STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

(Määruse (EL) 2024/1143 artikkel 24)

„Metliška črnina“

ELi viitenumber: PDO-SI-A1579-AM01 – 17.4.2026

1.   Toote nimetus

„Metliška črnina“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

3.   Valdkond

☐	põllumajandustooted

☑

veinid

☐	piiritusjoogid

4.   Riik, kuhu geograafiline piirkond kuulub

Sloveenia

5.   Standardmuudatusest teavitav liikmesriigi ametiasutus

Nimi

Põllumajandus-, metsandus- ja toiduministeerium

6.   Muudatuse käsitamine standardmuudatusena

Kavandatud muudatused i) ei puuduta kaitstud päritolunimetusega toote nimetust, kasutust ega kategooriat, ii) säilitavad koonddokumendis seose geograafilise piirkonnaga ning iii) ei sisalda täiendavaid piiranguid toote turustamisele, mistõttu käsitatakse neid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta määruse (EL) 2024/1143 kohaselt standardmuudatustena. Kuna eAmbrosia veebisaidil avaldatud tootespetsifikaat koostati nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007, mis tunnistati kehtetuks 11 aastat tagasi, ning mitmete teiste ELi ja riiklike õigusaktide alusel, mis enam ei kehti, on tootespetsifikaadi vormi ja sisu kohandatud vastavalt kohaldatavale määrusele (EL) nr 1308/2013 ning seda on ajakohastatud, et kajastada muid kohaldatavaid määrusi. Samuti on läbi vaadatud teksti grammatika ja stiil.

7.   Heakskiidetud standardmuudatus(t)e kirjeldus

Pealkiri

Standardmuudatus, mille eesmärk on viia eAmbrosia andmebaasis olev kanne kooskõlla siseriiklike eeskirjadega ja teha väiksemaid tehnilisi parandusi

Kirjeldus

Taotleja esitab standardmuudatuse taotluse, sest Euroopa Komisjoni veebipõhises registris eAmbrosia avaldatud spetsifikaat ei ole sama kui see, mille suhtes kohaldatakse riiklikke veinialaseid eeskirju, mis hõlmavad veine tunnustatud traditsiooniliste nimetustega „Metliška črnina“ ja t „Belokranjec“ (Uradni list RS (Sloveenia Vabariigi Ametlik Teataja) nr 112/22, edaspidi „eeskirjad“).

Taotleja ei ole tootespetsifikaadi põhiteksti muutnud, välja arvatud stiili- ja grammatikavigade parandamiseks. Taotleja on teksti muutnud ainult niivõrd, kuivõrd see on vajalik kohaldatavate siseriiklike eeskirjadega nõutavate muudatuste tegemiseks. Lisaks eespool nimetatud eeskirjadel põhinevatele muudatustele (iga sordi viinamarjade maksimaalne lubatud keskmine toodang hektari kohta, iga sordi nõutav ja lubatud osakaal, tegeliku alkoholisisalduse ja üldhappesuse keemiliste parameetrite lubatud väärtused) on taotleja teinud tootespetsifikaadis järgmised tehnilised muudatused:

—	seoses muude sortidega, mida võib tootele „Metliška črnina“ erandkorras lisada, on taotleja sõnaselgelt täpsustanud, et kasutada võib ainult siseriiklike õigusaktidega lubatud Bela Krajina viinamarjakasvatuspiirkonna PUNASEID viinamarjasorte, kuna varasem säte oli liiga üldine („muud sordid“);

—	taotleja on üle võtnud [...] kohaldatavatest siseriiklikest õigusaktidest;

—	taotleja on eemaldanud lubamatute veinivalmistusmeetodite loetelust tartraadi stabiliseerimise elektrodialüüsi ja katioonivahetitega töötlemise teel;

—	taotleja on lubatud pakendina lisanud kuni 5-liitrise mahuga kott-karbis-pakendi;

—	taotleja on eemaldanud keelu viia toode turule enne tootmisaasta 30. novembrit.

☑	Muudatus mõjutab koonddokumenti.

