilsuse ja kasvu pakti saab kohaldada aruka paindlikkusega. Liikmesriikide keskpika perioodi eelarvekavade hindamisel võttis komisjon arvesse ka väljaspool valitsuse kontrolli olevate sündmustega (nagu pagulaskriis ja terrorismivastane võitlus) seotud kulude spetsiifikat. Hispaaniale ja Portugalile anti lisaaega oma ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks ning nõukogu järgis komisjoni soovitust tühistada trahv, mis oleks võidud määrata, võttes arvesse senist eelarve täitmist neis riikides. Aasta jooksul saavutati edu ülemäärase eelarvepuudujäägi alal. Ülemäärase eelarvepuudujäägiga riikide arv vähenes kuuele (2011. aasta kevadel 24 riiki). Kolm liikmesriiki kõrvaldasid ülemäärase eelarvepuudujäägi 2015. aastal ning nõukogu lõpetas vastavad ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused 2016. aasta juunis.

Komisjon kutsus eelkõige kogu euroala võtma oluliselt positiivsemat eelarvepoliitilist hoiakut, et saada üle „madala majanduskasvu ja madala inflatsiooni“ ohust ning toetada Euroopa Keskpanga rahapoliitikat.

Komisjon hindas ka, kas euroala liikmesriikide 2017. aasta eelarvekavade projektid vastavad stabiilsuse ja kasvu pakti sätetele. Mitmel juhul leidis komisjon, et kavandatud eelarve kohandamine oli väiksem, kui nõutakse stabiilsuse ja kasvu paktis, või oli oht, et see jääb väiksemaks.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse seire alusel järeldas komisjon, et 13 liikmesriigis on jätkuvalt kas tasakaalustamatus või ülemäärane tasakaalustamatus. Mööndes edusamme tasakaalustamatuse kõrvaldamisel, muutis komisjon ühtlasi menetluse rakendamist selgemaks ja läbipaistvamaks, vähendades tasakaalustamatuse kategooriate arvu kuuelt neljale, ning tõi Euroopa poolaastasse suurema tähelepanu tööhõivele ja sotsiaalküsimustele.

ELi liikmesriikide jätkuv toetamine

Jätkusid läbirääkimised parlamendi ja nõukogu vahel struktuurireformi tugiprogrammi üle, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2015. aasta novembris.

Küpros lõpetas 2016. aasta märtsi lõpus edukalt oma kolmeaastase makromajandusliku kohandamisprogrammi. Komisjon jätkas Küprose ametiasutuste toetamist majanduskasvu suurendavate haldus- ja struktuurireformide elluviimisel oma struktuurireformi tugiteenistuse kaudu.

2016. aasta jooksul saavutati suurt edu Kreeka programmi rakendamisel, mille eesmärk oli luua tingimused usalduse tagasivõitmiseks ja panna alus majanduse püsivale elavnemisele Kreekas. Tehti esimene läbivaatamine, mis võimaldas maksta välja programmi teise osamakse suuruses 10,3 miljardit eurot. Teine osamakse jagati mitmeks etapiks, millest viimase väljamaksmine kiideti heaks oktoobris. Komisjon toetas eurogrupi tööd, kes tegi otsuse võlameetmete kohta mais. Need meetmed viiakse ellu järk-järgult. Esimene arutelu lühiajaliste võlameetmete teemal peeti detsembri alguses. Teise läbivaatamise ajaks saavutati programmi rakendamisel juba tuntavat edu.

Kreeka sai abi ka Euroopa investeerimiskava kaudu. Mais sõlmiti Kreekas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi toetusel esimene tehing. Sel puhul sõlmis Euroopa Investeerimisfond Kreeka vahendajapankade ja -fondidega kolm tehingut, et pakkuda Kreeka väga väikestele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele täiendavaid investeeringuid.

Abi laiendamine üle ELi piiride

Komisjon toetas makromajandusliku finantsabi programmidega Gruusiat, Kõrgõzstani, Jordaaniat, Tuneesiat ja Ukrainat. Selle eesmärk on aidata ELile geograafiliselt, majanduslikult ja poliitiliselt lähedastel riikidel taastada jätkusuutlik välisrahastamine, soodustades samal ajal majanduslikku kohandamist ja struktuurireforme. Programmid täiendavad Rahvusvahelise Valuutafondi pakutavat rahastamist.

Septembris tegi komisjon ettepaneku uue Euroopa välisinvesteeringute kava kohta, mille kohaselt suurendataks investeerimist Aafrikas ja ELi naabruses asuvatesse riikidesse ning mis aitaks kõrvaldada rände aluspõhjusi. Selle eesmärk on kõrvaldada tõkked erainvesteeringute eest ja toetada nõnda sotsiaalset ja majanduslikku taristut ning väikeettevõtjaid, keskendudes töökohtade loomisele. Kavaga, mida rahastatakse ELi eelarvest ja Euroopa Arengufondist 3,35 miljardi euroga, toetataks innovaatilisi garantiisid ja muid samalaadseid finantsinstrumente, millega toetatakse erainvesteeringuid.

Kava võimaldab kaasata investeeringuid kuni 44 miljardi euro ulatuses. Kui liikmesriigid ja muud partnerid eraldavad ELi panusega võrdselt vahendeid, võib kogusumma kahekordistuda, ulatudes 88 miljardi euroni.

Tulemustele keskenduv ELi eelarve

2016. aastal tegi komisjon edusamme algatuses „Tulemustele keskenduv ELi eelarve“, mis on mõeldud tagama ELi vahendite heaperemehelikku kasutamist kodanike hüvanguks ning seda, et kõigil ELi rahastatavatel projektidel oleksid selged eelised ja tasuvus.

Jätkus ELi eelarvevahendite investeerimine vastavalt komisjoni poliitilistele prioriteetidele, nagu majanduskasvu ja töökohtade loomise ergutamine, konkurentsivõime parandamine ning kiire ja tõhus reageerimine hädaolukordadele.

Komisjoni veebilehel olevas ELi eelarvest rahastatavate edukate projektide andmebaasis oli 2016. aas­tal üle 1000 projekti.

Seoses president Junckeri kõnega Euroopa Liidu olukorra kohta esitles komisjon septembris oma mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) vahekokkuvõtet, sh seadusandlike ettepanekute paketti, mille eesmärk on:

• pakkuda täiendavaid finantsvahendeid tulemuslikuks võitluseks rände ja julgeolekuriskide vastu ning majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime edendamiseks;
• suurendada ELi eelarve paindlikkust ning selle võimet reageerida kiiresti ja tõhusalt ettenägematutele asjaoludele;
• lihtsustada finantseeskirju ja vähendada sellega ELi vahendite saajate halduskoormust.

Parem juurdepääs kaupadele ja teenustele

Uued e-kaubanduse eeskirjad, et aidata tarbijaid ja ettevõtjaid

Mais 2016 esitas komisjon meetmepaketi, mis võimaldab tarbijatel ja ettevõtjatel müüa ja osta kaupu ja teenuseid internetis lihtsamalt kogu ELis. Komisjon tegi ettepaneku geoblokeerimismääruse kohta, et vältida teisest liikmesriigist tooteid ja teenuseid ostvate inimeste diskrimineerimist.

Tarbijad ja väikeettevõtted kurdavad sageli, et pakkide kättetoimetamisega seotud probleemid, eeskätt kõrged hinnad, takistavad neid müümast rohkem teistesse liikmesriikidesse või ostmast sealt rohkem. Mais võttis komisjon vastu määruse, mille eesmärk on suurendada hindade läbipaistvust ja regulatiivset järelevalvet. Tarbijate usalduse suurendamiseks soovib komisjon ajakohastada tarbijakaitsealase koostöö määrust.

E-kaubanduse analüüs

Komisjon kogus tõendeid rohkem kui 1800-lt tarbekaupade ja digitaalse infosisu e-kaubandusega tegelevalt ettevõtjalt ning analüüsis ligikaudu 8000 turustuslepingut. Märtsis avaldatud esialgsed tulemused näitasid, et asukohapõhine piiramine oli kogu ELi e-kaubanduses laialt levinud, eelkõige digitaalse infosisu puhul. Septembris avaldas komisjon esialgse aruande, milles kinnitatakse e-kaubanduse kiiret kasvu ELis – 2015. aastal tellis kaupu või teenuseid internetist rohkem kui pool ELi täiskasvanutest. Aruandes toodi välja äritavad, mis võivad piirata konkurentsi ja vähendada tarbijate valikuid. Lõpparuanne peab valmima 2017. aastal.

Käibemaksueeskirjade lihtsustamine

Praegune piiriülese e-kaubanduse suhtes kehtiv käibemaksusüsteem on keeruline ja kulukas nii liikmesriikide kui ka ettevõtete jaoks. Keskmine aastane kulu ettevõtjate jaoks kaupade tarnimisel teise liikmesriiki on hinnanguliselt 8000 eurot liikmesriigi kohta. Lisaks tegutsevad ELi ettevõtjad halvemas konkurentsiolukorras, kuna ELi-väliste riikide tarnijad võivad väikesaadetiste maksuvabastuse alusel ELi tarbijatele kaupu tarnida käibemaksuvabalt. Süsteemi keerukusest tingituna on liikmesriikidel süsteemi järgimist keeruline tagada, mistõttu on iga-aastane kahjum ligikaudu 5 miljardit eurot.

Digitaalse ühtse turu strateegia raames esitas komisjon õigusaktide paketi, et ajakohastada ja lihtsustada piiriülese e-kaubanduse suhtes kohaldatavat käibemaksusüsteemi, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Selle tulemusena ei pea teise liikmesriiki müüv ettevõtja end registreerima käibemaksukohustuslasena igas liikmesriigis, kus tal on klient. Veel ühe ettepanekuga tagatakse, et ka elektrooniliste väljaannete suhtes kehtivad samad vähendatud maksumäärad, mis paberväljaannete puhulgi.

Nüüdisaegsed ELi autoriõiguse eeskirjad

Eurobaromeetri (komisjoni avaliku arvamuse uuringute talitus) uuringu kohaselt kuulab 73% ELi noortest muusikat, vaatab filme ja teleseriaale ning mängib mänge otse veebis. Peaaegu 20% noortest on proovinud kasutada sisuedastusteenuseid teises liikmesriigis, kuid ringhäälinguorganisatsioonidel on keeruline kasvavat nõudlust rahuldada. Valiku ja infosisule juurdepääsu parandamiseks tegi komisjon ettepaneku määruse kohta, millega muudetakse õiguste omajalt loa saamine ringhäälinguorganisatsioonide jaoks lihtsamaks. Samuti lihtsustatakse määrusega online-programmide edastamist teistes liikmesriikides ja võimaldatakse lülitada pakettidesse teiste riikide kanaleid.

Seda täiendab ettepanek uue autoriõiguse direktiivi kohta. Uue autoriõiguste direktiivi eelnõuga aidatakse muuseumidel, arhiividel ja muudel institutsioonidel digiteerida ja ka piiriüleselt kättesaadavaks teha raamatud ja filmid, mis on autoriõigusega kaitstud, kuid mis ei ole enam avalikkusele kättesaadavad.

Õpilased ja õpetajad soovivad kasutada digimaterjale ja -tehnoloogiaid, kuid digimaterjalide kaasamisel õpetamistegevusse puutub pea iga neljas õpetaja kokku autoriõigustest tulenevate piirangutega. Kavandatud autoriõiguse direktiiv võimaldab haridusasutustes kasutada digimaterjale õppetöös näitlikustava vahendina ja piiriüleste internetipõhiste kursuste puhul. Direktiiv võimaldab teadlastel paremini kasutada teksti- ja andmekaeve tehnoloogiaid suurte andmehulkade analüüsimiseks. Lisaks sisaldab direktiivi eelnõu ELi uut kohustuslikku erandit, mis võimaldab kultuuripärandiasutustes säilitada teoseid digitaalselt.

Veel näitas Eurobaromeetri uuring, et 57% ELi elanikest loeb veebipõhiseid uudiseid sotsiaalmeedia, otsingumootorite või uudisteagregaatorite vahendusel ja 31% kuulab muusikat muusika või videote jagamise veebisaitide kaudu. Digitaalajastu on toonud endaga kaasa suurema valiku tarbijatele, laiema publiku ja uued võimalused õiguste omajatele, autoritele ja kirjastajatele, kuid paljudel on olnud raske saada õiglast töötasu või pidada läbirääkimisi videote jagamise ja muude veebiplatvormidega. Kavandatava autoriõiguse direktiivi eesmärk on piiritleda selgemini veebiplatvormide kohustused ning luua niiviisi õiglasem ja jätkusuutlikum kauplemiskoht. Direktiiviga tugevdatakse samuti õiguste omajate positsiooni läbirääkimiste pidamisel ja tasu saamisel, tunnustades seejuures ka ajakirjanduse kirjastajate olulist rolli kvaliteetajakirjandusse investeerimisel ja kvaliteetse ajakirjandusliku sisu loomisel.

Sobivate tingimuste loomine

Rändlustasude kaotamine

Aprillis 2016 odavnesid teisest liikmesriigist helistamise, tekstisõnumite saatmise ja internetis surfamise (rändlusteenus) hinnad. Lisaks riigisisesele määrale tuleb inimestel juurde maksta üksnes väike summa: kõneminuti eest 5 eurosenti, SMSi eest 2 eurosenti ja andmesideteenuse megabaidi eest 5 eurosenti (ilma käibemaksuta). Alates 15. juunist 2017 kaotatakse rändlustasud ELi elanikele, kes aeg-ajalt liidu piires reisivad.

Selle eesmärgi saavutamiseks esitas komisjon aasta jooksul mitu meedet, sealhulgas rändlusteenuste hulgihindade (hinnad, mida operaatorid nõuavad üksteiselt oma võrkude kasutamise eest) reguleerimise ettepaneku ja eeskirjad selle tagamiseks, et rändlustasude kaotamisest võidaksid kõik ELi elanikud. Kõigile ELis reisijatele muutub võimalus „rändle nagu kodus“ reaalsuseks ning neil tuleb maksta mobiilikõnede, SMSide ja andmeside eest sama hinda kui kodus (elukohariik või riik, millega neil on kindel side). Aprillis jõustusid uued eeskirjad, millega ELi õiguses tagatakse esimest korda võrgu neutraalsuse põhimõte.

Ulatuslikum ja kvaliteetsem internetiühendus

Aastal 2020 on mobiilse interneti kaudu toimuva andmevahetuse maht ligikaudu kaheksa korda suurem kui praegu. 2016. aastal nägi Euroopa Komisjon selle kasvava nõudluse rahuldamiseks ette olulised seadusandlikud ja poliitilised algatused. Veebruaris tegi komisjon ettepaneku raadiosageduste parema kooskõlastamise kohta 700 MHz sagedusalal, et parandada mobiilset internetiühendust ja võimaldada võrku ühendatud autode, telemeditsiini ja muude uuenduslike teenuste kasutamist kogu Euroopas.

Septembris tegi komisjon ettepaneku ELi telekommunikatsioonieeskirjad läbi vaadata ja pakkus välja uusi plaane, kuidas tulla toime eurooplaste suureneva vajadusega internetiühenduse järele. Komisjonil on kolm eesmärki.

• Kõikidel koolidel, kõrgkoolidel, teaduskeskustel, transpordisõlmedel, haiglatel, avalike teenuste osutajatel ja ettevõtetel peaks olema 2025. aastaks juurdepääs gigabitise kiirusega internetiühendusele (mis võimaldab kasutajatel alla või üles laadida andmeid kiirusega 1 gigabitt sekundis).
• Kõikides ELi majapidamistes peaks olema internetiühendus allalaadimiskiirusega vähemalt 100 Mbit/s, mida on võimalik 2025. aastaks suurendada kiiruseni 1 Gbit/s.
• Kõikides linnapiirkondades peaks 2025. aastaks olema katkematu 5G ühendus, s.o sidesüsteemide viies põlvkond. Samuti peaks 5G ühendus aastaks 2020 olema kaubanduslikult kättesaadav iga ELi liikmesriigi vähemalt ühes suurlinnas.

Neid eesmärke on võimalik saavutada ainult tohutute investeeringute abil. Uus Euroopa elektroonilise side seadustik sisaldab eeskirju, mis muudavad uutesse kvaliteetsetesse infrastruktuuridesse investeerimise kõikjal ELis nii kohalikul tasandil kui ka piiriüleselt ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks, ent säilitavad samas tõhusa konkurentsi. Komisjon pakkus välja ka kava 5G ühenduse kasutuselevõtuks kogu ELis. Oma 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta tutvustas president Juncker WiFi4EU algatust, mille puhul on tegemist 120 miljoni eurose investeeringuga, et edendada traadita internetiühendust avalikes kohtades. See tähendaks, et tasuta WiFi ühendust pakutaks parkides, väljakutel ja avalikes hoonetes, et sellest saaksid kasu nii kodanikud kui ka avalikku teenust pakkuvad ettevõtted.

Aprillis võeti vastu ELi kõigi 28 liikmesriigi transpordiministrite osalusel läbi arutatud Amsterdami deklaratsioon, milles rõhutati, et valitsusel ja tööstusel tuleb teha koostööd transpordi andme­taristu edendamiseks. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Madalmaad, Euroopa Komisjon, liikmesriigid ja transpordisektor seadsid eesmärgiks töötada välja eeskirjad, mis võimaldavad isejuhtivate sõidukite kasutamist ELi teedel.

Uued ELi audiovisuaalteenuste eeskirjad kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks

Tänapäeval vaatavad vaatajad programme üha enam ka tellitavate videoteenuste (nt Netflix) ja videote jagamise platvormide (nt YouTube) kaudu, kasutades selleks oma nutitelefone või kogunedes televiisori ette. Et sellele uuele olukorrale reageerida, esitas komisjon mais ettepaneku ajakohastatud audiovisuaalmeediateenuste direktiivi kohta.

Ettepaneku eesmärk on saavutada parem tasakaal eeskirjade vahel, mis praegu kehtivad tavapäraste ringhäälinguorganisatsioonide, tellitava videoteenuse pakkujate ja veebiplatvormide kohta, seda eriti laste kaitsmise seisukohast. See tugevdab ELi kultuurilist mitmekesisust – tellitava videoteenuse osutajad peavad tagama, et vähemalt 20% nende filmikataloogist moodustaks Euroopa päritoluga infosisu.

Platvormid

Mais tutvustas komisjon internetipõhiste kauplemiskohtade, otsingumootorite, maksesüsteemide, sotsiaalmeedia, videote ja sisu jagamise saitide jms platvormide sotsiaalse ja majandusliku rolli põhjaliku hindamise käigus saadud tulemusi. Komisjon visandas põhimõtetele tugineva lähenemisviisi, kuidas lahendada hindamise käigus tõstatatud probleeme. Selle kohaselt peavad samalaadsetele digitaalsetele teenustele kehtima samad või samalaadsed eeskirjad. Veebiplatvormid peaksid käituma vastutustundlikult ja majandussektorid peaksid selleks tegema vabatahtlikke jõupingutusi, mille näiteks võib tuua internetis leviva vihakõne vastu võitlemise käitumisjuhendi.

Küberjulgeoleku tõhustamine

Infoturbeuuringu „Global State of Information Security Survey 2017“ kohaselt on ligikaudu 80 protsendil ELi ettevõtjatest olnud viimase aasta jooksul vähemalt üks küberintsident. See õõnestab digitaalsel ühtsel turul usaldust ja kasvu. Juulis algatas komisjon küberjulgeoleku avaliku ja erasektori partnerluse, mille eesmärk on soodustada koostööd alates uurimis- ja innovatsiooniprotsessi varastest etappidest ning töötada välja küberjulgeolekulahendusi eri sektorite, näiteks energeetika, tervishoiu, transpordi ja rahanduse jaoks. See on vaid üks mitmest algatusest, et kaitsta ELi küberrünnakute vastu ja tugevdada küberjulgeolekusektori konkurentsivõimet. Algatused tuginevad esimestele kogu ELi hõlmavatele küberjulgeolekueeskirjadele: võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiivile, mille parlament ja nõukogu võtsid vastu juulis.

Tugevam eraelu puutumatuse kaitse internetis

Suve jooksul korraldas komisjon ELi e-privaatsuse eeskirjade läbivaatamist ja ajakohastamist käsitleva avaliku konsultatsiooni. Need eeskirjad koos isikuandmete kaitse üldmäärusega tagavad ELi kodanike elektroonilise side (telefonikõned, veebikõned ja e-kirjad) parema kaitse.

Kasvupotentsiaali maksimeerimine

ELi tööstuse digiteerimine

Hiljutistes uuringutes on väidetud, et toodete ja teenuste digiteerimine lisab järgmise viie aasta jooksul tööstuse tuludele Euroopas enam kui 110 miljardit eurot aastas.

