<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-132/19 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0132</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:355">EU:C:2020:355</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>22</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>22</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Pitruzzella ettepanek – Kohtuasi C‑132/19 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Groupe Canal + <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Giovanni Pitruzzella</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200507">7. mail 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: itaalia.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑132/19 P</HT></P><P>Groupe Canal +</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Konkurents</KEYWORD><KEYWORD>Keelatud kokkulepe</KEYWORD><KEYWORD>Televisiooniteenus</KEYWORD><KEYWORD>Territoriaalne ainuõigus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus nr 1/2003</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 9</KEYWORD><KEYWORD>Otsus, mis muudab kohustused siduvaks</KEYWORD><KEYWORD>Võimu kuritarvitamine</KEYWORD><KEYWORD>Esialgne järeldus</KEYWORD><KEYWORD>Õiguslik ja majanduslik kontekst</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsus</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni kohustus võtta arvesse ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamisega seotud kaalutlusi</KEYWORD><KEYWORD>Kolmandate isikute lepingulised õigused</KEYWORD><KEYWORD>Kaitse</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi sai alguse sellest, et edasi kaevati Euroopa Komisjoni otsus, millega teatavale audiovisuaalse sisu rahvusvahelisele tootjale tehti siduvaks tema välja pakutud kohustus, mis pidi vastama konkurentsiküsimustele, mille komisjon tõstatas uurimismenetluse algatamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Nende küsimuste ese oli väidetav vertikaalne keelatud kokkulepe riigisisese turu eraldamiseks lepingutingimuste kaudu, mis tagasid sellele rahvusvahelisele tootjale ja ringhäälinguorganisatsioonile Ühendkuningriigi ja Iirimaa turul täieliku territoriaalse ainuõiguse litsentsi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Prantsuse ringhäälinguorganisatsioon – kes on menetluses, millesse ta astus alles hiljem, kolmas isik, ning kellele kõnealune rahvusvaheline tootja teatas eespool nimetatud kohustustest, et anda teada oma kavatsusest mitte enam nõuda kinnipidamist lepingutingimustest, millega talle anti Prantsuse turul täielik territoriaalne ainuõigus – vaidlustas komisjoni otsuse, millega pakutud kohustused heaks kiideti ja siduvaks tehti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Erinevate apellatsioonkaebuse väidete seas on kolm olulist õigusküsimust, mis sisalduvad apellatsioonkaebuse kolmandas ja neljandas väites ning mida oma ettepanekus vastavalt Euroopa Kohtu palvele analüüsin: 1) vajadus asetada õiguslikku ja majanduslikku konteksti käitumine, mis on konkurentsiküsimuste aluseks; 2) küsimus, kas komisjon peab määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel otsust vastu võttes arvestama ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamisega seotud kaalutlusi; 3) küsimus, mis puudutab komisjoni poolt proportsionaalsuse põhimõtte austamist ettevõtja pakutud kohustusi siduvaks tehes, eelkõige viitega määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel vastu võetud otsuse toimele kolmandatele isikutele, eriti juhul, kui selle otsuse adressaadiks olevale ettevõtjale komisjoni poolt siduvaks tehtud kohustused väljenduvad ühepoolses teatavakstegemises, et enam ei austata selle ettevõtja ja teise ettevõtja – kes seetõttu, et ta ei ole olnud uurimise objekt, ei ole pakkunud välja ega jaganud selliseid kohustusi – vahel sõlmitud lepingu mõningaid sätteid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20021216">16. detsembri 2002. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1/2003, asutamislepingu artiklites 81 ja 82 [nüüd artiklid 101 ja 102]<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="001" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 1, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205.</P></NOTE> sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta, põhjenduses 13 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Kui menetluse käigus, mis võib viia kokkuleppe või tegevuse keelamiseni, teevad ettevõtjad komisjonile ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses tema tõstatatud küsimuste lahendamisega, peaks komisjonil olema õigus vastu võtta otsused, millega need kohustused muudetakse asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Kohustusi käsitlevates otsustes tuleks sätestada, et komisjonil ei ole enam põhjust võtta meetmeid, kuid neis ei tehta järeldust rikkumise võimaliku toimumise või jätkumise kohta. Kohustusi käsitlevad otsused ei piira liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtute õigust teha selliseid järeldusi ja otsuseid konkreetsete juhtumite kohta. Kohustusi käsitlevad otsused ei ole asjakohased juhul, kui komisjon kavatseb määrata trahvi […]<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20021216">16. detsembri 2002. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1/2003 põhjenduses 22 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Selleks, et tagada õiguskindluse ja ühenduse konkurentsieeskirjade ühetaolise kohaldamise põhimõtete järgimine paralleelsete volituste süsteemis, tuleb vältida vastukäivate otsuste tegemist. Seepärast tuleb vastavalt Euroopa Kohtu praktikale selgitada komisjoni otsuste ja menetluste mõju liikmesriikide kohtutele ja konkurentsiasutustele. Komisjoni poolt vastu võetavad kohustusi käsitlevad otsused ei mõjuta liikmesriikide kohtute ja konkurentsiasutuste volitusi asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaldamisel.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Lisaks on määruse nr 1/2003 artiklis 9 sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui komisjon kavatseb vastu võtta rikkumise lõpetamist nõudva otsuse ning asjaomased ettevõtjad teevad ettepaneku kohustuste võtmiseks seoses komisjoni esialgses hinnangus tõstatatud küsimuste lahendamisega, võib komisjon muuta need kohustused asjaomastele ettevõtjatele siduvaks. Sellise otsuse võib vastu võtta kindlaksmääratud ajavahemikuks ja selles sätestatakse, et komisjonil ei ole enam põhjust meetmeid võtta.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud, menetlus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasja taust</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT><DATE ISO="20140113">13. jaanuaril 2014</DATE> algatas Euroopa Komisjon uurimise võimalike piirangute kohta, mis võisid kahjustada tasulise televisiooniteenuse osutamist litsentsilepingutega, mille olid sõlminud kuus Ameerika filmistuudiot ja Euroopa Liidus tasulist sisu edastavad peamised televisiooni- ja raadioteenuse osutajad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Kõnealuse uurimise käigus adresseeris komisjon <DATE ISO="20150723">23. juulil 2015</DATE> vastuväiteteatise Paramount Pictures International Ltd‑ile, mis asub Londonis (Ühendkuningriik), ja selle emaettevõtjale Viacom Inc‑ile, mis asub New Yorgis (Ameerika Ühendriik) (edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Paramount<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Vastuväiteteatises esitas komisjon oma esialgsed järeldused Paramounti ning Sky UK Ltd ja Sky plc (edaspidi koos <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Sky<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) vahel sõlmitud litsentsilepingute teatud tingimuste kokkusobivuse kohta ELTL artikliga 101 ja Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>EMP<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) lepingu artikliga 53.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Üksikasjalikumalt keskendus komisjon oma uurimises Sky’ga sõlmitud litsentsilepingute kahele teineteisega seotud tingimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Esimese tingimuse eesmärk oli keelata Sky’l rahuldada EMPs, kuid väljaspool Ühendkuningriiki ja Iirimaad elavate tarbijate omaalgatuslikud televisiooniteenuse ostu taotlused või piirata tal nende taotluste rahuldamist. Teine tingimus kohustas Paramounti lepingutes, mille ta sõlmib EMPs, kuid väljaspool Ühendkuningriiki asuvate televisiooni- ja raadioteenuse osutajatega, keelata viimastel Ühendkuningriigis või Iirimaal elavate tarbijate omaalgatuslike televisiooniteenuse ostu taotluste rahuldamise või piirata nende taotluste rahuldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT><DATE ISO="20151124">24. novembri 2015. aasta</DATE> otsusega lubati Groupe Canal +’il (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>GCP<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) osaleda menetluses huvitatud kolmanda isikuna komisjoni <DATE ISO="20040407">7. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 13 lõike 1 tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="123" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 123, lk 18</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/03, lk 81.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT><DATE ISO="20151204">4. detsembri 2015. aasta</DATE> kirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Teave määruse (EÜ) nr 773/2004 artikli 13 lõike 1 alusel toimuva menetluse laadi ja eseme kohta<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> teavitas komisjon muu hulgas GCPd oma õiguslikust hinnangust ELTL artikli 101 kohaldatavuse kohta juhtumi faktilistele asjaoludele ning seejärel oma esialgsest järeldusest. Selle esialgse järelduse kohaselt kavatses komisjon võtta vastu otsuse Sky ja iga uurimise esemeks olnud filmistuudio suhtes, tuvastades, et nad on rikkunud ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, määrates neile trahvid, kohustades neid rikkumist lõpetama ja hoiduma meetmetest, millel võib olla sama ese või mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Pärast uurimise algatamist ja komisjoni esialgsete järelduste esitamist tegi Paramount <DATE ISO="20160415">15. aprillil 2016</DATE> määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel ettepaneku, et ta võtab kohustusi komisjoni poolt konkurentsi valdkonnas tõstatud küsimuste lahendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui muud huvitatud kolmandad isikud, sealhulgas GCP, olid talle oma seisukohad esitanud, võttis komisjon vastu Üldkohtus vaidlustatud otsuse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Juhtum AT.40023 – piiriülene juurdepääs tasulistele televisiooniteenustele, <DATE ISO="20160726">26. juuli 2016</DATE>.</P></NOTE> mille artiklis 1 on ette nähtud, et selle otsuse lisas esitatud kohustused on siduvad Paramountile ning tema õigusjärglastele ja tütarettevõtjatele viie aasta jooksul alates nimetatud otsuse teatavakstegemisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Eelkõige viidatakse vaidlusaluse otsuse lisa punkti 1 lõikes 9 mitut liiki tingimustele, mida menetluses uuriti (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>asjasse puutuvad tingimused<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) ning mis puudutavad televisiooniprogrammide kuvamist nii satelliidi kui ka interneti teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Ühest küljest puutuvad satelliidi teel kuvamise puhul asjasse esimesena tingimus, mille kohaselt signaali vastuvõtmist väljaspool litsentsilepinguga kaetud territooriumi (<HT TYPE="ITALIC">overspill</HT>) ei loeta lepingu rikkumiseks televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt, kui ta seda vastuvõtmist ei ole teadlikult lubanud, ja teisena tingimus, mille kohaselt signaali vastuvõtmist litsentsilepinguga kaetud territooriumil ei loeta lepingu rikkumiseks Paramounti poolt, kui viimane ei ole sel territooriumil lubanud kasutada kolmandate isikute dekoodreid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Teisest küljest, mis puudutab kuvamist interneti teel, puutub esiteks asjasse tingimus, mis kohustab televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid takistama televisiooniprogrammi allalaadimist või voogedastust (<HT TYPE="ITALIC">streaming</HT>) väljaspool litsentsilepingu territooriumi, teiseks tingimus, mille kohaselt kuvamist interneti teel (<HT TYPE="ITALIC">Internet overspill</HT>) litsentsilepinguga kaetud territooriumil ei loeta lepingu rikkumiseks Paramounti poolt, kui ta on kohustanud televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid kasutama niisugust kuvamist takistavat tehnoloogiat, ja kolmandaks tingimus, mille kohaselt televisiooniprogrammi interneti teel kuvamist väljaspool litsentsilepinguga kaetud territooriumi ei loeta lepingu rikkumiseks televisiooni- ja raadioteenuse osutaja poolt, kui ta kasutab niisugust kuvamist takistavat tehnoloogiat.