KOONDDOKUMENT

Veini päritolunimetused ja geograafilised tähised

„Metliška črnina“

ELi viitenumber: PDO-SI-A1579-AM01 – 17.4.2026

1.   Nimetus(ed)

„Metliška črnina“

2.   Geograafilise tähise tüüp

☑

KPN

☐

KGT

3.   Riik, kuhu määratletud geograafiline piirkond kuulub

Sloveenia

4.   Põllumajandustoote klassifikatsioon vastavalt kombineeritud nomenklatuuri rubriigile ja koodile, nagu on osutatud määruse (EL) 2024/1143 artikli 6 lõikes 1

2204 – Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

5.   Määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas loetletud viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

6.   Veini või veinide kirjeldus

Viinamarjasaadus

Punane vein

Organoleptilised omadused

Visuaalne välimus

Punane vein, mille värvus ulatub intensiivsest punasest rubiinpunaseni.

Aroom

Esimesel koristusjärgsel aastal domineerib punastele sortidele iseloomulik esmane aroom, millele lisanduvad hiljem sortide kooslusele omased küpsed aroomid.

Maitse

Esimesel koristusjärgsel aastal domineerib punastele sortidele iseloomulik esmane aroom, millele lisanduvad hiljem sortide kooslusele omased küpsed aroomid. Keskmine tanniinisisaldus annab veinile meeldiva kootavuse.

Lisateave organoleptiliste omaduste kohta

„Metliška črnina“ koostises kasutatakse järgmisi sorte, lähtudes üksikute sortide deklaratsioonidest vastavalt viinamarjade saagideklaratsioone reguleerivale määrusele:

—	„Modra Frankinja N“: kuni 60 %;

—	„Zametovka N“: 20–40 %;

—	kõik muud sordid kokku („Portugalka N“, „Šentlovrenka N“, „Gamay N“, „Modri Pinot N“, „Zweigelt N“): 5–20 %

Olenemata eelmisest lõigust võib veini „Metliška črnina“ toota ka muudest punastest viinamarjasortidest, mis on konkreetsel ajahetkel Sloveenia Vabariigi viinamarjasortide hulgas määratletud Bela Krajina viinamarjakasvatuspiirkonnas lubatud ja soovitatud sortidena. Nende sortide viinamarju võib kasutada eelmise lõigu kolmandas taandes kõigi teiste sortide jaoks näidatud osakaalus.

Olenemata käesoleva punkti teisest lõigust, ei tohi eelmises lõigus osutatud sortide osakaal veinis „Metliška črnina“ ületada 10 %, sealhulgas viinamarjasordid, mida ei ole üksikute sortidena eraldi deklareeritud.

Analüütilised omadused

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)	12,5
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10,5
Minimaalne üldhappesus	4,5
Minimaalse üldhappesuse ühik	grammi liitri kohta, väljendatud viinhappena
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)	13,3
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)	130

Lisateave analüütiliste omaduste kohta

Veini „Metliška črnina“ iseloomulike omaduste mõõtmiseks kasutatav keemiline analüüs ja koostisosade nõutav sisaldus on järgmised:

—	tegelik alkoholisisaldus: 10,5–12,5 mahuprotsenti;

—	üldsuhkrusisaldus (väljendatud fruktoosi ja glükoosina): kuni 3,0 g/l;

—	suhkruvaba ekstrakt: vähemalt 20 g/l;

—	tuhasus: vähemalt 1,6 g/l;

—	üldhappesus (väljendatud viinhappena): 4,5–7,0 g/l;

—	lenduvate hapete sisaldus (väljendatud äädikhappena): kuni 0,8 g/l. ning

☑	Analüütilised näitajad, mida ei ole selles jaotises esitatud, vastavad kohaldatavates ELi õigusaktides sätestatud ülempiiridele.