Aprillis avalikustas komisjon plaanid selle kohta, kuidas aidata ELi tööstusel, väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, teadlastel ja avaliku sektori asutustel uut tehnoloogiat maksimaalselt ära kasutada. Komisjoni eesmärk on toetada riiklikke tööstuse digiteerimise algatusi ja need omavahel siduda ning keskenduda investeeringutele ELi avaliku ja erasektori partnerlustesse. Näiteks investeerib komisjon 500 miljonit eurot kogu ELi hõlmavasse digitaalse innovatsiooni keskuste võrku, kus ettevõtjad saavad nõu küsida ja digitaalset innovatsiooni katsetada.

Miljardite ühendatud seadmete (sh telefonid, arvutid ja andurid) omavaheline suhtlus peaks olema ohutu ja sujuv, olenemata sellest, kes on nad tootnud või mis on nende tehnilised andmed või päritoluriik. Selleks vajame ühist keelt. Komisjon soovib kiirendada standardite väljatöötamist, pöörates näiteks suuremat tähelepanu sellistele valdkondadele nagu 5G, pilvandmetöötlus, asjade internet, andmetehnoloogia ja küberjulgeolek.

Kodanikud ja ettevõtjad ei saa endiselt täit kasu avalikest digiteenustest, mis peaksid olema sujuvalt kättesaadavad kogu ELis. ELi e-valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2020 esitati 20 meedet eesmärgiga moderniseerida digitaalsed avaliku sektori teenused ning muuta EL seeläbi paremaks kohaks, kus elada, töötada ja investeerida. See hõlmab ka ühtse digivärava loomist, et tagada kogu ELis kasutajasõbralik juurdepääs teabele, e-toimingutele ja nõustamisteenustele. Selle väljatöötamisel võetakse arvesse 2016. aastal peetud avaliku konsultatsiooni tulemusi.

Samuti esitas komisjon pilvepõhiste teenuste ja maailmatasemel andmetaristu kavandi, millega tagada, et teadus, ettevõtjad ja avaliku sektori teenused saavad suurandmete revolutsioonist kasu. Komisjon loob Euroopa avatud teaduse pilve. Sellega antakse Euroopa 1,7 miljoni teadlase ja 70 miljoni teadus- ja tehnoloogiaspetsialisti käsutusse virtuaalne keskkond, kus suurt hulka teadusandmeid talletada, hallata, analüüsida ja taaskasutada. Selle keskkonna käimalükkamiseks muudab komisjon kõik programmi „Horisont 2020“ raames loodavad teadusandmed vaikimisi avatuks. Avatud teaduse pilve toetab Euroopa andmetaristu, milles juurdepääsuks pilves talletatud suurtele andmekomplektidele ja nende andmete töötlemiseks ühendatakse omavahel lairibavõrgud, hiiglaslikud talletusressursid ja superarvutirakendused.

Digitaaloskused

Komisjoni sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadi 2016. aasta uuringu kohaselt puuduvad 47 protsendil ELi kodanikest digitaaloskused täiesti või on vähesed, samas vajatakse lähitulevikus 90 protsendil töökohtadest ja suures osas kodanike igapäevaelust vähemalt mingil tasemel digitaal­oskusi. Osana Euroopa uuest oskuste tegevuskavast on komisjon kutsunud liikmesriikide valitsusi üles suurendama oma jõupingutusi, lisades näiteks digitaaloskuste arendamise kõikidesse haridus- ja koolitusprogrammidesse. Detsembris käivitati algatus „Digitaaloskuste ja töökohtade koalitsioon“, milles osalevad liikmesriigid ning hariduse, tööhõive ja tööstuse sidusrühmad, et luua suur digitaal­oskuste varasalv ning tagada, et Euroopa kodanikel ja eeskätt töötajatel on piisavad digitaaloskused.

ELi kultuuri ja loome stimuleerimine digitaalses maailmas

Ühendatud digitaalne ühtne turg loob palju võimalusi ELi kultuuri- ja loomesektorite kasvuks. Kiiresti muutuvas keskkonnas seisavad nad aga silmitsi probleemidega, näiteks kuidas leida rahastamist. Juunis käivitasid komisjon ja Euroopa Investeerimisfond 121 miljoni euro suuruse laenutagamis­rahastu, et toetada rohkem kui 10 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet, kes tegutsevad sellistes valdkondades nagu audiovisuaalsektor, festivalid, muusika, kultuuripärand, disain, näitekunst, kirjastamine, raadio ja kujutav kunst.

ELi peamise kultuuri- ja loomesektoreid toetava programmi „Loov Euroopa“ raames tähistati 2016. aastal MEDIA programmi 25. aastapäeva. Alates 1991. aastast on MEDIA programmi raames investeeritud üle 2,4 miljardi euro Euroopa loovusse ja kultuurilisse mitmekesisusse. Igal aastal toetatakse sellest ligikaudu 2000 Euroopa filmi, teleseriaali ja muid projekte. MEDIA programm on aidanud kaasa rohkem kui 20 000 produtsendi, režissööri ja stsenaristi koolitamisele ning võimaldanud neil ennast uue tehnoloogiaga kurssi viia. MEDIA on aidanud kaasa Euroopa filmide vaatajaskonna kasvule. Uuringu kohaselt, mille komisjon tegi MEDIA programmi kohta, oli 2014. aastal Euroopa filmide osakaal kõikidest kinokülastustest ELis 33%, aastal 2010 oli see 25%.

Puhas energia kõikidele eurooplastele

Ülemaailmne üleminek puhtale energiale on käimas ja see protsess on pöördumatu ning Euroopa Liit ei taha selles mitte pelgalt kohaneda, vaid võtta endale juhirolli. See on liidu ülemaailmne kohus.

Puhas energia meelitas 2015. aastal kogu maailmas ligi rohkem kui 300 miljardit eurot investeeringuid. ELil on head võimalused kasutada oma teadus-, arendus- ja innovatsioonipoliitikat, et muuta see üleminek töökohtade loomise ja majanduskasvu tõukejõuks. Kaasates alates 2021. aastast kuni 177 miljardit eurot avaliku ja erasektori investeeringuid aastas, võib puhta energia pakett kasvatada järgmise kümne aasta jooksul sisemajanduse koguprodukti kuni 1% ja luua 900 000 uut töökohta.

Energiatõhusus

Kõige odavam ja puhtam energia on see, mida üldse ei kasutata. Seepärast tutvustas komisjon 2016. aastal uusi ja innovaatilisi energiatõhususmeetmeid, mille eesmärk on:

• luua raamistik üldise energiatõhususe suurendamiseks;
• parandada hoonete energiatõhusust;
• parandada toodete energiatõhusust (ökodisain) ja teavitada tarbijaid (energiamärgistus);
• rahastada energiatõhusust arukate hoonete aruka rahastamise ettepaneku abil.

Nende ettepanekute toetamiseks esitas komisjon uue siduva üleliidulise energiatõhususe eesmärgi: 30% aastaks 2030. Kaugeleulatuvate energiatõhususe eesmärkide abil tahetakse vähendada liikmesriikide sõltuvust energiaimpordist, ergutada kohalikku majandust, suurendada konkurentsivõimet ja luua uusi keskkonnahoidlikke töökohti.

Maailma liidriks taastuvenergia valdkonnas

Taastuvenergial on puhta energia süsteemile üleminekul tähtis roll. EL on seadnud endale eesmärgi jõuda kollektiivselt 2030. aastaks energia lõpptarbimises taastuvate energiaallikate vähemalt 27% osakaaluni. Uue taastuvenergiadirektiivi ettepanek annab investoritele kindlustunde ja loob kõikidele tehnoloogiatele võrdsed võimalused. Komisjoni ettepanekutes on tähelepanu keskmes sobivate tingimuste loomine, et taastuvenergia saaks edeneda, ja ELi muutmine jõudsalt arenevaks puhta energia turuks. Sektor annab juba praegu tööd rohkem kui miljonile inimesele ja selle käive on ligikaudu 144 miljardit eurot aastas.

Ajavahemikul 2009–2015 langesid päikese- ja tuuleenergiatehnoloogia hinnad vastavalt 80% ja 30–40%. Niisugune kulude vähenemine võimaldab tarbijatel üha enam ise taastuvenergiat toota. Läbivaadatud direktiiv annab tarbijatele suuremad õigused ise elektrit toota, et seda kodus tarbida või tagasi elektrivõrku müüa.

Teenused tarbijale õiglase hinnaga

Tarbijad on energialiidu keskmes. Tänu digitaalse kliendiinfo paremale haldamisele muutuvad igapäevased toimingud, nagu arvete esitamine, tarnija vahetamine ja kolimise korral uue lepingu sõlmimine, tarbijate jaoks lihtsamaks, kiiremaks ja täpsemaks. Internetipõhised sertifitseeritud hinnavõrdlustööriistad, mis aitavad teha teadlikke valikuid, muudavad tarbijatele kättesaadavaks usaldusväärse ja selge teabe turu parimate pakkumiste kohta.

Tarbijatel on võimalik hõlpsamini tarnijat vahetada, seda muu hulgas tänu ettepanekule piirata vahetustasusid. Keskmine vahe turgu valitseva tarnija standardpakkumise ja turul leiduva odavaima pakkumise vahel on ELis rohkem kui 50 eurot aastas.

Soovi korral võib tarbija küsida oma energiatarnijalt nutiarvestit ja tasuda turupõhiste energiahindade alusel ning uued tehnoloogiad võimaldavad tal tarbida rohkem siis, kui energia on odav, ja vähendada tarbimist siis, kui hind on kõrge. See tähendab, et tarbijad saavad paremini kontrollida oma kulutusi energiateenustele.

Energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus

Veebruaris 2016 esitatud energiavarustuskindluse paketi aluseks on edusammud, mida EL on viimastel aastatel teinud energiajulgeoleku riskide ohjeldamisel. Võttes õppust 2014. aasta gaasivaldkonna stressitestide kogemustest, on paketis keskendutud gaasile, aga ka valitsustevahelistele energiakokkulepetele ning küttele ja jahutusele.

Kaasseadusandjad võtsid valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva komisjoni ettepaneku vastu detsembris – kõigest üheksa kuud pärast algse ettepaneku tegemist. Uued eeskirjad võimaldavad komisjonil garanteerida, et mitte ükski energiakokkulepe ei sea ohtu liikmesriigi varustuskindlust ega takista ELi energiaturu toimimist.

Märtsis tugevdas EL oma suhteid Indiaga, kes on maailmaareenil oluline tegija ja ELi jaoks väga tähtis partner energia valdkonnas. Ühisdeklaratsioon energiajulgeoleku ja kliimamuutuste vastu võitlemise kohta aitab luua puhta ja säästva energia valdkonnas kestva partnerlussuhte ühe kõige kiiremini kasvava majandusega suurriigiga.

ELi täielikult integreeritud turg

Aasta 2016 oli Euroopa energiataristu projektide jaoks oluline aasta: Euroopa ühendamise rahastu kaudu eraldati nende jaoks 800 miljonit eurot. See toetus on võti lisainvesteeringute toomiseks, mida on vaja, et kõrvaldada energia vaba liikumist takistavad kitsaskohad.

Kevadel allkirjastati kaks toetuslepingut kogusummas 5,6 miljonit eurot Midcati gaasijuhtme ehitamise uuringuteks. Kui see gaasijuhe valmib, aitab see lõimida Pürenee poolsaare gaasituru ülejäänud Euroopaga. Lisaks eraldati 29,9 miljonit eurot 140 km pikkuse elektriliini ehitamiseks Bulgaarias, mis aitab parandada taastuvenergia võrkupääsu ja suurendada Bulgaaria elektrivõrgu võimsust.

Oktoobris sõlmiti 187 miljoni euro suurune toetusleping Balticconnectori jaoks, mis on esimene Eestit ja Soomet ühendav gaasijuhe. Aastaks 2020, kui gaas hakkab selle juhtme kaudu voolama, ühendab see projekt Läänemere idakalda ülejäänud ELi elektrituruga.

Kogu 2016. aasta vältel oli Euroopa investeerimiskava energialiidu väljakujundamise olulisim abivahend. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond lõi jätkuvalt töökohti ja tõi reaalmajandusse investeeringuid. Fond toetas jätkuva jõulisusega arukaid, tulevikku suunatud investeeringuid energiatõhususse, taastuvenergiasse, innovatsiooni ja nüüdisaegsesse energiataristusse.

Aastatel 2014–2020 on energialiidu eesmärke toetavateks investeeringuteks saadaval 69 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika vahendeid.

Puhta energia alase innovatsiooni kiirendamine

Aasta lõpus esitas komisjon oma seisukoha puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise kohta. Selles strateegias on pakutud välja rida konkreetseid meetmeid, mille abil kiirendada ja laiendada energiatõhusate ja vähese CO₂-heitega uuenduslike lahenduste väljatöötamist, et parandada ELi üleilmset konkurentsivõimet selles valdkonnas.

Juunis liitus komisjon ülemaailmse puhta energia algatusega „Mission Innovation“ ja ühines ELi nimel puhta energia foorumi „Clean Energy Ministerial“ raamdokumendiga, et lihtsustada mitmepoolset koostööd innovatsiooni alal. Lisaks lepiti G20 energeetikaministrite kohtumisel Hiinas kokku mitmes tegevuskavas.

2016. aastal kuulutati välja neli Horisondi auhinda, et hoogustada innovatsiooni ja leida lahendusi energiainnovatsiooni valdkonna probleemidele. Auhindade koguväärtus on 6,75 miljonit eurot ning neid rahastatakse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmist „Horisont 2020“. Need antakse uuenduslike lahenduste eest päikeseenergia integreerimisel ajaloolistesse hoonetesse ja taastuv­energia kasutamisel haiglates, selliste toodete väljatöötamise eest, mis aitavad vähendada heit­koguseid süsinikdioksiidi taaskasutuse teel, ja kõige puhtama tulevikumootori leiutamise eest.

Suhted ELi peamiste energiapartneritega olid kogu aasta jooksul endiselt tähtsal kohal. Juunis osales komisjon G20 energeetikaministrite kohtumisel Pekingis. Kohtumine andis võimaluse arutada rahvusvaheliste partneritega selliseid küsimusi nagu energiatehnoloogiline innovatsioon, taastuvenergia, energiatõhusus, energia kättesaadavus ja energiasüsteemi roll Pariisi kliimamuutuste kokkuleppe rakendamises. Juulis allkirjastati ELi ja Hiina tippkohtumise puhul ELi-Hiina energia tegevuskava leping.

Majanduse CO₂-heite vähendamine

Pariisi kliimamuutuste kokkuleppega edasiminek

Oktoobris 2014 leppisid ELi juhid kokku siduvas, kogu majandust hõlmavas eesmärgis vähendada aastaks 2030 heitkoguseid vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. Sellest sai ELi panus Pariisi kliimamuutuste kokkuleppesse, mis allkirjastati detsembris 2015.

Aprillis 2016 püstitati 175 allkirjaga uus rekord – enim allkirju, mis on antud rahvusvahelisele kokkuleppele esimesel päeval. See näitab üleilmset poliitilist tahet täita Pariisis antud lubadused.

Kuna EL oli olnud ajaloo esimese õiguslikult siduva üleilmse kliimakokkuleppe vahendajaks ning pannud kokku arenenud ja arenguriikide koalitsiooni, mis tegi Pariisi kokkuleppe võimalikuks, siis oli ka igati paslik, et kokkuleppe kiire ratifitseerimine ELi tasandil oktoobris võimaldas sellel novembris ülemaailmselt jõustuda. ELi liikmesriigid on individuaalselt kokkuleppe juba ratifitseerinud või teevad seda peagi.

Novembris tulid riigid uuesti kokku Marrakechis ÜRO kliimakonverentsil, et jätkata tööd Pariisi kliimamuutuste kokkuleppe rakendamise üksikasjaliku reeglistiku kallal. Riigipead ja valitsusjuhid andsid välja „Marrakechi proklamatsiooni“ – üleskutse võtta kõige kõrgemal poliitilisel tasandil kohustus tegelda kliimamuutustega – ning andsid sellega märku ülemaailmsest üksmeelest. Ühtlasi väljendasid nad jätkuvat tahet täita Pariisi eesmärgid ja minna ülemaailmselt üle vähese CO₂-heitega majandusele.

Edusamme tehti nn Pariisi paketi peamiste elementide alal: rahastamise kättesaadavus, tehnoloogiaga abistamine, arengumaadele oma riiklike kliimakavade rakendamiseks vajaminevate oskuste ja protsesside väljatöötamine ja tugevdamine.

Pariisi kliimakokkuleppe rakendamine ELis

Töö ELi lubaduste täitmiseks algas juba enne Pariisi konverentsi, kui tehti ettepanek vaadata läbi ELi heitkogustega kauplemise süsteem, mis on ELi peamine vahend heitkoguste vähendamiseks. Selle ettepaneku täiendamiseks esitas komisjon juulis 2016 liikmesriikide jaoks transpordi, hoonete, põllumajanduse, jäätmete ja maakasutuse ning metsanduse sektoris siduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid aastateks 2021–2030.

Kaugeleulatuvad kliimameetmed loovad ärivõimalusi ja avavad uusi turge innovatsioonile ja vähese CO₂-heitega tehnoloogia kasutamisele. Ühtlasi kaasas komisjon ELi 2030. aasta heitevähendusmeetmete kohaldamisalasse ka maakasutuse ja metsanduse. Tegemist on sektoriga, mis tekitab küll kasvuhoonegaase, kuid võib samas ka eemaldada atmosfäärist süsinikdioksiidi: ELi metsad neelavad seda koguses, mis võrdub peaaegu 10 protsendiga kogu ELi aastasest kasvuhoonegaaside heitkogusest.

Juulis avaldas komisjon Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia, et sillutada teed üleliiduliste meetmete väljatöötamiseks vähese heitega ja heitevabade sõidukite ning vähese heitega alternatiivkütuste jaoks. Selles strateegias esitatakse eelseisvateks aastateks kavandatud algatused ja selgitatakse välja valdkonnad, kus uuritakse võimalusi.

Jätkus töö dekarboniseerimise, ringmajandusele ülemineku, õhu kvaliteedi ja keskkonna vahelise seose tugevdamiseks. Ringmajanduse tegevuskava rakendamine võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastas 2–4% ja on juba hakanud andma tulemusi. 2016. aasta juunis sõlmiti institutsioonidevaheline kokkulepe ka puhta õhu meetmepaketi kohta ja selle paketi rakendamine annab kliimamuutustega toimetulekul olulist kasu. Et üleminekul ressursitõhusale heitevabale ringmajandusele tulemusi saavutada, on kasutusele võetud ka Euroopa investeerimiskava: 5% Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi summadest on ette nähtud keskkonna ja ressursitõhususe sektori jaoks.

Pariisi kliimamuutuste kokkuleppest tiivustatud sammud

Oktoobris leppisid Montreali protokolli (osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise alal häid tulemusi andnud kokkulepe) osalised Rwandas Kigalis kokku, et protokolli kohaldamisalasse lisatakse ka külmutus- ja õhukonditsioneerseadmetes kasutatavate kliima soojenemist põhjustavate fluorosüsivesinikgaaside kontroll. Sel teel saab kiiresti ja kulutõhusalt täita Pariisi kliimamuutuste kokkuleppe 2020. aasta eelseid eesmärke. Kigali muudatuses nõutakse, et arenenud ja arenguriigid piiraksid järk-järgult fluorosüsivesinike tarbimist ja tootmist. Esimesena peavad seda hakkama tegema arenenud riigid. EL on fluorosüsivesinike kasutamise piiramises maailma esirinnas. Aastaks 2030 väheneb nende gaaside heide ELis praeguse tasemega võrreldes kahe kolmandiku võrra.

Samuti oktoobris jõudis Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon ELi aktiivsel osalusel pöördelise kokkuleppeni rahvusvahelisest lennundusest tuleneva süsinikdioksiidiheite teemal. Selle nn üleilmse turupõhise meetmega tahetakse säilitada rahvusvahelisest lennundusest tulenevaid heitkoguseid 2020. aasta tasemel ja lennuettevõtjaid kohustatakse kompenseerima oma süsinikdioksiidi heitkoguste kasvu üle selle künnise. Selle kavaga tahetakse alustada 2021. aastal ja esimesel etapil on osalemine vabatahtlik. Teisel etapil (2027–2035) on osalemine kohustuslik, välja arvatud vähese lennutegevusega riikide jaoks. See tähendab, et ligikaudu 80% heitest, mida on vaja, et saavutada alates 2020. aastast CO₂-neutraalsuse eesmärk, tuleb aastatel 2021–2035 kompenseerida.

EL ja selle liikmesriigid on olnud merendussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise peamisi eestkõnelejaid. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni merekeskkonna kaitse komitee oktoobrikuisel nõupidamisel lepiti kokku ülemaailmne kohustuslik süsteem laevadelt kütusekulu andmete kogumiseks. Praktikas peavad laevad, mis ületavad teatavat seadmete künnisvõimsust, alates 2019. aastast koguma andmeid kütusekulu ja energiatõhususe kohta ja esitama need lipuriigile.

