EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.12.2024
COM(2024) 591 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,
millega muudetakse 13. juuli 2021. aasta rakendusotsust (EL) (ST 10152/2021; ST10152/2021 ADD1) Kreeka taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2024) 288 final}
LISA
1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD
1.Reformide ja investeeringute kirjeldus
A.KOMPONENT 1.1. ENERGEETIKA
See Kreeka taaste- ja vastupidavuskava komponent on suunatud reformidele ja investeeringutele, mille eesmärk on suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu elektrisüsteemis ja hõlbustada Kreeka CO2 heite vähendamist. Reformid lihtsustavad taastuvenergia investeeringute litsentsimiseeskirju, muudavad elektrituru tõhusamaks ja tagavad toetuskavade rahalise jätkusuutlikkuse. Komponent hõlmab ka põhiinvesteeringuid võrkudesse, et viia lõpule võrkude ühendamine Küklaadidega ning muuta elektrienergia jaotamine keskkonnasõbralikumaks ja suuta vastu võtta suurem osa taastuvenergiast. Salvestussüsteemid toetavad ka majanduse dekarboniseerimist taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia ülejäägi kogumise kaudu. Samuti toetatakse maa taastamist pruunsöe kaevandustena praegu kasutatavates piirkondades, mis on õiglase ülemineku protsessi üks etapp piirkondades, mida pruunsöe järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kõige rohkem mõjutab. Komponent on kooskõlas riikliku energia- ja kliimakavaga ning toetab avaliku ja erasektori investeeringuid käsitlevate riigipõhiste soovituste täitmist (2020. aasta riigipõhine soovitus 3 ja 2019. aasta riigipõhine soovitus 2). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
A.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks (meetme ID: 16926)
Investeeringuga antakse riiklikke toetusi kuni 1 380 MW energiasalvestusvõimsuse paigaldamiseks elektrisüsteemi. Nende investeeringute eesmärk on võimaldada riikliku energia- ja kliimakava eesmärkide saavutamiseks vajaliku uue taastuvenergia võimsuse süsteemi lõimimist. Lisaks on selle meetme eesmärk leevendada võrgu ülekoormust, suurendada elektrisüsteemi paindlikkust ja tasakaalustamisturu likviidsust, suurendada süsteemi piisavust, võimaldada energiatõhusust, edendada elektrihinna kujundamise läbipaistvust ja vähendada energiakulusid. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kõige enam mõjutatud territooriumide (õiglase ülemineku territooriumid) taaselustamine (meetme ID: 16871)
Investeering seisneb toetustes maa taastamise rahastamiseks endiste pruunsöekaevanduste aladel Lääne-Makedoonias ja Megalopolises. Meede on suunatud õiglase ülemineku aladele, hõlmates selliseid keskkonna- ja majandusmeetmeid nagu mulla tervendamine, maastiku taastamise ja keskkonna taastamisega seotud meetmete ümberkujundamine ja rakendamine, maakasutuse kohandamine ning organiseeritud tegevuste vastuvõtjate loomine. Kõnealuse investeeringu rakendamist juhib Kreeka poolt loodav eriotstarbeline rahastamisvahend.
Eriotstarbelisest varakogumist saab üleantud geograafiliste piirkondade uus seaduslik omanik ja maa-arendaja. Eriotstarbeline projektiüksus vastutab sanitaar-, taastamis-, rehabilitatsiooni- ja uuendustööde rahastamise ja läbiviimise eest. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks (meetme ID: 16870)
Investeering hõlmab Küklaadide (D-etapp) elektriühendust, Kórinthose ja Koumoundourose ülikõrgepingekeskust (EHVC) ühendavat õhuliini ja kaasnevaid projekte. Projektide eesmärk on suurendada energiasüsteemi turvalisust, suurendades samal ajal ka taastuvenergiast elektrienergia tootmise potentsiaali saartel ja Peloponnesoses. Investeeringu eesmärk on vähendada energiakulusid, mis toob kaasa uusi investeeringuid ja töökohti energiamahukates majandussektorites. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kreeka elektrijaotusvõrgu operaatori (HEDNO) võrgu ajakohastamine, et suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda (meetme ID: 16901)
Investeering seisneb elektrijaotusvõrgu maa-aluses ja ümberehitamises kultuuri või turismi seisukohast eriti olulistes asulates, samuti linnapiirkondades, eelistades piirkondi, kus infrastruktuur on ekstreemsete ilmastikutingimuste suhtes haavatav. Selle eesmärk on parandada jaotusvõrgu vastupanuvõimet ja aidata kaasa keskkonnakaitsele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kreeka elektrijaotusvõrgu halduri (HEDNO) üldvõrgu uuendamine metsaaladel (meetme ID: 16900)
Investeering seisneb katmata elektrijuhtmete asendamises elektrijaotusvõrgus (kaetud elektrijuhtmetega või keerdkaabliga), isolatsioonikatete paigaldamises ning metsaalasid läbiva elektrijaotusvõrgu maa-aluses või ümberehitamises. Projekti eesmärk on parandada võrgu vastupanuvõimet ja usaldusväärsust (energiakvaliteedi näitajad SAIDI, SAIFI) ning kaitsta paremini keskkonda (metsad, elusloodus). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kreeka elektrijaotusvõrgu operaatori (HEDNO) kõrgepinge/keskmise pinge alajaamade installeeritud võimsuse suurendamine uue taastuvenergiaühenduse jaoks (meetme ID: 16899)
Investeeringuga suurendatakse võrgu olemasolevate alajaamade võimsust, et vähendada jaotusvõrgu ülekoormust, mis takistab praegu täiendavate investeeringute tegemist taastuvenergiasse. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Taastuvate energiaallikatega seotud soojus- ja elektrienergia koostootmisest (RES-CHP) saadud tulude restruktureerimine ja suurendamine (meetme ID: 16865)
Reform hõlmab järgmist: a) taastuvate energiaallikate tootjate olemasoleva tasustamisstruktuuri ümberkorraldamine, luues uute taastuvate energiaallikate üksuste jaoks (mis võetakse kasutusele pärast 1. jaanuari 2021) uue taastuvate energiaallikate koostootmiskonto, mis asendab praegust kontot ja mida täiendavad uued mehhanismid, mis tagavad nii olemasolevate kui ka uute taastuvate energiaallikate koostootmiskontode rahalise elujõulisuse; ning b) kehtestada päritolutagatiste kaubandussüsteem, erakorraline COVID-19 maks taastuvate energiaallikate tootjatele ja tarnijatele ning alaline süsinikdioksiidimaks diislikütusele. Meetmetega tagatakse olemasoleva taastuvenergia olemasoleva võimsuse elujõulisus ja hõlbustatakse uute taastuvenergiaprojektide rahastamist, sest mis tahes ootamatu sissevoolu/väljavooluga, millel on negatiivne mõju taastuvenergia konto(de)le, tegeletakse regulatiivsete tasude kaudu, mis kantakse üle tarbijatele.
Reformi rakendamine, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise võimsuse suurendamine 3 gigavati võrra, viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Reform: Ühtlustada uue elektrituru mudeli tõhusat toimimist ja uute taastuvenergiajaamade arendamist, et saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärgid, rakendades järelevalvemehhanismi, kasutades tarbimiskaja ja reformides põhjalikult uue taastuvenergia litsentsimismenetlust (meetme ID: 16860)
Reform hõlmab taastuvenergia litsentsimisraamistiku ühtlustamist, sealhulgas menetluste lihtsustamist ja digiteerimist, lühikesi ja siduvaid halduslikke reageerimisaegu ja vastutusmenetlusi tarbetute viivituste korral, vajalike dokumentide ja menetluste vähendamist ning uut sihtotstarbelist raamistikku avamere taastuvenergiajaamade jaoks. Eesmärk on kiirendada taastuvate energiaallikate tootmisvõimsuse kahekordistamist, pidades silmas pruunsöe järkjärgulist kasutusest kõrvaldamist Kreekas.
Reformiga kehtestatakse ka riikliku reguleeriva asutuse turujärelevalvesüsteem ja tarbimiskaja kasutamine tasakaalustamisturul.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2022.
A.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Põhiinvesteering 1: Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
1
|
1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks
|
Eesmärk
|
Saarte ühendamine – lepingute sõlmimine
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Sõltumatu põhivõrguettevõtja (IPTO) teade kõigi lepingute sõlmimise kohta järgmiste seadmete täielikuks paigaldamiseks:
1) Naxos – Thíra kaabelühendus;
2) ülikõrgepingekaabel (EHVC) Koumoundoros – Kórinthos (1. ja 2. osa); ning
3) alajaamad Milos, Folegandros, Serifos ja kaabliühendused Lavrio-Serifos, Serifos-Milos, Milos-Folegandros, Folegandros-Thira.
|
|
2
|
1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks
|
Eesmärk
|
Saarte ühendamine – tööde edenemine
|
IPTO kinnitus kaabli paigaldustööde vastuvõtmise kohta, katsete heakskiitmine ja Koumoundouros – Korinthose EHVCst (osad 1 ja 2) 50 % lõpuleviimisega seotud edusammude sertifitseerimine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Naxos-Thira kaabli paigaldus ja katsed on olnud edukad;
50 % EHVC Koumoundouros – Korinthos (esimene ja teine osa) täidetud.
|
|
3
|
1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks
|
Eesmärk
|
Saarte ühendamine – lõpuleviimine
|
IPTO on sertifitseerinud tegevuse/elektrivarustuse eduka alustamise; edukate operatsioonide sertifikaatide väljaandmine
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi kolme allprojekti (Naxos-Thira ühendus, EHVC Koumoundoros-Korinthos, alajaamad ja muud ühendused) edukas ülevõtmine Kreeka elektritranspordisüsteemi ja selle tegevuse alustamine.
|
Põhireform 1: Taastuvenergia ja soojuse koostootmise konto tulude ümberkorraldamine ja suurendamine – kiirendada uue elektrituru mudeli tõhusat toimimist ja uute taastuvenergiajaamade arendamist, et saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärgid seiremehhanismi rakendamise, tarbimiskaja kasutamine ja uute taastuvenergiaallikate litsentsimenetluse ulatusliku reformi kaudu
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
4
|
1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine
|
Eesmärk
|
Taastuvate energiaallikate konto – õigusakt L. 4001/2011 muutmiseks; ministeeriumide, riikliku reguleeriva asutuse (RAE) ning taastuvate energiaallikate ja päritolutagatiste administraatori (DAPEEP) kõigi asjakohaste otsuste, sealhulgas koodide jõustumine.
|
Õigusaktide ja asjaomaste täitevotsuste jõustumine.
|
|
|
|
2. kv
|
2022
|
1) alates 1. jaanuarist 2021 tellitud üksuste jaoks uute taastuvate energiaallikate konto loomine, sealhulgas muutvad õigusaktid, ministri otsused ja regulatiivsed otsused (koodid). Uus taastuvate energiaallikate konto hõlmab mehhanisme selle rahalise elujõulisuse tagamiseks, seda ka ettenägematu tasakaalustamatuse korral.
2) jõustunud on päritolutagatiste kauplemissüsteem, mis võimaldab tarbijatel vabatahtlikult toetada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit.
Päritolutagatiste süsteem hõlmab järgmist:
1)Soodustariifidega seotud päritolutagatiste väljastamise/enampakkumiste kava vastuvõtmine
2)„Roheliste“ jaetoodete akrediteerimine
3)Keskkonnahoidliku ettevõtluse standardite akrediteerimine.
|
|
5
|
1-1.1. Energeetika – 16860_Ühtlustada uue elektrituru mudeli tõhusat toimimist ja uute taastuvenergiajaamade arendamist, et saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärgid, rakendades järelevalvemehhanismi, kasutades tarbimiskaja ja reformides põhjalikult uue taastuvenergia litsentsimismenetlust
|
Eesmärk
|
Taastuvate energiaallikate konto – turureformid ja litsentsimise lihtsustamine
|
RAE ja DAPEEP jõustuvad kõik asjakohased õigusaktid, sealhulgas ministrite otsused, ja reguleeriva raamistiku
|
|
|
|
2. kv
|
2022
|
1) turu seire- ja järelevalvemehhanismi loomine ja täielik toimimine ning nõudlusele reageerimise täielik osalemine tasakaalustamisturul.
2) viia lõpule taastuvenergia litsentsimise lihtsustamise reform, mis hõlmab menetluste lihtsustamist ja digiteerimist, lühikesi ja siduvaid halduslikke reageerimisaegu ja vastutusmenetlusi tarbetute viivituste korral, vajalike dokumentide ja menetluste vähendamist ning avamere taastuvenergiajaamade uut sihtotstarbelist raamistikku.
|
|
6
|
1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine
|
Siht
|
Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 1
|
|
Kasutusele võetud taastuvate energiaallikate uus võimsus (GW)
|
0
|
1
|
2. kv
|
2023
|
Taastuvate energiaallikate uus installeeritud ja toimiv võimsus
|
|
7
|
1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine
|
Siht
|
Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 2
|
|
Kasutusele võetud taastuvate energiaallikate uus võimsus (GW)
|
1
|
2
|
2. kv
|
2024
|
Taastuvate energiaallikate uus installeeritud ja toimiv võimsus
|
|
8
|
1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine
|
Siht
|
Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 3
|
|
Kasutusele võetud taastuvate energiaallikate uus võimsus (GW)
|
2
|
3
|
2. kv
|
2025
|
Taastuvate energiaallikate uus installeeritud ja toimiv võimsus
|
Grupp 1: Energeetika
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks (ID: 16926)
●
Kõige enam mõjutatud territooriumide (õiglase ülemineku territooriumid) taaselustamismeetmed (ID: 16871)
●
HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda (ID: 16901)
●
HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel (ID: 16900)
●
Kreeka elektrijaotusvõrgu operaatori (HEDNO) installeeritud võimsuse suurendamine HV/MV alajaamades uue taastuvenergiaühenduse jaoks (ID: 16899)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
9
|
1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)
|
Eesmärk
|
Maa taastamine – raamseadus
|
Jõustumine
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Programmi raamlepingu seaduse heakskiitmine ja jõustumine, millega määratakse kindlaks riigi energiakorporatsioonilt riigile ülekantavad geograafilised piirkonnad, projektiuuringute sisu, vastutuse jaotus kõigi asjaosaliste vahel, juhtimiskord, rakendamise ajakava ja eelarve.
|
|
10
|
1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)
|
Eesmärk
|
Maa taastamine – linnaplaneeringud
|
Keskkonnaministeerium kinnitab kõigi linnaarengu erikavade heakskiitmist;
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
1. kv
|
2024
|
1) Linna erikavade heakskiitmine presidendi dekreediga. Linnade erikavades määratakse kindlaks lubatud maakasutus, üldised ehitustingimused ja -piirangud ning mis tahes muud nõutavad meetmed, terminid või piirangud.
2) PPC SA (seadusega 4956/2022 ratifitseeritud raamlepingu § 6.5.3 kohaselt) lepinguosalistele teatamine 5 438 ha taastatud või häirimata maa üleandmisest.
|
|
11
|
1-1.1. Energeetika – 16926_Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks
|
Eesmärk
|
Ladustamine – lepingud
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Teade kõikide lepingute sõlmimise kohta väljavalitud projektide puhul (st lisaks pikaajalisele Amfilochia pumphüdroakumulatsioonile, mis valitakse välja individuaalse protsessi abil) võimsusega kuni 700 MW (ja minimaalse võimsusega 500 MW).
|
|
12
|
1-1.1. Energeetika – 16901_HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda
|
Eesmärk
|
HEDNO – lepingud 1
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta, mis on seotud Kreeka elektrijaotusvõrgu halduri (HEDNO) projektidega, mis käsitlevad vastupidavust ja keskkonda suurendavaid uuendusi, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia edasist kasutuselevõttu ning parandada võrgu usaldusväärsust ja vastupidavust, kaitstes samal ajal keskkonda.
|
|
13
|
1-1.1. Energeetika – 16900_HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel
|
Eesmärk
|
HEDNO – lepingud 2
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta, mis on seotud HEDNO projektidega metsaalade üldvõrgus, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia edasist levikut ning parandada võrgu usaldusväärsust ja vastupidavust, kaitstes samal ajal keskkonda.
|
|
14
|
1-1.1. Energeetika – 16899_Ettevõtte Hellenic Electricity Distribution Network Operator (HEDNO) HV/MV alajaama võimsuse suurendamine uue taastuvenergia ühenduse jaoks
|
Eesmärk
|
HEDNO – lepingud 3
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Teade kõigist lepingute sõlmimisest, mis on seotud HEDNO projektidega kõrgepinge/keskpinge alajaamade võimsuse suurendamise kohta, mille eesmärk on hõlbustada taastuvenergia edasist kasutuselevõttu ning parandada võrgu usaldusväärsust ja vastupidavust, kaitstes samal ajal keskkonda.
|
|
15
|
1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)
|
Siht
|
Maa taastamine – lõpuleviimine
|
|
Maa taastamine (ha) sõltumatu sertifitseerija poolt lõpule viidud ja sertifitseeritud
|
0
|
9 700
|
4. kv
|
2025
|
Lääne-Makedoonia ja Megalopolise maa taastamise projektide lõpuleviimine (9 700 ha)
|
|
16
|
1-1.1. Energeetika – 16926_Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks
|
Eesmärk
|
Energia salvestamine – lõpuleviimine
|
IPTO tõendab kuni 1 380 MW paigaldatud energiasalvestusprojektide käivitamist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi IPTO poolt sertifitseeritud kuni 1 380 MW energiasalvestusprojektide (sealhulgas Amfilochia) käivitamine.
|
|
17
|
1-1.1. Energeetika – 16901_HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda
|
Eesmärk
|
HEDNO – 1. lõpetamine
|
HEDNO esitab tõendid projekti lõpuleviimise kohta kõigi sekkumiste puhul, mis on seotud vastupanuvõime ja keskkonna parandamisega, ning kasutuselevõtu sertifikaatide kohta.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Lõpuleviidud ja töös olevad meetmed, mis on seotud võrgu ajakohastamisega vastupidavuse ja keskkonna tagamiseks.
|
|
18
|
1-1.1. Energeetika – 16900_HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel
|
Eesmärk
|
HEDNO – 2. etapp
|
HEDNO esitab tõendid projekti lõpuleviimise kohta kõigi sekkumiste puhul, mis on seotud metsaalade üldvõrgu uuendamise ja kasutuselevõtu sertifikaatidega.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Meetmed, mis on seotud metsaalade võrgustiku ajakohastamisega lõpule viidud ja töös.
|
|
19
|
1-1.1. Energeetika – 16899_Ettevõtte Hellenic Electricity Distribution Network Operator (HEDNO) HV/MV alajaama võimsuse suurendamine uue taastuvenergia ühenduse jaoks
|
Eesmärk
|
HEDNO – 3. lõpetamine
|
HEDNO esitab tõendid projekti lõpuleviimise kohta kõigi sekkumiste puhul, mis on seotud HV/MV alajaamade võimsuse suurendamisega ja kasutuselevõtu sertifikaatidega.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Sekkumised, mis on seotud HV/MV alajaamade läbilaskevõime suurendamisega, mis on lõpule viidud ja töös.
|
B. KOMPONENT 1.2. RENOVEERIMINE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava renoveerimiskomponent rohelise samba raames suurendab energiatõhusust, suurendab majanduskasvu, loob töövõimalusi ja edendab sotsiaalset vastupanuvõimet. See hõlmab sihipäraseid reforme ja investeeringuid CO2 heite vähendamiseks, linnapiirkondade kliimaneutraalsuse saavutamise toetamist ning linnade ja nende hoonete vastupanuvõime suurendamist kliimamuutustele. Komponendiga nähakse ette stiimulid hoonete renoveerimiseks ja energia ajakohastamiseks, mis on olulised linnapiirkondade taaselustamisel ja kütteostuvõimetuse leevendamisel, ning see aitab kaasa Kreeka riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud eesmärkide saavutamisele. See komponent toetab 2020. aasta riigipõhist soovitust 3 ja 2019. aasta riigipõhist soovitust 2 avaliku ja erasektori investeeringute kohta. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
B.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Energiaostuvõimetuse tegevuskava (meetme ID: 16920)
Reform seisneb energiaostuvõimetuse probleemi lahendamise tegevuskava vastuvõtmises. 2019. aastal ei suutnud umbes 18 % kogu elanikkonnast oma kodu kütta, samas kui majanduslikult haavatava elanikkonna hulgas oli see näitaja ligikaudu 34 % (Eurostat, sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlev uuring EU-SILC). Strateegias esitatakse sihipärased poliitikameetmed elamute energiatõhususe parandamiseks majanduslikult haavatavates kodumajapidamistes. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2021.
Investeering: Eluhoonete energiatõhusaks renoveerimine (meetme ID: 16872)
Investeeringuga parandatakse elamute energiatõhusust. See hõlmab renoveerimist, millega saavutatakse märkimisväärne primaarenergia sääst, aidates seega saavutada riikliku energia- ja kliimakava asjakohaseid eesmärke. Sekkumised hõlmavad näiteks energia lõpptarbimise digitaliseerimise parandamist energiajuhtimissüsteemide kaudu ja elektromobiilsuse taristu, näiteks elektrisõidukite laadimisjaamade kasutuselevõtu edendamist. Samuti nähakse sellega ette sihtotstarbelised vahendid, mis on suunatud kütteostuvõimetutele eluruumidele, luues seega seose reformiga, mille eesmärk on koostada kütteostuvõimetuse tegevuskava. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis (meetme ID: 16873)
See investeering hõlmab järgmist: 1) kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine 16 linna- ja rannikupiirkonnas, näiteks olulise tähtsusega linnatähiste kaitse ja linnade kliimaneutraalsuse edendamine;
2) Votanikose/Elaionase endise tööstuspiirkonna taaselustamine Ateena südames; 3) mereääre uuendamine, et muuta see Ateena (Ateena Riviera) rannikul jalgratturitele ja jalakäijatele juurdepääsetavaks; ning 4) muud strateegilised sekkumised, mis valitakse välja avatud projektikonkursi kaudu omavalitsustele, kes edendavad kliimamuutustega kohanemist ning aitavad kaasa primaarenergia säästmisele ja CO2 heite vähendamisele. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Energeetika ja ettevõtlus (meetme ID: 16874)
Investeeringuga antakse eraettevõtetele rahalist toetust hoonete ja protsesside energiatõhusaks renoveerimiseks. See hõlmab kahte allprogrammi: a) väga väikeste, väikeste, keskmise suurusega ja suurettevõtjate energiatõhusaks renoveerimine ning b) energiatõhusate seadmete paigaldamine väga väikestele, väikestele, keskmise suurusega ja suurtele ettevõtjatele. Tänu energiatõhusate seadmete ja süsteemide paigaldamisele energia säästmiseks tootmises, salvestamises ja jaotamises ning ettevõtete tegevusele aitab see meede suurendada hoonete, protsesside ja/või üksikseadmete energiatõhusust kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas sätestatud eesmärkidega ning vähendada kasvuhoonegaaside heidet.
Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi „DNSH-põhimõte“) kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda.
Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeering peab vastama ka tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta seoses ehitusjäätmete ringlussevõttu käsitlevate ringmajanduse põhimõtetega ja kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiiviga (2010/31/EL). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine (meetme ID: 16876)
See investeering hõlmab avaliku sektori hoonete renoveerimist, et suurendada nende energiatõhusust energiasäästuettevõtete (ESCO) kaasamise kaudu. Investeering hõlmab ka tänavavalgustuse infrastruktuuri energiauuendust. Selle investeeringu eesmärk on aidata kaasa riiklikus energia- ja kliimakavas vastu võetud energiatõhususe eesmärkide saavutamisele ja CO2 heite vähendamisele. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Taristu arendamine ja hoonete restaureerimine Tatois (meetme ID: 16875)
Investeering hõlmab hoonete renoveerimist ning nende energiatõhususe ja taristuvõrgustike uuendamist Tatoi piirkonnas ning jalgsi- ja jalgrattateede loomist selle läheduses. Projektiga luuakse Atika elanikele roheline, renoveeritud ja vabalt ligipääsetav puhkeala ning turistidele uus teetähis, mida külastada. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Ateena olümpiaspordikeskus (meetme ID: 16932)
Ateena olümpiaspordikeskusesse tehtud investeeringu eesmärk on pikendada selle kasutusaega, taastada maine, vähendada jooksvaid/energiakulusid ning tagada selle rahaline jätkusuutlikkus, muutes keskuse kaasaegseks ja elavaks linna kergejõustikuks ja vaba aja veetmise sihtkohaks, eesmärgiga anda keskus üle Kreeka varade ja osaluste ametile. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks (meetme ID: 16879)
Reform koosneb viiest meetmest: a) kohalike linnakavade ettevalmistamine (hõlmab omavalitsusi või munitsipaalüksusi), b) spetsiaalsete linnakavade ettevalmistamine (kavad, mis võivad hõlmata rohkem kui ühte omavalitsust), c) arendusõiguste üleandmise piirkondade määratlemine, d) asulate piiritlemise lõpuleviimine, 5) (omavalitsuste) teedele juurdepääsu tunnustamisega seotud maakasutusküsimuste käsitlemine. Reformi eesmärk on kõrvaldada puudused ja lüngad tsoonideks jaotamises ja maakasutuses, et edendada jätkusuutlikku majandustegevust ja kaitsta keskkonda. Kohalikud linnakavad sisaldavad eraldi peatükki kliimamuutustega seotud meetmete ning kliimaga seotud riskide ennetamise ja juhtimise kohta. Üldiselt koostatakse kohalikud linnakavad 700 omavalitsuse või munitsipaalüksuse kohta; koostatakse viis linna erikava, arendusõiguste üleandmise piirkonnad määratakse kindlaks 50 munitsipaalüksuses, asulate piirid määratakse kindlaks 50 munitsipaalüksuses ja munitsipaalteed 120 munitsipaalüksuses.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Uue mereala ruumilise planeerimise kehtestamine (meetme ID: 16891).
Reformi eesmärk on luua merekeskkonna riiklik ruumiline strateegia. Reformiga käsitletakse mere- ja rannikualade säästvat arengut, kaitstes samal ajal merekeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Uue spetsiaalse ruumilise planeerimise raamistiku loomine taastuvenergia, tööstuse, turismi ja vesiviljeluse jaoks (meetme ID: 16894). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reformiga luuakse taastuvenergia, tööstuse, turismi ja vesiviljeluse jaoks uued ruumilised eriraamistikud, et edendada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, majanduskasvu ja töökohtade loomist.
B.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Peamised investeeringud 2: Elamute energiatõhusamaks muutmine
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
20
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Eesmärk
|
Elamute renoveerimine – 1. etapi käivitamine
|
Ministrite ühisotsuse jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2020
|
Jõustub ministrite ühisotsus, millega käivitatakse esimese renoveerimisvooru programm, sealhulgas kehtestatakse valikumenetlus, millega tagatakse, et elamute primaarenergiatarbimist vähendatakse vähemalt 30 % võrreldes hoone esialgse jõudlusega, mis on arvutatud kilovatt-tundides ruutmeetri kohta.
Ministrite ühisotsuses sätestatakse:
- Rakendusmehhanism;
- Valikuprotsess seatud primaarenergia säästmise eesmärgi saavutamiseks;
- Sertifitseerimismehhanism saavutatud tegeliku primaarenergia säästu kontrollimiseks (sh üksikasjad võimalike parandusmeetmete kohta, millega tagatakse primaarenergia säästmise eesmärgi täitmine); ning
- Kronoloogia.
|
|
21
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Eesmärk
|
Elamute renoveerimine – 2. etapi käivitamine, sh kütteostuvõimetud kodumajapidamised
|
Ministrite ühisotsuse jõustumine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Jõustub ministrite ühisotsus, millega käivitatakse teise renoveerimisvooru programm ja kütteostuvõimetute elamute programm, sealhulgas kehtestatakse valikumenetlus, millega tagatakse, et elamute primaarenergiatarbimist vähendatakse vähemalt 30 % võrreldes hoone esialgse jõudlusega, mis on arvutatud kilovatt-tundides ruutmeetri kohta.
Ministrite ühisotsuses sätestatakse:
- Rakendusmehhanism;
- Valikuprotsess seatud primaarenergia säästmise eesmärgi saavutamiseks;
- Sätted kütteostuvõimetute elamute kohta vastavalt kriteeriumidele, mis on sätestatud vastuvõetud kütteostuvõimetuse tegevuskava sertifitseerimismehhanismis, et kontrollida tegelikku primaarenergia säästmist (sh üksikasjad võimalike parandusmeetmete kohta, millega tagatakse primaarenergia säästmise eesmärgi täitmine); ning
- Kronoloogia.
Erisäte energiaostuvõimetutele eluruumidele suunatud sihtotstarbeliste vahendite kohta, mis on määratletud energiaostuvõimetuse tegevuskava kriteeriumidega.
|
|
22
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Eesmärk
|
Elamute renoveerimine – 3. etapi käivitamine, sh kütteostuvõimetud kodumajapidamised
|
Ministrite ühisotsuse jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Jõustub ministrite ühisotsus, millega käivitatakse kolmanda renoveerimisvooru programm, sealhulgas kehtestatakse valikumenetlus, millega tagatakse, et eluruumide primaarenergiatarbimist vähendatakse vähemalt 30 % võrreldes eluruumide algse jõudlusega, mis on arvutatud kWh/m².
Ministrite ühisotsuses sätestatakse:
- Rakendusmehhanism;
- Valikuprotsess seatud primaarenergia säästmise eesmärgi saavutamiseks;
- Energiavaeseid eluruume käsitlevad sätted vastavalt vastuvõetud energiaostuvõimetuse tegevuskavas sätestatud kriteeriumidele;
- Sertifitseerimismehhanism saavutatud tegeliku primaarenergia säästu kontrollimiseks (sh üksikasjad võimalike parandusmeetmete kohta, millega tagatakse primaarenergia säästmise eesmärgi täitmine); ning
- Kronoloogia.
Erisäte energiaostuvõimetutele eluruumidele suunatud sihtotstarbeliste vahendite kohta, mis on määratletud energiaostuvõimetuse tegevuskava kriteeriumidega.
|
|
23
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Siht
|
Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #1
|
|
Sertifitseeritud renoveerimiste arv
|
0
|
8 000
|
4. kv
|
2023
|
Renoveerimine energiatõhususe parandamiseks elamute arvu puhul, mis vastab energiavähendamisele 16 ktoe aastas ja mille primaarenergia sääst on esitatud energiamärgiste alusel keskmiselt vähemalt 30 %. Korraldusasutuse väljastatud lõpetamisotsus tõendab sekkumiste lõpuleviimist.
|
|
24
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Siht
|
Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #2
|
|
Sertifitseeritud renoveerimiste arv
|
8 000
|
50 000
|
4. kv
|
2024
|
Selliste renoveerimistööde lõpuleviimine, mille eesmärk on parandada energiatõhusust 50 000 elamu puhul, mis vastab energia vähenemisele 101 ktoe aastas ja mille primaarenergia sääst on esitatud energiamärgiste alusel keskmiselt vähemalt 30 %. Korraldusasutuse väljastatud lõpetamisotsus tõendab sekkumiste lõpuleviimist.
|
|
25
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Siht
|
Elamute renoveerimine – energiaostuvõimetutele leibkondadele toodetud roheline energia
|
|
Energiakogukondade poolt kasutusele võetud taastuvate energiaallikate uus võimsus (MW)
|
0
|
150
|
4. kv
|
2025
|
Paigaldatakse ja võetakse kasutusele 150 MW uusi taastuvate energiaallikate võimsusi, mis on seotud omavalitsuste käitatavate energiakogukondadega, varustades elektriga 30 000 energiaostuvõimetut majapidamist.
|
|
26
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Siht
|
Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #3
|
|
Sertifitseeritud renoveerimiste arv
|
50 000
|
105 000
|
4. kv
|
2025
|
Energiatõhususe parandamiseks tehtavate renoveerimistööde lõpuleviimine 105 000 elamus, millest vähemalt 20 000 peavad olema energiaostuvõimetud leibkonnad. Energia vähenemine võrdub 213 naftaekvivalenttonniga aastas ja primaarenergia sääst on esitatud energiamärgiste alusel keskmiselt vähemalt 30 %. Korraldusasutuse väljastatud lõpetamisotsus tõendab sekkumiste lõpuleviimist.
|
Põhireform 2: Linnaplaneerimiskavad
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
27
|
2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks
|
Eesmärk
|
Linnaplaneerimise auhind
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
30 % lepingute sõlmimisest teatamine (kõigi sekkumiste puhul):
1. kohalike linnakavade koostamine;
2. linnaarengu erikavade koostamine;
3. sõltumatute kavade koostamine arenguõiguste üleandmise tsoonide määratlemiseks;
4. iseseisvate arvelduste piiritlemise plaanide koostamine; ning
5. iseseisvate kavade koostamine munitsipaalteede kirjeldamiseks.
Kohalikud linnakavad, mis sisaldavad eraldi peatükki kliimamuutustega seotud meetmete ning kliimaga seotud riskide ennetamise ja juhtimise kohta);
|
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
28
|
2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks
|
Eesmärk
|
Linnaplaneerimise auhind
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Teade 100 % lepingute sõlmimise kohta (kõikide sekkumiste puhul):
1. kohalike linnakavade koostamine;
2. linnaarengu erikavade koostamine;
3. sõltumatute kavade koostamine arenguõiguste üleandmise tsoonide määratlemiseks;
4. iseseisvate arvelduste piiritlemise plaanide koostamine; ning
5. iseseisvate kavade koostamine munitsipaalteede kirjeldamiseks.
|
|
29
|
2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks
|
Eesmärk
|
Linnaplaneerimise lõpuleviimine
|
Kohalike linnaplaneeringute, arendusõiguste ülekandetsoonide, asulate piiritlemise, munitsipaalteede iseloomustamise ja linna eriplaneeringute lõpuleviimine
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Keskkonna- ja energeetikaministeerium annab välja sertifikaadi järgmiste uuringute lõpuleviimiseks: kohalikud linnaplaneeringud 700 omavalitsusüksuses; arenguõiguste ülekandetsoonid 50 omavalitsusüksuses; asulate piiritlemine 50 munitsipaalüksuses; 120 munitsipaalüksuse munitsipaalteede iseloomustus; ning 5 linnade erikava.
|
|
30
|
2-1.2. Renoveerimine – 16894_Taastuvate energiaallikate, tööstuse, turismi ja vesiviljeluse uue ruumilise planeerimise kehtestamine
|
Eesmärk
|
Ruumiliste eriraamistike vastuvõtmine
|
Taastuvate energiaallikate, turismi, tööstuse ja vesiviljeluse nelja ruumilise eriraamistiku vastuvõtmine
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Keskkonnaministeerium võttis vastu neli spetsiaalset ruumilist raamistikku taastuvate energiaallikate, turismi, tööstuse ja vesiviljeluse kohta.
|
|
31
|
2-1.2. Renoveerimine – 16891_Uue mereala ruumilise planeerimise kehtestamine
|
Eesmärk
|
Merendusstrateegia vastuvõtmine
|
Vastu võeti uus mereala ruumiline strateegia
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Mereruumi strateegia vastuvõtmine keskkonna- ja energeetikaministeeriumis.
|
Grupp 2: Ettevõtete ja üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks muutmine
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
Energeetika ja ettevõtlus (ID: 16874)
●
Avaliku sektori hoonete ja avaliku sektori asutuste energiatõhususe suurendamine (ID: 16876)
●
Energiaostuvõimetuse tegevuskava (ID: 16920)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
32
|
2-1.2. Renoveerimine – 16920_Energiaostuvõimetuse tegevuskava
|
Eesmärk
|
Kütteostuvõimetus – tegevuskava vastuvõtmine
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi ministrite otsuse jõustumine.
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Jõustub keskkonna- ja energeetikaministeeriumi ministrite otsus, millega võetakse vastu energiaostuvõimetuse tegevuskava, mis sisaldab kolme liiki poliitikameetmeid:
– Teadlikkuse suurendamise ja teavitamise meetmed;
– Kütteostuvõimetute kodumajapidamiste lühiajalise kaitse meetmed, sealhulgas 1) kütteostuvõimetute kodumajapidamiste määratlemine konkreetsete kvantitatiivsete kriteeriumide abil ja 2) konkreetne protsess kütteostuvõimetuse arengu jälgimiseks ja hindamiseks kooskõlas tegevuskavas esitatud mehhanismiga ja kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega; ning
– Rahastamismeetmed: rahastamismehhanismide loomine energiaostuvõimetute kodumajapidamiste ja muude konkreetsete elektritarbimise harjumustega sotsiaalsete rühmade elamute energia ajakohastamiseks. Nende finantsmeetmetega käsitletakse energiaostuvõimetuse küsimusi Kreekas, nagu on kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas.
|
|
33
|
2-1.2. Renoveerimine – 16874_Energeetika ja ettevõtlus
|
Eesmärk
|
Energiatõhususe erasektor – heakskiidetud taotlused
|
Erasektori üksustes valitud sekkumisteks esitatud taotluste heakskiitmine keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt.
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi heakskiit 3 500 erasektori üksuse rakendustele, millega tagatakse, et süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid vähendatakse keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes erasektori üksuste praeguse olukorraga (st seda võib kohaldada osaleva ettevõtte suhtes tervikuna, konkreetse üksiku seadme asendamise ja/või konkreetse(te) protsessi(de) asendamise suhtes), nagu on märgitud enne sekkumisi tehtud energiaauditites või muus sertifitseeritud teabes. Valitud projektid peavad vastama olulise kahju ärahoidmise tehnilistele suunistele (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
|
|
34
|
2-1.2. Renoveerimine – 16876_Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine
|
Eesmärk
|
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusus – heakskiidetud taotlused
|
Keskkonna- ja energeetikaministeerium teatab heakskiidetud taotluste rahuldamisest avaliku sektori hoonetes.
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
150 avaliku sektori hoone taotluste heakskiitmine keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt, tagades, et nende hoonete CO2 heide väheneb keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes nende praeguse olukorraga (nagu on osutatud enne sekkumist tehtud energiaauditites).
Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamise programmi jaoks on kehtestatud õigusraamistik, mis võimaldab sõlmida energiatõhususe lepinguid.
|
|
35
|
2-1.2. Renoveerimine – 16876_Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine
|
Siht
|
Valminud üldkasutatavad hooned ja tänavavalgustuspunktide ajakohastamine
|
|
Lõpuleviidud sekkumistega hoonete arv
Ajakohastatud tänavavalgustuspunktide arv
|
0
|
150 hoonet
100 000 tänavavalgustuspunkti
|
4. kv
|
2025
|
Esimene alleesmärk: Avaliku sektori hoonete (150 hoonet) energiatõhususe parandamiseks tehtavad sekkumised, millega vähendatakse CO2 heidet keskmiselt vähemalt 30 %, nagu on märgitud enne sekkumist tehtud energiaauditites.
Teine alleesmärk: 100 000 tänavavalgustuspunkti ajakohastamise lõpuleviimine.
|
|
36
|
2-1.2. Renoveerimine – 16874_Energeetika ja ettevõtlus
|
Siht
|
Energiatõhususe erasektor – lõpule viidud #2
|
|
Lõpuleviidud sekkumistega erasektori üksuste arv t
|
0
|
3 500
|
4. kv
|
2025
|
Valitud erasektori üksuste (3 500 erasektori üksust) energiatõhususe parandamise meetmed, mille puhul CO2 heide väheneb keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes erasektori üksuste praeguse olukorraga, kas osaleva ettevõtte puhul tervikuna (kogu üksuse puhul) või konkreetselt rakendatud sekkumiste/protsesside puhul (st seda võib kohaldada konkreetse üksiku seadme asendamise ja/või konkreetse(te) protsessi(de) asendamise suhtes).
|
Grupp 3: Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis (ID: 16873)
●
Taristu arendamine ja hoonete restaureerimine Tatois (ID: 16875)
●
Ateena olümpiaspordikeskus (ID: 16932)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
37
|
2-1.2. Renoveerimine – 16932_Ateena olümpiaspordikeskus
|
Eesmärk
|
OAKA – lepingu sõlmimine
|
Lepingu(te) sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
1. kv
|
2023
|
Teade selle kohta, et sõlmitakse leping/lepingud erasektori partneri(te) nimetamiseks, et teha ehitus- ja renoveerimistöid, mis suurendavad i) keskstaadiumi energiatõhusust; ii) Mehaanilised ja elektrilised tööd; ning iii) vabaõhualad ja tööde alustamine.
|
|
38
|
2-1.2. Renoveerimine – 16873_Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis
|
Eesmärk
|
Linnadega seotud sekkumismeetmed – lepingute sõlmimine
|
Lepingu(te) sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Teade lepingu(te) sõlmimise kohta ehitustööde teostamiseks
i) linnakeskkonna ja avaliku ruumi parandamine valitud omavalitsustes pärast avalikku projektikonkurssi, mille eesmärk on tugevdada vastupanuvõimet kliimamuutustele;
ii) endise tööstuspiirkonna Votanikos/Elaionas linnade taaselustamine ja Ateena Põllumajandusülikooli (AUA) ülikoolilinnaku renoveerimine;
iii) Ateena Riviera: jalgrattataristu; ning
iv) muud strateegilised sekkumised, mis valitakse välja pärast omavalitsustele avatud projektikonkurssi, mis hõlmab järgmist: 1) energiatõhususe projektid ja näidisprojektid VKEdes või suurettevõtetes, mis saavutavad vähemalt keskmisel tasemel renoveerimise, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või vähendada otsest ja kaudset CO2 heidet võrreldes eelneva heite tasemega keskmiselt vähemalt 30 %; 2) uute energiatõhusate hoonete ehitamine koos primaarenergia nõudlusega, mis on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue (liginullenergiahoone, riiklikud direktiivid); ning 3) looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse, looduspärand ja loodusvarad, roheline ja sinine taristu.
|
|
39
|
2-1.2. Renoveerimine – 16932_Ateena olümpiaspordikeskus
|
Eesmärk
|
OAKA – tööde lõpuleviimine
|
Kõigi nende allprojektidega seotud tööde lõpuleviimine on kinnitatud ehitusjärelevalve teostaja poolt täidetud vormi allkirjastamisega
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi energiatõhususe saavutamiseks ja süsiniku jalajälje parandamiseks tehtavate tööde lõpuleviimine, sealhulgas i) staadioni katuse (kupli) teraskonstruktsioonide hooldus ja remont (esimene allprojekt); ii) korvpalli ja veerajatiste seadmed, mis võimaldavad iseseisvalt töötada ja energiat säästa (allprojekt 2); iii) velodroom (allprojekt nr 3); iv) tennisekeskus (allprojekt nr 5); ja v) välispiirded (allprojekt nr 6), sealhulgas Agora ja ÜRO teraskonstruktsioonide müür.
|
|
40
|
2-1.2. Renoveerimine – 16873_Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis
|
Eesmärk
|
Linnadega seotud sekkumismeetmed – kõigi tööde lõpuleviimine
|
Tööde ja teenuste lõpuleviimine, millele ehitusjärelevalve teostaja on alla kirjutanud täitmisvormi
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Lõpeta kõik tööd
i) Meetmed, mille eesmärk on parandada linnakeskkonda ja avalikku ruumi;
ii) Votanikose/Elaionase endise tööstuspiirkonna taaselustamine linnades;
iii) Ateena Riviera: jalgrattataristu; ning
iv) Muud strateegilised sekkumised.
|
|
41
|
2-1.2. Renoveerimine – 16875_Infrastruktuuri arendamine ja hoonete restaureerimine endises kuninglikus kinnisvaras Tatois
|
Eesmärk
|
Tatoi – kõigi tööde lõpetamine
|
Tööde ja teenuste lõpuleviimine, millele ehitusjärelevalve teostaja on alla kirjutanud täitmisvormi
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Viia lõpule kõik programmi „Infrastruktuuri arendamine ja hoonete restaureerimine“ tööd endises kuninglikus Tatois asuvas pärandvaras, sealhulgas:
i) infrastruktuuritööd;
ii) taaskasutatava palee taastamine muuseumina;
iii) palee näitus;
iv) põllumajandushoone restaureerimine ja taaskasutamine muuseumina;
v) uue põllumajandushoone museoloogiline uuring;
vi) paleeaedade restaureerimine;
vii) artefaktide säilitamine ja taastamine;
viii) artefaktide registreerimine, dokumenteerimine ja registreerimine; ning
ix) leitud paberarhivaalide digiteerimine.
|
B.3.
Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“ (Meie kodu ajakohastamine) (meetme ID 16401)
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse „Upgrade My Home“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Kreeka eluasemesektoris. Rahastu toimimiseks antakse laene otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu alusel on rahastu „Upgrade My Home“ eesmärk esialgu eraldada vähemalt 300 miljonit eurot.
Rahastut „Upgrade My Home“ haldab rakenduspartnerina Kreeka Arengupank. Rahastu hõlmab järgmist tooterida:
·Kreeka Arengupank valib rahastamisvahendis osalevad kommertspangad finantsvahendajateks avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil avatud konkursi kaudu. Kommertspangad kaasrahastavad rahastu raames antud energiatõhusaks renoveerimise laene. Neid laene antakse üksikisikutele energia uuendamiseks nende põhi- või üürimata lisaeluruumides. Laenustruktuuriga nähakse ette 75 % intressivaba rahastamine rahastust „Upgrade My Home“ ja 25 % rahastamine osalevatelt pankadelt turuintressimääradega. Abikõlblikud kulud hõlmavad näiteks järgmisi sekkumisi:
a.Soojusisolatsioon (sisemine/väline).
b.Haljaskatuse paigaldamine.
c.Energiatõhusate aknaraamide ja klaaspaneelide asendamine.
d.Päikese-veesoojendi asendamine/paigaldamine.
e.Püsivate väliste varjumissüsteemide paigaldamine.
f.Kütte- ja jahutussüsteemide asendamine/paigaldamine (toodetud fossiilkütus ei ole toetuskõlblik), kasutades taastuvaid energiaallikaid või suure tõhususega koostootmissüsteeme (nt elektrilised soojuspumbad, vaheldi kliimaseadmed, mis kuuluvad energiaklassi A+ või kõrgemasse energiaklassi).
g.Termostaatiliste reguleerimissüsteemide paigaldamine.
h.Taastuvatest energiaallikatest toodetud energiasalvestussüsteemide (akude) paigaldamine.
i.Fotogalvaaniliste jaamade, väikeste tuuleturbiinide ja muude taastuvate energiaallikate paigaldamine.
j.Tehniliste konsultantide või inseneride paigaldustööd/teenused.
Rahastusse „Upgrade My Home“ investeerimise rakendamiseks allkirjastavad Kreeka ja Kreeka Arengupank rakenduskokkuleppe. Rakenduskokkulepe sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu „Upgrade My Home“ otsustusprotsessi kirjeldus. Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.
2.Finantstoodete põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.
c.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri ja finantsvahendajate tasude struktuur ning nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.
4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
5.Kreeka Arengupank allkirjastab finantsvahendajatega rahastamislepingud kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse rakenduskokkuleppe lisas. Rahastamislepingute põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas järgmist:
·Lõpliku otsuse laenude emiteerimise kohta teevad finantsvahendajad valitsusest sõltumatult kooskõlas oma põhimõtete ja menetlustega.
·Finantsvahendajate kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud investeerimispoliitika nõuetega.
·Järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollinõuded finantsvahendajatele, sealhulgas:
oFinantsvahendajate järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kaasatud investeeringute kohta.
oSelliste finantsvahendajate menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
oKohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduskokkuleppes sätestatud nõuetele, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.
oKohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas finantsvahendajate auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse järgmist: i) et kontrollisüsteemid on tõhusad, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine; ii) kliimaeesmärgi nõuete täitmine; ning iii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatavate lepingute tingimuste täitmist.
6.Nõuded rakenduspartneri tehtavatele kliimainvesteeringutele: vähemalt 120 miljonit eurot taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringust rahastusse „Upgrade My Home“ aitab kaasa kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisaga.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
B.4.
Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“ (Meie kodu ajakohastamine) (16401)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
374
|
2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“
|
Eesmärk
|
„Upgrade My Home“ – Kreeka Arengupanga ja rahandusministeeriumi vaheline rakendusleping
|
Rakenduskokkuleppe jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Rakenduskokkuleppe jõustumine.
|
|
375
|
2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“
|
Siht
|
„Upgrade My Home“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 50 %
|
|
Protsent (%)
|
0 %
|
50 %
|
4. kv
|
2025
|
Finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
Kreeka Arengupank koostab taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat kasutades aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult selle rahastamise osakaalu, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.
|
|
376
|
2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“
|
Siht
|
„Upgrade My Home“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 100 %
|
|
Protsent (%)
|
50 %
|
100 %
|
2. kv
|
2026
|
Finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse (võttes arvesse haldustasusid).
Vähemalt 40 % sellest rahastamisest aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI lisas esitatud metoodikat.
|
|
377
|
2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“
|
Eesmärk
|
„Upgrade My Home“ – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud
|
Üleviimistunnistus
|
|
|
|
2. kv
|
2026
|
Kreeka kannab rahastu jaoks üle 300 miljonit eurot Kreeka Arengupangale.
|
C. KOMPONENT 1.3. LAADIMINE JA TANKIMINE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava laadimise ja tankimise komponent hõlmab sihipäraseid reforme ja investeeringuid, et suurendada säästvat liikuvust, suurendada majanduskasvu, luua töövõimalusi ja edendada sotsiaalset vastupanuvõimet. Selle komponendi alla kuuluvad meetmed on seotud säästva liikuvuse üleriigilise strateegiaga, toetades seega riikliku energia- ja kliimakava rakendamist. Samuti aitavad nad kaasa keskkonnasäästlikule majandusele üleminekule, toetades ettevõtjaid, kes teevad toiminguid, mis on seotud vähese CO2 heitega majanduse ja kliimamuutustele vastupanu võimega. Komponent hõlmab ka reforme, millega toetatakse e-liikuvuse taristu paigaldamist, ning linna- ja piirkondlike avalike reisijateveoteenuste läbivaatamist. Komponent hõlmab ka investeeringuid, millega toetatakse e-liikuvusega seotud tarnete mahu suurendamist ning busside ja taksode asendamist akutoitega elektrisõidukitega.
See komponent toetab 2020. aasta riigipõhist soovitust 3 ja 2019. aasta riigipõhist soovitust 2 avaliku ja erasektori investeeringute kohta. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
C.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Produc-E Green (meetme ID: 16831)
See investeering koosneb kahest projektist, mille mõlema eesmärk on aidata kaasa vähese CO2 heitega majandusele ja kliimamuutustele vastupanu võimele. Esimese projektiga toetatakse elektromobiilsuse pakkumist ja rohepöörde edendamist, arendades välja rohkem kui kümme tööstusüksust uuenduslike toodete või teenuste jaoks, näiteks elektriautoakude ringlussevõtt toorainete, näiteks liitiumi ja koobalti korduskasutamise teel või elektrisõidukite ja tava- või suure võimsusega laadimispunktide projekteerimise kaudu, ja/või investeeringud, mis on seotud rohepöörde tööstuses kasutatavate materjalide (v.a kaevandamine), seadmete või osade tootmise või töötlemisega, need võivad hõlmata elektriautode, laevade, ahelaplaatide, päikesepaneelide, päikesekütteseadmete, tuuleturbiinide, kaablite, hoonete energiajuhtimissüsteemide, taastuvenergiaprojektide paigaldusseadmete, tõhusamate komponentide, nagu soojuspumbad ja mis tahes liiki seadmete osad, eelkõige sektorites, mis ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS). Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam;
iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Teise projektiga toetatakse esimese CO2 hoidla arendamist Kreekas. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatis on ette nähtud kohalikelt heitetekitajatelt kogutud CO2 pikaajaliseks säilitamiseks (kuni 150 km) ja see jõuab rajatisse torustiku kaudu, samas kui kaugemates kohtades kogutud CO2 saabub laevaga ja siseneb puhverladustamisrajatisse. Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatise võimsus peab esialgu olema üks miljon tonni aastas ja maht vähemalt 25 aastat. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Eelkõige ei kasutata süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatises ärilist naftatootmist või nafta taaskasutamist (teatud nafta või gaasi ammutamine võib olla vajalik ohutuse või tehnilistel põhjustel. Lisaks peab süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine vastama ka nõudele, mille kohaselt ei tohi olla tehnoloogilisi rakendusi ega mis tahes liiki rajatisi ja seadmeid, mis on loodud nafta tõhustatud taaskasutamise ja naftatootmise suurendamiseks. Jälgitakse, et nafta või gaasi võimalik kaevandamine piirduks surve juhtimise ja säilitamiskohtade ohutuse tagamise hädavajalike vajadustega ning et selline kaevandamine toimuks ainult juhul, kui see on CO2 ohutu säilitamise tagamiseks hädavajalik. CO2, koos mis tahes õli või gaasiga, mida võib ekstraheerida, eraldatakse ja suunatakse tagasi püsivasse säilitamiskohta.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Elektrisõidukite laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik (meetme ID: 16281)
Reformiga kehtestatakse põhjalik õigusraamistik elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamiseks ja käitamiseks. See aitab Kreekal saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärki, mille kohaselt peab 2030. aastaks olema elektrisõidukite osakaal siseturul 30 %. Keskkonna- ja energeetikaministeerium võtab 2022. aasta lõpuks vastu vähemalt 300 kohalike omavalitsuste esitatud kava üldkasutatavate elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamiseks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering: Elektromobiilsus (meetme ID: 16924)
Investeering on suunatud e-liikuvusele kooskõlas riikliku energia- ja kliimakava eesmärkidega ning hõlmab järgmist: 1) avalike laadimispunktide rajamise toetamine peamistes linna- ja linnalähipiirkondades ja huvipakkuvates kohtades (nt lennujaamad, kiirteed, sadamad ja parkimisalad); 2) vanemate busside asendamine 220 uue elektribussiga; 3) stiimulid vanemate taksode asendamiseks 1 770 akutoitel elektrisõidukiga;
4) bussiettevõtjate avaliku teenindamise kohustusi käsitlevate õigusaktide reform kooskõlas kehtiva ELi acquis’ga, mis võimaldab väljaspool Ateenat ja Thessaloníkit asuvatel bussiettevõtjatel kindlalt investeerida elektrisõidukitesse; ning 5) teostatavusuuringu tegemine, et luua e-transpordi amet, mis tagab asjakohase planeerimise ja koordineerimise transpordi- ja energiainfrastruktuuride, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning muude teadus- ja erasektori sidusrühmade vahel. Investeerimiskomponent, mis asendab vanu busse ja sõidukeid, peab vastama DNSH-põhimõttele (2021/C58/01), pöörates erilist tähelepanu vanade sõidukite/busside lammutamisele, mida teeb volitatud töötlemisettevõte vastavalt kasutuselt kõrvaldatud sõidukeid käsitlevale direktiivile (2000/53/EÜ). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
C.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Põhireform 3: Elektrisõidukite laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
42
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16281_EV laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik
|
Eesmärk
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – õigusraamistiku jõustumine
|
Vastuvõetud ministrite otsuste jõustumine.
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Kõigi ministri otsuste jõustumine, mis on sätestatud seaduses 4710/2020 ja millele on alla kirjutanud keskkonna- ja energeetikaminister; Infrastruktuuri- ja transpordiminister, siseminister ja rahandusminister, kes korraldab elektrisõidukite turgu, keskendudes laadimisteenuste turule ning pakkudes maksupõhiseid stiimuleid elektrisõidukite ostmiseks ja elektrisõidukite laadimistaristu paigaldamiseks.
|
|
43
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16281_EV laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik
|
Siht
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – kinnitatud kohalikud kavad
|
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi vastuvõetud kavade arv
|
0
|
300
|
4. kv
|
2022
|
Keskkonna- ja energeetikaministeerium võtab vastu vähemalt 300 kohalike omavalitsuste esitatud kava üldkasutatavate elektrisõidukite laadimispunktide paigaldamiseks.
|
Grupp 4: E-liikuvus
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
Produc-E Green (ID: 16831)
●
Elektromobiilsus (ID: 16924)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
44
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Ühistransport – avaliku teenindamise kohustuse turu reguleerimise jõustumine (bussid)
|
Muudetud õigusraamistiku jõustumine.
|
|
|
|
4. kv
|
2021
|
Tugevdada turu reguleerimist, jõustades avaliku linna- ja piirkondliku reisijateveo teenuste läbivaadatud õigusraamistiku (kooskõlas ELi lepinguga nr 1370/2007). Muudetud raamistik: a) tagada pidev reisijate ühistranspordi pakkumine linnas ja piirkonnas (regulaarne ja fikseeritud marsruut); b) teostada järelevalvet seonduvate transpordivõrkude kavandamise, korralduse ja toimimise üle; c) tagada ühistranspordi kõrge kvaliteet võimalikult väikeste kuludega; d) reguleerida ainuõiguste andmise protsessi avalike piirkondlike ja linnaliinide (regulaarsed ja fikseeritud liinid) käitamiseks; ning e) reguleerida eespool nimetatud teenuste osutamise eest makstava hüvitise suurust. Lisaks kehtestatakse seadusega üldised kriteeriumid reisijateveoteenuste hankimiseks tulevikus. Vastavad piirkonnad ja piirkondlikud üksused kehtestavad üksikasjalikud piirkonnapõhised kriteeriumid, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse piirkonnapõhiseid transpordivajadusi, ning täpsustavad vastavalt hankemenetlust.
|
|
45
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Ühistransport – avaliku teenindamise kohustuse uue tururegulatsiooni rakendamine (bussid)
|
Läbivaadatud õigusraamistikuga seotud teiseste õigusaktide jõustumine.
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Muudetud õigusraamistikus osutatud teiseste õigusaktide jõustumine, et tugevdada avalike linna- ja piirkondlike reisijateveoteenuste turu reguleerimist.
|
|
46
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
Tööstusüksused – programmi käivitamine
|
Ministrite otsuste jõustumine.
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Tööstusüksuste valiku programmi käivitamine ning keskkonna- ja energeetikaministeeriumi asjakohase ministri otsuse (asjakohaste ministrite otsuste) jõustumine, milles sätestatakse:
- Valikuprotsess vähese CO2 heitega majanduse ja kliimamuutustele vastupanuvõime tagamiseks;
- Rakendusmehhanism on kindlaks määratud;
- Sertifitseerimismehhanism(id), millega kinnitatakse, et kliimamuutustega seotud eesmärk on saavutatud (sh vajaduse korral võimalike parandusmeetmete üksikasjad; ning
- Kronoloogia.
Valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
|
|
47
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – programmide käivitamine
|
Ministrite otsuste jõustumine.
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Programmi käivitamine rohkem kui 8 000 üldkasutatava elektrisõidukite laadimispunkti valimiseks linnade strateegilistes linna- ja linnalähipiirkondades ning huvipunktides („Elektromobiilsus“) ning keskkonna- ja energeetikaministeeriumi asjakohase ministri otsuse (asjakohaste ministrite otsuste) jõustumine, milles sätestatakse:
- Valikuprotsess;
- Rakendusmehhanism on kindlaks määratud;
- Sertifitseerimismehhanism(id), millega kinnitatakse, et kliimamuutustega seotud eesmärk on saavutatud (sh vajaduse korral võimalike parandusmeetmete üksikasjad; ning
- Kronoloogia.
|
|
48
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Säästev transport – teostatavusuuring
|
Jõustub ministrite ühisotsus, millega võetakse vastu e-liikuvuse ameti teostatavusuuring.
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Jõustub ministrite ühisotsus, millega võetakse vastu teostatavusuuring elektritranspordi ameti loomiseks, mis tagab asjakohase planeerimise ja koordineerimise transpordi- ja energiataristute, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel ning edendab seoseid e-tarneahela, sealhulgas akude ja taastuvate energiaallikate tootjate, ning teadus- ja innovatsioonibaasi vahel.
|
|
49
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – taotlused heaks kiidetud
|
Taotluse heakskiitmine infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi poolt
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Taristu- ja transpordiministeerium kiidab heaks vähemalt 4 500 laadimispunkti paigaldamise taotlused, mis on esitatud 300 000 kW ülesseatud võimsusega laadimispunktide paigaldamiseks.
|
|
50
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
Tööstusüksused – valitud äriühingud
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi heakskiit taotlustele
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi heakskiit rohkem kui kümne tööstusüksuse (edaspidi „E-Green“) kohta esitatud taotlustele.
Taotlused valitakse välja vastavalt valiku-/kõlblikkuskriteeriumidele ja nendega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
|
|
51
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine – säilitamisluba
|
Säilitamisloa väljaandmine ja aruandlussüsteemi kehtestamine.
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Säilitamisloa väljastab kinnitatud käitajale süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise eest vastutav ministeerium. Taotleja esitab keskkonna- ja energeetikaministeeriumile täieliku taotluse, mis sisaldab kõiki asjakohaseid uuringuid ja keskkonnamõju hindamise uuringut. Luua aruandlussüsteem säilitatud CO2 iga-aastaseks aruandluseks ja kinnitada, et naftat ei kaevandata, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik surve juhtimiseks ja säilitamiskohtade ohutuse tagamiseks, ning et kõik vältimatult toodetud CO2 protsessid eraldatakse ja suunatakse tagasi püsivasse säilitamiskohta.
Sekkumine viiakse läbi kooskõlas DNSH-põhimõttega (2021/C58/01) esitatud valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse nõudele, et ei tohi olla tehnoloogilisi rakendusi, ei tohi olla ühtegi liiki rajatisi ega seadmeid, mis on ette nähtud naftakasutuse tõhustamiseks ja naftatootmise suurendamiseks. Hoolt kantakse selle eest, et nafta või gaasi võimalik ammutamine piirduks surve juhtimise ja säilitamiskohtade ohutuse tagamise hädavajalike vajadustega ning et selline kaevandamine toimuks ainult juhul, kui see on CO2 ohutu säilitamise tagamiseks hädavajalik. CO2, mis tahes õli või gaasiga, mida võib ekstraheerida, eraldatakse ja suunatakse tagasi püsivasse säilitamiskohta.
|
|
45a
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine –
16924_Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Ühistransport – bussiettevõtjate hankemenetluste algatamine, avaldades asjakohased konkursikutsed kõigile piirkondadele
|
Algatatud hankemenetlused – kõigi piirkondade jaoks asjakohaste konkursikutsete avaldamise kaudu.
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Pärast regulaarsete pikamaa- ja linnaliinide bussivõrgu kindlaksmääramist algatatakse kõigi piirkondade hankemenetlus järk-järgult, avaldades kõigile piirkondadele asjakohased konkursikutsed, mille viimane konkursikutse avaldatakse 2024. aasta lõpuks.
|
|
52
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_Elektromobiilsus
|
Siht
|
Bussid ja taksod – asendamine elektriliste bussidega
|
|
Vanade taksode ja busside arv, mis on lammutatud volitatud töötlemiskojas ja asendatud akutoitega elektrisõidukite või elektribussidega
|
0
|
1 990
|
4. kv
|
2025
|
a) 1 770 vana takso asendamine 1 770 uue akutoitega elektrisõidukiga ja b) 220 vana bussi asendamine 220 uue elektribussiga (163 elektribussi peavad asuma Ateenas ja 57 elektribussi Thessaloníkis), kus vanemate sõidukite/busside lammutamine toimub vastavalt kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivile (2000/53/EÜ).
|
|
53
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
CCS – välja antud käitamissertifikaat
|
Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise toimingu sertifikaadi väljaandmine.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tööde lõpuleviimine vastavalt tehnilisele kirjeldusele ja pärast edukat katsetamist
|
|
54
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
Tööstusüksused –
Töötab
|
Lõpuleviimine on tõendatud keskkonna- ja energeetikaministeeriumi aruandega täielikult toimivate tööstusüksuste kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Toetust saanud valitud tööstusüksused peavad täielikult toimima.
|
|
55
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine –
16924_Elektromobiilsus
|
Siht
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – paigaldised on valmis
|
|
Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi kinnitatud installeeritud võimsus (kW)
|
|
300 000
|
4. kv
|
2025
|
Vähemalt 300 000 kW installeeritud võimsuse paigaldamise lõpuleviimine vähemalt 4 500 elektrisõidukite laadimispunkti jaoks linnade strateegilistes linna- ja linnalähipiirkondades ning huvipakkuvates kohtades ja valitud talitlusüksustes.
|
D. KOMPONENT 1.4. RESSURSSIDE SÄÄSTEV KASUTAMINE, KLIIMAMUUTUSTELE VASTUPANU VÕIME JA KESKKONNAKAITSE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada rohelist üleminekut. See hõlmab sihipäraseid reforme ja investeeringuid, et tõhustada looduskeskkonna kaitset ja taastamist, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse kaitset, parandada keskkonnataristut ja suurendada metsaga kaetud ala. Lisaks hõlmab see jäätmekäitlusreformi, mis hõlmab eelkõige riikliku jäätmeameti loomist, et toetada üleminekut ringmajandusele, mis põhineb jäätmetekke vältimisel, jäätmete korduskasutamisel ja ringlussevõtul. Lisaks luuakse sellega riiklik veevaldkonda reguleeriv asutus, et suurendada veerajatiste tegevuse ja investeeringute jätkusuutlikkust. Komponendis sisalduvate reformide ja investeeringute rakendamine suurendab loodusvarade kasutamise tõhusust ning edendab kaitset keskkonnariskide ja -mõjude eest nii ühiskonnale kui ka majandusele. Komponent hõlmab ka investeeringuid joogivee ja kanalisatsiooniga varustamise parandamiseks ning kliimamuutustest tulenevate keskkonnaprobleemide ennetamiseks ja leevendamiseks.
See komponent toetab 2020. aasta riigipõhist soovitust 3 ja 2019. aasta riigipõhist soovitust 2 avaliku ja erasektori investeeringute kohta. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
D.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed (meetme ID: 16849)
Sellel investeeringul on kolm osa. Esiteks 5 700 hektari kahjustatud metsaökosüsteemide taastamine Kreekas pühakute istutamise teel. Projekt hõlmab nii taasmetsastamise uuringuid kui ka nende rakendamist. Lisaks hõlmab investeering nelja avalik-õigusliku metsapuukooli (Ambrosias, Lagada, Organis and Aliartos) ajakohastamist ning kõigi riikliku taasmetsastamiskava katseprojektis ette nähtud meetmete rakendamist. Teiseks hõlmavad investeeringud osana programmidest „NERO“ tulekahjude vältimise meetmeid, sealhulgas metsa ja metsamaa puhastamist ning metsateede võrgu ja olemasolevate tuletõrjetsoonide hooldamist, segatuletsoonide loomist, sealhulgas puude ja põõsaste raiet, puhastus- ja lõikamistöid ning istutamisrajatisi. Kolmandaks hõlmab investeering meetmeid, mis on seotud erosiooni- ja üleujutustevastase kaitsega Evrose ja Rhodope piirkonnas, samuti metsatulekahjudest ja üleujutustest mõjutatud piirkondades kogu Kreekas. Eesmärgis kirjeldatud eri meetmetega hõlmatavad territooriumid (hektarites) võivad kattuda. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud (meetme ID: 16846)
Investeeringu eesmärk on vähendada reovee puhastamisest tulenevat loodus- ja inimtegevusest tingitud saastet, ehitades uut taristut ja ajakohastades olemasolevat taristut. See koosneb kolmest allprojektist: a) 37 uue kanalisatsioonivõrgu taristu ja reoveepuhasti ehitamine, b) 11 reoveepuhasti ajakohastamine, laiendamine ja moderniseerimine ning puhastatud vee korduskasutamine ning c) 16 reoveepuhastite reoveesetete käitlemise taristu ehitamine.
11 reoveepuhasti ajakohastamise ja moderniseerimisega seotud investeeringu osa peab vastama nõudele, mille kohaselt peab eesliini-otsa reoveesüsteemi uuendamine vähendama keskmist energiatarbimist vähemalt 10 % võrra, mis saavutatakse üksnes energiatõhususe meetmetega, mitte materjalimuutuse või koormuse muutusega. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid asjakohaseid hindamisi, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Investeeringud riiklikku niisutusvõrgustikku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu (meetme ID: 16285)
Investeering on terviklik programm riikliku põllumajanduse keskkonna-, maaparandus- ja tervendamisraamistiku ajakohastamiseks ja moderniseerimiseks. Nende investeeringutega tugevdatakse põllumajandussektori vastupanuvõimet ja konkurentsivõimet, suurendatakse veega varustatust ja selle kvaliteeti, ratsionaliseeritakse veetarbimist, leevendatakse sooldumise ja kõrbestumise ohtu ning käsitletakse bioloogilise mitmekesisuse ja looduslike elupaikade säilitamist ja kaitset. See meede hõlmab ka kollektiivsete niisutusvõrgustike institutsioonilise, organisatsioonilise ja tegevusraamistiku reformi. Meetme kohaselt peavad kõik tööd vastama järgmistele põhimõtetele: i) rakendatakse kõiki tehniliselt teostatavaid ja ökoloogiliselt asjakohaseid kliimamuutustega kohanemise meetmeid, samuti leevendatakse vajaduse korral võimalikku kahjulikku mõju veele ning asjaomastele elupaikadele ja liikidele; ii) vastehitatud tammi puhul tagada, et see ei põhjusta asjaomaste ja ühendatud veekogude seisundi halvenemist ega ohusta nende hea seisundi saavutamist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Iga alainvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õigusele, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal. Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid asjakohaseid hindamisi, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Joogiveevarustuse ja -säästu taristud (meetme ID: 16850)
Investeeringu eesmärk on parandada joogivee kättesaadavust ja kvaliteeti ning vähendada veetaristuga seotud lekke- ja rahvaterviseriske. Investeering koosneb kolmest allprojektist. a) uute veevarustustaristute ehitamine vähemalt seitsmes piirkonnas ja vähemalt kolmes magestamistehases, b) kaugjuhtimissüsteemide rajamine veevarustusvõrkudes lekete avastamiseks ja c) digitaalsete hüdromeetrite hankimine. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist ning direktiivi 2000/60/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ kohaseid asjakohaseid hindamisi, sealhulgas nõutavate leevendusmeetmete rakendamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Lennuvahendid kriisiohje jaoks (meetme ID: 16911)
Investeering hõlmab ostetud lennuvahendite tarnimist ja kodanikukaitseks kasutatavate olemasolevate õhusõidukite ajakohastamist, nagu meditsiiniliseks kasutamiseks mõeldud helikopterid, hädaabitaristu transport ja kasutuselevõtt, droonid õhuseireks ja tuletõrjeks kasutatavad õhusõidukid. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Eelkõige peavad kõik eriotstarbelised õhusõidukid olema tipptasemel varad. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Metsatulekahjude kustutamise, ennetamise ja sellele reageerimise seadmed (meetme ID: 16912)
Investeering hõlmab ostetud tuletõrjemootorite ja muude päästesõidukite (sealhulgas sõidukeid ja tankereid vedava personali ja varustuse) kohaletoimetamist; sõidukite tarnimine kodanikukaitse peasekretariaadile, piirkondlikele/kohalikele kodanikukaitse operatsioonide keskustele ja vabatahtlike organisatsioonidele; kokkupandavad transporditavad sillad. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui jätkusuutliku majanduskasvu liikumapanev jõud (meetme ID: 16851)
Investeering koosneb järgmisest: bioloogilise mitmekesisuse kaitse projektid, riikliku teede- ja matkaradade võrgustiku loomine, terrasside taastamine, Alonissose mereuuringute keskuse ja kaitsealade haldamise üksuste hoonete renoveerimine ja ajakohastamine, riikliku loodusajaloomuuseumi ja Kreeta looduspärandi muuseumi ajakohastamine, Kreeka looduspärandi kollektsioonide digiteerimine, Kreeka loodusega seotud toodete identiteedi loomine, ühtsete seireprotokollide ja vastava operatiivsüsteemi loomine ning horisontaalne patrullimissüsteemi kava Kreeka kaitsealade jaoks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Infrastruktuur – strateegilise riikliku katastroofiohu juhtimise loomine (meetme ID: 16909)
Investeeringud hõlmavad kodanikukaitse peasekretariaadi hoonete digiseadmete ajakohastamist ja tarnimist ning mobiilsete haldus- ja kohapealsete juhtimiskeskuste, näiteks õhuseire- ja telekommunikatsiooniseadmete arendamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Seire- ja juhtimissüsteem (meetme ID: 16910)
Investeering seisneb kodanikukaitse peasekretariaadi digitaristu, näiteks GPSi seiresüsteemi, varajase hoiatamise süsteemi, tulekahju avastamise ja kustutamise süsteemide ning hädaolukorra sidejaamade varustamises. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu (meetme ID: 16283)
13 piirkondliku kodanikukaitsekeskuse ehitamine avaliku ja erasektori partnerluse kaudu. Investeeringu eesmärk on tagada õigeaegne ja tõhus riskide ja kriiside ohjamine piirkondlikul tasandil. Uued hooned peavad vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks (meetme ID: 16772)
See reform hõlmab kehtivate jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide läbivaatamist, et võimaldada üleminekut ringmajandusele. Eelkõige kehtestatakse reformiga stiimulid omavalitsustele, et saavutada suurem ringlussevõtu määr, jõustada 2022. aasta lõpuks biojäätmete ning metalli, paberi, klaasi ja plasti liigiti kogumine, laiendada tootjavastutuse süsteemi, ajakohastada ringlussevõtu sorteerimisrajatiste toimimist ja lihtsustada roheliste punktidega seotud õigusakte. Reformi eesmärk on toetada eesmärkide saavutamist, milleks on suurendada tahkete olmejäätmete korduskasutamise ja ringlussevõtu määra 60 %-ni ning vähendada 2030. aastaks prügilasse ladestamise määra 10 %-ni. Kõnealuse reformi raames asutatav riiklik jäätmeid reguleeriv asutus vastutab muu hulgas hinnakujunduspoliitika usaldusväärsuse tagamise, jäätmekäitluse rakendamise järelevalve eest kogu riigis ning piirkondlike ja kohalike jäätmekäitlusettevõtete nõuetekohase toimimise järelevalve eest. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Uue vett ja reovett reguleeriva asutuse loomine (meetme ID: 16979)
Reformiga luuakse üks asutus – riiklik veevaldkonda reguleeriv asutus (NWRA), mis vastutab keskkonna- ja energeetikaministeeriumi kavandatud veevarude ratsionaalse majandamise poliitika rakendamise eest. Uus asutus tugevdab institutsioonilist raamistikku ja teostab sektori üle järelevalvet, sealhulgas ratsionaliseerib veetariifipoliitikat kooskõlas põhimõttega „saastaja maksab“ ja tagab Kreekas veevarustusteenuste jätkusuutlikkuse. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsember 2023.