7.   Veinivalmistustavad

7.1.   Veini või veinide valmistamiseks kasutatavad konkreetsed veinivalmistustavad ja sellekohased vastavad piirangud:

Veinivalmistustava

Viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus

Veinivalmistustava liik

Veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangud

Kirjeldus

Minimaalne suhkrusisaldus, mis arvutatakse nende viinamarjade keskmise suhkrusisaldusena, millest „Metliška črnina“ on valmistatud, on asjaomaste viinamarjasortide puhul järgmine:

—	„Modra Frankinja N“ ja „Zweigelt N“: 169,3 g/l

—	„Modri Pinot N“ ja „Šentlovrenka N“: 163,7 g/l

—	„Portugalka N“ ja „Gamay N“: 158,1 g/l ning

—	„Zametovka N“: 142,6 g/l.

—	Kõikide sortide keskmine naturaalne alkoholisisaldus: vähemalt 9,0 mahuprotsenti.

Veinivalmistustava

Leotamine

Veinivalmistustava liik

Veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangud

Kirjeldus

„Metliška črnina“ tootmisel eemaldatakse viinamarjad esmalt varte küljest ja seejärel neid leotatakse.

Leotamise ajal peab meski tahke osa olema alati kokkupuutes viinamarjavirdega.

Veinivalmistustava

Veini valmistamisega seotud keelud

Veinivalmistustava liik

Veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangud

Kirjeldus

„Metliška črnina“ tootmisel ei ole lubatud:

—	alkoholkääritamise katkestamine;

—	veinide magustamine ning

—	kaaliumsorbaadi lisamine.

Veinivalmistustava

Rikastamine

Veinivalmistustava liik

Veinivalmistamise suhtes kehtestatud piirangud

Kirjeldus

Aastatel, mil viinamarjade küpsemiseks on ebasoodsad ilmastikutingimused ja viinamarjad ei küpse, võib veini „Metliška črnina“ tootmiseks kasutatavat viinamarjavirret alkoholiga rikastada maksimaalselt kuni 2 mahuprotsenti.

7.2.   Maksimaalne saagikus

Kõik veinid / kategooria / sort / liik

„Zametovka N“, „Portugalka N“, „Gamay N“, segasordid

Maksimaalne saagikus:

Maksimaalne saagikus:	11 000
Maksimaalse saagikuse ühik:	kilogrammi viinamarju hektari kohta

Kõik veinid / kategooria / sort / liik

„Modra Frankinja N“, „Šentlovrenka N“, „Modri Pinot N“, „Zweigelt N“

Maksimaalne saagikus:

Maksimaalne saagikus:	10 000
Maksimaalse saagikuse ühik:	kilogrammi viinamarju hektari kohta

8.   Andmed veiniviinamarjasordi või -sortide kohta, millest vein või veinid on valmistatud

—

Gamay N

—

Merlot

—	Modra Frankinja N - Frankinja

—	Modri Pinot N

—	Portugalka N

—	Rdeca Zlahtnina Rs

—

Scheurebe

—	Zweigelt N

—	Šentlovrenka N

—	Zametovka N

9.   Määratletud geograafilise piirkonna täpne määratlus

Nii veini „Metliška črnina“ kui ka selle valmistamiseks kasutatavaid viinamarju toodetakse üksnes Bela Krajina viinamarjakasvatuspiirkonna territooriumil.