Ühtne turg

Juunikuises teatises selgitas komisjon, kuidas ELi olemasolevaid õigusnorme kohaldatakse jagamismajanduse suhtes, käsitledes selliseid aspekte nagu turulepääsunõuded, vastutus ja tarbijakaitse.

Standardid vähendavad kulusid, soodustavad innovatsiooni, võimaldavad eri seadmete ja teenuste vahelist koostalitlust ning aitavad äriühingutel turule pääseda. Juunis esitas komisjon algatuste paketi, et moderniseerida ja tugevdada Euroopa standardimissüsteemi, arvestades tehnika arengut, poliitilisi prioriteete ja üleilmseid suundumusi.

Liikuvuse lihtsustamine spetsialistide ja töötajate jaoks

Üks ühtse turu strateegia eesmärke on võimaldada ELi kodanikel töötada ükskõik millises liikmesriigis. Euroopa kutsekaart lihtsustab pikaldasi menetlusi, mis kutsetöötajatel tuleb läbida, enne kui neil lubatakse teises liikmesriigis töötada. Kaart sai kättesaadavaks jaanuaris 2016 viie elukutse jaoks (üldõed, füsioterapeudid, proviisorid, kinnisvaraagendid ja mägigiidid) ning tulevikus võidakse seda laiendada muudele kutsealadele.

Märtsis esitas komisjon töötajate lähetamise direktiivi sihipärase läbivaatamise ettepaneku, mis hõlmab tööandja poolt ajutiselt teise liikmesriiki töötama saadetud töötajaid. Läbivaatamise käigus tehakse muudatusi kolmes põhivaldkonnas: lähetatud töötajate tasustamine, sealhulgas alltöövõtu korral, renditöötajate suhtes kehtivad eeskirjad ning pikaajalised lähetused.

Tõhusamad riigihanked

Aprillis muutusid eeskirjad selle kohta, kuidas ELi avalikud asutused kulutavad suure osa iga-aastasest riigihangeteks ette nähtud 1,9 triljonist eurost. Riigi õigusnormid peavad olema kooskõlas kolme riigihanke- ja kontsessioonidirektiiviga, mis muudavad avalikel hangetel pakkumuse esitamise väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks lihtsamaks ja odavamaks, tagavad avaliku raha eest parima väärtuse saamise ning ELi läbipaistvus- ja konkurentsipõhimõtete järgimise. Eeskirjad võimaldavad võtta arvesse ka keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja innovatsiooni aspekte.

ELi tööstusbaasi tugevdamine

Aprillis tegi komisjon ettepaneku meetmete kohta, millega toetatakse riiklikke tööstuse digiteerimise ja sellega seotud teenuste algatusi, seotakse need algatused omavahel ning hoogustatakse investeerimist.

Juunis moodustati ELi tasandi tööstuse ajakohastamise aruka spetsialiseerumise platvorm, et toetada piirkondade, klastrite, ettevõtlusvõrgustike ja tööstuspartnerite koostööd ning arendada kaugeleulatuvaid investeerimisprojekte, mis võivad kasutada ELi programme, ELi investeerimiskava ja erasektori vahendeid.

Nii autode lämmastikoksiidi kui ka süsinikdioksiidi heite jaoks võeti kasutusele töökindlamad ja realistlikumad katsemeetodid. Komisjon esitas ka seadusandlikud ettepanekud autode turulelaskmist võimaldava süsteemi ümberkorraldamise kohta. Välja pakutud määruse eesmärk on muuta sõidukite katsetamine sõltumatumaks, tihendada kasutusel olevate autode jälgimist ja kehtestada põhjalikum ELi järelevalve.

Juulis avaldas komisjon Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia, et arendada välja üleliidulised meetmed vähese heitega ja heitevabade sõidukite ning vähese heitega alternatiivkütuste jaoks.

Et aidata ELi autotööstusel tulla toime tulevaste katsumustega ja jääda niiviisi konkurentsivõimeliseks, moodustati uus kõrgetasemeline autotööstuse töörühm GEAR 2030, mis tegeleb tuleviku­ülesannetega, nagu isejuhtivad, internetiühendusega või heitevabad autod.

Terasetööstus moodustab ELi sisemajanduse koguproduktist 1,3% ja mängib olulist rolli paljudes teistes tööstussektorites, näiteks autotööstuses. Hoolimata suurtest innovatsiooni- ja moderniseerimispingutustest on ELi konkurentsipositsioon maailma teraseturul viimastel aastatel halvenenud. Terase liigtootmine ELi-välistes riikides, nagu Hiinas, on toonud kaasa rea ebaausaid kauplemisvõtteid, mis moonutavad üleilmset turgu. Märtsis esitas komisjon teatise, milles käsitletakse selle sektori ees seisvaid raskeid katsumusi. Komisjon astub hulga samme, näiteks kehtestab ajutised dumpinguvastased meetmed, loob terasetoodete eelkontrolli süsteemi, annab vahendeid terasetööstuse moderniseerimiseks ja soosib kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu.

Intellektuaalomandi kaitse

Ühtse turu strateegias rõhutati intellektuaalomandi kaitse rolli innovatsiooni ja loometegevuse edendamisel, mis loob töökohti ja parandab konkurentsivõimet.

Komisjon algatas intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise praeguse õigusraamistiku hindamise. Komisjoni lähenemine seisneb siin õiguslike ja parandusmeetmete otstarbekohasuse tagamises, eelkõige piiriüleselt ja internetikeskkonnas. Tulipunkti on võetud mitte niivõrd üksikisikud, kuivõrd ärilise ulatusega kuritarvitused ja rahavoogude järgimisel põhinev tegutsemisviis, et jätta ärilise ulatusega rikkujad ilma nende tuluallikast. Juunis kirjutasid netiplatvormid, kaubamärgiomanikud ja kaubandus­ühendused komisjoni toetusel alla vabatahtlikule kokkuleppele teha lõpp võltskauba müügile internetis.

ELi ettevõtted saavad kasu ka märtsis jõustunud kaubamärgireformist, mis muudab ELi kaubamärgi­kaitse ELi ettevõtete jaoks kättesaadavamaks. Reform toob kaasa väiksemad kulud, nüüdisaegsed nõuded uut tüüpi kaubamärkide registreerimiseks, lühema registreerimisaja ja mõjusamad võimalused võidelda võltsingute vastu.

Novembris andis komisjon Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide tugeval toetusel välja biotehnoloogia­direktiivi teatavate sätete selgituse, milles kinnitati, et oma olemuselt bioloogiliste protsesside tulemusena saadud tooteid ei tohiks patenteerida.

Paremate teenuste osutamine rongireisijatele

Aprillis leppisid parlament ja nõukogu kokku meetmetes, millega muuta raudteed ELis innovaatilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Neljas raudteepakett avab järk-järgult riigisisese reisijateveoturu konkurentsile ja soodustab seejuures uute ärimudelite teket ning tarbijatele rohkemate valikuvõimaluste pakkumist (suurem sagedus, paremad teenused, madalamad hinnad).

Sadamate tugevdamine

Juunis jõudsid parlament ja nõukogu kokkuleppele Euroopa ühise meresadamate raamistiku asjus. Sadamate määrus tagab läbipaistvuse finantsasjades ja ressursside optimaalse kasutamise, annab investoritele rohkem kindlustunnet, tagab ausa konkurentsi ja õhutab investeerima. Rohkem investeeringuid annab tulemuseks rohkem töökohti ja rohkem jõukust. Praegu töötab vahetult selles sektoris 469 000 inimest ja sektor aitab säilitada 3 miljonit töökohta. Määrus tagab ELi sadamates kvaliteetsed teenused ja annab sadamatele rohkem autonoomiat, näiteks oma taristutasude kehtestamisel.

Moonutamata konkurents

Konkurentsipoliitika edendab nõuetekohaselt toimivat ühtset turgu, kus ettevõtted konkureerivad omaenda heade külgede põhjal ja sellest saadav kasu kandub edasi ELi tarbijatele. Kõige paremini suudavad üleilmsel turul konkureerida elujõulised ettevõtted, kellel koduturul on tugev konkurents.

Üks viis, kuidas hoida tugevat konkurentsi, on võitlus kartellide vastu. Juulis leidis komisjon, et viis veokitootjat on 14 aastat hindades ja rangemate heitenormide järgimisega seotud kulude ülekandmises omavahel kokku mänginud. Neile kehtestati rekordiline 2,9 miljardi euro suurune trahv.

Monopolidevastaste eeskirjadega tagatakse ka, et turgu valitsev äriühing ei moonuta konkreetsel turul konkurentsi. Aasta jooksul algatas komisjon kolm uurimist Google’i vastu tema turgu valitseva seisundi väidetava kuritarvitamise tõttu; uurimised on veel pooleli.

Riigiabi tähelepanelik jälgimine soodustas 2016. aastal konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Sellega taheti ära hoida avaliku sektori raha andmist raskustes olevatele äriühingutele ja võimaldada niiviisi innovaatilisemate äriühingute arengut.

Ühtlasi avaldas komisjon teate avaliku sektori kulutuste suhtes kohaldatava ELi riigiabi kontrollimeetmete ulatuse kohta. See aitab riigiasutustel ja ettevõtetel aru saada, millal ei kujuta avaliku sektori toetusmeetmeid endast riigiabi ega kuulu riigiabireeglite alla.

Jaanuaris tegi komisjon järelduse, et Belgia on rikkunud ELi riigiabieeskirju, andes teatavale hulgale hargmaistele ettevõtetele olulisi maksusoodustusi vähemalt 700 miljoni euro väärtuses. See seadis nende ettevõtete väiksemad, mittehargmaised konkurendid halvemasse olukorda. Vähemalt 35 peamiselt EList pärit hargmaist ettevõtet peavad nüüd tasumata maksud Belgiale tagasi maksma. Augustis otsustas komisjon, et Iirimaa on andnud Apple’ile kuni 13 miljardi euro ulatuses põhjendamatuid maksusoodustusi – see on sama hea kui suur subsiidium, mida teistele ettevõtetele ei võimaldatud. Aasta lõpul oli veel lahendamisel kolm muud juhtumit, mis puudutasid Amazoni, McDonald’si ja GDF Suez (Engie) jaoks Luksemburgis võimaldatud maksulahendusi.

Üks põhjusi, miks komisjon valvab konkurentsiõiguse täitmise järele, on hoolitseda selle eest, et ühinemised ei kahjustaks turgudel konkurentsi. Enamik 2016. aastal teatavaks tehtud ühinemistest ei tekitanud konkurentsiprobleeme ja kiideti tavapärase kontrolli järel heaks. Siiski otsustas komisjon mais keelata Telefónica UK kavandatava omandamise Hutchisoni poolt, sest tal oli tugevaid kahtlusi, et Ühendkuningriigi mobiilsideteenuste klientidel oleks ülevõtmise tulemusena olnud vähem valikuvõimalusi ja nad oleksid pidanud maksma kõrgemaid hindu ning et tehing oleks kahjustanud mobiilsidesektori innovatsiooni.

Läbipaistvus ja võitlus maksustamise vältimise vastu

Jaanuaris võttis komisjon vastu maksustamise vältimise vastase paketi, milles kutsutakse liikmesriike üles võtma rangemat ja paremini koordineeritud hoiakut äriühingute suhtes, kes püüavad vältida õiglase maksukoormuse kandmist, ning rakendama rahvusvahelisi norme maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu. Ettepanekute põhijooned on järgmised:

• õiguslikult siduvad meetmed, millega tõkestatakse kõige levinumaid võtteid, mida äriühingud kasutavad maksudest kõrvalehoidmiseks (maksustamise vältimise vastase direktiivi ettepanek);
• ettepanek liikmesriikide maksuhaldurite vahel vahetatavate aruannete kohta, mis käsitlevad ELis tegutsevate hargmaiste ettevõtete maksuteavet riikide lõikes (maksustamisalase halduskoostöö direktiivi muutmine);
• soovitus maksulepingute kuritarvitamise ärahoidmiseks;
• meetmed, millega edendatakse rahvusvaheliselt head valitsemistava, sealhulgas uus ELi protsess, mille järgi kantakse nimekirja ELi-välised riigid, kes keelduvad ausalt tegutsemast.

Maksustamise vältimise vastase direktiivi võttis nõukogu vastu juulis. Liikmesriigid peavad need õigusnormid oma õigusse üle võtma 2018. aasta lõpuks ja hakkama neid kohaldama jaanuaris 2019. Uued õigusnormid maksuhalduritevahelise aruandluse kohta riikide kaupa lepiti nõukogus kokku märtsis ja liikmesriigid peavad need siseriiklikku õigusse üle võtma 2017. aasta keskpaigaks.

Andorra ja Monacoga allkirjastati lepingud, mille alusel vahetavad ELi liikmesriigid ja need kaks naaberriiki alates 2018. aastast automaatselt teavet üksteise residentide finantskontode kohta.

Aprillis tegi komisjon ettepaneku, et ELis tegutsevad suured hargmaised ettevõtted, mille käive ületab 750 miljonit eurot, peavad avalikustama oma tasutava äriühingu tulumaksu riikide kaupa. Kavandatavad õigusnormid tagavad ettevõtete maksustamises suurema läbipaistvuse, mis võimaldab kodanikel hinnata ettevõtete maksustrateegiaid ja nende panust heaolusse.

Samuti aprillis tutvustas komisjon ELi käibemaksusüsteemi moderniseerimise meetmeid. Sellesisuline tegevuskava on esimene samm ELi ühtse käibemaksuala suunas, mis on võimeline võitlema pettustega, toetama ettevõtlust ning aitama digitaalmajandust ja e-kaubandust.

Juulis tutvustas komisjon järgmisi samme, millega suurendada maksualast läbipaistvust ning võidelda maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise vastu ELis ja rahvusvahelisel tasandil. Esitatud algatustes keskenduti sellele, kuidas sulgeda senised lüngad maksuraamistikus, mis võimaldavad piiriüleseid maksupettusi ja ebaseaduslikke rahavooge.

Septembris esitas komisjon näitajate tulemustabeli (majandus-, finants-, stabiilsus- ja hea valitsemis­tava näitajad), et aidata liikmesriikidel kindlaks teha ELi-välised jurisdiktsioonid, mida tuleb ELi ühise nimekirja koostamise käigus esmajärjekorras kontrollida. Liikmesriigid on teinud märkimisväärseid edusamme ELi esimese ühise nimekirja koostamisel ELi-välistest jurisdiktsioonidest, kes keelduvad järgimast rahvusvahelisi norme hea maksuhaldustava valdkonnas.

Oktoobris võttis komisjon vastu ulatusliku äriühingu tulumaksu reformi paketi, mis sisaldab kolme uut ettepanekut: luua ettevõtetele tänapäevasem ja õiglasem maksusüsteem, kaotada ELi liikmesriikide ja ELi-väliste riikide vahelised seadustest möödahiilimist võimaldavad lüngad ning kehtestada vaidluste lahendamise eeskirjad ja vähendada seega ettevõtete topeltmaksustamise probleeme.

Konkreetsemalt kuulub sellesse paketti ka uus äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi algatus, millega korraldatakse ümber see viis, kuidas äriühinguid ühtsel turul maksustatakse, ning tagatakse ausam, konkurentsivõimelisem ja enam kasvu soodustav äriühingu tulumaksu süsteem. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi algatus sisaldab ka uusi tähtsaid elemente, millega parandatakse selle võimet tõkestada maksustamise vältimist ja soodustada kasvu.

Samuti tegi komisjon ettepaneku luua ELis parem süsteem topeltmaksustamisega seotud vaidluste lahendamiseks, kohandades praegust vaidluste lahendamise mehhanismi, et paremini rahuldada selliste ettevõtjate vajadusi, kelle jaoks topeltmaksustamine on suur takistus.

Äriühingu tulumaksu reformi pakett sisaldab ka ettepanekut laiendada ELi sees juba kokku lepitud hübriidsete ebakõlade vastaseid õigusnorme olukordadele, kuhu on kaasatud ELi-välised riigid.

Finantsturud tarbijate teenistusse

Finantsettevõtted peaksid maksimaalselt ära kasutama tõeliselt integreeritud ELi turust saadavat mastaabisäästu, samal ajal kui internetipõhised teenused pakuvad uusi võimalusi ja innovaatilisi lahendusi.

Liikmesriigid pidid rakendama hüpoteekkrediidi direktiivi 2016. aasta märtsiks. Aasta lõpuks oli direktiivi täielikult rakendanud 19 liikmesriiki. Uued eeskirjad tagavad, et tarbijaid, kes ostavad kinnisvara või võtavad laenu, mille tagatiseks on nende kodu, oleksid piisavalt informeeritud ja riskide eest kaitstud. Direktiiv peaks edendama konkurentsi hüpoteeklaenuturgudel ja pakkuma uusi ärivõimalusi nii laenuandjatele kui ka vahendajatele, mis tooks tulevikus kaasa kulude vähenemise, mis on tarbijatele otseselt kasulik.

Samuti septembriks pidid liikmesriigid rakendama maksekontode direktiivi, millega antakse kõikidele tarbijatele õigus pääseda ligi maksekonto põhiteenustele, sõltumata nende rahalisest seisust. Aasta lõpuks oli seda teinud ainult 14 liikmesriiki (Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Ühendkuningriik). Prantsusmaa ja Soome olid teatanud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise osalistest meetmetest.

Kapitaliturgude liidu ülesehitamine

Komisjon jätkas kapitaliturgude liidu ülesehitamist, lähtudes 2015. aastal vastu võetud kapitaliturgude liidu tegevuskavast. Ta esitas teatise tegevuskava rakendamise kiirendamise ja järgmiste prioriteetide väljatöötamise kohta, mille hulgas oleks ka üleeuroopaline personaalpensionitoode.

Esimene meede jõustus aprillis 2016. See muudab nende kindlustusseltside jaoks, kellel on piisavalt vahendeid, et pakkuda vajalikku pikaajalist rahastust, taristusse investeerimise huvipakkuvamaks.

Juulis tegi komisjon ettepaneku muuta kehtivaid õigusakte, et soodustada Euroopa riskikapitalifondide ja Euroopa sotsiaalse ettevõtluse fondide ulatuslikumat kasutamist, mis lihtsustaks ja soodustaks erainvestorite investeerimist väikestesse ja kasvavatesse ettevõtetesse.

Septembris kuulutas komisjon välja jätkusuutliku rahanduse ulatuslikuma strateegia, et toetada investeerimist puhastesse tehnoloogiatesse. Novembris tegi komisjon kättesaadavaks kuni 300 miljonit eurot kaasinvesteeringuid laiaulatuslikku üleeuroopalisse riskikapitali fondifondi. See aitab tugevdada ELi riskikapitalisektori võimet pakkuda atraktiivset tulu institutsionaalsetele investoritele ja võimaldab sellel sektoril jõuda rohkematesse liikmesriikidesse.

Novembris esitas komisjon ka seadusandliku ettepaneku ettevõtete restruktureerimise ja teise võimaluse andmise kohta. Ettepanekuga tahetakse võimaldada ausatel ettevõtjatel saada pärast pankrotti teine võimalus, mis soodustab dünaamilist ärikeskkonda ja edendab innovatsiooni.

Riigiabi kontroll ja ausa konkurentsi tagamine

Riigiabi kontroll on oluline, et tagada pangandusliidus võrdsed konkurentsitingimused. Alates finants­kriisi puhkemisest 2008. aastal on avaliku sektori vahenditega riigiabi eeskirjade kohaselt restruktureeritud 113 ELi panka, kelle varad kokku moodustavad ligikaudu 30% ELi pangandussüsteemi varadest. Liikmesriigid on toetanud panku rahaliselt 655,3 miljardi euroga (4,5% ELi 2015. aasta sisemajanduse koguproduktist) ning andnud tagatisi ja muud likviidsustoetust mahus 1293,1 miljardit eurot (9,2% sisemajanduse koguproduktist). Abi on antud selleks, et kaitsta kodanike sääste, vältida kontrollimatuid pankrotte ja ennetada sellest tuleneda võivat Euroopa pangandussüsteemi kokkukukkumist. Enamik kriisi ajal abi saanud panku on pärast restruktureerimiskavade rakendamist suutnud elujõulisuse taastada. Kui panga ärimudelit ei õnnestunud päästa (42 panka 113st), siis nende tegevus lõpetati nõuetekohaselt.

Juulis lõpetas komisjon konkurentsieeskirjade rikkumise uurimise, mis käsitles krediidituletisinstrumentide vahetustehinguid, ja muutis andmeesitaja Markiti ning Rahvusvahelise Vahetustehingute ja Tuletisväärtpaberite Assotsiatsiooni (ISDA) kohustused siduvaks. Need kaks üksust litsentsivad börsil kauplemiseks järgmisel kümnel aastal põhiandmeid ja intellektuaalomandiõigusi õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See meede aitab muuta krediidituletisinstrumentide vahetustehingud investorite jaoks turvalisemaks ja odavamaks.

