Brüssel,18.12.2024

COM(2024) 591 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10152/2021; ST10152/2021 ADD1) Kreeka taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta

{SWD(2024) 288 final}


LISA

1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD

1.Reformide ja investeeringute kirjeldus

A.KOMPONENT 1.1. ENERGEETIKA

See Kreeka taaste- ja vastupidavuskava komponent on suunatud reformidele ja investeeringutele, mille eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu elektrisüsteemis ja hõlbustada Kreeka CO2 heite vähendamist. Reformid lihtsustavad taastuvenergia investeeringute litsentsimiseeskirju, muudavad elektrituru tõhusamaks ja tagavad toetuskavade rahalise jätkusuutlikkuse. Komponent hõlmab ka põhiinvesteeringuid võrkudesse, et viia lõpule võrkude ühendamine Küklaadidega ning muuta elektrienergia jaotamine keskkonnasõbralikumaks ja suuta vastu võtta suurem osa taastuvenergiast. Salvestussüsteemid toetavad ka majanduse dekarboniseerimist taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi kogumise kaudu. Samuti toetatakse maa taastamist pruunsöe kaevandustena praegu kasutatavates piirkondades, mis on õiglase ülemineku protsessi üks etapp piirkondades, mida pruunsöe järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kõige rohkem mõjutab. Komponent on kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga ning toetab avaliku ja erasektori investeeringuid käsitlevate riigipõhiste soovituste täitmist (2020. aasta riigipõhine soovitus 3 ja 2019. aasta riigipõhine soovitus 2). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

A.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks (meetme ID: 16926)

Investeeringuga antakse riiklikke toetusi kuni 1 380 MW energiasalvestusvõimsuse paigaldamiseks elektrisüsteemi. Nende investeeringute eesmärk on võimaldada riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamiseks vajaliku uue taastuvenergia võimsuse süsteemi lõimimist. Lisaks on selle meetme eesmärk leevendada võrgu ülekoormust, suurendada elektrisüsteemi paindlikkust ja tasakaalustamisturu likviidsust, suurendada süsteemi piisavust, võimaldada energiatõhusust, edendada elektrihinna kujundamise läbipaistvust ja vähendada energiakulusid. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kõige enam mõjutatud territooriumide (õiglase ülemineku territooriumid) taaselustamine (meetme ID: 16871)

Investeering seisneb toetustes maa taastamise rahastamiseks endiste pruunsöekaevanduste aladel Lääne-Makedoonias ja Megalopolises. Meede on suunatud õiglase ülemineku aladele, hõlmates selliseid keskkonna- ja majandusmeetmeid nagu mulla tervendamine, maastiku taastamise ja keskkonna taastamisega seotud meetmete ümberkujundamine ja rakendamine, maakasutuse kohandamine ning organiseeritud tegevuste vastuvõtjate loomine. Kõnealuse investeeringu rakendamist juhib Kreeka poolt loodav eriotstarbeline rahastamisvahend.

Eriotstarbelisest varakogumist saab üleantud geograafiliste piirkondade uus seaduslik omanik ja maa-arendaja. Eriotstarbeline projektiüksus vastutab sanitaar-, taastamis-, rehabilitatsiooni- ja uuendustööde rahastamise ja läbiviimise eest. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks (meetme ID: 16870)

Investeering hõlmab Küklaadide (D-etapp) elektriühendust, Kórinthose ja Koumoundourose ülikõrgepingekeskust (EHVC) ühendavat õhuliini ja kaasnevaid projekte. Projektide eesmärk on suurendada energiasüsteemi turvalisust, suurendades samal ajal ka taastuvenergiast elektrienergia tootmise potentsiaali saartel ja Peloponnesoses. Investeeringu eesmärk on vähendada energiakulusid, mis toob kaasa uusi investeeringuid ja töökohti energiamahukates majandussektorites. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kreeka elektrijaotusvõrgu operaatori (HEDNO) võrgu ajakohastamine, et suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda (meetme ID: 16901)

Investeering seisneb elektrijaotusvõrgu maa-aluses ja ümberehitamises kultuuri või turismi seisukohast eriti olulistes asulates, samuti linnapiirkondades, eelistades piirkondi, kus infrastruktuur on ekstreemsete ilmastikutingimuste suhtes haavatav. Selle eesmärk on parandada jaotusvõrgu vastupanuvõimet ja aidata kaasa keskkonnakaitsele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kreeka elektrijaotusvõrgu halduri (HEDNO) üldvõrgu uuendamine metsaaladel (meetme ID: 16900)

Investeering seisneb katmata elektrijuhtmete asendamises elektrijaotusvõrgus (kaetud elektrijuhtmetega või keerdkaabliga), isolatsioonikatete paigaldamises ning metsaalasid läbiva elektrijaotusvõrgu maa-aluses või ümberehitamises. Projekti eesmärk on parandada võrgu vastupanuvõimet ja usaldusväärsust (energiakvaliteedi näitajad SAIDI, SAIFI) ning kaitsta paremini keskkonda (metsad, elusloodus). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kreeka elektrijaotusvõrgu operaatori (HEDNO) kõrgepinge/keskmise pinge alajaamade installeeritud võimsuse suurendamine uue taastuvenergiaühenduse jaoks (meetme ID: 16899)

Investeeringuga suurendatakse võrgu olemasolevate alajaamade võimsust, et vähendada jaotusvõrgu ülekoormust, mis takistab praegu täiendavate investeeringute tegemist taastuvenergiasse. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Taastuvate energiaallikatega seotud soojus- ja elektrienergia koostootmisest (RES-CHP) saadud tulude restruktureerimine ja suurendamine (meetme ID: 16865)

Reform hõlmab järgmist: a) taastuvate energiaallikate tootjate olemasoleva tasustamisstruktuuri ümberkorraldamine, luues uute taastuvate energiaallikate üksuste jaoks (mis võetakse kasutusele pärast 1. jaanuari 2021) uue taastuvate energiaallikate koostootmiskonto, mis asendab praegust kontot ja mida täiendavad uued mehhanismid, mis tagavad nii olemasolevate kui ka uute taastuvate energiaallikate koostootmiskontode rahalise elujõulisuse; ning b) kehtestada päritolutagatiste kaubandussüsteem, erakorraline COVID-19 maks taastuvate energiaallikate tootjatele ja tarnijatele ning alaline süsinikdioksiidimaks diislikütusele. Meetmetega tagatakse olemasoleva taastuvenergia olemasoleva võimsuse elujõulisus ja hõlbustatakse uute taastuvenergiaprojektide rahastamist, sest mis tahes ootamatu sissevoolu/väljavooluga, millel on negatiivne mõju taastuvenergia konto(de)le, tegeletakse regulatiivsete tasude kaudu, mis kantakse üle tarbijatele.



Reformi rakendamine, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimsuse suurendamine 3 gigavati võrra, viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform: Ühtlustada uue elektrituru mudeli tõhusat toimimist ja uute taastuvenergiajaamade arendamist, et saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärgid, rakendades järelevalvemehhanismi, kasutades tarbimiskaja ja reformides põhjalikult uue taastuvenergia litsentsimismenetlust (meetme ID: 16860)

Reform hõlmab taastuvenergia litsentsimisraamistiku ühtlustamist, sealhulgas menetluste lihtsustamist ja digiteerimist, lühikesi ja siduvaid halduslikke reageerimisaegu ja vastutusmenetlusi tarbetute viivituste korral, vajalike dokumentide ja menetluste vähendamist ning uut sihtotstarbelist raamistikku avamere taastuvenergiajaamade jaoks. Eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate tootmisvõimsuse kahekordistamist, pidades silmas pruunsöe järkjärgulist kasutusest kõrvaldamist Kreekas.

Reformiga kehtestatakse ka riikliku reguleeriva asutuse turujärelevalvesüsteem ja tarbimiskaja kasutamine tasakaalustamisturul.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2022.

A.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Põhiinvesteering 1: Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

1

1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks

Eesmärk

Saarte ühendamine – lepingute sõlmimine

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta

2. kv

2023

Sõltumatu põhivõrguettevõtja (IPTO) teade kõigi lepingute sõlmimise kohta järgmiste seadmete täielikuks paigaldamiseks:

1) Naxos – Thíra kaabelühendus;

2) ülikõrgepingekaabel (EHVC) Koumoundoros – Kórinthos (1. ja 2. osa); ning

3) alajaamad Milos, Folegandros, Serifos ja kaabliühendused Lavrio-Serifos, Serifos-Milos, Milos-Folegandros, Folegandros-Thira.

2

1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks

Eesmärk

Saarte ühendamine – tööde edenemine

IPTO kinnitus kaabli paigaldustööde vastuvõtmise kohta, katsete heakskiitmine ja Koumoundouros – Korinthose EHVCst (osad 1 ja 2) 50 % lõpuleviimisega seotud edusammude sertifitseerimine

2. kv

2025

Naxos-Thira kaabli paigaldus ja katsed on olnud edukad;

50 % EHVC Koumoundouros – Korinthos (esimene ja teine osa) täidetud.

3

1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks

Eesmärk

Saarte ühendamine – lõpuleviimine

IPTO on sertifitseerinud tegevuse/elektrivarustuse eduka alustamise; edukate operatsioonide sertifikaatide väljaandmine

 

 

 

4. kv

2025 

Kõigi kolme allprojekti (Naxos-Thira ühendus, EHVC Koumoundoros-Korinthos, alajaamad ja muud ühendused) edukas ülevõtmine Kreeka elektritranspordisüsteemi ja selle tegevuse alustamine.

Põhireform 1: Taastuvenergia ja soojuse koostootmise konto tulude ümberkorraldamine ja suurendamine – kiirendada uue elektrituru mudeli tõhusat toimimist ja uute taastuvenergiajaamade arendamist, et saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärgid seiremehhanismi rakendamise, tarbimiskaja kasutamine ja uute taastuvenergiaallikate litsentsimenetluse ulatusliku reformi kaudu

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

4

1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine

Eesmärk

Taastuvate energiaallikate konto – õigusakt L. 4001/2011 muutmiseks; ministeeriumide, riikliku reguleeriva asutuse (RAE) ning taastuvate energiaallikate ja päritolutagatiste administraatori (DAPEEP) kõigi asjakohaste otsuste, sealhulgas koodide jõustumine.

Õigusaktide ja asjaomaste täitevotsuste jõustumine.

2. kv

2022

1) alates 1. jaanuarist 2021 tellitud üksuste jaoks uute taastuvate energiaallikate konto loomine, sealhulgas muutvad õigusaktid, ministri otsused ja regulatiivsed otsused (koodid). Uus taastuvate energiaallikate konto hõlmab mehhanisme selle rahalise elujõulisuse tagamiseks, seda ka ettenägematu tasakaalustamatuse korral.

2) jõustunud on päritolutagatiste kauplemissüsteem, mis võimaldab tarbijatel vabatahtlikult toetada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit.

Päritolutagatiste süsteem hõlmab järgmist:

1)Soodustariifidega seotud päritolutagatiste väljastamise/enampakkumiste kava vastuvõtmine

2)„Roheliste“ jaetoodete akrediteerimine

3)Keskkonnahoidliku ettevõtluse standardite akrediteerimine.

 

5

1-1.1. Energeetika – 16860_Ühtlustada uue elektrituru mudeli tõhusat toimimist ja uute taastuvenergiajaamade arendamist, et saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärgid, rakendades järelevalvemehhanismi, kasutades tarbimiskaja ja reformides põhjalikult uue taastuvenergia litsentsimismenetlust

Eesmärk

Taastuvate energiaallikate konto – turureformid ja litsentsimise lihtsustamine

RAE ja DAPEEP jõustuvad kõik asjakohased õigusaktid, sealhulgas ministrite otsused, ja reguleeriva raamistiku

2. kv

2022

1) turu seire- ja järelevalvemehhanismi loomine ja täielik toimimine ning nõudlusele reageerimise täielik osalemine tasakaalustamisturul.

2) viia lõpule taastuvenergia litsentsimise lihtsustamise reform, mis hõlmab menetluste lihtsustamist ja digiteerimist, lühikesi ja siduvaid halduslikke reageerimisaegu ja vastutusmenetlusi tarbetute viivituste korral, vajalike dokumentide ja menetluste vähendamist ning avamere taastuvenergiajaamade uut sihtotstarbelist raamistikku.

6

1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine

Siht

Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 1

Kasutusele võetud taastuvate energiaallikate uus võimsus (GW)

0

1

2. kv

2023

Taastuvate energiaallikate uus installeeritud ja toimiv võimsus

 7

1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine

 Siht

Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 2

 

Kasutusele võetud taastuvate energiaallikate uus võimsus (GW)

 1

 2

2. kv

2024

Taastuvate energiaallikate uus installeeritud ja toimiv võimsus

 8

1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine

 Siht

Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 3 

 

Kasutusele võetud taastuvate energiaallikate uus võimsus (GW)

 2

 3

2. kv

2025

Taastuvate energiaallikate uus installeeritud ja toimiv võimsus

Grupp 1: Energeetika

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks (ID: 16926)

●    Kõige enam mõjutatud territooriumide (õiglase ülemineku territooriumid) taaselustamismeetmed (ID: 16871)

●    HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda (ID: 16901)

●    HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel (ID: 16900)

●    Kreeka elektrijaotusvõrgu operaatori (HEDNO) installeeritud võimsuse suurendamine HV/MV alajaamades uue taastuvenergiaühenduse jaoks (ID: 16899)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

9

1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)

Eesmärk

Maa taastamine – raamseadus

Jõustumine

1. kv

2022

Programmi raamlepingu seaduse heakskiitmine ja jõustumine, millega määratakse kindlaks riigi energiakorporatsioonilt riigile ülekantavad geograafilised piirkonnad, projektiuuringute sisu, vastutuse jaotus kõigi asjaosaliste vahel, juhtimiskord, rakendamise ajakava ja eelarve.

10

1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)

Eesmärk

Maa taastamine – linnaplaneeringud

Keskkonnaministeerium kinnitab kõigi linnaarengu erikavade heakskiitmist;

Lepingute sõlmimisest teatamine

1. kv

2024

1) Linna erikavade heakskiitmine presidendi dekreediga. Linnade erikavades määratakse kindlaks lubatud maakasutus, üldised ehitustingimused ja -piirangud ning mis tahes muud nõutavad meetmed, terminid või piirangud.

2) PPC SA (seadusega 4956/2022 ratifitseeritud raamlepingu § 6.5.3 kohaselt) lepinguosalistele teatamine 5 438 ha taastatud või häirimata maa üleandmisest.

11

1-1.1. Energeetika – 16926_Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks

Eesmärk

Ladustamine – lepingud

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta

2. kv

2023

Teade kõikide lepingute sõlmimise kohta väljavalitud projektide puhul (st lisaks pikaajalisele Amfilochia pumphüdroakumulatsioonile, mis valitakse välja individuaalse protsessi abil) võimsusega kuni 700 MW (ja minimaalse võimsusega 500 MW).

12

1-1.1. Energeetika – 16901_HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda

Eesmärk

HEDNO – lepingud 1

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta

4. kv

2023

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta, mis on seotud Kreeka elektrijaotusvõrgu halduri (HEDNO) projektidega, mis käsitlevad vastupidavust ja keskkonda suurendavaid uuendusi, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia edasist kasutuselevõttu ning parandada võrgu usaldusväärsust ja vastupidavust, kaitstes samal ajal keskkonda.

13

1-1.1. Energeetika – 16900_HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel

Eesmärk

HEDNO – lepingud 2

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta

4. kv

2023

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta, mis on seotud HEDNO projektidega metsaalade üldvõrgus, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia edasist levikut ning parandada võrgu usaldusväärsust ja vastupidavust, kaitstes samal ajal keskkonda.

14

1-1.1. Energeetika – 16899_Ettevõtte Hellenic Electricity Distribution Network Operator (HEDNO) HV/MV alajaama võimsuse suurendamine uue taastuvenergia ühenduse jaoks

Eesmärk

HEDNO – lepingud 3

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta

4. kv

2023

Teade kõigist lepingute sõlmimisest, mis on seotud HEDNO projektidega kõrgepinge/keskpinge alajaamade võimsuse suurendamise kohta, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia edasist kasutuselevõttu ning parandada võrgu usaldusväärsust ja vastupidavust, kaitstes samal ajal keskkonda.

15

1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)

Siht

Maa taastamine – lõpuleviimine

Maa taastamine (ha) sõltumatu sertifitseerija poolt lõpule viidud ja sertifitseeritud

0

9 700

4. kv

2025

Lääne-Makedoonia ja Megalopolise maa taastamise projektide lõpuleviimine (9 700 ha)

16

1-1.1. Energeetika – 16926_Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks

Eesmärk

Energia salvestamine – lõpuleviimine

IPTO tõendab kuni 1 380 MW paigaldatud energiasalvestusprojektide käivitamist

4. kv

2025

Kõigi IPTO poolt sertifitseeritud kuni 1 380 MW energiasalvestusprojektide (sealhulgas Amfilochia) käivitamine.

17

1-1.1. Energeetika – 16901_HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda

Eesmärk

HEDNO – 1. lõpetamine

HEDNO esitab tõendid projekti lõpuleviimise kohta kõigi sekkumiste puhul, mis on seotud vastupanuvõime ja keskkonna parandamisega, ning kasutuselevõtu sertifikaatide kohta.

4. kv

2025

Lõpuleviidud ja töös olevad meetmed, mis on seotud võrgu ajakohastamisega vastupidavuse ja keskkonna tagamiseks.

18

1-1.1. Energeetika – 16900_HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel

Eesmärk

HEDNO – 2. etapp

HEDNO esitab tõendid projekti lõpuleviimise kohta kõigi sekkumiste puhul, mis on seotud metsaalade üldvõrgu uuendamise ja kasutuselevõtu sertifikaatidega.

4. kv

2025

Meetmed, mis on seotud metsaalade võrgustiku ajakohastamisega lõpule viidud ja töös.

19

1-1.1. Energeetika – 16899_Ettevõtte Hellenic Electricity Distribution Network Operator (HEDNO) HV/MV alajaama võimsuse suurendamine uue taastuvenergia ühenduse jaoks

Eesmärk

HEDNO – 3. lõpetamine

HEDNO esitab tõendid projekti lõpuleviimise kohta kõigi sekkumiste puhul, mis on seotud HV/MV alajaamade võimsuse suurendamisega ja kasutuselevõtu sertifikaatidega.

4. kv

2025

Sekkumised, mis on seotud HV/MV alajaamade läbilaskevõime suurendamisega, mis on lõpule viidud ja töös.

B. KOMPONENT 1.2. RENOVEERIMINE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava renoveerimiskomponent rohelise samba raames suurendab energiatõhusust, suurendab majanduskasvu, loob töövõimalusi ja edendab sotsiaalset vastupanuvõimet. See hõlmab sihipäraseid reforme ja investeeringuid CO2 heite vähendamiseks, linnapiirkondade kliimaneutraalsuse saavutamise toetamist ning linnade ja nende hoonete vastupanuvõime suurendamist kliimamuutustele. Komponendiga nähakse ette stiimulid hoonete renoveerimiseks ja energia ajakohastamiseks, mis on olulised linnapiirkondade taaselustamisel ja kütteostuvõimetuse leevendamisel, ning see aitab kaasa Kreeka riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud eesmärkide saavutamisele. See komponent toetab 2020. aasta riigipõhist soovitust 3 ja 2019. aasta riigipõhist soovitust 2 avaliku ja erasektori investeeringute kohta. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

B.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Energiaostuvõimetuse tegevuskava (meetme ID: 16920)

Reform seisneb energiaostuvõimetuse probleemi lahendamise tegevuskava vastuvõtmises. 2019. aastal ei suutnud umbes 18 % kogu elanikkonnast oma kodu kütta, samas kui majanduslikult haavatava elanikkonna hulgas oli see näitaja ligikaudu 34 % (Eurostat, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev uuring EU-SILC). Strateegias esitatakse sihipärased poliitikameetmed elamute energiatõhususe parandamiseks majanduslikult haavatavates kodumajapidamistes. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2021.

Investeering: Eluhoonete energiatõhusaks renoveerimine (meetme ID: 16872)

Investeeringuga parandatakse elamute energiatõhusust. See hõlmab renoveerimist, millega saavutatakse märkimisväärne primaarenergia sääst, aidates seega saavutada riikliku energia- ja kliimakava asjakohaseid eesmärke. Sekkumised hõlmavad näiteks energia lõpptarbimise digitaliseerimise parandamist energiajuhtimissüsteemide kaudu ja elektromobiilsuse taristu, näiteks elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu edendamist. Samuti nähakse sellega ette sihtotstarbelised vahendid, mis on suunatud kütteostuvõimetutele eluruumidele, luues seega seose reformiga, mille eesmärk on koostada kütteostuvõimetuse tegevuskava. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis (meetme ID: 16873)

See investeering hõlmab järgmist: 1) kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine 16 linna- ja rannikupiirkonnas, näiteks olulise tähtsusega linnatähiste kaitse ja linnade kliimaneutraalsuse edendamine;

2) Votanikose/Elaionase endise tööstuspiirkonna taaselustamine Ateena südames; 3) mereääre uuendamine, et muuta see Ateena (Ateena Riviera) rannikul jalgratturitele ja jalakäijatele juurdepääsetavaks; ning 4) muud strateegilised sekkumised, mis valitakse välja avatud projektikonkursi kaudu omavalitsustele, kes edendavad kliimamuutustega kohanemist ning aitavad kaasa primaarenergia säästmisele ja CO2 heite vähendamisele. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Energeetika ja ettevõtlus (meetme ID: 16874)

Investeeringuga antakse eraettevõtetele rahalist toetust hoonete ja protsesside energiatõhusaks renoveerimiseks. See hõlmab kahte allprogrammi: a) väga väikeste, väikeste, keskmise suurusega ja suurettevõtjate energiatõhusaks renoveerimine ning b) energiatõhusate seadmete paigaldamine väga väikestele, väikestele, keskmise suurusega ja suurtele ettevõtjatele. Tänu energiatõhusate seadmete ja süsteemide paigaldamisele energia säästmiseks tootmises, salvestamises ja jaotamises ning ettevõtete tegevusele aitab see meede suurendada hoonete, protsesside ja/või üksikseadmete energiatõhusust kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud eesmärkidega ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi „DNSH-põhimõte“) kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 1 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 2 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 3 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 4 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. 

Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeering peab vastama ka tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta seoses ehitusjäätmete ringlussevõttu käsitlevate ringmajanduse põhimõtetega ja kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiiviga (2010/31/EL). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine (meetme ID: 16876)

See investeering hõlmab avaliku sektori hoonete renoveerimist, et suurendada nende energiatõhusust energiasäästuettevõtete (ESCO) kaasamise kaudu. Investeering hõlmab ka tänavavalgustuse infrastruktuuri energiauuendust. Selle investeeringu eesmärk on aidata kaasa riiklikus energia- ja kliimakavas vastu võetud energiatõhususe eesmärkide saavutamisele ja CO2 heite vähendamisele. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Taristu arendamine ja hoonete restaureerimine Tatois (meetme ID: 16875)

Investeering hõlmab hoonete renoveerimist ning nende energiatõhususe ja taristuvõrgustike uuendamist Tatoi piirkonnas ning jalgsi- ja jalgrattateede loomist selle läheduses. Projektiga luuakse Atika elanikele roheline, renoveeritud ja vabalt ligipääsetav puhkeala ning turistidele uus teetähis, mida külastada. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.



Investeering: Ateena olümpiaspordikeskus (meetme ID: 16932)

Ateena olümpiaspordikeskusesse tehtud investeeringu eesmärk on pikendada selle kasutusaega, taastada maine, vähendada jooksvaid/energiakulusid ning tagada selle rahaline jätkusuutlikkus, muutes keskuse kaasaegseks ja elavaks linna kergejõustikuks ja vaba aja veetmise sihtkohaks, eesmärgiga anda keskus üle Kreeka varade ja osaluste ametile. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks (meetme ID: 16879)

Reform koosneb viiest meetmest: a) kohalike linnakavade ettevalmistamine (hõlmab omavalitsusi või munitsipaalüksusi), b) spetsiaalsete linnakavade ettevalmistamine (kavad, mis võivad hõlmata rohkem kui ühte omavalitsust), c) arendusõiguste üleandmise piirkondade määratlemine, d) asulate piiritlemise lõpuleviimine, 5) (omavalitsuste) teedele juurdepääsu tunnustamisega seotud maakasutusküsimuste käsitlemine. Reformi eesmärk on kõrvaldada puudused ja lüngad tsoonideks jaotamises ja maakasutuses, et edendada jätkusuutlikku majandustegevust ja kaitsta keskkonda. Kohalikud linnakavad sisaldavad eraldi peatükki kliimamuutustega seotud meetmete ning kliimaga seotud riskide ennetamise ja juhtimise kohta. Üldiselt koostatakse kohalikud linnakavad 700 omavalitsuse või munitsipaalüksuse kohta; koostatakse viis linna erikava, arendusõiguste üleandmise piirkonnad määratakse kindlaks 50 munitsipaalüksuses, asulate piirid määratakse kindlaks 50 munitsipaalüksuses ja munitsipaalteed 120 munitsipaalüksuses.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Uue mereala ruumilise planeerimise kehtestamine (meetme ID: 16891).

Reformi eesmärk on luua merekeskkonna riiklik ruumiline strateegia. Reformiga käsitletakse mere- ja rannikualade säästvat arengut, kaitstes samal ajal merekeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Uue spetsiaalse ruumilise planeerimise raamistiku loomine taastuvenergia, tööstuse, turismi ja vesiviljeluse jaoks (meetme ID: 16894). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reformiga luuakse taastuvenergia, tööstuse, turismi ja vesiviljeluse jaoks uued ruumilised eriraamistikud, et edendada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, majanduskasvu ja töökohtade loomist.

B.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava 

Peamised investeeringud 2: Elamute energiatõhusamaks muutmine

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

20

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Eesmärk

Elamute renoveerimine – 1. etapi käivitamine

Ministrite ühisotsuse jõustumine

4. kv

2020

Jõustub ministrite ühisotsus, millega käivitatakse esimese renoveerimisvooru programm, sealhulgas kehtestatakse valikumenetlus, millega tagatakse, et elamute primaarenergiatarbimist vähendatakse vähemalt 30 % võrreldes hoone esialgse jõudlusega, mis on arvutatud kilovatt-tundides ruutmeetri kohta.

Ministrite ühisotsuses sätestatakse:

- Rakendusmehhanism;

- Valikuprotsess seatud primaarenergia säästmise eesmärgi saavutamiseks;

- Sertifitseerimismehhanism saavutatud tegeliku primaarenergia säästu kontrollimiseks (sh üksikasjad võimalike parandusmeetmete kohta, millega tagatakse primaarenergia säästmise eesmärgi täitmine); ning

- Kronoloogia.

21

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Eesmärk

Elamute renoveerimine – 2. etapi käivitamine, sh kütteostuvõimetud kodumajapidamised

Ministrite ühisotsuse jõustumine

3. kv

2022

Jõustub ministrite ühisotsus, millega käivitatakse teise renoveerimisvooru programm ja kütteostuvõimetute elamute programm, sealhulgas kehtestatakse valikumenetlus, millega tagatakse, et elamute primaarenergiatarbimist vähendatakse vähemalt 30 % võrreldes hoone esialgse jõudlusega, mis on arvutatud kilovatt-tundides ruutmeetri kohta.

Ministrite ühisotsuses sätestatakse:

- Rakendusmehhanism;

- Valikuprotsess seatud primaarenergia säästmise eesmärgi saavutamiseks;

- Sätted kütteostuvõimetute elamute kohta vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud vastuvõetud kütteostuvõimetuse tegevuskava sertifitseerimismehhanismis, et kontrollida tegelikku primaarenergia säästmist (sh üksikasjad võimalike parandusmeetmete kohta, millega tagatakse primaarenergia säästmise eesmärgi täitmine); ning

- Kronoloogia.

Erisäte energiaostuvõimetutele eluruumidele suunatud sihtotstarbeliste vahendite kohta, mis on määratletud energiaostuvõimetuse tegevuskava kriteeriumidega.

22

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Eesmärk

Elamute renoveerimine – 3. etapi käivitamine, sh kütteostuvõimetud kodumajapidamised

Ministrite ühisotsuse jõustumine

4. kv

2022

Jõustub ministrite ühisotsus, millega käivitatakse kolmanda renoveerimisvooru programm, sealhulgas kehtestatakse valikumenetlus, millega tagatakse, et eluruumide primaarenergiatarbimist vähendatakse vähemalt 30 % võrreldes eluruumide algse jõudlusega, mis on arvutatud kWh/m².

Ministrite ühisotsuses sätestatakse:

- Rakendusmehhanism;

- Valikuprotsess seatud primaarenergia säästmise eesmärgi saavutamiseks;

- Energiavaeseid eluruume käsitlevad sätted vastavalt vastuvõetud energiaostuvõimetuse tegevuskavas sätestatud kriteeriumidele;

- Sertifitseerimismehhanism saavutatud tegeliku primaarenergia säästu kontrollimiseks (sh üksikasjad võimalike parandusmeetmete kohta, millega tagatakse primaarenergia säästmise eesmärgi täitmine); ning

- Kronoloogia.

Erisäte energiaostuvõimetutele eluruumidele suunatud sihtotstarbeliste vahendite kohta, mis on määratletud energiaostuvõimetuse tegevuskava kriteeriumidega.

23

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Siht

Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #1

Sertifitseeritud renoveerimiste arv

0

8 000

4. kv

2023

Renoveerimine energiatõhususe parandamiseks elamute arvu puhul, mis vastab energiavähendamisele 16 ktoe aastas ja mille primaarenergia sääst on esitatud energiamärgiste alusel keskmiselt vähemalt 30 %. Korraldusasutuse väljastatud lõpetamisotsus tõendab sekkumiste lõpuleviimist.

24

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Siht

Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #2

Sertifitseeritud renoveerimiste arv

8 000

50 000

4. kv

2024

Selliste renoveerimistööde lõpuleviimine, mille eesmärk on parandada energiatõhusust 50 000 elamu puhul, mis vastab energia vähenemisele 101 ktoe aastas ja mille primaarenergia sääst on esitatud energiamärgiste alusel keskmiselt vähemalt 30 %. Korraldusasutuse väljastatud lõpetamisotsus tõendab sekkumiste lõpuleviimist.

25

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Siht

Elamute renoveerimine – energiaostuvõimetutele leibkondadele toodetud roheline energia

Energiakogukondade poolt kasutusele võetud taastuvate energiaallikate uus võimsus (MW)

0

150

4. kv

2025

Paigaldatakse ja võetakse kasutusele 150 MW uusi taastuvate energiaallikate võimsusi, mis on seotud omavalitsuste käitatavate energiakogukondadega, varustades elektriga 30 000 energiaostuvõimetut majapidamist.

26

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Siht

Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #3

Sertifitseeritud renoveerimiste arv

50 000

105 000

4. kv

2025

Energiatõhususe parandamiseks tehtavate renoveerimistööde lõpuleviimine 105 000 elamus, millest vähemalt 20 000 peavad olema energiaostuvõimetud leibkonnad. Energia vähenemine võrdub 213 naftaekvivalenttonniga aastas ja primaarenergia sääst on esitatud energiamärgiste alusel keskmiselt vähemalt 30 %. Korraldusasutuse väljastatud lõpetamisotsus tõendab sekkumiste lõpuleviimist.

Põhireform 2: Linnaplaneerimiskavad

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

27

2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks

Eesmärk

Linnaplaneerimise auhind

Lepingute sõlmimisest teatamine

4. kv

2022

30 % lepingute sõlmimisest teatamine (kõigi sekkumiste puhul):

1. kohalike linnakavade koostamine;

2. linnaarengu erikavade koostamine;

3. sõltumatute kavade koostamine arenguõiguste üleandmise tsoonide määratlemiseks;

4. iseseisvate arvelduste piiritlemise plaanide koostamine; ning

5. iseseisvate kavade koostamine munitsipaalteede kirjeldamiseks.

Kohalikud linnakavad, mis sisaldavad eraldi peatükki kliimamuutustega seotud meetmete ning kliimaga seotud riskide ennetamise ja juhtimise kohta);

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

28

2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks

Eesmärk

Linnaplaneerimise auhind

Lepingute sõlmimisest teatamine

4. kv

2023

Teade 100 % lepingute sõlmimise kohta (kõikide sekkumiste puhul):

1. kohalike linnakavade koostamine;

2. linnaarengu erikavade koostamine;

3. sõltumatute kavade koostamine arenguõiguste üleandmise tsoonide määratlemiseks;

4. iseseisvate arvelduste piiritlemise plaanide koostamine; ning

5. iseseisvate kavade koostamine munitsipaalteede kirjeldamiseks.

29

2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks

Eesmärk

Linnaplaneerimise lõpuleviimine

Kohalike linnaplaneeringute, arendusõiguste ülekandetsoonide, asulate piiritlemise, munitsipaalteede iseloomustamise ja linna eriplaneeringute lõpuleviimine

4. kv

2025

Keskkonna- ja energeetikaministeerium annab välja sertifikaadi järgmiste uuringute lõpuleviimiseks: kohalikud linnaplaneeringud 700 omavalitsusüksuses; arenguõiguste ülekandetsoonid 50 omavalitsusüksuses; asulate piiritlemine 50 munitsipaalüksuses; 120 munitsipaalüksuse munitsipaalteede iseloomustus; ning 5 linnade erikava.

30

2-1.2. Renoveerimine – 16894_Taastuvate energiaallikate, tööstuse, turismi ja vesiviljeluse uue ruumilise planeerimise kehtestamine

Eesmärk

Ruumiliste eriraamistike vastuvõtmine

Taastuvate energiaallikate, turismi, tööstuse ja vesiviljeluse nelja ruumilise eriraamistiku vastuvõtmine

4. kv

2025

Keskkonnaministeerium võttis vastu neli spetsiaalset ruumilist raamistikku taastuvate energiaallikate, turismi, tööstuse ja vesiviljeluse kohta.

31

2-1.2. Renoveerimine – 16891_Uue mereala ruumilise planeerimise kehtestamine

Eesmärk

Merendusstrateegia vastuvõtmine

Vastu võeti uus mereala ruumiline strateegia

4. kv

2025

Mereruumi strateegia vastuvõtmine keskkonna- ja energeetikaministeeriumis.

Grupp 2: Ettevõtete ja üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks muutmine

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    Energeetika ja ettevõtlus (ID: 16874)

●    Avaliku sektori hoonete ja avaliku sektori asutuste energiatõhususe suurendamine (ID: 16876)

●    Energiaostuvõimetuse tegevuskava (ID: 16920)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

32

2-1.2. Renoveerimine – 16920_Energiaostuvõimetuse tegevuskava

Eesmärk

Kütteostuvõimetus – tegevuskava vastuvõtmine

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi ministrite otsuse jõustumine.

3. kv

2021

Jõustub keskkonna- ja energeetikaministeeriumi ministrite otsus, millega võetakse vastu energiaostuvõimetuse tegevuskava, mis sisaldab kolme liiki poliitikameetmeid:

– Teadlikkuse suurendamise ja teavitamise meetmed;

– Kütteostuvõimetute kodumajapidamiste lühiajalise kaitse meetmed, sealhulgas 1) kütteostuvõimetute kodumajapidamiste määratlemine konkreetsete kvantitatiivsete kriteeriumide abil ja 2) konkreetne protsess kütteostuvõimetuse arengu jälgimiseks ja hindamiseks kooskõlas tegevuskavas esitatud mehhanismiga ja kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega; ning

– Rahastamismeetmed: rahastamismehhanismide loomine energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja muude konkreetsete elektritarbimise harjumustega sotsiaalsete rühmade elamute energia ajakohastamiseks. Nende finantsmeetmetega käsitletakse energiaostuvõimetuse küsimusi Kreekas, nagu on kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas.

33

2-1.2. Renoveerimine – 16874_Energeetika ja ettevõtlus

Eesmärk

Energiatõhususe erasektor – heakskiidetud taotlused

Erasektori üksustes valitud sekkumisteks esitatud taotluste heakskiitmine keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt.

4. kv

2023

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi heakskiit 3 500 erasektori üksuse rakendustele, millega tagatakse, et süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid vähendatakse keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes erasektori üksuste praeguse olukorraga (st seda võib kohaldada osaleva ettevõtte suhtes tervikuna, konkreetse üksiku seadme asendamise ja/või konkreetse(te) protsessi(de) asendamise suhtes), nagu on märgitud enne sekkumisi tehtud energiaauditites või muus sertifitseeritud teabes. Valitud projektid peavad vastama olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

34

2-1.2. Renoveerimine – 16876_Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine

Eesmärk

Üldkasutatavate hoonete energiatõhusus – heakskiidetud taotlused

Keskkonna- ja energeetikaministeerium teatab heakskiidetud taotluste rahuldamisest avaliku sektori hoonetes.

2. kv

2023

150 avaliku sektori hoone taotluste heakskiitmine keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt, tagades, et nende hoonete CO2 heide väheneb keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes nende praeguse olukorraga (nagu on osutatud enne sekkumist tehtud energiaauditites).

Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamise programmi jaoks on kehtestatud õigusraamistik, mis võimaldab sõlmida energiatõhususe lepinguid.

35

2-1.2. Renoveerimine – 16876_Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine

Siht

Valminud üldkasutatavad hooned ja tänavavalgustuspunktide ajakohastamine

Lõpuleviidud sekkumistega hoonete arv

Ajakohastatud tänavavalgustuspunktide arv

0

150 hoonet

100 000 tänavavalgustuspunkti

4. kv

2025

Esimene alleesmärk: Avaliku sektori hoonete (150 hoonet) energiatõhususe parandamiseks tehtavad sekkumised, millega vähendatakse CO2 heidet keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on märgitud enne sekkumist tehtud energiaauditites.

Teine alleesmärk: 100 000 tänavavalgustuspunkti ajakohastamise lõpuleviimine.

36

2-1.2. Renoveerimine – 16874_Energeetika ja ettevõtlus

Siht

Energiatõhususe erasektor – lõpule viidud #2

Lõpuleviidud sekkumistega erasektori üksuste arv t

0

 3 500

4. kv

2025

Valitud erasektori üksuste (3 500 erasektori üksust) energiatõhususe parandamise meetmed, mille puhul CO2 heide väheneb keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes erasektori üksuste praeguse olukorraga, kas osaleva ettevõtte puhul tervikuna (kogu üksuse puhul) või konkreetselt rakendatud sekkumiste/protsesside puhul (st seda võib kohaldada konkreetse üksiku seadme asendamise ja/või konkreetse(te) protsessi(de) asendamise suhtes).

Grupp 3: Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis (ID: 16873)

●    Taristu arendamine ja hoonete restaureerimine Tatois (ID: 16875)

●    Ateena olümpiaspordikeskus (ID: 16932)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

37

2-1.2. Renoveerimine – 16932_Ateena olümpiaspordikeskus

Eesmärk

OAKA – lepingu sõlmimine

Lepingu(te) sõlmimisest teatamine

1. kv

2023

Teade selle kohta, et sõlmitakse leping/lepingud erasektori partneri(te) nimetamiseks, et teha ehitus- ja renoveerimistöid, mis suurendavad i) keskstaadiumi energiatõhusust; ii) Mehaanilised ja elektrilised tööd; ning iii) vabaõhualad ja tööde alustamine.

38

2-1.2. Renoveerimine – 16873_Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis

Eesmärk

Linnadega seotud sekkumismeetmed – lepingute sõlmimine

Lepingu(te) sõlmimisest teatamine

4. kv

2023

Teade lepingu(te) sõlmimise kohta ehitustööde teostamiseks

i) linnakeskkonna ja avaliku ruumi parandamine valitud omavalitsustes pärast avalikku projektikonkurssi, mille eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele;

ii) endise tööstuspiirkonna Votanikos/Elaionas linnade taaselustamine ja Ateena Põllumajandusülikooli (AUA) ülikoolilinnaku renoveerimine;

iii) Ateena Riviera: jalgrattataristu; ning

iv) muud strateegilised sekkumised, mis valitakse välja pärast omavalitsustele avatud projektikonkurssi, mis hõlmab järgmist: 1) energiatõhususe projektid ja näidisprojektid VKEdes või suurettevõtetes, mis saavutavad vähemalt keskmisel tasemel renoveerimise, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või vähendada otsest ja kaudset CO2 heidet võrreldes eelneva heite tasemega keskmiselt vähemalt 30 %; 2) uute energiatõhusate hoonete ehitamine koos primaarenergia nõudlusega, mis on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue (liginullenergiahoone, riiklikud direktiivid); ning 3) looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, looduspärand ja loodusvarad, roheline ja sinine taristu.

39

2-1.2. Renoveerimine – 16932_Ateena olümpiaspordikeskus

Eesmärk

OAKA – tööde lõpuleviimine

Kõigi nende allprojektidega seotud tööde lõpuleviimine on kinnitatud ehitusjärelevalve teostaja poolt täidetud vormi allkirjastamisega

4. kv

2025

Kõigi energiatõhususe saavutamiseks ja süsiniku jalajälje parandamiseks tehtavate tööde lõpuleviimine, sealhulgas i) staadioni katuse (kupli) teraskonstruktsioonide hooldus ja remont (esimene allprojekt); ii) korvpalli ja veerajatiste seadmed, mis võimaldavad iseseisvalt töötada ja energiat säästa (allprojekt 2); iii) velodroom (allprojekt nr 3); iv) tennisekeskus (allprojekt nr 5); ja v) välispiirded (allprojekt nr 6), sealhulgas Agora ja ÜRO teraskonstruktsioonide müür.

40

2-1.2. Renoveerimine – 16873_Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis

Eesmärk

Linnadega seotud sekkumismeetmed – kõigi tööde lõpuleviimine

Tööde ja teenuste lõpuleviimine, millele ehitusjärelevalve teostaja on alla kirjutanud täitmisvormi

4. kv

2025

Lõpeta kõik tööd

i) Meetmed, mille eesmärk on parandada linnakeskkonda ja avalikku ruumi;

ii) Votanikose/Elaionase endise tööstuspiirkonna taaselustamine linnades;

iii) Ateena Riviera: jalgrattataristu; ning

iv) Muud strateegilised sekkumised.

41

2-1.2. Renoveerimine – 16875_Infrastruktuuri arendamine ja hoonete restaureerimine endises kuninglikus kinnisvaras Tatois

Eesmärk

Tatoi – kõigi tööde lõpetamine

Tööde ja teenuste lõpuleviimine, millele ehitusjärelevalve teostaja on alla kirjutanud täitmisvormi

4. kv

2025

Viia lõpule kõik programmi „Infrastruktuuri arendamine ja hoonete restaureerimine“ tööd endises kuninglikus Tatois asuvas pärandvaras, sealhulgas:

i) infrastruktuuritööd;

ii) taaskasutatava palee taastamine muuseumina;

iii) palee näitus;

iv) põllumajandushoone restaureerimine ja taaskasutamine muuseumina;

v) uue põllumajandushoone museoloogiline uuring;

vi) paleeaedade restaureerimine;

vii) artefaktide säilitamine ja taastamine;

viii) artefaktide registreerimine, dokumenteerimine ja registreerimine; ning

ix) leitud paberarhivaalide digiteerimine.

B.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“ (Meie kodu ajakohastamine) (meetme ID 16401)

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse „Upgrade My Home“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Kreeka eluasemesektoris. Rahastu toimimiseks antakse laene otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu alusel on rahastu „Upgrade My Home“ eesmärk esialgu eraldada vähemalt 300 miljonit eurot.

Rahastut „Upgrade My Home“ haldab rakenduspartnerina Kreeka Arengupank. Rahastu hõlmab järgmist tooterida:

·Kreeka Arengupank valib rahastamisvahendis osalevad kommertspangad finantsvahendajateks avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil avatud konkursi kaudu. Kommertspangad kaasrahastavad rahastu raames antud energiatõhusaks renoveerimise laene. Neid laene antakse üksikisikutele energia uuendamiseks nende põhi- või üürimata lisaeluruumides. Laenustruktuuriga nähakse ette 75 % intressivaba rahastamine rahastust „Upgrade My Home“ ja 25 % rahastamine osalevatelt pankadelt turuintressimääradega. Abikõlblikud kulud hõlmavad näiteks järgmisi sekkumisi:

a.Soojusisolatsioon (sisemine/väline).

b.Haljaskatuse paigaldamine.

c.Energiatõhusate aknaraamide ja klaaspaneelide asendamine.

d.Päikese-veesoojendi asendamine/paigaldamine.

e.Püsivate väliste varjumissüsteemide paigaldamine.

f.Kütte- ja jahutussüsteemide asendamine/paigaldamine (toodetud fossiilkütus ei ole toetuskõlblik), kasutades taastuvaid energiaallikaid või suure tõhususega koostootmissüsteeme (nt elektrilised soojuspumbad, vaheldi kliimaseadmed, mis kuuluvad energiaklassi A+ või kõrgemasse energiaklassi).

g.Termostaatiliste reguleerimissüsteemide paigaldamine.

h.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energiasalvestussüsteemide (akude) paigaldamine.

i.Fotogalvaaniliste jaamade, väikeste tuuleturbiinide ja muude taastuvate energiaallikate paigaldamine.

j.Tehniliste konsultantide või inseneride paigaldustööd/teenused.

Rahastusse „Upgrade My Home“ investeerimise rakendamiseks allkirjastavad Kreeka ja Kreeka Arengupank rakenduskokkuleppe. Rakenduskokkulepe sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu „Upgrade My Home“ otsustusprotsessi kirjeldus. Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Finantstoodete põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri ja finantsvahendajate tasude struktuur ning nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

5.Kreeka Arengupank allkirjastab finantsvahendajatega rahastamislepingud kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse rakenduskokkuleppe lisas. Rahastamislepingute põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas järgmist: 

·Lõpliku otsuse laenude emiteerimise kohta teevad finantsvahendajad valitsusest sõltumatult kooskõlas oma põhimõtete ja menetlustega.

·Finantsvahendajate kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud investeerimispoliitika nõuetega. 

·Järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollinõuded finantsvahendajatele, sealhulgas:

oFinantsvahendajate järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kaasatud investeeringute kohta.

oSelliste finantsvahendajate menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

oKohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduskokkuleppes sätestatud nõuetele, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.

oKohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas finantsvahendajate auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse järgmist: i) et kontrollisüsteemid on tõhusad, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine; ii) kliimaeesmärgi nõuete täitmine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatavate lepingute tingimuste täitmist.



6.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 120 miljonit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse „Upgrade My Home“ aitab kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga 5 .

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

B.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“ (Meie kodu ajakohastamine) (16401)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

374

2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“

Eesmärk

„Upgrade My Home“ – Kreeka Arengupanga ja rahandusministeeriumi vaheline rakendusleping

Rakenduskokkuleppe jõustumine

4. kv

2024

Rakenduskokkuleppe jõustumine.

375

2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“

Siht

„Upgrade My Home“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 50 %

Protsent (%)

0 %

50 %

4. kv

2025

Finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).

Kreeka Arengupank koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult selle rahastamise osakaalu, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

376

2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“

Siht

„Upgrade My Home“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 100 %

Protsent (%)

50 %

100 %

2. kv

2026

Finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).

Vähemalt 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat.

377

2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“

Eesmärk

„Upgrade My Home“ – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud

Üleviimistunnistus

2. kv

2026

Kreeka kannab rahastu jaoks üle 300 miljonit eurot Kreeka Arengupangale.

C. KOMPONENT 1.3. LAADIMINE JA TANKIMINE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava laadimise ja tankimise komponent hõlmab sihipäraseid reforme ja investeeringuid, et suurendada säästvat liikuvust, suurendada majanduskasvu, luua töövõimalusi ja edendada sotsiaalset vastupanuvõimet. Selle komponendi alla kuuluvad meetmed on seotud säästva liikuvuse üleriigilise strateegiaga, toetades seega riikliku energia- ja kliimakava rakendamist. Samuti aitavad nad kaasa keskkonnasäästlikule majandusele üleminekule, toetades ettevõtjaid, kes teevad toiminguid, mis on seotud vähese CO2 heitega majanduse ja kliimamuutustele vastupanu võimega. Komponent hõlmab ka reforme, millega toetatakse e-liikuvuse taristu paigaldamist, ning linna- ja piirkondlike avalike reisijateveoteenuste läbivaatamist. Komponent hõlmab ka investeeringuid, millega toetatakse e-liikuvusega seotud tarnete mahu suurendamist ning busside ja taksode asendamist akutoitega elektrisõidukitega.

See komponent toetab 2020. aasta riigipõhist soovitust 3 ja 2019. aasta riigipõhist soovitust 2 avaliku ja erasektori investeeringute kohta. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

C.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Produc-E Green (meetme ID: 16831)

See investeering koosneb kahest projektist, mille mõlema eesmärk on aidata kaasa vähese CO2 heitega majandusele ja kliimamuutustele vastupanu võimele. Esimese projektiga toetatakse elektromobiilsuse pakkumist ja rohepöörde edendamist, arendades välja rohkem kui kümme tööstusüksust uuenduslike toodete või teenuste jaoks, näiteks elektriautoakude ringlussevõtt toorainete, näiteks liitiumi ja koobalti korduskasutamise teel või elektrisõidukite ja tava- või suure võimsusega laadimispunktide projekteerimise kaudu, ja/või investeeringud, mis on seotud rohepöörde tööstuses kasutatavate materjalide (v.a kaevandamine), seadmete või osade tootmise või töötlemisega, need võivad hõlmata elektriautode, laevade, ahelaplaatide, päikesepaneelide, päikesekütteseadmete, tuuleturbiinide, kaablite, hoonete energiajuhtimissüsteemide, taastuvenergiaprojektide paigaldusseadmete, tõhusamate komponentide, nagu soojuspumbad ja mis tahes liiki seadmete osad, eelkõige sektorites, mis ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS). Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 6 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 7 madalam;



iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 8 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 9 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Teise projektiga toetatakse esimese CO2 hoidla arendamist Kreekas. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatis on ette nähtud kohalikelt heitetekitajatelt kogutud CO2 pikaajaliseks säilitamiseks (kuni 150 km) ja see jõuab rajatisse torustiku kaudu, samas kui kaugemates kohtades kogutud CO2 saabub laevaga ja siseneb puhverladustamisrajatisse. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatise võimsus peab esialgu olema üks miljon tonni aastas ja maht vähemalt 25 aastat. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Eelkõige ei kasutata süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatises ärilist naftatootmist või nafta taaskasutamist (teatud nafta või gaasi ammutamine võib olla vajalik ohutuse või tehnilistel põhjustel. Lisaks peab süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine vastama ka nõudele, mille kohaselt ei tohi olla tehnoloogilisi rakendusi ega mis tahes liiki rajatisi ja seadmeid, mis on loodud nafta tõhustatud taaskasutamise ja naftatootmise suurendamiseks. Jälgitakse, et nafta või gaasi võimalik kaevandamine piirduks surve juhtimise ja säilitamiskohtade ohutuse tagamise hädavajalike vajadustega ning et selline kaevandamine toimuks ainult juhul, kui see on CO2 ohutu säilitamise tagamiseks hädavajalik. CO2, koos mis tahes õli või gaasiga, mida võib ekstraheerida, eraldatakse ja suunatakse tagasi püsivasse säilitamiskohta.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Elektrisõidukite laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik (meetme ID: 16281)

Reformiga kehtestatakse põhjalik õigusraamistik elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamiseks ja käitamiseks. See aitab Kreekal saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärki, mille kohaselt peab 2030. aastaks olema elektrisõidukite osakaal siseturul 30 %. Keskkonna- ja energeetikaministeerium võtab 2022. aasta lõpuks vastu vähemalt 300 kohalike omavalitsuste esitatud kava üldkasutatavate elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamiseks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Investeering: Elektromobiilsus (meetme ID: 16924)

Investeering on suunatud e-liikuvusele kooskõlas riikliku energia- ja kliimakava eesmärkidega ning hõlmab järgmist: 1) avalike laadimispunktide rajamise toetamine peamistes linna- ja linnalähipiirkondades ja huvipakkuvates kohtades (nt lennujaamad, kiirteed, sadamad ja parkimisalad); 2) vanemate busside asendamine 220 uue elektribussiga; 3) stiimulid vanemate taksode asendamiseks 1 770 akutoitel elektrisõidukiga;

4) bussiettevõtjate avaliku teenindamise kohustusi käsitlevate õigusaktide reform kooskõlas kehtiva ELi acquis’ga, mis võimaldab väljaspool Ateenat ja Thessaloníkit asuvatel bussiettevõtjatel kindlalt investeerida elektrisõidukitesse; ning 5) teostatavusuuringu tegemine, et luua e-transpordi amet, mis tagab asjakohase planeerimise ja koordineerimise transpordi- ja energiainfrastruktuuride, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude teadus- ja erasektori sidusrühmade vahel. Investeerimiskomponent, mis asendab vanu busse ja sõidukeid, peab vastama DNSH-põhimõttele (2021/C58/01), pöörates erilist tähelepanu vanade sõidukite/busside lammutamisele, mida teeb volitatud töötlemisettevõte vastavalt kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevale direktiivile (2000/53/EÜ). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

C.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Põhireform 3: Elektrisõidukite laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

42

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16281_EV laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik

Eesmärk

Elektrisõidukite laadimispunktid – õigusraamistiku jõustumine

Vastuvõetud ministrite otsuste jõustumine.

3. kv

2021

Kõigi ministri otsuste jõustumine, mis on sätestatud seaduses 4710/2020 ja millele on alla kirjutanud keskkonna- ja energeetikaminister; Infrastruktuuri- ja transpordiminister, siseminister ja rahandusminister, kes korraldab elektrisõidukite turgu, keskendudes laadimisteenuste turule ning pakkudes maksupõhiseid stiimuleid elektrisõidukite ostmiseks ja elektrisõidukite laadimistaristu paigaldamiseks.

43

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16281_EV laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik

Siht

Elektrisõidukite laadimispunktid – kinnitatud kohalikud kavad

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi vastuvõetud kavade arv

0

300

4. kv

2022

Keskkonna- ja energeetikaministeerium võtab vastu vähemalt 300 kohalike omavalitsuste esitatud kava üldkasutatavate elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamiseks.

Grupp 4: E-liikuvus

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    Produc-E Green (ID: 16831)

●    Elektromobiilsus (ID: 16924)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

44

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Ühistransport – avaliku teenindamise kohustuse turu reguleerimise jõustumine (bussid)

Muudetud õigusraamistiku jõustumine.

4. kv

2021

Tugevdada turu reguleerimist, jõustades avaliku linna- ja piirkondliku reisijateveo teenuste läbivaadatud õigusraamistiku (kooskõlas ELi lepinguga nr 1370/2007). Muudetud raamistik: a) tagada pidev reisijate ühistranspordi pakkumine linnas ja piirkonnas (regulaarne ja fikseeritud marsruut); b) teostada järelevalvet seonduvate transpordivõrkude kavandamise, korralduse ja toimimise üle; c) tagada ühistranspordi kõrge kvaliteet võimalikult väikeste kuludega; d) reguleerida ainuõiguste andmise protsessi avalike piirkondlike ja linnaliinide (regulaarsed ja fikseeritud liinid) käitamiseks; ning e) reguleerida eespool nimetatud teenuste osutamise eest makstava hüvitise suurust. Lisaks kehtestatakse seadusega üldised kriteeriumid reisijateveoteenuste hankimiseks tulevikus. Vastavad piirkonnad ja piirkondlikud üksused kehtestavad üksikasjalikud piirkonnapõhised kriteeriumid, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse piirkonnapõhiseid transpordivajadusi, ning täpsustavad vastavalt hankemenetlust.

45

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Ühistransport – avaliku teenindamise kohustuse uue tururegulatsiooni rakendamine (bussid)

Läbivaadatud õigusraamistikuga seotud teiseste õigusaktide jõustumine.

3. kv

2022

Muudetud õigusraamistikus osutatud teiseste õigusaktide jõustumine, et tugevdada avalike linna- ja piirkondlike reisijateveoteenuste turu reguleerimist.

46

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

Tööstusüksused – programmi käivitamine

Ministrite otsuste jõustumine.

4. kv

2022

Tööstusüksuste valiku programmi käivitamine ning keskkonna- ja energeetikaministeeriumi asjakohase ministri otsuse (asjakohaste ministrite otsuste) jõustumine, milles sätestatakse:

- Valikuprotsess vähese CO2 heitega majanduse ja kliimamuutustele vastupanuvõime tagamiseks;

- Rakendusmehhanism on kindlaks määratud;

- Sertifitseerimismehhanism(id), millega kinnitatakse, et kliimamuutustega seotud eesmärk on saavutatud (sh vajaduse korral võimalike parandusmeetmete üksikasjad; ning

- Kronoloogia.

Valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

47

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Elektrisõidukite laadimispunktid – programmide käivitamine

Ministrite otsuste jõustumine.

4. kv

2022

Programmi käivitamine rohkem kui 8 000 üldkasutatava elektrisõidukite laadimispunkti valimiseks linnade strateegilistes linna- ja linnalähipiirkondades ning huvipunktides („Elektromobiilsus“) ning keskkonna- ja energeetikaministeeriumi asjakohase ministri otsuse (asjakohaste ministrite otsuste) jõustumine, milles sätestatakse:

- Valikuprotsess;

- Rakendusmehhanism on kindlaks määratud;

- Sertifitseerimismehhanism(id), millega kinnitatakse, et kliimamuutustega seotud eesmärk on saavutatud (sh vajaduse korral võimalike parandusmeetmete üksikasjad; ning

- Kronoloogia.

48

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Säästev transport – teostatavusuuring

Jõustub ministrite ühisotsus, millega võetakse vastu e-liikuvuse ameti teostatavusuuring.

4. kv

2022

Jõustub ministrite ühisotsus, millega võetakse vastu teostatavusuuring elektritranspordi ameti loomiseks, mis tagab asjakohase planeerimise ja koordineerimise transpordi- ja energiataristute, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel ning edendab seoseid e-tarneahela, sealhulgas akude ja taastuvate energiaallikate tootjate, ning teadus- ja innovatsioonibaasi vahel.

49

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Elektrisõidukite laadimispunktid – taotlused heaks kiidetud

Taotluse heakskiitmine infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi poolt

2. kv

2024

Taristu- ja transpordiministeerium kiidab heaks vähemalt 4 500 laadimispunkti paigaldamise taotlused, mis on esitatud 300 000 kW ülesseatud võimsusega laadimispunktide paigaldamiseks.

50

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

Tööstusüksused – valitud äriühingud

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi heakskiit taotlustele

4. kv

2023

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi heakskiit rohkem kui kümne tööstusüksuse (edaspidi „E-Green“) kohta esitatud taotlustele.

Taotlused valitakse välja vastavalt valiku-/kõlblikkuskriteeriumidele ja nendega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

51

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine – säilitamisluba

Säilitamisloa väljaandmine ja aruandlussüsteemi kehtestamine.

2. kv

2024

Säilitamisloa väljastab kinnitatud käitajale süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise eest vastutav ministeerium. Taotleja esitab keskkonna- ja energeetikaministeeriumile täieliku taotluse, mis sisaldab kõiki asjakohaseid uuringuid ja keskkonnamõju hindamise uuringut. Luua aruandlussüsteem säilitatud CO2 iga-aastaseks aruandluseks ja kinnitada, et naftat ei kaevandata, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik surve juhtimiseks ja säilitamiskohtade ohutuse tagamiseks, ning et kõik vältimatult toodetud CO2 protsessid eraldatakse ja suunatakse tagasi püsivasse säilitamiskohta.

Sekkumine viiakse läbi kooskõlas DNSH-põhimõttega (2021/C58/01) esitatud valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse nõudele, et ei tohi olla tehnoloogilisi rakendusi, ei tohi olla ühtegi liiki rajatisi ega seadmeid, mis on ette nähtud naftakasutuse tõhustamiseks ja naftatootmise suurendamiseks. Hoolt kantakse selle eest, et nafta või gaasi võimalik ammutamine piirduks surve juhtimise ja säilitamiskohtade ohutuse tagamise hädavajalike vajadustega ning et selline kaevandamine toimuks ainult juhul, kui see on CO2 ohutu säilitamise tagamiseks hädavajalik. CO2, mis tahes õli või gaasiga, mida võib ekstraheerida, eraldatakse ja suunatakse tagasi püsivasse säilitamiskohta.

45a

3-1.3. Laadimine ja tankimine –

16924_Elektromobiilsus

Eesmärk

Ühistransport – bussiettevõtjate hankemenetluste algatamine, avaldades asjakohased konkursikutsed kõigile piirkondadele

Algatatud hankemenetlused – kõigi piirkondade jaoks asjakohaste konkursikutsete avaldamise kaudu.

4. kv

2024

Pärast regulaarsete pikamaa- ja linnaliinide bussivõrgu kindlaksmääramist algatatakse kõigi piirkondade hankemenetlus järk-järgult, avaldades kõigile piirkondadele asjakohased konkursikutsed, mille viimane konkursikutse avaldatakse 2024. aasta lõpuks.

52

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_Elektromobiilsus

Siht

Bussid ja taksod – asendamine elektriliste bussidega

Vanade taksode ja busside arv, mis on lammutatud volitatud töötlemiskojas ja asendatud akutoitega elektrisõidukite või elektribussidega

0

1 990

4. kv

2025

a) 1 770 vana takso asendamine 1 770 uue akutoitega elektrisõidukiga ja b) 220 vana bussi asendamine 220 uue elektribussiga (163 elektribussi peavad asuma Ateenas ja 57 elektribussi Thessaloníkis), kus vanemate sõidukite/busside lammutamine toimub vastavalt kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivile (2000/53/EÜ).

53

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

CCS – välja antud käitamissertifikaat

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise toimingu sertifikaadi väljaandmine.

4. kv

2025

Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tööde lõpuleviimine vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja pärast edukat katsetamist

54

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

Tööstusüksused –

Töötab

Lõpuleviimine on tõendatud keskkonna- ja energeetikaministeeriumi aruandega täielikult toimivate tööstusüksuste kohta

4. kv

2025

Toetust saanud valitud tööstusüksused peavad täielikult toimima.

55

3-1.3. Laadimine ja tankimine –

16924_Elektromobiilsus

Siht

Elektrisõidukite laadimispunktid – paigaldised on valmis

Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi kinnitatud installeeritud võimsus (kW)

300 000

4. kv

2025

Vähemalt 300 000 kW installeeritud võimsuse paigaldamise lõpuleviimine vähemalt 4 500 elektrisõidukite laadimispunkti jaoks linnade strateegilistes linna- ja linnalähipiirkondades ning huvipakkuvates kohtades ja valitud talitlusüksustes.

D. KOMPONENT 1.4. RESSURSSIDE SÄÄSTEV KASUTAMINE, KLIIMAMUUTUSTELE VASTUPANU VÕIME JA KESKKONNAKAITSE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada rohelist üleminekut. See hõlmab sihipäraseid reforme ja investeeringuid, et tõhustada looduskeskkonna kaitset ja taastamist, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse kaitset, parandada keskkonnataristut ja suurendada metsaga kaetud ala. Lisaks hõlmab see jäätmekäitlusreformi, mis hõlmab eelkõige riikliku jäätmeameti loomist, et toetada üleminekut ringmajandusele, mis põhineb jäätmetekke vältimisel, jäätmete korduskasutamisel ja ringlussevõtul. Lisaks luuakse sellega riiklik veevaldkonda reguleeriv asutus, et suurendada veerajatiste tegevuse ja investeeringute jätkusuutlikkust. Komponendis sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine suurendab loodusvarade kasutamise tõhusust ning edendab kaitset keskkonnariskide ja -mõjude eest nii ühiskonnale kui ka majandusele. Komponent hõlmab ka investeeringuid joogivee ja kanalisatsiooniga varustamise parandamiseks ning kliimamuutustest tulenevate keskkonnaprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks.

See komponent toetab 2020. aasta riigipõhist soovitust 3 ja 2019. aasta riigipõhist soovitust 2 avaliku ja erasektori investeeringute kohta. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

D.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed (meetme ID: 16849)

Sellel investeeringul on kolm osa. Esiteks 5 700 hektari kahjustatud metsaökosüsteemide taastamine Kreekas pühakute istutamise teel. Projekt hõlmab nii taasmetsastamise uuringuid kui ka nende rakendamist. Lisaks hõlmab investeering nelja avalik-õigusliku metsapuukooli (Ambrosias, Lagada, Organis and Aliartos) ajakohastamist ning kõigi riikliku taasmetsastamiskava katseprojektis ette nähtud meetmete rakendamist. Teiseks hõlmavad investeeringud osana programmidest „NERO“ tulekahjude vältimise meetmeid, sealhulgas metsa ja metsamaa puhastamist ning metsateede võrgu ja olemasolevate tuletõrjetsoonide hooldamist, segatuletsoonide loomist, sealhulgas puude ja põõsaste raiet, puhastus- ja lõikamistöid ning istutamisrajatisi. Kolmandaks hõlmab investeering meetmeid, mis on seotud erosiooni- ja üleujutustevastase kaitsega Evrose ja Rhodope piirkonnas, samuti metsatulekahjudest ja üleujutustest mõjutatud piirkondades kogu Kreekas. Eesmärgis kirjeldatud eri meetmetega hõlmatavad territooriumid (hektarites) võivad kattuda. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud (meetme ID: 16846)

Investeeringu eesmärk on vähendada reovee puhastamisest tulenevat loodus- ja inimtegevusest tingitud saastet, ehitades uut taristut ja ajakohastades olemasolevat taristut. See koosneb kolmest allprojektist: a) 37 uue kanalisatsioonivõrgu taristu ja reoveepuhasti ehitamine, b) 11 reoveepuhasti ajakohastamine, laiendamine ja moderniseerimine ning puhastatud vee korduskasutamine ning c) 16 reoveepuhastite reoveesetete käitlemise taristu ehitamine.



11 reoveepuhasti ajakohastamise ja moderniseerimisega seotud investeeringu osa peab vastama nõudele, mille kohaselt peab eesliini-otsa reoveesüsteemi uuendamine vähendama keskmist energiatarbimist vähemalt 10 % võrra, mis saavutatakse üksnes energiatõhususe meetmetega, mitte materjalimuutuse või koormuse muutusega. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid asjakohaseid hindamisi, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Investeeringud riiklikku niisutusvõrgustikku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu (meetme ID: 16285)

Investeering on terviklik programm riikliku põllumajanduse keskkonna-, maaparandus- ja tervendamisraamistiku ajakohastamiseks ja moderniseerimiseks. Nende investeeringutega tugevdatakse põllumajandussektori vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet, suurendatakse veega varustatust ja selle kvaliteeti, ratsionaliseeritakse veetarbimist, leevendatakse sooldumise ja kõrbestumise ohtu ning käsitletakse bioloogilise mitmekesisuse ja looduslike elupaikade säilitamist ja kaitset. See meede hõlmab ka kollektiivsete niisutusvõrgustike institutsioonilise, organisatsioonilise ja tegevusraamistiku reformi. Meetme kohaselt peavad kõik tööd vastama järgmistele põhimõtetele: i) rakendatakse kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid kliimamuutustega kohanemise meetmeid, samuti leevendatakse vajaduse korral võimalikku kahjulikku mõju veele ning asjaomastele elupaikadele ja liikidele; ii) vastehitatud tammi puhul tagada, et see ei põhjusta asjaomaste ja ühendatud veekogude seisundi halvenemist ega ohusta nende hea seisundi saavutamist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Iga alainvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õigusele, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal. Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid asjakohaseid hindamisi, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Joogiveevarustuse ja -säästu taristud (meetme ID: 16850)

Investeeringu eesmärk on parandada joogivee kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendada veetaristuga seotud lekke- ja rahvaterviseriske. Investeering koosneb kolmest allprojektist. a) uute veevarustustaristute ehitamine vähemalt seitsmes piirkonnas ja vähemalt kolmes magestamistehases, b) kaugjuhtimissüsteemide rajamine veevarustusvõrkudes lekete avastamiseks ja c) digitaalsete hüdromeetrite hankimine. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).



Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid asjakohaseid hindamisi, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Lennuvahendid kriisiohje jaoks (meetme ID: 16911)

Investeering hõlmab ostetud lennuvahendite tarnimist ja kodanikukaitseks kasutatavate olemasolevate õhusõidukite ajakohastamist, nagu meditsiiniliseks kasutamiseks mõeldud helikopterid, hädaabitaristu transport ja kasutuselevõtt, droonid õhuseireks ja tuletõrjeks kasutatavad õhusõidukid. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Eelkõige peavad kõik eriotstarbelised õhusõidukid olema tipptasemel varad. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Metsatulekahjude kustutamise, ennetamise ja sellele reageerimise seadmed (meetme ID: 16912)

Investeering hõlmab ostetud tuletõrjemootorite ja muude päästesõidukite (sealhulgas sõidukeid ja tankereid vedava personali ja varustuse) kohaletoimetamist; sõidukite tarnimine kodanikukaitse peasekretariaadile, piirkondlikele/kohalikele kodanikukaitse operatsioonide keskustele ja vabatahtlike organisatsioonidele; kokkupandavad transporditavad sillad. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui jätkusuutliku majanduskasvu liikumapanev jõud (meetme ID: 16851)

Investeering koosneb järgmisest: bioloogilise mitmekesisuse kaitse projektid, riikliku teede- ja matkaradade võrgustiku loomine, terrasside taastamine, Alonissose mereuuringute keskuse ja kaitsealade haldamise üksuste hoonete renoveerimine ja ajakohastamine, riikliku loodusajaloomuuseumi ja Kreeta looduspärandi muuseumi ajakohastamine, Kreeka looduspärandi kollektsioonide digiteerimine, Kreeka loodusega seotud toodete identiteedi loomine, ühtsete seireprotokollide ja vastava operatiivsüsteemi loomine ning horisontaalne patrullimissüsteemi kava Kreeka kaitsealade jaoks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Infrastruktuur – strateegilise riikliku katastroofiohu juhtimise loomine (meetme ID: 16909)

Investeeringud hõlmavad kodanikukaitse peasekretariaadi hoonete digiseadmete ajakohastamist ja tarnimist ning mobiilsete haldus- ja kohapealsete juhtimiskeskuste, näiteks õhuseire- ja telekommunikatsiooniseadmete arendamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Seire- ja juhtimissüsteem (meetme ID: 16910)

Investeering seisneb kodanikukaitse peasekretariaadi digitaristu, näiteks GPSi seiresüsteemi, varajase hoiatamise süsteemi, tulekahju avastamise ja kustutamise süsteemide ning hädaolukorra sidejaamade varustamises. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu (meetme ID: 16283)



13 piirkondliku kodanikukaitsekeskuse ehitamine avaliku ja erasektori partnerluse kaudu. Investeeringu eesmärk on tagada õigeaegne ja tõhus riskide ja kriiside ohjamine piirkondlikul tasandil. Uued hooned peavad vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks (meetme ID: 16772)

See reform hõlmab kehtivate jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide läbivaatamist, et võimaldada üleminekut ringmajandusele. Eelkõige kehtestatakse reformiga stiimulid omavalitsustele, et saavutada suurem ringlussevõtu määr, jõustada 2022. aasta lõpuks biojäätmete ning metalli, paberi, klaasi ja plasti liigiti kogumine, laiendada tootjavastutuse süsteemi, ajakohastada ringlussevõtu sorteerimisrajatiste toimimist ja lihtsustada roheliste punktidega seotud õigusakte. Reformi eesmärk on toetada eesmärkide saavutamist, milleks on suurendada tahkete olmejäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu määra 60 %-ni ning vähendada 2030. aastaks prügilasse ladestamise määra 10 %-ni. Kõnealuse reformi raames asutatav riiklik jäätmeid reguleeriv asutus vastutab muu hulgas hinnakujunduspoliitika usaldusväärsuse tagamise, jäätmekäitluse rakendamise järelevalve eest kogu riigis ning piirkondlike ja kohalike jäätmekäitlusettevõtete nõuetekohase toimimise järelevalve eest. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Uue vett ja reovett reguleeriva asutuse loomine (meetme ID: 16979)

Reformiga luuakse üks asutus – riiklik veevaldkonda reguleeriv asutus (NWRA), mis vastutab keskkonna- ja energeetikaministeeriumi kavandatud veevarude ratsionaalse majandamise poliitika rakendamise eest. Uus asutus tugevdab institutsioonilist raamistikku ja teostab sektori üle järelevalvet, sealhulgas ratsionaliseerib veetariifipoliitikat kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ ja tagab Kreekas veevarustusteenuste jätkusuutlikkuse. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsember 2023.

Investeering: Ehitiste seismilisuse eelkontroll (meetme ID: 16983)

Investeering hõlmab riigi mitmesuguste kriitilise tähtsusega hoonete (sealhulgas haridushooned, haiglad ja tervishoiukeskused, politseiosakonnad, tuletõrjejaamad) maavärinaohu hindamist, et hinnata nende vastupanuvõimet maavärinas. Seda tehakse tsiviilinsener-audiitorite tehtava kiire visuaalkontrolli (RVI) kaudu. Töötatakse välja täiendav veebipõhine süsteem hoone põhiandmete registreerimiseks maavärinaeelse RVI pilvandmehoidlasse. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.

D.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Põhireform 4: Jäätmekäitlus ja veereform ressursside säästvaks kasutamiseks

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

56

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks

Eesmärk

Jäätmekäitlusseaduse jõustumine

Õigusaktide jõustumine

3. kv

2021

Ringlussevõttu ja prügilasse ladestamist käsitleva seaduse jõustumine, samuti stiimulid omavalitsustele, et saavutada suur korduskasutamise ja ringlussevõtu määr ning prügilamaksu rakendamine. Prügilamaksu kohaldatakse alates 2022. aasta esimesest kvartalist ja tasusid tõstetakse järk-järgult, kuni need jõuavad 2024. aasta kolmandaks kvartaliks prügilamaksu ülempiirini.

57

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks

Eesmärk

Jäätmekäitlust reguleeriva õigusakti jõustumine

Õigusaktide jõustumine

3. kv

2022

Seaduse jõustumine, et:

-luua riiklik jäätmejärelevalveamet, selle tegevus ja ülesanded;

-Piirkondlike ja kohalike jäätmekäitlusasutuste reform (FOSDA); ning

-Võtta kasutusele usaldusväärne kuluarvestuse ja hinnakujunduse poliitika, mis on kooskõlas põhimõttega „maksa nii, nagu te viskate“ ja põhimõttega „saastaja maksab“.

58

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16979_Uue vee- ja reoveevaldkonda reguleeriva asutuse loomine

Eesmärk

Veevaldkonda reguleeriva õigusakti jõustumine

Õigusaktide jõustumine

4. kv

2022

Uue vee- ja reoveeameti loomist ja tegevust käsitleva seaduse jõustumine.

59

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks

Eesmärk

Jäätmekäitlust reguleeriva asutuse loomine ja toimimine

Ühise ministrite otsuse ning kõigi ameti loomiseks vajalike haldus- ja seadusandlike meetmete jõustumine

4. kv

2023

Uues jäätmeid reguleerivas riiklikus asutuses on töötajad ja ruumid.

59a

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks

Eesmärk

Tahkeid jäätmeid käitlevate asutuste sertifitseerimine reguleeriva asutuse poolt

Tahkeid jäätmeid käitlevate asutuste sertifitseerimine reguleeriva asutuse poolt

4. kv

2025

Jäätme-, energia- ja veevaldkonda reguleeriv asutus (RAAEY) esitab aruande, milles tõendatakse, et FODSAd vastavad nende hindamiseks kehtestatud kriteeriumidele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

60

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16979_Uue vee- ja reoveevaldkonda reguleeriva asutuse loomine

Eesmärk

Veemajanduse reguleeriva asutuse loomine ja toimimine

Ühise ministrite otsuse ning kõigi ameti loomiseks vajalike haldus- ja seadusandlike meetmete jõustumine

4. kv

2023

Uuel riiklikul vee- ja reoveeametil on töötajad ja ruumid.

Grupp 5: Riiklik metsauuenduskava ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed (ID: 16849)

●    Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui jätkusuutliku majanduskasvu liikumapanev jõud (ID: 16851)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

61

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed

Eesmärk

Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – lepingud 1

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2023

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta Antinero I ja II programmi raames, mille eesmärk on ajakohastada 37 500 hektarit kahjustatud metsaökosüsteeme, sealhulgas metsa ja metsamaa raiet ning hooldada metsateede võrgustikku ja olemasolevaid tulekahjupiirkondi.

62

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed

Eesmärk

Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – lepingud 2

Lepingute sõlmimisest teatamine

4. kv

2023

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta:

1. 5 700 ha kahjustatud metsaökosüsteemide taastamine Kreekas istutamise teel, kasutades vähemalt 50 % kohalikest liikidest; ning

2. Nelja metsapuukooli ajakohastamine ja ajakohastamine; ning

3. Riikliku taasmetsastamiskava katseline rakendamine; ning

4. Erosiooni- ja üleujutusvastased meetmed Evroses ja Rhodopesis hõlmavad kokku 5 000 hektarit erosioonivastaseid töid ja 175 000 m² üleujutuste eest kaitsvaid töid.

63

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed

Eesmärk

Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – tööde lõpuleviimine

Keskkonnaministeeriumi kinnitus projektide lõpuleviimise kohta

4. kv

2025

Kõikide tööde lõpuleviimine:

– 5 700 ha kahjustatud metsaökosüsteemide taastamine Kreekas istutamise teel, kasutades vähemalt 50 % kohalikest liikidest. (Taasmetsastamine – esimene allprojekt).

– nelja metsapuukooli ajakohastamine ja ajakohastamine;

– riikliku taasmetsastamiskava katseline rakendamine

– Antinero I, II, III ja IV (suurendamine 108 700 hektari võrra seoses kahjustatud ökosüsteemide ajakohastamisega metsa ja metsamaa puhastamise kaudu, metsateede ja olemasolevate tuleohutustsoonide hooldamisega lisaks segatuletsoonide loomisele). Nende programmide kogueelarve meetme kestuse ajal on vähemalt 411 300 000 eurot.

– Erosiooni- ja üleujutusvastased meetmed Evroses ja Rhodopesis hõlmavad kokku 5 000 hektarit erosioonivastaseid töid ja 175 000 m² üleujutuste eest kaitsvaid töid. Täiendavad taastamistööd hõlmavad kogu Kreekas erosiooni- ja üleujutuste vastaseid meetmeid, mis hõlmavad 1 221 ha erosioonivastaseid töid ja 226 437 m² üleujutuskaitsetöid.

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

64

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16851_Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui jätkusuutliku majanduskasvu liikumapanev jõud

Eesmärk

Bioloogiline mitmekesisus – lõpuleviimine

Keskkonnaministeeriumi tõend kõigi allprojektide lõpuleviimise kohta

4. kv

2025

Kõigi bioloogilise mitmekesisuse kaitse allprojektide lõpuleviimine: riikliku teede ja matkaradade võrgustiku loomine, elurikkuse kaitsega seotud terrasside taastamine, Alonissose mereuuringute keskuse ja kaitsealade haldamise üksuste hoonete renoveerimine ja ajakohastamine, riikliku loodusajaloomuuseumi ja Kreeta loodusajaloo muuseumi ajakohastamine, Kreeka looduspärandi kollektsioonide digiteerimine, Kreeka loodusega seotud toodete identiteedi loomine, ühtsete seireprotokollide ja vastava tegevussüsteemi kehtestamine ning horisontaalne patrullisüsteemi kava Kreeka kõigi kaitsealade jaoks.

Grupp 6: Reovesi & veetaristu, vee säästmine

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud (ID: 16846)

●    Joogiveevarustuse ja -säästu taristud (ID: 16850)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

66

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud

Eesmärk

Veetaristu taotluste heakskiitmine

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi heakskiidetud taotlused

2. kv

2023

Projektikonkursi väljakuulutamine veetaristu projektide jaoks, et lisada järgmised nõuded: i) uute süsteemide puhul, mille taristu lekkeindeks (ILI) on kuni 1,5; ii) renoveerimistegevuse puhul, et vähendada lekkeid rohkem kui 20 % või vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 %, ning iii) magestamistehaste puhul, mis ühendatakse taastuvate energiaallikatega ja mille keskmine energiatarbimine on kuni 0,5 kWh.

68

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud

Eesmärk

Teade reoveeprojektide lepingu sõlmimise kohta

Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta

4. kv

2023

Reovee ja reoveesetete käitlemise projektide lepingu sõlmimisest teatamine:

1. Kanalisatsioonivõrgu infrastruktuur ja reoveepuhastusjaamad.

2. Reoveepuhastite ajakohastamine, laiendamine ja moderniseerimine ning puhastatud vee taaskasutamine.

3. Reoveepuhastite reoveesetete käitlemise taristu rakendamine.

71

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud

Eesmärk

50 % veeinfrastruktuuride lõpuleviimine

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi sertifitseeritud sõltumatu inseneri aruanne

4. kv

2024

Vee säästmise meetmete lõpuleviimine 50 % majapidamiste puhul ja veevarustusprojektidega seotud tööde elluviimine 50 % ulatuses.

72

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud

Eesmärk

50 % reoveetööde lõpuleviimine

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne

4. kv

2024

Viia lõpule 50 % asulareovee ja reoveesetete käitlemise taristute tööde maksumusest.

73

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud

Eesmärk

Asulareovee ja reoveesetete käitlemise taristute lõpuleviimine

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne

4. kv

2025

Kõigi asulareovee ja reoveesetete käitlemise projektide lõpuleviimine:

1. Kanalisatsioonivõrgu infrastruktuur ja reoveepuhastusjaamad;

2. Reoveepuhastite ajakohastamine, laiendamine ja moderniseerimine ning puhastatud vee taaskasutamine; ning

3. Reoveepuhastite reoveesetete käitlemise taristu rakendamine.

74

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud

Eesmärk

Veeinfrastruktuuride väljakujundamine

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne

4. kv

2025

Kõigi projektide lõpuleviimine, sealhulgas:

1: Veevarustuse infrastruktuurid seitsmes piirkonnas

2: Kolm magestamisettevõtet

3: Telemeetria – kaugjuhtimisprojektid lekete avastamiseks veevarustusvõrkudes

4: Digitaalsete veearvestite hankimine

5: Vee säästmise meetmed vähemalt 45 000 kodumajapidamises ja 10 000 ettevõttes

Grupp 7: Kodanikukaitse projektid

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    Lennuvahendid kriisiohje jaoks (ID: 16911)

●    Uuendusliku järelevalve- ja juhtimissüsteemi väljatöötamine (ID: 16910)

●    Strateegilise riikliku katastroofiohu juhtimise loomine (ID: 16909)

●    Metsatulekahjude kustutamise, ennetamise ja neile reageerimise seadmed (ID: 16912)

●    Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu (ID: 16283)

·Ehitiste seismilisuse eelkontroll (ID: 16983)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

77

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16283_Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu

Eesmärk

13 piirkondlikku keskust käsitlev pakkumus

Hanketeate avaldamine

3. kv

2021

Hanketeade 13 piirkondliku kodanikukaitsekeskuse ehitamiseks.

78

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16910_Seire- ja juhtimissüsteem

Eesmärk

GPSi leping

Lepingute sõlmimisest teatamine

4. kv

2022

Teade lepingu sõlmimise kohta seoses GPSi seiresüsteemi ja varajase hoiatamise süsteemiga.

79

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16911_Lennuvahendid kriisiohje jaoks

Eesmärk

Kahe keskmise suurusega tuletõrjehelikopteri ostmine

Lepingute sõlmimisest teatamine

4. kv

2023

Teade lepingu sõlmimise kohta kahe keskmise suurusega tuletõrjehelikopteri ostmiseks kodanikukaitse ja tuletõrjevajaduste rahuldamiseks.

80

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16283_Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu

Siht

13 hoone valmimine

Pärast ehitustööde lõpetamist kasutusele võetud piirkondlike kodanikukaitsekeskuste arv

0

13

4. kv

2025

13 piirkondliku kodanikukaitsekeskuse ehitamine ja töölerakendamine.

81

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16910_Seire- ja juhtimissüsteem

Eesmärk

Kodanikukaitse järelevalve- ja juhtimissüsteemi lõpuleviimine

Täitmine on kinnitatud siseministeeriumi aruandega

4. kv

2025

Järgmiste meetmete lõpuleviimine:

1.Kreeka tuletõrjeteenistuse kasutatav GPSi seiresüsteem, samuti piirkondliku kodanikukaitse operatsioonide keskuse sõidukid (projektimasinad jne). Kreeka tuletõrjeteenistuse teabesüsteemi „kaasamine“ laiendamine;

2.Varajase hoiatamise süsteem;

3.Tulekahju avastamis- ja tulekustutussüsteemid;

4.Hädaolukorra sidejaamad ja huvipakkuvate piirkondade kliimaandmete edastamine; ning

5.Traadita sidevõrk.

82

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16911_Lennuvahendid kriisiohje jaoks

Eesmärk

Kriisiohje lennuvahendite projekti lõpuleviimine

Täitmine on kinnitatud siseministeeriumi aruandega

4. kv

2025

Järgmiste meetmete lõpuleviimine:

1.Meditsiinis kasutatavate 2 keskmise suurusega tarbekopterite tarnimine;

2.Mehitamata õhusõidukite tarnimine – mehitamata õhusõidukid (droonid) õhuseireks;

3.Ajakohastamine – 7 Canadair CL415 moderniseerimine;

4.Kahe keskmise suurusega tuletõrjekopteri tarnimine;

5.1 helikopteri tarnimine nõukogu peasekretariaadi intsidentide haldamise üksuse transpordiks;

6.11 amfiibõhutraktoriga tuletõrjelennuki tarnimine saarekomplekside jaoks; ning

7.Ajakohastamine – kahe (2) Super Puma moderniseerimine.

83

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16912_Metsatuletõrje-, ennetus- ja reageerimisseadmed

Eesmärk

Metsavõitlusseadmete väljaehitamine

Täitmine on kinnitatud siseministeeriumi aruandega

4. kv

2025

Järgmiste meetmete lõpuleviimine:

1.Tuletõrjemasinate ja muude reageerimisvahendite tarnimine;

2.Sõidukite tarnimine nõukogu peasekretariaadile, piirkondlikele/kohalikele kodanikukaitse operatsioonide keskustele ja vabatahtlike organisatsioonidele; ning

3.Kokkupressitavate transporditavate sildade tarnimine.

84

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16909_Infrastruktuur – Riikliku katastroofiohu strateegilise juhtimise loomine

Eesmärk

Riikliku katastroofiohu juhtimise lõpuleviimine

Täitmine on kinnitatud siseministeeriumi aruandega

4. kv

2025

Järgmiste meetmete lõpuleviimine:

1.Riikliku strateegilise katastroofiohu juhtimise keskuse loomine Atlantas ja Faros hoonetes.

1.Telekommunikatsiooniseadmete tarnimine 13 piirkondlikule kodanikukaitse operatsioonide keskusele.

2.Kodanikukaitse ja tuletõrjekoolide uute hoonete ja kontoriseadmete ehitamine.

3.Õhuseire juhtimis- ja juhtimiskeskuse ehitamine.

4.Mobiilsete haldus- ja kohapealsete juhtimiskeskuste pakkumine 13 piirkonnas.

332

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16983_Hoonete seismilisuse esialgne ülevaatus

Eesmärk

Esialgsete seismiliste kontrollide lõpuleviimine

Täitmist kinnitab kliimakriisi ja kodanikukaitse ministeeriumi aruanne

1. kv

2025

Järgmiste meetmete lõpuleviimine:

1.Töötada välja veebipõhine süsteem hoone põhiandmete registreerimiseks maavärinaeelse RVI pilvandmehoidlasse;

2.2 500 tsiviilinseneri audiitori koolitus

3.21 970 hoone esialgne kiire visuaalne ülevaatus (RVI).

                                                

E.KOMPONENT 2.1. ÜHENDUMINE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent sisaldab meetmeid, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada väga suure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas 5G- ja kiudoptiliste võrkude laialdast kasutuselevõttu kooskõlas ELi 2025. aasta 5G- ja gigabitiühenduvuse eesmärkidega ning väikeste satelliitide kogumi arendamist. Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud on seotud kiudoptilise taristu paigaldamisega hoonetesse ning kosmosetehnoloogia ja -rakenduste kasutamisega, arendades väikesatelliitide kogumit, mis toetab turvalisi ühenduvusteenuseid koos mitmeotstarbeliste Maa seire rakendustega. Selle komponendiga hõlmatud reformidega luuakse raamistik, et hõlbustada üleminekut kiirele lairibaühendusele ja üleminekut 5G tehnoloogiale.

Kõigi kavandatud investeeringute ja reformidega lahendatakse probleemid, mis tulenevad suurenevast vajadusest ühenduvuse ning Maa jälgimise ja seire järele. Meetmetega toetatakse riigipõhist soovitust avaliku ja erasektori investeeringute kohta (riigipõhine soovitus nr 3, 2020), milles kutsutakse Kreekat üles keskenduma investeeringute tegemisel digiüleminekule ja eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule. Samuti reageerivad nad tulemuslikult digiüleminekule ja/või sellest tulenevatele väljakutsetele, kuna eeldatakse, et need aitavad märkimisväärselt kaasa ülikiire ühenduvuse parandamisele Kreekas. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

E.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Väikesatelliidid (meetme ID: 16855)

Investeeringud on seotud väikeste satelliitide kogumi arendamisega, mis toetab ühenduvusteenuseid ning Maa seire rakendusi kaardistamise, laevanduse, täppispõllumajanduse, ruumilise planeerimise jm valdkondades. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Üleminek 5G-tehnoloogiale, hõlbustades uuenduslike kaugteenuste arendamist (meetme ID: 16844)

Reformiga luuakse alus üleminekuks 5G-tehnoloogiale. Reformi esimeses etapis keskendutakse reguleeriva ja õigusraamistiku rakendamisele, eelkõige kasutades 25 % mitmest sagedusalast koosneva 5G enampakkumise tulust selleks, et toetada innovatiivset Phaistose fondi, mis investeerib 5G-tooteid ja teenuseid pakkuvatesse ettevõtetesse ja projektidesse. Teine etapp hõlmab 5G-võrkude arendamise edasiste võimaluste ja riskide kindlakstegemist, menetluste ühtlustamist ning konkreetsete majanduslike rakenduste (nt transport) nõuete ja riskide hindamist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2024.

Reform: Üleminek gigabitiühendustele – üleminek gigabiti lairibaühendustele ja gigabiti lairibaühenduse nõudluse suurendamine (meetme ID: 16857)

See reform hõlmab õigusraamistiku jõustumist väga suure läbilaskevõimega võrguühendustele üleminekuks kiudoptika ja kaasnevate seadmete paigaldamisega hoonetesse ning merekaablite paigaldamisega Kreeka saarte puhul, võimaldades gigabiti lairibaühenduste suuremat katvust. Õigusraamistikus määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused ning asjakohased eeskirjad ja menetlused sellise hoonesisese lairibataristu kasutuselevõtuks, mis suudab pakkuda gigabitiühenduvust lõppkasutajatele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.

Investeering: Kiudoptiline taristu hoonetes (meetme ID: 16818)

Investeeringuga edendatakse kiudoptilise taristu paigaldamist elu- ja ärihoonetesse ning lõppkasutajate ühendamist väga suure läbilaskevõimega võrkudega (VHCN) nõudluse subsideerimise (vautšer) kava alusel, millega subsideeritakse a) sisekaablite kulusid ja b) liitumistasusid (lairibateenuste ühekordne püsiühenduse tasu). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

E.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Grupp 8: ühendatus

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    Üleminek 5G-tehnoloogiale, mis hõlbustab uuenduslike kaugteenuste arendamist. (ID: (ID: 16844)

●    Üleminek gigabitiühendustele – üleminek gigabiti lairibaühendustele ja gigabiti lairibaühenduse nõudluse suurendamine (ID: 16857)

●    Kiudoptiline taristu hoonetes (ID: 16818)

●    Väikesatelliidid (ID: 16855)    

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

85

5-2.1. Ühendamine – 16818_Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes

Eesmärk

Projekti „hoonete kiudoptiline infrastruktuur“ lepingu(te) sõlmimine

Lepingu(te) sõlmimisest teatamine

3. kv

2022

Hankelepingu(te) sõlmimine pärast projekti „hoonete kiudoptiline infrastruktuur“ hankemenetluse edukat lõpuleviimist.

Infoühiskonna järelevalveasutus/digitaalse juhtimise ministeerium tagab, et kõik esitatud taotlused vaadatakse läbi, et teha kindlaks, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt konkursikutse nõuetele. Asjaomase töövõtja valimisel jätkab infoühiskonna standardasutus/digitaalse juhtimise ministeerium lepingu sõlmimist, milles määratakse kindlaks lepinguosaliste kohustused, rollid ja vastutus.

87

5-2.1. Ühendamine – 16855_Väikesatelliidid

Eesmärk

Projekti „Väikesatelliidid“ lepingu(te) sõlmimine

Lepingu(te) sõlmimisest teatamine

2. kv

2023

Lepingu(te) sõlmimine pärast projekti „Väikesatelliidid“ hankemenetluse edukat lõpuleviimist.

90

5-2.1. Ühendamine – 16818_Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes

Siht

Projekti „Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes“ lõpuleviimine

Fiber To-The Home (FTTH) kiudoptilise taristuga täielikult ühendatud erahoonete arv

0

120 000

4. kv

2025

120 000 erahoonet, mis on täielikult ühendatud FTTH kiudoptilise taristuga.

92

Ühendamine – 16855_Väikesatelliidid

Eesmärk

Väikeste satelliitide projekti lõpuleviimine

Orbiidil toimuvad komisjoni aruanded pärast väikeste satelliitide orbiidile saatmist

4. kv

2025

Katseprojektiga alustatakse rutiinset tegevust ning käivitatakse ja pannakse orbiidile väikeste satelliitide süsteem.

Projekti elluviimist hinnatakse selle tulemuslikkuse alusel (kas väikesed satelliidid toetavad turvalisi telekommunikatsiooniteenuseid koos Maa seire rakendustega kaardistamise, laevanduse, täppispõllumajanduse, ruumilise planeerimise ja muude majandussektorite valdkonnas).

333

5-2.1. Ühendamine – 16844_ üleminek 5G-tehnoloogiale, mis hõlbustab uuenduslike kaugteenuste arendamist

Eesmärk

5G tehnoloogiareformi jõustumine

Reguleeriva ja õigusraamistiku jõustumine

3. kv

2024

Ametlikus väljaandes nr 4727/2020 avaldatud seadusemuudatusel põhinevate teiseste õigusaktide jõustumine, artiklid 92 ja 107 (punktid 61, 62 ja 63), milles määratakse kindlaks 5G spektri eraldamise protsess katseprojektideks Phaistose fondi või/või ülikoolide üksuste kaudu, sealhulgas 5G-võrkude arendamise täiendavate võimaluste ja riskide kindlakstegemise protsess, menetluste ühtlustamine ning konkreetsete majanduslike rakendustega seotud nõuete ja riskide hindamine.

334

16857_Gigabiti lairibaühenduse vahetamine – üleminek gigabiti lairibaühendusele ja gigabiti lairibaühenduse nõudluse suurendamine

Eesmärk

Switchi ja gigabiti lairibaühenduse reformi jõustumine

Õigusraamistiku jõustumine

2. kv

2024

Jõustub õigusraamistik, milles määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused ning asjakohased eeskirjad ja menetlused sellise hoonesisese lairibataristu kasutuselevõtuks, mis suudab pakkuda gigabitiühenduvust lõppkasutajatele.

F. KOMPONENT 2.2. MODERNISEERIMINE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava komponendi „Moderniseerimine“ eesmärk on ajakohastada avalikku haldust, parandades selle tegevusmudelit ning tagades kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetsed teenused. Avaliku halduse digitaalse tulemuslikkuse parandamiseks tehtavate jõupingutuste kiirendamine kiirendab selle eesmärgi saavutamist. Reformid ja investeeringute eesmärk: a) avaliku sektori organisatsioonide digiüleminek, sealhulgas arhiivide digiteerimine ja täiustatud digiteenused; b) äriprotsesside parandamine, millele järgneb nüüdisaegsete IT-süsteemide kaasamine; c) süsteemide ja andmete suurem koostalitlusvõime; d) laiaulatuslikud küberjulgeoleku ja andmehalduse strateegiad ja poliitika; ning e) kõrgtasemel tehnoloogiate, nagu pilvandmetöötlus, tehisintellekt ja suurandmed, laialdasem kasutamine.

Komponendi eesmärk on tegeleda avaliku halduse ajakohastamise ja digitaliseerimise probleemiga, ühtlustades ja lihtsustades samal ajal ka selle peamisi protsesse ja menetlusi. See toetab avaliku ja erasektori investeeringuid käsitleva riigipõhise soovituse (riigipõhised soovitused 3/2020 ja 2/2019) elluviimist, parandades avaliku halduse tõhusust ja digiteerimist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

F.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu (meetme ID 16929)

Reformi eesmärk on pakkuda Kreeka kodanikele ja ettevõtjatele kasutajakeskseid teenuseid ning parandada Kreeka avaliku halduse sisemist toimimist. Reform hõlmab halduskoormuse vähendamise keskpika perioodi strateegia rakendamist ja kliendikesksete teenuste loomist avalikus halduses ning riikliku protsessi lihtsustamise programmi rakendamist, sealhulgas riikliku menetlusregistri loomist ning reguleerimise mõju jälgimise vaatluskeskuse ja riikliku menetlusregistri (Mitos) täielikku loomist. Reform hõlmab järgmiste meetmete lihtsustamist/digiteerimist: mõju hindamise protsessid, kodakondsuse taotlemine, füüsilisest isikust ettevõtjate asutamine, kodanike elusündmustega, sealhulgas sünni, surma ja lahutusega seotud menetluste lihtsustamine, juristidega seotud kohtumenetluste lihtsustamine, kohtuotsused, digitaalallkirjad, kohtute väljastatud tunnistused, juhiloa uuendamine ja myfoto.gov.gr toimimine ning dokumentide elektrooniline ringlus avalikus halduses. Peamised reformiprioriteedid hõlmavad ka riigihankemenetlusi, igat liiki ettevõtete asutamise nõudeid ja registreerimisjärgseid protsesse, sotsiaalkindlustus- ja maksutaotlusi ning muud tööhõivega seotud menetlusi, finantsjuhtimise planeerimis-, makse- ja järelevalveprotsesse. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine (meetme ID 16778)

Investeering seisneb eri sektorite (õigus, tervishoid, riigi üldarhiivid, linnaplaneerimine, sundvõõrandamine, kataster, sisserände- ja varjupaigaküsimused, merendusküsimused) peamiste arhiivide digiteerimises ja asjaomastesse IT-süsteemidesse integreerimises ning avaliku sektori ja laiema avaliku sektori arhiivide turvalise säilitamise katselises rakendamises (kokku üheksa allprojekti).



Kõnealused allprojektid hõlmavad eelkõige digiteerimist ja muid vajalikke meetmeid seoses järgmiste arhiividega: 1) kohtusüsteemi 300 000 000 füüsilist lehekülge, 2) 190 000 000 füüsilist lehekülge riikliku tervishoiusüsteemi tervisekaardi ja piltuuringuid, 3) riigi üldarhiivi 55 000 000 lehekülge kesk- ja kohalike asutuste jaoks, 4) 61 500 000 füüsilist lehekülge sisserände- ja varjupaigasüsteemist, 5) 4 300 000 füüsilist lehekülge ja sundvõõrandamise plaane, 6) 43 000 000 füüsilist lehekülge ehituslubadest ja plaanidest ning metaandmete ja geokodeerimise loomist linnaplaneerimisasutuste 170 000 000 toimiku jaoks; 7a) 600 000 000 materiaalset lehekülge kinnisvaranimetustest ja vastavatest dokumentidest katastri hüpoteegibüroodes ning 7 b) Cadastre’i täiustatud teenuste rakendamine 8) 7 000 000 füüsilist merendust käsitlevat lehekülge ja 9) katseline rakendamine 1 440 000 failikastides, mis sisaldavad füüsilisi faile muudes avaliku sektori arhiivides. See on oluline investeering tõhusamasse avalikku haldusse. Selle eesmärk on vähendada avaliku halduse poolt üldsusele teenuste osutamise ajakulu, samal ajal kui arhiividele parema juurdepääsu eesmärk on ka märkimisväärne kulude kokkuhoid ja ressursside vabanemine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kliendihaldustarkvara (kliendisuhete haldus) – valitsemissektor (meetme ID 16810)

Investeeringud on seotud integreeritud süsteemi kavandamise, arendamise, rakendamise ja toimimisega, et hallata kogu avaliku halduse suhet kodanike ja ettevõtjatega. Projektiga suurendatakse avaliku halduse olemasolevat suutlikkust jälgida selle koostoimet ja tehinguid kodanike ja ettevõtjatega. Süsteem kasutab kodanike ja ettevõtjate kogutud teavet, et muuta lähenemisviis personaalseks ja edendada teenuste kõrgemat taset. Investeering hõlmab a) integratsiooni- ja koostalitlusvõime teenuseid kaasaegse tarkvara kavandamise ja arendamise metoodikate vastuvõtmise kaudu, b) juurdepääsu teenuseid toetavale mehhanismile, mis on vahend madalkoodiga tehnoloogial põhinevate uute rakenduste väljatöötamiseks; c) kliendisuhete haldamise (CRM) platvorm, mis kogub ja haldab kõiki teenindatavate kodanike andmeid ning korraldab äriprotsesside läbiviimist, olenemata algatamise teenusest d) kodanike konsensuse haldamise süsteemist elektroonilistele teenustele juurdepääsuks) kontaktkeskuse teenused; kodanike ja ettevõtjate teenuse osutamisel kasutatakse traditsioonilisi kanaleid, näiteks kõnekeskusi, aga ka tänapäevaseid kanaleid, nagu veebivormid, sotsiaalmeedia, sõnumirakendused, telekonverentsirakendused, e) teadmiste vahetamise platvormi digiplatvormi täiustamine ja selle ühendamine kodanike ühtse kohtuasjade haldamise süsteemiga, kõnekeskus ja gov.gr f) „klientide“ füüsilise kohalolekuga seotud protsesside ja teenuste lihtsustamine ja täiustamine olemasoleva MyKEPlive taristu laiendamise ja selle integreerimisega füüsilise kohalviibimise aegade kavandamise süsteemiga. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering: Avaliku halduse one-stop-shop-süsteemide edasine ajakohastamine (meetme ID 16780)

Investeering seisneb kodanike teeninduskeskuste (KEP) edasises ajakohastamises nende taristu ja välisseadmete ajakohastamise kaudu ning uute telekonverentsiseadmete ja uute rakenduste paigaldamises, mis ühilduvad kaasaegse digitaalse töökohaga (hindamissüsteemid, mobiilirakendused, piletiautomaadid, järjekorrahaldus ja arukad teavitussüsteemid). Investeering hõlmab järgmist: a) olemasolevate tehnoloogiliste seadmete ajakohastamine, b) modernne järjekorrahaldus ja arukad teavitussüsteemid, c) kliendi (kodaniku) hindamise süsteemid. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.



Investeering: Uus riigihangete süsteem (meetme ID 16736)

Investeeringud on seotud uue riigihangete IT-süsteemi ümberkujundamise ja rakendamisega. Investeering seisneb kogu riigihangete äri- ja funktsionaalse olelusringi digiteerimises ja integreerimises, koostalitlusvõime teenuste ajakohastamises, täiustatud riigihankemeetodite ja -vahendite integreerimises digitaalteenustena (e-kauplused ja e-turud) ning IKT-toes riiklikule kesksele tervishoiuhangete ametile (EKAPY). Investeering hõlmab järgmist: a) portaali www.eprocurement.gov.gr ümberkujundamine ja rikastamine; b) hangetes kasutatavad ulatuslikud täiendused ja kohandamised; c) riigihangete elektroonilise keskregistri (KIMDIS) reformimine, ümberkorraldamine ja rikastamine, statistiliste andmete väljavõtmise süsteemide ajakohastamine ja laiendamine ning nende edasine statistiline töötlemine; d) elektroonilise riigihankesüsteemi (ESIDIS) laienduste konfigureerimine ja rakendamine, et toetada uusi strateegiaid ja äriprotsesse riigihangete valdkonnas elektrooniliste vahendite abil; e) juba rakendatud koostalitlusvõime alaste teenuste tõhustamine ja andmevahetust käsitlevate uute teenuste rakendamine; f) elektroonilise koostalitlusvõime teenused koos gov.gr-i, pädevate asutuste ja pangandusorganisatsioonidega, et integreerida süsteemi abil elektrooniliste dokumentide ja muude andmete digitaalse allkirjastamise võimalused ning tagada non-repudation-põhimõtte järgimine; süsteemi andmebaasides säilitatavate andmete krüpteerimise mehhanismi rakendamine, et vältida Euroopa hoiuste tagamise skeemi ja G-Cloud-teenuste administraatorite pahatahtlikke tegusid; h) uus turvauuring ja süsteemi täiendamine ja/või muutmine, et suurendada süsteemi turvalisust, sertifitseerimist ja sekkumist süsteemi turvalisuse suurendamiseks, et seda sertifitseerida sõltumatu julgeolekuhinnanguga; i) riigihangete kavandamise süsteemi parandamine ja taaskäivitamine riigihangete ja tsentraliseeritud hankemenetluste laiemaks toetamiseks elektrooniliste kataloogide abil; j) ettevõtjate toetustaotluste lisamine: pakkumuste otsingutaotluste, hankeprotsessides osalemist käsitlevate ajalooliste ja statistiliste andmete, tarnijate ja avaliku sektori hankijate teabe- ja sideallsüsteemide rikastamise, küsimuste esitamise ja probleemidest teatamise piletisüsteemi, vaidluste lahendamise või kasutajatoe vahendi rikastamine; k) virtuaalsete assistentide suutlikkuse suurendamine, et igaüks, kes on huvitatud, saaks esitada küsimusi loomulikus keeles; l) elektroonilise failide arhiveerimissüsteemi (ESIDIS – KIMDIS) lisamine, mis vastab elektroonilisi faile käsitleva õigusraamistiku sätetele; m) koolitusmaterjalide koostamine ja reklaamimeetmed; n) tehnilise abi ja projektide järelevalveteenused; o) uuring, milles hinnatakse olemasolevate e-riigihangete vahendite võimalusi ja tõhusust ning nende valikut või ajakohastamist või asendamist uute ja tõhusamate vahenditega; p) ehitusteabe modelleerimine (BIM); q) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toetus riiklikule kesksele tervishoiuhangete ametile (EKAPY). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Välisministeeriumi digiüleminek (meetme ID 16742)

Investeeringu eesmärk on ajakohastada välisministeeriumi, laiendades selle tegevuse ja IT-taristu digiteerimist. Investeering koosneb järgmisest: a) makromajandusliku finantsabi protsesside standardimine, mis tagab strateegilise ja operatiivse planeerimise elujõulisuse ja seega selle edukuse; b) aidata kaasa makromajandusliku finantsabi tööulatuse laiemale edendamisele ja selle vahendite parimale võimalikule kasutamisele, viies need kooskõlla selle eesmärkidega c) tagada võimalikult kiiresti otsene juurdepääs teabele, kasutades tipptasemel tehisintellekti vahenditel põhinevat semantilist otsingutuge; d) luua juurdepääsetav ja oluline arhiiviandmebaas ja teabekeskus tõhusate haldusülesannete täitmiseks ning katta välisministeeriumi vajadused, et võimaldada tal tõhusamalt rakendada avalikku ja majandusdiplomaatiat; e) ajakohastada välisministeeriumi krüpto-, IT- ja telekommunikatsiooni turvalisuse infrastruktuuri selle digiülemineku raames. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering: Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele (meetme ID 16826)

Investeeringuga integreeritakse digitaaloskuste koolitusprogramm ja sertifitseerimine kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Eesmärk on kasutada ära ajateenijate tööaega, et anda tänapäeva relvajõududes ja tööturul vajalikke digitaaloskusi. Selle investeeringu rakendamine toimub kodanike digiakadeemia platvormi ajakohastamise ja laiendamise kaudu ning hõlmab järgmist: a) ajateenijate personaalne juurdepääs koolitusportaalile, millel on tugevad küberturvalisuse mehhanismid ja küberrünnakute tõkestamine, ning tõhustatud isikuandmete kaitse arhitektuur b) ajateenija elektroonilise portfelli (e-portfelli) konfigureerimine, milles kajastub tema haridusprofiil koos tema olemasolevate kvalifikatsioonidega c) digioskuste koolitusprogrammide arendamine ja konfiguratsioon d) enesehindamisvahendi arendamine ja kasutamine) 50 000 tahvelarvuti hankimine ja andmine ajateenijatele digioskuste Euroopa ja riiklikul raamistikul põhineva õppe ajaks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering: Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16791)

Investeeringud seisnevad Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digitaalse suutlikkuse arendamises, milleks on digitaalse turismi kaart, Kreeka kultuuriväärtuste digitaalne hoidla ning uuenduslik süsteem, mis pakub turistidele ja kodanikele teavet, kasutades teise põlvkonna tehisintellekti tehnoloogiat. Investeering hõlmab a) sellise platvormi (digitaalse turismikaardi) väljatöötamist, kus külastajal on võimalik saada teavet linna või saare turismitoote eriomaduste kohta, nii et võimalik külastaja saaks seda platvormi kasutades märkimisväärse teabeallika oma eelistatavate kogemuste ja huvide kohta; b) edendusvahendite loomist, nagu digitaalsed rakendused, veebisaidid ja edendustegevus, ning andmekogu, mis toimib ka raamatukoguna; võimaldada sihtkohtadel ja nende peamistel sidusrühmadel ellu viia hästi kavandatud ja kestlikke müügiedendusstrateegiaid; c) töötada välja uuenduslik süsteem turistide teavitamiseks, mis sisaldaks teavet – infokioskid koos puuteekraanidega peamistes keskustes ning kaardid ajalooliste, geograafiliste ja kultuurikihtidega, sealhulgas kõik kultuurivarad ja -tegevused, mis on kergesti kättesaadavad mobiilirakenduse kaudu. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform: Avaliku sektori küberjulgeoleku strateegia ja poliitika kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele (meetme ID 16823)

Reform hõlmab küberjulgeoleku strateegia ja küberturvalisuse poliitikameetmete kogumi väljatöötamist ja rakendamist, mille eesmärk on suurendada avaliku sektori süsteemide ja andmete või teabe usaldusväärsust ja turvalisust ning kodanike usaldust avaliku sektoriga suhtlemise vastu. Lisaks hõlmab reform riikliku küberturvalisuse operatsioonide keskuse (SOC) rakendamist ning kõrgetasemeliste turvateenuste (SOC ja DDoS) osutamist elutähtsas G-Cloud-taristus, mille eesmärk on süstemaatiliselt ja pidevalt parandada julgeolekut ja piirata küberturvalisusega seotud ohte avaliku sektori kesksetele taristutele ja nende kaudu toimivatele infosüsteemidele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering: Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine (meetme ID 16779)

Investeering seisneb teenuste integreeritud haldamise keskse koostalitlusvõime infrastruktuuri arendamises ning avaliku halduse liideste arendamises ja pakkumises, mis hõlbustab teabevahetust valitsusasutuste vahel ja interaktiivsete internetipõhiste teenuste pakkumist.

Investeering hõlmab a) internetiteenuste ja nende dokumentide rakendamist, b) teenuste integreerimist domeenis gov.gr c) nõutavate kontrolltestide määratlemist ja läbiviimist d) veebiteenuste katselist kasutamist e) veebiteenuste üleviimist tootmisse (pärast katseetappi) f) uute veebiteenuste toetamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform: Registrite, süsteemide ja teenuste ühendamine ja koostalitlusvõime riiklike avalik-õiguslike organisatsioonide vaheliseks andmevahetuseks (meetme ID 16782)

Reformi eesmärk on töötada välja põhjalik raamistik ja tegevuskava registrite ja teenuste ühendamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks andmevahetuseks avalik-õiguslike organisatsioonide vahel kooskõlas uue Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga. Reformiga hõlbustatakse koostalitlusvõimeliste, personaalsete ja kasutajasõbralike digitaalsete avalike teenuste pakkumist kodanikele ja ettevõtjatele. Reformiga viiakse sisse organisatsioonilised, menetluslikud ja seadusandlikud muudatused, et a) viia praegune Kreeka riiklik koostalitlusvõime raamistik kooskõlla Euroopa koostalitlusvõime raamistiku praeguse versiooniga, b) ühendada asjaomased riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud andmeallikad ja digitaristud Euroopa ühekordsuse põhimõtte (OOP) kohase tõendite vahetamise süsteemiga, mis on loodud ühtse digivärava määrusega, ning c) vaadata läbi ja analüüsida süsteeme ja andmeid, et suunata sertifikaatide ja ametlike dokumentide digiteerimist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering: Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikaatori uuringud (meetme ID 16965)

Investeeringu eesmärk on määratleda avaliku sektori infosüsteemide peasekretariaadi (GSISPA) hallatavasse avaliku sektori pilve (Goverment Cloud of Public Sector – G-Cloud) paigaldatud avaliku sektori infosüsteeme käsitlevate andmete klassifitseerimise uuringute vorm. Investeering seisneb kesksete infosüsteemide andmete klassifitseerimise uuringute kavandamises ja standardimises ning 220 vastava uuringu läbiviimises kõigi juba paigaldatud kesksete infosüsteemide ja avaliku sektori rakenduste kohta. Vormi kasutavad ka kõik tulevased infosüsteemid enne nende paigaldamist G-Cloud-teenusesse. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Investeering: Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskus (KED) (meetme ID 16964)

Investeeringu eesmärk on ajakohastada avaliku halduse infosüsteemide peasekretariaadi koostalitlusvõime keskust (GSISPA), et see suudaks suure kättesaadavusega tagada institutsioonidevahelise ja süsteemidevahelise koostalitlusvõime. Investeering hõlmab a) teostatavus- ja turvauuringut, b) vajalike litsentside pakkumist ja paigaldamist andmebaasidele ja kombineeritud pilverakenduse platvormile, c) järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse (KED) kavandamist ja rakendamist, d) uute veebiteenuste rakendamist järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuses (KED). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering: E-registrid (meetme ID 16824)

Investeering seisneb koostalitlusvõime ja liideste loomises olemasolevate avaliku halduse keskasutuste registrite vahel ning registrite kogumises ja laiendamises, et järk-järgult tagada digitaalsete avalike teenuste sujuv ja nõuetekohane toimimine, kasutades omavahel ühendatud ajakohastatud registreid, mis sisaldavad puhastatud andmeid. Selleks hõlbustab investeering olemasolevate registrite kogumist ja laiendamist ühte kesksesse allikasse, et järk-järgult tagada digitaalsete avalike teenuste sujuv ja nõuetekohane toimimine. See hõlmab järgmist: a) põhimõte „kõik andmed ühes kohas“: registrid peavad olema juurdepääsetavad ühe liidese kaudu ja neis peab olema võimalik otsida b) ajakohased andmed: kõik registrites olevad andmed peavad olema ajakohased ja kasutusvalmis; igale registrile pääseb juurde ühise rakendusliidese kaudu.

c) puhtad andmed: projekti lõpuks peavad registrite andmed olema võimalikult puhtad ning kasutusel peavad olema puhaste andmete jaoks mõeldud menetlused ja põhimõtted d) lingitud registrid: tagatakse koostalitlusvõime. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Turismiregister e-MHTE (meetme ID 16785)

Investeering seisneb turismiettevõtete digitaalse registreerimisplatvormi (e-MHTE) väljatöötamises, mille eesmärk on teha koostööd teiste avalike registrite ja IT-süsteemidega. Kõik olemasoleva registri (MΗTE) andmed ja funktsioonid edastatakse uuele platvormile, et pakkuda paremaid ja täiustatud teenuseid, anda välja uusi lennutegevuslubasid ja uuendada olemasolevaid. Investeering hõlmab ka arhiivi digiteerimist (1 875 000 ruumiplaneerimise ja infrastruktuuri osakonna faili), sealhulgas metamärgistamist ja -salvestamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja suundumused avaliku halduse kõrgetasemeliste teenuste suunas, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine ning süsteemide kasutus-, uuendus- ja hoolduskulude vähendamine (meetme ID 16928)

Reform seisneb tervikliku raamistiku väljatöötamises, mille eesmärk on tuua tehnoloogia areng (pilvandmetöötlus, äriintellekt, tehisintellekt, masinõpe, hajusraamatu tehnoloogia) avaliku halduse asutustesse, et andmeid tõhusalt koguda, töödelda, esitada ja säilitada, hõlbustades seeläbi paremate digitaalteenuste, asjakohase otsustusprotsessi ning süsteemide ja taristu tõhusat toimimist ja hooldust. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Arukad linnad (meetme ID 16854)

Investeeringu eesmärk on muuta 11 Kreeka linna järk-järgult arukateks linnadeks uue taristu, digitaalsete platvormide ja IT-süsteemide arendamise kaudu. Aruka linna lahendused võimaldavad linnadel kasutada tehnoloogiat, teavet ja avatud andmeid, et parandada linnataristut ja e-teenuseid, aga ka edendada kogukonnapõhist majanduskasvu. Investeeringu eesmärk on ka toetada munitsipaalomavalitsuste arukate linnade mudelite tekkimist, mida järgivad ülejäänud omavalitsused vastavalt rakenduskavade loogikale. Meede koosneb kahest allprojektist: 1) Kreeka arukate linnade investeerimisalgatus, mis investeerib 11 linna, millest neli on juba välja valitud (Ateena, Thessaloníki, Piraeus ja Trikala), ja veel seitse valitakse linnade koostatud ettepanekute alusel; 2) toetusmehhanism algatuse rakendamiseks ja tulemuslikkuse jälgimiseks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Keskse pilvandmetöötlustaristu ja -teenuse pakkumine (meetme ID 16853)

Investeeringu eesmärk on tõhustada digitaalse juhtimise ministeeriumi peamiste institutsioonide, nimelt GSISPA ja IDIKA SA toimimist, võttes kasutusele pilvandmetöötluse taristu ja teenused (kooskõlas seadusega 4727/2020), järgides valitsuse pilvandmetöötluse taristu ja teenuste rakendamise rahvusvahelisi parimaid tavasid (G-Cloud). Projekti eesmärk on luua kaasaegne hübriidpilvede taristu, mis koosneb kahest üürnikust: Üks G-Cloud ja teine H-Cloud. Igal üürnikul on erapilvede komponent ja avaliku pilve komponent ühtses juhtimis- ja teenuste osutamise keskkonnas. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.

Pilveteenuste osutaja andmekeskused peavad järgima Euroopa andmekeskuse energiatõhususe tegevusjuhendit.

Nõue on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, toetades rohelist üleminekut ja aidates saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärke, mis on sätestatud ELi kliimaseaduse artikli 2 lõikes 11, mida on muudetud ELi kliimaseaduse artikliga 10, ning järgides ELi kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks ja digiüleminekut, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, taastades ja edendades kestlikku majanduskasvu ning liidu majanduse integreerimist.

Investeering: Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ning riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride (GRNET) teenuste ajakohastamine (meetme ID 16955)

Investeering seisneb GRNETi taristu ja teenuste ajakohastamises, a) selle tarkvara ja pilvandmetöötluse teenuste ajakohastamises, mis on peamiselt suunatud teadus- ja akadeemiliste ringkondade liikmetele, b) riikliku kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemi ARIS B-etapi laiendamises ja ajakohastamises ning c) kiudoptilise taristu liisimises. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Andmekeskused peavad järgima Euroopa andmekeskuse energiatõhususe tegevusjuhendit. Nõue on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, toetades rohelist üleminekut ja aidates saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärke, mis on sätestatud ELi kliimaseaduse artikli 2 lõikes 11, mida on muudetud ELi kliimaseaduse artikliga 10, ning järgides ELi kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks ja digiüleminekut, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, taastades ja edendades kestlikku majanduskasvu ning liidu majanduse integreerimist.

Investeering: SYZEFXIS II võrgu laiendamine (meetme ID 16956)

Investeering seisneb riikliku avaliku sektori võrgustiku (SYZEFXIS ii) laiendamises, et pakkuda ajakohastatud telekommunikatsiooniteenuseid kogu valitsemissektorile, avaliku sektori võrgustiku loomises (laiendamises) valitsemissektori asutustele ajakohastatud telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks kolmel järjestikusel aastal ning täpsemalt ligikaudu 34 000 hoone katmises ja traadita telekommunikatsiooniteenuste osutamises. See hõlmab olemasoleva riikliku avaliku halduse võrgustiku SYZEFXIS laiendamist, mis hõlmab praegu ainult 4 500 punkti. Kõik avalik-õiguslikud asutused peavad olema ajakohastanud telekommunikatsiooniteenuseid, suurendades internetiühenduse kiirust, pakkudes seeläbi kodanikele paremat ühendust. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Andmehalduse strateegia & avaliku sektori poliitika (meetme ID 16827)

Reform hõlmab a) valitsuse pilveandmete haldamise strateegia ja poliitika väljatöötamist ning b) avaliku andmehalduse raamistiku, taristu, suutlikkuse ja võime loomist, avatud ja taaskasutatavate andmete poliitikat ning asjakohaste teenuste osutamist avalikule ja erasektorile. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Central BI – Data Analytics (meetme ID 16842)

Investeeringu eesmärk on võimaldada avalikul haldusel maksimeerida väärtust, mida ta oma andmete põhjal saab keskse äriteabe analüüsiplatvormi rakendamise kaudu. Platvorm võimaldab avaliku halduse asutustel saada, integreerida ja tõlgendada mis tahes allikast pärit andmeid ning kasutada neid oma tegevust ja töövooge mõjutava teabe analüüsimiseks, hõlbustades seega otsuste tegemist. Selleks määratakse kindlaks peamised tulemusnäitajad, b) luuakse andmesõnastik, c) luuakse andmehaldusraamistik.

d) töötatakse välja asjakohane arhitektuuriline projekt, arhitektuuriline lähenemisviis, ehitusplokid ja integratsioonipunktid, e) andmehoidla konfiguratsioon, f) integreeritakse back office’i infosüsteemiga, g) töötatakse välja nõutavad ettevõtlusteabe aruanded ja analüüs, h) pakutakse tehnilist tuge. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Keskne dokumendihaldussüsteem (meetme ID 16738)

Investeering seisneb dokumentide haldamise kesksüsteemi rakendamises, mis kogub, säilitab ja otsib paber- ja elektroonilisi dokumente. See süsteem hõlbustab avaliku sektori organisatsioonide koostalitlusvõimet ning kiirendab kodanike ja ettevõtjate juhtumite ja teenusetaotluste menetlemist. Investeering hõlmab a) täiendavalt 20 000 heakskiidetud digitaalset kaugallkirja; b) koostalitlusvõime rakenduste arendamist; dokumentidesse lisatava unikaalse QR-koodi või ID loomist; c) allsüsteemide arendamist, et katta valitsuse vajadust digitaalallkirjaga dokumentide allkirjastamise järele; d) tugiteenuseid (sealhulgas uuringute arendamise teenused), koolitust ja kasutajatoe teenuseid. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

F.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Suurimad investeeringud 3: Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

93

6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Eesmärk

Arhivaalide digiteerimise leping(ud)

Lepingu(te) sõlmimine, et hõlmata kõik järgmised 9 allprojekti, sealhulgas kõik nende komponendid:

4. kv

2022

Lepingu(te) sõlmimine iga järgmise 9 allprojekti, sealhulgas kõigi nende komponentide kohta:

·Allprojekt 1: Rahvatervise süsteemi arhiivide digiteerimine

·Allprojekt 2: Riigi üldarhiivi digiteerimine

·Allprojekt 3: Sisserände- ja varjupaigasüsteemi arhiivide digiteerimine

·Allprojekt 4: Sundvõõrandamise arhiivide digiteerimine

·Allprojekt 5: Linnaplaneerimisasutuste arhiivide digiteerimine

·Allprojekt 6: Linnaplaneerimisasutuste arhiivide digiteerimine

·Allprojekt 7A – Katastri arhiivide digitaliseerimine (Ktimatologio)

·Allprojekt 7B – Katastri täiustatud digitaalteenused

·Allprojekt 8 – Merearhiivide digitaliseerimine

·Allprojekt 9: Avaliku sektori ja laiema avaliku sektori turvaline säilitamine

Spetsifikatsioonid sisaldavad ajakava ja eesmärke ning sisaldavad iga 9 allprojekti kohta üksikasjalikku teavet järgmise kohta:

1. Füüsiliste andmete digiteerimine

2. digitaalsete dokumentide migratsioon olemasolevatesse süsteemidesse (sh õigustoimikud süsteemis OSDDY-PP/OSDDY-DD; kinnisvara omandiõigused riikliku kinnistusregistri infosüsteemis)

3. kohalikes asutustes asuvate andmekeskuste ja taristu analüüs, kavandamine ja rakendamine koos asjakohase ühtse liidesega (sh patsientide andmete keskhoidla; Ühtse digitaalse sundvõõrandamise ja sundvõõrandamise nõuete ühtse digitaalse kaardi integreeritud geograafiline infosüsteem; Dokumendi- ja digifailide haldamise süsteem (DMS/DAS) katastrikirjete jaoks; arhiivihaldustarkvara paigaldamine).

4. tugiteenused (sh uued elektroonilised teenused, mis on seotud failide otsimise ja otsimisega kodanikele; avaliku halduse riigiarhiivi teadlased).

94

6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Siht

Arhiivide digiteerimine – rakendamise esimene etapp

Digiteeritud, metamärgistatud ja olemasolevatesse süsteemidesse üle viidud lehekülgede osakaal allprojektides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7a ja 8

0

30 %

2. kv

2024

Vähemalt 30 % osaprojektide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7a ja 8 lehekülgede koguarvust digiteerimise lõpuleviimine.

95

6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Siht

Arhiivide digiteerimine – täielik rakendamine

Digiteeritud, metamärgistatud ja olemasolevatesse süsteemidesse üle viidud lehekülgede osakaal allprojektides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7a ja 8

30 %

90 %

4. kv

2025

Vähemalt 90 % osaprojektide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7a ja 8 lehekülgede koguarvust digiteerimine.

95a

6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Eesmärk

Allprojektide 7B ja 9 rakendamine

Digihalduse ministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse allprojektide „7B-parandatud digitaalteenused katastrile“ ja „9-Secure storage of public sector and wider public sector Arch“ (avaliku sektori ja laiemate avaliku sektori arhiivide turvaline säilitamine) lõpuleviimist.

4. kv

2025

Kreeka katastri pakutavate teenuste digiteerimiseks mõeldud allprojekti „7B-parandatud digitaalteenused katastrile“ ja allprojekti „9-Avaliku sektori ja laiema avaliku sektori arhiivide turvaline säilitamine“ rakendamise lõpuleviimine.

Põhireform 5: Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise kaudu – registrite, süsteemide ja teenuste omavaheline ühendamine ja koostalitlusvõime

Järjekorranumber

Seotud meede

(Reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

96

6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu

Eesmärk

Menetluste riikliku registri loomine ja protsesside lihtsustamise riikliku kava rakendamine (esimene etapp)

Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse menetluste riikliku registri kasutuselevõtmist ja töösuundade lõpuleviimist protsesside lihtsustamise riikliku programmi esimeses etapis

3. kv

2022

Riikliku menetluste registri („Diavlos“, nagu on sätestatud seaduse 4727/2020 artiklis 90) kasutuselevõtmine ja integreerimine gov.gr portaali; ning lihtsustamise töösuundade esimese etapi lõpuleviimine vastavalt 4-aastasele riiklikule protsessi lihtsustamise programmile, sealhulgas riigihankemenetluste digitaliseerimine.

97

6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu

Eesmärk

Protsesside lihtsustamise riikliku kava rakendamine (teine etapp)

Siseministeeriumi aruanne, mis tõendab lihtsustamise teise etapi lõpuleviimist riikliku protsessilihtsustusprogrammi raames

4. kv

2023

Viia lõpule lihtsustamise töösuundade teine etapp vastavalt 4-aastasele riiklikule protsessi lihtsustamise programmile, mis hõlmab mõjuhindamisprotsesside digiteerimist, füüsilisest isikust ettevõtjate asutamist, kodanike elusündmustega, sealhulgas sünni, surma ja lahutusega seotud menetluste lihtsustamist, juristidega seotud kohtumenetluste lihtsustamist, kohtuotsuseid, digitaalallkirju, kohtute väljastatud tunnistusi, juhiloa uuendamist ja myfoto.gov.gr käitamist ning dokumentide elektroonilist ringlust avalikus halduses (mida tõendavad väljastatud ringkirjad).

98

6-2.2. Moderniseerimine – 16782_Registrite, süsteemide ja teenuste omavaheline ühendamine ja koostalitlusvõime andmevahetuseks riiklike avalik-õiguslike organisatsioonide vahel

Eesmärk

Registrite vastastikuse sidumise ja koostalitlusvõime õiguslik alus

Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse, et vastu on võetud regulatiivsed muudatused, sealhulgas kõik seotud esmased ja teisesed õigusaktid registrite ja teenuste vastastikuse sidumise ja koostalitlusvõime kohta

4. kv

2024

Regulatiivsete muudatuste vastuvõtmine, et luua ulatuslik õiguslik alus registrite ja teenuste omavaheliseks sidumiseks ja koostalitlusvõimeks andmevahetuseks riiklike avalik-õiguslike organisatsioonide vahel kooskõlas uue Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga. Digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanne protsesside lihtsustamise ja parandamise tegevuskava eduka rakendamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kohta.

99

6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu

Eesmärk

Halduskoormuse vähendamise strateegia lõpuleviimine ja protsessi lihtsustamise riiklik kava (lõppetapp)

Siseministeeriumi aruanne, mis tõendab, et protsessi lihtsustamise riikliku programmi nelja-aastase tegevuskava raames on lõpule viidud kõik lihtsustamise ja digiteerimisega seotud töösuunad;

4. kv

2025

Rakendada täielikult keskpika perioodi strateegiat halduskoormuse vähendamiseks ja kliendikesksete teenuste loomiseks avalikus halduses, viies lõpule protsessi lihtsustamise nelja-aastase riikliku programmi raames tehtava töö viimase etapi. See hõlmab ka seirekeskuse täielikku loomist reguleerimise mõju jälgimiseks ja riiklikku menetluste registrit („Diavlos“) (mida tõendab digitaalse halduse ministeeriumi aruanne).

Grupp 9: Algatused, mis on seotud tõhustatud kliendikesksete ja turvaliste digitaalteenustega, kasutades koostalitlusvõimelisi IT-süsteeme ja avatud andmete poliitikat

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●    Valitsemissektori kliendisuhete haldamine (ID: 16810)

●    Avaliku halduse ühtsete kontaktpunktide (ID: 16780)

●    Uus riigihangete süsteem (ID: 16736)

●    Välisministeeriumi digiüleminek (ID: 16742)

●    Ajateenistujate digioskuste täiendamise programmid (ID: 16826)

●    Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiüleminek (ID: 16791)

●    Avaliku sektori küberjulgeoleku strateegia ja poliitika; riikliku küberturvalisuse operatsioonide keskuse loomine (ID: 16823)

●    Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine (ID: 16779)

●    Avaliku sektori infosüsteemide andmete klassifitseerimise uuringud (ID: 16965)

●    Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskus (ID: 16964)

●    Registrid (ID: 16824)

●    Kõrgetasemeliste turvateenuste osutamine G-Cloud elutähtsas taristus (ID: 16823)

●    Turismiregister e-MHTE (ID: 16785)

●    Keskne dokumendihaldussüsteem (ID: 16738)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

100

6-2.2. Moderniseerimine – 16779_Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine

Eesmärk

Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamise projekti lepingu sõlmimine

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamise projekti lepingu sõlmimine.

Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat kontrollib kõiki esitatud ettepanekuid ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase töövõtja valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.

101

6-2.2. Moderniseerimine– 16810_kliendisuhete haldus valitsemissektori jaoks

Eesmärk

Valitsemissektori kliendisuhete halduse lepingu sõlmimine

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

Valitsemissektori kliendisuhete halduse lepingu sõlmimine. Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat kontrollib kõiki esitatud ettepanekuid ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele.

Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.

102

6-2.2. Moderniseerimine – 16780_Avaliku halduse ühe akna süsteemide täiendav ajakohastamine

Eesmärk

Riigihankeleping avaliku halduse ühe akna süsteemi edasiseks ajakohastamiseks

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

Avaliku halduse ühe akna süsteemi ajakohastamise lepingu sõlmimine.

Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat tagab, et kõik esitatud ettepanekud vaadatakse läbi ja kinnitatakse, kas taotlused vastavad RFP nõuetele. Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.

103

6-2.2. Moderniseerimine – 16736_Uus riigihangete süsteem

Eesmärk

Uue riigihangete süsteemi lepingu sõlmimine

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

Uue riigihangete süsteemi projekti lepingu sõlmimine. Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat kontrollib kõiki esitatud ettepanekuid ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase töövõtja valimisel jätkab vastutav organ lepingu sõlmimist, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.

104

6-2.2. Moderniseerimine – 16823_Küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele

Eesmärk

Küberturvalisuse strateegia hankeleping

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

Lepingu sõlmimine projekti küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika kohta; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele. Asjakohase väliskonsultandi valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.

105

6-2.2. Moderniseerimine– 16826_Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele

Eesmärk

Ajateenijate digioskuste täiendamise programmide hankeleping

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

Ajateenijate digioskuste täiendamise programmide lepingu sõlmimine. Ministeerium vaatab läbi kõik esitatud ettepanekud ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.

106

6-2.2. Moderniseerimine – 16742_välisministeeriumi digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Välisministeeriumi digiülemineku hankeleping

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

Välisministeeriumi digiülemineku lepingu sõlmimine. Ministeerium vaatab läbi kõik esitatud ettepanekud ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.

107

6-2.2. Moderniseerimine – 16824_Ettekanded

Eesmärk

E-registrite hankelepingu sõlmimine

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

E-registrite projekti lepingu sõlmimine. Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat kontrollib kõiki esitatud ettepanekuid ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.

108

6-2.2. Moderniseerimine – 16779_Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine

Eesmärk

Projekti „Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine“ lõpuleviimine

Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse süsteemide koostalitlusvõimet käsitleva projekti lõpuleviimine ja avatud andmete valmimine

4. kv

2024

Projekti lõpuleviimine: Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine.

Vastavat infrastruktuuri ja süsteeme hinnatakse uute funktsioonide suhtes. Vastuvõtmine/toimimine (pinge jne) /regressioon. Lisaks hõlmab hindamine avatud andmete eesmärki. (Kreeka metaandmete registri (nagu see on määratletud koostalitlusvõime registris) ja registri põhiteenuse keskportaali rakendamine, mis on keskne juurdepääsupunkt riigi peamistele registritele).

109

6-2.2. Moderniseerimine– 16810_Kliendisuhete haldus valitsemissektori jaoks

Eesmärk

Projekti „Kliendisuhete haldus“ lõpuleviimine valitsemissektori jaoks

Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse integreeritud süsteemi rakendamine, et hallata kogu avaliku halduse suhet kodanike ja ettevõtjatega

4. kv

2024

Projekti lõpuleviimine: Valitsemissektori kliendisuhete haldamise süsteem, mis võimaldab hallata ametiasutuste suhtlust kodanike ja ettevõtjatega.

110

6-2.2. Moderniseerimine – 16780_Avaliku halduse ühe akna süsteemide täiendav ajakohastamine

Eesmärk

Projekti „One-Stop Shops“ lõpuleviimine

Digitaalse juhtimise ministeeriumi projekti lõpparuanne, milles dokumenteeritakse avaliku halduse ühtse kontaktpunkti edasise ajakohastamise lõpuleviimine.

4. kv

2024

Projekti lõpuleviimine: Avaliku halduse ühtsete kontaktpunktide edasine ajakohastamine, sealhulgas avaliku halduse ühtsete kontaktpunktide edasine ajakohastamine 6 325 arvuti/printeri/tableti soetamise kaudu, mida kasutatakse elektroonilise allkirja andmise protsessis, 145 järjekorra haldamise ja aruka teavitamise süsteemi, 730 tagasisideterminali, hindamisplatvormi ja -peegli, mobiilirakenduse ja nende kasutamise kaudu.

111

6-2.2. Moderniseerimine – 16965_Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikatsiooni uuringud

Eesmärk

Projekti „Andmeklassifikaatori uuringud“ lõpuleviimine

Digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanne projekti lõpuleviimise dokumenteerimise kohta. Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikatsiooni uuringud

4. kv

2024

Projekti lõpuleviimine: Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikaatori uuringud, mis hõlmavad 220 andmeklassifikaatori uuringut.

112

6-2.2. Moderniseerimine – 16823_Küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele

Eesmärk

Projekti „Küberturvalisuse strateegia“ lõpuleviimine

Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne uue küberjulgeoleku strateegia ja avaliku halduse poliitika ning neis sisalduvate projektide rakendamise dokumenteerimise kohta

4. kv

2024

Projekti „Uus küberjulgeoleku strateegia ja avaliku halduse poliitika“ lõpuleviimine, millega rakendatakse muudatused küberturvalisuse protsessides ja menetlustes ning luuakse ja võetakse kasutusele riikliku julgeolekuoperatsioonide keskus kooskõlas uue strateegiaga.

113

6-2.2. Moderniseerimine – 16738_Keskne dokumendihaldussüsteem

Eesmärk

Keskse dokumendihaldussüsteemi projekti lõpuleviimine

Digitaalse halduse ministeeriumi lõpparuanne, milles dokumenteeritakse dokumendihalduse kesksüsteemi valmimine

2. kv

2025

Dokumentide haldamise kesksüsteemi lõpuleviimine, sealhulgas 130 000 digiallkirja kasutuselevõtt ja täiendavate dokumentide väljaandmine

20 000 heakskiidetud digiallkirja, mida toetavad rakendused ja kasutajatugi.