Bela Krajina viinamarjakasvatuspiirkonna piir kulgeb Horvaatia riigipiirist Gorjanci mägedes piki 500 m samakõrgusjoont Ravnace, Drage ja Dole asulate kohal, enne kui ületab Novo Mesto–Metlika maantee Mačkovec pri Suhorju asulast allpool ja kulgeb mööda 500 m samakõrgusjoont mööda asulatest Maline pri Štrekljevcu, Osojnik ja Sv. Lovrenc pri Semiču kuni Semeniči mäeni, kust see laskub maanteele, mis viib Gaber pri Semiču asulasse, enne kui kulgeb mööda Kočke rebri nõlva Kot pri Semiču asula kohal, ületab selle 400 m samakõrgusjoonel ja kulgeb piki seda kuni Talčji Vrhi katastriüksuse põhjapiirini, kulgeb mööda seda piiri Vinska mäe ümber, ületab 400 m samakõrgusjoone ja kulgeb mööda seda Rožič Vrhi, Stražnji Vrhi ja Mavrleni asulate kohal kuni Bistrica-Dobliče teeni, seejärel kulgeb mööda seda teed kuni Grič pri Dobličahi asulani, seejärel piki 350 samakõrgusjoont kuni Sv. Ana kirikuni, seejärel piki Sv. Ana–Tanča Gora–Kvasica–Dragovanja Vasi–Anjeli– Dobliče–Jelševniki–Tušev Doli–Talčji Vrhi–Otoveci maanteed, mööda Črnomelj-Semiči raudteeliini Rožaneci–Mihelja Vasi maanteeni, seejärel piki seda maanteed kuni Črnomelj–Semiči maanteeni, seejärel mööda seda maanteed Koti katastriüksuse lõunapiirini, mööda Koti katastriüksuse idapiiri kuni Semiči katastriüksuse lõunapiirini, seejärel ümber Vavpča Vasi asula, mööda Semiči asula suunas kulgevat maanteed, seejärel mööda Semič–Vrtača pri Semiču maanteed, mööda rada, mis jääb Oskoršnica külast allapoole, mööda Črešnjevec pri Semiču suunas viivat teed, mööda Črešnjevec pri Semiču–Krvavčji Vrhi–Metlika maanteed, hõlmates Krvavčji Vrhi ja KZ Metlika veinitehast, piki Drašiči asula suunas kulgevat teed, hargnedes enne asulat piki 220 m samakõrgusjoont kagu suunas, hõlmates Drašiči asulat, piki Krmačina asulasse viivat teed, hõlmates seda asulat, kulgedes mööda teed kuni Horvaatia riigipiirini ja järgides selle piiri.

Bela Krajina viinamarjakasvatuspiirkond hõlmab ka järgmisi piirkondi:

—	Vinji Vrh pri Semiču, mis hõlmab maantee kohal paikneva Sv. Trojica kirikut ümbritsevat piirkonda;

—

Velika Plešivica, mille piir järgib Velika Plešivica mäe all Dolenjci asulast Pribinci asulasse põhja suunas kulgeva teega ühtivat 240 m samakõrgusjoont ja kulgeb piki 240 m samakõrgusjoont põhja suunas, enne kui pöördub kagusse, möödub metsa servas asuvast kabelist ja naaseb Dolenjci–Pribinci teele;

—	Preložnik, mille piir kulgeb Preložniku mäe ümber mööda 260 m samakõrgusjoont ja lõunas piki Purga–Velika Sela teed;

—	Mala Plešivica, mille piir kulgeb Gorenjci pri Adlešičihi asulast Mala Sela asulasse viiva tee harust lääne ja põhja suunas mööda 250 m samakõrgusjoont, enne kui pöördub kagusse ja hõlmab Mala Plešivica mäe lõunanõlvasid;

—	Preloka, mille piir kulgeb Vinica–Adlešiči teelt Krtinjeki mäetipu alt mööda 230 m samakõrgusjoont ida ja põhja suunas, möödudes Preloka asulast ja pöördudes üle Krtinjeki mäetipu läände Vinica–Adlešiči teele;

—

Perudina-Žeželj, mille piir kulgeb Goleki külast mööda piki 230 m samakõrgusjoont loodesse mööda Vinica–Perudina maanteed Perudina asulani, seejärel pöördub põhja suunas kuni metsani ja kulgeb seejärel kagu suunas Žeželji tipu alt läbi kuni Podklaneci külani ning pöördub siis lõunasse ja kulgeb piki 230 m samakõrgusjoont kuni Goleki külani;

—	Radenci, mille piir kulgeb lääne suunas piki Stari Trgi–Vinica maanteed Gornji Radenci asulani ning mööda asulate kohal asuvat rada põhja ja ida suunas kuni Stari Trgi–Vinica maanteeni;

—	·Stari Trg, mille piir kulgeb Sodevci asulast ida ja põhja suunas, hõlmates asulat ja kulgedes kirdesuunas Stari Trgi asula alt mööda, möödudes Koti asulast, ühineb Stari Trgi–Koti maanteega ja kulgeb mööda seda Koti asulani ning kagu suunas Sodevci asulani.

