<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-404/19 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0404</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:643">EU:C:2020:643</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>15</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>15</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek – Kohtuasi ‑404/19 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Henrik Saugmandsgaard Øe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200903">3. septembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑404/19 P</HT></P><P>Prantsuse Vabariik</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>EAGF ja EAFRD</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu rahastamisest välja jäetud kulud</KEYWORD><KEYWORD>Ülem-Korsikal makstavad pindala otsetoetused</KEYWORD><KEYWORD>Raskelt puudulik kontrollisüsteem</KEYWORD><KEYWORD>Kindlamääralise finantskorrektsiooni 100% kohaldamise tingimused</KEYWORD><KEYWORD>100% määr</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1306/2013</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 52 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 12 lõike 7 punkt c</KEYWORD><KEYWORD>Finantskorrektsioonide arvutamise suunised vastavuse kontrollimise ja raamatupidamisarvestuse kontrollimise menetlustes</KEYWORD><KEYWORD>Punkt 3.2.5</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesoleva apellatsioonkaebusega palub Prantsuse Vabariik osaliselt tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20190312">12. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>T‑26/18, ei avaldata, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:153">EU:T:2019:153</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, millega Üldkohus jättis rahuldamata selle liikmesriigi hagi komisjoni rakendusotsuse (EL) 2017/2014<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20171108">8. novembri 2017. aasta</DATE> otsus, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="292" PAGE.FIRST="61" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 292, lk 61</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</P></NOTE> peale. Selle otsusega määras komisjon nimelt sellele liikmesriigile taotlusaastatel 2013 ja 2014 Ülem-Korsikal makstud pindala otsetoetuste suhtes kindlamääralise finantskorrektsiooni 100% ulatuses, kuna nende toetuste kontrollisüsteemis tuvastati ränki puudusi. 100% määr vastab kogu väljamakstud abile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kindlamääralise finantskorrektsiooni 100% ulatuses kohaldamise tingimused on ette nähtud komisjoni finantskorrektsioonide arvutamise suuniste<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20150608">8. juuni 2015. aasta</DATE> suunised finantskorrektsioonide arvutamise kohta vastavuse kontrolli ja raamatupidamisarvestuse kontrollimise menetluses; teatis (C(2015) 3675 (final); edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>suunised<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>).</P></NOTE> punktis 3.2.5. Selles punktis on ette nähtud, et niisugust määra võib kohaldada siis, kui liikmesriigi kontrollisüsteemi puudused on nii rängad, et need kujutavad endast liidu eeskirjade täielikku rikkumist, mis võib muuta kõik maksed õigusvastasteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks väidab Prantsuse Vabariik, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi, kui ta otsustas, et 100% kindlamääralise finantskorrektsiooni määramine komisjoni poolt oli põhjendatud. See liikmesriik ei vaidle vastu sellele, et kontrollisüsteem oli Ülem-Korsikal puudulik, mistõttu komisjon võis määrata kindlamääralise finantskorrektsiooni, kuid heidab Üldkohtule ette suuniste punkti 3.2.5 väära tõlgendamist ja kohaldamist, kui see kohus<?PAGE NO="2"?> otsustas, et selles punktis nimetatud tingimused 100% määra kohaldamiseks olid täidetud. Käesolevas apellatsioonkaebuses palutakse Euroopa Kohtul seega minu teada esimest korda käsitleda tingimusi, mille alusel määratakse 100% kindlamääraline finantskorrektsioon, nagu on ette nähtud suuniste punktis 3.2.5.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Oma analüüsi tulemusena teen Euroopa Kohtule ettepaneku apellatsioonkaebus rahuldada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EL) nr 1306/2013</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse nr 1306/2013<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="549" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 549</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 52 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Vastavuse kontroll<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> lõikes 1 on ette nähtud, et komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks liidu rahastamisest väljajäetavad summad, kui ta leiab, et EAGFi ja EAFRD kulusid ei ole kantud kooskõlas liidu õigusega. Selle määruse