114

6-2.2. Moderniseerimine – 16742_Välisministeeriumi digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Välisministeeriumi digiülemineku lõpuleviimine

Välisministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse välisministeeriumi digitaalseks muutmise projekti kõigi allprojektide lõpuleviimine

2. kv

2025

Välisministeeriumi digiülemineku lõpuleviimine, sealhulgas 1) strateegilise ja operatiivplaneerimise tugisüsteem, 2) diplomaatiliste ja ajalooarhiivide digiteerimine, 3) Global Digital Information Centre Platform ning 4) krüpto-, IT- ja telekommunikatsiooni turvalisuse infrastruktuuri ajakohastamine.

115

6-2.2. Moderniseerimine – 16791_Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiüleminek

Eesmärk

Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiülemineku lõpuleviimine

Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni aruanne, milles dokumenteeritakse projekti „Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digitaalne ümberkujundamine“ lõpuleviimine

2. kv

2025

Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digitaalse ümberkujundamise lõpuleviimine, sealhulgas 1) digitaalse turistikaardi loomine, 2) Kreeka kultuuriväärtuste digitaalne hoidla ja 3) turismiteabe uus süsteem.

116

6-2.2. Moderniseerimine – 16964_järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskus (KED)

Eesmärk

Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse tegevuse lõpuleviimine

Digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse projekti lõpuleviimine.

2. kv

2025

Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse (KED) lõpuleviimine, sealhulgas teostatavus- ja turvauuringu lõpuleviimine, andmebaaside ja hübriidpilvandmetöötluse rakendusplatvormi jaoks nõutavate litsentside tarnimine ja paigaldamine ning keskuse loomine ja asjakohaste veebiteenuste rakendamine.

117

6-2.2. Moderniseerimine – 16785_Turismiregister e-MHTE

Eesmärk

Digitaalse turismi registri lõpuleviimine

Turismiministeeriumi lõpparuanne, milles dokumenteeritakse platvormi „New e-MHTE“ käivitamine

2. kv

2025

Turismiregistri e-MHTE platvormi lõpuleviimine, sealhulgas arhiivi digiteerimise lõpuleviimine (1 875 000 ruumiplaneerimise ja infrastruktuuri osakonna toimikut), sealhulgas metamärgistamine ja säilitamine.

118

6-2.2. Moderniseerimine– 16826_Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele

Siht

Koolitatud ajateenijate arv

0

150 000

2. kv

2025

Ajateenijate digioskuste täiendamise programmi ajakohastamine, koolitades 150 000 ajateenijat.

119

6-2.2. Moderniseerimine – 16736_Uus riigihangete süsteem

Eesmärk

Uue riigihangete süsteemi lõpuleviimine

Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne projekti „Uus riigihangete süsteem“ rakendamise dokumenteerimise kohta

4. kv

2025

Uue riigihangete süsteemi valmimine, sealhulgas 1) tegevussüsteemide versioonide ajakohastamine ja uue süsteemi integreerimine olemasolevatesse süsteemidesse, 2) uute süsteemifunktsioonide ja süsteemiaruannete kättesaadavus, 3) riikliku elektroonilise riigihangete süsteemi ja elektroonilise riigihangete keskregistri (KIMDIS) ümberkujundamise lõpuleviimine, 4) koostalitlusteenuste kättesaadavus koos gov.gr-iga; ning 5) andmete krüpteerimise mehhanismi, 6) virtuaalassistendi, 7) elektroonilise arhiveerimissüsteemi, 8) riikliku tsentraliseeritud tervishoiuhangete ameti (EKAPY) uue süsteemi ja 9) ehitusteabe modelleerimise süsteemi kasutuselevõtmine.

120

6-2.2. Moderniseerimine – 16824_Ettekanded

Eesmärk

Projekti „E-registrid“ lõpuleviimine

Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne e-registrite rakendamise dokumenteerimise kohta

4. kv

2025

Projekti „E-registrid“ lõpuleviimine, sealhulgas nende koostalitlusvõime ja liidesed avaliku halduse olemasolevate registritega.

Grupp 10: Algatused, mis on seotud uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga avaliku halduse digiüleminekul ja ajakohastamisel

●Uute tehnoloogiate ja suundumuste kaasamine avaliku halduse kõrgetasemelistesse teenustesse, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine ning süsteemide kasutus-, uuendus- ja hoolduskulude vähendamine (ID: 16928)

●Arukad linnad (ID: 16854)

●Keskse pilvandmetöötluse taristu ja teenuse osutamine (ID: 16853)

●Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ning riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride (GRNET) teenuste ajakohastamine (ID: 16955)

●Syzefksis II laiendamine (ID: 16956)

●Avaliku sektori andmehalduse strateegia ja poliitika (ID: 16827)

●Keskne BI – andmeanalüüs (ID: 16842)

Järjekorra-number

Seotud meede

(Reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

121

6-2.2. Moderniseerimine – 16842_Central BI – Data Analytics

Eesmärk

Keskse äriteabe (BIS) lepingu sõlmimine

Teade lepingu sõlmimise kohta

4. kv

2022

Digitaalse juhtimise ministeerium sõlmib lepingu keskse BI – Data kohta. Analüüs, mis hõlmab järgmist:

a)    Andmehalduse raamistiku ja andmesõnastiku väljatöötamine ja valideerimine ning võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramine

b)    Peamiste tulemusnäitajate kindlakstegemine

c)    Andmesõnastik

d)    Andmehalduse raamistik

e)    Arhitektuurilise lähenemise ja integratsioonipunktide projekteerimine

f)    Andmelao konfiguratsioon

g)    Integratsioon back-office’i infosüsteemidega

h)    Põhiteabe aruannete ja analüüsi koostamine

i)    BI ökosüsteemi tegevuse toetamine 3 aasta jooksul

j)    Litsentsilõivud 200 administraatori õigustega kasutaja ja 200 TB talletamise eest.

122

6-2.2. Moderniseerimine – 16853 Pilvandmetöötluse kesktaristu ja -teenuste pakkumine

Eesmärk

Keskse pilvandmetöötlustaristu ja -teenuse lõpuleviimine

Digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse projekti kõigi komponentide lõpuleviimine ja kehtestatakse taristuparameetrid keskse pilvandmetöötluse taristu ja teenuste projektile

2. kv

2024

Kõigi keskse pilvandmetöötluse taristu ja teenuste projekti komponentide ja parametriseeritud taristu rajamise täielik lõpuleviimine. Võtta kasutusele ja rakendada keskse pilvandmetöötluse taristu ja teenuste projekt. Uus paigaldatud taristu hõlmab virtuaalseid masinaid ja vastavaid virtuaalseid võrke (infrastruktuur kui teenus), platvormi kui teenust, kolme servandmemaatriksit, kolme kiire optilise kiu eriliidest ning koolitus- ja tugiteenuseid kogu projekti jaoks.

Pilveteenuste osutaja andmekeskused peavad järgima Euroopa andmekeskuse energiatõhususe tegevusjuhendit.

123

6-2.2. Moderniseerimine – 16854_Arukad linnad

Siht

Arukate linnade projektide täielik rakendamine

Nende linnade arv, kes rakendasid taristuid, platvorme ja süsteeme, et toetada nende muutumist arukateks linnadeks

11

4. kv

2025

Rakendada projekte, et hõlbustada 11 Kreeka linna üleminekut arukateks linnadeks, investeerides arukatesse säästvatesse linnadesse ja taristutesse & süsteemidesse kestliku & rohelisse linnatulevikusse. Selliste investeeringute hulka kuuluvad: a) avatud andmete kättesaadavus ja kasutamine, mis edendab uuenduslike lahenduste ja toodete turuarendust arukate linnade jaoks (nt asjade interneti rakendused, suurandmed ja pilv); b) olemasolevate püsi- ja traadita võrkude kasutamine; c) teadus- ja akadeemiliste ringkondade aktiveerimine täiendavate uuenduslike meetmete organiseerimiseks; d) platvormid, mis aitavad kaasa avatud linnaandmete aegridade loomisele; e) digitaalse kaksiku loomine", samuti muud kodanikekesksed lahendused ja teenused, mis on kaasatud algusest peale.

124

6-2.2. Moderniseerimine – 16928_ Uute tehnoloogiate kaasamine ja suundumused avaliku halduse kõrgetasemeliste teenuste suunas, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine ning süsteemide kasutus-, uuendus- ja hoolduskulude vähendamine

Eesmärk

Avaliku halduse uute tehnoloogiate lõpuleviimine

Digivaldkonna juhtimise ministeeriumi aruanne, milles tehakse kokkuvõte sellest, kuidas on kõrvaldatud avaliku halduse tehnoloogiliste lahenduste vajadused ja lüngad

4. kv

2025

Rakendada uusi tehnoloogiaid ja vahendeid, et hõlbustada avaliku halduse üleminekut digitehnoloogiale ja selle ajakohastamist, vähendada tegevuskulusid ja suurendada pakutavate avalike teenuste väärtust.

125

6-2.2. Moderniseerimine – 16955_Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ja riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride teenuste uuendamine GRNET

Eesmärk

GRNETi lõpuleviimine

Digitaalse halduse ministeeriumi lõpparuanne, millega viiakse lõpule riiklike teadus- ja tehnoloogiataristute (GRNET) pilvandmetöötluse taristu ja teenuste ajakohastamise kõigi allprojektide täielik rakendamine

4. kv

2025

Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ning riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride (GRNET) teenuste ajakohastamise lõpuleviimine.

Superarvuti tarnimine/olemasoleva riikliku süsteemi osa asendamine

Andmekeskuse ajakohastamine/muutmine uue superarvuti toetamiseks

Tarkvara installeerimine, konfigureerimine, migratsioon, katseline käitamine, riistvara jõudluse kontrollimine ja hindamine.

127

6-2.2. Moderniseerimine – 16956_Syzefksis II laiendamine

Eesmärk

Programmi „Syzefksis II“ lõpuleviimine

Digitaalse halduse ministeeriumi kokkuvõtlik dokument, mis tõendab uue taristu rakendamist, avaliku sektori võrgu üksuste registrit, turbehaldussüsteemi, uuringut, järelevalvemehhanismi, seadmete tarnimist Syzefksis II laiendamise raames

4. kv

2025

Syzefksis II laiendamise lõpuleviimine.

Rakenduskavva on lisatud järgmised allprojektid:

– Avaliku sektori võrkude vaheliste ühenduste ajakohastamine

– Üksuste teenuste ühendamine/eraldamine/ümberpaigutamine/ühinemine ja ajakohastamine

– Avaliku sektori võrgustiku üksuste registri (Site Survey) toetamine/haldamine

– Avaliku sektori võrgustiku reklaami- ja müügiedendusmeetmed (valmimine 2024. aasta kolmandaks kvartaliks)

– Avaliku sektori võrgu julgeolekuinspektor ja infoturbe haldamise süsteem (SIS)

– Järelevalve, kvaliteedikontroll, rakendamise toetamine ja abistamine avaliku sektori võrgustiku struktureeritud kaabelsüsteemide lõplikul heakskiitmisel

– SYZEFXIS II asukohauuringu και kasutuselevõtuetapi toetamine ja seire.

– Seadmete tarnimine elektrienergia katkestatud tarnimiseks valitud avaliku sektori üksustes – avaliku sektori võrgustik.

– Järgmise põlvkonna avaliku sektori võrgukujundusteenused (PSN next Gen) – Panhellenic School Network’i (SchoolNet) infrastruktuuri ajakohastamine.

128

6-2.2. Ajakohastamine – 16827_Andmehaldusstrateegia & avaliku sektori poliitika

Eesmärk

Andmehaldusstrateegia lõpuleviimine

Digitaalse juhtimise ministeeriumi projekti lõpparuanne, milles tehakse kokkuvõte sellest, kuidas avaliku sektori andmehalduse strateegia ja poliitika abil on saavutatud valitsuse pilveandmete haldamise strateegia ning avatud ja taaskasutatavate andmete ökosüsteemi väljatöötamine avalikus ja erasektoris.

4. kv

2025

Avaliku sektori andmehaldusstrateegia ja -poliitika projekti lõpuleviimine.

Projekt peab olema saavutanud järgmised tulemused: valitsuse pilveandmete haldamise strateegia ja poliitika väljatöötamine ning b) raamistiku, infrastruktuuri, suutlikkuse ja suutlikkuse loomine avalike andmete haldamiseks, avatud ja taaskasutatavate andmete poliitika ning asjakohaste teenuste osutamine avalikule ja erasektorile.

129

6-2.2. Moderniseerimine – 16842_Central BI – Data Analytics

Eesmärk

Keskse BI lõpuleviimine

Digitaalse juhtimise ministeeriumi projektiaruanne, milles kirjeldatakse, kuidas keskse ehitusteabe projektiga on loodud keskne äriteabe ja andmeanalüüsi platvorm ning kuidas avalikus halduses seda kasutatakse.

4. kv

2025

Järgmise projekti lõpuleviimine: Central BI – Data Analytics.

Ühtse riikliku tulemustabeli rakendamine ja selle tulemuslikkuse hindamine.

Projekt peab olema saavutanud järgmised tulemused:

keskse ettevõtlusteabe – andmeanalüüsi platvormi rakendamine, mis võimaldab haldusasutustel saada, integreerida ja tõlgendada mis tahes allikatest pärit andmeid ning kasutada neid oma tegevust ja töövooge mõjutava teabe analüüsimiseks ning strateegia ja otsuste tegemise hõlbustamiseks.

G. KOMPONENT 2.3. ETTEVÕTLUSE DIGITEERIMINE

See Kreeka majanduse elavdamise ja vastupanuvõime komponent hõlmab kapitali andmist Kreeka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et rahastada investeeringuid digitehnoloogiasse ja nendega seotud teenuste ostmist. Selle eesmärk on tegeleda nende praeguse madala digitaalse küpsuse tasemega, sealhulgas madalate digioskuste tõttu, edendades samal ajal tootlikkust ja innovaatiliste ettevõtete arengut. Samal ajal loodetakse, et see aitab sellistel ettevõtetel kohaneda uute väljakutsetega ja kasutada ära tekkivaid ärisuundumusi. Eelkõige nähakse komponendiga ette ühtse digitaalse turu loomine, millele on juurdepääs nii kõnealuste toodete tarnijatel kui ka teenuste osutajatel. Selle komponendi peamised sihtmärgid on elektrooniliste maksete ja müügi kasutamise edendamine, kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemi ajakohastamine ning tööstuslike andmeplatvormide loomine. Lisaks pakub see komponent maksusoodustusi, mis aitavad luua digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi, mis soodustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate üleminekut digitehnoloogiale. Samuti kavandatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks keskset toetusmehhanismi, mis hõlbustab koolitus- ja teadlikkuse tõstmise programmide pakkumist, et nad saaksid digitaalse turu kaudu pakutavaid vahendeid ja teenuseid maksimaalselt ära kasutada.

Meetmed peaksid reageerima digiüleminekule ja sellest tulenevatele väljakutsetele, kuna need aitavad eeldatavasti kaasa digitaaltehnoloogia kasutuselevõtule ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate oskuste täiendamisele Kreekas. Lisaks peaksid meetmed soodustama arukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, stimuleerides veelgi erainvesteeringuid, aidates seega järgida riigipõhist soovitust avaliku ja erasektori investeeringute kohta (riigipõhised soovitused 3/2020). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

G.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomine ja maksusoodustuste kehtestamine VKEde digiülemineku hõlbustamiseks (meetme ID 16973)

Reformi eesmärk on luua digitaalne ettevõtluskeskkond, mis edendab VKEde üleminekut digitehnoloogiale. Täpsemalt koosneb see järgmisest: a) luua digitaalne turg selliste kõrgetasemeliste digiteenuste ja -vahendite pakkumiseks ja ostmiseks, mis on kohandatud VKEde digiüleminekuks, ning suurendada ärijuhtide digitaalset teadlikkust, b) ergutada otseselt investeeringuid kaasaegsesse digitehnoloogiasse, kasutades maksusoodustusi materiaalse ja immateriaalse vara puhul, et muuta ärikeskkonda, ning c) ajakohastada kassaaparaatide ja müügipunktide ökosüsteemi. Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse maksusoodustuste saamise kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 10 ;



ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 11 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 12 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 13 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Abikõlblikkuse kriteeriumides nõutakse lisaks, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valiku-/kõlblikkuskriteeriumide eesmärk on ka stimuleerida investeeringuid digiüleminekusse, nimelt selliste toodete ja teenuste hankimisse, mis on seotud e-maksete, e-müügi ja e-arvete rakendustega, digitaalse reklaami vahenditega, kaugtöö süsteemidega, ärianalüüsiga, digioskuste täiendamisega, varu- ja avariitaasteteenustega, tehisintellektiga, asjade internetiga, kontaktivaba teenuse integreeritud lahendustega, küberturvalisuse süsteemidega, pilvetaristu ja -teenustega, tööstuslike andmeplatvormide mallide ja tarkvaraga, kassaaparaatide ja POSidega. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.

Investeering: VKEde digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16706)

Investeeringud on seotud asjakohaste digitaalsete vahendite (toodete ja teenuste) väljatöötamise ja pakkumisega Kreeka VKEdele a) elektrooniliste maksete ja müügi, b) tööstusandmete platvormide ning c) kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemi uuendamise valdkonnas. See saavutatakse keskse toetusmehhanismi loomisega VKEde jaoks, mis hõlbustab koolitus- ja teadlikkuse tõstmise programmide pakkumist, et nad saaksid maksimaalselt ära kasutada digitaalse turu kaudu pakutavaid vahendeid ja teenuseid, mille lõppeesmärk on toetada Kreeka VKEde üleminekut digitehnoloogiale ning suurendada läbipaistvust ja tervet konkurentsi järgmise põlvkonna müügikohtade ja kassaaparaatide kaudu. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse projektikonkursi hankedokumentides esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 14 ;



ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 15 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 16 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 17 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Valiku/rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on suunatud ka järgmistele tehnoloogiatele ja teenustele: e-maksed, e-müük ja e-arvete rakendused, digitaalse reklaami vahendid, kaugtöö süsteemid, ärianalüütika, digioskuste täiendamine, varundus- ja avariitaasteteenused, tehisintellekt, asjade internet, kontaktivaba teenuse integreeritud lahenduste pakkumine, küberturvalisuse süsteemid, pilvetaristud ja -teenused, tööstuslike andmeplatvormide mallid ja tarkvara, kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemide uuendamine.

G.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Suurimad investeeringud 4: VKEde digitaalne ümberkujundamine

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

130

7-2.3. Ettevõtete digitaliseerimine – 16706_VKEde digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

VKEde digiüleminek – konkursikutsed

Avaldatud konkursikutse

1. kv

2022

Kõigi konkurentsipõhiste projektikonkursside algatamine ettevõtete digitaalse ümberkujundamise vautšerite süsteemi (allprojektid 1), tööstusandmete platvormide ja andmeruumide (allprojektid 2) ning kassaaparaatide ja müügikohtade uuendamise (allprojektid 4) rahastamiseks koos tingimustega, sealhulgas kõlblikkuskriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Investeeringud suunatakse tehnoloogiatesse ja teenustesse, et edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate digiteerimist, nimelt e-maksete, e-müügi ja e-arvete rakendustesse, digitaalse reklaami vahenditesse, kaugtöö süsteemidesse, ärianalüüsidesse, digioskuste täiendamisse, varundus- ja avariitaasteteenustesse, tehisintellekti, asjade internetti, kontaktivaba teenuse integreeritud lahenduste pakkumist, küberturvalisuse süsteemidesse, pilvetaristutesse ja teenustesse, tööstuslike andmeplatvormide mallidesse ja tarkvarasse, kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemi uuendusse.

131

7-2.3. Ettevõtete digitaliseerimine – 16706_VKEde digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

VKEde digiüleminek – toodete ja teenuste pakkumine

Digitaalvaldkonna juhtimise ministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse kõigi 4 allprojekti täielikku rakendamist, sealhulgas järgmisi eesmärke: 100 000 VKEd, keda toetati digiteerimise vautšeriga (1. allprojekt), 1 000 VKEd, kes said vautšerisüsteemi kaudu toetust üksnes üleminekul pilvetehnoloogiale (2. allprojekt); 4 majaka tööstusandmete platvormi ja loodud Gaia X VKEde keskus (3. allprojekt). Allprojekti nr 4 lõpus ajakohastati 400 000 kassaaparaati ja asendati 100 000 POS-süsteemi.

2. kv

2025

Toetusesaajate valimine ning seadmete ja teenuste tarnimine VKEdele konkursikutsete alusel kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Eelkõige tuleb saavutada järgmine:

Allprojekti nr 1 raames: 100 000 VKEd said digiülemineku toetust, mida rahastati vautšerite süsteemi kaudu;

Allprojekti nr 2 raames: lõpuleviidud pilvandmetöötlustaristu, 1 000 VKEd, kes saavad vautšerite süsteemi kaudu rahalist toetust üksnes pilvele üleminekul, esitatud tööstusandmete platvormi (IDP) mall ja loodud Kreeka Gaia-X VKEde keskus ning 4 Lighthouse IDP-d;

Allprojekti 4 raames: 400 000 kassaaparaati on ajakohastatud või asendatud arvutipõhiste lahendustega, 100 000 vana POS-süsteemi on asendatud

(esitage toetusesaajate kinnitus uue tehnoloogia/toote integreerimise kohta/tõend toodete ja teenuste ostmise tõendamiseks tehtud makse kohta).

132

7-2.3. Ettevõtete digiteerimine – 16973_Digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomine ja maksusoodustuste kehtestamine VKEde digiülemineku hõlbustamiseks

Eesmärk

VKEde digiüleminek: seadusandlik reform, et stimuleerida tehnoloogiate kasutuselevõttu

Jõustunud on valitsuse esmased õigusaktid ja teisesed õigusaktid, mis on asjakohased digitaalinvesteeringute maksusoodustuste kehtestamiseks, ning digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanded digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomise kohta.

2. kv

2025

Teha kindlaks ja rakendada meetmed sellise digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomiseks, mis soodustab VKEde üleminekut digitehnoloogiale, eelkõige a) luues digitaristu digitaalsete vahendite ja protsesside pakkumise ja rakendamise rahastamise kaudu ning suurendades ettevõtete juhtide digitaalset teadlikkust ning b) stimuleerides otseselt investeeringuid digitehnoloogiale üleminekusse, kasutades materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute suuremahulist mahaarvamist, et muuta ärikeskkonda ja suurendada investeeringuid nüüdisaegsesse digitehnoloogiasse.

Majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmist, energeetikat ja digiüleminekut toetavad maksusoodustusi käsitlevad õigusaktid peavad vastama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Investeeringute eesmärk on stimuleerida investeeringuid digiüleminekusse, nimelt selliste toodete ja teenuste hankimisse, mis on seotud e-maksete, e-müügi ja e-arvete rakendustega, digitaalse reklaami vahenditega, kaugtöö süsteemidega, ärianalüüsiga, digioskuste täiendamise, varu- ja avariitaasteteenustega, tehisintellektiga, asjade internetiga, kontaktivaba teenuse integreeritud lahendustega, küberturvalisuse süsteemidega, pilvetaristute ja -teenustega, tööstuslike andmeplatvormide mallide ja tarkvaraga, kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemi uuendamisega.

 H. KOMPONENT 3.1. EDENDADA TÖÖKOHTADE LOOMIST JA TÖÖTURUL OSALEMIST

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab meetmeid aktiivse tööturupoliitika ümberkujundamiseks ja tugevdamiseks, riiklike tööturuasutuste tõhususe parandamiseks ja tõhusa turvavõrgu loomiseks töötuse vastu, tugevdades samal ajal stiimuleid tööturule naasmiseks. Suurem osa meetmetest on suunatud aktiivsele tööturupoliitikale, sealhulgas aktiveerimisprogrammidele, millega toetatakse tööhõivet erasektoris ning edendatakse tööjõu täiendus- ja ümberõpet, samuti investeeringutele, et suurendada avaliku tööturuasutuse suutlikkust (OAED kuni 18. aprillini 2022, seejärel DYPA), tõhustades digiteerimist ja nõustamisteenuseid. Passiivse tööturupoliitika reformi raames on kava eesmärk parandada töötushüvitiste katvust ja jaotust, tugevdada sotsiaalset turvavõrku, edendada tööturul osalemist, sealhulgas haavatavate rühmade hulgas, ning parandada sotsiaalkaitsesüsteemi tõhusust ja tulemuslikkust. Komponent on kooskõlas riigipõhiste soovitustega, mille eesmärk on tagada tõhus tööturule aktiveerimise toetus, investeerida oskustesse ja tööalasesse konkurentsivõimesse ning parandada avaliku halduse digiteerimist (riigipõhised soovitused 2/2020 ja 3/2020 ning riigipõhine soovitus 2/2019). Lisaks toetab komponent digiüleminekut ja rohelist üleminekut, keskendudes muu hulgas oskuste ja tööhõive edendamisele digi- ja rohelises sektoris. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Tööõiguse ajakohastamine ja lihtsustamine (meetme ID: 16744)

Reform hõlmab tervikliku tööseaduse jõustumist, millega ühtlustatakse tööturu põhiaspekte, et parandada selle toimimist. Reformi eesmärk on eelkõige a) individuaalse töö seadus, b) kollektiivse töö seadus ja ametiühinguseadus, c) tööministeeriumi ERGANI IT-süsteem, mida kasutatakse tööturu jälgimiseks ning deklareerimata ja deklareerimata töö avastamiseks, ning d) töö- ja eraelu tasakaalustamise raamistik. Reformi üldeesmärgid on suurendada töökohtade loomist ja konkurentsivõimet, võidelda deklareerimata ja aladeklareeritud töö vastu, parandada töö- ja eraelu tasakaalu ning vähendada soolist tööhõivelõhet. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2021.

Investeering: Töösüsteemide digiüleminek (meetme ID: 16750)

Investeeringud keskenduvad avaliku halduse suutlikkuse ajakohastamisele, et pakkuda töötajatele ja tööandjatele paremaid ja kiiremaid teenuseid, eesmärgiga vähendada bürokraatiat, parandada tööturu järelevalvemehhanismide tõhusust, vähendada deklareerimata ja aladeklareeritud tööd ning saada õigeaegseid ja täpseid andmeid. Investeering seisneb eelkõige e-EFKA (ühtlustatud sotsiaalkindlustusfond), sealhulgas digitaalse pensioni auhinna süsteemi (ATLAS) ajakohastamises ning erinevate IT-süsteemide (ERGANI, EFKA ja SEPE) ühendamises ühtse süsteemiga (ARIADNE). Lisaks hõlmab investeering töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste integreeritud IT-süsteemi (HERIDANOS) loomist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.



Reform: Aktiivse tööturupoliitika reform (meetme ID: 16747)

Aktiivse tööturupoliitika reformi eesmärk on maksimeerida selle tõhusust, kujundades ümber ja tugevdades palgatoetusprogramme ning liikudes järk-järgult aktiivse tööturupoliitika uue rakendamismudeli suunas. Reformiga kaasnevad märkimisväärsed investeeringud. Need hõlmavad eelkõige järgmist: Viis lühiajalist sihtprogrammi, millega toetatakse tööhõivet erasektoris 41 500 töötu jaoks (sealhulgas koolitus- ja tööhõivetoetuse programm), b) uue katsetatud avatud raamistiku rakendusmudeli rakendamine aktiivsete tööturumeetmete jaoks veel kolmes geograafilises piirkonnas (kus osalejatele pakutakse 22 500 koolitusprogrammi, 7 000 tööhõivetoetust ja 850 ettevõtlustoetust), c) riikliku tööhõiveteenistuse nõustajaskonna ajutine tugevdamine (600 täiendavat nõustajat neljaks aastaks) ja d) nõustajate koolitus. Sihtotstarbeline osa eraldatud toetustest aitab kaasa keskkonnahoidlike oskuste ja töökohtade loomisele rohelises majanduses. Reform ja investeeringud viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Passiivse tööturupoliitika reform, et toetada üleminekut tööhõivele (meetme ID: 16746)

Reform hõlmab üht katseprojekti töötuskindlustussüsteemi reformimiseks. Projekti raames testitakse mõju, mida avaldab kombineeritud töötushüvitiste indekseerimine viimase päeva netopalga tasemele. Lisaks sisaldab kava nullkuluga reforme, mille eesmärk on a) veelgi parandada vastastikuste kohustuste raamistikku, mida praegu kohaldatakse avaliku tööturuasutuse ja tööotsijate vahel, b) konsolideerida ja ühtlustada töötushüvitisi ja -toetusi, et parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust, ning c) kõrvaldada motivatsiooni pärssivad tegurid töötute oskuste täiendamiseks/ümberõppeks, säilitades nende õiguse saada koolitusel osalemise ajal töötushüvitisi. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: DYPA kohaliku tööturuasutuse (KPA2) restruktureerimine ja ümbermärgistamine (meetme ID: 16941)

Investeeringu eesmärk on reformida Kreeka riiklikku tööturuasutust (OAED), et parandada selle teenuste kvaliteeti ning üldist suutlikkust ja tõhusust. Investeering hõlmab a) riikliku tööhõiveameti (OAED) organisatsioonilist reformi, millega ajakohastatakse selle juhtimismudelit ning luuakse uus organisatsiooni skeem ja finantsjuhtimissüsteem; b) OAED 118 kohaliku tööhõive edendamise haru (KPA2) ümberkujundamine ja renoveerimine, keskendudes uuesti kohandatud sobitamisteenustele, tõhustatud nõustamisele ja teavitustegevusele; c) DYPA uus kommunikatsioonistrateegia; d) klienditeeninduse kvaliteedi kontrollimehhanismide parandamine tulemuslikkuse, tõhususe, tootlikkuse ja klientide rahulolu aspektide mõõtmise ja jälgimise kaudu; e) profiilianalüüsi ja nõustamisteenuste uute vormide rakendamine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine (DYPA) (meetme ID: 16942)

Investeeringud keskenduvad avaliku tööturuasutuse digitaalsele ümberkujundamisele, et suurendada pakutavate teenuste tõhusust. Eelkõige hõlmab investeering DYPA arhiivide digiteerimist, säilitamist ja arhiveerimist, DYPA poolt mitmete uute IT-süsteemide ostmist nii veebipõhiste kui ka kohalike rakenduste puhul ning mõnede praeguste operatsioonisüsteemide ümberkujundamist. Investeering hõlmab ka a) digiteenuste laiendamist (DYPA rakenduse kaudu), mis võimaldab DYPA-l pakkuda töötutele ja ettevõtetele mobiiltelefonide ja tahvelarvutite kaudu e-teenuseid, ning b) sellise vahendi loomist, mis aitab DYPA-l optimeerida tööjõu pakkumise ja nõudluse sobitamise protsessi.

Eespool nimetatud investeeringu eesmärk on parandada andmehaldus- ja otsustussüsteemi, maksimeerida ressursse ja suurendada klientide rahulolu. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

H.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Põhireform 6: Tööõiguse ajakohastamine ja lihtsustamine ning töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

133

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16744_Tööõiguse ajakohastamine ja lihtsustamine

Eesmärk

Tööseaduse jõustumine

Seaduse jõustumisele viitav säte –

3. kv

2021

Jõustub tööseadus, millega ajakohastatakse a) individuaalse töö seadus, b) kollektiivse töö seadus ja ametiühinguseadus, c) tööministeeriumi ERGANI IT-süsteem, mida kasutatakse tööturu jälgimiseks ning deklareerimata ja aladeklareeritud töö avastamiseks, ning d) töö- ja eraelu tasakaalustamise raamistik.

134

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Töö IT-süsteemidega seotud lepingute sõlmimine

Lepingute sõlmimisest teatamine

4. kv

2022

Lepingu sõlmimine järgmiste projektidega:

– Ühtne IT-süsteem tööturu jälgimiseks (ARIADNE)

– Töötervishoid ja tööohutus (HERIDANOS)

– Kohustuslik miinimumpalga kehtestamise protsess

– Ühtse pensionifondi (e-EFKA) kindlustusajaloo digiteerimine

– Uus integreeritud teabesüsteem e-EFKA jaoks (EFKA IITS)

– Digitaalse pensioni määramise süsteemi (ATLAS) ajakohastamine

135

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16942_Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

DYPA arhiivide digiteerimine, säilitamine ja arhiveerimine

Tõend projekti tulemuste heakskiitmise kohta

4. kv

2023

DYPA arhiivide digiteerimise, säilitamise ja esitamise lõpuleviimine.

135a

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16942_Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine

Siht

DYPA digiüleminek

DYPA aruanne, milles kinnitatakse projektide a, b, c ja d lõpuleviimist

4. kv

2025

Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine järgmiste meetmete kaudu:

a) seitsme uue IT-süsteemi ostmine, nii veebipõhised kui ka kohalikud rakendused (kutseharidus ja -koolitus, varahaldussüsteem, FMIS, HRM, küberjulgeolek, Chatbot, virtuaalne lauaarvutitaristu (VDI));

b) riikliku tööturuasutuse kolme praeguse IT-süsteemi, nimelt (endine OEAD) DYPA App, OPS (endine OAED) DYPA, uue tõenduspõhise ja andmepõhise otsustusprotsessi ümberkujundamine;

c) digiteenuste laiendamine (rakenduse DYPA kaudu), mis võimaldavad DYPA-l pakkuda töötutele ja ettevõtetele e-teenuseid mobiiltelefonide ja tahvelarvutite kaudu;

d) Töövahendi loomine, mis aitab avalikul tööturuasutusel optimeerida tööjõu pakkumise ja nõudluse sobitamise protsessi.

136

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Atlase pensionisüsteemi lõpuleviimine

Süsteemi kehtestavate teiseste õigusaktide jõustumine

2. kv

2025

Digitaalse pensioni määramise süsteemi (ATLAS) ajakohastamise lõpuleviimine, mis võimaldab pensioni- ja ühekordsete hüvitiste taotluste paremat käsitlemist süsteemi jõustavate teiseste õigusaktide jõustumise kaudu

137

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Ariadne ühtse IT-süsteemi teiseste õigusaktide jõustumine

Selliste teiseste õigusaktide jõustumine, millega käivitatakse süsteemi kaudu üleriigiline andmekogumine

4. kv

2024

Ühtse tööturu järelevalve IT-süsteemi (ARIADNE) rakendamine teiseste õigusaktide jõustumise kaudu, millega käivitatakse süsteemi kaudu üleriigiline andmekogumine.

Süsteem tagab tööaja digitaalse salvestamise (e-töökaart, aeg ja kohalviibimine) ning ühtse töö- ja sotsiaalkindlustuse haldusandmete värava.

I. KOMPONENT 3.2. HARIDUS, KUTSEHARIDUS JA -KOOLITUS NING OSKUSED

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on parandada haridus- ja elukestva õppe süsteemide kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust. Komponent hõlmab investeeringuid horisontaalsetesse oskuste täiendamise programmidesse digitaalse, keskkonnahoidliku ja finantskirjaoskuse valdkonnas kokku 628 000 toetusesaaja jaoks. Sellega kaasneb elukestva õppe süsteemi reform, et parandada koolituse pakkumist, ning reformide ja investeeringute pakett, mis keskendub kutseharidusele ja -koolitusele ning õpipoisiõppe süsteemidele, et parandada nende vastavust tööturu vajadustele. Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on kava eesmärk ajakohastada kutsehariduse ja -õppe infrastruktuure ja seadmeid ning ajakohastada olemasolevaid õppekavasid. Lisaks nähakse kavaga ette ülikoolide uus tipptaseme strateegia, mille eesmärk on parandada nende teadustöö tulemuslikkust ja hariduse kvaliteeti, investeerides teadus- ja haridustaristute ajakohastamisse, teadusprojektide ja doktoriõppe projektide toetamisse, tehes seda ka koostöös erasektori ja külalisprofessorite kavadega. Need reformid on seotud investeeringutega haridussüsteemi digiteerimisse, millest suur osa eraldatakse alg- ja keskkoolide interaktiivsetele õppesüsteemidele ning väikese sissetulekuga peredest pärit õpilastele ja üliõpilastele IT-seadmete ostmiseks mõeldud vautšeritele. 

Komponent on kooskõlas riigipõhiste soovitustega investeerida haridusse, tööalasesse konkurentsivõimesse ja oskustesse ning parandada avaliku halduse digiteerimist (riigipõhised soovitused 3/2020 ja 2/2019). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

I.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Uus elukestva õppe strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiustamine (meetme ID: 16913)

Reformi eesmärk on parandada elukestva õppe raamistikku, et suurendada selle kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele. Eelkõige võimaldab reform paremini jälgida ja rahuldada tööturu vajadusi, ajakohastades, uuendades ja ühendades eri ministeeriumide ja asutuste olemasolevaid andmekogusid, sealhulgas 2016. aastal loodud tööturu diagnostikamehhanismi. Reformiga kehtestatakse ka elukestva õppe oskuste arvepidamine, mis peaks olema peamiseks vahendiks individuaalsest vajadusest sõltuva pideva koolituse pakkumisel, ning uus riiklik abikõlblike koolituspakkujate nimekiri, mille puhul kohaldatakse koolitajate suhtes sisendipõhiseid kvaliteedi miinimumkriteeriume. Reformi tulemusel luuakse uus juhtimisstruktuur – riiklik oskuste nõukogu, mis asub OAEDis ja vastutab riikliku oskuste strateegia iga-aastase ajakohastamise kavandamise eest. Reformiga kaasneb investeerimine horisontaalsetesse oskuste täiendamise programmidesse, mis on suunatud eri elanikkonnarühmadele ning mille eesmärk on pakkuda a) põhi- ja kesktaseme digioskusi, b) rohelisi oskusi ja c) finantskirjaoskust. Reform ja investeeringud viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.



Reform: Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon (meetme ID: 16289)

Reformi eesmärk on parandada Kreeka ülikoolide teadustöö tulemuslikkust ja avatust, sealhulgas meelitades ligi kvalifitseeritud ja silmapaistvaid akadeemilisi töötajaid ja teadlasi, ning parandada üliõpilastele pakutava hariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele. Eelkõige nähakse reformiga ette a) 70 teadusprojekti (teadusuuringute tipptaseme klastrid) rahastamiskava, mis on suunatud silmapaistvatele riiklikele või rahvusvahelistele akadeemilistele ringkondadele, et motiveerida neid teostama uuenduslikke ja koostööl põhinevaid teadusprojekte koos erasektori ettevõtetega Kreekas; b) rahastamiskava (külalisprofessorid/külalisteadlased), millega stimuleeritakse 60 väljapaistvat akadeemilist töötajat välisriikide ülikoolides või uurimisinstituutides, mis on suunatud peamiselt väljaspool ELi asuvatele ülikoolidele, ühinema Kreeka ülikoolidega maksimaalselt kaheks akadeemiliseks semestriks ning õpetama teaduskoostööprojekte või neis osalema; c) valitud Kreeka ülikoolide ning rakendusteaduste ja tehnoloogia osakondade teadus- ja haridustaristu ajakohastamine; d) rahastada koostöös erasektori ettevõtjatega kahe aasta jooksul 70 tööstusvaldkonna doktoriõppe programmi; e) rahastada üksikteadlasi või teadlaste rühmi tipptaseme kriteeriumide alusel; ning f) Kreeka raamatukogude riikliku võrgustiku digiüleminek. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine (meetme ID: 16794)

Reformi eesmärk on taastada kutsehariduse ja -koolituse ning noorte tööhõivet käsitleva valitsuse strateegia lahutamatu osana riikliku tööturuasutuse (OAED EPAS) kutsekoolide õpipoisiõpe. Eelkõige hõlmab reform järgmist. 1) uue õigusraamistiku kehtestamine kutsehariduse ja -koolituse riiklikule süsteemile; 2) õppeprotsesside lihtsustamine ning uute meetodite ja vahendite, näiteks e-õppe platvormide ja digiteeritud koolitussisu integreerimine nii praktikantide kui ka koolitajate jaoks; 3) olemasolevate õppekavade hindamine, ümberkujundamine ja ajakohastamine (sotsiaalpartnerite ja tööandjate kaasabil), et viia need kooskõlla tööturu tegelike vajadustega; 4) kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuuri uuendamine ja ajakohastamine (laborid ja seadmed); 5) EPASi hoonete renoveerimine, et parandada energiatõhusust ja ruumilist funktsionaalsust; 6) virtuaalse reaalsuse tehnoloogia integreerimine igapäevastesse õppemoodulitesse; 7) ulatusliku koolitajate koolitamise programmi rakendamine EPASi koolides; 8) teavituskampaania rakendamine õpipoisiõppe süsteemi edendamiseks. Sihtotstarbeline osa eraldatud toetustest aitab kaasa keskkonnasõbralike oskuste ja töökohtade loomisele ning keskkonnasäästlikule majandusele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Energiatõhususega seotud renoveerimised ja meetmed peavad vastama i) vähemalt keskmise põhjalikkusega renoveerimisele, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või ii) tagama, et otsene ja kaudne kasvuhoonegaaside heide väheneks võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks,

sealhulgas tagasitäitetoimingud, milles kasutatakse jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.

Reform: Tööjõu oskuste omandamine, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli abil (kutseharidus- ja -koolitusreform) (meetme ID: 16792)

Reformi eesmärk on 1) parandada kvaliteedikontrolli (nt hindamissüsteemid, millega jälgitakse praktikantide edusamme ja tulemuslikkust) riiklike tööturuasutuste kutseõppeüksustes, 2) ajakohastada nende mooduleid vastavalt tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele osana DYPA aktiivse tööturupoliitika ulatuslikust reformist ning 3) edendada e-õpet ja koolitussisu digiteerimist. Sellega kaasnevad investeeringud laborite renoveerimisse ja seadmetega varustamisse. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Kutsehariduse ja -koolituse täiustamine (meetme ID: 16934)

Kavandatud reformi eesmärk on kiirendada seaduse 4763/2020 rakendamist. Kavandatud meetmed peaksid 1) aitama muuta kutseharidust ja -koolitust atraktiivseks haridusteeks, 2) tugevdama hariduse ja tööturu vajaduste vahelist seost ning 3) pakkuma oskusi, mida on vaja nii rohelisele majandusele kui ka digitaaltehnoloogiale üleminekuks, ning suurendama eelkõige noorte tööhõiveväljavaateid. Reform koosneb järgmistest osadest: a) viie temaatilise ja kümne eksperimentaalse IEKi (Vocational Training Institutes) projekteerimine ja arendamine hoonete renoveerimise, varustuse ja materjalide tarnimise, uute õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamise ning koolitajatele täiendava hariduse/koolituse pakkumise kaudu; b) 25 kutsehariduse näidislütseumi (näidis-EPAL) kavandamine ja arendamine hoonete renoveerimise, varustuse ja materjalide tarnimise, uute õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamise ning õpetajatele täiendava hariduse/koolituse pakkumise kaudu ( näidis-ΕPΑL); c) laiendada kvalifikatsioonide ja kutsenõustamise sertifitseerimise riikliku organisatsiooni (EOPPEP) digiteenuseid ning töötada välja e-õppe kutsehariduse ja -koolituse platvorm, mis muudab olemasolevad õppematerjalid e-õppe mooduliteks; Kõigi projektide eesmärk on soodustada naiste osalemist kutsehariduses ja -koolituses ning edendada nende juhtimisoskusi. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Hariduse digiüleminek (meetme ID: 16676)

Investeeringuga nähakse ette hariduse digiüleminek sisu, taristu ja teenuste osas ning sellega kaasneb põhjalik reformistrateegia õppekavade ajakohastamiseks, teenuste ratsionaliseerimiseks ja haridustulemuste jälgimiseks. Investeering koosneb järgmistest komponentidest: digitaalne infosisu koolides; digiseadmed koolides; õpetajate kutsealane areng koolides ning digiteenused koolides ja ülikoolides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine: Laboriseadmete tarnimine IEKi, EPALi, teise aasta järgse õpipoisiõppe klassi ja kutseõppekoolidele (meetme ID: 16933)

Selle investeeringuga ajakohastatakse ja uuendatakse Kreeka kutseharidus- ja -koolitusasutuste laboritaristuid, eelkõige seoses kutseõppeasutuste (IEK), kõrgemate kutsekoolide (EPAL), teise aasta järgse õpipoisiõppe klassi ja kutseõppekoolidega. See investeering täiendab kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamise reformi. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

I.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Suurimad investeeringud 5: Uus elukestva õppe strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

138

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine

Eesmärk

Elukestva õppe strateegia õigusaktide jõustumine

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine

2. kv

2022

Elukestva õppe riikliku strateegia alusel jõustuvad esmased ja teisesed õigusaktid, milles sätestatakse uue elukestva õppe raamistiku põhielemendid (sealhulgas sätted, millega luuakse riiklik oskuste nõukogu keskse järelevalveorganina, et luua elukestva õppe oskuste arvepidamine, riiklik abikõlblike koolituspakkujate nimekiri ja tulemustabel ning tööturu diagnoosimismehhanism).

139

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine

Siht

Koolitusprogrammid „Elukestev õpe“ – strateegia lõpuleviimine – valideerimine

Eduka pakkuja tõendi saanud isikute arv

koolitusprogrammis osalemine

0

150 000

4. kv

2022

Digitaal-, keskkonna- ja finantskirjaoskuse alaste koolitusprogrammide lõpuleviimine vähemalt 150 000 osaleja jaoks ning kõigi edukate osalejate jaoks omandatud oskuste valideerimine ja sertifitseerimine.

Selle investeeringuga täidetakse järgmiste elanikkonnarühmade digikirjaoskuse, rohelise kirjaoskuse ja finantskirjaoskusega seotud vajadused: a) töötud, eelkõige noored ja pikaajalised töötud, b) töötajad, eelkõige need, kellel on suur töötuse oht, ja need, kes on tööruumi tehnoloogia tõttu kõrvale jäetud, c) töötajad, eriti VKEdes, kellel on piiratud ettevõttesisene koolitussuutlikkus, d) avaliku sektori töötajad, sealhulgas õpetajad. Pakutavad oskused on järgmised: a) algtaseme digioskused, b) kesktaseme digioskused, c) rohelised oskused ja d) finantskirjaoskuse oskused.

140

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine

Siht

Elukestva õppe programmide etapiviisilise lõpetamise valideerimine

Eduka pakkuja tõendi saanud isikute arv

koolitusprogrammi lõpuleviimine

150 000

500 000

4. kv

2025

Digitaal-, keskkonna- ja finantskirjaoskuse alaste koolitusprogrammide lõpuleviimine 500 000 osaleja jaoks (kumulatiivne, 1. ja 2. õppelaine) ning mõlema koolituslaine kaudu omandatud oskuste valideerimine ja sertifitseerimine kõigi edukate osalejate jaoks.

Osalejate koguarvust vähemalt 33 % (167 000 osalejat) peavad olema läbi viinud keskkonnahoidlike oskuste ja keskkonnahoidliku majanduse töökohtadega seotud koolitusprogramme.

Grupp 11: Edendada töökohtade loomist ja osalemist tööturul/hariduses, kutsehariduses ja -koolituses ning oskuste omandamises – Avalikud tööturuasutused – Reformid ja investeeringud

●DYPA kohaliku tööturuasutuse (KPA2) ümberkorraldamine ja ümbermärgistamine (ID: 16941)

●Aktiivne tööturupoliitika reform (ID: 16747)

●Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine (ID: 16794)

●Passiivse tööturupoliitika reform, et toetada üleminekut tööhõivele (ID: 16746)

●Tööjõu oskuste omandamine, ümber- ja täiendusõpe reformitud koolitusmudeli (kutsehariduse ja -koolituse reform) kaudu (ID: 16792)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

141

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16941_Avalike tööturuasutuste ümberkujundamine ja nende kaubamärgi muutmine (KPA2)

Eesmärk

DYPA – organisatsioonireform – õigusaktide jõustumine

Õigusaktide jõustumine

3. kv

2021

Jõustub Kreeka tööjõu tööhõive organisatsiooni (OAED) organisatsioonireform ning korraldatakse ümber, renoveeritakse ja kujundatakse ümber kohalikud avalikud tööturuasutused, et parandada pakutavate teenuste kvaliteeti, suutlikkust ja tõhusust.

141a

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16941_Avalike tööturuasutuste ümberkujundamine ja nende kaubamärgi muutmine (KPA2)

Eesmärk

Teise põhimeetme renoveerimine, kommunikatsioonistrateegia, klienditeeninduse kvaliteedi kontroll, profiilianalüüsi ja nõustamisteenuste uued vormid.

DYPA aruanne, milles kinnitatakse projektide a, b, c ja d lõpuleviimist.

4. kv

2025

Järgmiste projektide lõpuleviimine:

a) DYPA 118 kohaliku haru ümberkavandamine ja renoveerimine tööhõive edendamiseks (KPA2);

b) DYPA uue kommunikatsioonistrateegia rakendamine;

c) klienditeeninduse kvaliteedikontrolli mehhanismide parandamine tulemuslikkuse, tõhususe, tootlikkuse ja klientide rahulolu aspektide mõõtmise ja jälgimise kaudu;

d) profiilianalüüsi ja nõustamisteenuste uute vormide rakendamine.

142

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele

Eesmärk

Vastastikuse kohustuse raamistiku reformi jõustumine

Õigusaktide jõustumine

3. kv

2022

Jõustuvad õigusaktid, millega reformitakse vastastikuste kohustuste raamistikku, milles sätestatakse avaliku tööturuasutuse ja tööotsija vahelised suhted. Muu hulgas hõlmab reform aktiivse tööotsimise uut määratlust ja sanktsioone töötutele, kes ei järgi uusi eeskirju.

142a

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele

Eesmärk

Töötushüvitisi ja toetusi käsitlevad õigusaktid

Õigusakt jõustus

4. kv

2024

Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on konsolideerida ja ühtlustada töötushüvitisi ja -toetusi, et parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust ning kõrvaldada töötute täiend- ja ümberõpet pärssivad tegurid, säilitades koolitusel osalemise ajal nende õiguse töötushüvitistele.

142b

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele

Eesmärk

Töötushüvitiste konsolideerimise ja ühtlustamise katseprojekt

DYPA aruanne, milles kinnitatakse katseprojekti lõpuleviimist

4. kv

2025

Katseprojekti lõpuleviimine, millega indekseeritakse kombineeritud töötushüvitised viimase päeva netopalga tasemele.

143

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16792_Tööjõu oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli kaudu (kutseharidus ja -koolitus; koolitusreform)

Eesmärk

Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteemi lepingute sõlmimine

Teade lepingu sõlmimise kohta

2. kv

2023

Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteemi (VET) lepingute sõlmimise eesmärk oli parandada kvaliteedikontrolli Kreeka tööjõu tööhõive organisatsiooni (OAED) kutseõppeüksuste üle, peamiselt hinnates selle tulemusi ning jälgides praktikantide edusamme ja tulemuslikkust tööturul.

144

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16747_Aktiivne tööturupoliitika reform

Siht

Aktiivse tööturupoliitika oskuste täiendamise tööhõiveprogrammi lõpuleviimine

Koolitusprogrammi eduka läbimise tunnistuse saanud 25–45-aastaste töötute arv

0

7 000

4. kv

2024

Põhjaliku täiendus-/ümberõppe- ja lühiajalise tööhõive programmi lõpuleviimine vähemalt 7 000 töötule (25–45aastastele) 7 500 toetusesaajast

19 % eraldatud vahenditest peaks aitama kaasa keskkonnasäästlike oskuste ja töökohtade loomisele ning keskkonnasäästlikule majandusele

144a

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16747_Aktiivne tööturupoliitika reform

Eesmärk

Aktiivse tööturupoliitika programmi lõpuleviimine

DYPA aruanne programmide lõpuleviimise kohta

4. kv

2025

Järgmiste aktiivse tööturupoliitika programmide lõpuleviimine:

a) neli sihtotstarbelist lühiajalist programmi, millega toetatakse erasektoris tööhõivet kokku 34 000 toetusesaajast vähemalt 30 600 töötu jaoks

b) aktiivse tööturupoliitika uue katsekatsetatud avatud raamkava rakendamine veel kolmes geograafilises piirkonnas (kus osalejatele pakutakse 22 500 koolitusprogrammi, 7 000 tööhõivetoetust ja 850 ettevõtlustoetust) 

c) Riikliku tööturuasutuse nõustajate ajutine suurendamine 600 täiendava nõustaja töölevõtmisega ning  

d) 1 000 riikliku tööturuasutuse tööhõivenõuniku koolitus.  

145

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine

Siht

Digiteerimisalase e-õppe koolituskursuste lõpuleviimine

Digiteeritud koolituskursuste arv (e-õppe kursused)

0

250

4. kv

2025

Vähemalt 250 OAED-õpipoisiõppe kutsekooli (EPAS) koolituskursuse digiülemineku läbimine.

Meetme eesmärk on lihtsustada õppeprotsesse ning kaasata uusi meetodeid ja vahendeid, nagu e-õppe platvormid ja digiteeritud koolitussisu nii praktikantidele kui ka koolitajatele.

145a

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine

Eesmärk

Kutsehariduse ja -koolituse riiklik süsteem

Õigusaktide jõustumine

4. kv

2024

Riikliku kutsehariduse ja -koolituse süsteemi käsitleva seaduse jõustumine.

145b

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine

Eesmärk

Kutsehariduse ja -õppe koolide kvaliteedikontroll, õppekavade reform, kutsehariduse ja -õppe taristu ning muud projektid DYPA raames

DYPA aruanne, milles kinnitatakse projektide lõpuleviimist

4. kv

2025

Järgmiste projektide lõpuleviimine:  1) vähemalt 34 koolitusprogrammi praeguste õppekavade hindamine, ümberkujundamine ja ajakohastamine, et viia need paremini vastavusse tööturu tegelike vajadustega;   

2) kutsehariduse ja -koolituse taristu uuendamine ja ajakohastamine (vähemalt 270 laborit ja nende varustust);   

3) vähemalt 33 EPASi hoone renoveerimine, et parandada energiatõhusust ja ruumilist funktsionaalsust;   

4) virtuaalse reaalsuse tehnoloogia integreerimine igapäevastesse õppemoodulitesse;

5) ulatusliku koolitajate koolitamise programmi rakendamine EPAS koolides (hõlmab vähemalt 810 koolitajat);

6) Teavituskampaania rakendamine õpipoisiõppe süsteemi edendamiseks.

Projekti number 3 raames lõpuleviidud ehitus- ja renoveerimistöödega saavutatakse keskmiselt vähemalt keskmisemahuline renoveerimine, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või b) saavutatakse kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega.

146

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16792_Tööjõu oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli kaudu (kutseharidus ja -koolitus; koolitusreform)

Eesmärk

Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteem;

riiklike tööturuasutuste kutseõppeüksuste moodulite ajakohastamine;

digikursused,

49 labori renoveerimine ja seadmete tarnimine, valdkondlike koolitusprogrammide lõpuleviimine

Riikliku tööhõiveorganisatsiooni aruanne, milles kinnitatakse projektide a, b, c, d ja e lõpuleviimist

4. kv

2025

Järgmiste projektide lõpuleviimine:

a) Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteem, mille eesmärk on parandada riikliku tööhõiveorganisatsiooni (DYPA) kutseõppeüksuste kvaliteedikontrolli

b) Riikliku tööturuasutuse (DYPA) kutseõppeüksuste koolitusmoodulite ajakohastamise lõpuleviimine osana DYPA aktiivse tööturupoliitika ulatuslikust reformist.   

c) Digikursuste arendamise lõpuleviimine 

d) Kutseharidus- ja -koolituskoolide laborite ja nendega seotud seadmete renoveerimise lõpuleviimine.

e) Koolitusprogrammi lõpuleviimine. 

Grupp 12: Haridus- ja usuasjade ministeerium – reformid ja investeeringud

●Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine: Laboriseadmete tarnimine laborikeskustele IEK, EPAL, teise aasta järgne õpipoisiõpe ja kutseõppekoolid 16933)

●Kutsehariduse ja -koolituse täiustamine (ID: 16934)

●Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon (ID: 16289)

●Hariduse digiüleminek (ID: 16676)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

147

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16289_Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon

Eesmärk

Tippülikoolide ja teadusuuringute klastrite heakskiitmise otsused

Heakskiitvate otsuste väljaandmine haridus-, usu- ja spordiministeeriumi poolt

4. kv

2023

Haridus-, usu- ja spordiministeeriumi heakskiitvad otsused valitud ülikoolidele, et ajakohastada ja parandada oma teadus- ja haridustaristut (näiteks seadmed või teaduslaborid), laieneda uutesse uurimisvaldkondadesse ja parandada pakutavat koolitust.

Haridus-, usu- ja spordiministeeriumi heakskiitev otsus 70 teaduskoostööprojekti kohta ülikoolide ja erasektori vahel teadusuuringute tipptaseme klastrite algatuse raames.

148

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine

Siht

Interaktiivsete süsteemide paigaldamise lõpuleviimine

Paigaldatud interaktiivsete õppesüsteemide arv

0

36 000

4. kv

2024

Vähemalt 36 000 interaktiivse õppesüsteemi (sh tahvlid, sülearvutid, interaktiivsed projektorid ja sisekaablid) paigaldamine alg- ja keskkoolide klassiruumidesse

148a

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Õppekavade ajakohastamise, teenuste ratsionaliseerimise ja haridustulemuste jälgimise strateegia

Ulatusliku reformistrateegia avaldamine õppekavade ajakohastamiseks, teenuste ratsionaliseerimiseks ja haridustulemuste jälgimiseks

2. kv

2025

Tervikliku reformistrateegia väljatöötamine õppekavade ajakohastamiseks, teenuste ratsionaliseerimiseks ja haridustulemuste jälgimiseks. 

148b

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Hariduse digiüleminek

Haridusministeeriumi aruanne, mis kinnitab projektide lõpuleviimist

4. kv

2025

Hariduse digitaalse ümberkujundamise lõpuleviimine sisu ja teenuste osas.

149

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16933_Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine: Laboriseadmete tarnimine laborikeskustele IEK, EPAL, teise aasta järgne õpipoisiõpe ja kutseõppekoolid

Siht

Kutsehariduse ja -koolituse laborikeskuste valmimise uuendamine

Täielikult ajakohastatud ja uuendatud laborite arv kutseharidus- ja -koolitusasutustes

0

376

4. kv

2025

376 laboratooriumi laboriseadmete infrastruktuuri uuendamise lõpuleviimine ja täielik tehnoloogiline ajakohastamine kutsehariduse ja -koolituse koolides:

(– Kutseõppeinstituudid (IEK))

– Kutsehariduslütseumid (EPAL)

– Teise aasta järgne kutseõppekoolide õpipoisiõppe klass.

150

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16289_Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon

Eesmärk

Ülikoolide tipptaseme strateegia ja innovatsiooni kõigi projektide lõpuleviimine

Kreeka kõrgharidusameti aruanne, milles kinnitatakse, et kõik ülikoolide tipptaseme strateegia ja innovatsiooni projektid on lõpule viidud.

4. kv

2025

Ülikoolide tipptaseme strateegia ja innovatsiooni kõigi projektide lõpuleviimine:

a) 70 teadusalase koostööprojekti (teadusuuringute tipptaseme klastrid) lõpuleviimine teadlastele koos erasektori ettevõtetega.

b) Õpetamistegevuse või teaduskoostööprojektide lõpuleviimine 60 külalisprofessorile või külalisteadlasele välisriikide ülikoolides või uurimisinstituutides.

c) Valitud Kreeka ülikoolide ning rakendusteaduste ja tehnoloogia ülikoolide teadus- ja haridustaristu ajakohastamise lõpuleviimine.

d) 70 tööstusliku doktoriõppe programmi lõpuleviimine koostöös erasektori ettevõtetega.

e) Üksikteadlaste või teadlaste rühmade poolt ellu viidud 112 uurimisprojekti lõpuleviimine (usaldusprogramm „trust your stars“).

f) Kreeka riiklike raamatukogude võrgustiku digiülemineku lõpuleviimine.

152

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16934_Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine

Eesmärk

Kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ajakohastamine IEK, EPALi mudeli väljatöötamine ja arendamine, digitaliseerimine EOPPEP lõpuleviimine

Haridusministeeriumi aruanne, mis kinnitab projektide lõpuleviimist

4. kv

2025

Järgmiste kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ajakohastamisele suunatud projektide lõpuleviimine:

1. 5 temaatilise ja 10 eksperimentaalse kutseõppeinstituudi (IEK) kavandamine ja arendamine, kus projektid hõlmaksid seadmete ja teenuste pakkumist, ehitussekkumisi ja koolitajate koolitamist;

2. 25 kutsehariduse mudeli (Model ΕPΑL) projekteerimine ja arendamine, kus projektid hõlmaksid

varustuse ja teenuste pakkumine, hoonetega seotud sekkumised ja EPALi õpetajate koolitamine;

3. Kvalifikatsioonide ja kutsenõustamise sertifitseerimise riikliku organisatsiooni (EOPPEP) digiteerimine, sealhulgas e-eksamite platvormi ning kutsehariduse ja -koolituse e-õppe platvormi väljatöötamine;

J. KOMPONENT 3.3. TERVISHOIUSÜSTEEMI VASTUPANUVÕIME, JUURDEPÄÄSETAVUSE JA JÄTKUSUUTLIKKUSE PARANDAMINE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selles osas keskendutakse tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamisele erinevate sekkumiste kaudu. Osa neist meetmetest keskenduvad nii füüsilisele kui ka digitaalsele infrastruktuurile ning operatiivsele täiustamisele, et ajakohastada ja uuendada haiglasüsteemi ja tervisekeskuste võrgustikku. Teiste eesmärk on toetada ja parandada tervishoiusektori juurdepääsu, tõhusust ja vastupanuvõimet. Täpsemalt hõlmavad need meetmeid, mille eesmärk on tugevdada rahvatervist ja ennetustegevust, suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust osutada vaimse tervise ja koduhooldusteenuseid, toetada üleminekut tugevamale esmasele tervishoiusektorile ning ratsionaliseerida ravimitega seotud kulutusi ja toetada ravimitega seotud teadus- ja arendustegevust. Tervishoiusüsteemide ja -teenuste digiteerimise kava eesmärk on edendada süsteemi avaliku sektori kulutuste tõhusust, parandada nende kättesaadavust ning suurendada üldist läbipaistvust ja kvaliteeti. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

J.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine (meetme ID: 16816)

Tagasinõudesüsteemi reformiga võetakse tagasinõude arvutamisel kasutusele riski jagamine, kehtestades siduva eesmärgi vähendada tagasinõudesummat järgmistel aastatel, vähendada tagasinõudesummasid minimaalselt 50 000 000 eurot (2022), 150 000 000 eurot (2023), 300 000 000 eurot (2024) ja 400 000 000 eurot (2025) võrreldes 2020. aasta tasemetega, mis tuleb saavutada varem vastu võetud ja uute tõhusust suurendavate meetmete täieliku jõustamise kaudu ning täielikult kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. Lisaks nähakse meetmega ette, et vastutavad äriühingud rahastavad kliinilisi uuringuid, teadus- ja arendustegevust või muid investeerimiskulusid, mis piirduvad kolmeaastase perioodiga 2021–2023, korvates osaliselt oma tagasinõudmise kohustused. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Reform: Esmase tervishoiusüsteemi reform (meetme ID: 16755)

Selle reformiga nähakse ette 1) ajakohastada ja energiatõhusalt renoveerida ja võtta energiatõhusaid meetmeid seoses avaliku taristu ja meditsiiniseadmetega, mis moodustavad vähemalt 50 % riigi kõigist tervisekeskustest (156 keskust 312st), 2) viia ellu halduslik ja organisatsiooniline ümberkorraldamine, et luua ühtne hooldusmudel ja ümberõpet, et töötajad pakuksid tõhusalt esmatasandi arstiabi, 3) suurendada aktiivsete (kui kursused on juba alanud) perearstide õppekavade kättesaadavust, nii et vähemalt 75 % meditsiiniasutustest pakuksid neid, ning võtta 2022. aasta 4. kvartaliks kõigis meditsiiniõppekavades kasutusele perearstide õpe, 4) sellega toetatakse integreeritud hooldussüsteemi arendamist, luues raamistiku krooniliste haigustega toimetulekuks. Esmatasandi arstiabi reform on seotud teise tasandi arstiabiga (eelkõige juurdepääsuga haiglaravile) ning eeldatavasti parandab see kodanike jaoks tervishoiuteenuseid ja toetab põhimõtet, et tervishoiuteenused on võrdselt kättesaadavad, tõhusad ja sotsiaalselt sidusad. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Riikliku rahvatervise ennetusprogrammi „Spiros Doxiadis“ (NPP) rakendamine (meetme ID: 16783)

Reformiga loodetakse parandada elanikkonna elukvaliteeti ja tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, luues väga tervikliku ennetussüsteemi, mis hõlmab nii esmast, teisest kui ka kolmandat tasandit. See hõlmab pilootprojekti raames mitut järgmist elementi: sekkumised ja sõeluuringuprogrammid, mille eesmärk on vähendada Kreeka elanikkonnas laialt levinud haigustesse suremist: kehalise aktiivsuse ja tervisliku toitumise edendamise riiklik programm, alkoholi tarbimise vähendamise riiklik programm, meetmed laste psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks ning laste hambaravi ennetusprogrammi rakendamine; sekkumised olemasolevate, kuid kliiniliselt mittenähtavate haiguste varajaseks avastamiseks: riikliku sõeluuringuprogrammi rakendamine, mis põhineb vähi ja südame-veresoonkonna haiguste ennetuslike diagnostiliste testide ja riikliku vastsündinute sõeluuringuprogrammi kasutuselevõtmisel; vähipatsientide palliatiivne ravi; rahvatervisesüsteemi funktsioonide ja toimimise ajakohastamine. Programmi lõppeesmärk on vähendada käitumuslikke riskitegureid; sellel on positiivne mõju mitte ainult elanikkonna elukvaliteedile, vaid ka tervishoiusüsteemi üldisele kättesaadavusele, tõhususele ja vastupidavusele, mis saavutatakse haiglateenuste koormuse vähendamisega. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonna reform (meetme ID: 16820)

Reformi eesmärk on tagada vaimse tervise häirete ja sõltuvuse all kannatavatele konkreetsetele elanikkonnarühmadele juurdepääs kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele, et vältida nende marginaliseerimist või institutsionaliseerimist. See hõlmab vaimse tervise teenuste laiendamist vaimse tervise üksuste kaudu dementsuse ja Alzheimeri tõvega patsientidele, samuti autistlikele patsientidele ning laste, noorukite ja noorte täiskasvanute vanuserühma kuuluvatele patsientidele, samuti vaimse tervise teenuseid sõltuvusega inimestele. Sellega kaasneb veebirakenduste arendamine ja vaimse tervise teenuste digiteerimine. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsember 2023.

Reform: Tervishoiusüsteemi organisatsioonireformid (meetme ID: 16756)

Selle reformi eesmärk on ratsionaliseerida haiglaravi protseduuride hüvitamist, 1) tugevdades Kreeka diagnoosipõhise kompleksteenuse süsteemi (DRG) instituuti (KETEKNY) ja 2) luues raamistiku, mis tagab usaldusväärsete ja kvaliteetsete menetluste ja tulemuslikkuse mõõtmise, mis on seotud patsientide ravi, tervishoiuvajaduste ja tervishoiuteenuste osutamisega, et toetada Kreeka tervishoiu kvaliteedi tagamise ametit (ODIPY) ja selle tegevust.



Riikliku tervisekaardi koostamine, mis kajastab tervishoiusüsteemi teenuste nõudlust ja pakkumist ning millega luuakse kvaliteedi hindamise raamistik, peaks tagama tervishoiusüsteemi suurema läbipaistvuse ja tõhususe. Reformi täiendatakse ka selektiivsete kirurgiliste operatsioonide ootenimekirja vähendamisega (34 000 pärastlõunaoperatsiooni (kirurgilised operatsioonid, mis toimuvad pärast riikliku tervishoiusüsteemi (NHS) tavapärast lahtiolekuaega). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Tervishoiutaristu (meetme ID: 16795)

Investeering hõlmab ulatuslikke meetmeid haiglate logistilise infrastruktuuri ajakohastamiseks kogu Kreekas, sealhulgas hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks ja uute meditsiiniseadmetega varustamiseks. Investeeringuga antakse riikliku tervishoiusüsteemi meditsiinitöötajatele ja õendustöötajatele vajalikud vahendid osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Tervise digiüleminek (DigHealth) (meetme ID: 16752)

Investeeringuga optimeeritakse tervishoiu kvaliteeti ja patsientide ohutust uute innovaatiliste teenustega, aidates samal ajal kontrollida tervishoiukulusid, tõkestades toodete ja ravimite liigset kasutamist, parandades haiglate juhtimist, patsientide kogemusi, riigihankemenetlusi ning parandades süsteemi funktsionaalsust, koostalitlusvõimet ja EOPYY (riiklik tervishoiuteenuste osutamise organisatsioon) digitaalset suutlikkust. Investeering hõlmab viie allprojekti rakendamist: riikliku digitaalse terviseloo täielik loomine ja kasutuselevõtt, vähiravi digitaalse ümberkujundamise programmi täielik kasutuselevõtt, riikliku telemeditsiinivõrgu (EDIT) suutlikkuse suurendamine, haiglate digivalmiduse parandamine ja EOPYY digiüleminek. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kiiritusravikeskuse loomine Ateena „Sotiria“ rindkerehaiguste haiglas (meetme ID: 16757)

Sotiria haiglas luuakse ja ehitatakse kiiritusravi keskus, mis aitab rahuldada vähipatsientide vajadusi ja rahuldada suurenenud nõudlust riigi kiiritusraviosakondade järele. See hõlmab uue kiiritusraviosakonna loomist, uut hoone infrastruktuuri ambulatoorse osakonna, kliinilise pädevuse keskuste ja eriravi üksuste majutamiseks, olemasolevate hoonete ühendamist (Mega Laikon & 300 Andron); hädaolukorra osakonna ühendamine kirurgiaosakonna ja muude hoonetega; kliinikute ja laborite, sealhulgas taristu ja seadmete renoveerimine. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kodutervishoiu ja koduhaigla süsteemide loomine (meetme ID: 16753)

Investeeringud on seotud koduhooldussüsteemi loomisega krooniliste puuetega patsientide sihtrühmadele. Koduhooldust toetavad paralleelselt ka tervishoiuüksused ning see puudutab lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid, kellel on rasked kroonilised terviseprobleemid, mis põhjustavad pikaajalist või püsivat puuet. See parandab patsientide elukvaliteeti, vabastades samal ajal vahendid riikliku tervishoiusüsteemi jaoks. Investeeringuga rakendatakse viit allprojekti: 1) vajaduste hindamise uuring, milles keskendutakse heade tavade väljaselgitamisele, vajaduste ja praeguse olukorra registreerimisele Kreekas ning koduhoolduse institutsionaliseerimise ettepaneku koostamisele; 2) telemeditsiini rakenduste rakendamine patsienditoe seirevahendina; 3) koduhoolduse kaudu ravitavate patsientide riikliku registri loomine ja rakendamine; 4) standardsete raviprotokollide ning kvaliteedi- ja ohutusstandardite kindlaksmääramine ning 5) kaheksa võrdlusobjekti (üks igast piirkondlikust tervishoiuasutusest) loomine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering: Projekt raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele hoone ehitamiseks Thessaloniki „Papanikolaou“ üldhaiglasse (meetme ID: 16793).