Investeering: Ehitiste seismilisuse eelkontroll (meetme ID: 16983)
Investeering hõlmab riigi mitmesuguste kriitilise tähtsusega hoonete (sealhulgas haridushooned, haiglad ja tervishoiukeskused, politseiosakonnad, tuletõrjejaamad) maavärinaohu hindamist, et hinnata nende vastupanuvõimet maavärinas. Seda tehakse tsiviilinsener-audiitorite tehtava kiire visuaalkontrolli (RVI) kaudu. Töötatakse välja täiendav veebipõhine süsteem hoone põhiandmete registreerimiseks maavärinaeelse RVI pilvandmehoidlasse. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.
D.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Põhireform 4: Jäätmekäitlus ja veereform ressursside säästvaks kasutamiseks
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
56
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks
|
Eesmärk
|
Jäätmekäitlusseaduse jõustumine
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Ringlussevõttu ja prügilasse ladestamist käsitleva seaduse jõustumine, samuti stiimulid omavalitsustele, et saavutada suur korduskasutamise ja ringlussevõtu määr ning prügilamaksu rakendamine. Prügilamaksu kohaldatakse alates 2022. aasta esimesest kvartalist ja tasusid tõstetakse järk-järgult, kuni need jõuavad 2024. aasta kolmandaks kvartaliks prügilamaksu ülempiirini.
|
|
57
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks
|
Eesmärk
|
Jäätmekäitlust reguleeriva õigusakti jõustumine
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Seaduse jõustumine, et:
-luua riiklik jäätmejärelevalveamet, selle tegevus ja ülesanded;
-Piirkondlike ja kohalike jäätmekäitlusasutuste reform (FOSDA); ning
-Võtta kasutusele usaldusväärne kuluarvestuse ja hinnakujunduse poliitika, mis on kooskõlas põhimõttega „maksa nii, nagu te viskate“ ja põhimõttega „saastaja maksab“.
|
|
58
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16979_Uue vee- ja reoveevaldkonda reguleeriva asutuse loomine
|
Eesmärk
|
Veevaldkonda reguleeriva õigusakti jõustumine
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Uue vee- ja reoveeameti loomist ja tegevust käsitleva seaduse jõustumine.
|
|
59
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks
|
Eesmärk
|
Jäätmekäitlust reguleeriva asutuse loomine ja toimimine
|
Ühise ministrite otsuse ning kõigi ameti loomiseks vajalike haldus- ja seadusandlike meetmete jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Uues jäätmeid reguleerivas riiklikus asutuses on töötajad ja ruumid.
|
|
59a
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks
|
Eesmärk
|
Tahkeid jäätmeid käitlevate asutuste sertifitseerimine reguleeriva asutuse poolt
|
Tahkeid jäätmeid käitlevate asutuste sertifitseerimine reguleeriva asutuse poolt
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Jäätme-, energia- ja veevaldkonda reguleeriv asutus (RAAEY) esitab aruande, milles tõendatakse, et FODSAd vastavad nende hindamiseks kehtestatud kriteeriumidele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.
|
|
60
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16979_Uue vee- ja reoveevaldkonda reguleeriva asutuse loomine
|
Eesmärk
|
Veemajanduse reguleeriva asutuse loomine ja toimimine
|
Ühise ministrite otsuse ning kõigi ameti loomiseks vajalike haldus- ja seadusandlike meetmete jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Uuel riiklikul vee- ja reoveeametil on töötajad ja ruumid.
|
Grupp 5: Riiklik metsauuenduskava ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed (ID: 16849)
●
Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui jätkusuutliku majanduskasvu liikumapanev jõud (ID: 16851)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
61
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed
|
Eesmärk
|
Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – lepingud 1
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta Antinero I ja II programmi raames, mille eesmärk on ajakohastada 37 500 hektarit kahjustatud metsaökosüsteeme, sealhulgas metsa ja metsamaa raiet ning hooldada metsateede võrgustikku ja olemasolevaid tulekahjupiirkondi.
|
|
62
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed
|
Eesmärk
|
Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – lepingud 2
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta:
1. 5 700 ha kahjustatud metsaökosüsteemide taastamine Kreekas istutamise teel, kasutades vähemalt 50 % kohalikest liikidest; ning
2. Nelja metsapuukooli ajakohastamine ja ajakohastamine; ning
3. Riikliku taasmetsastamiskava katseline rakendamine; ning
4. Erosiooni- ja üleujutusvastased meetmed Evroses ja Rhodopesis hõlmavad kokku 5 000 hektarit erosioonivastaseid töid ja 175 000 m² üleujutuste eest kaitsvaid töid.
|
|
63
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed
|
Eesmärk
|
Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – tööde lõpuleviimine
|
Keskkonnaministeeriumi kinnitus projektide lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõikide tööde lõpuleviimine:
– 5 700 ha kahjustatud metsaökosüsteemide taastamine Kreekas istutamise teel, kasutades vähemalt 50 % kohalikest liikidest. (Taasmetsastamine – esimene allprojekt).
– nelja metsapuukooli ajakohastamine ja ajakohastamine;
– riikliku taasmetsastamiskava katseline rakendamine
– Antinero I, II, III ja IV (suurendamine 108 700 hektari võrra seoses kahjustatud ökosüsteemide ajakohastamisega metsa ja metsamaa puhastamise kaudu, metsateede ja olemasolevate tuleohutustsoonide hooldamisega lisaks segatuletsoonide loomisele). Nende programmide kogueelarve meetme kestuse ajal on vähemalt 411 300 000 eurot.
– Erosiooni- ja üleujutusvastased meetmed Evroses ja Rhodopesis hõlmavad kokku 5 000 hektarit erosioonivastaseid töid ja 175 000 m² üleujutuste eest kaitsvaid töid. Täiendavad taastamistööd hõlmavad kogu Kreekas erosiooni- ja üleujutuste vastaseid meetmeid, mis hõlmavad 1 221 ha erosioonivastaseid töid ja 226 437 m² üleujutuskaitsetöid.
|
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
64
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16851_Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui jätkusuutliku majanduskasvu liikumapanev jõud
|
Eesmärk
|
Bioloogiline mitmekesisus – lõpuleviimine
|
Keskkonnaministeeriumi tõend kõigi allprojektide lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi bioloogilise mitmekesisuse kaitse allprojektide lõpuleviimine: riikliku teede ja matkaradade võrgustiku loomine, elurikkuse kaitsega seotud terrasside taastamine, Alonissose mereuuringute keskuse ja kaitsealade haldamise üksuste hoonete renoveerimine ja ajakohastamine, riikliku loodusajaloomuuseumi ja Kreeta loodusajaloo muuseumi ajakohastamine, Kreeka looduspärandi kollektsioonide digiteerimine, Kreeka loodusega seotud toodete identiteedi loomine, ühtsete seireprotokollide ja vastava tegevussüsteemi kehtestamine ning horisontaalne patrullisüsteemi kava Kreeka kõigi kaitsealade jaoks.
|
Grupp 6: Reovesi & veetaristu, vee säästmine
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud (ID: 16846)
●
Joogiveevarustuse ja -säästu taristud (ID: 16850)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
66
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud
|
Eesmärk
|
Veetaristu taotluste heakskiitmine
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi heakskiidetud taotlused
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Projektikonkursi väljakuulutamine veetaristu projektide jaoks, et lisada järgmised nõuded: i) uute süsteemide puhul, mille taristu lekkeindeks (ILI) on kuni 1,5; ii) renoveerimistegevuse puhul, et vähendada lekkeid rohkem kui 20 % või vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 %, ning iii) magestamistehaste puhul, mis ühendatakse taastuvate energiaallikatega ja mille keskmine energiatarbimine on kuni 0,5 kWh.
|
|
68
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud
|
Eesmärk
|
Teade reoveeprojektide lepingu sõlmimise kohta
|
Teade kõigi lepingute sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Reovee ja reoveesetete käitlemise projektide lepingu sõlmimisest teatamine:
1. Kanalisatsioonivõrgu infrastruktuur ja reoveepuhastusjaamad.
2. Reoveepuhastite ajakohastamine, laiendamine ja moderniseerimine ning puhastatud vee taaskasutamine.
3. Reoveepuhastite reoveesetete käitlemise taristu rakendamine.
|
|
71
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud
|
Eesmärk
|
50 % veeinfrastruktuuride lõpuleviimine
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi sertifitseeritud sõltumatu inseneri aruanne
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Vee säästmise meetmete lõpuleviimine 50 % majapidamiste puhul ja veevarustusprojektidega seotud tööde elluviimine 50 % ulatuses.
|
|
72
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud
|
Eesmärk
|
50 % reoveetööde lõpuleviimine
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Viia lõpule 50 % asulareovee ja reoveesetete käitlemise taristute tööde maksumusest.
|
|
73
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud
|
Eesmärk
|
Asulareovee ja reoveesetete käitlemise taristute lõpuleviimine
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi asulareovee ja reoveesetete käitlemise projektide lõpuleviimine:
1. Kanalisatsioonivõrgu infrastruktuur ja reoveepuhastusjaamad;
2. Reoveepuhastite ajakohastamine, laiendamine ja moderniseerimine ning puhastatud vee taaskasutamine; ning
3. Reoveepuhastite reoveesetete käitlemise taristu rakendamine.
|
|
74
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud
|
Eesmärk
|
Veeinfrastruktuuride väljakujundamine
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi poolt sertifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi projektide lõpuleviimine, sealhulgas:
1: Veevarustuse infrastruktuurid seitsmes piirkonnas
2: Kolm magestamisettevõtet
3: Telemeetria – kaugjuhtimisprojektid lekete avastamiseks veevarustusvõrkudes
4: Digitaalsete veearvestite hankimine
5: Vee säästmise meetmed vähemalt 45 000 kodumajapidamises ja 10 000 ettevõttes
|
Grupp 7: Kodanikukaitse projektid
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
Lennuvahendid kriisiohje jaoks (ID: 16911)
●
Uuendusliku järelevalve- ja juhtimissüsteemi väljatöötamine (ID: 16910)
●
Strateegilise riikliku katastroofiohu juhtimise loomine (ID: 16909)
●
Metsatulekahjude kustutamise, ennetamise ja neile reageerimise seadmed (ID: 16912)
●
Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu (ID: 16283)
·Ehitiste seismilisuse eelkontroll (ID: 16983)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
77
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16283_Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu
|
Eesmärk
|
13 piirkondlikku keskust käsitlev pakkumus
|
Hanketeate avaldamine
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Hanketeade 13 piirkondliku kodanikukaitsekeskuse ehitamiseks.
|
|
78
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16910_Seire- ja juhtimissüsteem
|
Eesmärk
|
GPSi leping
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Teade lepingu sõlmimise kohta seoses GPSi seiresüsteemi ja varajase hoiatamise süsteemiga.
|
|
79
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16911_Lennuvahendid kriisiohje jaoks
|
Eesmärk
|
Kahe keskmise suurusega tuletõrjehelikopteri ostmine
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Teade lepingu sõlmimise kohta kahe keskmise suurusega tuletõrjehelikopteri ostmiseks kodanikukaitse ja tuletõrjevajaduste rahuldamiseks.
|
|
80
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16283_Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu
|
Siht
|
13 hoone valmimine
|
|
Pärast ehitustööde lõpetamist kasutusele võetud piirkondlike kodanikukaitsekeskuste arv
|
0
|
13
|
4. kv
|
2025
|
13 piirkondliku kodanikukaitsekeskuse ehitamine ja töölerakendamine.
|
|
81
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16910_Seire- ja juhtimissüsteem
|
Eesmärk
|
Kodanikukaitse järelevalve- ja juhtimissüsteemi lõpuleviimine
|
Täitmine on kinnitatud siseministeeriumi aruandega
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste meetmete lõpuleviimine:
1.Kreeka tuletõrjeteenistuse kasutatav GPSi seiresüsteem, samuti piirkondliku kodanikukaitse operatsioonide keskuse sõidukid (projektimasinad jne). Kreeka tuletõrjeteenistuse teabesüsteemi „kaasamine“ laiendamine;
2.Varajase hoiatamise süsteem;
3.Tulekahju avastamis- ja tulekustutussüsteemid;
4.Hädaolukorra sidejaamad ja huvipakkuvate piirkondade kliimaandmete edastamine; ning
5.Traadita sidevõrk.
|
|
82
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16911_Lennuvahendid kriisiohje jaoks
|
Eesmärk
|
Kriisiohje lennuvahendite projekti lõpuleviimine
|
Täitmine on kinnitatud siseministeeriumi aruandega
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste meetmete lõpuleviimine:
1.Meditsiinis kasutatavate 2 keskmise suurusega tarbekopterite tarnimine;
2.Mehitamata õhusõidukite tarnimine – mehitamata õhusõidukid (droonid) õhuseireks;
3.Ajakohastamine – 7 Canadair CL415 moderniseerimine;
4.Kahe keskmise suurusega tuletõrjekopteri tarnimine;
5.1 helikopteri tarnimine nõukogu peasekretariaadi intsidentide haldamise üksuse transpordiks;
6.11 amfiibõhutraktoriga tuletõrjelennuki tarnimine saarekomplekside jaoks; ning
7.Ajakohastamine – kahe (2) Super Puma moderniseerimine.
|
|
83
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16912_Metsatuletõrje-, ennetus- ja reageerimisseadmed
|
Eesmärk
|
Metsavõitlusseadmete väljaehitamine
|
Täitmine on kinnitatud siseministeeriumi aruandega
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste meetmete lõpuleviimine:
1.Tuletõrjemasinate ja muude reageerimisvahendite tarnimine;
2.Sõidukite tarnimine nõukogu peasekretariaadile, piirkondlikele/kohalikele kodanikukaitse operatsioonide keskustele ja vabatahtlike organisatsioonidele; ning
3.Kokkupressitavate transporditavate sildade tarnimine.
|
|
84
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16909_Infrastruktuur – Riikliku katastroofiohu strateegilise juhtimise loomine
|
Eesmärk
|
Riikliku katastroofiohu juhtimise lõpuleviimine
|
Täitmine on kinnitatud siseministeeriumi aruandega
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste meetmete lõpuleviimine:
1.Riikliku strateegilise katastroofiohu juhtimise keskuse loomine Atlantas ja Faros hoonetes.
1.Telekommunikatsiooniseadmete tarnimine 13 piirkondlikule kodanikukaitse operatsioonide keskusele.
2.Kodanikukaitse ja tuletõrjekoolide uute hoonete ja kontoriseadmete ehitamine.
3.Õhuseire juhtimis- ja juhtimiskeskuse ehitamine.
4.Mobiilsete haldus- ja kohapealsete juhtimiskeskuste pakkumine 13 piirkonnas.
|
|
332
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16983_Hoonete seismilisuse esialgne ülevaatus
|
Eesmärk
|
Esialgsete seismiliste kontrollide lõpuleviimine
|
Täitmist kinnitab kliimakriisi ja kodanikukaitse ministeeriumi aruanne
|
|
|
|
1. kv
|
2025
|
Järgmiste meetmete lõpuleviimine:
1.Töötada välja veebipõhine süsteem hoone põhiandmete registreerimiseks maavärinaeelse RVI pilvandmehoidlasse;
2.2 500 tsiviilinseneri audiitori koolitus
3.21 970 hoone esialgne kiire visuaalne ülevaatus (RVI).
|
E.KOMPONENT 2.1. ÜHENDUMINE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent sisaldab meetmeid, mille eesmärk on edendada ja hõlbustada väga suure läbilaskevõimega võrkude, sealhulgas 5G- ja kiudoptiliste võrkude laialdast kasutuselevõttu kooskõlas ELi 2025. aasta 5G- ja gigabitiühenduvuse eesmärkidega ning väikeste satelliitide kogumi arendamist. Selle komponendi alla kuuluvad investeeringud on seotud kiudoptilise taristu paigaldamisega hoonetesse ning kosmosetehnoloogia ja -rakenduste kasutamisega, arendades väikesatelliitide kogumit, mis toetab turvalisi ühenduvusteenuseid koos mitmeotstarbeliste Maa seire rakendustega. Selle komponendiga hõlmatud reformidega luuakse raamistik, et hõlbustada üleminekut kiirele lairibaühendusele ja üleminekut 5G tehnoloogiale.
Kõigi kavandatud investeeringute ja reformidega lahendatakse probleemid, mis tulenevad suurenevast vajadusest ühenduvuse ning Maa jälgimise ja seire järele. Meetmetega toetatakse riigipõhist soovitust avaliku ja erasektori investeeringute kohta (riigipõhine soovitus nr 3, 2020), milles kutsutakse Kreekat üles keskenduma investeeringute tegemisel digiüleminekule ja eelkõige suure läbilaskevõimega digitaristule. Samuti reageerivad nad tulemuslikult digiüleminekule ja/või sellest tulenevatele väljakutsetele, kuna eeldatakse, et need aitavad märkimisväärselt kaasa ülikiire ühenduvuse parandamisele Kreekas. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
E.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Väikesatelliidid (meetme ID: 16855)
Investeeringud on seotud väikeste satelliitide kogumi arendamisega, mis toetab ühenduvusteenuseid ning Maa seire rakendusi kaardistamise, laevanduse, täppispõllumajanduse, ruumilise planeerimise jm valdkondades. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Üleminek 5G-tehnoloogiale, hõlbustades uuenduslike kaugteenuste arendamist (meetme ID: 16844)
Reformiga luuakse alus üleminekuks 5G-tehnoloogiale. Reformi esimeses etapis keskendutakse reguleeriva ja õigusraamistiku rakendamisele, eelkõige kasutades 25 % mitmest sagedusalast koosneva 5G enampakkumise tulust selleks, et toetada innovatiivset Phaistose fondi, mis investeerib 5G-tooteid ja teenuseid pakkuvatesse ettevõtetesse ja projektidesse. Teine etapp hõlmab 5G-võrkude arendamise edasiste võimaluste ja riskide kindlakstegemist, menetluste ühtlustamist ning konkreetsete majanduslike rakenduste (nt transport) nõuete ja riskide hindamist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2024.
Reform: Üleminek gigabitiühendustele – üleminek gigabiti lairibaühendustele ja gigabiti lairibaühenduse nõudluse suurendamine (meetme ID: 16857)
See reform hõlmab õigusraamistiku jõustumist väga suure läbilaskevõimega võrguühendustele üleminekuks kiudoptika ja kaasnevate seadmete paigaldamisega hoonetesse ning merekaablite paigaldamisega Kreeka saarte puhul, võimaldades gigabiti lairibaühenduste suuremat katvust. Õigusraamistikus määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused ning asjakohased eeskirjad ja menetlused sellise hoonesisese lairibataristu kasutuselevõtuks, mis suudab pakkuda gigabitiühenduvust lõppkasutajatele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.
Investeering: Kiudoptiline taristu hoonetes (meetme ID: 16818)
Investeeringuga edendatakse kiudoptilise taristu paigaldamist elu- ja ärihoonetesse ning lõppkasutajate ühendamist väga suure läbilaskevõimega võrkudega (VHCN) nõudluse subsideerimise (vautšer) kava alusel, millega subsideeritakse a) sisekaablite kulusid ja b) liitumistasusid (lairibateenuste ühekordne püsiühenduse tasu). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
E.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Grupp 8: ühendatus
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
Üleminek 5G-tehnoloogiale, mis hõlbustab uuenduslike kaugteenuste arendamist. (ID: (ID: 16844)
●
Üleminek gigabitiühendustele – üleminek gigabiti lairibaühendustele ja gigabiti lairibaühenduse nõudluse suurendamine (ID: 16857)
●
Kiudoptiline taristu hoonetes (ID: 16818)
●
Väikesatelliidid (ID: 16855)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
85
|
5-2.1. Ühendamine – 16818_Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes
|
Eesmärk
|
Projekti „hoonete kiudoptiline infrastruktuur“ lepingu(te) sõlmimine
|
Lepingu(te) sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Hankelepingu(te) sõlmimine pärast projekti „hoonete kiudoptiline infrastruktuur“ hankemenetluse edukat lõpuleviimist.
Infoühiskonna järelevalveasutus/digitaalse juhtimise ministeerium tagab, et kõik esitatud taotlused vaadatakse läbi, et teha kindlaks, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt konkursikutse nõuetele. Asjaomase töövõtja valimisel jätkab infoühiskonna standardasutus/digitaalse juhtimise ministeerium lepingu sõlmimist, milles määratakse kindlaks lepinguosaliste kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
87
|
5-2.1. Ühendamine – 16855_Väikesatelliidid
|
Eesmärk
|
Projekti „Väikesatelliidid“ lepingu(te) sõlmimine
|
Lepingu(te) sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Lepingu(te) sõlmimine pärast projekti „Väikesatelliidid“ hankemenetluse edukat lõpuleviimist.
|
|
90
|
5-2.1. Ühendamine – 16818_Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes
|
Siht
|
Projekti „Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes“ lõpuleviimine
|
|
Fiber To-The Home (FTTH) kiudoptilise taristuga täielikult ühendatud erahoonete arv
|
0
|
120 000
|
4. kv
|
2025
|
120 000 erahoonet, mis on täielikult ühendatud FTTH kiudoptilise taristuga.
|
|
92
|
Ühendamine – 16855_Väikesatelliidid
|
Eesmärk
|
Väikeste satelliitide projekti lõpuleviimine
|
Orbiidil toimuvad komisjoni aruanded pärast väikeste satelliitide orbiidile saatmist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Katseprojektiga alustatakse rutiinset tegevust ning käivitatakse ja pannakse orbiidile väikeste satelliitide süsteem.
Projekti elluviimist hinnatakse selle tulemuslikkuse alusel (kas väikesed satelliidid toetavad turvalisi telekommunikatsiooniteenuseid koos Maa seire rakendustega kaardistamise, laevanduse, täppispõllumajanduse, ruumilise planeerimise ja muude majandussektorite valdkonnas).
|
|
333
|
5-2.1. Ühendamine – 16844_ üleminek 5G-tehnoloogiale, mis hõlbustab uuenduslike kaugteenuste arendamist
|
Eesmärk
|
5G tehnoloogiareformi jõustumine
|
Reguleeriva ja õigusraamistiku jõustumine
|
|
|
|
3. kv
|
2024
|
Ametlikus väljaandes nr 4727/2020 avaldatud seadusemuudatusel põhinevate teiseste õigusaktide jõustumine, artiklid 92 ja 107 (punktid 61, 62 ja 63), milles määratakse kindlaks 5G spektri eraldamise protsess katseprojektideks Phaistose fondi või/või ülikoolide üksuste kaudu, sealhulgas 5G-võrkude arendamise täiendavate võimaluste ja riskide kindlakstegemise protsess, menetluste ühtlustamine ning konkreetsete majanduslike rakendustega seotud nõuete ja riskide hindamine.
|
|
334
|
16857_Gigabiti lairibaühenduse vahetamine – üleminek gigabiti lairibaühendusele ja gigabiti lairibaühenduse nõudluse suurendamine
|
Eesmärk
|
Switchi ja gigabiti lairibaühenduse reformi jõustumine
|
Õigusraamistiku jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Jõustub õigusraamistik, milles määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused ning asjakohased eeskirjad ja menetlused sellise hoonesisese lairibataristu kasutuselevõtuks, mis suudab pakkuda gigabitiühenduvust lõppkasutajatele.
|
F. KOMPONENT 2.2. MODERNISEERIMINE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava komponendi „Moderniseerimine“ eesmärk on ajakohastada avalikku haldust, parandades selle tegevusmudelit ning tagades kodanikele ja ettevõtjatele kvaliteetsed teenused. Avaliku halduse digitaalse tulemuslikkuse parandamiseks tehtavate jõupingutuste kiirendamine kiirendab selle eesmärgi saavutamist. Reformid ja investeeringute eesmärk: a) avaliku sektori organisatsioonide digiüleminek, sealhulgas arhiivide digiteerimine ja täiustatud digiteenused; b) äriprotsesside parandamine, millele järgneb nüüdisaegsete IT-süsteemide kaasamine; c) süsteemide ja andmete suurem koostalitlusvõime; d) laiaulatuslikud küberjulgeoleku ja andmehalduse strateegiad ja poliitika; ning e) kõrgtasemel tehnoloogiate, nagu pilvandmetöötlus, tehisintellekt ja suurandmed, laialdasem kasutamine.
Komponendi eesmärk on tegeleda avaliku halduse ajakohastamise ja digitaliseerimise probleemiga, ühtlustades ja lihtsustades samal ajal ka selle peamisi protsesse ja menetlusi. See toetab avaliku ja erasektori investeeringuid käsitleva riigipõhise soovituse (riigipõhised soovitused 3/2020 ja 2/2019) elluviimist, parandades avaliku halduse tõhusust ja digiteerimist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
F.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu (meetme ID 16929)
Reformi eesmärk on pakkuda Kreeka kodanikele ja ettevõtjatele kasutajakeskseid teenuseid ning parandada Kreeka avaliku halduse sisemist toimimist. Reform hõlmab halduskoormuse vähendamise keskpika perioodi strateegia rakendamist ja kliendikesksete teenuste loomist avalikus halduses ning riikliku protsessi lihtsustamise programmi rakendamist, sealhulgas riikliku menetlusregistri loomist ning reguleerimise mõju jälgimise vaatluskeskuse ja riikliku menetlusregistri (Mitos) täielikku loomist. Reform hõlmab järgmiste meetmete lihtsustamist/digiteerimist: mõju hindamise protsessid, kodakondsuse taotlemine, füüsilisest isikust ettevõtjate asutamine, kodanike elusündmustega, sealhulgas sünni, surma ja lahutusega seotud menetluste lihtsustamine, juristidega seotud kohtumenetluste lihtsustamine, kohtuotsused, digitaalallkirjad, kohtute väljastatud tunnistused, juhiloa uuendamine ja myfoto.gov.gr toimimine ning dokumentide elektrooniline ringlus avalikus halduses. Peamised reformiprioriteedid hõlmavad ka riigihankemenetlusi, igat liiki ettevõtete asutamise nõudeid ja registreerimisjärgseid protsesse, sotsiaalkindlustus- ja maksutaotlusi ning muud tööhõivega seotud menetlusi, finantsjuhtimise planeerimis-, makse- ja järelevalveprotsesse. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine (meetme ID 16778)
Investeering seisneb eri sektorite (õigus, tervishoid, riigi üldarhiivid, linnaplaneerimine, sundvõõrandamine, kataster, sisserände- ja varjupaigaküsimused, merendusküsimused) peamiste arhiivide digiteerimises ja asjaomastesse IT-süsteemidesse integreerimises ning avaliku sektori ja laiema avaliku sektori arhiivide turvalise säilitamise katselises rakendamises (kokku üheksa allprojekti).
Kõnealused allprojektid hõlmavad eelkõige digiteerimist ja muid vajalikke meetmeid seoses järgmiste arhiividega: 1) kohtusüsteemi 300 000 000 füüsilist lehekülge, 2) 190 000 000 füüsilist lehekülge riikliku tervishoiusüsteemi tervisekaardi ja piltuuringuid, 3) riigi üldarhiivi 55 000 000 lehekülge kesk- ja kohalike asutuste jaoks, 4) 61 500 000 füüsilist lehekülge sisserände- ja varjupaigasüsteemist, 5) 4 300 000 füüsilist lehekülge ja sundvõõrandamise plaane, 6) 43 000 000 füüsilist lehekülge ehituslubadest ja plaanidest ning metaandmete ja geokodeerimise loomist linnaplaneerimisasutuste 170 000 000 toimiku jaoks; 7a) 600 000 000 materiaalset lehekülge kinnisvaranimetustest ja vastavatest dokumentidest katastri hüpoteegibüroodes ning 7 b) Cadastre’i täiustatud teenuste rakendamine 8) 7 000 000 füüsilist merendust käsitlevat lehekülge ja 9) katseline rakendamine 1 440 000 failikastides, mis sisaldavad füüsilisi faile muudes avaliku sektori arhiivides. See on oluline investeering tõhusamasse avalikku haldusse. Selle eesmärk on vähendada avaliku halduse poolt üldsusele teenuste osutamise ajakulu, samal ajal kui arhiividele parema juurdepääsu eesmärk on ka märkimisväärne kulude kokkuhoid ja ressursside vabanemine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kliendihaldustarkvara (kliendisuhete haldus) – valitsemissektor (meetme ID 16810)
Investeeringud on seotud integreeritud süsteemi kavandamise, arendamise, rakendamise ja toimimisega, et hallata kogu avaliku halduse suhet kodanike ja ettevõtjatega. Projektiga suurendatakse avaliku halduse olemasolevat suutlikkust jälgida selle koostoimet ja tehinguid kodanike ja ettevõtjatega. Süsteem kasutab kodanike ja ettevõtjate kogutud teavet, et muuta lähenemisviis personaalseks ja edendada teenuste kõrgemat taset. Investeering hõlmab a) integratsiooni- ja koostalitlusvõime teenuseid kaasaegse tarkvara kavandamise ja arendamise metoodikate vastuvõtmise kaudu, b) juurdepääsu teenuseid toetavale mehhanismile, mis on vahend madalkoodiga tehnoloogial põhinevate uute rakenduste väljatöötamiseks; c) kliendisuhete haldamise (CRM) platvorm, mis kogub ja haldab kõiki teenindatavate kodanike andmeid ning korraldab äriprotsesside läbiviimist, olenemata algatamise teenusest d) kodanike konsensuse haldamise süsteemist elektroonilistele teenustele juurdepääsuks) kontaktkeskuse teenused; kodanike ja ettevõtjate teenuse osutamisel kasutatakse traditsioonilisi kanaleid, näiteks kõnekeskusi, aga ka tänapäevaseid kanaleid, nagu veebivormid, sotsiaalmeedia, sõnumirakendused, telekonverentsirakendused, e) teadmiste vahetamise platvormi digiplatvormi täiustamine ja selle ühendamine kodanike ühtse kohtuasjade haldamise süsteemiga, kõnekeskus ja gov.gr f) „klientide“ füüsilise kohalolekuga seotud protsesside ja teenuste lihtsustamine ja täiustamine olemasoleva MyKEPlive taristu laiendamise ja selle integreerimisega füüsilise kohalviibimise aegade kavandamise süsteemiga. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering: Avaliku halduse one-stop-shop-süsteemide edasine ajakohastamine (meetme ID 16780)
Investeering seisneb kodanike teeninduskeskuste (KEP) edasises ajakohastamises nende taristu ja välisseadmete ajakohastamise kaudu ning uute telekonverentsiseadmete ja uute rakenduste paigaldamises, mis ühilduvad kaasaegse digitaalse töökohaga (hindamissüsteemid, mobiilirakendused, piletiautomaadid, järjekorrahaldus ja arukad teavitussüsteemid). Investeering hõlmab järgmist: a) olemasolevate tehnoloogiliste seadmete ajakohastamine, b) modernne järjekorrahaldus ja arukad teavitussüsteemid, c) kliendi (kodaniku) hindamise süsteemid. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering: Uus riigihangete süsteem (meetme ID 16736)
Investeeringud on seotud uue riigihangete IT-süsteemi ümberkujundamise ja rakendamisega. Investeering seisneb kogu riigihangete äri- ja funktsionaalse olelusringi digiteerimises ja integreerimises, koostalitlusvõime teenuste ajakohastamises, täiustatud riigihankemeetodite ja -vahendite integreerimises digitaalteenustena (e-kauplused ja e-turud) ning IKT-toes riiklikule kesksele tervishoiuhangete ametile (EKAPY). Investeering hõlmab järgmist: a) portaali www.eprocurement.gov.gr ümberkujundamine ja rikastamine; b) hangetes kasutatavad ulatuslikud täiendused ja kohandamised; c) riigihangete elektroonilise keskregistri (KIMDIS) reformimine, ümberkorraldamine ja rikastamine, statistiliste andmete väljavõtmise süsteemide ajakohastamine ja laiendamine ning nende edasine statistiline töötlemine; d) elektroonilise riigihankesüsteemi (ESIDIS) laienduste konfigureerimine ja rakendamine, et toetada uusi strateegiaid ja äriprotsesse riigihangete valdkonnas elektrooniliste vahendite abil; e) juba rakendatud koostalitlusvõime alaste teenuste tõhustamine ja andmevahetust käsitlevate uute teenuste rakendamine; f) elektroonilise koostalitlusvõime teenused koos gov.gr-i, pädevate asutuste ja pangandusorganisatsioonidega, et integreerida süsteemi abil elektrooniliste dokumentide ja muude andmete digitaalse allkirjastamise võimalused ning tagada non-repudation-põhimõtte järgimine; süsteemi andmebaasides säilitatavate andmete krüpteerimise mehhanismi rakendamine, et vältida Euroopa hoiuste tagamise skeemi ja G-Cloud-teenuste administraatorite pahatahtlikke tegusid; h) uus turvauuring ja süsteemi täiendamine ja/või muutmine, et suurendada süsteemi turvalisust, sertifitseerimist ja sekkumist süsteemi turvalisuse suurendamiseks, et seda sertifitseerida sõltumatu julgeolekuhinnanguga; i) riigihangete kavandamise süsteemi parandamine ja taaskäivitamine riigihangete ja tsentraliseeritud hankemenetluste laiemaks toetamiseks elektrooniliste kataloogide abil; j) ettevõtjate toetustaotluste lisamine: pakkumuste otsingutaotluste, hankeprotsessides osalemist käsitlevate ajalooliste ja statistiliste andmete, tarnijate ja avaliku sektori hankijate teabe- ja sideallsüsteemide rikastamise, küsimuste esitamise ja probleemidest teatamise piletisüsteemi, vaidluste lahendamise või kasutajatoe vahendi rikastamine; k) virtuaalsete assistentide suutlikkuse suurendamine, et igaüks, kes on huvitatud, saaks esitada küsimusi loomulikus keeles; l) elektroonilise failide arhiveerimissüsteemi (ESIDIS – KIMDIS) lisamine, mis vastab elektroonilisi faile käsitleva õigusraamistiku sätetele; m) koolitusmaterjalide koostamine ja reklaamimeetmed; n) tehnilise abi ja projektide järelevalveteenused; o) uuring, milles hinnatakse olemasolevate e-riigihangete vahendite võimalusi ja tõhusust ning nende valikut või ajakohastamist või asendamist uute ja tõhusamate vahenditega; p) ehitusteabe modelleerimine (BIM); q) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toetus riiklikule kesksele tervishoiuhangete ametile (EKAPY). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Välisministeeriumi digiüleminek (meetme ID 16742)
Investeeringu eesmärk on ajakohastada välisministeeriumi, laiendades selle tegevuse ja IT-taristu digiteerimist. Investeering koosneb järgmisest: a) makromajandusliku finantsabi protsesside standardimine, mis tagab strateegilise ja operatiivse planeerimise elujõulisuse ja seega selle edukuse; b) aidata kaasa makromajandusliku finantsabi tööulatuse laiemale edendamisele ja selle vahendite parimale võimalikule kasutamisele, viies need kooskõlla selle eesmärkidega c) tagada võimalikult kiiresti otsene juurdepääs teabele, kasutades tipptasemel tehisintellekti vahenditel põhinevat semantilist otsingutuge; d) luua juurdepääsetav ja oluline arhiiviandmebaas ja teabekeskus tõhusate haldusülesannete täitmiseks ning katta välisministeeriumi vajadused, et võimaldada tal tõhusamalt rakendada avalikku ja majandusdiplomaatiat; e) ajakohastada välisministeeriumi krüpto-, IT- ja telekommunikatsiooni turvalisuse infrastruktuuri selle digiülemineku raames. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Investeering: Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele (meetme ID 16826)
Investeeringuga integreeritakse digitaaloskuste koolitusprogramm ja sertifitseerimine kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Eesmärk on kasutada ära ajateenijate tööaega, et anda tänapäeva relvajõududes ja tööturul vajalikke digitaaloskusi. Selle investeeringu rakendamine toimub kodanike digiakadeemia platvormi ajakohastamise ja laiendamise kaudu ning hõlmab järgmist: a) ajateenijate personaalne juurdepääs koolitusportaalile, millel on tugevad küberturvalisuse mehhanismid ja küberrünnakute tõkestamine, ning tõhustatud isikuandmete kaitse arhitektuur b) ajateenija elektroonilise portfelli (e-portfelli) konfigureerimine, milles kajastub tema haridusprofiil koos tema olemasolevate kvalifikatsioonidega c) digioskuste koolitusprogrammide arendamine ja konfiguratsioon d) enesehindamisvahendi arendamine ja kasutamine) 50 000 tahvelarvuti hankimine ja andmine ajateenijatele digioskuste Euroopa ja riiklikul raamistikul põhineva õppe ajaks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Investeering: Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16791)
Investeeringud seisnevad Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digitaalse suutlikkuse arendamises, milleks on digitaalse turismi kaart, Kreeka kultuuriväärtuste digitaalne hoidla ning uuenduslik süsteem, mis pakub turistidele ja kodanikele teavet, kasutades teise põlvkonna tehisintellekti tehnoloogiat. Investeering hõlmab a) sellise platvormi (digitaalse turismikaardi) väljatöötamist, kus külastajal on võimalik saada teavet linna või saare turismitoote eriomaduste kohta, nii et võimalik külastaja saaks seda platvormi kasutades märkimisväärse teabeallika oma eelistatavate kogemuste ja huvide kohta; b) edendusvahendite loomist, nagu digitaalsed rakendused, veebisaidid ja edendustegevus, ning andmekogu, mis toimib ka raamatukoguna; võimaldada sihtkohtadel ja nende peamistel sidusrühmadel ellu viia hästi kavandatud ja kestlikke müügiedendusstrateegiaid; c) töötada välja uuenduslik süsteem turistide teavitamiseks, mis sisaldaks teavet – infokioskid koos puuteekraanidega peamistes keskustes ning kaardid ajalooliste, geograafiliste ja kultuurikihtidega, sealhulgas kõik kultuurivarad ja -tegevused, mis on kergesti kättesaadavad mobiilirakenduse kaudu. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Reform: Avaliku sektori küberjulgeoleku strateegia ja poliitika kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele (meetme ID 16823)
Reform hõlmab küberjulgeoleku strateegia ja küberturvalisuse poliitikameetmete kogumi väljatöötamist ja rakendamist, mille eesmärk on suurendada avaliku sektori süsteemide ja andmete või teabe usaldusväärsust ja turvalisust ning kodanike usaldust avaliku sektoriga suhtlemise vastu. Lisaks hõlmab reform riikliku küberturvalisuse operatsioonide keskuse (SOC) rakendamist ning kõrgetasemeliste turvateenuste (SOC ja DDoS) osutamist elutähtsas G-Cloud-taristus, mille eesmärk on süstemaatiliselt ja pidevalt parandada julgeolekut ja piirata küberturvalisusega seotud ohte avaliku sektori kesksetele taristutele ja nende kaudu toimivatele infosüsteemidele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering: Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine (meetme ID 16779)
Investeering seisneb teenuste integreeritud haldamise keskse koostalitlusvõime infrastruktuuri arendamises ning avaliku halduse liideste arendamises ja pakkumises, mis hõlbustab teabevahetust valitsusasutuste vahel ja interaktiivsete internetipõhiste teenuste pakkumist.
Investeering hõlmab a) internetiteenuste ja nende dokumentide rakendamist, b) teenuste integreerimist domeenis gov.gr c) nõutavate kontrolltestide määratlemist ja läbiviimist d) veebiteenuste katselist kasutamist e) veebiteenuste üleviimist tootmisse (pärast katseetappi) f) uute veebiteenuste toetamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform: Registrite, süsteemide ja teenuste ühendamine ja koostalitlusvõime riiklike avalik-õiguslike organisatsioonide vaheliseks andmevahetuseks (meetme ID 16782)
Reformi eesmärk on töötada välja põhjalik raamistik ja tegevuskava registrite ja teenuste ühendamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks andmevahetuseks avalik-õiguslike organisatsioonide vahel kooskõlas uue Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga. Reformiga hõlbustatakse koostalitlusvõimeliste, personaalsete ja kasutajasõbralike digitaalsete avalike teenuste pakkumist kodanikele ja ettevõtjatele. Reformiga viiakse sisse organisatsioonilised, menetluslikud ja seadusandlikud muudatused, et a) viia praegune Kreeka riiklik koostalitlusvõime raamistik kooskõlla Euroopa koostalitlusvõime raamistiku praeguse versiooniga, b) ühendada asjaomased riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud andmeallikad ja digitaristud Euroopa ühekordsuse põhimõtte (OOP) kohase tõendite vahetamise süsteemiga, mis on loodud ühtse digivärava määrusega, ning c) vaadata läbi ja analüüsida süsteeme ja andmeid, et suunata sertifikaatide ja ametlike dokumentide digiteerimist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering: Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikaatori uuringud (meetme ID 16965)
Investeeringu eesmärk on määratleda avaliku sektori infosüsteemide peasekretariaadi (GSISPA) hallatavasse avaliku sektori pilve (Goverment Cloud of Public Sector – G-Cloud) paigaldatud avaliku sektori infosüsteeme käsitlevate andmete klassifitseerimise uuringute vorm. Investeering seisneb kesksete infosüsteemide andmete klassifitseerimise uuringute kavandamises ja standardimises ning 220 vastava uuringu läbiviimises kõigi juba paigaldatud kesksete infosüsteemide ja avaliku sektori rakenduste kohta. Vormi kasutavad ka kõik tulevased infosüsteemid enne nende paigaldamist G-Cloud-teenusesse. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering: Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskus (KED) (meetme ID 16964)
Investeeringu eesmärk on ajakohastada avaliku halduse infosüsteemide peasekretariaadi koostalitlusvõime keskust (GSISPA), et see suudaks suure kättesaadavusega tagada institutsioonidevahelise ja süsteemidevahelise koostalitlusvõime. Investeering hõlmab a) teostatavus- ja turvauuringut, b) vajalike litsentside pakkumist ja paigaldamist andmebaasidele ja kombineeritud pilverakenduse platvormile, c) järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse (KED) kavandamist ja rakendamist, d) uute veebiteenuste rakendamist järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuses (KED). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Investeering: E-registrid (meetme ID 16824)
Investeering seisneb koostalitlusvõime ja liideste loomises olemasolevate avaliku halduse keskasutuste registrite vahel ning registrite kogumises ja laiendamises, et järk-järgult tagada digitaalsete avalike teenuste sujuv ja nõuetekohane toimimine, kasutades omavahel ühendatud ajakohastatud registreid, mis sisaldavad puhastatud andmeid. Selleks hõlbustab investeering olemasolevate registrite kogumist ja laiendamist ühte kesksesse allikasse, et järk-järgult tagada digitaalsete avalike teenuste sujuv ja nõuetekohane toimimine. See hõlmab järgmist: a) põhimõte „kõik andmed ühes kohas“: registrid peavad olema juurdepääsetavad ühe liidese kaudu ja neis peab olema võimalik otsida b) ajakohased andmed: kõik registrites olevad andmed peavad olema ajakohased ja kasutusvalmis; igale registrile pääseb juurde ühise rakendusliidese kaudu.
c) puhtad andmed: projekti lõpuks peavad registrite andmed olema võimalikult puhtad ning kasutusel peavad olema puhaste andmete jaoks mõeldud menetlused ja põhimõtted d) lingitud registrid: tagatakse koostalitlusvõime. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Turismiregister e-MHTE (meetme ID 16785)
Investeering seisneb turismiettevõtete digitaalse registreerimisplatvormi (e-MHTE) väljatöötamises, mille eesmärk on teha koostööd teiste avalike registrite ja IT-süsteemidega. Kõik olemasoleva registri (MΗTE) andmed ja funktsioonid edastatakse uuele platvormile, et pakkuda paremaid ja täiustatud teenuseid, anda välja uusi lennutegevuslubasid ja uuendada olemasolevaid. Investeering hõlmab ka arhiivi digiteerimist (1 875 000 ruumiplaneerimise ja infrastruktuuri osakonna faili), sealhulgas metamärgistamist ja -salvestamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Reform: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja suundumused avaliku halduse kõrgetasemeliste teenuste suunas, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine ning süsteemide kasutus-, uuendus- ja hoolduskulude vähendamine (meetme ID 16928)
Reform seisneb tervikliku raamistiku väljatöötamises, mille eesmärk on tuua tehnoloogia areng (pilvandmetöötlus, äriintellekt, tehisintellekt, masinõpe, hajusraamatu tehnoloogia) avaliku halduse asutustesse, et andmeid tõhusalt koguda, töödelda, esitada ja säilitada, hõlbustades seeläbi paremate digitaalteenuste, asjakohase otsustusprotsessi ning süsteemide ja taristu tõhusat toimimist ja hooldust. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Arukad linnad (meetme ID 16854)
Investeeringu eesmärk on muuta 11 Kreeka linna järk-järgult arukateks linnadeks uue taristu, digitaalsete platvormide ja IT-süsteemide arendamise kaudu. Aruka linna lahendused võimaldavad linnadel kasutada tehnoloogiat, teavet ja avatud andmeid, et parandada linnataristut ja e-teenuseid, aga ka edendada kogukonnapõhist majanduskasvu. Investeeringu eesmärk on ka toetada munitsipaalomavalitsuste arukate linnade mudelite tekkimist, mida järgivad ülejäänud omavalitsused vastavalt rakenduskavade loogikale. Meede koosneb kahest allprojektist: 1) Kreeka arukate linnade investeerimisalgatus, mis investeerib 11 linna, millest neli on juba välja valitud (Ateena, Thessaloníki, Piraeus ja Trikala), ja veel seitse valitakse linnade koostatud ettepanekute alusel; 2) toetusmehhanism algatuse rakendamiseks ja tulemuslikkuse jälgimiseks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Keskse pilvandmetöötlustaristu ja -teenuse pakkumine (meetme ID 16853)
Investeeringu eesmärk on tõhustada digitaalse juhtimise ministeeriumi peamiste institutsioonide, nimelt GSISPA ja IDIKA SA toimimist, võttes kasutusele pilvandmetöötluse taristu ja teenused (kooskõlas seadusega 4727/2020), järgides valitsuse pilvandmetöötluse taristu ja teenuste rakendamise rahvusvahelisi parimaid tavasid (G-Cloud). Projekti eesmärk on luua kaasaegne hübriidpilvede taristu, mis koosneb kahest üürnikust: Üks G-Cloud ja teine H-Cloud. Igal üürnikul on erapilvede komponent ja avaliku pilve komponent ühtses juhtimis- ja teenuste osutamise keskkonnas. Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Pilveteenuste osutaja andmekeskused peavad järgima Euroopa andmekeskuse energiatõhususe tegevusjuhendit.
Nõue on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, toetades rohelist üleminekut ja aidates saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärke, mis on sätestatud ELi kliimaseaduse artikli 2 lõikes 11, mida on muudetud ELi kliimaseaduse artikliga 10, ning järgides ELi kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks ja digiüleminekut, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, taastades ja edendades kestlikku majanduskasvu ning liidu majanduse integreerimist.
Investeering: Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ning riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride (GRNET) teenuste ajakohastamine (meetme ID 16955)
Investeering seisneb GRNETi taristu ja teenuste ajakohastamises, a) selle tarkvara ja pilvandmetöötluse teenuste ajakohastamises, mis on peamiselt suunatud teadus- ja akadeemiliste ringkondade liikmetele, b) riikliku kõrgjõudlusega andmetöötluse süsteemi ARIS B-etapi laiendamises ja ajakohastamises ning c) kiudoptilise taristu liisimises. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Andmekeskused peavad järgima Euroopa andmekeskuse energiatõhususe tegevusjuhendit. Nõue on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist, toetades rohelist üleminekut ja aidates saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärke, mis on sätestatud ELi kliimaseaduse artikli 2 lõikes 11, mida on muudetud ELi kliimaseaduse artikliga 10, ning järgides ELi kliimaneutraalsuse eesmärki 2050. aastaks ja digiüleminekut, aidates seeläbi kaasa ülespoole suunatud majanduslikule ja sotsiaalsele lähenemisele, taastades ja edendades kestlikku majanduskasvu ning liidu majanduse integreerimist.
Investeering: SYZEFXIS II võrgu laiendamine (meetme ID 16956)
Investeering seisneb riikliku avaliku sektori võrgustiku (SYZEFXIS ii) laiendamises, et pakkuda ajakohastatud telekommunikatsiooniteenuseid kogu valitsemissektorile, avaliku sektori võrgustiku loomises (laiendamises) valitsemissektori asutustele ajakohastatud telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks kolmel järjestikusel aastal ning täpsemalt ligikaudu 34 000 hoone katmises ja traadita telekommunikatsiooniteenuste osutamises. See hõlmab olemasoleva riikliku avaliku halduse võrgustiku SYZEFXIS laiendamist, mis hõlmab praegu ainult 4 500 punkti. Kõik avalik-õiguslikud asutused peavad olema ajakohastanud telekommunikatsiooniteenuseid, suurendades internetiühenduse kiirust, pakkudes seeläbi kodanikele paremat ühendust. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Andmehalduse strateegia & avaliku sektori poliitika (meetme ID 16827)
Reform hõlmab a) valitsuse pilveandmete haldamise strateegia ja poliitika väljatöötamist ning b) avaliku andmehalduse raamistiku, taristu, suutlikkuse ja võime loomist, avatud ja taaskasutatavate andmete poliitikat ning asjakohaste teenuste osutamist avalikule ja erasektorile. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Central BI – Data Analytics (meetme ID 16842)
Investeeringu eesmärk on võimaldada avalikul haldusel maksimeerida väärtust, mida ta oma andmete põhjal saab keskse äriteabe analüüsiplatvormi rakendamise kaudu. Platvorm võimaldab avaliku halduse asutustel saada, integreerida ja tõlgendada mis tahes allikast pärit andmeid ning kasutada neid oma tegevust ja töövooge mõjutava teabe analüüsimiseks, hõlbustades seega otsuste tegemist. Selleks määratakse kindlaks peamised tulemusnäitajad, b) luuakse andmesõnastik, c) luuakse andmehaldusraamistik.
d) töötatakse välja asjakohane arhitektuuriline projekt, arhitektuuriline lähenemisviis, ehitusplokid ja integratsioonipunktid, e) andmehoidla konfiguratsioon, f) integreeritakse back office’i infosüsteemiga, g) töötatakse välja nõutavad ettevõtlusteabe aruanded ja analüüs, h) pakutakse tehnilist tuge. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Keskne dokumendihaldussüsteem (meetme ID 16738)
Investeering seisneb dokumentide haldamise kesksüsteemi rakendamises, mis kogub, säilitab ja otsib paber- ja elektroonilisi dokumente. See süsteem hõlbustab avaliku sektori organisatsioonide koostalitlusvõimet ning kiirendab kodanike ja ettevõtjate juhtumite ja teenusetaotluste menetlemist. Investeering hõlmab a) täiendavalt 20 000 heakskiidetud digitaalset kaugallkirja; b) koostalitlusvõime rakenduste arendamist; dokumentidesse lisatava unikaalse QR-koodi või ID loomist; c) allsüsteemide arendamist, et katta valitsuse vajadust digitaalallkirjaga dokumentide allkirjastamise järele; d) tugiteenuseid (sealhulgas uuringute arendamise teenused), koolitust ja kasutajatoe teenuseid. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
F.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Suurimad investeeringud 3: Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
93
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Eesmärk
|
Arhivaalide digiteerimise leping(ud)
|
Lepingu(te) sõlmimine, et hõlmata kõik järgmised 9 allprojekti, sealhulgas kõik nende komponendid:
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Lepingu(te) sõlmimine iga järgmise 9 allprojekti, sealhulgas kõigi nende komponentide kohta:
·Allprojekt 1: Rahvatervise süsteemi arhiivide digiteerimine
·Allprojekt 2: Riigi üldarhiivi digiteerimine
·Allprojekt 3: Sisserände- ja varjupaigasüsteemi arhiivide digiteerimine
·Allprojekt 4: Sundvõõrandamise arhiivide digiteerimine
·Allprojekt 5: Linnaplaneerimisasutuste arhiivide digiteerimine
·Allprojekt 6: Linnaplaneerimisasutuste arhiivide digiteerimine
·Allprojekt 7A – Katastri arhiivide digitaliseerimine (Ktimatologio)
·Allprojekt 7B – Katastri täiustatud digitaalteenused
·Allprojekt 8 – Merearhiivide digitaliseerimine
·Allprojekt 9: Avaliku sektori ja laiema avaliku sektori turvaline säilitamine
Spetsifikatsioonid sisaldavad ajakava ja eesmärke ning sisaldavad iga 9 allprojekti kohta üksikasjalikku teavet järgmise kohta:
1. Füüsiliste andmete digiteerimine
2. digitaalsete dokumentide migratsioon olemasolevatesse süsteemidesse (sh õigustoimikud süsteemis OSDDY-PP/OSDDY-DD; kinnisvara omandiõigused riikliku kinnistusregistri infosüsteemis)
3. kohalikes asutustes asuvate andmekeskuste ja taristu analüüs, kavandamine ja rakendamine koos asjakohase ühtse liidesega (sh patsientide andmete keskhoidla; Ühtse digitaalse sundvõõrandamise ja sundvõõrandamise nõuete ühtse digitaalse kaardi integreeritud geograafiline infosüsteem; Dokumendi- ja digifailide haldamise süsteem (DMS/DAS) katastrikirjete jaoks; arhiivihaldustarkvara paigaldamine).
4. tugiteenused (sh uued elektroonilised teenused, mis on seotud failide otsimise ja otsimisega kodanikele; avaliku halduse riigiarhiivi teadlased).
|
|
94
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Siht
|
Arhiivide digiteerimine – rakendamise esimene etapp
|
|
Digiteeritud, metamärgistatud ja olemasolevatesse süsteemidesse üle viidud lehekülgede osakaal allprojektides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7a ja 8
|
0
|
30 %
|
2. kv
|
2024
|
Vähemalt 30 % osaprojektide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7a ja 8 lehekülgede koguarvust digiteerimise lõpuleviimine.
|
|
95
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Siht
|
Arhiivide digiteerimine – täielik rakendamine
|
|
Digiteeritud, metamärgistatud ja olemasolevatesse süsteemidesse üle viidud lehekülgede osakaal allprojektides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7a ja 8
|
30 %
|
90 %
|
4. kv
|
2025
|
Vähemalt 90 % osaprojektide 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7a ja 8 lehekülgede koguarvust digiteerimine.
|
|
95a
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Eesmärk
|
Allprojektide 7B ja 9 rakendamine
|
Digihalduse ministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse allprojektide „7B-parandatud digitaalteenused katastrile“ ja „9-Secure storage of public sector and wider public sector Arch“ (avaliku sektori ja laiemate avaliku sektori arhiivide turvaline säilitamine) lõpuleviimist.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kreeka katastri pakutavate teenuste digiteerimiseks mõeldud allprojekti „7B-parandatud digitaalteenused katastrile“ ja allprojekti „9-Avaliku sektori ja laiema avaliku sektori arhiivide turvaline säilitamine“ rakendamise lõpuleviimine.
|
Põhireform 5: Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise kaudu – registrite, süsteemide ja teenuste omavaheline ühendamine ja koostalitlusvõime
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede
(Reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
96
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu
|
Eesmärk
|
Menetluste riikliku registri loomine ja protsesside lihtsustamise riikliku kava rakendamine (esimene etapp)
|
Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse menetluste riikliku registri kasutuselevõtmist ja töösuundade lõpuleviimist protsesside lihtsustamise riikliku programmi esimeses etapis
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Riikliku menetluste registri („Diavlos“, nagu on sätestatud seaduse 4727/2020 artiklis 90) kasutuselevõtmine ja integreerimine gov.gr portaali; ning lihtsustamise töösuundade esimese etapi lõpuleviimine vastavalt 4-aastasele riiklikule protsessi lihtsustamise programmile, sealhulgas riigihankemenetluste digitaliseerimine.
|
|
97
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu
|
Eesmärk
|
Protsesside lihtsustamise riikliku kava rakendamine (teine etapp)
|
Siseministeeriumi aruanne, mis tõendab lihtsustamise teise etapi lõpuleviimist riikliku protsessilihtsustusprogrammi raames
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Viia lõpule lihtsustamise töösuundade teine etapp vastavalt 4-aastasele riiklikule protsessi lihtsustamise programmile, mis hõlmab mõjuhindamisprotsesside digiteerimist, füüsilisest isikust ettevõtjate asutamist, kodanike elusündmustega, sealhulgas sünni, surma ja lahutusega seotud menetluste lihtsustamist, juristidega seotud kohtumenetluste lihtsustamist, kohtuotsuseid, digitaalallkirju, kohtute väljastatud tunnistusi, juhiloa uuendamist ja myfoto.gov.gr käitamist ning dokumentide elektroonilist ringlust avalikus halduses (mida tõendavad väljastatud ringkirjad).
|
|
98
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16782_Registrite, süsteemide ja teenuste omavaheline ühendamine ja koostalitlusvõime andmevahetuseks riiklike avalik-õiguslike organisatsioonide vahel
|
Eesmärk
|
Registrite vastastikuse sidumise ja koostalitlusvõime õiguslik alus
|
Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse, et vastu on võetud regulatiivsed muudatused, sealhulgas kõik seotud esmased ja teisesed õigusaktid registrite ja teenuste vastastikuse sidumise ja koostalitlusvõime kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Regulatiivsete muudatuste vastuvõtmine, et luua ulatuslik õiguslik alus registrite ja teenuste omavaheliseks sidumiseks ja koostalitlusvõimeks andmevahetuseks riiklike avalik-õiguslike organisatsioonide vahel kooskõlas uue Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga. Digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanne protsesside lihtsustamise ja parandamise tegevuskava eduka rakendamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kohta.
|
|
99
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu
|
Eesmärk
|
Halduskoormuse vähendamise strateegia lõpuleviimine ja protsessi lihtsustamise riiklik kava (lõppetapp)
|
Siseministeeriumi aruanne, mis tõendab, et protsessi lihtsustamise riikliku programmi nelja-aastase tegevuskava raames on lõpule viidud kõik lihtsustamise ja digiteerimisega seotud töösuunad;
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Rakendada täielikult keskpika perioodi strateegiat halduskoormuse vähendamiseks ja kliendikesksete teenuste loomiseks avalikus halduses, viies lõpule protsessi lihtsustamise nelja-aastase riikliku programmi raames tehtava töö viimase etapi. See hõlmab ka seirekeskuse täielikku loomist reguleerimise mõju jälgimiseks ja riiklikku menetluste registrit („Diavlos“) (mida tõendab digitaalse halduse ministeeriumi aruanne).
|
Grupp 9: Algatused, mis on seotud tõhustatud kliendikesksete ja turvaliste digitaalteenustega, kasutades koostalitlusvõimelisi IT-süsteeme ja avatud andmete poliitikat
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●
Valitsemissektori kliendisuhete haldamine (ID: 16810)
●
Avaliku halduse ühtsete kontaktpunktide (ID: 16780)
●
Uus riigihangete süsteem (ID: 16736)
●
Välisministeeriumi digiüleminek (ID: 16742)
●
Ajateenistujate digioskuste täiendamise programmid (ID: 16826)
●
Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiüleminek (ID: 16791)
●
Avaliku sektori küberjulgeoleku strateegia ja poliitika; riikliku küberturvalisuse operatsioonide keskuse loomine (ID: 16823)
●
Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine (ID: 16779)
●
Avaliku sektori infosüsteemide andmete klassifitseerimise uuringud (ID: 16965)
●
Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskus (ID: 16964)
●
Registrid (ID: 16824)
●
Kõrgetasemeliste turvateenuste osutamine G-Cloud elutähtsas taristus (ID: 16823)
●
Turismiregister e-MHTE (ID: 16785)
●
Keskne dokumendihaldussüsteem (ID: 16738)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
100
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16779_Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine
|
Eesmärk
|
Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamise projekti lepingu sõlmimine
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamise projekti lepingu sõlmimine.
Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat kontrollib kõiki esitatud ettepanekuid ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase töövõtja valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
101
|
6-2.2. Moderniseerimine– 16810_kliendisuhete haldus valitsemissektori jaoks
|
Eesmärk
|
Valitsemissektori kliendisuhete halduse lepingu sõlmimine
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Valitsemissektori kliendisuhete halduse lepingu sõlmimine. Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat kontrollib kõiki esitatud ettepanekuid ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele.
Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
102
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16780_Avaliku halduse ühe akna süsteemide täiendav ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Riigihankeleping avaliku halduse ühe akna süsteemi edasiseks ajakohastamiseks
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Avaliku halduse ühe akna süsteemi ajakohastamise lepingu sõlmimine.
Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat tagab, et kõik esitatud ettepanekud vaadatakse läbi ja kinnitatakse, kas taotlused vastavad RFP nõuetele. Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
103
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16736_Uus riigihangete süsteem
|
Eesmärk
|
Uue riigihangete süsteemi lepingu sõlmimine
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Uue riigihangete süsteemi projekti lepingu sõlmimine. Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat kontrollib kõiki esitatud ettepanekuid ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase töövõtja valimisel jätkab vastutav organ lepingu sõlmimist, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
104
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16823_Küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele
|
Eesmärk
|
Küberturvalisuse strateegia hankeleping
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Lepingu sõlmimine projekti küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika kohta; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele. Asjakohase väliskonsultandi valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
105
|
6-2.2. Moderniseerimine– 16826_Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele
|
Eesmärk
|
Ajateenijate digioskuste täiendamise programmide hankeleping
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Ajateenijate digioskuste täiendamise programmide lepingu sõlmimine. Ministeerium vaatab läbi kõik esitatud ettepanekud ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
106
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16742_välisministeeriumi digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Välisministeeriumi digiülemineku hankeleping
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Välisministeeriumi digiülemineku lepingu sõlmimine. Ministeerium vaatab läbi kõik esitatud ettepanekud ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
107
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16824_Ettekanded
|
Eesmärk
|
E-registrite hankelepingu sõlmimine
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
E-registrite projekti lepingu sõlmimine. Ministeerium/avaliku sektori/infoühiskonna infosüsteemide peasekretariaat kontrollib kõiki esitatud ettepanekuid ja kinnitab, kas taotlused vastavad nõuetekohaselt RFP nõuetele. Asjakohase välispartneri valimisel sõlmib ministeerium lepingu, milles määratakse kindlaks mõlema lepingupoole kohustused, rollid ja vastutus.
|
|
108
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16779_Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine
|
Eesmärk
|
Projekti „Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine“ lõpuleviimine
|
Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse süsteemide koostalitlusvõimet käsitleva projekti lõpuleviimine ja avatud andmete valmimine
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Projekti lõpuleviimine: Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine.
Vastavat infrastruktuuri ja süsteeme hinnatakse uute funktsioonide suhtes. Vastuvõtmine/toimimine (pinge jne) /regressioon. Lisaks hõlmab hindamine avatud andmete eesmärki. (Kreeka metaandmete registri (nagu see on määratletud koostalitlusvõime registris) ja registri põhiteenuse keskportaali rakendamine, mis on keskne juurdepääsupunkt riigi peamistele registritele).
|
|
109
|
6-2.2. Moderniseerimine– 16810_Kliendisuhete haldus valitsemissektori jaoks
|
Eesmärk
|
Projekti „Kliendisuhete haldus“ lõpuleviimine valitsemissektori jaoks
|
Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse integreeritud süsteemi rakendamine, et hallata kogu avaliku halduse suhet kodanike ja ettevõtjatega
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Projekti lõpuleviimine: Valitsemissektori kliendisuhete haldamise süsteem, mis võimaldab hallata ametiasutuste suhtlust kodanike ja ettevõtjatega.
|
|
110
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16780_Avaliku halduse ühe akna süsteemide täiendav ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Projekti „One-Stop Shops“ lõpuleviimine
|
Digitaalse juhtimise ministeeriumi projekti lõpparuanne, milles dokumenteeritakse avaliku halduse ühtse kontaktpunkti edasise ajakohastamise lõpuleviimine.
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Projekti lõpuleviimine: Avaliku halduse ühtsete kontaktpunktide edasine ajakohastamine, sealhulgas avaliku halduse ühtsete kontaktpunktide edasine ajakohastamine 6 325 arvuti/printeri/tableti soetamise kaudu, mida kasutatakse elektroonilise allkirja andmise protsessis, 145 järjekorra haldamise ja aruka teavitamise süsteemi, 730 tagasisideterminali, hindamisplatvormi ja -peegli, mobiilirakenduse ja nende kasutamise kaudu.
|
|
111
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16965_Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikatsiooni uuringud
|
Eesmärk
|
Projekti „Andmeklassifikaatori uuringud“ lõpuleviimine
|
Digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanne projekti lõpuleviimise dokumenteerimise kohta. Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikatsiooni uuringud
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Projekti lõpuleviimine: Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikaatori uuringud, mis hõlmavad 220 andmeklassifikaatori uuringut.
|
|
112
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16823_Küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele
|
Eesmärk
|
Projekti „Küberturvalisuse strateegia“ lõpuleviimine
|
Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne uue küberjulgeoleku strateegia ja avaliku halduse poliitika ning neis sisalduvate projektide rakendamise dokumenteerimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Projekti „Uus küberjulgeoleku strateegia ja avaliku halduse poliitika“ lõpuleviimine, millega rakendatakse muudatused küberturvalisuse protsessides ja menetlustes ning luuakse ja võetakse kasutusele riikliku julgeolekuoperatsioonide keskus kooskõlas uue strateegiaga.
|
|
113
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16738_Keskne dokumendihaldussüsteem
|
Eesmärk
|
Keskse dokumendihaldussüsteemi projekti lõpuleviimine
|
Digitaalse halduse ministeeriumi lõpparuanne, milles dokumenteeritakse dokumendihalduse kesksüsteemi valmimine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Dokumentide haldamise kesksüsteemi lõpuleviimine, sealhulgas 130 000 digiallkirja kasutuselevõtt ja täiendavate dokumentide väljaandmine
20 000 heakskiidetud digiallkirja, mida toetavad rakendused ja kasutajatugi.
|
|
114
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16742_Välisministeeriumi digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Välisministeeriumi digiülemineku lõpuleviimine
|
Välisministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse välisministeeriumi digitaalseks muutmise projekti kõigi allprojektide lõpuleviimine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Välisministeeriumi digiülemineku lõpuleviimine, sealhulgas 1) strateegilise ja operatiivplaneerimise tugisüsteem, 2) diplomaatiliste ja ajalooarhiivide digiteerimine, 3) Global Digital Information Centre Platform ning 4) krüpto-, IT- ja telekommunikatsiooni turvalisuse infrastruktuuri ajakohastamine.
|
|
115
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16791_Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiüleminek
|
Eesmärk
|
Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiülemineku lõpuleviimine
|
Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni aruanne, milles dokumenteeritakse projekti „Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digitaalne ümberkujundamine“ lõpuleviimine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digitaalse ümberkujundamise lõpuleviimine, sealhulgas 1) digitaalse turistikaardi loomine, 2) Kreeka kultuuriväärtuste digitaalne hoidla ja 3) turismiteabe uus süsteem.
|
|
116
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16964_järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskus (KED)
|
Eesmärk
|
Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse tegevuse lõpuleviimine
|
Digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse projekti lõpuleviimine.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse (KED) lõpuleviimine, sealhulgas teostatavus- ja turvauuringu lõpuleviimine, andmebaaside ja hübriidpilvandmetöötluse rakendusplatvormi jaoks nõutavate litsentside tarnimine ja paigaldamine ning keskuse loomine ja asjakohaste veebiteenuste rakendamine.
|
|
117
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16785_Turismiregister e-MHTE
|
Eesmärk
|
Digitaalse turismi registri lõpuleviimine
|
Turismiministeeriumi lõpparuanne, milles dokumenteeritakse platvormi „New e-MHTE“ käivitamine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Turismiregistri e-MHTE platvormi lõpuleviimine, sealhulgas arhiivi digiteerimise lõpuleviimine (1 875 000 ruumiplaneerimise ja infrastruktuuri osakonna toimikut), sealhulgas metamärgistamine ja säilitamine.
|
|
118
|
6-2.2. Moderniseerimine– 16826_Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele
|
Siht
|
|
|
Koolitatud ajateenijate arv
|
0
|
150 000
|
2. kv
|
2025
|
Ajateenijate digioskuste täiendamise programmi ajakohastamine, koolitades 150 000 ajateenijat.
|
|
119
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16736_Uus riigihangete süsteem
|
Eesmärk
|
Uue riigihangete süsteemi lõpuleviimine
|
Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne projekti „Uus riigihangete süsteem“ rakendamise dokumenteerimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Uue riigihangete süsteemi valmimine, sealhulgas 1) tegevussüsteemide versioonide ajakohastamine ja uue süsteemi integreerimine olemasolevatesse süsteemidesse, 2) uute süsteemifunktsioonide ja süsteemiaruannete kättesaadavus, 3) riikliku elektroonilise riigihangete süsteemi ja elektroonilise riigihangete keskregistri (KIMDIS) ümberkujundamise lõpuleviimine, 4) koostalitlusteenuste kättesaadavus koos gov.gr-iga; ning 5) andmete krüpteerimise mehhanismi, 6) virtuaalassistendi, 7) elektroonilise arhiveerimissüsteemi, 8) riikliku tsentraliseeritud tervishoiuhangete ameti (EKAPY) uue süsteemi ja 9) ehitusteabe modelleerimise süsteemi kasutuselevõtmine.
|
|
120
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16824_Ettekanded
|
Eesmärk
|
Projekti „E-registrid“ lõpuleviimine
|
Digitaalse halduse ministeeriumi aruanne e-registrite rakendamise dokumenteerimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Projekti „E-registrid“ lõpuleviimine, sealhulgas nende koostalitlusvõime ja liidesed avaliku halduse olemasolevate registritega.
|
Grupp 10: Algatused, mis on seotud uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga avaliku halduse digiüleminekul ja ajakohastamisel
●Uute tehnoloogiate ja suundumuste kaasamine avaliku halduse kõrgetasemelistesse teenustesse, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine ning süsteemide kasutus-, uuendus- ja hoolduskulude vähendamine (ID: 16928)
●Arukad linnad (ID: 16854)
●Keskse pilvandmetöötluse taristu ja teenuse osutamine (ID: 16853)
●Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ning riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride (GRNET) teenuste ajakohastamine (ID: 16955)
●Syzefksis II laiendamine (ID: 16956)
●Avaliku sektori andmehalduse strateegia ja poliitika (ID: 16827)
●Keskne BI – andmeanalüüs (ID: 16842)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede
(Reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
121
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16842_Central BI – Data Analytics
|
Eesmärk
|
Keskse äriteabe (BIS) lepingu sõlmimine
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Digitaalse juhtimise ministeerium sõlmib lepingu keskse BI – Data kohta. Analüüs, mis hõlmab järgmist:
a)
Andmehalduse raamistiku ja andmesõnastiku väljatöötamine ja valideerimine ning võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramine
b)
Peamiste tulemusnäitajate kindlakstegemine
c)
Andmesõnastik
d)
Andmehalduse raamistik
e)
Arhitektuurilise lähenemise ja integratsioonipunktide projekteerimine
f)
Andmelao konfiguratsioon
g)
Integratsioon back-office’i infosüsteemidega
h)
Põhiteabe aruannete ja analüüsi koostamine
i)
BI ökosüsteemi tegevuse toetamine 3 aasta jooksul
j)
Litsentsilõivud 200 administraatori õigustega kasutaja ja 200 TB talletamise eest.
|
|
122
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16853 Pilvandmetöötluse kesktaristu ja -teenuste pakkumine
|
Eesmärk
|
Keskse pilvandmetöötlustaristu ja -teenuse lõpuleviimine
|
Digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanne, milles dokumenteeritakse projekti kõigi komponentide lõpuleviimine ja kehtestatakse taristuparameetrid keskse pilvandmetöötluse taristu ja teenuste projektile
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Kõigi keskse pilvandmetöötluse taristu ja teenuste projekti komponentide ja parametriseeritud taristu rajamise täielik lõpuleviimine. Võtta kasutusele ja rakendada keskse pilvandmetöötluse taristu ja teenuste projekt. Uus paigaldatud taristu hõlmab virtuaalseid masinaid ja vastavaid virtuaalseid võrke (infrastruktuur kui teenus), platvormi kui teenust, kolme servandmemaatriksit, kolme kiire optilise kiu eriliidest ning koolitus- ja tugiteenuseid kogu projekti jaoks.