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse lisa punkti 1 kolmandast lõigust tuleneb ka, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kohustused<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> hõlmab asjasse puutuvaid tingimusi või sarnaseid tingimusi, mis keelavad televisiooni- ja raadioteenuse osutajal rahuldamast niisuguste tarbijate omaalgatuslikke taotlusi, kes elavad EMPs, kuid väljaspool territooriumi, mille suhtes on televisiooni- ja raadioteenuse osutajale antud edastamisõigus. Lisaks tähendab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Paramounti kohustused<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> asjasse puutuvaid tingimusi või sarnaseid tingimusi, mis kohustavad Paramountil keelata televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel, kes asuvad EMPs, kuid väljaspool territooriumi, mille suhtes on televisiooni- ja raadioteenuse osutajale antud ainuõigused, rahuldada sel territooriumil elavate tarbijate omaalgatuslikke taotlusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Vastavalt vaidlusaluse otsuse punktile 2 pidi Paramount alates vaidlusaluse otsuse teatavakstegemisest täitma mitut kohustust. Kõigepealt kohustus ta mitte kokku leppima ega pikendama asjasse puutuvaid tingimusi litsentsilepingutes, nagu need on määratletud selles lisas (punkt 2.1). Edasi, mis puudutab olemasolevaid litsentsilepinguid tasulise televisiooniprogrammi sisu tootmise kohta (<HT TYPE="ITALIC">existing Pay-TV Output Licence Agreements</HT>), siis kohustus ta mitte esitama hagi selleks, et televisiooni- ja raadioteenuse osutajad oma kohustusi täidaksid (punkti 2.2 alapunkt a). Samade lepingute osas kohustus ta mitte täitma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Paramounti kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> ja mitte võtma samme nende kohustuste otseseks või kaudseks täitmiseks (punkti 2.2 alapunkt b). Lõpuks kohustus ta Sky’le edastama kümne päeva jooksul alates vaidlusaluse otsuse teatavakstegemisest ja kõigile muudele EMPs asuvatele televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele ühe kuu jooksul alates samast teatavakstegemisest, et ta ei esita hagi selleks, et kohustada televisiooni- ja raadioteenuse osutajaid asjasse puutuvaid tingimusi täitma (punkt 2.3).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>GCP oli Paramountiga sõlminud litsentsilepingu tasulise televisiooniprogrammi sisu tootmiseks (<HT TYPE="ITALIC">Pay Television Agreement</HT>), mis jõustus <DATE ISO="20140101">1. jaanuaril 2014</DATE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/><DATE ISO="20140101">1. jaanuari 2014. aasta</DATE> kokkulepe<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>). Nimetatud kokkuleppe artikkel 12 näeb ette, et kokkuleppega hõlmatav ala on jaotatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>ainuõigustega<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> territooriumideks, kattes eelkõige Prantsusmaad, ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>mitteainuõigusega<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> territooriumiks, milleks on Mauritius. <DATE ISO="20140101">1. jaanuari 2014. aasta</DATE> kokkuleppe artikkel 3 näeb lisaks ette, et ainuõigustega territooriumidel ei teosta Paramount ise ega luba kolmandatel isikutel teostada taasedastamisõigusi. Nimetatud kokkuleppe lisa A.IV täpsustab kohustusi, mis apellandil on seoses taasedastamist takistava geofiltreerimistehnoloogia kasutamisega nende territooriumide suhtes, mis jäävad väljapoole litsentsiga kaetud territooriumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160825">25. augusti 2016. aasta</DATE> kirjas teatas Paramount apellandile kohustusest, mis on esitatud vaidlusaluse otsuse lisa punkti 2.2 alapunktis a, ja täpsustas, et Paramount ei esita hagi, milles ta nõuaks televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kohustuste täitmisele sundimist, ja et ta ei nõua apellandilt ühegi asjasse puutuva tingimuse täitmist. Paramount täpsustas samas kirjas ka seda, et mõistel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>televisiooni- ja raadioteenuse osutaja kohustused<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> on sama tähendus kui see, mis on määratletud vaidlusaluse otsuse lisas. <DATE ISO="20161014">14. oktoobri 2016. aasta</DATE> kirjaga vastas apellant sellele teatele, toonitades, et tema vastu ei saa tugineda kohustustele, mis on võetud menetluses, milles osalevad vaid komisjon ja Paramount.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>GCP esitas Üldkohtu kantseleile <DATE ISO="20161208">8. detsembril 2016</DATE> ELTL artikli 263 alusel hagi vaidlusaluse otsuse tühistamise nõudes.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT><DATE ISO="20170713">13. juuli 2017. aasta</DATE> kohtumäärusega Groupe Canal + <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><DATE ISO="20170713">13. juuli 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupe Canal + <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑873/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:556">EU:T:2017:556</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> lubati Euroopa Tarbijaliitude Ametil (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>BEUC<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astuda. Sama kohtumäärusega lubati Union des producteurs de cinéma’l (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>UPC<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>), Euroopa filmiagentuuride direktorite ühendusel (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>EFAD<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) ja C More Entertainment AB‑l menetlusse astuda GCP nõuete toetuseks. Samuti lubati Üldkohtu viienda koja presidendi <DATE ISO="20170713">13. juuli 2017. aasta</DATE> otsusega GCP nõuete toetuseks menetlusse astuda Prantsuse Vabariigil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Oma hagi toetuseks esitas GCP neli väidet: i) esimene käsitles ilmset hindamisviga seoses asjasse puutuvate tingimuste vastavusega ELTL artiklile 101; ii) teine puudutas määruse nr 1/2003 artikli 9 rikkumist seoses nende küsimuste kindlakstegemisega, millele siduvaks muudetud kohustused vastasid; iii) kolmas puudutas proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist; iv) neljas käsitles võimu kuritarvitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Üldkohus jättis oma <DATE ISO="20181212">12. detsembri 2018. aasta</DATE> otsusega Groupe Canal + <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20181212">12. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Groupe Canal + <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑873/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:904">EU:T:2018:904</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) GCP hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte väited</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT><DATE ISO="20190215">15. veebruari 2019. aasta</DATE> apellatsioonkaebusega esitas GCP Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 tähenduses edasikaebuse, milles ta nõudis vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>GCP palub oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, millega jäeti rahuldamata vaidlusaluse otsuse tühistamise nõue ning millega mõisteti temalt välja kohtukulud; tühistada vaidlustatud kohtuotsus; jätta kõik kohtukulud komisjoni kanda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul jätta GCP apellatsioonkaebus rahuldamata ja jätta kõik kohtukulud GCP kanda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik, kes GCP nõuete toetuseks menetlusse astus, palub Euroopa Kohtul vaidlustatud kohtuotsus täielikult tühistada ning teha selle kohta kõik vajalikud järeldused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>UPC, kes GCP nõude toetuseks menetlusse astus, palub Euroopa Kohtul vaidlustatud kohtuotsus tühistada osas, milles jäeti rahuldamata GCP hagi vaidlusaluse otsuse tühistamise nõudes, ja osas, milles kohtukulud jäeti GCP kanda, samuti tühistada vaidlusalune otsus ja mõista kõik UPC kohtukulud välja komisjonilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>EFAD, kes toetab GCP nõuet, palub Euroopa Kohtul tunnistada apellatsioonkaebus täielikult põhjendatuks, tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles jäeti rahuldamata GCP hagi vaidlusaluse otsuse tühistamise nõudes, ja osas, milles kohtukulud jäeti GCP kanda, samuti tühistada vaidlusalune otsus ja mõista igal juhul kõik EFAD kohtukulud välja komisjonilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>BEUC, kes astus menetlusse komisjoni toetuseks, palub Euroopa Kohtul apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata jätta ning mõista kõik BEUC kohtukulud välja GCP‑lt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebuse analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>GCP esitab oma apellatsioonkaebuse toetuseks neli väidet: 1) esimene väide puudutab Üldkohtu õigusnormi rikkumist, kuna viimane järeldas, et komisjon ei ole vaidlustatud otsuses võimu kuritarvitanud. 2) Teine väide puudutab Üldkohtu poolt võistlevuse põhimõtte rikkumist. 3) Kolmandas väites leitakse, et Üldkohus on õigusnormi rikkunud, sest ta jättis põhjendused esitamata<?PAGE NO="6"?> ja analüüsis asjaolusid ebapiisavalt. 4) Neljas väide puudutab seda, et Üldkohus on valesti tõlgendanud määruse nr 1/2003 artiklit 9 ja komisjoni teatise, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud menetluste läbiviimise parimaid tavasid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="308" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2011">ELT 2011, C 308, lk 6</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>parimad tavad<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>), punkti 128.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Oma ettepanekus keskendun apellatsioonkaebuse kolmandale väitele (eelkõige selle esimesele osale, milles tõstatatakse küsimus, kas komisjon peab määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel otsuse tegemisel arvesse võtma ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamist puudutavaid kaalutlusi) ja apellatsioonkaebuse neljandale väitele, nagu Euroopa Kohus on palunud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide, milles apellant väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi seetõttu, et ta ei esitanud põhjendusi ega analüüsinud piisavalt faktilisi asjaolusid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Esiteks väidab GCP, keda toetavad EFAD ja Prantsuse Vabariik, et Üldkohus rikkus õigusnormi, leides (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 39), et vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse kontroll võib piirduda vaid kolme järgneva küsimusega: a) kas vaidlusaluses otsuses esitatud asjaolud võivad määratleda konkurentsiküsimused; b) jaatava vastuse korral, kas siduvaks tehtud kohustused vastavad sellistele küsimustele; c) kas Paramount ei ole pakkunud heakskiidetuist vähem piiravamaid kohustusi, mis vastaksid sama hästi kõnealustele konkurentsiküsimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Teiseks on eespool viidatud poolte arvates Üldkohus vääralt leidnud (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 62–66), et sellist laadi otsuse puhul nagu vaidlusalune otsus ei puutu asjasse küsimus, kas konkurentsiküsimused tõstatanud tegevus vastab ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldamise kumulatiivsetele tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Oma väidete põhjendamiseks märgivad viidatud pooled, et <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CB <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑67/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2204">EU:C:2014:2204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) tuleneb, et selleks, et hinnata, kas ettevõtjatevaheline kooskõlastamine on piisaval tasemel kahjulik, et seda saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>eesmärgil põhinevaks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> konkurentsipiiranguks ELTL artikli 101 tähenduses, tuleb tähelepanu pöörata selle kooskõlastamise õiguslikule ja majanduslikule kontekstile, arvestades asjasse puutuvate toodete ja teenuste olemust ning asjaomaste turgude tegeliku toimimise tingimusi ja struktuuri. Seetõttu peaks Üldkohus kindlaks määrama, kas esitatud tõendites sisalduvad kõik andmed, mis on keerulise olukorra hindamiseks vajalikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt on Üldkohus, jättes vastamata väitele, et komisjon ei arvestanud Prantsuse õiguslikku ja majanduslikku konteksti, millesse vaidlusalused tingimused kuulusid, oma põhjendamiskohustust rikkunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik lisab põhjendamiskohustuse rikkumise kohta, et Üldkohus ei ole selgelt määratlenud konkurentsialaseid küsimusi, mis oleksid võinud õigustada määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel otsuse vastuvõtmist, jättes uurimata, kas asjasse puutuvad tingimused on piisavad selleks, et neid saaks esmapilgul pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>eesmärgil põhinevaks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> konkurentsipiiranguks. Selles osas ei piisa üldisest viitest Euroopa Kohtu praktikale, mis käsitleb satelliidi teel kuvamise territoriaalseid piiranguid. Lisaks ei saa kultuurilise mitmekesisuse kaitsmise eesmärki pidada lahusolevaks õiguslikust ja majanduslikust kontekstist, millesse kõnealused lepingutingimused kuuluvad, ning see ei saa piirduda kontrolliga ELTL artikli 101 lõike 3 seisukohast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>GCP lisab, et Üldkohus ei ole kinni pidanud kohustusest arvestada asjasse puutuvate tingimuste õiguslikku ja