Investeeringuga nähakse ette uute hoonete ehitamine Papanikolaou haiglasse raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laborite majutamiseks, et hoida selle teenused vastavuses patsientide ravi suurenenud vajadustega (pahaloomulised hematoloogilised haigused) ning kasvava nõudlusega kaasaegsete ja tehnoloogiliste lahenduste järele; samuti ajakohastatakse olemasolevat hoonet laborite ja päevaraviüksuse üleviimiseks. Uus hoone peab vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).



Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Üldarstide reform (meetme ID: 16984)

Reformi eesmärk on suurendada personaalsete arstide süsteemi kuuluvate arstide arvu, et saavutada täielik elanikkonna hõlmatus ja viia lõpule rahvastiku registreerimine. Personaalarstid on üldmeditsiinile/peremeditsiinile spetsialiseerunud arstid ja internistid. Reformiga laiendatakse olemasolevate personaalsete arstide hulka, allkirjastades kõik praegused maapiirkondade arstid esimese aasta personaalsete arstidena ning avades uued samalaadsed esimese aasta ametikohad kõigis linna-, linnalähi- ja maapiirkondades, kus personaalsete arstide seas on veel lünki. Nende arstide jaoks kehtestatakse stimuleerimismehhanism, et jätkata tegutsemist üldarstidena ka pärast 1. aastat. See mehhanism hõlmab rahalisi stiimuleid ja eelisõigusi, et saada üldarsti või patoloogia elanikuks ja saada üldarsti sertifitseeritud arstiks. Lisaks suurendatakse üldmeditsiinis või patoloogias olemasolevate elukohakohtade koguarvu. Väravahoidmispõhine süsteem aktiveeritakse. Reformi rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta teiseks kvartaliks.

J.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Põhireform 7: Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine (ID: 16816)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

153

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Eesmärk

Tagasinõudmine – õigusaktide jõustumine

Muudetud õigusakti jõustumine, millega kehtestatakse riski jagamine ja siduvad eesmärgid minimaalseks tagasinõudmise vähendamiseks vastavalt kirjelduses esitatud ajakavale.

3. kv

2021

Tagasinõude arvutamisel riskijagamist käsitleva õigusraamistiku (esmase õigusakti) jõustumine, seades siduvaks eesmärgiks tagasinõude vähendamise järgmistel aastatel. Reformi eesmärk on vähendada tagasinõutavaid summasid vähemalt 50 000 000 euro võrra (2022), 150 000 000 euro võrra (2023), 300 000 000 euro võrra (2024) ja 400 000 000 euro võrra (2025) võrreldes 2020. aasta tasemega. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni tagasinõutavate summade sihipärase vähendamiseni.

154

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Tagasinõutud summa väheneb 50 000 000 võrra – 1. etapp

Tagasinõutud summa vähenemine võrreldes 2020. aasta tasemega (miljonites eurodes)

0

50

2. kv

2023

Jõustada varem vastu võetud tõhusust suurendavad meetmed, et vähendada 2022. aasta ravimite tagasinõudmist nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete ravimite puhul 50 000 000 euro võrra võrreldes 2020. aasta tasemega. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni 50 000 000 euro ulatuses.

155

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Tagasinõude vähenemine 150 000 000 - 2. etapp

Tagasinõutud summa vähenemine võrreldes 2020. aasta tasemega (miljonites eurodes)

0

150

2. kv

2024

Jõustada varem vastu võetud tõhusust suurendavad meetmed, et vähendada 2023. aasta ravimite tagasinõudmist nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete ravimite puhul 150 000 000 euro võrra võrreldes 2020. aasta tasemega, toetades tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni 150 000 000 euro ulatuses.

156

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Uurimis- ja andmefarmaatsiatooted

investeerimiskindlus 2021-23

Investeering (miljonites eurodes), mida rakendatakse tasaarvestuste kaudu, mis on samaväärne tagasinõutud summadega

150

250

2. kv

2024

Teha investeeringuid ravimite teadus- ja arendustegevusse summas 250 000 000 eurot. Investeeringuid tehakse tasaarvestustena, mille summa on samaväärne eelneva kolme aasta tagasimaksetega (100 000 000 eurot 2021. aastal, 75 000 000 eurot 2022. aastal, 75 000 000 eurot 2023. aastal) kuni kogusummani, mis ei ületa 250 000 000 eurot).

157

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Tagasinõudmine väheneb 300 000 000 võrra – 3. etapp

Tagasinõutud summa vähenemine võrreldes 2020. aasta tasemega (miljonites eurodes)

250

300

2. kv

2025

Jõustada varem vastu võetud tõhusust suurendavad meetmed, et vähendada 2024. aasta ravimite tagasinõudmist nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete ravimite puhul 300 000 000 euro võrra võrreldes 2020. aasta tasemega, toetades tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni 300 000 000 euro ulatuses.

158

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Tagasinõudmise vähendamine 400 000 000 võrra – 4. etapp

Tagasinõutud summa vähenemine võrreldes 2020. aasta tasemega (miljonites eurodes)

300

400

2. kv

2026

Jõustada varem vastu võetud tõhusust suurendavad meetmed, et vähendada 2025. aasta ravimite tagasinõudmist nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete ravimite puhul 400 000 000 euro võrra võrreldes 2020. aasta tasemega, toetades tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni 400 000 000 euro ulatuses.

Grupp 13: Parandada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust

●Tervishoiusüsteemi organisatsioonireformid (ID: 16756)

●Vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonna reform (ID: 16820)

●Esmatasandi tervishoiusüsteemi reform (ID: 16755)

●Riikliku rahvatervise ennetusprogrammi „Spiros Doxiadis“ rakendamine (ID: 16783)

●Üldarstide reform (ID: 16984)

Järjekorranumber

Seotud meede

(Reform või investeering)

Eesmärk/

Siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad

(sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

 

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

159

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Esmase tervishoiusüsteemi reform

Eesmärk

Esmatasandi tervishoiuperearstide õppekavade aktiveerimine

Tõend peremeditsiini valdkonna kõigi hiljuti käivitatud akadeemiliste õppekavade kursuste alustamise kohta ja peremeditsiini mooduli lisamise kohta kõikidesse meditsiini õppekavadesse.

4. kv

2022

Laiendada aktiivsete akadeemiliste õppekavade arvu peremeditsiinis vähemalt 75 %-le Kreeka meditsiinikoolidest ning lisada kõikidesse meditsiini õppekavadesse peremeditsiini kohustuslik moodul. See hõlmab mõjutatud ülikoolide dokumentatsiooni, milles tuuakse esile kraadide uus struktuur: 1) hiljuti loodud õppekavad ja 2) perearstide kohustusliku mooduli lisamine olemasolevatesse õppekavadesse).

160

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16820_Reform vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonnas

Siht

Vaimne tervis – avatud 50 ühikut – etapi 1 teine etapp

Lõpuleviidud ja toimivate vaimse tervise üksuste arv

0

50

4. kv

2022

50 vaimse tervise üksuse loomine ja täielik toimimine (rakendatakse olemasolevate üksuste renoveerimise kaudu), mida toetab riiklik vaimse tervise toetamise strateegiline kava (kokku 106 vaimse tervise üksusest)

161

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Esmase tervishoiusüsteemi reform

Eesmärk

Esmatasandi tervishoid – lepingute sõlmimine tervishoiukeskustega

Lepingute sõlmimisest teatamine.

2. kv

2024

Teade lepingute sõlmimise kohta, mille tervishoiuministeerium on saatnud töövõtjatele vähemalt 156 tervisekeskuse renoveerimiseks (50 % kõigist tervisekeskustest Kreekas), mida uuendatakse energiatõhusa renoveerimise ja energiatõhusate meetmete abil seoses avaliku taristu ja meditsiiniseadmetega. Lepingu sõlmimise teatele lisatakse näidisleping, milles määratakse kindlaks lõpuleviimise ajakava, mis hõlmab 2025. aasta 4. kvartali lõpuleviimise kuupäeva, ning aruanne, milles tuuakse välja tehtavate tööde põhijooned.

162

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16820_Reform vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonnas

Siht

Vaimne tervis – avatud 106 ühikut – etapi 2 teine etapp

Loodud või renoveeritud vaimse tervise üksuste arv

50

106

4. kv

2023

25 uue vaimse tervise üksuse loomine ja tegevuse alustamine ning 31 olemasoleva vaimse tervise üksuse renoveerimine, mida toetab riiklik strateegiline kava vaimse tervise toetamiseks, samuti veebirakenduste arendamine ja vaimse tervise teenuste digitaliseerimine (mis koosneb vaimse tervise üksuste digikaardist ja vaimse tervise teenuseid osutavate mittetulundusüksuste järelevalve digiplatvormist)

163

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid

Eesmärk

Tervishoiusüsteem – finaliseerida Kreeka DRG instituut KETEKNY ja uus tervishoiu kvaliteedi tagamise amet ODIPY (v. a koolitus)

Tõendid allprojektide 1, 2, 3, KETEKNY ja ODIPY allprojektide 1, 2, 3 ja 5 lõpuleviimise kohta, esitades eespool nimetatud tulemused ja renoveerimise (ODIPY allprojekt 5) kohta aruande hoonete renoveerimise lõpuleviimise kohta.

2. kv

2025

Viia lõpule koostalitlusvõime laiendamine, rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni katseprojekt (ICD) ja Kreeka meditsiiniprotseduuride klassifikatsiooni (ETIP) meditsiinilise kodeerimise konsultatsiooniplatvormid ning finants- ja raamatupidamisandmete kogumise platvormi katseprojekt (allprojektid 1, 2, 3 KETEKNY) ning riiklik strateegia ja kavandatud õigusraamistik kvaliteedi tagamise, patsiendi ohutuse ja patsientide tervishoiuteenuste osutamises osalemise kohta; riiklik tervisekaart; riiklik strateegia ja kavandatud õigusraamistik tervishoiu- ja ohutuspoliitika kvaliteedi ning tuberkuloosihaigla (Spiliopouleio) hoone renoveerimise kohta, mida kasutatakse tervishoiu kvaliteedi tagamise riikliku organisatsiooni (ODIPY) ja Kreeka tervishoiu keskasutuse (KESY) peakorterina.

164

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid

Siht

Tervishoiusüsteem – KETEKNY ODIPY läbinud koolituse

Nende tervishoiutöötajate arv, kes on läbinud koolitusprogrammid ja kes on kliinilise kodeerimise, arvete esitamise ja vastavushindamise käigus ametlikult sertifitseeritud

0

4 500

2. kv

2025

4 500 tervishoiutöötaja koolitamise ja sertifitseerimise lõpuleviimine kliinilise kodeerimise ja arvete esitamise (allprojekt 4 KETEKNY) ja uuel ühisel hindamisraamistikul (allprojekt 4 ODIPY) põhineva vastavushindamise (allprojekt 4 ODIPY) valdkonnas proportsionaalselt KETEKNY ja ODIPY jaoks kindlaks tehtud vajadustega.

164a

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16 756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid

Siht

Kirurgiliste ootenimekirjade vähendamine

Lõpetatud kirurgiliste operatsioonide arv patsientidel, kes on viibinud kauem kui neli kuud.

0

34 000

4. kv

2025

Mahajäämuse vähendamine vähemalt poole võrra nende patsientide pooleliolevate kirurgiliste operatsioonide koguarvust, kes on ühtses digitaalses kirurgianimekirjas olnud kauem kui neli kuud (tuginedes nimekirja staatusele 16. oktoobri 2024. aasta seisuga). See hõlmab 34 000 operatsiooni lõpetamist patsientidele, kes ootasid kauem kui neli kuud, sealhulgas vähemalt 26 000 operatsiooni kauem kui 8 kuud ootavatele patsientidele.

165

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16783_Riikliku rahvatervise ennetusprogrammi „Spiros Doxiadis“ rakendamine

Eesmärk

Spirose riiklik rahvatervise ennetusprogramm „Spiros Doxiadis“ – kõik projektid on lõpule viidud

Tõendid kõigi projektide lõpuleviimise kohta, mida tõendavad aruanded kõigi valdkondade kohta (riigi tervishoiusüsteemi esmane, teisene, kolmanda taseme ja funktsionaalne ajakohastamine), mis hõlmavad iga meetmega hõlmatud kõiki meetmeid ja elanikkonda.

4. kv

2025

100 % rahvatervise ennetuse riikliku programmi „Spiros Doxiadis“ projektide lõpuleviimine

1. Esmane ennetamine: millest annab tunnistust aruanne i) füüsilise õppuse ja tervisliku toitumise edendamise riikliku programmi, ii) riikliku alkoholiprogrammi, iii) riikliku vaktsineerimisprogrammi, iv) laste psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks võetavate sekkumismeetmete ja v) hambaarstide ennetamise kohta.

2. Sekundaarne ennetamine: millest annab tunnistust aruanne i) väga levinud haiguste varaseks avastamiseks mõeldud riikliku sõeluuringuprogrammi, ii) sünnieelset ennetamist käsitleva riikliku süsteemse programmi ja sünnieelse kontrolli rakendamise kohta.

3. Kolmanda taseme ennetus: seda tõendavad uuringud vähi Palliatiivse ravi riikliku strateegia ja õigusraamistiku kohta.

4. Rahvatervise süsteemi funktsionaalne ajakohastamine: nagu näitavad aruanded i) rahvastiku tervise seiresüsteemi funktsionaalse ümberkorraldamise rakendamise kohta, ii) riiklike tervishoiuteenuste tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, iii) hädaolukordadele ja ohtudele reageerimise kiirreageerimismehhanismide tõhususe kohta, iv) keskkonnatervise mehhanismide tõhususe parandamise kohta, v) osutatavate teenuste kvaliteedi ja teadusliku kehtivuse parandamise kohta, vi) rahvatervise infotehnoloogilise korralduse kohta, vii) avatuse kohta.

166

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Keskkonnasõbralikud investeeringud – esmatasandi tervishoiusüsteemi reform

Siht

PHC – täielikult renoveeritud tervisekeskused

Selliste tervisekeskuste arv (vähemalt), kus taristu renoveerimine on täielikult lõpule viidud ja keskused toimivad

0

156

4. kv

2025

Vähemalt 156 tervisekeskuse (50 % kõigist tervisekeskustest Kreekas) taristu renoveerimise lõpuleviimine energiatõhususe parandamiseks. Esmatasandi arstiabi haldusliku ja organisatsioonilise ümberkorraldamise lõpuleviimine, rakendades vähemalt 280 arsti jaoks mõõdetavate eesmärkidega haldusmudelit. Tervishoiutöötajate hariduse ja koolituse laiendamise edukas lõpuleviimine 10 000 esmatasandi tervishoiutöötajale. Koolitusprogrammi eesmärk on täiendada meditsiinitöötajaid, tutvustada neile uusimaid meetodeid ning kasutada tipptasemel tehnoloogiat ja meditsiiniseadmeid. Krooniliste haiguste raviüksuste arendamine 312 tervisekeskuses ja esmatasandi tervishoiukeskustega seotud detsentraliseeritud esmatasandi tervishoiuüksuses.

335

10-3.3. Parandada tervishoiu vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust – 16984_Üldarstide reform

Eesmärk

Üldarstide reform – õigusaktide jõustumine

Selliste õigusaktide jõustumine, milles sätestatakse maaarstide personaalsete arstide süsteemi registreerimise põhielemendid, sarnaste ametikohtade avamine linna-, linnalähi- ja maapiirkondades ning stiimulite mehhanism

1. kv

2024

Selliste õigusaktide jõustumine, milles sätestatakse maaarstide eraarstide süsteemi registreerimise põhielemendid, mis avavad uusi sarnaseid ametikohti linna-, linnalähi- ja maapiirkondades, kus personaalseid arste endiselt napib, ning stimuleerimismehhanismi, sealhulgas: a) finantsstiimulid ja b) eelisõiguse andmine üldarsti või patoloogia elanikuks saamiseks ning üldarsti tunnistuse saamiseks. Lisaks suurendatakse üldmeditsiinis või patoloogias olemasolevate elukohakohtade koguarvu 1 700 ametikoha võrra.

336

10-3.3. Parandada tervishoiu vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust – 16984_Üldarstide reform

Eesmärk

Üldarstide reform – rahvastiku registreerimine

100 % rahvastiku registreerimine ja väravahoid

2. kv

2025

Kõik tingimustele vastavad kodanikud peavad olema registreeritud üldarsti juures. Väravahoidmispõhine süsteem aktiveerub nii, nagu on kirjeldatud MD-s. Γ1α/Γ.Π.οικ. 34694 (ELT L 3010, 15.6.2022, mille kohaselt üldarstid on patsiendi ravi esmaseks kontaktpunktiks ja esmaseks koordinaatoriks ning annavad patsiendile loa juurdepääsu erihooldusele riiklikes teise ja kolmanda taseme tervishoiu struktuurides, välja arvatud kiireloomulised juhud, kus kohaldatakse patsiendi triaažiprotsessi.



Grupp 14: Infrastruktuuri- ja digimeetmed tervishoiusüsteemi ajakohastamiseks ja ajakohastamiseks

●Tervise digiüleminek (ID: 16752)

●NHSi haiglate renoveerimine ja taristu uuendamine (ID: 16795)

●Raadioteraapiakeskuse asutamine Ateena rinnahaiguste haiglas (ID: 16757)

●Projekt raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele hoone ehitamiseks Thessaloniki „Papanikolaou“ üldhaiglasse (ID: 16793)

●Kodutervishoiu ja koduhaigla süsteemide loomine (ID: 16753)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

167

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)

Eesmärk

Tervishoiu digiüleminek riiklik digitaalne terviseregister (1. allprojekt) Aruanne, milles tõendatakse järgmiste peamiste elementide täitmist:

Allprojekt 1 (digitaalsed terviseandmed – vt kirjeldus)

2. kv

2024

Tervishoiusüsteemi digiüleminekut toetava 1. allprojekti vähemalt kõigi järgmiste elementide lõpuleviimine (täielik loomine ja rakendamine), nii et riiklik digitaalne tervisekaart oleks toimiv: 1) kliinilised dokumendid, 2) terminoloogiateenused, 3) riiklik e-tervise koostalitlusvõime raamistik, 4) kõigi laboritulemuste kogumine e-tervise registrisse, 5) tühjendamiskirjade kogumine).

168

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)

Eesmärk

Digiüleminek – vähi digiprogramm – 2. allprojekt

Allprojekti nr 2 (tugevdajate digitaalse tervise programm – vt kirjeldus) kõigi põhiosade täitmist tõendav aruanne ja allprojekti nr 1 täielik lõpuleviimine

2. kv

2025

Riikliku digitaalse terviseloo täielik kasutuselevõtmine (allprojekti nr 1 täielik lõpuleviimine), sealhulgas patsiendi põhiandmete platvorm, kasutaja identimis- ja autentimissüsteem, süsteemi internetiportaal, kasutajaliidese koostalitluse allsüsteem, esmatasandi arstiabi meditsiiniandmete integreerimine, patsiendi nõusoleku rakendamine, allsüsteem BI ja vähktõve digitaalse tervise põhielementide lõpuleviimine (allprojekt 2), millega toetatakse tervishoiusüsteemi digiüleminekut. Need nõuavad vähemalt järgmiste elementide täielikku loomist ja rakendamist: 1) riiklik digitaalne terviseregister ja 2) vähiravi infosüsteem (süsteem sisaldab keemiaravi raviprotokolle, millest 36 on juba väljatöötamisel), 3) patsiendiregistrid, 4) riikliku vähiregistri rakendamine. Peale selle peab vähiravi infosüsteem olema paigaldatud vähemalt 8 haiglasse (12st).

169

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16753 – Koduhooldus ja koduhaigla süsteemid

Eesmärk

Koduhooldus – üksuste avamine

Aruanded, mis tõendavad koduhooldusteenust osutava 8 tegevusüksuse avamist ja kõigi asjakohaste allprojektide lõpuleviimist

2. kv

2025

8 personali- ja tegevusüksuse loomine koduhooldusteenuste osutamiseks (2 Ateenas, 1 Thessalonikis, 1 Alexandroupolises, 1 Patras, 1 Ioanninas, 1 Iraklionis ja 1 Larisas) ning järgmiste allprojektide lõpuleviimine:

a) Praeguse olukorra ja vajaduste hindamise uuring (1. allprojekt)

b) telemeditsiinirakendus: paigaldatavad ja käitatavad seadmed ja varustus koduhoolduse katsekeskuse jaoks, sealhulgas koolitus (2. allprojekt)

c) riiklik register koduhoolduse kaudu ravitavate patsientide kohta (3. allprojekt)

d) standardsete raviprotokollide ning kvaliteedi- ja ohutusstandardite kindlaksmääramine (allprojekt 4)

170

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16795_NHS haiglate renoveerimine ja infrastruktuuri ajakohastamine

Eesmärk

NHSi infrastruktuuri ajakohastamise lõpuleviimine

Aruanne, mis tõendab NHSi haiglate renoveerimise ja infrastruktuuride uuendamise taristutööde lõpuleviimist.

4. kv

2025

Ehituse ja taristu uuendamise lõpuleviimine, sealhulgas elektromehaaniline ja elektrotehniline taristu, majutuskohad ja taristu koos mugavustega, meditsiiniseadmed ja -seadmed, ning lepingute sõlmimine teenustaseme kokkulepete ja rajatiste haldamise kohta kõigi 80 mõjutatud haigla jaoks seitsmes piirkonnas.

171

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16757_Kiiritusravikeskuse loomine „Sotiria“ rindkerehaiguste haiglas

Ateena Haigla

Eesmärk

Sotiria kiiritusravikeskus

täitmine

Aruanne, mis tõendab kiiritusravikeskuse rajamiseks vajalike infrastruktuuritööde lõpuleviimist

Ateena rindkerehaiguste haiglas „Sotiria“.

4. kv

2025

Sotiria haigla uue kiiritusravi osakonna ja uue hoonetaristu valmimine; infrastruktuuri uuendamine, sild hädaolukorra osakonna ühendamiseks kirurgiaosakonna ja muude hoonetega; laboriosakondade ja kliinikute renoveerimine.

172

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16793_Projekt raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele hoone ehitamiseks Thessaloniki „Papanikolaou“ üldhaiglasse

Eesmärk

Papanikolau haigla lõpetamine

Aruanne raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele mõeldud hoone ehituse taristutööde lõpuleviimisest.

4. kv

2025

Kõigi spetsialiseerunud laborite ja spetsiaalse õendusüksuse uue kolmekorruselise hoone valmimine; olemasoleva hoone alumise korruse ümberehitamine nii, et ambulatoorsetel kliinikutel oleks piisavalt ruumi ja Papanikolaou haigla päevahoiuks ning et saavutataks primaarenergia nõudlus, mis on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue (liginullenergiahoone, riiklikud direktiivid).

173

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)

Eesmärk

Digiüleminek – kõik allprojektid on lõpule viidud

Aruanne, milles kinnitatakse viie tervishoiusüsteemi digiüleminekut toetava allprojekti lõpuleviimist ja täielikku rakendamist, hõlmates iga allprojekti kõiki elemente.

4. kv

2025

Kõigi kavandatud meetmete lõpuleviimine, et rakendada viit (5) allprojekti, millega toetatakse tervishoiusüsteemi digiüleminekut:

a) riiklik digitaalne patsiendi tervisekaart (1. allprojekt)

b) vähiravi digitaalse ümberkujundamise programm, mis hõlmab patsiente

registrid (allprojekt 2)

c) telemeditsiin, sealhulgas telemeditsiinijaamad, uus taristu, vahendid (allprojekt 3)

d) haigla digitaalne valmisolek, sealhulgas: elektroonilised tervisekaardisüsteemid, meditsiiniseadmete inventarinimestik, DRG rakendamine, 4e-retsept haiglapatsientidele/raviprotokollide kohaldamine haiglakeskkonnas, e-broneerimise süsteem, riikliku hädaabikeskuse (EKAB) ja ravimiameti (EOF) digitaalne ajakohastamine, (allprojekt 4)

e) EOPYY (riiklik tervishoiuteenuste osutamise organisatsioon) integreeritud infosüsteemi kõigi elementide lõpuleviimine, kõik kulude haldamise ja järelevalve elemendid, tervishoiuteenuse osutajatele ja kodanikele osutatavate digiteenuste kõik elemendid, kõik andmehalduse elemendid, analüüs, koostalitlusvõime ja 250 ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) litsentsi ostmine finantsjuhtimissüsteemi jaoks; kliiring (allprojekt 5).

K. KOMPONENT 3.4. PARANDADA JUURDEPÄÄSU TÕHUSALE JA KAASAVALE SOTSIAALPOLIITIKALE

Kreeka majanduse elavdamise ja kriisilahenduse kava selle osa eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, toetades samal ajal naiste osalemist tööturul. Suur osa komponendist on ette nähtud alusharidusele ja lapsehoiule, eelkõige toetustena 1 000 uue lastehoiuasutuse loomiseks omavalitsusüksustes. Kava võimaldab ka tööturul aktiveerimismeetmeid haavatavatele rühmadele, sealhulgas garanteeritud miinimumsissetuleku saajatele, pagulastele, kodututele, romadele ja autismispektri häire all kannatavatele inimestele. Kava põhielemendid on ka ulatuslik koolitusprogramm väikeettevõtjatele mitmekesisusest teadlikkuse suurendamiseks ja mitmed väikesed katseprojektid, nagu laste deinstitutsionaliseerimine, puuetega inimeste toetamine ja sotsiaaleluasemed. Komponent on kooskõlas riigipõhiste soovitustega tööturu ja sotsiaalpoliitika kohta (riigipõhised soovitused 2/2020 ja 1/2019) ning investeeringute kohta (riigipõhised soovitused 3/2020 ja 2/2019). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

K.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Lastekaitse (meetme ID: 16919)

Meede hõlmab 3 kuu kuni 4 aasta vanuste laste õppekava ja haridusprogrammi reformi, mille eesmärk on edendada nende kognitiivset arengut. Reformiga kaasnevad investeeringud 3 000 lastehoiukeskuse õppematerjalidesse ja kognitiivse arengu hindamise vahenditesse. Meede hõlmab ka investeeringuid, mis võimaldavad a) raske puudega (üle 67 %) ja/või raske vaimse häirega alaealiste paigutamist professionaalsetesse kasuperedesse; b) kuni 26-aastaste noorte üleviimine lastekaitseüksustest toetatud iseseisva eluga korteritesse deinstitutsionaliseerimise, oskuste arendamise ja tööalase konkurentsivõime parandamise eesmärgil; lasteaia loomine või laiendamine 2-kuu kuni 2,5-aastastele lastele (lasteaiad); ning d) teadus-, tehnoloogia-, inseneri- ja matemaatikakeskuste (STEM-keskused) loomine 12–15-aastastele lastele. Reform ja investeeringud viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Puue (meetme ID: 16904)

Reform koosneb kahest allprojektist, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste puhul sotsiaalset kaasatust, iseseisva elu võimalusi, tööalast konkurentsivõimet ja varajast sekkumist. Need allprojektid on eelkõige seotud a) puuetega inimeste iseseisva elu edendamisega, liikumis- ja meelelise puudega inimeste juurdepääsu ja tugitaristuga, puuetega inimeste iseseisva toimetuleku toetamisega, sealhulgas abikõlblikkuse hindamisega, mis põhineb nii puude meditsiinilisel kui ka funktsionaalsel hindamisel valdkondadevahelise hindamiskomitee poolt: esialgne katseprogramm ja sellele järgnev riiklik kasutuselevõtt; b) autismispektri häiretega inimeste sotsiaalse kaasamise ja varajase sekkumise toetamine (katseprogramm). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.



Investeering: Sotsiaalne integratsioon (meetme ID: 16922)

See investeering koosneb kolmest allprojektist.

1)Kõige haavatavamate rühmade sotsiaalsel taasintegreerimisel keskendutakse kõige haavatavamate rühmade (tagatud miinimumsissetuleku saajad, romad ja kodutud) toetamisele, seades eesmärgiks nende (taas)integreerimise tööturule.

2)Eakate ja puuetega inimeste digikoolitus hõlmab uue tehnoloogia tundmaõppimist, tutvustamist ja õpetamist, peamiselt seoses digitaalse teabe, suhtluse ning internetipõhiste ja sotsiaalmeedia oskustega (nt elektrooniliste maksete tegemine, taotluste esitamine digitaalsete platvormide kaudu, sotsiaalmeedia kasutamine).

3)Sotsiaalelamumajandus keskendub eluasemetoetuse pakkumisele kõige haavatavamatele rühmadele, keda ohustab kodutus või kes on kodutud.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Sotsiaalabisüsteemi digiüleminek (meetme ID: 16925)

Investeeringuga töötatakse välja digitaalsed vahendid, mis võimaldavad järgmist: 1) kodanike juurdepääsu lihtsustamine sotsiaalhooldusteenustele ja -hüvitistele, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele, 2) vajaduste parem kindlakstegemine, et vältida ressursside raiskamist ja eraldada sotsiaalabi eelarvet võimalikult õiglaselt, 3) avaliku ja erasektori sotsiaalhooldusteenuste osutajate tõhusam järelevalve ning 4) avalike hoolekandeasutuste teenuseosutajate oskuste täiendamine või ümberõpe.

Investeering koosneb järgmistest allprojektidest: a) sotsiaalkaitse ühtse digitaalse juurdepääsu portaali loomine, mis integreerib olemasolevad rahalised sotsiaalabihüvitised elektrooniliste taotlusvormide kaudu ühtsesse digitaalsesse portaali; b) luua puudega inimeste toetusi käsitlev riiklik ühtne kontaktpunkt, mis võimaldab hüvitise saajatele veebipõhist juurdepääsu isikuandmetele ja hüvitistele ning väljastab tõendeid; c) puudega inimestele kaardi loomine; d) ühtse sotsiaaltoetuste maksmise asutuse (OPEKA) digiüleminek; e) sotsiaalteenuste osutajatele digitaalse koolituse pakkumine; f) sotsiaalkaitseteenustega seotud avaliku kinnisvara täieliku nimistu koostamine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Sotsiaaltoetuste optimeerimine (meetme ID: 16726)

Reform koosneb järgmistest osadest:

1)Sotsiaaltoetuste maksmiseks ettemaksekaartide kasutuselevõtmine, mida pakuvad ühtne sotsiaaltoetuste maksmise asutus (OPEKA) ja riiklik tööturuasutus (OAED).

2)Toetusesaajatele stiimulite pakkumine ettemaksekaartide kasutamiseks konkreetsete kaupade ja teenuste ostmiseks

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Mitmekesisusteadlikkus (meetme ID: 16685)

Investeering koosneb kahest omavahel seotud allprojektist, mille eesmärk on suurendada teadlikkust mitmekesisusest: a) väikeettevõtete töötajatele mõeldud mitmekesisuse koolitusprogrammide väljatöötamine ja pakkumine, et võidelda mitmekesisuse kõigi mõõtmete diskrimineerimise vastu töökohal; b) konkreetse mehhanismi väljatöötamine asjakohaste statistiliste andmete kogumiseks võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta.

Suurendatakse töö- ja sotsiaalministeeriumi tegevüksuseks oleva võrdõiguslikkuse vaatluskeskuse rolli, et koostada põhjalikke aruandeid võrdsete võimaluste olukorra kohta. Töötatakse välja mitmekesisus- ja kaasamistavasid edendavate ettevõtete/organisatsioonide sertifitseerimis- ja auhinnasüsteem. Reform ja investeeringud viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.

Investeering: Edendada pagulaste integreerimist tööturule (meetme ID: 16688)

Investeeringu eesmärk on edendada pagulaste integreerimist tööturule. Selleks rakendatakse praktikat, mis aitab pagulastel omandada töökogemust ja hõlbustab nende edasist integreerimist tööturule. Projekt viiakse kooskõlla partnerluslepingu projektiga (2021–2027) ning see täiendab muid ELi fonde ja projekte. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Rände- ja varjupaigasüsteemi digiüleminek (meetme ID: 16763)

Investeeringu rakendamise tulemusel paraneb märkimisväärselt asjaomastele toetusesaajatele osutatavate teenuste kvaliteet. Rände- ja varjupaigasüsteemi digitaliseerimise kaudu käsitletakse järgmisi kriitilisi küsimusi

1)pagulasvoogudega seotud menetluste kogu elutsükli ühtne haldamine alates esimesest vastuvõtust kuni varjupaigataotluse läbivaatamise lõpuleviimiseni;

2)integreeritud reaalajas teabe kogumine kõigi asjaomaste asutuste poolt;

3)riiki sisenevate isikute turvaline ja kehtiv tuvastamine menetluste abil, mis hõlmavad biomeetriliste andmete saamist ja nn aruka ID-kaardi väljastamist, ning

4)veebi- & mobiilirakendus pagulastega suhtlemiseks.

Investeering võimaldab ka luua integreeritud tulekahjude avastamise ja varajase hoiatamise süsteemi Lesbosel Vastria metsaalal, kus asub pagulaslaager.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform: Sotsiaalne ja taskukohane elamumajandus (meetme ID: 16402)

Reformi eesmärk on parandada madala sissetulekuga leibkondade juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele eluasemele ning suurendada haavatavate rühmade juurdepääsu sotsiaaleluruumidele. Reform koosneb kahest osast: i) riikliku eluasemestrateegia vastuvõtmine ja ii) seaduse 5006/2022 seadusandlikud muudatused.

Esimene element on riikliku eluasemestrateegia vastuvõtmine, mis hõlmab eluasemeturu toimimise analüüsi ja eluasemevajaduste üksikasjalikku kaardistamist elanikkonnarühmade kaupa (s.t elanikkonnarühmad, kellel on eristav eripära, nagu vanus, kasutatav sissetulek, perekonna koosseis piirkondlikul tasandil, maa- või linnapiirkondades, väike- või suurlinnades), sealhulgas noored ja lastega pered. Strateegia vastuvõtmisele järgneb avalik konsultatsioon.

Teine element on seaduse 5006/2022 muutmine. Seadusandlike muudatuste eesmärk on ühtlustada avaliku omandi vastastikuse vahetamise programmi („Kinoniki antiparochi“) ning motiveerida erasektori kinnisvaraarendajaid investeerima sotsiaaleluruumidesse ja taskukohastesse eluasemetesse. Erasektori kinnisvaraarendajaid kutsutakse läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus üles arendama või renoveerima riigi omandis olevat kinnisvara.

Reformiga ergutatakse erasektori kinnisvaraarendajaid investeerima riigi omandis oleva kinnisvara uude ehitamisse või renoveerimisse, andes osa arendatavast kinnisvarast üle ja võimaldades neid kasutada, sealhulgas ärilistel eesmärkidel, muutes osa kinnisvarast sotsiaaleluruumideks ja taskukohasteks eluasemeteks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.

K.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Grupp 15: Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale

●Lastekaitse (ID: 16919)

●Puue (ID: 16904)

●Sotsiaalhüvitiste optimeerimine (16726)

●Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed (16402)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

174

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue

Eesmärk

Isikliku abistaja puudeid käsitlev seadus ja esimese etapi katsekava kasutuselevõtmine

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine (Euroopa Liidu Teataja viide) ning personaalse abi kava taotluskutse avaldamine.

1. kv

2022

Isiklik abi: Seaduse jõustumine, et võimaldada puudega inimeste hoolduse deinstitutsionaliseerimist, ning kutse esimeses etapis katseprojektis osalemiseks, mis hõlmab nii puude meditsiinilisel kui ka funktsionaalsel hindamisel põhinevat toetuskõlblikkust multidistsiplinaarse hindamiskomisjoni poolt  

174a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue

Eesmärk

Juurdepääsetavus ja tugitaristu, aktiivsündroomi põdevate inimeste sotsiaalne kaasatus, varase lapsepõlve sekkumised

Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaministeeriumi aruanne projektide a, b ja c lõpuleviimise kohta

4. kv

2025

Järgmiste projektide lõpuleviimine: 

a) juurdepääsetavus ja tugitaristu eramajades, töökohtades ja avalikes hoonetes, mis on valitud projektikonkursi kaudu, et hõlbustada juurdepääsu liikumis- ja meelepuudega inimestele;

b) autismispektri häiretega inimeste nõustamine, töönõustamine ja lühiajaline tööhõivetoetuste programm, mis valitakse välja kutse kaudu, et toetada nende sotsiaalset kaasatust  

c) Meetmed varases lapsepõlves (terapeutilised/haridusprogrammid) lastele, kes valitakse välja konkursikutse kaudu.  

175

11-3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16726 Sotsiaalhüvitiste optimeerimine

Eesmärk

Sotsiaalhüvitised optimeerimine, ettemaksekaardid

OPEKA ja OAEDi aruanne, milles kinnitatakse ettemaksekaartide kasutuselevõtmise lõpuleviimist nende kahe teenistuse pakutavate sotsiaaltoetuste maksmiseks

2. kv

2024

Ühtse sotsiaaltoetuste maksmise ameti (OPEKA) ja riikliku tööhõiveameti (OAED) pakutavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ettemaksekaartide kasutuselevõtu lõpuleviimine

175a

11-3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16726 Sotsiaalhüvitiste optimeerimine

Eesmärk

Sotsiaaltoetuste optimeerimise ettemaksekaardid

Õigusaktide jõustumine

4. kv

2024

Selliste õigusaktide jõustumine, millega stimuleeritakse toetusesaajaid kasutama ettemaksekaarte konkreetsete kaupade ja teenuste ostmiseks.

176

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue

Eesmärk

Isikliku abistaja puude hindamise teise etapi lõpuleviimine

Esitada koos statistilise lisaga, mis tõendab, et kaks katsekava on täidetud vähemalt 1800 toetusesaajaga.

Katsekava ja hindamissüsteemi hindamisaruanne koos täieliku statistika ja soovitustega.

4. kv

2024

Isikliku abistamise katseprogrammi teise etapi, sealhulgas puude funktsionaalse hindamise lõpuleviimine; ning

Isikliku abiprogrammi meditsiinilise ja funktsionaalse puude hindamise süsteemi tõhususe hindamise lõpuleviimine ja selle võimalik laiendamine.

177

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse

Siht

Alaealiste deinstitutsionaliseerimine: puudega elukutselise kasuhooldaja läbimine

Elukutseliste kasuhooldajate hoole alla paigutatud alaealiste arv

0

100

4. kv

2024

100 raske puudega alaealise (määratletud puude määraga üle 67 %) ja/või raskete psüühikahäiretega (kes elavad praegu hoolekandeasutustes) paigutamine kutseliste asendushooldajate hooldamisse.

178

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse

Siht

Iseseisva eluga korterid kuni 26-aastaste isikute deinstitutsionaliseerimiseks

Poolsõltumatutesse eluruumidesse paigutatud kuni 26-aastaste inimeste arv

0

200

4. kv

2024

1) 200 kuni 26-aastase isiku paigutamine, kes praegu elavad hoolekandeasutustes korterites ja toetavad elamist.

2) jätkusuutliku toimetuleku võime ja -võime arendamine; järkjärguline iseseisvus, mille eesmärk on sujuv üleminek täiskasvanuikka; valmisolek tööturule integreerumiseks

179

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue

Eesmärk

Personaalse abi puudega inimeste kava riiklik kasutuselevõtt.

Riiklikku kasutuselevõttu käsitlevate esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine. Esitada koos statistilise lisaga, mis tõendab, et kasutuselevõtt on lõpule viidud.

2. kv

2025

Personaalse abi puudega inimeste kava kasutuselevõtt kogu riigis, sealhulgas meditsiinilise ja funktsionaalse hindamise protsess

180

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse

Siht

Lastehoiukeskuste personali komplekteerimine

Lastehoiuasutuste arv

12 500

32 500

2. kv

2025

Vähemalt 20 000 uue lastehoiuasutuse valmimine ja töötajate värbamine

Toetust saavad üksused esitavad hüvitise saamiseks kõik vajalikud dokumendid. Väliskontrolörid kontrollivad kulusid ning teevad auditikontrolle ja külastusi, et kontrollida, kas uued kohad on loodud.

180a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse

Eesmärk

Õppekava reform

Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaministeeriumi aruanne projektide lõpuleviimise kohta ja b

4. kv

2025

a) 3 kuu kuni 4-aastaste imikute õppekava ja haridusprogrammi reformi lõpuleviimine (katseline rakendamine 90 lastehoiukeskuses).  

b) Lastekeskuste õppematerjalide ja kognitiivse arengu hindamise vahendite 2 700 tegevuskomplekti investeeringute lõpuleviimine.  

c) 135 teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikakeskuse loomine 12–15aastastele lastele loometegevuseks. 

181

11–3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16402_Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed

Eesmärk

Riiklik eluasemestrateegia

Eluasemestrateegia heakskiitmine ministrite kabineti poolt

1. kv

2026

Tervikliku riikliku elamumajandusstrateegia vastuvõtmine, mis hõlmab järgmist:

-Eluasemeturu toimimise analüüs.

-Elamufondi kaardistamine piirkondlikul tasandil, sealhulgas eraomandid, mis ei ole hõivatud, ja riigi omandis olevad kinnisvarad, mis on või võivad muutuda kättesaadavaks sotsiaaleluruumide jaoks, koos eluasemehindade muutuste ja neid määravate tegurite analüüsiga, mida toetavad statistilised andmed ja näitajad;

-Eluasemevajaduste analüüs elanikkonnarühmade kaupa (st elanikkonnarühmad, kellel on erinevad omadused, nagu vanus, kasutatav sissetulek, perekonna koosseis, kohaliku ja piirkondliku tasandi, maa- või linnapiirkondade, väike- või suurlinnade tasandil);

-Eri poliitikameetmete üksikasjad, sealhulgas iga vastutava asutuse, eelarve ja rahastamisallika, prioriseerimise ja eeldatavate toetusesaajate kohta;

-Strateegia rakendamise ja tulevase ajakohastamise eest vastutava juhtimisstruktuuri kirjeldus ning rakendamise ajakava kirjeldus.

181a

11–3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16402_Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed

Eesmärk

Seaduse 5006/2022 muutmine

Eluasemeseadust 5006/2022 muutva õigusakti jõustumine

1. kv

2025

Jõustub õigusakt, millega muudetakse seadust 5006/2022, et anda erasektori arendajatele, kes investeerivad riigi omandis oleva kinnisvara uude ehitamisse või renoveerimisse, võimalus saada osa kinnisvarast omandisse, muutes osa kinnisvarast sotsiaaleluruumideks ja taskukohasteks eluasemeteks.

Seaduses määratakse kindlaks sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaasjade ministeeriumi roll riigivara vastastikuse vahetusprogrammi (Kinoniki antiparochi) haldamise keskasutusena.

Grupp 16: Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – Ränne ja varjupaik

●Rände- ja varjupaigasüsteemi digiteerimine (ID: 16763)

●Sotsiaalabisüsteemi digiüleminek (ID: 16925)

●Teadlikkus mitmekesisusest (ID: 16685)

●Sotsiaalne integratsioon (ID: 16922)

●Edendada pagulaste integreerimist tööturule (ID: 16688)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

182

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16925_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine

Siht

Puudega isiku kaarte haldava asutuse tegevuse lõpuleviimine

Toetusesaajatele antud puudetunnistuste arv

0

80 000

4. kv

2025

Korraldusasutus on toetusesaajatele välja andnud 80 000 puudega isiku kaarti.

Puudega isiku kaart sisaldab konkreetseid õigusi/hüvitisi ja aitab puuetega inimestel igapäevaelus osaleda.

Lepingu väljundite (puudekaartide väljatöötamine) aktsepteerimine haldaja/tellija poolt ja korraldusasutuse kinnitus 80 000 puudekaardi üleandmise kohta toetusesaajatele

182a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16925_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Ühtne digitaalse juurdepääsu portaal, digitaalne koolitus, avaliku kinnisvara täielik inventuur

Sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi aruanne projektide lõpuleviimise kohta

4. kv

2025

Järgmiste meetmete lõpuleviimine: 

a) sotsiaalkaitse ühtse digitaalse juurdepääsu portaali loomine, mis integreerib olemasolevad rahalised sotsiaalabihüvitised elektrooniliste taotlusvormide kaudu ühtsesse digitaalsesse portaali;  

b) Luua puudega inimeste toetusi käsitlev riiklik ühtne kontaktpunkt, mis võimaldab hüvitise saajatele veebipõhist juurdepääsu isikuandmetele ja hüvitistele ning väljastab tõendeid;  

sotsiaalteenuste 720 töötaja digikoolituse pakkumine;

d) Sotsiaalkaitseteenustega seotud riikliku kinnisvara täieliku inventuuri koostamine. 

183

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon

Siht

Sotsiaalse integratsiooniga seotud garanteeritud miinimumsissetuleku abisaajad kodutud

täitmine

Tagatud miinimumsissetuleku saajate ja sertifitseeritud osalusega kodutute arv

0

7 000

4. kv

2025

7 000 tagatud miinimumsissetuleku saajate ja kodutute koolitus- ja tööhõive toetusprogrammi edukas lõpuleviimine ning omandatud oskuste sertifitseerimine riikliku organisatsiooni poolt

184

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16685_Mitmekesisuse teadvustamine

Siht

Mitmekesisuse teadvustamise valdkonna juhtide koolituse läbimine eesliinil

Sertifitseeritud koolitusel osalevate juhtide ja front office’i töötajate arv

0

80 000

3. kv

2024

Mitmekesisust käsitleva koolitusprogrammi lõpuleviimine 80 000 juhi ja front office’i töötaja jaoks ning sertifitseerimine.

Koolitusprogrammi eesmärk on suurendada teadlikkust mitmekesisuse eri mõõtmetest ja eelistest. See peab olema asjakohaselt kavandatud ja diferentseeritud vastavalt sihtrühmale (kõrgemad juhid, keskastme juhid, front office’i tegevjuhid ja back office’i tegevjuhid). Osalemine peab toimuma vahemaa tagant (platvormi kaudu) ja asünkroonselt.

184a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16685_Mitmekesisuse teadvustamine

Eesmärk

Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise töörühm, võrdõiguslikkuse vaatluskeskus, auhinnasüsteem

Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja pereministeeriumi aruanne projektide lõpuleviimise kohta

1. kv

2025

Töörühma loomine võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta asjakohaste statistiliste andmete kogumiseks.  

Võrdõiguslikkuse vaatluskeskuse rolli suurendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine.

Head mitmekesisust ja kaasatust edendavate ettevõtete/organisatsioonide sertifitseerimis- ja hindamissüsteemi väljatöötamine.

185

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16763_Rände- ja varjupaigasüsteemi digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Rändealase varjupaigasüsteemi digitaliseerimise lõpuleviimine

Juhi/avaliku sektori hankija kinnitus väljundi vastuvõtmise kohta

4. kv

2024

Migratsiooni- ja varjupaigasüsteemi digitaliseerimise lõpuleviimine, milleks projektijuht/hankija kiidab heaks a) rände-, varjupaiga- ja detsentraliseeritud haldusasutuste kesktalituse seadusliku rände digiteerimis- ja dokumendihaldussüsteem ja b) integreeritud digitaalse rände teenuste osutamine

integreeritud tulekahju avastamise ja varajase hoiatamise süsteemi loomine Lesbosel Vastria metsaalal, kus asub pagulaslaager. Süsteem peab kasutama valguse avastamise ja hälbe (LIDAR) tehnoloogiat.

186

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon

Siht

Sotsiaalkorterite renoveerimise lõpuleviimine

Renoveeritud ja toetusesaajatele jagamiseks valmis korterite arv

0

100

2. kv

2025

250 abisaaja jaoks 100 korteri (70 Ateena linnas ja 30 Thessaloniki linnas) renoveerimiskava lõpuleviimine.

Meetme eesmärk on pakkuda eluasemetoetust kõige haavatavamatele rühmadele, keda ohustab kodutus või kes seisavad silmitsi kodutusega.

186a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon

Eesmärk

Haavatavate rühmade sotsiaalne integreerimine, digikoolitus

Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaministeeriumi aruanne kinnitab projektide a ja b lõpuleviimist

4. kv

2025

Järgmiste sekkumiste lõpuleviimine:

koolitusprogramm ja lühiajaline praktikaprogramm 159 inimesele roma elanikkonnas, mille eesmärk on nende (taas)integreerumine tööturule.  

b) Digikoolitus 3 000 vanemale ja 2 400 puudega inimesele. 

187

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16688: Edendada pagulaste integreerimist tööturule 

Siht

Pagulaste tööturule integreerimine

Praktikaprogrammi läbinud pagulaste ja määratletud pagulaste, sealhulgas tunnustatud pagulaste (rahvusvahelise kaitse saajad) arv, kes elavad kas rände- ja varjupaigaministeeriumi majutusasutustes või linnapiirkonnas, ajutise kaitse saajad ja seega ka ukrainlased, seaduslikud elanikud (seaduslikud rändajad) ja varjupaigataotlejad, kes on läbinud praktikaprogrammi

0

8 000

4. kv

2025

Praktikaprogrammide lõpuleviimine ettevõtetes, mis on mõeldud vähemalt 8 000 pagulasele ja kindlaksmääratud pagulasele, sealhulgas tunnustatud pagulastele (rahvusvahelise kaitse saajad), kes elavad kas rände- ja varjupaigaministeeriumi majutusasutustes või linnapiirkonnas, ajutise kaitse saajatele ja seega ka ukrainlastele, seaduslikele elanikele (seaduslikele rändajatele) ja varjupaigataotlejatele eelintegratsiooni kontekstis.

Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ning rände- ja varjupaigaministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse eespool nimetatud pagulaste arvu käsitleva projekti edukat lõpuleviimist.

Praktika aitab pagulastel saada töökogemust ja hõlbustab nende edasist integreerumist tööturule.

K.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Taskukohase hinnaga eluasemeprogramm „My Home II“ (meetme ID 16400)

See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse „My Home II“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Kreeka eluasemesektoris. Rahastu toimimiseks antakse laene otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu alusel on rahastu „My Home II“ eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1000 miljonit eurot.

Rahastut „My Home II“ haldab rakenduspartnerina Kreeka Arengupank. Rahastu hõlmab järgmist tooterida:

·Kreeka Arengupank valib rahastamisvahendis osalevad kommertspangad finantsvahendajateks avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil avatud konkursi kaudu. Kommertspangad kaasrahastavad rahastu raames antud laene. Neid laene antakse üksikisikutele peamise elukoha omandamiseks. Laenustruktuuriga nähakse ette 50 % intressivaba rahastamine rahastamisvahendist „My Home II“ ja 50 % rahastamine osalevatelt pankadelt turuintressimääraga.

Rahastusse „My Home II“ investeerimise rakendamiseks allkirjastavad Kreeka ja Kreeka Arengupank rakenduskokkuleppe. Rakenduskokkulepe sisaldab järgmist sisu:

1.Rahastu „My Home II“ otsustusprotsessi kirjeldus. Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.

2.Finantstoodete põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:

a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.

b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.

c.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.

3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri ja finantsvahendajate tasude struktuur ning nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.

4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.



5.Kreeka Arengupank allkirjastab finantsvahendajatega rahastamislepingud kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse rakenduskokkuleppe lisas. Rahastamislepingute põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas järgmist: 

·Lõpliku otsuse laenude emiteerimise kohta teevad finantsvahendajad valitsusest sõltumatult kooskõlas oma põhimõtete ja menetlustega.

·Finantsvahendajate kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud investeerimispoliitika nõuetega. 

·Järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollinõuded finantsvahendajatele, sealhulgas:

oFinantsvahendajate järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kaasatud investeeringute kohta.

oSelliste finantsvahendajate menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.

oKohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduskokkuleppes sätestatud nõuetele, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.

oKohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas finantsvahendajate auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse järgmist: i) et kontrollisüsteemid on tõhusad, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine; ning ii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatavate lepingute tingimuste täitmist.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.

 

B.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Taskukohase hinnaga eluasemeprogramm „My Home II“ (16400)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

378

11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400 – taskukohase eluaseme programm „My Home II“

Eesmärk

„My Home II“ – Kreeka Arengupanga ja rahandusministeeriumi vaheline rakendusleping

Rakenduskokkuleppe jõustumine

4. kv

2024

Rakenduskokkuleppe jõustumine.

379

11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400 – taskukohase eluaseme programm „My Home II“

Siht

„My Home II“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 50 %

Protsent (%)

0 %

50 %

4. kv

2025

Finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse „My Home II“ (võttes arvesse haldustasusid).

380

11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400 – taskukohase eluaseme programm „My Home II“

Siht

„My Home II“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 100 %

Protsent (%)

50 %

100 %

2. kv

2026

Finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse „My Home II“ (võttes arvesse haldustasusid).

381

11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400 – taskukohase eluaseme programm „My Home II“

Eesmärk

„My Home II“ – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud

Üleviimistunnistus

2. kv

2026

Kreeka kannab rahastu jaoks üle 1000 miljonit eurot Kreeka Arengupangale.

L. KOMPONENT 4.1. MAKSUDE MUUTMINE MAJANDUSKASVU SOODUSTAVAMAKS NING MAKSUHALDUSE JA MAKSUDE KOGUMISE PARANDAMINE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab sihipäraseid reforme ja investeeringuid, et jätkuvalt parandada avaliku sektori tulude haldamise toimimist ja võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu. Esiteks hõlmab see komponent maksupoliitika reforme, et hõlbustada maksualaste õigusaktide kodifitseerimist, luua stiimuleid elektrooniliste tehingute edendamiseks, edendada rohelisi ja digitaalseid erainvesteeringuid ning suurendada ettevõtteid. Teiseks sisaldab see komponent reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on muuta avaliku sektori tulude haldamist digiteerimisprotsesside kaudu ning võtta kasutusele seadusandlikud algatused, et võidelda salakaubaveo vastu ja kiirendada käibemaksu tagastamist.

Komponent aitab kaasa digiüleminekule, asendades ja ajakohastades avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse (IAPR) põhilisi digisüsteeme, võttes kasutusele automatiseeritud kontori- ja tööprotsessid, digiteerides auditeid ja kontrolle ning ajakohastades ja täiustades maksumaksjate e-teenuseid.

Selle komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste täitmist, mis käsitlevad avaliku ja erasektori investeeringuid (riigipõhine soovitus 3 2020), majanduse toimimist parandavaid struktuurireforme (riigipõhine soovitus 4 2020) ning maksupoliitikat ja maksuhaldust (riigipõhine soovitus 1 2022 ja riigipõhine soovitus 1 2023). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

L.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Maksuauditite digitaalne üleminek (meetme ID 16611)

Investeeringu eesmärk on i) hõlbustada maksudeklaratsioonide automaatset täitmist, ii) suurendada maksuauditite tõhusust, iii) parandada avaliku sektori tulude kogumist ja iv) suurendada maksuauditite tõhusust ja võidelda salakaubaveo vastu. IAPR kasutab MyDATA süsteemi elektrooniliseks raamatupidamisarvestuseks, elektroonilisteks arveteks ja kõigi maksukassaaparaatide ühendamiseks oma IT-süsteemidega. IAPR ajakohastab ka oma asutusesiseste andmete kasutamist ja võtab kasutusele tehisintellekti vahendid. Projekt hõlmab tugeva andmearhitektuuri kasutuselevõttu, ühise metaandmete hoidla väljatöötamist, asjakohaste tarkvaralahenduste pakkumist, tehisintellekti meetodite ja vahendite arendamist ning masinõppe kasutamist suurandmete kaevandamiseks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Maksualaste õigusaktide kodifitseerimine ja lihtsustamine (meetme ID 16643)

Rahandusministeerium ja IAPR lihtsustavad ja ajakohastavad õigusakte, mis käsitlevad peamisi maksukoode, tolliseadustikku ja kõiki asjaomaseid teisese õiguse sätteid kooskõlas ELi parimate tavadega. Kooskõlas IAPRi alusaktiga 4389/2016 vastutab IAPR maksumenetluse seadustiku, juhataja otsuste ja maksuameti ringkirjade ajakohastamise ja uuendamise eest, sealhulgas maksuhalduse digiteerimiseks ja lihtsustamiseks vajalike muudatuste koostamise eest.



Rahandusministeerium ja IAPR pakuvad ka sisuhaldussüsteemi ja spetsiaalset veebisaiti maksumaksja teabe jaoks, suurendades seeläbi läbipaistvust, õiguskindlust, maksukuulekust ja ettevõtluskeskkonda. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.

Reform: Käibemaksu tagastamise kiirendamise edendamine (meetme ID 16610)

IAPR lihtsustab käibemaksu tagastamise haldusmenetlusi ettevõtjate jaoks, rakendades automaatseid käibemaksu tagastamise menetlusi, elektroonilist esitamist ja lihtsustades tagastamistaotluste riskianalüüsi protsessi. Uue protsessi eesmärk on piirata inimsekkumist digitaalsete tehingute kaudu ja tegeleda viivitustega käibemaksu tagastamisel. Reform peab olema kooskõlas käibemaksu tagastamise direktiiviga (nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsember 2023.

Reform: Meetmete ja stiimulite vastuvõtmine elektrooniliste tehingute mahu suurendamiseks (meetme ID 16616)

Reformi eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja parandada maksukuulekust, edendades e-tehinguid. Selleks et hõlbustada maksudeklaratsioonide automaatset täitmist ja suurendada maksuauditite tõhusust, kasutab IAPR myDATA süsteemi elektroonilise raamatupidamise, elektrooniliste arvete esitamise ja kõigi maksukassa registrite ühendamiseks oma IT-süsteemidega. Reformiga ettenähtud maksusoodustuste rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.

Reform: VKEde kulude suuremahuline mahaarvamine keskkonnahoidliku majanduse, energia ja digiülemineku valdkonnas (meetme ID 16863)

Reform hõlmab maksusoodustusi kulude suuremahuliseks mahaarvamiseks, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuid kliimamuutustega kohanemise, ringmajanduse edendamise ja digitaliseerimisega seotud seadmetesse. See peab olema täielikult kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. Reformiga ettenähtud maksusoodustuste rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform: Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia) (meetme ID 16656)

Reformi eesmärk on toetada võitlust salakaubaveo vastu, eelkõige nende toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse aktsiisi (tubakas, alkohol, energia), ajakohastades tolli jälgimissüsteeme, auditiprotsesse ja seadmeid, et suurendada veoste auditite tõhusust. See nõuab ka IAPRi IT-süsteemide ajakohastamist, mis on vajalik teabe saamiseks Euroopa ja riiklikest andmebaasidest. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Internetipõhised kassaaparaadid & müügikoht (POS) (meetme ID 16614)

IAPR töötab välja raamistiku, et hõlbustada kassaaparaatide ühendamist müügikohas asuvate terminalide ja nende IT-süsteemidega. Projekt hõlmab järgmist: i) tehniliste kirjelduste koostamine kassaaparaatide ühendamiseks müügikohtadega, et tõendada, et iga müügikoha tehing registreeritakse kassaaparaadis ja esitatud andmed edastatakse peaaegu reaalajas IAPRile; ning ii) kassaaparaatide tehingute järelevalve infrastruktuuri ja rakenduste arendamine ning kontrollimehhanismi toetamine. Meetme lõpuleviimine peaks piirama maksudest kõrvalehoidumise võimalust ja lõppkokkuvõttes vähendama käibemaksu alalaekumist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.

Investeering: Maksu- ja Tolliameti digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16291)

Investeeringu eesmärk on saavutada tulude haldamise ja teenuste digitaalne ümberkujundamine, mis peaks tugevdama IAPRi suutlikkust ja parandama selle üldist tulemuslikkust. Investeeringuga parandatakse üksikisikutele ja ettevõtetele pakutavate teenuste kvaliteeti ning lõpuks muudetakse maksud majanduskasvu soodustavamaks, parandades seeläbi maksuhaldust ja maksude kogumist. Selle investeeringuga konsolideeritakse 14 digitaalse taristu allprojekti, mida rakendab IAPR ja mis on jagatud nelja sekkumisvaldkonda:

1)digitaalsete põhisüsteemide asendamine ja teenuste osutamise funktsionaalsuse laiendamine, sealhulgas IAPRi infosüsteemide koostalitlusvõime mehhanismide rakendamine pangaandmete infosüsteemidega;

2)kontori- ja tööprotsesside automatiseerimine;

3)auditite ja kontrollide digiteerimine; ning

4)maksumaksja teenuste ajakohastamine.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Kreeka maksupoliitika raamistiku muudatused (meetme ID: 16985)

Reformi eesmärk on võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja parandada stiimuleid, edendades elektroonilisi makseid ja parandades füüsilisest isikust ettevõtjate maksude struktuuri, samuti suurendada maksuhalduri tegevusautonoomiat. Eelkõige tehakse selle reformiga järgmist: i) reformida füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja tempelmaksu; ii) võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, laiendades elektrooniliste maksete kohustuslikku aktsepteerimist; iii) kehtestada uued aruandlusnõuded maksuhaldurile edastatavate andmete kohta ning võimaldada nende andmete kasutamist käibemaksu ja tulumaksuga seotud eesmärkidel; ning iv) tugevdada avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse (IAPR) tegevusautonoomiat, vastupanuvõimet ja klienditeenuste taset.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

L.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Põhireform 8: Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikoht

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

188

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16614_Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (reform)

Eesmärk

Avaliku sektori tulude sõltumatu amet (IAPR): Internetipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (POS) – õigusraamistiku jõustumine

Seaduse jõustumine

1. kv

2022

Jõustub avaliku sektori tulude regulaatori sõltumatu asutuse otsus tehniliste nõuete kohta (seaduse 4308/2014 artikli 12 alusel) ja ministrite ühine otsus andmete elektroonilise edastamise kohta sõltumatule avaliku sektori tulude ametile (seaduse 4174/2013 artikli 15 alusel), milles sätestatakse peamised elemendid, mis on vajalikud avalike tulude sõltumatu asutuse internetipõhiste kassaaparaatide ja müügipunktide süsteemide ühendamiseks, sealhulgas kassaaparaatidega seotud sanktsioonide läbivaatamine (seaduse 4174/2013 artikkel 54).

189

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16614_Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (reform)

Siht

Riigitulude sõltumatu asutus: Internetipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (POS) – kasutuselevõtt ja omavaheline ühendamine

Kassaaparaatide arv

0

400 000

2. kv

2024

Platvormi kasutuselevõtt – kõik õigusraamistiku alla kuuluvad ettevõtjad on oma veebipõhised kassaaparaadid ja müügikoha süsteemid ühendatud sõltumatu maksuametiga.

Avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse reformi lõpuleviimist ja esitatakse selliste veebipõhiste kassaregistrite koguarv, mis on oma müügipunktisüsteemid ühendatud avaliku sektori tulude sõltumatu asutusega. Rahastamiskõlblikud kassaaparaadid peavad olema vähemalt 400 000.

Grupp 17: Maksuhalduse meetmed

●Maksuauditite digitaalne üleminek (ID: 16611)

●Käibemaksu tagastamise kiirendamise edendamine (ID: 16610)

●Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia) (ID: 16656)

●Maksu- ja tolliameti digiüleminek (ID: 16291)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

190

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16656_Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia)

Eesmärk

Võitlus inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu – regulatiivsete otsuste tegevuskava

Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, mis sisaldab smugeldamise vastase võitlusega seotud otsuste/ringluste tegevuskava.

1. kv

2022

Riigitulude sõltumatu asutus võtab vastu tegevuskava (sealhulgas ajakava) ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastast võitlust käsitleva õigusraamistiku reformiga seotud otsuste/ringluste väljaandmiseks.

Avaliku sektori tulude sõltumatu asutus koostab aruande otsuste/ringluste väljastamise tegevuskava kohta, kirjeldades üksikasjalikult ICISNETi ja ELENXISe toimivate infosüsteemide ümberkujundamiseks vajalikke samme, et tõhusalt seada esikohale nõuete täitmata jätmisega seotud riskid ja luua parimad võimalikud auditiprofiilid, kasutades Euroopa Liidu ja riiklikest andmebaasidest saadud teavet.

191

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16656_Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia)

Eesmärk

Võitlus ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu – regulatiivsete otsuste jõustumine

Jõustunud on reguleerivad otsused/ringkirjad.

3. kv

2022

Ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase võitluse uue integreeritud süsteemi väljatöötamist käsitleva 15 reguleeriva otsuse/ringluse jõustumine, mille on vastu võtnud avaliku sektori tulude sõltumatu asutus.

Kooskõlas 31. märtsiks 2022 kehtestatud tegevuskavaga hõlmab jõustunud otsus/ringlused uue integreeritud süsteemi ettevalmistamist, mis toetab auditiprotsessi, jälgides tollitehinguid ja -protseduure reaalajas. See süsteem toimib, seades eesmärgiks süüdistuse esitamisega tegelevate tolliteenistuste parema ja kiirema suunamise keskse järelevalve alla ja kõrgendatud huvi pakkuvatesse kohtadesse.

192

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16611_Maksuauditite digitaalne üleminek

Eesmärk

Maksuauditid – MyData ja pangaandmed

Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, milles tõendatakse, et:

a) MyData süsteemi täielik aktiveerimine.

b) Projekti lõpuleviimine kolmandate isikute pangaandmete sidumiseks ja kasutamiseks riigitulude sõltumatu asutuse poolt.

4. kv

2023

Aktiveerimine

I.Süsteem myDATA ning selle vastastikune sidumine ja kolmandate isikute pangateabe kasutamine, et parandada ettevõtjate vastavust maksueeskirjadele, hõlbustada maksudeklaratsioonide automaatset täitmist ja suurendada maksuauditite tõhusust.

II.MyDATA-süsteem elektrooniliseks raamatupidamisarvestuseks, elektrooniliste arvete esitamiseks ja kõigi maksude kassaaparaatide ühendamiseks oma IT-süsteemidega. .

193

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16610_Käibemaksu tagastamise kiirendamine

Eesmärk

Täielikult automatiseeritud käibemaksutagastused – IT-süsteemi käivitamine

Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse uue IT-süsteemi käivitamist.

4. kv

2023

Täielikult automatiseeritud käibemaksu tagastamise menetluse ja IT-platvormi rakendamine, mis võimaldab täita kõik tagastamistaotlused elektrooniliselt, kui need ei kuulu riskianalüüsi käigus auditivalimisse (vähemalt 90 % kõigist taotlustest aastas).

195a

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine

– 16291_Maksu- ja Tolliameti digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Allprojektide rakendamine

Avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse kahe allprojekti rakendamist.

4. kv

2024

Rakendatakse järgmisi allprojekte:

·Sekkumisvaldkonnas „Digitaalsete tuumiksüsteemide asendamine, vananenud taristu uuendamine ja teenuste osutamise funktsionaalsuse laiendamine“: IAPRi finantsteenuste peadirektoraadi integreeritud infosüsteem peab olema täielikult toimiv.

·Sekkumisvaldkonna „Ametite ja tööprotsesside volitamine“ all: IAPRi büroohaldusteenused/seadmete tarnimine peavad olema täielikult toimivad.

194

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine

– 16611_Maksuauditite digitaalne üleminek

Eesmärk

Maksuauditite digitaalse ülemineku lõpuleviimine

Avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse aruanne, mis tõendab äriteabe/andmete analüüsi süsteemi kasutuselevõtmist, ja „ELEGXOSlive“.