Pilveteenuste osutaja andmekeskused peavad järgima Euroopa andmekeskuse energiatõhususe tegevusjuhendit.
|
|
123
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16854_Arukad linnad
|
Siht
|
Arukate linnade projektide täielik rakendamine
|
|
Nende linnade arv, kes rakendasid taristuid, platvorme ja süsteeme, et toetada nende muutumist arukateks linnadeks
|
|
11
|
4. kv
|
2025
|
Rakendada projekte, et hõlbustada 11 Kreeka linna üleminekut arukateks linnadeks, investeerides arukatesse säästvatesse linnadesse ja taristutesse & süsteemidesse kestliku & rohelisse linnatulevikusse. Selliste investeeringute hulka kuuluvad: a) avatud andmete kättesaadavus ja kasutamine, mis edendab uuenduslike lahenduste ja toodete turuarendust arukate linnade jaoks (nt asjade interneti rakendused, suurandmed ja pilv); b) olemasolevate püsi- ja traadita võrkude kasutamine; c) teadus- ja akadeemiliste ringkondade aktiveerimine täiendavate uuenduslike meetmete organiseerimiseks; d) platvormid, mis aitavad kaasa avatud linnaandmete aegridade loomisele; e) digitaalse kaksiku loomine", samuti muud kodanikekesksed lahendused ja teenused, mis on kaasatud algusest peale.
|
|
124
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16928_ Uute tehnoloogiate kaasamine ja suundumused avaliku halduse kõrgetasemeliste teenuste suunas, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine ning süsteemide kasutus-, uuendus- ja hoolduskulude vähendamine
|
Eesmärk
|
Avaliku halduse uute tehnoloogiate lõpuleviimine
|
Digivaldkonna juhtimise ministeeriumi aruanne, milles tehakse kokkuvõte sellest, kuidas on kõrvaldatud avaliku halduse tehnoloogiliste lahenduste vajadused ja lüngad
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Rakendada uusi tehnoloogiaid ja vahendeid, et hõlbustada avaliku halduse üleminekut digitehnoloogiale ja selle ajakohastamist, vähendada tegevuskulusid ja suurendada pakutavate avalike teenuste väärtust.
|
|
125
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16955_Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ja riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride teenuste uuendamine GRNET
|
Eesmärk
|
GRNETi lõpuleviimine
|
Digitaalse halduse ministeeriumi lõpparuanne, millega viiakse lõpule riiklike teadus- ja tehnoloogiataristute (GRNET) pilvandmetöötluse taristu ja teenuste ajakohastamise kõigi allprojektide täielik rakendamine
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ning riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride (GRNET) teenuste ajakohastamise lõpuleviimine.
Superarvuti tarnimine/olemasoleva riikliku süsteemi osa asendamine
Andmekeskuse ajakohastamine/muutmine uue superarvuti toetamiseks
Tarkvara installeerimine, konfigureerimine, migratsioon, katseline käitamine, riistvara jõudluse kontrollimine ja hindamine.
|
|
127
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16956_Syzefksis II laiendamine
|
Eesmärk
|
Programmi „Syzefksis II“ lõpuleviimine
|
Digitaalse halduse ministeeriumi kokkuvõtlik dokument, mis tõendab uue taristu rakendamist, avaliku sektori võrgu üksuste registrit, turbehaldussüsteemi, uuringut, järelevalvemehhanismi, seadmete tarnimist Syzefksis II laiendamise raames
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Syzefksis II laiendamise lõpuleviimine.
Rakenduskavva on lisatud järgmised allprojektid:
– Avaliku sektori võrkude vaheliste ühenduste ajakohastamine
– Üksuste teenuste ühendamine/eraldamine/ümberpaigutamine/ühinemine ja ajakohastamine
– Avaliku sektori võrgustiku üksuste registri (Site Survey) toetamine/haldamine
– Avaliku sektori võrgustiku reklaami- ja müügiedendusmeetmed (valmimine 2024. aasta kolmandaks kvartaliks)
– Avaliku sektori võrgu julgeolekuinspektor ja infoturbe haldamise süsteem (SIS)
– Järelevalve, kvaliteedikontroll, rakendamise toetamine ja abistamine avaliku sektori võrgustiku struktureeritud kaabelsüsteemide lõplikul heakskiitmisel
– SYZEFXIS II asukohauuringu και kasutuselevõtuetapi toetamine ja seire.
– Seadmete tarnimine elektrienergia katkestatud tarnimiseks valitud avaliku sektori üksustes – avaliku sektori võrgustik.
– Järgmise põlvkonna avaliku sektori võrgukujundusteenused (PSN next Gen) – Panhellenic School Network’i (SchoolNet) infrastruktuuri ajakohastamine.
|
|
128
|
6-2.2. Ajakohastamine – 16827_Andmehaldusstrateegia & avaliku sektori poliitika
|
Eesmärk
|
Andmehaldusstrateegia lõpuleviimine
|
Digitaalse juhtimise ministeeriumi projekti lõpparuanne, milles tehakse kokkuvõte sellest, kuidas avaliku sektori andmehalduse strateegia ja poliitika abil on saavutatud valitsuse pilveandmete haldamise strateegia ning avatud ja taaskasutatavate andmete ökosüsteemi väljatöötamine avalikus ja erasektoris.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Avaliku sektori andmehaldusstrateegia ja -poliitika projekti lõpuleviimine.
Projekt peab olema saavutanud järgmised tulemused: valitsuse pilveandmete haldamise strateegia ja poliitika väljatöötamine ning b) raamistiku, infrastruktuuri, suutlikkuse ja suutlikkuse loomine avalike andmete haldamiseks, avatud ja taaskasutatavate andmete poliitika ning asjakohaste teenuste osutamine avalikule ja erasektorile.
|
|
129
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16842_Central BI – Data Analytics
|
Eesmärk
|
Keskse BI lõpuleviimine
|
Digitaalse juhtimise ministeeriumi projektiaruanne, milles kirjeldatakse, kuidas keskse ehitusteabe projektiga on loodud keskne äriteabe ja andmeanalüüsi platvorm ning kuidas avalikus halduses seda kasutatakse.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmise projekti lõpuleviimine: Central BI – Data Analytics.
Ühtse riikliku tulemustabeli rakendamine ja selle tulemuslikkuse hindamine.
Projekt peab olema saavutanud järgmised tulemused:
keskse ettevõtlusteabe – andmeanalüüsi platvormi rakendamine, mis võimaldab haldusasutustel saada, integreerida ja tõlgendada mis tahes allikatest pärit andmeid ning kasutada neid oma tegevust ja töövooge mõjutava teabe analüüsimiseks ning strateegia ja otsuste tegemise hõlbustamiseks.
|
G. KOMPONENT 2.3. ETTEVÕTLUSE DIGITEERIMINE
See Kreeka majanduse elavdamise ja vastupanuvõime komponent hõlmab kapitali andmist Kreeka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et rahastada investeeringuid digitehnoloogiasse ja nendega seotud teenuste ostmist. Selle eesmärk on tegeleda nende praeguse madala digitaalse küpsuse tasemega, sealhulgas madalate digioskuste tõttu, edendades samal ajal tootlikkust ja innovaatiliste ettevõtete arengut. Samal ajal loodetakse, et see aitab sellistel ettevõtetel kohaneda uute väljakutsetega ja kasutada ära tekkivaid ärisuundumusi. Eelkõige nähakse komponendiga ette ühtse digitaalse turu loomine, millele on juurdepääs nii kõnealuste toodete tarnijatel kui ka teenuste osutajatel. Selle komponendi peamised sihtmärgid on elektrooniliste maksete ja müügi kasutamise edendamine, kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemi ajakohastamine ning tööstuslike andmeplatvormide loomine. Lisaks pakub see komponent maksusoodustusi, mis aitavad luua digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi, mis soodustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate üleminekut digitehnoloogiale. Samuti kavandatakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks keskset toetusmehhanismi, mis hõlbustab koolitus- ja teadlikkuse tõstmise programmide pakkumist, et nad saaksid digitaalse turu kaudu pakutavaid vahendeid ja teenuseid maksimaalselt ära kasutada.
Meetmed peaksid reageerima digiüleminekule ja sellest tulenevatele väljakutsetele, kuna need aitavad eeldatavasti kaasa digitaaltehnoloogia kasutuselevõtule ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate oskuste täiendamisele Kreekas. Lisaks peaksid meetmed soodustama arukat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, stimuleerides veelgi erainvesteeringuid, aidates seega järgida riigipõhist soovitust avaliku ja erasektori investeeringute kohta (riigipõhised soovitused 3/2020). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
G.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomine ja maksusoodustuste kehtestamine VKEde digiülemineku hõlbustamiseks (meetme ID 16973)
Reformi eesmärk on luua digitaalne ettevõtluskeskkond, mis edendab VKEde üleminekut digitehnoloogiale. Täpsemalt koosneb see järgmisest: a) luua digitaalne turg selliste kõrgetasemeliste digiteenuste ja -vahendite pakkumiseks ja ostmiseks, mis on kohandatud VKEde digiüleminekuks, ning suurendada ärijuhtide digitaalset teadlikkust, b) ergutada otseselt investeeringuid kaasaegsesse digitehnoloogiasse, kasutades maksusoodustusi materiaalse ja immateriaalse vara puhul, et muuta ärikeskkonda, ning c) ajakohastada kassaaparaatide ja müügipunktide ökosüsteemi. Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse maksusoodustuste saamise kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
;
ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Abikõlblikkuse kriteeriumides nõutakse lisaks, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valiku-/kõlblikkuskriteeriumide eesmärk on ka stimuleerida investeeringuid digiüleminekusse, nimelt selliste toodete ja teenuste hankimisse, mis on seotud e-maksete, e-müügi ja e-arvete rakendustega, digitaalse reklaami vahenditega, kaugtöö süsteemidega, ärianalüüsiga, digioskuste täiendamisega, varu- ja avariitaasteteenustega, tehisintellektiga, asjade internetiga, kontaktivaba teenuse integreeritud lahendustega, küberturvalisuse süsteemidega, pilvetaristu ja -teenustega, tööstuslike andmeplatvormide mallide ja tarkvaraga, kassaaparaatide ja POSidega. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.
Investeering: VKEde digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16706)
Investeeringud on seotud asjakohaste digitaalsete vahendite (toodete ja teenuste) väljatöötamise ja pakkumisega Kreeka VKEdele a) elektrooniliste maksete ja müügi, b) tööstusandmete platvormide ning c) kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemi uuendamise valdkonnas. See saavutatakse keskse toetusmehhanismi loomisega VKEde jaoks, mis hõlbustab koolitus- ja teadlikkuse tõstmise programmide pakkumist, et nad saaksid maksimaalselt ära kasutada digitaalse turu kaudu pakutavaid vahendeid ja teenuseid, mille lõppeesmärk on toetada Kreeka VKEde üleminekut digitehnoloogiale ning suurendada läbipaistvust ja tervet konkurentsi järgmise põlvkonna müügikohtade ja kassaaparaatide kaudu. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse projektikonkursi hankedokumentides esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
;
ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Valiku/rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on suunatud ka järgmistele tehnoloogiatele ja teenustele: e-maksed, e-müük ja e-arvete rakendused, digitaalse reklaami vahendid, kaugtöö süsteemid, ärianalüütika, digioskuste täiendamine, varundus- ja avariitaasteteenused, tehisintellekt, asjade internet, kontaktivaba teenuse integreeritud lahenduste pakkumine, küberturvalisuse süsteemid, pilvetaristud ja -teenused, tööstuslike andmeplatvormide mallid ja tarkvara, kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemide uuendamine.
G.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Suurimad investeeringud 4: VKEde digitaalne ümberkujundamine
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
130
|
7-2.3. Ettevõtete digitaliseerimine – 16706_VKEde digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
VKEde digiüleminek – konkursikutsed
|
Avaldatud konkursikutse
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Kõigi konkurentsipõhiste projektikonkursside algatamine ettevõtete digitaalse ümberkujundamise vautšerite süsteemi (allprojektid 1), tööstusandmete platvormide ja andmeruumide (allprojektid 2) ning kassaaparaatide ja müügikohtade uuendamise (allprojektid 4) rahastamiseks koos tingimustega, sealhulgas kõlblikkuskriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
Investeeringud suunatakse tehnoloogiatesse ja teenustesse, et edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate digiteerimist, nimelt e-maksete, e-müügi ja e-arvete rakendustesse, digitaalse reklaami vahenditesse, kaugtöö süsteemidesse, ärianalüüsidesse, digioskuste täiendamisse, varundus- ja avariitaasteteenustesse, tehisintellekti, asjade internetti, kontaktivaba teenuse integreeritud lahenduste pakkumist, küberturvalisuse süsteemidesse, pilvetaristutesse ja teenustesse, tööstuslike andmeplatvormide mallidesse ja tarkvarasse, kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemi uuendusse.
|
|
131
|
7-2.3. Ettevõtete digitaliseerimine – 16706_VKEde digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
VKEde digiüleminek – toodete ja teenuste pakkumine
|
Digitaalvaldkonna juhtimise ministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse kõigi 4 allprojekti täielikku rakendamist, sealhulgas järgmisi eesmärke: 100 000 VKEd, keda toetati digiteerimise vautšeriga (1. allprojekt), 1 000 VKEd, kes said vautšerisüsteemi kaudu toetust üksnes üleminekul pilvetehnoloogiale (2. allprojekt); 4 majaka tööstusandmete platvormi ja loodud Gaia X VKEde keskus (3. allprojekt). Allprojekti nr 4 lõpus ajakohastati 400 000 kassaaparaati ja asendati 100 000 POS-süsteemi.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Toetusesaajate valimine ning seadmete ja teenuste tarnimine VKEdele konkursikutsete alusel kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. Eelkõige tuleb saavutada järgmine:
Allprojekti nr 1 raames: 100 000 VKEd said digiülemineku toetust, mida rahastati vautšerite süsteemi kaudu;
Allprojekti nr 2 raames: lõpuleviidud pilvandmetöötlustaristu, 1 000 VKEd, kes saavad vautšerite süsteemi kaudu rahalist toetust üksnes pilvele üleminekul, esitatud tööstusandmete platvormi (IDP) mall ja loodud Kreeka Gaia-X VKEde keskus ning 4 Lighthouse IDP-d;
Allprojekti 4 raames: 400 000 kassaaparaati on ajakohastatud või asendatud arvutipõhiste lahendustega, 100 000 vana POS-süsteemi on asendatud
(esitage toetusesaajate kinnitus uue tehnoloogia/toote integreerimise kohta/tõend toodete ja teenuste ostmise tõendamiseks tehtud makse kohta).
|
|
132
|
7-2.3. Ettevõtete digiteerimine – 16973_Digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomine ja maksusoodustuste kehtestamine VKEde digiülemineku hõlbustamiseks
|
Eesmärk
|
VKEde digiüleminek: seadusandlik reform, et stimuleerida tehnoloogiate kasutuselevõttu
|
Jõustunud on valitsuse esmased õigusaktid ja teisesed õigusaktid, mis on asjakohased digitaalinvesteeringute maksusoodustuste kehtestamiseks, ning digitaalse juhtimise ministeeriumi aruanded digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomise kohta.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Teha kindlaks ja rakendada meetmed sellise digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomiseks, mis soodustab VKEde üleminekut digitehnoloogiale, eelkõige a) luues digitaristu digitaalsete vahendite ja protsesside pakkumise ja rakendamise rahastamise kaudu ning suurendades ettevõtete juhtide digitaalset teadlikkust ning b) stimuleerides otseselt investeeringuid digitehnoloogiale üleminekusse, kasutades materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute suuremahulist mahaarvamist, et muuta ärikeskkonda ja suurendada investeeringuid nüüdisaegsesse digitehnoloogiasse.
Majanduse keskkonnahoidlikumaks muutmist, energeetikat ja digiüleminekut toetavad maksusoodustusi käsitlevad õigusaktid peavad vastama rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades erandite loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
Investeeringute eesmärk on stimuleerida investeeringuid digiüleminekusse, nimelt selliste toodete ja teenuste hankimisse, mis on seotud e-maksete, e-müügi ja e-arvete rakendustega, digitaalse reklaami vahenditega, kaugtöö süsteemidega, ärianalüüsiga, digioskuste täiendamise, varu- ja avariitaasteteenustega, tehisintellektiga, asjade internetiga, kontaktivaba teenuse integreeritud lahendustega, küberturvalisuse süsteemidega, pilvetaristute ja -teenustega, tööstuslike andmeplatvormide mallide ja tarkvaraga, kassaaparaatide ja müügikohtade ökosüsteemi uuendamisega.
|
H. KOMPONENT 3.1. EDENDADA TÖÖKOHTADE LOOMIST JA TÖÖTURUL OSALEMIST
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab meetmeid aktiivse tööturupoliitika ümberkujundamiseks ja tugevdamiseks, riiklike tööturuasutuste tõhususe parandamiseks ja tõhusa turvavõrgu loomiseks töötuse vastu, tugevdades samal ajal stiimuleid tööturule naasmiseks. Suurem osa meetmetest on suunatud aktiivsele tööturupoliitikale, sealhulgas aktiveerimisprogrammidele, millega toetatakse tööhõivet erasektoris ning edendatakse tööjõu täiendus- ja ümberõpet, samuti investeeringutele, et suurendada avaliku tööturuasutuse suutlikkust (OAED kuni 18. aprillini 2022, seejärel DYPA), tõhustades digiteerimist ja nõustamisteenuseid. Passiivse tööturupoliitika reformi raames on kava eesmärk parandada töötushüvitiste katvust ja jaotust, tugevdada sotsiaalset turvavõrku, edendada tööturul osalemist, sealhulgas haavatavate rühmade hulgas, ning parandada sotsiaalkaitsesüsteemi tõhusust ja tulemuslikkust. Komponent on kooskõlas riigipõhiste soovitustega, mille eesmärk on tagada tõhus tööturule aktiveerimise toetus, investeerida oskustesse ja tööalasesse konkurentsivõimesse ning parandada avaliku halduse digiteerimist (riigipõhised soovitused 2/2020 ja 3/2020 ning riigipõhine soovitus 2/2019). Lisaks toetab komponent digiüleminekut ja rohelist üleminekut, keskendudes muu hulgas oskuste ja tööhõive edendamisele digi- ja rohelises sektoris. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Tööõiguse ajakohastamine ja lihtsustamine (meetme ID: 16744)
Reform hõlmab tervikliku tööseaduse jõustumist, millega ühtlustatakse tööturu põhiaspekte, et parandada selle toimimist. Reformi eesmärk on eelkõige a) individuaalse töö seadus, b) kollektiivse töö seadus ja ametiühinguseadus, c) tööministeeriumi ERGANI IT-süsteem, mida kasutatakse tööturu jälgimiseks ning deklareerimata ja deklareerimata töö avastamiseks, ning d) töö- ja eraelu tasakaalustamise raamistik. Reformi üldeesmärgid on suurendada töökohtade loomist ja konkurentsivõimet, võidelda deklareerimata ja aladeklareeritud töö vastu, parandada töö- ja eraelu tasakaalu ning vähendada soolist tööhõivelõhet. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2021.
Investeering: Töösüsteemide digiüleminek (meetme ID: 16750)
Investeeringud keskenduvad avaliku halduse suutlikkuse ajakohastamisele, et pakkuda töötajatele ja tööandjatele paremaid ja kiiremaid teenuseid, eesmärgiga vähendada bürokraatiat, parandada tööturu järelevalvemehhanismide tõhusust, vähendada deklareerimata ja aladeklareeritud tööd ning saada õigeaegseid ja täpseid andmeid. Investeering seisneb eelkõige e-EFKA (ühtlustatud sotsiaalkindlustusfond), sealhulgas digitaalse pensioni auhinna süsteemi (ATLAS) ajakohastamises ning erinevate IT-süsteemide (ERGANI, EFKA ja SEPE) ühendamises ühtse süsteemiga (ARIADNE). Lisaks hõlmab investeering töötervishoiu ja tööohutuse küsimuste integreeritud IT-süsteemi (HERIDANOS) loomist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Reform: Aktiivse tööturupoliitika reform (meetme ID: 16747)
Aktiivse tööturupoliitika reformi eesmärk on maksimeerida selle tõhusust, kujundades ümber ja tugevdades palgatoetusprogramme ning liikudes järk-järgult aktiivse tööturupoliitika uue rakendamismudeli suunas. Reformiga kaasnevad märkimisväärsed investeeringud. Need hõlmavad eelkõige järgmist: Viis lühiajalist sihtprogrammi, millega toetatakse tööhõivet erasektoris 41 500 töötu jaoks (sealhulgas koolitus- ja tööhõivetoetuse programm), b) uue katsetatud avatud raamistiku rakendusmudeli rakendamine aktiivsete tööturumeetmete jaoks veel kolmes geograafilises piirkonnas (kus osalejatele pakutakse 22 500 koolitusprogrammi, 7 000 tööhõivetoetust ja 850 ettevõtlustoetust), c) riikliku tööhõiveteenistuse nõustajaskonna ajutine tugevdamine (600 täiendavat nõustajat neljaks aastaks) ja d) nõustajate koolitus. Sihtotstarbeline osa eraldatud toetustest aitab kaasa keskkonnahoidlike oskuste ja töökohtade loomisele rohelises majanduses. Reform ja investeeringud viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Passiivse tööturupoliitika reform, et toetada üleminekut tööhõivele (meetme ID: 16746)
Reform hõlmab üht katseprojekti töötuskindlustussüsteemi reformimiseks. Projekti raames testitakse mõju, mida avaldab kombineeritud töötushüvitiste indekseerimine viimase päeva netopalga tasemele. Lisaks sisaldab kava nullkuluga reforme, mille eesmärk on a) veelgi parandada vastastikuste kohustuste raamistikku, mida praegu kohaldatakse avaliku tööturuasutuse ja tööotsijate vahel, b) konsolideerida ja ühtlustada töötushüvitisi ja -toetusi, et parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust, ning c) kõrvaldada motivatsiooni pärssivad tegurid töötute oskuste täiendamiseks/ümberõppeks, säilitades nende õiguse saada koolitusel osalemise ajal töötushüvitisi. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: DYPA kohaliku tööturuasutuse (KPA2) restruktureerimine ja ümbermärgistamine (meetme ID: 16941)
Investeeringu eesmärk on reformida Kreeka riiklikku tööturuasutust (OAED), et parandada selle teenuste kvaliteeti ning üldist suutlikkust ja tõhusust. Investeering hõlmab a) riikliku tööhõiveameti (OAED) organisatsioonilist reformi, millega ajakohastatakse selle juhtimismudelit ning luuakse uus organisatsiooni skeem ja finantsjuhtimissüsteem; b) OAED 118 kohaliku tööhõive edendamise haru (KPA2) ümberkujundamine ja renoveerimine, keskendudes uuesti kohandatud sobitamisteenustele, tõhustatud nõustamisele ja teavitustegevusele; c) DYPA uus kommunikatsioonistrateegia; d) klienditeeninduse kvaliteedi kontrollimehhanismide parandamine tulemuslikkuse, tõhususe, tootlikkuse ja klientide rahulolu aspektide mõõtmise ja jälgimise kaudu; e) profiilianalüüsi ja nõustamisteenuste uute vormide rakendamine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine (DYPA) (meetme ID: 16942)
Investeeringud keskenduvad avaliku tööturuasutuse digitaalsele ümberkujundamisele, et suurendada pakutavate teenuste tõhusust. Eelkõige hõlmab investeering DYPA arhiivide digiteerimist, säilitamist ja arhiveerimist, DYPA poolt mitmete uute IT-süsteemide ostmist nii veebipõhiste kui ka kohalike rakenduste puhul ning mõnede praeguste operatsioonisüsteemide ümberkujundamist. Investeering hõlmab ka a) digiteenuste laiendamist (DYPA rakenduse kaudu), mis võimaldab DYPA-l pakkuda töötutele ja ettevõtetele mobiiltelefonide ja tahvelarvutite kaudu e-teenuseid, ning b) sellise vahendi loomist, mis aitab DYPA-l optimeerida tööjõu pakkumise ja nõudluse sobitamise protsessi.
Eespool nimetatud investeeringu eesmärk on parandada andmehaldus- ja otsustussüsteemi, maksimeerida ressursse ja suurendada klientide rahulolu. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
H.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Põhireform 6: Tööõiguse ajakohastamine ja lihtsustamine ning töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
133
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16744_Tööõiguse ajakohastamine ja lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Tööseaduse jõustumine
|
Seaduse jõustumisele viitav säte –
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Jõustub tööseadus, millega ajakohastatakse a) individuaalse töö seadus, b) kollektiivse töö seadus ja ametiühinguseadus, c) tööministeeriumi ERGANI IT-süsteem, mida kasutatakse tööturu jälgimiseks ning deklareerimata ja aladeklareeritud töö avastamiseks, ning d) töö- ja eraelu tasakaalustamise raamistik.
|
|
134
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Töö IT-süsteemidega seotud lepingute sõlmimine
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Lepingu sõlmimine järgmiste projektidega:
– Ühtne IT-süsteem tööturu jälgimiseks (ARIADNE)
– Töötervishoid ja tööohutus (HERIDANOS)
– Kohustuslik miinimumpalga kehtestamise protsess
– Ühtse pensionifondi (e-EFKA) kindlustusajaloo digiteerimine
– Uus integreeritud teabesüsteem e-EFKA jaoks (EFKA IITS)
– Digitaalse pensioni määramise süsteemi (ATLAS) ajakohastamine
|
|
135
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16942_Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
DYPA arhiivide digiteerimine, säilitamine ja arhiveerimine
|
Tõend projekti tulemuste heakskiitmise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
DYPA arhiivide digiteerimise, säilitamise ja esitamise lõpuleviimine.
|
|
135a
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16942_Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine
|
Siht
|
DYPA digiüleminek
|
DYPA aruanne, milles kinnitatakse projektide a, b, c ja d lõpuleviimist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine järgmiste meetmete kaudu:
a) seitsme uue IT-süsteemi ostmine, nii veebipõhised kui ka kohalikud rakendused (kutseharidus ja -koolitus, varahaldussüsteem, FMIS, HRM, küberjulgeolek, Chatbot, virtuaalne lauaarvutitaristu (VDI));
b) riikliku tööturuasutuse kolme praeguse IT-süsteemi, nimelt (endine OEAD) DYPA App, OPS (endine OAED) DYPA, uue tõenduspõhise ja andmepõhise otsustusprotsessi ümberkujundamine;
c) digiteenuste laiendamine (rakenduse DYPA kaudu), mis võimaldavad DYPA-l pakkuda töötutele ja ettevõtetele e-teenuseid mobiiltelefonide ja tahvelarvutite kaudu;
d) Töövahendi loomine, mis aitab avalikul tööturuasutusel optimeerida tööjõu pakkumise ja nõudluse sobitamise protsessi.
|
|
136
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Atlase pensionisüsteemi lõpuleviimine
|
Süsteemi kehtestavate teiseste õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Digitaalse pensioni määramise süsteemi (ATLAS) ajakohastamise lõpuleviimine, mis võimaldab pensioni- ja ühekordsete hüvitiste taotluste paremat käsitlemist süsteemi jõustavate teiseste õigusaktide jõustumise kaudu
|
|
137
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Ariadne ühtse IT-süsteemi teiseste õigusaktide jõustumine
|
Selliste teiseste õigusaktide jõustumine, millega käivitatakse süsteemi kaudu üleriigiline andmekogumine
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Ühtse tööturu järelevalve IT-süsteemi (ARIADNE) rakendamine teiseste õigusaktide jõustumise kaudu, millega käivitatakse süsteemi kaudu üleriigiline andmekogumine.
Süsteem tagab tööaja digitaalse salvestamise (e-töökaart, aeg ja kohalviibimine) ning ühtse töö- ja sotsiaalkindlustuse haldusandmete värava.
|
I. KOMPONENT 3.2. HARIDUS, KUTSEHARIDUS JA -KOOLITUS NING OSKUSED
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on parandada haridus- ja elukestva õppe süsteemide kvaliteeti, tõhusust ja tulemuslikkust. Komponent hõlmab investeeringuid horisontaalsetesse oskuste täiendamise programmidesse digitaalse, keskkonnahoidliku ja finantskirjaoskuse valdkonnas kokku 628 000 toetusesaaja jaoks. Sellega kaasneb elukestva õppe süsteemi reform, et parandada koolituse pakkumist, ning reformide ja investeeringute pakett, mis keskendub kutseharidusele ja -koolitusele ning õpipoisiõppe süsteemidele, et parandada nende vastavust tööturu vajadustele. Kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas on kava eesmärk ajakohastada kutsehariduse ja -õppe infrastruktuure ja seadmeid ning ajakohastada olemasolevaid õppekavasid. Lisaks nähakse kavaga ette ülikoolide uus tipptaseme strateegia, mille eesmärk on parandada nende teadustöö tulemuslikkust ja hariduse kvaliteeti, investeerides teadus- ja haridustaristute ajakohastamisse, teadusprojektide ja doktoriõppe projektide toetamisse, tehes seda ka koostöös erasektori ja külalisprofessorite kavadega. Need reformid on seotud investeeringutega haridussüsteemi digiteerimisse, millest suur osa eraldatakse alg- ja keskkoolide interaktiivsetele õppesüsteemidele ning väikese sissetulekuga peredest pärit õpilastele ja üliõpilastele IT-seadmete ostmiseks mõeldud vautšeritele.
Komponent on kooskõlas riigipõhiste soovitustega investeerida haridusse, tööalasesse konkurentsivõimesse ja oskustesse ning parandada avaliku halduse digiteerimist (riigipõhised soovitused 3/2020 ja 2/2019). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
I.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Uus elukestva õppe strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiustamine (meetme ID: 16913)
Reformi eesmärk on parandada elukestva õppe raamistikku, et suurendada selle kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele. Eelkõige võimaldab reform paremini jälgida ja rahuldada tööturu vajadusi, ajakohastades, uuendades ja ühendades eri ministeeriumide ja asutuste olemasolevaid andmekogusid, sealhulgas 2016. aastal loodud tööturu diagnostikamehhanismi. Reformiga kehtestatakse ka elukestva õppe oskuste arvepidamine, mis peaks olema peamiseks vahendiks individuaalsest vajadusest sõltuva pideva koolituse pakkumisel, ning uus riiklik abikõlblike koolituspakkujate nimekiri, mille puhul kohaldatakse koolitajate suhtes sisendipõhiseid kvaliteedi miinimumkriteeriume. Reformi tulemusel luuakse uus juhtimisstruktuur – riiklik oskuste nõukogu, mis asub OAEDis ja vastutab riikliku oskuste strateegia iga-aastase ajakohastamise kavandamise eest. Reformiga kaasneb investeerimine horisontaalsetesse oskuste täiendamise programmidesse, mis on suunatud eri elanikkonnarühmadele ning mille eesmärk on pakkuda a) põhi- ja kesktaseme digioskusi, b) rohelisi oskusi ja c) finantskirjaoskust. Reform ja investeeringud viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon (meetme ID: 16289)
Reformi eesmärk on parandada Kreeka ülikoolide teadustöö tulemuslikkust ja avatust, sealhulgas meelitades ligi kvalifitseeritud ja silmapaistvaid akadeemilisi töötajaid ja teadlasi, ning parandada üliõpilastele pakutava hariduse kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele. Eelkõige nähakse reformiga ette a) 70 teadusprojekti (teadusuuringute tipptaseme klastrid) rahastamiskava, mis on suunatud silmapaistvatele riiklikele või rahvusvahelistele akadeemilistele ringkondadele, et motiveerida neid teostama uuenduslikke ja koostööl põhinevaid teadusprojekte koos erasektori ettevõtetega Kreekas; b) rahastamiskava (külalisprofessorid/külalisteadlased), millega stimuleeritakse 60 väljapaistvat akadeemilist töötajat välisriikide ülikoolides või uurimisinstituutides, mis on suunatud peamiselt väljaspool ELi asuvatele ülikoolidele, ühinema Kreeka ülikoolidega maksimaalselt kaheks akadeemiliseks semestriks ning õpetama teaduskoostööprojekte või neis osalema; c) valitud Kreeka ülikoolide ning rakendusteaduste ja tehnoloogia osakondade teadus- ja haridustaristu ajakohastamine; d) rahastada koostöös erasektori ettevõtjatega kahe aasta jooksul 70 tööstusvaldkonna doktoriõppe programmi; e) rahastada üksikteadlasi või teadlaste rühmi tipptaseme kriteeriumide alusel; ning f) Kreeka raamatukogude riikliku võrgustiku digiüleminek. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine (meetme ID: 16794)
Reformi eesmärk on taastada kutsehariduse ja -koolituse ning noorte tööhõivet käsitleva valitsuse strateegia lahutamatu osana riikliku tööturuasutuse (OAED EPAS) kutsekoolide õpipoisiõpe. Eelkõige hõlmab reform järgmist. 1) uue õigusraamistiku kehtestamine kutsehariduse ja -koolituse riiklikule süsteemile; 2) õppeprotsesside lihtsustamine ning uute meetodite ja vahendite, näiteks e-õppe platvormide ja digiteeritud koolitussisu integreerimine nii praktikantide kui ka koolitajate jaoks; 3) olemasolevate õppekavade hindamine, ümberkujundamine ja ajakohastamine (sotsiaalpartnerite ja tööandjate kaasabil), et viia need kooskõlla tööturu tegelike vajadustega; 4) kutsehariduse ja -koolituse infrastruktuuri uuendamine ja ajakohastamine (laborid ja seadmed); 5) EPASi hoonete renoveerimine, et parandada energiatõhusust ja ruumilist funktsionaalsust; 6) virtuaalse reaalsuse tehnoloogia integreerimine igapäevastesse õppemoodulitesse; 7) ulatusliku koolitajate koolitamise programmi rakendamine EPASi koolides; 8) teavituskampaania rakendamine õpipoisiõppe süsteemi edendamiseks. Sihtotstarbeline osa eraldatud toetustest aitab kaasa keskkonnasõbralike oskuste ja töökohtade loomisele ning keskkonnasäästlikule majandusele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Energiatõhususega seotud renoveerimised ja meetmed peavad vastama i) vähemalt keskmise põhjalikkusega renoveerimisele, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või ii) tagama, et otsene ja kaudne kasvuhoonegaaside heide väheneks võrreldes eelneva heitega keskmiselt vähemalt 30 %. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks,
sealhulgas tagasitäitetoimingud, milles kasutatakse jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile.
Reform: Tööjõu oskuste omandamine, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli abil (kutseharidus- ja -koolitusreform) (meetme ID: 16792)
Reformi eesmärk on 1) parandada kvaliteedikontrolli (nt hindamissüsteemid, millega jälgitakse praktikantide edusamme ja tulemuslikkust) riiklike tööturuasutuste kutseõppeüksustes, 2) ajakohastada nende mooduleid vastavalt tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele osana DYPA aktiivse tööturupoliitika ulatuslikust reformist ning 3) edendada e-õpet ja koolitussisu digiteerimist. Sellega kaasnevad investeeringud laborite renoveerimisse ja seadmetega varustamisse. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Kutsehariduse ja -koolituse täiustamine (meetme ID: 16934)
Kavandatud reformi eesmärk on kiirendada seaduse 4763/2020 rakendamist. Kavandatud meetmed peaksid 1) aitama muuta kutseharidust ja -koolitust atraktiivseks haridusteeks, 2) tugevdama hariduse ja tööturu vajaduste vahelist seost ning 3) pakkuma oskusi, mida on vaja nii rohelisele majandusele kui ka digitaaltehnoloogiale üleminekuks, ning suurendama eelkõige noorte tööhõiveväljavaateid. Reform koosneb järgmistest osadest: a) viie temaatilise ja kümne eksperimentaalse IEKi (Vocational Training Institutes) projekteerimine ja arendamine hoonete renoveerimise, varustuse ja materjalide tarnimise, uute õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamise ning koolitajatele täiendava hariduse/koolituse pakkumise kaudu; b) 25 kutsehariduse näidislütseumi (näidis-EPAL) kavandamine ja arendamine hoonete renoveerimise, varustuse ja materjalide tarnimise, uute õppekavade ja koolitusprogrammide väljatöötamise ning õpetajatele täiendava hariduse/koolituse pakkumise kaudu ( näidis-ΕPΑL); c) laiendada kvalifikatsioonide ja kutsenõustamise sertifitseerimise riikliku organisatsiooni (EOPPEP) digiteenuseid ning töötada välja e-õppe kutsehariduse ja -koolituse platvorm, mis muudab olemasolevad õppematerjalid e-õppe mooduliteks; Kõigi projektide eesmärk on soodustada naiste osalemist kutsehariduses ja -koolituses ning edendada nende juhtimisoskusi. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Hariduse digiüleminek (meetme ID: 16676)
Investeeringuga nähakse ette hariduse digiüleminek sisu, taristu ja teenuste osas ning sellega kaasneb põhjalik reformistrateegia õppekavade ajakohastamiseks, teenuste ratsionaliseerimiseks ja haridustulemuste jälgimiseks. Investeering koosneb järgmistest komponentidest: digitaalne infosisu koolides; digiseadmed koolides; õpetajate kutsealane areng koolides ning digiteenused koolides ja ülikoolides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine: Laboriseadmete tarnimine IEKi, EPALi, teise aasta järgse õpipoisiõppe klassi ja kutseõppekoolidele (meetme ID: 16933)
Selle investeeringuga ajakohastatakse ja uuendatakse Kreeka kutseharidus- ja -koolitusasutuste laboritaristuid, eelkõige seoses kutseõppeasutuste (IEK), kõrgemate kutsekoolide (EPAL), teise aasta järgse õpipoisiõppe klassi ja kutseõppekoolidega. See investeering täiendab kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamise reformi. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
I.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Suurimad investeeringud 5: Uus elukestva õppe strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
138
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine
|
Eesmärk
|
Elukestva õppe strateegia õigusaktide jõustumine
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2022
|
Elukestva õppe riikliku strateegia alusel jõustuvad esmased ja teisesed õigusaktid, milles sätestatakse uue elukestva õppe raamistiku põhielemendid (sealhulgas sätted, millega luuakse riiklik oskuste nõukogu keskse järelevalveorganina, et luua elukestva õppe oskuste arvepidamine, riiklik abikõlblike koolituspakkujate nimekiri ja tulemustabel ning tööturu diagnoosimismehhanism).
|
|
139
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine
|
Siht
|
Koolitusprogrammid „Elukestev õpe“ – strateegia lõpuleviimine – valideerimine
|
|
Eduka pakkuja tõendi saanud isikute arv
koolitusprogrammis osalemine
|
0
|
150 000
|
4. kv
|
2022
|
Digitaal-, keskkonna- ja finantskirjaoskuse alaste koolitusprogrammide lõpuleviimine vähemalt 150 000 osaleja jaoks ning kõigi edukate osalejate jaoks omandatud oskuste valideerimine ja sertifitseerimine.
Selle investeeringuga täidetakse järgmiste elanikkonnarühmade digikirjaoskuse, rohelise kirjaoskuse ja finantskirjaoskusega seotud vajadused: a) töötud, eelkõige noored ja pikaajalised töötud, b) töötajad, eelkõige need, kellel on suur töötuse oht, ja need, kes on tööruumi tehnoloogia tõttu kõrvale jäetud, c) töötajad, eriti VKEdes, kellel on piiratud ettevõttesisene koolitussuutlikkus, d) avaliku sektori töötajad, sealhulgas õpetajad. Pakutavad oskused on järgmised: a) algtaseme digioskused, b) kesktaseme digioskused, c) rohelised oskused ja d) finantskirjaoskuse oskused.
|
|
140
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine
|
Siht
|
Elukestva õppe programmide etapiviisilise lõpetamise valideerimine
|
|
Eduka pakkuja tõendi saanud isikute arv
koolitusprogrammi lõpuleviimine
|
150 000
|
500 000
|
4. kv
|
2025
|
Digitaal-, keskkonna- ja finantskirjaoskuse alaste koolitusprogrammide lõpuleviimine 500 000 osaleja jaoks (kumulatiivne, 1. ja 2. õppelaine) ning mõlema koolituslaine kaudu omandatud oskuste valideerimine ja sertifitseerimine kõigi edukate osalejate jaoks.
Osalejate koguarvust vähemalt 33 % (167 000 osalejat) peavad olema läbi viinud keskkonnahoidlike oskuste ja keskkonnahoidliku majanduse töökohtadega seotud koolitusprogramme.
|
Grupp 11: Edendada töökohtade loomist ja osalemist tööturul/hariduses, kutsehariduses ja -koolituses ning oskuste omandamises – Avalikud tööturuasutused – Reformid ja investeeringud
●DYPA kohaliku tööturuasutuse (KPA2) ümberkorraldamine ja ümbermärgistamine (ID: 16941)
●Aktiivne tööturupoliitika reform (ID: 16747)
●Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine (ID: 16794)
●Passiivse tööturupoliitika reform, et toetada üleminekut tööhõivele (ID: 16746)
●Tööjõu oskuste omandamine, ümber- ja täiendusõpe reformitud koolitusmudeli (kutsehariduse ja -koolituse reform) kaudu (ID: 16792)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
141
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16941_Avalike tööturuasutuste ümberkujundamine ja nende kaubamärgi muutmine (KPA2)
|
Eesmärk
|
DYPA – organisatsioonireform – õigusaktide jõustumine
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Jõustub Kreeka tööjõu tööhõive organisatsiooni (OAED) organisatsioonireform ning korraldatakse ümber, renoveeritakse ja kujundatakse ümber kohalikud avalikud tööturuasutused, et parandada pakutavate teenuste kvaliteeti, suutlikkust ja tõhusust.
|
|
141a
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16941_Avalike tööturuasutuste ümberkujundamine ja nende kaubamärgi muutmine (KPA2)
|
Eesmärk
|
Teise põhimeetme renoveerimine, kommunikatsioonistrateegia, klienditeeninduse kvaliteedi kontroll, profiilianalüüsi ja nõustamisteenuste uued vormid.
|
DYPA aruanne, milles kinnitatakse projektide a, b, c ja d lõpuleviimist.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste projektide lõpuleviimine:
a) DYPA 118 kohaliku haru ümberkavandamine ja renoveerimine tööhõive edendamiseks (KPA2);
b) DYPA uue kommunikatsioonistrateegia rakendamine;
c) klienditeeninduse kvaliteedikontrolli mehhanismide parandamine tulemuslikkuse, tõhususe, tootlikkuse ja klientide rahulolu aspektide mõõtmise ja jälgimise kaudu;
d) profiilianalüüsi ja nõustamisteenuste uute vormide rakendamine.
|
|
142
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele
|
Eesmärk
|
Vastastikuse kohustuse raamistiku reformi jõustumine
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Jõustuvad õigusaktid, millega reformitakse vastastikuste kohustuste raamistikku, milles sätestatakse avaliku tööturuasutuse ja tööotsija vahelised suhted. Muu hulgas hõlmab reform aktiivse tööotsimise uut määratlust ja sanktsioone töötutele, kes ei järgi uusi eeskirju.
|
|
142a
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele
|
Eesmärk
|
Töötushüvitisi ja toetusi käsitlevad õigusaktid
|
Õigusakt jõustus
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Selliste õigusaktide jõustumine, mille eesmärk on konsolideerida ja ühtlustada töötushüvitisi ja -toetusi, et parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust ning kõrvaldada töötute täiend- ja ümberõpet pärssivad tegurid, säilitades koolitusel osalemise ajal nende õiguse töötushüvitistele.
|
|
142b
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele
|
Eesmärk
|
Töötushüvitiste konsolideerimise ja ühtlustamise katseprojekt
|
DYPA aruanne, milles kinnitatakse katseprojekti lõpuleviimist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Katseprojekti lõpuleviimine, millega indekseeritakse kombineeritud töötushüvitised viimase päeva netopalga tasemele.
|
|
143
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16792_Tööjõu oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli kaudu (kutseharidus ja -koolitus; koolitusreform)
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteemi lepingute sõlmimine
|
Teade lepingu sõlmimise kohta
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteemi (VET) lepingute sõlmimise eesmärk oli parandada kvaliteedikontrolli Kreeka tööjõu tööhõive organisatsiooni (OAED) kutseõppeüksuste üle, peamiselt hinnates selle tulemusi ning jälgides praktikantide edusamme ja tulemuslikkust tööturul.
|
|
144
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16747_Aktiivne tööturupoliitika reform
|
Siht
|
Aktiivse tööturupoliitika oskuste täiendamise tööhõiveprogrammi lõpuleviimine
|
|
Koolitusprogrammi eduka läbimise tunnistuse saanud 25–45-aastaste töötute arv
|
0
|
7 000
|
4. kv
|
2024
|
Põhjaliku täiendus-/ümberõppe- ja lühiajalise tööhõive programmi lõpuleviimine vähemalt 7 000 töötule (25–45aastastele) 7 500 toetusesaajast
19 % eraldatud vahenditest peaks aitama kaasa keskkonnasäästlike oskuste ja töökohtade loomisele ning keskkonnasäästlikule majandusele
|
|
144a
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16747_Aktiivne tööturupoliitika reform
|
Eesmärk
|
Aktiivse tööturupoliitika programmi lõpuleviimine
|
DYPA aruanne programmide lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste aktiivse tööturupoliitika programmide lõpuleviimine:
a) neli sihtotstarbelist lühiajalist programmi, millega toetatakse erasektoris tööhõivet kokku 34 000 toetusesaajast vähemalt 30 600 töötu jaoks
b) aktiivse tööturupoliitika uue katsekatsetatud avatud raamkava rakendamine veel kolmes geograafilises piirkonnas (kus osalejatele pakutakse 22 500 koolitusprogrammi, 7 000 tööhõivetoetust ja 850 ettevõtlustoetust)
c) Riikliku tööturuasutuse nõustajate ajutine suurendamine 600 täiendava nõustaja töölevõtmisega ning
d) 1 000 riikliku tööturuasutuse tööhõivenõuniku koolitus.
|
|
145
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine
|
Siht
|
Digiteerimisalase e-õppe koolituskursuste lõpuleviimine
|
|
Digiteeritud koolituskursuste arv (e-õppe kursused)
|
0
|
250
|
4. kv
|
2025
|
Vähemalt 250 OAED-õpipoisiõppe kutsekooli (EPAS) koolituskursuse digiülemineku läbimine.
Meetme eesmärk on lihtsustada õppeprotsesse ning kaasata uusi meetodeid ja vahendeid, nagu e-õppe platvormid ja digiteeritud koolitussisu nii praktikantidele kui ka koolitajatele.
|
|
145a
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -koolituse riiklik süsteem
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Riikliku kutsehariduse ja -koolituse süsteemi käsitleva seaduse jõustumine.
|
|
145b
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -õppe koolide kvaliteedikontroll, õppekavade reform, kutsehariduse ja -õppe taristu ning muud projektid DYPA raames
|
DYPA aruanne, milles kinnitatakse projektide lõpuleviimist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste projektide lõpuleviimine: 1) vähemalt 34 koolitusprogrammi praeguste õppekavade hindamine, ümberkujundamine ja ajakohastamine, et viia need paremini vastavusse tööturu tegelike vajadustega;
2) kutsehariduse ja -koolituse taristu uuendamine ja ajakohastamine (vähemalt 270 laborit ja nende varustust);
3) vähemalt 33 EPASi hoone renoveerimine, et parandada energiatõhusust ja ruumilist funktsionaalsust;
4) virtuaalse reaalsuse tehnoloogia integreerimine igapäevastesse õppemoodulitesse;
5) ulatusliku koolitajate koolitamise programmi rakendamine EPAS koolides (hõlmab vähemalt 810 koolitajat);
6) Teavituskampaania rakendamine õpipoisiõppe süsteemi edendamiseks.
Projekti number 3 raames lõpuleviidud ehitus- ja renoveerimistöödega saavutatakse keskmiselt vähemalt keskmisemahuline renoveerimine, nagu on määratletud komisjoni soovituses hoonete renoveerimise kohta (EL) 2019/786, või b) saavutatakse kasvuhoonegaaside otsese ja kaudse heite vähenemine keskmiselt vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega.
|
|
146
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16792_Tööjõu oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli kaudu (kutseharidus ja -koolitus; koolitusreform)
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteem;
riiklike tööturuasutuste kutseõppeüksuste moodulite ajakohastamine;
digikursused,
49 labori renoveerimine ja seadmete tarnimine, valdkondlike koolitusprogrammide lõpuleviimine
|
Riikliku tööhõiveorganisatsiooni aruanne, milles kinnitatakse projektide a, b, c, d ja e lõpuleviimist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste projektide lõpuleviimine:
a) Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteem, mille eesmärk on parandada riikliku tööhõiveorganisatsiooni (DYPA) kutseõppeüksuste kvaliteedikontrolli
b) Riikliku tööturuasutuse (DYPA) kutseõppeüksuste koolitusmoodulite ajakohastamise lõpuleviimine osana DYPA aktiivse tööturupoliitika ulatuslikust reformist.
c) Digikursuste arendamise lõpuleviimine
d) Kutseharidus- ja -koolituskoolide laborite ja nendega seotud seadmete renoveerimise lõpuleviimine.
e) Koolitusprogrammi lõpuleviimine.
|
Grupp 12: Haridus- ja usuasjade ministeerium – reformid ja investeeringud
●Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine: Laboriseadmete tarnimine laborikeskustele IEK, EPAL, teise aasta järgne õpipoisiõpe ja kutseõppekoolid 16933)
●Kutsehariduse ja -koolituse täiustamine (ID: 16934)
●Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon (ID: 16289)
●Hariduse digiüleminek (ID: 16676)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
147
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16289_Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon
|
Eesmärk
|
Tippülikoolide ja teadusuuringute klastrite heakskiitmise otsused
|
Heakskiitvate otsuste väljaandmine haridus-, usu- ja spordiministeeriumi poolt
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Haridus-, usu- ja spordiministeeriumi heakskiitvad otsused valitud ülikoolidele, et ajakohastada ja parandada oma teadus- ja haridustaristut (näiteks seadmed või teaduslaborid), laieneda uutesse uurimisvaldkondadesse ja parandada pakutavat koolitust.
Haridus-, usu- ja spordiministeeriumi heakskiitev otsus 70 teaduskoostööprojekti kohta ülikoolide ja erasektori vahel teadusuuringute tipptaseme klastrite algatuse raames.
|
|
148
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine
|
Siht
|
Interaktiivsete süsteemide paigaldamise lõpuleviimine
|
|
Paigaldatud interaktiivsete õppesüsteemide arv
|
0
|
36 000
|
4. kv
|
2024
|
Vähemalt 36 000 interaktiivse õppesüsteemi (sh tahvlid, sülearvutid, interaktiivsed projektorid ja sisekaablid) paigaldamine alg- ja keskkoolide klassiruumidesse
|
|
148a
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Õppekavade ajakohastamise, teenuste ratsionaliseerimise ja haridustulemuste jälgimise strateegia
|
Ulatusliku reformistrateegia avaldamine õppekavade ajakohastamiseks, teenuste ratsionaliseerimiseks ja haridustulemuste jälgimiseks
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Tervikliku reformistrateegia väljatöötamine õppekavade ajakohastamiseks, teenuste ratsionaliseerimiseks ja haridustulemuste jälgimiseks.
|
|
148b
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Hariduse digiüleminek
|
Haridusministeeriumi aruanne, mis kinnitab projektide lõpuleviimist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Hariduse digitaalse ümberkujundamise lõpuleviimine sisu ja teenuste osas.
|
|
149
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16933_Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine: Laboriseadmete tarnimine laborikeskustele IEK, EPAL, teise aasta järgne õpipoisiõpe ja kutseõppekoolid
|
Siht
|
Kutsehariduse ja -koolituse laborikeskuste valmimise uuendamine
|
|
Täielikult ajakohastatud ja uuendatud laborite arv kutseharidus- ja -koolitusasutustes
|
0
|
376
|
4. kv
|
2025
|
376 laboratooriumi laboriseadmete infrastruktuuri uuendamise lõpuleviimine ja täielik tehnoloogiline ajakohastamine kutsehariduse ja -koolituse koolides:
(– Kutseõppeinstituudid (IEK))
– Kutsehariduslütseumid (EPAL)
– Teise aasta järgne kutseõppekoolide õpipoisiõppe klass.
|
|
150
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16289_Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon
|
Eesmärk
|
Ülikoolide tipptaseme strateegia ja innovatsiooni kõigi projektide lõpuleviimine
|
Kreeka kõrgharidusameti aruanne, milles kinnitatakse, et kõik ülikoolide tipptaseme strateegia ja innovatsiooni projektid on lõpule viidud.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Ülikoolide tipptaseme strateegia ja innovatsiooni kõigi projektide lõpuleviimine:
a) 70 teadusalase koostööprojekti (teadusuuringute tipptaseme klastrid) lõpuleviimine teadlastele koos erasektori ettevõtetega.
b) Õpetamistegevuse või teaduskoostööprojektide lõpuleviimine 60 külalisprofessorile või külalisteadlasele välisriikide ülikoolides või uurimisinstituutides.
c) Valitud Kreeka ülikoolide ning rakendusteaduste ja tehnoloogia ülikoolide teadus- ja haridustaristu ajakohastamise lõpuleviimine.
d) 70 tööstusliku doktoriõppe programmi lõpuleviimine koostöös erasektori ettevõtetega.
e) Üksikteadlaste või teadlaste rühmade poolt ellu viidud 112 uurimisprojekti lõpuleviimine (usaldusprogramm „trust your stars“).
f) Kreeka riiklike raamatukogude võrgustiku digiülemineku lõpuleviimine.
|
|
152
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16934_Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ajakohastamine IEK, EPALi mudeli väljatöötamine ja arendamine, digitaliseerimine EOPPEP lõpuleviimine
|
Haridusministeeriumi aruanne, mis kinnitab projektide lõpuleviimist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ajakohastamisele suunatud projektide lõpuleviimine:
1. 5 temaatilise ja 10 eksperimentaalse kutseõppeinstituudi (IEK) kavandamine ja arendamine, kus projektid hõlmaksid seadmete ja teenuste pakkumist, ehitussekkumisi ja koolitajate koolitamist;
2. 25 kutsehariduse mudeli (Model ΕPΑL) projekteerimine ja arendamine, kus projektid hõlmaksid
varustuse ja teenuste pakkumine, hoonetega seotud sekkumised ja EPALi õpetajate koolitamine;
3. Kvalifikatsioonide ja kutsenõustamise sertifitseerimise riikliku organisatsiooni (EOPPEP) digiteerimine, sealhulgas e-eksamite platvormi ning kutsehariduse ja -koolituse e-õppe platvormi väljatöötamine;
|
J. KOMPONENT 3.3. TERVISHOIUSÜSTEEMI VASTUPANUVÕIME, JUURDEPÄÄSETAVUSE JA JÄTKUSUUTLIKKUSE PARANDAMINE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selles osas keskendutakse tervishoiusüsteemi vastupanuvõime suurendamisele erinevate sekkumiste kaudu. Osa neist meetmetest keskenduvad nii füüsilisele kui ka digitaalsele infrastruktuurile ning operatiivsele täiustamisele, et ajakohastada ja uuendada haiglasüsteemi ja tervisekeskuste võrgustikku. Teiste eesmärk on toetada ja parandada tervishoiusektori juurdepääsu, tõhusust ja vastupanuvõimet. Täpsemalt hõlmavad need meetmeid, mille eesmärk on tugevdada rahvatervist ja ennetustegevust, suurendada tervishoiusüsteemi suutlikkust osutada vaimse tervise ja koduhooldusteenuseid, toetada üleminekut tugevamale esmasele tervishoiusektorile ning ratsionaliseerida ravimitega seotud kulutusi ja toetada ravimitega seotud teadus- ja arendustegevust. Tervishoiusüsteemide ja -teenuste digiteerimise kava eesmärk on edendada süsteemi avaliku sektori kulutuste tõhusust, parandada nende kättesaadavust ning suurendada üldist läbipaistvust ja kvaliteeti. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
J.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine (meetme ID: 16816)
Tagasinõudesüsteemi reformiga võetakse tagasinõude arvutamisel kasutusele riski jagamine, kehtestades siduva eesmärgi vähendada tagasinõudesummat järgmistel aastatel, vähendada tagasinõudesummasid minimaalselt 50 000 000 eurot (2022), 150 000 000 eurot (2023), 300 000 000 eurot (2024) ja 400 000 000 eurot (2025) võrreldes 2020. aasta tasemetega, mis tuleb saavutada varem vastu võetud ja uute tõhusust suurendavate meetmete täieliku jõustamise kaudu ning täielikult kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. Lisaks nähakse meetmega ette, et vastutavad äriühingud rahastavad kliinilisi uuringuid, teadus- ja arendustegevust või muid investeerimiskulusid, mis piirduvad kolmeaastase perioodiga 2021–2023, korvates osaliselt oma tagasinõudmise kohustused. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform: Esmase tervishoiusüsteemi reform (meetme ID: 16755)
Selle reformiga nähakse ette 1) ajakohastada ja energiatõhusalt renoveerida ja võtta energiatõhusaid meetmeid seoses avaliku taristu ja meditsiiniseadmetega, mis moodustavad vähemalt 50 % riigi kõigist tervisekeskustest (156 keskust 312st), 2) viia ellu halduslik ja organisatsiooniline ümberkorraldamine, et luua ühtne hooldusmudel ja ümberõpet, et töötajad pakuksid tõhusalt esmatasandi arstiabi, 3) suurendada aktiivsete (kui kursused on juba alanud) perearstide õppekavade kättesaadavust, nii et vähemalt 75 % meditsiiniasutustest pakuksid neid, ning võtta 2022. aasta 4. kvartaliks kõigis meditsiiniõppekavades kasutusele perearstide õpe, 4) sellega toetatakse integreeritud hooldussüsteemi arendamist, luues raamistiku krooniliste haigustega toimetulekuks. Esmatasandi arstiabi reform on seotud teise tasandi arstiabiga (eelkõige juurdepääsuga haiglaravile) ning eeldatavasti parandab see kodanike jaoks tervishoiuteenuseid ja toetab põhimõtet, et tervishoiuteenused on võrdselt kättesaadavad, tõhusad ja sotsiaalselt sidusad. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Riikliku rahvatervise ennetusprogrammi „Spiros Doxiadis“ (NPP) rakendamine (meetme ID: 16783)
Reformiga loodetakse parandada elanikkonna elukvaliteeti ja tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, luues väga tervikliku ennetussüsteemi, mis hõlmab nii esmast, teisest kui ka kolmandat tasandit. See hõlmab pilootprojekti raames mitut järgmist elementi: sekkumised ja sõeluuringuprogrammid, mille eesmärk on vähendada Kreeka elanikkonnas laialt levinud haigustesse suremist: kehalise aktiivsuse ja tervisliku toitumise edendamise riiklik programm, alkoholi tarbimise vähendamise riiklik programm, meetmed laste psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks ning laste hambaravi ennetusprogrammi rakendamine; sekkumised olemasolevate, kuid kliiniliselt mittenähtavate haiguste varajaseks avastamiseks: riikliku sõeluuringuprogrammi rakendamine, mis põhineb vähi ja südame-veresoonkonna haiguste ennetuslike diagnostiliste testide ja riikliku vastsündinute sõeluuringuprogrammi kasutuselevõtmisel; vähipatsientide palliatiivne ravi; rahvatervisesüsteemi funktsioonide ja toimimise ajakohastamine. Programmi lõppeesmärk on vähendada käitumuslikke riskitegureid; sellel on positiivne mõju mitte ainult elanikkonna elukvaliteedile, vaid ka tervishoiusüsteemi üldisele kättesaadavusele, tõhususele ja vastupidavusele, mis saavutatakse haiglateenuste koormuse vähendamisega. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonna reform (meetme ID: 16820)
Reformi eesmärk on tagada vaimse tervise häirete ja sõltuvuse all kannatavatele konkreetsetele elanikkonnarühmadele juurdepääs kvaliteetsetele vaimse tervise teenustele, et vältida nende marginaliseerimist või institutsionaliseerimist. See hõlmab vaimse tervise teenuste laiendamist vaimse tervise üksuste kaudu dementsuse ja Alzheimeri tõvega patsientidele, samuti autistlikele patsientidele ning laste, noorukite ja noorte täiskasvanute vanuserühma kuuluvatele patsientidele, samuti vaimse tervise teenuseid sõltuvusega inimestele. Sellega kaasneb veebirakenduste arendamine ja vaimse tervise teenuste digiteerimine. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsember 2023.
Reform: Tervishoiusüsteemi organisatsioonireformid (meetme ID: 16756)
Selle reformi eesmärk on ratsionaliseerida haiglaravi protseduuride hüvitamist, 1) tugevdades Kreeka diagnoosipõhise kompleksteenuse süsteemi (DRG) instituuti (KETEKNY) ja 2) luues raamistiku, mis tagab usaldusväärsete ja kvaliteetsete menetluste ja tulemuslikkuse mõõtmise, mis on seotud patsientide ravi, tervishoiuvajaduste ja tervishoiuteenuste osutamisega, et toetada Kreeka tervishoiu kvaliteedi tagamise ametit (ODIPY) ja selle tegevust.
Riikliku tervisekaardi koostamine, mis kajastab tervishoiusüsteemi teenuste nõudlust ja pakkumist ning millega luuakse kvaliteedi hindamise raamistik, peaks tagama tervishoiusüsteemi suurema läbipaistvuse ja tõhususe. Reformi täiendatakse ka selektiivsete kirurgiliste operatsioonide ootenimekirja vähendamisega (34 000 pärastlõunaoperatsiooni (kirurgilised operatsioonid, mis toimuvad pärast riikliku tervishoiusüsteemi (NHS) tavapärast lahtiolekuaega). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Tervishoiutaristu (meetme ID: 16795)
Investeering hõlmab ulatuslikke meetmeid haiglate logistilise infrastruktuuri ajakohastamiseks kogu Kreekas, sealhulgas hoonete energiatõhusaks renoveerimiseks ja uute meditsiiniseadmetega varustamiseks. Investeeringuga antakse riikliku tervishoiusüsteemi meditsiinitöötajatele ja õendustöötajatele vajalikud vahendid osutatavate tervishoiuteenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Tervise digiüleminek (DigHealth) (meetme ID: 16752)
Investeeringuga optimeeritakse tervishoiu kvaliteeti ja patsientide ohutust uute innovaatiliste teenustega, aidates samal ajal kontrollida tervishoiukulusid, tõkestades toodete ja ravimite liigset kasutamist, parandades haiglate juhtimist, patsientide kogemusi, riigihankemenetlusi ning parandades süsteemi funktsionaalsust, koostalitlusvõimet ja EOPYY (riiklik tervishoiuteenuste osutamise organisatsioon) digitaalset suutlikkust. Investeering hõlmab viie allprojekti rakendamist: riikliku digitaalse terviseloo täielik loomine ja kasutuselevõtt, vähiravi digitaalse ümberkujundamise programmi täielik kasutuselevõtt, riikliku telemeditsiinivõrgu (EDIT) suutlikkuse suurendamine, haiglate digivalmiduse parandamine ja EOPYY digiüleminek. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kiiritusravikeskuse loomine Ateena „Sotiria“ rindkerehaiguste haiglas (meetme ID: 16757)
Sotiria haiglas luuakse ja ehitatakse kiiritusravi keskus, mis aitab rahuldada vähipatsientide vajadusi ja rahuldada suurenenud nõudlust riigi kiiritusraviosakondade järele. See hõlmab uue kiiritusraviosakonna loomist, uut hoone infrastruktuuri ambulatoorse osakonna, kliinilise pädevuse keskuste ja eriravi üksuste majutamiseks, olemasolevate hoonete ühendamist (Mega Laikon & 300 Andron); hädaolukorra osakonna ühendamine kirurgiaosakonna ja muude hoonetega; kliinikute ja laborite, sealhulgas taristu ja seadmete renoveerimine. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kodutervishoiu ja koduhaigla süsteemide loomine (meetme ID: 16753)
Investeeringud on seotud koduhooldussüsteemi loomisega krooniliste puuetega patsientide sihtrühmadele. Koduhooldust toetavad paralleelselt ka tervishoiuüksused ning see puudutab lapsi, noorukeid ja täiskasvanuid, kellel on rasked kroonilised terviseprobleemid, mis põhjustavad pikaajalist või püsivat puuet. See parandab patsientide elukvaliteeti, vabastades samal ajal vahendid riikliku tervishoiusüsteemi jaoks. Investeeringuga rakendatakse viit allprojekti: 1) vajaduste hindamise uuring, milles keskendutakse heade tavade väljaselgitamisele, vajaduste ja praeguse olukorra registreerimisele Kreekas ning koduhoolduse institutsionaliseerimise ettepaneku koostamisele; 2) telemeditsiini rakenduste rakendamine patsienditoe seirevahendina; 3) koduhoolduse kaudu ravitavate patsientide riikliku registri loomine ja rakendamine; 4) standardsete raviprotokollide ning kvaliteedi- ja ohutusstandardite kindlaksmääramine ning 5) kaheksa võrdlusobjekti (üks igast piirkondlikust tervishoiuasutusest) loomine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Investeering: Projekt raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele hoone ehitamiseks Thessaloniki „Papanikolaou“ üldhaiglasse (meetme ID: 16793).
Investeeringuga nähakse ette uute hoonete ehitamine Papanikolaou haiglasse raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laborite majutamiseks, et hoida selle teenused vastavuses patsientide ravi suurenenud vajadustega (pahaloomulised hematoloogilised haigused) ning kasvava nõudlusega kaasaegsete ja tehnoloogiliste lahenduste järele; samuti ajakohastatakse olemasolevat hoonet laborite ja päevaraviüksuse üleviimiseks. Uus hoone peab vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Üldarstide reform (meetme ID: 16984)
Reformi eesmärk on suurendada personaalsete arstide süsteemi kuuluvate arstide arvu, et saavutada täielik elanikkonna hõlmatus ja viia lõpule rahvastiku registreerimine. Personaalarstid on üldmeditsiinile/peremeditsiinile spetsialiseerunud arstid ja internistid. Reformiga laiendatakse olemasolevate personaalsete arstide hulka, allkirjastades kõik praegused maapiirkondade arstid esimese aasta personaalsete arstidena ning avades uued samalaadsed esimese aasta ametikohad kõigis linna-, linnalähi- ja maapiirkondades, kus personaalsete arstide seas on veel lünki. Nende arstide jaoks kehtestatakse stimuleerimismehhanism, et jätkata tegutsemist üldarstidena ka pärast 1. aastat. See mehhanism hõlmab rahalisi stiimuleid ja eelisõigusi, et saada üldarsti või patoloogia elanikuks ja saada üldarsti sertifitseeritud arstiks. Lisaks suurendatakse üldmeditsiinis või patoloogias olemasolevate elukohakohtade koguarvu. Väravahoidmispõhine süsteem aktiveeritakse. Reformi rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta teiseks kvartaliks.
J.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Põhireform 7: Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine (ID: 16816)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
153
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Eesmärk
|
Tagasinõudmine – õigusaktide jõustumine
|
Muudetud õigusakti jõustumine, millega kehtestatakse riski jagamine ja siduvad eesmärgid minimaalseks tagasinõudmise vähendamiseks vastavalt kirjelduses esitatud ajakavale.
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Tagasinõude arvutamisel riskijagamist käsitleva õigusraamistiku (esmase õigusakti) jõustumine, seades siduvaks eesmärgiks tagasinõude vähendamise järgmistel aastatel. Reformi eesmärk on vähendada tagasinõutavaid summasid vähemalt 50 000 000 euro võrra (2022), 150 000 000 euro võrra (2023), 300 000 000 euro võrra (2024) ja 400 000 000 euro võrra (2025) võrreldes 2020. aasta tasemega. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni tagasinõutavate summade sihipärase vähendamiseni.
|
|
154
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Tagasinõutud summa väheneb 50 000 000 võrra – 1. etapp
|
|
Tagasinõutud summa vähenemine võrreldes 2020. aasta tasemega (miljonites eurodes)
|
0
|
50
|
2. kv
|
2023
|
Jõustada varem vastu võetud tõhusust suurendavad meetmed, et vähendada 2022. aasta ravimite tagasinõudmist nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete ravimite puhul 50 000 000 euro võrra võrreldes 2020. aasta tasemega. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni 50 000 000 euro ulatuses.
|
|
155
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Tagasinõude vähenemine 150 000 000 - 2. etapp
|
|
Tagasinõutud summa vähenemine võrreldes 2020. aasta tasemega (miljonites eurodes)
|
0
|
150
|
2. kv
|
2024
|
Jõustada varem vastu võetud tõhusust suurendavad meetmed, et vähendada 2023. aasta ravimite tagasinõudmist nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete ravimite puhul 150 000 000 euro võrra võrreldes 2020. aasta tasemega, toetades tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni 150 000 000 euro ulatuses.
|
|
156
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Uurimis- ja andmefarmaatsiatooted
investeerimiskindlus 2021-23
|
|
Investeering (miljonites eurodes), mida rakendatakse tasaarvestuste kaudu, mis on samaväärne tagasinõutud summadega
|
150
|
250
|
2. kv
|
2024
|
Teha investeeringuid ravimite teadus- ja arendustegevusse summas 250 000 000 eurot. Investeeringuid tehakse tasaarvestustena, mille summa on samaväärne eelneva kolme aasta tagasimaksetega (100 000 000 eurot 2021. aastal, 75 000 000 eurot 2022. aastal, 75 000 000 eurot 2023. aastal) kuni kogusummani, mis ei ületa 250 000 000 eurot).
|
|
157
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Tagasinõudmine väheneb 300 000 000 võrra – 3. etapp
|
|
Tagasinõutud summa vähenemine võrreldes 2020. aasta tasemega (miljonites eurodes)
|
250
|
300
|
2. kv
|
2025
|
Jõustada varem vastu võetud tõhusust suurendavad meetmed, et vähendada 2024. aasta ravimite tagasinõudmist nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete ravimite puhul 300 000 000 euro võrra võrreldes 2020. aasta tasemega, toetades tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni 300 000 000 euro ulatuses.
|
|
158
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Tagasinõudmise vähendamine 400 000 000 võrra – 4. etapp
|
|
Tagasinõutud summa vähenemine võrreldes 2020. aasta tasemega (miljonites eurodes)
|
300
|
400
|
2. kv
|
2026
|
Jõustada varem vastu võetud tõhusust suurendavad meetmed, et vähendada 2025. aasta ravimite tagasinõudmist nii ambulatoorsete kui ka statsionaarsete ravimite puhul 400 000 000 euro võrra võrreldes 2020. aasta tasemega, toetades tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet. Kui seda ei saavutata, ei nõuta igal aastal eesmärgiks seatud vähendamise ja tegeliku vähendamise vahet ravimitööstuselt tagasi ning asjaomane summa kaetakse riigieelarvest kuni 400 000 000 euro ulatuses.
|
Grupp 13: Parandada tervishoiusüsteemi vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust
●Tervishoiusüsteemi organisatsioonireformid (ID: 16756)
●Vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonna reform (ID: 16820)
●Esmatasandi tervishoiusüsteemi reform (ID: 16755)
●Riikliku rahvatervise ennetusprogrammi „Spiros Doxiadis“ rakendamine (ID: 16783)
●Üldarstide reform (ID: 16984)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede
(Reform või investeering)
|
Eesmärk/
Siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad
(sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
159
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Esmase tervishoiusüsteemi reform
|
Eesmärk
|
Esmatasandi tervishoiuperearstide õppekavade aktiveerimine
|
Tõend peremeditsiini valdkonna kõigi hiljuti käivitatud akadeemiliste õppekavade kursuste alustamise kohta ja peremeditsiini mooduli lisamise kohta kõikidesse meditsiini õppekavadesse.