artikli 52 lõike 2 kohaselt hindab komisjon väljajäetavaid summasid tuvastatud mittevastavuse raskusastme alusel ning võtab arvesse rikkumise laadi ja liidule tekitatud rahalist kahju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rakendusmäärus (EL) nr 907/2014</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 1 raames korrektsioonide kohaldamise kriteeriumid ja metoodika on ette nähtud rakendusmääruse (EL) nr 907/2014<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Komisjoni <DATE ISO="20140311">11. märtsi 2014. aasta</DATE> delegeeritud määrus, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="255" PAGE.FIRST="18" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 255, lk 18</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artiklis 12. Selle määruse artikli 12 lõikest 6 tuleneb, et kui liidu rahastamisest välja jäetavaid summasid ei saa määrata selle artikli<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Määruse nr 907/2014 artikli 12 lõikes 2 sätestatud arvutatud finantskorrektsiooniga lähtub komisjon väljajätmisel alusetult kulutatud summade kindlakstegemisest. Määruse nr 907/2014 artikli 12 lõikes 3 ette nähtud ekstrapoleeritud finantskorrektsiooniga on summa, mis tuleb statistiliste vahendite abil ekstrapoleerimise teel liidu rahastamisest välja jätta, nende kontrollide tulemus, mis viiakse läbi kogu selle populatsiooni representatiivsel valimil, mis piirdub piirkonnaga, kus sama mittevastavust võib mõistlikult eeldada (suuniste punkt 1.2.).</P></NOTE> lõigetes 2 ja 3 osutatud arvutuste või ekstrapoleerimise teel, kohaldab komisjon kindlamääralisi finantskorrektsioone, võttes arvesse rikkumise laadi ja raskusastet ning oma hinnangut liidule tekitatud rahalise kahju ohu kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Rakendusmääruse (EL) nr 907/2014 artikli 12 lõike 7 punktis c on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Kindlate korrektsioonimäärade kehtestamisel võtab komisjon eelkõige arvesse järgmisi asjaolusid, mis tõendavad, et tegemist on rängemate puudustega, millega kaasneb suurem oht liidu eelarvele:</P><P>[…]</P><P>c) liikmesriigis kohaldatav kontrollisüsteem ei toimi või selles on suuri puudusi ning on tõendeid ulatusliku eeskirjade eiramise ja hooletuse kohta eiramise ja pettuste vastu võitlemisel või</P></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Suunised</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Suunistes tõi komisjon välja üldpõhimõtted ja kindlamääralise finantskorrektsiooni taseme, mille võib komisjon määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 1 ja rakendusmääruse nr 907/2014<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt suuniste 11. peatüki punkt 11.3.2., mis viitab selle 3. peatükile.</P></NOTE> artikli 12 lõigete 6 ja 7 alusel välja pakkuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Üldpõhimõtete osas tuleneb suunistest, et kindlamääraliste finantskorrektsioonide korral tuleb liidule tekitatud tõenäoline rahaline kahju kindlaks määrata kontrolli puudulikkusest tingitud riski hindamise teel, mis võib puudutada nii tehtud kontrollide laadi ja kvaliteeti kui ka nende kontrollide arvu. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 52 lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte on, et korrektsioonimäär peab olema selgelt seotud liidule tekitatud rahalise kahjuga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Suuniste punktid 1.3.2. ja 3.1.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Kindlamääralise finantskorrektsiooni taseme kohta on suunistes ette nähtud, et vastavalt selles mainitud asjaoludele kohaldatakse korrektsiooni määras 2%, 3%, 5%, 7% või 10%<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Suuniste punkt 3.2.</P></NOTE>. Lisaks nähtub suunistest, et erandjuhtudel võib kehtestada kõrgemaid korrektsioonimäärasid, kuni 100%<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Suuniste punkt 3.</P></NOTE>. Selline kõrgem määr on ette nähtud rakendusmääruse nr 907/2014 artikli 12 lõike 7 punktis c osutatud juhtudel. Nii on seda sätet käsitlevas suuniste punktis 3.2.5 ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[K]ui liikmesriigis kohaldatav kontrollisüsteem ei toimi või selles on suuri puudusi ning on tõendeid ulatusliku eeskirjade eiramise ja hooletuse kohta eiramise ja pettuste vastu võitlemisel[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>See tsitaat vastab sisuliselt rakendusmääruse nr 907/2014 artikli 12 lõike 7 punkti c sõnastusele.</P></NOTE>]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>, [kohaldatakse] korrektsiooni ulatusega kuni 25% niivõrd, kuivõrd on mõistlik hinnata, et vabadus esitada karistamatult vastuvõetamatuid taotlusi tekitab EAGFile äärmiselt suuri kahjusid.