4. kv

2025

Täielikult toimivad järgmised maksuauditite digipöördega seotud süsteemid:

a) äriteabe/andmete analüüsi süsteemi paigaldamine, ühendamine andmeallikatega ja aktiveerimine, sealhulgas i) kahtlaste maksudest kõrvalehoidumise ja salakaubaveoga seotud juhtumite reaalajas avastamine; ii) maksumaksjate profiilianalüüs ja maksumaksjate sarnane profiilianalüüs; iii) riskihindamine ja riskihindamine; ning iv) tulude ja võla prognoosimine; ning

süsteemi Elenxis Live („ELEGXOSlive“) aktiveerimine, mis suurendab kohapealset auditiprotsessi toetamist;

195

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine

– 16291_Maksu- ja Tolliameti digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Riigitulude sõltumatu asutuse integreeritud maksu- ja auditi IT-keskkonna esimese etapi tulemuste lõpuleviimine osana selle digiüleminekust

Allprojektide rakendamine

Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse integreeritud IT-keskkonna esimese etapi tulemuste lõpuleviimist.

4. kv

2025

Integreeritud IT-keskkonna (millega asendatakse TAXIS, TAXISnet ja Elenxis) esimese etapi tulemuste lõpuleviimine, et toetada kõiki maksu- ja auditimenetlusi avaliku sektori maksuameti töötajate, kodanike ja ettevõtjate jaoks, aidates kaasa digiüleminekule. Need tulemused hõlmavad kõiki nõutavaid projektiuuringuid, andmebaasi täielikku ümberkujundamist ja rakendamist, andmeliideste pakkumist ja esimese etapi allsüsteemide (sealhulgas maksuregister, raamatupidamine) kasutuselevõttu. Projektiga suurendatakse riigitulude sõltumatu asutuse suutlikkust täita oma kohustusi täiesti sõltumatu asutusena (kooskõlas riigitulude sõltumatu asutusega, mis võimaldab seaduse nr 4389/2016 kohaldamist).

Rakendatakse järgmisi allprojekte:

1. Sekkumisvaldkonnas „Digitaalsete tuumiksüsteemide asendamine, vananenud taristu uuendamine ja teenuste osutamise funktsionaalsuse laiendamine“:

Uue integreeritud tolliasutuste infosüsteemi (ICISnet) väljatöötamine peab olema täielikult toimiv;

Kreeka riikliku keemialabori uue integreeritud teabesüsteemi väljatöötamine peab täielikult toimima;

IAPRi personalijuhtimise süsteem peab olema täielikult toimiv; ning

IAPRi infosüsteemide ajakohastamine ja hooldus peab olema täielikult toimiv;

2. Rubriigi „Automation of office and work processes“ all:

– IAPRi büroohaldusteenused ja tarkvara peavad olema täielikult töökorras;

– IAPRi büroohaldusteenused ja tarkvara – arhiivi digitaliseerimine peab olema täielikult toimiv;

– IT-teenuste haldamise vahendid peavad olema täielikult töökorras; ning

– Riigivarahalduse teenuste ajakohastamine – konfiskeeritud sõidukid peavad olema täielikult töökorras.

3. Sekkumisvaldkonnas „Maksumaksjate teenuste ajakohastamine“ – maksumaksjate teeninduskeskuse laiendamine; ning

Andmeturve.

196

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine

– 16291_Maksu- ja Tolliameti digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Tarbesõidukite ja konteinerite järelevalvesüsteemi käivitamine

Allprojekti rakendamine

Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse

tarbesõidukite ja konteinerite järelevalvesüsteemi käivitamine.

4. kv

2025

Internetipõhisel telefonivõrgul (5G tehnoloogia) põhinevate tarbesõidukite ja konteinerite järelevalvesüsteemi rakendamise lõpuleviimine, et teostada digitaalset üleminekut toetavaid jälgimistoiminguid eesmärgiga tugevdada sõltumatu riigitulude ameti suutlikkust täita oma kohustusi täiesti sõltumatu asutusena (kooskõlas seaduse nr 4389/2016 rakendamist võimaldava sõltumatu riigitulude ametiga) kommertsveokite ja konteinerite järelevalvesüsteemi kasutuselevõtmise kaudu.

Sekkumisvaldkonna „auditid ja kontrollid“ raames viiakse ellu järgmine allprojekt:

– Ettevõtte riskijuhtimise süsteem ja talitluspidevuse kava IAPRi jaoks peavad olema täielikult toimivad.

Grupp 18: Maksupoliitika

●Maksualaste õigusaktide, eeskirjade ja menetluste kodifitseerimine ja lihtsustamine (ID: 16643)

●Meetmete ja stiimulite vastuvõtmine e-tehingute suurendamiseks (ID: 16973)

●VKEde kulude suuremahuline mahaarvamine keskkonnahoidliku majanduse, energia ja digiülemineku valdkonnas (ID: 16863)

●Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete ekstroversioon (ettevõtete suuruse suurendamine) (ID: 16598)

●Kreeka maksupoliitika raamistiku muudatused (meetme ID: 16985

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

197

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16863_Super – rohelise majanduse, energeetika ja digiüleminekuga seotud kulude mahaarvamine

Eesmärk

Suuremahuline mahaarvamine VKEde rohe- ja digiinvesteeringute puhul

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine VKEde roheliste ja digitaalsete investeeringute suuremahulise mahaarvamise kohta

4. kv

2021

Esmaste õigusaktide ja teiseste õigusaktide jõustumine, et võtta maksustamise eesmärgil kasutusele suuremahulise mahaarvamise nõue seoses VKEde abikõlblike kulutustega keskkonnahoidlikku majandusse ja digiteerimisse tehtavate investeeringute jaoks

198

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine– 16616_Elektrooniliste tehingute suurendamise meetmete ja stiimulite vastuvõtmine

Eesmärk

Õigusaktid e-tehingute soodustamiseks

Esma- ja teiseste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette stiimulid elektrooniliste tehingute edendamiseks

4. kv

2021

Esmase ja teisese õigusraamistiku muudatuse jõustumine, millega nähakse ette konkreetsed stiimulid elektrooniliste tehingute edendamiseks

199

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine

Eesmärk

Maksude kodifitseerimise ajakava

Teiseste õigusaktide avaldamine koos komiteede moodustamise ja maksude kodifitseerimise ajakavaga.

3. kv

2021

Maksude kodifitseerimise väljundite täielik loend, sealhulgas asjaomaste komiteede loomine, rahandusministeeriumi ja IAPRi üksikasjalik ajakava maksualaste õigusaktide kodifitseerimiseks ja konsulteerimiskord.

200

18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja kaubandust – 16598_Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete väljatõrjumine (ettevõtete suuruse suurendamine)

Eesmärk

Õigusaktide eelnõud, millega soodustatakse ettevõtete avatust

Esmaste ja teiseste õigusaktide eelnõud, et soodustada ettevõtete avatumaks muutmist.

3. kv

2021

Eelnõud konsulteerimiseks esmaste ja teiseste õigusaktide üle, millega parandatakse maksu-, finants- ja litsentsimisalast õigusraamistikku ning stiimuleid ühinemisteks, ümberkujundamisteks ja omandamiseks

201

18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja kaubandust – 16598_Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete väljatõrjumine (ettevõtete suuruse suurendamine)

Eesmärk

Õigusaktid, mis soodustavad ettevõtete avatumaks muutmist

Õigusaktide jõustumine, et soodustada ettevõtete avatumaks muutmist

1. kv

2022

Selliste suhteliste muudatuste jõustumine, millega parandatakse maksu-, finants- ja litsentsimisraamistiku ning ühinemiste, ümberkujundamiste ja omandamiste stiimulite õigusraamistikku

202

4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine

Eesmärk

Maksude kodifitseerimise suutlikkuse suurendamine

Teiseste õigusaktide avaldamine rahandusministeeriumi ja IAPRi teenuste osutamise direktoraadi maksualase kodifitseerimise üksuse loomiseks.

2. kv

2022

Rahandusministeeriumi juurde luuakse spetsiaalne maksuüksus, mis vastutab esmaste maksualaste õigusaktide ja ministri otsuste konsolideerimise ja järjepidevuse eest; IAPRi juurde teenuste direktoraadi loomine, mis muu hulgas vastutab teiseste õigusaktide konsolideerimise, IAPRi maksumenetluse seadustikuga seotud pädevuse koordineerimise ning avaliku maksuandmebaasi ajakohastamise ja haldamise eest.

203

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine

Eesmärk

Tulumaksu ja maksumenetluse koodide ümberkodifitseerimine

Tulumaksuseadustiku ja maksukorralduse seadustiku kodifitseeritud esmase ja teisese maksuõiguse jõustumine

2. kv

2023

Kodifitseeritud tulumaksuseadustiku ja maksukorralduse seadustiku (esmased ja teisesed õigusaktid) jõustumine, et õigusakte digiteerimise ja ELi parimate tavade valguses lihtsustada ja ajakohastada

204

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine

Eesmärk

Esialgse maksukodifikatsiooni ja maksumaksjate teabesüsteemi lõpuleviimine

a: 1. Kodifitseeritud esmaste ja teiseste maksualaste õigusaktide jõustumine. 2. Maksetõendite ja kodifitseerimisinvesteeringute auditite tulemuste esitamine.

b: 1. Teiseste õigusaktide ja põhjaliku juhendi avaldamine koos linkidega sisuhaldussüsteemile ja maksumaksja veebisaidile.

2. Maksetõendite ja VSSi investeeringute auditite tulemuste esitamine

2. kv

2024

a. Põhi- ja teiseste õigusaktide kodifitseerimise jõustumine, et õigusakte digiteerimise ja ELi parimate tavade valguses lihtsustada ja ajakohastada, sealhulgas:

-Käibemaksukohustuslasena registreerimise number

-Tempelmaks:

-Omandimaksud

-Riigivõlgade sissenõudmine (KEDE)

-Siseriiklik tolliseadustik

b. Sisuhaldussüsteemi ja spetsiaalse veebisaidi loomine maksumaksja teabe jaoks.

337

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine

Eesmärk

Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja edendada elektroonilisi makseid.

Elektrooniliste maksete edendamiseks vastu võetud läbivaadatud õigusraamistik, millega tugevdatakse ja kehtestatakse uued MyDATA aruandlusnõuded ning võimaldatakse MyDATA kasutamist käibemaksu eesmärgil.

Koopia aruandest füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise reformi võimaluste kohta.

4. kv

2023

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, et

i) laiendada laialdaselt elektrooniliste otsemaksete kohustuslikku aktsepteerimist jaeturul;

ii) viia makseteenuse pakkujate teabejagamise nõuded kooskõlla Kreeka keskpanga määratlustega;

iii) kehtestada ettevõtjatele (sh füüsilisest isikust ettevõtjatele) uued aruandluskohustused, mida kohaldatakse käibedeklaratsioonide suhtes; ning

iv) Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise reformi võimalusi käsitleva aruande lõpuleviimine.

338

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine

Eesmärk

Reformida füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja tempelmaksu.

Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise ja tempelmaksu digimaksuga asendamise kohta vastu võetud läbivaadatud õigusraamistik.

2. kv

2024

Jõustuvad esmased ja teisesed õigusaktid, millega reformitakse füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja võimaldatakse järk-järgult vähendada füüsilisest isikust ettevõtjate üldmaksu (τύλος επιτηδεύματος). See hõlmab uute kohustuslike aruandlusnõuete kehtestamist selle kohta, kuidas MyDATA kaudu kulusid ja tulusid deklareeritakse.

Jõustunud on esmased ja teisesed õigusaktid, millega asendatakse kehtiv tempelmaks uue digitaalmaksuga.

339

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine

Eesmärk

Tugevdada avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse (IAPR) tegevusautonoomiat

Läbivaadatud õigusraamistik, et selgitada IAPRi ja digitaalse juhtimise ministeeriumi pädevusi.

IAPRi otsus, millega määratakse kindlaks IAPRi uued peamised tulemusnäitajad.

Rakendusaruanne teenustaseme kokkuleppe rakendamise kohta.

2. kv

2024

Toetavate õigusaktide jõustumine ja ulatusliku teenustaseme kokkuleppe allkirjastamine, mis kinnitab vastutust ja vahendite jaotust IAPRi ja digijuhtimise ministeeriumi vahel seoses andmetöötlus- ja salvestustarkvara litsentside, veebiteenuste ja andmebaaside haldamisega.

IAPRi otsus, millega määratakse kindlaks IAPRi uued peamised tulemusnäitajad, sealhulgas auditi tõhususe kohta; ning ii) võtta kasutusele iga-aastased klientide rahulolu uuringud.

IAPRi iga-aastane rakendusaruanne IAPRi ja digitaalse juhtimise ministeeriumi vahelise teenustaseme kokkuleppe rakendamise kohta.

340

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine

Eesmärk

Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, kasutades tulumaksuga maksustamisel MyDATAt.

Läbivaadatud õigusraamistik võeti vastu, et kehtestada uued myDATA-aruandluse nõuded ja lubada myDATA kasutamist tulumaksuga maksustamise eesmärgil.

4. kv

2024

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine

i) võimaldatakse kasutada äriühinguid (sh füüsilisest isikust ettevõtjaid) puudutavat MyDATA-aruandlust tuludeklaratsioonide esitamiseks; ning

ii) vaadata läbi maksumaksjatele mõeldud stiimulid kviitungite taotlemiseks, sealhulgas kehtestada läbipaistev, kiire ja kasutajasõbralik meetod, et maksumaksja saaks neid soodustusi, ning suurendada kodanike teadlikkust nendest stiimulitest.

M. KOMPONENT 4.2. AJAKOHASTADA AVALIKKU HALDUST, SEALHULGAS AVALIKU SEKTORI INVESTEERINGUTE RAKENDAMISE KIIRENDAMISE, RIIGIHANKERAAMISTIKU PARANDAMISE, SUUTLIKKUSE SUURENDAMISE MEETMETE JA KORRUPTSIOONIVASTASE VÕITLUSE KAUDU

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab nii laiaulatuslikke reforme kui ka investeeringuid avaliku halduse toimimisse, et parandada poliitika kujundamist ja rakendamist. See komponent hõlmab meetmeid avaliku halduse ajakohastamiseks konkreetsete meetmete abil, et tugevdada poliitika kavandamist ja koordineerimist ning inimressursside haldamist, samuti riikliku katastri lõpuleviimiseks, mis peaks tagama tõhusa kinnistusraamatusüsteemi ja tagama õiguskindluse omandiõiguste valdkonnas. Muude meetmete eesmärk on tegeleda avaliku sektori investeeringuteks (sealhulgas korruptsiooniks) valmistumise puudumisega tegelemine ja veelgi tõhustada avaliku sektori finantsjuhtimise valdkonda. Need reformid ja investeeringud toetavad selliste probleemide lahendamist, mis on seotud digitaalse avaliku haldusega. Selle komponendiga toetatakse avaliku ja erasektori investeeringuid käsitlevate riigipõhiste soovituste (riigipõhine soovitus 3 2020) ja majanduse toimimist parandavate struktuurireformide (riigipõhine soovitus 4 2020) täitmist ning katastrireformi lõpuleviimist, mida on jätkatud tõhustatud järelevalve raames (2022. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2023. aasta riigipõhine soovitus nr 3). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

M.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Avaliku halduse reformimine (meetme ID 16972)

Reformi eesmärk on jätkata jõupingutusi avaliku halduse ajakohastamiseks ja selle inimressurssidesse investeerimiseks, rakendades järgmisi meetmeid:

1)muudetud õigusraamistiku jõustumine, et ühtlustada ülesannete jaotust kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi ning vastavate juhtimisraamistike vahel;

2)luua tehisintellektil põhinev strateegiline tööjõu planeerimise raamistik;

3)kaasajastada värbamismenetlusi ajakohastatud seaduse (seadus 4765/2021) alusel, mis võimaldab riigiteenistujate valiku nõukogul (ASEP) viia valikumenetlusi läbi täielikult digitaliseeritud viisil;

4)Avaliku halduse oskuste täiendamine/ümberõpe vähemalt 250 000 osalejaga riigiteenistujate koolituse läbimise kaudu;

5)võtta kasutusele riigiteenistujate preemiasüsteem, mis on seotud eesmärkide seadmise juhtimissüsteemiga, mis on täielikult kooskõlas ühtse palgaastmestikuga (seadus 4354/2015), ilma erandit kehtestamata. Kuni 6 000 riigiteenistujale suunatud katseskeemi tulemused aitavad kaasa suuremale uuringule, et anda juhiseid 31. detsembriks 2023 kehtestatud preemiasüsteemi loomiseks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja intellektuaalomandi kaitse (meetme ID 16703)

Reformi eesmärk on tugevdada võitlust ebaseadusliku kaubanduse vastu, tugevdades asutustevahelist turukorraldusüksust (DIMEA) töötajate koolitamise, asjakohaste IT-süsteemide ja seadmetega. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine (meetme ID 16952)

Reformi eesmärk on avastada ja ennetada korruptsiooni ning see koosneb järgmistest riikliku läbipaistvusasutuse rakendatavatest meetmetest: i) tugevdada auditiraamistikku pettuste ja korruptsiooni avastamiseks; ii) regulatiivsed sekkumised peamistes poliitikavaldkondades, nimelt rikkumisest teatajate kaitse, lobitöö ja huvide konfliktid; iii) sisekontrollisüsteemi tugevdamine ja riikliku eetikanõustajate võrgustiku loomine avalikus halduses; iv) eetikakoodeksite väljatöötamine ning distsiplinaarmenetluste läbivaatamine; v) algatused pettuste ja korruptsiooni vastase teadlikkuse tõstmiseks; vi) riikliku korruptsioonivastase tegevuskava (aastateks 2022–2025) vastuvõtmine; ning vii) ameti digi- ja taristusuutlikkuse rahastamise projektid. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Riigiabi võrgustiku tõhustamine (meetme ID 16701)

Selle reformiga vaadatakse läbi Kreeka riigiabi õigusraamistik ja tugevdatakse ministeeriumide riigiabi üksuste võrgustiku suutlikkust, eelkõige riigiabi keskse IT-süsteemi ajakohastamise kaudu, millega luuakse digitaalne riigiabijuhtumite andmebaas, intraneti sideplatvorm ja andmeanalüüsi vahendid. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhustamine (meetme ID 16702)

Reformi käigus rakendatakse finantskuritegevuse tõkestamise kontekstis kohaldatavaid õigusakte, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega. See hõlmab digitaalse platvormi loomist kohtu-, järelevalve- ja õiguskaitseasutuste valduses olevate statistiliste andmete kogumiseks ning tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe registreerimise eriregistri täiustamist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.

Reform: Raamatupidamisreform (meetme ID 16974)

Reformiga rakendatakse järk-järgulist üleminekut muudetud kassapõhiselt raamatupidamisarvestuselt tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele ja konsolideeritud finantsaruandlusele valitsemissektoris. See hõlmab tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete vastuvõtmist, asjaomaste töötajate koolitamist ning valitsuse ettevõtte ressursiplaneerimise (GOV-ERP) kavandamist ja kasutuselevõtmist. Uue IT-süsteemi eesmärk on praeguse fiskaalpoliitika integreeritud infosüsteemi (OPSDP) laiendamine ja tehnoloogiline ajakohastamine, et rahuldada riigi rahanduse juhtimise vajadusi keskhalduses. Tulemuseks on uus integreeritud finantsjuhtimise infosüsteem (GOV-ERP). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Riigi omanduses olevate ettevõtete tänapäevane institutsiooniline raamistik (meetme ID 16657)

Reformiga kehtestatakse avalik-õiguslike ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse ja juhtimise tänapäevane õigusraamistik. Selles määratakse kindlaks äriühingu üldjuhtimise suunised ja riigiettevõtete juhtimise erieeskirjad, näiteks esimehe, tegevjuhtide ja tegevdirektorite ametisse nimetamine juhatuse poolt, ning sätted siseauditi komiteede loomise kohta, et tagada läbipaistvus. Reformiga luuakse ka digitaalne register, kuhu kantakse kõik ettevõtted, organisatsioonid ja muud juriidilised isikud, milles riik osaleb, edendades riigi osaluse tõhusat jälgimist ja kontrolli. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.

Reform: Tõhus korruptsioonivastane võitlus (meetme ID 16978)

Reformiga viiakse läbi rida muudatusi Kreeka õigusraamistikus, et parandada õiguslikku reageerimist korruptsioonile. Täpsemalt hõlmab see nelja valdkonda: i) varadeklaratsioonid; ii) liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse; iii) kriminaalseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik; ning iv) erakondi käsitlevate õigusaktide kodifitseerimine. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2022.

Investeering: Eelarvehalduse ja -järelevalve ümberkujundamine juhtimises; elektrooniline arvepidamine (meetme ID 16705)

Investeeringuga parandatakse avaliku sektori finantsjuhtimise tõhusust, a) luues keskvalitsuse jaoks ajakohase ja täielikult toimiva riigiettevõtete ressursiplaneerimise süsteemi (ERP); b) laiendades valitsemissektori üksuste jaoks ERP süsteemide toimimist, c) kiirendades e-arvete kasutuselevõttu lepingu sõlmimisele järgnevates riigihankemenetlustes. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi ajakohastamine (meetme ID 16940)

Investeeringuga suurendatakse Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi (CDLF) tegevuse tõhusust, suurendades selle digitaalset suutlikkust, eelkõige järgmiste allprojektide lõpuleviimise kaudu: i) laenude ning nendega seotud toimikute ja arhiivide digiteerimine ning nende lisamine uude dokumendihaldussüsteemi; ii) integreeritud infosüsteemi (IIS) rakendamine, iii) ettevõtte ressursiplaneerimise infosüsteemi (ERP) tarnimine; iv) hallatud trükiteenuste osutamine; ning v) personalijuhtimise süsteem. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.

Reform: Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine (meetme ID 16711)

Reformi eesmärk on parandada Kreeka riigihangete raamistikku ja toetada praeguste puuduste kõrvaldamist. Reform hõlmab riikliku riigihangete strateegia 2021–2025 kõigi nelja samba rakendamist: i) riigihangete õigusraamistiku reform, sealhulgas teiseste õigusaktide jõustumine, et täielikult rakendada uut riigihangete õigusraamistikku, meetmed õigusraamistiku edasiseks lihtsustamiseks ja parandamiseks ning riigihangete süsteemi tõhusa rakendamise ja vastupidavuse tagamiseks; ii) riigihangete valdkonna digiüleminek ja täielikult elektroonilised e-riigihanked k, sealhulgas infosüsteemide hindamine ja ümberkujundamine, andmeanalüüs ning avaliku ja erasektori koostoime (toetatakse meetme „16736 Uued riigihangete süsteemid“ meetmetega); iii) laiemad strateegilised eesmärgid ja poliitilised algatused, nagu keskkonnahoidlikud hanked, Procure2Innovate, taristu ajakohastamine, VKEde juurdepääs hangetele, hanked kui võimendav vahend, ressursside tõhus kasutamine ja sotsiaalsed hanked); iv) riigihangete juhtimisraamistik (järelevalve, rakendamise järelevalve, auditeerimine ja riigihangetega seotud töötajate professionaalsemaks muutmine;

Seda toetab veelgi riigihangetega seotud riigiteenistujate koolitamine ja juhendamine, nende spetsialistide sertifitseerimismenetluste vastuvõtmine, erinevate ametialaste töösuundade loomine ja stiimulite paketi vastuvõtmine, selliste töötajate kvalifikatsioonid/karjäär;

ning viia lõpule põhjalik uuring tsentraliseeritud hankemenetlusi läbi viivate avaliku sektori hankijate struktuuride ja kohustuste ümberkorraldamise kohta. Stimuleerimiskava peab olema täielikus kooskõlas ühtse palgasüsteemiga (seadus nr 4354/2015) ilma erandit kehtestamata.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Poliitika kavandamise ja koordineerimise tõhustamine (meetme ID 16981)

Reformiga tugevdatakse keskvalitsuse poliitika koordineerimist, kavandamist ja arendamist. Rakendatavad erimeetmed on i) järelevalvemehhanismi loomine, et jälgida edusamme teiseste õigusaktide vastuvõtmisel esmaste õigusaktide kohaselt; ii) elektroonilise platvormi loomine, et hõlbustada iga seaduseelnõu täiendava mõjuhinnangu koostamist; ning iii) riigiteenistujatele suunatud koolitusprogrammi ja sellega seotud akrediteerimismenetluse käivitamine, mille eesmärk on parandada koostatud mõjuhinnangute kvaliteeti. Koolitusprogrammi käivitamiseks peab olema kantud vähemalt 100 riigiteenistujat, mis toimub 2022. aasta neljandas kvartalis. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.

Reform: Riikliku katastri täitmine (meetme ID: 16986)

Reformiga viiakse lõpule riiklik kataster, et parandada Kreeka ettevõtluskeskkonda, suurendades kinnisvaratehingute tõhusust ja õiguskindlust seoses omandiõigusega. 2023. aasta oktoobri seisuga on Kreekas kaardistatud 79 % omandiõigustest. Täpsemalt viiakse reformiga lõpule katastriüksuste kaardistamine kogu Kreekas, nimelt üles laadides üles kogumisel või töötlemisel olevad omandiõigused. Lisaks toob reform kaasa täieliku ülemineku vanalt kinnisvara registreerimiselt hüpoteegibüroode vana struktuuri kaudu uuele asutusele „Hellenic Cadastre“. 2023. aasta oktoobri seisuga on avatud ja toimivad 14 piirkondlikku katastriametit. Reformiga avatakse ja muudetakse toimivaks kõik 17 piirkondlikku katastriametit Kreekas ning luuakse täielikult toimiv filiaalide süsteem kooskõlas seadusega nr 4512/2018 kogu Kreeka territooriumil. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.

M.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Põhireform 9: Avaliku halduse reformimine

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

205

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine

Eesmärk

Avalik haldus – tulemustasu süsteemi käivitamine

Esmase õigusakti jõustumine, millega luuakse katseline premeerimissüsteem.

2. kv

2022

Jõustub esmane õigusakt tulemustasu süsteemi käivitamiseks kindlaksmääratud arvu katseüksuste ja kuni 6 000 riigiteenistuja jaoks, mida võetakse arvesse laiemas reformis, millega kehtestatakse eesmärkide seadmise juhtimissüsteem (vt eesmärk – 2023. aasta neljas kvartal). Katseprojekt hõlmab taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud riigiteenistujaid. Süsteemi põhijooned peavad olema kooskõlas ühtse palgaastmestikuga (seadus nr 4354/2015).

206

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine

Eesmärk

Avalik haldus – õigusraamistik volituste selgitamiseks

Selliste õigusnormide jõustumine, millega muudetakse kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsemissektori üksuste õigusraamistikku.

3. kv

2022

Muudetud esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, et luua mitmetasandilise valitsemise jaotussüsteem, mille eesmärk on selgitada kõigi avaliku halduse tasandite vastutust ja käsitleda kattuvusi. Läbivaadatud õigusraamistikus sätestatakse iga üksuse vastutusvaldkonnad, mis on seotud planeerimise ja rakendamisega, sealhulgas selliste funktsioonidega nagu ressursside tagamine ning järelevalve- ja hindamiskohustused.

207

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine

Eesmärk

Avalik haldus – uus premeerimissüsteem

Premeerimissüsteemi kehtestavate esmaste õigusaktide jõustumine.

4. kv

2023

Esmase õigusakti jõustumine, millega kehtestatakse eesmärkide seadmise juhtimissüsteem, mille eesmärk on premeerida avaliku sektori organisatsioone erapooletult ja järjepidevalt pärast eelnevalt seatud eesmärkide saavutamist. Süsteemi põhijooned peavad olema kooskõlas ühtse palgaastmestikuga (seadus nr 4354/2015).

208

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine

Siht

Avalik haldus – riigiteenistujate koolituse läbimine

Värbamismenetluste ja strateegilise personaliplaneerimisega seotud meetmete lõpuleviimine

Koolitusprogrammi läbinud osalejate arv.

0

250 000

4. kv

2025

Vähemalt 250 000 osalejaga riigiteenistujate ümberõppe ja oskuste täiendamise koolituste läbimine.

Selliste meetmete lõpuleviimine, mille eesmärk on i) ajakohastada värbamismenetlusi ajakohastatud tugiseaduse (seadus 4765/2021) alusel, mis käsitleb avalikku personalivaliku kõrgeimat nõukogu (ASEP); ning ii) luua strateegiline tööjõu planeerimise raamistik, kasutades tehisintellektil põhinevat vahendit.

Grupp 19: Rahapesu ja korruptsiooni vastane võitlus

●Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhustamine (ID: 16702)

●Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja intellektuaalomandi kaitse (ID: 16703)

●Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine (ID: 16952)

●Tõhus korruptsioonivastane võitlus (ID: 16978)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

209

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16978_Tõhus korruptsioonivastane võitlus

Eesmärk

Varade deklareerimine ja erakonnad

Uute õigusaktide jõustumine

3. kv

2022

Uute õigusaktide jõustumine seoses järgmisega: i) Varadeklaratsioonid; ii) ning erakondi käsitlevate õigusaktide kodifitseerimine.

210

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16952_Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine sihipäraste meetmete abil avastamise, ennetamise ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas

Eesmärk

Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava

Riikliku korruptsioonivastase tegevuskava 2022-2025 vastuvõtmine riikliku läbipaistvusasutuse poolt

3. kv

2022

Riiklik läbipaistvusasutus võtab vastu riikliku korruptsioonivastase tegevuskava aastateks 2022-2025, milles täpsustatakse: i) meetmed läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks avalikus halduses; ii) suunatud sekkumised korruptsiooni avastamiseks ja ennetamiseks suure riskiga valdkondades (sealhulgas näiteks tervishoid, riigi rahandus, investeeringud); iii) vajalikud regulatiivsed sekkumised valitud poliitikavaldkondades.

211

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16952_Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine sihipäraste meetmete abil avastamise, ennetamise ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas

Eesmärk

Sisekontrolliseaduse rakendamine

Riikliku läbipaistvusasutuse aruanne loodud sisekontrollisüsteemide kohta

- Väljaantud õigusaktid

- Ministrite ühisotsus

4. kv

2022

Avaliku halduse sisekontrolli käsitleva uue seaduse rakendamine, sealhulgas: i) siseauditi üksuste loomine ministeeriumites; ii) õigusaktide väljaandmine siseauditi üksuste ja auditikomiteede asutamiseks kohalikes valitsusüksustes (1. ja 2. kraad), ülikoolides, haiglates – terviseüksustes, sõltumatutes asutustes ja kohalike valitsusüksuste juriidilistes üksustes; iii) ministrite ühise otsuse tegemine, millega kehtestatakse kriteeriumid siseauditi üksuste koostööks välisekspertidega.

Riiklik läbipaistvusasutus pakub koostöös siseministeeriumiga valitsemissektori üksustele järelevalvet ja juhiseid sidusa ja toimiva sisekontrollisüsteemi loomiseks. Riiklik läbipaistvusasutus hõlbustab sisekontrollisüsteemi põhielementidega seotud enesehindamise katselist läbiviimist. Kreeka kontrollikoda on lisanud oma iga-aastasesse töökavasse auditid, mille eesmärk on hinnata valitsemissektori üksuste sisekontrolli korda.

212

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16702_Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhustamine

Eesmärk

Tõhustatud rahapesuvastane raamistik ja terrorismi rahastamise vastane võitlus

Käivitatud statistiliste andmete kogumise platvorm; tegelikult kasusaavate omanike eriregistri parandamine on lõpule viidud

 

 

2. kv

2024

i) Riiklike pädevate asutuste (st kohtu-, järelevalve- ja õiguskaitseasutuste) käsutuses olevate statistiliste andmete kogumise platvormi käivitamine, mida haldab Kreeka rahandusministeeriumi finantspoliitika direktoraat, mis tegutseb keskse koordineerimisüksusena vastavalt seadusele 4557/2018 (riiklik rahapesuvastane seadus); ii) tegelike tulusaajate keskregistri (K.M.P.D.) täiustamine seaduse 4557/2018 artikli 20 alusel, et hõlbustada pädevate asutuste otsest juurdepääsu sellisele teabele ja ühenduse loomist ELi liikmesriikide vastavate registritega asjaomase ELi platvormi kaudu. K.M.P.D. asub digitaalse juhtimise ministeeriumi infosüsteemide ja digitaalse juhtimise peasekretariaadis kooskõlas seaduse 4557/2018 artikliga 20 veebipõhise elektroonilise rakenduse kaudu.

213

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16703_Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja intellektuaalomandi kaitse

Eesmärk

Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu – IT-süsteem ja kontrolljaamad

IT-süsteem toimib ja 10 uut täielikult varustatud juhtimisposti (sealhulgas vajalikud seadmed) on täielikult töökorras.

2. kv

2025

Kasutusele võetakse integreeritud ja koostalitlusvõimeline infosüsteem, mis võimaldab kogu riigis teostatavate kontrollide tõhusat juhtimist, et võidelda inimkaubanduse vastu ning kontrollida kaupade ja teenuste liikumist nii sise- kui ka väliskaubanduses. Selleks et tagada uue infosüsteemi täielik kasutamine, tugevdatakse turujärelevalve asutustevahelise üksuse (DIMEA) tegevussuutlikkust, sealhulgas perifeerset taristut, juurdepääsuga vajalikele logistikaseadmetele, mis on ühendatud infosüsteemi turujärelevalve andmebaasiga, võimaldades nende kasutamist kohapealsetes kontrollides ja trahvide kohest määramist.

– Vajalike seadmetega (sh kolme skanneriga (HXM MobileScanTM või samaväärne)) uute juhtimisjaamade loomine, et võidelda ebaseadusliku kaubanduse vastu 10 kokkupandud hoones (ISOBOX).

– IT-süsteemide ja -seadmete toimimist käsitleva vajaliku personalikoolituse läbimine.

Grupp 20: Avaliku halduse tugevdamine

●GOV-ERP (ID: 16705)

●Raamatupidamisreform (ID: 16974)

●Kaasaegne institutsionaalne raamistik riigile kuuluvatele ettevõtetele (ID: 16657)

●Tõhustada riigiabi võrgustikku (ID: 16701)

●Ajakohastada Kreeka kauba hoiuse- ja laenufondi (ID: 16940)

●Riigihangete valdkonna kutseliseks muutmine (ID: 16711)

●Riikliku katastri lõpuleviimine (ID: 16986)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

214

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16701_Tõhustatud riigiabi võrgustik

Eesmärk

Tõhustatud riigiabi võrgustik

Tõhustatud riigiabi raamistiku jõustumine

4. kv

2022

Riigiabi keskse võrgustiku (CESANET) tegevust käsitleva riigiabi õigusraamistiku muudatuste jõustumine, et tugevdada keskse riigiabiüksuse ja detsentraliseeritud riigiabi üksuste pädevust

215

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16981_Poliitika kavandamise ja kooskõlastamise tõhustamine

Eesmärk

Poliitika kavandamine ja koordineerimine – mõjuhinnang

Käivitati koolitusprogramm, milles osales 100 valitud riigiteenistujat.

4. kv

2022

Pärast mõju hindamise elektroonilise platvormi käivitamist käivitatakse koolitusprogramm ja sellega seotud akrediteerimismenetlus, kuhu on kaasatud vähemalt 100 ametnikku, sealhulgas tegevjuhtkonda valitud ametnikud (seadus nr 4622/2019, artikkel 104), et parandada koostatud mõjuhinnangute kvaliteeti ja hõlbustada elektroonilise platvormi kasutamist.

216a

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine

Eesmärk

Riikliku riigihankestrateegia (2021–2025) muutmine

Riigihangete riikliku strateegia muudatus jõustub teisese õigusaktiga

4. kv

2023

Jõustumine muudetud riikliku riigihankestrateegia (2021–2025) teiseste õigusaktidega

216

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine

Eesmärk

Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine – uued õigusaktid

Jõustusid uued õigusaktid; süvauuring lõpetatud

 

 

 

2. kv

2024

i) Jõustuvad uued õigusaktid, millega nähakse ette professionaalsed töösuunad riigihangetega tegelevatele töötajatele, erioskuste rühmadele ning võetakse vastu rahalised ja mitterahalised stiimulid täielikus kooskõlas ühtse palgaastmestikuga (seadus 4354/2015) ilma erandeid kehtestamata; ii) süvauuringu lõpuleviimine, et korraldada ümber tsentraliseeritud riigihankelepinguid korraldavate asjaomaste asutuste struktuur ja kohustused.

217

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16940_Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi moderniseerimine 

Eesmärk

Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi Kreeka saadetiste ja hoiu- ja laenufondikõigi allprojektide lõpuleviimine

Kreeka kauba hoiuse- ja laenufondi aruanne, mis tõendab allprojektide lõpuleviimist.

 

2. kv

2025

Kreeka saadetiste ja hoiu- ja laenufondi aruanne allprojektide lõpuleviimise kohta. i) Kreeka saadetiste ja hoiu- ja laenufondi kõigi allprojektide lõpuleviimine: ii) arhiivide digitaliseerimine ja dokumendihaldussüsteem; iii) integreeritud infosüsteem; iv) ERP infosüsteem; hallatud trükiteenused; v) Personalijuhtimise süsteem.

218

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine

Eesmärk

2021. –2025. aasta riikliku riigihangete strateegia rakendamine

Täielikult rakendatud riiklik riigihankestrateegia

 

 

 

4. kv

2025

Riikliku riigihankestrateegia rakendamine, sealhulgas: i) riigihangete õigusraamistiku reform; ii) riigihangete valdkonna digiüleminek ja algusest lõpuni e-riigihanked; iii) laiemate strateegiliste eesmärkide ja poliitiliste algatuste saavutamine; iv) riigihangete juhtimisraamistiku reform.

219

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16974_Raamatupidamisreform

Eesmärk

Raamatupidamisreform

Raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne

Lõpetatud konsolideeritud finantsaruannete koostamine.

4. kv

2025

Konsolideeritud finantsaruannete koostamine kõigi valitsemissektori allsektorite, sealhulgas kohalike omavalitsuste kohta.

Nende tulemuste saavutamiseks on vaja järgmisi meetmeid:

·Keskvalitsuse eelarve- ja finantsjuhtimise ning aruandluse funktsioonide kavandamine, rakendamine ja toimimine ning kõigi muude valitsemissektori üksuste (v. a keskvalitsus) eelarve- ja finantsandmete kogumine ja järelevalve.

·Esitage arve GOV-ERP-s

·Finantsteenuseid osutavate üksuste ametnike koolitamine valitsemissektori raamatupidamisraamistiku ja avaliku sektori finantsjuhtimisega seotud küsimustes

·Konsolideeritud finantsaruannete koostamine.

220

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16705_Eelarvehalduse digitaalne ümberkujundamine ja järelevalve juhtimise valdkonnas; elektrooniline arvepidamine

Eesmärk

Riigiettevõtete ressursiplaneerimine (GOV-ERP)

IT-süsteem toimib täielikult.

4. kv

2025

Viia ellu finantsjuhtimis- ja järelevalveraamistiku digiüleminek, muutes valitsuse ettevõtte ressursiplaneerimise (GOV-ERP) täielikult toimivaks.

Selle tulemuse saavutamiseks viia lõpule allprojektid:

Eelarvehalduse digitaalne ümberkujundamine ja valitsemissektori üksuste järelevalve.

Valitsemissektori ERP süsteemide ühendamine Kreeka e-arvega.

- ERP süsteemide ühenduvus e-arvete võrguga

- E-arve teenuse osutajate ühenduvus e-arvete võrguga

221

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine

Siht

Kvalifikatsiooni-/ümberõppeprogrammide lõpuleviimine riigihangete jaoks

Koolitatud ja sertifitseeritud ametnike arv

0

6 000

4. kv

2025

Riigihangete valdkonna spetsialistide oskuste täiendamise/ümberõppe programmide lõpuleviimine ja sertifitseerimise väljaandmine.

341

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Siht

Katastri kaardistamine – 85 % lõpetatud

% kogu omandiõigusest, mis on üles laaditud avalikuks väljapanekuks vastavalt seaduse nr 2308/1995 sätetele, mida on muudetud seaduse 4821/2021 artikliga 3

79 %

85 %

4. kv

2023

85 % Kreeka omandiõigusest jõudis avaliku kuvamise etappi.

342

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Siht

Katastri kaardistamine – 95 % lõpetatud

% kogu omandiõigusest, mis on üles laaditud avalikuks väljapanekuks vastavalt seaduse nr 2308/1995 sätetele, mida on muudetud seaduse 4821/2021 artikliga 3

85 %

95 %

2. kv

2024

95 % Kreeka omandiõigusest jõudis avalikkuseni.

343

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Eesmärk

Üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile – kahe kontori avamine

Kreeka katastri direktorite nõukogu ametlikud otsused Thessaloníki ja Kreeta piirkondade katastriruumide avamise ja kasutuselevõtmise kohta ning muudetud õigusaktide jõustumine

2. kv

2024

Pärast Kreeka katastri direktorite nõukogu ametlike otsuste vastuvõtmist on Thessaloniki ja Kreeta piirkondade katastriüksused avatud ja toimivad.

Jõustunud on muudetud seadus nr 4512/2018, et kajastada Kreeka katastri uut organisatsioonilist struktuuri, kirjeldades üksikasjalikult selle piirkondlikke büroosid ja filiaale.

344

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Siht

Katastriüksuste kaardistamine – täielik lõpuleviimine

% kogu omandiõigusest, mis on üles laaditud avalikuks väljapanekuks vastavalt seaduse nr 2308/1995 sätetele, mida on muudetud seaduse 4821/2021 artikliga 3

95 %

100 %

2. kv

2025

Omandiõiguste katastriline kaardistamine Kreekas on lõpule viidud ning kõik omandiõigused kogu Kreeka territooriumil on jõudnud avaliku kuvamise etappi.

345

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Eesmärk

Üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile – täielik lõpuleviimine

Kreeka katastri direktorite nõukogu ametlikud otsused Dodecannese piirkonna katastri ja filiaalide avamise ja tegevuse alustamise kohta kogu Kreeka territooriumil

2. kv

2025

Pärast Kreeka katastri direktorite nõukogu ametlike otsuste vastuvõtmist viiakse lõpule üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile. Dodecannese piirkonna katastriüksus on avatud ja toimiv. Täielikult toimiv filiaalide süsteem luuakse ja muudetakse toimivaks kogu Kreeka territooriumil ja 392 territooriumil.

vana kinnisvara registreerimise süsteemi kohased hüpoteegibürood suletakse vastavalt seaduse nr 4512/2018 sätetele.

N. KOMPONENT 4.3. KOHTUSÜSTEEMI TÕHUSUSE PARANDAMINE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab mitmeid laiaulatuslikke reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on suurendada Kreeka kohtusüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust, vaadates põhjalikult läbi riigi kohtusüsteemi tegevuskava, käsitledes taristuvajadusi, võttes meetmeid kohtusüsteemi digitaalse suutlikkuse suurendamiseks, ajakohastades kohtute toimimist, luues kohtupolitsei ning laiendades ja ajakohastades kohtunike ja kantseleitöötajate haridust (nii algharidus kui ka elukestev õpe). Meetmed peaksid aitama lahendada probleeme, mis on esitatud riigipõhistes soovitustes avaliku ja erasektori investeeringute kohta (riigipõhine soovitus 2/2019, riigipõhine soovitus 3/2020) ja struktuurireformide kohta, mille eesmärk on parandada majanduse toimimist (riigipõhine soovitus 4/2020). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

N.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Uued kohtuhooned ja rekonstrueerimine (meetme ID 16292)

Meede seisneb sihipärases investeeringus kohtusüsteemi kuuluvate hoonete ehitamisse ja renoveerimisse, mis on tihedalt seotud kohtusüsteemi kaardi läbivaatamisega, et maksimeerida kohtusüsteemi tõhusust ning vältida tarbetuid jõupingutusi ja kulutusi. Järelevalve ja planeerimise hõlbustamiseks registreeritakse kõik kohtusüsteemile kuuluvad või kohtusüsteemis kasutatavad kinnisvaraobjektid elektroonilises isikuregistris. Kõik uued hooned peavad vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond) (meetme ID 16727)

Kreeka kohtusüsteemi digipööre toimub justiitsministeeriumi järelevalve all ja koosneb reast meetmetest, mille eesmärk on suurendada tema IT-suutlikkust seoses dokumentide digiteerimisega, kohtute arvestuse pidamise süsteemi täiustamisega, menetluste lihtsustamise, standardimise ja kiirendamisega digiteerimise kaudu ning kohtute IT-süsteemide koostalitlusvõimega justiitsministeeriumi ning muude riiklike ja rahvusvaheliste asutuste ja/või andmebaasidega. Reform hõlmab nii kohtusüsteemi tsiviil- ja kriminaalharusid kui ka kontrollikoda. Reformi eesmärk on anda kohtunikele ja kohtutöötajatele pärast valmimist vahendid ja taristu, mis võimaldavad neil suurendada kohtuasjade haldamise tõhusust ja õigusemõistmise kiirust, seadmata seejuures ohtu selle kvaliteeti.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Kohtunike ja kohtutöötajate (kohtutöötajate) oskused ja digioskused (meetme ID 16733)

Riiklikus kohtunike koolis toimuvad seoses selle ülesannete ja õppekavaga mitmed institutsioonilised muudatused; samuti vaadatakse läbi kandidaatide valikukriteeriumid, et luua selektiivsem ja konkurentsivõimelisem õpikeskkond, võttes samas vastu täiendavaid üliõpilaste kategooriaid (kohtunikud ja auditikohtunikud); ta pakub ka lisakursusi, mille eesmärk on pakkuda uusi oskusi, pöörates erilist tähelepanu juhtimis- ja digioskustele, samuti kohtukohustuste täitmisega seotud teemadele, nagu eetika, ajajuhtimine, psühholoogia, majandusteooria ja -analüüs, kohtute juhtimine ja uued tehnoloogiad; reform hõlmab kohtunikele kohustusliku elukestva õppe pakkumist valdkondades, mis on olulised nende ülesannete täitmiseks koolitajate poolt, kes on samuti asutatud riiklikus kohtunike koolis. Lisaks luuakse riiklikus kohtunike koolis uus kohtuametnike haridusprogramm, et pakkuda kantseleitöötajatele koolitust ja elukestvat õpet küsimustes, mis on olulised nende ülesannete täitmiseks, teenistuse juhtimiseks ja korraldamiseks, digioskusteks, menetlus- ja materiaalõiguseks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.

Reform: Õigusemõistmise kiirendamine (meetme ID 16575)

Reformi eesmärk on kiirendada õigusemõistmist ning aidata kaasa riigi majanduslikule ja institutsionaalsele ümberkujundamisele. Reformi kõige olulisem element on kohtusüsteemi kaardi kavandatav läbivaatamine kogu riigis, mille tulemuseks on kohtupiirkondade ratsionaalne ümberkorraldamine kogu Kreekas ning kohtustruktuuride loomine, kaotamine või ümberjaotamine nendes piirkondades, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele ja kogu riigi kõiki kohtuid puudutavate andmete ulatuslikule kogumisele. Kohtusüsteemi reform hõlmab kõiki kohtusüsteemi harusid (tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjad). Lisameetmete eesmärk on suurendada õigusemõistmise tõhusust ja tulemuslikkust:

·kohtupolitsei loomine, et toetada ja tõhustada õigusemõistmise toimimist, andes oskusteavet keerukate kuritegude (sealhulgas finantskuriteod, korruptsioon ja rahapesu) uurimiseks ning osutades mitmesuguseid õigusabiteenuseid (abistamine eeluurimiste ja uurimiste läbiviimisel, dokumentide ja menetlustoimingute kättetoimetamine, kohtumääruste täitmine, kohtuotsuste täitmine, kohtumääruse jõusse jätmine, abistamine õigusabitaotluste esitamisel või neile vastamisel ning kohtutele antud volituste täitmine); ja

·kohtuametnikele rahaliste stiimulite pakkumise ajutise kava kehtestamine, mis põhineb objektiivselt mõõdetavatel individuaalsetel tulemusnäitajatel ja on täielikus kooskõlas ühtse palgasüsteemiga (seadus 4354/2015) ilma erandit kehtestamata, et kiirendada kohtumajaga seotud ülesannete ja kohustuste täitmist ning kõrvaldada kohtuasjade kuhjumine.

Reformi lõpuleviimiseks võetakse vastu meetmed vaidluste kohtuvälise lahendamise asutuste loomiseks ja tugevdamiseks, pakkudes õigusnõustajatele või vahendajatele koolitust ning pakkudes vahekohtu- ja vahenduskeskustele rahalisi stiimuleid kasutajasõbralike digisüsteemide loomiseks.

Kohtuandmete süstemaatiliseks kogumiseks, töötlemiseks, koondamiseks, esitamiseks ja järelevalveks luuakse sõltumatu amet, mis tagab nõuetekohase järelevalve ja järelevalve kohtusüsteemi toimimise ja toimimise üle.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

N.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Grupp 21: Kohtusüsteemi tõhususe parandamine

Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:

●Uued kohtuhooned ja renoveerimine (ID: 16292)

●Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond) (ID: 16727)

●Kohtunike ja kohtutöötajate (õigustöötajate) oskused ja digioskused (ID: 16733)

●Õigusemõistmise kiirendamine (ID: 16575)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

222

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Identifitseerimine – abikõlblikud hooned

Loetelu täitmine

3. kv

2021

Loetelu koostamine hoonetest, mida kohtukaardi läbivaatamine ei mõjuta.

223

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine –

16575 õigusemõistmise kiirendamine

Eesmärk

Tehniline tugi – Õigusalase tulemuslikkuse vahend

Tehnilise toe pakkumise väljakuulutamine

3. kv

2022

Hankemenetluste korraldamine kohtu tulemuslikkuse vahendi väljatöötamiseks, tuginedes strateegilistele eesmärkidele, võttes kasutusele objektiivsed võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad (töökohustuse täitmise aeg, individuaalsed tulemused aja, teabevahetuse, motivatsiooni jms osas) osakondade ja/või ametnike kategooriate kaupa ning pakkudes täpseid ja objektiivseid andmeid boonuste määramise kohta; lisatasu makstakse esimese kvartali jooksul pärast asjaomase aasta lõppu selle aasta tulemuste alusel. Vahend on ajutine ja täielikus kooskõlas ühtse palgatabeliga (seadus nr 4354/2015), kehtestamata ühtegi erandit kohtuasjade kuhjumise kõrvaldamiseks.

224

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)

Siht

Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad

Riiklikus kohtunike koolis registreeritud kohtunike arv

0

10

1. kv

2022

10 riiklikus kohtunike koolis registreeritud magistraadikohtunikku

225

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Õiguspolitsei – teisesed õigusaktid

Õigusaktide jõustumine

3. kv

2022

Kõigi selliste teiseste õigusaktide (vastavalt vajadusele kas presidendi määruste või ministrite otsuste kujul) jõustumine, mis on vajalikud kohtupolitsei seaduse täielikuks rakendamiseks, et aidata kohtu- ja prokuratuuriasutustel teha järgmist:

·kohtunikele ja prokuröridele teadusliku ja tehnilise abi andmine küsimustes, mis nõuavad tehnilist või erialast asjatundlikkust;

·eelkontrollid ja -uurimised;

·vahistamismääruste täitmine;

·õigusabitaotluste esitamisel või neile vastamisel abi osutamine;

·dokumentide ja menetlusdokumentide kättetoimetamine;

·kohtuotsuste täitmine;

·maksekäsu valvamine ja säilitamine kohtumajades;

·muud menetlustoimingud, mille on talle usaldanud pädevad kohtud ja prokurörid

226

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Kohtute kaart – esmased õigusaktid – haldusküsimused

Õigusaktide jõustumine

4. kv

2022

Esmase õigusakti jõustumine, et vaadata läbi halduskohtumenetluse plaan.

227

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Kohtuhoonete ehitamine ja renoveerimine – loetelu kohandamine – pakkumuste esitamine

Loetelu renoveerimisprojektidest kooskõlas kohtukaardi läbivaatamist käsitleva asjakohase seadusega vastavalt eesmärgile 14 4. 2022 3. ja 4. kvartal; pakkumiste algatamine

4. kv

2022

Projektide loetelu kohandamine kooskõlas seadusega vastu võetud kohtute nimekirja läbivaatamisega.

Hankemenetluste algatamine seoses halduskohtutega. Hankedokumentides sätestatakse, et uued hooned peavad saavutama primaarenergia nõudluse, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (liginullenergiahoone, riiklikud direktiivid).

228

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)

Siht

Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad

Riiklikus kohtunike koolis registreeritud kohtunike arv

10

25

1. kv

2023

14 täiendavat kohtunikku, kes on registreeritud riiklikus kohtunike koolis, 1 auditikohtu kohtunik, kes on registreeritud riiklikus kohtunike koolis. See tähendab, et koolitusel osalevate kohtunike koguarv on 25.

229

 14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine –

16727 õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond)

Eesmärk

Registrisüsteemide ja IT-õigussüsteemide ajakohastamine

Projektiauditi aruanded, et kinnitada lepinguliste kohustuste täitmist

2. kv

2023

Asjakohaste vahenditega (nt projektiauditi aruanded, kvalitatiivse ja kvantitatiivse aktsepteerimise protokollid ja väljastatud arved) kõigi selliste lepinguliste kohustuste nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kohta, mis tuleb esitada välisaudiitorile kooskõlas projektikalendritega ja mis hõlmavad kõiki kahe allprojekti elemente (kohturegistrisüsteemid ja IT-õigussüsteemide ajakohastamine (OSDDY-PP, kontrollikoda, riiklik karistusregister)) asjakohaste vahenditega (nt projektiauditi aruanded, kvalitatiivse/kvantitatiivse üleandmise tõendid ja väljamaksetõendid).

230

 14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine –

16575 õigusemõistmise kiirendamine

 Eesmärk

Jõustumine – kohtuametnike tulemusvahend

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine

 

 

 

2. kv

2023

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustamine, et luua ajutine boonussüsteem, mis põhineks kohtuametnike tulemuslikkuse vahendi väljatöötamisel, milles seatakse strateegilised eesmärgid ja kehtestatakse objektiivsed võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad (nt ülesande täitmiseks kuluv aeg, individuaalsed tulemused aja, teabevahetuse ja motivatsiooni osas) osakonna ja/või ametnike kategooria kaupa ning esitatakse täpsed ja objektiivsed andmed boonuste määramise kohta; lisatasud, mis tuleb maksta esimese kvartali jooksul pärast asjaomase aasta lõppu selle aasta tulemuste alusel.

231

 14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

 Eesmärk

Lepingud

Lepingute sõlmimine

 

 

 

2. kv

2023

Lepingute sõlmimine ehitusprojektide jaoks, mida kohtukaardi läbivaatamine ei mõjuta.

Lepingu tingimustes sätestatakse, et ehitatavad uued ehitised peavad saavutama primaarenergia nõudluse, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (liginullenergiahoone, riiklikud direktiivid).

232

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Kohtukaardi läbivaatamine – esmased õigusaktid – tsiviil- ja karistusõigus

Õigusaktide jõustumine

4. kv

2023

Esmase õigusakti jõustumine tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna kohtute nimekirja läbivaatamiseks.

233

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Kohtuhoonete ehitamine ja renoveerimine – hangete algatamine

Pakkumiste algatamine

4. kv

2023

Projektide loetelu kohandamine kooskõlas kohtukaardi läbivaatamist käsitleva seadusega.

Hankemenetluse algatamine renoveerimistööde muudetud loetelus sisalduvate tsiviil- ja kriminaalasjade kohtumajadega seotud projektide jaoks. Hanketingimustes sätestatakse, et ehitatavad uued ehitised peavad saavutama primaarenergia nõudluse, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid).

234

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Õiguskaitsepolitsei operatiivtegevus

Kohtupolitsei toimib ja toimib täielikult nii kesk- kui ka piirkondlikul tasandil

2. kv

2024

Kohtupolitsei operatiivseks muutmine kogu oma pädevuse ulatuses nii keskvalitsuse tasandil kui ka piirkondlikul tasandil kohtutes

235

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)

Eesmärk

Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad

Aruande kinnitamine

Muudatuste rakendamine riikliku kohtunike kooli õppekavas ning 65 % kohtunike ja ametnike osalemine elukestvas õppes

4. kv

2024

Kõigi kohtunike ja kohtutöötajate oskusi ja digitaaloskusi käsitleva reformiga hõlmatud projektide täielik rakendamine, sealhulgas: 

1.65 % kohtunikest ja ametnikest, kes on registreerunud elukestvasse õppesse ja osalenud vähemalt ühel koolitusel (seminaril)

2. Täielikult toimiva riikliku kohtunike kooli kohtunike koolitusprogramm

3.Kõik valikukriteeriumide ja rakendatud õppekava muudatused

Muudatused riikliku kohtunike kooli haridusprogrammis, mille eesmärk on eelkõige tõhustada praktilist koolitust ning pakkuda eetikat, ajahaldust, psühholoogiat, majandusteooriat ja -analüüsi, kohtute haldamist ja uusi tehnoloogiaid käsitlevaid kursusi.  Kohtunikele elukestva õppe pakkumine, mis hõlmab erinevaid õigusvaldkondi ning õigusemõistmisega seotud juhtimis- ja menetlusaspekte (kohtute haldamine, kohtuasjade haldamine, teabevahetus ning koostöö siseriiklike ja välisriikide ametiasutustega); Selline koolitus on ametialase edutamise eeltingimus. Kohtutöötajate koolitamine, mis hõlmab nende ametikohustuste täitmiseks olulisi teemasid, st teenistuse juhtimine ja korraldamine, digioskused, menetlus- ja materiaalõigus.

236

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Kohtukaardi läbivaatamine – edusammud

Eduaruanne, milles kajastatakse ja kontrollitakse protsendimäärasid, mida tõendavad vastavate kohtute asutuste ametlikud avaldused, mis kinnitavad reformitud üksuste tegevuse alustamist ja toimimist.

4. kv

2024

Kohtukaardi läbivaatamine

Vähemalt 70 % mõjutatud üksustest (kohtutest) toimivad ja toimivad täielikult haldusõiguse valdkonnas; vähemalt 40 % mõjutatud üksustest (kohtutest) toimivad ja toimivad täielikult tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas

237

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Ehitus- ja renoveerimistööd – e-identiteet – lõpuleviimine

Aruanne, milles kontrollitakse, kas kõik ehitusprojektid on täielikult lõpule viidud ja kasutajatele üle antud. 

E-identimise platvormi täieliku kasutuselevõtmise ja toimimise kinnitus.

4. kv

2025

Kõigi ülejäänud uute hoonete valmimine ja renoveerimine, mis käivitati 2023. aasta esimeses kvartalis kooskõlas kohtusüsteemi läbivaadatud kaardi vajadustega.

Kohtuhoonete e-identimise platvormi lõpuleviimine ja täielik veebipõhine kasutuselevõtt

238

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Kohtukaardi läbivaatamine – täielik rakendamine

Eduaruanne, mis kinnitab kõigi reformitud üksuste tegevuse alustamist ja toimimist ametlike dokumentide alusel.

4. kv

2025

Kohtukaardi läbivaatamine

Iga haldus-, tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna kohtute kaartide täielik rakendamine või läbivaatamine, mida tõendavad vastavate kohtute asutuste ametlikud avaldused, mis kinnitavad reformitud üksuste toimimist ja funktsionaalsust.

Vahendusalase koolituse läbimine programmis osalevatele õigusnõustajatele ja/või vahendajatele konkursikutse kaudu.

Kõigi valitud vahendus- ja vahekohtukeskuste jaoks kasutajasõbralike digisüsteemide loomiseks tehtud väljamaksete lõpuleviimine.

239

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16727_Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond)

Eesmärk

Andmete säilitamine ja IT-uuendused

Andmete salvestamise audiosüsteemid toimivad täielikult kõikides tsiviil- ja kriminaalkohtutes.

OSDDY-PP II etapp, OSDDY-DD, täielikult rakendatud, ellu viidud ja toimivad kontrollikoja ja riikliku karistusregistri projektid.

4. kv

2025

E-õiguskeskkond: Tulemuste heakskiitmine seoses kohtusüsteemi IT-süsteemide täiustamise ja laiendamisega järgmistes valdkondades:

1.Kohtute registripidamise süsteemi ajakohastamine.

2.Õigussektori IT-süsteemide ajakohastamine ja toetamine tsiviil- ja kriminaalkohtute, auditikohtute ja riiklike karistusregistrite jaoks.

Kohtute registrisüsteemi ajakohastamine - Kohtute registripidamise süsteemi ajakohastamine – Tsiviil- ja kriminaalkohtute integreeritud kohtuasjade haldamise süsteemi (OSDDY-PP A) ajakohastamine ja tugiteenused ning süsteemi kasutuselevõtmine kõigisse riigi tsiviil- ja kriminaalkohtutesse (OSDDY-PP B). - Riikliku karistusregistri süsteemi (NCRI) ajakohastamis- ja tugiteenused – Kreeka kontrollikoja kohtuasjade haldamise süsteemi (ELSYN) ajakohastamis- ja tugiteenused

O. KOMPONENT 4.4. FINANTSSEKTORI JA KAPITALITURGUDE TUGEVDAMINE

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tugevdada finantssüsteemi suutlikkust toetada majanduse arengut, rahastades ettevõtteid ja üksikisikuid uute tegevuste arendamiseks. See toetab Kreeka pangandussektoris viivisnõuete ja viivislaenude suure osakaalu käsitlemist, parandades samal ajal ka juurdepääsu teabele turul tegutsevate äriühingute ja üksikisikute krediidiprofiilide kohta. 

Rahastamisvahendiga toetatakse ka erasektori võlakoormuse vähendamist ja kapitaliturgude tugevdamist. Struktuurimuutused nendes kahes valdkonnas aitavad kaasa majanduskasvule ja suurendavad Kreeka majanduslikku vastupanuvõimet tulevaste šokkide suhtes. 

Selle komponendi raames teostatavad reformid hõlmavad järgmist: 

·Tõhusam kapitaliturgude järelevalve ja usaldusväärsus; 

·Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate probleemidega ja rahastada reaalmajandust;

·Võla ja 2. võimaluse restruktureerimise uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamiseks vajaliku digitaalse taristu ajakohastamine;

Mõned neist reformidest hõlmavad meetmeid, millega kõrvaldatakse teabelüngad, mis takistavad edukat krediidivoogu ja tõhusat riskiseiret. Need hõlmavad erasektori võla seireregistri, riikliku krediidibüroo, keskse krediidiregistri ja krediidi laienemise vaatluskeskuse arendamist. Need meetmed aitavad kaasa ka Kreeka majanduse digiüleminekule, kuna need põhinevad infotehnoloogial.

Selle komponendi raames võetavad meetmed suurendavad majanduslikku ja institutsioonilist vastupanuvõimet, tugevdavad kriisiks valmisolekut ja institutsioonilist suutlikkust ning seega toetavad riigipõhise soovituse „Struktuurireformid majanduse toimimise parandamiseks“ (riigipõhine soovitus 1/2019 ja riigipõhine soovitus 4/2020) elluviimist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

O.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus (meetme ID 16581)

Reformi eesmärk on tõhustada kapitaliturgude järelevalvet, 1) investeerides Kreeka kapitaliturgude komisjoni digitaalsesse ümberkujundamisse ja digiteerides selle siseprotsesse ja -korraldust ning 2) kodifitseerides ja ajakohastades kapitaliturgude regulatiivset ja õigusraamistikku, et suurendada kapitaliturgude järelevalvesuutlikkust. Reform jõustub 2021. aasta esimeseks kvartaliks ja investeering IT-süsteemi 31. detsembriks 2025.

Reform: Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et lahendada varasemaid probleeme ja rahastada reaalmajandust (meetme ID 16957)

Selle ulatusliku reformi eesmärk on vähendada erasektori võlakoormust, parandades maksejõuetusprotsessi ja võimestades viivislaenude turgu, ning ennetada tulevast erasektori võla suurenemist teabelünkade vähendamise kaudu. Reform koosneb järgmistest osadest:

1.Esiteks puudutab see e-enampakkumise protsessi parandamist ja e-enampakkumise platvormil enampakkumisel müüdavate varade kohta kättesaadava teabe laiendamist. 

2.Teiseks puudutab see eravõla haldamise riiklikus strateegias kavandatud poliitikameetmete lõpuleviimist, eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

a.Avaliku sektori krediidibüroo loomine eesmärgiga kõrvaldada teabe asümmeetria avaliku sektori asutuste ja pankade vahel, tuginedes avaliku sektori andmetele ja teabele.

b.Erasektori võlaseire registri IT-süsteemi käivitamine, mis kogub andmeid nii avaliku ja erasektori võlausaldajatelt kui ka muudest asjakohastest allikatest.

c.Viivislaenude järelturu süvendamise toetamine, kõrvaldades viivislaenude ülekandeid pärssivad maksualased tegurid, luues viivislaenude jaoks ühise tehinguplatvormi ja luues ühised andmevormid.

3.Kolmandas allreformis viidatakse krediidi keskregistri loomisele, mis täiendaks Heraklese varade kaitse kava, edendades viivislaenude järelturgu. CCRi majutab Kreeka keskpank ja selles dokumenteeritakse üksikasjalikult iga kliendilaenu maksete ajalugu ja antud tagatise liigid. Vastaspoole krediidiriski aruanne, kogudes asjakohaseid andmeid kõigist vajalikest allikatest, aitab kaasa ka krediidi laiendamise vaatluskeskuse toimimisele ja funktsioonidele, et jälgida krediidikasvu arengut. CRR võimaldab juurdepääsu krediiditeabele, kõrvaldades asümmeetrilisest teabest tulenevad turutõrked, hõlbustades seeläbi juurdepääsu krediidile. 

Üldise reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsember 2025.

Reform: Võla restruktureerimise ja 2. võimaluse andmise uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamiseks vajaliku digitaalse taristu ajakohastamine (meetme ID 16580)

Reformi eesmärk on ajakohastada vajalikku digitaalset taristut, et toetada varajase hoiatamise ja ennetavaid võla restruktureerimise menetlusi, mis on ette nähtud üksikisikute ja juriidiliste isikute võla haldamiseks uue ühtse/kodifitseeritud õigusraamistikuga;

Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

O.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Grupp 22: Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine

●Tõhustatud kapitalituru järelevalve ja usaldusväärsus (ID: 16581)

●Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate probleemidega ja rahastada reaalmajandust (ID: 16957)

●Uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamine võlgade restruktureerimiseks ja teine võimalus (ID: 16580)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad  (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad  (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

240

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16581_Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus

Eesmärk

Kapitaliturud, järelevalve, järelevalveprotsesside digitaliseerimine, kapitaliturgude liit

Õigusaktide jõustumine (viide Euroopa Liidu Teatajale)

4. kv

2021

Jõustub Kreeka kapitaliturgude komisjoni käsitlev uus seadus, millega muudetakse siseprotsesse ja -korraldust.

241

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16580_Võla restruktureerimise ja teise võimaluse andmise uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamine

Eesmärk

Järelevalve, järelevalveprotsesside digiteerimine, kapitaliturgude liit, kapitaliturud, ennetav võla restruktureerimine

Aruanded, mis tõendavad eespool nimetatud süsteemide kasutuselevõttu, sealhulgas lingid veebisaitidele, kui see on asjakohane

4. kv

2025

Varajase hoiatamise ja ennetava võla restruktureerimise mehhanismi ajakohastamine, mis võimaldab üksikisikutel ja ettevõtjatel vältida ülemäärast võlgnevust ning tegeleda võlgade tasumisega kohtuväliste menetluste abil.

Töövõtja uuendab rahandusministeeriumi/SecPD hallatavaid varajase hoiatamise ja ennetava võla restruktureerimise IT-süsteeme pärast nende toimimise hindamist.

243

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16581_Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus

Eesmärk

 Järelevalveprotsessi digitaliseerimine ja Kreeka kapitaliturgude komisjoni korraldus

Aruanne järelevalveprotsessi digitaliseerimise ja Kreeka kapitaliturgude komisjoni korralduse kohta

4. kv

2025

1. Uue organisatsioonilise struktuuri, andmehalduse, personalikoolituse ümberkujundamine ja tegevuskava koostamine, 2. IT-taristu ja -rakenduste arendamine ja/või soetamine, et börsiandmete ja lisateabega seotud tehinguid süstemaatiliselt vastu võtta, säilitada, saada ja hallata, et koostada ja hallata hoiatusi ja auditiaruandeid; 3. Suuremahulise IT-süsteemi kasutuselevõtmine ja kõigi Kreeka kapitaliturgude komisjoni töötajate poolt praegu (ja tulevikus) kogutud andmete integreerimine, mis võimaldab mitmemõõtmelist analüüsi, ülevaadet ja ülevaadet praegustest turutingimustest, mis võimaldab menetlusi ja sekkumisi kohandada. 4. kapitaliturgude regulatiivse ja õigusraamistiku kodifitseerimine, et suurendada kapitalituru järelevalvesuutlikkust.

244a

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust

Eesmärk

E-oksjonid võlgade sissenõudmiseks

Õigusaktide jõustumine

2. kv

2024

Selliste õigusaktide vastuvõtmine ja jõustumine, mille eesmärk on:

(I)Laiendada e-oksjonite platvormil kättesaadavat teavet enampakkumisel müüdavate varade kohta, sealhulgas asjakohast teavet, mis on kättesaadav notari avalikes arhiivides;

(II)Kinnisvaraga seotud tähtajaks tasumata võlgadest tingitud hoiatavate tegurite (nt kommunaalteenuste arved) kõrvaldamine.