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Laiendada aktiivsete akadeemiliste õppekavade arvu peremeditsiinis vähemalt 75 %-le Kreeka meditsiinikoolidest ning lisada kõikidesse meditsiini õppekavadesse peremeditsiini kohustuslik moodul. See hõlmab mõjutatud ülikoolide dokumentatsiooni, milles tuuakse esile kraadide uus struktuur: 1) hiljuti loodud õppekavad ja 2) perearstide kohustusliku mooduli lisamine olemasolevatesse õppekavadesse).
|
|
160
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16820_Reform vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonnas
|
Siht
|
Vaimne tervis – avatud 50 ühikut – etapi 1 teine etapp
|
|
Lõpuleviidud ja toimivate vaimse tervise üksuste arv
|
0
|
50
|
4. kv
|
2022
|
50 vaimse tervise üksuse loomine ja täielik toimimine (rakendatakse olemasolevate üksuste renoveerimise kaudu), mida toetab riiklik vaimse tervise toetamise strateegiline kava (kokku 106 vaimse tervise üksusest)
|
|
161
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Esmase tervishoiusüsteemi reform
|
Eesmärk
|
Esmatasandi tervishoid – lepingute sõlmimine tervishoiukeskustega
|
Lepingute sõlmimisest teatamine.
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Teade lepingute sõlmimise kohta, mille tervishoiuministeerium on saatnud töövõtjatele vähemalt 156 tervisekeskuse renoveerimiseks (50 % kõigist tervisekeskustest Kreekas), mida uuendatakse energiatõhusa renoveerimise ja energiatõhusate meetmete abil seoses avaliku taristu ja meditsiiniseadmetega. Lepingu sõlmimise teatele lisatakse näidisleping, milles määratakse kindlaks lõpuleviimise ajakava, mis hõlmab 2025. aasta 4. kvartali lõpuleviimise kuupäeva, ning aruanne, milles tuuakse välja tehtavate tööde põhijooned.
|
|
162
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16820_Reform vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonnas
|
Siht
|
Vaimne tervis – avatud 106 ühikut – etapi 2 teine etapp
|
|
Loodud või renoveeritud vaimse tervise üksuste arv
|
50
|
106
|
4. kv
|
2023
|
25 uue vaimse tervise üksuse loomine ja tegevuse alustamine ning 31 olemasoleva vaimse tervise üksuse renoveerimine, mida toetab riiklik strateegiline kava vaimse tervise toetamiseks, samuti veebirakenduste arendamine ja vaimse tervise teenuste digitaliseerimine (mis koosneb vaimse tervise üksuste digikaardist ja vaimse tervise teenuseid osutavate mittetulundusüksuste järelevalve digiplatvormist)
|
|
163
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid
|
Eesmärk
|
Tervishoiusüsteem – finaliseerida Kreeka DRG instituut KETEKNY ja uus tervishoiu kvaliteedi tagamise amet ODIPY (v. a koolitus)
|
Tõendid allprojektide 1, 2, 3, KETEKNY ja ODIPY allprojektide 1, 2, 3 ja 5 lõpuleviimise kohta, esitades eespool nimetatud tulemused ja renoveerimise (ODIPY allprojekt 5) kohta aruande hoonete renoveerimise lõpuleviimise kohta.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Viia lõpule koostalitlusvõime laiendamine, rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni katseprojekt (ICD) ja Kreeka meditsiiniprotseduuride klassifikatsiooni (ETIP) meditsiinilise kodeerimise konsultatsiooniplatvormid ning finants- ja raamatupidamisandmete kogumise platvormi katseprojekt (allprojektid 1, 2, 3 KETEKNY) ning riiklik strateegia ja kavandatud õigusraamistik kvaliteedi tagamise, patsiendi ohutuse ja patsientide tervishoiuteenuste osutamises osalemise kohta; riiklik tervisekaart; riiklik strateegia ja kavandatud õigusraamistik tervishoiu- ja ohutuspoliitika kvaliteedi ning tuberkuloosihaigla (Spiliopouleio) hoone renoveerimise kohta, mida kasutatakse tervishoiu kvaliteedi tagamise riikliku organisatsiooni (ODIPY) ja Kreeka tervishoiu keskasutuse (KESY) peakorterina.
|
|
164
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid
|
Siht
|
Tervishoiusüsteem – KETEKNY ODIPY läbinud koolituse
|
|
Nende tervishoiutöötajate arv, kes on läbinud koolitusprogrammid ja kes on kliinilise kodeerimise, arvete esitamise ja vastavushindamise käigus ametlikult sertifitseeritud
|
0
|
4 500
|
2. kv
|
2025
|
4 500 tervishoiutöötaja koolitamise ja sertifitseerimise lõpuleviimine kliinilise kodeerimise ja arvete esitamise (allprojekt 4 KETEKNY) ja uuel ühisel hindamisraamistikul (allprojekt 4 ODIPY) põhineva vastavushindamise (allprojekt 4 ODIPY) valdkonnas proportsionaalselt KETEKNY ja ODIPY jaoks kindlaks tehtud vajadustega.
|
|
164a
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16 756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid
|
Siht
|
Kirurgiliste ootenimekirjade vähendamine
|
|
Lõpetatud kirurgiliste operatsioonide arv patsientidel, kes on viibinud kauem kui neli kuud.
|
0
|
34 000
|
4. kv
|
2025
|
Mahajäämuse vähendamine vähemalt poole võrra nende patsientide pooleliolevate kirurgiliste operatsioonide koguarvust, kes on ühtses digitaalses kirurgianimekirjas olnud kauem kui neli kuud (tuginedes nimekirja staatusele 16. oktoobri 2024. aasta seisuga). See hõlmab 34 000 operatsiooni lõpetamist patsientidele, kes ootasid kauem kui neli kuud, sealhulgas vähemalt 26 000 operatsiooni kauem kui 8 kuud ootavatele patsientidele.
|
|
165
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16783_Riikliku rahvatervise ennetusprogrammi „Spiros Doxiadis“ rakendamine
|
Eesmärk
|
Spirose riiklik rahvatervise ennetusprogramm „Spiros Doxiadis“ – kõik projektid on lõpule viidud
|
Tõendid kõigi projektide lõpuleviimise kohta, mida tõendavad aruanded kõigi valdkondade kohta (riigi tervishoiusüsteemi esmane, teisene, kolmanda taseme ja funktsionaalne ajakohastamine), mis hõlmavad iga meetmega hõlmatud kõiki meetmeid ja elanikkonda.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
100 % rahvatervise ennetuse riikliku programmi „Spiros Doxiadis“ projektide lõpuleviimine
1. Esmane ennetamine: millest annab tunnistust aruanne i) füüsilise õppuse ja tervisliku toitumise edendamise riikliku programmi, ii) riikliku alkoholiprogrammi, iii) riikliku vaktsineerimisprogrammi, iv) laste psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks võetavate sekkumismeetmete ja v) hambaarstide ennetamise kohta.
2. Sekundaarne ennetamine: millest annab tunnistust aruanne i) väga levinud haiguste varaseks avastamiseks mõeldud riikliku sõeluuringuprogrammi, ii) sünnieelset ennetamist käsitleva riikliku süsteemse programmi ja sünnieelse kontrolli rakendamise kohta.
3. Kolmanda taseme ennetus: seda tõendavad uuringud vähi Palliatiivse ravi riikliku strateegia ja õigusraamistiku kohta.
4. Rahvatervise süsteemi funktsionaalne ajakohastamine: nagu näitavad aruanded i) rahvastiku tervise seiresüsteemi funktsionaalse ümberkorraldamise rakendamise kohta, ii) riiklike tervishoiuteenuste tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, iii) hädaolukordadele ja ohtudele reageerimise kiirreageerimismehhanismide tõhususe kohta, iv) keskkonnatervise mehhanismide tõhususe parandamise kohta, v) osutatavate teenuste kvaliteedi ja teadusliku kehtivuse parandamise kohta, vi) rahvatervise infotehnoloogilise korralduse kohta, vii) avatuse kohta.
|
|
166
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Keskkonnasõbralikud investeeringud – esmatasandi tervishoiusüsteemi reform
|
Siht
|
PHC – täielikult renoveeritud tervisekeskused
|
|
Selliste tervisekeskuste arv (vähemalt), kus taristu renoveerimine on täielikult lõpule viidud ja keskused toimivad
|
0
|
156
|
4. kv
|
2025
|
Vähemalt 156 tervisekeskuse (50 % kõigist tervisekeskustest Kreekas) taristu renoveerimise lõpuleviimine energiatõhususe parandamiseks. Esmatasandi arstiabi haldusliku ja organisatsioonilise ümberkorraldamise lõpuleviimine, rakendades vähemalt 280 arsti jaoks mõõdetavate eesmärkidega haldusmudelit. Tervishoiutöötajate hariduse ja koolituse laiendamise edukas lõpuleviimine 10 000 esmatasandi tervishoiutöötajale. Koolitusprogrammi eesmärk on täiendada meditsiinitöötajaid, tutvustada neile uusimaid meetodeid ning kasutada tipptasemel tehnoloogiat ja meditsiiniseadmeid. Krooniliste haiguste raviüksuste arendamine 312 tervisekeskuses ja esmatasandi tervishoiukeskustega seotud detsentraliseeritud esmatasandi tervishoiuüksuses.
|
|
335
|
10-3.3. Parandada tervishoiu vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust – 16984_Üldarstide reform
|
Eesmärk
|
Üldarstide reform – õigusaktide jõustumine
|
Selliste õigusaktide jõustumine, milles sätestatakse maaarstide personaalsete arstide süsteemi registreerimise põhielemendid, sarnaste ametikohtade avamine linna-, linnalähi- ja maapiirkondades ning stiimulite mehhanism
|
|
|
|
1. kv
|
2024
|
Selliste õigusaktide jõustumine, milles sätestatakse maaarstide eraarstide süsteemi registreerimise põhielemendid, mis avavad uusi sarnaseid ametikohti linna-, linnalähi- ja maapiirkondades, kus personaalseid arste endiselt napib, ning stimuleerimismehhanismi, sealhulgas: a) finantsstiimulid ja b) eelisõiguse andmine üldarsti või patoloogia elanikuks saamiseks ning üldarsti tunnistuse saamiseks. Lisaks suurendatakse üldmeditsiinis või patoloogias olemasolevate elukohakohtade koguarvu 1 700 ametikoha võrra.
|
|
336
|
10-3.3. Parandada tervishoiu vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust – 16984_Üldarstide reform
|
Eesmärk
|
Üldarstide reform – rahvastiku registreerimine
|
100 % rahvastiku registreerimine ja väravahoid
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Kõik tingimustele vastavad kodanikud peavad olema registreeritud üldarsti juures. Väravahoidmispõhine süsteem aktiveerub nii, nagu on kirjeldatud MD-s. Γ1α/Γ.Π.οικ. 34694 (ELT L 3010, 15.6.2022, mille kohaselt üldarstid on patsiendi ravi esmaseks kontaktpunktiks ja esmaseks koordinaatoriks ning annavad patsiendile loa juurdepääsu erihooldusele riiklikes teise ja kolmanda taseme tervishoiu struktuurides, välja arvatud kiireloomulised juhud, kus kohaldatakse patsiendi triaažiprotsessi.
|
Grupp 14: Infrastruktuuri- ja digimeetmed tervishoiusüsteemi ajakohastamiseks ja ajakohastamiseks
●Tervise digiüleminek (ID: 16752)
●NHSi haiglate renoveerimine ja taristu uuendamine (ID: 16795)
●Raadioteraapiakeskuse asutamine Ateena rinnahaiguste haiglas (ID: 16757)
●Projekt raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele hoone ehitamiseks Thessaloniki „Papanikolaou“ üldhaiglasse (ID: 16793)
●Kodutervishoiu ja koduhaigla süsteemide loomine (ID: 16753)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
167
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)
|
Eesmärk
|
Tervishoiu digiüleminek riiklik digitaalne terviseregister (1. allprojekt) Aruanne, milles tõendatakse järgmiste peamiste elementide täitmist:
|
Allprojekt 1 (digitaalsed terviseandmed – vt kirjeldus)
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Tervishoiusüsteemi digiüleminekut toetava 1. allprojekti vähemalt kõigi järgmiste elementide lõpuleviimine (täielik loomine ja rakendamine), nii et riiklik digitaalne tervisekaart oleks toimiv: 1) kliinilised dokumendid, 2) terminoloogiateenused, 3) riiklik e-tervise koostalitlusvõime raamistik, 4) kõigi laboritulemuste kogumine e-tervise registrisse, 5) tühjendamiskirjade kogumine).
|
|
168
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)
|
Eesmärk
|
Digiüleminek – vähi digiprogramm – 2. allprojekt
|
Allprojekti nr 2 (tugevdajate digitaalse tervise programm – vt kirjeldus) kõigi põhiosade täitmist tõendav aruanne ja allprojekti nr 1 täielik lõpuleviimine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Riikliku digitaalse terviseloo täielik kasutuselevõtmine (allprojekti nr 1 täielik lõpuleviimine), sealhulgas patsiendi põhiandmete platvorm, kasutaja identimis- ja autentimissüsteem, süsteemi internetiportaal, kasutajaliidese koostalitluse allsüsteem, esmatasandi arstiabi meditsiiniandmete integreerimine, patsiendi nõusoleku rakendamine, allsüsteem BI ja vähktõve digitaalse tervise põhielementide lõpuleviimine (allprojekt 2), millega toetatakse tervishoiusüsteemi digiüleminekut. Need nõuavad vähemalt järgmiste elementide täielikku loomist ja rakendamist: 1) riiklik digitaalne terviseregister ja 2) vähiravi infosüsteem (süsteem sisaldab keemiaravi raviprotokolle, millest 36 on juba väljatöötamisel), 3) patsiendiregistrid, 4) riikliku vähiregistri rakendamine. Peale selle peab vähiravi infosüsteem olema paigaldatud vähemalt 8 haiglasse (12st).
|
|
169
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16753 – Koduhooldus ja koduhaigla süsteemid
|
Eesmärk
|
Koduhooldus – üksuste avamine
|
Aruanded, mis tõendavad koduhooldusteenust osutava 8 tegevusüksuse avamist ja kõigi asjakohaste allprojektide lõpuleviimist
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
8 personali- ja tegevusüksuse loomine koduhooldusteenuste osutamiseks (2 Ateenas, 1 Thessalonikis, 1 Alexandroupolises, 1 Patras, 1 Ioanninas, 1 Iraklionis ja 1 Larisas) ning järgmiste allprojektide lõpuleviimine:
a) Praeguse olukorra ja vajaduste hindamise uuring (1. allprojekt)
b) telemeditsiinirakendus: paigaldatavad ja käitatavad seadmed ja varustus koduhoolduse katsekeskuse jaoks, sealhulgas koolitus (2. allprojekt)
c) riiklik register koduhoolduse kaudu ravitavate patsientide kohta (3. allprojekt)
d) standardsete raviprotokollide ning kvaliteedi- ja ohutusstandardite kindlaksmääramine (allprojekt 4)
|
|
170
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16795_NHS haiglate renoveerimine ja infrastruktuuri ajakohastamine
|
Eesmärk
|
NHSi infrastruktuuri ajakohastamise lõpuleviimine
|
Aruanne, mis tõendab NHSi haiglate renoveerimise ja infrastruktuuride uuendamise taristutööde lõpuleviimist.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Ehituse ja taristu uuendamise lõpuleviimine, sealhulgas elektromehaaniline ja elektrotehniline taristu, majutuskohad ja taristu koos mugavustega, meditsiiniseadmed ja -seadmed, ning lepingute sõlmimine teenustaseme kokkulepete ja rajatiste haldamise kohta kõigi 80 mõjutatud haigla jaoks seitsmes piirkonnas.
|
|
171
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16757_Kiiritusravikeskuse loomine „Sotiria“ rindkerehaiguste haiglas
Ateena Haigla
|
Eesmärk
|
Sotiria kiiritusravikeskus
täitmine
|
Aruanne, mis tõendab kiiritusravikeskuse rajamiseks vajalike infrastruktuuritööde lõpuleviimist
Ateena rindkerehaiguste haiglas „Sotiria“.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Sotiria haigla uue kiiritusravi osakonna ja uue hoonetaristu valmimine; infrastruktuuri uuendamine, sild hädaolukorra osakonna ühendamiseks kirurgiaosakonna ja muude hoonetega; laboriosakondade ja kliinikute renoveerimine.
|
|
172
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16793_Projekt raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele hoone ehitamiseks Thessaloniki „Papanikolaou“ üldhaiglasse
|
Eesmärk
|
Papanikolau haigla lõpetamine
|
Aruanne raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele mõeldud hoone ehituse taristutööde lõpuleviimisest.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi spetsialiseerunud laborite ja spetsiaalse õendusüksuse uue kolmekorruselise hoone valmimine; olemasoleva hoone alumise korruse ümberehitamine nii, et ambulatoorsetel kliinikutel oleks piisavalt ruumi ja Papanikolaou haigla päevahoiuks ning et saavutataks primaarenergia nõudlus, mis on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue (liginullenergiahoone, riiklikud direktiivid).
|
|
173
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)
|
Eesmärk
|
Digiüleminek – kõik allprojektid on lõpule viidud
|
Aruanne, milles kinnitatakse viie tervishoiusüsteemi digiüleminekut toetava allprojekti lõpuleviimist ja täielikku rakendamist, hõlmates iga allprojekti kõiki elemente.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi kavandatud meetmete lõpuleviimine, et rakendada viit (5) allprojekti, millega toetatakse tervishoiusüsteemi digiüleminekut:
a) riiklik digitaalne patsiendi tervisekaart (1. allprojekt)
b) vähiravi digitaalse ümberkujundamise programm, mis hõlmab patsiente
registrid (allprojekt 2)
c) telemeditsiin, sealhulgas telemeditsiinijaamad, uus taristu, vahendid (allprojekt 3)
d) haigla digitaalne valmisolek, sealhulgas: elektroonilised tervisekaardisüsteemid, meditsiiniseadmete inventarinimestik, DRG rakendamine, 4e-retsept haiglapatsientidele/raviprotokollide kohaldamine haiglakeskkonnas, e-broneerimise süsteem, riikliku hädaabikeskuse (EKAB) ja ravimiameti (EOF) digitaalne ajakohastamine, (allprojekt 4)
e) EOPYY (riiklik tervishoiuteenuste osutamise organisatsioon) integreeritud infosüsteemi kõigi elementide lõpuleviimine, kõik kulude haldamise ja järelevalve elemendid, tervishoiuteenuse osutajatele ja kodanikele osutatavate digiteenuste kõik elemendid, kõik andmehalduse elemendid, analüüs, koostalitlusvõime ja 250 ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) litsentsi ostmine finantsjuhtimissüsteemi jaoks; kliiring (allprojekt 5).
|
K. KOMPONENT 3.4. PARANDADA JUURDEPÄÄSU TÕHUSALE JA KAASAVALE SOTSIAALPOLIITIKALE
Kreeka majanduse elavdamise ja kriisilahenduse kava selle osa eesmärk on edendada sotsiaalset kaasatust, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele, toetades samal ajal naiste osalemist tööturul. Suur osa komponendist on ette nähtud alusharidusele ja lapsehoiule, eelkõige toetustena 1 000 uue lastehoiuasutuse loomiseks omavalitsusüksustes. Kava võimaldab ka tööturul aktiveerimismeetmeid haavatavatele rühmadele, sealhulgas garanteeritud miinimumsissetuleku saajatele, pagulastele, kodututele, romadele ja autismispektri häire all kannatavatele inimestele. Kava põhielemendid on ka ulatuslik koolitusprogramm väikeettevõtjatele mitmekesisusest teadlikkuse suurendamiseks ja mitmed väikesed katseprojektid, nagu laste deinstitutsionaliseerimine, puuetega inimeste toetamine ja sotsiaaleluasemed. Komponent on kooskõlas riigipõhiste soovitustega tööturu ja sotsiaalpoliitika kohta (riigipõhised soovitused 2/2020 ja 1/2019) ning investeeringute kohta (riigipõhised soovitused 3/2020 ja 2/2019). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
K.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Lastekaitse (meetme ID: 16919)
Meede hõlmab 3 kuu kuni 4 aasta vanuste laste õppekava ja haridusprogrammi reformi, mille eesmärk on edendada nende kognitiivset arengut. Reformiga kaasnevad investeeringud 3 000 lastehoiukeskuse õppematerjalidesse ja kognitiivse arengu hindamise vahenditesse. Meede hõlmab ka investeeringuid, mis võimaldavad a) raske puudega (üle 67 %) ja/või raske vaimse häirega alaealiste paigutamist professionaalsetesse kasuperedesse; b) kuni 26-aastaste noorte üleviimine lastekaitseüksustest toetatud iseseisva eluga korteritesse deinstitutsionaliseerimise, oskuste arendamise ja tööalase konkurentsivõime parandamise eesmärgil; lasteaia loomine või laiendamine 2-kuu kuni 2,5-aastastele lastele (lasteaiad); ning d) teadus-, tehnoloogia-, inseneri- ja matemaatikakeskuste (STEM-keskused) loomine 12–15-aastastele lastele. Reform ja investeeringud viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Puue (meetme ID: 16904)
Reform koosneb kahest allprojektist, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste puhul sotsiaalset kaasatust, iseseisva elu võimalusi, tööalast konkurentsivõimet ja varajast sekkumist. Need allprojektid on eelkõige seotud a) puuetega inimeste iseseisva elu edendamisega, liikumis- ja meelelise puudega inimeste juurdepääsu ja tugitaristuga, puuetega inimeste iseseisva toimetuleku toetamisega, sealhulgas abikõlblikkuse hindamisega, mis põhineb nii puude meditsiinilisel kui ka funktsionaalsel hindamisel valdkondadevahelise hindamiskomitee poolt: esialgne katseprogramm ja sellele järgnev riiklik kasutuselevõtt; b) autismispektri häiretega inimeste sotsiaalse kaasamise ja varajase sekkumise toetamine (katseprogramm). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Sotsiaalne integratsioon (meetme ID: 16922)
See investeering koosneb kolmest allprojektist.
1)Kõige haavatavamate rühmade sotsiaalsel taasintegreerimisel keskendutakse kõige haavatavamate rühmade (tagatud miinimumsissetuleku saajad, romad ja kodutud) toetamisele, seades eesmärgiks nende (taas)integreerimise tööturule.
2)Eakate ja puuetega inimeste digikoolitus hõlmab uue tehnoloogia tundmaõppimist, tutvustamist ja õpetamist, peamiselt seoses digitaalse teabe, suhtluse ning internetipõhiste ja sotsiaalmeedia oskustega (nt elektrooniliste maksete tegemine, taotluste esitamine digitaalsete platvormide kaudu, sotsiaalmeedia kasutamine).
3)Sotsiaalelamumajandus keskendub eluasemetoetuse pakkumisele kõige haavatavamatele rühmadele, keda ohustab kodutus või kes on kodutud.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Sotsiaalabisüsteemi digiüleminek (meetme ID: 16925)
Investeeringuga töötatakse välja digitaalsed vahendid, mis võimaldavad järgmist: 1) kodanike juurdepääsu lihtsustamine sotsiaalhooldusteenustele ja -hüvitistele, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele, 2) vajaduste parem kindlakstegemine, et vältida ressursside raiskamist ja eraldada sotsiaalabi eelarvet võimalikult õiglaselt, 3) avaliku ja erasektori sotsiaalhooldusteenuste osutajate tõhusam järelevalve ning 4) avalike hoolekandeasutuste teenuseosutajate oskuste täiendamine või ümberõpe.
Investeering koosneb järgmistest allprojektidest: a) sotsiaalkaitse ühtse digitaalse juurdepääsu portaali loomine, mis integreerib olemasolevad rahalised sotsiaalabihüvitised elektrooniliste taotlusvormide kaudu ühtsesse digitaalsesse portaali; b) luua puudega inimeste toetusi käsitlev riiklik ühtne kontaktpunkt, mis võimaldab hüvitise saajatele veebipõhist juurdepääsu isikuandmetele ja hüvitistele ning väljastab tõendeid; c) puudega inimestele kaardi loomine; d) ühtse sotsiaaltoetuste maksmise asutuse (OPEKA) digiüleminek; e) sotsiaalteenuste osutajatele digitaalse koolituse pakkumine; f) sotsiaalkaitseteenustega seotud avaliku kinnisvara täieliku nimistu koostamine. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Sotsiaaltoetuste optimeerimine (meetme ID: 16726)
Reform koosneb järgmistest osadest:
1)Sotsiaaltoetuste maksmiseks ettemaksekaartide kasutuselevõtmine, mida pakuvad ühtne sotsiaaltoetuste maksmise asutus (OPEKA) ja riiklik tööturuasutus (OAED).
2)Toetusesaajatele stiimulite pakkumine ettemaksekaartide kasutamiseks konkreetsete kaupade ja teenuste ostmiseks
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Mitmekesisusteadlikkus (meetme ID: 16685)
Investeering koosneb kahest omavahel seotud allprojektist, mille eesmärk on suurendada teadlikkust mitmekesisusest: a) väikeettevõtete töötajatele mõeldud mitmekesisuse koolitusprogrammide väljatöötamine ja pakkumine, et võidelda mitmekesisuse kõigi mõõtmete diskrimineerimise vastu töökohal; b) konkreetse mehhanismi väljatöötamine asjakohaste statistiliste andmete kogumiseks võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta.
Suurendatakse töö- ja sotsiaalministeeriumi tegevüksuseks oleva võrdõiguslikkuse vaatluskeskuse rolli, et koostada põhjalikke aruandeid võrdsete võimaluste olukorra kohta. Töötatakse välja mitmekesisus- ja kaasamistavasid edendavate ettevõtete/organisatsioonide sertifitseerimis- ja auhinnasüsteem. Reform ja investeeringud viiakse lõpule 31. märtsiks 2025.
Investeering: Edendada pagulaste integreerimist tööturule (meetme ID: 16688)
Investeeringu eesmärk on edendada pagulaste integreerimist tööturule. Selleks rakendatakse praktikat, mis aitab pagulastel omandada töökogemust ja hõlbustab nende edasist integreerimist tööturule. Projekt viiakse kooskõlla partnerluslepingu projektiga (2021–2027) ning see täiendab muid ELi fonde ja projekte. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Rände- ja varjupaigasüsteemi digiüleminek (meetme ID: 16763)
Investeeringu rakendamise tulemusel paraneb märkimisväärselt asjaomastele toetusesaajatele osutatavate teenuste kvaliteet. Rände- ja varjupaigasüsteemi digitaliseerimise kaudu käsitletakse järgmisi kriitilisi küsimusi
1)pagulasvoogudega seotud menetluste kogu elutsükli ühtne haldamine alates esimesest vastuvõtust kuni varjupaigataotluse läbivaatamise lõpuleviimiseni;
2)integreeritud reaalajas teabe kogumine kõigi asjaomaste asutuste poolt;
3)riiki sisenevate isikute turvaline ja kehtiv tuvastamine menetluste abil, mis hõlmavad biomeetriliste andmete saamist ja nn aruka ID-kaardi väljastamist, ning
4)veebi- & mobiilirakendus pagulastega suhtlemiseks.
Investeering võimaldab ka luua integreeritud tulekahjude avastamise ja varajase hoiatamise süsteemi Lesbosel Vastria metsaalal, kus asub pagulaslaager.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform: Sotsiaalne ja taskukohane elamumajandus (meetme ID: 16402)
Reformi eesmärk on parandada madala sissetulekuga leibkondade juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele eluasemele ning suurendada haavatavate rühmade juurdepääsu sotsiaaleluruumidele. Reform koosneb kahest osast: i) riikliku eluasemestrateegia vastuvõtmine ja ii) seaduse 5006/2022 seadusandlikud muudatused.
Esimene element on riikliku eluasemestrateegia vastuvõtmine, mis hõlmab eluasemeturu toimimise analüüsi ja eluasemevajaduste üksikasjalikku kaardistamist elanikkonnarühmade kaupa (s.t elanikkonnarühmad, kellel on eristav eripära, nagu vanus, kasutatav sissetulek, perekonna koosseis piirkondlikul tasandil, maa- või linnapiirkondades, väike- või suurlinnades), sealhulgas noored ja lastega pered. Strateegia vastuvõtmisele järgneb avalik konsultatsioon.
Teine element on seaduse 5006/2022 muutmine. Seadusandlike muudatuste eesmärk on ühtlustada avaliku omandi vastastikuse vahetamise programmi („Kinoniki antiparochi“) ning motiveerida erasektori kinnisvaraarendajaid investeerima sotsiaaleluruumidesse ja taskukohastesse eluasemetesse. Erasektori kinnisvaraarendajaid kutsutakse läbipaistva ja konkurentsipõhise protsessi käigus üles arendama või renoveerima riigi omandis olevat kinnisvara.
Reformiga ergutatakse erasektori kinnisvaraarendajaid investeerima riigi omandis oleva kinnisvara uude ehitamisse või renoveerimisse, andes osa arendatavast kinnisvarast üle ja võimaldades neid kasutada, sealhulgas ärilistel eesmärkidel, muutes osa kinnisvarast sotsiaaleluruumideks ja taskukohasteks eluasemeteks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märtsiks 2026.
K.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Grupp 15: Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale
●Lastekaitse (ID: 16919)
●Puue (ID: 16904)
●Sotsiaalhüvitiste optimeerimine (16726)
●Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed (16402)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
174
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue
|
Eesmärk
|
Isikliku abistaja puudeid käsitlev seadus ja esimese etapi katsekava kasutuselevõtmine
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine (Euroopa Liidu Teataja viide) ning personaalse abi kava taotluskutse avaldamine.
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Isiklik abi: Seaduse jõustumine, et võimaldada puudega inimeste hoolduse deinstitutsionaliseerimist, ning kutse esimeses etapis katseprojektis osalemiseks, mis hõlmab nii puude meditsiinilisel kui ka funktsionaalsel hindamisel põhinevat toetuskõlblikkust multidistsiplinaarse hindamiskomisjoni poolt
|
|
174a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue
|
Eesmärk
|
Juurdepääsetavus ja tugitaristu, aktiivsündroomi põdevate inimeste sotsiaalne kaasatus, varase lapsepõlve sekkumised
|
Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaministeeriumi aruanne projektide a, b ja c lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste projektide lõpuleviimine:
a) juurdepääsetavus ja tugitaristu eramajades, töökohtades ja avalikes hoonetes, mis on valitud projektikonkursi kaudu, et hõlbustada juurdepääsu liikumis- ja meelepuudega inimestele;
b) autismispektri häiretega inimeste nõustamine, töönõustamine ja lühiajaline tööhõivetoetuste programm, mis valitakse välja kutse kaudu, et toetada nende sotsiaalset kaasatust
c) Meetmed varases lapsepõlves (terapeutilised/haridusprogrammid) lastele, kes valitakse välja konkursikutse kaudu.
|
|
175
|
11-3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16726 Sotsiaalhüvitiste optimeerimine
|
Eesmärk
|
Sotsiaalhüvitised optimeerimine, ettemaksekaardid
|
OPEKA ja OAEDi aruanne, milles kinnitatakse ettemaksekaartide kasutuselevõtmise lõpuleviimist nende kahe teenistuse pakutavate sotsiaaltoetuste maksmiseks
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Ühtse sotsiaaltoetuste maksmise ameti (OPEKA) ja riikliku tööhõiveameti (OAED) pakutavate sotsiaaltoetuste maksmiseks ettemaksekaartide kasutuselevõtu lõpuleviimine
|
|
175a
|
11-3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16726 Sotsiaalhüvitiste optimeerimine
|
Eesmärk
|
Sotsiaaltoetuste optimeerimise ettemaksekaardid
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Selliste õigusaktide jõustumine, millega stimuleeritakse toetusesaajaid kasutama ettemaksekaarte konkreetsete kaupade ja teenuste ostmiseks.
|
|
176
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue
|
Eesmärk
|
Isikliku abistaja puude hindamise teise etapi lõpuleviimine
|
Esitada koos statistilise lisaga, mis tõendab, et kaks katsekava on täidetud vähemalt 1800 toetusesaajaga.
Katsekava ja hindamissüsteemi hindamisaruanne koos täieliku statistika ja soovitustega.
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Isikliku abistamise katseprogrammi teise etapi, sealhulgas puude funktsionaalse hindamise lõpuleviimine; ning
Isikliku abiprogrammi meditsiinilise ja funktsionaalse puude hindamise süsteemi tõhususe hindamise lõpuleviimine ja selle võimalik laiendamine.
|
|
177
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse
|
Siht
|
Alaealiste deinstitutsionaliseerimine: puudega elukutselise kasuhooldaja läbimine
|
|
Elukutseliste kasuhooldajate hoole alla paigutatud alaealiste arv
|
0
|
100
|
4. kv
|
2024
|
100 raske puudega alaealise (määratletud puude määraga üle 67 %) ja/või raskete psüühikahäiretega (kes elavad praegu hoolekandeasutustes) paigutamine kutseliste asendushooldajate hooldamisse.
|
|
178
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse
|
Siht
|
Iseseisva eluga korterid kuni 26-aastaste isikute deinstitutsionaliseerimiseks
|
|
Poolsõltumatutesse eluruumidesse paigutatud kuni 26-aastaste inimeste arv
|
0
|
200
|
4. kv
|
2024
|
1) 200 kuni 26-aastase isiku paigutamine, kes praegu elavad hoolekandeasutustes korterites ja toetavad elamist.
2) jätkusuutliku toimetuleku võime ja -võime arendamine; järkjärguline iseseisvus, mille eesmärk on sujuv üleminek täiskasvanuikka; valmisolek tööturule integreerumiseks
|
|
179
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue
|
Eesmärk
|
Personaalse abi puudega inimeste kava riiklik kasutuselevõtt.
|
Riiklikku kasutuselevõttu käsitlevate esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine. Esitada koos statistilise lisaga, mis tõendab, et kasutuselevõtt on lõpule viidud.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Personaalse abi puudega inimeste kava kasutuselevõtt kogu riigis, sealhulgas meditsiinilise ja funktsionaalse hindamise protsess
|
|
180
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse
|
Siht
|
Lastehoiukeskuste personali komplekteerimine
|
|
Lastehoiuasutuste arv
|
12 500
|
32 500
|
2. kv
|
2025
|
Vähemalt 20 000 uue lastehoiuasutuse valmimine ja töötajate värbamine
Toetust saavad üksused esitavad hüvitise saamiseks kõik vajalikud dokumendid. Väliskontrolörid kontrollivad kulusid ning teevad auditikontrolle ja külastusi, et kontrollida, kas uued kohad on loodud.
|
|
180a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse
|
Eesmärk
|
Õppekava reform
|
Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaministeeriumi aruanne projektide lõpuleviimise kohta ja b
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
a) 3 kuu kuni 4-aastaste imikute õppekava ja haridusprogrammi reformi lõpuleviimine (katseline rakendamine 90 lastehoiukeskuses).
b) Lastekeskuste õppematerjalide ja kognitiivse arengu hindamise vahendite 2 700 tegevuskomplekti investeeringute lõpuleviimine.
c) 135 teadus-, tehnoloogia-, inseneeria- ja matemaatikakeskuse loomine 12–15aastastele lastele loometegevuseks.
|
|
181
|
11–3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16402_Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed
|
Eesmärk
|
Riiklik eluasemestrateegia
|
Eluasemestrateegia heakskiitmine ministrite kabineti poolt
|
|
|
|
1. kv
|
2026
|
Tervikliku riikliku elamumajandusstrateegia vastuvõtmine, mis hõlmab järgmist:
-Eluasemeturu toimimise analüüs.
-Elamufondi kaardistamine piirkondlikul tasandil, sealhulgas eraomandid, mis ei ole hõivatud, ja riigi omandis olevad kinnisvarad, mis on või võivad muutuda kättesaadavaks sotsiaaleluruumide jaoks, koos eluasemehindade muutuste ja neid määravate tegurite analüüsiga, mida toetavad statistilised andmed ja näitajad;
-Eluasemevajaduste analüüs elanikkonnarühmade kaupa (st elanikkonnarühmad, kellel on erinevad omadused, nagu vanus, kasutatav sissetulek, perekonna koosseis, kohaliku ja piirkondliku tasandi, maa- või linnapiirkondade, väike- või suurlinnade tasandil);
-Eri poliitikameetmete üksikasjad, sealhulgas iga vastutava asutuse, eelarve ja rahastamisallika, prioriseerimise ja eeldatavate toetusesaajate kohta;
-Strateegia rakendamise ja tulevase ajakohastamise eest vastutava juhtimisstruktuuri kirjeldus ning rakendamise ajakava kirjeldus.
|
|
181a
|
11–3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16402_Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed
|
Eesmärk
|
Seaduse 5006/2022 muutmine
|
Eluasemeseadust 5006/2022 muutva õigusakti jõustumine
|
|
|
|
1. kv
|
2025
|
Jõustub õigusakt, millega muudetakse seadust 5006/2022, et anda erasektori arendajatele, kes investeerivad riigi omandis oleva kinnisvara uude ehitamisse või renoveerimisse, võimalus saada osa kinnisvarast omandisse, muutes osa kinnisvarast sotsiaaleluruumideks ja taskukohasteks eluasemeteks.
Seaduses määratakse kindlaks sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaasjade ministeeriumi roll riigivara vastastikuse vahetusprogrammi (Kinoniki antiparochi) haldamise keskasutusena.
|
Grupp 16: Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – Ränne ja varjupaik
●Rände- ja varjupaigasüsteemi digiteerimine (ID: 16763)
●Sotsiaalabisüsteemi digiüleminek (ID: 16925)
●Teadlikkus mitmekesisusest (ID: 16685)
●Sotsiaalne integratsioon (ID: 16922)
●Edendada pagulaste integreerimist tööturule (ID: 16688)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
182
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16925_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine
|
Siht
|
Puudega isiku kaarte haldava asutuse tegevuse lõpuleviimine
|
|
Toetusesaajatele antud puudetunnistuste arv
|
0
|
80 000
|
4. kv
|
2025
|
Korraldusasutus on toetusesaajatele välja andnud 80 000 puudega isiku kaarti.
Puudega isiku kaart sisaldab konkreetseid õigusi/hüvitisi ja aitab puuetega inimestel igapäevaelus osaleda.
Lepingu väljundite (puudekaartide väljatöötamine) aktsepteerimine haldaja/tellija poolt ja korraldusasutuse kinnitus 80 000 puudekaardi üleandmise kohta toetusesaajatele
|
|
182a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16925_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Ühtne digitaalse juurdepääsu portaal, digitaalne koolitus, avaliku kinnisvara täielik inventuur
|
Sotsiaal- ja perekonnaministeeriumi aruanne projektide lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste meetmete lõpuleviimine:
a) sotsiaalkaitse ühtse digitaalse juurdepääsu portaali loomine, mis integreerib olemasolevad rahalised sotsiaalabihüvitised elektrooniliste taotlusvormide kaudu ühtsesse digitaalsesse portaali;
b) Luua puudega inimeste toetusi käsitlev riiklik ühtne kontaktpunkt, mis võimaldab hüvitise saajatele veebipõhist juurdepääsu isikuandmetele ja hüvitistele ning väljastab tõendeid;
sotsiaalteenuste 720 töötaja digikoolituse pakkumine;
d) Sotsiaalkaitseteenustega seotud riikliku kinnisvara täieliku inventuuri koostamine.
|
|
183
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon
|
Siht
|
Sotsiaalse integratsiooniga seotud garanteeritud miinimumsissetuleku abisaajad kodutud
täitmine
|
|
Tagatud miinimumsissetuleku saajate ja sertifitseeritud osalusega kodutute arv
|
0
|
7 000
|
4. kv
|
2025
|
7 000 tagatud miinimumsissetuleku saajate ja kodutute koolitus- ja tööhõive toetusprogrammi edukas lõpuleviimine ning omandatud oskuste sertifitseerimine riikliku organisatsiooni poolt
|
|
184
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16685_Mitmekesisuse teadvustamine
|
Siht
|
Mitmekesisuse teadvustamise valdkonna juhtide koolituse läbimine eesliinil
|
|
Sertifitseeritud koolitusel osalevate juhtide ja front office’i töötajate arv
|
0
|
80 000
|
3. kv
|
2024
|
Mitmekesisust käsitleva koolitusprogrammi lõpuleviimine 80 000 juhi ja front office’i töötaja jaoks ning sertifitseerimine.
Koolitusprogrammi eesmärk on suurendada teadlikkust mitmekesisuse eri mõõtmetest ja eelistest. See peab olema asjakohaselt kavandatud ja diferentseeritud vastavalt sihtrühmale (kõrgemad juhid, keskastme juhid, front office’i tegevjuhid ja back office’i tegevjuhid). Osalemine peab toimuma vahemaa tagant (platvormi kaudu) ja asünkroonselt.
|
|
184a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16685_Mitmekesisuse teadvustamine
|
Eesmärk
|
Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise töörühm, võrdõiguslikkuse vaatluskeskus, auhinnasüsteem
|
Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja pereministeeriumi aruanne projektide lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
1. kv
|
2025
|
Töörühma loomine võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta asjakohaste statistiliste andmete kogumiseks.
Võrdõiguslikkuse vaatluskeskuse rolli suurendamist käsitlevate õigusaktide jõustumine.
Head mitmekesisust ja kaasatust edendavate ettevõtete/organisatsioonide sertifitseerimis- ja hindamissüsteemi väljatöötamine.
|
|
185
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16763_Rände- ja varjupaigasüsteemi digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Rändealase varjupaigasüsteemi digitaliseerimise lõpuleviimine
|
Juhi/avaliku sektori hankija kinnitus väljundi vastuvõtmise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Migratsiooni- ja varjupaigasüsteemi digitaliseerimise lõpuleviimine, milleks projektijuht/hankija kiidab heaks a) rände-, varjupaiga- ja detsentraliseeritud haldusasutuste kesktalituse seadusliku rände digiteerimis- ja dokumendihaldussüsteem ja b) integreeritud digitaalse rände teenuste osutamine
integreeritud tulekahju avastamise ja varajase hoiatamise süsteemi loomine Lesbosel Vastria metsaalal, kus asub pagulaslaager. Süsteem peab kasutama valguse avastamise ja hälbe (LIDAR) tehnoloogiat.
|
|
186
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon
|
Siht
|
Sotsiaalkorterite renoveerimise lõpuleviimine
|
|
Renoveeritud ja toetusesaajatele jagamiseks valmis korterite arv
|
0
|
100
|
2. kv
|
2025
|
250 abisaaja jaoks 100 korteri (70 Ateena linnas ja 30 Thessaloniki linnas) renoveerimiskava lõpuleviimine.
Meetme eesmärk on pakkuda eluasemetoetust kõige haavatavamatele rühmadele, keda ohustab kodutus või kes seisavad silmitsi kodutusega.
|
|
186a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon
|
Eesmärk
|
Haavatavate rühmade sotsiaalne integreerimine, digikoolitus
|
Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja perekonnaministeeriumi aruanne kinnitab projektide a ja b lõpuleviimist
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste sekkumiste lõpuleviimine:
koolitusprogramm ja lühiajaline praktikaprogramm 159 inimesele roma elanikkonnas, mille eesmärk on nende (taas)integreerumine tööturule.
b) Digikoolitus 3 000 vanemale ja 2 400 puudega inimesele.
|
|
187
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16688: Edendada pagulaste integreerimist tööturule
|
Siht
|
Pagulaste tööturule integreerimine
|
|
Praktikaprogrammi läbinud pagulaste ja määratletud pagulaste, sealhulgas tunnustatud pagulaste (rahvusvahelise kaitse saajad) arv, kes elavad kas rände- ja varjupaigaministeeriumi majutusasutustes või linnapiirkonnas, ajutise kaitse saajad ja seega ka ukrainlased, seaduslikud elanikud (seaduslikud rändajad) ja varjupaigataotlejad, kes on läbinud praktikaprogrammi
|
0
|
8 000
|
4. kv
|
2025
|
Praktikaprogrammide lõpuleviimine ettevõtetes, mis on mõeldud vähemalt 8 000 pagulasele ja kindlaksmääratud pagulasele, sealhulgas tunnustatud pagulastele (rahvusvahelise kaitse saajad), kes elavad kas rände- ja varjupaigaministeeriumi majutusasutustes või linnapiirkonnas, ajutise kaitse saajatele ja seega ka ukrainlastele, seaduslikele elanikele (seaduslikele rändajatele) ja varjupaigataotlejatele eelintegratsiooni kontekstis.
Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ning rände- ja varjupaigaministeeriumi aruanne, milles kinnitatakse eespool nimetatud pagulaste arvu käsitleva projekti edukat lõpuleviimist.
Praktika aitab pagulastel saada töökogemust ja hõlbustab nende edasist integreerumist tööturule.
|
K.3.
Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Taskukohase hinnaga eluasemeprogramm „My Home II“ (meetme ID 16400)
See meede koosneb avaliku sektori investeeringust rahastusse „My Home II“, et stimuleerida erainvesteeringuid ja parandada juurdepääsu rahastamisele Kreeka eluasemesektoris. Rahastu toimimiseks antakse laene otse erasektorile. Taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringu alusel on rahastu „My Home II“ eesmärk esialgu eraldada vähemalt 1000 miljonit eurot.
Rahastut „My Home II“ haldab rakenduspartnerina Kreeka Arengupank. Rahastu hõlmab järgmist tooterida:
·Kreeka Arengupank valib rahastamisvahendis osalevad kommertspangad finantsvahendajateks avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil avatud konkursi kaudu. Kommertspangad kaasrahastavad rahastu raames antud laene. Neid laene antakse üksikisikutele peamise elukoha omandamiseks. Laenustruktuuriga nähakse ette 50 % intressivaba rahastamine rahastamisvahendist „My Home II“ ja 50 % rahastamine osalevatelt pankadelt turuintressimääraga.
Rahastusse „My Home II“ investeerimise rakendamiseks allkirjastavad Kreeka ja Kreeka Arengupank rakenduskokkuleppe. Rakenduskokkulepe sisaldab järgmist sisu:
1.Rahastu „My Home II“ otsustusprotsessi kirjeldus. Rahastu lõpliku investeerimisotsuse teeb investeerimiskomitee või muu asjakohane samaväärne juhtorgan ning see kiidetakse heaks valitsusest sõltumatute liikmete häälteenamusega.
2.Finantstoodete põhinõuded, mis hõlmavad järgmist:
a.Finantstoodete ja rahastamiskõlblike lõplike abisaajate kirjeldus.
b.Nõue, et kõik toetatavad investeeringud peavad olema majanduslikult elujõulised.
c.Nõue, et rahastu lõplikud abisaajad ei saa samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest.
3.Rakenduslepinguga hõlmatud summa, rakenduspartneri ja finantsvahendajate tasude struktuur ning nõue reinvesteerida kõik tagasimaksed vastavalt rahastu investeerimispoliitikale, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenude tagasimaksete teenindamiseks.
4.Seire-, auditeerimis- ja kontrollinõuded, sealhulgas selliste rakenduspartneri menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
5.Kreeka Arengupank allkirjastab finantsvahendajatega rahastamislepingud kooskõlas põhinõuetega, mis esitatakse rakenduskokkuleppe lisas. Rahastamislepingute põhinõuded hõlmavad kõiki nõudeid, mille alusel rahastu tegutseb, sealhulgas järgmist:
·Lõpliku otsuse laenude emiteerimise kohta teevad finantsvahendajad valitsusest sõltumatult kooskõlas oma põhimõtete ja menetlustega.
·Finantsvahendajate kohustus teha oma otsused mutatis mutandis kooskõlas eespool nimetatud investeerimispoliitika nõuetega.
·Järelevalve-, auditeerimis- ja kontrollinõuded finantsvahendajatele, sealhulgas:
oFinantsvahendajate järelevalvesüsteemi kirjeldus, et anda aru kaasatud investeeringute kohta.
oSelliste finantsvahendajate menetluste kirjeldus, millega tagatakse pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ennetamine, avastamine ja kõrvaldamine.
oKohustus kontrollida iga tegevuse rahastamiskõlblikkust vastavalt rakenduskokkuleppes sätestatud nõuetele, enne kui ta kohustub toimingut rahastama.
oKohustus teha riskipõhiseid järelauditeid kooskõlas finantsvahendajate auditikavaga. Nende audititega kontrollitakse järgmist: i) et kontrollisüsteemid on tõhusad, sealhulgas pettuste, korruptsiooni ja huvide konflikti avastamine; ning ii) järgitakse nõuet, et rahastu lõplikud abisaajad ei ole saanud samade kulude katmiseks toetust muudest liidu vahenditest. Auditite käigus kontrollitakse ka tehingute seaduslikkust ja kohaldatavate lepingute tingimuste täitmist.
Meetme rakendamine viiakse lõpule 31. augustiks 2026.
B.4.
Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Taskukohase hinnaga eluasemeprogramm „My Home II“ (16400)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
378
|
11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400 – taskukohase eluaseme programm „My Home II“
|
Eesmärk
|
„My Home II“ – Kreeka Arengupanga ja rahandusministeeriumi vaheline rakendusleping
|
Rakenduskokkuleppe jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Rakenduskokkuleppe jõustumine.
|
|
379
|
11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400 – taskukohase eluaseme programm „My Home II“
|
Siht
|
„My Home II“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 50 %
|
|
Protsent (%)
|
0 %
|
50 %
|
4. kv
|
2025
|
Finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada vähemalt 50 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse „My Home II“ (võttes arvesse haldustasusid).
|
|
380
|
11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400 – taskukohase eluaseme programm „My Home II“
|
Siht
|
„My Home II“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 100 %
|
|
Protsent (%)
|
50 %
|
100 %
|
2. kv
|
2026
|
Finantsvahendajad peavad olema sõlminud lõplike abisaajatega juriidilised rahastamislepingud summas, mis on vajalik, et kasutada 100 % taaste- ja vastupidavusrahastu investeeringutest rahastusse „My Home II“ (võttes arvesse haldustasusid).
|
|
381
|
11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400 – taskukohase eluaseme programm „My Home II“
|
Eesmärk
|
„My Home II“ – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud
|
Üleviimistunnistus
|
|
|
|
2. kv
|
2026
|
Kreeka kannab rahastu jaoks üle 1000 miljonit eurot Kreeka Arengupangale.
|
L. KOMPONENT 4.1. MAKSUDE MUUTMINE MAJANDUSKASVU SOODUSTAVAMAKS NING MAKSUHALDUSE JA MAKSUDE KOGUMISE PARANDAMINE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab sihipäraseid reforme ja investeeringuid, et jätkuvalt parandada avaliku sektori tulude haldamise toimimist ja võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu. Esiteks hõlmab see komponent maksupoliitika reforme, et hõlbustada maksualaste õigusaktide kodifitseerimist, luua stiimuleid elektrooniliste tehingute edendamiseks, edendada rohelisi ja digitaalseid erainvesteeringuid ning suurendada ettevõtteid. Teiseks sisaldab see komponent reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on muuta avaliku sektori tulude haldamist digiteerimisprotsesside kaudu ning võtta kasutusele seadusandlikud algatused, et võidelda salakaubaveo vastu ja kiirendada käibemaksu tagastamist.
Komponent aitab kaasa digiüleminekule, asendades ja ajakohastades avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse (IAPR) põhilisi digisüsteeme, võttes kasutusele automatiseeritud kontori- ja tööprotsessid, digiteerides auditeid ja kontrolle ning ajakohastades ja täiustades maksumaksjate e-teenuseid.
Selle komponendiga toetatakse riigipõhiste soovituste täitmist, mis käsitlevad avaliku ja erasektori investeeringuid (riigipõhine soovitus 3 2020), majanduse toimimist parandavaid struktuurireforme (riigipõhine soovitus 4 2020) ning maksupoliitikat ja maksuhaldust (riigipõhine soovitus 1 2022 ja riigipõhine soovitus 1 2023). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
L.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Maksuauditite digitaalne üleminek (meetme ID 16611)
Investeeringu eesmärk on i) hõlbustada maksudeklaratsioonide automaatset täitmist, ii) suurendada maksuauditite tõhusust, iii) parandada avaliku sektori tulude kogumist ja iv) suurendada maksuauditite tõhusust ja võidelda salakaubaveo vastu. IAPR kasutab MyDATA süsteemi elektrooniliseks raamatupidamisarvestuseks, elektroonilisteks arveteks ja kõigi maksukassaaparaatide ühendamiseks oma IT-süsteemidega. IAPR ajakohastab ka oma asutusesiseste andmete kasutamist ja võtab kasutusele tehisintellekti vahendid. Projekt hõlmab tugeva andmearhitektuuri kasutuselevõttu, ühise metaandmete hoidla väljatöötamist, asjakohaste tarkvaralahenduste pakkumist, tehisintellekti meetodite ja vahendite arendamist ning masinõppe kasutamist suurandmete kaevandamiseks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Maksualaste õigusaktide kodifitseerimine ja lihtsustamine (meetme ID 16643)
Rahandusministeerium ja IAPR lihtsustavad ja ajakohastavad õigusakte, mis käsitlevad peamisi maksukoode, tolliseadustikku ja kõiki asjaomaseid teisese õiguse sätteid kooskõlas ELi parimate tavadega. Kooskõlas IAPRi alusaktiga 4389/2016 vastutab IAPR maksumenetluse seadustiku, juhataja otsuste ja maksuameti ringkirjade ajakohastamise ja uuendamise eest, sealhulgas maksuhalduse digiteerimiseks ja lihtsustamiseks vajalike muudatuste koostamise eest.
Rahandusministeerium ja IAPR pakuvad ka sisuhaldussüsteemi ja spetsiaalset veebisaiti maksumaksja teabe jaoks, suurendades seeläbi läbipaistvust, õiguskindlust, maksukuulekust ja ettevõtluskeskkonda. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.
Reform: Käibemaksu tagastamise kiirendamise edendamine (meetme ID 16610)
IAPR lihtsustab käibemaksu tagastamise haldusmenetlusi ettevõtjate jaoks, rakendades automaatseid käibemaksu tagastamise menetlusi, elektroonilist esitamist ja lihtsustades tagastamistaotluste riskianalüüsi protsessi. Uue protsessi eesmärk on piirata inimsekkumist digitaalsete tehingute kaudu ja tegeleda viivitustega käibemaksu tagastamisel. Reform peab olema kooskõlas käibemaksu tagastamise direktiiviga (nõukogu direktiiv 2008/9/EÜ). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsember 2023.
Reform: Meetmete ja stiimulite vastuvõtmine elektrooniliste tehingute mahu suurendamiseks (meetme ID 16616)
Reformi eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja parandada maksukuulekust, edendades e-tehinguid. Selleks et hõlbustada maksudeklaratsioonide automaatset täitmist ja suurendada maksuauditite tõhusust, kasutab IAPR myDATA süsteemi elektroonilise raamatupidamise, elektrooniliste arvete esitamise ja kõigi maksukassa registrite ühendamiseks oma IT-süsteemidega. Reformiga ettenähtud maksusoodustuste rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2023.
Reform: VKEde kulude suuremahuline mahaarvamine keskkonnahoidliku majanduse, energia ja digiülemineku valdkonnas (meetme ID 16863)
Reform hõlmab maksusoodustusi kulude suuremahuliseks mahaarvamiseks, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuid kliimamuutustega kohanemise, ringmajanduse edendamise ja digitaliseerimisega seotud seadmetesse. See peab olema täielikult kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. Reformiga ettenähtud maksusoodustuste rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform: Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia) (meetme ID 16656)
Reformi eesmärk on toetada võitlust salakaubaveo vastu, eelkõige nende toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse aktsiisi (tubakas, alkohol, energia), ajakohastades tolli jälgimissüsteeme, auditiprotsesse ja seadmeid, et suurendada veoste auditite tõhusust. See nõuab ka IAPRi IT-süsteemide ajakohastamist, mis on vajalik teabe saamiseks Euroopa ja riiklikest andmebaasidest. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Internetipõhised kassaaparaadid & müügikoht (POS) (meetme ID 16614)
IAPR töötab välja raamistiku, et hõlbustada kassaaparaatide ühendamist müügikohas asuvate terminalide ja nende IT-süsteemidega. Projekt hõlmab järgmist: i) tehniliste kirjelduste koostamine kassaaparaatide ühendamiseks müügikohtadega, et tõendada, et iga müügikoha tehing registreeritakse kassaaparaadis ja esitatud andmed edastatakse peaaegu reaalajas IAPRile; ning ii) kassaaparaatide tehingute järelevalve infrastruktuuri ja rakenduste arendamine ning kontrollimehhanismi toetamine. Meetme lõpuleviimine peaks piirama maksudest kõrvalehoidumise võimalust ja lõppkokkuvõttes vähendama käibemaksu alalaekumist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.
Investeering: Maksu- ja Tolliameti digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16291)
Investeeringu eesmärk on saavutada tulude haldamise ja teenuste digitaalne ümberkujundamine, mis peaks tugevdama IAPRi suutlikkust ja parandama selle üldist tulemuslikkust. Investeeringuga parandatakse üksikisikutele ja ettevõtetele pakutavate teenuste kvaliteeti ning lõpuks muudetakse maksud majanduskasvu soodustavamaks, parandades seeläbi maksuhaldust ja maksude kogumist. Selle investeeringuga konsolideeritakse 14 digitaalse taristu allprojekti, mida rakendab IAPR ja mis on jagatud nelja sekkumisvaldkonda:
1)digitaalsete põhisüsteemide asendamine ja teenuste osutamise funktsionaalsuse laiendamine, sealhulgas IAPRi infosüsteemide koostalitlusvõime mehhanismide rakendamine pangaandmete infosüsteemidega;
2)kontori- ja tööprotsesside automatiseerimine;
3)auditite ja kontrollide digiteerimine; ning
4)maksumaksja teenuste ajakohastamine.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Kreeka maksupoliitika raamistiku muudatused (meetme ID: 16985)
Reformi eesmärk on võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja parandada stiimuleid, edendades elektroonilisi makseid ja parandades füüsilisest isikust ettevõtjate maksude struktuuri, samuti suurendada maksuhalduri tegevusautonoomiat. Eelkõige tehakse selle reformiga järgmist: i) reformida füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja tempelmaksu; ii) võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, laiendades elektrooniliste maksete kohustuslikku aktsepteerimist; iii) kehtestada uued aruandlusnõuded maksuhaldurile edastatavate andmete kohta ning võimaldada nende andmete kasutamist käibemaksu ja tulumaksuga seotud eesmärkidel; ning iv) tugevdada avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse (IAPR) tegevusautonoomiat, vastupanuvõimet ja klienditeenuste taset.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
L.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Põhireform 8: Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikoht
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
188
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16614_Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (reform)
|
Eesmärk
|
Avaliku sektori tulude sõltumatu amet (IAPR): Internetipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (POS) – õigusraamistiku jõustumine
|
Seaduse jõustumine
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Jõustub avaliku sektori tulude regulaatori sõltumatu asutuse otsus tehniliste nõuete kohta (seaduse 4308/2014 artikli 12 alusel) ja ministrite ühine otsus andmete elektroonilise edastamise kohta sõltumatule avaliku sektori tulude ametile (seaduse 4174/2013 artikli 15 alusel), milles sätestatakse peamised elemendid, mis on vajalikud avalike tulude sõltumatu asutuse internetipõhiste kassaaparaatide ja müügipunktide süsteemide ühendamiseks, sealhulgas kassaaparaatidega seotud sanktsioonide läbivaatamine (seaduse 4174/2013 artikkel 54).
|
|
189
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16614_Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (reform)
|
Siht
|
Riigitulude sõltumatu asutus: Internetipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (POS) – kasutuselevõtt ja omavaheline ühendamine
|
|
Kassaaparaatide arv
|
0
|
400 000
|
2. kv
|
2024
|
Platvormi kasutuselevõtt – kõik õigusraamistiku alla kuuluvad ettevõtjad on oma veebipõhised kassaaparaadid ja müügikoha süsteemid ühendatud sõltumatu maksuametiga.
Avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse reformi lõpuleviimist ja esitatakse selliste veebipõhiste kassaregistrite koguarv, mis on oma müügipunktisüsteemid ühendatud avaliku sektori tulude sõltumatu asutusega. Rahastamiskõlblikud kassaaparaadid peavad olema vähemalt 400 000.
|
Grupp 17: Maksuhalduse meetmed
●Maksuauditite digitaalne üleminek (ID: 16611)
●Käibemaksu tagastamise kiirendamise edendamine (ID: 16610)
●Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia) (ID: 16656)
●Maksu- ja tolliameti digiüleminek (ID: 16291)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
190
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16656_Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia)
|
Eesmärk
|
Võitlus inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu – regulatiivsete otsuste tegevuskava
|
Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, mis sisaldab smugeldamise vastase võitlusega seotud otsuste/ringluste tegevuskava.
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Riigitulude sõltumatu asutus võtab vastu tegevuskava (sealhulgas ajakava) ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastast võitlust käsitleva õigusraamistiku reformiga seotud otsuste/ringluste väljaandmiseks.
Avaliku sektori tulude sõltumatu asutus koostab aruande otsuste/ringluste väljastamise tegevuskava kohta, kirjeldades üksikasjalikult ICISNETi ja ELENXISe toimivate infosüsteemide ümberkujundamiseks vajalikke samme, et tõhusalt seada esikohale nõuete täitmata jätmisega seotud riskid ja luua parimad võimalikud auditiprofiilid, kasutades Euroopa Liidu ja riiklikest andmebaasidest saadud teavet.
|
|
191
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16656_Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia)
|
Eesmärk
|
Võitlus ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu – regulatiivsete otsuste jõustumine
|
Jõustunud on reguleerivad otsused/ringkirjad.
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase võitluse uue integreeritud süsteemi väljatöötamist käsitleva 15 reguleeriva otsuse/ringluse jõustumine, mille on vastu võtnud avaliku sektori tulude sõltumatu asutus.
Kooskõlas 31. märtsiks 2022 kehtestatud tegevuskavaga hõlmab jõustunud otsus/ringlused uue integreeritud süsteemi ettevalmistamist, mis toetab auditiprotsessi, jälgides tollitehinguid ja -protseduure reaalajas. See süsteem toimib, seades eesmärgiks süüdistuse esitamisega tegelevate tolliteenistuste parema ja kiirema suunamise keskse järelevalve alla ja kõrgendatud huvi pakkuvatesse kohtadesse.
|
|
192
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16611_Maksuauditite digitaalne üleminek
|
Eesmärk
|
Maksuauditid – MyData ja pangaandmed
|
Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, milles tõendatakse, et:
a) MyData süsteemi täielik aktiveerimine.
b) Projekti lõpuleviimine kolmandate isikute pangaandmete sidumiseks ja kasutamiseks riigitulude sõltumatu asutuse poolt.
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Aktiveerimine
I.Süsteem myDATA ning selle vastastikune sidumine ja kolmandate isikute pangateabe kasutamine, et parandada ettevõtjate vastavust maksueeskirjadele, hõlbustada maksudeklaratsioonide automaatset täitmist ja suurendada maksuauditite tõhusust.
II.MyDATA-süsteem elektrooniliseks raamatupidamisarvestuseks, elektrooniliste arvete esitamiseks ja kõigi maksude kassaaparaatide ühendamiseks oma IT-süsteemidega. .
|
|
193
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16610_Käibemaksu tagastamise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Täielikult automatiseeritud käibemaksutagastused – IT-süsteemi käivitamine
|
Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse uue IT-süsteemi käivitamist.
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Täielikult automatiseeritud käibemaksu tagastamise menetluse ja IT-platvormi rakendamine, mis võimaldab täita kõik tagastamistaotlused elektrooniliselt, kui need ei kuulu riskianalüüsi käigus auditivalimisse (vähemalt 90 % kõigist taotlustest aastas).
|
|
195a
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine
– 16291_Maksu- ja Tolliameti digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Allprojektide rakendamine
|
Avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse kahe allprojekti rakendamist.
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Rakendatakse järgmisi allprojekte:
·Sekkumisvaldkonnas „Digitaalsete tuumiksüsteemide asendamine, vananenud taristu uuendamine ja teenuste osutamise funktsionaalsuse laiendamine“: IAPRi finantsteenuste peadirektoraadi integreeritud infosüsteem peab olema täielikult toimiv.
·Sekkumisvaldkonna „Ametite ja tööprotsesside volitamine“ all: IAPRi büroohaldusteenused/seadmete tarnimine peavad olema täielikult toimivad.
|
|
194
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine
– 16611_Maksuauditite digitaalne üleminek
|
Eesmärk
|
Maksuauditite digitaalse ülemineku lõpuleviimine
|
Avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse aruanne, mis tõendab äriteabe/andmete analüüsi süsteemi kasutuselevõtmist, ja „ELEGXOSlive“.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Täielikult toimivad järgmised maksuauditite digipöördega seotud süsteemid:
a) äriteabe/andmete analüüsi süsteemi paigaldamine, ühendamine andmeallikatega ja aktiveerimine, sealhulgas i) kahtlaste maksudest kõrvalehoidumise ja salakaubaveoga seotud juhtumite reaalajas avastamine; ii) maksumaksjate profiilianalüüs ja maksumaksjate sarnane profiilianalüüs; iii) riskihindamine ja riskihindamine; ning iv) tulude ja võla prognoosimine; ning
süsteemi Elenxis Live („ELEGXOSlive“) aktiveerimine, mis suurendab kohapealset auditiprotsessi toetamist;
|
|
195
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine
– 16291_Maksu- ja Tolliameti digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Riigitulude sõltumatu asutuse integreeritud maksu- ja auditi IT-keskkonna esimese etapi tulemuste lõpuleviimine osana selle digiüleminekust
Allprojektide rakendamine
|
Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse integreeritud IT-keskkonna esimese etapi tulemuste lõpuleviimist.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Integreeritud IT-keskkonna (millega asendatakse TAXIS, TAXISnet ja Elenxis) esimese etapi tulemuste lõpuleviimine, et toetada kõiki maksu- ja auditimenetlusi avaliku sektori maksuameti töötajate, kodanike ja ettevõtjate jaoks, aidates kaasa digiüleminekule. Need tulemused hõlmavad kõiki nõutavaid projektiuuringuid, andmebaasi täielikku ümberkujundamist ja rakendamist, andmeliideste pakkumist ja esimese etapi allsüsteemide (sealhulgas maksuregister, raamatupidamine) kasutuselevõttu. Projektiga suurendatakse riigitulude sõltumatu asutuse suutlikkust täita oma kohustusi täiesti sõltumatu asutusena (kooskõlas riigitulude sõltumatu asutusega, mis võimaldab seaduse nr 4389/2016 kohaldamist).
Rakendatakse järgmisi allprojekte:
1. Sekkumisvaldkonnas „Digitaalsete tuumiksüsteemide asendamine, vananenud taristu uuendamine ja teenuste osutamise funktsionaalsuse laiendamine“:
Uue integreeritud tolliasutuste infosüsteemi (ICISnet) väljatöötamine peab olema täielikult toimiv;
Kreeka riikliku keemialabori uue integreeritud teabesüsteemi väljatöötamine peab täielikult toimima;
IAPRi personalijuhtimise süsteem peab olema täielikult toimiv; ning
IAPRi infosüsteemide ajakohastamine ja hooldus peab olema täielikult toimiv;
2. Rubriigi „Automation of office and work processes“ all:
– IAPRi büroohaldusteenused ja tarkvara peavad olema täielikult töökorras;
– IAPRi büroohaldusteenused ja tarkvara – arhiivi digitaliseerimine peab olema täielikult toimiv;
– IT-teenuste haldamise vahendid peavad olema täielikult töökorras; ning
– Riigivarahalduse teenuste ajakohastamine – konfiskeeritud sõidukid peavad olema täielikult töökorras.
3. Sekkumisvaldkonnas „Maksumaksjate teenuste ajakohastamine“ – maksumaksjate teeninduskeskuse laiendamine; ning
Andmeturve.
|
|
196
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine
– 16291_Maksu- ja Tolliameti digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Tarbesõidukite ja konteinerite järelevalvesüsteemi käivitamine
Allprojekti rakendamine
|
Riigitulude sõltumatu asutuse aruanne, milles kinnitatakse
tarbesõidukite ja konteinerite järelevalvesüsteemi käivitamine.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Internetipõhisel telefonivõrgul (5G tehnoloogia) põhinevate tarbesõidukite ja konteinerite järelevalvesüsteemi rakendamise lõpuleviimine, et teostada digitaalset üleminekut toetavaid jälgimistoiminguid eesmärgiga tugevdada sõltumatu riigitulude ameti suutlikkust täita oma kohustusi täiesti sõltumatu asutusena (kooskõlas seaduse nr 4389/2016 rakendamist võimaldava sõltumatu riigitulude ametiga) kommertsveokite ja konteinerite järelevalvesüsteemi kasutuselevõtmise kaudu.
Sekkumisvaldkonna „auditid ja kontrollid“ raames viiakse ellu järgmine allprojekt:
– Ettevõtte riskijuhtimise süsteem ja talitluspidevuse kava IAPRi jaoks peavad olema täielikult toimivad.
|
Grupp 18: Maksupoliitika
●Maksualaste õigusaktide, eeskirjade ja menetluste kodifitseerimine ja lihtsustamine (ID: 16643)
●Meetmete ja stiimulite vastuvõtmine e-tehingute suurendamiseks (ID: 16973)
●VKEde kulude suuremahuline mahaarvamine keskkonnahoidliku majanduse, energia ja digiülemineku valdkonnas (ID: 16863)
●Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete ekstroversioon (ettevõtete suuruse suurendamine) (ID: 16598)
●Kreeka maksupoliitika raamistiku muudatused (meetme ID: 16985
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
197
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16863_Super – rohelise majanduse, energeetika ja digiüleminekuga seotud kulude mahaarvamine
|
Eesmärk
|
Suuremahuline mahaarvamine VKEde rohe- ja digiinvesteeringute puhul
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine VKEde roheliste ja digitaalsete investeeringute suuremahulise mahaarvamise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2021
|
Esmaste õigusaktide ja teiseste õigusaktide jõustumine, et võtta maksustamise eesmärgil kasutusele suuremahulise mahaarvamise nõue seoses VKEde abikõlblike kulutustega keskkonnahoidlikku majandusse ja digiteerimisse tehtavate investeeringute jaoks
|
|
198
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine– 16616_Elektrooniliste tehingute suurendamise meetmete ja stiimulite vastuvõtmine
|
Eesmärk
|
Õigusaktid e-tehingute soodustamiseks
|
Esma- ja teiseste õigusaktide jõustumine, millega nähakse ette stiimulid elektrooniliste tehingute edendamiseks
|
|
|
|
4. kv
|
2021
|
Esmase ja teisese õigusraamistiku muudatuse jõustumine, millega nähakse ette konkreetsed stiimulid elektrooniliste tehingute edendamiseks
|
|
199
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Maksude kodifitseerimise ajakava
|
Teiseste õigusaktide avaldamine koos komiteede moodustamise ja maksude kodifitseerimise ajakavaga.