Märtsis avaldas komisjon oma esialgse seisukoha, et kindlustusvaldkonna grupierandi määruse kohaldamise aega ei tuleks pikendada. Seda esialgset seisukohta kinnitati detsembris pärast mõju­hinnangu koostamist. Seetõttu aegub määrus 2017. aasta märtsis.

Euroopa Keskpanga väitel moodustasid kaardimaksed 2014. aastal 46% kõikidest ELis tehtud elekt­roonilistest maksetest. Mitmepoolsed vahendustasud, milles pangad on ühiselt kokku leppinud ja mis on kehtestatud jaemüüjatele kaartide vastuvõtmise eest, võivad tähendada tarbijate jaoks kõrgemaid hindu. Selle probleemi lahendamiseks võeti vastu vahendustasude määrus, mis jõustus 2015. aasta lõpus ja millega nähti ette tasude konkurentsivõimeline ülempiir. Lisaks sellele sisaldab määrus alates 2016. aasta juunist kohaldatavaid eeskirju, mis muudavad maksekulud jaemüüjate ja tarbijate jaoks läbipaistvamaks ning võimaldavad neil teha tasuvamad valikud.

Samal ajal jätkas komisjon monopolidevastaseid menetlusi Visa ja MasterCardi suhtes, kes olid kokku leppinud piirkondadevaheliste tehingute korral kohaldatavates mitmepoolsetes vahendustasudes, mida vahendustasude määruses ei käsitleta. Piirkondadevahelised mitmepoolsed vahendustasud on tasud, mida ELi turustajad maksavad väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda välja antud kaartidega tehtud maksete aktsepteerimise eest.

Juunis kinnitas Üldkohus komisjoni järeldusi selle kohta, et Groupement des cartes bancaires (kes haldab Prantsusmaal CB kaardimaksesüsteemi) on piiranud konkurentsi Prantsusmaa väljastamisturul, muutes raskeks uute osalejate turule sisenemise. Üldkohtu otsuse võib edasi kaevata.

Eelarvenõukogu ja uued komiteed majandus- ja rahaliidu tulemuslikumaks süvendamiseks

ELi majanduse juhtimine muutus kindlakäelisemaks, kui loodi sõltumatu nõuandev Euroopa Eelarve­nõukogu. Ettepanek eelarvenõukogu loomise kohta tehti Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga presidendi ning eurorühma esimehe ja euroala tippkohtumise eesistuja koostatud viie juhi aruandes. Eelarvenõukogu, mis loodi komisjoni 2015. aasta oktoobris vastu võetud otsusega, hakkas tegutsema 2016. aasta novembris. Tema ülesandeks on hinnata ELi eelarveraamistiku raken­damist ja nõustada komisjoni euroala jaoks tervikuna kohase eelarvepoliitika küsimustes. Eelarve­nõukogu teeb koostööd liikmesriikide eelarvenõukogudega ja annab president Junckeri taotlusel erialast nõu.

Eelarvenõukogu on sõltumatu ja koosneb tunnustatud spetsialistidest, kes esitavad oma valdkonna sõltumatuid eksperdiarvamusi. Liikmed nimetatakse ametisse pärast konsulteerimist liikmesriikide, riiklike eelarvenõukogude ja Euroopa Keskpangaga.

Viie juhi aruande rakendamise raames esitas nõukogu septembris ka soovituse, et iga euroala liikmesriik moodustaks või määraks riikliku tootlikkuse komitee. Need komiteed peaksid analüüsima tootlikkuse ja konkurentsivõime valdkonna arengut ja kohaldatavat poliitikat ning aitama edendada omalustunnet ja vajalike reformide rakendamist riiklikul tasandil. Nii soodustavad nad kestlikku majanduskasvu ja lähenemist. Komiteed avaldavad korrapäraselt oma analüüside kohta aruandeid.

Pangandusliit

EL jätkas tööd pangandusliidu loomise lõpuleviimiseks, sest tegemist on vastupanuvõimelise ja dünaamilise majandus- ja rahaliidu ühe põhikomponendiga. Pangandusliit loodi selleks, et tagada euroala pankade kindlam ja parem järelevalve. Kui peaks tekkima probleeme, on võimalik neid lahendada lihtsamalt ja maksumaksja raha kasutamata.

Jaanuaris võeti täies ulatuses kasutusele teine pangandusliidu keskne element: ühtne kriisilahenduskord. Ühtne kriisilahenduskord on oluline täiendus Euroopa Keskpanga juhitud ühtsele järelevalvemehhanismile, mis on loodud selleks, et tagada pangandusliidus integreeritum pangandusjärelevalve ja kriisiohjamine. Ühtne kriisilahenduskord suurendab finantssüsteemi vastupanuvõimet ja aitab pangandusliidus ära hoida kriise, tagades pankade jaoks tulemusliku ja õigeaegse kriisilahenduse.

Parlamendis ja nõukogus jätkusid ka läbirääkimised pangandusliidu kolmanda samba, Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle, mille aluseks on olemasolevad riiklikud hoiuste tagamise skeemid. Pankade rahastatav Euroopa hoiuste tagamise skeem annaks hoiustajatele kogu ELis suurema kindluse. See parandaks pangandussektoris riskijagamist, sest kaasatakse rohkem krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, ja vähendaks suurte kohalike vapustuste korral haavatavust.

Paralleelselt Euroopa hoiuste tagamise skeemi väljatöötamisega tunnistasid liikmesriigid, et finantssektoris on vaja võtta rohkem meetmeid riskide vähendamiseks ja jagamiseks, sest lahendamist vajab veel hulk probleeme. Komisjon esitas ettepaneku kogu kahjumi katmise võime eeskirjade kohta, mis on mõeldud tagama, et pankade probleemid tuleb kinni maksta pankade võlausaldajatel, mitte maksumaksjatel.

2016. aasta lõpuks oli enamik liikmesriike ühtse reeglistiku asjakohased õigusnormid oma siseriiklikku õigusesse üle võtnud ja seal rakendanud, tagades pangandusliidus veelgi järjepidevama reguleeri­mise ja kvaliteetse järelevalve. Ainult kaheksa liikmesriiki ei olnud kehtestanud pankade finants­seisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi, millega nähakse ette panganduskriiside lahendamise ühtlustatud ja täiustatud vahendid. See-eest 20 liikmesriiki olid täielikult rakendanud ka hoiuste tagamise direktiivi, tagades seega, et ELi kodanike säästud nendes liikmesriikides on kaitstud.

Finantsturud

Võrdlusalused on finantsturu toimimise jaoks elutähtsad. Võrdlusaluste määrus jõustus juunis. Sel­lega parandatakse võrdlusaluste toimimist ja juhtimist ning tagatakse, et nendega ei manipuleerita. Uued õigusnormid aitavad kaitsta investoreid ja tarbijaid.

Novembris esitas komisjon ettepaneku uute eeskirjade kohta, mida kohaldatakse finantsturu pea­miste osalejate suhtes, tagamaks, et nii kesksetel vastaspooltel kui ka riiklikel ametiasutustel on vajalikud vahendid ja et nad on valmis kriisi korral otsustavalt tegutsema. Keskne vastaspool tegutseb finantsinstrumendiga tehtava tehingu korral mõlema poole vastaspoolena. Ettepaneku peamine eesmärk on tagada, et säilivad keskse vastaspoole kriitilised funktsioonid, samal ajal kui säilitatakse ka finantsstabiilsus ja välditakse seda, et maksumaksja peab kandma kulud, mis kaasnevad makse­raskustesse sattunud keskse vastaspoole restruktureerimise ja kriisilahendusega.

Samuti novembris esitas komisjon ettepaneku muuta kapitalinõuete direktiivi ja kapitalinõuete määrust, millega nähakse ette krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ning nende juhtimise eeskirjad ja järelevalvekord. Komisjon tegi ka ettepaneku muuta pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ning ühtse kriisilahendus­­korra määrust, millega nähakse ette eeskirjad makseraskustesse sattunud krediidiasutuste ja investeerimis­ühingute taastamiseks ja kriisi lahendamiseks ning luuakse ühtne kriisilahendusmehhanism. Muudatused sisaldavad meetmeid, millega tugevdatakse ELi pangandussektori vastupanuvõimet ja suurendatakse seeläbi turu usaldust pangandussektori vastu.

Toimimise tagamine

Aasta jooksul tegi komisjon teatavaks finantsteenuste õigusraamistiku järelmeetmed, mis võetakse peamiste järelduste põhjal, ja tõendite esitamise üleskutsest tulenevad edasised sammud. Tegemist on algatusega koguda sidusrühmadelt tagasisidet ning hinnata kehtivate finantseeskirjade kogumõju ja koostoimet. Komisjon kavatseb muu hulgas keskenduda tarbetute regulatiivsete piiran­gute kõrvaldamisele pankade pakutava rahastamise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamise eest ning panganduse, tuletisinstrumentide turgude, kindlustuse varahalduse ja krediidireitingu sektori eeskirjade proportsionaalsemaks muutmisele. Muude meetmetega, mil­lest mõne kohta on ettepanekud juba esitatud, vähendatakse asjatut regulatiivset koormust, nagu järele­valvelise aruandluse kohustust ja avalikustamise nõuet ELi finantssektoris. Komisjon kavatseb muuta eeskirjad järjekindlamaks ja tulevikku vaatavamaks ning kaotada ebajärjekindla vastasmõju ja kõrvaldada ELi õigusraamistiku lüngad.

Avalik konsultatsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba teemal

Märtsis esitas komisjon Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese esialgse kavandi. Nagu märkis president Juncker oma kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta 2015. aasta septembris: „[M]e peame tõhustama tööd õiglase ja tõeliselt üleeuroopalise tööturu loomiseks. [...] Osana sellest püüdlusest tahan ma välja arendada Euroopa sotsiaalsed õigused, mis võtavad arvesse Euroopa ühiskondade ja töömaailma muutuvaid olusid ning mida saab kasutada suunanäitajana euroala uuendatud lähene­mise tarbeks.“ Oma 2016. aasta kõnes kinnitas president Juncker taas toetust Euroopa sotsiaal­õiguste samba loomisele, väites, et EL ei ole piisavalt sotsiaalne ning komisjon jätkab energiliselt ja entusiastlikult tegutsemist selle muutmise nimel.

Samba raames määratakse kindlaks kesksed põhimõtted tööturule pääsu, töötingimuste ja sotsiaalkaitse valdkonnas, keskendudes uutele probleemidele, nagu vananemine, üleilmastumine, tehnoloogilised muutused ja sotsiaalsed lahknevused majandus- ja rahaliidus.

2016. aasta jooksul osales komisjon teiste ELi institutsioonidega ning riiklike ametiasutuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade esindajate ja kodanikega peetud arutelus, mis käsitles sotsiaalõiguste samba sisu ja rolli süvendatud ja õiglasema majandus- ja rahaliidu poole liikumisel. Arutelu tulemusi võetakse arvesse 2017. aasta kevadel avaldatava algatuse väljatöötamisel.

Sotsiaalõiguste sammas peaks põhinema ELi sotsiaalõigustikul ja seda täiendama, et suunata polii­tikat reas valdkondades, mis on olulised tööturu ja hoolekandesüsteemide sujuvaks ja õiglaseks toimimiseks. Sotsiaalõiguste sambast peaks saama võrdlusraamistik, mille põhjal hinnatakse osalevate liikmesriikide tööhõive olukorda ja sotsiaalvaldkonnas toimuvat ning soodustatakse riigi tasandi reforme, ning eelkõige peaks see olema teenäitaja euroala uuendatud lähenemisprotsessis.

Sotsiaaldialoogi uus algus

Juunis allkirjastas komisjon koos Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Madalmaade ja Euroopa sektoriüleste sotsiaalpartneritega (Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon, BusinessEurope, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliit ning Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus) avalduse „Sotsiaaldialoogi uus algus“. Avaldus on osa uuest sotsiaaldialoogist, mille kohta president Juncker tegi ettepaneku 2015. aasta märtsis peetud kõrge­tasemelisel konverentsil koos Euroopa, liikmesriikide ja valdkondlike sotsiaalpartnerite ning teiste ELi institutsioonidega.

Avalduses toonitatakse Euroopa sotsiaaldialoogi keskset rolli ELi tööhõive- ja sotsiaalpoliitika kujundamisel.

Komisjon kavatseb kaasata ELis sotsiaalpartnereid ka edaspidi poliitika kujundamisse ja õigusloomesse ning majanduse juhtimisse ja Euroopa poolaasta eri etappidesse. Liikmesriigid on nõustunud kaasama sotsiaalpartnereid tihedalt reformide ja poliitika väljatöötamisse ja rakendamisse ning edendama riikliku tasandi sotsiaaldialoogi. Lisaks sellele on liikmesriigid kohustunud kaasama riiklikke sotsiaalpartnereid kogu Euroopa poolaasta raames, et soodustada riigipõhiste soovituste edukat rakendamist.

Strateegia „Euroopa 2020“, Euroopa poolaasta ja inimkapital

Kvalifitseeritud töötajad on pikaajalise majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise üks peamisi tõukejõude. Seda olulist seost toonitati ka komisjoni teatises „Hariduse täiustamine ja moder­niseerimine“. Selleks et konkureerida maailmamajanduses, toetub EL oma inimkapitalile. Pika­ajalise heaolu eelduseks on investeerimine inimestesse kõrge tasemega ja samas tõhusa haridus- ja koolitussüsteemi kaudu. ELi kvalifitseeritud töötajaskond edendab teadus- ja arendus­tegevust ning muudab uued ideed innovatiivseteks lahendusteks. Haridussüsteemi kaudu omandatud teadmised ja oskused aitavad kindlustada töökoha ja stabiilse sissetuleku, vähendades vaesusriski ja sotsiaalset tõrjutust.

Seetõttu on haridus- ja koolitussüsteemi reformid enamikus liikmesriikides esmatähtsad ning need on olulisel kohal ka 2016. aasta Euroopa poolaasta tsüklis. Haridust ja koolitust käsitlevad riigipõhised soovitused esitati kokku 21 liikmesriigile.

Kaubandus kui tööhõive ja majanduskasvu hooandja

Euroopa Liidu majandus on üks maailma avatumaid. Vabakaubandus tugevdab liidu majandust, loob uusi töökohti, annab kodanikele suurema valikuvabaduse ja ostujõu ning aitab ELi ettevõtjatel võõrsil läbi lüüa.

Iga päev ekspordib ja impordib EL sadade miljonite eurode väärtuses kaupa. EL on maailma suurim tööstustoodete ja teenuste eksportija ning on ise ligi 80 riigi jaoks suurim eksporditurg. 28 liikmesriigi arvele langeb 16% maailma impordist ja ekspordist.

Oktoobris sõlmiti Brüsselis peetud ELi ja Kanada tippkohtumisel ELi laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping Kanadaga. Tegemist on ELi seni kõige ulatuslikuma ja edumeelsema kaubanduslepinguga, mis on eeskujuks tulevastele lepingutele. Selle lepingu kestlikku arengut, tööjõudu ja keskkonda käsitlevad peatükid on seni kahepoolsete kaubanduslepingute raames kokku lepitutest kõige ambitsioonikamad. Lepingust saavad kasu nii suured kui ka väikesed eksportijad, sest sellega luuakse uusi võimalusi ELi ja Kanada ettevõtjatele ja töötajatele ning ka tarbijatele.

Lisaks jätkas EL läbirääkimisi mitme muu vabakaubanduslepingu üle. Selle eesmärk oli aidata luua töökohti ja soodustada majanduskasvu nii ELi kodanike kui ka ettevõtete jaoks. Näiteks jätkusid 2016. aastal läbirääkimised Jaapaniga ning algasid Indoneesia ja Tuneesiaga. EL pidas mitme Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmega mitmepoolseid läbirääkimisi keskkonnasõbralike kaupade ja teenustega kauplemise lepingu üle.

Töö alalise mitmepoolse investeerimiskohtu süsteemi loomiseks

EL soovib, et ettevõtjad saaksid investeerida kindlustundega teadmises, et ebaõnnestumise korral on neile tagatud kaitse. Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavates läbirääkimistes on komisjon teinud ettepaneku luua investeerimiskohtu süsteem. Samalaadne süsteem on juba ette nähtud Kanada ja Vietnamiga sõlmitud kaubanduslepingutes ning see pakutakse välja ka tulevastel läbirääkimistel. Koosnedes samadest põhielementidest nagu riiklikud ja rahvusvahelised kohtud, kaitseb investeerimiskohtu süsteem riikide reguleerimisõigust ning tagab läbipaistvuse ja vastutuse.

Vabakaubandus peab olema õiglane kaubandus

ELi jaoks peab vaba kaubandus olema õiglane. Seepärast astuti aasta jooksul olulisi samme, et kindlustada selliste tõhusate kaubanduse kaitsevahendite olemasolu, millega tagada võrdne konkurentsiolukord ELi tootjatele ning kõrvaldada ebaausast konkurentsist tingitud kahjud, mis on eelkõige terasetööstuses põhjustanud tuhandete töökohtade kadumise.

Komisjon on neid vahendeid kasutanud täiel määral, kehtestades enneolematult palju dumpingu- ja subsiidiumivastaseid meetmeid: 41 terasetoodetele, sealhulgas 18 meedet Hiinast pärit toodetele.

Et murda välja aastaid kestnud ummikseisust, nõustus nõukogu viimaks oma läbirääkimisseisukohas ettepanekuga ajakohastada ELi kaubanduse kaitsevahendeid, mis võimaldas alustada parlamendi ja komisjoniga peetavate läbirääkimiste viimast etappi. Selle ettepaneku esitas komisjon selleks, et muuta ELi kaubanduse kaitsevahendid läbipaistvamaks, menetlused kiiremaks ja meetmete täitmise tagamine mõjusamaks ning mõnel juhul kehtestada kõrgemad tollimaksud.

Samas valdkonnas tehti veel ettepanek dumpingu määra arvutamise uue meetodi kohta, mida kasutatakse impordi puhul riikidest, kus turg on suurel määral moonutatud või kus riik sekkub ulatuslikult majandusse. Eesmärk on tagada, et ELil oleksid olemas kaubanduse kaitsevahendid, mis on praeguses rahvusvahelises keskkonnas tõhusad ja vastavad seejuures täielikult kohustustele, mis ELil on Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

Milliseid tingimusi EL Ameerika Ühendriikidega arutas

Parem juurdepääs USA turule

2016. aastal jätkas Euroopa Liit läbirääkimisi, et pakkuda liidu ettevõtjatele paremat juurdepääsu USA turule, kõrvaldades tollimaksud ja muud kaubandustõkked ning edendades uusi kaubandus- ja investeerimisvõimalusi uutes valdkondades. See kehtiks kõigi ELi ettevõtjate kohta, olenemata sel­lest, kas nad on suured või väikesed.

Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimispartnerlus aitaks kiirendada majanduskasvu, langetada hindu ning pakkuda tarbijatele laiemat kauba- ja teenusevalikut. Samal ajal säilitataks sellega ELis kehtivad ranged kaitsestandardid. Peale selle aitaks partnerlus ELil ja Ameerika Ühendriikidel kaitsta ja tugevdada ühiseid väärtusi, nagu demokraatia ja õigusriik.

Partnerluse kaudu saaksid ELi ettevõtjad eksportida USAsse senisest enam ja samuti importida sealt rohkem kaupu või teenuseid, mida nad oma lõpptoodete valmistamiseks vajavad. Teenused moodustavad ELi majandusest ligi kolm neljandikku, kuid ELi ettevõtjatel on endiselt raske oma teenuseid USA turul müüa. Eurostati andmete kohaselt läheb Ameerika Ühendriikidesse enam kui 15% ELi põllumajandusekspordist, eelkõige suure lisandväärtusega tooted. Euroopa Liit sooviks, et tänu partnerlusele kasvaks see eksport veelgi. Partnerluse raames soovib Euroopa Liit ühtlasi, et ELi ettevõtjatel oleks võimalus esitada pakkumusi USA riigihankelepingute sõlmimiseks võrdsetel tingimustel USA ettevõtjatega.

Regulatiivne koostöö – kulude ja bürokraatia vähendamine järeleandmisi tegemata

Euroopa Liit püüdis viia kaubanduslepingu uutele alustele, kutsudes ELi ja USA seadusandjaid üles tegema senisest palju tihedamat koostööd. USAsse eksportimiseks peavad ELi ettevõtjad järgima sealseid eeskirju ja standardeid. Sageli tagavad need eeskirjad ja standardid võrdse tooteohutuse või kvaliteedi, kuid erinevad tehniliste üksikasjade poolest, nagu juhtmete värv kummalgi pool Atlandi ookeani kasutatavates pistikupesades ja pistikutes. Mõnel juhul korratakse tehniliste nõuete kont­rolli käigus tarbetult samu katseid, mis on ookeani taga juba tehtud. Need tegurid võivad osutuda kulukaks, eriti väikefirmade ja tarbijate jaoks. Koostöö eeskirjade vallas aitaks neid kulusid piirata, säilitades samal ajal ELi ranged tervise-, ohutus- ja keskkonnanõuded.