244b

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust

Eesmärk

Lepingute sõlmimine finantssektori meetmete jaoks

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2024

Lepingu sõlmimine:

(I)Riikliku krediidibüroo krediidireitingu IT-süsteemi väljatöötamine;

(II)Erasektori võlaseire registri arendamine;

(III)Krediidi keskregistri arendamine.

244c

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust

Eesmärk

Erasektori võlgade haldamise riikliku strateegia poliitikameetmete lõpuleviimine, krediidi keskregistri loomine

Aruanne, milles tõendatakse, et kõik meetmed on lõpule viidud, sealhulgas vajaduse korral asjakohaste õigusaktide jõustumine

4. kv

2025

1. Eravõla haldamise riiklikus strateegias kavandatud poliitikameetmete lõpuleviimine, eelkõige:

a.Riikliku krediidibüroo (PCB) loomine. See hõlmab sellise IT-süsteemi väljatöötamist, mis sisaldab keskset andmebaasi ja ühtset krediidireitingute süsteemi võlgnike (üksikisikute ja juriidiliste isikute) krediidivõimelisuse hindamiseks, tuginedes avaliku sektori andmetele.

b.Käivitada eravõlaseire registri IT-süsteem, mis kogub andmeid nii avaliku ja erasektori võlausaldajatelt kui ka muudest asjakohastest allikatest.

c.Viivislaenude tehingute hõlbustamine järgmiste meetmete abil:

(I)Selliste uute õigusaktide jõustumine, millega kõrvaldatakse viivislaenude ülekandeid pärssivad maksualased tegurid;

(II)Ühise andmevormi kehtestamine ja selle kasutamise edendamine viivislaenude tehingute jaoks, sealhulgas viivislaenude puhul, mis on pärast restruktureerimist muutunud, ning mis täiendaks olemasolevat EBA vormi;

(III)Portfellide läbivaatamise ja hindamise ühtse vormi kehtestamine;

(IV)Viivislaenude portfellide jaoks tehinguplatvormi loomine, et aidata müüjatel ja ostjatel vahetada teavet ja esitada pakkumisi tõhusal ja konfidentsiaalsel viisil, võttes samal ajal arvesse turul olemasolevaid lahendusi.

2. Krediidi keskregistri (CCR) loomine ja vajaliku IT-taristu käivitamine riikliku andmebaasina, mida haldab Kreeka Pank (BoG), kus dokumenteeritakse üksikasjalikult kõigi pankade ja finantseerimisasutuste klientide iga üksiklaenu maksete ajalugu ja esitatud tagatiste liigid. CCR, kogudes asjakohaseid andmeid kõigist vajalikest allikatest, aitab samuti kaasa krediidimahu laiendamise vaatluskeskuse toimimisele ja ülesannetele, et jälgida krediidimahu kasvu arengut. Garantiirühm tegutseb vastutava töötlejana ja tagab rangete turva- ja andmekaitseprotokollide olemasolu, et kaitsta laenuvõtjate teavet, mille laenuandjad esitavad vastaspoole krediidiriskile.

P. KOMPONENT 4.5. EDENDADA TEADUSUURINGUID JA INNOVATSIOONI

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamised eesmärgid on suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, tugevdada sidemeid teaduse ja ettevõtete vahel ning arendada teedrajavat teadus- ja arendustegevuse taristut, et parandada Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust. See loodetakse saavutada sihipäraste reformide ja investeeringutega, et suurendada avaliku ja erasektori kulutusi teadus- ja arendustegevusele, ajakohastada riigi teadustaristuid, edendada teadusuuringute rahastamist, suurendada Kreeka teadusuuringute ökosüsteemi rahvusvahelistumist ja arendada teaduskoostööd. Komponent hõlmab ka kodanikukaitse infosüsteemi väljatöötamist, mis teavitab reaalajas pädevaid asutusi füüsilistest nähtustest ja loodusõnnetustest, toetades samal ajal nende koostööd. Need investeeringud hõlbustavad ka digiüleminekut, arendades arenenud digitehnoloogiat ja digiteerides kodanikukaitse meetodeid, ning edendavad keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut, leevendades kliimamuutuste mõju, et tagada kodanikukaitse. Komponendiga toetatakse avaliku ja erasektori investeeringuid käsitlevate riigipõhiste soovituste (riigipõhine soovitus 2/2019 ja riigipõhine soovitus 3/2020) täitmist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

P.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Loomine – laiendamine – teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine (meetme ID 16624)

Investeering hõlmab 11 uurimiskeskuse taristu ajakohastamist, et suurendada nende teadussuutlikkust ja -suutlikkust olulistes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Investeeringud on seotud eelkõige järgmiste uurimiskeskustega: teadusuuringute ja tehnoloogia sihtasutus Hellas; ATHENA teadus- ja innovatsioonikeskus; BSRC Fleming; Teadusuuringute ja tehnoloogia keskus Hellas; Kreeka riiklik teadusuuringute sihtasutus; Ateena biomeditsiiniuuringute Akadeemia; Ateena riiklik vaatluskeskus; Kreeka Mereuuringute Keskus; Kreeka Pasteuri Instituut; riiklik sotsiaaluuringute keskus; Kreeka Aatomienergia Komisjon

Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 18 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 19 madalam;



iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 20 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 21 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Alus- ja rakendusuuringud (meetme ID 16618)

Investeering koosneb seitsmest allprojektist: i) alusuuringute horisontaalse rahastamise võimaldamine; ii) rahaline toetus teadusalastele juhtprojektidele interdistsiplinaarsetes sektorites, millel on praktilised rakendused Kreeka majanduse jaoks; iii) rahaline toetus täppismeditsiini rakendusuuringutele; iv) mehitamata süsteemide uurimis- ja arenduskeskuse rahastamine droonide rakendusuuringute toetamiseks; v) tehisintellekti, andmetöötluse ja algoritmide arendamise rakendusliku teadus- ja innovatsiooniinstituudi loomine; vi) rahaline toetus turupõhiste kestlike materjalide tehnoloogiate väljatöötamiseks; vii) rahaline toetus osalemiseks Euroopa partnerlustes, nimelt Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluses (Euro-HPC) ja peamistes digitehnoloogiates. Investeeringu eesmärk on luua üksused, mis toetavad rakendusuuringuid pikas perspektiivis, ning edendada süvatehnoloogia innovatsiooni ökosüsteemi, rahastades valdkondadevahelist teadus- ja arendustegevust, millel on mõju tööstusele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: TH2ORAX: Trellis Holistic & Hybrid Operational Ruggedized Autonomous eXemplary system (meetme ID 16654)

Investeering hõlmab järgmise põlvkonna teabesüsteemi arendamist, mis peaks ühendama eri liiki ja eri vormis koostööinfrastruktuure, et parandada institutsioonide otsuste tegemist reaalajas. Süsteem koosneb tipptasemel tehnoloogiast, nagu tehisintellekt, ning see kavandatakse nii, et see vastaks pikaajaliselt erinevate lõppkasutajate vajadustele. See peaks aitama kaasa piirihaldusele, kuritegevuse ja terrorismi vastasele võitlusele, küberturvalisusele, elutähtsa taristu kaitsele ja vastupidavusele, otsingu- ja päästetöödele ning katastroofidele vastupanu võimele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Teadusuuringud – loomine – innovatsioon (meetme ID 16971)

Investeeringu eesmärk on toetada 36 projektiettepanekut, mida hinnatakse väga kõrge punktisummaga tipptaseme kriteeriumi alusel aruka spetsialiseerumise (RIS3) sektorites, kuid mida eelarvepiirangute tõttu ei rahastatud programmi „Horisont 2020“ raames. Investeeringuga toetatakse väljavalitud projekte rahastamisega ning loodetakse, et see meelitab ligi erasektori kaasrahastamist, tugevdades sidet avaliku teadussektori ja ettevõtete vahel. Rahastamiskõlblikud sektorid on: i) keskkond ja säästev areng; ii) energeetika; iii) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; iv) tervis ja ravimid; v) transpordi- ja tarneahel; vi) põllumajanduslik toidutööstus ja toiduainetööstus; vii) materjalid ja ehitus; ning viii) turism, kultuur ja loomemajandus. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: „Horisont 2020“ kvaliteedimärgis: uuenduslike ettevõtete rahastamine (meetme ID 16622)

Investeering puudutab 13 projektiettepanekut väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt, kes on saanud programmi „Horisont 2020“ kvaliteedimärgise ja kes on eelarvepiirangute tõttu toetuskõlblikud, kuid keda ei rahastata programmi „Horisont 2020“ raames. Investeeringuga toetatakse neid ettepanekuid, täiendades toetusesaajate poolset erasektori rahastust. Rahastamiskõlblikud sektorid on: i) keskkond ja säästev areng; ii) energeetika; iii) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; iv) tervis ja ravimid; v) transpordi- ja tarneahel; vi) põllumajanduslik toidutööstus ja toiduainetööstus; vii) materjalid ja ehitus; ning viii) turism, kultuur ja loomemajandus. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi avatus (meetme ID 16621)

Reform hõlmab riikliku idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemi edendamist ja ülemaailmset reklaami, samuti tarkvara arendamist, hooldust ja ajakohastamist toetavat protsessi. Neid meetmeid rakendatakse ELEVATE Kreeka kaudu, mis haldab digiportaali, mis võimaldab riiklikel idufirmadel registreerida ja saada valitsuse akrediteeringu idufirmana. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

P.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Grupp 23: Edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni

●Teadusuuringute ja tehnoloogia peasekretariaadi (GSRT) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride loomine – laiendamine – ajakohastamine (ID: 16624)

●Alus- ja rakendusuuringud (ID: 16618)

●- TH2ORAX: Tereliinid Holistic & Hybrid Operational Ruggedised Autonoomne eXemplary system (ID: 16654)

●Teadusuuringud – loomine – innovatsioon (ID: 16971)

●„Horisont 2020“ kvaliteedimärgis: tipptasemel uuenduslike ettevõtete rahastamine (ID: 16622)

●Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi ekstroversioon (ID: 16621)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

245

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16618_Alus- ja rakendusuuringud

Eesmärk

Alus- ja rakendusuuringuid käsitlevad õigusaktid

Õigusaktide jõustumine (juriidiliste isikute asutamise esmased ja teisesed õigusaktid)

1. kv

2022

Alus- ja rakendusuuringute läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine ning juriidiliste isikute loomist käsitlevate teiseste õigusaktide väljaandmine.

Õigusraamistik peab: a) määrata uuesti kindlaks teadusvaldkonnad, mille rahastamist taotletakse ajakohastatud riikliku aruka spetsialiseerumise strateegia (RIS3) raames; b) luua uus juhtimisstruktuur, et parandada nende projektide juhtimist ja koordineerimist; ning c) kehtestada uute teadusasutuste õiguslik seisund.

Teadusvaldkonnad määravad ühiselt kindlaks riiklik teadusuuringute ja innovatsiooni nõukogu (NCRI) ning arenguministeeriumi teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaat (GSRI).

246

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine

Eesmärk

Konkursikutse teaduskeskustele

Avaldatud konkursikutse ja hanke tingimused

1. kv

2022

Konkursikutse loomine – laiendamine – teaduskeskuste taristu ajakohastamine, sealhulgas tehnilise kirjelduse avaldamine, millega tagatakse, et valitud taotlused vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

247

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine

Eesmärk

Uurimiskeskuste lepingud – ehitustööd

Teade ehitustööde hankelepingute sõlmimise kohta

1. kv

2024

Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all oleva teaduskeskuste infrastruktuuride uuendamise meetmega seotud ettepanekute valimine ja ehitustööde lepingute sõlmimine.

247a

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine

Eesmärk

Uurimiskeskuste lepingud – seadmed ja muud teenused

Seadmete ja muude teenuste hankelepingute sõlmimisest teatamine

3. kv

2024

Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all oleva teaduskeskuste infrastruktuuride uuendamisega seotud ettepanekute väljavalimine ja lepingute sõlmimine seadmete ja muude teenuste jaoks.

248

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16654_ TH2ORAX: Tellis Holistic & Hübriidne töökindel autonoomne eeskujusüsteem

Eesmärk

TH²ORAXi hankelepingud

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2024

TH²ORAX projekti lepingute sõlmimine.

Hindamisprotsessi tõhusa rakendamise eest vastutavad arengu- ja investeerimisministeerium ning teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaat (GSRI). Leping(ud) sõlmitakse parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

249

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine

Eesmärk

Teaduskeskuste projektide lõpuleviimine

Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud

4. kv

2025

Kõigi allprojektide lõpuleviimine GSRI järelevalve all olevate uurimiskeskuste taristute laiendamise ja laiendamise raames, nimelt: teadusuuringute ja tehnoloogia sihtasutus Hellas; ATHENA teadus- ja innovatsioonikeskus; BSRC Fleming; Teadusuuringute ja tehnoloogia keskus Hellas; Kreeka riiklik teadusuuringute sihtasutus; Ateena biomeditsiiniuuringute Akadeemia; Ateena riiklik vaatluskeskus; Kreeka Mereuuringute Keskus; Kreeka Pasteuri Instituut; riiklik sotsiaaluuringute keskus; Kreeka Aatomienergia Komisjon

250

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16618_Alus- ja rakendusuuringud

Eesmärk

Baas- ja näidisprojektide lõpuleviimine; rakenduslikud teadusprojektid

Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud

4. kv

2025

Järgmiste allprojektide lõpuleviimine alusuuringute meetme raames: Teadusuuringute baasrahastamine; Juhtivad teadusprojektid probleemsetes interdistsiplinaarsetes sektorites; rakendusliku teadus- ja rahasüsteemi loomine; tehisintellekti, andmetöötluse ja algoritmide arendamise instituut; turule tõlgitavate säästvate materjalide tehnoloogiate pakkumine; osalemine kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa partnerlustes (EuroHPC) ja peamistes digitehnoloogiates; rakendusuuringud mehitamata õhusõidukite arendamiseks (mehitamata süsteemide uurimis- ja arenduskeskuse rahastamine); täppismeditsiini rakendusuuringud.

251

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16654_TH 2 ORAX: Tellis Holistic & Hübriidne töökindel autonoomne eeskujusüsteem

Eesmärk

Projekti TH²ORAX lõpuleviimine

Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud

4. kv

2025

Projekti TH²ORAX lõpuleviimine

Tervikliku platvormi väljatöötamise kaudu, mis tagab olukorrateadlikkuse ja otsustusvõime, tõhustades koordineerimist ja sünkroniseerimist kõigi asjaomaste pädevate asutuste vahel reaalajas ja 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas kogu Kreeka territooriumil valdkondadevahelisel ja ministeeriumidevahelisel tasandil, on lõpule viidud ning sellega seotud lõpuleviimise aruande on välja andnud GSRI.

252

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16971_Teadusuuringud – loomine – innovatsioon

Eesmärk

Projektide „Teadusuuringud – loomine – innovatsioon lõpuleviimine

Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud

4. kv

2025

Meetme „Teadusloome Innovate“ kõigi abikõlblike projektide lõpuleviimine järgmistes sektorites: i) keskkond ja säästev areng; ii) energeetika; iii) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; iv) tervis ja ravimid; v) transpordi- ja tarneahel; vi) põllumajanduslik toidutööstus ja toiduainetööstus; vii) materjalid ja ehitus; ning viii) turism, kultuur ja loomemajandus.

253

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16621_Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi ekstrapolatsioon

Eesmärk

Teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi projektide avatumaks muutmise lõpuleviimine

Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud

4. kv

2025

Järgmiste teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi meetme ekstraversiooni alaprojektide lõpuleviimine: riiklike idufirmade jaampide edendamine ja ülemaailmne reklaamimine; innovatsiooni ökosüsteem; tarkvara arendamine, hooldus ja ajakohastamine – protsessi tugi.

346

16-4.5. Edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni – 16622_HORIZON 2020 „Tulemusmärgis“: tipptasemel uuenduslike ettevõtete rahastamine

Eesmärk

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rakendatud projektide lõpuleviimine

Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud

4. kv

2025

Selliste rahastamiskõlblike projektide lõpuleviimine, mida rakendavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on saanud kvaliteedimärgise HORIZON 2020 ja kes on rahastamiskõlblikud, kuid mida eelarvepiirangute tõttu HORIZON 2020 raames ei rahastata.

Q. KOMPONENT 4.6. AJAKOHASTADA JA PARANDADA PEAMISTE MAJANDUSSEKTORITE VASTUPANUVÕIMET

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab sihtotstarbelisi reforme ja investeeringuid, et parandada Kreeka majanduse peamiste sektorite, nimelt turismi- ja kultuuri-, põllumajandus-, tootmis- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet. Komponent hõlmab ka investeeringuid transporditaristusse, mille eesmärk on parandada ühenduvust ja liiklusohutust. Turismi toetatakse temaatilistesse turismidesse tehtavate investeeringutega, et uurida uusi turismiturge. Komponent hõlmab ka kultuuriinvesteeringuid, et parandada sektori konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet ning paremini ära kasutada selle seoseid turismiga. Investeeringud põllumajandusse suurendavad tootmismeetodite tõhusust, edendavad tootjaorganisatsioone ja ühistuid ning soodustavad ümberorienteerumist suurema lisandväärtusega toodetele. See komponent hõlmab ka raudteesektori põhjalikku reformi, et muuta see tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Need investeeringud peavad toetama siseturu tõrgeteta toimimist ja säästva transpordisüsteemi arendamist. Selle komponendiga toetatakse avaliku ja erasektori investeeringuid käsitlevate riigipõhiste soovituste (riigipõhised soovitused 2/2019 ja 3/2020) elluviimist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

Q.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Liiklusohutuse suurendamine (meetme ID 16631)

Investeeringud hõlmavad teedevõrgu ohutuse parandamist kogu riigis, et vähendada liiklusõnnetuste arvu, mis tähendab sekkumist enam kui 7 000 ohtlikus kohas 2 500 km võrgus. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala-Egnatia osakond (meetme ID 16628)

See investeering hõlmab kiirtee E65 põhjaosa, täpsemalt Trikala-Egnatia lõigu täielikku ehitamist (põhimaanteed, teenindusmaanteed/ühendusteed ja lisatööd) kogupikkusega 70 km. Kiirtee, mis parandab ühendusi ühelt poolt Lõuna-Kreeka, Tessaalia ja Lääne-Makedoonia ning teiselt poolt Lääne-Balkani ja ülejäänud Euroopa vahel (Igoumenitsa sadama kaudu), on osa üleeuroopalisest transpordivõrgust (TEN-T). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides.



Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ.) (meetme ID: 16630)

Investeering hõlmab Kreeta põhjapoolse kiirtee (BOAK) ehitamist, mis ühendab Kreeta nelja suurt linna (Chania, Rethymnon, Iráklion ja Agios Nikolaos) ning on osa üleeuroopalisest transpordivõrgust (TEN-T). Investeering koosneb kolmest allprojektist. Allprojekt nr 1 hõlmab segmenti Chaniast Irákleiosse, mis on umbes 163 km pikkune tasuline kiirtee, mis ehitatakse ja mida käitatakse kontsessioonilepingu alusel. Selle meetmega rahastatakse mitmeid eelnevalt kindlaks määratud töid, näiteks Chania, Irákleio ja Rethymnoni ümbersõite, sildu, vahetusi ja maa-aluseid töid. Allprojekt nr 2 hõlmab umbes 22,5 km pikkust Hersonissos-Neapoli segmenti, mis ehitatakse avaliku ja erasektori partnerluse lepingu alusel, ning allprojekt nr 3 hõlmab umbes 14 km pikkust segmenti Neapolis-Agios Nikolaos, mis ehitatakse ehitustööde projektina. Kiirtee eesmärk on parandada juurdepääsu Kreeta suurlinnade ning saare kõigi suuremate sadamate ja lennujaamade vahel, vähendada reisimiseks kuluvat aega, tõsta teenuste ja liiklusohutuse taset ning tõhustada piirkondlikku transporditegevust nii reisijate- kui ka kaubaveo valdkonnas. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatava investeeringu osa rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Keskkonna- ja kultuurivaldkonnale keskenduv arukas taristu (meetme ID 16960)

Investeering hõlmab järgmisi digitaalseid projekte keskkonna- ja kultuurivaldkonnas: 1) IT-süsteemi loomine vooluveekogude piiritlemiseks, et aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele, 2) digitaalse panga loomine hoone ja hoone suhte tehingute jaoks, 3) ühtse digitaalse kaardi väljatöötamine, 4) õhusaaste ja merereostuse mõõtmise ja seire keskse süsteemi loomine, et aidata kaasa õhukvaliteedi parandamisele, ning 5) interaktiivsete digitaalteenuste ja digitaalse infosisu tootmise loomine, et edendada liit- ja virtuaalreaalsusega kultuurieksponaatide kasutamist muuseumides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju (meetme ID 16999)

See investeering hõlmab maantee- ja raudteevõrgule tekitatud kahju taastamist ning sellega kaasnevaid tehnilisi töid tormi „DANIEL“ piirkondades, tagades samal ajal funktsionaalsuse, ohutuse ja vastupanuvõime kliimamuutustele. Investeering koosneb kahest allprojektist:

1.Teedevõrgu taastamine

Taastamismeetmed Larissa, Magnesia, Trikala, Karditsa, Ftiotida ja Evia maakonna teedevõrgust 2 100 km kaugusel asuvas 200 asukohas, mis hõlmavad tehnilisi lisatöid sildadele, mis on kannatanud oma rajatistele kahju ja mis vajavad parandamist.



2.Raudteevõrgu taastamine

Ateena-Thessaloniki põhitelje lõikudes Domokosest Rapsanisse ja kolme vertikaalse telje (Larissa-Volos, Paleofarsalos-Kalambaka ja Pelion) lõikudes asuva raudteevõrgu taastamine, sealhulgas kahjustatud raudteede remont, kahjustatud sildades ja tunnelites tehtavad tehnilised tööd, raudteejaamade remont ja taastamine, ülesõidu- ja signalisatsiooniseadmed.

Kehtestatakse hankekava ELi ühtekuuluvuspoliitika raames toetatavate raudteeohutusinvesteeringute ja korrapärase hoolduse jaoks, mida ei rakendata küll taaste- ja vastupidavusrahastu toel, kuid mis on vajalikud raudteevõrgu ohutu käitamise taastamiseks.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Lääne-Atika linnalähiraudtee uuendamine (meetme ID 16892)

See investeering hõlmab Ateenast läände jääva 36 km pikkuse linnalähiraudtee haru ehitamist Ano Liossiast Megarasse. Raudtee laiendamine aitab kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, edendades ühenduvust piirkonnas, kus logistikasektoril on märkimisväärne potentsiaal. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine (meetme ID 16833)

See investeering hõlmab 13 piirkondliku lennujaama ajakohastamist, et käsitleda kõrvalekaldeid ja/või mittevastavusi vastavalt uutele Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) sertifitseerimistingimustele, mis kujutavad endast riigi lepingulist kohustust. Investeeringu eesmärk on viia need lennujaamad täielikult vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Arukad sillad (meetme ID 16949)

Investeering koosneb kahest etapist. Investeeringu I etapi eesmärk on varustada sillad spetsiaalsete koormuse mõõtmise süsteemide ja anduritega või optiliste kiududega, mis mõõdavad sildade väljatõrjumist reaalajas. See teave salvestatakse ja seda töödeldakse spetsiaalsete algoritmidega, et hinnata sildade struktuurset haavatavust. Selle investeeringu eesmärk on parandada sildade ohutustaset ja hoida ära õnnetusi, mis tulenevad raskete sõidukite liikumisest või kliimamuutustega seotud riskidest. Investeeringu II etapi eesmärk on varustada sillad päikesepaneelidega töötavate traadita anduritega. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kreeka raudteeameti digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16959)

Investeering hõlmab Kreeka raudteeameti (OSE) taristu ja teenuste ajakohastamist avaliku ja erasektori partnerluse kaudu järgmiste süsteemide ja teenuste arendamise kaudu: a) piletihaldus ja telemaatikasüsteemid, b) arukate jaamade taristu, c) klienditeenindus, d) kiire internet rongides ja jaamades ning e) sõiduki telemaatikasüsteem. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Digitaalne integreeritud programmijuhtimissüsteem infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi tehniliste tööde ja struktuurivahendite haldamiseks (meetme ID 16937)

Reformiga võetakse kasutusele tipptasemel portfellihalduse infosüsteem, et anda infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumile vahend oma tehniliste tööde ja varade portfelli jälgimiseks, juhtimiseks ja haldamiseks. Süsteem peab andma reaalajas täpset teavet tehtud tööde väljundite, maksumuse ja ajakava kohta kogu nende olelusringi jooksul. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi menetluste lihtsustamine (meetme ID 16786)

See reform hõlmab taristu- ja transpordiministeeriumi osutatavate teenuste digiteerimist seoses halduskoormuse vähendamise ja protsesside lihtsustamisega avalikus sektoris. See hõlmab a) juhilubade väljaandmist, asendamist ja uuendamist, b) sõidukite üleandmisega seotud menetlusi, c) liikluslubade ja numbrimärkide väljaandmist ning d) juhiloa eksameid. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Kultuurisektori tööreform (meetme ID 16715)

Reformiga kehtestatakse töö- ja sotsiaalkindlustusalased õigusaktid kultuuri- ja loomesektori jaoks, et suurendada deklareeritud töö osakaalu sektoris ning toetada selle valdkonna kutsetöötajaid ja kaitsta nende intellektuaalomandi õigusi. Selle reformi eesmärk on suurendada kultuuri- ja loomesektori vastupanuvõimet. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2022.



Investeering: Kultuur kui kasvumootor (meetme ID 16293)

Investeeringu üldeesmärk on edendada kultuuri panust arukasse ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse. See koosneb kuuest allprojektist:

1)kultuuri- ja loomemajanduse piirkondlike strateegiate toetamine, kohalike käsitööliste ökosüsteemide toetamine, kultuurikeskse piirkondliku kasvu ökosüsteemi loomine, kultuuri- ja loomemajanduse sektoriülese funktsionaalse ja orgaanilise lisaväärtuse esiletoomine, töökohtade loomine, jätkusuutliku finantstegevuse juurutamine, kogemustepõhise majanduse arendamine jne. Kultuuri- ja loomemajanduse piirkondlike strateegiate toetamine, kohalike käsitööliste ökosüsteemide toetamine, kultuurikeskse piirkondliku kasvu ökosüsteemi loomine, kultuuri- ja loomemajanduse sektoriülese funktsionaalse ja orgaanilise lisaväärtuse esiletoomine, töökohtade loomine, jätkusuutliku finantstegevuse juurutamine, kogemustepõhise majanduse arendamine jne.

2)arheoloogiliste paikade ja mälestusmärkide kasutamise laiendamine toimumiskohtade ja ürituste toimumiskohtadena;

3)kultuuri- ja loomemajanduse digiteerimise ning kultuuritootmise ja -levi digitaalsete mudelite arendamise toetamine;

4)filmitööstuse kui majanduskasvu ja loovuse edasiviiva jõu edendamine ning

5)Kreeka kultuurilise kaubamärgi ja kaubanduse edendamine.

Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Juurdepääsuteede ehitamise allprojekti suhtes viiakse läbi keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivile 2011/92/EL, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Veealuste antiikesemete muuseum (meetme ID 16486)

See investeering taastab energiatõhusa renoveerimise abil Pireuses asuva tööstushoone ja avab selle veealuste antiikesemete muuseumina. Investeeringu eesmärk on luua kultuurilist ja turismialast lisaväärtust Pireuse sadamalinnale ja Ateena piirkonnale laiemalt. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Retseptikunsti kasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja hõbedase majanduse kasutamine (meetme ID 16735)

Investeeringu eesmärk on meelitada 65-aastaseid ja vanemaid külastajaid ning puuetega külastajaid sellistesse kultuurirajatistesse nagu muuseumid, teatrid, festivalid, arheoloogilised paigad ja mälestusmärgid, parandades füüsilist juurdepääsu nendele kohtadele ning arendades välja giidiga ekskursioonisüsteemid koos kuulmis- ja nägemisabivahenditega. Investeering peab olema täielikult kooskõlas Kreeka juba käimasoleva puuetega inimesi käsitleva strateegiaga. Lisaks edendatakse investeeringuga retseptikunsti programme, mida kirjeldab Maailma Terviseorganisatsioon, kes kasutab kunsti ja kultuuri meditsiinilise abi lahutamatu osana, eelkõige vaimse tervise valdkonnas. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Taristu ajakohastamine, seadmete uuendamine ja HOCRED Storesi pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine – endised ARF Storesi rajatised (kohapealne ja elektrooniline) (meetme ID 16536)

Need investeeringud hõlmavad energiatõhususe meetmeid, renoveerimist, kaupluste ja töökodade ehitamist ning seadmete pakkumist füüsilistele ja elektroonilistele kauplustele ning Kreeka Kultuuriressursside Arendamise Organisatsiooni (HOCRED) pakutavate teenuste kvaliteedi parandamist. Organisatsioon kogub Kreekas arheoloogilistest paikadest, ajaloolistest paikadest, mälestistest ja arheoloogilistest muuseumidest saadud tulu ning haldab neid ressursse Kreeka kultuuripärandi toetamiseks. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kultuurimälestiste ja arheoloogiliste paikade kaitsmine kliimamuutuste eest (meetme ID 16433)

Need investeeringud hõlmavad kultuuripärandi paikade kliimamuutustega kohanemise kavade väljatöötamist. Eesmärk on kaitsta Kreeka kultuuripärandit, parandada selle vastupanuvõimet kliimamuutustele ja seeläbi säilitada kultuuripärandi objektide panus majandustegevusse. Investeering hõlmab kliimariskide ruumilist ja ajalist hindamist ning kultuuripärandiga seotud paikade haavatavuse tuvastamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine (meetme ID 16725)

Investeeringuga täiustatakse Kreekas kõrgharidust, kõrvaldades õiguslikud, akadeemilised, institutsioonilised ja muud takistused. Sellega kaasneb kõikide õppekavade läbivaatamine ja ajakohastamine, et võimaldada ka välisüliõpilaste ligitõmbamist Kreeka kunstikoolidesse.

Lisaks eeldatakse, et investeeringuga toetatakse kunstiharidust pakkuvaid koole, ajakohastades nende füüsilist ja tehnilist taristut ning toetades nende üleminekut nüüdisaegsele digitaristule. Lõpuks vaatab komisjon läbi nende tegevusmudeli, et ajakohastada uuringuid ja tagada kohalike omavalitsuste pakutava kunstihariduse kvaliteet.

Investeering hõlmab järgmist:

1)õppekavade ajakohastamine Euroopa valdkondliku kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis, pidades silmas ka välisüliõpilaste ligimeelitamist Kreeka kunstikoolidesse;

2)riikliku kunstikooli loomine ning

3)suuremate riiklike haridusasutuste füüsiliste ja digitaalsete taristute ajakohastamine.

Investeeringuga tagatakse ka kunstihariduse samaväärsus teistes ELi riikides antavate kõrghariduskraadidega Kreekas. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilistes paikades ja mälestistes (meetme ID 16485)

Selle investeeringuga kujundatakse viis sümboolset kultuurirada temaatiliste narratiividega, mis hõlmavad kõiki Kreeka ajaloo perioode. Marsruudid peaksid olema geograafiliselt hajutatud üle kogu riigi. Investeering hõlmab ka valitud mälestiste säilitamist ja taastamist, teenuste ja taristu ajakohastamist, interaktiivsete digitaalrakenduste arendamist ning kunsti ja kultuurisündmuste kaasamist. Marsruudil olevad mälestised ja kohad loovad koostoime turismisihtkohtadega ning soodustavad seega jätkusuutlikku majanduskasvu ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Taastamine – kaitse – Akropoli mälestiste tõhustamine (meetme ID 16435)

Investeering hõlmab Ateena Akropoli mälestiste kaitset kliimamuutuste eest ning Parthenoni ja müüride taastamistöid, kõigi Akropoli mälestiste konkreetsete osade säilitamist, kivimasside konsolideerimist ja stabiliseerimist ning külastajatele juurdepääsu parandamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Turismi arendamine (meetme ID 16931)

Selle investeeringu eesmärk on pikendada turismihooaega Kreekas üle suvekuude ja edendada alternatiivseid turismivorme, aidates kaasa majanduslikule vastupanuvõimele, jätkusuutlikule majanduskasvule ning sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Investeering koosneb kahest osast:

1)Roheline areng: mägiturismi arendamine, mis hõlmab avaliku taristu energiatõhusat renoveerimist ja uute taastuvate energiaallikate paigaldamist, tervise- ja heaoluturismi, agroturismi ja gastronoomiat.

2)Sinine areng: turismisadamate taristu ajakohastamine olemasolevate hoonete ja taristuhoonete energiatõhususe parandamise meetmete, jahisadamate juhtimise, taristu ja pakutavate teenuste parandamise, eakate ja puuetega inimeste randadele juurdepääsu ning sukeldumis- ja veealuse turismi arendamise kaudu.



Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 22 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 23 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 24 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 25 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismisektoris (meetme ID 16921)

Investeering hõlmab hooajatöötajate, pikaajaliste töötute ja nende turismisektori töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet, kelle tööleping on pandeemia ajal peatatud. Ümberõppeprogrammid hõlmavad mitut spetsialiseerumist ja vastavad sektori tulevastele vajadustele COVID-19 pandeemia järgsel perioodil. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Investeering: Uued tööstuspargid (meetme ID 16634)

Investeering hõlmab finantsabi andmist a) uue põlvkonna tööstusparkide rajamiseks, b) olemasolevate laiendamiseks, et suurendada nende valmisolekut üleminekuks 5G- ja ülikiirele võrgutaristule ning taastuvate energiaallikate kasutamiseks, arukaks energiajuhtimiseks ja energiasäästumeetmeteks ning ringmajanduse taristuks, ning c) suure tööstusliku kontsentratsiooniga piirkondade ümberkujundamiseks rohelisteks ja digiteeritud tööstusparkideks. Meede hõlmab ka tööstusparke reguleeriva raamistiku reformi, sealhulgas õigusliku ebakindlusega tegelemist, juhtimisküsimuste lahendamist ja tõhusate stiimulite pakkumist mitteametliku tööstuskontsentreerumise lahendamiseks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Rahaline toetus hõlmab investeeringuid a) taristusse uue põlvkonna parkide rajamiseks (sealhulgas maa omandamine) koos konkreetsete energiatõhususe kriteeriumidega uute hoonete ehitamiseks ning energiatõhususe ja näidisprojektide jaoks suurettevõtetes ja toetusmeetmetesse, b) taristusse, mis võimaldab digitaalselt ümber kujundada ja luua arukaid tööstuspiirkondi, c) taastuvenergia päikeseenergiasse,

d) veemajandus ja veeressursside säilitamine (investeeringutel peab olema keskmine taristu lekkeindeks (ILI) on &= 1,5), e) reovee kogumise ja puhastamise süsteemid, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumidele, f) elektromobiilsus (elektri- või vesiniksõidukite tankimisvõrkude või transpordis kasutatava biometaani tanklate arendamine), g) tööstusalade ja saastatud maade taastamise projektid. Uue hoone ehitamine peab vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam kui liginullenergiahoone nõue (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Terviklike reoveesüsteemide ehitamise korral on meetme energia netotarbimine null ning terviklike reoveesüsteemide uuendamise korral väheneb keskmine energiakasutus vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususe meetmete abil, mitte materjalimuutuse või koormuse muutuse kaudu). Investeeringud elektromobiilsusesse peavad olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 ja seotud transpordis kasutatava alternatiivkütusega.

Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 26 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 27 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 28 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 29 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering: Aruka tootmise kiirendamine (meetme ID 16721)

Investeering hõlmab rahalist toetust tööstussektori väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et ajakohastada nende tootmisseadmeid ja taristut tipptasemel aruka tehnoloogiaga, millel on väike keskkonnamõju. Meetmega toetatakse ka tööstuse kavasid ja ettevõtete klastreid olulistes tööstuslikes väärtusahelates, mis edendavad Kreeka tööstuse konkurentsivõimet ja selle üleminekut tööstusele 4.0. Rahastamistoetus hõlmab investeeringuid, mis on seotud tootmisliinide digiteerimisega, tarneahelate automatiseerimise ja omavahelise ühendamisega, arukate toodete ja teenuste kavandamise ja tootmisega, aruka tootmistehnoloogia rakendamisega ülikiire 5G-võrgu mehaanilistes, labori- ja tootmisseadmetes, kvaliteedikontrolli seadmetega, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tarkvara seadmetega, tarkvaralitsentsidega, pilvelitsentsidega, uue IT-taristu ning tarkvara rakendusteenustega, IT-turvalisuse teenustega, tootedisaini, intellektuaalomandi, patentide ja sertifitseerimisega seotud kuludega. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 30 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 31 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 32 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 33 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Investeering: Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine (meetme ID 16626)

Investeering koosneb järgmisest viiest meetmest, mille eesmärk on tugevdada ja edendada põllumajandussektori arengut Kreekas: a) põllumajandustoodete töötlemisega seotud innovatsioon ja keskkonnahoidlik üleminek, b) primaarsektori ajakohastamine, c) keskkonnahoidliku turismi arendamine, d) viljeluse ümberkorraldamine ja e) loomade geneetilise seisundi parandamine. Punktides a, c ja d osutatud investeeringutest antakse sihtotstarbelist toetust tootmisüksuste ja hoonete energiakasutuse ajakohastamiseks, väikese energiatarbimisega mehaaniliste seadmete jaoks olemasolevate tootmisüksuste moderniseerimiseks, jäätmekäitlusüksuste projektideks ja gaasiliste saasteainete heite haldamiseks keskkonnakaitse eesmärgil, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks jälgitavuse, keskkonnasäästlike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe jälgimiseks ning turuanalüüsiks, strateegiliseks koostööks ja väärtuslike tarneahelate loomiseks, mille peamine eesmärk on ühendada omavahel majandussektoreid (põllumajandus – protsess – turism). Kõnealuse investeeringuga toetatakse ka keskkonnasõbralikke transpordivahendeid, uute taastuvate energiaallikate arendamist, kliimamuutustega kohanemise ja nende ennetamise meetmeid ning kliimaga seotud riskide ohjamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, looduspärandit ja loodusvarasid.

Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 34 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 35 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 36 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 37 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Põllumajandus- ja toiduainesektori digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16653)

Investeeringuga edendatakse uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu Kreeka põllumajandussektoris, kontrolli Kreeka toodete võltsimise üle, hõlbustatakse Kreeka toiduainete pääsu välisturgudele, arendatakse Kreekas uusi põllumajandusliku toidutööstuse teadmisi ja võetakse kasutusele parimad tavad. Investeeringud hõlmavad sekkumist a) põllumajandussektori digiülemineku toetamiseks, näiteks suuremahulise avatud digitaalse taristu arendamine koos pilvetaristu ning satelliidi- ja aeroandmete suuremahulise töötlemise suutlikkusega, ning b) Kreeka põllumajandustoodete kaubanduse, loomakasvatuse ja kalanduse edendamiseks ekspordisertifikaatide väljastamise lihtsustamise kaudu, impordi- ja ühendusesisese kaubanduse andmete haldamise süsteemi ja äriteabe süsteemi väljatöötamiseks Kreeka impordi ja kaubanduse jaoks ning põllumajandustoodete väljapoole suunatud reklaamiportaali väljatöötamiseks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.

Investeering: Ettepanekud vesiviljelussektori meetmete kohta (meetme ID 16584)

Need investeeringud hõlmavad innovaatilisi varustuslahendusi, teadusuuringuid, oskusteabe edasiandmist ja inimressursside koolitamist eesmärgiga moderniseerida ja mitmekesistada vesiviljelustootmist. Samuti luuakse sellega geneetiline materjalipank ohustatud liikide ja kaubanduslike mageveekalade jaoks. Investeeringu eesmärk on toetada keskkonnasõbralikke tootmisprotsesse ja ressursitõhusust, mis toob kaasa kaubanduse kasvu ja töökohtade loomise sektoris. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Piirkondlike sadamate ajakohastamine (meetme ID 16975)

Investeeringud hõlmavad meetmeid piirkondlike sadamate ajakohastamiseks saartel ja piirkondades, kus on välja kujunenud turismitegevus. Sekkumine toimub kaheteistkümnes sadamas üle kogu riigi ning hõlmab infrastruktuuri parandamist, näiteks sadamakaide uuendamist, et hõlbustada pardaleminekut, lainemurdmist, ujuvate kaiteede paigaldamist, teenindusrampide ja kaipiirete ehitamist ning rannikukaitsetöid. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava (meetme ID 16944)

Investeering seisneb üksikasjaliku uuringu, strateegia ja rahastamismehhanismi väljatöötamise ettevalmistamises riigi reisilaevastiku järkjärguliseks uuendamiseks. Uuringus määratakse kindlaks laevade asjakohased moderniseerimisvajadused ja investeeringu ulatus, ettevõtjate rahastamisvajadused ja võimalik tulu, mis saadakse uuendamiskava kaudu, määratakse kindlaks taristu uuendamine, mis peaks toimuma sadamates, et toetada uute laevade käitamist, ning töötatakse välja rahastamismehhanism, et hõlbustada ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.

Reform: Raudteesektori organisatsioonireform (meetme ID 16982)

Projekti peamised meetmed on järgmised.

1.Tegevuskava vastuvõtmine, mis sisaldab äriühingute OSE ja ERGOSE täieliku ümberkorraldamise etappe.

2.Reformi elluviimise abistamiseks spetsialiseerunud konsultandi värbamine

3.Nende kahe äriühingu reformimist käsitlevate esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, mis võimaldab neil arendada, käitada ja hooldada kaasaegset raudteevõrgustikku.

4.Esmastes ja teisestes õigusaktides määratletud reformi rakendamine.

Ümberkorraldusi võib ellu viia, integreerides ERGOSE täielikult OSEga.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. Reformi eesmärk on muuta Kreeka raudteesektor turvalisemaks, tõhusamaks, integreeritumaks, kaasaegsemaks ja klientide nõudlusele paremini vastavaks. Reformi toetatakse Kreeka raudteeinfrastruktuuri sektori ümberkorraldamist käsitleva mitme töövõtjaga sõlmitava raamlepinguga.

Reform: Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine (meetme ID 16593)

Reformi eesmärk on edendada Kreekat kui atraktiivset sihtkohta potentsiaalsetele investoritele. Reformiga vaadatakse läbi strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistik ja ühtlustatakse ühes õigusaktis kahe erineva seaduse 3894/2010 ja 4608/2019 sätted, muutes strateegiliste investeeringute õigusraamistiku potentsiaalsetele investoritele selgeks. Sellega luuakse uus strateegiliste investeeringute kategooria koos täiendavate stiimulitega, lihtsustatakse ja konsolideeritakse lubade andmise korda ühtse kontaktpunkti kaudu ning lisatakse olemasolevasse õigusraamistikku uued majandustegevuse valdkonnad ja üleeuroopalist huvi pakkuvad olulised projektid (seadus 3894/2010 ja seadus 4608/2019).

Peamine kriteerium, mille alusel saab investeeringut iseloomustada suure tähtsusega investeeringuna, on edendada innovatsiooni või tehnoloogia levikut, rohelist majandust ja/või märkimisväärselt edendada Kreeka majanduse konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Projektide iseloomustamine ei nõua investeerimiskulude miinimumsummat ega iga-aastaste tööhõivekvootide miinimumarvu. Strateegiliste investeeringute ministeeriumidevaheline komitee teeb lõpliku otsuse investeeringu kvalifitseerimise kohta suure tähtsusega investeeringuks ja konkreetsete stiimulite kohta, millele investeeringul on õigus. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Rahastamiskõlblikud investeeringud hõlmavad projekte, mis edendavad innovatsiooni või tehnoloogia levikut, taastuvate energiaallikate kasutamist ja üleminekut vähese CO2 heitega majandusele ja/või edendavad märkimisväärselt Kreeka majanduse konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.

Tagamaks, et meede on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), jäetakse strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistikus sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmine tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 38 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 39 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 40 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 41 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Reform: Majandusdiplomaatia võrgustiku digiteerimine (meetme ID 16599)

Reform koosneb reast poliitilistest reformidest, mille eesmärk on digiteerida Kreeka majandusdiplomaatia võrgustik. Reform hõlmab Enterprise Greece’i, riigi kaubanduse ja investeeringute edendamise agentuuri pakutavate kasutajatoe teenuste laiendamist, rahvusvaheliste turgude ja ekspordimenetluste andmebaaside omandamist, töötlemist ja kasutamist, ombudsmani teenuse loomist, et aidata eksportijatel ületada ekspordiprotsessi käigus tekkivaid takistusi, Enterprise Greece’i siseprotsesside täielikku digiteerimist ning eksportijate ja potentsiaalsete investoritega suhtlemise uusi digitaalseid kanaleid. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Q.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava 

Suurimad investeeringud 6: Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia

Järjekorra

number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

254

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia

Eesmärk

Ehitustööde alustamine (E-65)

Sõltumatu inseneri aruanne, mille on ratifitseerinud infrastruktuuriministeerium

2. kv

2022

Kesk-Kreeka kiirtee E-65 ehitustööde alustamine: Trikala-Egnatia

255

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia

Eesmärk

E-65 tööd – esimene ehitusetapp

60 % lõpetatud projektidest, mida toetab sõltumatu inseneri aruanne, mille on ratifitseerinud infrastruktuuriministeerium

2. kv

2024

60 % Kesk-Kreeka kiirtee E-65 ehitustööde väärtusest: Trikala-Egnatia peab olema läbinud ja kinnitanud sõltumatu insener.

256

 17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia

Eesmärk

E-65 tööd – lõpetamine

100 % lõpetatud projektist, mida toetab sõltumatu inseneri aruanne, mille on ratifitseerinud infrastruktuuriministeerium

4. kv

2025

Projekti lõpuleviimine, sealhulgas juhuslikud tööd (nt kõik teemaksupunktid, valgustus ja ohutusmeetmed, mis on vajalikud kiirtee sertifitseerimiseks ja toimimiseks).

Suurimad investeeringud 7: Liiklusohutuse suurendamine

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

257

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine

Eesmärk

Liiklusohutusega seotud lepingu sõlmimine – lepingute esimene osa

Teade vähemalt 2 300 asukohaga lepingute sõlmimise kohta.

2. kv

2023

Vähemalt 2 300 kohta sõlmitud lepingud, millega tagatakse a) liiklusohutuse parandamine programmi „Maanteeohutuse parandamise programm (PEVOA)“ raames ligikaudu 7 000 ohtlikus kohas; b) väikesed parandused ülejäänud 2 500 km osas

258

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine

Eesmärk

Liiklusohutusega seotud lepingute sõlmimine – kõik lepingud

100 % lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2024

Lepingud, mis on sõlmitud 100 % ulatuses käesoleva projekti raames asuvatest asukohtadest, mis tagavad liiklusohutuse parandamise programmi (PEVOA) raames vähemalt 7 000 ohtlikus kohas; b) väikesed parandused ülejäänud 2 500 km osas

259

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine

Eesmärk

Liiklusohutuse projekti lõpuleviimine

Sõltumatu inseneri tõend kõigi liiklusohutusega seotud tööde lõpuleviimise kohta

 

 

 

4. kv 

2025

Projekti lõpuleviimine ja a) liiklusohutuse parandamine osana programmist „Maanteeohutuse parandamise programm (PEVOA)“ vähemalt 7 000 ohtlikus kohas; b) väikesed parandused ülejäänud 2 500 km osas

Tippinvesteeringud 8: Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ.)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

260

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )

Eesmärk

Teade lepingute sõlmimise kohta seoses BOAKi kolme allprojektiga

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2023

Teade a) kontsessioonilepingu sõlmimise kohta; b) avaliku ja erasektori partnerlus; ning c) riiklikud ehitustööd.

261

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )

Siht

BOAKi ehitustööde edenemine

Lõpuleviidud, sõltumatu inseneri aruandega heaks kiidetud ja taristuministeeriumi poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud tööde väärtuse protsent

0

60

2. kv

2025

60 % taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud Kreeta põhjatelje tee ehitustööde väärtusest, mille on lõpule viinud ja heaks kiitnud sõltumatu insener teise allprojekti jaoks: (Hersonissos-Neapolis) ja allprojekt nr 3: (Neapolis-Agios Nikolaos).

262

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )

Eesmärk

Projekti BOAK lõpuleviimine

100 % taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud tööde maksumuse lõpuleviimine, mille on sertifitseerinud sõltumatu insener. TIR-tunnistuse kiidab heaks infrastruktuuriministeerium.

4. kv

2025

Allprojekt nr 3: (Neapolis-Agios Nikolaos) lõpule viidud ja töös. Allprojekt nr 2: (Hersonisos – Neapolis) kaevetööde A- ja B-etapi lõpuleviimine ning maanteetunnelite T2 ja T3 ajutine toetamine ning maanteetunneli T4 tsiviilehitustööde lõpuleviimine. Esimese allprojekti (Chania-Heraklion) puhul peavad olema lõpule viidud järgmised tööd, mis vastavad 15 %-le projekti maksumusest:

1. Tsiviilehitustööde lõpuleviimine olemasolevate ümbersõitude jaoks Chanias, Irákleios ja Rethymnonis.

2. Ehitusinseneride töö lõpetamine 21,9 km pikkuses osas Vrises-Atsipopoulo, mis koosneb kahest vahetusest.

Sildade kogupikkus: 2036m

Maa-aluste tööde (kaevandamistööd, vundamendid, kuivendamine, truubid, pinnasetööd ja abitööd) kogupikkus: 10 215 m

3. 12,4 km pikkuse Amari-Skaleta osa (mis koosneb ühest vahetusest) tsiviilehitustööde lõpuleviimine

Sildade kogupikkus: 710 m.

Maa-aluste tööde (kaevandamistööd, vundamendid, kuivendamine, truubid, pinnasetööd ja abitööd) kogupikkus: 4230m

Valmimist tõendavad sõltumatu insener ja infrastruktuuriministeerium.

Grupp 24: Taristu

Alarühm 1 (digiüleminek)

●Keskkonna- ja kultuurikeskne arukas taristu (ID: 16960)

●Arukad sillad (ID: 16949)

●Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi menetluste lihtsustamine (ID: 16786)

●Digitaalintegreeritud programmihaldussüsteem infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi tehniliste tööde ja struktuurivahendite haldamiseks (ID: 16937)

Alarühm 2 (raudteed ja lennujaamad)

●Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju (meetme ID 16999)

●Raudteesektori organisatsiooniline reform (ID: 16982)

●Kreeka Raudteeorganisatsiooni digiüleminek (ID: 16959)

●Lääne-Atika linnalähiraudtee uuendamine (ID: 16892)

●EASA vastavusprogramm (ID: 16833)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

263

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Raudteereformi tegevuskava

Tegevuskava

3. kv

2021

Teine alarühm: Tegevuskava koostamine ettevõtete OSE ja ERGOSE täieliku ümberkorraldamise etappide kohta.

264

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Raudteereformi seadus

Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine

2. kv

2022

Teine alarühm: Raudteesektori organisatsioonireform;

Nende kahe ettevõtte reformimist käsitlevate esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, mis võimaldavad neil arendada, käitada ja hooldada kaasaegset raudteevõrgustikku.

347

- 4,6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju

Eesmärk

Allkirjastatud teede taastamise projektide lepingud

Lepingute allakirjutamine

2. kv

2024

Kõigi selliste asjade, teenuste (sealhulgas uuringute) ja ehitustööde lepingute allkirjastamine, mis on vajalikud teedevõrgu taastamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks tormi „DANIEL“ piirkondades.

348

- 4,6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju

Eesmärk

Raudtee taastamise projektide allkirjastatud lepingud ja hankekava

Lepingute allkirjastamine ja hankekava koostamine

2. kv

2024

Kõigi selliste asjade, teenuste (sealhulgas uuringute) ja ehitustööde lepingute allkirjastamine, mis on vajalikud raudteevõrgu taastamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks tormi „DANIEL“ piirkondades.

Hankekava koostamine kõigi kaasnevate raudteeohutusinvesteeringute ja korraliste hooldustööde jaoks. Taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata neid kaasnevaid investeeringuid, mis on vajalikud raudteevõrgu ohutuks käitamiseks. Neid investeeringuid toetatakse riiklikest või muudest ELi fondidest.

267

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16833_EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine

Eesmärk

Teade Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) tegevuse kohta piirkondlikes lennujaamades

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2023

Teine alarühm: Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) nõuetele vastavuse programm: Kõik 13 piirkondliku lennujaama remonditööde lepingud, mis on sõlmitud uue määruse (EL) 2018/1139 täitmiseks.

268

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Uus OSE rakenduskava

UueOSE vastu võetud rakenduskava koopia

2. kv

2024

Uue ühtse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (NewOSE) rakenduskava vastuvõtmine.

268a

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Õigusaktid uute OSEde ja rahvusvaheliste hangete kohta

NewOSE õigusaktide koopia ja avaldatud rahvusvahelisest pakkumusest teatamine

4. kv

2024

Seaduse nr 4974/2022 muudatuste ja teiseste õigusaktide jõustumine uue ühtse reaalturuväärtusega raudteetaristuettevõtja kohta, mille tuumaks on OSE (edaspidi „New OSE“), mis hõlmab ERGOSEt. Uus ettevõtja kannab üldist vastutust raudteeinfrastruktuuri ohutuse küsimuste eest ja teeb riskikontrollimeetmete rakendamisel raudteeveo-ettevõtjatega täielikku koostööd.

Rahvusvahelise pakkumuse avaldamine, et sõlmida leping OSE operatiivtegevuse juhtimise eest vastutava tehnilise konsultandiga.

268b

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Mitmeaastase investeerimisprogrammi vastuvõtmine, uue täitmislepingu allkirjastamine

Mitmeaastase investeerimisprogrammi kinnitatud koopia ja allkirjastatud uue täitmislepingu koopia

2. kv

2025

Mitmeaastase programmi vastuvõtmine koos eeldatavate strateegiliste investeeringute ja hooldustöödega; uue tulemuslepingu allkirjastamine koos konkreetsete eesmärkide ja peamiste tulemusnäitajatega, sealhulgas investeeringute lõpuleviimiseks peamistesse ohutussüsteemidesse ja taristutesse, korrapäraseks hoolduseks, klientide rahuloluks, värbamise kvaliteedi ja äriühingu üldjuhtimise parandamiseks.

268c

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Raudteekorralduse reformi lõpuleviimine

Aruanne, mis kinnitab NewOSE täielikku kasutuselevõttu

4. kv

2025

Raudteesektori organisatsioonilise reformi rakendamine. Uus ühinenud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab olema täielikult toimiv.

269

17-4.6. Ajakohastada ja parandada peamiste majandussektorite vastupanuvõimet –

16833_EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine

Eesmärk

EASA tööde lõpuleviimine

EASA sertifitseerimine

4. kv

2025

Teine alarühm: Kõik parandustööd 13 lennujaamas peab lõpule viima ja sertifitseerima EASA.

271

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16892_Lääne-Atika linnalähiraudtee uuendamine

Eesmärk

Lääne-Atika raudtee väljaehitamine

OSE sertifitseerimisaruanne selle kohta, et projekt on lõpetatud ja OSE on selle kätte saanud

4. kv

2025

Teine alarühm: Lääne-Atika linnalähiraudtee väljaehitamine Ano Liossiast Megarasse.

272

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16949_Arukad sillad

Eesmärk

Arukate sildade projekti I etapi lõpuleviimine

Infrastruktuuriministeeriumi poolt ratifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne

4. kv

2025

Allrühm 1: Arukate sildade projekti I etapp, millega pakutakse riigi mitmes piirkonnas asuvate sildade arukat ennetavat hooldusteenust.

272a

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16949_Arukad sillad

Eesmärk

Arukate sildade projekti II etapp

Infrastruktuuriministeeriumi poolt ratifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne

3. kv

2025

Arukate sildade projekti II etapp, millega luuakse sillad päikesepaneelide toitega traadita anduritega.

274

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16959_Kreeka Raudteeorganisatsiooni digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Algatuse „OSE“ digiülemineku lõpuleviimine

OSE valmimisaruanne.

4. kv

2025

Avatud teaduse ja innovatsiooni digiülemineku projekti lõpuleviimine:

1. Piletite haldamise ja telemaatika süsteem, kus vähemalt 60 % reisijatest kasutab elektroonilisi pileteid;

2. Arukate jaamade taristu;

3. Kliendikogemuse teenused;

4. Rongides ja jaamades kiire internetiühenduse telekommunikatsioonivõrgu rakendamine ja käitamine;

5. OSE sõidukite telemaatikasüsteem

Paigaldusteenused; ning

6. Koolitusteenused.

275

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16960_Keskkonna- ja kultuurikeskne arukas taristu

Eesmärk

Aruka taristu projekti lõpuleviimine

Lõpetatud projektid, mida toetab sõltumatu inseneri aruanne, mille on ratifitseerinud infrastruktuuriministeerium

4. kv

2025

Kõik lõpetatud allprojektid:

1. Teabesüsteem vooluveekogude piiritlemiseks, et aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele;

2. „Digitaalne kinnisvarapank“ (Digital Bank for Building Plot Ration) tehinguteks;

3. Ühtne digitaalne kaart;

4. Digitaalsete meetmete võtmine õhusaaste ja merereostuse mõõtmiseks ja seireks, et optimeerida keskkonnajalajälge ja digitaalset keskkonnajärelevalvet, et aidata parandada õhukvaliteeti; ning

5. Arukas taristu ning interaktiivsete digitaalteenuste ja digitaalse infosisu tootmise arendamine, et edendada täiendatud ja virtuaalse tegelikkusega kultuuriüritusi muuseumide jaoks.

276

17-4.6. Peamiste majandussektorite vastupanuvõime ajakohastamine ja parandamine – 16937_Integreeritud programmijuhtimissüsteem infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi tehniliste tööde ja struktuurivahendite haldamiseks

Eesmärk

Infrastruktuuriministeeriumi projektijuhtimise süsteemi (PMIS) lõpuleviimine

Infrastruktuuriministeeriumi lõpparuanne

4. kv

2025

Infrastruktuuriministeeriumi jaoks moodsa PMIS-süsteemi (Portfolio Management Information System) pakkumine.

277

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16786_Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi menetluste lihtsustamine;

Eesmärk

Menetluste lihtsustamine transpordiministeeriumi jaoks

Infrastruktuuriministeeriumi lõpparuanne

4. kv

2025

Digiüleminekut ja menetluste lihtsustamist rakendava uue tegevusmudeli jõustumine.

349

4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju

Eesmärk

Lõpule viidud teede taastamise projektid

Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi poolt ratifitseeritud sõltumatu inseneri koostatud lõpparuanne.

4. kv

2025

Kõigi teedevõrgu taastamise ja vastupidavuse projektide lõpuleviimine tormist „DANIEL“ mõjutatud piirkondades.

350

- 4,6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju

Eesmärk

Lõpule viidud raudtee taastamise projektid

Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi poolt ratifitseeritud sõltumatu inseneri koostatud lõpparuanne.

4. kv

2025

Kõigi raudteevõrgu taastamise ja vastupidavuse projektide lõpuleviimine tormist „DANIEL“ mõjutatud piirkondades.

Grupp 25: Kultuur

●Tööreform kultuurisektoris (ID: 16715)

●Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud (ID: 16293)

●Veealuste antiikesemete muuseum (ID: 16486)

●Retseptide väljakirjutamise kunstide kasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja hõbedase majanduse ärakasutamine (ID: 16735)

●Infrastruktuuri ajakohastamine, seadmete uuendamine ja HOCREDi pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine (ID: 16536)

●Kultuurimälestiste ja arheoloogiliste mälestiste kaitsmine kliimamuutuste eest (2. rühm) (ID: 16433)

●Kõrghariduse täiustamine (ID: 16725)

●Kultuurirajad sümboolsetes arheoloogilistes paikades ja mälestistes (ID: 16485)

●Taastamine – Akropolise mälestiste kaitse – tõhustamine (ID: 16435)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

278

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16715_Tööreform kultuurisektoris

Eesmärk

Kultuurisektori tööjõureformi käsitlevad õigusaktid

Õigusaktide ja teiseste õigusaktide jõustumine ning „loome- või kultuuritöötaja“ olukorra usaldusväärse hindamise süsteemi loomine

3. kv

2022

Kultuurisektori tööreformi käsitlevate õigusaktide jõustumine, sealhulgas „loome- või kultuuritöötajate“ staatuse määratlemine ning proportsionaalsed maksu- ja sotsiaalkindlustusstiimulid.

279

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16486_Veealuste antiikesemete muuseum

Eesmärk

Veealuse antiikeseme muuseumi hankelepingu sõlmimine

Teade veealuste antiikesemete muuseumi lepingu sõlmimise ja veealuste antiikesemete muuseumi tööde tehnilise kirjelduse kohta

4. kv

2023

Veealuste antiikesemete muuseumiga seotud lepingu sõlmimine.

280

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16293_Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud

Eesmärk

Nüüdisaegne Kreeka kultuurimärk ja -platvorm

Aruanne Kreeka kaasaegse kultuurikaubamärgistamise, rohelise disaini platvormi, Kreeka muusika andmebaasi ja Kreeka kirjanduse tõlkeprogrammi taaselustamise kohta.

4. kv

2024

Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud: Nüüdisaja Kreeka kultuurikaubamärgid on välja töötatud, loodud kreeka disaini platvorm, kreeka muusika andmebaas ja ajakohastatud kreeka kirjanduse tõlkeprogramm.

283

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16293_Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud

Eesmärk

Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud

Kõikide allprojektide lõpetamise aruanded, sealhulgas maksetõendid ja investeerimisauditite tulemused, toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta

4. kv

2025

Programmi „Kultuur kui kõigi asjakohaste allprojektide majanduskasvu lõpuleviimise liikumapanev jõud“ lõpuleviimine: toetada valitud kultuuri- ja loomemajanduse piirkondlike strateegiate raames katseprojektide rakendamist, ajakohastada kultuuriobjektide taristut, korraldada kultuuri- ja loomemajanduse spetsialistidele seminare; toetada kohalikke käsitöö ökosüsteeme taristu parandamise, koolitusprogrammide pakkumise, integreeritud riikliku käsitööstrateegia kaardistamise ja arendamise kaudu piirkondade kaupa; arheoloogiliste mälestiste ja mälestiste kasutamise laiendamine toimumis- ja ürituste toimumispaikadena, ajakohastades valitud arheoloogilisi mälestisi ja mälestisi ning parandades nende digitaalset taristut; filmitööstuse edendamine, andes rahalist toetust valitud Kreeka filmide tootmiseks; Kreeka kultuurikaubamärgi ja ekspordi edendamine, sealhulgas digitaalse materjali väljatöötamise ning Kreeka kaasaegse kultuuri platvormi ja kõigi sellega seotud alamplatvormide edendamise kaudu, andes rahalist toetust Kreeka toodangus osalemiseks ja edendamiseks välismaal.

284

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16536_Infrastruktuuri uuendamine, seadmete uuendamine ja HOCRED Stores’i pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine – endine ARF Stores (kohapealne ja elektrooniline)

Eesmärk

Kreeka Kultuuriressursside Arendamise Organisatsiooni (HOCRED) ajakohastamine

Lõpuleviimise aruanded, sealhulgas maksetõendid ja investeerimisauditite tulemused, toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta.

4. kv

2025

Kreeka Kultuuriressursside Arendamise Organisatsiooni (HOCRED) tegevuse parandamine, sealhulgas energiatõhususe suurendamine, taristu ehitamine ja ajakohastamine, seadmete tarnimine füüsilistele ja elektroonilistele kauplustele ning teenuste kvaliteedi parandamine. 

285

17-4.6. Ajakohastada ja parandada peamiste majandussektorite vastupanuvõimet – 16725 – Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine

Eesmärk

Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine

Lõpparuanne, sealhulgas

a) maksetõendid ja investeerimisauditite tulemused, toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta; ning

b) õigusraamistiku dokumenteeritud muudatused koos viidetega Euroopa Liidu Teatajale.

4. kv

2025

Jõustunud on õigusaktid, mis käsitlevad a) riikliku kunstikooli loomist ja b) kõrghariduse õppekavade läbivaatamist ja ajakohastamist.

Tantsikooli ja Thessaloníki riikliku konservatsiooni hoone uuendamise lõpuleviimine.

Suurte tipptasemel haridusasutuste (Drama kool Põhja-Kreeka riigiteatris, Panormos Tinose ettevalmistus- ja kutsekool) lõpuleviimine

287

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16486_Veealuste antiikesemete muuseum

Eesmärk

Veealuste antiikesemete muuseum

Lõpparuanne, sealhulgas

(1 a) Investeeringute lõpetamise sertifitseerimine; ning

(1b) püsinäitusruumide, säilitustööde ja dokumentatsiooni ning näitusi toetavate trükiste sertifitseerimine.

4. kv

2025

Veealuste antiikesemete muuseumi lõpuleviimine: (1 a) energiatõhususega seotud tööde lõpuleviimine ja

(1 b) Pireuse ja Ateena laiema piirkonna turismile ja kultuurile olulist lisaväärtust andva püsinäituse korraldamine.

288

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16485_Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilised paigad ja mälestised

Eesmärk

Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilistes paikades

Lõpetamise aruanne, sealhulgas toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta.

4. kv

2025

Kultuuriradade lõpuleviimine: pakkuda viis geograafiliselt hajutatud kultuuriteed temaatiliste narratiividega Kreeka ajaloost, sealhulgas valitud mälestiste säilitamine ja restaureerimine, teenuste ja taristu ajakohastamine, interaktiivsete digitaalsete rakenduste arendamine ning kunstide ja kultuurisündmuste kaasamine.

289

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16735_Retseptikunsti kasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja hõbedase majanduse kasutamine

Eesmärk

Retseptikunsti kasutamine;

Lõpetamise aruanne, sealhulgas toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta.

4. kv

2025

Infrastruktuuri täiustuste lõpuleviimine valitud paikades, et parandada füüsilist juurdepääsu ja pakkuda giidiga ekskursioonisüsteeme koos kuulmis- ja vaatevahenditega sellistele kultuuripaikadele nagu muuseumid, teatrid, festivalid, arheoloogilised objektid; ning puudega külastajatele mõeldud digiportaali väljatöötamise lõpuleviimine. Retseptide väljakirjutamist käsitlevate kunstide lõpuleviimine, sealhulgas selliste sekkumiste edendamine, mis kasutavad kunsti ja kultuuri, et aidata kaasa vaimse tervise probleemidele taastumisele, pakkudes sektori spetsialistidele koolitusprogramme ja õpikodasid.

290

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16433_Kultuurimälestiste ja arheoloogiliste paikade kaitsmine kliimamuutuste eest

Eesmärk

Kultuurimälestiste kaitsmine kliimamuutuste eest

Lõpparuanne, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise kavade koopiad, maksetõendid ja investeeringute lõpuleviimise sertifitseerimise auditite tulemused

4. kv

2025

Viia lõpule kultuuripärandi mälestiste kaitsmine kliimamuutuste eest, sealhulgas töötada välja kultuuripärandi mälestiste kliimamuutustega kohanemise kavad, säilitades seeläbi kultuuripärandi mälestiste panuse majandustegevusse, sealhulgas hinnata ruumiliselt ja ajaliselt kliimariske ning teha kindlaks kultuuripärandi mälestiste haavatavus.

291

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16435_Restoration – Conservation – Akropoli mälestiste tõhustamine

Eesmärk

Taastamine – kaitse – Akropoli mälestiste tõhustamine

Lõpetamise aruanne, sealhulgas maksetõendid ja investeerimisauditite tulemused, investeeringute lõpuleviimise sertifitseerimine.

4. kv

2025

Akropoli mälestiste taastamise lõpuleviimine, et säilitada mälestist kliimamuutuste vastu, sealhulgas Parthenoni ja müüride restaureerimine, ala konkreetsete osade säilitamine, kivimasside konsolideerimine ja stabiliseerimine ning külastajatele juurdepääsu parandamine.

Grupp 26: Turism ja laevandus

●Turismi arendamine (hõlmab allprojekti „Upgrad“ meetmed turismisadamatesse) (ID: 16931)

●Ümber- ja täiendusõpe turismis (ID: 16921)

●Piirkondlike sadamate sekkumismeetmete ajakohastamine (ID: 16975)

●Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava (ID: 16944)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

292

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine

Eesmärk

Turismi arendamine: turismisadamate reformid

1. Turismisadamaid käsitleva seaduse 2160/1993 muudatuste jõustumine.

2. Suusakuurorte käsitlevate seaduste 4179/2013 ja 4276/2014 muudatuste jõustumine.

3 projektijuhtimise büroo loomist tõendav aruanne.

1. kv

2022

1) Turismi arendamine: Selliste õigusaktide jõustumine, millega reformitakse turismisadamate õiguslikku raamistikku, et soodustada uusi investeeringuid, sealhulgas muudetakse paigaldamis- ja tegevuslube käsitlevaid sätteid kooskõlas investeerimislubade seadusega 4442/2016.