majanduslikku konteksti, piirdudes vaid märkusega (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 40–42), et nende sisu, eset ning õiguslikku ja majanduslikku tausta arvestades on asjasse puutuvate tingimuste – mis annavad absoluutse territoriaalse ainuõiguse – eesmärk välistada igasugune piiriülene konkurents ja see on piisav, et õigustada komisjoni tõstatatud küsimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>UPC lisab selle kohta, et Üldkohus ei ole võtnud arvesse autoriõiguse eripära. Üldkohus on eiranud asjaolu, et passiivse müügi taotluste lubamine territooriumidel, mis jäävad väljapoole litsentsiga kaetud territooriume, oleks autoriõiguse rikkumine. Lisaks ei ole autoriõiguse valdkonnas mõtet teha vahet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>suhtelisel<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>absoluutsel<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> territoriaalsel ainuõigusel, kuna õiguslikult on võimatu ning rahvusvahelise, Euroopa ning liikmesriikide autoriõiguse normidega vastuolus tunnustada ühelt poolt ainuõiguste omanike õigust lubada teatava territooriumi teenuseosutajal ülekandeid kuvada ning teiselt poolt takistada neil sellist teenuseosutajat antud loa tingimusi täitmast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>EFAD leiab, et Üldkohus on eiranud asjaolu, et geoblokeerimise meetmete kõrvaldamine tekitaks olukorra, kus kaks lepingupoolt ei saaks lepingus sätestada seda, mis on neile autoriõigusega tagatud: ka nende tingimuste puudumisel jääks passiivse müügiga tegelemine keelatuks, sest litsentsiaadil ei oleks vajalikke õigusi teoste turustamiseks litsentsiga kaetud territooriumilt väljapoole jääval territooriumil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik täpsustab, et autoriõiguse eesmärk ei ole tagada mitte ainult õigus tasule, vaid ka autorite õigus määratleda oma tööde kasutamise tingimused, edendada intellektuaalset loomingut ja kultuurilist mitmekesisust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>UPC leiab, et Üldkohus ei ole arvestanud asjaolu, et Prantsusmaal on vastu võetud liidu õigusel põhinevad erinormid, mis puudutavad televisiooni- ja raadioteenuste osutajaid, turustajaid, edastuskanaleid ja meediateenuseid, ning et need normid toovad tingimata kaasa territoriaalsed piirangud. Eelkõige on tegemist investeerimiskohustusega, mis puudutab kohalikku tootmist ja kuvamist, mille eesmärk on tootmise mitmekesisus, Euroopa toodangu ja prantsuskeelse originaaltoodangu kuvamine. Samuti jättis Üldkohus arvesse võtmata asjaolu, et internetis kättesaadavaks tehtud mittemateriaalse sisu puhul ei saa ühelgi juhul eristada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>aktiivset<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>passiivset<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> müüki. Kuna tegemist on veebilehekülgedega, millele lõppkasutajad kiiresti juurde pääsevad, siis langevad tarbija taotluse esitamine ja taotletud sisu pakkumine omavahel ajaliselt täielikult kokku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Mis puudutab <DATE ISO="20111004">4. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), siis väidab GCP, keda toetavad UPC ja Prantsuse Vabariik, et sellest otsusest ilmneb, et selliste tingimuste õigusliku ja majandusliku konteksti arvessevõtmine võib kaasa tuua konkurentsipiirangu esinemise välistamise või analüüsi nõude sellise kokkuleppe toime kohta (punkt 140). Seega on Üldkohus rikkunud õigusnormi, sest ta tugines peamiselt viidatud kohtuotsusele Premier League jt, mis ei puudutanud filmisektorit (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 43–50), jättes uurimata filmisektori eriomase õigusliku ja majandusliku konteksti, mille tähtsust kinnitas aga Euroopa Kohus oma <DATE ISO="19821006">6. oktoobri 1982. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coditel jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>262/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:334">EU:C:1982:334</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>Coditel II<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>). Kõnealuses otsuses leiab Euroopa Kohus, et Euroopa filmisektorile iseloomulikest teguritest (eelkõige need, mis puudutavad dubleerimist ja subtiitritega varustamist erineva kultuuritaustaga vaatajatele, teleringhäälingu võimalusi ja rahastussüsteemi) nähtub, et ainuõiguste litsents iseenesest ei tõkesta, piira ega moonuta konkurentsi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>EFAD koos UPC ja Prantsuse Vabariigiga täpsustab, et erinevalt Ameerika teostest, mida filmistuudiod rahastavad ise, tuleb Euroopa sõltumatute audiovisuaalsete teoste rahastus suures osas ainuõiguste territooriumide kaupa müügist rahvusvahelistele müügiesindajatele, turustajatele ning televisiooni- ja raadioteenuste osutajatele, kes kohustuvad ainuõiguste saamise eest osalema teose eelfinantseerimises. Need ettevõtjad rahastavad teost enne selle tootmist hinnangu põhjal selle kohta, kui suur edu võib tulevastel teostel nende territooriumil olla, ning tagavad minimaalse vaatajate arvu.<?PAGE NO="8"?> Kõnealune eelfinantseerimise meetod on ülimalt oluline, et saada kvaliteetsisu tootmiseks vajalikud ressursid, või teenida tulu, mis võimaldaks uude toodangusse investeerida. Tasulised televisioonid ja võrgupõhised ringhäälinguettevõtjad kaasrahastavad seetõttu filmi ainult vastutasuks absoluutse ainuõiguse eest kasutada seda filmi EMP teatavatel territooriumidel. Kõrge riskiteguriga turul on territoriaalse ainuõiguse kasutamise eesmärk vähendada ebakindlust ja investeerimisriski. Seega erineb filmi rahastamine selliste spordiürituste rahastamisest, mis on otsuse Football League Premier League jt ese; spordiürituste edastamiseks territoriaalse ainuõiguse litsentside kasutamise eesmärk on kasumi maksimeerimine ning mitte lihtsalt piisava rahastuse saamine. EFAD lisab, et Üldkohus on eiranud asjaolu, et selliste tingimuste kaotamine, mis keelavad passiivse müügiga tegelemise ning sellest tulenevad geoblokeerimise meetmed, tekitavad olukorra, kus kaks lepingupoolt ei või oma lepingutes sätestada seda, mis on neile igal juhul autoriõigusega tagatud. Passiivne müük on ka selliste tingimuste puudumisel keelatud, kuna litsentsiaadil puuduvad vajalikud õigused teoseid väljaspool litsentsiga kaetud territooriumi edastada. UPC väidab seejärel, et juhul, kui puudub lepinguline tagatis territoriaalsest ainuõigusest kinnipidamise kohta, on see tegelikkuses samaväärne litsentsiga antud ainuõiguse puudumisega. Litsentsiga antud ainuõigust, mille kohta puuduvad lepingutingimused, mis tagavad ainuõigusest kinnipidamise, ei saa enam selleks pidada ega sellena tasustada. Õiguste omaniku ja ringhäälinguettevõtja vaheliste läbirääkimiste aluseks on viimasele antav territoriaalne ainuõigus ning tagatis, et ainuõiguse perioodil konkurendid litsentsiga antud territooriumil kuvamisega ei tegele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>GCP arvab ka, et Üldkohus on rikkunud oma põhjendamiskohustust, sest ta ei selgitanud, miks olid komisjoni konkurentsivaldkonnas tõstatatud küsimused põhjendatud, vaatamata enne nimetatud kaalutlustele, mis on välja toodud viidatud kohtuotsuses Coditel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>GCP koos EFADga arvab teiseks, et leides (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 57 ja 69), et kontserni Prantsusmaal asuvatelt klientidelt saadava tulu võimalikku vähenemist võib kompenseerida asjaolu, et see kontsern võib oma teenuse suunata kogu EMPs asuvatele klientidele, ei arvestanud Üldkohus sektori eripära ega analüüsinud kõiki asjaomaseid fakte. Üldkohus ei arvestanud eelkõige uurimusega Oxera,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>GCP koostatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>The impact of cross border to audiovisual content of EU consumers<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</P></NOTE> millest nähtub, et territoriaalsed ainuõigused on Euroopa filmitoodangu finantseerimiseks vajalikud liidu erinevate kultuuritaustade tõttu, et nende filmide väärtus varieeruks sõltuvalt liikmesriigist või keelelisest piirkonnast, et Euroopa filmide tootmist ja seega kultuurilist mitmekesisust Euroopa tasandil rahastaksid peamiselt raadio- ja televisiooniteenuse osutajad absoluutse territoriaalse kaitse süsteemi alusel. Tulu vähenemist ei saaks seega kompenseerida territoriaalse ainuõiguse lõppemisega, sest Prantsusmaal asuvad tarbijad sõlmiksid abonemendid ettevõtjatega, kes edastavad peamiselt ingliskeelset sisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>EFAD lisab, et mitut piirkonda hõlmav litsents maksaks palju rohkem ja oleks seega praktiliselt kättesaamatu. Uute abonentide hankimise kulu väljaspool turustaja või raadio- ja televisiooniteenuse osutaja tavapärast territooriumi tooks kaasa raadio- ja televisiooniteenuse osutaja tootmistingimuste valikuvabaduse märkimisväärse vähenemise. Raadio- ja televisiooniteenuse osutajaid julgustataks keskenduma toodangule, mille levitamisel on enim potentsiaali, st <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>üldsusele<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> suunatud, ja mis on eelistatult ingliskeelne. Asjasse puutuvad tingimused on seega tähtis tegur Euroopa kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, mille poole liit pürgib. Prantsuse Vabariik lisab, et sellise mitmekesisuse kaitsmise eesmärki ei saa lahutada asjasse puutuvate tingimuste õiguslikust ja majanduslikust kontekstist, ning see ei saa piirduda kontrolliga ELTL artikli 101 lõike 3 alusel. Lisaks leiab EFAD, et Prantsusmaal on GCP kohustatud tootma Euroopa teoseid. Konkurentsi tõttu suurte ingliskeelsete tootjatega ja üldsusele suunatud sisu tõttu võivad väheneda tema tulu ja abonentide arv, mistõttu ei saaks ta enam omandada litsentse erinevates Euroopa riikides kasutamiseks. Väike tulu, mis tuleneks Euroopa toodangu passiivsest müügist, ei hüvitaks mingil juhul sissetuleku ja kohalike raadio- ja televisiooniteenuse osutajate abonentide kaotust. Ainuõiguste puudumine soodustaks platvorme, millel on juba globaalsel tasandil abonendid, Euroopa ettevõtjate arvelt, kelle võimalused uute klientide leidmisel oleksid piiratumad. UPC täpsustab, et see tooks kaasa rahvusvaheliste tootmiskontsernide<?PAGE NO="9"?> läbirääkimispositsioonide tugevnemise sõltumatute Prantsuse tootjate suhtes ja pakkumuse koondumise tugevaimate raadio- ja televisiooniteenuse osutajate kätte. Lisaks ei puudutaks tasuliste televisioonikanalite passiivse müügi korral autoriõiguste eest makstava tasu läbirääkimised ainult ühte teost, vaid mitut, mis tooks kaasa lisaraskusi. Raskusi tekitaks ka käibemaksu kohaldamine, mille määrad liikmesriigiti erinevad. Prantsuse Vabariik lisab, et sobiv autoriõiguse tasu ei ole põhjendatult seotud vaid nende isikute tegeliku või potentsiaalse arvuga, kes saavad või soovivad saada pakutud teenust, vaid see tasu hõlmab ka kulutusi, mis on seotud teoste levitamise kohandamisega iga liikmesriigi turu konkreetsetele vajadustele. Lisaks võidakse võltsida tehnoloogiat, mis on vajalik audiovisuaalsete teoste vastuvõtmiseks, ning see ei võimalda seetõttu kindlaks määrata tegelikku ja potentsiaalset vaatajaskonda, jagades ostutaotluse päritoluriigi alusel. Igal juhul ei võimalda GCP-le antud litsentsides sisalduvad geograafilised piirangud tal vabalt kõigis liikmesriikides asuvate klientide poole pöörduda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seega ei ole GCP arvates Üldkohus piisavalt põhjendanud oma järeldust väite kohta, mis puudutas kultuurilist mitmekesisust ja vajadust turustada teoseid tarbija keeles.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Komisjon, keda toetab BEUC, märgib esiteks, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 49–58 ja 118 esitatud teabest tuleneb, et Üldkohus uuris üksikasjalikult asjasse puutuvate tingimuste õiguslikku ja majanduslikku konteksti ning leidis, et see kontekst ei võimalda järeldada, et kõnealused tingimused ei võiks konkurentsi piirata. Seega vastas Üldkohus GCP põhjendustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb komisjoni arvates viidatud kohtuotsusest Premier League (punkt 140), et põhimõte, mille kohaselt riigipiiride alusel turgude eraldamise kokkulepete eesmärgiks tuleb pidada konkurentsi piiramist, kehtib piiriüleste ringhäälinguteenuste osutamise sektoris täielikult. Seega ei kehti filmisektorile ükski erirežiim.