Kaubanduseeskirjad eksportimise, importimise ja investeerimise hõlbustamiseks ja õiglasemaks muutmiseks

EL tegi jätkuvalt jõupingutusi, et kehtestada uusi või täiustada olemasolevaid kaubanduseeskirju, mis aitaksid ELi ettevõtjatel Atlandi-ülesest kaubandus- ja investeerimispartnerlusest täit kasu saada.

Lepinguga tahab EL saavutada järgmist:

• tagada, et väikeettevõtjad saaksid lepingust kasu;
• edendada vaba ja õiglast konkurentsi, kaasa arvatud eeskirjad, millega takistada ettevõtteid hinnakokkuleppeid sõlmimast või turuvõimu ära kasutamast, ning riigiomandis olevate ettevõtete ja subsideerimisega seotud sätted;
• aidata ettevõtjatel säästa aega ja raha tolliformaalsuste täitmisel;
• võimaldada ettevõtjatele juurdepääsu säästvale energiale ja vajalikele tooraineallikatele;
• kaitsta ELi ettevõtjate intellektuaalomandit;
• seada lepingu keskmesse kestlik areng.

Nagu kõigi oma muude kaubanduslepingutega, nii ka selle partnerlusega kaitseb EL kommunaalettevõtteid kõigil valitsustasandeil, sealhulgas kohalikul tasandil. Partnerlusega ei sunnita riike avalikke teenuseid liberaliseerima, dereguleerima ega erakätesse andma. See hõlmab rahvatervist, haridust, ühistransporti, vee kogumist, puhastamist, jaotamist ja majandamist.

Kuidas EL Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi pidas

Komisjon pidas läbirääkimisi Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle mandaadi alusel, mis oli üksmeelselt kokku lepitud kõigi liikmesriikide valitsustega. Läbirääkimised algasid 2013. aasta juunis. 2016. aastal toimus neli läbirääkimiste vooru. Läbirääkimiste elavnedes kohtus kaubandusvolinik Cecilia Malmström oma USA kolleegi Michael Fromaniga aasta jooksul üheksa korda. Edu saavutati mitmes valdkonnas. Siiski rõhutas EL alati, et hea leping on tähtsam kui läbirääkimiste võimalikult kiire lõpuleviimine.

Oma vastavasisulisel veebisaidil avaldas komisjon ELi ettepanekuid lepingu teksti kohta, st ELi esialgseid ettepanekuid partnerluslepingu sõnastuse kohta sellistes lepingus käsitletavates valdkondades nagu teenused ja õigusloomealane koostöö. Komisjon avaldas veebisaidil ka üksikasjalikud aruanded iga läbirääkimisvooru kohta. Lisaks avaldas komisjon partnerluse kohta kümneid dokumente, millest mõni ilmus kõikides ELi ametlikes keeltes. Nende hulgas oli brošüüre, milles selgitati lihtsas keeles lepingu eesmärke ja võimalikku sisu. Läbirääkimiste edenedes seda tegevust jätkati, mis lõppkokkuvõttes muutis kõnelused läbipaistvamaks kui ühegi varasema ELi kaubanduslepingu puhul.

Nagu kaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel tavaks, kasutas komisjon nõukogu kaubanduspoliitika komitee iganädalasi kohtumisi selleks, et informeerida liikmesriikide valitsusi läbirääkimiste kulust. Komisjon hoidis ka Euroopa Parlamenti, eelkõige selle rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, läbirääkimiste käiguga kursis. Selleks esinesid nii kaubandusvolinik Cecilia Malmström kui ka läbirääkijad Euroopa Parlamendi ja selle komisjonide ees. Liikmesriikidel ja Euroopa Parlamendi liikmetel oli juurdepääs läbirääkimisdokumentidele vastavalt nendega kokku lepitud tavadele.

See tagas läbirääkimiste käigus demokraatliku järelevalve. Tänu sellele olid nii liikmesriikide valitsused kui ka Euroopa Parlamendi otse valitud liikmed nii läbirääkimiste käigu kui ka ELi vastavate seisukohtadega täielikult kursis. Euroopa Parlament jälgis läbirääkimisi tähelepanuga.

Komisjoni südameasi oli avalikustada kavandatava lepingu üle peetavad arutelud ja jagada selgitusi selle kohta, mida EL neist kõnelustest ootab. Samuti püüdis ta leevendada muret partnerluse väidetava kahjuliku mõju üle. Komisjon tegi suuri jõupingutusi, et tagada igale huvitatud sidusrühmale võimalus läbirääkijatega vahetult suhelda ja avaldada internetis teavet läbirääkimiste kohta. Igas läbirääkimiste voorus korraldasid ELi ja USA läbirääkijad ühiseid koosolekuid sadade sidusrühmadega, kes esindasid väga erinevaid huvialasid. Komisjon kasutas kodanike teavitamiseks sotsiaalmeediat ning lõi spetsiaalse Twitteri konto, millel oli 2016. aasta lõpuks üle 26 500 jälgija.

Kõneluste käigus toetas komisjoni nõuanderühm, mis oli loodud spetsiaalselt selleks, et pakkuda ELi läbirääkijatele täiendavat eksperdinõu. Rühma kuuluvad eri huvigruppide esindajad keskkonna, tervishoiu, tarbijakaitse ja tööhõive valdkondadest ja erinevatest majandusharudest.

Pärast läbirääkimisi

Niipea kui tekst on kokku lepitud, avaldatakse kavandatav Atlandi-ülene kaubandus- ja investeerimis­partnerluse dokument internetis. Seejärel esitatakse see ettenähtud korras ratifitseerimiseks.

Julgeolekuohtudega tegelemine ELis

2016. aastal käivitas EL mitu algatust, et aidata võidelda terrorismiohuga kodus ja välismaal.

Komisjoni ettepanek kontrollida asjakohaste andmebaaside põhjal ELi kodanikke, kui nad ületavad välispiiri, oli detsembris Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelise poliitilise kokkuleppe teema. Kolmandate riikide kodanike süstemaatiline kontrollimine on juba kohustuslik.

Jaanuaris alustas Europoli peakorteris Haagis tööd Euroopa terrorismivastase võitluse keskus. Keskuse eesmärk on edendada tõhusamat operatiivkoostööd ja parandada julgeolekuteabe vahetamist liikmesriikide vahel. Veel võttis komisjon vastu terrorismi rahastamise vastase võitluse tegevuskava, mille eesmärk oli lõigata terroristid ära nende tuluallikatest ja jälitada neid nende finantstegevuse kaudu. Detsembris võttis komisjon vastu meetmete paketi, et tugevdada ELi suutlikkust võidelda terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Komisjoni esitatud ettepanekud täiendavad ja tugevdavad ELi õigusraamistikku rahapesu, ebaseaduslike rahavoogude ja varade arestimise ja konfiskeerimise vastastikuse tunnustamise valdkonnas.

Pärast seda, kui 2015. aastal võeti vastu direktiiv rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, suurendas komisjon liikmesriikidele direktiivi tõhusamaks sise­riiklikku õigusse ülevõtmiseks antavat toetust. Juulis võttis komisjon vastu uue ettepaneku rahapesuvastase direktiivi muutmiseks, et 2015. ja 2016. aastal toimunud terrorirünnakute ja nn Panama dokumentide paljastuste järel veelgi parandada ELi õigusraamistikku. Komisjon andis liikmesriikidele ka rohkem toetust neljanda rahapesuvastase direktiivi tõhusamaks ülevõtmiseks ja suuremad volitused võitluses terrorismiga. Juulis võttis komisjon vastu selliste kolmandate riikide loetelu, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise vastastes kavades on strateegilisi puudujääke.

Veel üks prioriteet oli teha tööd parema teabevahetuse nimel, eelkõige õiguskaitse eesmärgil. Komisjon tõstis esikohale olemasoleva Prümi raamistiku (informatsiooni vahetamise vahend, mis võimaldab automaatset DNA profiilide, sõrmejälgede ja sõiduki registreerimisandmete võrdlemist) täitmise tagamise ning tegi ettepanekuid, et parandada teabevahetust süüdimõistvate kohtuotsuste kohta karistusregistrite infosüsteemi kaudu.

Juulis võeti vastu ELi broneeringuinfo direktiiv. Direktiiviga kohustatakse lennuettevõtjaid edastama rahvusvaheliste lendude reisijate andmeid lähte- või sihtriigile. Andmeid analüüsitakse ja kasutatakse võitluses raske kuritegevuse ja terrorismiga. Komisjon on alustanud tööd liikmesriikidega, et tagada selle kiire rakendamine.

Läbivaadatud Europoli määrus võeti vastu 2016. aasta sügisel. See suurendab veelgi Europoli vastutust, tulemuslikkust ja tõhusust ning tagab, et Europoli tegevust kontrollib Euroopa Parlament koos liikmesriikide parlamentidega.

Detsembris peetud ELi internetifoorum andis raamistiku, et ühendada tööstuse ja õiguskaitse­asutuste jõupingutused võitluses internetis leiduva terroristliku sisuga materjaliga, kaasates kodaniku­ühiskonna, et esitada tõhusamat vastupropagandat ja alternatiivseid sõnumeid. Europolis loodud ELi internetisisust teavitamise üksus aitab vähendada veebis kättesaadava terroristliku sisu mahtu.

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus loodi selleks, et tugevdada toetust, mida antakse selles valdkonnas töötavatele isikutele, ning pakkuda liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele just neile vajalikke tugiteenuseid.

Septembris võttis komisjon vastu teatise julgeoleku suurendamise kohta liikuvas maailmas. Novemb­ris tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem, et teha iga viisanõudest vabastatud kolmanda riigi kodaniku puhul kindlaks, kas tal on õigus reisida Schengeni ala piires ning kas selline reisimine kujutab endast julgeoleku- või rändeohtu. See süsteem aitab tõhusamalt hallata ELi välispiire ja suurendada sisejulgeolekut, hõlbustades samas seaduslikku reisimist kogu Schengeni ala piires.

Selleks et kaitsta vähemusi ja võidelda kasvava rassismi ja ksenofoobiaga, jõudis komisjon mais Facebooki, Microsofti, Twitteri ja YouTube’iga kokkuleppele internetis vihakõne vastu võitlemise tegevusjuhendis.

Aprillis alustas komisjon tööd tõhusa ELi julgeolekuliidu loomiseks, mille ülesanne on leida rahvus­vaheliste ohtude korral ühine tegutsemisviis. Detsembris esitles komisjon kolmandat julgeolekuliidu eduaruannet, milles on visandatud uued terrorismi rahastamisega võitlemise meetmed. See meetmepakett on tähtis samm terrorismi rahastamise vahendite piiramisel. Aruandes väljendati heameelt ka Schengeni infosüsteemi tõhusust ja tulemuslikkust suurendavate meetmete ettepanekute üle. Aruandes rõhutati märkimisväärseid edusamme, mida on tehtud ELi peamistes terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning julgeoleku suurendamist ELi piiridel käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes. Euroopa Parlament ja nõukogu jõudsid poliitilisele kokkuleppele terrorismivastase võitluse direktiivi ning tulirelvade direktiivi ja Schengeni piirieeskirjade läbivaatamise osas, et võimaldada ELi kodanike süsteemset kontrollimist.

Õigusriigi kaitsmine

Aasta jooksul jätkas komisjon oma jõupingutusi, et edendada ja kaitsta õigusriigi põhimõtte austamist Euroopa Liidus.

Samuti kutsus komisjon liikmesriike üles parandama oma õigussüsteemide kvaliteeti, sõltumatust ja tõhusust, sest tõhus õigussüsteem toetab majanduskasvu ja kaitseb põhiõigusi. Komisjon võttis vastu ELi 2016. aasta õiguskaitse tulemustabeli, mis näitab, et vaatamata üldisele positiivsele suundumusele on teatavatel liikmesriikidel selles valdkonnas endiselt märkimisväärseid probleeme.

Juulis võttis komisjon seoses olukorraga Poolas vastu soovituse õigusriigi kohta, milles tõi välja komisjonile muret valmistavad küsimused ja soovitused nende käsitlemiseks. Uskudes, et Poolas on õigusriik süsteemselt ohus, hindas komisjon üldist olukorda ja jõudis järeldusele, et õigusriigi olukord Poolas on mitmes olulises punktis ikka veel muret tekitav. Komisjon andis Poola ametivõimudele detsembris veel konkreetseid soovitusi nende probleemide lahendamiseks.

Kriminaalõigus

Menetlusõiguste ja õiguskaitsekoostöö parandamine

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu kolm uut direktiivi, mis käsitlevad kahtlustatavate ja süüdistatavate menetlusõigusi:

• direktiiv, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni ja õigust viibida kriminaalmenetluse korral isiklikult kohtulikul arutelul;
• direktiiv kriminaalmenetluse raames kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslike tagatiste kohta;
• direktiiv, milles käsitletakse tasuta õigusabi andmist kahtlustatavatele ja süüdistatavatele kriminaalmenetluses ning isikutele, kelle üleandmist taotletakse Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses.

Kriminaalasjades tehtava õiguskaitsekoostöö raames sõlmis EL 2010. aasta vastastikuse õigusabi lepingu Ameerika Ühendriikidega, leppides kokku koostöö parandamise ja kiirendamise meetmetes.

Liikmesriigid leppisid kokku, et alustavad tööd digitaalsetele tõenditele juurdepääsu parandamiseks kriminaaluurimises, võttes aluseks juunis vastu võetud nõukogu järeldused küberruumi käsitleva kriminaalõigussüsteemi parandamise kohta.

Tsiviilõigus

Perekonna- ja tsiviilõiguse lihtsustamine

2016. aastal võttis EL vastu õigusakti, et aidata rahvusvahelistel abielupaaridel hallata ja jagada vara abielulahutuse või ühe poole surma korral.

Samuti võttis EL vastu õigusakti, millega lihtsustatakse teatavate avalike dokumentide ringlust liikmesriikide vahel. Enam ei ole vaja apostilli sellistel avalikel dokumentidel nagu sünnitunnistus ning kinnitatud koopiate ja tõlgete saamise protsess tehakse lihtsamaks.

Komisjon tegi ettepaneku parandada ELi eeskirju laste kaitse kohta vanemliku vastutuse üle peetavates vaidlustes, mis on seotud eestkosteõiguse, suhtlusõiguse ja lapseröövidega. Uute eeskirjadega kiirendatakse kohtu- ja haldusmenetlust ning tagatakse, et lapse huvisid võetakse alati arvesse.

Samuti esitas komisjon seadusandliku ettepaneku varase restruktureerimise ja teise võimaluse andmise kohta koos teiste maksejõuetusmenetlust käsitlevate küsimustega. Lähtudes selle valdkonna riigisisesest korraldusest, on algatuses võetud sihtmärgiks peamised tõkked, mis takistavad kapitali vaba liikumist.

Äriühingu üldjuhtimise eeskirjade parandamine

2016. aastal jõuti parlamendi ja nõukogu vahelistel läbirääkimistel aktsionäride õigusi käsitleva direktiivi läbivaatamise üle poliitilise kokkuleppeni, mis tuleb mõlemal institutsioonil veel ametlikult heaks kiita.

Seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingutega hindas komisjon kapitalinõuete direktiivis tasustamiseeskirju ja võttis vastu vastava muudatuse, et võtta arvesse selle hindamise käigus tuvastatud proportsionaalsuskaalutlusi.

Põhiõigused ja kohtusüsteemid

ELi põhiõiguste kaitsmine

Mais avaldas komisjon oma 2015. aasta aruande ELi põhiõiguste harta rakendamise kohta, tuues esile, kuidas põhiõigusi on poliitikas ja seadusandluses arvesse võetud ja edendatud.

Aruandes keskenduti esimesele iga-aastasele põhiõiguste kollokviumile teemal „Sallivus ja austus: juudi- ja moslemivastase vaenu ennetamine Euroopas ja selle vastu võitlemine“. Kollokviumi tulemuseks oli palju konkreetseid meetmeid sellistes valdkondades nagu võitlus rassismi, ksenofoobia, vihakõne ja vihakuritegude vastu ning sallivuse, mitmekesisuse ja mittediskrimineerimise edendamine.

Teine iga-aastane põhiõiguste kollokvium keskendus teemale „Meediapluralism ja demokraatia“. Sellele toetudes määras komisjon kindlaks järelmeetmed, et kaitsta meediat poliitilise surve eest ning kindlustada selle majanduslik sõltumatus, toetada ajakirjanikke, keda ähvardatakse ja kelle kohta peetakse vihakõnesid, ning jälgida sõnavabadust liikmesriikides.

Andmekaitse parandamine

Isikuandmete kaitse reformi pakett võeti vastu aprillis 2016. Seda hakatakse kohaldama 2018. aastal. Isikuandmete kaitse üldmäärus on hädavajalik samm, millega tugevdada kodanike põhiõigusi digiajastul ja soodustada äritegevust, lihtsustades digitaalsel ühtsel turul äriühingute suhtes kohaldatavaid norme. Selle üheainsa õigusakti kasutuselevõtt kaotaks praeguse killustatuse ja kuluka halduskoormuse ning aitaks seega ettevõtjatel säästa. Lisaks sellele tagatakse spetsiaalse politsei­töö ja kriminaalõiguse valdkonna asutuste andmekaitse direktiiviga range andmekaitse ning hõlbustatakse seeläbi teabevahetust ja koostööd liikmesriikide politsei- ja õigusasutuste vahel.

ELi kodanike isikuandmete kaitsmine nende edastamisel USA õiguskaitseasutustele

Juunis kirjutati alla ELi ja USA vaheline andmekaitse raamleping. Selles sätestatakse ranged nõuded isikuandmete kaitseks, kui neid edastavad õiguskaitseasutused. Detsembris andis Euroopa Parlament oma nõusoleku selle lepingu sõlmimiseks.

ELi ja Ameerika Ühendriikide vahel andmete edastamise turvalisemaks muutmine

Juulis võttis komisjon vastu otsuse kehtestada ELi-USA andmekaitseraamistik Privacy Shield, mis võimaldab edastada isikuandmeid ohutult EList Ameerika Ühendriikides asuvatele äriühingutele. Andmekaitseraamistikuga Privacy Shield kehtestatakse äriühingutele ranged kohustused andmete käitlemisel, selged kaitsemeetmed ja läbipaistvuskohustus seoses USA valitsuse juurdepääsuga, üksikisiku õiguste tõhus kaitse ja iga-aastane ühine läbivaatusmehhanism.

Tarbijaõigused

Tarbijaeeskirjade ulatuslikum järgimine veebikeskkonnas

Komisjon tegi ettepaneku vaadata läbi tarbijakaitsealase koostöö määrus, et ELi tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamine suudaks sammu pidada veebimaailma arenguga. Euroopa tarbija­keskused teavitavad regulaarselt õiguskaitseasutusi tarbijate jaoks keskse tähtsusega küsimustest.

Juunis peetud kolmepoolsel ELi-Hiina-USA tarbekaupade ohutuse tippkohtumisel leppisid ameti­asutused kokku, et teevad tihedamat koostööd tooteohutuse valdkonnas, eelkõige veebis müüdavate toodete osas.

Uus veebipõhine abivahend vaidluste lahendamiseks

2016. aastal käivitas Euroopa Komisjon veebipõhise vaidluste lahendamise platvormi. See hõlbustab ELi tarbijatel ja kauplejatel internetist ostetud toodetega seotud vaidluste lahendamist kohtuväliselt interneti teel.

ELi tarbijate turvalisuse tagamine

Ohtlike toiduks mitte kasutatavate kaupade kiirhoiatussüsteem võimaldab ELi tasandil kiiresti teavet vahetada turul leitud ohtlike toodete kohta ja meetmete kohta, mida on võetud selleks, et takistada nende jõudmist tarbijateni. 2016. aastal vahetati 31 süsteemis osaleva Euroopa riikliku ameti­asutuse ja Euroopa Komisjoni vahel 2126 teadet ohtlike toodete kohta. See on võrreldes 2015. aastaga veidi rohkem: siis registreeriti 2072 teadet. Need teated puudutasid enamasti tooteid, mille puhul on oht ennast vigastada (nt mootorsõidukid) või mis on ohtlikud oma keemilise koostise poolest (nt ftalaate sisaldavad mänguasjad).

Tarbijate kaitsmine eksitavate ja agressiivsete kaubandustavade eest

Tagamaks, et õiguskaitseasutustel on piisavad vahendid tarbijate kaitsmiseks nii veebikeskkonnas kui ka väljaspool seda, võttis komisjon vastu ebaausate kaubandustavade direktiivi kohaldamist käsitlevate 2009. aasta suuniste ajakohastatud versiooni. Selle eesmärk on muuta direktiivi kohaldamine lihtsamaks.