2) Turismi arendamine: Selliste õigusaktide jõustumine, millega reformitakse suusakuurortide õigusraamistikku, et soodustada uusi investeeringuid, sealhulgas muudetakse paigaldamis- ja tegevuslube käsitlevaid sätteid kooskõlas investeerimislubade seadusega 4442/2016. 

3) Turismi arendamine: Projektijuhtimise büroo loomine turismisadamate ajakohastamiseks tehtavate investeeringute järelevalveks.

293

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16975_Piirkondlike sadamate ajakohastamine

Siht

Piirkondlike sadamauuendustega seotud lepingud

Kindlaksmääratud piirkondlike sadamaparanduste arv, mille puhul tuleb lõpetada üksikprojektide lepingute sõlmimisest teatamine

0

28

2. kv

2024

Täidetakse teade piirkondlike sadamauuenduste lepingute sõlmimise kohta.

294

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16944_Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava

Eesmärk

Kreeka reisilaevanduse üldkava

Lõpetatud aruanne ja konsultatsioonide kokkuvõte.

2. kv

2025

Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava: Projekti lõpuleviimine

295

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine

Eesmärk

Turismi arendamine: turismisadamate lepingud

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2024

Viiakse lõpule lepingu sõlmimine turistisadama ajakohastamiseks energiatõhususe parandamiseks.

296

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16921_Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismis

Siht

Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismis (lõpetamine)

Koolituse edukalt läbinud osalejate arv

0

18 000

4. kv

2025

Oskuste täiendamine ja ümberõpe turismis: Koolituskursuste läbimine, mida tõendab lõpetamisaruanne, mis sisaldab üksikasjalikku statistilist lisa läbitud kursuste ning edukate läbimiste kohta pakkujate ja kvalifikatsioonide kaupa.

297

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine

Eesmärk

Turismi arendamise projekti lõpuleviimine

1a. Sõltumatu inseneri aruanne turismiministeeriumi poolt ratifitseeritud tööde lõpuleviimise kohta.

1b. Lõpparuanne, sealhulgas toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta

4. kv

2025

Turismi arendamine:

(1a) Turismisadamate konkreetsete ajakohastamistööde lõpuleviimine turismi ja erainvesteeringute soodustamiseks.

(1b) Muude turismimeetmete lõpuleviimine, et edendada alternatiivseid turismivorme ja laiendada turismihooaega, sealhulgas:

– Roheline areng: sihtkohtade haldamise parandamine kohaliku sihtkohtade haldamise büroo ja sellega seotud säästva turismi vaatluskeskuste loomise kaudu; mägiturismi arendamine, mis hõlmab avaliku taristu energiatõhusat renoveerimist ja uute taastuvate energiaallikate võimsuse paigaldamist (tuuleenergia); tervise- ja heaoluturism soojusallika kasutamise kaudu; agroturismi ja gastronoomia edendamine.

Sinine areng: ajakohastada sekkumismeetmeid, et parandada jahisadamate juhtimist, taristut ja teenuseid, eakate ja puuetega inimeste juurdepääsu randadele ning edendada sukeldumis- ja mõõnaturismi arengut.

298

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16975_Piirkondlike sadamate ajakohastamine

Siht

Piirkondlike sadamate sekkumismeetmete ajakohastamine

Lõpuleviidud piirkondlike sadamaparanduste arv saartel ja piirkondades, kus on välja kujunenud turism

0

28

4. kv

2025

Piirkondlike sadamaparanduste lõpuleviimine saartel ja piirkondades, kus turismitegevus on arenenud, mida tõendab sõltumatu inseneri koostatud tööde valmimisaruanne, mille on ratifitseerinud laevandusministeerium, sealhulgas investeeringute auditite tulemused, ja abisaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta.

Grupp 27: Tööstus ja investeeringud

●Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine (ID: 16593)

●Majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimine (ID: 16599)

●Uued tööstuspargid (ID: 16634)

●Aruka tootmise kiirendamine (ID: 16721)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

299

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine

Eesmärk

Strateegilised investeeringud – õigusloomereform

Seadusemuudatus on jõustunud

4. kv

2021

Jõustuvad seadusandlikud muudatused, millega reformitakse strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistikku (seadus 3894/2010 ja seadus 4608/2019), sealhulgas õigusaktide kodifitseerimise teel, et luua ühtne ja sidus raamistik, ning õiguslikud muudatused, et kehtestada uus strateegiliste investeeringute kategooria „suure tähtsusega investeeringud“.

Strateegilise investeerimisraamistiku reformiga kehtestatakse ka sätted, mis aitavad kiirendada haldusmenetlusi, mis on seotud strateegilise investeeringu heakskiitmise ja litsentsimisega (st parandada kiirmenetlust). Seaduses kehtestatakse uued strateegiliste investeeringute kategooriad kriteeriumide alusel, mis soodustavad innovatsiooni või tehnoloogia levikut, taastuvate energiaallikate kasutamist ja üleminekut vähem süsihappegaasiheiteid tekitavale majandusele ja/või edendavad märkimisväärselt Kreeka majanduse konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.

300

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16721_Aruka tootmise kiirendamine

Eesmärk

Tootmiskonkursside algatamine

Kutsete esitamine tootmisettevõtetele

1. kv

2022

Kõigi konkurentsivõimeliste projektikonkursside algatamine tootmissektorile investeeringuteks tootmisliinide digiteerimisse, tarneahelate automatiseerimisse ja ühendamisse, arukate toodete ja teenuste kavandamisse ja tootmisse, aruka tootmistehnoloogia rakendamisse ülikiire 5G-võrgu mehaanilistes, labori- ja tootmisseadmetes, kvaliteedikontrolli seadmetesse, IKT- ja tarkvaraseadmetesse, tarkvaralitsentsidesse, pilvelitsentsidesse, uue IT-taristu ja tarkvarasüsteemide kasutamisteenustesse, IT-turvalisuse teenustesse, tootedisaini, intellektuaalomandisse, patendi- ja sertifitseerimiskuludesse koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

301

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid

Eesmärk

Tööstusparkide konkursside algatamine

Tööstusparkide konkursikutsete algatamine

1. kv

2022

Kõigi konkurentsivõimeliste projektikonkursside algatamine tööstusparkide arendamiseks, et investeerida a) taristusse, mis on ette nähtud uute energiatootmisparkide rajamiseks (sealhulgas maa omandamine) koos energiatõhususe erikriteeriumidega uute hoonete ehitamiseks, energiatõhususe ja näidisprojektidega suurettevõtetes ning toetusmeetmetega, b) taristusse, et digitaalselt ümber kujundada ja luua arukaid tööstuspiirkondi, c) taastuv päikeseenergia, d) veemajandus ja veevarude kaitse (investeeringute keskmine infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on <= 1,5), e) energiatõhususe kriteeriumidele vastavad reovee kogumis- ja puhastussüsteemid, f) elektromobiilsus (elektri- ja vesinikusõidukite tanklate võrkude või transpordis kasutatava biometaani tanklate arendamine), g) tööstusalade ja saastatud alade taastamise projektid. Tingimused, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, tagavad, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Uute hoonete ehitamine peab vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam kui liginullenergiahoone nõue (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Esi- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemide ehitamise korral on meetme energia netotarbimine null ning esi- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemide uuendamise korral vähendab meede keskmist energiakasutust vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususe meetmete abil, mitte materjalimuutuse või koormuse muutuse kaudu). Investeeringud elektromobiilsusesse peavad olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 ja seotud transpordis kasutatava alternatiivkütusega.

302

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid

Eesmärk

Tööstuspargid – seadusandlik reform (esmane õigus)

Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas

3. kv

2022

Esmaste õigusaktide jõustamine, et parandada tööstusettevõtlusparkide reguleerivat raamistikku, sealhulgas tegelemine õigusliku ebakindlusega, juhtimisprobleemide lahendamine ja tõhusate stiimulite pakkumine mitteametliku tööstuskontsentreerumise lahendamiseks

303

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine

Eesmärk

Strateegilised investeeringud – abikõlblike projektide valik

Rahastamiskõlblike „suure tähtsusega embleemsete investeeringute“ valimine

 

 

 

4. kv

2023

„Suure tähtsusega embleatiliste investeeringute“ valimine ministeeriumidevahelise strateegiliste investeeringute komitee heakskiitva otsuse alusel (kinnitatud otsuse avaldamisega). Energiainvesteeringute puhul hõlmavad rahastamiskõlblikud investeeringud investeeringuid a) taristusse, millel on konkreetsed energiakriteeriumid uute hoonete ehitamiseks, b) hübriidsetesse energiatootmisprojektidesse taastuvatest energiaallikatest ühendamata saartel, c) investeeringutest keskkonnahoidliku vesiniku tootmisse, d) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia salvestamise süsteemidesse või e) avamere tuuleparkide ja avamere fotogalvaanikaparkide rajatistesse kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.

Uute hoonete ehitamine peab vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam kui liginullenergiahoone nõue (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid).

304

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid

Eesmärk

Tööstuspargid – seadusandlik reform (teisesed õigusaktid)

Kõigi nõutavate õigusaktide jõustumine

 

 

 

2. kv

2024

Jõustada kõik teisesed õigusaktid, mis on vajalikud uue raamistiku rakendamiseks, et parandada tööstusettevõtete parkide reguleerivat raamistikku, sealhulgas tegeleda õigusliku ebakindlusega, lahendada juhtimisprobleemid ja pakkuda tõhusaid stiimuleid mitteametliku tööstuskontsentreerumise lahendamiseks.

306

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16599_Majandusdiplomaatia võrgustiku digiteerimine; Eksportijate koolitusprogramm

Eesmärk

Majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimine – kõigi meetmete rakendamine

Aruanne, mis tõendab majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimise meetmete rakendamist (st eksportijate kasutajatoe rakendamine, andmebaaside ja digitaalsete suhtluskanalite avaldamine investorite ja eksportijatega, siseprotsesside digiteerimine Enterprise Greece’is ja ombudsmani teenuse käivitamine), mis on vajalik majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimise lõpuleviimiseks.

4. kv

2025

Viia lõpule majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimine, sealhulgas:

– ühtse ekspordivärava kasutuselevõtmine

– „Helpdeski“ teenused

– rahvusvaheliste turgude ja ekspordimenetluste andmebaaside avaldamine

– ombudsmani teenistuse loomine, et aidata eksportijatel ületada ekspordiprotsessi käigus tekkivaid takistusi

– Ettevõtluse „Ettevõtluse Kreeka“ siseprotsesside digiteerimine ning Ettevõtluse „Kreeka“ investeerimisportfelli ja strateegiliste investorite digivaramu loomine

– uute digitaalsete suhtluskanalite loomine eksportijate ja potentsiaalsete investoritega

307

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid

Eesmärk

Tööstuspargid – investeeringute rakendamine

Esitada ehitustööde auditite tulemused, toetusesaajate kinnitused investeeringute lõpuleviimise kohta ja tõendid maksete kohta, mis tõendavad valitud investeerimisprojektide rakendamist tööstusparkides.

4. kv

2025

Kõigi konkurentsipõhiste projektikonkursside raames välja valitud investeerimisprojektide ehituse lõpuleviimine.

308

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine

Eesmärk

Strateegilised investeeringud – investeeringute rakendamine

Esitada ehitustööde auditite tulemused ja toetusesaajate sertifitseerimine investeeringute lõpuleviimise kohta, et tõendada valitud investeerimisprojektide rakendamist suure tähtsusega Emblematic Investments’i raames.

4. kv

2025

Kõigi suure tähtsusega investeeringute ehitamise lõpuleviimine, mis on välja valitud kooskõlas ministeeriumidevahelise strateegiliste investeeringute komitee heakskiitva otsusega.

309

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16721_Aruka tootmise kiirendamine

Eesmärk

Tootmine, sektor – investeeringute rakendamine

Esitage sekkumistööde auditite tulemused, toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta ja maksetõendid, mis tõendavad valitud investeerimisprojektide rakendamist

tootmissektor.

4. kv

2025

Kõigi konkurentsipõhiste projektikonkursside raames välja valitud investeerimisprojektide ehituse lõpuleviimine.

Grupp 28: põllumajandus

●Põllumajandussektori majanduse ümberkujundamine (ID: 16626)

●Põllumajandusliku toidusektori digiüleminek (ID: 16653)

●Ettepanekud meetmete kohta vesiviljelussektoris (ID: 16584)

●Investeeringud riiklikku niisutusvõrgustikku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu (ID: 16285)

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

310

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16626_Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine

Eesmärk

Põllumajanduse majanduslik ümberkujundamine: Programmi käivitamine

Rakenduspartneriga allkirjastatud leping

1. kv

2022

Põllumajandussektori majandusliku ümberkujundamise konkursikutsete algatamine:

Konkursikutsed koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.

Konkursid hõlmavad järgmisi meetmeid: meetmed, mis on seotud väikese energiatarbimisega tootmisüksuste, hoonete ja mehaaniliste seadmete energia ajakohastamisega, turismirajatiste (hoonete) energia ajakohastamisega, keskkonnasõbralike transpordivahenditega (elektriautod, jalgrattad jne), keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamisega VKEdes, taastuvenergiaga (päikeseenergia), kliimamuutustega kohanemise ja nende ennetamise meetmetega ning kliimaga seotud riskide juhtimisega, bioloogilise mitmekesisuse kaitsega ning looduspärandi ja loodusvaradega.

311

 17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16653_Digitaalne ümberkujundamine põllumajandus- ja toiduainesektoris

 Eesmärk

Üleskutse põllumajandusliku toidutööstuse digitehnoloogiale üleminekuks

Projektikonkursi algatamine

3. kv

2022 

Konkursikutse digiülemineku projekti käivitamiseks, et arendada välja ulatuslik avatud digitaalne põllumajandustaristu ning kognitiivne põllumajanduskeskkond tootmisprotsessi ja loodusvarade majandamise jaoks.

312

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16285_Investeeringud riiklikku niisutusvõrku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu

Eesmärk

Niisutusprojektide lepingud sõlmitud

Lepingute sõlmimine

1. kv

2024

Avaliku ja erasektori partnerluse lepingute sõlmimine seitsme niisutusprojekti ehitamiseks ja käitamiseks. Iga alainvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õiguse, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal. Eelkõige tuleks avalikuks aruteluks keskkonnamõju hindamise projekti avaldamisel põhjendada investeeringu eesmärki võrreldes alternatiividega nii eesmärgi (niisutatava maa ulatus vs. maapiirkondade säästev taaselustamine) kui ka vahendite (veenõudluse vähendamine ja looduspõhised lahendused) osas.

Iga investeering tammidesse peab vastama järgmistele kriteeriumidele:

(I)hüdroenergiast elektri tootmisel tekkivad olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused on väiksemad kui 100 g CO2e/kWh; või elektrijaama võimsustihedus on üle 5 W/m² ja

(II)kõik tehniliselt teostatavad ja ökoloogiliselt asjakohased leevendusmeetmed on rakendatud või rakendatakse, et vähendada kahjulikku mõju veele ning asjaomastele elupaikadele ja liikidele; võttes samuti arvesse kliimamuutuste prognoositavat tulevast mõju ja kohanemismeetmete rakendamist, ning

(III)vastehitatud tammi puhul tagama, et see ei põhjusta asjaomaste ja ühendatud veekogude seisundi halvenemist ega ohusta selle saavutamist; ning

(IV)tammi ehitamiseks on uuritud muid võimalikke alternatiive ja ametiasutused on esitanud põhjused, miks sellised alternatiivid ei olnud asjakohasel juhul teostatavad.

313

 17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16653_Digitaalne ümberkujundamine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Eesmärk

Põllumajanduse digitehnoloogiale ülemineku projekti lõpuleviimine

Valmimisaruanne. Väljapoole suunatud digitaalsed põllumajandusteenused, mis on ühendatud Easy Agro Expo platvormiga.

2. kv

2025 

Kahe komponendi lõpuleviimine:

1.Põllumajandussektori digitaalne ümberkujundamine, mis hõlmab ulatusliku avatud digitaalse põllumajandustaristu arendamist koos pilvandmetöötluse taristuga ning Maa seire (satelliitide ja antennide/droonide) andmete ja multidistsiplinaarsete tehnoloogiate suuremahulise töötlemise suutlikkusega;

2.Väljapoole suunatud põllumajandus, mis hõlmab Easy Agro Expo platvormi täiustamist ekspordisertifikaatide väljastamiseks, impordi- ja ühendusesisese kaubanduse andmete haldamise süsteemi väljatöötamist, äriteabesüsteemi väljatöötamist impordi ja ekspordi jaoks ning Kreeka põllumajandusettevõtete tooteedenduse portaali ajakohastamist.

314

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16626_Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine

 Eesmärk

Põllumajanduse majandusliku ümberkujundamise lõpuleviimine

Projektide lõpetamine koos kontrollitõendite väljastamisega maaelu arengu ministeeriumi poolt heaks kiidetud abisaajate poolt.

4. kv

2025

Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine: Kõigi komponentide finantslõpetamine:

1. Innovatsioon ja üleminek keskkonnasäästlikule majandusele põllumajandustoodete töötlemisel

2. Primaarsektori ajakohastamine

3. Keskkonnahoidlik maaturism

4. Viljeluse ümberkorraldamine

5. Loomade geneetiline parandamine

315

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16584_Ettepanekud vesiviljelussektori meetmete kohta

Eesmärk

Vesiviljelus on lõpule viidud

Valmimisaruanne.

4. kv

2025

Vesiviljelus: Kõik lõpuleviidud meetmed, mis hõlmavad tootmisüksuste, seadmete, jäätmekäitlusseadmete, uute tehnoloogiate-IKT ajakohastamist, uute toodete edendamist, oskusteabe edasiandmist, geneetilise materjali panka, eksperdinõustamist.

316

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16285_Investeeringud riiklikku niisutusvõrku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu

Eesmärk

Niisutuse lõpuleviimine

Projekti lõpuleviimine vastavalt maaelu arengu ministeeriumi kinnitatud sõltumatu inseneri tunnistusele.

4. kv

2025

Kastmine: Kõik seitse projekti on lõpule viidud.

R. KOMPONENT 4.7. PARANDADA KONKURENTSIVÕIMET NING EDENDADA ERAINVESTEERINGUID JA EKSPORTI

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on stimuleerida erainvesteeringuid ja suurendada majanduslikku avatust, tegeledes pikaajaliste struktuuriprobleemidega ja luues majandustegevuse arengut soodustava ettevõtluskeskkonna. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on soodustada ettevõtete kasvu, et saavutada mastaabisääst ja aidata neil siseneda välisturgudele, vähendada ettevõtjate liigset halduskoormust, edendada tõhusa turujärelevalve abil nõuete täitmist ja võrdseid tingimusi ning luua lihtsam ja prognoositavam õigusraamistik. Neid meetmeid täiendab ettepanek kasutada taaste- ja vastupidavusrahastust antavat laenutoetust, et hõlbustada erasektorile rahaliste stiimulite pakkumist, mille eesmärk on edendada erainvesteeringuid. See laenutoetus suunatakse eeldatavasti majandusse kolme eri kanali kaudu, nimelt finantseerimisasutuste kaudu (äriühingu võlakirjade ostmise või sündikaatlaenude kaudu), omakapitali platvormi kaudu ja Kreeka InvestEU riikliku osa osalise kasutamise kaudu. Komponent toetab avaliku ja erasektori investeeringuid käsitleva riigipõhise soovituse (riigipõhine soovitus 3/2020 ja riigipõhine soovitus 2/2019) elluviimist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).

R.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Reform: Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks (meetme ID 16543)

Reformi eesmärk on luua investeeringuid soodustav atraktiivne ettevõtluskeskkond, hõlbustada ettevõtete turule sisenemist ja töökohtade loomist ning tagada tõhus turujärelevalve. Reform hõlmab meetmeid äritegevusega seotud menetluste ja nõuete lihtsustamiseks, suurendades samal ajal õiguskindlust ja kvaliteeti, eelkõige laiendades investeeringute litsentsimise menetluste lihtsustamist täiendavale majandustegevusele, vaadates läbi tootmistegevuse õigusraamistiku Atika piirkonnas ning kodifitseerides killustatud litsentseerimisalased õigusaktid. Reform hõlmab ka turujärelevalve raamistiku parandamise meetmeid, nimelt standardimise, akrediteerimise ja vastavuse kvaliteedipoliitika läbivaatamist, turujärelevalve struktuuride ja vastutavate asutuste tugevdamist ning järelevalveraamistiku laiendamist uutele kontrollivaldkondadele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Äritegevuse lihtsus (meetme ID 16591)

Reformi eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda ning vähendada ettevõtjate haldus- ja regulatiivset koormust. Reformi eesmärk on ka parandada Kreeka näitajate positsiooni rahvusvaheliste näitajate seas, eelkõige võrreldes Maailmapanga indeksiga lihtsus äritegevuses, nimelt laenu saamine, elektri saamine, kinnisvara registreerimine ja ehitusloa saamine, vähendades menetlusi, aega ja kulusid ning tagades stabiilse ja prognoositava õigusraamistiku. Täpsemalt koosneb see mitmest sekkumisest, mille eesmärk on vähendada protsesside keerukust, kulusid ja iga eespool nimetatud valdkonnaga seotud aega, samuti sellistesse protsessidesse kaasatud avaliku sektori töötajate koolitamist ja peamiste sidusrühmade teavitamist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.

Reform: Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete avatus (ettevõtete suurendamine) (meetme ID 16598)

Reformi eesmärk on kõrvaldada puudused, mis on seotud peamiselt Kreeka ettevõtete väiksusega. Sellega luuakse rida makse ja muid stiimuleid, et julgustada füüsilisest isikust ettevõtjaid ning mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid suurendama mastaabisäästu ühinemiste, ümberkujundamiste, omandamiste ja koostöökavade ning -platvormide kaudu, nagu ühisettevõtted, klastrid, mis edendavad ka suuremat tootlikkust ja suuremat eksporti. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märts 2022.

.

R.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Põhireform 10: Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks – Ettevõtluskeskkond

Järjekorra-number

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

317

18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16543_Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks

Eesmärk

Kvaliteedipoliitika ja uue reguleeriva raamistiku kehtestamine kvaliteetse infrastruktuuri jaoks

Võtta vastu Kreeka riiklik strateegia kvaliteedi infrastruktuuri kohta ning võtta vajalike õigusaktide abil vastu vajalikke volitusi andev määrus standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise kohta (esitada viide Euroopa Liidu Teatajale); ning võtta vastu seaduse 3325/2005 (B osa, mis käsitleb tootmistegevuse alustamist, laiendamist ja ajakohastamist Atika piirkonnas) seadusemuudatused.

2. kv

2024

a) töötada Kreekas välja kvaliteeditaristu nüüdisaegne regulatiivne, organisatsiooniline ja tegevusraamistik kooskõlas määrusega 765/2008 vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta; ning b) õigusaktide jõustumine, et reformida Atika tootmistegevuse alustamist reguleerivat raamistikku eesmärgiga kõrvaldada liiga suured piirangud, mis ei ole poliitikaeesmärkidega proportsionaalsed.

Punkti b reguleerimisala hõlmab uute tööstusüksuste loomist ja Atikas tegutsevate olemasolevate moderniseerimist, samuti olemasolevate rajatiste ümberpaigutamist ja laiendamist Atikas.

318

18-4.7. Konkurentsivõime parandamine ning erainvesteeringute ja ekspordi edendamine – 16591_Ettevõtluse lihtsus

Eesmärk

Ettevõtluskeskkonna parandamine – äritegevuse lihtsustamine

- Õigusakte nõudvate meetmete puhul: Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (Euroopa Liidu Teataja viide)

- Koostalitlusvõime funktsioonide, platvormide ja registrite puhul: Süsteemide kasutuselevõtmine (tõendatud aruandega)

- Varustuse tarnimine (tõendatuna ostuaruande ja -tõendiga)

- Kampaaniate lõpuleviimine ja suuniste väljaandmine (mida tõendavad välja antud suunised/ringlused) 

2. kv

2024

Viia lõpule reform, et vähendada menetluste keerukust, aega ja kulusid neljas allvaldkonnas: laenu saamine, elektriühenduse saamine, kinnisvara registreerimine ja ehitusloa saamine

Reform hõlmab eelkõige järgmisi allprojekte ja meetmeid:

1. Krediidi saamine

- Luua moodne ja usaldusväärne reguleeriv raamistik vallasvaraväärtpaberite kohta

- Turvaliste tehingute registri loomine

2. Ehitusloa saamine

- Saavutada ehituslubade e-keskuste süsteemi koostalitlusvõime muude avalike süsteemidega

- Viia läbi teavituskampaaniaid erasektori sidusrühmadega

- Personali varustamine ja koolitamine

- Suunised on veebis kättesaadavad

- Tasugraafik on veebis kättesaadav

- Tuletõrjeosakonna riiklikud digitaalsed kontrollifunktsioonid

3. Elektri saamine

- Lihtsustada/vähendada HEDNO-le esitatava taotluse nõudeid ja ühtlustada omavalitsustele ruutmeetrite deklareerimise süsteemi.

4. Vara registreerimine

- Luua e-platvorm, mis võimaldab ostjatel täita kõik nõuded vara üleandmiseks internetis.

319

18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16543_Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks

Eesmärk

Ettevõtluskeskkonna parandamine – lubade andmine lihtsustamiseks ja turujärelevalveks

Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (Euroopa Liidu Teataja viide)

4. kv

2025

Selliste õigusaktide jõustumine, millega reformitakse ja võetakse vajalikke meetmeid, et veelgi parandada tegevuslubade andmise ja ettevõtete tõhusa järelevalve õigusraamistikku:

– viia läbi 2024. aasta esimeseks kvartaliks toimunud litsentsimisreformi mõju järelhindamine ja rakendada poliitikasoovitusi;

– vaadata läbi ja lihtsustada uute majandustegevusalade litsentsimismenetlusi, mis määratakse kindlaks seadusega 4442/16, vähendades nõudeid ja sertifikaate, kõrvaldades protsessi mittelisandväärtuslikud etapid, lühendades taotluste menetlemise aega ning piirates eelkontrolli ainult suure riskiga tegevustega kooskõlas seaduste 4442/2016 ja 4512/2018 põhimõtetega;

– seaduste 3325/2005, 3982/2011, 4302/2014 ja 4442/2016 kodifitseerimine;

– töötada välja turujärelevalve strateegia kooskõlas määrusega (EL) nr 1020/2019 ning

– majandustegevuse uue järelevalvesüsteemi tõhus rakendamine vastavalt 4512/18 õigusaktile, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja kehtestades kontrolliasutuste hindamissüsteemi;

– rakendada ja võtta kasutusele IT-vahendid, et hõlbustada turujärelevalve toiminguid

R.3.    Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Laenuvahend (meetme ID 16980)

Investeeringud on seotud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist antava laenutoetuse kasutamisega, et hõlbustada erasektorile rahaliste stiimulite andmist ja edendada erainvesteeringuid. Laenurahastus kasutatakse erinevaid jaotuskanaleid, nimelt finantseerimisasutusi (äriühingu võlakirjade ostmise või sündikaatlaenude kaudu, 15 428 miljonit eurot), omakapitali platvormi (500 miljonit eurot) ja InvestEU programmi liikmesriigi osa (500 miljonit eurot).

Finantseerimisasutuste turustuskanali puhul antakse laene rahvusvaheliste finantsasutuste (IFI) ja kommertspankade (CB) kaudu. Riigi antud laenud katavad maksimaalselt 50 % investeerimiskuludest, kusjuures finantseerimisasutuste osalus peab olema vähemalt 30 % ja võlgnike osalus vähemalt 20 %.

Laenurahastu raames antud laene, mis on tagasi makstud esimese kolme aasta jooksul alates laenurahastu loomisest, võib uuesti kasutada uute laenurahastu laenude väljamaksmiseks. Vastasel juhul suunatakse kõik laenurahastu tagasimaksed eraldi kontole, mida kasutatakse üksnes riigivõla teenindamiseks ja seega riigi rahanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks.

Laenurahastust rahastatakse ainult rahastamiskõlblikke projekte. Täpsemalt tagavad IFI ja sertifitseerimisasutus, et rahastatud investeeringud:

I.mille nüüdispuhasväärtus on positiivne, tagades, et rahastamisotsus põhineb kindlatel majanduslikel kriteeriumidel;

II.on kooskõlas laenurahastu viie strateegilise sambaga, milleks on rohepööre, digiüleminek, ekstroversioon, mastaabisääst ühinemiste ja omandamiste kaudu, innovatsioon;

III.olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega.

Selleks et tagada meetme vastavus tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi „DNSH-põhimõte“) kohaldamise kohta (2021/C58/01), peavad laenurahastuga seotud lepingud:

i.    nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist;

ii.    järgmiste rahastamiskõlblike tegevuste ja varade väljajätmine toetuskõlbliku tegevuse ja vara alt: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 42 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 43 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 44 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 45 seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning

iii.    nõudma, et kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest, kontrollitaks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.

Lisaks nähakse laenurahastuga ette kohustus, et finantseerimisasutuste jaotuskanal investeerib vähemalt 41,5 % vahenditest kliimamuutustega seotud ülemineku toetamiseks ja 20,8 % vahenditest digipöörde toetamiseks, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI ja VII lisas esitatud metoodikat.

Sõltumatud audiitorid kontrollivad enne väljamaksetaotluse esitamist vastavust DNSH-põhimõttele ning kliimaeesmärgile 41,5 % ja digieesmärgile 20,8 %.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

R.4.    Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Laenuvahend (16980)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

320

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

Tegevuskokkulepped rahvusvaheliste finantsasutustega

Ühe rahvusvahelise finantsasutusega sõlmitud tegevusleping

3. kv

2021

Võtab vastu tegevusraamistiku, mida kasutatakse kõigi laenulepingute puhul rahvusvaheliste finantsasutustega, ning kirjutab alla rahandusministeeriumi ja vähemalt ühe rahvusvahelise finantsasutuse vahelistele tegevuslepingutele. Raamtegevuskorras sätestatakse:

a) Juhtimis-, valiku-, järelevalve- ja auditikriteeriumid ning kahjumi jagamine järgmiselt:

I.Juhtimisraamistik:

a.Otsuste tegemine põhineb usaldusväärsetel majanduslikel kriteeriumidel ja on valitsusest sõltumatu.

b.IFI hindab rahastamistaotlusi ja teeb otsuse oma sisekriteeriumide alusel. IFI tagab, et rahastatud investeeringute nüüdispuhasväärtus on positiivne, et need on kooskõlas laenurahastu strateegiliste sammastega ja vastavad riigiabi eeskirjadele.

c.Spetsiaalne investeerimisnõukogu komitee jälgib rakendamist, ilma et ta oleks kaasatud valikuprotsessi. IFI annab investeerimisnõukogu komiteele korrapäraselt aru.

II.Osamaksetena tehtava väljamakse summa ning järelevalve ja auditeerimise kord:

a.Väljamakstud laenude jälgimiseks kehtestatakse peamised tulemusnäitajad, mida saab kasutada ka edasiste osamaksete tingimusliku väljaandmise võrdlusalusena.

b.Abikõlblikkuse kontrollimiseks on ette nähtud kolm tasandit: i) rahastava finantseerimisasutuse hinnang; ii) sõltumatu sertifitseeritud audiitori tehtud hindamine enne rahastamise andmist; ning iii) sõltumatu sertifitseeritud audiitori tehtud järelhindamine. Sõltumatud audiitorid hindavad investeeringute abikõlblikkust valikukriteeriumide alusel ja vastavust asjakohastele riigiabi eeskirjadele.

III.Kahjum laenudelt (võlakirjad või sündikaatlaenud): Riik ja IFI osalevad pari passu. Kõik restruktureerimist käsitlevad otsused määratakse finantseerimisasutustele.

IV.Tagasimaksmata laenude refinantseerimine jäetakse välja.

b) toetatavate tegevuste DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valikukriteeriumid, mille puhul tuleb kasutada jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õiguspärasuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor ei pea jätkusuutlikkuse hindamist tegema.

c) Kohustus investeerida vähemalt 38,5 % vahenditest kliimamuutustega seotud ülemineku toetamiseks ja 20,8 % vahenditest digiülemineku toetamiseks, kasutades kriisilahendusfondi määruse VI ja VII lisas esitatud metoodikat.

321

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

Kommertspankade projektikonkursi algatamine

Projektikonkursi algatamine

3. kv

2021

Võtta vastu raamtegevuskord, mida kasutatakse kõigi kommertspankadega sõlmitavate laenulepingute puhul, ning kuulutab välja kommertspankade valimise kutse, mis hõlmab järgmist:

a) Juhtimis-, valiku-, järelevalve- ja auditikriteeriumid ning kahjumi jagamine, järgides samu põhimõtteid nagu eespool kirjeldatud IFI kaudu antavate laenude puhul (eesmärk nr 320). Laenurahastu raames kommertspankade antud laenudele ei anta riigitagatist.

b) toetatavate tegevuste DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valikukriteeriumid, mille puhul tuleb kasutada jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õiguspärasuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor ei pea jätkusuutlikkuse hindamist tegema.

c) Kohustus investeerida vähemalt 38,5 % vahenditest kliimamuutustega seotud ülemineku toetamiseks ja 20,8 % vahenditest digiülemineku toetamiseks, kasutades kriisilahendusfondi määruse VI ja VII lisas esitatud metoodikat.

322

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

Omakapitali platvormi leping

Volituse leping on allkirjastatud

1. kv

2022

Volituse lepingu allkirjastamine rahandusministeeriumi ja Kreeka investeerimisarengupanga vahel, mis haldab Mezzanine’i fondifondi ja Innovate Now Equifund’i. Volitusleping sisaldab toetatavate äriühingute DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehniliste suuniste (2021/C58/01) täitmise valikukriteeriume, milles nõutakse jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õigusnormidele vastavuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor ei pea jätkusuutlikkuse tõendeid esitama.

323

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

InvestEU toetusleping

Allkirjastatud toetusleping

1. kv

2022

Programmi „InvestEU“ toetuslepingu allkirjastamine rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel, sealhulgas:

a) toetatavate äriühingute DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valikukriteeriumid, mille kohaselt tuleb kasutada jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õiguspärasuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor on vabastanud jätkusuutlikkuse tõendamisest.

b) Kohustus investeerida vähemalt 38,5 % vahenditest kliimamuutustega seotud ülemineku toetamiseks ja 20,8 % vahenditest digiülemineku toetamiseks, kasutades kriisilahendusfondi määruse VI ja VII lisas esitatud metoodikat.

324

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

586,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Allkirjastatud rahaliste vahendite protsent

0

5

4. kv

2022

Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 586,4 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 38,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi täitmise kohta.

325

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

3 518,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Allkirjastatud rahaliste vahendite protsent

5

30

4. kv

2023

Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 3 518,4 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 38,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi täitmise kohta.

325a

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

4 518,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Allkirjastatud rahaliste vahendite summa (eurodes)

3 518,4

4 518,4

2. kv

2024

Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 4 518,4 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 38,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.

326

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

7 064 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Summa (miljonites eurodes)

4 518,4

7 064

4. kv

2024

Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 7 064 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.

326a

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

9 000 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Summa (miljonites eurodes)

7 064

9 000

2. kv

2025

Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 9 000 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.

327

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

11 182 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Summa (miljonites eurodes)

9 000

11 182

4. kv

2025

Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 11 182 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.

327a

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

13 364 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Summa (miljonites eurodes)

11 182

13 364

1. kv

2026

Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 13 364 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.

328

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

15 428 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Summa (miljonites eurodes)

13 364

15 428

2. kv

2026

Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 15 428 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.

328a

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

Laenurahastu – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud

Üleviimistunnistus

2. kv

2026

Kreeka kannab 15 428 miljonit eurot laenurahastu jaoks üle rahvusvahelistele finantsasutustele ja kommertspankadele.

329

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

100 % omakapitalitoetuse investeering

Protsent (%)

0

100

4. kv

2025

100 % omakapitali toetusest investeerimine vastavalt eesmärgis määratletud volituslepingule, mis hõlmab toetatavate äriühingute DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valikukriteeriume, mille kohaselt tuleb kasutada jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õigusnormidele vastavuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor ei pea jätkusuutlikkust tõendama.

330

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

InvestEU tegevuse heakskiitmine

Protsent (%)

0

100

4. kv

2025

InvestEU investeeringute komitee kiidab heaks investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % sihtotstarbelise rahastamise (või kaasatud investeeringute) kogusummast.

S. TEHNILINE ABI

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent koosneb meetmetest, millega tugevdatakse taaste- ja vastupidavusrahastu ameti (mis on äsja loodud struktuur, mis on pühendatud üksnes Kreeka taaste- ja vastupidavuskava koordineerimisele ja rakendamisele) haldussuutlikkust. Meetme eesmärk on anda Kreeka ametiasutustele vajalikku abi, et edukalt juhtida piirkondliku reformikava rakendamist. Seega eeldatakse, et see aitab kaudselt kaasa maaelu arengu programmi eesmärkide saavutamisele, mida toetavad nelja samba raames võetavad meetmed, ning toetab asjaomaste riigipõhiste soovituste elluviimist Kreeka jaoks, st avaliku ja erasektori investeeringud (riigipõhine soovitus 2/2019 ja riigipõhine soovitus 3/2020), riigi rahandus ja tervishoid (riigipõhine soovitus 1/2020) ning tööturg ja sotsiaalpoliitika (riigipõhine soovitus 2/2020).

S.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Investeering: Tehniline abi (meetme ID 16968)

Investeering koosneb kuuest allprojektist: 1) süsteemide ja vahendite väljatöötamine töö korraldamiseks, 2) teenuste ostmine välisaudiitoritelt, et viia läbi auditeid, inspekteerimisi ja sertifitseerimist juhtudel, kui on vaja eriteadmisi, ning üldise metoodilise raamistiku väljatöötamine auditite, kontrollide ja sertifitseerimiste jaoks, et toetada taaste- ja vastupidavusrahastu järelevalvefunktsiooni seoses plaanimeetmete rakendamisega, 3) teabe kogumine ja avalikustamine seoses kavakohaste põhiinvesteeringute ja reformidega, 4) uuringute tegemine ning välisekspertide ja tehnilise toe hankimine eriprojektide puhul, 5) ameti igapäevase tegevuse rahastamiskulud (kontori rent, kontoriseadmete soetamine, kommunaalteenuste arvete katmine), ja 6) riiklike ehitusprojektide kvaliteedikontrolli teenuste ostmine, et hinnata vastavust ehituslepingu tingimustele, eeskirjadele ja tehnilistele standarditele. Allprojekti 3 rakendamine toimub heade juhtimistavade kehtestamise kontekstis. Asjakohased meetmed muutuvad avaliku konsultatsioonimenetluse lahutamatuks ja püsivaks osaks ning neid kasutatakse vahendina, mis hõlbustab sidusrühmade osalemist ning tagab kavakohaste konkreetsete reformide ja investeeringute jätkusuutliku rakendamise. Allprojekti 5 rahastamine on ajutine, st kui see osutub vajalikuks, et toetada taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ametit tema volituste tulemuslikul täitmisel. Meede on asjakohane juhtimis-, kontrolli- ja auditisüsteemide loomisel. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

S.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Tehniline abi

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

331

19-16968_ Tehniline abi

Eesmärk

EDELi õiguslik mandaat ning juhtimis-, kontrolli- ja auditisüsteemide loomine

EDELi kehtivad õiguslikud volitused ning loodud juhtimis-, kontrolli- ja auditisüsteemid

3. kv

2021

EDELi õiguslike volituste jõustumine ning auditi- ja kontrollisüsteemi loomine, mis a) tagab andmete kogumise ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) võimaldada liidu vahendite haldaja kinnituste ja auditi kokkuvõtte ning maksetaotluste koostamist ning c) kehtestada vajalikud menetlused toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete kogumiseks ja säilitamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikliga 22 enne esimese maksetaotluse esitamist. Tehakse spetsiaalne auditiaruanne loodud süsteemi kohta. Kui aruandes tuvastatakse puudusi, soovitatakse auditiaruandes parandusmeetmeid.

 

2. JAGU: REPOWEREU PEATÜKI KOHASED REFORMID JA INVESTEERINGUD

REPowerEU peatüki eesmärk on toetada Kreeka ambitsioone energiasõltumatuse ja rohepöörde valdkonnas, võttes arvesse uut geopoliitilist ja energiaturu olukorda. Kava „REPowerEU“ raames tehtavate reformide ja investeeringute eesmärk on tugevdada Kreeka energiasõltumatust ja kiirendada selle majanduse CO2 heite vähendamist.

Kõigil REPowerEU peatükis sisalduvatel investeeringutel on piiriülene mõõde, mis hõlmab investeeringuid energia salvestamisse, tööstuse CO2 heite vähendamisse ja energiatõhususse. REPowerEU peatükis kehtestatakse uued meetmed, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest, nagu on ette nähtud 2023. ja 2023. aastal vastu võetud riigipõhistes soovitustes (riigipõhised soovitused nr 4 2023 ja riigipõhised soovitused nr 4 2022).

Uute reformimeetmete eesmärk on veelgi laiendada taastuvenergia kasutuselevõttu, viies lõpule avamere tuuleparkide õigusraamistiku, hõlbustades investeeringuid energia salvestamisse ja arukatesse võrkudesse ning kehtestades uued õigusraamistikud taastuvallikatest toodetud vesiniku ja biometaani tootmiseks. Uue reformi eesmärk on edendada energiajagamist ja taastuvenergia tootmise detsentraliseeritud vorme (nt omatarbimine ja energiakogukonnad). Uued investeerimismeetmed toetavad salvestusvõimsuse suurendamist ja taastuvenergia hajatootmist. Peale selle on ette nähtud täiendav toetus kodumajapidamiste energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas energiaostuvõimetutele kodumajapidamistele ja erasektorile suunatud toetus.

Eeldatakse, et ükski REPowerEU peatüki kohane meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).

T. KOMPONENT 5.1. REPowerEU REFORMID

T.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

Selles peatükis on esitatud reformid, mis edendavad CO2 heite vähendamist ning taastuvenergia ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kasutamist, sealhulgas: 1) reform, mis käsitleb õigusraamistiku kehtestamist, et võimaldada ja hõlbustada taastuvallikatest toodetud vesiniku ja biometaani tootmist, säilitamist, transporti ja kasutamist; 2) süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivse ja turu toimimise raamistiku loomise reform, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist Kreekas; 3) reform maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimiseks taastuvenergia arendamiseks ning avamere tuuleparkide rajamise õigusraamistiku edasisele edendamisele; 4) reform võrgu- ja salvestusvõimsuse suurendamiseks, käsitledes võrgu stabiilsust ja kitsaskohti, 5) arukate võrkude õigusraamistiku reform, et kiirendada arukate ja digitehnoloogiate rakendamist jaotusvõrgus ning edendada lõpptarbijate nõudlusele reageerimist, 6) reform, mille eesmärk on edendada energia jagamist, soodustades seeläbi taastuvate energiaallikate kasutamist, võimaldades detsentraliseeritud tootmist ja jagamist mitme väikesemahulise taastuvenergiasüsteemi vahel, ning 7) reform, millega kehtestatakse uuenduslike energiatõhususe meetmete tegevuskava, sealhulgas uute, toetuseta rahastamisvahendite kindlaksmääramine ja käivitamine.

Reform: Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani litsentsimise raamistik (meetme ID: 16987)

Reformi eesmärk on kehtestada vajalikud õigusaktid taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani tõhusaks kasutuselevõtuks Kreekas, kõrvaldades võimalikud tõkked ja luues protsessid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside sektori ja turgude arendamiseks. Reformiga nähakse ette õigusraamistiku vastuvõtmine, mille eesmärk on edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani tootmist ja tarbimist. See hõlmab litsentsimis- ja loamenetluste täpsustamist, sealhulgas ruumilise planeerimise sätteid, ülekande, salvestamise ja võrku sisestamise tehniliste kirjelduste määratlemist, eri sidusrühmade, sealhulgas asjaomaste avaliku sektori asutuste rollide selgitamist, tagades samal ajal mehhanismi, millega tõendatakse, et toodetud vesinik on taastuv ja biometaan kestlik, kooskõlas taastuvenergia direktiivi delegeeritud õigusaktide hiljutiste sätetega.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.

Reform: Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivne ja turu toimimise raamistik, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist (meetme ID: 16988)

Reformi eesmärk on luua õigus-, litsentsimis- ja reguleeriv raamistik süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate jaoks. Raamistik hõlmab kogu süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia jaoks vajaliku õigusliku ja reguleeriva raamistiku väljatöötamist ja vastuvõtmist ning hõlmab konsultatsiooniprotsessi asjaomaste sidusrühmadega. Eelkõige sätestatakse järgmised protsessid:

·Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate paigaldamise ja käitamise litsentsimisraamistiku väljatöötamine, sealhulgas keskkonnaloa heakskiitmise väljaandmine.

·Asjakohase standardimis- ja sertifitseerimismenetluse kehtestamine kogutud ja säilitatud CO2 heite jaoks.

·Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väärtusahela õigusraamistiku väljatöötamine säilitamis- ja transpordimaksude jaoks. Raamistik sisaldab sätteid hinnavahelepingute ja reguleeritud tõrvikute kohta. Kogutud CO2 kasutamise/kasutamise raamistiku loomine

·Kolmanda isiku juurdepääsu raamistiku vastuvõtmine võrgus/transporditaristus ja hoidlas.

·Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate toimimise ning vastava turu järelevalvega seotud eri sidusrühmade konkreetsete kohustuste määramine.

Meede vastab põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.

Reform: Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks (meetme ID: 16989)

Reformi eesmärk on edendada taastuvate energiaallikate (edaspidi „RES“) edasist arengut Kreekas. Reform koosneb kahest sambast:

·Esimene sammas – Avamere tuuleparkide õigusraamistiku tugevdamine (nagu on sätestatud seaduses nr 4964/2022 „Sätted keskkonnalubade väljastamise lihtsustamiseks, avamere tuuleparkide arendamise raamistiku loomiseks, energiakriisiga tegelemiseks, keskkonnakaitse ja muude sätetega tegelemiseks“ (ELT A 150–30.07.2022), määrates avamere tuuleenergia projektide jaoks esimesed arenduspiirkonnad; ning

·Teine sammas – Praeguse taastuvenergia projektiarenduse ruumilise hajutamise läbivaatamine (uuringu vormis) ja maakasutuse optimeerimine uute taastuvate energiaallikate potentsiaali saavutamiseks Kreekas. Uuringus tehakse lisaks nende alade keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kindlaks optimaalsed alad, kus taastuvenergia projektid võiksid Kreekas asuda. Lisaks jõustub põllumajanduse fotogalvaanika paigaldamise edendamiseks terviklik poliitikaraamistik maa kahesuguseks kasutamiseks põllumajanduses ja fotogalvaanilise päikeseenergia tootmiseks.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.

Reform: Võrk ja salvestusvõimsus – salvestusinvesteeringute edendamine (meetme ID: 16990)

Reformi eesmärk on edendada investeeringuid energia salvestamise lahendustesse nii eraldiseisvate üksustena kui ka salvestamiseks koos taastuvate energiaallikatega. Programmi eesmärk on luua raamistik, millega toetatakse investeerimisabi kombineerimise kaudu lõppkokkuvõttes vähemalt 900 MW eraldiseisvaid akusalvestusprojekte. Reformi eesmärgid saavutatakse järgmiste meetmete abil:

·Õigus- ja reguleeriva raamistiku vastuvõtmine, mis hõlbustab salvestusseadmete paigaldamist olemasolevatele või uutele taastuvate energiaallikate elektrijaamadele. Sellega parandatakse ja täiendatakse õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, et võimaldada taastuvenergiajaamadesse salvestamise integreerimist ja soodustada uusi projekte, andes neile eelisõiguse litsentsimismenetlustes ja võrgule juurdepääsus; ning

·Sihipäraste stiimulite rakendamine kombineeritud taastuvenergia- ja salvestusseadmete jaoks, mis hõlmavad stiimulite kavandamist ja vastuvõtmist, et soodustada investeeringuid kombineeritud taastuvenergia tootmisse ja energia salvestamisse.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.

Reform: Arukat võrku käsitlev õigusraamistik (meetme ID: 16991)

Reformi eesmärk on aidata kaasa arukate võrkude tehnoloogiate ja tavade edendamisele Kreeka elektriturul. Riigi arukate võrkude visiooni põhialused on suutlikkus jälgida ja kontrollida koormust ja vooge jaotusvõrgus; kontrollitehnoloogiate integreerimine telekommunikatsioonivõrkudega, et edendada reaalajas suhtlemist nii varade ja tarbijate kui ka turuosalistega; ning toetava õigus- ja reguleeriva raamistiku vastuvõtmine, et hõlbustada tehnoloogia kiiret rakendamist ja klientide kaasamist. Reformi poliitilised eesmärgid on kiirendada arukate ja digitehnoloogiate rakendamist jaotusvõrgus ning püüelda energiakasutuse tõhusama juhtimise poole lõpptarbija jaoks.

Kavandatud reformide rakendamine on kavandatud kolmes konkreetses teemavaldkonnas:

·Esimene sammas – Arukate arvestite kasutuselevõtu ja kasutamise stiimulite süsteemi arendamine. Reformiga nähakse eelkõige ette karistus- ja/või premeerimissüsteemi kujundamine jaotusvõrguettevõtja jaoks tariifimehhanismi kaudu, tingimusel et on saavutatud teatavad peamised tulemusnäitajad, mis on seotud arukate võrkude kasutuselevõtu ja järelevalvega.

·Teine sammas – Mis puudutab jaotusvõrgu haldamise digitaliseerimist, siis saavutatakse jaotusvõrgu digitaliseerimine Kreeka jaotusvõrguettevõtja aktiivse kontrollikeskuse arendamisega. Projekt hõlmab Kreeka jaotusvõrguettevõtja ülejäänud kolme piirkonna jaotusvõrgu juhtimiskeskuste ajakohastamist uue järelevalvekontrolli ja andmesoe-andmehaldussüsteemi (SCADA-DMS) paigaldamise ja sidepidamise kaudu kaugedastusüksustega kõrgepinge/keskmise pingega (HV/MT) alajaamades ning vajaliku tugitaristu loomist kolme integreeritud keskuse jaoks. Projekti eesmärk on parandada võrgu usaldusväärsust, kvaliteedinäitajaid ja võrgustiku nõrkade kohtade kindlakstegemist, ressursside säästmist, inimressursside tõhusamat haldamist seisakute ajal ning paremat ja kiiremat puuduste kõrvaldamist, käitiste energiakoormuse juhtimist suurenenud nõudluse ajal, võrgus elektri- ja energiakadude piiramist ning võrgu haldamise suutlikkuse parandamist.

·3. sammas – Dünaamilise hinnakujunduse raamistik viitab direktiivi 2019/944 artikli 11 nõuetele, mis on juba riigisisesesse õigusesse üle võetud. Reformiga võetakse vastu teisesed õigusaktid ja raamistik, et rakendada dünaamilist hinnakujundust kõigi lõpptarbijate jaoks niipea, kui nende teenuseühendusse on paigaldatud nutiarvesti. Dünaamilise hinnakujunduse lepingute rakendamist arendab keskkonna- ja energeetikaministeerium, võttes vastu ministrite ühisotsuse, milles sätestatakse dünaamiliste lepingute kavandamisega seotud küsimused ja peamised tingimused. Ministrite ühisotsusega kehtestatakse ettevõtjate, veoseesindajate ja klientide õigused ja kohustused seoses dünaamilise hinnakujunduse rakendamisega. Lisaks lisatakse reformiga muudatused asjakohastesse riiklikesse võrgueeskirjadesse (edastamine ja jaotamine), et tagada nõuetekohane rakendamine.  

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Reform: Vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks (meetme ID: 16992)

Reformi eesmärk on võtta kasutusele terviklik poliitiline algatus ja vahendid energia jagamise edendamiseks. Reformiga nähakse ette järgmised meetmed:

·Taastuvenergiajaamade hoonetesse paigaldamise hõlbustamine ja kiirendamine;

·Kehtestada vajalik õigusraamistik, et rakendada omatarbimist, kollektiivset omatarbimist ja omatarbimist virtuaalsete netoarvetega kooskõlas seadusega 5037/2023;



·Omatarbeks toodetud tarbijate registri loomine ning taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade tehnilise abi meetmete kavandamine ja rakendamine, mis pakub ühendustele tehnilist ja nõustamist, õigusabi, pakub lahendusi tekkinud takistustele, annab teavet projektide, protsesside ja rahastamisvõimaluste kohta. Lisaks tehnilisele abile aitavad meetmed luua ka suutlikkuse suurendamise materjale, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, teavitusalgatusi ja -üritusi (nt õpikojad).

Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märts 2025.

Reform: Energiatõhususega seotud uuenduslike sekkumiste tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine (meetme ID: 16993)

Reformi eesmärk on koostada uuenduslike energiatõhususe meetmete tegevuskava, sealhulgas võtta kasutusele rahastamisvahendid, mis ei ole toetusvahendid, et veelgi hoogustada omandis olevate või üüritavate eluruumide põhjalikku renoveerimist koos tööstushoonete põhjaliku renoveerimisega. Uue rahastamisvahendiga, mis ei ole toetus, nähakse ette kas maksusoodustused, subsideeritud või tagatud laenud ja muud rahastamisvahendid energiatõhususe investeeringute toetamiseks ehitussektoris. See reform tähendab eemaldumist toetuspõhistelt rahastamisvahenditelt, mis eeldatavasti suurendavad toetatavate hoonete arvu. Reformiga i) viiakse lõpule tegevuskava, milles määratakse kindlaks uuenduslikud energiatõhususe meetmed; ning ii) käivitada energiatõhususe rahastamisvahend, nagu on sätestatud tegevuskavas ja mis põhineb rahastamisallikatel, mis ei ole toetused.

Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2025.

T.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava

Reform 1: Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani litsentsimise raamistik (meetme ID: 16987)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

351

20-5.1. REPowerEU reformid – 16987_Litsentsiraamistik taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani jaoks

Eesmärk

Taastuvallikatest toodetud vesinikku ja kestlikku biometaani käsitlev õigusraamistik

Liitumine

järgmise jõuga:

õigusaktidest nähtuv teave

2. kv

2024

Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani toetamist käsitleva õigusakti (esmane ja teisene) jõustumine.

Õigusaktid hõlmavad järgmist: taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani tootmise ja tarbimise edendamine, sealhulgas litsentsimis- ja loamenetluste spetsifikatsioon, ruumilise planeerimise sätted, ülekande, hoiustamise ja võrku sisestamise tehniliste kirjelduste kindlaksmääramine, eri sidusrühmade ja kaasatud avaliku sektori asutuste rollide selgitamine, tagades samal ajal mehhanismi, millega tõendatakse, et toodetud vesinik oleks taastuvallikatest toodetud ja biometaan kestlik, kooskõlas taastuvenergia direktiivi delegeeritud õigusaktide hiljutiste sätetega.

Reform 2: Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks (meetme ID: 16989)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

352

20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks

Eesmärk

Avamere tuuleparkide arendamise strateegia vastuvõtmine

Teisesed õigusaktid on jõustunud

2. kv

2024

Meretuuleparke käsitlevas seaduses 4964/2022 sätestatud teiseste õigusaktide jõustumine. Eelkõige:

-Jõustub ministrite ühisotsus, millega võetakse vastu avamere tuulepargi riiklik arendusprogramm, millega määratakse kindlaks Kreeka territoriaalvetes asuvad merealad, mis sobivad avamere tuuleenergia tootmiseks, ning millega kaasneb kindlaksmääratud alade keskkonnamõju strateegiline hindamine.

353

20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks

Eesmärk

Uuring, et teha kindlaks optimaalsed valdkonnad taastuvate energiaallikate arendamiseks ja

Põllumajanduslikuks kasutamiseks ja fotogalvaanilise päikeseenergia tootmiseks kasutatava maa kahesugust kasutamist käsitleva poliitikaraamistiku jõustumine

Õigusaktide jõustumine

4. kv

2024

Uuringu toetamiseks vastu võetud teiseste õigusaktide jõustumine, milles võetakse arvesse olemasolevat taastuvate energiaallikate potentsiaali, olemasolevate taastuvenergiaüksuste geograafilist jaotust ja tulevaste üksuste litsentse, ruumilisi piiranguid, võrgu ja süsteemi kättesaadavust ning muid tegureid, mis on seotud nii energia kui ka kosmosega seotud kriteeriumidega. Uuringu eesmärk on teha kindlaks optimaalsed alad, kus taastuvenergia ühikud peaksid asuma, et saada võimalikult suurt kasu nii energiasektorile kui ka ühiskonnale, sealhulgas soovitused selle kohta, kuidas stimuleerida sellealast poliitilist raamistikku. Uuringus määratakse kindlaks esimene alade kogum, mida kasutatakse taastuvate energiaallikate kiirendusalade hilisemaks määratlemiseks Kreekas. Samuti viiakse läbi nende alade keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse poliitikaraamistik maa kahesuguseks kasutamiseks põllumajanduses ja fotogalvaanilise päikeseenergia tootmiseks. Poliitikaraamistikus määratakse kindlaks agrofotogalvaanika rakendamiseks sobivad kohad, konkreetsed meetmed põllumajanduslike fotoelektriliste toodete edendamiseks ning eeskirjad maa topeltkasutuse ja agroPVsi projektide rakendamise kohta.

354

20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks

Eesmärk

Jõustub presidendi dekreet, millega määratakse avamere tuuleenergia projektide jaoks esimene rühm alasid

Presidendi dekreedi vastuvõtmine ja jõustumine

2. kv

2025

Jõustub presidendi dekreet, millega määratakse avamere tuuleenergia projektide jaoks esimene rühm, nagu on sätestatud seaduses nr 4964/2022 „Sätted keskkonnalubade andmise lihtsustamiseks, millega luuakse raamistik avamere tuuleparkide arendamiseks, käsitletakse energiakriisi, keskkonnakaitset ja muid sätteid“ (ELT A 150–30.07.2022).

Reform 3: Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivne ja turu toimimise raamistik, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist (meetme ID: 16988)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

355

20-5.1. REPowerEU reformid – 16988_süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivne ja turu toimimise raamistik, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist

Eesmärk

Süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist käsitleva õigusraamistiku loomine.

Õigusaktide jõustumine

2. kv

2024

Süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine, milles sätestatakse:

·Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate paigaldamise ja käitamise litsentsimisraamistiku väljatöötamine, sealhulgas keskkonnaloa heakskiitmise väljaandmine.

·Kogutud ja säilitatud CO2 heite päritolu jaoks asjakohase standardimis- ja sertifitseerimismenetluse kehtestamine.

·Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väärtusahela õigusraamistiku väljatöötamine säilitamis- ja transpordimaksude jaoks. Raamistik sisaldab sätteid hinnavahelepingute ja reguleeritud tõrvikute kohta. Kogutud CO2 kasutamise/kasutamise raamistiku loomine

·Kolmanda isiku juurdepääsu raamistiku vastuvõtmine võrgus/transporditaristus ja hoidlas.

·Erinevatele sidusrühmadele süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate toimimise ning vastava turu järelevalvega seotud ülesannete määramine.

Reform 4: Võrgu ja salvestusvõimsuse suurendamine – salvestusinvesteeringute edendamine (meetme ID: 16990)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

356

20-5.1. REPowerEU reformid – 16990_Võrgu ja salvestusvõimsuse suurendamine – salvestusinvesteeringute edendamine 

Eesmärk

Õigusraamistiku jõustumine.

Ministrite ühisotsus  

2. kv

2024

Jõustub ministrite ühisotsus, millega kehtestatakse olemasolevatele või uutele taastuvenergial põhinevatele elektrijaamadele salvestusseadmete paigaldamist võimaldav raamistik, millega nähakse ette eelisjärjekorras lubade andmise kord ja juurdepääs kõnealustele elektrijaamadele võrgule.

357

20-5.1. Kava „REPowerEU“ reformid – 16990_Grid ja hoiustamisvõimsus – hoidlatesse tehtavate investeeringute edendamine

Eesmärk

Toetuskava jõustumine.

Seadus ja/või ministri otsus

2. kv

2025

Toetuskava jõustumine enampakkumiste kaudu, mis hõlmavad fotogalvaanilise ja akusalvestustehnoloogiaga ühendatud taastuvenergia salvestusseadmeid.

Reform 5: Arukat võrku käsitlev õigusraamistik (meetme ID: 16991)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

358

20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks

Eesmärk

Stiimulitel põhineva süsteemi väljatöötamine jaotusvõrguettevõtja ja tarbijate jaoks, et suurendada arukate arvestite kasutuselevõttu ja kasutamist.

Ministrite ühisotsus/reguleerija otsus

2. kv

2024

Jõustub ministri ühisotsus/otsus, millega töötatakse välja stiimulitel põhinev süsteem jaotusvõrguettevõtja ja tarbijate jaoks, et suurendada arukate arvestite kasutuselevõttu ja kasutamist.

359

20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks

Eesmärk

Dünaamilise hinnakujunduse lepingute raamistik

Ministrite otsus

4. kv

2024

Dünaamilise hinnakujunduse lepingute raamistiku jõustumine, et rakendada dünaamilist hinnakujundust kõigi lõpptarbijate jaoks niipea, kui nende teenuseühendusse on paigaldatud nutiarvesti. Ministrite ühisotsus, milles sätestatakse kujundusküsimused ja dünaamiliste lepingute põhitingimused. Ministrite ühisotsusega kehtestatakse ettevõtjate, veoseesindajate ja klientide õigused ja kohustused seoses dünaamilise hinnakujunduse rakendamisega.

360

20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks

Eesmärk

Jaotusvõrguettevõtja juhtimiskeskuse arendamine

Jaotusvõrguettevõtja kinnitus, et kontrollikeskus on heaks kiitnud

4. kv

2025

Jaotusvõrguettevõtja kontrollikeskus töötab ja hõlmab uue järelevalvekontrolli ja andmesoe-andmehaldussüsteemi (SCADA-DMS) paigaldamist ja sidepidamist kaugedastusüksustega kõrgepinge/keskmise pingega alajaamades ning vajaliku tugitaristu loomist kolme integreeritud keskuse jaoks.

Reform 6: Vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks (meetme ID: 16992)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

361

20-5. REPowerEU reformid – 16992_vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks

Eesmärk

Omatarbimist käsitlevate teiseste õigusaktide jõustumine ja

loamenetluste lihtsustamine taastuvenergiajaamade paigaldamiseks korterelamutesse

Teisesed õigusaktid on jõustunud

1. kv

2024

1. Seaduses 5037/2023 sätestatud teiseste õigusaktide jõustumine. Eelkõige:

Jõustub ministri otsus(t)e kohta, mis käsitlevad omatarbimist, omatarbimist virtuaalse netoarveldamise ja kollektiivse omatarbimise kaudu, energia netoarvete esitamist ja virtuaalset netoarvestamist, milles täpsustatakse seaduse 5037/2023 artiklitest 64 ja 66 tulenevaid sätteid.

2. Selliste teiseste õigusaktide jõustumine, millega hõlbustatakse loamenetlusi taastuvenergiajaamade paigaldamiseks korterelamutesse (või kortermajadesse), et edendada kollektiivset omatarbimist. See hõlmab eeskirju otsuste tegemise hõlbustamiseks, sealhulgas taastuvate energiaallikate paigaldamiseks enamusel põhineva protsessi kasutuselevõtmist.

362

20-5. REPowerEU reformid – 16992_vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks

Eesmärk

Isetarbijate registri loomine ja tehniline abi energiakogukondadele

Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi õigusaktide ja rakendusaruande jõustumine, mis tõendab tehnilise abi täielikku rakendamist

1. kv

2025

Enesetarbijate registri loomist käsitlevate õigusaktide jõustumine ja tehnilise abi meetmete rakendamine energiakogukondade arengu ja toimimise toetamiseks. Omatarbeks toodetud tarbijate registrit kasutatakse andmete ja statistilise analüüsi jaoks, lihtsustades samal ajal omatarbeks toodetud tarbijate üleminekut ühelt tarnijalt teisele.

Isetarbijate registrit haldab pädev üksus (nt Kreeka jaotusvõrguettevõtja), kes tagab, et õigustatud isikutele antakse läbipaistev ja mittediskrimineeriv juurdepääs ning et omatarbeks toodetud tarbijate registreerimine ja kõigi registris olevate andmete käitlemine on kooskõlas kohaldatava liidu õigusraamistikuga ning eelkõige andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega.

Energiakogukondadele antav tehniline abi peab olema täielikult toimiv, sealhulgas määratakse asjakohane interaktiivne kontaktpunkt. Abikõlbliku isiku taotluse korral toetab ja hõlbustab kontaktpunkt neid pooli kogu haldusmenetluses, mis on vajalik energiakogukondade loomiseks/osalemiseks.

Reform 7: Energiatõhususega seotud uuenduslike sekkumiste tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine (meetme ID: 16993)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

363

20-5. REPowerEU reformid – 16993_Innovatiivsete energiatõhususe meetmete tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine

Eesmärk

Energiatõhususega seotud uuenduslike meetmete tegevuskava ja õigusraamistik on kehtestatud

Õigusaktide jõustumine

2. kv

2024

Jõustub ministrite otsus, millega võetakse vastu tegevuskava, milles sätestatakse uuenduslikud energiatõhususe meetmed, sealhulgas mittetoetuspõhised rahastamisvahendid. Tegevuskava sisaldab eri liiki lõppkasutajatele mõeldud rahastamisvahendite võimalusi, mis ei põhine toetusel, ning see põhineb ühel või mitmel järgmistest võimalustest: i) „superbonus“ (st maksusoodustus, mis seisneb energiatõhususele suunatud konkreetsete sekkumiste rakendamisel tekkinud kulude mahaarvamises); ning ii) muud rahastamisvahendid, mis ei ole toetusvahendid.

364

20-5. REPowerEU reformid – 16993_Innovatiivsete energiatõhususe meetmete tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine

Eesmärk

Toetuseta rahastamisvahendi käivitamine

Õigusaktide jõustumine

2. kv

2025

Jõustub teisesed õigusaktid, millega käivitatakse mittetoetusepõhine rahastamisvahend, nagu on sätestatud tegevuskavas. 

U. KOMPONENT 5.2. REPowerEU INVESTEERINGUD

U.1.    Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus

REPowerEU peatükk sisaldab kolme investeerimismeedet, millega toetatakse energiatõhusust, uute taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energia salvestamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, sealhulgas: 1) investeering, millega toetatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate edendamist omatarbeks tarbimiseks ja mis koosneb viiest allinvesteeringust, mis hõlmavad i) elamute energiatõhusamaks renoveerimist toetuste andmise kaudu; ii) avaliku ja erasektori mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimine toetuste andmise kaudu; iii) eluhoonetes ja põllumajandussektoris omatarbeks kasutatavate päikeseelektrisüsteemide paigaldamise suurendamine, milleks antakse toetusi; iv) taastuvate energiaallikate edendamine eluhoonetes, rahastades uute taastuvenergiasüsteemide paigaldamist vee soojendamiseks ning v) munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniteenuste energiatõhususe parandamine; 2) Suurendada energiasalvestussüsteemide paigaldamist taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks; ning 3) biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstusharudes, kus heidet on raske vähendada, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist.

Investeering: Energiasalvestuse paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks läbivooluks (meetme ID: 16996)

Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringuid: „Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks“ (ID: 16926) komponendi 1.1 all (energeetika). Investeering on olemasoleva taaste- ja vastupidavuskava raames tehtava investeeringu nr 16926 teise allprogrammi täiustamine, mis on seotud eraldiseisvate võrgutasandi salvestussüsteemide arendamisega ja mille eesmärk on võimaldada sellise salvestusvõimsuse edasist arendamist. Investeeringu tulemusel rajatakse täiendavad uued energiasalvestusseadmed võimsusega vähemalt 175 MW.

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta neljandaks kvartaliks.

Investeering: Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks (meetme ID: 16994)

Selle investeeringu eesmärk on parandada energiatõhusust ja taastuvenergia kasutuselevõttu mitmes lõppenergia tarbimisega sektoris. Investeeringu eesmärk on edendada energiatõhususe rakendamist ja taastuvenergia kasutuselevõttu elu- ja mitteeluhoonetes, põllumajandussektoris ning munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniteenuste sektoris ning selle eesmärk on ühendada võrku primaarenergia säästmine, kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja uus taastuvenergia. See investeering koosneb kuuest allinvesteeringust:

1.Elamute energiatõhusamaks muutmine

Investeeringuga parandatakse elamute energiatõhusust. See hõlmab renoveerimisi, millega saavutatakse märkimisväärne primaarenergia sääst, aidates seega kaasa riikliku energia- ja kliimakava asjakohaste eesmärkide saavutamisele. Energiaostuvõimetuid leibkondi toetatakse suurendatud toetuste protsendimäärana.

2.Avaliku sektori hoonete ja erasektori (mitteeluhooned) energiatõhusus

See investeering on suunatud hoonete energiatõhususe parandamisele energiatõhusate seadmete ja süsteemide tarnimise ja paigaldamise kaudu.

3.Fotogalvaanilised süsteemid omatarbeks elamutes ja põllumajandussektoris

Selleks et edendada toodetud elektrienergia omatarbimist netoarvestite ja netoarvete kaudu, toetatakse selle investeeringuga fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamist eluhoonetesse ja põllumajandusüksustesse. See kava peab olema kooskõlas ELi direktiivi 2019/944 artikliga 15, milles on sätestatud elektrienergia siseturu ühiseeskirjad.