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Mis puudutab enne viidatud kohtuotsust Coditel II, siis piirdub komisjon vaid väitega, et kokkuleppel, millega ühele litsentsiaadile antakse ühes liikmesriigis teose edastamise ainuõigus ja seega õigus keelata selle teiste poolt teatava ajavahemiku jooksul levitamine, ei ole iseenesest konkurentsi kahjustav eesmärk. Vastupidisel juhul, kui sedalaadi kokkulepe sisaldab lisakohustusi, mille eesmärk on tagada litsentsi kasutamise territoriaalsetest piirangutest kinnipidamine, oleks nende kohustuste eesmärk põhimõtteliselt konkurentsi piiramine. Lisaks puudutas viidatud kohtuotsus Coditel konteksti, milles turustajad olid vaatajaskonnale teost kuvanud ilma, et nad omaksid selle kuvamiseks päritoluliikmesriigis vajalikke õigusi, ning ilma mingit hüvitist maksmata. Selline kontekst erineb käesoleva kohtuasja omast, milles Sky, pärast seda, kui komisjon tegi teatavad kohustused siduvaks, võiks edastada oma televisiooniülekannete teenuseid satelliidi kaudu tarbijatele, kes asuvad EMPs, kuid väljaspool Ühendkuningiiki ja Iirimaad, kooskõlas kehtivate õigusnormidega, koos asjasse puutuvatel territooriumidel vajalike õigustega ja makstes sobiva suurusega tasu, mis võtaks arvesse tegelikku ja potentsiaalset vaatajaskonda teistes liikmesriikides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Muu hulgas eristas Üldkohus kohtuotsuse Coditel konteksti kohtuotsuse Football League Premier League jt omast, viidates käesolevas kohtuasjas õigesti viimati nimetatud otsusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Komisjon leiab teisena, et Üldkohus ei olnud kohustatud oma otsuses põhinema uurimuse Oxera sisule, sest autoriõiguse eest sobiva suurusega tasu maksmise tagamiseks eksisteerib peale riigipiiride raames turgude eraldamise teisi meetodeid, mille hulka kuulub tegeliku ja potentsiaalse vaatajaskonna arvestamine nii litsentsiga kaetud liikmesriigis kui ka kõigis teistes liikmesriikides, mis määratakse kindlaks dekoodri olemasolu või arvuti IP-aadressi põhjal või tasu suuruses uuesti kokkuleppimise võimaluse alusel, juhul kui litsentsitud sisu väärtust mõjutavad tarbijate arvukad omaalgatuslikud taotlused väljaspool litsentsiga kaetud liikmesriiki. Samuti ei sisalda uurimus Oxera ühtki konkreetset analüüsi selle kohta, kuidas kohustuste tagajärjed mõjutavad kultuurilist mitmekesisust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kolmandaks märgib komisjon, et GCP argumendi aluseks kohustuste tagajärgede toime kohta kultuurilisele mitmekesisusele on eeldus, et vaidlustatud kohtuotsus viib selleni, et vaatajad valivad peamiselt selliste ettevõtjate teenused, kes edastavad põhiliselt ingliskeelset sisu. Siiski võivad paljud vaatajad kultuurilistel ja keelelistel põhjustel mitte valida teenuste tellimise raadio- ja televisiooniteenuse osutajatelt, kelle asukoht on väljaspool nende liikmesriiki. BEUC lisab, et ainult 20% Prantsusmaa rahvastikust on vajalik keeleoskuse tase, et järgida ja aru saada subtiitriteta audiovisuaalsest teosest. Komisjoni ja BEUCi arvates leidis Üldkohus õigesti (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 57 ja 69), et vaidlusalune otsus mitte ei takista, vaid aitab kaasa kultuurilise mitmekesisuse edendamise eesmärgile, kuna võetud kohustused tekitavad tarbijatele uusi võimalusi Paramounti toodangu kättesaamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seejärel leiab BEUC, et kolmas väide on ilmselgelt vastuvõetamatu, sest vaatamata asjaolule, et selles viidatakse õigusnormide rikkumisele, mille tõttu on vaidlustatud kohtuotsus väidetavalt õigusvastane, seavad GCP esitatud argumendid kahtluse alla Üldkohtu hinnangu teatud tõenditele. GCP piirdus sellega, et kordas juba esimeses kohtuastmes esitatud argumente, mis puudutasid territoriaalse ainuõiguse väidetavat vajadust filmisektori finantseerimise eesmärgil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Leian, et on kohane käsitleda sissejuhatavalt käesoleva kohtuasja eset ja ulatust, et selgitada, et geoblokeerimise keelu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Selle kohta kõige hiljutisem Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20180228">28. veebruari 2018. aasta</DATE> määrus (EL) 2018/302, mis käsitleb siseturul toimuvat põhjendamatut asukohapõhist tõkestust ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 2006/2004 ja (EL) 2017/2394 ning direktiivi 2009/22/EÜ; <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="060I" PAGE.LAST="15" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="20180302">ELT 2.3.2018, L 60I, lk 1–15</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> üldine (õiguspoliitiline) küsimus ei lange kokku konkreetse olukorraga, mis on käesoleva menetluse ese.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt komisjoni kostja vastuse punkti 11: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>Vaidlusalune otsus ei käsitle <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>geoblokeerimise lõppu<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, mis puudutab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>audiovisuaalset sisu<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> (hagi punktid 19, 20 ja 23), vaid ainult lepingulisi piiranguid passiivse müügi kohta väljaspool Paramounti Sky’le antud litsentsiga kaetud territooriumi.<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/></P></NOTE> Euroopa Kohtul palutakse käesolevas asjas teostada apellatsiooniastmes kohtulikku kontrolli Üldkohtu otsuse üle, milles kinnitati komisjoni otsuse õiguspärasust. Kõnealuse otsusega, mis võeti vastu määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel läbi viidud menetluse raames, kiideti heaks ja tehti siduvaks Paramounti välja pakutud kohustused, mis seisnesid mõnede selliste lepingutingimuste muutmises, mis andsid teatavatele Euroopa ringhäälinguorganisatsioonidele absoluutse territoriaalse ainuõiguse litsentsitud toodetele. Kõnealused kohustused, mis viitasid konkreetsetele lepingutingimustele ja olid ajaliselt piiratud (juuli 2016–juuli 2021), ei ole just tänu oma esemelisele ja ajalisele piirangule sellised, et need mõjutaksid audiovisuaalse sektori geoblokeerimise keelu üldist küsimust, millele ei laiene praegu hiljutine määrus 2018/302, mis vaadatakse siiski üle kahe aasta jooksul alates selle jõustumisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kolmandas väites heidetakse Üldkohtule ette, et Üldkohus ei kritiseerinud: 1) asjaolu, et komisjon ei võtnud sobivalt arvesse õiguslikku ja majanduslikku konteksti, millesse tõstatatud konkurentsiküsimused kuulusid; 2) asjaolu, et komisjon ei pidanud seejärel – vaatamata menetlusse astunud GCP selgelt väljendatud taotlusele – kohaldatavaks ELTL artikli 101 lõikes 3 sätestatud asjaolusid, mis oleks vaidlustatud tegevuse väidetava konkurentsivastasuse heastanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale võib komisjon vastu võtta kohustusi kehtestava otsuse juhul, kui on täidetud kolm tingimust:<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt kõige hiljutisem <DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:377">EU:C:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> 1) komisjon peab tõstatama konkurentsialased küsimused ilma, et oleks vaja kindlaks teha, et kõnealune tegevus on rikkumine; 2) ettevõtja pakub kohustusi, mis vastavad sobival viisil komisjoni tõstatatud küsimustele; 3) kohustuste vastuvõtmise otsus peab igal juhul kinni pidama proportsionaalsuse põhimõttest, mis on liidu õiguse üldpõhimõte ning kriteerium kõigi liidu õigusaktide, sealhulgas komisjoni kui konkurentsiasutuse otsuste õiguspärasuse hindamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>On tähtis rõhutada – nagu tuleneb määruse nr 1/2003 artiklist 9, eelkõige kui lugeda seda koostoimes selle määruse põhjendusega 13 –, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>komisjon on vabastatud kohustusest kvalifitseerida ning tuvastada rikkumine ning tema roll piirdub asjaomaste ettevõtjate välja pakutud kohustuste analüüsimise ning võimaliku heakskiitmisega, arvestades küsimusi, mida ta on esialgses hinnangus tõstatanud, ning eesmärke, mida ta on taotlenud.<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:377">EU:C:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selles kontekstis piirdub komisjoni poolt proportsionaalsuse põhimõtte rakendamine ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>selle kontrollimisega, kas asjaomased kohustused lahendavad küsimused, millest ta teavitas asjaomaseid ettevõtjaid, ning kas viimased ei ole pakkunud vähem koormavaid kohustusi, mis lahendavad need küsimused samavõrd kohaselt. Selle kontrollimise käigus peab komisjon siiski võtma arvesse kolmandate isikute huve.<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:377">EU:C:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Kõigis kolmes faasis, milles Euroopa Kohtu praktikat silmas pidades on tegemist komisjoni otsustusprotsessiga kohustuste valdkonnas, kerkivad olulised küsimused, mis vajavad Euroopa Kohtu poolset selgitust. Ühtlasi rõhutan, et nimetatud selgitus on veelgi vajalikum keelatud kokkulepete valdkonna konkurentsieeskirjade jõustamise detsentraliseeritud süsteemis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb selgitada, mida mõistetakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>konkurentsiküsimuste<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> all ning milline on järelikult kohtuliku kontrolli raamistik, mida Euroopa Kohus peab järgima. Sellega seoses tuleb arvestada, et kuna pakutud kohustuste heakskiitmise otsuse puhul ei ole vajalik rikkumise tuvastamine, siis ei pea komisjoni uurimine ja põhjendused olema sama põhjalikud kui see, mida temalt nõutakse tavapärases konkurentsivastase kokkuleppe tuvastusmenetluses. Sel viisil võib olla täidetud vajadus, mis on määruse nr 1/2003 viidatud artikli 9 alus, nimelt menetlusökonoomia eesmärgi järgimine, mis teeb võimalikuks ELTLis sätestatud konkurentsivaldkonna normide kiire ja ressursse säästva kohaldamise (nagu Üldkohus on sõnaselgelt leidnud vaidlustatud kohtuotsuses, eelkõige punktis 99). Selle menetluse kasutamine lubab komisjonil vabastada ressursse, mida ta võib kasutada muude juhtumite lahendamiseks, milles on vaja teha määruse nr 1/2003 artikli 7 tähenduses rikkumise tuvastamise või välistamise otsus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt arusaadavat märkust, mille kohaselt erinevalt määruse nr 1/2003 artikli 9 kohasest menetlusest, milles komisjon tugineb poolte vabatahtlikult välja pakutud kohustustele, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>[peab] artikli 7 alusel vastu võetava otsuse puhul komisjon meetmed rikkumise kõrvaldamiseks vajaduse korral ise välja selgitama, mis nõuab tunduvalt ulatuslikumat ja pikaajalisemat uurimist ja ka asjaolude põhjalikumat hindamist<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, vt kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:555">EU:C:2009:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samas ettevõtjad, kes otsustavad omal algatusel kohustusi välja pakkuda, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>lepivad teadlikult sellega, et nende mööndused võivad minna kaugemale sellest, mida komisjon võiks neile ise pärast nimetatud määruse artikli 7 alusel võetud otsuses tehtud põhjalikku uurimist kohustuseks seada. Seevastu võimaldab nende ettevõtjate suhtes algatatud rikkumismenetluse lõpetamine neil vältida konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamist ja rahatrahvi võimalikku kohaldamist.<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:377">EU:C:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Järelikult võib komisjon teha kohustuste heakskiitmise otsuse ilma konkurentsivastase kahju põhjendatud argumentatsiooni välja töötamata, mis on tavaliselt vajalik. Siiski ei tähenda kahju kohta põhjendatud argumentatsiooni mittevajalikkuses kokkuleppimine, et puudub igasugune vajadus usutavalt esitada tees konkurentsivastase kahju kohta. Komisjoni vabastamine tavapäraselt nõutavast uurimise ja põhjendamise kohustusest ei saa õigustada komisjoni tõstatatud küsimuste muutumist üksnes üldisteks etteheideteks või järeldusteks, mida ei toeta uurimine ja põhjendus, mis võivad küll olla lihtsustatud, kuid peavad siiski olema usutavad ja võimelised lahendama küsimused, mis on menetluse käigus tekkinud. Mulle näib ülioluline, et määruse nr 1/2003 artiklis 9 ette nähtud menetlusökonoomia vajadus oleks tasakaalus liidu konkurentsiõiguse muude vajadustega. Arvestada tuleb ka selle ettevõtja õigusega kohtulikule kaitsele, kelle suhtes menetlus algatati, ning kes valib kohustuste väljapakkumise kindlasti omast tahtest, kuid selle valikuni tuleb jõuda kontekstis, kus on<?PAGE NO="12"?> tagatud, et komisjoni otsuseid, mis viivad kohustuste heakskiitmiseni, tehakse sellises menetluses, milles ka tegelikult arvestatakse ettevõtja poolt enda kaitseks esitatud väidetega, ning mis põhinevad õigesti määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>rikkumise potentsiaalil<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Vastasel juhul võivad konkurentsiõiguse süsteemile tuleneda rasked negatiivsed tagajärjed ettenähtavuse ja õiguspärasuse seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Täpsemini eksisteerib tõhususe paradoks, mida ei saa tähelepanuta jätta. Kohustuste heakskiitmise menetlused nähti ette konkurentsiõiguse tõhususe suurendamiseks, nagu juba kirjeldatud. Komisjoni ja liikmesriikide konkurentsiasutuste praktika on näidanud nende kasulikkust. Siiski võib selle menetluse laiaulatuslik ja piiranguteta kasutamine viia konkurentsiõiguse õiguskindlusetuse kõrge tasemeni: millised on konkurentsivastase käitumise piirid, arvestades kohustusi kehtestavaid otsuseid? Mis on konkurentsiõigusega kooskõlas ning mis seevastu keelatud? Lisaks tuleks vältida, et komisjon ja liikmesriikide ametid alistuvad kiusatusele tegutseda seadusandjana, kasutades kohustusi kehtestavaid otsuseid peamiselt mitte konkurentsivastaste tegevustega tekitatud kahju heastamiseks, vaid selleks, et anda turul majandussuhetele teatav vorm.