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Maksude kodifitseerimise väljundite täielik loend, sealhulgas asjaomaste komiteede loomine, rahandusministeeriumi ja IAPRi üksikasjalik ajakava maksualaste õigusaktide kodifitseerimiseks ja konsulteerimiskord.
|
|
200
|
18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja kaubandust – 16598_Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete väljatõrjumine (ettevõtete suuruse suurendamine)
|
Eesmärk
|
Õigusaktide eelnõud, millega soodustatakse ettevõtete avatust
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide eelnõud, et soodustada ettevõtete avatumaks muutmist.
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Eelnõud konsulteerimiseks esmaste ja teiseste õigusaktide üle, millega parandatakse maksu-, finants- ja litsentsimisalast õigusraamistikku ning stiimuleid ühinemisteks, ümberkujundamisteks ja omandamiseks
|
|
201
|
18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja kaubandust – 16598_Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete väljatõrjumine (ettevõtete suuruse suurendamine)
|
Eesmärk
|
Õigusaktid, mis soodustavad ettevõtete avatumaks muutmist
|
Õigusaktide jõustumine, et soodustada ettevõtete avatumaks muutmist
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Selliste suhteliste muudatuste jõustumine, millega parandatakse maksu-, finants- ja litsentsimisraamistiku ning ühinemiste, ümberkujundamiste ja omandamiste stiimulite õigusraamistikku
|
|
202
|
4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Maksude kodifitseerimise suutlikkuse suurendamine
|
Teiseste õigusaktide avaldamine rahandusministeeriumi ja IAPRi teenuste osutamise direktoraadi maksualase kodifitseerimise üksuse loomiseks.
|
|
|
|
2. kv
|
2022
|
Rahandusministeeriumi juurde luuakse spetsiaalne maksuüksus, mis vastutab esmaste maksualaste õigusaktide ja ministri otsuste konsolideerimise ja järjepidevuse eest; IAPRi juurde teenuste direktoraadi loomine, mis muu hulgas vastutab teiseste õigusaktide konsolideerimise, IAPRi maksumenetluse seadustikuga seotud pädevuse koordineerimise ning avaliku maksuandmebaasi ajakohastamise ja haldamise eest.
|
|
203
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Tulumaksu ja maksumenetluse koodide ümberkodifitseerimine
|
Tulumaksuseadustiku ja maksukorralduse seadustiku kodifitseeritud esmase ja teisese maksuõiguse jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Kodifitseeritud tulumaksuseadustiku ja maksukorralduse seadustiku (esmased ja teisesed õigusaktid) jõustumine, et õigusakte digiteerimise ja ELi parimate tavade valguses lihtsustada ja ajakohastada
|
|
204
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Esialgse maksukodifikatsiooni ja maksumaksjate teabesüsteemi lõpuleviimine
|
a: 1. Kodifitseeritud esmaste ja teiseste maksualaste õigusaktide jõustumine. 2. Maksetõendite ja kodifitseerimisinvesteeringute auditite tulemuste esitamine.
b: 1. Teiseste õigusaktide ja põhjaliku juhendi avaldamine koos linkidega sisuhaldussüsteemile ja maksumaksja veebisaidile.
2. Maksetõendite ja VSSi investeeringute auditite tulemuste esitamine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
a. Põhi- ja teiseste õigusaktide kodifitseerimise jõustumine, et õigusakte digiteerimise ja ELi parimate tavade valguses lihtsustada ja ajakohastada, sealhulgas:
-Käibemaksukohustuslasena registreerimise number
-Tempelmaks:
-Omandimaksud
-Riigivõlgade sissenõudmine (KEDE)
-Siseriiklik tolliseadustik
b. Sisuhaldussüsteemi ja spetsiaalse veebisaidi loomine maksumaksja teabe jaoks.
|
|
337
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja edendada elektroonilisi makseid.
|
Elektrooniliste maksete edendamiseks vastu võetud läbivaadatud õigusraamistik, millega tugevdatakse ja kehtestatakse uued MyDATA aruandlusnõuded ning võimaldatakse MyDATA kasutamist käibemaksu eesmärgil.
Koopia aruandest füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise reformi võimaluste kohta.
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, et
i) laiendada laialdaselt elektrooniliste otsemaksete kohustuslikku aktsepteerimist jaeturul;
ii) viia makseteenuse pakkujate teabejagamise nõuded kooskõlla Kreeka keskpanga määratlustega;
iii) kehtestada ettevõtjatele (sh füüsilisest isikust ettevõtjatele) uued aruandluskohustused, mida kohaldatakse käibedeklaratsioonide suhtes; ning
iv) Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise reformi võimalusi käsitleva aruande lõpuleviimine.
|
|
338
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Reformida füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja tempelmaksu.
|
Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise ja tempelmaksu digimaksuga asendamise kohta vastu võetud läbivaadatud õigusraamistik.
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Jõustuvad esmased ja teisesed õigusaktid, millega reformitakse füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamist ja võimaldatakse järk-järgult vähendada füüsilisest isikust ettevõtjate üldmaksu (τύλος επιτηδεύματος). See hõlmab uute kohustuslike aruandlusnõuete kehtestamist selle kohta, kuidas MyDATA kaudu kulusid ja tulusid deklareeritakse.
Jõustunud on esmased ja teisesed õigusaktid, millega asendatakse kehtiv tempelmaks uue digitaalmaksuga.
|
|
339
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Tugevdada avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse (IAPR) tegevusautonoomiat
|
Läbivaadatud õigusraamistik, et selgitada IAPRi ja digitaalse juhtimise ministeeriumi pädevusi.
IAPRi otsus, millega määratakse kindlaks IAPRi uued peamised tulemusnäitajad.
Rakendusaruanne teenustaseme kokkuleppe rakendamise kohta.
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Toetavate õigusaktide jõustumine ja ulatusliku teenustaseme kokkuleppe allkirjastamine, mis kinnitab vastutust ja vahendite jaotust IAPRi ja digijuhtimise ministeeriumi vahel seoses andmetöötlus- ja salvestustarkvara litsentside, veebiteenuste ja andmebaaside haldamisega.
IAPRi otsus, millega määratakse kindlaks IAPRi uued peamised tulemusnäitajad, sealhulgas auditi tõhususe kohta; ning ii) võtta kasutusele iga-aastased klientide rahulolu uuringud.
IAPRi iga-aastane rakendusaruanne IAPRi ja digitaalse juhtimise ministeeriumi vahelise teenustaseme kokkuleppe rakendamise kohta.
|
|
340
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, kasutades tulumaksuga maksustamisel MyDATAt.
|
Läbivaadatud õigusraamistik võeti vastu, et kehtestada uued myDATA-aruandluse nõuded ja lubada myDATA kasutamist tulumaksuga maksustamise eesmärgil.
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
i) võimaldatakse kasutada äriühinguid (sh füüsilisest isikust ettevõtjaid) puudutavat MyDATA-aruandlust tuludeklaratsioonide esitamiseks; ning
ii) vaadata läbi maksumaksjatele mõeldud stiimulid kviitungite taotlemiseks, sealhulgas kehtestada läbipaistev, kiire ja kasutajasõbralik meetod, et maksumaksja saaks neid soodustusi, ning suurendada kodanike teadlikkust nendest stiimulitest.
|
M. KOMPONENT 4.2. AJAKOHASTADA AVALIKKU HALDUST, SEALHULGAS AVALIKU SEKTORI INVESTEERINGUTE RAKENDAMISE KIIRENDAMISE, RIIGIHANKERAAMISTIKU PARANDAMISE, SUUTLIKKUSE SUURENDAMISE MEETMETE JA KORRUPTSIOONIVASTASE VÕITLUSE KAUDU
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab nii laiaulatuslikke reforme kui ka investeeringuid avaliku halduse toimimisse, et parandada poliitika kujundamist ja rakendamist. See komponent hõlmab meetmeid avaliku halduse ajakohastamiseks konkreetsete meetmete abil, et tugevdada poliitika kavandamist ja koordineerimist ning inimressursside haldamist, samuti riikliku katastri lõpuleviimiseks, mis peaks tagama tõhusa kinnistusraamatusüsteemi ja tagama õiguskindluse omandiõiguste valdkonnas. Muude meetmete eesmärk on tegeleda avaliku sektori investeeringuteks (sealhulgas korruptsiooniks) valmistumise puudumisega tegelemine ja veelgi tõhustada avaliku sektori finantsjuhtimise valdkonda. Need reformid ja investeeringud toetavad selliste probleemide lahendamist, mis on seotud digitaalse avaliku haldusega. Selle komponendiga toetatakse avaliku ja erasektori investeeringuid käsitlevate riigipõhiste soovituste (riigipõhine soovitus 3 2020) ja majanduse toimimist parandavate struktuurireformide (riigipõhine soovitus 4 2020) täitmist ning katastrireformi lõpuleviimist, mida on jätkatud tõhustatud järelevalve raames (2022. aasta riigipõhine soovitus nr 3 ja 2023. aasta riigipõhine soovitus nr 3). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
M.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Avaliku halduse reformimine (meetme ID 16972)
Reformi eesmärk on jätkata jõupingutusi avaliku halduse ajakohastamiseks ja selle inimressurssidesse investeerimiseks, rakendades järgmisi meetmeid:
1)muudetud õigusraamistiku jõustumine, et ühtlustada ülesannete jaotust kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi ning vastavate juhtimisraamistike vahel;
2)luua tehisintellektil põhinev strateegiline tööjõu planeerimise raamistik;
3)kaasajastada värbamismenetlusi ajakohastatud seaduse (seadus 4765/2021) alusel, mis võimaldab riigiteenistujate valiku nõukogul (ASEP) viia valikumenetlusi läbi täielikult digitaliseeritud viisil;
4)Avaliku halduse oskuste täiendamine/ümberõpe vähemalt 250 000 osalejaga riigiteenistujate koolituse läbimise kaudu;
5)võtta kasutusele riigiteenistujate preemiasüsteem, mis on seotud eesmärkide seadmise juhtimissüsteemiga, mis on täielikult kooskõlas ühtse palgaastmestikuga (seadus 4354/2015), ilma erandit kehtestamata. Kuni 6 000 riigiteenistujale suunatud katseskeemi tulemused aitavad kaasa suuremale uuringule, et anda juhiseid 31. detsembriks 2023 kehtestatud preemiasüsteemi loomiseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja intellektuaalomandi kaitse (meetme ID 16703)
Reformi eesmärk on tugevdada võitlust ebaseadusliku kaubanduse vastu, tugevdades asutustevahelist turukorraldusüksust (DIMEA) töötajate koolitamise, asjakohaste IT-süsteemide ja seadmetega. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine (meetme ID 16952)
Reformi eesmärk on avastada ja ennetada korruptsiooni ning see koosneb järgmistest riikliku läbipaistvusasutuse rakendatavatest meetmetest: i) tugevdada auditiraamistikku pettuste ja korruptsiooni avastamiseks; ii) regulatiivsed sekkumised peamistes poliitikavaldkondades, nimelt rikkumisest teatajate kaitse, lobitöö ja huvide konfliktid; iii) sisekontrollisüsteemi tugevdamine ja riikliku eetikanõustajate võrgustiku loomine avalikus halduses; iv) eetikakoodeksite väljatöötamine ning distsiplinaarmenetluste läbivaatamine; v) algatused pettuste ja korruptsiooni vastase teadlikkuse tõstmiseks; vi) riikliku korruptsioonivastase tegevuskava (aastateks 2022–2025) vastuvõtmine; ning vii) ameti digi- ja taristusuutlikkuse rahastamise projektid. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Riigiabi võrgustiku tõhustamine (meetme ID 16701)
Selle reformiga vaadatakse läbi Kreeka riigiabi õigusraamistik ja tugevdatakse ministeeriumide riigiabi üksuste võrgustiku suutlikkust, eelkõige riigiabi keskse IT-süsteemi ajakohastamise kaudu, millega luuakse digitaalne riigiabijuhtumite andmebaas, intraneti sideplatvorm ja andmeanalüüsi vahendid. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform: Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhustamine (meetme ID 16702)
Reformi käigus rakendatakse finantskuritegevuse tõkestamise kontekstis kohaldatavaid õigusakte, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega. See hõlmab digitaalse platvormi loomist kohtu-, järelevalve- ja õiguskaitseasutuste valduses olevate statistiliste andmete kogumiseks ning tegelikult kasu saavaid omanikke käsitleva teabe registreerimise eriregistri täiustamist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.
Reform: Raamatupidamisreform (meetme ID 16974)
Reformiga rakendatakse järk-järgulist üleminekut muudetud kassapõhiselt raamatupidamisarvestuselt tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele ja konsolideeritud finantsaruandlusele valitsemissektoris. See hõlmab tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete vastuvõtmist, asjaomaste töötajate koolitamist ning valitsuse ettevõtte ressursiplaneerimise (GOV-ERP) kavandamist ja kasutuselevõtmist. Uue IT-süsteemi eesmärk on praeguse fiskaalpoliitika integreeritud infosüsteemi (OPSDP) laiendamine ja tehnoloogiline ajakohastamine, et rahuldada riigi rahanduse juhtimise vajadusi keskhalduses. Tulemuseks on uus integreeritud finantsjuhtimise infosüsteem (GOV-ERP). Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Riigi omanduses olevate ettevõtete tänapäevane institutsiooniline raamistik (meetme ID 16657)
Reformiga kehtestatakse avalik-õiguslike ettevõtete ja organisatsioonide tegevuse ja juhtimise tänapäevane õigusraamistik. Selles määratakse kindlaks äriühingu üldjuhtimise suunised ja riigiettevõtete juhtimise erieeskirjad, näiteks esimehe, tegevjuhtide ja tegevdirektorite ametisse nimetamine juhatuse poolt, ning sätted siseauditi komiteede loomise kohta, et tagada läbipaistvus. Reformiga luuakse ka digitaalne register, kuhu kantakse kõik ettevõtted, organisatsioonid ja muud juriidilised isikud, milles riik osaleb, edendades riigi osaluse tõhusat jälgimist ja kontrolli. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Reform: Tõhus korruptsioonivastane võitlus (meetme ID 16978)
Reformiga viiakse läbi rida muudatusi Kreeka õigusraamistikus, et parandada õiguslikku reageerimist korruptsioonile. Täpsemalt hõlmab see nelja valdkonda: i) varadeklaratsioonid; ii) liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse; iii) kriminaalseadustik ja kriminaalmenetluse seadustik; ning iv) erakondi käsitlevate õigusaktide kodifitseerimine. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2022.
Investeering: Eelarvehalduse ja -järelevalve ümberkujundamine juhtimises; elektrooniline arvepidamine (meetme ID 16705)
Investeeringuga parandatakse avaliku sektori finantsjuhtimise tõhusust, a) luues keskvalitsuse jaoks ajakohase ja täielikult toimiva riigiettevõtete ressursiplaneerimise süsteemi (ERP); b) laiendades valitsemissektori üksuste jaoks ERP süsteemide toimimist, c) kiirendades e-arvete kasutuselevõttu lepingu sõlmimisele järgnevates riigihankemenetlustes. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi ajakohastamine (meetme ID 16940)
Investeeringuga suurendatakse Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi (CDLF) tegevuse tõhusust, suurendades selle digitaalset suutlikkust, eelkõige järgmiste allprojektide lõpuleviimise kaudu: i) laenude ning nendega seotud toimikute ja arhiivide digiteerimine ning nende lisamine uude dokumendihaldussüsteemi; ii) integreeritud infosüsteemi (IIS) rakendamine, iii) ettevõtte ressursiplaneerimise infosüsteemi (ERP) tarnimine; iv) hallatud trükiteenuste osutamine; ning v) personalijuhtimise süsteem. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.
Reform: Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine (meetme ID 16711)
Reformi eesmärk on parandada Kreeka riigihangete raamistikku ja toetada praeguste puuduste kõrvaldamist. Reform hõlmab riikliku riigihangete strateegia 2021–2025 kõigi nelja samba rakendamist: i) riigihangete õigusraamistiku reform, sealhulgas teiseste õigusaktide jõustumine, et täielikult rakendada uut riigihangete õigusraamistikku, meetmed õigusraamistiku edasiseks lihtsustamiseks ja parandamiseks ning riigihangete süsteemi tõhusa rakendamise ja vastupidavuse tagamiseks; ii) riigihangete valdkonna digiüleminek ja täielikult elektroonilised e-riigihanked k, sealhulgas infosüsteemide hindamine ja ümberkujundamine, andmeanalüüs ning avaliku ja erasektori koostoime (toetatakse meetme „16736 Uued riigihangete süsteemid“ meetmetega); iii) laiemad strateegilised eesmärgid ja poliitilised algatused, nagu keskkonnahoidlikud hanked, Procure2Innovate, taristu ajakohastamine, VKEde juurdepääs hangetele, hanked kui võimendav vahend, ressursside tõhus kasutamine ja sotsiaalsed hanked); iv) riigihangete juhtimisraamistik (järelevalve, rakendamise järelevalve, auditeerimine ja riigihangetega seotud töötajate professionaalsemaks muutmine;
Seda toetab veelgi riigihangetega seotud riigiteenistujate koolitamine ja juhendamine, nende spetsialistide sertifitseerimismenetluste vastuvõtmine, erinevate ametialaste töösuundade loomine ja stiimulite paketi vastuvõtmine, selliste töötajate kvalifikatsioonid/karjäär;
ning viia lõpule põhjalik uuring tsentraliseeritud hankemenetlusi läbi viivate avaliku sektori hankijate struktuuride ja kohustuste ümberkorraldamise kohta. Stimuleerimiskava peab olema täielikus kooskõlas ühtse palgasüsteemiga (seadus nr 4354/2015) ilma erandit kehtestamata.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Poliitika kavandamise ja koordineerimise tõhustamine (meetme ID 16981)
Reformiga tugevdatakse keskvalitsuse poliitika koordineerimist, kavandamist ja arendamist. Rakendatavad erimeetmed on i) järelevalvemehhanismi loomine, et jälgida edusamme teiseste õigusaktide vastuvõtmisel esmaste õigusaktide kohaselt; ii) elektroonilise platvormi loomine, et hõlbustada iga seaduseelnõu täiendava mõjuhinnangu koostamist; ning iii) riigiteenistujatele suunatud koolitusprogrammi ja sellega seotud akrediteerimismenetluse käivitamine, mille eesmärk on parandada koostatud mõjuhinnangute kvaliteeti. Koolitusprogrammi käivitamiseks peab olema kantud vähemalt 100 riigiteenistujat, mis toimub 2022. aasta neljandas kvartalis. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2023.
Reform: Riikliku katastri täitmine (meetme ID: 16986)
Reformiga viiakse lõpule riiklik kataster, et parandada Kreeka ettevõtluskeskkonda, suurendades kinnisvaratehingute tõhusust ja õiguskindlust seoses omandiõigusega. 2023. aasta oktoobri seisuga on Kreekas kaardistatud 79 % omandiõigustest. Täpsemalt viiakse reformiga lõpule katastriüksuste kaardistamine kogu Kreekas, nimelt üles laadides üles kogumisel või töötlemisel olevad omandiõigused. Lisaks toob reform kaasa täieliku ülemineku vanalt kinnisvara registreerimiselt hüpoteegibüroode vana struktuuri kaudu uuele asutusele „Hellenic Cadastre“. 2023. aasta oktoobri seisuga on avatud ja toimivad 14 piirkondlikku katastriametit. Reformiga avatakse ja muudetakse toimivaks kõik 17 piirkondlikku katastriametit Kreekas ning luuakse täielikult toimiv filiaalide süsteem kooskõlas seadusega nr 4512/2018 kogu Kreeka territooriumil. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.
M.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Põhireform 9: Avaliku halduse reformimine
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
205
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine
|
Eesmärk
|
Avalik haldus – tulemustasu süsteemi käivitamine
|
Esmase õigusakti jõustumine, millega luuakse katseline premeerimissüsteem.
|
|
|
|
2. kv
|
2022
|
Jõustub esmane õigusakt tulemustasu süsteemi käivitamiseks kindlaksmääratud arvu katseüksuste ja kuni 6 000 riigiteenistuja jaoks, mida võetakse arvesse laiemas reformis, millega kehtestatakse eesmärkide seadmise juhtimissüsteem (vt eesmärk – 2023. aasta neljas kvartal). Katseprojekt hõlmab taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud riigiteenistujaid. Süsteemi põhijooned peavad olema kooskõlas ühtse palgaastmestikuga (seadus nr 4354/2015).
|
|
206
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine
|
Eesmärk
|
Avalik haldus – õigusraamistik volituste selgitamiseks
|
Selliste õigusnormide jõustumine, millega muudetakse kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi valitsemissektori üksuste õigusraamistikku.
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Muudetud esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, et luua mitmetasandilise valitsemise jaotussüsteem, mille eesmärk on selgitada kõigi avaliku halduse tasandite vastutust ja käsitleda kattuvusi. Läbivaadatud õigusraamistikus sätestatakse iga üksuse vastutusvaldkonnad, mis on seotud planeerimise ja rakendamisega, sealhulgas selliste funktsioonidega nagu ressursside tagamine ning järelevalve- ja hindamiskohustused.
|
|
207
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine
|
Eesmärk
|
Avalik haldus – uus premeerimissüsteem
|
Premeerimissüsteemi kehtestavate esmaste õigusaktide jõustumine.
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Esmase õigusakti jõustumine, millega kehtestatakse eesmärkide seadmise juhtimissüsteem, mille eesmärk on premeerida avaliku sektori organisatsioone erapooletult ja järjepidevalt pärast eelnevalt seatud eesmärkide saavutamist. Süsteemi põhijooned peavad olema kooskõlas ühtse palgaastmestikuga (seadus nr 4354/2015).
|
|
208
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine
|
Siht
|
Avalik haldus – riigiteenistujate koolituse läbimine
Värbamismenetluste ja strateegilise personaliplaneerimisega seotud meetmete lõpuleviimine
|
|
Koolitusprogrammi läbinud osalejate arv.
|
0
|
250 000
|
4. kv
|
2025
|
Vähemalt 250 000 osalejaga riigiteenistujate ümberõppe ja oskuste täiendamise koolituste läbimine.
Selliste meetmete lõpuleviimine, mille eesmärk on i) ajakohastada värbamismenetlusi ajakohastatud tugiseaduse (seadus 4765/2021) alusel, mis käsitleb avalikku personalivaliku kõrgeimat nõukogu (ASEP); ning ii) luua strateegiline tööjõu planeerimise raamistik, kasutades tehisintellektil põhinevat vahendit.
|
Grupp 19: Rahapesu ja korruptsiooni vastane võitlus
●Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhustamine (ID: 16702)
●Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja intellektuaalomandi kaitse (ID: 16703)
●Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine (ID: 16952)
●Tõhus korruptsioonivastane võitlus (ID: 16978)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
209
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16978_Tõhus korruptsioonivastane võitlus
|
Eesmärk
|
Varade deklareerimine ja erakonnad
|
Uute õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Uute õigusaktide jõustumine seoses järgmisega: i) Varadeklaratsioonid; ii) ning erakondi käsitlevate õigusaktide kodifitseerimine.
|
|
210
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16952_Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine sihipäraste meetmete abil avastamise, ennetamise ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas
|
Eesmärk
|
Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava
|
Riikliku korruptsioonivastase tegevuskava 2022-2025 vastuvõtmine riikliku läbipaistvusasutuse poolt
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Riiklik läbipaistvusasutus võtab vastu riikliku korruptsioonivastase tegevuskava aastateks 2022-2025, milles täpsustatakse: i) meetmed läbipaistvuse ja vastutuse suurendamiseks avalikus halduses; ii) suunatud sekkumised korruptsiooni avastamiseks ja ennetamiseks suure riskiga valdkondades (sealhulgas näiteks tervishoid, riigi rahandus, investeeringud); iii) vajalikud regulatiivsed sekkumised valitud poliitikavaldkondades.
|
|
211
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16952_Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine sihipäraste meetmete abil avastamise, ennetamise ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas
|
Eesmärk
|
Sisekontrolliseaduse rakendamine
|
Riikliku läbipaistvusasutuse aruanne loodud sisekontrollisüsteemide kohta
- Väljaantud õigusaktid
- Ministrite ühisotsus
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Avaliku halduse sisekontrolli käsitleva uue seaduse rakendamine, sealhulgas: i) siseauditi üksuste loomine ministeeriumites; ii) õigusaktide väljaandmine siseauditi üksuste ja auditikomiteede asutamiseks kohalikes valitsusüksustes (1. ja 2. kraad), ülikoolides, haiglates – terviseüksustes, sõltumatutes asutustes ja kohalike valitsusüksuste juriidilistes üksustes; iii) ministrite ühise otsuse tegemine, millega kehtestatakse kriteeriumid siseauditi üksuste koostööks välisekspertidega.
Riiklik läbipaistvusasutus pakub koostöös siseministeeriumiga valitsemissektori üksustele järelevalvet ja juhiseid sidusa ja toimiva sisekontrollisüsteemi loomiseks. Riiklik läbipaistvusasutus hõlbustab sisekontrollisüsteemi põhielementidega seotud enesehindamise katselist läbiviimist. Kreeka kontrollikoda on lisanud oma iga-aastasesse töökavasse auditid, mille eesmärk on hinnata valitsemissektori üksuste sisekontrolli korda.
|
|
212
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16702_Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhustamine
|
Eesmärk
|
Tõhustatud rahapesuvastane raamistik ja terrorismi rahastamise vastane võitlus
|
Käivitatud statistiliste andmete kogumise platvorm; tegelikult kasusaavate omanike eriregistri parandamine on lõpule viidud
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
i) Riiklike pädevate asutuste (st kohtu-, järelevalve- ja õiguskaitseasutuste) käsutuses olevate statistiliste andmete kogumise platvormi käivitamine, mida haldab Kreeka rahandusministeeriumi finantspoliitika direktoraat, mis tegutseb keskse koordineerimisüksusena vastavalt seadusele 4557/2018 (riiklik rahapesuvastane seadus); ii) tegelike tulusaajate keskregistri (K.M.P.D.) täiustamine seaduse 4557/2018 artikli 20 alusel, et hõlbustada pädevate asutuste otsest juurdepääsu sellisele teabele ja ühenduse loomist ELi liikmesriikide vastavate registritega asjaomase ELi platvormi kaudu. K.M.P.D. asub digitaalse juhtimise ministeeriumi infosüsteemide ja digitaalse juhtimise peasekretariaadis kooskõlas seaduse 4557/2018 artikliga 20 veebipõhise elektroonilise rakenduse kaudu.
|
|
213
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16703_Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja intellektuaalomandi kaitse
|
Eesmärk
|
Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu – IT-süsteem ja kontrolljaamad
|
IT-süsteem toimib ja 10 uut täielikult varustatud juhtimisposti (sealhulgas vajalikud seadmed) on täielikult töökorras.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Kasutusele võetakse integreeritud ja koostalitlusvõimeline infosüsteem, mis võimaldab kogu riigis teostatavate kontrollide tõhusat juhtimist, et võidelda inimkaubanduse vastu ning kontrollida kaupade ja teenuste liikumist nii sise- kui ka väliskaubanduses. Selleks et tagada uue infosüsteemi täielik kasutamine, tugevdatakse turujärelevalve asutustevahelise üksuse (DIMEA) tegevussuutlikkust, sealhulgas perifeerset taristut, juurdepääsuga vajalikele logistikaseadmetele, mis on ühendatud infosüsteemi turujärelevalve andmebaasiga, võimaldades nende kasutamist kohapealsetes kontrollides ja trahvide kohest määramist.
– Vajalike seadmetega (sh kolme skanneriga (HXM MobileScanTM või samaväärne)) uute juhtimisjaamade loomine, et võidelda ebaseadusliku kaubanduse vastu 10 kokkupandud hoones (ISOBOX).
– IT-süsteemide ja -seadmete toimimist käsitleva vajaliku personalikoolituse läbimine.
|
Grupp 20: Avaliku halduse tugevdamine
●GOV-ERP (ID: 16705)
●Raamatupidamisreform (ID: 16974)
●Kaasaegne institutsionaalne raamistik riigile kuuluvatele ettevõtetele (ID: 16657)
●Tõhustada riigiabi võrgustikku (ID: 16701)
●Ajakohastada Kreeka kauba hoiuse- ja laenufondi (ID: 16940)
●Riigihangete valdkonna kutseliseks muutmine (ID: 16711)
●Riikliku katastri lõpuleviimine (ID: 16986)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
214
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16701_Tõhustatud riigiabi võrgustik
|
Eesmärk
|
Tõhustatud riigiabi võrgustik
|
Tõhustatud riigiabi raamistiku jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Riigiabi keskse võrgustiku (CESANET) tegevust käsitleva riigiabi õigusraamistiku muudatuste jõustumine, et tugevdada keskse riigiabiüksuse ja detsentraliseeritud riigiabi üksuste pädevust
|
|
215
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16981_Poliitika kavandamise ja kooskõlastamise tõhustamine
|
Eesmärk
|
Poliitika kavandamine ja koordineerimine – mõjuhinnang
|
Käivitati koolitusprogramm, milles osales 100 valitud riigiteenistujat.
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Pärast mõju hindamise elektroonilise platvormi käivitamist käivitatakse koolitusprogramm ja sellega seotud akrediteerimismenetlus, kuhu on kaasatud vähemalt 100 ametnikku, sealhulgas tegevjuhtkonda valitud ametnikud (seadus nr 4622/2019, artikkel 104), et parandada koostatud mõjuhinnangute kvaliteeti ja hõlbustada elektroonilise platvormi kasutamist.
|
|
216a
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine
|
Eesmärk
|
Riikliku riigihankestrateegia (2021–2025) muutmine
|
Riigihangete riikliku strateegia muudatus jõustub teisese õigusaktiga
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Jõustumine muudetud riikliku riigihankestrateegia (2021–2025) teiseste õigusaktidega
|
|
216
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine
|
Eesmärk
|
Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine – uued õigusaktid
|
Jõustusid uued õigusaktid; süvauuring lõpetatud
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
i) Jõustuvad uued õigusaktid, millega nähakse ette professionaalsed töösuunad riigihangetega tegelevatele töötajatele, erioskuste rühmadele ning võetakse vastu rahalised ja mitterahalised stiimulid täielikus kooskõlas ühtse palgaastmestikuga (seadus 4354/2015) ilma erandeid kehtestamata; ii) süvauuringu lõpuleviimine, et korraldada ümber tsentraliseeritud riigihankelepinguid korraldavate asjaomaste asutuste struktuur ja kohustused.
|
|
217
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16940_Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi moderniseerimine
|
Eesmärk
|
Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi Kreeka saadetiste ja hoiu- ja laenufondikõigi allprojektide lõpuleviimine
|
Kreeka kauba hoiuse- ja laenufondi aruanne, mis tõendab allprojektide lõpuleviimist.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Kreeka saadetiste ja hoiu- ja laenufondi aruanne allprojektide lõpuleviimise kohta. i) Kreeka saadetiste ja hoiu- ja laenufondi kõigi allprojektide lõpuleviimine: ii) arhiivide digitaliseerimine ja dokumendihaldussüsteem; iii) integreeritud infosüsteem; iv) ERP infosüsteem; hallatud trükiteenused; v) Personalijuhtimise süsteem.
|
|
218
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine
|
Eesmärk
|
2021. –2025. aasta riikliku riigihangete strateegia rakendamine
|
Täielikult rakendatud riiklik riigihankestrateegia
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Riikliku riigihankestrateegia rakendamine, sealhulgas: i) riigihangete õigusraamistiku reform; ii) riigihangete valdkonna digiüleminek ja algusest lõpuni e-riigihanked; iii) laiemate strateegiliste eesmärkide ja poliitiliste algatuste saavutamine; iv) riigihangete juhtimisraamistiku reform.
|
|
219
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16974_Raamatupidamisreform
|
Eesmärk
|
Raamatupidamisreform
Raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne
|
Lõpetatud konsolideeritud finantsaruannete koostamine.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Konsolideeritud finantsaruannete koostamine kõigi valitsemissektori allsektorite, sealhulgas kohalike omavalitsuste kohta.
Nende tulemuste saavutamiseks on vaja järgmisi meetmeid:
·Keskvalitsuse eelarve- ja finantsjuhtimise ning aruandluse funktsioonide kavandamine, rakendamine ja toimimine ning kõigi muude valitsemissektori üksuste (v. a keskvalitsus) eelarve- ja finantsandmete kogumine ja järelevalve.
·Esitage arve GOV-ERP-s
·Finantsteenuseid osutavate üksuste ametnike koolitamine valitsemissektori raamatupidamisraamistiku ja avaliku sektori finantsjuhtimisega seotud küsimustes
·Konsolideeritud finantsaruannete koostamine.
|
|
220
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16705_Eelarvehalduse digitaalne ümberkujundamine ja järelevalve juhtimise valdkonnas; elektrooniline arvepidamine
|
Eesmärk
|
Riigiettevõtete ressursiplaneerimine (GOV-ERP)
|
IT-süsteem toimib täielikult.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Viia ellu finantsjuhtimis- ja järelevalveraamistiku digiüleminek, muutes valitsuse ettevõtte ressursiplaneerimise (GOV-ERP) täielikult toimivaks.
Selle tulemuse saavutamiseks viia lõpule allprojektid:
Eelarvehalduse digitaalne ümberkujundamine ja valitsemissektori üksuste järelevalve.
Valitsemissektori ERP süsteemide ühendamine Kreeka e-arvega.
- ERP süsteemide ühenduvus e-arvete võrguga
- E-arve teenuse osutajate ühenduvus e-arvete võrguga
|
|
221
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine
|
Siht
|
Kvalifikatsiooni-/ümberõppeprogrammide lõpuleviimine riigihangete jaoks
|
|
Koolitatud ja sertifitseeritud ametnike arv
|
0
|
6 000
|
4. kv
|
2025
|
Riigihangete valdkonna spetsialistide oskuste täiendamise/ümberõppe programmide lõpuleviimine ja sertifitseerimise väljaandmine.
|
|
341
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Siht
|
Katastri kaardistamine – 85 % lõpetatud
|
|
% kogu omandiõigusest, mis on üles laaditud avalikuks väljapanekuks vastavalt seaduse nr 2308/1995 sätetele, mida on muudetud seaduse 4821/2021 artikliga 3
|
79 %
|
85 %
|
4. kv
|
2023
|
85 % Kreeka omandiõigusest jõudis avaliku kuvamise etappi.
|
|
342
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Siht
|
Katastri kaardistamine – 95 % lõpetatud
|
|
% kogu omandiõigusest, mis on üles laaditud avalikuks väljapanekuks vastavalt seaduse nr 2308/1995 sätetele, mida on muudetud seaduse 4821/2021 artikliga 3
|
85 %
|
95 %
|
2. kv
|
2024
|
95 % Kreeka omandiõigusest jõudis avalikkuseni.
|
|
343
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Eesmärk
|
Üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile – kahe kontori avamine
|
Kreeka katastri direktorite nõukogu ametlikud otsused Thessaloníki ja Kreeta piirkondade katastriruumide avamise ja kasutuselevõtmise kohta ning muudetud õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Pärast Kreeka katastri direktorite nõukogu ametlike otsuste vastuvõtmist on Thessaloniki ja Kreeta piirkondade katastriüksused avatud ja toimivad.
Jõustunud on muudetud seadus nr 4512/2018, et kajastada Kreeka katastri uut organisatsioonilist struktuuri, kirjeldades üksikasjalikult selle piirkondlikke büroosid ja filiaale.
|
|
344
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Siht
|
Katastriüksuste kaardistamine – täielik lõpuleviimine
|
|
% kogu omandiõigusest, mis on üles laaditud avalikuks väljapanekuks vastavalt seaduse nr 2308/1995 sätetele, mida on muudetud seaduse 4821/2021 artikliga 3
|
95 %
|
100 %
|
2. kv
|
2025
|
Omandiõiguste katastriline kaardistamine Kreekas on lõpule viidud ning kõik omandiõigused kogu Kreeka territooriumil on jõudnud avaliku kuvamise etappi.
|
|
345
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Eesmärk
|
Üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile – täielik lõpuleviimine
|
Kreeka katastri direktorite nõukogu ametlikud otsused Dodecannese piirkonna katastri ja filiaalide avamise ja tegevuse alustamise kohta kogu Kreeka territooriumil
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Pärast Kreeka katastri direktorite nõukogu ametlike otsuste vastuvõtmist viiakse lõpule üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile. Dodecannese piirkonna katastriüksus on avatud ja toimiv. Täielikult toimiv filiaalide süsteem luuakse ja muudetakse toimivaks kogu Kreeka territooriumil ja 392 territooriumil.
vana kinnisvara registreerimise süsteemi kohased hüpoteegibürood suletakse vastavalt seaduse nr 4512/2018 sätetele.
|
N. KOMPONENT 4.3. KOHTUSÜSTEEMI TÕHUSUSE PARANDAMINE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab mitmeid laiaulatuslikke reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on suurendada Kreeka kohtusüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust, vaadates põhjalikult läbi riigi kohtusüsteemi tegevuskava, käsitledes taristuvajadusi, võttes meetmeid kohtusüsteemi digitaalse suutlikkuse suurendamiseks, ajakohastades kohtute toimimist, luues kohtupolitsei ning laiendades ja ajakohastades kohtunike ja kantseleitöötajate haridust (nii algharidus kui ka elukestev õpe). Meetmed peaksid aitama lahendada probleeme, mis on esitatud riigipõhistes soovitustes avaliku ja erasektori investeeringute kohta (riigipõhine soovitus 2/2019, riigipõhine soovitus 3/2020) ja struktuurireformide kohta, mille eesmärk on parandada majanduse toimimist (riigipõhine soovitus 4/2020). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
N.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Uued kohtuhooned ja rekonstrueerimine (meetme ID 16292)
Meede seisneb sihipärases investeeringus kohtusüsteemi kuuluvate hoonete ehitamisse ja renoveerimisse, mis on tihedalt seotud kohtusüsteemi kaardi läbivaatamisega, et maksimeerida kohtusüsteemi tõhusust ning vältida tarbetuid jõupingutusi ja kulutusi. Järelevalve ja planeerimise hõlbustamiseks registreeritakse kõik kohtusüsteemile kuuluvad või kohtusüsteemis kasutatavad kinnisvaraobjektid elektroonilises isikuregistris. Kõik uued hooned peavad vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond) (meetme ID 16727)
Kreeka kohtusüsteemi digipööre toimub justiitsministeeriumi järelevalve all ja koosneb reast meetmetest, mille eesmärk on suurendada tema IT-suutlikkust seoses dokumentide digiteerimisega, kohtute arvestuse pidamise süsteemi täiustamisega, menetluste lihtsustamise, standardimise ja kiirendamisega digiteerimise kaudu ning kohtute IT-süsteemide koostalitlusvõimega justiitsministeeriumi ning muude riiklike ja rahvusvaheliste asutuste ja/või andmebaasidega. Reform hõlmab nii kohtusüsteemi tsiviil- ja kriminaalharusid kui ka kontrollikoda. Reformi eesmärk on anda kohtunikele ja kohtutöötajatele pärast valmimist vahendid ja taristu, mis võimaldavad neil suurendada kohtuasjade haldamise tõhusust ja õigusemõistmise kiirust, seadmata seejuures ohtu selle kvaliteeti.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Kohtunike ja kohtutöötajate (kohtutöötajate) oskused ja digioskused (meetme ID 16733)
Riiklikus kohtunike koolis toimuvad seoses selle ülesannete ja õppekavaga mitmed institutsioonilised muudatused; samuti vaadatakse läbi kandidaatide valikukriteeriumid, et luua selektiivsem ja konkurentsivõimelisem õpikeskkond, võttes samas vastu täiendavaid üliõpilaste kategooriaid (kohtunikud ja auditikohtunikud); ta pakub ka lisakursusi, mille eesmärk on pakkuda uusi oskusi, pöörates erilist tähelepanu juhtimis- ja digioskustele, samuti kohtukohustuste täitmisega seotud teemadele, nagu eetika, ajajuhtimine, psühholoogia, majandusteooria ja -analüüs, kohtute juhtimine ja uued tehnoloogiad; reform hõlmab kohtunikele kohustusliku elukestva õppe pakkumist valdkondades, mis on olulised nende ülesannete täitmiseks koolitajate poolt, kes on samuti asutatud riiklikus kohtunike koolis. Lisaks luuakse riiklikus kohtunike koolis uus kohtuametnike haridusprogramm, et pakkuda kantseleitöötajatele koolitust ja elukestvat õpet küsimustes, mis on olulised nende ülesannete täitmiseks, teenistuse juhtimiseks ja korraldamiseks, digioskusteks, menetlus- ja materiaalõiguseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Reform: Õigusemõistmise kiirendamine (meetme ID 16575)
Reformi eesmärk on kiirendada õigusemõistmist ning aidata kaasa riigi majanduslikule ja institutsionaalsele ümberkujundamisele. Reformi kõige olulisem element on kohtusüsteemi kaardi kavandatav läbivaatamine kogu riigis, mille tulemuseks on kohtupiirkondade ratsionaalne ümberkorraldamine kogu Kreekas ning kohtustruktuuride loomine, kaotamine või ümberjaotamine nendes piirkondades, tuginedes objektiivsetele kriteeriumidele ja kogu riigi kõiki kohtuid puudutavate andmete ulatuslikule kogumisele. Kohtusüsteemi reform hõlmab kõiki kohtusüsteemi harusid (tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjad). Lisameetmete eesmärk on suurendada õigusemõistmise tõhusust ja tulemuslikkust:
·kohtupolitsei loomine, et toetada ja tõhustada õigusemõistmise toimimist, andes oskusteavet keerukate kuritegude (sealhulgas finantskuriteod, korruptsioon ja rahapesu) uurimiseks ning osutades mitmesuguseid õigusabiteenuseid (abistamine eeluurimiste ja uurimiste läbiviimisel, dokumentide ja menetlustoimingute kättetoimetamine, kohtumääruste täitmine, kohtuotsuste täitmine, kohtumääruse jõusse jätmine, abistamine õigusabitaotluste esitamisel või neile vastamisel ning kohtutele antud volituste täitmine); ja
·kohtuametnikele rahaliste stiimulite pakkumise ajutise kava kehtestamine, mis põhineb objektiivselt mõõdetavatel individuaalsetel tulemusnäitajatel ja on täielikus kooskõlas ühtse palgasüsteemiga (seadus 4354/2015) ilma erandit kehtestamata, et kiirendada kohtumajaga seotud ülesannete ja kohustuste täitmist ning kõrvaldada kohtuasjade kuhjumine.
Reformi lõpuleviimiseks võetakse vastu meetmed vaidluste kohtuvälise lahendamise asutuste loomiseks ja tugevdamiseks, pakkudes õigusnõustajatele või vahendajatele koolitust ning pakkudes vahekohtu- ja vahenduskeskustele rahalisi stiimuleid kasutajasõbralike digisüsteemide loomiseks.
Kohtuandmete süstemaatiliseks kogumiseks, töötlemiseks, koondamiseks, esitamiseks ja järelevalveks luuakse sõltumatu amet, mis tagab nõuetekohase järelevalve ja järelevalve kohtusüsteemi toimimise ja toimimise üle.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
N.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Grupp 21: Kohtusüsteemi tõhususe parandamine
Sellesse rühma kuuluvad järgmised meetmed:
●Uued kohtuhooned ja renoveerimine (ID: 16292)
●Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond) (ID: 16727)
●Kohtunike ja kohtutöötajate (õigustöötajate) oskused ja digioskused (ID: 16733)
●Õigusemõistmise kiirendamine (ID: 16575)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
222
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Identifitseerimine – abikõlblikud hooned
|
Loetelu täitmine
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Loetelu koostamine hoonetest, mida kohtukaardi läbivaatamine ei mõjuta.
|
|
223
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine –
16575 õigusemõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Tehniline tugi – Õigusalase tulemuslikkuse vahend
|
Tehnilise toe pakkumise väljakuulutamine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Hankemenetluste korraldamine kohtu tulemuslikkuse vahendi väljatöötamiseks, tuginedes strateegilistele eesmärkidele, võttes kasutusele objektiivsed võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad (töökohustuse täitmise aeg, individuaalsed tulemused aja, teabevahetuse, motivatsiooni jms osas) osakondade ja/või ametnike kategooriate kaupa ning pakkudes täpseid ja objektiivseid andmeid boonuste määramise kohta; lisatasu makstakse esimese kvartali jooksul pärast asjaomase aasta lõppu selle aasta tulemuste alusel. Vahend on ajutine ja täielikus kooskõlas ühtse palgatabeliga (seadus nr 4354/2015), kehtestamata ühtegi erandit kohtuasjade kuhjumise kõrvaldamiseks.
|
|
224
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)
|
Siht
|
Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad
|
|
Riiklikus kohtunike koolis registreeritud kohtunike arv
|
0
|
10
|
1. kv
|
2022
|
10 riiklikus kohtunike koolis registreeritud magistraadikohtunikku
|
|
225
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Õiguspolitsei – teisesed õigusaktid
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Kõigi selliste teiseste õigusaktide (vastavalt vajadusele kas presidendi määruste või ministrite otsuste kujul) jõustumine, mis on vajalikud kohtupolitsei seaduse täielikuks rakendamiseks, et aidata kohtu- ja prokuratuuriasutustel teha järgmist:
·kohtunikele ja prokuröridele teadusliku ja tehnilise abi andmine küsimustes, mis nõuavad tehnilist või erialast asjatundlikkust;
·eelkontrollid ja -uurimised;
·vahistamismääruste täitmine;
·õigusabitaotluste esitamisel või neile vastamisel abi osutamine;
·dokumentide ja menetlusdokumentide kättetoimetamine;
·kohtuotsuste täitmine;
·maksekäsu valvamine ja säilitamine kohtumajades;
·muud menetlustoimingud, mille on talle usaldanud pädevad kohtud ja prokurörid
|
|
226
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Kohtute kaart – esmased õigusaktid – haldusküsimused
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Esmase õigusakti jõustumine, et vaadata läbi halduskohtumenetluse plaan.
|
|
227
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Kohtuhoonete ehitamine ja renoveerimine – loetelu kohandamine – pakkumuste esitamine
|
Loetelu renoveerimisprojektidest kooskõlas kohtukaardi läbivaatamist käsitleva asjakohase seadusega vastavalt eesmärgile 14 4. 2022 3. ja 4. kvartal; pakkumiste algatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2022
|
Projektide loetelu kohandamine kooskõlas seadusega vastu võetud kohtute nimekirja läbivaatamisega.
Hankemenetluste algatamine seoses halduskohtutega. Hankedokumentides sätestatakse, et uued hooned peavad saavutama primaarenergia nõudluse, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (liginullenergiahoone, riiklikud direktiivid).
|
|
228
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)
|
Siht
|
Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad
|
|
Riiklikus kohtunike koolis registreeritud kohtunike arv
|
10
|
25
|
1. kv
|
2023
|
14 täiendavat kohtunikku, kes on registreeritud riiklikus kohtunike koolis, 1 auditikohtu kohtunik, kes on registreeritud riiklikus kohtunike koolis. See tähendab, et koolitusel osalevate kohtunike koguarv on 25.
|
|
229
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine –
16727 õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond)
|
Eesmärk
|
Registrisüsteemide ja IT-õigussüsteemide ajakohastamine
|
Projektiauditi aruanded, et kinnitada lepinguliste kohustuste täitmist
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Asjakohaste vahenditega (nt projektiauditi aruanded, kvalitatiivse ja kvantitatiivse aktsepteerimise protokollid ja väljastatud arved) kõigi selliste lepinguliste kohustuste nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kohta, mis tuleb esitada välisaudiitorile kooskõlas projektikalendritega ja mis hõlmavad kõiki kahe allprojekti elemente (kohturegistrisüsteemid ja IT-õigussüsteemide ajakohastamine (OSDDY-PP, kontrollikoda, riiklik karistusregister)) asjakohaste vahenditega (nt projektiauditi aruanded, kvalitatiivse/kvantitatiivse üleandmise tõendid ja väljamaksetõendid).
|
|
230
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine –
16575 õigusemõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Jõustumine – kohtuametnike tulemusvahend
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustamine, et luua ajutine boonussüsteem, mis põhineks kohtuametnike tulemuslikkuse vahendi väljatöötamisel, milles seatakse strateegilised eesmärgid ja kehtestatakse objektiivsed võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad (nt ülesande täitmiseks kuluv aeg, individuaalsed tulemused aja, teabevahetuse ja motivatsiooni osas) osakonna ja/või ametnike kategooria kaupa ning esitatakse täpsed ja objektiivsed andmed boonuste määramise kohta; lisatasud, mis tuleb maksta esimese kvartali jooksul pärast asjaomase aasta lõppu selle aasta tulemuste alusel.
|
|
231
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Lepingud
|
Lepingute sõlmimine
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Lepingute sõlmimine ehitusprojektide jaoks, mida kohtukaardi läbivaatamine ei mõjuta.
Lepingu tingimustes sätestatakse, et ehitatavad uued ehitised peavad saavutama primaarenergia nõudluse, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (liginullenergiahoone, riiklikud direktiivid).
|
|
232
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Kohtukaardi läbivaatamine – esmased õigusaktid – tsiviil- ja karistusõigus
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Esmase õigusakti jõustumine tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna kohtute nimekirja läbivaatamiseks.
|
|
233
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Kohtuhoonete ehitamine ja renoveerimine – hangete algatamine
|
Pakkumiste algatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Projektide loetelu kohandamine kooskõlas kohtukaardi läbivaatamist käsitleva seadusega.
Hankemenetluse algatamine renoveerimistööde muudetud loetelus sisalduvate tsiviil- ja kriminaalasjade kohtumajadega seotud projektide jaoks. Hanketingimustes sätestatakse, et ehitatavad uued ehitised peavad saavutama primaarenergia nõudluse, mis on vähemalt 20 % madalam liginullenergiahoone nõudest (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid).
|
|
234
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Õiguskaitsepolitsei operatiivtegevus
|
Kohtupolitsei toimib ja toimib täielikult nii kesk- kui ka piirkondlikul tasandil
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Kohtupolitsei operatiivseks muutmine kogu oma pädevuse ulatuses nii keskvalitsuse tasandil kui ka piirkondlikul tasandil kohtutes
|
|
235
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)
|
Eesmärk
|
Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad
|
Aruande kinnitamine
Muudatuste rakendamine riikliku kohtunike kooli õppekavas ning 65 % kohtunike ja ametnike osalemine elukestvas õppes
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Kõigi kohtunike ja kohtutöötajate oskusi ja digitaaloskusi käsitleva reformiga hõlmatud projektide täielik rakendamine, sealhulgas:
1.65 % kohtunikest ja ametnikest, kes on registreerunud elukestvasse õppesse ja osalenud vähemalt ühel koolitusel (seminaril)
2. Täielikult toimiva riikliku kohtunike kooli kohtunike koolitusprogramm
3.Kõik valikukriteeriumide ja rakendatud õppekava muudatused
Muudatused riikliku kohtunike kooli haridusprogrammis, mille eesmärk on eelkõige tõhustada praktilist koolitust ning pakkuda eetikat, ajahaldust, psühholoogiat, majandusteooriat ja -analüüsi, kohtute haldamist ja uusi tehnoloogiaid käsitlevaid kursusi. Kohtunikele elukestva õppe pakkumine, mis hõlmab erinevaid õigusvaldkondi ning õigusemõistmisega seotud juhtimis- ja menetlusaspekte (kohtute haldamine, kohtuasjade haldamine, teabevahetus ning koostöö siseriiklike ja välisriikide ametiasutustega); Selline koolitus on ametialase edutamise eeltingimus. Kohtutöötajate koolitamine, mis hõlmab nende ametikohustuste täitmiseks olulisi teemasid, st teenistuse juhtimine ja korraldamine, digioskused, menetlus- ja materiaalõigus.
|
|
236
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Kohtukaardi läbivaatamine – edusammud
|
Eduaruanne, milles kajastatakse ja kontrollitakse protsendimäärasid, mida tõendavad vastavate kohtute asutuste ametlikud avaldused, mis kinnitavad reformitud üksuste tegevuse alustamist ja toimimist.
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Kohtukaardi läbivaatamine
Vähemalt 70 % mõjutatud üksustest (kohtutest) toimivad ja toimivad täielikult haldusõiguse valdkonnas; vähemalt 40 % mõjutatud üksustest (kohtutest) toimivad ja toimivad täielikult tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonnas
|
|
237
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Ehitus- ja renoveerimistööd – e-identiteet – lõpuleviimine
|
Aruanne, milles kontrollitakse, kas kõik ehitusprojektid on täielikult lõpule viidud ja kasutajatele üle antud.
E-identimise platvormi täieliku kasutuselevõtmise ja toimimise kinnitus.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi ülejäänud uute hoonete valmimine ja renoveerimine, mis käivitati 2023. aasta esimeses kvartalis kooskõlas kohtusüsteemi läbivaadatud kaardi vajadustega.
Kohtuhoonete e-identimise platvormi lõpuleviimine ja täielik veebipõhine kasutuselevõtt
|
|
238
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Kohtukaardi läbivaatamine – täielik rakendamine
|
Eduaruanne, mis kinnitab kõigi reformitud üksuste tegevuse alustamist ja toimimist ametlike dokumentide alusel.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kohtukaardi läbivaatamine
Iga haldus-, tsiviil- ja kriminaalõiguse valdkonna kohtute kaartide täielik rakendamine või läbivaatamine, mida tõendavad vastavate kohtute asutuste ametlikud avaldused, mis kinnitavad reformitud üksuste toimimist ja funktsionaalsust.
Vahendusalase koolituse läbimine programmis osalevatele õigusnõustajatele ja/või vahendajatele konkursikutse kaudu.
Kõigi valitud vahendus- ja vahekohtukeskuste jaoks kasutajasõbralike digisüsteemide loomiseks tehtud väljamaksete lõpuleviimine.
|
|
239
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16727_Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond)
|
Eesmärk
|
Andmete säilitamine ja IT-uuendused
|
Andmete salvestamise audiosüsteemid toimivad täielikult kõikides tsiviil- ja kriminaalkohtutes.
OSDDY-PP II etapp, OSDDY-DD, täielikult rakendatud, ellu viidud ja toimivad kontrollikoja ja riikliku karistusregistri projektid.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
E-õiguskeskkond: Tulemuste heakskiitmine seoses kohtusüsteemi IT-süsteemide täiustamise ja laiendamisega järgmistes valdkondades:
1.Kohtute registripidamise süsteemi ajakohastamine.
2.Õigussektori IT-süsteemide ajakohastamine ja toetamine tsiviil- ja kriminaalkohtute, auditikohtute ja riiklike karistusregistrite jaoks.
Kohtute registrisüsteemi ajakohastamine - Kohtute registripidamise süsteemi ajakohastamine – Tsiviil- ja kriminaalkohtute integreeritud kohtuasjade haldamise süsteemi (OSDDY-PP A) ajakohastamine ja tugiteenused ning süsteemi kasutuselevõtmine kõigisse riigi tsiviil- ja kriminaalkohtutesse (OSDDY-PP B). - Riikliku karistusregistri süsteemi (NCRI) ajakohastamis- ja tugiteenused – Kreeka kontrollikoja kohtuasjade haldamise süsteemi (ELSYN) ajakohastamis- ja tugiteenused
|
O. KOMPONENT 4.4. FINANTSSEKTORI JA KAPITALITURGUDE TUGEVDAMINE
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on tugevdada finantssüsteemi suutlikkust toetada majanduse arengut, rahastades ettevõtteid ja üksikisikuid uute tegevuste arendamiseks. See toetab Kreeka pangandussektoris viivisnõuete ja viivislaenude suure osakaalu käsitlemist, parandades samal ajal ka juurdepääsu teabele turul tegutsevate äriühingute ja üksikisikute krediidiprofiilide kohta.
Rahastamisvahendiga toetatakse ka erasektori võlakoormuse vähendamist ja kapitaliturgude tugevdamist. Struktuurimuutused nendes kahes valdkonnas aitavad kaasa majanduskasvule ja suurendavad Kreeka majanduslikku vastupanuvõimet tulevaste šokkide suhtes.
Selle komponendi raames teostatavad reformid hõlmavad järgmist:
·Tõhusam kapitaliturgude järelevalve ja usaldusväärsus;
·Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate probleemidega ja rahastada reaalmajandust;
·Võla ja 2. võimaluse restruktureerimise uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamiseks vajaliku digitaalse taristu ajakohastamine;
Mõned neist reformidest hõlmavad meetmeid, millega kõrvaldatakse teabelüngad, mis takistavad edukat krediidivoogu ja tõhusat riskiseiret. Need hõlmavad erasektori võla seireregistri, riikliku krediidibüroo, keskse krediidiregistri ja krediidi laienemise vaatluskeskuse arendamist. Need meetmed aitavad kaasa ka Kreeka majanduse digiüleminekule, kuna need põhinevad infotehnoloogial.
Selle komponendi raames võetavad meetmed suurendavad majanduslikku ja institutsioonilist vastupanuvõimet, tugevdavad kriisiks valmisolekut ja institutsioonilist suutlikkust ning seega toetavad riigipõhise soovituse „Struktuurireformid majanduse toimimise parandamiseks“ (riigipõhine soovitus 1/2019 ja riigipõhine soovitus 4/2020) elluviimist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
O.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus (meetme ID 16581)
Reformi eesmärk on tõhustada kapitaliturgude järelevalvet, 1) investeerides Kreeka kapitaliturgude komisjoni digitaalsesse ümberkujundamisse ja digiteerides selle siseprotsesse ja -korraldust ning 2) kodifitseerides ja ajakohastades kapitaliturgude regulatiivset ja õigusraamistikku, et suurendada kapitaliturgude järelevalvesuutlikkust. Reform jõustub 2021. aasta esimeseks kvartaliks ja investeering IT-süsteemi 31. detsembriks 2025.
Reform: Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et lahendada varasemaid probleeme ja rahastada reaalmajandust (meetme ID 16957)
Selle ulatusliku reformi eesmärk on vähendada erasektori võlakoormust, parandades maksejõuetusprotsessi ja võimestades viivislaenude turgu, ning ennetada tulevast erasektori võla suurenemist teabelünkade vähendamise kaudu. Reform koosneb järgmistest osadest:
1.Esiteks puudutab see e-enampakkumise protsessi parandamist ja e-enampakkumise platvormil enampakkumisel müüdavate varade kohta kättesaadava teabe laiendamist.
2.Teiseks puudutab see eravõla haldamise riiklikus strateegias kavandatud poliitikameetmete lõpuleviimist, eelkõige järgmiste meetmete kaudu:
a.Avaliku sektori krediidibüroo loomine eesmärgiga kõrvaldada teabe asümmeetria avaliku sektori asutuste ja pankade vahel, tuginedes avaliku sektori andmetele ja teabele.
b.Erasektori võlaseire registri IT-süsteemi käivitamine, mis kogub andmeid nii avaliku ja erasektori võlausaldajatelt kui ka muudest asjakohastest allikatest.
c.Viivislaenude järelturu süvendamise toetamine, kõrvaldades viivislaenude ülekandeid pärssivad maksualased tegurid, luues viivislaenude jaoks ühise tehinguplatvormi ja luues ühised andmevormid.
3.Kolmandas allreformis viidatakse krediidi keskregistri loomisele, mis täiendaks Heraklese varade kaitse kava, edendades viivislaenude järelturgu. CCRi majutab Kreeka keskpank ja selles dokumenteeritakse üksikasjalikult iga kliendilaenu maksete ajalugu ja antud tagatise liigid. Vastaspoole krediidiriski aruanne, kogudes asjakohaseid andmeid kõigist vajalikest allikatest, aitab kaasa ka krediidi laiendamise vaatluskeskuse toimimisele ja funktsioonidele, et jälgida krediidikasvu arengut. CRR võimaldab juurdepääsu krediiditeabele, kõrvaldades asümmeetrilisest teabest tulenevad turutõrked, hõlbustades seeläbi juurdepääsu krediidile.
Üldise reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsember 2025.
Reform: Võla restruktureerimise ja 2. võimaluse andmise uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamiseks vajaliku digitaalse taristu ajakohastamine (meetme ID 16580)
Reformi eesmärk on ajakohastada vajalikku digitaalset taristut, et toetada varajase hoiatamise ja ennetavaid võla restruktureerimise menetlusi, mis on ette nähtud üksikisikute ja juriidiliste isikute võla haldamiseks uue ühtse/kodifitseeritud õigusraamistikuga;
Reform viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
O.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Grupp 22: Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine
●Tõhustatud kapitalituru järelevalve ja usaldusväärsus (ID: 16581)
●Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate probleemidega ja rahastada reaalmajandust (ID: 16957)
●Uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamine võlgade restruktureerimiseks ja teine võimalus (ID: 16580)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
240
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16581_Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus
|
Eesmärk
|
Kapitaliturud, järelevalve, järelevalveprotsesside digitaliseerimine, kapitaliturgude liit
|
Õigusaktide jõustumine (viide Euroopa Liidu Teatajale)
|
|
|
|
4. kv
|
2021
|
Jõustub Kreeka kapitaliturgude komisjoni käsitlev uus seadus, millega muudetakse siseprotsesse ja -korraldust.
|
|
241
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16580_Võla restruktureerimise ja teise võimaluse andmise uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamine
|
Eesmärk
|
Järelevalve, järelevalveprotsesside digiteerimine, kapitaliturgude liit, kapitaliturud, ennetav võla restruktureerimine
|
Aruanded, mis tõendavad eespool nimetatud süsteemide kasutuselevõttu, sealhulgas lingid veebisaitidele, kui see on asjakohane
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Varajase hoiatamise ja ennetava võla restruktureerimise mehhanismi ajakohastamine, mis võimaldab üksikisikutel ja ettevõtjatel vältida ülemäärast võlgnevust ning tegeleda võlgade tasumisega kohtuväliste menetluste abil.
Töövõtja uuendab rahandusministeeriumi/SecPD hallatavaid varajase hoiatamise ja ennetava võla restruktureerimise IT-süsteeme pärast nende toimimise hindamist.
|
|
243
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16581_Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus
|
Eesmärk
|
Järelevalveprotsessi digitaliseerimine ja Kreeka kapitaliturgude komisjoni korraldus
|
Aruanne järelevalveprotsessi digitaliseerimise ja Kreeka kapitaliturgude komisjoni korralduse kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
1. Uue organisatsioonilise struktuuri, andmehalduse, personalikoolituse ümberkujundamine ja tegevuskava koostamine, 2. IT-taristu ja -rakenduste arendamine ja/või soetamine, et börsiandmete ja lisateabega seotud tehinguid süstemaatiliselt vastu võtta, säilitada, saada ja hallata, et koostada ja hallata hoiatusi ja auditiaruandeid; 3. Suuremahulise IT-süsteemi kasutuselevõtmine ja kõigi Kreeka kapitaliturgude komisjoni töötajate poolt praegu (ja tulevikus) kogutud andmete integreerimine, mis võimaldab mitmemõõtmelist analüüsi, ülevaadet ja ülevaadet praegustest turutingimustest, mis võimaldab menetlusi ja sekkumisi kohandada. 4. kapitaliturgude regulatiivse ja õigusraamistiku kodifitseerimine, et suurendada kapitalituru järelevalvesuutlikkust.
|
|
244a
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust
|
Eesmärk
|
E-oksjonid võlgade sissenõudmiseks
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Selliste õigusaktide vastuvõtmine ja jõustumine, mille eesmärk on:
(I)Laiendada e-oksjonite platvormil kättesaadavat teavet enampakkumisel müüdavate varade kohta, sealhulgas asjakohast teavet, mis on kättesaadav notari avalikes arhiivides;
(II)Kinnisvaraga seotud tähtajaks tasumata võlgadest tingitud hoiatavate tegurite (nt kommunaalteenuste arved) kõrvaldamine.
|
|
244b
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust
|
Eesmärk
|
Lepingute sõlmimine finantssektori meetmete jaoks
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Lepingu sõlmimine:
(I)Riikliku krediidibüroo krediidireitingu IT-süsteemi väljatöötamine;
(II)Erasektori võlaseire registri arendamine;
(III)Krediidi keskregistri arendamine.
|
|
244c
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust
|
Eesmärk
|
Erasektori võlgade haldamise riikliku strateegia poliitikameetmete lõpuleviimine, krediidi keskregistri loomine
|
Aruanne, milles tõendatakse, et kõik meetmed on lõpule viidud, sealhulgas vajaduse korral asjakohaste õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
1. Eravõla haldamise riiklikus strateegias kavandatud poliitikameetmete lõpuleviimine, eelkõige:
a.Riikliku krediidibüroo (PCB) loomine. See hõlmab sellise IT-süsteemi väljatöötamist, mis sisaldab keskset andmebaasi ja ühtset krediidireitingute süsteemi võlgnike (üksikisikute ja juriidiliste isikute) krediidivõimelisuse hindamiseks, tuginedes avaliku sektori andmetele.
b.Käivitada eravõlaseire registri IT-süsteem, mis kogub andmeid nii avaliku ja erasektori võlausaldajatelt kui ka muudest asjakohastest allikatest.
c.Viivislaenude tehingute hõlbustamine järgmiste meetmete abil:
(I)Selliste uute õigusaktide jõustumine, millega kõrvaldatakse viivislaenude ülekandeid pärssivad maksualased tegurid;
(II)Ühise andmevormi kehtestamine ja selle kasutamise edendamine viivislaenude tehingute jaoks, sealhulgas viivislaenude puhul, mis on pärast restruktureerimist muutunud, ning mis täiendaks olemasolevat EBA vormi;
(III)Portfellide läbivaatamise ja hindamise ühtse vormi kehtestamine;
(IV)Viivislaenude portfellide jaoks tehinguplatvormi loomine, et aidata müüjatel ja ostjatel vahetada teavet ja esitada pakkumisi tõhusal ja konfidentsiaalsel viisil, võttes samal ajal arvesse turul olemasolevaid lahendusi.
2. Krediidi keskregistri (CCR) loomine ja vajaliku IT-taristu käivitamine riikliku andmebaasina, mida haldab Kreeka Pank (BoG), kus dokumenteeritakse üksikasjalikult kõigi pankade ja finantseerimisasutuste klientide iga üksiklaenu maksete ajalugu ja esitatud tagatiste liigid. CCR, kogudes asjakohaseid andmeid kõigist vajalikest allikatest, aitab samuti kaasa krediidimahu laiendamise vaatluskeskuse toimimisele ja ülesannetele, et jälgida krediidimahu kasvu arengut. Garantiirühm tegutseb vastutava töötlejana ja tagab rangete turva- ja andmekaitseprotokollide olemasolu, et kaitsta laenuvõtjate teavet, mille laenuandjad esitavad vastaspoole krediidiriskile.
|
P. KOMPONENT 4.5. EDENDADA TEADUSUURINGUID JA INNOVATSIOONI
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi peamised eesmärgid on suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, tugevdada sidemeid teaduse ja ettevõtete vahel ning arendada teedrajavat teadus- ja arendustegevuse taristut, et parandada Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust. See loodetakse saavutada sihipäraste reformide ja investeeringutega, et suurendada avaliku ja erasektori kulutusi teadus- ja arendustegevusele, ajakohastada riigi teadustaristuid, edendada teadusuuringute rahastamist, suurendada Kreeka teadusuuringute ökosüsteemi rahvusvahelistumist ja arendada teaduskoostööd. Komponent hõlmab ka kodanikukaitse infosüsteemi väljatöötamist, mis teavitab reaalajas pädevaid asutusi füüsilistest nähtustest ja loodusõnnetustest, toetades samal ajal nende koostööd. Need investeeringud hõlbustavad ka digiüleminekut, arendades arenenud digitehnoloogiat ja digiteerides kodanikukaitse meetodeid, ning edendavad keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut, leevendades kliimamuutuste mõju, et tagada kodanikukaitse. Komponendiga toetatakse avaliku ja erasektori investeeringuid käsitlevate riigipõhiste soovituste (riigipõhine soovitus 2/2019 ja riigipõhine soovitus 3/2020) täitmist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
P.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Loomine – laiendamine – teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine (meetme ID 16624)
Investeering hõlmab 11 uurimiskeskuse taristu ajakohastamist, et suurendada nende teadussuutlikkust ja -suutlikkust olulistes teadus- ja tehnoloogiavaldkondades. Investeeringud on seotud eelkõige järgmiste uurimiskeskustega: teadusuuringute ja tehnoloogia sihtasutus Hellas; ATHENA teadus- ja innovatsioonikeskus; BSRC Fleming; Teadusuuringute ja tehnoloogia keskus Hellas; Kreeka riiklik teadusuuringute sihtasutus; Ateena biomeditsiiniuuringute Akadeemia; Ateena riiklik vaatluskeskus; Kreeka Mereuuringute Keskus; Kreeka Pasteuri Instituut; riiklik sotsiaaluuringute keskus; Kreeka Aatomienergia Komisjon
Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam;
iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Alus- ja rakendusuuringud (meetme ID 16618)
Investeering koosneb seitsmest allprojektist: i) alusuuringute horisontaalse rahastamise võimaldamine; ii) rahaline toetus teadusalastele juhtprojektidele interdistsiplinaarsetes sektorites, millel on praktilised rakendused Kreeka majanduse jaoks; iii) rahaline toetus täppismeditsiini rakendusuuringutele; iv) mehitamata süsteemide uurimis- ja arenduskeskuse rahastamine droonide rakendusuuringute toetamiseks; v) tehisintellekti, andmetöötluse ja algoritmide arendamise rakendusliku teadus- ja innovatsiooniinstituudi loomine; vi) rahaline toetus turupõhiste kestlike materjalide tehnoloogiate väljatöötamiseks; vii) rahaline toetus osalemiseks Euroopa partnerlustes, nimelt Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluses (Euro-HPC) ja peamistes digitehnoloogiates. Investeeringu eesmärk on luua üksused, mis toetavad rakendusuuringuid pikas perspektiivis, ning edendada süvatehnoloogia innovatsiooni ökosüsteemi, rahastades valdkondadevahelist teadus- ja arendustegevust, millel on mõju tööstusele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: TH2ORAX: Trellis Holistic & Hybrid Operational Ruggedized Autonomous eXemplary system (meetme ID 16654)
Investeering hõlmab järgmise põlvkonna teabesüsteemi arendamist, mis peaks ühendama eri liiki ja eri vormis koostööinfrastruktuure, et parandada institutsioonide otsuste tegemist reaalajas. Süsteem koosneb tipptasemel tehnoloogiast, nagu tehisintellekt, ning see kavandatakse nii, et see vastaks pikaajaliselt erinevate lõppkasutajate vajadustele. See peaks aitama kaasa piirihaldusele, kuritegevuse ja terrorismi vastasele võitlusele, küberturvalisusele, elutähtsa taristu kaitsele ja vastupidavusele, otsingu- ja päästetöödele ning katastroofidele vastupanu võimele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Teadusuuringud – loomine – innovatsioon (meetme ID 16971)
Investeeringu eesmärk on toetada 36 projektiettepanekut, mida hinnatakse väga kõrge punktisummaga tipptaseme kriteeriumi alusel aruka spetsialiseerumise (RIS3) sektorites, kuid mida eelarvepiirangute tõttu ei rahastatud programmi „Horisont 2020“ raames. Investeeringuga toetatakse väljavalitud projekte rahastamisega ning loodetakse, et see meelitab ligi erasektori kaasrahastamist, tugevdades sidet avaliku teadussektori ja ettevõtete vahel. Rahastamiskõlblikud sektorid on: i) keskkond ja säästev areng; ii) energeetika; iii) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; iv) tervis ja ravimid; v) transpordi- ja tarneahel; vi) põllumajanduslik toidutööstus ja toiduainetööstus; vii) materjalid ja ehitus; ning viii) turism, kultuur ja loomemajandus. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: „Horisont 2020“ kvaliteedimärgis: uuenduslike ettevõtete rahastamine (meetme ID 16622)
Investeering puudutab 13 projektiettepanekut väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtjatelt, kes on saanud programmi „Horisont 2020“ kvaliteedimärgise ja kes on eelarvepiirangute tõttu toetuskõlblikud, kuid keda ei rahastata programmi „Horisont 2020“ raames. Investeeringuga toetatakse neid ettepanekuid, täiendades toetusesaajate poolset erasektori rahastust. Rahastamiskõlblikud sektorid on: i) keskkond ja säästev areng; ii) energeetika; iii) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; iv) tervis ja ravimid; v) transpordi- ja tarneahel; vi) põllumajanduslik toidutööstus ja toiduainetööstus; vii) materjalid ja ehitus; ning viii) turism, kultuur ja loomemajandus. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi avatus (meetme ID 16621)
Reform hõlmab riikliku idufirmade ja innovatsiooni ökosüsteemi edendamist ja ülemaailmset reklaami, samuti tarkvara arendamist, hooldust ja ajakohastamist toetavat protsessi. Neid meetmeid rakendatakse ELEVATE Kreeka kaudu, mis haldab digiportaali, mis võimaldab riiklikel idufirmadel registreerida ja saada valitsuse akrediteeringu idufirmana. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
P.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Grupp 23: Edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni
●Teadusuuringute ja tehnoloogia peasekretariaadi (GSRT) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride loomine – laiendamine – ajakohastamine (ID: 16624)
●Alus- ja rakendusuuringud (ID: 16618)
●- TH2ORAX: Tereliinid Holistic & Hybrid Operational Ruggedised Autonoomne eXemplary system (ID: 16654)
●Teadusuuringud – loomine – innovatsioon (ID: 16971)
●„Horisont 2020“ kvaliteedimärgis: tipptasemel uuenduslike ettevõtete rahastamine (ID: 16622)
●Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi ekstroversioon (ID: 16621)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
245
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16618_Alus- ja rakendusuuringud
|
Eesmärk
|
Alus- ja rakendusuuringuid käsitlevad õigusaktid
|
Õigusaktide jõustumine (juriidiliste isikute asutamise esmased ja teisesed õigusaktid)
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Alus- ja rakendusuuringute läbivaadatud õigusraamistiku jõustumine ning juriidiliste isikute loomist käsitlevate teiseste õigusaktide väljaandmine.