Sooline võrdõiguslikkus

Soolise võrdõiguslikkuse edendamine

Detsembris 2015 avaldas komisjon dokumendi „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks“, et kujundada välja komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2019. aastani. Juunis 2016 võttis nõukogu vastu järeldused komisjoni strateegilise kohustuse kohta.

Märtsis tegi komisjon veel ettepaneku ELi ühinemiseks Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga, milles on sätestatud õiguslikult siduvad standardid vägivalla ennetamiseks, ohvrite kaitsmiseks ja kuritegude toimepanijate karistamiseks.

Soolise võrdõiguslikkuse meetmete kaardistamine

2015. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta näitab mõningaid edusamme tööhõives ja otsuste tegemisel. Sellest hoolimata on sooline ebavõrdsus palkade ja pensionide puhul endiselt märkimisväärne.

Komisjon on otsustanud tegelda töö- ja eraelu tasakaalu probleemidega. Parem tasakaal inimese perekonnaelu ja ametialaste kohustuste vahel soodustab hoolduskohustuse paremat jagamist naiste ja meeste vahel, suurendab soolist võrdõiguslikkust, vähendab soolist palga- ja pensionilõhet, aitab lahendada ELi demograafilisi probleeme ja annab ettevõtjatele võimaluse kasutada täielikult kõiki olemasolevaid andeid.

2016. aastal eraldas komisjon liikmesriikide ametiasutustele raha naistevastase vägivalla ennetamiseks ning selle vastu võitlemiseks suunatud teadlikkuse parandamise ja koolitustegevuse jaoks.

Võitlus diskrimineerimise vastu

Komisjon hakkas rakendama meetmete paketti, et edendada lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste võrdõiguslikkust, mille juurde kuuluvad tegevused sellistes valdkondades nagu mittediskrimineerimine, haridus, tervishoid, vihakuriteod ja vihakõne.

2016. aasta aruandes romade kohta toodi välja olulised kitsaskohad, nagu elukohapõhine ja hariduslik segregatsioon ning romade sunniviisiline väljatõstmine.

Puuetega inimeste õigused

Ligi 80 miljonil Euroopa Liidus elaval inimesel on mõni puue. Euroopa juurdepääsetavuse aktiga, mille üle algasid arutelud parlamendis ja nõukogus 2016. aastal, parandataks juurdepääsu iga­päevas­tele toodetele ja teenustele, nagu mobiiltelefonid, transport ja pangateenused. Oktoobris kiitsid parlament ja nõukogu ametlikult heaks esimesed üleliidulised eeskirjad avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste pimedatele, kurtidele ja vaegkuuljatele kättesaadavaks tegemise kohta. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigi-, piirkondlikud ja kohalikud asutused ning avalik-õiguslikud asutused, nagu riigihaiglad, riiklikud ülikoolid ja raamatukogud. Septembri autoriõiguse paketis esitas komisjon ettepaneku õigusakti kohta, et rakendada ellu Marrakechi leping, millega lihtsustatakse pimedate, nägemispuudega või muu trükikirja lugemise puudega isikute juurdepääsu avaldatud teostele.

Selleks et puudega inimestel oleks kergem liikmesriikide vahel reisida, võttis EL kasutusele ELi puude­tunnistuse. See annab vastastikuse tunnustamise süsteemi alusel võrdse juurdepääsu teatavatele soodustustele peamiselt kultuuri-, vaba aja veetmise, spordi- ja transpordivaldkonnas.

Võitlus inimkaubandusega

Mais esitles komisjon oma esimest aruannet inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta. See on väga oluline, et suurendada süütegude uurimiste ja nende eest vastutusele võtmiste arvu, luua asjakohased mehhanismid ohvrite varajaseks kindlakstegemiseks ja kaitseks ning tõhustada inimkaubanduse tõkestamise meetmeid.

Komisjon avaldas kooskõlas ELi õigus- ja poliitilise raamistikuga uurimuse inimkaubanduse soolise mõõtme kohta.

Komisjon tahab laiendada teadmisi inimkaubanduse soolise mõõtme kohta, sealhulgas inimkaubanduse erinevate vormide sooliste tagajärgede kohta ning võimalike erinevuste kohta meeste ja naiste ohvriks langemise tõenäosuses ning selle mõju kohta neile. Sealjuures tahetakse käsitleda järgmisi teemasid: ohvriks langemise, värbamise ja ohvristamise sooline mõõde; soolised küsimused inim­kaubitsejate ja nõudluse tekitajate puhul: sooline perspektiiv inimkaubandust käsitlevates õigus­aktides ja poliitikameetmetes.

Euroopa rände tegevuskava

2016. aastal jätkas Euroopa Komisjon Euroopa rände tegevuskava rakendamist, esitades meetmed, millega asuda lahendama jätkuva rände- ja pagulaskriisi kõige kiireloomulisemaid probleeme. Tegevus­kava eesmärk on anda ELi käsutusse ebaseadusliku rände, piiride, varjupaiga ja seadusliku rände valdkonnas vahendid, millega rännet keskmises ja pikemas perspektiivis paremini juhtida.

Rahvusvahelist kaitset vajavate isikute kaitse

Aprillis avaldas komisjon teatise, milles esitati ettepanekud rännet ja varjupaigasüsteemi käsitlevate kehtivate ELi õigusnormide reformimiseks.

Saadud tagasiside alusel esitas komisjon mais esimese seadusandlike ettepanekute paketi, mis käsitleb Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ühe aspekti reformimist ja millega soovitatakse reformida Dublini süsteem, mille alusel määratakse kindlaks, milline liikmesriik varjupaigataotluse eest vastutab. Samal ajal esitas komisjon ettepaneku muuta Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet täieõiguslikuks Euroopa Liidu Varjupaigaametiks, mille ülesandeks oleks lihtsustada Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamist ja tõhustada selle toimimist.

Juulis viis komisjon lõpule Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kavandatud ümberkorraldamise, võttes vastu teise ettepanekute paketi, millega muudetakse ELi varjupaigasüsteemi aluseks olevat ülejäänud kolme õigusakti. Nende reformidega lihtsustatakse, selgitatakse ja lühendatakse varjupaigamenetlust, luues õiglasema ja tõhusama ELi varjupaigataotluste käsitlemise menetluse, mis on soodsam kõige haavatavamate inimeste jaoks ning rangem süsteemi kuritarvitada soovijate suhtes. Reformid võimaldavad ka nii tõeliselt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste kiiret tuvastamist, pakkudes neile kaitset nii kauaks, kui nad seda vajavad, kui ka suutlikkust saata tagasi neid, kellel puudub õigus ELis kaitset saada. Samuti tagatakse reformidega, et vaatamata sellele, kus varjupaigataotlejad ELi sisenevad, kohaldatakse nende suhtes igal pool ühesuguseid inimväärseid vastuvõtutingimusi.

Detsembris võttis komisjon vastu neljanda soovituse erimeetmete kohta, mida Kreeka peab Dublini määruse alusel ELi varjupaiganõuete täielikuks rakendamiseks võtma. Soovituses märgiti, et hoolimata Kreekas valitsevast keerulisest olukorrast on riik teinud märkimisväärseid edusamme nõuetekohaselt toimiva varjupaigasüsteemi jaoks oluliste institutsiooniliste ja õigusstruktuuride loomisel ning on väga tõenäoline, et lähitulevikus saab Kreekas olema täielikult toimiv varjupaigasüsteem. Seetõttu soovitati Kreeka puhul taastada järk-järgult pärast 15. märtsi 2017 Dublini määruse alusel toimuvad üleandmised, võttes aluseks iga taotlejat käsitlevad individuaalsed kinnitused ning jättes kõrvale haavatavatesse rühmadesse kuuluvad rändajad. Eesmärk on julgustada ümberpaigutamist ning taastada täielikult toimiv Dublini süsteem, millel oleks täita oluline osa Schengeni ala normaalse toimimise taaskäivitamises ning süsteemi kavandatavas reformimises.

Ümberpaigutamine ja ümberasustamine

Euroopa Ülemkogu kutsus märtsis ja oktoobris üles kiirendama ümberpaigutamise ellu viimist, et leevendada Kreekale ja Itaaliale avalduvat tohutut survet.

Ajutine hädaolukorras ümberpaigutamise kava kehtestati 2015. aastal ning selle raames võtsid liikmesriigid kohustuse paigutada Itaaliast ja Kreekast 2017. aasta septembriks ümber 98 255 inimest. Liikmesriigid leppisid 2015. aastal kokku üle 22 000 ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberasustamises väljastpoolt Euroopa Liitu.

2016. aasta lõpuks oli 24 osalevasse riiki ümber paigutatud 9602 inimest, neist 7198 Kreekast ja 2404 Itaaliast. Lisaks tagati aasta lõpuks peaaegu 14 000 inimesele 21 riiki ümberasustamise kaudu turvaline ja seaduslik ELi liikumise tee.

Märtsis leppisid Euroopa Ülemkogu liikmed ja nende Türgi partnerid kokku lõpetada Türgist ELi suunduv ebaseaduslik ränne ning asendada see pagulaste Euroopa Liitu ümberasustamise seaduslike kanalitega. Lepiti kokku ELi-Türgi avalduses, milles teatati muu hulgas, et kõik Türgist Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud rändajad või varjupaigataotlejad saadetakse Türki tagasi pärast seda, kui nende varjupaigataotlused on kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega individuaalselt läbi vaadatud, ning võttes arvesse, et nad võetakse Türgis kaitse alla. Lisaks sellele asustatakse iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi saadetud süürlase kohta üks süürlane otse Türgist ümber ELi. Aasta lõpuks oli selle sätte alusel Türgist ümberasustatud 2672 Süüria pagulast.

Septembris teatas komisjon ebaseaduslike piiriületajate ja Egeuse merel hukkunute arvu järsust langusest. Alates juunist saabus päevas keskmiselt 80 inimest, 2015. aasta oktoobris oli aga ühel päeval saabunuid 10 000.

Komisjon tegi koostööd Kreeka ja Itaaliaga, et töötada välja menetlused, millega lihtsustada ümberpaigutamist, sealhulgas ümberpaigutamise kandidaatide nõuetekohast julgeolekukontrolli, mida toetas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning Europol. Nii Kreeka kui ka Itaalia puhul kiitsid 2016. aasta juunis kõik ELi liikmesriigid, ÜRO pagulaste ülemvolinik, Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet heaks ümberpaigutamisprotokolli.

Tagasisaatmine ja tagasivõtmine

Komisjon esitas osana Euroopa ühisest varjupaigasüsteemi reformipaketist ettepaneku tõhustada varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike piiriületajate tuvastamiseks kasutatavat ELi sõrmejälgede andmebaasi. Ettepanekuga lubataks liikmesriikidel salvestada ja otsida andmeid, mis kuuluvad kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes ei ole rahvusvahelise kaitse taotlejad ja viibivad ELis ebaseaduslikult. Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva uue määrusega tugevdatakse ameti rolli liikmesriikide toetamisel tagasisaatmisoperatsioonide käigus. Lisaks sellele kiitis nõukogu heaks komisjoni ettepaneku Euroopa reisidokumendi kohta, võttes kasutusele täiustatud turva­elementidega ühtse vormi, millega lihtsustatakse ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist.

Schengeni hindamismehhanismi raames hindas komisjon koos Schengeni riikide ekspertidega aastatel 2015-2016 kümne ELi liikmesriigi ja assotsieerunud riigi tagasisaatmissüsteemi. Komisjon võttis vastu kuus hindamisaruannet ja nõukogule esitati soovitused riikide tagasisaatmissüsteemides leitud probleemide kõrvaldamiseks.

Tagasisaatmise ja tagasivõtmise edendamine on ka uue rändealase partnerluse raamistiku üks põhieesmärk. Komisjoni 2016. aasta juunis kehtestatud raamistiku eesmärk on võidelda ebaseadusliku rände algpõhjustega ja rännet koostöös kolmandate riikidega paremini juhtida. (Lisateavet partnerluse raamistiku kohta vt 9. peatükk).

Võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu

Veebruaris loodi Europoli juures sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane Euroopa keskus ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja Europoli vahel saavutati laiemat operatiivkoostööd käsitlev kokkulepe. See hõlmas ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti poolt koordineeritud ühis­operatsioonides osalenud rändajatega tehtud vabatahtlikest intervjuudest kogutud isikuandmete jagamist eesmärgiga toetada inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate uurimist.

Inimelude päästmine merel ja esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine

Euroopa piiri- ja rannikuvalve

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet osales 2016. aastal ainuüksi Vahemere keskosas üle 169 000 inimese päästmises.

2016. aasta lõpuks oli Euroopa piiri- ja rannikuvalve saatnud liikmesriike välispiiridel toetama enam kui 1550 ametnikku, kes olid täienduseks liikmesriikide enam kui 100 000 piirivalvurile.

2015. aasta detsembri ettepanekule toetudes saavutati 2016. aasta juunis poliitiline kokkulepe Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse kohta, mis jõustus oktoobris. Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetub kahele sambale – „vanast“ Frontexist edasi arendatud tõhustatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning piiride haldamise eest liikmesriikide tasandil vastutavatele ameti­asutustele, sealhulgas rannikuvalvele, niivõrd kui nad tegelevad piirikontrollimisega.

Uute volituste raames laiendati ameti rolli ja tegevusala märkimisväärselt. Alates oktoobrist on suuri edusamme tehtud uue ameti täieliku toimimise tagamiseks, muu hulgas luues piirivalvurite ja varus­tuse jaoks kohustuslik kiirreageerimisreserv ning algatades uute reservide loomist tagasisaatmise kiirsekkumismeeskondade tarbeks. Reserve saab kasutada selleks, et toetada liikmesriike, kellel on välispiiride üle kontrolli parandamisel väga oluline roll ja pädevus.

Esmase vastuvõtu keskused

Rändekriisi juhtimise osana jätkus Kreekas ja Itaalias esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine. EL ja asjaomased ELi ametid (Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja Europol) pakkusid omalt poolt operatiiv- ja finantstuge, sealhulgas liikmesriikide ekspertide ja külalisametnike lähetamise kaudu.

Esmase vastuvõtu keskused asuvad enim mõjutatud liikmesriikide, nagu Itaalia ja Kreeka olulisemates saabumispunktides. Tegemist on vastuvõtualadega, kus kõik saabujad tuvastatakse, registree­ritakse ja nõuetekohaselt arvele võetakse. Esmase vastuvõtu keskuse töövoog ja ümberpaigutamise protsess hõlmab ka integreeritud ja süstemaatilisi julgeolekukontrolle, mis eeldavad sobivate vastuvõtutingimuste olemasolu, et vältida ülerahvastatust. Erilist tähelepanu tuleks seejuures pöörata haavatavatele rühmadele, sealhulgas lastele.

Esmase vastuvõtu süsteemi rakendamine kuulub eelkõige asjaomaste liikmesriikide pädevusse. Siiski on Europoli töötajad alates 2016. aasta märtsist teinud Kreeka esmase vastuvõtu keskustes teise­seid julgeolekukontrolle. Selleks et julgeoleku tagamise protsess välispiiril rangemaks muuta, lõi Europol 116 külalisametnikust (riiklike ametiasutuste lähetatud eksperdid) koosneva reservi, mille ülesandeks on toetada abivajavaid liikmesriike. Esimesed kaks külalisametnike rühma saadeti Kreeka esmase vastuvõtu keskustesse, kus nad olid abiks Europoli töötajatele. 2016. aastal tegutses Kreekas viis esmase vastuvõtu keskust, Itaalias oli neid neli, lisaks sellele asus Itaalias teisi maabumis­sadamaid, kus tehti samalaadseid toiminguid.

ELi välispiiri kontrollimise parandamine

Tegevuskava „Tagasi Schengeni juurde“

Komisjon esitas märtsis üksikasjaliku tegevuskava, mis sisaldas konkreetseid meetmeid, mis on vajalikud normaalselt toimiva Schengeni ala taastamiseks, kuna süsteem on rände- ja pagulaskriisi tõttu tõsise surve alla sattunud.

Kuna Kreekasse saabus suurel hulgal ebaseaduslikke rändajaid ja varjupaigataotlejaid, avaldus ELi välispiirile selles riigis tugev surve, mis paljastas tõsiseid puudujääke ja mõjutas Schengeni ala tervikuna. Sellest tulenevalt paluti Kreekal vastusena nõukogu ja komisjoni soovitustele võtta vastu ja rakendada tegevuskava. Samal ajal paluti teistel liikmesriikidel täita oma kohustused ja osutada Kreekale kohest abi.

Mais võttis nõukogu vastu Austriale, Saksamaale, Taanile, Rootsile ja Norrale mõeldud soovitused, millega lubati kehtestada ajutine kontroll sisepiiridel. Vaatamata olukorra järkjärgulisele stabiliseerumisele Schengeni alal soovitas komisjon novembris nõukogul lubada nimetatud riikidel jätta piiri­kontrolli sisepiiridel rangetel tingimustel ja piiratud ajaks kehtima.

E-piiride pakett

Aprillis esitas komisjon e-piiride paketi, mille eesmärk on ajakohastada Schengeni ala välispiiride haldust ning aidata liikmesriikidel saada hakkama suureneva reisijate vooga, aidates seejuures kaasa terrorismi ja raskete kuritegude vastu võitlemisele.

Paketi keskmes on riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomine, et ajakohastada piiri­kontrolli ning anda piirivalvuritele piirikontrolli käigus täpset ja automatiseeritud teavet. Süsteem on kättesaadav ka määratud riiklikele õiguskaitseasutustele ja Europolile, et kaasa aidata terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamisele, avastamisele või uurimisele.

Samal ajal esitas komisjon teatise „Piirivalve ja julgeoleku tugevamad ja arukamad infosüsteemid“, milles esitatakse meetmed olemasolevate ja võimalike uute infosüsteemide toimimise ja koostalitluse parandamiseks, et kõrvaldada lüngad andmetes.

Novembris tegi komisjon ettepaneku luua ELi reisiinfo ja -lubade süsteem, et tugevdada viisanõudest vabastatud reisijate julgeolekukontrolli.

Detsembris tegi komisjon ettepaneku tugevdada Schengeni infosüsteemi operatiivset tulemuslikkust ja tõhusust, et parandada süsteemi suutlikkust võidelda terrorismi ja piiriülese kuritegevusega, tõhustada piiri- ja rändehaldust ning tagada tõhus teabevahetus liikmesriikide vahel, et suurendada ELi kodanike turvalisust.

Lääne-Balkani riigipeade iganädalased videokonverentsid

Lääne-Balkani riigipeade iganädalased videokonverentsid aitasid kaasa paremale koordineerimisele ja teabevahetusele ELi liikmesriikide ja ühe olulise rändetee ääres asuvate lähinaabrite vahel.

Seadusliku rände edendamine

Juunis komisjoni esitatud sinise kaardi direktiivi muutmist käsitleva ettepaneku eesmärk on parandada ELi võimet meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid ja neid siin hoida, edendada ELi majanduse konkurentsivõimet ja tulla toime demograafiliste probleemidega. Sinise kaardi omanikele võimaldatakse paindlikumat juurdepääsu kõrget kvalifikatsiooni nõudvale tööle kogu ELis, samuti tagatakse õigus tegeleda kõrvaltegevusena ettevõtlusega ning võimaldatakse kohest perekonnaga taasühinemist ja kiiremat juurdepääsu pikaajalise elaniku staatusele ELis.

Kolmandate riikide kodanike integreerimine

Integratsiooni valdkonnas võttis komisjon juunis vastu kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava. Selle eesmärk on toetada liikmesriikide pingutusi kolmandate riikide kodanike integ­reerimisel. Tegevuskavas on esitatud ühine poliitikaraamistik, mis peaks aitama liikmesriikidel oma siseriiklikku integratsioonipoliitikat edasi arendada ja tugevdada. Tegevuskavas on välja pakutud 50 konkreetset meedet sellistes olulistes valdkondades nagu lahkumis- ja saabumiseelne integ­ratsioon, haridus, tööhõive ja kutseõpe, juurdepääs põhiteenustele, aktiivne osalus ja sotsiaalne kaasatus.

Viisad

Komisjon esitas 2016. aasta alguses seadusandlikud ettepanekud kanda Gruusia, Kosovo (kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta), Türgi ja Ukraina lühiajalise külastuse korral viisanõudest vabastatud riikide nimekirja pärast seda, kui nende riikide viisanõude kaotamise tegevuskavadele on antud positiivne hinnang. Kosovot ja Türgit käsitlevad ettepanekud tehti teadmises, et Kosovo ja Türgi ametiasutused täidavad oma viisanõude kaotamise tegevuskava seni täitmata nõuded enne, kui Euroopa Parlament ja nõukogu need ettepanekud heaks kiidab. Komisjon esitas ka seadusandliku muudatusettepaneku täiendada viisavabaduse peatamise mehhanismi, mis võimaldab ELil peatada kolmanda riigi kodanike viisa­vabadus juhul, kui märkimisväärselt on suurenenud rände- või julgeolekuoht. Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutati poliitiline kokkulepe, mis käsitleb läbivaadatud viisavabaduse peatamise mehhanismi ja viisavabadust Gruusiaga.