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Selle tagajärjeks võib olla konkurentsiõiguse prognoositavuse kadumine ja lõpuks ka konkurentsiõiguse tõhususe ja õiguspärasuse vähenemine. Seetõttu on vajalik, et kohustusi kehtestavad otsused püsiksid alaliselt õiguslike piiride süsteemis, mida säilitavad Euroopa kohtud ja liikmesriikide kohtud, kes kasutavad neid keelatud kokkuleppeid puudutavate konkurentsieeskirjade jõustamise tugevdamiseks, ilma et tekiks selliste otsuste üleliigse ja valdava kasutamise oht.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Õiguskindluse põhimõttega, mis on üks õiguse üldpõhimõte, kaasneb vastavalt <DATE ISO="20190624">24. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Popławski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑573/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:530">EU:C:2019:530</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>õiguspärase ootuse põhimõte, ning see eeldab ühest küljest, et õigusnormid on selged ja täpsed, ja teisest küljest, et nende kohaldamine on õigusnormide adressaatidele etteaimatav<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, samuti <DATE ISO="20190911">11. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Călin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑676/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:700">EU:C:2019:700</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt selle kohta ka <DATE ISO="20191219">19. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GRDF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑236/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1120">EU:C:2019:1120</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes peab kohustuste heakskiitmise otsus põhinema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>rikkumise potentsiaalil<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ehk ettevõtja käitumise ja konteksti, millesse see kuulub, analüüsil, mis lubab pidada võimalikuks ja tegelikkuses tõenäoliseks konkurentsi kahjustamist, mille saab omistada kõnealusele ettevõtjale, isegi kui see ei ole veel kinnitust leidnud. Tegu ei ole rikkumise kindlakstegemisega, kuid komisjon ei või isegi kokkuvõtva analüüsi puhul piirduda oletuste ja üldiste teesidega, mida ei ole uuritud, tuginedes materjalile, mis on menetluse käigus esitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Eespool kirjeldatust tuleneb kaks järeldust. Esiteks, kui küsimus on tõstatatud esemel põhineva rikkumise kohta, siis kohustub komisjon arvesse võtma asjasse puutuva tegevuse majanduslikku ja õiguslikku konteksti. Teiseks, kui ettevõtja, kes käitus menetluse esemeks oleval viisil, või teised isikud, kes osalevad menetluses erinevate pooltena, esitavad esmapilgul konkurentsivastasena tundunud käitumise õigustamiseks tõendeid, peab komisjon oma otsuses neid tõendeid kas või kokkuvõtvalt hindama.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Konkurentsiküsimuste esemeks oleva käitumise majandusliku ja õigusliku konteksti analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Esimene punkt on seotud Euroopa Kohtu praktikaga, milles on selgelt kinnitatud, et esemel põhineva rikkumise olemasolu nõuab uuritava käitumise majandusliku ja õigusliku konteksti analüüsi. Selles osas tuleb ära märkida arvukas kohtupraktika alates Cartes Bancaires’ist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CB <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑67/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2204">EU:C:2014:2204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kuni hiljutise kohtuotsuseni Generics.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generics (UK) jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑307/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:52">EU:C:2020:52</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas analüüsis Üldkohus komisjoni kokkuvõtlikke väiteid edasi arendades (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 43 ja 44) vaidlusaluse käitumise õiguslikku ja majanduslikku konteksti, arvestades kinotööstuse finantseerimise süsteemi eripära, et teha kindlaks kõnealuste televisiooniülekannete turustamiskokkulepete eesmärk. Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 49–57 on pühendatud asjasse puutuvate tingimuste õiguslikule ja majanduslikule kontekstile.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sellega seoses ei ole viidatud kohtuotsusele Premier League tuginemine vale ega eksitav, nagu väidavad GCP ja apellandi toetuseks menetlusse astunud pooled.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Lisaks võib turgude eraldamist ka televisiooniülekannete sektoris tõesti pidada esmapilgul konkurentsieeskirjade rikkumiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20111004">4. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>võib kokkulepe, millega püütakse siseriiklikud turud uuesti eraldada, minna vastuollu asutamislepingu eesmärgiga, milleks on nende turgude integratsioon ühtse turu loomise abil<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> (punkt 139). Ning et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>see kohtupraktika on ringhäälinguteenuste piiriülese osutamise valdkonnale täielikult ülekantav<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> (punkt 140).</P></NOTE> Seda ka siis, kui lepingu esemeks olev hüve sisaldab intellektuaalomandiõigust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Euroopa Kohus pani sellisele tõlgendusviisile aluse kohtuasjas Consten Grunding tehtud otsuses, milles registreeritud kaubamärgi andmine oli üks vahendeist turustajale territoriaalse kaitse andmiseks – <DATE ISO="19660713">13. juuli 1966. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Consten ja Grundig <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>56/64 ja 58/64</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1966:41">EU:C:1966:41</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning sellele järgnenud <DATE ISO="19820608">8. juuni 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nungesser ja Eisele <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>258/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:211">EU:C:1982:211</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Ravimitööstuse kohta vt hiljutine <DATE ISO="20200130">30. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Generics (UK) jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑307/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:52">EU:C:2020:52</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mille punktis 79 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tööstus- või kaubandusomandi õigus kui õiguslik staatus jääb väljapoole ELTL artikli 101 lõikes 1 silmas peetud lepingulisi või kooskõlastuslikke tegureid, kuid selle õiguse teostamine võib kuuluda aluslepingust tulenevate keeldude alla, kui see osutub kartelli eesmärgiks, vahendiks või tagajärjeks […] hoolimata asjaolust, et see võib õiguspäraselt väljendada intellektuaalomandi õigust, mis lubab selle õiguse omajal muu hulgas olla vastu selle õiguse mis tahes rikkumisele.<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/></P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Coditel II, millele ka apellant oma väidete toetuseks viitab, ei kinnita GCP teooriat konkurentsieeskirjade rikkumise puudumise kohta käesolevas kohtuasjas, sest selles kohtuasjas piirdus Euroopa Kohus selgitusega, mille kohaselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>ainuüksi asjaolu, et filmi autoriõiguse omanik andis vaid ühele litsentsiaadile ainuõiguse teda teatava ajavahemiku jooksul liikmesriigi territooriumil esindada ja seega keelas teistel filmi turustada, ei ole siiski piisav, et kinnitada, et sellist lepingut tuleb pidada asutamislepinguga keelatud kokkuleppe esemeks, vahendiks või tagajärjeks.<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="19821006">6. oktoobri 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Coditel jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>262/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:334">EU:C:1982:334</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Premier League viitab Euroopa Kohus just selle kinnituseks, et need kaks kohtuotsust teineteist vastastikku ei välista – nagu näib osutavat apellandi teooria –, kohtuotsusele Coditel II, et kinnitada eespool kirjeldatud põhimõtet ehk seda, et riigisisese turu eraldamiseks sõlmitud kokkuleppeid ei peeta alati oma esemelt piiravaks, lisades siiski, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>kaasnevate kohustuste<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> olemasolu, mis annavad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>absoluutse<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> ainuõiguse, võib muuta sellised kokkulepped oma esemelt konkurentsi piiravaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Siiski ei laiendata vaidlustatud kohtuotsuses kohtuotsust Premier League automaatselt käesolevale asjale, vaid kohandatakse ainult kõnealust põhimõtet vastavalt Euroopa Kohtu lahenditele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Seega, kui eraõiguslike ettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepe eemaldub hüvede tuumast, mille intellektuaalomandi kaitse peab andma, siis võib see olla konkurentsi piirav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kõike seda aga tingimusel, et õiguslik ja majanduslik kontekst, millesse sellised kaasnevad kohustused kuuluvad, on selline, et see välistab nende õiguspärasuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Üldkohtu esitatud analüüs (mis, nagu öeldud, väljendab sõnaselgelt komisjoni analüüsi) kinnitab seda lähenemist ja kohaldab seda käesolevas asjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Üldkohus on arvesse võtnud õiguslikku ja majanduslikku konteksti ning konkreetsemalt kinotööstuse finantseerimise süsteemi eripära ja esitanud erinevaid alternatiive, mis võivad viidatud sektoris autoriõiguse omanikule tagada sobiva suurusega tasu, näidates veenvalt, et on põhjendamatu välistada audiovisuaalvaldkond täielikult võimalikust konkurentsieeskirjade rikkumisest turgude eraldamise kaudu põhjusel, et eksisteerivad autoriõigusega kaitstud hüved.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Üldkohus on märkinud, et kuigi intellektuaalomandi konkreetse eseme eesmärk on tagada asjaomaste õiguste omanikele, et kaitstakse nende õigust kasutada kaitstud objektide ringlusse laskmist või kasutusse andmist ärilisel eesmärgil, andes tasu eest litsentse, siis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>niisugune konkreetne ese ei taga asjaomaste õiguste omanikele võimalust nõuda võimalikku suurimat tasu. Kooskõlas selle esemega on neile tagatud – nagu on ette nähtud autoriõiguse direktiivi põhjenduses 10 ja naaberõiguste direktiivi põhjenduses 5 – üksnes nõuetekohane tasu kaitstud objektide igakordse kasutamise eest.<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20111004">4. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Football Association Premier League jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/08 ja C‑429/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:631">EU:C:2011:631</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0107">107</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Sisuliselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>võib Prantsusmaal abonementide hinna – mida senini hoiti teatud tasemel tänu absoluutsele territoriaalsele kaitsele, mille tagas asjasse puutuvate tingimuste täitmine – võimalikku vähenemist kompenseerida see, et vaidlustatud otsusega siduvaks muudetud kohustuste täitmisega väljendas Paramount oma tahet neid tingimusi enam mitte täita. See tahteavaldus tähendab, et hageja on edaspidi vaba suunama oma teenuse mitte ainult Prantsusmaa, vaid kogu EMP klientuurile<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 57).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Õigusliku ja majandusliku konteksti analüüs, mille viis läbi komisjon ja mida Üldkohus kordas, kinnitab niisiis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>konkurentsiküsimuse<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> – milles sisaldub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>rikkumise potentsiaal<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> eespool kirjeldatud tähenduses – abstraktset olemasolu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">ELTL artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandite kohaldatavus määruse nr 1/2003 artikli 9 kohases menetluses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Teine punkt on keerulisem ja käesoleva kohtuasja jaoks üks asjasse puutuvamaid aspekte. Üldkohus leiab vaidlustatud kohtuotsuses (punkt 62) nimelt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Samuti komisjon <DATE ISO="20200206">6. veebruari 2020. aasta</DATE> kohtuistungil (kohtuistungi protokolli täielik üleskirjutus, lk 7 ja 8).