Bela Krajina viinamarjakasvatuspiirkond jaguneb järgmiseks kolmeks väiksemaks viinamarjakasvatuspiirkonnaks:

—	Metlika viinamarjakasvatuspiirkond,

—	Črnomelj viinamarjakasvatuspiirkond,

—	Semiči viinamarjakasvatuspiirkond.

10.   Seos geograafilise piirkonnaga

Viinamarjasaaduse kategooria

1.

Vein

Seose kokkuvõte

Geoloogiliselt on Bela Krajina piirkond madal karstimaastik, mis piirneb idas Kolpa jõega, põhjas Gorjanci mägedega ning läänes ja lõunas Roška platooga. Viinamarjaistandused asuvad peamiselt Gorjanci mägede lõunaserval, jätkudes poolringina Semiči suunas ning seejärel piki Roška platoo idaserva Maverleni ja Dobliče suunas. Mõned suhteliselt väikesed toimivad viinamarjaistandused asuvad ka Velika ja Mala Plešivica päikeselistel servadel, Adlešiči lähedal ning Perudinas (Žeželj), Prelokas ja Vinji Vrh pri Semičus.

Viinamarjaistanduste asukohaks oleva Bela Krajina vesikonna äärealade geoloogia ja morfoloogia on üsna eripärane. Kallete ja nõlvade asukoha suur mitmekesisus kajastub mikroklimaatiliste tingimuste suures mitmekesisuses. Viinamarjaistanduste madalaim punkt asub Bela Krajina oru põhjas, umbes 210 m üle merepinna, ja kõrgeim punkt umbes 390 m üle merepinna. Kuna tegemist on karstialaga, ei ole haruldane, et viinamarjaistanduste keskel leidub üksikuid lubjakivilademeid.

Bela Krajina madalikul asuv karst koosneb kriidiajastu lubjakivist, mida kohati katab paks pleistotseeni savikiht, samas kui Bela Krajina vesikonna äärealadel, kus asub enamik viinamarjaistandusi, koosneb pinnas juuraajastu lubjakivist ja dolomiidist. Ainult kõige idapoolsemas servas, Gorjanci mäestiku jalamil Sloveenia-Horvaatia piiril, leidub kohati tertsiaarset merglit. Sademed, temperatuuritingimused, päikesepaiste ja muud kliimategurid mõjutavad viinapuude kasvu ja viljakust märkimisväärselt. Viinamarjaistanduste mikroklimaatilised tingimused on väga erinevad, mis tulenevad maastiku suurest mitmekesisusest (eelkõige Gorjanci mäeaheliku domineerimisest), maatükkide asendist, kõrgusest ja kaldest, metsadest jne. Bela Krajina viinamarjakasvatuspiirkonna kasvuperioodi keskmine akumuleeritud efektiivne temperatuur ulatub 1 245,7 °C-st (Dobliče) kuni 1 329,0 °C-ni (Metlika), keskmine on 1 287,4 °C. Päikesele avatud asukohaga viinamarjakasvatuspiirkondades on akumuleeritud efektiivne temperatuur hinnanguliselt 15–20 % kõrgem (1 480–1 545 °C), kusjuures kasvuperioodi jooksul langeb keskmiselt umbes 750 mm sademeid ehk 64 % aastasest sademete koguhulgast.

Kogu Bela Krajina viinamarjakasvatuspiirkonna geoloogiline ja klimaatiline mitmekesisus peegeldub kasvatatavate sortide suures mitmekesisuses, neile omases värskuses ja veini joodavuses. Sortide ja nende omaduste õige kombinatsioon annab tulemuseks veini, millel on nimetusega „Metliška črnina“ tähistatud veinile omased tunnused.

11.   Kohaldatavad lisanõuded

Nõude/erandi pealkiri

Viljelussüsteem

Õigusraamistik

Õigusraamistiku koostab kaitstud päritolunimetuste / kaitstud geograafiliste tähiste haldamisega tegelev asutus, kui see on liikmesriikides ette nähtud.

Täiendava nõude/erandi liik

—

Nõude/erandi kirjeldus

„Metliška črnina“ valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide kasvatamiseks tohib kasutada ainult Guyot’ kasvatusmeetodit ja selle variante.