EL allkirjastas aasta jooksul viisavabaduslepingu Kiribati, Marshalli Saarte, Mikroneesia, Peruu, Saalomoni Saarte ja Tuvaluga.

Oktoobris alustati läbirääkimisi Tuneesiaga lepingu üle, mis lihtsustaks lühiajaliste viisade väljastamist, ning lepingu üle, mis käsitleb ebaseaduslike rändajate tagasivõtmisega seotud menetluste kehtestamist.

Novembris alustati Jordaaniaga läbirääkimisi, mis käsitlesid viisalihtsustust ja tagasivõtmist.

2016. aastal teatas Kanada valitsus, et kavatseb kaotada viisanõude kõigi Kanadasse reisivate Bulgaaria ja Rumeenia kodanike suhtes alates 2017. aasta detsembrist.

Rände tõhusa juhtimise rahaline toetamine

EL suurendas ka rahalist toetust liikmesriikidele, et arendada välja ühine lähenemisviis rände suhtes ning tõhusalt juhtida rändevooge. Selleks kasutati peamiselt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi. Nende fondide hädaabi komponent võimaldas ELil reageerida rändega seotud probleemidele sujuvalt ja paindlikult, eraldades suure rändesurve all olevatele liikmesriikidele lisavahendeid. Komisjon esitas märtsis ettepaneku hädaabi rahastamisvahendi kohta, mis võimaldab Euroopa Liidul kiiremini ja eesmärgipärasemalt suurtele kriisidele reageerida, aidates ühtlasi liikmesriikidel suure pagulastulvaga toime tulla. Kuni 2018. aastani tehakse selle rahastamisvahendi raames partnerorganisatsioonide, nagu ÜRO ametite, Punase Risti ja vabaühenduste kaudu kättesaadavaks ligikaudu 700 miljoni euro ulatuses ELi vahendeid. 198 miljonit eurot on organisatsioonidele juba eraldatud Kreekas ellu viidavateks projektideks, mille raames konsulteeritakse tihedalt Kreeka ametiasutustega.

Lisaks sellele suurendas EL Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ning Europoli 2015.-2016. aasta eelarveid, parandades nii nende suutlikkust rändega seotud probleemidele kohapeal reageerida.

ELi naabruskond

Suhted riikidega, mis asuvad EList lõunas ja idas, on otsustava tähtsusega. Nendes suhetes juhindutakse Euroopa naabruspoliitikast, mis vaadati läbi 2016. aastal. See poliitika pakub ELi ja naaber­riikide tõelist partnerlust ning selle aluseks on hea valitsemistava, poliitilised, majanduslikud ja julgeolekuküsimused ning rändepoliitika.

Idanaabrus

ELi poliitika oma idapoolsete naaberriikide suhtes on ulatuslik ja kohandatud vastavalt iga riigi vajadustele. Seetõttu on see poliitika väga mitmekülgne ja keskendub tervele reale prioriteetsetele valdkondadele, näiteks sotsiaalne ja majanduslik areng, hea valitsemistava ja energiatõhusus. See poliitika võimaldab ELi ja idapoolsete naaberriikide kodanikel lihtsamini ühest kõnealusest piirkonnast teise reisida, seal kohtuda, töötada ja õppida.

Euroopa Liit on sõlminud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga assotsiatsioonilepingud, mis hõlmavad ka põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduspiirkondi. Lepingud Gruusia ja Moldovaga jõustusid juulis. Lisaks edendati tihedamaid suhteid Armeenia, Aserbaidžaani ja Valgevenega. Märkimisväärseid edusamme tehti kokkuleppe alal, mis võimaldab Ukraina ja Gruusia kodanikel viisavabalt ELi külastada.

Poliitilise ja majandusreformi toetamine Ukrainas oli ELi prioriteet kogu aasta vältel. Märkimisväärset rahalist toetust anti Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames (200 miljonit eurot uutele programmidele, mis keskenduvad läbipaistvale ja vastutustundlikule valitsemisele), lisaks eraldati humanitaarabi (22,4 miljonit eurot) ja makromajanduslikku finantsabi (2,21 miljardit eurot). Brüssel ja Kiiev pidasid kõnelusi ka gaasitarnete üle.

EL rõhutas korduvalt vajadust lahendada Ida-Ukraina konflikt rahumeelselt Minski kokkulepete täieliku rakendamise kaudu. Ta jätkas Venemaa-vastaseid sanktsioone, mis olid kehtestatud Krimmi ja Sevastopoli ebaseadusliku annekteerimise tõttu ning Venemaa rolli tõttu Ukraina destabiliseerimisel.

Venemaa

2016. aasta alguses kinnitasid ELi liikmesriigid põhimõtted, millest EL oma suhetes Venemaaga juhindub. Nende hulka kuulub Minski kokkulepete täielik rakendamine, suhete tugevdamine idapartnerite ja teiste naabritega, eriti Kesk-Aasias, ELi vastupanuvõime tugevdamine, valikuline koostöö Venemaaga ELile huvi pakkuvates küsimustes, nagu välispoliitika ja ülemaailmsed küsimused, aga ka ELi toetus Venemaa kodanikuühiskonna ning ELi ja Venemaa kodanike vaheliste kontaktide tugevdamiseks. Kuna Minski kokkuleppeid ei ole täielikult rakendatud, jäeti jõusse sanktsioonid, mis kehtestati 2014. aastal vastuseks Venemaa tegevusele Ukrainas. Inimõiguste olukorra edasine halvenemine Venemaal ja kodanikuühiskonna tegevusele seatud järjest suurenevad piirangud püsisid ELi päevakorras esikohal.

Lõunanaabrus

ELi lõunanaabruses toetatakse naabruspoliitika raames üksikuid riike sellistes valdkondades, kus EL saab anda konkreetse ja positiivse panuse.

Erilist tähelepanu pööratakse pagulaskriisist mõjutatud riikidele. Komisjon jätkas Süüria kriisile reageerimiseks loodud Euroopa Liidu piirkondliku usaldusfondi rakendamist ja käivitas Aafrika jaoks mõeldud ELi hädaolukorra usaldusfondi tegevuse, et tegeleda rändekriisiga. Pärast veebruaris Londonis peetud Süüria ja piirkonna toetamise teemalist konverentsi saavutati kokkulepped Jordaania ja Liibanoniga, et aidata neil toime tulla Süüria pagulaste suure sissevooluga. EL suurendas kauba­vahetust Jordaaniaga, et aidata seal luua töökohti eelkõige Süüria pagulastele.

Tuneesiale pööras EL 2016. aastal erilist tähelepanu, toetades seal üleminekut demokraatiale.

Süüria

Süüria kriis oli üks tõsisemaid probleeme, millega rahvusvaheline üldsus 2016. aastal silmitsi seisis. EL jätkas diplomaatilisi ja humanitaarjõupingutusi tihedas koostöös ÜROga ja ÜRO erisaadiku Staffan de Misturaga. EL suurendas omapoolset rahalist abi, mida on alates kriisi puhkemisest pakutud rohkem kui 9 miljardi euro ulatuses. Süüriale mõeldud ELi abi jätkumist kinnitati taas, kui ELi juhid kohtusid oktoobris, et pidada nõu Süüria teemal. Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ­F­­e­derica Mogherini püüdis vahendada ka piirkondliku kokkuleppe saavutamist Süüria tuleviku küsimuses. Tema initsiatiivil loodi ELi piirkondlik algatus, mille eesmärk on leida koos piirkondlike osalejatega ühised seisukohad konflikti­järgse korralduse küsimuses ning uurida lepitus- ja ülesehitusvõimalusi, kui usutav poliitiline üleminek on juba kindlalt toimumas.

Liibüa

Kogu aasta vältel toetas EL täiel määral Liibüat ning tema üleminekut kaasavale ja stabiilsele demokraatiale, aga ka ÜRO jõupingutusi selles protsessis. Liibüas annab EL rohket toetust projektidele ja tegevusele kuues sektoris, mis vastavad kahepoolse koostöö prioriteetidele: kodanikuühiskond, demokraatlik valitsemistava, tervishoid, noored, kodanikuaktiivsus ja sotsiaal-majanduslik integratsioon, ränne ja kaitse ning poliitilised protsessid, julgeolek ja lepitamine.

Lääne-Balkani riigid ja laienemisläbirääkimised

ELi laienemisprotsess on Lääne-Balkani stabiilsuse seisukohast ülioluline. Julgeoleku ja õitsengu toetamine Lääne-Balkanil on investeering piirkonna tulevikku ja see on ELi huvides. Bosnia ja Hertsegoviina esitas ELi liikmeks saamise taotluse ja nõukogu otsustas seda protsessi edasi viia; Albaania võttis aga ELi toetusel vastu olulised õigusaktid, et reformida oma kohtusüsteemi. See peaks parandama albaanlaste elukvaliteeti ja aitama riiki edasi teel ELi suunas. EL ja Kosovo sõlmisid stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis oli ELi ja muude rahvusvaheliste partnerite vahendustegevuse tulemusena võimalik jõuda kokkuleppele, mis tagas detsembris rahulikud ja korrektsed parlamendivalimised.

Kosovo ja Serbia kõnelused suhete normaliseerimiseks edenesid samuti. Samal ajal arenesid järjekindlalt edasi ELi liikmesuse läbirääkimised Montenegro ja Serbiaga.

Türgi

ELi ja Türgi suhted arenesid 2016. aastal paljudes valdkondades, nagu oli kokku lepitud ELi ja Türgi tippkohtumisel novembris 2015. Tähtis verstapost oli märtsis saavutatud ELi-Türgi kokkulepe, millega EL keskendus rändevoogude haldamisele ning inimsmugeldajate ärimudeli ja inimkaubanduse peatamisele. Süüria pagulaste ja ülekoormatud vastuvõtvate kogukondade toetamiseks loodi Türgi pagulas­rahastu, mille kaudu koordineeritakse 3 miljardi euro suuruse abi andmist 2016. ja 2017. aastal.

EL toetas Türgi demokraatiat pärast juulis toimunud riigipöördekatset ning kutsus ametivõime järgima õigusriigi põhimõtteid ja rangeimaid põhiõiguste kaitse standardeid.

Lääne-Euroopa

ELi mittekuuluvad Lääne-Euroopa riigid on ELiga tihedalt seotud. Norra ja Šveits kuuluvad ELi peamiste kaubandus- ja investeerimispartnerite hulka; lisaks on nad olulised partnerid ka teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Probleeme on siiski veel Šveitsiga. Detsembris toimunud hääletus Šveitsi Liidukogus välismaalaste seaduse muutmise kohta oli küll samm õiges suunas, kuid endiselt puudub institutsiooniline raamkokkulepe valdkondlike lepingute keerulise süsteemi haldamiseks ja ajakohastamiseks, et saada kahepoolsetest suhetest täit kasu.

Põhja-Ameerika

Ameerika Ühendriigid

ELi ja Ameerika Ühendriikide suhetes olid 2016. aastal prioriteediks terrorismivastane võitlus, majanduskasvu tugevdamine ja ülemaailmne pagulaskriis. Neid teemasid käsitleti juulis Varssavis peetud kohtumisel, millel osalesid Ameerika Ühendriikide president Barack Obama, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Toimus mitu läbirääkimisvooru Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle.

Juunis kirjutasid EL ja Ameerika Ühendriigid alla ELi ja USA vahelisele andmekaitse raamlepingule, millega tagatakse andmekaitseraamistik isikuandmete edastamiseks Ameerika Ühendriikidele kohtu- ja õiguskaitseorganite koostöö raames. Detsembris võttis nõukogu vastu otsuse, millega anti Euroopa Liidule luba kokkulepe sõlmida.

Juulis võeti vastu ELi-USA andmekaitseraamistik Privacy Shield, et kaitsta kodanike isikuandmeid ja tagada selgus ettevõtjate jaoks.

Samuti tegid Washington ja Brüssel koostööd Euroopa piiri- ja rannikuvalve ning pagulaskriisi teemadel.

Detsembris kirjutasid EL ja Ameerika Ühendriigid alla logistilise toetuse lepingule, mida kasutatakse üksteise sõjaliste operatsioonide raames.

Kanada

Aasta oli oluline ka ELi suhetes Kanadaga, sest sõlmiti kaks murrangulist kokkulepet: strateegilise partnerluse leping ning laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping. Nende kahe lepingu jõustumisel uueneb ELi ja Kanada koostöö üldine raamistik. Strateegilise partnerluse leping laiendab poliitilist dialoogi paljudes valdkondades, sealhulgas rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, majanduse ja kestliku arengu, aga ka õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas. Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping aitab edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu ning tuua olulist majanduslikku kasu mõlemal pool Atlandi ookeani, hoogustades kaubandust ja investeeringuid ning nähes ette üleilmsed standardid töötajate õiguste ja keskkonna kaitseks.

Hiina

ELi uus Hiina-strateegia kiideti heaks juulis. EL on oma suhetes Hiinaga põhimõttekindel, praktiline ja pragmaatiline, jäädes seejuures kindlaks liidu huvidele ja väärtustele, eelkõige rahvusvaheliste eeskirjade ja normide järgimise ja inimõiguste austamise alal.

Juulis Pekingis toimunud ELi ja Hiina tippkohtumine andis võimaluse pidada strateegilisi arutelusid ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas majandusreformid ja ülevõimsuse probleem Hiina terasesektoris.

ELi ja Hiina strateegiline koostöökava 2020 on olnud nende suhete aluseks alates 2013. aastast. Keskkonnapoliitika-teemalist dialoogi on peetud alates 2005. aastast.

Lähis-Ida

Iraan

Pärast juulis 2015 saavutatud ajaloolist tuumakokkulepet rahvusvahelise üldsuse ja Iraani vahel külastasid kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini ning seitse komisjoni volinikku aprillis 2016 Teherani, et tihendada koostööd sellistes valdkondades nagu majandussuhted, transport, teadus, humanitaarküsimused, energeetika ja inimõigused.

Iraak

EL tegi jõupingutusi Iraagis, muu hulgas ELi ja Iraagi partnerlus- ja koostöölepingu raames, eesmärgiga toetada Iraagi valitsust, et viia ellu hädavajalikud poliitilised, majanduslikud ja inimõiguste­alased reformid. Jätkus koostöö Iraagiga võitluses ISILi/Daeshi vastu. EL annab humanitaarabi, et katta ümberasustatud Iraagi kodanike kõige kiireloomulisemad vajadused, ja toetab vabastatud piirkondade stabiliseerimist.

Ladina-Ameerika

2016. aastal tugevdas EL suhteid Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidega. EL ja Mehhiko alustasid läbirääkimisi üldise kokkuleppe moderniseerimiseks, et laiendada muu hulgas kahepoolse dialoogi raamistikku ka üleilmsetele küsimustele (kliimamuutused, energeetika, toiduga kindlustatus, maailmamajandus ja julgeolek) ning kohandada ELi ja Mehhiko suhteid nõnda, et need vastaksid ülemaailmse kaubandus- ja investeerimispoliitika ning kauba- ja investeeringuvoogude uuele reaalsusele. EL ja Kuuba jätkasid ametlikku poliitilist dialoogi ning kirjutasid detsembris alla poliitilise dialoogi ja koostöö lepingule, mis on nende suhete uus õiguslik raamistik. Mais alustasid EL ja Lõuna­-Ameerika lõunaosa ühisturg (Mercosur) uuesti läbirääkimisi nende kahe piirkonna vahelise assotsieerimislepingu üle: pakkumisi vahetati esimest korda pärast 2004. aastat.

EL pakkus poliitilist tuge Colombia rahuprotsessile. Detsembris 2016 käivitatud ELi usaldusfondil on oluline roll jõupingutustes, mida EL teeb rahulepingu rakendamise toetamiseks.

Oktoobris toimus Dominikaani Vabariigis Santo Domingos ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riiki­­de Ühenduse välisministrite kohtumine. See aitas kaasa strateegilise partnerluse tugevdamisele ja sil­lutas teed 2017. aastal peetavaks ELi ning Ladina-Ameerika ja Kariibi Riikide Ühenduse tippkohtumiseks.

ELi ja Aafrika partnerlus

Aafrika Sarve piirkonnas kiitis EL heaks uue poliitilise ja majandusliku kokkuleppe Etioopiaga ja oli Somaalias toimunud valimiste peamine toetaja. EL jätkas terrorismivastase võitluse toetamist selles piirkonnas ja Sahelis. Aastat jääb tähistama ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse majanduspartnerlus­lepingule allakirjutamine ja selle jõustumine.

Ränne

2016. aastal püüdis EL luua vajadustega arvestavaid partnerlusi ELi mittekuuluvate päritolu- ja transiidiriikidega, kasutades kõiki tema käsutuses olevaid poliitikavaldkondi. Juunis võttis Euroopa Ülemkogu vastu kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ettepaneku käivitada peamiste partneritega Aafrikas uus rändealane partnerlusraamistik, et olukorda koos paremini hallata.

Kuna raamistik on Euroopa rände tegevuskava osa, on selle prioriteedid päästa merel inimelusid, suurendada tagasipöördujate arvu, võimaldada rändajatel ja pagulastel jääda oma kodu lähedale ning pikemas perspektiivis toetada riike ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemisel.

Partnerlusraamistiku alusel alustati tööd viie prioriteetse riigiga (Etioopia, Mali, Niger, Nigeeria ja Senegal). Samal ajal jätkusid rändeteemalised dialoogid rände päritolu- ja transiidiriikidega, et viia ellu 2015. aasta Valletta tippkohtumise tulemused.

Aasta jooksul andsid esimesi tulemusi konkreetsed projektid ja ELi partneritega tehtav koostöö, mida rahastati ELi hädaolukorra usaldusfondist Aafrika jaoks.

Inimõigused

2016. aastal täheldati tõsiseid inimõiguste rikkumisi ning inimõiguste kaitsjate ja valitsusväliste organisatsioonide ahistamise ja ründamise sagenemist rahvusvahelisel tasandil. Juunis käivitatud Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias kinnitati taas, et inimõigused on ELi välistegevuse keskmes ja täielikult ELi huvidega kooskõlas. Kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini käivitas algatuse #EU4HumanRights, et suurendada teadlikkust selle kohta, milliseid jõupingutusi on EL ja liikmesriigid teinud ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava 2015–2019 prioriteetide elluviimiseks. Nende prioriteetide hulgas on inimõiguste toetamine, kaitsmine ja edendamine kõikjal maailmas.

Kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid

EL on pühendunud kestliku arengu tegevuskava 2030 ja kestliku arengu eesmärkide elluviimisele. Volinik Karmenu Vella ja Madalmaade minister Sharon Dijksma osalesid mais Keenias teisel ÜRO Keskkonnaassambleel. Assambleel osalenud ministrid leppisid kokku, et rakendavad kestliku arengu eesmärke sellistes valdkondades nagu säästev tootmine ja tarbimine, kemikaalid, jäätmed, kliimamuutused ja ookeanid.

Komisjon on esitanud strateegilise seisukoha selle kohta, kuidas saavutada kestlik areng ELis ja kogu maailmas. Ettepanekud esitasid 22. novembril liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini, esimene asepresident Frans Timmermans ja volinik Neven Mimica. Sellega seoses avaldas komisjon teatise, milles käsitletakse Euroopa kestliku tuleviku järgmisi samme, ühendades kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärgid ELi poliitilise raamistiku ja komisjoni prioriteetidega. Kõik see aitab hinnata edusamme, teha kindlaks kõige olulisemad kestlikkusega seotud probleemid ning tagada, et kõigi meetmete ja poliitiliste algatuste puhul arvestatakse ELis ja mujal maailmas kestliku arengu eesmärkidega algusest peale.

Rahvusvaheline areng

2016. aastal alustas EL kestliku arengu eesmärkide elluviimist rahvusvahelises koostöös.

Septembris käivitas EL Euroopa välisinvesteeringute kava, et täita arengu rahastamisega seotud kohustused ja viia ellu kestliku arengu tegevuskava 2030.

Novembris tegi komisjon ettepaneku läbivaadatud Euroopa arengukonsensuse kohta, esitades ühise visiooni ja arengukoostöö raamistiku ELi ja selle liikmesriikide jaoks. Selles tutvustatakse seda, kuidas ühendada liidu arengupoliitika ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga 2030. Samuti moodustab see osa rahvusvahelise üldsuse kooskõlastatud vastusest uutele suundumustele ja üleilmastumisega seotud probleemidele. Euroopa arengupäevade foorum oli esimene suur rahvusvaheline kohtumine, kus seda teemat arutati. EL jätkas ka tööd uue partnerluse nimel Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega pärast aastat 2020. Lisaks on EL teinud ettepaneku raamlepingu kohta, mida täiendavad konkreetsete piirkondlike võimaluste ja probleemidega tegelevad piirkondlikud partnerlused Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega.