</P></NOTE> et ELTL artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimuste esinemise või puudumise kindlaksmääramise eeldus on konkurentsivastase tegevuse tuvastamine. Selle skeemi kohaselt peab komisjon konkurentsiküsimuse puhul esmalt tuvastama ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumise ning alles pärast rikkumise tuvastamist välja selgitama, kas esinevad lõikes 3 sätestatud õigustavad alused. Kuna kohustuste heakskiitmise otsuste puhul ei tehta kindlaks, kas rikkumine esineb, siis ei tuleks Üldkohtu arvates seejärel tuvastada, kas lõikes 3 ette nähtud tingimused on täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Minu arvates viib Üldkohtu esitatud lahendus paradoksaalse tulemuseni, muutes sisutühjaks viite <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>rikkumise potentsiaali<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> olemasolule, mis on aluseks küsimustele, mida kohustused peaksid lahendada võimaldama, ning läheb vastuollu ELTL artikli 101 loogikaga, mis puudutab põhiliselt tõendamiskoormise jagamist komisjoni ja poolte vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Komisjoni lähenemise kohaldamisel võib kohustuste heakskiitmise otsus tekitada kahekordse paradoksi. Ühelt poolt keelataks tegevus, mis ei ole konkurentsiõigusega vastuolus (tuvastades <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>valepositiivsuse<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, mis on üks konkurentsiõiguse keelatud kokkulepete valdkonna praktika suurimaid ohte ning mis oleks lihtsasti välditav, kui jätkataks tegevuse ELTL artikli 101 lõike 3 alusel hindamisega kas või üksnes kokkuvõtlikult). Teiselt poolt võiks kohustustest tulenev kõnealuse käitumise muutmine seada ohtu eespool viidatud lõikega 3 sätestatud tingimused, mis peavad esmase õiguse kohaselt olema täidetud nii, et nendele antakse ülimuslikkus konkurentsivastasuse esialgse hindamise ees, mis viiakse läbi ELTL artikli 101 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Lisaks võib ELTL artikli 101 esimest ja kolmandat lõiget ainult üldiselt arvesse võttes kindlaks teha – kas või kokkuvõtliku analüüsi seisukohast – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>rikkumise potentsiaali<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>, mis põhjendab kohustuste heakskiitmist. Vastasel korral koostab komisjon puuduliku analüüsi osas, mida ELTL artikliga 101 peetakse rikkumise olemasolu kindlakstegemisel esmatähtsaks. Nagu mitmel korral märgitud, ei saa kohustuste heakskiitmise menetluse puhul olla kindlasti rikkumise tuvastamist, kuid on vajalik, et esineks vähemalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>rikkumise potentsiaal<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>. Kuna ELTL artikliga 101 nõutakse konkurentsivastase<?PAGE NO="15"?> rikkumise tuvastamiseks kahte etappi, mis on sõnastatud vastavalt ELTL artikli 101 lõigetes 1 ja 3, siis peab analüüs ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>rikkumise potentsiaali<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> käsitlemisel puudutama mõlemat etappi. Pean vajalikuks rõhutada, et seda vaatamata sellele, et kõnealusel juhul on süvenemise tase palju madalam ja põhjendused oluliselt kokkuvõtlikumad kui rikkumise tuvastamise puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb märkida, et ELTL artikli 101 lõikeid 1 ja 3 on vaja ka tõendamiskoormise jaotamise korra määratlemiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vastavalt tõendamiskoormise jaotamise tavapärasele süsteemile, mis on sätestatud määruse nr 1/2003 artiklis 2, mis on saanud väljakujunenud kohtupraktikaks ning mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>see pool või asutus, kes väidab, et rikutud on konkurentsinorme, on kohustatud seda ka tõendama, ning see ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kes esitab kaitseväite nende normide rikkumise tuvastamise vastu, peab tõendama, et tingimused selle normi kohaldamiseks, millel põhineb kaitseväide, on täidetud, mistõttu kõnealune asutus peab seega tuginema muudele tõenditele<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Duravit jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑609/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:46">EU:C:2017:46</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt selle kohta ka <DATE ISO="20100617">17. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lafarge <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:346">EU:C:2010:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Lõike 1 kohaselt teeb komisjon kindlaks võimaliku rikkumise ja määratleb, milline on konkurentsivastase tegevusega tekitatud kahju, ettevõtja esitab neile vastuväite ja püüab komisjoni kahtlusi neutraliseerida, tuginedes artikli 101 lõikes 3 sätestatud tingimuste esinemisele. Jääb arusaamatuks, miks seda loogikat peaks muutma siis, kui komisjon otsustab kohustuste kasuks. Menetlusosalistel peab ka menetluse algetapis olema täielik õigus kohtulikule kaitsele, ning seda õigust kasutades ei kaitse nad ainult oma huve, vaid juhul kui ELTL artikli 101 lõikega 3 seotud väited on põhjendatud, aitab see ka vältida, et keelatakse tegevus, mis aitab saavutada ELTL artikli 101 lõike 3 aluseks olevaid eesmärke ja mida peetakse EL toimimise lepingus esmatähtsaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seetõttu leian, et komisjon peab ka ettevõtja pakutud kohustuste heakskiitmise menetluses läbima mõlemad ELTL artikli 101 lõikes 1 ja 3 sätestatud etapid, ega tohi seepärast loobuda arvestamast – isegi kui ta teeb seda menetluse laadist lähtudes kokkuvõtlikult – poolte või menetlusse astunud kolmandate isikute esitatud väidetega eespool viidatud lõikes 3 sätestatud tingimuste esinemise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Eespool väljendatud põhimõtteid käesolevale kohtuasjale kohaldades märgin, et enne vaidlustatud Üldkohtu ümberlükkamatu väide, mis näib üldjuhul välistavat kohustuste menetluses ELTL artikli 101 lõike 3 kohaldatavuse, võib mitte mõjutada kohtuotsuse kehtivust asjasse puutuvast aspektist, kuna konkreetsel juhul on nii komisjon kui ka Üldkohus pakkunud kokkuvõtlikke põhjendusi, mis on kooskõlas kohustuste heakskiitmise menetluse laadiga ja mis välistavad rikkumise põhjendamatuse tõttu, mis on üks apellatsioonkaebuse väide.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Üldkohtu otsuse põhjenduste punktide 53–57 ja 67–72 tõlgendamine koostoimes komisjoni otsuse põhjenduste punktidega 40–44 ja 50–53 võiks lubada järeldada, et asjasse puutuvad lepingutingimused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>ei vasta […] vähemalt ühele kumulatiivsele tingimusele, mis on ELTL artikli 101 lõikes 3 ette nähtud, nimelt tingimusele mitte kehtestada asjasse puutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nende õiguste kaitseks hädavajalikud<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 67).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Artikli 101 lõige 3 lubab lõike sätted kuulutada kohaldamatuks, kui ettevõtetevahelised kokkulepped <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>aitavad parandada kaupade tootmist või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>, tingimusel et asjasse puutuvatele ettevõtjatele ei kehtestata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide saavutamiseks hädavajalikud.<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Asjasse puutuvad lepingutingimused kehtestavad Üldkohtu ja komisjoni arvates piiranguid, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik intellektuaalomandi kaitset nõudvate audiovisuaalsete teoste tootmiseks ja edastamiseks<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Intellektuaalomandi konkreetne eesmärk ei taga asjaomaste õiguste omanikele võimalust saada maksimaalset tulu; mis puudutab televisiooniteenust, siis peab see tasu olema mõistlikus suhtes asjasse puutuvate telesaadete parameetritega, näiteks nende tegelik ja võimalik vaatajaskond (komisjoni otsuse punktid 41 ja 42 ning vaidlustatud kohtuotsuse punktid 53 ja 54).</P></NOTE> (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 67) ka kultuurilise mitmekesisuse kaitsmise eesmärgil.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Absoluutne territoriaalne kaitse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>[läheb] ilmselgelt kaugemale sellest, mis on hädavajalik tootmise või levitamise soodustamiseks või tehnilise või majandusliku progressi edendamiseks, mida nõuab ELTL artikli 101 lõige 3, nagu seda näitab asjasse puutuvate kokkulepete poolte väljendatud tahe keelata televisiooniteenuse igasugune piiriülene osutamine, isegi kui tegemist on teostega, mille suhtes Paramountile endale oli litsents antud ja mida levitati ühe liikmesriigi territooriumil (vt selle kohta <DATE ISO="19820608">8. juuni 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nungesser ja Eisele <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>258/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:211">EU:C:1982:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 68). Selline eraldamine ja sellest tingitud hindade erinevus ei sobi kokku ELTL põhieesmärgiga, mis on siseturu rajamise lõpuleviimine (vaidlustatud otsuse punktid 43 ja 44 ning vaidlustatud kohtuotsuse punkt 57).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuasjas esitas Üldkohus piisavad põhjendused, leides, et EMP riikides leidub alternatiiv kinotööstuse finantseerimiseks – ja seega muu hulgas ka kultuurilise mitmekesisuse huvide kaitseks – turgude eraldamisele geograafilise absoluutse ainuõiguse andmisega; <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>hageja Prantsuse klientidelt teenitava tulu võimalikku vähenemist võib kompenseerida see, et tänu vaidlustatud otsusega siduvaks muudetud kohustuste täitmisele on tal õigus suunata pakkumisi kogu EMPs, mitte ainult Prantsusmaal asuvatele klientidele<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 69).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Seega, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>isegi kui hageja suunab osa oma tulust niisuguse audiovisuaalse sisu tootmise rahastamisse, mis nõuab teatud konkreetset toetust, annab vaba konkurents, mis on edaspidi EMP tasemel tagatud, võimalusi, mida asjasse puutuvad tingimused talle ei andnud, kuivõrd Paramount nõudis talt nende täitmist<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 57).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Selle punkti kokkuvõtteks leian, et kolmandas väites esitatud etteheite, mis puudutab põhjenduste puudulikkust ja asjaolude mittetäielikku analüüsi, võib samuti tagasi lükata, võttes arvesse asjaolu, et Üldkohtu kohustust oma lahendeid põhjendada ei saa sisuliselt tõlgendada nii, et selle kohustuse tõttu tuleb Üldkohtul üksikasjalikult vastata kohtumenetluse iga poole kõikidele argumentidele. Pigem peab kohtuotsuse põhjendusest selgelt ja üheselt mõistetavalt nähtuma Üldkohtu arutluskäik, mistõttu huvitatud isikutel on võimalik aru saada otsuse tegemise põhjustest ning Euroopa Kohtul on võimalik teostada oma kohtulikku kontrolli.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:555">EU:C:2009:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0100">100</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Asjaolu, et Üldkohus jõudis sisuliselt teistsuguse järelduseni kui apellant, ei saa iseenesest olla edasikaevatud kohtuotsuse põhjenduste puudulikkuse alus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:555">EU:C:2009:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0102">102</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Üldkohus on oma otsust piisavalt põhjendanud seoses vaidlusaluse käitumise paigutamisega konkreetsesse õiguslikku ja majanduslikku konteksti, tehes apellandi omadest teistsuguseid järeldusi, mis aga ei näi ilmselgelt ekslikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Mis puudutab ELTL artikli 101 lõikes 3 sätestatud erandite kohaldatavust määruse nr 1/2003 artikli 9 kohases menetluses, siis vaatamata sellele, et Üldkohus eksis, leides, et need ei ole üldjuhul kohaldatavad, sisaldavad vaidlusalune otsus ja vaidlustatud kohtuotsus piisavalt põhjusi, mille tõttu tuleb sätestatud erandeid käesolevas kohtuasjas mittekohaldatavaks pidada. Sel põhjusel teen Euroopa Kohtule ettepaneku lükata apellatsioonkaebuse kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="17"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas väide, milles apellant leiab, et Üldkohus on vääralt tõlgendanud määruse nr 1/2003 artiklit 9 ja komisjoni teatise, mis käsitleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 101 ja 102 seotud menetluste läbiviimise parimaid tavasid (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>parimad tavad<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>), punkti 128<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="308" PAGE.FIRST="6" DATE.PUB="2011">ELT 2011, C 308, lk 6</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE></HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte väited</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>GCP, keda toetab Prantsuse Vabariik, leiab, et Üldkohus, kinnitades (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 118 ja 119), et oma laadilt on asjasse puutuvate tingimuste eesmärk riigisiseste turgude eraldamine kogu EMPs, ilma et nende õiguslik ja majanduslik kontekst võimaldaks kinnitada, et need ei või konkurentsi kahjustada, ning et ükskõik milline muu kohustus, mida Paramount pakkus ja mis mõjutaks GCPd vähem, ei oleks sobiv, on tõlgendanud valesti määruse nr 1/2003 artiklit 9 ja parimate tavade punkti 128.