Nõude/erandi pealkiri

Viinapuude arv hektari kohta

Õigusraamistik

Õigusraamistiku koostab kaitstud päritolunimetuste / kaitstud geograafiliste tähiste haldamisega tegelev asutus, kui see on liikmesriikides ette nähtud.

Täiendava nõude/erandi liik

—

Nõude/erandi kirjeldus

„Metliška črnina“ tootmiseks peab viinapuude arv viinamarjaistanduse netopindala ühiku kohta olema suurem kui 4 000 hektari kohta, arvutatuna põllumajandusettevõtete registri eeskirjade kohaselt kindlaks määratud istutuskauguste alusel.

Olenemata eelmisest lõigust peab viinapuude tihedus terrassidel, mille kalle ületab 20 %, olema suurem kui 3 100 taime hektari kohta.

Nõude/erandi pealkiri

Organoleptiline hinnang

Õigusraamistik

Õigusraamistiku koostab kaitstud päritolunimetuste / kaitstud geograafiliste tähiste haldamisega tegelev asutus, kui see on liikmesriikides ette nähtud.

Täiendava nõude/erandi liik

Märgistamist käsitlevad lisasätted

Nõude/erandi kirjeldus

„Metliška črnina“ peab organoleptilisel hindamisel saama vähemalt 16,5 punkti. Enne organoleptilise hindamise läbiviimist tuleb veinihindajatele teatada, et nad hindavad veini, mis viinamarja- ja veinitootjate registri andmete ning keemilise analüüsi tulemuste põhjal vastab organoleptilise hindamise läbimise korral nimetuse „Metliška črnina“ saamise tingimustele.

Nõude/erandi pealkiri

Veini müügiks ettevalmistamine ja turuleviimine

Õigusraamistik

Õigusraamistiku koostab kaitstud päritolunimetuste / kaitstud geograafiliste tähiste haldamisega tegelev asutus, kui see on liikmesriikides ette nähtud.

Täiendava nõude/erandi liik

Pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Nõude/erandi kirjeldus

Veini „Metliška črnina“ tohib turule viia üksnes originaalpakendis.

„Metliška črnina“ villitakse kuni 1,5-liitristesse pudelitesse, kuni 5-liitristesse kott-karbis-pakenditesse või suurematesse mahutitesse. Villimiseks kasutatavate suuremate mahutite (roostevabast terasest tünnide) mahutavus võib olla kuni 50 liitrit. Selline pakend peab võimaldama veini väljavalamist, kasutades suurendatud rõhku või vastavat pumpa, vältides veini oksüdeerumist.

Nõude/erandi pealkiri

Viinamarjakasvatuse alampiirkonna ja viinamarjaistanduse määramine

Õigusraamistik

Õigusraamistiku koostab kaitstud päritolunimetuste / kaitstud geograafiliste tähiste haldamisega tegelev asutus, kui see on liikmesriikides ette nähtud.

Täiendava nõude/erandi liik

Märgistamist käsitlevad lisasätted

Nõude/erandi kirjeldus

Veinile „Metliška črnina“, mis on saanud organoleptilise hindamise käigus vähemalt 17,5 punkti, võib vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (ELT L 269, 23.10.2019, lk 13, muudetud) artiklile 55 ja veini geograafiliste tähiste loetelu reguleerivatele eeskirjadele lisada:

—	viinamarjade kasvatamise alampiirkonna geograafilise tähise;

—	viinamarjade kasvatamise viinamarjaistanduse geograafilise tähise.

Elektrooniline viide (URL) avaldatud tootespetsifikaadile

https://www.gov.si/novice/2026-03-31-ministrstvo-je-potrdilo-spremembo-specifikacije-za-vino-metliska-crnina-in-belokranjec/

---

(1)  Komisjoni 30. oktoobri 2024. aasta delegeeritud määrus (EL) 2025/27, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/1143 geograafiliste tähiste, garanteeritud traditsiooniliste toodete ja vabatahtlike kvaliteedimõistete registreerimist ja kaitset käsitlevate eeskirjadega ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014 (ELT L, 2025/27, 15.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2025/27/oj).