4.Kodumajapidamiste taastuvenergial põhinevad veeküttesüsteemid

Kreeka kannab 15 428 miljonit eurot laenurahastu jaoks üle rahvusvahelistele finantsasutustele ja kommertspankadele. Investeeringuga antakse kodumajapidamistele rahalist abi järgmistel eesmärkidel: uute päikese-veesoojendite, soojuspumpade ja taastuvenergiasüsteemide paigaldamine, kasutades uut kaasaegset tehnoloogiat, või energiat tarbivate elektrikütteseadmete asendamine vana tehnoloogia abil uute päikese-veesoojendite, soojuspumpade ja taastuvenergiasüsteemidega, kasutades uut kaasaegset tehnoloogiat. Vanad asendatavad seadmed võetakse ringlusse kooskõlas ELi ja riiklike õigusaktidega.

5.Energiatõhususe edendamine munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniettevõtetes

Selle investeeringuga toetatakse munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniettevõtjate energiatõhususe parandamist järgmiste meetmete kaudu: i) vähendada pumbajaamade ja pumbamootorite energiatarbimist; ning ii) viima läbi uuringuid nende ettevõtete energiatõhususe edasiseks parandamiseks võetavate meetmete optimaalseks rakendamiseks.

6.Akusalvestussüsteemid ettevõtetele

Selle investeeringuga toetatakse selliste akusalvestussüsteemide paigaldamist, mis on ettevõtjate jaoks ühendatud taastuvate energiaallikate jaamadega. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku katseprojektid (meetme ID: 16995)

Selle investeeringu eesmärk on edendada Kreekas kestlikku biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesinikku ettevõtjatele rahalise toetuse andmise kaudu.

Biometaani puhul toetatakse investeeringuga kas uute biogaasitootmisjaamade ehitamist ja/või olemasolevate biogaasitehaste ümberkujundamist säästva biometaani tootmiseks ning toodetud säästva biometaani veeldamist, kokkusurumist ja ladustamist.

Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise puhul toetatakse investeeringuga taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks vajalike seadmete paigaldamist, näiteks elektrolüüsiseadmete paigaldamist, mõõte- ja seireseadmete paigaldamist ning ajutist ladustamist või taastuvenergiajaamade paigaldamist koos vesinikutootmisrajatistega, mis on ette nähtud ja asuvad samas piirkonnas.

Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks kasutatakse ainult elektrolüüsi. Säästva biometaani tootmiseks kasutatakse muid tehnoloogiaid: a) termokeemilised ja hüdrotermilised protsessid (üksnes säästva biometaani tootmiseks); b) bioloogilised protsessid (biofotolüüs ja kääritamine); c) biogaasi rikastamist biomassimaterjalide anaeroobse kääritamise teel kasutatakse üksnes säästva biometaani tootmiseks (biogaasi tootmist võiks toetada, kui see hõlmab ka biogaasi ajakohastamist säästvaks biometaaniks); ning d) metaan tuleb toota ainult biojäätmetest. Biometaani tootmist edendatakse muu hulgas olmejäätmete orgaanilise komponendi, reoveepuhasti reoveesetete ning põllumajandus- ja tööstusheitvee (välja arvatud plastijäätmed) energiakasutuse kaudu. Selle investeeringu osana ei nähta ette ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmist.

Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani tootmine peab olema kooskõlas taastuvenergia direktiivi ja selle delegeeritud õigusaktidega (2018/2001/EL).

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

Investeering: Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks (meetme ID: 16997)

Selle investeeringu eesmärk on edendada süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate paigaldamist kogu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väärtusahelas. Täpsemalt hõlmavad investeeringud CO2 transpordisegmenti.

Mis puudutab transpordikomponenti, siis hõlmab see Atika piirkonnas asuvat torujuhet, mis ühendab kaht tsemenditööstust veeldamisterminaliga, mida ei käsitata kava „REPowerEU“ raames käesoleva meetme osana ning mida võiks arendada Revythousas või mõnes muus uues asukohas, nagu seda näitavad tehnilised uuringud. Torujuhe ja veeldamisterminal moodustavad osa Prinose säilitamispiirkonna väärtusahelast, kuna veeldatud CO2 heitkogused transporditakse laevaga Prinose säilitamisalale. Uue veeldamisüksuse ja Revythousa veeldatud maagaasi terminali vahel puudub talitluslik koosmõju selles mõttes, et maagaasi veeldusjaam ei saa mingil juhul kasu veeldusjaama käitamisest. Lisaks on olemas selge regulatiivne ja raamatupidamislik eraldamine.

Taristuinvesteeringutega kaasneb kliimariski ja haavatavuse hindamine seoses meetme kliimamuutustega kohanemisega. See hindamine võib olla osa keskkonnamõju hindamisest. Lisaks nõutakse meetmega, et ehitust teostavad ettevõtjad tagaksid, et vähemalt 70 % (massist) ehitusplatsil tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslikud materjalid) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas täitetoiminguteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks, vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Käitajad piiravad ehitamise ajal jäätmeteket kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide selektiivse eemaldamise teel, kasutades olemasolevaid ehitusjäätmete sortimissüsteeme. Ehitusplatsi mõju vältimiseks tehakse kindlaks ja käsitletakse vee kvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riske kooskõlas veekasutuse ja -kaitse majandamiskavaga. Veekasutus- ja kaitsekorralduskava võib olla osa projekti keskkonnamõju hindamisest. Bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi kahjustamise vältimiseks tuleb järgida ELi õigusakte. See tähendab konkreetselt keskkonnamõju hindamise direktiivi ning bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvate alade/tegevuste puhul elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 12 ning linnudirektiivi artiklit 5. 

Rajatis, mis kogub CO2, millega taristu on ühendatud, peab vastama allpool sätestatud HKSi võrdlusaluse tingimusele ja kogutud CO2 pärineb vältimatutest heitkogustest (nt protsessiheide, näiteks tsemendi puhul). Torujuhe käivitatakse 2026. aastaks ja tööd viiakse lõpule 2025. aasta lõpuks ja sellega transporditakse HKSi käitistest pärit CO2 vooge, mis vastavad järgmistele tingimustele:



Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides 46 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest 47 madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 48 ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega 49 seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. 

Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.

U.2.    Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava 

Investeering 1: Energiasalvestuse paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks läbivooluks (meetme ID: 16996)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

365

21–5.2. REPowerEU investeeringud – energiasalvestuse paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks

Eesmärk

Lepingute sõlmimisest teatamine

2. kv

2024

RAEEY teade projektile, mis hõlmab kokku 175 MW installeeritud elektrisalvestusvõimsust.

366

21–5.2. REPowerEU investeeringud – energiasalvestuse paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks

Eesmärk

Ladustamisrajatiste lõpuleviimine

4. kv

2025

Elektrisalvestusprojektide käivitamine kokku 175 MW ulatuses.



Investeering 2: Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks (meetme ID: 16994)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

367

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks

Eesmärk

Toetusprogrammide käivitamine

4. kv

2023

Jõustub ministrite otsus, millega käivitatakse järgmised toetusprogrammid:

1.Elamute energiatõhusamaks renoveerimiseks, sealhulgas valikuprotsessi sisseseadmine tagamaks, et elamute primaarenergia tarbimine väheneb vähemalt 30 % võrreldes eluaseme esialgse jõudlusega kWh/m², ja energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi toetatakse suurendatud toetuste protsendimäärana.

2.Avaliku sektori hoonete ja erasektori (mitteeluhooned) energiatõhusus, sealhulgas valikumenetluse sisseseadmine, et tagada abisaajate primaarenergia tarbimise vähenemine vähemalt 30 % võrreldes elaniku algse energiatõhususega, mis on arvutatud kWh/m².

3. Fotogalvaanilised süsteemid omatarbeks elamu- ja põllumajandussektoris.

4.Kodumajapidamiste taastuvenergial põhinevad veeküttesüsteemid, et toetada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu eluhoonetes:  uute päikese-veesoojendite, soojuspumpade ja taastuvenergiasüsteemide paigaldamine, kasutades uut kaasaegset tehnoloogiat, või energiat tarbivate elektrikütteseadmete asendamine vana tehnoloogia abil uute päikese-veesoojendite, soojuspumpade ja taastuvenergiasüsteemidega, kasutades uut kaasaegset tehnoloogiat. Energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi toetatakse suurema toetuse protsendimääraga (kohaldatakse üksnes päikese-veesoojendite suhtes).

5.Energiatõhususe meetmete edendamine kohalikes vee- ja kanalisatsiooniettevõtetes, i) vähendades pumbajaamade ja pumbamootorite energiatarbimist; ning ii) viima läbi uuringuid nende ettevõtete energiatõhususe edasiseks parandamiseks võetavate meetmete optimaalseks rakendamiseks.

6.Toetus akusalvestussüsteemide paigaldamiseks ettevõtetele.

368

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks

Siht

Omatarbeks mõeldud fotogalvaaniliste süsteemide toetusprogrammi lõpuleviimine

Paigaldatud fotoelektriliste süsteemide arv

0

11 580

3. kv

2024

  Fotogalvaanilised süsteemid omatarbeks elamu- ja põllumajandussektoris: Paigaldatud on 11 580 fotoelektrilist süsteemi, millest 900 on mõeldud energiaostuvõimetutele majapidamistele ja 360 põllumajandustootjatele.

369

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks

Siht

Energiatõhusaks renoveerimiseks tehtavate allinvesteeringute, päikese-veesoojendite, soojuspumpade, munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniettevõtete energiatõhususega seotud sekkumiste ning ettevõtete akusalvestussüsteemide lõpuleviimine.

1a ja b, 2 ning

3: Arv

4. Paigaldatud akusalvesti võimsus (MW)

0

1a. 11 500

1b. 280

2. 171 700

3. 15

4. 333

4. kv

2025

1.a) Eluhoonete energiatõhusaks renoveerimine: Energiatõhususe parandamiseks tehtavate renoveerimistööde lõpuleviimine 11 500 elamus, millest vähemalt 2 300 on mõeldud energiaostuvõimetutele kodumajapidamistele, kusjuures primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %.

b) avaliku ja erasektori mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimine: Rekonstrueerimise lõpuleviimine 280 hoone energiatõhususe parandamiseks, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %.

2.Taastuvenergial põhinevad veeküttesüsteemid: Kodumajapidamistele on paigaldatud 171 700 päikeseveesoojendussüsteemi ja soojuspumpa, millest 34 000 on mõeldud energiaostuvõimetutele kodumajapidamistele.

3.Energiatõhususe edendamine munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniettevõtetes: Lõpule viidud energiatõhususega seotud sekkumised, mille tulemuseks on energiasääst vähemalt 15 kohaliku omavalitsuse vee- ja kanalisatsiooniettevõtja jaoks (DEYA).

4.Akusalvestussüsteemide paigaldamine ettevõtetele koguvõimsusega 333 MW.

Investeering 3: Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku katseprojektid (meetme ID: 16995)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

370

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16995_Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid

Eesmärk

Projektide edukaks tunnistamise lepingu(te) allkirjastamine

Leping(ud) on allkirjastatud.

3. kv

2024

Lepingu(te) allkirjastamine selliste projektide väljavalimiseks, mida toetatakse vähemalt 45 MW ulatuses uue paigaldatud taastuvallikatest toodetud vesiniku ja/või taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside tootmisvõimsuse jaoks. Säästva biometaani puhul toetatakse investeeringuga kas uute biogaasitootmisjaamade ehitamist ja/või olemasolevate biogaasitehaste ümberkujundamist biometaani tootmiseks ja/või toodetud biometaani veeldamist, kokkusurumist ja ladustamist.

Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise puhul toetatakse investeeringuga ühte järgmistest meetmetest: taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks vajalike seadmete paigaldamine, näiteks elektrolüüsiseadmete paigaldamine, mõõte- ja seireseadmete paigaldamine, ajutine ladustamine või taastuvenergiajaamade paigaldamine koos vesinikutootmisrajatistega, mis on ette nähtud ja asuvad samas piirkonnas.  

371

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16995_Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid

Siht

Täiendav taastuvallikatest toodetud vesiniku ja taastuvallikatest toodetud gaasi tootmisvõimsus

MW

0

45

4. kv

2025

Paigaldatud täiendav taastuvallikatest toodetud vesiniku ja/või taastuvallikatest toodetud gaaside tootmisvõimsus.

Investeering 4: Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks (meetme ID: 16997)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)

Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)

Lõpuleviimise soovituslik ajakava

Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus

Mõõtühik

Lähtetase

Eesmärk

Kvartal

Aasta

372

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16997_Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks

Eesmärk

Keskkonnatingimuste heakskiitmine ja eesmise lõpptehnoloogia lõpuleviimine: FEEDi uuringuid kavandama

2. kv

2024

Pädevate asutuste heakskiit transpordikomponendi keskkonnatingimuste ja esiotsa tehnilise projekti (FEED) lõpuleviimise uuringule, mis hõlmab torujuhtme ehitamist.

Torujuhtmesse tehtava investeeringuga kaasneb kliimariski ja haavatavuse hinnang seoses meetme kliimamuutustega kohanemisega. See hindamine võib olla osa keskkonnamõju hindamisest. Lisaks nõutakse meetmega, et ehitust teostavad ettevõtjad tagaksid, et vähemalt 70 % (massist) ehitusplatsil tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslikud materjalid) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas täitetoiminguteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks, vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Käitajad piiravad ehitamise ajal jäätmeteket kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide selektiivse eemaldamise teel, kasutades olemasolevaid ehitusjäätmete sortimissüsteeme. Ehitusplatsi mõju vältimiseks tehakse kindlaks ja käsitletakse vee kvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riske kooskõlas veekasutuse ja -kaitse majandamiskavaga. Veekasutus- ja kaitsekorralduskava võib olla osa projekti keskkonnamõju hindamisest. Bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi kahjustamise vältimiseks tuleb järgida ELi õigusakte. See tähendab konkreetselt keskkonnamõju hindamise direktiivi ning bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvate alade/tegevuste puhul elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 12 ning linnudirektiivi artiklit 5. 

373

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16997_Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks

 

Eesmärk

Investeeringutega seotud tööde lõpuleviimine

4. kv

2025

CO2 transpordi komponendiga seotud tööde lõpuleviimine vastavalt FEEDi uuringule ja asjakohastele tehnilistele kirjeldustele.

Süsinikdioksiidi transportimise tööde lõpuleviimisega kaasneb tööde heakskiitmine ja tegevuse edukas testimine, mida kontrollib sõltumatu audiitor.

2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 36 612 904 139 eurot.

3. JAGU: RAHALINE TOETUS

1.Rahaline toetus

Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

20

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Eesmärk

Elamute renoveerimine – 1. etapi käivitamine

32

2-1.2. Renoveerimine – 16920_Energiaostuvõimetuse tegevuskava

Eesmärk

Kütteostuvõimetus – tegevuskava vastuvõtmine

42

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16281_EV laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik

Eesmärk

Elektrisõidukite laadimispunktid – õigusraamistiku jõustumine

56

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks

Eesmärk

Jäätmekäitlusseaduse jõustumine

77

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16283_Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu

Eesmärk

13 piirkondlikku keskust käsitlev pakkumus

133

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16744_Tööõiguse ajakohastamine ja lihtsustamine

Eesmärk

Tööseaduse jõustumine

141

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16941_Avalike tööturuasutuste ümberkujundamine ja nende kaubamärgi muutmine (KPA2)

Eesmärk

DYPA – organisatsioonireform – õigusaktide jõustumine

153

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Eesmärk

Tagasinõudmine – õigusaktide jõustumine

199

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine

Eesmärk

Maksude kodifitseerimise ajakava

200

18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja kaubandust – 16598_Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete väljatõrjumine (ettevõtete suuruse suurendamine)

Eesmärk

Õigusaktide eelnõud, millega soodustatakse ettevõtete avatust

222

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Identifitseerimine – abikõlblikud hooned

263

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Raudteereformi tegevuskava

331

19-16968_ Tehniline abi

Eesmärk

EDELi õiguslik mandaat ning juhtimis-, kontrolli- ja auditisüsteemide loomine

Osamakse summa

1 974 438 067 eurot

1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

44

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Ühistransport – avaliku teenindamise kohustuse turu reguleerimise jõustumine (bussid)

197

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16863_Super – rohelise majanduse, energeetika ja digiüleminekuga seotud kulude mahaarvamine

Eesmärk

Suuremahuline mahaarvamine VKEde rohe- ja digiinvesteeringute puhul

198

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine– 16616_Elektrooniliste tehingute suurendamise meetmete ja stiimulite vastuvõtmine

Eesmärk

Õigusaktid e-tehingute soodustamiseks

240

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16581_Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus

Eesmärk

Kapitaliturud, järelevalve, järelevalveprotsesside digitaliseerimine, kapitaliturgude liit

299

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine

Eesmärk

Strateegilised investeeringud – õigusloomereform

9

1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)

Eesmärk

Maa taastamine – raamseadus

130

7-2.3. Ettevõtete digitaliseerimine – 16706_VKEde digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

VKEde digiüleminek – konkursikutsed

174

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue

Eesmärk

Isikliku abistaja puudeid käsitlev seadus ja esimese etapi katsekava kasutuselevõtmine

188

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16614_Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (reform)

Eesmärk

Avaliku sektori tulude sõltumatu amet (IAPR): Internetipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (POS) – õigusraamistiku jõustumine

190

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16656_Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia)

Eesmärk

Võitlus inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu – regulatiivsete otsuste tegevuskava

201

18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja kaubandust – 16598_Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete väljatõrjumine (ettevõtete suuruse suurendamine)

Eesmärk

Õigusaktid, mis soodustavad ettevõtete avatumaks muutmist

224

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)

Siht

Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad

245

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16618_Alus- ja rakendusuuringud

Eesmärk

Alus- ja rakendusuuringuid käsitlevad õigusaktid

246

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine

Eesmärk

Konkursikutse teaduskeskustele

292

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine

Eesmärk

Turismi arendamine: turismisadamate reformid

300

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16721_Aruka tootmise kiirendamine

Eesmärk

Tootmiskonkursside algatamine

301

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid

Eesmärk

Tööstusparkide konkursside algatamine

310

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16626_Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine

Eesmärk

Põllumajanduse majanduslik ümberkujundamine: Programmi käivitamine

4

1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine

Eesmärk

Taastuvate energiaallikate konto – õigusakt L. 4001/2011 muutmiseks; ministeeriumide, riikliku reguleeriva asutuse (RAE) ning taastuvate energiaallikate ja päritolutagatiste administraatori (DAPEEP) kõigi asjakohaste otsuste, sealhulgas koodide jõustumine.

5

1-1.1. Energeetika – 16860_Ühtlustada uue elektrituru mudeli tõhusat toimimist ja uute taastuvenergiajaamade arendamist, et saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärgid, rakendades järelevalvemehhanismi, kasutades tarbimiskaja ja reformides põhjalikult uue taastuvenergia litsentsimismenetlust

Eesmärk

Taastuvate energiaallikate konto – turureformid ja litsentsimise lihtsustamine

138

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine

Eesmärk

Elukestva õppe strateegia õigusaktide jõustumine

202

4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine

Eesmärk

Maksude kodifitseerimise suutlikkuse suurendamine

205

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine

Eesmärk

Avalik haldus – tulemustasu süsteemi käivitamine

254

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia

Eesmärk

Ehitustööde alustamine (E-65)

264

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Raudteereformi seadus

Osamakse summa

1 974 438 067 eurot

1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

21

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Eesmärk

Elamute renoveerimine – 2. etapi käivitamine, sh kütteostuvõimetud kodumajapidamised

45

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Ühistransport – avaliku teenindamise kohustuse uue tururegulatsiooni rakendamine (bussid)

57

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks

Eesmärk

Jäätmekäitlust reguleeriva õigusakti jõustumine

85

5-2.1. Ühendamine – 16818_Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes

Eesmärk

Projekti „hoonete kiudoptiline infrastruktuur“ lepingu(te) sõlmimine

96

6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu

Eesmärk

Menetluste riikliku registri loomine ja protsesside lihtsustamise riikliku kava rakendamine (esimene etapp)

142

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele

Eesmärk

Vastastikuse kohustuse raamistiku reformi jõustumine

191

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16656_Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia)

Eesmärk

Võitlus salakaubaveo vastu – regulatiivsete otsuste vastuvõtmine

206

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine

Eesmärk

Avalik haldus – õigusraamistik volituste selgitamiseks

209

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16978_Tõhus korruptsioonivastane võitlus

Eesmärk

Varade deklareerimine ja erakonnad

210

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16952_Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine sihipäraste meetmete abil avastamise, ennetamise ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas

Eesmärk

Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava

223

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Tehniline tugi – Õigusalase tulemuslikkuse vahend

225

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Õiguspolitsei – teisesed õigusaktid

278

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16715_Tööreform kultuurisektoris

Eesmärk

Kultuurisektori tööjõureformi käsitlevad õigusaktid

302

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid

Eesmärk

Tööstuspargid – seadusandlik reform (esmane õigus)

311

 17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16653_Digitaalne ümberkujundamine põllumajandus- ja toiduainesektoris

 Eesmärk

Üleskutse põllumajandusliku toidutööstuse digitehnoloogiale üleminekuks

22

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Eesmärk

Elamute renoveerimine – 3. etapi käivitamine, sh kütteostuvõimetud kodumajapidamised

27

2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks

Eesmärk

Linnaplaneerimise auhind

43

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16281_EV laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik

Siht

Elektrisõidukite laadimispunktid – kinnitatud kohalikud kavad

46

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

Tööstusüksused – programmi käivitamine

47

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Elektrisõidukite laadimispunktid – programmide käivitamine

48

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Säästev transport – teostatavusuuring

58

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16979_Uue vee- ja reoveevaldkonda reguleeriva asutuse loomine

Eesmärk

Veevaldkonda reguleeriva õigusakti jõustumine

78

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16910_Seire- ja juhtimissüsteem

Eesmärk

GPSi leping

93

6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Eesmärk

Arhivaalide digiteerimise leping(ud)

100

6-2.2. Moderniseerimine – 16779_Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine

Eesmärk

Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamise projekti lepingu sõlmimine

101

6-2.2. Moderniseerimine– 16810_kliendisuhete haldus valitsemissektori jaoks

Eesmärk

Valitsemissektori kliendisuhete halduse lepingu sõlmimine

102

6-2.2. Moderniseerimine – 16780_Avaliku halduse ühe akna süsteemide täiendav ajakohastamine

Eesmärk

Riigihankeleping avaliku halduse ühe akna süsteemi edasiseks ajakohastamiseks

103

6-2.2. Moderniseerimine – 16736_ Uus riigihangete süsteem

Eesmärk

Uue riigihangete süsteemi lepingu sõlmimine

104

6-2.2. Moderniseerimine – 16823_Küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele

Eesmärk

Küberturvalisuse strateegia hankeleping

105

6-2.2. Moderniseerimine– 16826_Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele

Eesmärk

Ajateenijate digioskuste täiendamise programmide hankeleping

106

6-2.2. Moderniseerimine – 16742_välisministeeriumi digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Välisministeeriumi digiülemineku hankeleping

107

6-2.2. Moderniseerimine – 16824_Ettekanded

Eesmärk

E-registrite hankelepingu sõlmimine

121

6-2.2. Moderniseerimine – 16842_Central BI – Data Analytics

Eesmärk

Keskse äriteabe (BIS) lepingu sõlmimine

134

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Töö IT-süsteemidega seotud lepingute sõlmimine

139

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine

Siht

Koolitusprogrammid „Elukestev õpe“ – strateegia lõpuleviimine – valideerimine

159

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Esmase tervishoiusüsteemi reform

Eesmärk

Esmatasandi tervishoiuperearstide õppekavade aktiveerimine

160

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16820_Reform vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonnas

Siht

Vaimne tervis – avatud 50 ühikut – etapi 1 teine etapp

211

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16952_Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine sihipäraste meetmete abil avastamise, ennetamise ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas

Eesmärk

Sisekontrolliseaduse rakendamine

214

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16701_Tõhustatud riigiabi võrgustik

Eesmärk

Tõhustatud riigiabi võrgustik

215

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16981_Poliitika kavandamise ja kooskõlastamise tõhustamine

Eesmärk

Poliitika kavandamine ja koordineerimine – mõjuhinnang

226

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Kohtute kaart – esmased õigusaktid – haldusküsimused

227

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Kohtuhoonete ehitamine ja renoveerimine – loetelu kohandamine – pakkumuste esitamine

Osamakse summa

1 974 438 067 eurot

1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

7

1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine

Siht

Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 2

37

2-1.2. Renoveerimine – 16932_Ateena olümpiaspordikeskus

Eesmärk

OAKA – lepingu sõlmimine

228

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)

Siht

Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad

1

1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks

Eesmärk

Saarte ühendamine – lepingute sõlmimine

6

1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine

Siht

Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 1

11

1-1.1. Energeetika – 16926_Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks

Eesmärk

Ladustamine – lepingud

34

2-1.2. Renoveerimine – 16876_Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine

Eesmärk

Üldkasutatavate hoonete energiatõhusus – heakskiidetud taotlused

61

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed

Eesmärk

Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – lepingud 1

66

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud

Eesmärk

Veetaristu taotluste heakskiitmine

87

5-2.1. Ühendamine – 16855_Väikesatelliidid

Eesmärk

Projekti „Väikesatelliidid“ lepingu(te) sõlmimine

135

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16942_Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

DYPA arhiivide digiteerimine, säilitamine ja arhiveerimine

143

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16792_Tööjõu oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli kaudu (kutseharidus ja -koolitus; koolitusreform)

Eesmärk

Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteemi lepingute sõlmimine

154

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Tagasinõutud summa väheneb 50 000 000 võrra – 1. etapp

203

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine

Eesmärk

Tulumaksu ja maksumenetluse koodide ümberkodifitseerimine

229

 14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16727 Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond)

Eesmärk

Registrisüsteemide ja IT-õigussüsteemide ajakohastamine

230

 14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Jõustumine – kohtuametnike tulemusvahend

231

 14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Lepingud

257

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine

Eesmärk

Liiklusohutusega seotud lepingu sõlmimine – lepingute esimene osa

260

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )

Eesmärk

Teade lepingute sõlmimise kohta seoses BOAKi kolme allprojektiga

267

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16833_EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine

Eesmärk

Teade Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) tegevuse kohta piirkondlikes lennujaamades

Osamakse summa

1 155 362 463 eurot

1.5. Viies osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

12

1-1.1. Energeetika – 16901_HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda

Eesmärk

HEDNO – lepingud 1

13

1-1.1. Energeetika – 16900_HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel

Eesmärk

HEDNO – lepingud 2

14

1-1.1. Energeetika – 16899_Ettevõtte Hellenic Electricity Distribution Network Operator (HEDNO) HV/MV alajaama võimsuse suurendamine uue taastuvenergia ühenduse jaoks

Eesmärk

HEDNO – lepingud 3

23

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Siht

Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #1

28

2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks

Eesmärk

Linnaplaneerimise auhind

33

2-1.2. Renoveerimine – 16874_Energeetika ja ettevõtlus

Eesmärk

Energiatõhususe erasektor – heakskiidetud taotlused

38

2-1.2. Renoveerimine – 16873_Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis

Eesmärk

Linnadega seotud sekkumismeetmed – lepingute sõlmimine

50

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

Tööstusüksused – valitud äriühingud

59

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks

Eesmärk

Jäätmekäitlust reguleeriva asutuse loomine ja toimimine

60

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16979_Uue vee- ja reoveevaldkonda reguleeriva asutuse loomine

Eesmärk

Veemajanduse reguleeriva asutuse loomine ja toimimine

62

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed

Eesmärk

Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – lepingud 2

68

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud

Eesmärk

Teade reoveeprojektide lepingu sõlmimise kohta

79

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16911_Lennuvahendid kriisiohje jaoks

Eesmärk

Kahe keskmise suurusega tuletõrjehelikopteri ostmine

334

16857_Gigabiti lairibaühenduse vahetamine – üleminek gigabiti lairibaühendusele ja gigabiti lairibaühenduse nõudluse suurendamine

Eesmärk

Switchi ja gigabiti lairibaühenduse reformi jõustumine

97

6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu

Eesmärk

Protsesside lihtsustamise riikliku kava rakendamine (teine etapp)

147

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16289_Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon

Eesmärk

Tippülikoolide ja teadusuuringute klastrite heakskiitmise otsused

162

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16820_Reform vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonnas

Siht

Vaimne tervis – avatud 106 ühikut – etapi 2 teine etapp

192

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16611_Maksuauditite digitaalne üleminek

Eesmärk

Maksuauditid – MyData ja pangaandmed

193

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16610_Käibemaksu tagastamise kiirendamine

Eesmärk

Täielikult automatiseeritud käibemaksutagastused – IT-süsteemi käivitamine

207

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine

Eesmärk

Avalik haldus – uus premeerimissüsteem

216a

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine

Eesmärk

Riikliku riigihankestrateegia (2021–2025) muutmine

232

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Kohtukaardi läbivaatamine – esmased õigusaktid – tsiviil- ja karistusõigus

233

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Kohtuhoonete ehitamine ja renoveerimine – hangete algatamine

279

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16486_Veealuste antiikesemete muuseum

Eesmärk

Veealuse antiikeseme muuseumi hankelepingu sõlmimine

303

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine

Eesmärk

Strateegilised investeeringud – abikõlblike projektide valik

337

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine

Eesmärk

Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja edendada elektroonilisi makseid

338

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine

Eesmärk

Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise ja riigilõivu reform

341

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Siht

Katastri kaardistamine – 85 % lõpetatud

367

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks

Eesmärk

Toetusprogrammide käivitamine

Osamakse summa

1 557 198 947 eurot

1.6. Kuues osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

10

1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)

Eesmärk

Maa taastamine – linnaplaneeringud

49

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

ElektrElektrisõidukite laadimispunktid – taotlused heaks kiidetud

51

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine – säilitamisluba

94

6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Siht

Arhiivide digiteerimine – rakendamise esimene etapp

122

6-2.2. Moderniseerimine – 16853 Pilvandmetöötluse kesktaristu ja -teenuste pakkumine

Eesmärk

Keskse pilvandmetöötlustaristu ja -teenuse lõpuleviimine

155

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Tagasinõude vähenemine 150 000 000 - 2. etapp

156

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Uurimis- ja andmefarmaatsiatooted

investeerimiskindlus 2021-23

161

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Esmase tervishoiusüsteemi reform

Eesmärk

Esmatasandi tervishoid – lepingute sõlmimine tervishoiukeskustega

167

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)

Eesmärk

Tervishoiu digiüleminek riiklik digitaalne terviseregister (1. allprojekt) Aruanne, milles tõendatakse järgmiste peamiste elementide täitmist:

175

11-3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16726 Sotsiaalhüvitiste optimeerimine

Eesmärk

Sotsiaalhüvitised optimeerimine, ettemaksekaardid

189

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16614_Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (reform)

Siht

Riigitulude sõltumatu asutus: Internetipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (POS) – kasutuselevõtt ja omavaheline ühendamine

204

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine

Eesmärk

Esialgse maksukodifikatsiooni ja maksumaksjate teabesüsteemi lõpuleviimine

212

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16702_Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhustamine

Eesmärk

Tõhustatud rahapesuvastane raamistik ja terrorismi rahastamise vastane võitlus

216

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine

Eesmärk

Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine – uued õigusaktid

234

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Õiguskaitsepolitsei operatiivtegevus

244a

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust

Eesmärk

E-oksjonid võlgade sissenõudmiseks

244b

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust

Eesmärk

Lepingute sõlmimine finantssektori meetmete jaoks

247

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine

Eesmärk

Uurimiskeskuste lepingud – ehitustööd

248

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16654_TH 2 ORAX: Tellis Holistic & Hübriidne töökindel autonoomne eeskujusüsteem

Eesmärk

TH²ORAXi hankelepingud

255

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia

Eesmärk

E-65 tööd – esimene ehitusetapp

258

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine

Eesmärk

Liiklusohutusega seotud lepingute sõlmimine – kõik lepingud

268

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Uus OSE-kava ja õigusakti eelnõu

293

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16975_Piirkondlike sadamate ajakohastamine

Siht

Piirkondlike sadamauuendustega seotud lepingud

295

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine

Eesmärk

Turismi arendamine: turismisadamate lepingud

304

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid

Eesmärk

Tööstuspargid – seadusandlik reform (teisesed õigusaktid)

312

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16285_Investeeringud riiklikku niisutusvõrku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu

Eesmärk

Niisutusprojektide lepingud sõlmitud

317

18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16543_Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks

Eesmärk

Kvaliteedipoliitika ja uue reguleeriva raamistiku kehtestamine kvaliteetse infrastruktuuri jaoks

318

18-4.7. Konkurentsivõime parandamine ning erainvesteeringute ja ekspordi edendamine – 16591_Ettevõtluse lihtsus

Eesmärk

Ettevõtluskeskkonna parandamine – äritegevuse lihtsustamine

335

10-3.3. Parandada tervishoiu vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust – 16984_Üldarstide refrom

Eesmärk

Üldarstide refrom – õigusaktide jõustumine

339

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine

Eesmärk

Tugevdada avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse (IAPR) tegevusautonoomiat

342

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Siht

Katastri kaardistamine – 95 % lõpetatud

343

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Eesmärk

Üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile – kahe kontori avamine

347

4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju

Eesmärk

Allkirjastatud teede taastamise projektide lepingud

348

4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju

Eesmärk

Raudtee taastamise projektide allkirjastatud lepingud ja hankekava

351

20-5.1. REPowerEU reformid – 16987_Litsentsiraamistik taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani jaoks

Eesmärk

Taastuvallikatest toodetud vesinikku ja kestlikku biometaani käsitlev õigusraamistik

352

20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks

Eesmärk

Avamere tuuleparkide arendamise strateegia vastuvõtmine

355

20-5.1. REPowerEU reformid – 16988_süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivne ja turu toimimise raamistik, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist

Eesmärk

Süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist käsitleva õigusraamistiku loomine.

356

20-5.1. REPowerEU reformid – 16990_Võrgu ja salvestusvõimsuse suurendamine – salvestusinvesteeringute edendamine

Eesmärk

Õigusraamistiku jõustumine

358

20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks

Eesmärk

Stiimulitel põhineva süsteemi väljatöötamine jaotusvõrguettevõtja ja tarbijate jaoks, et suurendada arukate arvestite kasutuselevõttu ja kasutamist.

361

20-5. REPowerEU reformid – 16992_vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks

Eesmärk

Omatarbeks toodetud energia tarbimist käsitlevate teiseste õigusaktide jõustumine ja korterelamutesse taastuvenergiajaamade rajamise loamenetluste hõlbustamine

363

20-5. REPowerEU reformid – 16993_Innovatiivsete energiatõhususe meetmete tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine

Eesmärk

Energiatõhususega seotud uuenduslike meetmete tegevuskava ja õigusraamistik on kehtestatud

365

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16996_Energia salvestamise paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks

Eesmärk

Lepingute sõlmimisest teatamine

372

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16997_Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks

Eesmärk

Keskkonnatingimuste heakskiitmine ja eesmise lõpptehnoloogia lõpuleviimine: FEEDi uuringuid kavandama

Osamakse summa

2 439 692 495 eurot

1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

24

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Siht

Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #2

45a

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Eesmärk

Ühistransport – bussiettevõtjate hankemenetluste algatamine, avaldades asjakohased konkursikutsed kõigile piirkondadele

62a

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed

Eesmärk

Taasmetsastamise taastamine ja ennetamine – lepingud 3

71

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud

Eesmärk

50 % veeinfrastruktuuride lõpuleviimine

72

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud

Eesmärk

50 % reoveetööde lõpuleviimine

98

6-2.2. Moderniseerimine – 16782_Registrite, süsteemide ja teenuste omavaheline ühendamine ja koostalitlusvõime andmevahetuseks riiklike avalik-õiguslike organisatsioonide vahel

Eesmärk

Registrite vastastikuse sidumise ja koostalitlusvõime õiguslik alus

108

6-2.2. Moderniseerimine – 16779_Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine

Eesmärk

Projekti „Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine“ lõpuleviimine

109

6-2.2. Moderniseerimine– 16810_kliendisuhete haldus valitsemissektori jaoks

Eesmärk

Projekti „Kliendisuhete haldus“ lõpuleviimine valitsemissektori jaoks

110

6-2.2. Moderniseerimine – 16780_Avaliku halduse ühe akna süsteemide täiendav ajakohastamine

Eesmärk

Projekti „One-Stop Shops“ lõpuleviimine

111

6-2.2. Moderniseerimine – 16965_ Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikatsiooni uuringud

Eesmärk

Projekti „Andmeklassifikaatori uuringud“ lõpuleviimine

112

6-2.2. Moderniseerimine – 16823_Küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele

Eesmärk

Projekti „Küberturvalisuse strateegia“ lõpuleviimine

137

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Ariadne ühtse IT-süsteemi teiseste õigusaktide jõustumine

142a

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele

Eesmärk

Töötushüvitisi ja -toetusi käsitlevad õigusaktid, pikaajalise töötushüvitise katseprojektid

144

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16747_Aktiivne tööturupoliitika reform

Siht

Aktiivse tööturupoliitika oskuste täiendamise tööhõiveprogrammi lõpuleviimine

145a

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine

Eesmärk

Kutsehariduse ja -koolituse riiklik süsteem

148

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine

Siht

Interaktiivsete süsteemide paigaldamise lõpuleviimine

175a

11-3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16726 Sotsiaalhüvitiste optimeerimine

Eesmärk

Sotsiaaltoetuste optimeerimise ettemaksekaardid

176

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue

Eesmärk

Isikliku abistaja puude hindamise teise etapi lõpuleviimine

177

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse

Siht

Alaealiste deinstitutsionaliseerimine: puudega elukutselise kasuhooldaja läbimine

178

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse

Siht

Iseseisva eluga korterid kuni 26-aastaste isikute deinstitutsionaliseerimiseks

181a

11–3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16402_Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed

Eesmärk

Seadust 5006/2022 muutva õigusakti jõustumine.

184

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16685 – Mitmekesisuse teadvustamine

Siht

Mitmekesisuse teadvustamise valdkonna juhtide koolituse läbimine eesliinil

185

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16763_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Rändealase varjupaigasüsteemi digitaliseerimise lõpuleviimine

195a

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16291_Maksu- ja tolliameti digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Allprojektide rakendamine

235

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)

Eesmärk

Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad

236

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Kohtukaardi läbivaatamine – edusammud

247a

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine

Eesmärk

Uurimiskeskuste lepingud – seadmed ja muud teenused

280

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16293_Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud

Eesmärk

Nüüdisaegne Kreeka kultuurimärk ja -platvorm

333

5-2.1. Ühendamine – 16844_ üleminek 5G-tehnoloogiale, mis hõlbustab uuenduslike kaugteenuste arendamist

Eesmärk

5G tehnoloogiareformi jõustumine

340

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine

Eesmärk

Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, kasutades tulumaksuga maksustamisel MyDATAt

268a

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Õigusaktid uute OSEde ja rahvusvaheliste hangete kohta

353

20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks

Eesmärk

Uuring, mille eesmärk on teha kindlaks optimaalsed valdkonnad taastuvate energiaallikate arendamiseks ja poliitikaraamistiku jõustumine põllumajanduslikuks kasutamiseks ja fotogalvaanilise päikeseenergia tootmiseks

359

20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks

Eesmärk

Dünaamilise hinnakujunduse lepingute raamistik

368

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks

Siht

Omatarbeks mõeldud fotogalvaaniliste süsteemide toetusprogrammi lõpuleviimine

370

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16995_Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid

Eesmärk

Projektide edukaks tunnistamise lepingu(te) allkirjastamine

Osamakse summa

1 948 335 236 eurot

1.8. Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus)

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

2

1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks

Eesmärk

Saarte ühendamine – tööde edenemine

8

1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine

Siht

Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 3 

113

6-2.2. Moderniseerimine – 16738_ Keskne dokumendihaldussüsteem

Eesmärk

Keskse dokumendihaldussüsteemi projekti lõpuleviimine

114

6-2.2. Moderniseerimine – 16742_välisministeeriumi digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Välisministeeriumi digiülemineku lõpuleviimine

115

6-2.2. Moderniseerimine – 16791_Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiüleminek

Eesmärk

Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiülemineku lõpuleviimine

116

6-2.2. Moderniseerimine – 16964_järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskus (KED)

Eesmärk

Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse tegevuse lõpuleviimine

117

6-2.2. Moderniseerimine – 16785_Turismiregister e-MHTE

Eesmärk

Digitaalse turismi registri lõpuleviimine

118

6-2.2. Moderniseerimine– 16826_Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele

Siht

Koolitatud ajateenijate arv

131

7-2.3. Ettevõtete digitaliseerimine – 16706_VKEde digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

VKEde digiüleminek – toodete ja teenuste pakkumine

132

 7-2.3. Ettevõtete digiteerimine – 16973_Digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomine ja maksusoodustuste kehtestamine VKEde digiülemineku hõlbustamiseks

Eesmärk

VKEde digiüleminek: seadusandlik reform, et stimuleerida tehnoloogiate kasutuselevõttu

136

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Atlase pensionisüsteemi lõpuleviimine

148a

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Õppekavade ajakohastamise, teenuste ratsionaliseerimise ja haridustulemuste jälgimise strateegia

157

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Tagasinõudmine väheneb 300 000 000 võrra – 3. etapp

163

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid

Eesmärk

Tervishoiusüsteem – finaliseerida Kreeka DRG instituut KETEKNY ja uus tervishoiu kvaliteedi tagamise amet ODIPY (v. a koolitus)

164

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid

Siht

Tervishoiusüsteem – KETEKNY ODIPY läbinud koolituse

168

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)

Eesmärk

Digiüleminek – vähi digiprogramm – 2. allprojekt

169

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16753 – Koduhooldus ja koduhaigla süsteemid

Eesmärk

Koduhooldus – üksuste avamine

179

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue

Eesmärk

Personaalse abi puudega inimeste kava riiklik kasutuselevõtt.

180

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse

Siht

Lastehoiukeskuste personali komplekteerimine

184a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16685 – Mitmekesisuse teadvustamine

Eesmärk

Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise mehhanism, võrdõiguslikkuse vaatluskeskus, auhinnasüsteem

186

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon

Siht

Sotsiaalkorterite renoveerimise lõpuleviimine

213

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16703_Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja intellektuaalomandi kaitse

Eesmärk

Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu – IT-süsteem ja kontrolljaamad

217

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16940_Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi moderniseerimine 

Eesmärk

Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi Kreeka saadetiste ja hoiu- ja laenufondikõigi allprojektide lõpuleviimine

261

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )

Siht

BOAKi ehitustööde edenemine

268b

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Mitmeaastase investeerimisprogrammi vastuvõtmine, uue täitmislepingu allkirjastamine

294

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16944_Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava

Eesmärk

Kreeka reisilaevanduse üldkava

313

 17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16653_Digitaalne ümberkujundamine põllumajandus- ja toiduainesektoris

Eesmärk

Põllumajanduse digitehnoloogiale ülemineku projekti lõpuleviimine

332

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – Üldkasutatavate hoonete seismilisuse esialgne ülevaatus

Eesmärk

Esialgsete seismiliste kontrollide lõpuleviimine

336

10-3.3. Parandada tervishoiu vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust – 16984_Üldarstide refrom

Eesmärk

Üldarstide refrom – rahvastiku registreerimine

344

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Siht

Katastriüksuste kaardistamine – täielik lõpuleviimine

345

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine

Eesmärk

Üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile – täielik lõpuleviimine

354

20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks

Eesmärk

Jõustub presidendi dekreet, millega määratakse avamere tuuleenergia projektide jaoks esimene rühm alasid

357

20-5.1. Kava „REPowerEU“ reformid – 16990_Grid ja hoiustamisvõimsus – hoidlatesse tehtavate investeeringute edendamine

Eesmärk

Toetuskava jõustumine.

362

20-5. REPowerEU reformid – 16992_vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks

Eesmärk

Isetarbijate registri loomine ja tehniline abi energiakogukondadele

364

20-5. REPowerEU reformid – 16993_Innovatiivsete energiatõhususe meetmete tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine

Eesmärk

Toetuseta rahastamisvahendi käivitamine

Osamakse summa

1 696 474 735 eurot

1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

3

 1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks

Eesmärk

Saarte ühendamine – lõpuleviimine

15

1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)

Siht

Maa taastamine – lõpuleviimine

16

1-1.1. Energeetika – 16926_Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks

Eesmärk

Energia salvestamine – lõpuleviimine

17

1-1.1. Energeetika – 16901_HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda

Eesmärk

HEDNO – 1. lõpetamine

18

1-1.1. Energeetika – 16900_HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel

Eesmärk

HEDNO – 2. etapp

19

1-1.1. Energeetika – 16899_Ettevõtte Hellenic Electricity Distribution Network Operator (HEDNO) HV/MV alajaama võimsuse suurendamine uue taastuvenergia ühenduse jaoks

Eesmärk

HEDNO – 3. lõpetamine

25

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Siht

Elamute renoveerimine – energiaostuvõimetutele leibkondadele toodetud roheline energia

26

2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine

Siht

Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #3

29

2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks

Eesmärk

Linnaplaneerimise lõpuleviimine

30

2-1.2. Renoveerimine – 16894_Taastuvate energiaallikate, tööstuse, turismi ja vesiviljeluse uue ruumilise planeerimise kehtestamine

Eesmärk

Ruumiliste eriraamistike vastuvõtmine

31

2-1.2. Renoveerimine – 16891_Uue mereala ruumilise planeerimise kehtestamine

Eesmärk

Merendusstrateegia vastuvõtmine

35

2-1.2. Renoveerimine – 16876_Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine

Siht

Üldkasutatavate hoonete energiatõhusus – valmis

36

2-1.2. Renoveerimine – 16874_Energeetika ja ettevõtlus

Siht

Energiatõhususe erasektor – lõpule viidud #2

39

2-1.2. Renoveerimine – 16932_Ateena olümpiaspordikeskus

Eesmärk

OAKA – tööde lõpuleviimine

40

2-1.2. Renoveerimine – 16873_Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis

Eesmärk

Linnadega seotud sekkumismeetmed – kõigi tööde lõpuleviimine

41

2-1.2. Renoveerimine – 16875_Infrastruktuuri arendamine ja hoonete restaureerimine endises kuninglikus kinnisvaras Tatois

Eesmärk

Tatoi – kõigi tööde lõpetamine

52

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Siht

Bussid ja taksod – asendamine elektriliste bussidega

53

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

CCS – välja antud käitamissertifikaat

54

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green

Eesmärk

Tööstusüksused –

55

3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus

Siht

Elektrisõidukite laadimispunktid – paigaldised on valmis

59a

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks

Eesmärk

Tahkeid jäätmeid käitlevate asutuste sertifitseerimine reguleeriva asutuse poolt

63

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed

Eesmärk

Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – tööde lõpuleviimine

64

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16851_Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui jätkusuutliku majanduskasvu liikumapanev jõud

Eesmärk

Bioloogiline mitmekesisus – lõpuleviimine

73

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud

Eesmärk

Asulareovee ja reoveesetete käitlemise taristute lõpuleviimine

74

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud

Eesmärk

Veeinfrastruktuuride väljakujundamine

80

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16283_Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu

Siht

13 hoone valmimine

81

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16910_Seire- ja juhtimissüsteem

Eesmärk

Kodanikukaitse järelevalve- ja juhtimissüsteemi lõpuleviimine

82

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16911_Lennuvahendid kriisiohje jaoks

Eesmärk

Kriisiohje lennuvahendite projekti lõpuleviimine

83

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16912_Metsatuletõrje-, ennetus- ja reageerimisseadmed

Eesmärk

Metsavõitlusseadmete väljaehitamine

84

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16909_Infrastruktuur – Riikliku katastroofiohu strateegilise juhtimise loomine

Eesmärk

Riikliku katastroofiohu juhtimise lõpuleviimine

90

5-2.1. Ühendamine – 16818_Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes

Siht

Projekti „Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes“ lõpuleviimine

92

5-2.1. Ühendamine – 16855_Väikesatelliidid

Eesmärk

Väikeste satelliitide projekti lõpuleviimine

95

 6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Siht

Arhiivide digiteerimine – täielik rakendamine

95a

6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine

Eesmärk

Allprojektide 7B ja 9 rakendamine

99

 6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu

Eesmärk

Halduskoormuse vähendamise strateegia lõpuleviimine ja protsessi lihtsustamise riiklik kava (lõppetapp)

119

6-2.2. Moderniseerimine – 16736_ Uus riigihangete süsteem

Eesmärk

Uue riigihangete süsteemi lõpuleviimine

120

6-2.2. Moderniseerimine – 16824_Ettekanded

Eesmärk

Projekti „E-registrid“ lõpuleviimine

123

6-2.2. Moderniseerimine – 16854_Arukad linnad

Siht

Arukate linnade projektide täielik rakendamine

124

6-2.2. Moderniseerimine – 16928_ Uute tehnoloogiate kaasamine ja suundumused avaliku halduse kõrgetasemeliste teenuste suunas, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine ning süsteemide kasutus-, uuendus- ja hoolduskulude vähendamine

Eesmärk

Avaliku halduse uute tehnoloogiate lõpuleviimine

125

6-2.2. Moderniseerimine – 16955_Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ja riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride teenuste uuendamine GRNET

Eesmärk

GRNETi lõpuleviimine

127

6-2.2. Moderniseerimine – 16956_Syzefksis II laiendamine

Eesmärk

Programmi „Syzefksis II“ lõpuleviimine

128

6-2.2. Ajakohastamine – 16827_Andmehaldusstrateegia & avaliku sektori poliitika

Eesmärk

Andmehaldusstrateegia lõpuleviimine

129

6-2.2. Moderniseerimine – 16842_Central BI – Data Analytics

Eesmärk

Keskse BI lõpuleviimine

135a

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16942_Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine

Siht

DYPA digiüleminek

140

 9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine

Siht

 Elukestva õppe programmide etapiviisilise lõpetamise valideerimine

141a

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16941_Avalike tööturuasutuste ümberkujundamine ja nende kaubamärgi muutmine (KPA2)

Eesmärk

KPA2 renoveerimine, kommunikatsioonistrateegia, klienditeeninduse kvaliteedi kontroll, profiilianalüüsi ja nõustamisteenuste uued vormid.

142b

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele

Eesmärk

Töötushüvitiste konsolideerimise ja ühtlustamise katseprojekt

144a

8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16747_Aktiivne tööturupoliitika reform

Eesmärk

Aktiivse tööturupoliitika programmi lõpuleviimine

145

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine

Siht

Digiteerimisalase e-õppe koolituskursuste lõpuleviimine

145b

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine

Eesmärk

Kutsehariduse ja -õppe koolide kvaliteedikontroll, õppekavade reform, kutsehariduse ja -õppe taristu ning muud projektid DYPA raames

146

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16792_Tööjõu oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli kaudu (kutseharidus ja -koolitus; koolitusreform)

Eesmärk

Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteem, millega ajakohastatakse riikliku tööturuasutuse (DYPA) kutseõppeüksuste moodulid, digikursused, 49 labori renoveerimine ja seadmete tarnimine, valdkondlike koolitusprogrammide lõpuleviimine

148b

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Hariduse digiüleminek

149

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16933_Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine: Laboriseadmete tarnimine laborikeskustele IEK, EPAL, teise aasta järgne õpipoisiõpe ja kutseõppekoolid

Siht

Kutsehariduse ja -koolituse laborikeskuste valmimise uuendamine

150

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16289_Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon

Eesmärk

Ülikoolide tipptaseme strateegia ja innovatsiooni kõigi projektide lõpuleviimine

152

9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16934_Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine

Eesmärk

Kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ajakohastamine IEK, EPALi digiteerimismudeli väljatöötamine ja arendamine EOPPEP lõpuleviimiseks

158

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine

Siht

Tagasinõude vähenemine

400 000 000–4. etapp

164a

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid

Siht

Kirurgiliste ootenimekirjade vähendamine

165

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16783_Riikliku rahvatervise ennetusprogrammi „Spiros Doxiadis“ rakendamine

Eesmärk

Spirose riiklik rahvatervise ennetusprogramm „Spiros Doxiadis“ – kõik projektid on lõpule viidud

166

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Keskkonnasõbralikud investeeringud – esmatasandi tervishoiusüsteemi reform

Siht

PHC – täielikult renoveeritud tervisekeskused

170

10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16795_NHS haiglate renoveerimine ja infrastruktuuri ajakohastamine

Eesmärk

NHSi infrastruktuuri ajakohastamise lõpuleviimine

171

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16757_Kiiritusravikeskuse loomine „Sotiria“ rindkerehaiguste haiglas

Eesmärk

Sotiria kiiritusravikeskus

172

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16793_Projekt raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele hoone ehitamiseks Thessaloniki „Papanikolaou“ üldhaiglasse

Eesmärk

Papanikolau haigla lõpetamine

173

10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)

Eesmärk

Digiüleminek – kõik allprojektid on lõpule viidud

174a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue

Eesmärk

Juurdepääsetavus ja tugitaristu, aktiivsündroomi põdevate inimeste sotsiaalne kaasatus, varase lapsepõlve sekkumised

180a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse

Eesmärk

Õppekava reform

181

11–3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16402_Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed

Eesmärk

Eluasemestrateegia heakskiitmine ministrite kabineti poolt

182a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16925_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Ühtne digitaalse juurdepääsu portaal, digitaalne koolitus, avaliku kinnisvara täielik inventuur

182

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16925_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine

Siht

Puudega isiku kaarte haldava asutuse tegevuse lõpuleviimine

183

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon

Siht

Sotsiaalse integratsiooniga seotud garanteeritud miinimumsissetuleku abisaajad kodutud

186a

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon

Eesmärk

Haavatavate rühmade sotsiaalne integreerimine, digikoolitus

187

11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16688: Edendada pagulaste integreerimist tööturule 

Siht

Pagulaste tööturule integreerimine

194

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16611_Maksuauditite digitaalne üleminek

Eesmärk

Maksuauditite digitaalse ülemineku lõpuleviimine

195

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16291_Maksu- ja tolliameti digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Riigitulude sõltumatu asutuse integreeritud maksu- ja auditi IT-keskkonna esimese etapi tulemuste lõpuleviimine osana selle digiüleminekust Allprojektide rakendamine

196

12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16291_Maksu- ja tolliameti digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Tarbesõidukite ja konteinerite järelevalvesüsteemi käivitamine Allprojektide rakendamine.

208

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine

Siht

Avalik haldus – riigiteenistujate koolituse läbimine Värbamismenetluste ja strateegilise personaliplaneerimisega seotud meetmete lõpuleviimine

218

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine

Eesmärk

2021. –2025. aasta riikliku riigihangete strateegia rakendamine

219

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16974_Raamatupidamisreform

Eesmärk

Raamatupidamisreform Raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne

220

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16705_Eelarvehalduse digitaalne ümberkujundamine ja järelevalve juhtimise valdkonnas; elektrooniline arvepidamine

Eesmärk

Riigiettevõtete ressursiplaneerimine (GOV-ERP)

221

13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine

Siht

Kvalifikatsiooni-/ümberõppeprogrammide lõpuleviimine riigihangete jaoks

237

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned

Eesmärk

Ehitus- ja renoveerimistööd – e-identiteet – lõpuleviimine

238

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine

Eesmärk

Kohtukaardi läbivaatamine – täielik rakendamine

239

14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16727_Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond)

Eesmärk

Andmete säilitamine ja IT-uuendused

241

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16580_Võla restruktureerimise ja teise võimaluse andmise uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamine

Eesmärk

Järelevalve, järelevalveprotsesside digiteerimine, kapitaliturgude liit, kapitaliturud, ennetav võla restruktureerimine

243

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16581_Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus

Eesmärk

Järelevalveprotsessi digitaliseerimine ja Kreeka kapitaliturgude komisjoni korraldus

244c

15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust

Eesmärk

Erasektori võlgade haldamise riikliku strateegia poliitikameetmete lõpuleviimine, krediidi keskregistri loomine

249

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine

Eesmärk

Teaduskeskuste projektide lõpuleviimine

250

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16618_Alus- ja rakendusuuringud

Eesmärk

Baas- ja näidisprojektide lõpuleviimine; rakenduslikud teadusprojektid

251

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16654_TH 2 ORAX: Tellis Holistic & Hübriidne töökindel autonoomne eeskujusüsteem

Eesmärk

Projekti TH²ORAX lõpuleviimine

252

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16971_Teadusuuringud – loomine – innovatsioon

Eesmärk

Projektide „Teadusuuringud – loomine – innovatsioon lõpuleviimine

253

16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16621_Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi ekstrapolatsioon

Eesmärk

Teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi projektide avatumaks muutmise lõpuleviimine

256

 17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia

Eesmärk

E-65 tööd – lõpetamine

262

 17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )

Eesmärk

Projekti BOAK lõpuleviimine

268c

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform

Eesmärk

Raudteekorralduse reformi lõpuleviimine

269

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16833_EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine

Eesmärk

EASA tööde lõpuleviimine

271

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16892_Lääne-Atika linnalähiraudtee uuendamine

Eesmärk

Lääne-Atika raudtee väljaehitamine

272

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16949_Arukad sillad

Eesmärk

Arukate sildade projekti I etapi lõpuleviimine

272a

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16949_Arukad sillad

Eesmärk

Arukate sildade projekti II etapp

274

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16959_Kreeka Raudteeorganisatsiooni digitaalne ümberkujundamine

Eesmärk

Algatuse „OSE“ digiülemineku lõpuleviimine

275

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16960_Keskkonna- ja kultuurikeskne arukas taristu

Eesmärk

Aruka taristu projekti lõpuleviimine

276

17-4.6. Peamiste majandussektorite vastupanuvõime ajakohastamine ja parandamine – 16937_Integreeritud programmijuhtimissüsteem infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi tehniliste tööde ja struktuurivahendite haldamiseks

Eesmärk

Infrastruktuuriministeeriumi projektijuhtimise süsteemi (PMIS) lõpuleviimine

277

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16786_Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi menetluste lihtsustamine;

Eesmärk

Menetluste lihtsustamine transpordiministeeriumi jaoks

283

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16293_Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud

Eesmärk

Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud

284

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16536_Infrastruktuuri uuendamine, seadmete uuendamine ja HOCRED Stores’i pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine – endine ARF Stores (kohapealne ja elektrooniline)

Eesmärk

Kreeka Kultuuriressursside Arendamise Organisatsiooni (HOCRED) ajakohastamine

285

17-4.6. Ajakohastada ja parandada peamiste majandussektorite vastupanuvõimet – 16725 – Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine

Eesmärk

Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine

287

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16486_Veealuste antiikesemete muuseum

Eesmärk

Veealuste antiikesemete muuseum

288

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16485_Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilised paigad ja mälestised

Eesmärk

Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilistes paikades

289

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16735_Retseptikunsti kasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja hõbedase majanduse kasutamine

Eesmärk

Retseptikunsti kasutamine;

290

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16433_Kultuurimälestiste ja arheoloogiliste paikade kaitsmine kliimamuutuste eest

Eesmärk

Kultuurimälestiste kaitsmine kliimamuutuste eest

291

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16435_Restoration – Conservation – Akropoli mälestiste tõhustamine

Eesmärk

Taastamine – kaitse – Akropoli mälestiste tõhustamine

296

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16921_Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismis

Siht

Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismis (lõpetamine)

297

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine

Eesmärk

Turismi arendamise projekti lõpuleviimine

298

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16975_Piirkondlike sadamate ajakohastamine

Siht

Piirkondlike sadamate sekkumismeetmete ajakohastamine

306

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16599_Majandusdiplomaatia võrgustiku digiteerimine; Eksportijate koolitusprogramm

Eesmärk

Majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimine – kõigi meetmete rakendamine

307

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid

Eesmärk

Tööstuspargid – investeeringute rakendamine

308

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine

Eesmärk

Strateegilised investeeringud – investeeringute rakendamine

309

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16721_Aruka tootmise kiirendamine

Eesmärk

Tootmine, sektor – investeeringute rakendamine

314

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16626_Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine

Eesmärk

Põllumajanduse majandusliku ümberkujundamise lõpuleviimine

315

17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16584_Ettepanekud vesiviljelussektori meetmete kohta

Eesmärk

Vesiviljelus on lõpule viidud

316

4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16285_Investeeringud riiklikku niisutusvõrku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu

Eesmärk

Niisutuse lõpuleviimine

319

18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16543_Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks

Eesmärk

Ettevõtluskeskkonna parandamine – lubade andmine lihtsustamiseks ja turujärelevalveks

259

 17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine

Eesmärk

Liiklusohutuse projekti lõpuleviimine

346

16-4.5. Edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni – 16622_HORIZON 2020 „Tulemusmärgis“: tipptasemel uuenduslike ettevõtete rahastamine

Eesmärk

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rakendatud projektide lõpuleviimine

349

4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju

Eesmärk

Lõpule viidud teede taastamise projektid

350

4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju

Eesmärk

Lõpule viidud raudtee taastamise projektid

360

20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks

Eesmärk

Jaotusvõrguettevõtja juhtimiskeskuse arendamine

366

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16996_Energia salvestamise paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks

Eesmärk

Ladustamisrajatiste lõpuleviimine

369

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks

Siht

Energiatõhususe parandamise allinvesteeringute, päikeseveesoojendite ning kohalike vee- ja kanalisatsiooniettevõtete lõpuleviimine

371

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16995_Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid

Siht

Täiendav taastuvallikatest toodetud vesiniku ja taastuvallikatest toodetud gaasi tootmisvõimsus

373

21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16997_Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks

Eesmärk

Investeeringutega seotud tööde lõpuleviimine

Osamakse summa

3 499 999 999 eurot



2.Laen

Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.

2.1. Esimene osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

320

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

Tegevuskokkulepped rahvusvaheliste finantsasutustega

321

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

Kommertspankade projektikonkursi algatamine

Osamakse summa

2 121 256 487 eurot

2.2. Teine osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

322

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

Omakapitali platvormi leping

323

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

InvestEU toetusleping

324

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

586,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Osamakse summa

2 121 256 487 eurot

2.3. Kolmas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

325

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

3 518,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Osamakse summa

2 121 256 487 eurot

2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

325a

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

4 518,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Osamakse summa

2 534 514 342 eurot

2.5. Viies osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

374

2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“

Eesmärk

„Upgrade My Home“ – Kreeka Arengupanga ja rahandusministeeriumi vaheline rakendusleping

378

11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400_taskukohase eluaseme programm „My Home II“    

Eesmärk

„My Home II“ – Kreeka Arengupanga ja rahandusministeeriumi vaheline rakendusleping

326

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

7064 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Osamakse summa

1 940 000 000 eurot

2.6. Kuues osamakse (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

326a

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

9 000 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Osamakse summa

1 940 000 000 eurot

2.7. Seitsmes maksetaotlus (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

375

2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“

Siht

„Upgrade My Home“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 50 %

379

11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400_taskukohase eluaseme programm „My Home II“    

Siht

„My Home II“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 50 %

327

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

11 182 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

329

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

100 % omakapitalitoetuse investeering

330

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

InvestEU tegevuse heakskiitmine

Osamakse summa

1 940 000 000 eurot

2.8. Kaheksas maksetaotlus (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

327a

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

13 364 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

Osamakse summa

400 000 000 eurot

2.9. Üheksas maksetaotlus (laenutoetus):

Järjekorranumber

Seotud meede (reform või investeering)

Eesmärk / siht

Nimi

376

2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“

Siht

„Upgrade My Home“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 100 %

377

2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“

Eesmärk

„Upgrade My Home“ – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud

380

11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400_taskukohase eluaseme programm „My Home II“    

Siht

„My Home II“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 100 %

381

11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400_taskukohase eluaseme programm „My Home II“    

Eesmärk

„My Home II“ – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud

328

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Siht

15 428 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega

328a

4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu

Eesmärk

Laenurahastu – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud

Osamakse summa

2 609 255 117 eurot



4. JAGU: TÄIENDAV KORD

1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord

Kreeka taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.

Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimise ning seire eest vastutab peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisamet, rahandusministeeriumi sõltumatu eriotstarbeline avalik teenistus, mis loodi seadusega 4738/2020. Taasterahastu koordineerimisasutus on ka vastutav asutus, kes kontrollib, kas taaste- ja vastupidavuskava eesmärgid ja sihid on täidetud, ning tegutseb ka Euroopa Komisjoni ja Kreeka ametiasutuste vahelise (ühtse) sidepunktina. Täpsemalt hõlmab tema ülesanne projektide edenemise aktiivset jälgimist kokkulepitud eesmärkide ja sihtide alusel ning maksetaotluste esitamist Euroopa Komisjonile pärast nende lõpuleviimise kontrollimist. Viimasele lisatakse vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et vahendeid kasutati ettenähtud otstarbel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, samuti kokkuvõte tehtud audititest, sealhulgas tuvastatud puudused ja võetud parandusmeetmed.

Üldine vastutus iga konkreetse meetme rakendamise eest kuulub asjaomase ministeeriumi pädevusse, kelle talitused toetavad projektide edenemise jälgimist ning säilitavad tiheda koostöö taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisasutusega.

Kõiki kavas sisalduvaid meetmeid rakendavad riiklikud asutused (edaspidi „rakendusasutused“), kelle on määranud pädev ministeerium, ning nad vastutavad kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamise ning kõigi andmete ja dokumentide esitamise eest taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisasutusele loodava juhtimisalase infosüsteemi kaudu.

Lõpuks tagab finantsauditi komitee (EDEL, mis kuulub rahandusministeeriumi eelarvepoliitika peasekretariaati (riigi raamatupidamisbüroosse)) usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise.

2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord

Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Kreeka järgmise korra.

Taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisasutus kui Kreeka taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskne koordineeriv asutus vastutab kava üldise koordineerimise ja seire eest. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks, seireks ning vajaduse korral kontrolli- ja auditeerimistegevuse rakendamiseks ning aruandluse ja maksetaotluste esitamiseks. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks toetuse lõplike saajate kohta. Andmeid kodeeritakse kõigis rakendusasutustes, kes on kohustatud esitama nõutud andmed taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisasutusele haldusteabesüsteemi kaudu.

Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Kreeka pärast käesoleva lisa punktis 2.1 sätestatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu maksmiseks. Kreeka tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.

(1)  Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(2)  Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(3)  Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(4)  Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(5) Finantsvahendajad peavad kliimaalase panuse arvutamiseks esitama iga toetatava projekti puhul valitud sekkumisvaldkonna põhjenduse ja projekti kirjelduse. Rakenduspartnerilt nõutakse ka, et ta esitaks liikmesriigile poolaastaaruande iga projekti/tegevuse rakendamise kohta.
(6)  Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(7)  Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(8)  Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(9)  Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(10) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(11) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(12)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(13) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(14) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(15) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(16)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(17) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(18) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(19) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(20)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(21) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(22) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(23) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(24)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(25) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(26) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(27) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(28)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(29) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(30) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(31) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(32)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(33) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(34)  Välja arvatud käesoleva meetme kohased elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(35)  Kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest oluliselt madalam, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(36)  Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(37)  Välistamist ei kohaldata meetme tegevuste suhtes, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(38) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(39) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(40)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(41) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(42) Välja arvatud elektri- ja/või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamist käsitlevate tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele.
(43) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(44)

Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.

(45) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(46) Välja arvatud a) käesoleva meetme kohased projektid, mis käsitlevad elektri- ja/või soojusenergia tootmist ning nendega seotud maagaasi kasutavat ülekande- ja jaotustaristut, mis vastavad dokumendi „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suuniste (2021/C58/01) III lisas sätestatud tingimustele, ning b) alapunkti ii kohased tegevused ja varad, mille puhul fossiilkütuste kasutamine on ajutine ja tehniliselt vältimatu õigeaegseks üleminekuks fossiilkütustevabale käitamisele.
(47) Kui toetatava tegevusega saavutatakse prognoositud kasvuhoonegaaside heide, mis ei ole oluliselt väiksem asjaomastest võrdlusalustest, tuleks esitada selgitus põhjuste kohta, miks see ei ole võimalik. Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusalused saastekvootidega kauplemise süsteemi kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste jaoks on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447.
(48) Seda erandit ei kohaldata meetmete suhtes, mida võetakse käesoleva meetme raames üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevate jaamade suhtes, kui käesoleva meetme kohaste meetmete eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada materjale põletustuhast, tingimusel et käesoleva meetme kohased meetmed ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaamade kasutusiga; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.
(49) Seda erandit ei kohaldata käesoleva meetme kohasele tegevusele olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise käitistes, kui sellise tegevuse eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja nende anaeroobseks kääritamiseks, tingimusel et käesoleva meetme kohane tegevus ei suurenda käitiste jäätmekäitlusvõimsust ega pikenda nende kasutusaega; tõendid selle kohta tuleb esitada iga jaama kohta eraldi.