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>GCP, keda toetab Prantsuse Vabariik, leiab esiteks, et komisjon – võttes vastu Paramounti pakutud kohustused, mis puudutasid kõiki EMP turustajatega sõlmitud lepinguid, samas kui komisjoni esialgses järelduses sisalduvad konkurentsiküsimused olid seotud vaid ainuõigustega Ühendkuningriigis ja Iirimaal – ei arvestanud muude turgude, eelkõige Prantsuse turu eripära, kus õigus- ja finantseerimissüsteemi erisus on see, et audivisuaalset loomingut rahastavad suures osas sellised ringhäälinguorganisatsioonid nagu GCP.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Komisjoni seisukohta kinnitades rikkus Üldkohus proportsionaalsuse põhimõtet ega austanud kolmandate isikute õigusi, millele viidatakse muu hulgas <DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:377">EU:C:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samuti on Üldkohus rikkunud õigusnormi, leides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 106, et komisjon tegutses talle määruse nr 1/2003 artikliga 9 antud pädevuse piires, kaitstes selle eesmärki (menetlusökonoomia ja tõhusus), kahjustamata GCP lepingulisi õigusi või menetlusõigusi viisil, mis läheb kaugemale nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik lisab, et asjaolu, et ei pakutud välja ühtegi muud kohustust, mis lahendaks samaväärselt komisjoni tuvastatud konkurentsiküsimused, ei ole piisav, et kinnitada, et kolmandate isikute huve on tegelikult arvestatud. Kuna kohustused on komisjoni ja asjasse puutuva ettevõtja vaheliste eraldi peetud läbirääkimiste tulemus, oleks raske ette kujutada, et kolmandate isikute huvidega võidakse arvestada kohustuste heakskiitmise menetluse kontekstis nii, et väljapakutud kohustusi võrreldakse muude asjasse puutuvate ettevõtjate poolt pakutud potentsiaalsete kohustustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>UPC rõhutab, et vaidlusalune otsus mõjutab kõigi kinotööstuse valdkonnas tegutsejate huve. Ta märgib ka, et 2018. aastal rahastasid tasuta ja tasulised telekanalid 97,8% Prantsuse algatusega filmidest, mille eelarve oli vähemalt 4 miljonit eurot, ning 77,2% filmidest, mille tagatud eelarve oli 1–4 miljonit eurot. GCP eelrahastas 113 Prantsuse algatusega filmi ja 93,9% Prantsuse algatusega filmidest, mis maksavad üle 7 miljoni euro. Üldkohus ei arvestanud oma analüüsi käigus neid asjaolusid ega ka seda, et vaidlusaluse otsuse kinnitamine tekitaks ohu, et muudetakse täielikult kõigi turul osalejate lepingulisi tingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Teiseks on GCP seisukohal, et vastavalt parimate tavade punktile 128 ning nende märkusele 76 peavad kohustused olema üheselt mõistetavad, neid peab kohaldama otse ja nende rakendamine ei tohi sõltuda kolmandate isikute tahtest, kellele kohustused siduvad ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Üldkohus on seda põhimõtet rikkunud, leides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 104, et komisjoni otsus ei kujuta endast sekkumist GCP lepinguvabadusse, kuna ta võib esitada hagi riigisisesele kohtule, et tuvastataks asjasse puutuvate lepingutingimuste kooskõla ELTL artikli 101 lõikega 1 ja et Paramounti suhtes tehtaks järeldused vastavalt riigisiseses õiguses ette nähtud normidele. Kinnitades<?PAGE NO="18"?> lisaks kõnealuse kohtuotsuse punktis 103, et komisjonil tuleb menetlust uuendada juhul, kui riigisisene kohus paneb Paramountile kohustuse rikkuda kohustusi, mille komisjon on siduvaks muutnud, on Üldkohus sõnaselgelt kinnitanud, et kohustuse täitmine sõltub GCP tahtest, kuid Üldkohus ei ole sellest järeldusest tuletanud kõiki õiguslikke tagajärgi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Kolmandaks on GCP koos Prantsuse Vabariigiga seisukohal, et Üldkohus rikkus oluliselt kolmandate isikute õigusi, leides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 100, et vaidlusalune otsus võib maksimaalselt mõjutada riigisisese kohtu hinnangut, sest kõnealune otsus sisaldab vaid esialgset hinnangut. See otsus jätab GCP ilma oma lepinguvabadusest, kuna tal ei ole tegelikult võimalik saada liikmesriigi kohtult otsust, mis on komisjoni hinnanguga vastuolus ning mis tunnistab vaidlusalused tingimused kehtivaks. Selles osas tuleneb <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gasorba jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑547/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:891">EU:C:2017:891</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et liikmesriigi kohtud ei saa määruse nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 alusel tehtud otsuseid tähelepanuta jätta ning et nad peavad arvesse võtma komisjoni esialgset hinnangut ja pidama seda kaudseks või isegi esialgseks tõendiks kõnealuse lepingu konkurentsivastase laadi kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik lisab, et sellise otsuse, nagu on vaidlusalune otsus, mõju liikmesriigi kohtu antavale hinnangule tugevdaksid kohustused, milles lepitaks kokku kõnealuse sektori teiste rahvusvaheliste ettevõtjatega, mis muudab tõenäolisemaks selle, et järgnevad kohustused kujutavad endast standardeid, millest liikmesriigi kohtul oleks järjest raskem kõrvale kalduda. Lisaks, asjaolu, et juhul, kui liikmesriigi kohus leiab, et kõnealune kokkulepe ei riku ELTL artikli 101 lõiget 1, uuendab komisjon määruse nr 1/2003 artikli 9 lõike 2 punkti b alusel tingimata menetluse, võib takistada liikmesriigi kohtul komisjoni esialgset hinnangut kahtluse alla seadmast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Komisjon, keda toetab BEUC, leiab, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 43–58 ja 118 õigesti leidnud, et Paramounti kohustused vastasid kogu EMPd puudutavatele konkurentsiküsimustele. Asjasse puutuvad tingimused olid lisakohustused, mille eesmärk oli riigisiseste turgude eraldamine kogu EMPs, keelates Sky’l televisiooniülekannete teenuste piiriülese passiivse müügi EMPs, kuid väljaspool Ühendkuningriiki ja Iirimaad asuvatele tarbijatele, samuti EMPs, kuid väljaspool Ühendkuningriiki ja Iirimaad asuvate turustajate müügi tarbijatele, kelle elukoht on Ühendkuningriigis ja Iirimaal, või seda piirates. Paramounti väljapakutud kohustused vastasid seega nõuetekohaselt vastuväiteteatises väljendatud konkurentsiküsimustele ja Paramount ei ole pakkunud vähem siduvaid kohustusi, mis lahendaksid need küsimused sama moodi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Komisjon, keda toetab BEUC, leiab lisaks, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 83 ja 108 õigesti märkinud, et Paramounti kohustuste täitmine ei sõltu kolmandate isikute – sealhulgas GCP – tahtest. Samuti ei jäta komisjoni poolt nende kohustuste heakskiitmine GCPd ilma võimalusest pöörduda liikmesriigi kohtusse oma õiguste kaitseks lepingulistes suhetes Paramountiga. Kui liikmesriigi kohus peaks leidma, et asjasse puutuvad tingimused ei riku ELTL artikli 101 lõiget 1, või et need täidavad sama artikli lõike 3 tingimusi, siis tuleks kõnealusel kohtul hinnata, kas sealse menetluse edasise käigu tõttu võiks Paramount vaidlusaluse otsusega võetud kohustusi rikkuda. Vältimaks, et selle menetluse tulemus võiks panna Paramounti kõnealuseid kohustusi rikkuma, võib liikmesriigi kohus keelduda tegemast ettekirjutust asjasse puutuvate tingimuste täitmiseks, kohustades samas Paramounti vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele olukorda võrdväärselt heastama ja hüvitama kahju. Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 103 seda lahendust kaalunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidavad komisjon ja BEUC, et Üldkohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktis 102 õigesti leidnud, et GCP võib saada riigisiseselt kohtult komisjoni otsusega vastuolus oleva lahendi, millega vaidlusalused tingimused tunnistatakse õiguspäraseks. Viidatud kohtuotsuse Gasorba punktist 29 tuleneb, et riigisisene kohus peab arvestama ainult komisjoni esialgset hinnangut, mis on antud vaidlusaluses otsuses, ning pidama seda viiteks vaidlustatud tingimuste konkurentsivastasele laadile, või isegi peamiseks tõendiks sellise laadi kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>BEUC on seisukohal, et neljas väide on vastuvõetamatu, sest GCP proovib seada kahtluse alla järeldused ja faktilised hinnangud, millele Üldkohus jõudis kolmandat ja teist väidet analüüsides, korrates sisuliselt samu väiteid, mille ta esitas esimeses kohtuastmes.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnangud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine ja kolmandate isikute õiguste kahjustamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse neljandas väites esitatud kriitika Üldkohtu otsuse kohta puudutab sisuliselt väidetavat õigusnormi rikkumist, mis väljendus kohtu seisukohas, et komisjon ei ole rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, muutes Paramounti pakutud kohustused kogu EMPs siduvaks, samas kui komisjoni esialgse analüüsi käigus tõstatatud konkurentsiküsimused puudutasid vaid territoriaalseid ainuõigusi Ühendkuningriigis ja Iirimaal, ning kinnituses, et komisjoni otsus ei kahjusta kolmandate isikute õigusi, kuna neil oleks võimalik kaitsta riigisisestes kohtutes oma asjasse puutuvate tingimustega seotud õigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Tundlik küsimus, mille Euroopa Kohus peab lahendama, puudutab võimalust, et pakutud ja komisjoni heakskiidetud kohustustel võivad olla tagajärjed kolmandate isikute lepingulistele õigustele. Küsimus taandub lepinguvabaduse ja ELi aluslepingute regulatiivsete standardite ning eesmärkide delikaatsele tasakaalustamisele, konkreetse viitega konkurentsi kaitsmisele. Nagu märgitud, on lepinguvabadus ettevõtlusvabaduse väljendusvorm, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 16,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Harta artikliga 16 antud kaitse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>hõlmab […] vabadust tegelda majandus- või kaubandustegevusega, lepinguvabadust ja vaba konkurentsi. Lisaks sisaldab lepinguvabadus eelkõige äripartneri valiku vabadust ning kauba või teenuse hinna kindlaksmääramise vabadust<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>, vt selle kohta <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polkomtel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑277/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:989">EU:C:2017:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Samas tähenduses <DATE ISO="20180712">12. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Spika jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑540/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:565">EU:C:2018:565</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171026">26. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BB construct</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑534/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:820">EU:C:2017:820</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20130122">22. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sky Österreich</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:28">EU:C:2013:28</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning seda tunnustatakse liikmesriikide ühistes riigiõiguslikes tavades. Siiski, nagu Euroopa Kohtu praktikas rõhutatakse, ei ole majandustegevusega tegelemise vabadus absoluutne väärtus, vaid seda kaaludes tuleb lähtuda selle ülesandest ühiskonnas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20040909">9. septembri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania ja Soome <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑184/02 ja C‑223/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:497">EU:C:2004:497</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20120906">6. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsches Weintor</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:526">EU:C:2012:526</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega võib ettevõtlusvabadus alluda mitmesugusele riiklikule sekkumisele, mis piirab selle vabaduse kasutamist avalikes huvides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20130122">22. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sky Österreich</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:28">EU:C:2013:28</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Sellesse raamistikku, mida väga lühidalt kirjeldasin, lisanduvad poolte lepinguvabaduse teatavad piirangud, mis on käesolevas kohtuasjas aktuaalsed – need, mis puudutavad Paramounti kohustust mitte kasutada uutes litsentsilepingutes tingimusi, mis tõkestavad täielikult konkurentsi ELi piires, nurjates ELL artikli 3 lõikes 3 sätestatud ühtse turu eesmärgi saavutamise, või ka kohtupraktikas kinnitust leidnud põhimõte, mida Üldkohus meenutab ning mille kohaselt tagavad autoriõiguse sätted vaid pakutud teenuse majandusliku väärtuse suhtes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>piisava suurusega<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> tasu, ja seega võivad võimalikud tingimused, mis näevad ette suurema tasu, olla vastuvõetamatud juhul, kui need eeldavad turgude eraldamist liikmesriikide alusel, mis tuleneb riigisisese litsentsiaadi absoluutsest territoriaalsest kaitsest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Kindlasti ei ole konkurentsivaldkonna otsuste mõju olemasolevatele lepingulistele suhetele uudne nähtus. Käesoleva kohtuasja eripära on see, et komisjon on siseturul konkurentsi kaitsmise eesmärgil heaks kiitnud ettevõtja väljapakutud kohustused, mis mõjutavad selle ettevõtja lepingulist suhet isikuga, kes on määruse nr 1/2003 artikli 9 alusel läbi viidud menetluse seisukohast kolmas isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Kas kohustuste heakskiitmise otsus võib viia selleni, et sunnib ettevõtjat mitte täitma kolmanda isikuga sõlmitud lepingut? Kas konkurentsi kaitsmise eesmärk võib õigustada kolmanda isiku lepinguvabaduse sellises ulatuses kahjustamist? Seega on tegemist küsimusega, mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist kohustuste heakskiitmise otsustele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Komisjon, tuginedes viidatud kohtuotsusele Alrosa (eelkõige punkt 41), pooldab selles valdkonnas proportsionaalsuse põhimõttele väga piiratud tähtsuse omistamist. Komisjon peaks piirduma üksnes selle kontrollimisega, kas kõnealused kohustused lahendavad küsimused, millest ta on asjaomaseid ettevõtjaid teavitanud, ning kas need ettevõtjad ei ole välja pakkunud vähem koormavaid kohustusi, mis lahendavad need küsimused samaväärselt. Sellest lähtepunktist juhindus ka Üldkohus, kes leidis, et komisjon on sisuliselt kõnealused kontrollid teinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Tegelikult ei ole kohtuotsusega Alrosa piiratud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist eespool nimetatud kontrollidele, sest pärast seda, kui oli viidatud vajadusele, et komisjon peab need kontrollid läbi viima, täpsustati selles kohtuotsuses seejärel, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>[s]elle kontrollimise käigus peab komisjon siiski võtma arvesse kolmandate isikute huve.<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:377">EU:C:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Seega kohaldub proportsionaalsuse põhimõte kahesuunaliselt: ühest küljest on see seotud sellega, kas kohustused on sobivad, et vastata komisjoni küsimustele, ning asjaoluga, et ettevõtja ei ole välja pakkunud muid kohustusi, mis küll lahendavad komisjoni küsimused, kuid on vähem koormavamad. Teisest küljest kohaldub põhimõte kolmandate isikute sellistele huvidele, mida kohustuste heakskiitmine teataval määral mõjutab. Sel moel nõustub Euroopa Kohus sellega, et praktikas võib ette tulla juhuseid, kus kohustusi sisaldav otsus mõjutab ka selliste kolmandate isikute huve, kes on eraldiseisvad ettevõtjatest, kellele komisjoni kontroll on suunatud. Sellisel juhul on otsus aga õiguspärane ainult siis, kui see läbib takistusteta proportsionaalsuse põhimõtet arvestades läbi viidud kontrolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Kindlasti võib proportsionaalsuse põhimõttega arvestava kontrolli põhjalikkus erineda vastavalt analüüsitavale menetlusele, ning kui tegemist on ettevõtja pakutud abinõude hindamisega menetluses, millega ei kaasne rikkumise tuvastamist, on proportsionaalsuse põhimõtte ulatus, nagu nägime, piiratud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:377">EU:C:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles on kirjas, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>[k]uigi nende kahe sätte alusel võetud otsused kuuluvad mõlemad proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisalasse, on selle põhimõtte kohaldamine siiski kas ühest või teisest sättest sõltuvalt erinev.<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/></P></NOTE> Kuid siis, kui kohustusi tuleb kontrollida mitte seoses nende sobivusega komisjoni küsimuste lahendamiseks, vaid seoses mõjuga kolmandate isikute huvidele, nõutakse vastavalt sellele põhimõttele, et õigustest, mida need isikud omavad ning mis on liidu esmase õiguse seisukohast olulised, ei loobutaks täielikult ning et need ei muutuks seetõttu sisutühjaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Selle järelduse tingib proportsionaalsuse põhimõtte põhiolemus, mis liidu õiguse üldpõhimõttena <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>nõuab, et liidu institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20170111">11. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑128/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:3">EU:C:2017:3</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka paljude hulgas <DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140408">8. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Digital Rights Ireland</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑293/12 ja C‑594/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:238">EU:C:2014:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20121023">23. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nelson jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑581/10 ja C‑629/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:657">EU:C:2012:657</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>ühenduse institutsioonide mis tahes meetmete õiguspärasuse kriteerium, sealhulgas komisjoni kui konkurentsiasutuse otsuste õiguspärasuse kriteerium.<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:555">EU:C:2009:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning 22. ja 23. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Kui kohustuste heakskiitmise otsusel on selline mõju, et kohustused väljapakkunud ettevõtja ei pea austama oma kolmanda isiku eest võetud lepingulisi kohustusi, mis on majandusliku tasakaalu tähtis osa, siis on nad oma vastava lepinguvabaduse teostamisel kokku leppinud nii tõsises kolmanda isiku lepinguvabaduse kahjustamises, et see ei näi proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt õigustatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Selleks et mitte selle tulemuseni jõuda, tuginevad komisjon ja Üldkohus kolmanda isiku (GCP) õigusele pöörduda kohustused välja pakkunud ettevõtja (Paramount) vastu kohtusse, et tuvastada tema lepinguline vastutus ja nõuda kahju hüvitamist. Üldkohus märgib ka kohtuotsusele Alrosa viidates, et asjaolu, et individuaalsed kohustused, mille ettevõtja välja pakkus, on siduvaks muudetud, ei tähenda, et piiratakse teiste ettevõtjate võimalust kaitsta oma väidetavaid õigusi suhetes sellise ettevõtjaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20100629">29. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:377">EU:C:2010:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Liikmesriigi kohus võib seda põhimõtet kohaldades leida, et asjasse puutuvad tingimused rikuvad ELTL artikli 101 lõiget 1, või et need täidavad kõnealuse artikli lõikes 3 sätestatud nõudeid, ning ta võib hinnata ka menetletava nõude põhjendatust, sest ELTL artikkel 101 ei takista asjasse puutuvate tingimuste kohaldamist (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 100, 101 ja 102).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Selle argumentatsiooni nõrk külg – mis tõuseb GCP apellatsioonkaebuses esile – on see, et kohustuste heakskiitmise otsus mõjutab siiski kohut, kelle poole kolmandast isikust ettevõtja pöördus, sest see kitsendab oluliselt liikmesriigi kohtu kaalutlusõigust. Vaatamata sellele, et kohustusi puudutav otsus, mis on vastu võetud määruse nr 1/2003 artikli 9 lõike 1 alusel, kindlasti ei välista, et liikmesriigi kohus võiks selle otsuse esemeks olevale käitumisele komisjonist erineva hinnangu anda, siis sellegipoolest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>ei saa liikmesriigi kohtud seda liiki otsuseid tähelepanuta jätta. Igal juhul on sellistel aktidel otsuse iseloom. Lisaks peab liikmesriigi kohus nii ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõttest kui ka liidu konkurentsiõiguse tõhusa ja ühetaolise kohaldamise eesmärgist tulenevalt arvesse võtma komisjoni esialgset hinnangut ning käsitlema seda kui kaudset või isegi esialgset tõendit kõnealuse lepingu konkurentsivastase laadi kohta ELTL artikli 101 lõike 1 seisukohast.<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gasorba jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑547/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:891">EU:C:2017:891</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Viidatud kohtupraktika arvestab eelkõige määruse nr 1/2003 aluseks oleva vajadusega kindlustada Euroopa konkurentsiõiguse ühetaoline kohaldamine konkurentsieeskirjade jõustamise detsentraliseeritud süsteemis. Selle kohta tuleb märkida, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>[s]elleks, et tagada õiguskindluse ja ühenduse konkurentsieeskirjade ühetaolise kohaldamise põhimõtete järgimine paralleelsete volituste süsteemis, tuleb vältida vastukäivate otsuste tegemist. Seepärast tuleb vastavalt Euroopa Kohtu praktikale selgitada komisjoni otsuste ja menetluste mõju liikmesriikide kohtutele ja konkurentsiasutustele.<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Määruse nr 1/2003 põhjendus 22.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Kui komisjoni otsus, mille ta võtab vastu korduvalt viidatud artikli 9 alusel, ei kohustaks liikmesriigi kohut seda tõendina arvestama, tekiks ohtlik ruum igas liikmesriigis Euroopa konkurentsiõiguse erinevaks kohaldamiseks, mis seaks ohtu määrusega nr 1/2003 vastu võetud detsentraliseeritud jõustamissüsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Selles kontekstis jääb kolmanda ettevõtja, nagu GCP, võimalus liikmesriigi kohtus oma õigusi nii kaitsta, et tema Paramounti vastu esitatud kahjuhüvitise nõue rahuldataks, väga nõrgaks, kuna tal tuleb ümber lükata asjasse puutuvate tingimuste õigusvastasuse presumptsioon. Kokkuvõttes tekitatakse selleks, et saavutada konkurentsi kaitsmise eesmärk oluliselt lihtsustatud menetluse kaudu, ja tagades seega otsusest huvitatud isikute menetluses osalemise õigusele palju väiksema kaitse, ülemäärane kahju kolmandate isikute lepinguvabadusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Samuti ei saa sellele järeldusele vastu vaielda, väites, et kolmandate isikute lepinguvabaduse kahjustamine oli vajalik, et kaitsta konkurentsi, ja et komisjon ei võinud muuta kohustuste sisu, mis on ettevõtja ühepoolne toiming. Selles osas on piisav märkida, et komisjonil oli käesoleva juhtumi laadist tulenevalt teisi sobivamaid vahendeid, et arvestada avalikku huvi, mida kaitstakse ELTL artikli 101 lõikega 1. Ta võis kohustused tagasi lükata vastuolu tõttu proportsionaalsuse põhimõttega ja algatada määruse nr 1/2003 artikli 7 alusel menetluse, et teha kindlaks rikkumise olemasolu või puudumine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Teisalt, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>kui ühe või mitme ettevõtja kohustused osutuvad ebaproportsionaalseks, pidades silmas komisjoni eesmärki kaitsta konkurentsi kahjustamise eest, ei tohi komisjon seega kõnealuseid kohustusi siduvaks muuta. Pigem peab komisjon juhtima ettevõtja või ettevõtjate tähelepanu ebaproportsionaalsusele ja vajaduse korral paluma teha kohustustes muudatusi<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>, kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alrosa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑441/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:555">EU:C:2009:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ning igal juhul, samuti kohtujurist Kokott’i kohaselt, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>ei pea komisjon nõustuma kohustustega, mille kohasust saab hinnata alles pärast seda, kui komisjon on teostanud põhjaliku kontrolli<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> (punkt 53).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Viimasena tuleb märkida – nagu GCP kohtuistungil põhjendatult väitis –, et Üldkohtu pakutud lahenduse lõpliku tagajärjena asetataks kohustuste heakskiitmise otsuste kaudu ohtu konkurentsi kaitsmise mehhanismi funktsionaalsus ja tõhusus. Kui järgida Üldkohtu väidet, siis ähvardaksid ettevõtjat, kes võtab teatavad kohustused, mille komisjon seejärel siduvaks teeb, kaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>Damoklese mõõka<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>, mis seaksid tõsise kahtluse alla õiguskindluse ja süsteemi tasakaalu: võimalus, et erinevate liidu liikmesriikide kohtud määravad nende lepingulise vastutuse, ja süsteemi jaoks veelgi kahjulikum võimalus, et komisjon uuendab menetluse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Määruse nr 1/2003 artikli 9 lõike 2 punkti b mõttes.</P></NOTE> asjas, milles liikmesriigi kohus paneb ettevõtjale süüks siduvaks muudetud kohustuse rikkumist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et komisjon, kiites Paramounti pakutud kohustused heaks, ei ole nõuetekohaselt arvestanud kolmandate isikute huvidega, kes on käesolevas kohtuasjas teiste kolmandate isikute, muu hulgas ka kõnealuse apellandi Paramountiga sõlmitud lepingute tõttu eriliselt kaasatud, rikkudes sellega proportsionaalsuse põhimõtet. Üldkohus rikkus õigusnormi, leides, et komisjoni otsusel ei ole selles osas puudusi, ning seega teen Euroopa Kohtule ettepaneku apellatsioonkaebuse neljanda väite selle konkreetse osaga nõustuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Kõigi esitatud põhjenduste alusel teen Euroopa Kohtule ettepaneku apellatsioonkaebuse kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata ja apellatsioonkaebuse neljanda väitega viidatud osas nõustuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>