Õigusraamistik peab: a) määrata uuesti kindlaks teadusvaldkonnad, mille rahastamist taotletakse ajakohastatud riikliku aruka spetsialiseerumise strateegia (RIS3) raames; b) luua uus juhtimisstruktuur, et parandada nende projektide juhtimist ja koordineerimist; ning c) kehtestada uute teadusasutuste õiguslik seisund.
Teadusvaldkonnad määravad ühiselt kindlaks riiklik teadusuuringute ja innovatsiooni nõukogu (NCRI) ning arenguministeeriumi teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaat (GSRI).
|
|
246
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Konkursikutse teaduskeskustele
|
Avaldatud konkursikutse ja hanke tingimused
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Konkursikutse loomine – laiendamine – teaduskeskuste taristu ajakohastamine, sealhulgas tehnilise kirjelduse avaldamine, millega tagatakse, et valitud taotlused vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
|
|
247
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Uurimiskeskuste lepingud – ehitustööd
|
Teade ehitustööde hankelepingute sõlmimise kohta
|
|
|
|
1. kv
|
2024
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all oleva teaduskeskuste infrastruktuuride uuendamise meetmega seotud ettepanekute valimine ja ehitustööde lepingute sõlmimine.
|
|
247a
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Uurimiskeskuste lepingud – seadmed ja muud teenused
|
Seadmete ja muude teenuste hankelepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
3. kv
|
2024
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all oleva teaduskeskuste infrastruktuuride uuendamisega seotud ettepanekute väljavalimine ja lepingute sõlmimine seadmete ja muude teenuste jaoks.
|
|
248
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16654_ TH2ORAX: Tellis Holistic & Hübriidne töökindel autonoomne eeskujusüsteem
|
Eesmärk
|
TH²ORAXi hankelepingud
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
TH²ORAX projekti lepingute sõlmimine.
Hindamisprotsessi tõhusa rakendamise eest vastutavad arengu- ja investeerimisministeerium ning teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaat (GSRI). Leping(ud) sõlmitakse parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.
|
|
249
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Teaduskeskuste projektide lõpuleviimine
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi allprojektide lõpuleviimine GSRI järelevalve all olevate uurimiskeskuste taristute laiendamise ja laiendamise raames, nimelt: teadusuuringute ja tehnoloogia sihtasutus Hellas; ATHENA teadus- ja innovatsioonikeskus; BSRC Fleming; Teadusuuringute ja tehnoloogia keskus Hellas; Kreeka riiklik teadusuuringute sihtasutus; Ateena biomeditsiiniuuringute Akadeemia; Ateena riiklik vaatluskeskus; Kreeka Mereuuringute Keskus; Kreeka Pasteuri Instituut; riiklik sotsiaaluuringute keskus; Kreeka Aatomienergia Komisjon
|
|
250
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16618_Alus- ja rakendusuuringud
|
Eesmärk
|
Baas- ja näidisprojektide lõpuleviimine; rakenduslikud teadusprojektid
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste allprojektide lõpuleviimine alusuuringute meetme raames: Teadusuuringute baasrahastamine; Juhtivad teadusprojektid probleemsetes interdistsiplinaarsetes sektorites; rakendusliku teadus- ja rahasüsteemi loomine; tehisintellekti, andmetöötluse ja algoritmide arendamise instituut; turule tõlgitavate säästvate materjalide tehnoloogiate pakkumine; osalemine kõrgjõudlusega andmetöötluse Euroopa partnerlustes (EuroHPC) ja peamistes digitehnoloogiates; rakendusuuringud mehitamata õhusõidukite arendamiseks (mehitamata süsteemide uurimis- ja arenduskeskuse rahastamine); täppismeditsiini rakendusuuringud.
|
|
251
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16654_TH 2 ORAX: Tellis Holistic & Hübriidne töökindel autonoomne eeskujusüsteem
|
Eesmärk
|
Projekti TH²ORAX lõpuleviimine
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Projekti TH²ORAX lõpuleviimine
Tervikliku platvormi väljatöötamise kaudu, mis tagab olukorrateadlikkuse ja otsustusvõime, tõhustades koordineerimist ja sünkroniseerimist kõigi asjaomaste pädevate asutuste vahel reaalajas ja 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas kogu Kreeka territooriumil valdkondadevahelisel ja ministeeriumidevahelisel tasandil, on lõpule viidud ning sellega seotud lõpuleviimise aruande on välja andnud GSRI.
|
|
252
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16971_Teadusuuringud – loomine – innovatsioon
|
Eesmärk
|
Projektide „Teadusuuringud – loomine – innovatsioon lõpuleviimine
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Meetme „Teadusloome Innovate“ kõigi abikõlblike projektide lõpuleviimine järgmistes sektorites: i) keskkond ja säästev areng; ii) energeetika; iii) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; iv) tervis ja ravimid; v) transpordi- ja tarneahel; vi) põllumajanduslik toidutööstus ja toiduainetööstus; vii) materjalid ja ehitus; ning viii) turism, kultuur ja loomemajandus.
|
|
253
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16621_Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi ekstrapolatsioon
|
Eesmärk
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi projektide avatumaks muutmise lõpuleviimine
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Järgmiste teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi meetme ekstraversiooni alaprojektide lõpuleviimine: riiklike idufirmade jaampide edendamine ja ülemaailmne reklaamimine; innovatsiooni ökosüsteem; tarkvara arendamine, hooldus ja ajakohastamine – protsessi tugi.
|
|
346
|
16-4.5. Edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni – 16622_HORIZON 2020 „Tulemusmärgis“: tipptasemel uuenduslike ettevõtete rahastamine
|
Eesmärk
|
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rakendatud projektide lõpuleviimine
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) aruanne, mis tõendab, et projektid on lõpule viidud
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Selliste rahastamiskõlblike projektide lõpuleviimine, mida rakendavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kes on saanud kvaliteedimärgise HORIZON 2020 ja kes on rahastamiskõlblikud, kuid mida eelarvepiirangute tõttu HORIZON 2020 raames ei rahastata.
|
Q. KOMPONENT 4.6. AJAKOHASTADA JA PARANDADA PEAMISTE MAJANDUSSEKTORITE VASTUPANUVÕIMET
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent hõlmab sihtotstarbelisi reforme ja investeeringuid, et parandada Kreeka majanduse peamiste sektorite, nimelt turismi- ja kultuuri-, põllumajandus-, tootmis- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet. Komponent hõlmab ka investeeringuid transporditaristusse, mille eesmärk on parandada ühenduvust ja liiklusohutust. Turismi toetatakse temaatilistesse turismidesse tehtavate investeeringutega, et uurida uusi turismiturge. Komponent hõlmab ka kultuuriinvesteeringuid, et parandada sektori konkurentsivõimet ja vastupanuvõimet ning paremini ära kasutada selle seoseid turismiga. Investeeringud põllumajandusse suurendavad tootmismeetodite tõhusust, edendavad tootjaorganisatsioone ja ühistuid ning soodustavad ümberorienteerumist suurema lisandväärtusega toodetele. See komponent hõlmab ka raudteesektori põhjalikku reformi, et muuta see tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Need investeeringud peavad toetama siseturu tõrgeteta toimimist ja säästva transpordisüsteemi arendamist. Selle komponendiga toetatakse avaliku ja erasektori investeeringuid käsitlevate riigipõhiste soovituste (riigipõhised soovitused 2/2019 ja 3/2020) elluviimist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
Q.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Liiklusohutuse suurendamine (meetme ID 16631)
Investeeringud hõlmavad teedevõrgu ohutuse parandamist kogu riigis, et vähendada liiklusõnnetuste arvu, mis tähendab sekkumist enam kui 7 000 ohtlikus kohas 2 500 km võrgus. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala-Egnatia osakond (meetme ID 16628)
See investeering hõlmab kiirtee E65 põhjaosa, täpsemalt Trikala-Egnatia lõigu täielikku ehitamist (põhimaanteed, teenindusmaanteed/ühendusteed ja lisatööd) kogupikkusega 70 km. Kiirtee, mis parandab ühendusi ühelt poolt Lõuna-Kreeka, Tessaalia ja Lääne-Makedoonia ning teiselt poolt Lääne-Balkani ja ülejäänud Euroopa vahel (Igoumenitsa sadama kaudu), on osa üleeuroopalisest transpordivõrgust (TEN-T). Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ.) (meetme ID: 16630)
Investeering hõlmab Kreeta põhjapoolse kiirtee (BOAK) ehitamist, mis ühendab Kreeta nelja suurt linna (Chania, Rethymnon, Iráklion ja Agios Nikolaos) ning on osa üleeuroopalisest transpordivõrgust (TEN-T). Investeering koosneb kolmest allprojektist. Allprojekt nr 1 hõlmab segmenti Chaniast Irákleiosse, mis on umbes 163 km pikkune tasuline kiirtee, mis ehitatakse ja mida käitatakse kontsessioonilepingu alusel. Selle meetmega rahastatakse mitmeid eelnevalt kindlaks määratud töid, näiteks Chania, Irákleio ja Rethymnoni ümbersõite, sildu, vahetusi ja maa-aluseid töid. Allprojekt nr 2 hõlmab umbes 22,5 km pikkust Hersonissos-Neapoli segmenti, mis ehitatakse avaliku ja erasektori partnerluse lepingu alusel, ning allprojekt nr 3 hõlmab umbes 14 km pikkust segmenti Neapolis-Agios Nikolaos, mis ehitatakse ehitustööde projektina. Kiirtee eesmärk on parandada juurdepääsu Kreeta suurlinnade ning saare kõigi suuremate sadamate ja lennujaamade vahel, vähendada reisimiseks kuluvat aega, tõsta teenuste ja liiklusohutuse taset ning tõhustada piirkondlikku transporditegevust nii reisijate- kui ka kaubaveo valdkonnas. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatava investeeringu osa rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Keskkonna- ja kultuurivaldkonnale keskenduv arukas taristu (meetme ID 16960)
Investeering hõlmab järgmisi digitaalseid projekte keskkonna- ja kultuurivaldkonnas: 1) IT-süsteemi loomine vooluveekogude piiritlemiseks, et aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele, 2) digitaalse panga loomine hoone ja hoone suhte tehingute jaoks, 3) ühtse digitaalse kaardi väljatöötamine, 4) õhusaaste ja merereostuse mõõtmise ja seire keskse süsteemi loomine, et aidata kaasa õhukvaliteedi parandamisele, ning 5) interaktiivsete digitaalteenuste ja digitaalse infosisu tootmise loomine, et edendada liit- ja virtuaalreaalsusega kultuurieksponaatide kasutamist muuseumides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju (meetme ID 16999)
See investeering hõlmab maantee- ja raudteevõrgule tekitatud kahju taastamist ning sellega kaasnevaid tehnilisi töid tormi „DANIEL“ piirkondades, tagades samal ajal funktsionaalsuse, ohutuse ja vastupanuvõime kliimamuutustele. Investeering koosneb kahest allprojektist:
1.Teedevõrgu taastamine
Taastamismeetmed Larissa, Magnesia, Trikala, Karditsa, Ftiotida ja Evia maakonna teedevõrgust 2 100 km kaugusel asuvas 200 asukohas, mis hõlmavad tehnilisi lisatöid sildadele, mis on kannatanud oma rajatistele kahju ja mis vajavad parandamist.
2.Raudteevõrgu taastamine
Ateena-Thessaloniki põhitelje lõikudes Domokosest Rapsanisse ja kolme vertikaalse telje (Larissa-Volos, Paleofarsalos-Kalambaka ja Pelion) lõikudes asuva raudteevõrgu taastamine, sealhulgas kahjustatud raudteede remont, kahjustatud sildades ja tunnelites tehtavad tehnilised tööd, raudteejaamade remont ja taastamine, ülesõidu- ja signalisatsiooniseadmed.
Kehtestatakse hankekava ELi ühtekuuluvuspoliitika raames toetatavate raudteeohutusinvesteeringute ja korrapärase hoolduse jaoks, mida ei rakendata küll taaste- ja vastupidavusrahastu toel, kuid mis on vajalikud raudteevõrgu ohutu käitamise taastamiseks.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Lääne-Atika linnalähiraudtee uuendamine (meetme ID 16892)
See investeering hõlmab Ateenast läände jääva 36 km pikkuse linnalähiraudtee haru ehitamist Ano Liossiast Megarasse. Raudtee laiendamine aitab kaasa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, edendades ühenduvust piirkonnas, kus logistikasektoril on märkimisväärne potentsiaal. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine (meetme ID 16833)
See investeering hõlmab 13 piirkondliku lennujaama ajakohastamist, et käsitleda kõrvalekaldeid ja/või mittevastavusi vastavalt uutele Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) sertifitseerimistingimustele, mis kujutavad endast riigi lepingulist kohustust. Investeeringu eesmärk on viia need lennujaamad täielikult vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrusega (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Arukad sillad (meetme ID 16949)
Investeering koosneb kahest etapist. Investeeringu I etapi eesmärk on varustada sillad spetsiaalsete koormuse mõõtmise süsteemide ja anduritega või optiliste kiududega, mis mõõdavad sildade väljatõrjumist reaalajas. See teave salvestatakse ja seda töödeldakse spetsiaalsete algoritmidega, et hinnata sildade struktuurset haavatavust. Selle investeeringu eesmärk on parandada sildade ohutustaset ja hoida ära õnnetusi, mis tulenevad raskete sõidukite liikumisest või kliimamuutustega seotud riskidest. Investeeringu II etapi eesmärk on varustada sillad päikesepaneelidega töötavate traadita anduritega. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kreeka raudteeameti digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16959)
Investeering hõlmab Kreeka raudteeameti (OSE) taristu ja teenuste ajakohastamist avaliku ja erasektori partnerluse kaudu järgmiste süsteemide ja teenuste arendamise kaudu: a) piletihaldus ja telemaatikasüsteemid, b) arukate jaamade taristu, c) klienditeenindus, d) kiire internet rongides ja jaamades ning e) sõiduki telemaatikasüsteem. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Digitaalne integreeritud programmijuhtimissüsteem infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi tehniliste tööde ja struktuurivahendite haldamiseks (meetme ID 16937)
Reformiga võetakse kasutusele tipptasemel portfellihalduse infosüsteem, et anda infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumile vahend oma tehniliste tööde ja varade portfelli jälgimiseks, juhtimiseks ja haldamiseks. Süsteem peab andma reaalajas täpset teavet tehtud tööde väljundite, maksumuse ja ajakava kohta kogu nende olelusringi jooksul. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi menetluste lihtsustamine (meetme ID 16786)
See reform hõlmab taristu- ja transpordiministeeriumi osutatavate teenuste digiteerimist seoses halduskoormuse vähendamise ja protsesside lihtsustamisega avalikus sektoris. See hõlmab a) juhilubade väljaandmist, asendamist ja uuendamist, b) sõidukite üleandmisega seotud menetlusi, c) liikluslubade ja numbrimärkide väljaandmist ning d) juhiloa eksameid. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Kultuurisektori tööreform (meetme ID 16715)
Reformiga kehtestatakse töö- ja sotsiaalkindlustusalased õigusaktid kultuuri- ja loomesektori jaoks, et suurendada deklareeritud töö osakaalu sektoris ning toetada selle valdkonna kutsetöötajaid ja kaitsta nende intellektuaalomandi õigusi. Selle reformi eesmärk on suurendada kultuuri- ja loomesektori vastupanuvõimet. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2022.
Investeering: Kultuur kui kasvumootor (meetme ID 16293)
Investeeringu üldeesmärk on edendada kultuuri panust arukasse ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse. See koosneb kuuest allprojektist:
1)kultuuri- ja loomemajanduse piirkondlike strateegiate toetamine, kohalike käsitööliste ökosüsteemide toetamine, kultuurikeskse piirkondliku kasvu ökosüsteemi loomine, kultuuri- ja loomemajanduse sektoriülese funktsionaalse ja orgaanilise lisaväärtuse esiletoomine, töökohtade loomine, jätkusuutliku finantstegevuse juurutamine, kogemustepõhise majanduse arendamine jne. Kultuuri- ja loomemajanduse piirkondlike strateegiate toetamine, kohalike käsitööliste ökosüsteemide toetamine, kultuurikeskse piirkondliku kasvu ökosüsteemi loomine, kultuuri- ja loomemajanduse sektoriülese funktsionaalse ja orgaanilise lisaväärtuse esiletoomine, töökohtade loomine, jätkusuutliku finantstegevuse juurutamine, kogemustepõhise majanduse arendamine jne.
2)arheoloogiliste paikade ja mälestusmärkide kasutamise laiendamine toimumiskohtade ja ürituste toimumiskohtadena;
3)kultuuri- ja loomemajanduse digiteerimise ning kultuuritootmise ja -levi digitaalsete mudelite arendamise toetamine;
4)filmitööstuse kui majanduskasvu ja loovuse edasiviiva jõu edendamine ning
5)Kreeka kultuurilise kaubamärgi ja kaubanduse edendamine.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Juurdepääsuteede ehitamise allprojekti suhtes viiakse läbi keskkonnamõju hindamine vastavalt direktiivile 2011/92/EL, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Veealuste antiikesemete muuseum (meetme ID 16486)
See investeering taastab energiatõhusa renoveerimise abil Pireuses asuva tööstushoone ja avab selle veealuste antiikesemete muuseumina. Investeeringu eesmärk on luua kultuurilist ja turismialast lisaväärtust Pireuse sadamalinnale ja Ateena piirkonnale laiemalt. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Retseptikunsti kasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja hõbedase majanduse kasutamine (meetme ID 16735)
Investeeringu eesmärk on meelitada 65-aastaseid ja vanemaid külastajaid ning puuetega külastajaid sellistesse kultuurirajatistesse nagu muuseumid, teatrid, festivalid, arheoloogilised paigad ja mälestusmärgid, parandades füüsilist juurdepääsu nendele kohtadele ning arendades välja giidiga ekskursioonisüsteemid koos kuulmis- ja nägemisabivahenditega. Investeering peab olema täielikult kooskõlas Kreeka juba käimasoleva puuetega inimesi käsitleva strateegiaga. Lisaks edendatakse investeeringuga retseptikunsti programme, mida kirjeldab Maailma Terviseorganisatsioon, kes kasutab kunsti ja kultuuri meditsiinilise abi lahutamatu osana, eelkõige vaimse tervise valdkonnas. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Taristu ajakohastamine, seadmete uuendamine ja HOCRED Storesi pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine – endised ARF Storesi rajatised (kohapealne ja elektrooniline) (meetme ID 16536)
Need investeeringud hõlmavad energiatõhususe meetmeid, renoveerimist, kaupluste ja töökodade ehitamist ning seadmete pakkumist füüsilistele ja elektroonilistele kauplustele ning Kreeka Kultuuriressursside Arendamise Organisatsiooni (HOCRED) pakutavate teenuste kvaliteedi parandamist. Organisatsioon kogub Kreekas arheoloogilistest paikadest, ajaloolistest paikadest, mälestistest ja arheoloogilistest muuseumidest saadud tulu ning haldab neid ressursse Kreeka kultuuripärandi toetamiseks. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme kohaselt peavad ehitustöid tegevad ettevõtjad tagama, et vähemalt 70 % (massi järgi) ehitusplatsil tekkivatest ohututest ehitus- ja lammutusjäätmetest (v.a välja arvatud 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ (millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (teatavaks tehtud numbri K(2000) 1147 all)) kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 nimetatud looduslik materjal) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas tagasitäiteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kultuurimälestiste ja arheoloogiliste paikade kaitsmine kliimamuutuste eest (meetme ID 16433)
Need investeeringud hõlmavad kultuuripärandi paikade kliimamuutustega kohanemise kavade väljatöötamist. Eesmärk on kaitsta Kreeka kultuuripärandit, parandada selle vastupanuvõimet kliimamuutustele ja seeläbi säilitada kultuuripärandi objektide panus majandustegevusse. Investeering hõlmab kliimariskide ruumilist ja ajalist hindamist ning kultuuripärandiga seotud paikade haavatavuse tuvastamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine (meetme ID 16725)
Investeeringuga täiustatakse Kreekas kõrgharidust, kõrvaldades õiguslikud, akadeemilised, institutsioonilised ja muud takistused. Sellega kaasneb kõikide õppekavade läbivaatamine ja ajakohastamine, et võimaldada ka välisüliõpilaste ligitõmbamist Kreeka kunstikoolidesse.
Lisaks eeldatakse, et investeeringuga toetatakse kunstiharidust pakkuvaid koole, ajakohastades nende füüsilist ja tehnilist taristut ning toetades nende üleminekut nüüdisaegsele digitaristule. Lõpuks vaatab komisjon läbi nende tegevusmudeli, et ajakohastada uuringuid ja tagada kohalike omavalitsuste pakutava kunstihariduse kvaliteet.
Investeering hõlmab järgmist:
1)õppekavade ajakohastamine Euroopa valdkondliku kvalifikatsiooniraamistiku kontekstis, pidades silmas ka välisüliõpilaste ligimeelitamist Kreeka kunstikoolidesse;
2)riikliku kunstikooli loomine ning
3)suuremate riiklike haridusasutuste füüsiliste ja digitaalsete taristute ajakohastamine.
Investeeringuga tagatakse ka kunstihariduse samaväärsus teistes ELi riikides antavate kõrghariduskraadidega Kreekas. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilistes paikades ja mälestistes (meetme ID 16485)
Selle investeeringuga kujundatakse viis sümboolset kultuurirada temaatiliste narratiividega, mis hõlmavad kõiki Kreeka ajaloo perioode. Marsruudid peaksid olema geograafiliselt hajutatud üle kogu riigi. Investeering hõlmab ka valitud mälestiste säilitamist ja taastamist, teenuste ja taristu ajakohastamist, interaktiivsete digitaalrakenduste arendamist ning kunsti ja kultuurisündmuste kaasamist. Marsruudil olevad mälestised ja kohad loovad koostoime turismisihtkohtadega ning soodustavad seega jätkusuutlikku majanduskasvu ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Taastamine – kaitse – Akropoli mälestiste tõhustamine (meetme ID 16435)
Investeering hõlmab Ateena Akropoli mälestiste kaitset kliimamuutuste eest ning Parthenoni ja müüride taastamistöid, kõigi Akropoli mälestiste konkreetsete osade säilitamist, kivimasside konsolideerimist ja stabiliseerimist ning külastajatele juurdepääsu parandamist. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Turismi arendamine (meetme ID 16931)
Selle investeeringu eesmärk on pikendada turismihooaega Kreekas üle suvekuude ja edendada alternatiivseid turismivorme, aidates kaasa majanduslikule vastupanuvõimele, jätkusuutlikule majanduskasvule ning sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. Investeering koosneb kahest osast:
1)Roheline areng: mägiturismi arendamine, mis hõlmab avaliku taristu energiatõhusat renoveerimist ja uute taastuvate energiaallikate paigaldamist, tervise- ja heaoluturismi, agroturismi ja gastronoomiat.
2)Sinine areng: turismisadamate taristu ajakohastamine olemasolevate hoonete ja taristuhoonete energiatõhususe parandamise meetmete, jahisadamate juhtimise, taristu ja pakutavate teenuste parandamise, eakate ja puuetega inimeste randadele juurdepääsu ning sukeldumis- ja veealuse turismi arendamise kaudu.
Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismisektoris (meetme ID 16921)
Investeering hõlmab hooajatöötajate, pikaajaliste töötute ja nende turismisektori töötajate oskuste täiendamist ja ümberõpet, kelle tööleping on pandeemia ajal peatatud. Ümberõppeprogrammid hõlmavad mitut spetsialiseerumist ja vastavad sektori tulevastele vajadustele COVID-19 pandeemia järgsel perioodil. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Investeering: Uued tööstuspargid (meetme ID 16634)
Investeering hõlmab finantsabi andmist a) uue põlvkonna tööstusparkide rajamiseks, b) olemasolevate laiendamiseks, et suurendada nende valmisolekut üleminekuks 5G- ja ülikiirele võrgutaristule ning taastuvate energiaallikate kasutamiseks, arukaks energiajuhtimiseks ja energiasäästumeetmeteks ning ringmajanduse taristuks, ning c) suure tööstusliku kontsentratsiooniga piirkondade ümberkujundamiseks rohelisteks ja digiteeritud tööstusparkideks. Meede hõlmab ka tööstusparke reguleeriva raamistiku reformi, sealhulgas õigusliku ebakindlusega tegelemist, juhtimisküsimuste lahendamist ja tõhusate stiimulite pakkumist mitteametliku tööstuskontsentreerumise lahendamiseks. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Rahaline toetus hõlmab investeeringuid a) taristusse uue põlvkonna parkide rajamiseks (sealhulgas maa omandamine) koos konkreetsete energiatõhususe kriteeriumidega uute hoonete ehitamiseks ning energiatõhususe ja näidisprojektide jaoks suurettevõtetes ja toetusmeetmetesse, b) taristusse, mis võimaldab digitaalselt ümber kujundada ja luua arukaid tööstuspiirkondi, c) taastuvenergia päikeseenergiasse,
d) veemajandus ja veeressursside säilitamine (investeeringutel peab olema keskmine taristu lekkeindeks (ILI) on &= 1,5), e) reovee kogumise ja puhastamise süsteemid, mis vastavad energiatõhususe kriteeriumidele, f) elektromobiilsus (elektri- või vesiniksõidukite tankimisvõrkude või transpordis kasutatava biometaani tanklate arendamine), g) tööstusalade ja saastatud maade taastamise projektid. Uue hoone ehitamine peab vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam kui liginullenergiahoone nõue (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Terviklike reoveesüsteemide ehitamise korral on meetme energia netotarbimine null ning terviklike reoveesüsteemide uuendamise korral väheneb keskmine energiakasutus vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususe meetmete abil, mitte materjalimuutuse või koormuse muutuse kaudu). Investeeringud elektromobiilsusesse peavad olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 ja seotud transpordis kasutatava alternatiivkütusega.
Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering: Aruka tootmise kiirendamine (meetme ID 16721)
Investeering hõlmab rahalist toetust tööstussektori väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et ajakohastada nende tootmisseadmeid ja taristut tipptasemel aruka tehnoloogiaga, millel on väike keskkonnamõju. Meetmega toetatakse ka tööstuse kavasid ja ettevõtete klastreid olulistes tööstuslikes väärtusahelates, mis edendavad Kreeka tööstuse konkurentsivõimet ja selle üleminekut tööstusele 4.0. Rahastamistoetus hõlmab investeeringuid, mis on seotud tootmisliinide digiteerimisega, tarneahelate automatiseerimise ja omavahelise ühendamisega, arukate toodete ja teenuste kavandamise ja tootmisega, aruka tootmistehnoloogia rakendamisega ülikiire 5G-võrgu mehaanilistes, labori- ja tootmisseadmetes, kvaliteedikontrolli seadmetega, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tarkvara seadmetega, tarkvaralitsentsidega, pilvelitsentsidega, uue IT-taristu ning tarkvara rakendusteenustega, IT-turvalisuse teenustega, tootedisaini, intellektuaalomandi, patentide ja sertifitseerimisega seotud kuludega. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering: Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine (meetme ID 16626)
Investeering koosneb järgmisest viiest meetmest, mille eesmärk on tugevdada ja edendada põllumajandussektori arengut Kreekas: a) põllumajandustoodete töötlemisega seotud innovatsioon ja keskkonnahoidlik üleminek, b) primaarsektori ajakohastamine, c) keskkonnahoidliku turismi arendamine, d) viljeluse ümberkorraldamine ja e) loomade geneetilise seisundi parandamine. Punktides a, c ja d osutatud investeeringutest antakse sihtotstarbelist toetust tootmisüksuste ja hoonete energiakasutuse ajakohastamiseks, väikese energiatarbimisega mehaaniliste seadmete jaoks olemasolevate tootmisüksuste moderniseerimiseks, jäätmekäitlusüksuste projektideks ja gaasiliste saasteainete heite haldamiseks keskkonnakaitse eesmärgil, uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks jälgitavuse, keskkonnasäästlike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe jälgimiseks ning turuanalüüsiks, strateegiliseks koostööks ja väärtuslike tarneahelate loomiseks, mille peamine eesmärk on ühendada omavahel majandussektoreid (põllumajandus – protsess – turism). Kõnealuse investeeringuga toetatakse ka keskkonnasõbralikke transpordivahendeid, uute taastuvate energiaallikate arendamist, kliimamuutustega kohanemise ja nende ennetamise meetmeid ning kliimaga seotud riskide ohjamist, bioloogilise mitmekesisuse kaitset, looduspärandit ja loodusvarasid.
Tagamaks, et meede vastab tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), jäetakse konkursikutsetes esitatud abikõlblikkuse kriteeriumide hulgast välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Põllumajandus- ja toiduainesektori digitaalne ümberkujundamine (meetme ID 16653)
Investeeringuga edendatakse uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu Kreeka põllumajandussektoris, kontrolli Kreeka toodete võltsimise üle, hõlbustatakse Kreeka toiduainete pääsu välisturgudele, arendatakse Kreekas uusi põllumajandusliku toidutööstuse teadmisi ja võetakse kasutusele parimad tavad. Investeeringud hõlmavad sekkumist a) põllumajandussektori digiülemineku toetamiseks, näiteks suuremahulise avatud digitaalse taristu arendamine koos pilvetaristu ning satelliidi- ja aeroandmete suuremahulise töötlemise suutlikkusega, ning b) Kreeka põllumajandustoodete kaubanduse, loomakasvatuse ja kalanduse edendamiseks ekspordisertifikaatide väljastamise lihtsustamise kaudu, impordi- ja ühendusesisese kaubanduse andmete haldamise süsteemi ja äriteabe süsteemi väljatöötamiseks Kreeka impordi ja kaubanduse jaoks ning põllumajandustoodete väljapoole suunatud reklaamiportaali väljatöötamiseks. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.
Investeering: Ettepanekud vesiviljelussektori meetmete kohta (meetme ID 16584)
Need investeeringud hõlmavad innovaatilisi varustuslahendusi, teadusuuringuid, oskusteabe edasiandmist ja inimressursside koolitamist eesmärgiga moderniseerida ja mitmekesistada vesiviljelustootmist. Samuti luuakse sellega geneetiline materjalipank ohustatud liikide ja kaubanduslike mageveekalade jaoks. Investeeringu eesmärk on toetada keskkonnasõbralikke tootmisprotsesse ja ressursitõhusust, mis toob kaasa kaubanduse kasvu ja töökohtade loomise sektoris. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Piirkondlike sadamate ajakohastamine (meetme ID 16975)
Investeeringud hõlmavad meetmeid piirkondlike sadamate ajakohastamiseks saartel ja piirkondades, kus on välja kujunenud turismitegevus. Sekkumine toimub kaheteistkümnes sadamas üle kogu riigi ning hõlmab infrastruktuuri parandamist, näiteks sadamakaide uuendamist, et hõlbustada pardaleminekut, lainemurdmist, ujuvate kaiteede paigaldamist, teenindusrampide ja kaipiirete ehitamist ning rannikukaitsetöid. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01). Meetme suhtes kohaldatakse direktiivi 2011/92/EL kohast keskkonnamõju hindamist, et tagada DNSH-põhimõtte järgimine projektis ning selle range järgimine taristu ehitamise, käitamise ja kasutusest kõrvaldamise etappides. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava (meetme ID 16944)
Investeering seisneb üksikasjaliku uuringu, strateegia ja rahastamismehhanismi väljatöötamise ettevalmistamises riigi reisilaevastiku järkjärguliseks uuendamiseks. Uuringus määratakse kindlaks laevade asjakohased moderniseerimisvajadused ja investeeringu ulatus, ettevõtjate rahastamisvajadused ja võimalik tulu, mis saadakse uuendamiskava kaudu, määratakse kindlaks taristu uuendamine, mis peaks toimuma sadamates, et toetada uute laevade käitamist, ning töötatakse välja rahastamismehhanism, et hõlbustada ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2025.
Reform: Raudteesektori organisatsioonireform (meetme ID 16982)
Projekti peamised meetmed on järgmised.
1.Tegevuskava vastuvõtmine, mis sisaldab äriühingute OSE ja ERGOSE täieliku ümberkorraldamise etappe.
2.Reformi elluviimise abistamiseks spetsialiseerunud konsultandi värbamine
3.Nende kahe äriühingu reformimist käsitlevate esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, mis võimaldab neil arendada, käitada ja hooldada kaasaegset raudteevõrgustikku.
4.Esmastes ja teisestes õigusaktides määratletud reformi rakendamine.
Ümberkorraldusi võib ellu viia, integreerides ERGOSE täielikult OSEga.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025. Reformi eesmärk on muuta Kreeka raudteesektor turvalisemaks, tõhusamaks, integreeritumaks, kaasaegsemaks ja klientide nõudlusele paremini vastavaks. Reformi toetatakse Kreeka raudteeinfrastruktuuri sektori ümberkorraldamist käsitleva mitme töövõtjaga sõlmitava raamlepinguga.
Reform: Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine (meetme ID 16593)
Reformi eesmärk on edendada Kreekat kui atraktiivset sihtkohta potentsiaalsetele investoritele. Reformiga vaadatakse läbi strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistik ja ühtlustatakse ühes õigusaktis kahe erineva seaduse 3894/2010 ja 4608/2019 sätted, muutes strateegiliste investeeringute õigusraamistiku potentsiaalsetele investoritele selgeks. Sellega luuakse uus strateegiliste investeeringute kategooria koos täiendavate stiimulitega, lihtsustatakse ja konsolideeritakse lubade andmise korda ühtse kontaktpunkti kaudu ning lisatakse olemasolevasse õigusraamistikku uued majandustegevuse valdkonnad ja üleeuroopalist huvi pakkuvad olulised projektid (seadus 3894/2010 ja seadus 4608/2019).
Peamine kriteerium, mille alusel saab investeeringut iseloomustada suure tähtsusega investeeringuna, on edendada innovatsiooni või tehnoloogia levikut, rohelist majandust ja/või märkimisväärselt edendada Kreeka majanduse konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Projektide iseloomustamine ei nõua investeerimiskulude miinimumsummat ega iga-aastaste tööhõivekvootide miinimumarvu. Strateegiliste investeeringute ministeeriumidevaheline komitee teeb lõpliku otsuse investeeringu kvalifitseerimise kohta suure tähtsusega investeeringuks ja konkreetsete stiimulite kohta, millele investeeringul on õigus. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Rahastamiskõlblikud investeeringud hõlmavad projekte, mis edendavad innovatsiooni või tehnoloogia levikut, taastuvate energiaallikate kasutamist ja üleminekut vähese CO2 heitega majandusele ja/või edendavad märkimisväärselt Kreeka majanduse konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.
Tagamaks, et meede on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise tehniliste suunistega (2021/C58/01), jäetakse strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistikus sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmine tegevuste loetelu: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Reform: Majandusdiplomaatia võrgustiku digiteerimine (meetme ID 16599)
Reform koosneb reast poliitilistest reformidest, mille eesmärk on digiteerida Kreeka majandusdiplomaatia võrgustik. Reform hõlmab Enterprise Greece’i, riigi kaubanduse ja investeeringute edendamise agentuuri pakutavate kasutajatoe teenuste laiendamist, rahvusvaheliste turgude ja ekspordimenetluste andmebaaside omandamist, töötlemist ja kasutamist, ombudsmani teenuse loomist, et aidata eksportijatel ületada ekspordiprotsessi käigus tekkivaid takistusi, Enterprise Greece’i siseprotsesside täielikku digiteerimist ning eksportijate ja potentsiaalsete investoritega suhtlemise uusi digitaalseid kanaleid. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Q.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Suurimad investeeringud 6: Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia
|
Järjekorra
number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
254
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia
|
Eesmärk
|
Ehitustööde alustamine (E-65)
|
Sõltumatu inseneri aruanne, mille on ratifitseerinud infrastruktuuriministeerium
|
|
|
|
2. kv
|
2022
|
Kesk-Kreeka kiirtee E-65 ehitustööde alustamine: Trikala-Egnatia
|
|
255
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia
|
Eesmärk
|
E-65 tööd – esimene ehitusetapp
|
60 % lõpetatud projektidest, mida toetab sõltumatu inseneri aruanne, mille on ratifitseerinud infrastruktuuriministeerium
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
60 % Kesk-Kreeka kiirtee E-65 ehitustööde väärtusest: Trikala-Egnatia peab olema läbinud ja kinnitanud sõltumatu insener.
|
|
256
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia
|
Eesmärk
|
E-65 tööd – lõpetamine
|
100 % lõpetatud projektist, mida toetab sõltumatu inseneri aruanne, mille on ratifitseerinud infrastruktuuriministeerium
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Projekti lõpuleviimine, sealhulgas juhuslikud tööd (nt kõik teemaksupunktid, valgustus ja ohutusmeetmed, mis on vajalikud kiirtee sertifitseerimiseks ja toimimiseks).
|
Suurimad investeeringud 7: Liiklusohutuse suurendamine
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
257
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine
|
Eesmärk
|
Liiklusohutusega seotud lepingu sõlmimine – lepingute esimene osa
|
Teade vähemalt 2 300 asukohaga lepingute sõlmimise kohta.
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Vähemalt 2 300 kohta sõlmitud lepingud, millega tagatakse a) liiklusohutuse parandamine programmi „Maanteeohutuse parandamise programm (PEVOA)“ raames ligikaudu 7 000 ohtlikus kohas; b) väikesed parandused ülejäänud 2 500 km osas
|
|
258
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine
|
Eesmärk
|
Liiklusohutusega seotud lepingute sõlmimine – kõik lepingud
|
100 % lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Lepingud, mis on sõlmitud 100 % ulatuses käesoleva projekti raames asuvatest asukohtadest, mis tagavad liiklusohutuse parandamise programmi (PEVOA) raames vähemalt 7 000 ohtlikus kohas; b) väikesed parandused ülejäänud 2 500 km osas
|
|
259
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine
|
Eesmärk
|
Liiklusohutuse projekti lõpuleviimine
|
Sõltumatu inseneri tõend kõigi liiklusohutusega seotud tööde lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Projekti lõpuleviimine ja a) liiklusohutuse parandamine osana programmist „Maanteeohutuse parandamise programm (PEVOA)“ vähemalt 7 000 ohtlikus kohas; b) väikesed parandused ülejäänud 2 500 km osas
|
Tippinvesteeringud 8: Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ.)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
260
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )
|
Eesmärk
|
Teade lepingute sõlmimise kohta seoses BOAKi kolme allprojektiga
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Teade a) kontsessioonilepingu sõlmimise kohta; b) avaliku ja erasektori partnerlus; ning c) riiklikud ehitustööd.
|
|
261
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )
|
Siht
|
BOAKi ehitustööde edenemine
|
|
Lõpuleviidud, sõltumatu inseneri aruandega heaks kiidetud ja taristuministeeriumi poolt heaks kiidetud taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud tööde väärtuse protsent
|
0
|
60
|
2. kv
|
2025
|
60 % taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud Kreeta põhjatelje tee ehitustööde väärtusest, mille on lõpule viinud ja heaks kiitnud sõltumatu insener teise allprojekti jaoks: (Hersonissos-Neapolis) ja allprojekt nr 3: (Neapolis-Agios Nikolaos).
|
|
262
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )
|
Eesmärk
|
Projekti BOAK lõpuleviimine
|
100 % taaste- ja vastupidavusrahastust rahastatud tööde maksumuse lõpuleviimine, mille on sertifitseerinud sõltumatu insener. TIR-tunnistuse kiidab heaks infrastruktuuriministeerium.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Allprojekt nr 3: (Neapolis-Agios Nikolaos) lõpule viidud ja töös. Allprojekt nr 2: (Hersonisos – Neapolis) kaevetööde A- ja B-etapi lõpuleviimine ning maanteetunnelite T2 ja T3 ajutine toetamine ning maanteetunneli T4 tsiviilehitustööde lõpuleviimine. Esimese allprojekti (Chania-Heraklion) puhul peavad olema lõpule viidud järgmised tööd, mis vastavad 15 %-le projekti maksumusest:
1. Tsiviilehitustööde lõpuleviimine olemasolevate ümbersõitude jaoks Chanias, Irákleios ja Rethymnonis.
2. Ehitusinseneride töö lõpetamine 21,9 km pikkuses osas Vrises-Atsipopoulo, mis koosneb kahest vahetusest.
Sildade kogupikkus: 2036m
Maa-aluste tööde (kaevandamistööd, vundamendid, kuivendamine, truubid, pinnasetööd ja abitööd) kogupikkus: 10 215 m
3. 12,4 km pikkuse Amari-Skaleta osa (mis koosneb ühest vahetusest) tsiviilehitustööde lõpuleviimine
Sildade kogupikkus: 710 m.
Maa-aluste tööde (kaevandamistööd, vundamendid, kuivendamine, truubid, pinnasetööd ja abitööd) kogupikkus: 4230m
Valmimist tõendavad sõltumatu insener ja infrastruktuuriministeerium.
|
Grupp 24: Taristu
Alarühm 1 (digiüleminek)
●Keskkonna- ja kultuurikeskne arukas taristu (ID: 16960)
●Arukad sillad (ID: 16949)
●Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi menetluste lihtsustamine (ID: 16786)
●Digitaalintegreeritud programmihaldussüsteem infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi tehniliste tööde ja struktuurivahendite haldamiseks (ID: 16937)
Alarühm 2 (raudteed ja lennujaamad)
●Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju (meetme ID 16999)
●Raudteesektori organisatsiooniline reform (ID: 16982)
●Kreeka Raudteeorganisatsiooni digiüleminek (ID: 16959)
●Lääne-Atika linnalähiraudtee uuendamine (ID: 16892)
●EASA vastavusprogramm (ID: 16833)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
263
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Raudteereformi tegevuskava
|
Tegevuskava
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Teine alarühm: Tegevuskava koostamine ettevõtete OSE ja ERGOSE täieliku ümberkorraldamise etappide kohta.
|
|
264
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Raudteereformi seadus
|
Esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2022
|
Teine alarühm: Raudteesektori organisatsioonireform;
Nende kahe ettevõtte reformimist käsitlevate esmaste ja teiseste õigusaktide jõustumine, mis võimaldavad neil arendada, käitada ja hooldada kaasaegset raudteevõrgustikku.
|
|
347
|
- 4,6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju
|
Eesmärk
|
Allkirjastatud teede taastamise projektide lepingud
|
Lepingute allakirjutamine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Kõigi selliste asjade, teenuste (sealhulgas uuringute) ja ehitustööde lepingute allkirjastamine, mis on vajalikud teedevõrgu taastamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks tormi „DANIEL“ piirkondades.
|
|
348
|
- 4,6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju
|
Eesmärk
|
Raudtee taastamise projektide allkirjastatud lepingud ja hankekava
|
Lepingute allkirjastamine ja hankekava koostamine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Kõigi selliste asjade, teenuste (sealhulgas uuringute) ja ehitustööde lepingute allkirjastamine, mis on vajalikud raudteevõrgu taastamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks tormi „DANIEL“ piirkondades.
Hankekava koostamine kõigi kaasnevate raudteeohutusinvesteeringute ja korraliste hooldustööde jaoks. Taaste- ja vastupidavusrahastust ei toetata neid kaasnevaid investeeringuid, mis on vajalikud raudteevõrgu ohutuks käitamiseks. Neid investeeringuid toetatakse riiklikest või muudest ELi fondidest.
|
|
267
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16833_EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine
|
Eesmärk
|
Teade Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) tegevuse kohta piirkondlikes lennujaamades
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
2. kv
|
2023
|
Teine alarühm: Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) nõuetele vastavuse programm: Kõik 13 piirkondliku lennujaama remonditööde lepingud, mis on sõlmitud uue määruse (EL) 2018/1139 täitmiseks.
|
|
268
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Uus OSE rakenduskava
|
UueOSE vastu võetud rakenduskava koopia
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Uue ühtse raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja (NewOSE) rakenduskava vastuvõtmine.
|
|
268a
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Õigusaktid uute OSEde ja rahvusvaheliste hangete kohta
|
NewOSE õigusaktide koopia ja avaldatud rahvusvahelisest pakkumusest teatamine
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Seaduse nr 4974/2022 muudatuste ja teiseste õigusaktide jõustumine uue ühtse reaalturuväärtusega raudteetaristuettevõtja kohta, mille tuumaks on OSE (edaspidi „New OSE“), mis hõlmab ERGOSEt. Uus ettevõtja kannab üldist vastutust raudteeinfrastruktuuri ohutuse küsimuste eest ja teeb riskikontrollimeetmete rakendamisel raudteeveo-ettevõtjatega täielikku koostööd.
Rahvusvahelise pakkumuse avaldamine, et sõlmida leping OSE operatiivtegevuse juhtimise eest vastutava tehnilise konsultandiga.
|
|
268b
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Mitmeaastase investeerimisprogrammi vastuvõtmine, uue täitmislepingu allkirjastamine
|
Mitmeaastase investeerimisprogrammi kinnitatud koopia ja allkirjastatud uue täitmislepingu koopia
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Mitmeaastase programmi vastuvõtmine koos eeldatavate strateegiliste investeeringute ja hooldustöödega; uue tulemuslepingu allkirjastamine koos konkreetsete eesmärkide ja peamiste tulemusnäitajatega, sealhulgas investeeringute lõpuleviimiseks peamistesse ohutussüsteemidesse ja taristutesse, korrapäraseks hoolduseks, klientide rahuloluks, värbamise kvaliteedi ja äriühingu üldjuhtimise parandamiseks.
|
|
268c
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Raudteekorralduse reformi lõpuleviimine
|
Aruanne, mis kinnitab NewOSE täielikku kasutuselevõttu
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Raudteesektori organisatsioonilise reformi rakendamine. Uus ühinenud raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab olema täielikult toimiv.
|
|
269
|
17-4.6. Ajakohastada ja parandada peamiste majandussektorite vastupanuvõimet –
16833_EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine
|
Eesmärk
|
EASA tööde lõpuleviimine
|
EASA sertifitseerimine
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Teine alarühm: Kõik parandustööd 13 lennujaamas peab lõpule viima ja sertifitseerima EASA.
|
|
271
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16892_Lääne-Atika linnalähiraudtee uuendamine
|
Eesmärk
|
Lääne-Atika raudtee väljaehitamine
|
OSE sertifitseerimisaruanne selle kohta, et projekt on lõpetatud ja OSE on selle kätte saanud
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Teine alarühm: Lääne-Atika linnalähiraudtee väljaehitamine Ano Liossiast Megarasse.
|
|
272
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16949_Arukad sillad
|
Eesmärk
|
Arukate sildade projekti I etapi lõpuleviimine
|
Infrastruktuuriministeeriumi poolt ratifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Allrühm 1: Arukate sildade projekti I etapp, millega pakutakse riigi mitmes piirkonnas asuvate sildade arukat ennetavat hooldusteenust.
|
|
272a
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16949_Arukad sillad
|
Eesmärk
|
Arukate sildade projekti II etapp
|
Infrastruktuuriministeeriumi poolt ratifitseeritud sõltumatu inseneri valmimisaruanne
|
|
|
|
3. kv
|
2025
|
Arukate sildade projekti II etapp, millega luuakse sillad päikesepaneelide toitega traadita anduritega.
|
|
274
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16959_Kreeka Raudteeorganisatsiooni digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Algatuse „OSE“ digiülemineku lõpuleviimine
|
OSE valmimisaruanne.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Avatud teaduse ja innovatsiooni digiülemineku projekti lõpuleviimine:
1. Piletite haldamise ja telemaatika süsteem, kus vähemalt 60 % reisijatest kasutab elektroonilisi pileteid;
2. Arukate jaamade taristu;
3. Kliendikogemuse teenused;
4. Rongides ja jaamades kiire internetiühenduse telekommunikatsioonivõrgu rakendamine ja käitamine;
5. OSE sõidukite telemaatikasüsteem
Paigaldusteenused; ning
6. Koolitusteenused.
|
|
275
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16960_Keskkonna- ja kultuurikeskne arukas taristu
|
Eesmärk
|
Aruka taristu projekti lõpuleviimine
|
Lõpetatud projektid, mida toetab sõltumatu inseneri aruanne, mille on ratifitseerinud infrastruktuuriministeerium
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõik lõpetatud allprojektid:
1. Teabesüsteem vooluveekogude piiritlemiseks, et aidata kaasa looduse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele;
2. „Digitaalne kinnisvarapank“ (Digital Bank for Building Plot Ration) tehinguteks;
3. Ühtne digitaalne kaart;
4. Digitaalsete meetmete võtmine õhusaaste ja merereostuse mõõtmiseks ja seireks, et optimeerida keskkonnajalajälge ja digitaalset keskkonnajärelevalvet, et aidata parandada õhukvaliteeti; ning
5. Arukas taristu ning interaktiivsete digitaalteenuste ja digitaalse infosisu tootmise arendamine, et edendada täiendatud ja virtuaalse tegelikkusega kultuuriüritusi muuseumide jaoks.
|
|
276
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite vastupanuvõime ajakohastamine ja parandamine – 16937_Integreeritud programmijuhtimissüsteem infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi tehniliste tööde ja struktuurivahendite haldamiseks
|
Eesmärk
|
Infrastruktuuriministeeriumi projektijuhtimise süsteemi (PMIS) lõpuleviimine
|
Infrastruktuuriministeeriumi lõpparuanne
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Infrastruktuuriministeeriumi jaoks moodsa PMIS-süsteemi (Portfolio Management Information System) pakkumine.
|
|
277
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16786_Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi menetluste lihtsustamine;
|
Eesmärk
|
Menetluste lihtsustamine transpordiministeeriumi jaoks
|
Infrastruktuuriministeeriumi lõpparuanne
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Digiüleminekut ja menetluste lihtsustamist rakendava uue tegevusmudeli jõustumine.
|
|
349
|
4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju
|
Eesmärk
|
Lõpule viidud teede taastamise projektid
|
Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi poolt ratifitseeritud sõltumatu inseneri koostatud lõpparuanne.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi teedevõrgu taastamise ja vastupidavuse projektide lõpuleviimine tormist „DANIEL“ mõjutatud piirkondades.
|
|
350
|
- 4,6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju
|
Eesmärk
|
Lõpule viidud raudtee taastamise projektid
|
Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi poolt ratifitseeritud sõltumatu inseneri koostatud lõpparuanne.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi raudteevõrgu taastamise ja vastupidavuse projektide lõpuleviimine tormist „DANIEL“ mõjutatud piirkondades.
|
Grupp 25: Kultuur
●Tööreform kultuurisektoris (ID: 16715)
●Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud (ID: 16293)
●Veealuste antiikesemete muuseum (ID: 16486)
●Retseptide väljakirjutamise kunstide kasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja hõbedase majanduse ärakasutamine (ID: 16735)
●Infrastruktuuri ajakohastamine, seadmete uuendamine ja HOCREDi pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine (ID: 16536)
●Kultuurimälestiste ja arheoloogiliste mälestiste kaitsmine kliimamuutuste eest (2. rühm) (ID: 16433)
●Kõrghariduse täiustamine (ID: 16725)
●Kultuurirajad sümboolsetes arheoloogilistes paikades ja mälestistes (ID: 16485)
●Taastamine – Akropolise mälestiste kaitse – tõhustamine (ID: 16435)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
278
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16715_Tööreform kultuurisektoris
|
Eesmärk
|
Kultuurisektori tööjõureformi käsitlevad õigusaktid
|
Õigusaktide ja teiseste õigusaktide jõustumine ning „loome- või kultuuritöötaja“ olukorra usaldusväärse hindamise süsteemi loomine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Kultuurisektori tööreformi käsitlevate õigusaktide jõustumine, sealhulgas „loome- või kultuuritöötajate“ staatuse määratlemine ning proportsionaalsed maksu- ja sotsiaalkindlustusstiimulid.
|
|
279
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16486_Veealuste antiikesemete muuseum
|
Eesmärk
|
Veealuse antiikeseme muuseumi hankelepingu sõlmimine
|
Teade veealuste antiikesemete muuseumi lepingu sõlmimise ja veealuste antiikesemete muuseumi tööde tehnilise kirjelduse kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Veealuste antiikesemete muuseumiga seotud lepingu sõlmimine.
|
|
280
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16293_Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud
|
Eesmärk
|
Nüüdisaegne Kreeka kultuurimärk ja -platvorm
|
Aruanne Kreeka kaasaegse kultuurikaubamärgistamise, rohelise disaini platvormi, Kreeka muusika andmebaasi ja Kreeka kirjanduse tõlkeprogrammi taaselustamise kohta.
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud: Nüüdisaja Kreeka kultuurikaubamärgid on välja töötatud, loodud kreeka disaini platvorm, kreeka muusika andmebaas ja ajakohastatud kreeka kirjanduse tõlkeprogramm.
|
|
283
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16293_Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud
|
Eesmärk
|
Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud
|
Kõikide allprojektide lõpetamise aruanded, sealhulgas maksetõendid ja investeerimisauditite tulemused, toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Programmi „Kultuur kui kõigi asjakohaste allprojektide majanduskasvu lõpuleviimise liikumapanev jõud“ lõpuleviimine: toetada valitud kultuuri- ja loomemajanduse piirkondlike strateegiate raames katseprojektide rakendamist, ajakohastada kultuuriobjektide taristut, korraldada kultuuri- ja loomemajanduse spetsialistidele seminare; toetada kohalikke käsitöö ökosüsteeme taristu parandamise, koolitusprogrammide pakkumise, integreeritud riikliku käsitööstrateegia kaardistamise ja arendamise kaudu piirkondade kaupa; arheoloogiliste mälestiste ja mälestiste kasutamise laiendamine toimumis- ja ürituste toimumispaikadena, ajakohastades valitud arheoloogilisi mälestisi ja mälestisi ning parandades nende digitaalset taristut; filmitööstuse edendamine, andes rahalist toetust valitud Kreeka filmide tootmiseks; Kreeka kultuurikaubamärgi ja ekspordi edendamine, sealhulgas digitaalse materjali väljatöötamise ning Kreeka kaasaegse kultuuri platvormi ja kõigi sellega seotud alamplatvormide edendamise kaudu, andes rahalist toetust Kreeka toodangus osalemiseks ja edendamiseks välismaal.
|
|
284
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16536_Infrastruktuuri uuendamine, seadmete uuendamine ja HOCRED Stores’i pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine – endine ARF Stores (kohapealne ja elektrooniline)
|
Eesmärk
|
Kreeka Kultuuriressursside Arendamise Organisatsiooni (HOCRED) ajakohastamine
|
Lõpuleviimise aruanded, sealhulgas maksetõendid ja investeerimisauditite tulemused, toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kreeka Kultuuriressursside Arendamise Organisatsiooni (HOCRED) tegevuse parandamine, sealhulgas energiatõhususe suurendamine, taristu ehitamine ja ajakohastamine, seadmete tarnimine füüsilistele ja elektroonilistele kauplustele ning teenuste kvaliteedi parandamine.
|
|
285
|
17-4.6. Ajakohastada ja parandada peamiste majandussektorite vastupanuvõimet – 16725 – Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine
|
Lõpparuanne, sealhulgas
a) maksetõendid ja investeerimisauditite tulemused, toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta; ning
b) õigusraamistiku dokumenteeritud muudatused koos viidetega Euroopa Liidu Teatajale.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Jõustunud on õigusaktid, mis käsitlevad a) riikliku kunstikooli loomist ja b) kõrghariduse õppekavade läbivaatamist ja ajakohastamist.
Tantsikooli ja Thessaloníki riikliku konservatsiooni hoone uuendamise lõpuleviimine.
Suurte tipptasemel haridusasutuste (Drama kool Põhja-Kreeka riigiteatris, Panormos Tinose ettevalmistus- ja kutsekool) lõpuleviimine
|
|
287
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16486_Veealuste antiikesemete muuseum
|
Eesmärk
|
Veealuste antiikesemete muuseum
|
Lõpparuanne, sealhulgas
(1 a) Investeeringute lõpetamise sertifitseerimine; ning
(1b) püsinäitusruumide, säilitustööde ja dokumentatsiooni ning näitusi toetavate trükiste sertifitseerimine.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Veealuste antiikesemete muuseumi lõpuleviimine: (1 a) energiatõhususega seotud tööde lõpuleviimine ja
(1 b) Pireuse ja Ateena laiema piirkonna turismile ja kultuurile olulist lisaväärtust andva püsinäituse korraldamine.
|
|
288
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16485_Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilised paigad ja mälestised
|
Eesmärk
|
Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilistes paikades
|
Lõpetamise aruanne, sealhulgas toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kultuuriradade lõpuleviimine: pakkuda viis geograafiliselt hajutatud kultuuriteed temaatiliste narratiividega Kreeka ajaloost, sealhulgas valitud mälestiste säilitamine ja restaureerimine, teenuste ja taristu ajakohastamine, interaktiivsete digitaalsete rakenduste arendamine ning kunstide ja kultuurisündmuste kaasamine.
|
|
289
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16735_Retseptikunsti kasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja hõbedase majanduse kasutamine
|
Eesmärk
|
Retseptikunsti kasutamine;
|
Lõpetamise aruanne, sealhulgas toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Infrastruktuuri täiustuste lõpuleviimine valitud paikades, et parandada füüsilist juurdepääsu ja pakkuda giidiga ekskursioonisüsteeme koos kuulmis- ja vaatevahenditega sellistele kultuuripaikadele nagu muuseumid, teatrid, festivalid, arheoloogilised objektid; ning puudega külastajatele mõeldud digiportaali väljatöötamise lõpuleviimine. Retseptide väljakirjutamist käsitlevate kunstide lõpuleviimine, sealhulgas selliste sekkumiste edendamine, mis kasutavad kunsti ja kultuuri, et aidata kaasa vaimse tervise probleemidele taastumisele, pakkudes sektori spetsialistidele koolitusprogramme ja õpikodasid.
|
|
290
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16433_Kultuurimälestiste ja arheoloogiliste paikade kaitsmine kliimamuutuste eest
|
Eesmärk
|
Kultuurimälestiste kaitsmine kliimamuutuste eest
|
Lõpparuanne, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise kavade koopiad, maksetõendid ja investeeringute lõpuleviimise sertifitseerimise auditite tulemused
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Viia lõpule kultuuripärandi mälestiste kaitsmine kliimamuutuste eest, sealhulgas töötada välja kultuuripärandi mälestiste kliimamuutustega kohanemise kavad, säilitades seeläbi kultuuripärandi mälestiste panuse majandustegevusse, sealhulgas hinnata ruumiliselt ja ajaliselt kliimariske ning teha kindlaks kultuuripärandi mälestiste haavatavus.
|
|
291
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16435_Restoration – Conservation – Akropoli mälestiste tõhustamine
|
Eesmärk
|
Taastamine – kaitse – Akropoli mälestiste tõhustamine
|
Lõpetamise aruanne, sealhulgas maksetõendid ja investeerimisauditite tulemused, investeeringute lõpuleviimise sertifitseerimine.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Akropoli mälestiste taastamise lõpuleviimine, et säilitada mälestist kliimamuutuste vastu, sealhulgas Parthenoni ja müüride restaureerimine, ala konkreetsete osade säilitamine, kivimasside konsolideerimine ja stabiliseerimine ning külastajatele juurdepääsu parandamine.
|
Grupp 26: Turism ja laevandus
●Turismi arendamine (hõlmab allprojekti „Upgrad“ meetmed turismisadamatesse) (ID: 16931)
●Ümber- ja täiendusõpe turismis (ID: 16921)
●Piirkondlike sadamate sekkumismeetmete ajakohastamine (ID: 16975)
●Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava (ID: 16944)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
292
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine
|
Eesmärk
|
Turismi arendamine: turismisadamate reformid
|
1. Turismisadamaid käsitleva seaduse 2160/1993 muudatuste jõustumine.
2. Suusakuurorte käsitlevate seaduste 4179/2013 ja 4276/2014 muudatuste jõustumine.
3 projektijuhtimise büroo loomist tõendav aruanne.
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
1) Turismi arendamine: Selliste õigusaktide jõustumine, millega reformitakse turismisadamate õiguslikku raamistikku, et soodustada uusi investeeringuid, sealhulgas muudetakse paigaldamis- ja tegevuslube käsitlevaid sätteid kooskõlas investeerimislubade seadusega 4442/2016.
2) Turismi arendamine: Selliste õigusaktide jõustumine, millega reformitakse suusakuurortide õigusraamistikku, et soodustada uusi investeeringuid, sealhulgas muudetakse paigaldamis- ja tegevuslube käsitlevaid sätteid kooskõlas investeerimislubade seadusega 4442/2016.
3) Turismi arendamine: Projektijuhtimise büroo loomine turismisadamate ajakohastamiseks tehtavate investeeringute järelevalveks.
|
|
293
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16975_Piirkondlike sadamate ajakohastamine
|
Siht
|
Piirkondlike sadamauuendustega seotud lepingud
|
|
Kindlaksmääratud piirkondlike sadamaparanduste arv, mille puhul tuleb lõpetada üksikprojektide lepingute sõlmimisest teatamine
|
0
|
28
|
2. kv
|
2024
|
Täidetakse teade piirkondlike sadamauuenduste lepingute sõlmimise kohta.
|
|
294
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16944_Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava
|
Eesmärk
|
Kreeka reisilaevanduse üldkava
|
Lõpetatud aruanne ja konsultatsioonide kokkuvõte.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava: Projekti lõpuleviimine
|
|
295
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine
|
Eesmärk
|
Turismi arendamine: turismisadamate lepingud
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Viiakse lõpule lepingu sõlmimine turistisadama ajakohastamiseks energiatõhususe parandamiseks.
|
|
296
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16921_Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismis
|
Siht
|
Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismis (lõpetamine)
|
|
Koolituse edukalt läbinud osalejate arv
|
0
|
18 000
|
4. kv
|
2025
|
Oskuste täiendamine ja ümberõpe turismis: Koolituskursuste läbimine, mida tõendab lõpetamisaruanne, mis sisaldab üksikasjalikku statistilist lisa läbitud kursuste ning edukate läbimiste kohta pakkujate ja kvalifikatsioonide kaupa.
|
|
297
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine
|
Eesmärk
|
Turismi arendamise projekti lõpuleviimine
|
1a. Sõltumatu inseneri aruanne turismiministeeriumi poolt ratifitseeritud tööde lõpuleviimise kohta.
1b. Lõpparuanne, sealhulgas toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Turismi arendamine:
(1a) Turismisadamate konkreetsete ajakohastamistööde lõpuleviimine turismi ja erainvesteeringute soodustamiseks.
(1b) Muude turismimeetmete lõpuleviimine, et edendada alternatiivseid turismivorme ja laiendada turismihooaega, sealhulgas:
– Roheline areng: sihtkohtade haldamise parandamine kohaliku sihtkohtade haldamise büroo ja sellega seotud säästva turismi vaatluskeskuste loomise kaudu; mägiturismi arendamine, mis hõlmab avaliku taristu energiatõhusat renoveerimist ja uute taastuvate energiaallikate võimsuse paigaldamist (tuuleenergia); tervise- ja heaoluturism soojusallika kasutamise kaudu; agroturismi ja gastronoomia edendamine.
Sinine areng: ajakohastada sekkumismeetmeid, et parandada jahisadamate juhtimist, taristut ja teenuseid, eakate ja puuetega inimeste juurdepääsu randadele ning edendada sukeldumis- ja mõõnaturismi arengut.
|
|
298
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16975_Piirkondlike sadamate ajakohastamine
|
Siht
|
Piirkondlike sadamate sekkumismeetmete ajakohastamine
|
|
Lõpuleviidud piirkondlike sadamaparanduste arv saartel ja piirkondades, kus on välja kujunenud turism
|
0
|
28
|
4. kv
|
2025
|
Piirkondlike sadamaparanduste lõpuleviimine saartel ja piirkondades, kus turismitegevus on arenenud, mida tõendab sõltumatu inseneri koostatud tööde valmimisaruanne, mille on ratifitseerinud laevandusministeerium, sealhulgas investeeringute auditite tulemused, ja abisaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta.
|
Grupp 27: Tööstus ja investeeringud
●Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine (ID: 16593)
●Majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimine (ID: 16599)
●Uued tööstuspargid (ID: 16634)
●Aruka tootmise kiirendamine (ID: 16721)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
299
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Strateegilised investeeringud – õigusloomereform
|
Seadusemuudatus on jõustunud
|
|
|
|
4. kv
|
2021
|
Jõustuvad seadusandlikud muudatused, millega reformitakse strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistikku (seadus 3894/2010 ja seadus 4608/2019), sealhulgas õigusaktide kodifitseerimise teel, et luua ühtne ja sidus raamistik, ning õiguslikud muudatused, et kehtestada uus strateegiliste investeeringute kategooria „suure tähtsusega investeeringud“.
Strateegilise investeerimisraamistiku reformiga kehtestatakse ka sätted, mis aitavad kiirendada haldusmenetlusi, mis on seotud strateegilise investeeringu heakskiitmise ja litsentsimisega (st parandada kiirmenetlust). Seaduses kehtestatakse uued strateegiliste investeeringute kategooriad kriteeriumide alusel, mis soodustavad innovatsiooni või tehnoloogia levikut, taastuvate energiaallikate kasutamist ja üleminekut vähem süsihappegaasiheiteid tekitavale majandusele ja/või edendavad märkimisväärselt Kreeka majanduse konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.
|
|
300
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16721_Aruka tootmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Tootmiskonkursside algatamine
|
Kutsete esitamine tootmisettevõtetele
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Kõigi konkurentsivõimeliste projektikonkursside algatamine tootmissektorile investeeringuteks tootmisliinide digiteerimisse, tarneahelate automatiseerimisse ja ühendamisse, arukate toodete ja teenuste kavandamisse ja tootmisse, aruka tootmistehnoloogia rakendamisse ülikiire 5G-võrgu mehaanilistes, labori- ja tootmisseadmetes, kvaliteedikontrolli seadmetesse, IKT- ja tarkvaraseadmetesse, tarkvaralitsentsidesse, pilvelitsentsidesse, uue IT-taristu ja tarkvarasüsteemide kasutamisteenustesse, IT-turvalisuse teenustesse, tootedisaini, intellektuaalomandisse, patendi- ja sertifitseerimiskuludesse koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
|
|
301
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid
|
Eesmärk
|
Tööstusparkide konkursside algatamine
|
Tööstusparkide konkursikutsete algatamine
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Kõigi konkurentsivõimeliste projektikonkursside algatamine tööstusparkide arendamiseks, et investeerida a) taristusse, mis on ette nähtud uute energiatootmisparkide rajamiseks (sealhulgas maa omandamine) koos energiatõhususe erikriteeriumidega uute hoonete ehitamiseks, energiatõhususe ja näidisprojektidega suurettevõtetes ning toetusmeetmetega, b) taristusse, et digitaalselt ümber kujundada ja luua arukaid tööstuspiirkondi, c) taastuv päikeseenergia, d) veemajandus ja veevarude kaitse (investeeringute keskmine infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on <= 1,5), e) energiatõhususe kriteeriumidele vastavad reovee kogumis- ja puhastussüsteemid, f) elektromobiilsus (elektri- ja vesinikusõidukite tanklate võrkude või transpordis kasutatava biometaani tanklate arendamine), g) tööstusalade ja saastatud alade taastamise projektid. Tingimused, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, tagavad, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
Uute hoonete ehitamine peab vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam kui liginullenergiahoone nõue (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid). Esi- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemide ehitamise korral on meetme energia netotarbimine null ning esi- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemide uuendamise korral vähendab meede keskmist energiakasutust vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususe meetmete abil, mitte materjalimuutuse või koormuse muutuse kaudu). Investeeringud elektromobiilsusesse peavad olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001 ja seotud transpordis kasutatava alternatiivkütusega.
|
|
302
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid
|
Eesmärk
|
Tööstuspargid – seadusandlik reform (esmane õigus)
|
Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Esmaste õigusaktide jõustamine, et parandada tööstusettevõtlusparkide reguleerivat raamistikku, sealhulgas tegelemine õigusliku ebakindlusega, juhtimisprobleemide lahendamine ja tõhusate stiimulite pakkumine mitteametliku tööstuskontsentreerumise lahendamiseks
|
|
303
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Strateegilised investeeringud – abikõlblike projektide valik
|
Rahastamiskõlblike „suure tähtsusega embleemsete investeeringute“ valimine
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
„Suure tähtsusega embleatiliste investeeringute“ valimine ministeeriumidevahelise strateegiliste investeeringute komitee heakskiitva otsuse alusel (kinnitatud otsuse avaldamisega). Energiainvesteeringute puhul hõlmavad rahastamiskõlblikud investeeringud investeeringuid a) taristusse, millel on konkreetsed energiakriteeriumid uute hoonete ehitamiseks, b) hübriidsetesse energiatootmisprojektidesse taastuvatest energiaallikatest ühendamata saartel, c) investeeringutest keskkonnahoidliku vesiniku tootmisse, d) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia salvestamise süsteemidesse või e) avamere tuuleparkide ja avamere fotogalvaanikaparkide rajatistesse kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), kasutades välistamisnimekirja ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte.