Et näidata ELi jätkuvat toetust Afganistanile, korraldati oktoobris Brüsselis suur rahvusvaheline konverents. Novembris oli Kesk-Aafrika Vabariigi toetamiseks rahastajate konverents, kus rahvusvahelised abiandjad lubasid eraldada üle 2 miljardi euro.

Teadusuuringud ja innovatsioon

Teadusdiplomaatia on ELi rahvusvahelise tegevuse keskne osa. Aasta jooksul avaldatud ühisteatises „ELi integreeritud Arktika-poliitika“ rõhutati Arktika piirkonna teadusuuringuid ja teaduse rolli rahvusvahelises koostöös.

Infektsioonhaigusteks valmistumise teadusuuringute koostöövõrgustik mobiliseeris rahastajad kõikjalt maailmast, et teha kiireloomulisi teadusuuringuid Zika viiruse puhanguga võitlemiseks. Pärast konkursikutse avaldamist 2016. aastal valiti välja 30 miljoni euro väärtuses Zika viiruse teemalisi teadusprojekte, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“.

Inimväärne töö ELi üldise tegevuskava keskmes

Juunis peetud rahvusvahelisel töökonverentsil andis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Ju­nck­­e­­r lubaduse seada prioriteediks sotsiaalse Euroopa, noorte tööhõive ja sotsiaalse dialoogi. Ta propageeris ka komisjoni algatust „Euroopa sotsiaalõiguste sammas“. Koos volinik Marianne Thysseniga rõhutas ta Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni standardite olulisust ja vajadust neid edaspidi kasutada. EL andis peamise panuse konverentsi töösse ja tulemustesse. Võeti vastu põhjalikud suunised, milles käsitletakse inimväärset tööd ülemaailmsetes tarneahelates, hoolsuskohustust, piiriülest sotsiaalset dialoogi, kaubandust ja läbipaistvust.

Julgeolek ja kaitse

Novembris leppisid ELi välis- ja kaitseministrid kokku ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia rakendamises julgeoleku ja kaitse valdkonnas. Need järeldused põhinesid julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskaval, mida tutvustas ministritele kõrge esindaja / komisjoni asepresident / Euroopa Kaitseagentuuri juht Federica Mogherini.

Strateegia sisaldab ettepanekuid tugevdada tsiviil- ja sõjalisi võimeid, süvendada kaitsekoostööd, kiirendada kriisiolukordadele reageerimist ELis, luua strateegilisel tasandil alaline plaanimise ja juhtimise teenistus sõjaliste täitevvolitusteta missioonideks, uurida võimalusi teha julgeoleku ja kaitse küsimustes partnerriikidega ulatuslikumat koostööd ning arendada edasi suutlikkust julgeoleku ja arengu toetamiseks.

See oli esimene element kolmeosalisest ELi kaitsemeetmete paketist, mille Euroopa Ülemkogu detsembris heaks kiitis. Teine element oli komisjoni välja pakutud Euroopa kaitsealane tegevuskava, mille eesmärk on moodustada Euroopa Kaitsefond, et toetada investeeringuid ühistesse teadus­uuringutesse ning kaitsevarustuse ja -tehnoloogiate ühisesse arendamisse. Samuti tegi komisjon ettepaneku meetmete kohta, millega tugevdada kaitsesektori ühtset turgu. Kolmas element oli ELi ja NATO koostöö, mis tulenes 2016. aasta juulis Varssavis allkirjastatud ühisdeklaratsioonist.

Aprillis leppisid ELi liikmesriigid kokku paremas koordineerimises, et tugevdada ELis hübriidohtudele reageerimist. Sellised ohud on näiteks küberrünnakud, energiavarustuse või finantsteenuste katkemine, üldsuse usalduse õõnestamine valitsusasutuste vastu ja ühiskondlike pingete ärakasutamine.

Humanitaarkriisidele ja hädaolukordadele reageerimine

EL jätkas ka loodusõnnetustesse või inimtegevusest tingitud kriisidesse sattunud inimeste abistamist üle kogu maailma, andes selleks hädaabi 2,1 miljardit eurot, et pakkuda toitu, peavarju, kaitset ja tervishoiuteenuseid rohkem kui 120 miljonile inimesele rohkem kui 80 riigis.

EL on samuti peamine humanitaarabi rahastaja kõigis peamistes konfliktipiirkondades, kuhu on massiliselt ümber asustatud inimesi Iraagist, Süüriast, Kesk-Aafrika Vabariigist, Lõuna-Sudaanist ja Jeemenist.

Esimest korda andis EL humanitaarabi ka liidu piires, aidates Kreekal toime tulla põgenikevooluga. Ajavahemikuks 2016–2018 on EL eraldanud humanitaarpartneritele rahalisi vahendeid 700 miljoni euro ulatuses.

Uued algatused hakkasid samuti ilmet võtma. Otsese järelmeetmena õppetundidele, mis saadi 2014. aastal Lääne-Aafrikat tabanud ebolakriisist, lõi EL Euroopa meditsiinikorpuse, et nii ELis kui ka väljaspool seda oleks tervisemõjuga hädaolukordades võimalik kiiresti reageerida.

Umbes 4% ELi üldisest humanitaarabi eelarvest oli mõeldud kasutamiseks hädaolukordadest mõjutatud laste haridusele, mis on üks kõige alarahastatum humanitaarabi valdkond. Tänu sellele sai rohkem kui 3,8 miljonit last 47 riigist osaleda haridusalases tegevuses. Volinik Christos Stylianides kinnitas, et 2017. aastal on humanitaarabi eelarvest laste hariduse jaoks ette nähtud juba 6%.

Rahvusvaheline koostöö

EL ja ÜRO

Kõrgetasemeline ELi delegatsioon osales ÜRO Peaassamblee ministrite nädalal ning pagulaste ja rändajate massilist rännet käsitleval tippkohtumisel, kus EL propageeris edukalt globaalset vastutust. Aruteludel domineerisid sellised teemad nagu Süüria kriis, kliimamuutus ja kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamine. Kogu aasta jooksul tagas ÜRO-ELi koostöö tegevuse koordineerimise mitmes valdkonnas alates rahutagamismissioonidest ja lõpetades diplomaatiliste jõupingutuste, inimõiguste, näljaprobleemi lahendamise, osalusühiskonna ülesehitamise, hea valitsemistava edendamise ja kuritegevuse vastu võitlemisega. Juunis ÜRO Julgeolekunõukogus peetud kõnes tõi nende kahe organisatsiooni koostööd esile ka kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Federica Mogherini.

EL ja NATO

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg kirjutasid juulis Varssavis alla esimesele ELi-NATO ühisdeklaratsioonile, andes partnerlusele uue hoo. Nad rõhutasid oma ühist tahet teha koostööd järgmistes valdkondades: hübriidohtudega võitlemine, operatiivkoostöö, sealhulgas merendusküsimused, küberjulgeolek ja kaitse, kaitsetööstusega seotud teadustegevus, õppused ja kaitse ning julgeolekualase suutlikkuse suurendamine. Detsembris kiitsid EL ja NATO paralleelse menetluse raames heaks ühised ettepanekud ühisdeklaratsiooni rakendamiseks.

Rahvusvaheline koostöö

EL tegi aktiivselt koostööd ülemaailmsete partneritega sellistel foorumitel nagu G7 ja G20, et lahendada üleilmseid poliitilisi ja majanduslikke probleeme. Septembris peetud Hangzhou tippkohtumise kommünikees rõhutasid G20 juhid vajadust senisest suurema kaasatuse järele, et majanduskasv teeniks kõiki vajadusi ning et see jõuaks iga riigi ja iga inimeseni.

Euroopa Parlament

Aastal 2016 tegeles Euroopa Parlament ELi poliitika kõikide peamiste küsimustega ja arutas mitmesuguseid teemasid alates pagulas- ja rändekriisist kuni Ühendkuningriigi rahvahääletuseni ning alates julgeolekust ja terrorismiohust kuni äriühingute maksustamiseni. Parlament tegi tähtsaid seadus­andlikke otsuseid, et võimaldada ELil tegutseda sellistes valdkondades nagu broneeringuinfo, andmekaitse ja digitaalne ühtne turg. Aasta jooksul esinesid parlamendi ees paljud silmapaistvad külalised, sh Madalmaade kuningas Willem-Alexander, Eesti president Toomas Hendrik Ilves, Bulgaaria president Rosen Plevneliev, Iisraeli president Reuven Rivlin ja Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas, aga ka ELi institutsioonide juhid.

Euroopa Ülemkogu

Aastal 2016 tuli Euroopa Ülemkogu kokku veebruaris, märtsis, juunis, oktoobris ja detsembris. Riigipead ja valitsusjuhid arutasid olukorda ning näitasid kätte suuna põhiküsimustes, nagu majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime suurendamine, ühtse turu väljakujundamine, ELi kaubanduspoliitika, rändepoliitika sise- ja välisaspektid, julgeolek ning energeetika ja kliimamuutused. Peale selle kohtusid ELi juhid mitteametlikult ka Bratislavas, et arutada Euroopa Liidu olukorda ja ühist tulevikku Ühendkuningriigi rahvahääletuse järelmina.

Euroopa Liidu Nõukogu

Nõukogu roteeruvat eesistuja rolli täitsid 2016. aastal Madalmaad ja Slovakkia. Nõukogus aasta jooksul arutlusel olnud olulisimad teemad olid käimasolev rändekriis, mitmel pool maailmas toimuvad relvakonfliktid ja võitlus terrorismi vastu. Nõukogu tegi edusamme mitmes valdkonnas, sealhulgas maksunduses, energeetikas ja kliimamuutuste alal, majanduse rahastamises ja ühtse turu süvendamises.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 2016. aastal pagulaskriisi suhtes kaaluka hoiaku. Komisjoni palvel esitas komitee ka ettevalmistava arvamuse teemal „Euroopa sotsiaalõiguste sammas“. Septembris võttis komitee komisjoni palvel vastu ettevalmistava arvamuse kestliku arengu kohta.

Euroopa Regioonide Komitee korraldas juulis Slovakkias Bratislavas Euroopa piirkondade ja linnade tippkohtumise. Ta võttis vastu deklaratsiooni, milles kutsuti üles looma tulevikku suunatud nägemust Euroopast, mis põhineks investeeringute suurendamisel, et edendada ühtekuuluvust, jätkusuutlikku majanduskasvu ning töökohtade loomist ELi linnades ja piirkondades. Samuti korraldas komitee oktoobris Euroopa piirkondade ja linnade nädala.

Parem õigusloome

Institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe

Aprillis kirjutasid Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon alla uuele komisjoni ettepanekul põhinevale institutsioonidevahelisele parema õigusloome kokkuleppele, et parandada parema õigusloome põhimõtete rakendamist kõikides institutsioonides. See tähendab jõulist tegutsemist seal, kus vaja, et lahendada ELis probleeme, ja tegutsemist võimalikult tulemuslikul, tõhusal ja avatud viisil. Kokkulepe edendab tõenduspõhist poliitikakujundamist kogu õigusloometsükli jooksul ja süstemaatilist hindamist, kuidas õigusnormid praktikas toimivad. Kokkulepe muudab ELi õigusloomeprotsessi läbipaistvamaks, sidusrühmade panusele avatumaks ja lihtsamini jälgitavaks.

Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogramm

Oktoobris võttis komisjon vastu 2017. aasta tööprogrammi, milles on esitatud nende meetmete loet­elu, mida ta eelseisval aastal võtab, ning näidatud, kus kavatsetakse juba esitatud ettepanekud tagasi võtta või olemasolevaid õigusakte üle vaadata. 2017. aasta tööprogramm lähtub komisjoni kümnest poliitilisest prioriteedist.

REFITi tulemustabel

Mitmesugused meetmed, millega komisjon tegeles, et ELi õigusakte hinnata, läbi vaadata ja lihtsustada ning regulatiivset koormust vähendada, leidsid kajastust õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) tulemustabelis, mis esitati koos 2017. aasta tööprogrammiga. REFITi tulemustabel näitas, millises seisus on 231 algatust, mille eesmärk on olemasolevaid õigusakte lihtsustada ja halduskoormust vähendada. Samuti avaldas komisjon tulemustabeli kokkuvõtte, milles esitatakse REFITi tulemustabeli põhielemendid ja antakse üksikasjalikku teavet REFITi platvormi esimese 22 arvamuse kohta koos sellega, mida komisjon kavatseb nende suhtes edaspidi ette võtta.

REFITi platvorm

REFITi platvormi moodustavad 48 kõrgetasemelist eksperti erinevate sidusrühmade, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee ning kõikide liikmesriikide valitsuste juurest. Platvorm annab komisjonile nõu selle kohta, kuidas muuta ELi määrused tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning samas vähendada halduskoormust, ilma et see seaks ohtu poliitilisi eesmärke. Suur osa platvormi tööst põhineb sidusrühmade panusel (mis sageli edastatakse veebisaidi „Kergenda koormat – tee end kuuldavaks“ kaudu). Koosolekud leidsid aset jaanuaris, aprillis, mais, juunis, septembris ja novembris ning vastu võeti 24 arvamust väga mitmesugustes ELi õigusaktidega reguleeritavates poliitikavaldkondades.

Õiguskontrollikomitee

Õiguskontrollikomitee on komisjoni sõltumatu organ, mis kontrollib mõjuhinnangute kavandite ning suuremate tagasiulatuvate hindamiste ja toimivuskontrollide kvaliteeti. See loodi juulis 2015 mõjuhindamiskomitee asemele. 2016. aasta jooksul vaatas komitee läbi 60 mõjuhinnangut ja seitse muud hinnangut ning esitas nende kohta oma arvamuse.

Uus veebikeskkond ja tagasiside andmise mehhanismid

Aasta jooksul astus komisjon edasisi samme, et avada ELi otsustusprotsess sidusrühmade ja kodanike arvamustele. Üldsusel on alates juuni lõpust olnud võimalus anda delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide eelnõude kohta nelja nädala jooksul tagasisidet. Aasta lõpuks avaldati nõnda 106 delegeeritud ja rakendusakti.

Tegevuskavade ja uute algatuste esialgsete mõjuhinnangute, hindamiste ja seadusandlike ettepanekute kohta on sidusrühmadel olnud võimalus märkusi ja arvamusi esitada alates juulist 2015. 2016. aasta lõpuks oli tagasiside saamiseks avaldatud 338 tegevuskava ja esialgset mõjuhinnangut. Sama aja jooksul avaldati tagasiside saamiseks 147 seadusandlikku ettepanekut.

ELi õigusaktide kohaldamise järelevalve

Juulis võttis komisjon vastu 33. aastaaruande ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta. Selles anti ülevaade liikmesriikide tulemustest ELi õiguse kohaldamisel ja tõsteti esile 2015. aasta peamisi suundumusi õigusnormide täitmise tagamise poliitikas. Aruanne näitas, et rikkumismenetluste koguarv oli püsivalt väiksem kui viie aasta eest.

Komisjon on tugevdanud oma ennetusmeetmeid, et toetada liikmesriike liidu õigusaktide rakendamise protsessis. Kui liikmesriigid jätavad direktiivi kokkulepitud tähtajaks üle võtmata, kasutab komisjon ka edaspidi täieulatuslikult rahaliste karistuste süsteemi, sealhulgas Lissaboni lepinguga kehtestatud sätet direktiivide ülevõtmisega hilinemise puhuks.

Detsembris esitatud teatises pealkirjaga „ELi õigus: parema kohaldamisega paremad tulemused“ näitas komisjon, kuidas ta kavatseb suurendada kõikide ELi kodanike, tarbijate ja ettevõtete hüvanguks oma jõupingutusi ELi õiguse kohaldamise, rakendamise ja täitmise tagamise alal.

Läbipaistvus ja aruandekohustus

Kohustusliku läbipaistvusregistri ettepanek

Septembris tegi komisjon ettepaneku luua kohustuslik läbipaistvusregister, mis hõlmaks Euroopa Parlamenti, komisjoni ja esimest korda ka nõukogu.

Dokumentidele ligipääsu õigus

Üldsuse õigus pääseda ligi dokumentidele on läbipaistvuse valdkonnas oluline vahend. Augustis võttis komisjon vastu oma 2015. aasta aruande dokumentidele ligipääsu taotluste kohta. Taotluste arv oli kasvanud rohkem kui 8% (2015. aastal 6752, võrdluseks 2014. aastal 6227). Taotletud dokumendid avalikustati täielikult või osaliselt 84% juhtudest.

ELi eelarve täitmise kontroll

Pärast nõukogu positiivset soovitust andis parlament aprillis lõpliku heakskiidu sellele, kuidas komisjon oli 2014. aastal täitnud ELi eelarvet.

Juulis esitas komisjon ELi eelarve finantsaruannete koondpaketi, milles oli kokku pandud kogu kättesaadav teave ELi 2015. aasta tulude, kulude, eelarve haldamise ja eelarvetulemuste kohta. Aruanded näitasid, et ELi eelarvega saavutati tulemusi, mis olid kooskõlas komisjoni prioriteetidega, ja eelarvet rakendati nõuetekohaselt. Samuti oli aruannetel oluline osa 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses.

Otsustades, kas eelarve täitmine heaks kiita, see edasi lükata või sellest keelduda, võtab parlament arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet. Oktoobris avaldas kontrollikoda aastaaruande ELi eelarve täitmise kohta 2015. aastal. Komisjoni välisaudiitor kiitis ELi raamatupidamisaruande heaks üheksandat aastat järjest, kinnitades ka seda, et nii tulude kui ka halduskulude puhul ei esinenud olulisi vigu. Lisaks vähendas kontrollikoda kolmandat aastat järjest maksete üldist veamäära (3,8%).

Oluline on märkida, et umbes 80% ulatuses ELi iga-aastasest eelarvest, eelkõige põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas, vastutavad ELi vahendite kasutamise igapäevase haldamise eest esmajärjekorras liikmesriigid, komisjonile jääb aga oluline kontrollifunktsioon.

Riikide parlamendid

Juulis võttis komisjon vastu kaks 2015. aasta aruannet: subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta ning suhete kohta riikide parlamentidega.

2016. aasta subsidiaarsusküsimused

Aasta jooksul sai komisjon subsidiaarsuse kontrolli mehhanismi raames liikmesriikide parlamentidelt 68 põhjendatud arvamust, milles väideti, et komisjoni esitatud seadusandlikud aktid ei ole koos­kõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kokku 14 põhjendatud arvamust puudutasid komisjoni ettepanekut vaadata läbi töötajate lähetamise direktiiv. Pärast hoolikat analüüsi leidis komisjon siiski, et ette­panek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas, ning otsustas jääda oma ettepaneku juurde ja esitas juulis selle otsuse põhjendused.

Suhted riikide parlamentidega

Aastal 2016 jätkas komisjon liikmesriikide parlamentidega suhete tihendamist. Liikmesriikide parlamentidelt saadud arvamuste arv kasvas 2015. aasta 350-lt 2016. aastal 613-le, mis tähendab 75% kasvu. Volinikud kohtusid liikmesriikide parlamentide liikmetega oma paljudel külaskäikudel liikmesriikidesse, parlamentidevahelistel nõupidamistel ja muudel üritustel.

Euroopa Ombudsman

Euroopa ombudsman uurib kaebusi haldusliku omavoli kohta Euroopa Liidu institutsioonides ja asutustes. 2016. aasta uurimistel tegeldi muu hulgas selliste teemadega nagu komisjoni eksperdi­rühmade koosseis, tubakalobirühmade juurdepääs komisjonile, komisjoni erinõustajad, volinike käitumisjuhend ning seadusandlikus menetluses Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel peetavate kolmepoolsete läbirääkimiste läbipaistvus.

Euroopa kodanikualgatus

Euroopa kodanikualgatuse raames saab 1 miljon kodanikku vähemalt ühest neljandikust ELi liikmesriikidest kutsuda komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut valdkondades, kus komisjonil on selleks pädevus. 2016. aastal registreeris komisjon kolm uut algatust ja teatas oma 2017. aasta tööprogrammis, et kavatseb kehtestada õigusnorme ühes varasemas algatuses tõstatatud küsimuses („Right2Water“).

Dialoogid kodanikega

Kogu aasta vältel jätkas komisjon avalikkusega suhtlemist kodanike dialoogide kaudu. Aasta jooksul osalesid dialoogides komisjoni president, asepresidendid ja volinikud, hulk Euroopa Parlamendi liikmeid ja liikmesriikide poliitikuid. 73 dialoogi andsid kodanikele ainulaadse võimaluse kohtuda poliitiliste otsustajatega silmast silma, et arutada, mis toimub Euroopa Liidus, kuidas EL tuleb toime eesseisvate probleemidega ja millist kasu saavad tema tegevusest kodanikud, ning samas võimaldasid need ELi ja riikliku tasandi poliitikutel kuulata kodanikke kõikjalt üle liidu ja võtta neilt õppust väga erinevates küsimustes.

Eestikeelset teavet ja väljaandeid Euroopa Liidu kohta leiate: