Protokoll (nr 2)

Schengeni acquis’ Euroopa Liitu intergreerimise kohta (1997)

KÕRGED LEPINGUOSALISED,

MÄRKIDES, et mõne Euroopa Liidu liikmesriigi poolt Schengenis 14. juunil 1985 ja 19. juunil 1990 alla kirjutatud lepingud ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nagu ka nendega seotud lepingud ja kõnealuste lepingute alusel vastuvõetud eeskirjad on seadnud oma eesmärgiks tugevdada Euroopa integratsiooni ning eriti võimaldada Euroopa Liidul areneda kiiremini vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks,

SOOVIDES inkorporeerida eespool mainitud lepinguid ja eeskirju Euroopa Liidu raamistikku,

KINNITADES, et Schengeni acquis’ sätted on kohaldatavad ainult siis ning niivõrd, kuivõrd nad ühtivad Euroopa Liidu ja ühenduse õigusega,

VÕTTES ARVESSE Taani eriseisukohta,

VÕTTES ARVESSE asjaolu, et Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ei ole eespool mainitud lepingute osalised ega ole neile alla kirjutanud, et nendele liikmesriikidele tuleks siiski võimaldada mõningad või kõik nende lepingute sätted vastu võtta,

TUNNISTADES, et seetõttu on vaja kasutada Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu sätteid, mis käsitlevad tihedamat koostööd teatud liikmesriikide vahel, ja et need sätted tuleks kasutusele võtta üksnes viimase abinõuna,

VÕTTES ARVESSE vajadust säilitada erisuhteid Islandi Vabariigiga ja Norra Kuningriigiga, sest mõlemad riigid on teatanud oma kavatsusest siduda end eespool mainitud sätetega 19. detsembril 1996 Luxembourgis allakirjutatud lepingu alusel,

ON LEPPINUD KOKKU järgmistes sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule.

Artikkel 1

Belgia Kuningriik, Taani Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Soome Vabariik ja Rootsi Kuningriik kui Schengeni lepingutele allakirjutanud on volitatud omavahel sisse seadma tihedama koostöö nende lepingute ja nendega seotud sätete kehtivusalas, mis on loetletud käeoleva protokolli lisas (edaspidi "Schengeni acquis"). Seda koostööd tehakse Euroopa Liidu institutsioonilises ja õiguslikus raamistikus ning Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu asjakohaseid sätteid arvesse võttes.

Artikkel 2

1. Amsterdami lepingu jõustumise kuupäevast alates kohaldatakse artiklis 1 nimetatud kolmeteistkümne liikmesriigi suhtes Schengeni acquis’d, sealhulgas Schengeni lepingutega asutatud täidesaatva komitee otsuseid, mis on vastu võetud enne seda kuupäeva, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 sätete kohaldamist. Samast kuupäevast alates asendab nõukogu mainitud täidesaatvat komiteed.

Nõukogu võtab artiklis 1 nimetatud liikmete ühehäälse otsusega kõik vajalikud meetmed käesoleva lõike rakendamiseks. Nõukogu määrab ühehäälselt ja vastavalt asutamislepingute asjakohastele sätetele iga Schengeni acquis’d moodustava sätte või otsuse õigusliku aluse.

Euroopa Ühenduste Kohus kasutab selliste sätete ja otsuste suhtes ja kooskõlas sellise määramisega volitusi, mida annavad talle asutamislepingute asjakohased kohaldatavad sätted. Mingil juhul ei ole kohtu pädevuses meetmed või otsused, mis on seotud avaliku korra säilitamise ning sisejulgeoleku kaitsmisega.

Niikaua kui eespool osutatud meetmeid ei ole võetud ning ilma et see piiraks artikli 5 lõike 2 kohaldamist, käsitatakse Schengeni acquis’ moodustavaid sätteid ja otsuseid Euroopa Liidu lepingu VI jaotisel põhinevate aktidena.

2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse Schengeni lepingutega ühinemise protokollidele alla kirjutanud liikmesriikide suhtes alates kuupäevast, mille artiklis 1 nimetatud liikmete ühehäälse otsusega määrab nõukogu, kui sellise riigi Schengeni acquis’ga ühinemise tingimused ei ole täidetud enne Amsterdami lepingu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 3

Taani säilitab pärast artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud määramist nende Schengeni acquis’ osade puhul, mille õiguslikuks aluseks on määratud Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotis, samad õigused ja kohustused teiste Schengeni lepingutele allakirjutanute suhtes nagu enne mainitud määramist.

Nende Schengeni acquis’ osade puhul, mille õiguslikuks aluseks määratakse Euroopa Liidu lepingu VI jaotis, on Taanil endiselt samad õigused ja kohustused nagu teistel Schengeni lepingutele allakirjutanutel.

Artikkel 4

Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, kes ei ole seotud Schengeni acquis’ga, võivad igal ajal taotleda osalemist mõningates või kõigis selle acquis’ sätetes.

Nõukogu kiidab taotluse heaks artiklis 1 nimetatud liikmete ja asjaomase riigi valitsuse esindaja ühehäälse otsusega.

Artikkel 5

1. Schengeni acquis’l põhinevad ettepanekud ja algatused vastavad asutamislepingute asjakohastele sätetele.

Kui selles kontekstis kas Iirimaa või Ühendkuningriik või mõlemad ei ole põhjendatava aja jooksul teatanud kirjalikult nõukogu eesistujale oma soovist osaleda, siis Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 11 või Euroopa Liidu lepingu artiklis 40 osutatud luba loetakse antuks artiklis 1 nimetatud liikmesriikidele ning Iirile või Ühendkuningriigile, kui kumbki neist soovib osaleda kõnealustes koostöövaldkondades.

2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud lepingute asjakohaseid sätteid kohaldatakse isegi siis, kui nõukogu ei ole võtnud artikli 2 lõike 1 teises lõigus osutatud meetmeid.

Artikkel 6

Islandi Vabariik ja Norra Kuningriik seotakse Schengeni acquis’ rakendamise ja selle edasise arenguga 19. detsembril 1996 Luxembourgis allakirjutatud lepingu alusel. Asjakohased menetlused määratakse sel eesmärgil kindlaks lepingus, mille nõukogu artiklis 1 mainitud liikmete ühehäälse otsusega sõlmib nende riikidega. Selline leping sisaldab sätteid Islandi ja Norra osalemise kohta käesoleva protokolli rakendamisest tulenevate finantseerimisvajaduste katmises.

Nõukogu sõlmib ühehäälselt eraldi lepingu Islandi ja Norraga, et kehtestada ühelt poolt Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning teiselt poolt Islandi ja Norra vahel õigused ja kohustused Schengeni acquis’ valdkondades, mida kohaldatakse nende riikide suhtes.

Artikkel 7

Nõukogu kiidab kvalifitseeritud häälteenamusega heaks üksikasjaliku korra Schengeni sekretariaadi liitmiseks nõukogu peasekretariaadiga.

Artikkel 8

Läbirääkimistel uute liikmesriikide Euroopa Liitu vastuvõtmise üle käsitatakse Schengeni acquis’d ja selle rakendusalas institutsioonide võetud edasisi meetmeid kui acquis’d, mida kõik kandidaatriigid peavad liitu astumiseks täielikult aktsepteerima.

--------------------------------------------------

LISA

SCHENGENI ACQUIS

1. 14. juunil 1985 Schengenis Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel allakirjutatud leping kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel.

2. 19. juunil 1990 Schengenis Belgia Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Prantsuse Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Madalmaade Kuningriigi vahel allakirjutatud konventsioon, millega rakendatakse 14. juunil 1985 Schengenis allakirjutatud lepingut kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta nende ühispiiridel, koos selle juurde kuuluva lõppakti ja ühisdeklaratsioonidega.

3. 1985. aasta lepingu ja 1990. aasta rakenduskonventsiooni juurde kuuluvad ühinemisprotokollid ja -lepingud, mis on sõlmitud Itaaliaga (alla kirjutatud Pariisis 27. novembril 1990), Hispaania ja Portugaliga (alla kirjutatud Bonnis 25. juunil 1991), Kreekaga (alla kirjutatud Madridis 6. novembril 1992), Austriaga (alla kirjutatud Brüsselis 28. aprillil 1995) ning Taani, Soome ja Rootsiga (alla kirjutatud Luxembourgis 19. detsembril 1996), koos nende juurde kuuluvate lõppaktide ja deklaratsioonidega.

4. 1990. aasta rakenduskonventsiooniga loodud täidesaatva komitee vastuvõetud otsused ja deklaratsioonid, samuti konventsiooni rakendamiseks vajalikud aktid, mille on vastu võtnud organid, kellele täidesaatev komitee on andnud otsustamisõiguse.

--------------------------------------------------