Uute hoonete ehitamine peab vastama primaarenergia nõudlusele, mis on vähemalt 20 % madalam kui liginullenergiahoone nõue (ligi nullenergiahoone, riiklikud direktiivid).
|
|
304
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid
|
Eesmärk
|
Tööstuspargid – seadusandlik reform (teisesed õigusaktid)
|
Kõigi nõutavate õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Jõustada kõik teisesed õigusaktid, mis on vajalikud uue raamistiku rakendamiseks, et parandada tööstusettevõtete parkide reguleerivat raamistikku, sealhulgas tegeleda õigusliku ebakindlusega, lahendada juhtimisprobleemid ja pakkuda tõhusaid stiimuleid mitteametliku tööstuskontsentreerumise lahendamiseks.
|
|
306
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16599_Majandusdiplomaatia võrgustiku digiteerimine; Eksportijate koolitusprogramm
|
Eesmärk
|
Majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimine – kõigi meetmete rakendamine
|
Aruanne, mis tõendab majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimise meetmete rakendamist (st eksportijate kasutajatoe rakendamine, andmebaaside ja digitaalsete suhtluskanalite avaldamine investorite ja eksportijatega, siseprotsesside digiteerimine Enterprise Greece’is ja ombudsmani teenuse käivitamine), mis on vajalik majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimise lõpuleviimiseks.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Viia lõpule majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimine, sealhulgas:
– ühtse ekspordivärava kasutuselevõtmine
– „Helpdeski“ teenused
– rahvusvaheliste turgude ja ekspordimenetluste andmebaaside avaldamine
– ombudsmani teenistuse loomine, et aidata eksportijatel ületada ekspordiprotsessi käigus tekkivaid takistusi
– Ettevõtluse „Ettevõtluse Kreeka“ siseprotsesside digiteerimine ning Ettevõtluse „Kreeka“ investeerimisportfelli ja strateegiliste investorite digivaramu loomine
– uute digitaalsete suhtluskanalite loomine eksportijate ja potentsiaalsete investoritega
|
|
307
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid
|
Eesmärk
|
Tööstuspargid – investeeringute rakendamine
|
Esitada ehitustööde auditite tulemused, toetusesaajate kinnitused investeeringute lõpuleviimise kohta ja tõendid maksete kohta, mis tõendavad valitud investeerimisprojektide rakendamist tööstusparkides.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi konkurentsipõhiste projektikonkursside raames välja valitud investeerimisprojektide ehituse lõpuleviimine.
|
|
308
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Strateegilised investeeringud – investeeringute rakendamine
|
Esitada ehitustööde auditite tulemused ja toetusesaajate sertifitseerimine investeeringute lõpuleviimise kohta, et tõendada valitud investeerimisprojektide rakendamist suure tähtsusega Emblematic Investments’i raames.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi suure tähtsusega investeeringute ehitamise lõpuleviimine, mis on välja valitud kooskõlas ministeeriumidevahelise strateegiliste investeeringute komitee heakskiitva otsusega.
|
|
309
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16721_Aruka tootmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Tootmine, sektor – investeeringute rakendamine
|
Esitage sekkumistööde auditite tulemused, toetusesaajate kinnitus investeeringute lõpuleviimise kohta ja maksetõendid, mis tõendavad valitud investeerimisprojektide rakendamist
tootmissektor.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kõigi konkurentsipõhiste projektikonkursside raames välja valitud investeerimisprojektide ehituse lõpuleviimine.
|
Grupp 28: põllumajandus
●Põllumajandussektori majanduse ümberkujundamine (ID: 16626)
●Põllumajandusliku toidusektori digiüleminek (ID: 16653)
●Ettepanekud meetmete kohta vesiviljelussektoris (ID: 16584)
●Investeeringud riiklikku niisutusvõrgustikku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu (ID: 16285)
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
310
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16626_Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Põllumajanduse majanduslik ümberkujundamine: Programmi käivitamine
|
Rakenduspartneriga allkirjastatud leping
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Põllumajandussektori majandusliku ümberkujundamise konkursikutsete algatamine:
Konkursikutsed koos tingimustega, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, millega tagatakse, et valitud projektid vastavad tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet.
Konkursid hõlmavad järgmisi meetmeid: meetmed, mis on seotud väikese energiatarbimisega tootmisüksuste, hoonete ja mehaaniliste seadmete energia ajakohastamisega, turismirajatiste (hoonete) energia ajakohastamisega, keskkonnasõbralike transpordivahenditega (elektriautod, jalgrattad jne), keskkonnasõbralike tootmisprotsesside ja ressursitõhususe toetamisega VKEdes, taastuvenergiaga (päikeseenergia), kliimamuutustega kohanemise ja nende ennetamise meetmetega ning kliimaga seotud riskide juhtimisega, bioloogilise mitmekesisuse kaitsega ning looduspärandi ja loodusvaradega.
|
|
311
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16653_Digitaalne ümberkujundamine põllumajandus- ja toiduainesektoris
|
Eesmärk
|
Üleskutse põllumajandusliku toidutööstuse digitehnoloogiale üleminekuks
|
Projektikonkursi algatamine
|
|
|
|
3. kv
|
2022
|
Konkursikutse digiülemineku projekti käivitamiseks, et arendada välja ulatuslik avatud digitaalne põllumajandustaristu ning kognitiivne põllumajanduskeskkond tootmisprotsessi ja loodusvarade majandamise jaoks.
|
|
312
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16285_Investeeringud riiklikku niisutusvõrku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu
|
Eesmärk
|
Niisutusprojektide lepingud sõlmitud
|
Lepingute sõlmimine
|
|
|
|
1. kv
|
2024
|
Avaliku ja erasektori partnerluse lepingute sõlmimine seitsme niisutusprojekti ehitamiseks ja käitamiseks. Iga alainvesteeringu puhul tagatakse täielik vastavus ELi õiguse, sh veepoliitika raamdirektiivi nõuetele enne ja pärast ehitustöid ja nende ajal. Eelkõige tuleks avalikuks aruteluks keskkonnamõju hindamise projekti avaldamisel põhjendada investeeringu eesmärki võrreldes alternatiividega nii eesmärgi (niisutatava maa ulatus vs. maapiirkondade säästev taaselustamine) kui ka vahendite (veenõudluse vähendamine ja looduspõhised lahendused) osas.
Iga investeering tammidesse peab vastama järgmistele kriteeriumidele:
(I)hüdroenergiast elektri tootmisel tekkivad olelusringi jooksul tekkivad kasvuhoonegaaside heitkogused on väiksemad kui 100 g CO2e/kWh; või elektrijaama võimsustihedus on üle 5 W/m² ja
(II)kõik tehniliselt teostatavad ja ökoloogiliselt asjakohased leevendusmeetmed on rakendatud või rakendatakse, et vähendada kahjulikku mõju veele ning asjaomastele elupaikadele ja liikidele; võttes samuti arvesse kliimamuutuste prognoositavat tulevast mõju ja kohanemismeetmete rakendamist, ning
(III)vastehitatud tammi puhul tagama, et see ei põhjusta asjaomaste ja ühendatud veekogude seisundi halvenemist ega ohusta selle saavutamist; ning
(IV)tammi ehitamiseks on uuritud muid võimalikke alternatiive ja ametiasutused on esitanud põhjused, miks sellised alternatiivid ei olnud asjakohasel juhul teostatavad.
|
|
313
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16653_Digitaalne ümberkujundamine põllumajandus- ja toiduainesektoris
|
Eesmärk
|
Põllumajanduse digitehnoloogiale ülemineku projekti lõpuleviimine
|
Valmimisaruanne. Väljapoole suunatud digitaalsed põllumajandusteenused, mis on ühendatud Easy Agro Expo platvormiga.
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Kahe komponendi lõpuleviimine:
1.Põllumajandussektori digitaalne ümberkujundamine, mis hõlmab ulatusliku avatud digitaalse põllumajandustaristu arendamist koos pilvandmetöötluse taristuga ning Maa seire (satelliitide ja antennide/droonide) andmete ja multidistsiplinaarsete tehnoloogiate suuremahulise töötlemise suutlikkusega;
2.Väljapoole suunatud põllumajandus, mis hõlmab Easy Agro Expo platvormi täiustamist ekspordisertifikaatide väljastamiseks, impordi- ja ühendusesisese kaubanduse andmete haldamise süsteemi väljatöötamist, äriteabesüsteemi väljatöötamist impordi ja ekspordi jaoks ning Kreeka põllumajandusettevõtete tooteedenduse portaali ajakohastamist.
|
|
314
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16626_Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Põllumajanduse majandusliku ümberkujundamise lõpuleviimine
|
Projektide lõpetamine koos kontrollitõendite väljastamisega maaelu arengu ministeeriumi poolt heaks kiidetud abisaajate poolt.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine: Kõigi komponentide finantslõpetamine:
1. Innovatsioon ja üleminek keskkonnasäästlikule majandusele põllumajandustoodete töötlemisel
2. Primaarsektori ajakohastamine
3. Keskkonnahoidlik maaturism
4. Viljeluse ümberkorraldamine
5. Loomade geneetiline parandamine
|
|
315
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16584_Ettepanekud vesiviljelussektori meetmete kohta
|
Eesmärk
|
Vesiviljelus on lõpule viidud
|
Valmimisaruanne.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Vesiviljelus: Kõik lõpuleviidud meetmed, mis hõlmavad tootmisüksuste, seadmete, jäätmekäitlusseadmete, uute tehnoloogiate-IKT ajakohastamist, uute toodete edendamist, oskusteabe edasiandmist, geneetilise materjali panka, eksperdinõustamist.
|
|
316
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16285_Investeeringud riiklikku niisutusvõrku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu
|
Eesmärk
|
Niisutuse lõpuleviimine
|
Projekti lõpuleviimine vastavalt maaelu arengu ministeeriumi kinnitatud sõltumatu inseneri tunnistusele.
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Kastmine: Kõik seitse projekti on lõpule viidud.
|
R. KOMPONENT 4.7. PARANDADA KONKURENTSIVÕIMET NING EDENDADA ERAINVESTEERINGUID JA EKSPORTI
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk on stimuleerida erainvesteeringuid ja suurendada majanduslikku avatust, tegeledes pikaajaliste struktuuriprobleemidega ja luues majandustegevuse arengut soodustava ettevõtluskeskkonna. See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on soodustada ettevõtete kasvu, et saavutada mastaabisääst ja aidata neil siseneda välisturgudele, vähendada ettevõtjate liigset halduskoormust, edendada tõhusa turujärelevalve abil nõuete täitmist ja võrdseid tingimusi ning luua lihtsam ja prognoositavam õigusraamistik. Neid meetmeid täiendab ettepanek kasutada taaste- ja vastupidavusrahastust antavat laenutoetust, et hõlbustada erasektorile rahaliste stiimulite pakkumist, mille eesmärk on edendada erainvesteeringuid. See laenutoetus suunatakse eeldatavasti majandusse kolme eri kanali kaudu, nimelt finantseerimisasutuste kaudu (äriühingu võlakirjade ostmise või sündikaatlaenude kaudu), omakapitali platvormi kaudu ja Kreeka InvestEU riikliku osa osalise kasutamise kaudu. Komponent toetab avaliku ja erasektori investeeringuid käsitleva riigipõhise soovituse (riigipõhine soovitus 3/2020 ja riigipõhine soovitus 2/2019) elluviimist. Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas tehniliste suunistega põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta (2021/C58/01).
R.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform: Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks (meetme ID 16543)
Reformi eesmärk on luua investeeringuid soodustav atraktiivne ettevõtluskeskkond, hõlbustada ettevõtete turule sisenemist ja töökohtade loomist ning tagada tõhus turujärelevalve. Reform hõlmab meetmeid äritegevusega seotud menetluste ja nõuete lihtsustamiseks, suurendades samal ajal õiguskindlust ja kvaliteeti, eelkõige laiendades investeeringute litsentsimise menetluste lihtsustamist täiendavale majandustegevusele, vaadates läbi tootmistegevuse õigusraamistiku Atika piirkonnas ning kodifitseerides killustatud litsentseerimisalased õigusaktid. Reform hõlmab ka turujärelevalve raamistiku parandamise meetmeid, nimelt standardimise, akrediteerimise ja vastavuse kvaliteedipoliitika läbivaatamist, turujärelevalve struktuuride ja vastutavate asutuste tugevdamist ning järelevalveraamistiku laiendamist uutele kontrollivaldkondadele. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Äritegevuse lihtsus (meetme ID 16591)
Reformi eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda ning vähendada ettevõtjate haldus- ja regulatiivset koormust. Reformi eesmärk on ka parandada Kreeka näitajate positsiooni rahvusvaheliste näitajate seas, eelkõige võrreldes Maailmapanga indeksiga lihtsus äritegevuses, nimelt laenu saamine, elektri saamine, kinnisvara registreerimine ja ehitusloa saamine, vähendades menetlusi, aega ja kulusid ning tagades stabiilse ja prognoositava õigusraamistiku. Täpsemalt koosneb see mitmest sekkumisest, mille eesmärk on vähendada protsesside keerukust, kulusid ja iga eespool nimetatud valdkonnaga seotud aega, samuti sellistesse protsessidesse kaasatud avaliku sektori töötajate koolitamist ja peamiste sidusrühmade teavitamist. Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.
Reform: Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete avatus (ettevõtete suurendamine) (meetme ID 16598)
Reformi eesmärk on kõrvaldada puudused, mis on seotud peamiselt Kreeka ettevõtete väiksusega. Sellega luuakse rida makse ja muid stiimuleid, et julgustada füüsilisest isikust ettevõtjaid ning mikro-, väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid suurendama mastaabisäästu ühinemiste, ümberkujundamiste, omandamiste ja koostöökavade ning -platvormide kaudu, nagu ühisettevõtted, klastrid, mis edendavad ka suuremat tootlikkust ja suuremat eksporti. Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märts 2022.
.
R.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Põhireform 10: Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks – Ettevõtluskeskkond
|
Järjekorra-number
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
317
|
18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16543_Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks
|
Eesmärk
|
Kvaliteedipoliitika ja uue reguleeriva raamistiku kehtestamine kvaliteetse infrastruktuuri jaoks
|
Võtta vastu Kreeka riiklik strateegia kvaliteedi infrastruktuuri kohta ning võtta vajalike õigusaktide abil vastu vajalikke volitusi andev määrus standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise kohta (esitada viide Euroopa Liidu Teatajale); ning võtta vastu seaduse 3325/2005 (B osa, mis käsitleb tootmistegevuse alustamist, laiendamist ja ajakohastamist Atika piirkonnas) seadusemuudatused.
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
a) töötada Kreekas välja kvaliteeditaristu nüüdisaegne regulatiivne, organisatsiooniline ja tegevusraamistik kooskõlas määrusega 765/2008 vastavushindamisasutuste akrediteerimise kohta; ning b) õigusaktide jõustumine, et reformida Atika tootmistegevuse alustamist reguleerivat raamistikku eesmärgiga kõrvaldada liiga suured piirangud, mis ei ole poliitikaeesmärkidega proportsionaalsed.
Punkti b reguleerimisala hõlmab uute tööstusüksuste loomist ja Atikas tegutsevate olemasolevate moderniseerimist, samuti olemasolevate rajatiste ümberpaigutamist ja laiendamist Atikas.
|
|
318
|
18-4.7. Konkurentsivõime parandamine ning erainvesteeringute ja ekspordi edendamine – 16591_Ettevõtluse lihtsus
|
Eesmärk
|
Ettevõtluskeskkonna parandamine – äritegevuse lihtsustamine
|
- Õigusakte nõudvate meetmete puhul: Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (Euroopa Liidu Teataja viide)
- Koostalitlusvõime funktsioonide, platvormide ja registrite puhul: Süsteemide kasutuselevõtmine (tõendatud aruandega)
- Varustuse tarnimine (tõendatuna ostuaruande ja -tõendiga)
- Kampaaniate lõpuleviimine ja suuniste väljaandmine (mida tõendavad välja antud suunised/ringlused)
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Viia lõpule reform, et vähendada menetluste keerukust, aega ja kulusid neljas allvaldkonnas: laenu saamine, elektriühenduse saamine, kinnisvara registreerimine ja ehitusloa saamine
Reform hõlmab eelkõige järgmisi allprojekte ja meetmeid:
1. Krediidi saamine
- Luua moodne ja usaldusväärne reguleeriv raamistik vallasvaraväärtpaberite kohta
- Turvaliste tehingute registri loomine
2. Ehitusloa saamine
- Saavutada ehituslubade e-keskuste süsteemi koostalitlusvõime muude avalike süsteemidega
- Viia läbi teavituskampaaniaid erasektori sidusrühmadega
- Personali varustamine ja koolitamine
- Suunised on veebis kättesaadavad
- Tasugraafik on veebis kättesaadav
- Tuletõrjeosakonna riiklikud digitaalsed kontrollifunktsioonid
3. Elektri saamine
- Lihtsustada/vähendada HEDNO-le esitatava taotluse nõudeid ja ühtlustada omavalitsustele ruutmeetrite deklareerimise süsteemi.
4. Vara registreerimine
- Luua e-platvorm, mis võimaldab ostjatel täita kõik nõuded vara üleandmiseks internetis.
|
|
319
|
18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16543_Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks
|
Eesmärk
|
Ettevõtluskeskkonna parandamine – lubade andmine lihtsustamiseks ja turujärelevalveks
|
Õigusaktide avaldamine Euroopa Liidu Teatajas (Euroopa Liidu Teataja viide)
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Selliste õigusaktide jõustumine, millega reformitakse ja võetakse vajalikke meetmeid, et veelgi parandada tegevuslubade andmise ja ettevõtete tõhusa järelevalve õigusraamistikku:
– viia läbi 2024. aasta esimeseks kvartaliks toimunud litsentsimisreformi mõju järelhindamine ja rakendada poliitikasoovitusi;
– vaadata läbi ja lihtsustada uute majandustegevusalade litsentsimismenetlusi, mis määratakse kindlaks seadusega 4442/16, vähendades nõudeid ja sertifikaate, kõrvaldades protsessi mittelisandväärtuslikud etapid, lühendades taotluste menetlemise aega ning piirates eelkontrolli ainult suure riskiga tegevustega kooskõlas seaduste 4442/2016 ja 4512/2018 põhimõtetega;
– seaduste 3325/2005, 3982/2011, 4302/2014 ja 4442/2016 kodifitseerimine;
– töötada välja turujärelevalve strateegia kooskõlas määrusega (EL) nr 1020/2019 ning
– majandustegevuse uue järelevalvesüsteemi tõhus rakendamine vastavalt 4512/18 õigusaktile, võttes vastu asjakohased õigusaktid ja kehtestades kontrolliasutuste hindamissüsteemi;
– rakendada ja võtta kasutusele IT-vahendid, et hõlbustada turujärelevalve toiminguid
|
R.3.
Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Laenuvahend (meetme ID 16980)
Investeeringud on seotud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist antava laenutoetuse kasutamisega, et hõlbustada erasektorile rahaliste stiimulite andmist ja edendada erainvesteeringuid. Laenurahastus kasutatakse erinevaid jaotuskanaleid, nimelt finantseerimisasutusi (äriühingu võlakirjade ostmise või sündikaatlaenude kaudu, 15 428 miljonit eurot), omakapitali platvormi (500 miljonit eurot) ja InvestEU programmi liikmesriigi osa (500 miljonit eurot).
Finantseerimisasutuste turustuskanali puhul antakse laene rahvusvaheliste finantsasutuste (IFI) ja kommertspankade (CB) kaudu. Riigi antud laenud katavad maksimaalselt 50 % investeerimiskuludest, kusjuures finantseerimisasutuste osalus peab olema vähemalt 30 % ja võlgnike osalus vähemalt 20 %.
Laenurahastu raames antud laene, mis on tagasi makstud esimese kolme aasta jooksul alates laenurahastu loomisest, võib uuesti kasutada uute laenurahastu laenude väljamaksmiseks. Vastasel juhul suunatakse kõik laenurahastu tagasimaksed eraldi kontole, mida kasutatakse üksnes riigivõla teenindamiseks ja seega riigi rahanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks.
Laenurahastust rahastatakse ainult rahastamiskõlblikke projekte. Täpsemalt tagavad IFI ja sertifitseerimisasutus, et rahastatud investeeringud:
I.mille nüüdispuhasväärtus on positiivne, tagades, et rahastamisotsus põhineb kindlatel majanduslikel kriteeriumidel;
II.on kooskõlas laenurahastu viie strateegilise sambaga, milleks on rohepööre, digiüleminek, ekstroversioon, mastaabisääst ühinemiste ja omandamiste kaudu, innovatsioon;
III.olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega.
Selleks et tagada meetme vastavus tehnilistele suunistele põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi „DNSH-põhimõte“) kohaldamise kohta (2021/C58/01), peavad laenurahastuga seotud lepingud:
i.
nõuet, et InvestEU fondi kestlikkuskontrolli suhtes kohaldataks komisjoni tehnilist suunist;
ii.
järgmiste rahastamiskõlblike tegevuste ja varade väljajätmine toetuskõlbliku tegevuse ja vara alt: i) fossiilkütustega seotud tegevus ja varad, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus ja varad, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus ja varad; iv) tegevus ja varad, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda; ning
iii.
nõudma, et kõigi tehingute puhul, sealhulgas nende puhul, mis on vabastatud jätkusuutlikkuse hindamisest, kontrollitaks projektide vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Lisaks nähakse laenurahastuga ette kohustus, et finantseerimisasutuste jaotuskanal investeerib vähemalt 41,5 % vahenditest kliimamuutustega seotud ülemineku toetamiseks ja 20,8 % vahenditest digipöörde toetamiseks, kasutades taaste- ja vastupidavusrahastu määruse VI ja VII lisas esitatud metoodikat.
Sõltumatud audiitorid kontrollivad enne väljamaksetaotluse esitamist vastavust DNSH-põhimõttele ning kliimaeesmärgile 41,5 % ja digieesmärgile 20,8 %.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
R.4.
Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Laenuvahend (16980)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
320
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
Tegevuskokkulepped rahvusvaheliste finantsasutustega
|
Ühe rahvusvahelise finantsasutusega sõlmitud tegevusleping
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Võtab vastu tegevusraamistiku, mida kasutatakse kõigi laenulepingute puhul rahvusvaheliste finantsasutustega, ning kirjutab alla rahandusministeeriumi ja vähemalt ühe rahvusvahelise finantsasutuse vahelistele tegevuslepingutele. Raamtegevuskorras sätestatakse:
a) Juhtimis-, valiku-, järelevalve- ja auditikriteeriumid ning kahjumi jagamine järgmiselt:
I.Juhtimisraamistik:
a.Otsuste tegemine põhineb usaldusväärsetel majanduslikel kriteeriumidel ja on valitsusest sõltumatu.
b.IFI hindab rahastamistaotlusi ja teeb otsuse oma sisekriteeriumide alusel. IFI tagab, et rahastatud investeeringute nüüdispuhasväärtus on positiivne, et need on kooskõlas laenurahastu strateegiliste sammastega ja vastavad riigiabi eeskirjadele.
c.Spetsiaalne investeerimisnõukogu komitee jälgib rakendamist, ilma et ta oleks kaasatud valikuprotsessi. IFI annab investeerimisnõukogu komiteele korrapäraselt aru.
II.Osamaksetena tehtava väljamakse summa ning järelevalve ja auditeerimise kord:
a.Väljamakstud laenude jälgimiseks kehtestatakse peamised tulemusnäitajad, mida saab kasutada ka edasiste osamaksete tingimusliku väljaandmise võrdlusalusena.
b.Abikõlblikkuse kontrollimiseks on ette nähtud kolm tasandit: i) rahastava finantseerimisasutuse hinnang; ii) sõltumatu sertifitseeritud audiitori tehtud hindamine enne rahastamise andmist; ning iii) sõltumatu sertifitseeritud audiitori tehtud järelhindamine. Sõltumatud audiitorid hindavad investeeringute abikõlblikkust valikukriteeriumide alusel ja vastavust asjakohastele riigiabi eeskirjadele.
III.Kahjum laenudelt (võlakirjad või sündikaatlaenud): Riik ja IFI osalevad pari passu. Kõik restruktureerimist käsitlevad otsused määratakse finantseerimisasutustele.
IV.Tagasimaksmata laenude refinantseerimine jäetakse välja.
b) toetatavate tegevuste DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valikukriteeriumid, mille puhul tuleb kasutada jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õiguspärasuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor ei pea jätkusuutlikkuse hindamist tegema.
c) Kohustus investeerida vähemalt 38,5 % vahenditest kliimamuutustega seotud ülemineku toetamiseks ja 20,8 % vahenditest digiülemineku toetamiseks, kasutades kriisilahendusfondi määruse VI ja VII lisas esitatud metoodikat.
|
|
321
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
Kommertspankade projektikonkursi algatamine
|
Projektikonkursi algatamine
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
Võtta vastu raamtegevuskord, mida kasutatakse kõigi kommertspankadega sõlmitavate laenulepingute puhul, ning kuulutab välja kommertspankade valimise kutse, mis hõlmab järgmist:
a) Juhtimis-, valiku-, järelevalve- ja auditikriteeriumid ning kahjumi jagamine, järgides samu põhimõtteid nagu eespool kirjeldatud IFI kaudu antavate laenude puhul (eesmärk nr 320). Laenurahastu raames kommertspankade antud laenudele ei anta riigitagatist.
b) toetatavate tegevuste DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valikukriteeriumid, mille puhul tuleb kasutada jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õiguspärasuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor ei pea jätkusuutlikkuse hindamist tegema.
c) Kohustus investeerida vähemalt 38,5 % vahenditest kliimamuutustega seotud ülemineku toetamiseks ja 20,8 % vahenditest digiülemineku toetamiseks, kasutades kriisilahendusfondi määruse VI ja VII lisas esitatud metoodikat.
|
|
322
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
Omakapitali platvormi leping
|
Volituse leping on allkirjastatud
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Volituse lepingu allkirjastamine rahandusministeeriumi ja Kreeka investeerimisarengupanga vahel, mis haldab Mezzanine’i fondifondi ja Innovate Now Equifund’i. Volitusleping sisaldab toetatavate äriühingute DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehniliste suuniste (2021/C58/01) täitmise valikukriteeriume, milles nõutakse jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õigusnormidele vastavuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor ei pea jätkusuutlikkuse tõendeid esitama.
|
|
323
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
InvestEU toetusleping
|
Allkirjastatud toetusleping
|
|
|
|
1. kv
|
2022
|
Programmi „InvestEU“ toetuslepingu allkirjastamine rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni vahel, sealhulgas:
a) toetatavate äriühingute DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valikukriteeriumid, mille kohaselt tuleb kasutada jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õiguspärasuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor on vabastanud jätkusuutlikkuse tõendamisest.
b) Kohustus investeerida vähemalt 38,5 % vahenditest kliimamuutustega seotud ülemineku toetamiseks ja 20,8 % vahenditest digiülemineku toetamiseks, kasutades kriisilahendusfondi määruse VI ja VII lisas esitatud metoodikat.
|
|
324
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
586,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
Allkirjastatud rahaliste vahendite protsent
|
0
|
5
|
4. kv
|
2022
|
Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 586,4 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 38,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi täitmise kohta.
|
|
325
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
3 518,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
Allkirjastatud rahaliste vahendite protsent
|
5
|
30
|
4. kv
|
2023
|
Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 3 518,4 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 38,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi täitmise kohta.
|
|
325a
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
4 518,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
Allkirjastatud rahaliste vahendite summa (eurodes)
|
3 518,4
|
4 518,4
|
2. kv
|
2024
|
Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 4 518,4 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 38,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.
|
|
326
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
7 064 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
Summa (miljonites eurodes)
|
4 518,4
|
7 064
|
4. kv
|
2024
|
Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 7 064 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.
|
|
326a
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
9 000 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
Summa (miljonites eurodes)
|
7 064
|
9 000
|
2. kv
|
2025
|
Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 9 000 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.
|
|
327
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
11 182 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
Summa (miljonites eurodes)
|
9 000
|
11 182
|
4. kv
|
2025
|
Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 11 182 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.
|
|
327a
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
13 364 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
Summa (miljonites eurodes)
|
11 182
|
13 364
|
1. kv
|
2026
|
Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 13 364 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.
|
|
328
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
15 428 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
Summa (miljonites eurodes)
|
13 364
|
15 428
|
2. kv
|
2026
|
Rahvusvaheliste finantsasutuste ja kommertspankadega seotud taaste- ja vastupidavusrahastu laenurahastu vahenditest on allkirjastatud 15 428 miljonit eurot (sh haldustasud) lõplike abisaajatega kooskõlas eesmärgis kindlaks määratud volitustega ning pärast seda, kui sõltumatud audiitorid on teinud eelkontrolli juhtimise, valiku-, seire-, auditi- ja kahjumijagamise kriteeriumide, olulise kahju ärahoidmise tehniliste suuniste (2021/C58/01) ning 41,5 % kliimaeesmärgi ja 20,8 % digieesmärgi saavutamisse.
|
|
328a
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
Laenurahastu – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud
|
Üleviimistunnistus
|
|
|
|
2. kv
|
2026
|
Kreeka kannab 15 428 miljonit eurot laenurahastu jaoks üle rahvusvahelistele finantsasutustele ja kommertspankadele.
|
|
329
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
100 % omakapitalitoetuse investeering
|
|
Protsent (%)
|
0
|
100
|
4. kv
|
2025
|
100 % omakapitali toetusest investeerimine vastavalt eesmärgis määratletud volituslepingule, mis hõlmab toetatavate äriühingute DNSH-põhimõtet käsitlevatele tehnilistele suunistele (2021/C58/01) vastavuse valikukriteeriume, mille kohaselt tuleb kasutada jätkusuutlikkuse hindamist, kõrvalejätmise loetelu ja kohustuslikku õigusnormidele vastavuse kontrolli tehingute puhul, mille puhul sõltumatu audiitor ei pea jätkusuutlikkust tõendama.
|
|
330
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
InvestEU tegevuse heakskiitmine
|
|
Protsent (%)
|
0
|
100
|
4. kv
|
2025
|
InvestEU investeeringute komitee kiidab heaks investeerimistoimingud, mis moodustavad 100 % sihtotstarbelise rahastamise (või kaasatud investeeringute) kogusummast.
|
S. TEHNILINE ABI
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava see komponent koosneb meetmetest, millega tugevdatakse taaste- ja vastupidavusrahastu ameti (mis on äsja loodud struktuur, mis on pühendatud üksnes Kreeka taaste- ja vastupidavuskava koordineerimisele ja rakendamisele) haldussuutlikkust. Meetme eesmärk on anda Kreeka ametiasutustele vajalikku abi, et edukalt juhtida piirkondliku reformikava rakendamist. Seega eeldatakse, et see aitab kaudselt kaasa maaelu arengu programmi eesmärkide saavutamisele, mida toetavad nelja samba raames võetavad meetmed, ning toetab asjaomaste riigipõhiste soovituste elluviimist Kreeka jaoks, st avaliku ja erasektori investeeringud (riigipõhine soovitus 2/2019 ja riigipõhine soovitus 3/2020), riigi rahandus ja tervishoid (riigipõhine soovitus 1/2020) ning tööturg ja sotsiaalpoliitika (riigipõhine soovitus 2/2020).
S.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering: Tehniline abi (meetme ID 16968)
Investeering koosneb kuuest allprojektist: 1) süsteemide ja vahendite väljatöötamine töö korraldamiseks, 2) teenuste ostmine välisaudiitoritelt, et viia läbi auditeid, inspekteerimisi ja sertifitseerimist juhtudel, kui on vaja eriteadmisi, ning üldise metoodilise raamistiku väljatöötamine auditite, kontrollide ja sertifitseerimiste jaoks, et toetada taaste- ja vastupidavusrahastu järelevalvefunktsiooni seoses plaanimeetmete rakendamisega, 3) teabe kogumine ja avalikustamine seoses kavakohaste põhiinvesteeringute ja reformidega, 4) uuringute tegemine ning välisekspertide ja tehnilise toe hankimine eriprojektide puhul, 5) ameti igapäevase tegevuse rahastamiskulud (kontori rent, kontoriseadmete soetamine, kommunaalteenuste arvete katmine), ja 6) riiklike ehitusprojektide kvaliteedikontrolli teenuste ostmine, et hinnata vastavust ehituslepingu tingimustele, eeskirjadele ja tehnilistele standarditele. Allprojekti 3 rakendamine toimub heade juhtimistavade kehtestamise kontekstis. Asjakohased meetmed muutuvad avaliku konsultatsioonimenetluse lahutamatuks ja püsivaks osaks ning neid kasutatakse vahendina, mis hõlbustab sidusrühmade osalemist ning tagab kavakohaste konkreetsete reformide ja investeeringute jätkusuutliku rakendamise. Allprojekti 5 rahastamine on ajutine, st kui see osutub vajalikuks, et toetada taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ametit tema volituste tulemuslikul täitmisel. Meede on asjakohane juhtimis-, kontrolli- ja auditisüsteemide loomisel. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
S.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Tehniline abi
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
331
|
19-16968_ Tehniline abi
|
Eesmärk
|
EDELi õiguslik mandaat ning juhtimis-, kontrolli- ja auditisüsteemide loomine
|
EDELi kehtivad õiguslikud volitused ning loodud juhtimis-, kontrolli- ja auditisüsteemid
|
|
|
|
3. kv
|
2021
|
EDELi õiguslike volituste jõustumine ning auditi- ja kontrollisüsteemi loomine, mis a) tagab andmete kogumise ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; b) võimaldada liidu vahendite haldaja kinnituste ja auditi kokkuvõtte ning maksetaotluste koostamist ning c) kehtestada vajalikud menetlused toetusesaajate, töövõtjate, alltöövõtjate ja tegelike tulusaajate andmete kogumiseks ja säilitamiseks kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikliga 22 enne esimese maksetaotluse esitamist. Tehakse spetsiaalne auditiaruanne loodud süsteemi kohta. Kui aruandes tuvastatakse puudusi, soovitatakse auditiaruandes parandusmeetmeid.
|
2. JAGU: REPOWEREU PEATÜKI KOHASED REFORMID JA INVESTEERINGUD
REPowerEU peatüki eesmärk on toetada Kreeka ambitsioone energiasõltumatuse ja rohepöörde valdkonnas, võttes arvesse uut geopoliitilist ja energiaturu olukorda. Kava „REPowerEU“ raames tehtavate reformide ja investeeringute eesmärk on tugevdada Kreeka energiasõltumatust ja kiirendada selle majanduse CO2 heite vähendamist.
Kõigil REPowerEU peatükis sisalduvatel investeeringutel on piiriülene mõõde, mis hõlmab investeeringuid energia salvestamisse, tööstuse CO2 heite vähendamisse ja energiatõhususse. REPowerEU peatükis kehtestatakse uued meetmed, mis aitavad vähendada sõltuvust fossiilkütustest, nagu on ette nähtud 2023. ja 2023. aastal vastu võetud riigipõhistes soovitustes (riigipõhised soovitused nr 4 2023 ja riigipõhised soovitused nr 4 2022).
Uute reformimeetmete eesmärk on veelgi laiendada taastuvenergia kasutuselevõttu, viies lõpule avamere tuuleparkide õigusraamistiku, hõlbustades investeeringuid energia salvestamisse ja arukatesse võrkudesse ning kehtestades uued õigusraamistikud taastuvallikatest toodetud vesiniku ja biometaani tootmiseks. Uue reformi eesmärk on edendada energiajagamist ja taastuvenergia tootmise detsentraliseeritud vorme (nt omatarbimine ja energiakogukonnad). Uued investeerimismeetmed toetavad salvestusvõimsuse suurendamist ja taastuvenergia hajatootmist. Peale selle on ette nähtud täiendav toetus kodumajapidamiste energiatõhususe parandamiseks, sealhulgas energiaostuvõimetutele kodumajapidamistele ja erasektorile suunatud toetus.
Eeldatakse, et ükski REPowerEU peatüki kohane meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete ja leevendusmeetmete kirjeldust kooskõlas põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01).
T. KOMPONENT 5.1. REPowerEU REFORMID
T.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Selles peatükis on esitatud reformid, mis edendavad CO2 heite vähendamist ning taastuvenergia ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kasutamist, sealhulgas: 1) reform, mis käsitleb õigusraamistiku kehtestamist, et võimaldada ja hõlbustada taastuvallikatest toodetud vesiniku ja biometaani tootmist, säilitamist, transporti ja kasutamist; 2) süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivse ja turu toimimise raamistiku loomise reform, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist Kreekas; 3) reform maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimiseks taastuvenergia arendamiseks ning avamere tuuleparkide rajamise õigusraamistiku edasisele edendamisele; 4) reform võrgu- ja salvestusvõimsuse suurendamiseks, käsitledes võrgu stabiilsust ja kitsaskohti, 5) arukate võrkude õigusraamistiku reform, et kiirendada arukate ja digitehnoloogiate rakendamist jaotusvõrgus ning edendada lõpptarbijate nõudlusele reageerimist, 6) reform, mille eesmärk on edendada energia jagamist, soodustades seeläbi taastuvate energiaallikate kasutamist, võimaldades detsentraliseeritud tootmist ja jagamist mitme väikesemahulise taastuvenergiasüsteemi vahel, ning 7) reform, millega kehtestatakse uuenduslike energiatõhususe meetmete tegevuskava, sealhulgas uute, toetuseta rahastamisvahendite kindlaksmääramine ja käivitamine.
Reform: Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani litsentsimise raamistik (meetme ID: 16987)
Reformi eesmärk on kehtestada vajalikud õigusaktid taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani tõhusaks kasutuselevõtuks Kreekas, kõrvaldades võimalikud tõkked ja luues protsessid taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside sektori ja turgude arendamiseks. Reformiga nähakse ette õigusraamistiku vastuvõtmine, mille eesmärk on edendada taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani tootmist ja tarbimist. See hõlmab litsentsimis- ja loamenetluste täpsustamist, sealhulgas ruumilise planeerimise sätteid, ülekande, salvestamise ja võrku sisestamise tehniliste kirjelduste määratlemist, eri sidusrühmade, sealhulgas asjaomaste avaliku sektori asutuste rollide selgitamist, tagades samal ajal mehhanismi, millega tõendatakse, et toodetud vesinik on taastuv ja biometaan kestlik, kooskõlas taastuvenergia direktiivi delegeeritud õigusaktide hiljutiste sätetega.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.
Reform: Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivne ja turu toimimise raamistik, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist (meetme ID: 16988)
Reformi eesmärk on luua õigus-, litsentsimis- ja reguleeriv raamistik süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate jaoks. Raamistik hõlmab kogu süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia jaoks vajaliku õigusliku ja reguleeriva raamistiku väljatöötamist ja vastuvõtmist ning hõlmab konsultatsiooniprotsessi asjaomaste sidusrühmadega. Eelkõige sätestatakse järgmised protsessid:
·Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate paigaldamise ja käitamise litsentsimisraamistiku väljatöötamine, sealhulgas keskkonnaloa heakskiitmise väljaandmine.
·Asjakohase standardimis- ja sertifitseerimismenetluse kehtestamine kogutud ja säilitatud CO2 heite jaoks.
·Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väärtusahela õigusraamistiku väljatöötamine säilitamis- ja transpordimaksude jaoks. Raamistik sisaldab sätteid hinnavahelepingute ja reguleeritud tõrvikute kohta. Kogutud CO2 kasutamise/kasutamise raamistiku loomine
·Kolmanda isiku juurdepääsu raamistiku vastuvõtmine võrgus/transporditaristus ja hoidlas.
·Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate toimimise ning vastava turu järelevalvega seotud eri sidusrühmade konkreetsete kohustuste määramine.
Meede vastab põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehnilistele suunistele (2021/C58/01).
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2024.
Reform: Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks (meetme ID: 16989)
Reformi eesmärk on edendada taastuvate energiaallikate (edaspidi „RES“) edasist arengut Kreekas. Reform koosneb kahest sambast:
·Esimene sammas – Avamere tuuleparkide õigusraamistiku tugevdamine (nagu on sätestatud seaduses nr 4964/2022 „Sätted keskkonnalubade väljastamise lihtsustamiseks, avamere tuuleparkide arendamise raamistiku loomiseks, energiakriisiga tegelemiseks, keskkonnakaitse ja muude sätetega tegelemiseks“ (ELT A 150–30.07.2022), määrates avamere tuuleenergia projektide jaoks esimesed arenduspiirkonnad; ning
·Teine sammas – Praeguse taastuvenergia projektiarenduse ruumilise hajutamise läbivaatamine (uuringu vormis) ja maakasutuse optimeerimine uute taastuvate energiaallikate potentsiaali saavutamiseks Kreekas. Uuringus tehakse lisaks nende alade keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kindlaks optimaalsed alad, kus taastuvenergia projektid võiksid Kreekas asuda. Lisaks jõustub põllumajanduse fotogalvaanika paigaldamise edendamiseks terviklik poliitikaraamistik maa kahesuguseks kasutamiseks põllumajanduses ja fotogalvaanilise päikeseenergia tootmiseks.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.
Reform: Võrk ja salvestusvõimsus – salvestusinvesteeringute edendamine (meetme ID: 16990)
Reformi eesmärk on edendada investeeringuid energia salvestamise lahendustesse nii eraldiseisvate üksustena kui ka salvestamiseks koos taastuvate energiaallikatega. Programmi eesmärk on luua raamistik, millega toetatakse investeerimisabi kombineerimise kaudu lõppkokkuvõttes vähemalt 900 MW eraldiseisvaid akusalvestusprojekte. Reformi eesmärgid saavutatakse järgmiste meetmete abil:
·Õigus- ja reguleeriva raamistiku vastuvõtmine, mis hõlbustab salvestusseadmete paigaldamist olemasolevatele või uutele taastuvate energiaallikate elektrijaamadele. Sellega parandatakse ja täiendatakse õiguslikku ja reguleerivat raamistikku, et võimaldada taastuvenergiajaamadesse salvestamise integreerimist ja soodustada uusi projekte, andes neile eelisõiguse litsentsimismenetlustes ja võrgule juurdepääsus; ning
·Sihipäraste stiimulite rakendamine kombineeritud taastuvenergia- ja salvestusseadmete jaoks, mis hõlmavad stiimulite kavandamist ja vastuvõtmist, et soodustada investeeringuid kombineeritud taastuvenergia tootmisse ja energia salvestamisse.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. juuni 2025.
Reform: Arukat võrku käsitlev õigusraamistik (meetme ID: 16991)
Reformi eesmärk on aidata kaasa arukate võrkude tehnoloogiate ja tavade edendamisele Kreeka elektriturul. Riigi arukate võrkude visiooni põhialused on suutlikkus jälgida ja kontrollida koormust ja vooge jaotusvõrgus; kontrollitehnoloogiate integreerimine telekommunikatsioonivõrkudega, et edendada reaalajas suhtlemist nii varade ja tarbijate kui ka turuosalistega; ning toetava õigus- ja reguleeriva raamistiku vastuvõtmine, et hõlbustada tehnoloogia kiiret rakendamist ja klientide kaasamist. Reformi poliitilised eesmärgid on kiirendada arukate ja digitehnoloogiate rakendamist jaotusvõrgus ning püüelda energiakasutuse tõhusama juhtimise poole lõpptarbija jaoks.
Kavandatud reformide rakendamine on kavandatud kolmes konkreetses teemavaldkonnas:
·Esimene sammas – Arukate arvestite kasutuselevõtu ja kasutamise stiimulite süsteemi arendamine. Reformiga nähakse eelkõige ette karistus- ja/või premeerimissüsteemi kujundamine jaotusvõrguettevõtja jaoks tariifimehhanismi kaudu, tingimusel et on saavutatud teatavad peamised tulemusnäitajad, mis on seotud arukate võrkude kasutuselevõtu ja järelevalvega.
·Teine sammas – Mis puudutab jaotusvõrgu haldamise digitaliseerimist, siis saavutatakse jaotusvõrgu digitaliseerimine Kreeka jaotusvõrguettevõtja aktiivse kontrollikeskuse arendamisega. Projekt hõlmab Kreeka jaotusvõrguettevõtja ülejäänud kolme piirkonna jaotusvõrgu juhtimiskeskuste ajakohastamist uue järelevalvekontrolli ja andmesoe-andmehaldussüsteemi (SCADA-DMS) paigaldamise ja sidepidamise kaudu kaugedastusüksustega kõrgepinge/keskmise pingega (HV/MT) alajaamades ning vajaliku tugitaristu loomist kolme integreeritud keskuse jaoks. Projekti eesmärk on parandada võrgu usaldusväärsust, kvaliteedinäitajaid ja võrgustiku nõrkade kohtade kindlakstegemist, ressursside säästmist, inimressursside tõhusamat haldamist seisakute ajal ning paremat ja kiiremat puuduste kõrvaldamist, käitiste energiakoormuse juhtimist suurenenud nõudluse ajal, võrgus elektri- ja energiakadude piiramist ning võrgu haldamise suutlikkuse parandamist.
·3. sammas – Dünaamilise hinnakujunduse raamistik viitab direktiivi 2019/944 artikli 11 nõuetele, mis on juba riigisisesesse õigusesse üle võetud. Reformiga võetakse vastu teisesed õigusaktid ja raamistik, et rakendada dünaamilist hinnakujundust kõigi lõpptarbijate jaoks niipea, kui nende teenuseühendusse on paigaldatud nutiarvesti. Dünaamilise hinnakujunduse lepingute rakendamist arendab keskkonna- ja energeetikaministeerium, võttes vastu ministrite ühisotsuse, milles sätestatakse dünaamiliste lepingute kavandamisega seotud küsimused ja peamised tingimused. Ministrite ühisotsusega kehtestatakse ettevõtjate, veoseesindajate ja klientide õigused ja kohustused seoses dünaamilise hinnakujunduse rakendamisega. Lisaks lisatakse reformiga muudatused asjakohastesse riiklikesse võrgueeskirjadesse (edastamine ja jaotamine), et tagada nõuetekohane rakendamine.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform: Vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks (meetme ID: 16992)
Reformi eesmärk on võtta kasutusele terviklik poliitiline algatus ja vahendid energia jagamise edendamiseks. Reformiga nähakse ette järgmised meetmed:
·Taastuvenergiajaamade hoonetesse paigaldamise hõlbustamine ja kiirendamine;
·Kehtestada vajalik õigusraamistik, et rakendada omatarbimist, kollektiivset omatarbimist ja omatarbimist virtuaalsete netoarvetega kooskõlas seadusega 5037/2023;
·Omatarbeks toodetud tarbijate registri loomine ning taastuvenergiakogukondade ja kodanike energiakogukondade tehnilise abi meetmete kavandamine ja rakendamine, mis pakub ühendustele tehnilist ja nõustamist, õigusabi, pakub lahendusi tekkinud takistustele, annab teavet projektide, protsesside ja rahastamisvõimaluste kohta. Lisaks tehnilisele abile aitavad meetmed luua ka suutlikkuse suurendamise materjale, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, teavitusalgatusi ja -üritusi (nt õpikojad).
Reformi rakendamine viiakse lõpule 31. märts 2025.
Reform: Energiatõhususega seotud uuenduslike sekkumiste tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine (meetme ID: 16993)
Reformi eesmärk on koostada uuenduslike energiatõhususe meetmete tegevuskava, sealhulgas võtta kasutusele rahastamisvahendid, mis ei ole toetusvahendid, et veelgi hoogustada omandis olevate või üüritavate eluruumide põhjalikku renoveerimist koos tööstushoonete põhjaliku renoveerimisega. Uue rahastamisvahendiga, mis ei ole toetus, nähakse ette kas maksusoodustused, subsideeritud või tagatud laenud ja muud rahastamisvahendid energiatõhususe investeeringute toetamiseks ehitussektoris. See reform tähendab eemaldumist toetuspõhistelt rahastamisvahenditelt, mis eeldatavasti suurendavad toetatavate hoonete arvu. Reformiga i) viiakse lõpule tegevuskava, milles määratakse kindlaks uuenduslikud energiatõhususe meetmed; ning ii) käivitada energiatõhususe rahastamisvahend, nagu on sätestatud tegevuskavas ja mis põhineb rahastamisallikatel, mis ei ole toetused.
Reformi rakendamine viiakse lõpule 30. september 2025.
T.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Reform 1: Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani litsentsimise raamistik (meetme ID: 16987)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
351
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16987_Litsentsiraamistik taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani jaoks
|
Eesmärk
|
Taastuvallikatest toodetud vesinikku ja kestlikku biometaani käsitlev õigusraamistik
|
Liitumine
järgmise jõuga:
õigusaktidest nähtuv teave
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani toetamist käsitleva õigusakti (esmane ja teisene) jõustumine.
Õigusaktid hõlmavad järgmist: taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani tootmise ja tarbimise edendamine, sealhulgas litsentsimis- ja loamenetluste spetsifikatsioon, ruumilise planeerimise sätted, ülekande, hoiustamise ja võrku sisestamise tehniliste kirjelduste kindlaksmääramine, eri sidusrühmade ja kaasatud avaliku sektori asutuste rollide selgitamine, tagades samal ajal mehhanismi, millega tõendatakse, et toodetud vesinik oleks taastuvallikatest toodetud ja biometaan kestlik, kooskõlas taastuvenergia direktiivi delegeeritud õigusaktide hiljutiste sätetega.
|
Reform 2: Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks (meetme ID: 16989)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
352
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks
|
Eesmärk
|
Avamere tuuleparkide arendamise strateegia vastuvõtmine
|
Teisesed õigusaktid on jõustunud
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Meretuuleparke käsitlevas seaduses 4964/2022 sätestatud teiseste õigusaktide jõustumine. Eelkõige:
-Jõustub ministrite ühisotsus, millega võetakse vastu avamere tuulepargi riiklik arendusprogramm, millega määratakse kindlaks Kreeka territoriaalvetes asuvad merealad, mis sobivad avamere tuuleenergia tootmiseks, ning millega kaasneb kindlaksmääratud alade keskkonnamõju strateegiline hindamine.
|
|
353
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks
|
Eesmärk
|
Uuring, et teha kindlaks optimaalsed valdkonnad taastuvate energiaallikate arendamiseks ja
Põllumajanduslikuks kasutamiseks ja fotogalvaanilise päikeseenergia tootmiseks kasutatava maa kahesugust kasutamist käsitleva poliitikaraamistiku jõustumine
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Uuringu toetamiseks vastu võetud teiseste õigusaktide jõustumine, milles võetakse arvesse olemasolevat taastuvate energiaallikate potentsiaali, olemasolevate taastuvenergiaüksuste geograafilist jaotust ja tulevaste üksuste litsentse, ruumilisi piiranguid, võrgu ja süsteemi kättesaadavust ning muid tegureid, mis on seotud nii energia kui ka kosmosega seotud kriteeriumidega. Uuringu eesmärk on teha kindlaks optimaalsed alad, kus taastuvenergia ühikud peaksid asuma, et saada võimalikult suurt kasu nii energiasektorile kui ka ühiskonnale, sealhulgas soovitused selle kohta, kuidas stimuleerida sellealast poliitilist raamistikku. Uuringus määratakse kindlaks esimene alade kogum, mida kasutatakse taastuvate energiaallikate kiirendusalade hilisemaks määratlemiseks Kreekas. Samuti viiakse läbi nende alade keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Selliste õigusaktide jõustumine, millega luuakse poliitikaraamistik maa kahesuguseks kasutamiseks põllumajanduses ja fotogalvaanilise päikeseenergia tootmiseks. Poliitikaraamistikus määratakse kindlaks agrofotogalvaanika rakendamiseks sobivad kohad, konkreetsed meetmed põllumajanduslike fotoelektriliste toodete edendamiseks ning eeskirjad maa topeltkasutuse ja agroPVsi projektide rakendamise kohta.
|
|
354
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks
|
Eesmärk
|
Jõustub presidendi dekreet, millega määratakse avamere tuuleenergia projektide jaoks esimene rühm alasid
|
Presidendi dekreedi vastuvõtmine ja jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Jõustub presidendi dekreet, millega määratakse avamere tuuleenergia projektide jaoks esimene rühm, nagu on sätestatud seaduses nr 4964/2022 „Sätted keskkonnalubade andmise lihtsustamiseks, millega luuakse raamistik avamere tuuleparkide arendamiseks, käsitletakse energiakriisi, keskkonnakaitset ja muid sätteid“ (ELT A 150–30.07.2022).
|
Reform 3: Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivne ja turu toimimise raamistik, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist (meetme ID: 16988)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
355
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16988_süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivne ja turu toimimise raamistik, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist
|
Eesmärk
|
Süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist käsitleva õigusraamistiku loomine.
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist käsitleva õigusraamistiku jõustumine, milles sätestatakse:
·Süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate paigaldamise ja käitamise litsentsimisraamistiku väljatöötamine, sealhulgas keskkonnaloa heakskiitmise väljaandmine.
·Kogutud ja säilitatud CO2 heite päritolu jaoks asjakohase standardimis- ja sertifitseerimismenetluse kehtestamine.
·Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väärtusahela õigusraamistiku väljatöötamine säilitamis- ja transpordimaksude jaoks. Raamistik sisaldab sätteid hinnavahelepingute ja reguleeritud tõrvikute kohta. Kogutud CO2 kasutamise/kasutamise raamistiku loomine
·Kolmanda isiku juurdepääsu raamistiku vastuvõtmine võrgus/transporditaristus ja hoidlas.
·Erinevatele sidusrühmadele süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate toimimise ning vastava turu järelevalvega seotud ülesannete määramine.
|
Reform 4: Võrgu ja salvestusvõimsuse suurendamine – salvestusinvesteeringute edendamine (meetme ID: 16990)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
356
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16990_Võrgu ja salvestusvõimsuse suurendamine – salvestusinvesteeringute edendamine
|
Eesmärk
|
Õigusraamistiku jõustumine.
|
Ministrite ühisotsus
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Jõustub ministrite ühisotsus, millega kehtestatakse olemasolevatele või uutele taastuvenergial põhinevatele elektrijaamadele salvestusseadmete paigaldamist võimaldav raamistik, millega nähakse ette eelisjärjekorras lubade andmise kord ja juurdepääs kõnealustele elektrijaamadele võrgule.
|
|
357
|
20-5.1. Kava „REPowerEU“ reformid – 16990_Grid ja hoiustamisvõimsus – hoidlatesse tehtavate investeeringute edendamine
|
Eesmärk
|
Toetuskava jõustumine.
|
Seadus ja/või ministri otsus
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Toetuskava jõustumine enampakkumiste kaudu, mis hõlmavad fotogalvaanilise ja akusalvestustehnoloogiaga ühendatud taastuvenergia salvestusseadmeid.
|
Reform 5: Arukat võrku käsitlev õigusraamistik (meetme ID: 16991)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
358
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks
|
Eesmärk
|
Stiimulitel põhineva süsteemi väljatöötamine jaotusvõrguettevõtja ja tarbijate jaoks, et suurendada arukate arvestite kasutuselevõttu ja kasutamist.
|
Ministrite ühisotsus/reguleerija otsus
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Jõustub ministri ühisotsus/otsus, millega töötatakse välja stiimulitel põhinev süsteem jaotusvõrguettevõtja ja tarbijate jaoks, et suurendada arukate arvestite kasutuselevõttu ja kasutamist.
|
|
359
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks
|
Eesmärk
|
Dünaamilise hinnakujunduse lepingute raamistik
|
Ministrite otsus
|
|
|
|
4. kv
|
2024
|
Dünaamilise hinnakujunduse lepingute raamistiku jõustumine, et rakendada dünaamilist hinnakujundust kõigi lõpptarbijate jaoks niipea, kui nende teenuseühendusse on paigaldatud nutiarvesti. Ministrite ühisotsus, milles sätestatakse kujundusküsimused ja dünaamiliste lepingute põhitingimused. Ministrite ühisotsusega kehtestatakse ettevõtjate, veoseesindajate ja klientide õigused ja kohustused seoses dünaamilise hinnakujunduse rakendamisega.
|
|
360
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks
|
Eesmärk
|
Jaotusvõrguettevõtja juhtimiskeskuse arendamine
|
Jaotusvõrguettevõtja kinnitus, et kontrollikeskus on heaks kiitnud
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Jaotusvõrguettevõtja kontrollikeskus töötab ja hõlmab uue järelevalvekontrolli ja andmesoe-andmehaldussüsteemi (SCADA-DMS) paigaldamist ja sidepidamist kaugedastusüksustega kõrgepinge/keskmise pingega alajaamades ning vajaliku tugitaristu loomist kolme integreeritud keskuse jaoks.
|
Reform 6: Vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks (meetme ID: 16992)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
361
|
20-5. REPowerEU reformid – 16992_vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks
|
Eesmärk
|
Omatarbimist käsitlevate teiseste õigusaktide jõustumine ja
loamenetluste lihtsustamine taastuvenergiajaamade paigaldamiseks korterelamutesse
|
Teisesed õigusaktid on jõustunud
|
|
|
|
1. kv
|
2024
|
1. Seaduses 5037/2023 sätestatud teiseste õigusaktide jõustumine. Eelkõige:
Jõustub ministri otsus(t)e kohta, mis käsitlevad omatarbimist, omatarbimist virtuaalse netoarveldamise ja kollektiivse omatarbimise kaudu, energia netoarvete esitamist ja virtuaalset netoarvestamist, milles täpsustatakse seaduse 5037/2023 artiklitest 64 ja 66 tulenevaid sätteid.
2. Selliste teiseste õigusaktide jõustumine, millega hõlbustatakse loamenetlusi taastuvenergiajaamade paigaldamiseks korterelamutesse (või kortermajadesse), et edendada kollektiivset omatarbimist. See hõlmab eeskirju otsuste tegemise hõlbustamiseks, sealhulgas taastuvate energiaallikate paigaldamiseks enamusel põhineva protsessi kasutuselevõtmist.
|
|
362
|
20-5. REPowerEU reformid – 16992_vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks
|
Eesmärk
|
Isetarbijate registri loomine ja tehniline abi energiakogukondadele
|
Keskkonna- ja energeetikaministeeriumi õigusaktide ja rakendusaruande jõustumine, mis tõendab tehnilise abi täielikku rakendamist
|
|
|
|
1. kv
|
2025
|
Enesetarbijate registri loomist käsitlevate õigusaktide jõustumine ja tehnilise abi meetmete rakendamine energiakogukondade arengu ja toimimise toetamiseks. Omatarbeks toodetud tarbijate registrit kasutatakse andmete ja statistilise analüüsi jaoks, lihtsustades samal ajal omatarbeks toodetud tarbijate üleminekut ühelt tarnijalt teisele.
Isetarbijate registrit haldab pädev üksus (nt Kreeka jaotusvõrguettevõtja), kes tagab, et õigustatud isikutele antakse läbipaistev ja mittediskrimineeriv juurdepääs ning et omatarbeks toodetud tarbijate registreerimine ja kõigi registris olevate andmete käitlemine on kooskõlas kohaldatava liidu õigusraamistikuga ning eelkõige andmekaitse ja eraelu puutumatuse eeskirjadega.
Energiakogukondadele antav tehniline abi peab olema täielikult toimiv, sealhulgas määratakse asjakohane interaktiivne kontaktpunkt. Abikõlbliku isiku taotluse korral toetab ja hõlbustab kontaktpunkt neid pooli kogu haldusmenetluses, mis on vajalik energiakogukondade loomiseks/osalemiseks.
|
Reform 7: Energiatõhususega seotud uuenduslike sekkumiste tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine (meetme ID: 16993)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
363
|
20-5. REPowerEU reformid – 16993_Innovatiivsete energiatõhususe meetmete tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine
|
Eesmärk
|
Energiatõhususega seotud uuenduslike meetmete tegevuskava ja õigusraamistik on kehtestatud
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Jõustub ministrite otsus, millega võetakse vastu tegevuskava, milles sätestatakse uuenduslikud energiatõhususe meetmed, sealhulgas mittetoetuspõhised rahastamisvahendid. Tegevuskava sisaldab eri liiki lõppkasutajatele mõeldud rahastamisvahendite võimalusi, mis ei põhine toetusel, ning see põhineb ühel või mitmel järgmistest võimalustest: i) „superbonus“ (st maksusoodustus, mis seisneb energiatõhususele suunatud konkreetsete sekkumiste rakendamisel tekkinud kulude mahaarvamises); ning ii) muud rahastamisvahendid, mis ei ole toetusvahendid.
|
|
364
|
20-5. REPowerEU reformid – 16993_Innovatiivsete energiatõhususe meetmete tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine
|
Eesmärk
|
Toetuseta rahastamisvahendi käivitamine
|
Õigusaktide jõustumine
|
|
|
|
2. kv
|
2025
|
Jõustub teisesed õigusaktid, millega käivitatakse mittetoetusepõhine rahastamisvahend, nagu on sätestatud tegevuskavas.
|
U. KOMPONENT 5.2. REPowerEU INVESTEERINGUD
U.1.
Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
REPowerEU peatükk sisaldab kolme investeerimismeedet, millega toetatakse energiatõhusust, uute taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, energia salvestamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist, sealhulgas: 1) investeering, millega toetatakse energiatõhusust ja taastuvate energiaallikate edendamist omatarbeks tarbimiseks ja mis koosneb viiest allinvesteeringust, mis hõlmavad i) elamute energiatõhusamaks renoveerimist toetuste andmise kaudu; ii) avaliku ja erasektori mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimine toetuste andmise kaudu; iii) eluhoonetes ja põllumajandussektoris omatarbeks kasutatavate päikeseelektrisüsteemide paigaldamise suurendamine, milleks antakse toetusi; iv) taastuvate energiaallikate edendamine eluhoonetes, rahastades uute taastuvenergiasüsteemide paigaldamist vee soojendamiseks ning v) munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniteenuste energiatõhususe parandamine; 2) Suurendada energiasalvestussüsteemide paigaldamist taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks; ning 3) biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstusharudes, kus heidet on raske vähendada, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist.
Investeering: Energiasalvestuse paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks läbivooluks (meetme ID: 16996)
Selle meetme eesmärk on suurendada investeeringuid: „Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks“ (ID: 16926) komponendi 1.1 all (energeetika). Investeering on olemasoleva taaste- ja vastupidavuskava raames tehtava investeeringu nr 16926 teise allprogrammi täiustamine, mis on seotud eraldiseisvate võrgutasandi salvestussüsteemide arendamisega ja mille eesmärk on võimaldada sellise salvestusvõimsuse edasist arendamist. Investeeringu tulemusel rajatakse täiendavad uued energiasalvestusseadmed võimsusega vähemalt 175 MW.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 2025. aasta neljandaks kvartaliks.
Investeering: Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks (meetme ID: 16994)
Selle investeeringu eesmärk on parandada energiatõhusust ja taastuvenergia kasutuselevõttu mitmes lõppenergia tarbimisega sektoris. Investeeringu eesmärk on edendada energiatõhususe rakendamist ja taastuvenergia kasutuselevõttu elu- ja mitteeluhoonetes, põllumajandussektoris ning munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniteenuste sektoris ning selle eesmärk on ühendada võrku primaarenergia säästmine, kasvuhoonegaaside heite vähenemine ja uus taastuvenergia. See investeering koosneb kuuest allinvesteeringust:
1.Elamute energiatõhusamaks muutmine
Investeeringuga parandatakse elamute energiatõhusust. See hõlmab renoveerimisi, millega saavutatakse märkimisväärne primaarenergia sääst, aidates seega kaasa riikliku energia- ja kliimakava asjakohaste eesmärkide saavutamisele. Energiaostuvõimetuid leibkondi toetatakse suurendatud toetuste protsendimäärana.
2.Avaliku sektori hoonete ja erasektori (mitteeluhooned) energiatõhusus
See investeering on suunatud hoonete energiatõhususe parandamisele energiatõhusate seadmete ja süsteemide tarnimise ja paigaldamise kaudu.
3.Fotogalvaanilised süsteemid omatarbeks elamutes ja põllumajandussektoris
Selleks et edendada toodetud elektrienergia omatarbimist netoarvestite ja netoarvete kaudu, toetatakse selle investeeringuga fotogalvaaniliste süsteemide paigaldamist eluhoonetesse ja põllumajandusüksustesse. See kava peab olema kooskõlas ELi direktiivi 2019/944 artikliga 15, milles on sätestatud elektrienergia siseturu ühiseeskirjad.
4.Kodumajapidamiste taastuvenergial põhinevad veeküttesüsteemid
Kreeka kannab 15 428 miljonit eurot laenurahastu jaoks üle rahvusvahelistele finantsasutustele ja kommertspankadele. Investeeringuga antakse kodumajapidamistele rahalist abi järgmistel eesmärkidel: uute päikese-veesoojendite, soojuspumpade ja taastuvenergiasüsteemide paigaldamine, kasutades uut kaasaegset tehnoloogiat, või energiat tarbivate elektrikütteseadmete asendamine vana tehnoloogia abil uute päikese-veesoojendite, soojuspumpade ja taastuvenergiasüsteemidega, kasutades uut kaasaegset tehnoloogiat. Vanad asendatavad seadmed võetakse ringlusse kooskõlas ELi ja riiklike õigusaktidega.
5.Energiatõhususe edendamine munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniettevõtetes
Selle investeeringuga toetatakse munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniettevõtjate energiatõhususe parandamist järgmiste meetmete kaudu: i) vähendada pumbajaamade ja pumbamootorite energiatarbimist; ning ii) viima läbi uuringuid nende ettevõtete energiatõhususe edasiseks parandamiseks võetavate meetmete optimaalseks rakendamiseks.
6.Akusalvestussüsteemid ettevõtetele
Selle investeeringuga toetatakse selliste akusalvestussüsteemide paigaldamist, mis on ettevõtjate jaoks ühendatud taastuvate energiaallikate jaamadega. Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku katseprojektid (meetme ID: 16995)
Selle investeeringu eesmärk on edendada Kreekas kestlikku biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesinikku ettevõtjatele rahalise toetuse andmise kaudu.
Biometaani puhul toetatakse investeeringuga kas uute biogaasitootmisjaamade ehitamist ja/või olemasolevate biogaasitehaste ümberkujundamist säästva biometaani tootmiseks ning toodetud säästva biometaani veeldamist, kokkusurumist ja ladustamist.
Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise puhul toetatakse investeeringuga taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks vajalike seadmete paigaldamist, näiteks elektrolüüsiseadmete paigaldamist, mõõte- ja seireseadmete paigaldamist ning ajutist ladustamist või taastuvenergiajaamade paigaldamist koos vesinikutootmisrajatistega, mis on ette nähtud ja asuvad samas piirkonnas.
Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks kasutatakse ainult elektrolüüsi. Säästva biometaani tootmiseks kasutatakse muid tehnoloogiaid: a) termokeemilised ja hüdrotermilised protsessid (üksnes säästva biometaani tootmiseks); b) bioloogilised protsessid (biofotolüüs ja kääritamine); c) biogaasi rikastamist biomassimaterjalide anaeroobse kääritamise teel kasutatakse üksnes säästva biometaani tootmiseks (biogaasi tootmist võiks toetada, kui see hõlmab ka biogaasi ajakohastamist säästvaks biometaaniks); ning d) metaan tuleb toota ainult biojäätmetest. Biometaani tootmist edendatakse muu hulgas olmejäätmete orgaanilise komponendi, reoveepuhasti reoveesetete ning põllumajandus- ja tööstusheitvee (välja arvatud plastijäätmed) energiakasutuse kaudu. Selle investeeringu osana ei nähta ette ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste tootmist.
Taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani tootmine peab olema kooskõlas taastuvenergia direktiivi ja selle delegeeritud õigusaktidega (2018/2001/EL).
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering: Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks (meetme ID: 16997)
Selle investeeringu eesmärk on edendada süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiate paigaldamist kogu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väärtusahelas. Täpsemalt hõlmavad investeeringud CO2 transpordisegmenti.
Mis puudutab transpordikomponenti, siis hõlmab see Atika piirkonnas asuvat torujuhet, mis ühendab kaht tsemenditööstust veeldamisterminaliga, mida ei käsitata kava „REPowerEU“ raames käesoleva meetme osana ning mida võiks arendada Revythousas või mõnes muus uues asukohas, nagu seda näitavad tehnilised uuringud. Torujuhe ja veeldamisterminal moodustavad osa Prinose säilitamispiirkonna väärtusahelast, kuna veeldatud CO2 heitkogused transporditakse laevaga Prinose säilitamisalale. Uue veeldamisüksuse ja Revythousa veeldatud maagaasi terminali vahel puudub talitluslik koosmõju selles mõttes, et maagaasi veeldusjaam ei saa mingil juhul kasu veeldusjaama käitamisest. Lisaks on olemas selge regulatiivne ja raamatupidamislik eraldamine.
Taristuinvesteeringutega kaasneb kliimariski ja haavatavuse hindamine seoses meetme kliimamuutustega kohanemisega. See hindamine võib olla osa keskkonnamõju hindamisest. Lisaks nõutakse meetmega, et ehitust teostavad ettevõtjad tagaksid, et vähemalt 70 % (massist) ehitusplatsil tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslikud materjalid) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas täitetoiminguteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks, vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Käitajad piiravad ehitamise ajal jäätmeteket kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide selektiivse eemaldamise teel, kasutades olemasolevaid ehitusjäätmete sortimissüsteeme. Ehitusplatsi mõju vältimiseks tehakse kindlaks ja käsitletakse vee kvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riske kooskõlas veekasutuse ja -kaitse majandamiskavaga. Veekasutus- ja kaitsekorralduskava võib olla osa projekti keskkonnamõju hindamisest. Bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi kahjustamise vältimiseks tuleb järgida ELi õigusakte. See tähendab konkreetselt keskkonnamõju hindamise direktiivi ning bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvate alade/tegevuste puhul elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 12 ning linnudirektiivi artiklit 5.
Rajatis, mis kogub CO2, millega taristu on ühendatud, peab vastama allpool sätestatud HKSi võrdlusaluse tingimusele ja kogutud CO2 pärineb vältimatutest heitkogustest (nt protsessiheide, näiteks tsemendi puhul). Torujuhe käivitatakse 2026. aastaks ja tööd viiakse lõpule 2025. aasta lõpuks ja sellega transporditakse HKSi käitistest pärit CO2 vooge, mis vastavad järgmistele tingimustele:
Et meede oleks kindlasti kooskõlas põhimõtte „Ei kahjusta oluliselt“ tehniliste suunistega (2021/C58/01), välistatakse konkursitingimustes sisalduvate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidega järgmiste tegevuste rahastamine: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides
; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest
madalam; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste
ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega
seotud tegevus; iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda. Peale selle peab konkursitingimustes olema sätestatud, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeeringu rakendamine viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
U.2.
Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Investeering 1: Energiasalvestuse paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks läbivooluks (meetme ID: 16996)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
365
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – energiasalvestuse paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks
|
Eesmärk
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
RAEEY teade projektile, mis hõlmab kokku 175 MW installeeritud elektrisalvestusvõimsust.
|
|
366
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – energiasalvestuse paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks
|
Eesmärk
|
Ladustamisrajatiste lõpuleviimine
|
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
Elektrisalvestusprojektide käivitamine kokku 175 MW ulatuses.
|
Investeering 2: Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks (meetme ID: 16994)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
367
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks
|
Eesmärk
|
Toetusprogrammide käivitamine
|
|
|
|
|
4. kv
|
2023
|
Jõustub ministrite otsus, millega käivitatakse järgmised toetusprogrammid:
1.Elamute energiatõhusamaks renoveerimiseks, sealhulgas valikuprotsessi sisseseadmine tagamaks, et elamute primaarenergia tarbimine väheneb vähemalt 30 % võrreldes eluaseme esialgse jõudlusega kWh/m², ja energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi toetatakse suurendatud toetuste protsendimäärana.
2.Avaliku sektori hoonete ja erasektori (mitteeluhooned) energiatõhusus, sealhulgas valikumenetluse sisseseadmine, et tagada abisaajate primaarenergia tarbimise vähenemine vähemalt 30 % võrreldes elaniku algse energiatõhususega, mis on arvutatud kWh/m².
3. Fotogalvaanilised süsteemid omatarbeks elamu- ja põllumajandussektoris.
4.Kodumajapidamiste taastuvenergial põhinevad veeküttesüsteemid, et toetada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu eluhoonetes: uute päikese-veesoojendite, soojuspumpade ja taastuvenergiasüsteemide paigaldamine, kasutades uut kaasaegset tehnoloogiat, või energiat tarbivate elektrikütteseadmete asendamine vana tehnoloogia abil uute päikese-veesoojendite, soojuspumpade ja taastuvenergiasüsteemidega, kasutades uut kaasaegset tehnoloogiat. Energiaostuvõimetuid kodumajapidamisi toetatakse suurema toetuse protsendimääraga (kohaldatakse üksnes päikese-veesoojendite suhtes).
5.Energiatõhususe meetmete edendamine kohalikes vee- ja kanalisatsiooniettevõtetes, i) vähendades pumbajaamade ja pumbamootorite energiatarbimist; ning ii) viima läbi uuringuid nende ettevõtete energiatõhususe edasiseks parandamiseks võetavate meetmete optimaalseks rakendamiseks.
6.Toetus akusalvestussüsteemide paigaldamiseks ettevõtetele.
|
|
368
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks
|
Siht
|
Omatarbeks mõeldud fotogalvaaniliste süsteemide toetusprogrammi lõpuleviimine
|
|
Paigaldatud fotoelektriliste süsteemide arv
|
0
|
11 580
|
3. kv
|
2024
|
Fotogalvaanilised süsteemid omatarbeks elamu- ja põllumajandussektoris: Paigaldatud on 11 580 fotoelektrilist süsteemi, millest 900 on mõeldud energiaostuvõimetutele majapidamistele ja 360 põllumajandustootjatele.
|
|
369
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks
|
Siht
|
Energiatõhusaks renoveerimiseks tehtavate allinvesteeringute, päikese-veesoojendite, soojuspumpade, munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniettevõtete energiatõhususega seotud sekkumiste ning ettevõtete akusalvestussüsteemide lõpuleviimine.
|
|
1a ja b, 2 ning
3: Arv
4. Paigaldatud akusalvesti võimsus (MW)
|
0
|
1a. 11 500
1b. 280
2. 171 700
3. 15
4. 333
|
4. kv
|
2025
|
1.a) Eluhoonete energiatõhusaks renoveerimine: Energiatõhususe parandamiseks tehtavate renoveerimistööde lõpuleviimine 11 500 elamus, millest vähemalt 2 300 on mõeldud energiaostuvõimetutele kodumajapidamistele, kusjuures primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %.
b) avaliku ja erasektori mitteeluhoonete energiatõhusaks renoveerimine: Rekonstrueerimise lõpuleviimine 280 hoone energiatõhususe parandamiseks, mille puhul primaarenergia sääst on keskmiselt vähemalt 30 %.
2.Taastuvenergial põhinevad veeküttesüsteemid: Kodumajapidamistele on paigaldatud 171 700 päikeseveesoojendussüsteemi ja soojuspumpa, millest 34 000 on mõeldud energiaostuvõimetutele kodumajapidamistele.
3.Energiatõhususe edendamine munitsipaalvee- ja kanalisatsiooniettevõtetes: Lõpule viidud energiatõhususega seotud sekkumised, mille tulemuseks on energiasääst vähemalt 15 kohaliku omavalitsuse vee- ja kanalisatsiooniettevõtja jaoks (DEYA).
4.Akusalvestussüsteemide paigaldamine ettevõtetele koguvõimsusega 333 MW.
|
Investeering 3: Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku katseprojektid (meetme ID: 16995)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
370
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16995_Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid
|
Eesmärk
|
Projektide edukaks tunnistamise lepingu(te) allkirjastamine
|
Leping(ud) on allkirjastatud.
|
|
|
|
3. kv
|
2024
|
Lepingu(te) allkirjastamine selliste projektide väljavalimiseks, mida toetatakse vähemalt 45 MW ulatuses uue paigaldatud taastuvallikatest toodetud vesiniku ja/või taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside tootmisvõimsuse jaoks. Säästva biometaani puhul toetatakse investeeringuga kas uute biogaasitootmisjaamade ehitamist ja/või olemasolevate biogaasitehaste ümberkujundamist biometaani tootmiseks ja/või toodetud biometaani veeldamist, kokkusurumist ja ladustamist.
Taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise puhul toetatakse investeeringuga ühte järgmistest meetmetest: taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmiseks vajalike seadmete paigaldamine, näiteks elektrolüüsiseadmete paigaldamine, mõõte- ja seireseadmete paigaldamine, ajutine ladustamine või taastuvenergiajaamade paigaldamine koos vesinikutootmisrajatistega, mis on ette nähtud ja asuvad samas piirkonnas.
|
|
371
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16995_Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid
|
Siht
|
Täiendav taastuvallikatest toodetud vesiniku ja taastuvallikatest toodetud gaasi tootmisvõimsus
|
|
MW
|
0
|
45
|
4. kv
|
2025
|
Paigaldatud täiendav taastuvallikatest toodetud vesiniku ja/või taastuvallikatest toodetud gaaside tootmisvõimsus.
|
Investeering 4: Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks (meetme ID: 16997)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul)
|
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul)
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava
|
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus
|
|
|
|
|
|
|
Mõõtühik
|
Lähtetase
|
Eesmärk
|
Kvartal
|
Aasta
|
|
|
372
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16997_Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks
|
Eesmärk
|
Keskkonnatingimuste heakskiitmine ja eesmise lõpptehnoloogia lõpuleviimine: FEEDi uuringuid kavandama
|
|
|
|
|
2. kv
|
2024
|
Pädevate asutuste heakskiit transpordikomponendi keskkonnatingimuste ja esiotsa tehnilise projekti (FEED) lõpuleviimise uuringule, mis hõlmab torujuhtme ehitamist.
Torujuhtmesse tehtava investeeringuga kaasneb kliimariski ja haavatavuse hinnang seoses meetme kliimamuutustega kohanemisega. See hindamine võib olla osa keskkonnamõju hindamisest. Lisaks nõutakse meetmega, et ehitust teostavad ettevõtjad tagaksid, et vähemalt 70 % (massist) ehitusplatsil tekkinud mitteohtlikest ehitus- ja lammutusjäätmetest (välja arvatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud Euroopa jäätmenimistu kategoorias 17 05 04 määratletud looduslikud materjalid) valmistatakse ette korduskasutamiseks, ringlussevõtuks ja muuks materjali taaskasutamiseks, sealhulgas täitetoiminguteks, kasutades jäätmeid muude materjalide asendamiseks, vastavalt jäätmehierarhiale ning ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokollile. Käitajad piiravad ehitamise ajal jäätmeteket kooskõlas ELi ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise protokolliga, võttes arvesse parimat võimalikku tehnikat, ning hõlbustavad korduskasutamist ja kvaliteetset ringlussevõttu materjalide selektiivse eemaldamise teel, kasutades olemasolevaid ehitusjäätmete sortimissüsteeme. Ehitusplatsi mõju vältimiseks tehakse kindlaks ja käsitletakse vee kvaliteedi säilitamise ja veestressi vältimisega seotud keskkonnaseisundi halvenemise riske kooskõlas veekasutuse ja -kaitse majandamiskavaga. Veekasutus- ja kaitsekorralduskava võib olla osa projekti keskkonnamõju hindamisest. Bioloogilise mitmekesisuse eesmärgi kahjustamise vältimiseks tuleb järgida ELi õigusakte. See tähendab konkreetselt keskkonnamõju hindamise direktiivi ning bioloogilise mitmekesisuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvate alade/tegevuste puhul elupaikade direktiivi artikli 6 lõiget 3 ja artiklit 12 ning linnudirektiivi artiklit 5.
|
|
373
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16997_Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks
|
Eesmärk
|
Investeeringutega seotud tööde lõpuleviimine
|
|
|
|
|
4. kv
|
2025
|
CO2 transpordi komponendiga seotud tööde lõpuleviimine vastavalt FEEDi uuringule ja asjakohastele tehnilistele kirjeldustele.
Süsinikdioksiidi transportimise tööde lõpuleviimisega kaasneb tööde heakskiitmine ja tegevuse edukas testimine, mida kontrollib sõltumatu audiitor.
|
2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 36 612 904 139 eurot.
3. JAGU: RAHALINE TOETUS
1.Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
20
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Eesmärk
|
Elamute renoveerimine – 1. etapi käivitamine
|
|
32
|
2-1.2. Renoveerimine – 16920_Energiaostuvõimetuse tegevuskava
|
Eesmärk
|
Kütteostuvõimetus – tegevuskava vastuvõtmine
|
|
42
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16281_EV laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik
|
Eesmärk
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – õigusraamistiku jõustumine
|
|
56
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks
|
Eesmärk
|
Jäätmekäitlusseaduse jõustumine
|
|
77
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16283_Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu
|
Eesmärk
|
13 piirkondlikku keskust käsitlev pakkumus
|
|
133
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16744_Tööõiguse ajakohastamine ja lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Tööseaduse jõustumine
|
|
141
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16941_Avalike tööturuasutuste ümberkujundamine ja nende kaubamärgi muutmine (KPA2)
|
Eesmärk
|
DYPA – organisatsioonireform – õigusaktide jõustumine
|
|
153
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Eesmärk
|
Tagasinõudmine – õigusaktide jõustumine
|
|
199
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Maksude kodifitseerimise ajakava
|
|
200
|
18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja kaubandust – 16598_Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete väljatõrjumine (ettevõtete suuruse suurendamine)
|
Eesmärk
|
Õigusaktide eelnõud, millega soodustatakse ettevõtete avatust
|
|
222
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Identifitseerimine – abikõlblikud hooned
|
|
263
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Raudteereformi tegevuskava
|
|
331
|
19-16968_ Tehniline abi
|
Eesmärk
|
EDELi õiguslik mandaat ning juhtimis-, kontrolli- ja auditisüsteemide loomine
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 974 438 067 eurot
|
1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
44
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Ühistransport – avaliku teenindamise kohustuse turu reguleerimise jõustumine (bussid)
|
|
197
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16863_Super – rohelise majanduse, energeetika ja digiüleminekuga seotud kulude mahaarvamine
|
Eesmärk
|
Suuremahuline mahaarvamine VKEde rohe- ja digiinvesteeringute puhul
|
|
198
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine– 16616_Elektrooniliste tehingute suurendamise meetmete ja stiimulite vastuvõtmine
|
Eesmärk
|
Õigusaktid e-tehingute soodustamiseks
|
|
240
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16581_Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus
|
Eesmärk
|
Kapitaliturud, järelevalve, järelevalveprotsesside digitaliseerimine, kapitaliturgude liit
|
|
299
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Strateegilised investeeringud – õigusloomereform
|
|
9
|
1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)
|
Eesmärk
|
Maa taastamine – raamseadus
|
|
130
|
7-2.3. Ettevõtete digitaliseerimine – 16706_VKEde digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
VKEde digiüleminek – konkursikutsed
|
|
174
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue
|
Eesmärk
|
Isikliku abistaja puudeid käsitlev seadus ja esimese etapi katsekava kasutuselevõtmine
|
|
188
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16614_Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (reform)
|
Eesmärk
|
Avaliku sektori tulude sõltumatu amet (IAPR): Internetipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (POS) – õigusraamistiku jõustumine
|
|
190
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16656_Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia)
|
Eesmärk
|
Võitlus inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu – regulatiivsete otsuste tegevuskava
|
|
201
|
18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja kaubandust – 16598_Tootlikkuse stimuleerimise kord ja ettevõtete väljatõrjumine (ettevõtete suuruse suurendamine)
|
Eesmärk
|
Õigusaktid, mis soodustavad ettevõtete avatumaks muutmist
|
|
224
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)
|
Siht
|
Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad
|
|
245
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16618_Alus- ja rakendusuuringud
|
Eesmärk
|
Alus- ja rakendusuuringuid käsitlevad õigusaktid
|
|
246
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Konkursikutse teaduskeskustele
|
|
292
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine
|
Eesmärk
|
Turismi arendamine: turismisadamate reformid
|
|
300
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16721_Aruka tootmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Tootmiskonkursside algatamine
|
|
301
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid
|
Eesmärk
|
Tööstusparkide konkursside algatamine
|
|
310
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16626_Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Põllumajanduse majanduslik ümberkujundamine: Programmi käivitamine
|
|
4
|
1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine
|
Eesmärk
|
Taastuvate energiaallikate konto – õigusakt L. 4001/2011 muutmiseks; ministeeriumide, riikliku reguleeriva asutuse (RAE) ning taastuvate energiaallikate ja päritolutagatiste administraatori (DAPEEP) kõigi asjakohaste otsuste, sealhulgas koodide jõustumine.
|
|
5
|
1-1.1. Energeetika – 16860_Ühtlustada uue elektrituru mudeli tõhusat toimimist ja uute taastuvenergiajaamade arendamist, et saavutada riikliku energia- ja kliimakava eesmärgid, rakendades järelevalvemehhanismi, kasutades tarbimiskaja ja reformides põhjalikult uue taastuvenergia litsentsimismenetlust
|
Eesmärk
|
Taastuvate energiaallikate konto – turureformid ja litsentsimise lihtsustamine
|
|
138
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine
|
Eesmärk
|
Elukestva õppe strateegia õigusaktide jõustumine
|
|
202
|
4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Maksude kodifitseerimise suutlikkuse suurendamine
|
|
205
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine
|
Eesmärk
|
Avalik haldus – tulemustasu süsteemi käivitamine
|
|
254
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia
|
Eesmärk
|
Ehitustööde alustamine (E-65)
|
|
264
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Raudteereformi seadus
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 974 438 067 eurot
|
1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
21
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Eesmärk
|
Elamute renoveerimine – 2. etapi käivitamine, sh kütteostuvõimetud kodumajapidamised
|
|
45
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Ühistransport – avaliku teenindamise kohustuse uue tururegulatsiooni rakendamine (bussid)
|
|
57
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks
|
Eesmärk
|
Jäätmekäitlust reguleeriva õigusakti jõustumine
|
|
85
|
5-2.1. Ühendamine – 16818_Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes
|
Eesmärk
|
Projekti „hoonete kiudoptiline infrastruktuur“ lepingu(te) sõlmimine
|
|
96
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu
|
Eesmärk
|
Menetluste riikliku registri loomine ja protsesside lihtsustamise riikliku kava rakendamine (esimene etapp)
|
|
142
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele
|
Eesmärk
|
Vastastikuse kohustuse raamistiku reformi jõustumine
|
|
191
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16656_Uus raamistik võitluseks salakaubaveoga, peamiselt aktsiisiga maksustatavate toodete puhul (tubakas, alkohol ja energia)
|
Eesmärk
|
Võitlus salakaubaveo vastu – regulatiivsete otsuste vastuvõtmine
|
|
206
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine
|
Eesmärk
|
Avalik haldus – õigusraamistik volituste selgitamiseks
|
|
209
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16978_Tõhus korruptsioonivastane võitlus
|
Eesmärk
|
Varade deklareerimine ja erakonnad
|
|
210
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16952_Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine sihipäraste meetmete abil avastamise, ennetamise ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas
|
Eesmärk
|
Riiklik korruptsioonivastane tegevuskava
|
|
223
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Tehniline tugi – Õigusalase tulemuslikkuse vahend
|
|
225
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Õiguspolitsei – teisesed õigusaktid
|
|
278
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16715_Tööreform kultuurisektoris
|
Eesmärk
|
Kultuurisektori tööjõureformi käsitlevad õigusaktid
|
|
302
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid
|
Eesmärk
|
Tööstuspargid – seadusandlik reform (esmane õigus)
|
|
311
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16653_Digitaalne ümberkujundamine põllumajandus- ja toiduainesektoris
|
Eesmärk
|
Üleskutse põllumajandusliku toidutööstuse digitehnoloogiale üleminekuks
|
|
22
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Eesmärk
|
Elamute renoveerimine – 3. etapi käivitamine, sh kütteostuvõimetud kodumajapidamised
|
|
27
|
2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks
|
Eesmärk
|
Linnaplaneerimise auhind
|
|
43
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16281_EV laadimistaristu paigaldamise ja käitamise raamistik
|
Siht
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – kinnitatud kohalikud kavad
|
|
46
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
Tööstusüksused – programmi käivitamine
|
|
47
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – programmide käivitamine
|
|
48
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Säästev transport – teostatavusuuring
|
|
58
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16979_Uue vee- ja reoveevaldkonda reguleeriva asutuse loomine
|
Eesmärk
|
Veevaldkonda reguleeriva õigusakti jõustumine
|
|
78
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16910_Seire- ja juhtimissüsteem
|
Eesmärk
|
GPSi leping
|
|
93
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Eesmärk
|
Arhivaalide digiteerimise leping(ud)
|
|
100
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16779_Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine
|
Eesmärk
|
Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamise projekti lepingu sõlmimine
|
|
101
|
6-2.2. Moderniseerimine– 16810_kliendisuhete haldus valitsemissektori jaoks
|
Eesmärk
|
Valitsemissektori kliendisuhete halduse lepingu sõlmimine
|
|
102
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16780_Avaliku halduse ühe akna süsteemide täiendav ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Riigihankeleping avaliku halduse ühe akna süsteemi edasiseks ajakohastamiseks
|
|
103
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16736_ Uus riigihangete süsteem
|
Eesmärk
|
Uue riigihangete süsteemi lepingu sõlmimine
|
|
104
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16823_Küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele
|
Eesmärk
|
Küberturvalisuse strateegia hankeleping
|
|
105
|
6-2.2. Moderniseerimine– 16826_Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele
|
Eesmärk
|
Ajateenijate digioskuste täiendamise programmide hankeleping
|
|
106
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16742_välisministeeriumi digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Välisministeeriumi digiülemineku hankeleping
|
|
107
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16824_Ettekanded
|
Eesmärk
|
E-registrite hankelepingu sõlmimine
|
|
121
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16842_Central BI – Data Analytics
|
Eesmärk
|
Keskse äriteabe (BIS) lepingu sõlmimine
|
|
134
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Töö IT-süsteemidega seotud lepingute sõlmimine
|
|
139
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine
|
Siht
|
Koolitusprogrammid „Elukestev õpe“ – strateegia lõpuleviimine – valideerimine
|
|
159
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Esmase tervishoiusüsteemi reform
|
Eesmärk
|
Esmatasandi tervishoiuperearstide õppekavade aktiveerimine
|
|
160
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16820_Reform vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonnas
|
Siht
|
Vaimne tervis – avatud 50 ühikut – etapi 1 teine etapp
|
|
211
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16952_Riikliku korruptsioonivastase raamistiku tugevdamine sihipäraste meetmete abil avastamise, ennetamise ja teadlikkuse suurendamise valdkonnas
|
Eesmärk
|
Sisekontrolliseaduse rakendamine
|
|
214
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16701_Tõhustatud riigiabi võrgustik
|
Eesmärk
|
Tõhustatud riigiabi võrgustik
|
|
215
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16981_Poliitika kavandamise ja kooskõlastamise tõhustamine
|
Eesmärk
|
Poliitika kavandamine ja koordineerimine – mõjuhinnang
|
|
226
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Kohtute kaart – esmased õigusaktid – haldusküsimused
|
|
227
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Kohtuhoonete ehitamine ja renoveerimine – loetelu kohandamine – pakkumuste esitamine
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 974 438 067 eurot
|
1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
7
|
1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine
|
Siht
|
Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 2
|
|
37
|
2-1.2. Renoveerimine – 16932_Ateena olümpiaspordikeskus
|
Eesmärk
|
OAKA – lepingu sõlmimine
|
|
228
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)
|
Siht
|
Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad
|
|
1
|
1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks
|
Eesmärk
|
Saarte ühendamine – lepingute sõlmimine
|
|
6
|
1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine
|
Siht
|
Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 1
|
|
11
|
1-1.1. Energeetika – 16926_Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks
|
Eesmärk
|
Ladustamine – lepingud
|
|
34
|
2-1.2. Renoveerimine – 16876_Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine
|
Eesmärk
|
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusus – heakskiidetud taotlused
|
|
61
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed
|
Eesmärk
|
Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – lepingud 1
|
|
66
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud
|
Eesmärk
|
Veetaristu taotluste heakskiitmine
|
|
87
|
5-2.1. Ühendamine – 16855_Väikesatelliidid
|
Eesmärk
|
Projekti „Väikesatelliidid“ lepingu(te) sõlmimine
|
|
135
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16942_Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
DYPA arhiivide digiteerimine, säilitamine ja arhiveerimine
|
|
143
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16792_Tööjõu oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli kaudu (kutseharidus ja -koolitus; koolitusreform)
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteemi lepingute sõlmimine
|
|
154
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Tagasinõutud summa väheneb 50 000 000 võrra – 1. etapp
|
|
203
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Tulumaksu ja maksumenetluse koodide ümberkodifitseerimine
|
|
229
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16727 Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond)
|
Eesmärk
|
Registrisüsteemide ja IT-õigussüsteemide ajakohastamine
|
|
230
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Jõustumine – kohtuametnike tulemusvahend
|
|
231
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Lepingud
|
|
257
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine
|
Eesmärk
|
Liiklusohutusega seotud lepingu sõlmimine – lepingute esimene osa
|
|
260
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )
|
Eesmärk
|
Teade lepingute sõlmimise kohta seoses BOAKi kolme allprojektiga
|
|
267
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16833_EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine
|
Eesmärk
|
Teade Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) tegevuse kohta piirkondlikes lennujaamades
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 155 362 463 eurot
|
1.5. Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
12
|
1-1.1. Energeetika – 16901_HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda
|
Eesmärk
|
HEDNO – lepingud 1
|
|
13
|
1-1.1. Energeetika – 16900_HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel
|
Eesmärk
|
HEDNO – lepingud 2
|
|
14
|
1-1.1. Energeetika – 16899_Ettevõtte Hellenic Electricity Distribution Network Operator (HEDNO) HV/MV alajaama võimsuse suurendamine uue taastuvenergia ühenduse jaoks
|
Eesmärk
|
HEDNO – lepingud 3
|
|
23
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Siht
|
Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #1
|
|
28
|
2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks
|
Eesmärk
|
Linnaplaneerimise auhind
|
|
33
|
2-1.2. Renoveerimine – 16874_Energeetika ja ettevõtlus
|
Eesmärk
|
Energiatõhususe erasektor – heakskiidetud taotlused
|
|
38
|
2-1.2. Renoveerimine – 16873_Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis
|
Eesmärk
|
Linnadega seotud sekkumismeetmed – lepingute sõlmimine
|
|
50
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
Tööstusüksused – valitud äriühingud
|
|
59
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks
|
Eesmärk
|
Jäätmekäitlust reguleeriva asutuse loomine ja toimimine
|
|
60
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16979_Uue vee- ja reoveevaldkonda reguleeriva asutuse loomine
|
Eesmärk
|
Veemajanduse reguleeriva asutuse loomine ja toimimine
|
|
62
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed
|
Eesmärk
|
Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – lepingud 2
|
|
68
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud
|
Eesmärk
|
Teade reoveeprojektide lepingu sõlmimise kohta
|
|
79
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16911_Lennuvahendid kriisiohje jaoks
|
Eesmärk
|
Kahe keskmise suurusega tuletõrjehelikopteri ostmine
|
|
334
|
16857_Gigabiti lairibaühenduse vahetamine – üleminek gigabiti lairibaühendusele ja gigabiti lairibaühenduse nõudluse suurendamine
|
Eesmärk
|
Switchi ja gigabiti lairibaühenduse reformi jõustumine
|
|
97
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu
|
Eesmärk
|
Protsesside lihtsustamise riikliku kava rakendamine (teine etapp)
|
|
147
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16289_Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon
|
Eesmärk
|
Tippülikoolide ja teadusuuringute klastrite heakskiitmise otsused
|
|
162
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16820_Reform vaimse tervise ja sõltuvuse valdkonnas
|
Siht
|
Vaimne tervis – avatud 106 ühikut – etapi 2 teine etapp
|
|
192
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16611_Maksuauditite digitaalne üleminek
|
Eesmärk
|
Maksuauditid – MyData ja pangaandmed
|
|
193
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16610_Käibemaksu tagastamise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Täielikult automatiseeritud käibemaksutagastused – IT-süsteemi käivitamine
|
|
207
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine
|
Eesmärk
|
Avalik haldus – uus premeerimissüsteem
|
|
216a
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine
|
Eesmärk
|
Riikliku riigihankestrateegia (2021–2025) muutmine
|
|
232
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Kohtukaardi läbivaatamine – esmased õigusaktid – tsiviil- ja karistusõigus
|
|
233
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Kohtuhoonete ehitamine ja renoveerimine – hangete algatamine
|
|
279
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16486_Veealuste antiikesemete muuseum
|
Eesmärk
|
Veealuse antiikeseme muuseumi hankelepingu sõlmimine
|
|
303
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Strateegilised investeeringud – abikõlblike projektide valik
|
|
337
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu ja edendada elektroonilisi makseid
|
|
338
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Füüsilisest isikust ettevõtjate maksustamise ja riigilõivu reform
|
|
341
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Siht
|
Katastri kaardistamine – 85 % lõpetatud
|
|
367
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks
|
Eesmärk
|
Toetusprogrammide käivitamine
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 557 198 947 eurot
|
1.6. Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
10
|
1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)
|
Eesmärk
|
Maa taastamine – linnaplaneeringud
|
|
49
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
ElektrElektrisõidukite laadimispunktid – taotlused heaks kiidetud
|
|
51
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
Süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine – säilitamisluba
|
|
94
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Siht
|
Arhiivide digiteerimine – rakendamise esimene etapp
|
|
122
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16853 Pilvandmetöötluse kesktaristu ja -teenuste pakkumine
|
Eesmärk
|
Keskse pilvandmetöötlustaristu ja -teenuse lõpuleviimine
|
|
155
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Tagasinõude vähenemine 150 000 000 - 2. etapp
|
|
156
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Uurimis- ja andmefarmaatsiatooted
investeerimiskindlus 2021-23
|
|
161
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Esmase tervishoiusüsteemi reform
|
Eesmärk
|
Esmatasandi tervishoid – lepingute sõlmimine tervishoiukeskustega
|
|
167
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)
|
Eesmärk
|
Tervishoiu digiüleminek riiklik digitaalne terviseregister (1. allprojekt) Aruanne, milles tõendatakse järgmiste peamiste elementide täitmist:
|
|
175
|
11-3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16726 Sotsiaalhüvitiste optimeerimine
|
Eesmärk
|
Sotsiaalhüvitised optimeerimine, ettemaksekaardid
|
|
189
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16614_Veebipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (reform)
|
Siht
|
Riigitulude sõltumatu asutus: Internetipõhised kassaaparaadid ja müügikohad (POS) – kasutuselevõtt ja omavaheline ühendamine
|
|
204
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16643_Kodifikatsioon ja maksualaste õigusaktide lihtsustamine
|
Eesmärk
|
Esialgse maksukodifikatsiooni ja maksumaksjate teabesüsteemi lõpuleviimine
|
|
212
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16702_Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tõhustamine
|
Eesmärk
|
Tõhustatud rahapesuvastane raamistik ja terrorismi rahastamise vastane võitlus
|
|
216
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine
|
Eesmärk
|
Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine – uued õigusaktid
|
|
234
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Õiguskaitsepolitsei operatiivtegevus
|
|
244a
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust
|
Eesmärk
|
E-oksjonid võlgade sissenõudmiseks
|
|
244b
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust
|
Eesmärk
|
Lepingute sõlmimine finantssektori meetmete jaoks
|
|
247
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Uurimiskeskuste lepingud – ehitustööd
|
|
248
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16654_TH 2 ORAX: Tellis Holistic & Hübriidne töökindel autonoomne eeskujusüsteem
|
Eesmärk
|
TH²ORAXi hankelepingud
|
|
255
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia
|
Eesmärk
|
E-65 tööd – esimene ehitusetapp
|
|
258
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine
|
Eesmärk
|
Liiklusohutusega seotud lepingute sõlmimine – kõik lepingud
|
|
268
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Uus OSE-kava ja õigusakti eelnõu
|
|
293
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16975_Piirkondlike sadamate ajakohastamine
|
Siht
|
Piirkondlike sadamauuendustega seotud lepingud
|
|
295
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine
|
Eesmärk
|
Turismi arendamine: turismisadamate lepingud
|
|
304
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid
|
Eesmärk
|
Tööstuspargid – seadusandlik reform (teisesed õigusaktid)
|
|
312
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16285_Investeeringud riiklikku niisutusvõrku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu
|
Eesmärk
|
Niisutusprojektide lepingud sõlmitud
|
|
317
|
18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16543_Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks
|
Eesmärk
|
Kvaliteedipoliitika ja uue reguleeriva raamistiku kehtestamine kvaliteetse infrastruktuuri jaoks
|
|
318
|
18-4.7. Konkurentsivõime parandamine ning erainvesteeringute ja ekspordi edendamine – 16591_Ettevõtluse lihtsus
|
Eesmärk
|
Ettevõtluskeskkonna parandamine – äritegevuse lihtsustamine
|
|
335
|
10-3.3. Parandada tervishoiu vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust – 16984_Üldarstide refrom
|
Eesmärk
|
Üldarstide refrom – õigusaktide jõustumine
|
|
339
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Tugevdada avaliku sektori tulude sõltumatu asutuse (IAPR) tegevusautonoomiat
|
|
342
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Siht
|
Katastri kaardistamine – 95 % lõpetatud
|
|
343
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Eesmärk
|
Üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile – kahe kontori avamine
|
|
347
|
4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju
|
Eesmärk
|
Allkirjastatud teede taastamise projektide lepingud
|
|
348
|
4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju
|
Eesmärk
|
Raudtee taastamise projektide allkirjastatud lepingud ja hankekava
|
|
351
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16987_Litsentsiraamistik taastuvallikatest toodetud vesiniku ja kestliku biometaani jaoks
|
Eesmärk
|
Taastuvallikatest toodetud vesinikku ja kestlikku biometaani käsitlev õigusraamistik
|
|
352
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks
|
Eesmärk
|
Avamere tuuleparkide arendamise strateegia vastuvõtmine
|
|
355
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16988_süsinikdioksiidi kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogia regulatiivne ja turu toimimise raamistik, et edendada tööstuse CO2 heite vähendamist
|
Eesmärk
|
Süsinikdioksiidi kogumist, kasutamist ja säilitamist käsitleva õigusraamistiku loomine.
|
|
356
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16990_Võrgu ja salvestusvõimsuse suurendamine – salvestusinvesteeringute edendamine
|
Eesmärk
|
Õigusraamistiku jõustumine
|
|
358
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks
|
Eesmärk
|
Stiimulitel põhineva süsteemi väljatöötamine jaotusvõrguettevõtja ja tarbijate jaoks, et suurendada arukate arvestite kasutuselevõttu ja kasutamist.
|
|
361
|
20-5. REPowerEU reformid – 16992_vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks
|
Eesmärk
|
Omatarbeks toodetud energia tarbimist käsitlevate teiseste õigusaktide jõustumine ja korterelamutesse taastuvenergiajaamade rajamise loamenetluste hõlbustamine
|
|
363
|
20-5. REPowerEU reformid – 16993_Innovatiivsete energiatõhususe meetmete tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine
|
Eesmärk
|
Energiatõhususega seotud uuenduslike meetmete tegevuskava ja õigusraamistik on kehtestatud
|
|
365
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16996_Energia salvestamise paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks
|
Eesmärk
|
Lepingute sõlmimisest teatamine
|
|
372
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16997_Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks
|
Eesmärk
|
Keskkonnatingimuste heakskiitmine ja eesmise lõpptehnoloogia lõpuleviimine: FEEDi uuringuid kavandama
|
|
|
|
Osamakse summa
|
2 439 692 495 eurot
|
1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
24
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Siht
|
Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #2
|
|
45a
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Eesmärk
|
Ühistransport – bussiettevõtjate hankemenetluste algatamine, avaldades asjakohased konkursikutsed kõigile piirkondadele
|
|
62a
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed
|
Eesmärk
|
Taasmetsastamise taastamine ja ennetamine – lepingud 3
|
|
71
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud
|
Eesmärk
|
50 % veeinfrastruktuuride lõpuleviimine
|
|
72
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud
|
Eesmärk
|
50 % reoveetööde lõpuleviimine
|
|
98
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16782_Registrite, süsteemide ja teenuste omavaheline ühendamine ja koostalitlusvõime andmevahetuseks riiklike avalik-õiguslike organisatsioonide vahel
|
Eesmärk
|
Registrite vastastikuse sidumise ja koostalitlusvõime õiguslik alus
|
|
108
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16779_Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine
|
Eesmärk
|
Projekti „Koostalitlusvõime ja veebiteenuste arendamine“ lõpuleviimine
|
|
109
|
6-2.2. Moderniseerimine– 16810_kliendisuhete haldus valitsemissektori jaoks
|
Eesmärk
|
Projekti „Kliendisuhete haldus“ lõpuleviimine valitsemissektori jaoks
|
|
110
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16780_Avaliku halduse ühe akna süsteemide täiendav ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Projekti „One-Stop Shops“ lõpuleviimine
|
|
111
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16965_ Avaliku sektori infosüsteemide andmeklassifikatsiooni uuringud
|
Eesmärk
|
Projekti „Andmeklassifikaatori uuringud“ lõpuleviimine
|
|
112
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16823_Küberturvalisuse strateegia ja avaliku sektori poliitika; kõrgetasemelised turvateenused riiklikele elutähtsatele taristutele
|
Eesmärk
|
Projekti „Küberturvalisuse strateegia“ lõpuleviimine
|
|
137
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Ariadne ühtse IT-süsteemi teiseste õigusaktide jõustumine
|
|
142a
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele
|
Eesmärk
|
Töötushüvitisi ja -toetusi käsitlevad õigusaktid, pikaajalise töötushüvitise katseprojektid
|
|
144
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16747_Aktiivne tööturupoliitika reform
|
Siht
|
Aktiivse tööturupoliitika oskuste täiendamise tööhõiveprogrammi lõpuleviimine
|
|
145a
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -koolituse riiklik süsteem
|
|
148
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine
|
Siht
|
Interaktiivsete süsteemide paigaldamise lõpuleviimine
|
|
175a
|
11-3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16726 Sotsiaalhüvitiste optimeerimine
|
Eesmärk
|
Sotsiaaltoetuste optimeerimise ettemaksekaardid
|
|
176
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue
|
Eesmärk
|
Isikliku abistaja puude hindamise teise etapi lõpuleviimine
|
|
177
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse
|
Siht
|
Alaealiste deinstitutsionaliseerimine: puudega elukutselise kasuhooldaja läbimine
|
|
178
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse
|
Siht
|
Iseseisva eluga korterid kuni 26-aastaste isikute deinstitutsionaliseerimiseks
|
|
181a
|
11–3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16402_Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed
|
Eesmärk
|
Seadust 5006/2022 muutva õigusakti jõustumine.
|
|
184
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16685 – Mitmekesisuse teadvustamine
|
Siht
|
Mitmekesisuse teadvustamise valdkonna juhtide koolituse läbimine eesliinil
|
|
185
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16763_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Rändealase varjupaigasüsteemi digitaliseerimise lõpuleviimine
|
|
195a
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16291_Maksu- ja tolliameti digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Allprojektide rakendamine
|
|
235
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16733_Kutseoskused ja digioskused kohtunike ja kohtutöötajate jaoks (kohtutöötajad)
|
Eesmärk
|
Koolitus – kohtunikud ja kantseleitöötajad
|
|
236
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Kohtukaardi läbivaatamine – edusammud
|
|
247a
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Uurimiskeskuste lepingud – seadmed ja muud teenused
|
|
280
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16293_Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud
|
Eesmärk
|
Nüüdisaegne Kreeka kultuurimärk ja -platvorm
|
|
333
|
5-2.1. Ühendamine – 16844_ üleminek 5G-tehnoloogiale, mis hõlbustab uuenduslike kaugteenuste arendamist
|
Eesmärk
|
5G tehnoloogiareformi jõustumine
|
|
340
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16985_Kreeka maksupoliitika raamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Võidelda maksudest kõrvalehoidumise vastu, kasutades tulumaksuga maksustamisel MyDATAt
|
|
268a
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Õigusaktid uute OSEde ja rahvusvaheliste hangete kohta
|
|
353
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks
|
Eesmärk
|
Uuring, mille eesmärk on teha kindlaks optimaalsed valdkonnad taastuvate energiaallikate arendamiseks ja poliitikaraamistiku jõustumine põllumajanduslikuks kasutamiseks ja fotogalvaanilise päikeseenergia tootmiseks
|
|
359
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks
|
Eesmärk
|
Dünaamilise hinnakujunduse lepingute raamistik
|
|
368
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks
|
Siht
|
Omatarbeks mõeldud fotogalvaaniliste süsteemide toetusprogrammi lõpuleviimine
|
|
370
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16995_Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid
|
Eesmärk
|
Projektide edukaks tunnistamise lepingu(te) allkirjastamine
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 948 335 236 eurot
|
1.8. Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus)
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
2
|
1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks
|
Eesmärk
|
Saarte ühendamine – tööde edenemine
|
|
8
|
1-1.1. Energeetika – 16865_Restruktureerimine ja taastuvate energiaallikate koostootmiskonto tulude suurendamine
|
Siht
|
Taastuvate energiaallikate konto – võimsuse suurendamise eesmärk 3
|
|
113
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16738_ Keskne dokumendihaldussüsteem
|
Eesmärk
|
Keskse dokumendihaldussüsteemi projekti lõpuleviimine
|
|
114
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16742_välisministeeriumi digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Välisministeeriumi digiülemineku lõpuleviimine
|
|
115
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16791_Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiüleminek
|
Eesmärk
|
Kreeka riikliku turismiorganisatsiooni digiülemineku lõpuleviimine
|
|
116
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16964_järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskus (KED)
|
Eesmärk
|
Järgmise põlvkonna koostalitlusvõime keskuse tegevuse lõpuleviimine
|
|
117
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16785_Turismiregister e-MHTE
|
Eesmärk
|
Digitaalse turismi registri lõpuleviimine
|
|
118
|
6-2.2. Moderniseerimine– 16826_Digioskuste täiendamise programmid ajateenijatele
|
Siht
|
Koolitatud ajateenijate arv
|
|
131
|
7-2.3. Ettevõtete digitaliseerimine – 16706_VKEde digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
VKEde digiüleminek – toodete ja teenuste pakkumine
|
|
132
|
7-2.3. Ettevõtete digiteerimine – 16973_Digitaalse ettevõtluse ökosüsteemi loomine ja maksusoodustuste kehtestamine VKEde digiülemineku hõlbustamiseks
|
Eesmärk
|
VKEde digiüleminek: seadusandlik reform, et stimuleerida tehnoloogiate kasutuselevõttu
|
|
136
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16750_Töösüsteemide digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Atlase pensionisüsteemi lõpuleviimine
|
|
148a
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Õppekavade ajakohastamise, teenuste ratsionaliseerimise ja haridustulemuste jälgimise strateegia
|
|
157
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Tagasinõudmine väheneb 300 000 000 võrra – 3. etapp
|
|
163
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid
|
Eesmärk
|
Tervishoiusüsteem – finaliseerida Kreeka DRG instituut KETEKNY ja uus tervishoiu kvaliteedi tagamise amet ODIPY (v. a koolitus)
|
|
164
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid
|
Siht
|
Tervishoiusüsteem – KETEKNY ODIPY läbinud koolituse
|
|
168
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)
|
Eesmärk
|
Digiüleminek – vähi digiprogramm – 2. allprojekt
|
|
169
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupidavuse, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16753 – Koduhooldus ja koduhaigla süsteemid
|
Eesmärk
|
Koduhooldus – üksuste avamine
|
|
179
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue
|
Eesmärk
|
Personaalse abi puudega inimeste kava riiklik kasutuselevõtt.
|
|
180
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse
|
Siht
|
Lastehoiukeskuste personali komplekteerimine
|
|
184a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16685 – Mitmekesisuse teadvustamine
|
Eesmärk
|
Võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise mehhanism, võrdõiguslikkuse vaatluskeskus, auhinnasüsteem
|
|
186
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon
|
Siht
|
Sotsiaalkorterite renoveerimise lõpuleviimine
|
|
213
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16703_Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu ja intellektuaalomandi kaitse
|
Eesmärk
|
Võitlus ebaseadusliku kaubanduse vastu – IT-süsteem ja kontrolljaamad
|
|
217
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16940_Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi moderniseerimine
|
Eesmärk
|
Kreeka saadetiste hoiu- ja laenufondi Kreeka saadetiste ja hoiu- ja laenufondikõigi allprojektide lõpuleviimine
|
|
261
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )
|
Siht
|
BOAKi ehitustööde edenemine
|
|
268b
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Mitmeaastase investeerimisprogrammi vastuvõtmine, uue täitmislepingu allkirjastamine
|
|
294
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16944_Kreeka reisilaevastiku uuendamise üldkava
|
Eesmärk
|
Kreeka reisilaevanduse üldkava
|
|
313
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16653_Digitaalne ümberkujundamine põllumajandus- ja toiduainesektoris
|
Eesmärk
|
Põllumajanduse digitehnoloogiale ülemineku projekti lõpuleviimine
|
|
332
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – Üldkasutatavate hoonete seismilisuse esialgne ülevaatus
|
Eesmärk
|
Esialgsete seismiliste kontrollide lõpuleviimine
|
|
336
|
10-3.3. Parandada tervishoiu vastupanuvõimet, kättesaadavust ja jätkusuutlikkust – 16984_Üldarstide refrom
|
Eesmärk
|
Üldarstide refrom – rahvastiku registreerimine
|
|
344
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Siht
|
Katastriüksuste kaardistamine – täielik lõpuleviimine
|
|
345
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16986_Riikliku katastri lõpuleviimine
|
Eesmärk
|
Üleminek Kreeka katastri uuele organisatsioonilisele struktuurile – täielik lõpuleviimine
|
|
354
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16989_Maa- ja mereruumi kasutamise optimeerimine taastuvate energiaallikate ja avamere tuuleenergia arendamiseks
|
Eesmärk
|
Jõustub presidendi dekreet, millega määratakse avamere tuuleenergia projektide jaoks esimene rühm alasid
|
|
357
|
20-5.1. Kava „REPowerEU“ reformid – 16990_Grid ja hoiustamisvõimsus – hoidlatesse tehtavate investeeringute edendamine
|
Eesmärk
|
Toetuskava jõustumine.
|
|
362
|
20-5. REPowerEU reformid – 16992_vahendid energia jagamise, omatarbimise ja taastuvenergiakogukondade edendamiseks
|
Eesmärk
|
Isetarbijate registri loomine ja tehniline abi energiakogukondadele
|
|
364
|
20-5. REPowerEU reformid – 16993_Innovatiivsete energiatõhususe meetmete tegevuskava ja uute rahastamisvahendite kindlaksmääramine
|
Eesmärk
|
Toetuseta rahastamisvahendi käivitamine
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 696 474 735 eurot
|
1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
3
|
1-1.1. Energeetika – 16870_Sekkumised saarte elektrivõrkude ühendamiseks ja elektrivõrgu ajakohastamiseks
|
Eesmärk
|
Saarte ühendamine – lõpuleviimine
|
|
15
|
1-1.1. Energeetika – 16871_Taaselustamismeetmed kõige enam mõjutatud territooriumidel (õiglase ülemineku piirkonnad)
|
Siht
|
Maa taastamine – lõpuleviimine
|
|
16
|
1-1.1. Energeetika – 16926_Salvestamissüsteemide paigaldamise toetamine taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks
|
Eesmärk
|
Energia salvestamine – lõpuleviimine
|
|
17
|
1-1.1. Energeetika – 16901_HEDNO võrgu-uuendused, mille eesmärk on suurendada vastupidavust ja kaitsta keskkonda
|
Eesmärk
|
HEDNO – 1. lõpetamine
|
|
18
|
1-1.1. Energeetika – 16900_HEDNO õhuliini uuendamine metsaaladel
|
Eesmärk
|
HEDNO – 2. etapp
|
|
19
|
1-1.1. Energeetika – 16899_Ettevõtte Hellenic Electricity Distribution Network Operator (HEDNO) HV/MV alajaama võimsuse suurendamine uue taastuvenergia ühenduse jaoks
|
Eesmärk
|
HEDNO – 3. lõpetamine
|
|
25
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Siht
|
Elamute renoveerimine – energiaostuvõimetutele leibkondadele toodetud roheline energia
|
|
26
|
2-1.2. Renoveerimine – 16872_Elamuhoonete renoveerimine
|
Siht
|
Elamute renoveerimine – elamute renoveerimine #3
|
|
29
|
2-1.2. Renoveerimine – 16879_Linnaarengu kavade ettevalmistamine linnapoliitika reformi elluviimiseks
|
Eesmärk
|
Linnaplaneerimise lõpuleviimine
|
|
30
|
2-1.2. Renoveerimine – 16894_Taastuvate energiaallikate, tööstuse, turismi ja vesiviljeluse uue ruumilise planeerimise kehtestamine
|
Eesmärk
|
Ruumiliste eriraamistike vastuvõtmine
|
|
31
|
2-1.2. Renoveerimine – 16891_Uue mereala ruumilise planeerimise kehtestamine
|
Eesmärk
|
Merendusstrateegia vastuvõtmine
|
|
35
|
2-1.2. Renoveerimine – 16876_Avaliku sektori hoonete energiatõhususe suurendamine
|
Siht
|
Üldkasutatavate hoonete energiatõhusus – valmis
|
|
36
|
2-1.2. Renoveerimine – 16874_Energeetika ja ettevõtlus
|
Siht
|
Energiatõhususe erasektor – lõpule viidud #2
|
|
39
|
2-1.2. Renoveerimine – 16932_Ateena olümpiaspordikeskus
|
Eesmärk
|
OAKA – tööde lõpuleviimine
|
|
40
|
2-1.2. Renoveerimine – 16873_Sekkumised elamupiirkondades ja hoonefondis
|
Eesmärk
|
Linnadega seotud sekkumismeetmed – kõigi tööde lõpuleviimine
|
|
41
|
2-1.2. Renoveerimine – 16875_Infrastruktuuri arendamine ja hoonete restaureerimine endises kuninglikus kinnisvaras Tatois
|
Eesmärk
|
Tatoi – kõigi tööde lõpetamine
|
|
52
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Siht
|
Bussid ja taksod – asendamine elektriliste bussidega
|
|
53
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
CCS – välja antud käitamissertifikaat
|
|
54
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16831_Produc-E Green
|
Eesmärk
|
Tööstusüksused –
|
|
55
|
3-1.3. Laadimine ja tankimine – 16924_ Elektromobiilsus
|
Siht
|
Elektrisõidukite laadimispunktid – paigaldised on valmis
|
|
59a
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16772_Jäätmekäitlusseadus säästva prügilasse ladestamise ja ringlussevõtu rakendamiseks
|
Eesmärk
|
Tahkeid jäätmeid käitlevate asutuste sertifitseerimine reguleeriva asutuse poolt
|
|
63
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, vastupanuvõime kliimamuutustele ja keskkonnakaitse – 16849_Riiklik taasmetsastamiskava, taastamine ja ennetamine (antiNERO), erosiooni- ja üleujutuste vastased meetmed
|
Eesmärk
|
Taasmetsastamine, taastamine ja ennetamine – tööde lõpuleviimine
|
|
64
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16851_Bioloogilise mitmekesisuse kaitse kui jätkusuutliku majanduskasvu liikumapanev jõud
|
Eesmärk
|
Bioloogiline mitmekesisus – lõpuleviimine
|
|
73
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16846_Asulareovesi ja reoveesetete käitlemise taristud
|
Eesmärk
|
Asulareovee ja reoveesetete käitlemise taristute lõpuleviimine
|
|
74
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16850_Joogiveevarustuse ja -säästu taristud
|
Eesmärk
|
Veeinfrastruktuuride väljakujundamine
|
|
80
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16283_Piirkondlike kodanikukaitsekeskuste (PEKEPP) rakendamine avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu
|
Siht
|
13 hoone valmimine
|
|
81
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16910_Seire- ja juhtimissüsteem
|
Eesmärk
|
Kodanikukaitse järelevalve- ja juhtimissüsteemi lõpuleviimine
|
|
82
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16911_Lennuvahendid kriisiohje jaoks
|
Eesmärk
|
Kriisiohje lennuvahendite projekti lõpuleviimine
|
|
83
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16912_Metsatuletõrje-, ennetus- ja reageerimisseadmed
|
Eesmärk
|
Metsavõitlusseadmete väljaehitamine
|
|
84
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16909_Infrastruktuur – Riikliku katastroofiohu strateegilise juhtimise loomine
|
Eesmärk
|
Riikliku katastroofiohu juhtimise lõpuleviimine
|
|
90
|
5-2.1. Ühendamine – 16818_Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes
|
Siht
|
Projekti „Kiudoptiliste kaablite infrastruktuur ehitistes“ lõpuleviimine
|
|
92
|
5-2.1. Ühendamine – 16855_Väikesatelliidid
|
Eesmärk
|
Väikeste satelliitide projekti lõpuleviimine
|
|
95
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Siht
|
Arhiivide digiteerimine – täielik rakendamine
|
|
95a
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16778_Arhiivide ja nendega seotud teenuste digiteerimine
|
Eesmärk
|
Allprojektide 7B ja 9 rakendamine
|
|
99
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16929_Avaliku halduse kliendikesksete teenuste suunas protsesside lihtsustamise ja parandamise, süsteemide täiustamise ning Euroopa strateegiate ja poliitika järgimise kaudu
|
Eesmärk
|
Halduskoormuse vähendamise strateegia lõpuleviimine ja protsessi lihtsustamise riiklik kava (lõppetapp)
|
|
119
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16736_ Uus riigihangete süsteem
|
Eesmärk
|
Uue riigihangete süsteemi lõpuleviimine
|
|
120
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16824_Ettekanded
|
Eesmärk
|
Projekti „E-registrid“ lõpuleviimine
|
|
123
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16854_Arukad linnad
|
Siht
|
Arukate linnade projektide täielik rakendamine
|
|
124
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16928_ Uute tehnoloogiate kaasamine ja suundumused avaliku halduse kõrgetasemeliste teenuste suunas, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine ning süsteemide kasutus-, uuendus- ja hoolduskulude vähendamine
|
Eesmärk
|
Avaliku halduse uute tehnoloogiate lõpuleviimine
|
|
125
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16955_Pilvandmetöötluse infrastruktuuri ja riiklike teadusuuringute ja tehnoloogia infrastruktuuride teenuste uuendamine GRNET
|
Eesmärk
|
GRNETi lõpuleviimine
|
|
127
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16956_Syzefksis II laiendamine
|
Eesmärk
|
Programmi „Syzefksis II“ lõpuleviimine
|
|
128
|
6-2.2. Ajakohastamine – 16827_Andmehaldusstrateegia & avaliku sektori poliitika
|
Eesmärk
|
Andmehaldusstrateegia lõpuleviimine
|
|
129
|
6-2.2. Moderniseerimine – 16842_Central BI – Data Analytics
|
Eesmärk
|
Keskse BI lõpuleviimine
|
|
135a
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16942_Avalike tööturuasutuste digitaalne ümberkujundamine
|
Siht
|
DYPA digiüleminek
|
|
140
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16913_Elukestvate oskuste omandamise uus strateegia: Kreeka oskuste täiendamise ja ümberõppe süsteemi ajakohastamine ja täiendamine
|
Siht
|
Elukestva õppe programmide etapiviisilise lõpetamise valideerimine
|
|
141a
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16941_Avalike tööturuasutuste ümberkujundamine ja nende kaubamärgi muutmine (KPA2)
|
Eesmärk
|
KPA2 renoveerimine, kommunikatsioonistrateegia, klienditeeninduse kvaliteedi kontroll, profiilianalüüsi ja nõustamisteenuste uued vormid.
|
|
142b
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16746_Reform, mis käsitleb passiivset tööturupoliitikat, et toetada üleminekut tööhõivele
|
Eesmärk
|
Töötushüvitiste konsolideerimise ja ühtlustamise katseprojekt
|
|
144a
|
8-3.1. Edendada töökohtade loomist ja tööturul osalemist – 16747_Aktiivne tööturupoliitika reform
|
Eesmärk
|
Aktiivse tööturupoliitika programmi lõpuleviimine
|
|
145
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine
|
Siht
|
Digiteerimisalase e-õppe koolituskursuste lõpuleviimine
|
|
145b
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16794_Õpipoisiõppe süsteemi tugevdamine
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -õppe koolide kvaliteedikontroll, õppekavade reform, kutsehariduse ja -õppe taristu ning muud projektid DYPA raames
|
|
146
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16792_Tööjõu oskused, ümberõpe ja oskuste täiendamine reformitud koolitusmudeli kaudu (kutseharidus ja -koolitus; koolitusreform)
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedikontrolli süsteem, millega ajakohastatakse riikliku tööturuasutuse (DYPA) kutseõppeüksuste moodulid, digikursused, 49 labori renoveerimine ja seadmete tarnimine, valdkondlike koolitusprogrammide lõpuleviimine
|
|
148b
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16676_Hariduse digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Hariduse digiüleminek
|
|
149
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16933_Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine: Laboriseadmete tarnimine laborikeskustele IEK, EPAL, teise aasta järgne õpipoisiõpe ja kutseõppekoolid
|
Siht
|
Kutsehariduse ja -koolituse laborikeskuste valmimise uuendamine
|
|
150
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16289_Ülikoolide tipptaseme strateegia; innovatsioon
|
Eesmärk
|
Ülikoolide tipptaseme strateegia ja innovatsiooni kõigi projektide lõpuleviimine
|
|
152
|
9-3.2. Haridus, kutseharidus ja -koolitus ning oskused – 16934_Kutsehariduse ja -koolituse ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Kutsehariduse ja -koolituse süsteemi ajakohastamine IEK, EPALi digiteerimismudeli väljatöötamine ja arendamine EOPPEP lõpuleviimiseks
|
|
158
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16816_Reformid ja investeeringute kiirendamine tervishoiusektoris – tagasinõude vähendamine ja tervishoiukulude ratsionaliseerimine
|
Siht
|
Tagasinõude vähenemine
400 000 000–4. etapp
|
|
164a
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16756_Tervishoiusüsteemi organisatsioonilised reformid
|
Siht
|
Kirurgiliste ootenimekirjade vähendamine
|
|
165
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16783_Riikliku rahvatervise ennetusprogrammi „Spiros Doxiadis“ rakendamine
|
Eesmärk
|
Spirose riiklik rahvatervise ennetusprogramm „Spiros Doxiadis“ – kõik projektid on lõpule viidud
|
|
166
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16755_Keskkonnasõbralikud investeeringud – esmatasandi tervishoiusüsteemi reform
|
Siht
|
PHC – täielikult renoveeritud tervisekeskused
|
|
170
|
10-3.3. Tervishoiusüsteemi vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16795_NHS haiglate renoveerimine ja infrastruktuuri ajakohastamine
|
Eesmärk
|
NHSi infrastruktuuri ajakohastamise lõpuleviimine
|
|
171
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16757_Kiiritusravikeskuse loomine „Sotiria“ rindkerehaiguste haiglas
|
Eesmärk
|
Sotiria kiiritusravikeskus
|
|
172
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16793_Projekt raku- ja geeniteraapia- ja hematoloogiakliiniku laboritele hoone ehitamiseks Thessaloniki „Papanikolaou“ üldhaiglasse
|
Eesmärk
|
Papanikolau haigla lõpetamine
|
|
173
|
10-3.3. Tervishoiu vastupanuvõime, juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse parandamine – 16752_Tervise digitaalne ümberkujundamine (DigHealth)
|
Eesmärk
|
Digiüleminek – kõik allprojektid on lõpule viidud
|
|
174a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16904_puue
|
Eesmärk
|
Juurdepääsetavus ja tugitaristu, aktiivsündroomi põdevate inimeste sotsiaalne kaasatus, varase lapsepõlve sekkumised
|
|
180a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16919 – Laste kaitse
|
Eesmärk
|
Õppekava reform
|
|
181
|
11–3.4. Parem juurdepääs tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16402_Sotsiaaleluruumid ja taskukohased eluasemed
|
Eesmärk
|
Eluasemestrateegia heakskiitmine ministrite kabineti poolt
|
|
182a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16925_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Ühtne digitaalse juurdepääsu portaal, digitaalne koolitus, avaliku kinnisvara täielik inventuur
|
|
182
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16925_Sotsiaaltoetussüsteemi digitaalne ümberkujundamine
|
Siht
|
Puudega isiku kaarte haldava asutuse tegevuse lõpuleviimine
|
|
183
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon
|
Siht
|
Sotsiaalse integratsiooniga seotud garanteeritud miinimumsissetuleku abisaajad kodutud
|
|
186a
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16922_Sotsiaalne integratsioon
|
Eesmärk
|
Haavatavate rühmade sotsiaalne integreerimine, digikoolitus
|
|
187
|
11-3.4. Parandada juurdepääsu tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16688: Edendada pagulaste integreerimist tööturule
|
Siht
|
Pagulaste tööturule integreerimine
|
|
194
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16611_Maksuauditite digitaalne üleminek
|
Eesmärk
|
Maksuauditite digitaalse ülemineku lõpuleviimine
|
|
195
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16291_Maksu- ja tolliameti digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Riigitulude sõltumatu asutuse integreeritud maksu- ja auditi IT-keskkonna esimese etapi tulemuste lõpuleviimine osana selle digiüleminekust Allprojektide rakendamine
|
|
196
|
12-4.1. Maksude muutmine majanduskasvu soodustavamaks ning maksuhalduse ja maksude kogumise parandamine – 16291_Maksu- ja tolliameti digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Tarbesõidukite ja konteinerite järelevalvesüsteemi käivitamine Allprojektide rakendamine.
|
|
208
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16972_Avaliku halduse reformimine
|
Siht
|
Avalik haldus – riigiteenistujate koolituse läbimine Värbamismenetluste ja strateegilise personaliplaneerimisega seotud meetmete lõpuleviimine
|
|
218
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine
|
Eesmärk
|
2021. –2025. aasta riikliku riigihangete strateegia rakendamine
|
|
219
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16974_Raamatupidamisreform
|
Eesmärk
|
Raamatupidamisreform Raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanne
|
|
220
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16705_Eelarvehalduse digitaalne ümberkujundamine ja järelevalve juhtimise valdkonnas; elektrooniline arvepidamine
|
Eesmärk
|
Riigiettevõtete ressursiplaneerimine (GOV-ERP)
|
|
221
|
13-4.2. Ajakohastada avalikku haldust, sealhulgas avaliku sektori investeeringute rakendamise kiirendamise, riigihankeraamistiku parandamise, suutlikkuse suurendamise meetmete ja korruptsioonivastase võitluse kaudu – 16711_Riigihangete valdkonna professionaalsemaks muutmine
|
Siht
|
Kvalifikatsiooni-/ümberõppeprogrammide lõpuleviimine riigihangete jaoks
|
|
237
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16292_Uued kohtuhooned
|
Eesmärk
|
Ehitus- ja renoveerimistööd – e-identiteet – lõpuleviimine
|
|
238
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16575 Õigusmõistmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Kohtukaardi läbivaatamine – täielik rakendamine
|
|
239
|
14-4.3. Kohtusüsteemi tõhususe parandamine – 16727_Õiguse digitaalne ümberkujundamine (e-õiguskeskkond)
|
Eesmärk
|
Andmete säilitamine ja IT-uuendused
|
|
241
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16580_Võla restruktureerimise ja teise võimaluse andmise uue ühtse maksejõuetusraamistiku rakendamine
|
Eesmärk
|
Järelevalve, järelevalveprotsesside digiteerimine, kapitaliturgude liit, kapitaliturud, ennetav võla restruktureerimine
|
|
243
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16581_Kapitalituru tõhustatud järelevalve ja usaldusväärsus
|
Eesmärk
|
Järelevalveprotsessi digitaliseerimine ja Kreeka kapitaliturgude komisjoni korraldus
|
|
244c
|
15-4.4. Finantssektori ja kapitaliturgude tugevdamine – 16957_Finantssüsteemi suutlikkuse suurendamine, et tulla toime varasemate väljakutsetega ja rahastada reaalmajandust
|
Eesmärk
|
Erasektori võlgade haldamise riikliku strateegia poliitikameetmete lõpuleviimine, krediidi keskregistri loomine
|
|
249
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16624_Creation – Laiendamine – Teadusuuringute ja innovatsiooni peasekretariaadi (GSRI) järelevalve all olevate uurimiskeskuste infrastruktuuride ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Teaduskeskuste projektide lõpuleviimine
|
|
250
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16618_Alus- ja rakendusuuringud
|
Eesmärk
|
Baas- ja näidisprojektide lõpuleviimine; rakenduslikud teadusprojektid
|
|
251
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16654_TH 2 ORAX: Tellis Holistic & Hübriidne töökindel autonoomne eeskujusüsteem
|
Eesmärk
|
Projekti TH²ORAX lõpuleviimine
|
|
252
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16971_Teadusuuringud – loomine – innovatsioon
|
Eesmärk
|
Projektide „Teadusuuringud – loomine – innovatsioon lõpuleviimine
|
|
253
|
16-4.5. Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine – 16621_Kreeka teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi ekstrapolatsioon
|
Eesmärk
|
Teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi projektide avatumaks muutmise lõpuleviimine
|
|
256
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16628_Kesk-Kreeka kiirtee E-65: Trikala – Egnatia
|
Eesmärk
|
E-65 tööd – lõpetamine
|
|
262
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16630_Kreeta põhjakiirtee (Β. Ο. Α. Κ. )
|
Eesmärk
|
Projekti BOAK lõpuleviimine
|
|
268c
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16982_Raudteesektori organisatsioonireform
|
Eesmärk
|
Raudteekorralduse reformi lõpuleviimine
|
|
269
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16833_EASA nõuetele vastavuse parandamise tööde rakendamine
|
Eesmärk
|
EASA tööde lõpuleviimine
|
|
271
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16892_Lääne-Atika linnalähiraudtee uuendamine
|
Eesmärk
|
Lääne-Atika raudtee väljaehitamine
|
|
272
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16949_Arukad sillad
|
Eesmärk
|
Arukate sildade projekti I etapi lõpuleviimine
|
|
272a
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16949_Arukad sillad
|
Eesmärk
|
Arukate sildade projekti II etapp
|
|
274
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16959_Kreeka Raudteeorganisatsiooni digitaalne ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Algatuse „OSE“ digiülemineku lõpuleviimine
|
|
275
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16960_Keskkonna- ja kultuurikeskne arukas taristu
|
Eesmärk
|
Aruka taristu projekti lõpuleviimine
|
|
276
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite vastupanuvõime ajakohastamine ja parandamine – 16937_Integreeritud programmijuhtimissüsteem infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi tehniliste tööde ja struktuurivahendite haldamiseks
|
Eesmärk
|
Infrastruktuuriministeeriumi projektijuhtimise süsteemi (PMIS) lõpuleviimine
|
|
277
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16786_Infrastruktuuri- ja transpordiministeeriumi menetluste lihtsustamine;
|
Eesmärk
|
Menetluste lihtsustamine transpordiministeeriumi jaoks
|
|
283
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16293_Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud
|
Eesmärk
|
Kultuur kui majanduskasvu liikumapanev jõud
|
|
284
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16536_Infrastruktuuri uuendamine, seadmete uuendamine ja HOCRED Stores’i pakutavate teenuste kvaliteedi parandamine – endine ARF Stores (kohapealne ja elektrooniline)
|
Eesmärk
|
Kreeka Kultuuriressursside Arendamise Organisatsiooni (HOCRED) ajakohastamine
|
|
285
|
17-4.6. Ajakohastada ja parandada peamiste majandussektorite vastupanuvõimet – 16725 – Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine
|
Eesmärk
|
Kõrgema kunstihariduse ajakohastamine
|
|
287
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16486_Veealuste antiikesemete muuseum
|
Eesmärk
|
Veealuste antiikesemete muuseum
|
|
288
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16485_Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilised paigad ja mälestised
|
Eesmärk
|
Kultuurirajad sümboolse tähendusega arheoloogilistes paikades
|
|
289
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16735_Retseptikunsti kasutamine, sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamine ja hõbedase majanduse kasutamine
|
Eesmärk
|
Retseptikunsti kasutamine;
|
|
290
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16433_Kultuurimälestiste ja arheoloogiliste paikade kaitsmine kliimamuutuste eest
|
Eesmärk
|
Kultuurimälestiste kaitsmine kliimamuutuste eest
|
|
291
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16435_Restoration – Conservation – Akropoli mälestiste tõhustamine
|
Eesmärk
|
Taastamine – kaitse – Akropoli mälestiste tõhustamine
|
|
296
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16921_Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismis
|
Siht
|
Ümberõpe ja oskuste täiendamine turismis (lõpetamine)
|
|
297
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16931_Turismi arendamine
|
Eesmärk
|
Turismi arendamise projekti lõpuleviimine
|
|
298
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16975_Piirkondlike sadamate ajakohastamine
|
Siht
|
Piirkondlike sadamate sekkumismeetmete ajakohastamine
|
|
306
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16599_Majandusdiplomaatia võrgustiku digiteerimine; Eksportijate koolitusprogramm
|
Eesmärk
|
Majandusdiplomaatia võrgustiku digitaliseerimine – kõigi meetmete rakendamine
|
|
307
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16634_Uued tööstuspargid
|
Eesmärk
|
Tööstuspargid – investeeringute rakendamine
|
|
308
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16593_Strateegiliste investeeringute ligimeelitamise õigusraamistiku muutmine
|
Eesmärk
|
Strateegilised investeeringud – investeeringute rakendamine
|
|
309
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16721_Aruka tootmise kiirendamine
|
Eesmärk
|
Tootmine, sektor – investeeringute rakendamine
|
|
314
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16626_Põllumajandussektori majanduslik ümberkujundamine
|
Eesmärk
|
Põllumajanduse majandusliku ümberkujundamise lõpuleviimine
|
|
315
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16584_Ettepanekud vesiviljelussektori meetmete kohta
|
Eesmärk
|
Vesiviljelus on lõpule viidud
|
|
316
|
4-1.4. Ressursside säästev kasutamine, kliimamuutustele vastupanu võime ja keskkonnakaitse – 16285_Investeeringud riiklikku niisutusvõrku avaliku ja erasektori partnerluse kavade kaudu
|
Eesmärk
|
Niisutuse lõpuleviimine
|
|
319
|
18-4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16543_Meetmed ettevõtluskeskkonna lihtsustamiseks ning selle kvaliteedi ja ohutuse parandamiseks
|
Eesmärk
|
Ettevõtluskeskkonna parandamine – lubade andmine lihtsustamiseks ja turujärelevalveks
|
|
259
|
17-4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16631_Maanteeohutuse suurendamine
|
Eesmärk
|
Liiklusohutuse projekti lõpuleviimine
|
|
346
|
16-4.5. Edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni – 16622_HORIZON 2020 „Tulemusmärgis“: tipptasemel uuenduslike ettevõtete rahastamine
|
Eesmärk
|
Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rakendatud projektide lõpuleviimine
|
|
349
|
4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju
|
Eesmärk
|
Lõpule viidud teede taastamise projektid
|
|
350
|
4.6. Peamiste majandussektorite ajakohastamine ja vastupanuvõime parandamine – 16999_Juurdepääsetavuse taastamine pärast tormi „DANIEL“ laastavat mõju
|
Eesmärk
|
Lõpule viidud raudtee taastamise projektid
|
|
360
|
20-5.1. REPowerEU reformid – 16991_Regulatiivne raamistik aruka võrgu suunas liikumiseks
|
Eesmärk
|
Jaotusvõrguettevõtja juhtimiskeskuse arendamine
|
|
366
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16996_Energia salvestamise paigaldamine taastuvate energiaallikate täiendavaks kasutuselevõtuks
|
Eesmärk
|
Ladustamisrajatiste lõpuleviimine
|
|
369
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16994_Energiatõhusus ja taastuvate energiaallikate edendamine oma tarbeks
|
Siht
|
Energiatõhususe parandamise allinvesteeringute, päikeseveesoojendite ning kohalike vee- ja kanalisatsiooniettevõtete lõpuleviimine
|
|
371
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16995_Biometaani ja taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmise katseprojektid
|
Siht
|
Täiendav taastuvallikatest toodetud vesiniku ja taastuvallikatest toodetud gaasi tootmisvõimsus
|
|
373
|
21–5.2. REPowerEU investeeringud – 16997_Süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogia edendamine tööstuse CO2 heite vähendamiseks
|
Eesmärk
|
Investeeringutega seotud tööde lõpuleviimine
|
|
|
|
Osamakse summa
|
3 499 999 999 eurot
|
2.Laen
Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
2.1. Esimene osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
320
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
Tegevuskokkulepped rahvusvaheliste finantsasutustega
|
|
321
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
Kommertspankade projektikonkursi algatamine
|
|
|
|
Osamakse summa
|
2 121 256 487 eurot
|
2.2. Teine osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
322
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
Omakapitali platvormi leping
|
|
323
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
InvestEU toetusleping
|
|
324
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
586,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
|
|
Osamakse summa
|
2 121 256 487 eurot
|
2.3. Kolmas osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
325
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
3 518,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
|
|
Osamakse summa
|
2 121 256 487 eurot
|
2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
325a
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
4 518,4 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
|
|
Osamakse summa
|
2 534 514 342 eurot
|
2.5. Viies osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
374
|
2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“
|
Eesmärk
|
„Upgrade My Home“ – Kreeka Arengupanga ja rahandusministeeriumi vaheline rakendusleping
|
|
378
|
11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400_taskukohase eluaseme programm „My Home II“
|
Eesmärk
|
„My Home II“ – Kreeka Arengupanga ja rahandusministeeriumi vaheline rakendusleping
|
|
326
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
7064 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 940 000 000 eurot
|
2.6. Kuues osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
326a
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
9 000 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 940 000 000 eurot
|
2.7. Seitsmes maksetaotlus (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
375
|
2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“
|
Siht
|
„Upgrade My Home“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 50 %
|
|
379
|
11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400_taskukohase eluaseme programm „My Home II“
|
Siht
|
„My Home II“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 50 %
|
|
327
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
11 182 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
329
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
100 % omakapitalitoetuse investeering
|
|
330
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
InvestEU tegevuse heakskiitmine
|
|
|
|
Osamakse summa
|
1 940 000 000 eurot
|
2.8. Kaheksas maksetaotlus (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
327a
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
13 364 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
|
|
Osamakse summa
|
400 000 000 eurot
|
2.9. Üheksas maksetaotlus (laenutoetus):
|
Järjekorranumber
|
Seotud meede (reform või investeering)
|
Eesmärk / siht
|
Nimi
|
|
|
|
|
|
|
376
|
2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“
|
Siht
|
„Upgrade My Home“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 100 %
|
|
377
|
2-1.2. Renoveerimine – 16401_Energiauuendusprogramm „Upgrade My Home“
|
Eesmärk
|
„Upgrade My Home“ – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud
|
|
380
|
11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400_taskukohase eluaseme programm „My Home II“
|
Siht
|
„My Home II“ – lõplike toetusesaajatega allkirjastatud juriidilised lepingud – 100 %
|
|
381
|
11-3.4. Juurdepääsu parandamine tõhusale ja kaasavale sotsiaalpoliitikale – 16400_taskukohase eluaseme programm „My Home II“
|
Eesmärk
|
„My Home II“ – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud
|
|
328
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Siht
|
15 428 miljonit eurot finantsinstitutsioonide vahendeid, mis on allkirjastatud lõplike abisaajatega
|
|
328a
|
4.7. Parandada konkurentsivõimet ning edendada erainvesteeringuid ja eksporti – 16980_RRP laenurahastu
|
Eesmärk
|
Laenurahastu – Rahandusministeerium on investeeringu lõpule viinud
|
|
|
|
Osamakse summa
|
2 609 255 117 eurot
|
4. JAGU: TÄIENDAV KORD
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Kreeka taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
Taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimise ning seire eest vastutab peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisamet, rahandusministeeriumi sõltumatu eriotstarbeline avalik teenistus, mis loodi seadusega 4738/2020. Taasterahastu koordineerimisasutus on ka vastutav asutus, kes kontrollib, kas taaste- ja vastupidavuskava eesmärgid ja sihid on täidetud, ning tegutseb ka Euroopa Komisjoni ja Kreeka ametiasutuste vahelise (ühtse) sidepunktina. Täpsemalt hõlmab tema ülesanne projektide edenemise aktiivset jälgimist kokkulepitud eesmärkide ja sihtide alusel ning maksetaotluste esitamist Euroopa Komisjonile pärast nende lõpuleviimise kontrollimist. Viimasele lisatakse vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et vahendeid kasutati ettenähtud otstarbel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, samuti kokkuvõte tehtud audititest, sealhulgas tuvastatud puudused ja võetud parandusmeetmed.
Üldine vastutus iga konkreetse meetme rakendamise eest kuulub asjaomase ministeeriumi pädevusse, kelle talitused toetavad projektide edenemise jälgimist ning säilitavad tiheda koostöö taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisasutusega.
Kõiki kavas sisalduvaid meetmeid rakendavad riiklikud asutused (edaspidi „rakendusasutused“), kelle on määranud pädev ministeerium, ning nad vastutavad kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamise ning kõigi andmete ja dokumentide esitamise eest taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisasutusele loodava juhtimisalase infosüsteemi kaudu.
Lõpuks tagab finantsauditi komitee (EDEL, mis kuulub rahandusministeeriumi eelarvepoliitika peasekretariaati (riigi raamatupidamisbüroosse)) usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimise.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs asjakohastele alusandmetele, kehtestab Kreeka järgmise korra.
Taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisasutus kui Kreeka taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskne koordineeriv asutus vastutab kava üldise koordineerimise ja seire eest. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks, seireks ning vajaduse korral kontrolli- ja auditeerimistegevuse rakendamiseks ning aruandluse ja maksetaotluste esitamiseks. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks toetuse lõplike saajate kohta. Andmeid kodeeritakse kõigis rakendusasutustes, kes on kohustatud esitama nõutud andmed taaste- ja vastupidavusrahastu koordineerimisasutusele haldusteabesüsteemi kaudu.
Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Kreeka pärast käesoleva lisa punktis 2.1 sätestatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu maksmiseks. Kreeka tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.