</ALINEA><ALINEA>Kui see on põhjendatud, võib korrektsioonimäära kehtestada kõrgemal tasemel. Sellega on tegemist juhul, kui liikmesriigi esitatud teabe alusel on ohustatud elanikkond (väga) piiratud. Samuti võib kogu kulu liidu rahastamisest välja jätta, kui puudused on nii tõsised, et need kujutavad endast liidu eeskirjade täielikku rikkumist, mis võib muuta kõik maksed õigusvastasteks.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> [siin ja edaspidi on suuniseid osundatud mitteametlikus tõlkes]</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuvaidluse aluseks olevad faktilised asjaolud, Üldkohtule esitatud hagi ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vaidluse aluseks olevad asjaolud</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Käesoleva ettepaneku huvides võib vaidluse tausta, mille on Üldkohus esitanud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–37, kokku võtta järgmiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Komisjon viis <DATE ISO="20141124">24.</DATE>–<DATE ISO="20141128">28. novembrini 2014</DATE> Prantsusmaal läbi taotlusaastateks 2013 ja 2014 taotletud pindalatoetuste sektori uurimise. Pärast seda uurimist edastas komisjon selle tulemused Prantsuse Vabariigile ning seejärel toimus selle institutsiooni ja liikmesriigi vahel uurimise teemal kirjavahetus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Komisjon teatas <DATE ISO="20160520">20. mai 2016. aasta</DATE> kirjaga (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/><DATE ISO="20160520">20. mai 2016. aasta</DATE> teatis<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) Prantsuse Vabariigile oma ettepanekust jätta kogusumma <FT TYPE="DECIMAL">117439017,55</FT> eurot liidu rahastamisest välja, kuna pindalatoetuste süsteemi rakendamine Prantsusmaal ei olnud taotlusaastatel 2013 ja 2014 liidu eeskirjadega kooskõlas. See summa koosnes neljast korrigeerimisettepanekute rühmast, millest üks puudutas Ülem-Korsikal välja makstud otsetoetusi pindala kohta. See korrektsioon kujutas endast 100% kindlamääralist finantskorrektsiooni, mis vastab summale <FT TYPE="DECIMAL">28973945,46</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Nimetatud 100% kindlamääraline korrektsioon põhines mitmel tuvastatud puudusel, eelkõige seoses toetuskõlblike pindalade määratlemisega seotud probleemidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Esiteks võimaldasid Prantsuse õigusnormid kasutada varem kindlaks määratud suhtarve põllumajandusmaal maastikule iseloomulike vormide arvessevõtmiseks viisil, mis ei olnud kooskõlas liidu õigusnormidega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> kohta, mille tõttu ei jätnud Prantsuse ametiasutused toetuskõlbmatuid pindalasid alati kõrvale. Täpsemalt ei taganud Prantsuse õigusnormid väidetavalt põllumajandusmaa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>hoidmise<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> kontrolli vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 6<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Nõukogu <DATE ISO="20090119">19. jaanuari 2009. aasta</DATE> määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="030" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 30, lk 16</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Teiseks põhines korrigeerimisettepanek toetuskõlblike pindalade määratlemisega seotud probleemidel, mis tulenesid sellest, et Prantsuse ametiasutused tõlgendasid määruse (EÜ) nr 1122/2009<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Komisjoni <DATE ISO="20091130">30. novembri 2009. aasta</DATE> määrus, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 316, lk 65</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artiklit 34 valesti. Sisuliselt olid Prantsuse ametiasutused lugenud toetuskõlblikuks peamiselt väga vähese rohuressursiga võsastunud või loomade jaoks ligipääsmatud alad, mis olid deklareeritud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>karjatatava nõmmemaana<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>, kuigi need alad ei vastanud liidu õigusnormidega kehtestatud tingimustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Lisaks märkis komisjon <DATE ISO="20160520">20. mai 2016. aasta</DATE> teatises, et neid puudusi oli täheldatud juba taotlusaastate 2008–2012 vastavusmenetluses, kuid et Prantsuse ametiasutused ei olnud selles osas järgitud lähenemisviisi muutnud. Kuna seni järgitud lähenemisviisi, millel on selles valdkonnas tegelik mõju, ei ole muudetud, kohaldati sellele departemangule varasemates uurimistes kohaldatud korrektsioone – kindlamääralist määra 100% – jätkuvalt taotlusaastate 2013 ja 2014 suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Prantsuse ametiasutused pöördusid Ülem-Korsika departemangu suhtes komisjoni määratud finantskorrektsiooni asjus <DATE ISO="20160622">22. juuni 2016. aasta</DATE> kirjaga lepitusorgani poole. Nad väitsid sisuliselt, et komisjoni argument, millega põhjendati nende selleks pakutud arvutuse tagasilükkamist, ei ole liidu õigusnormide seisukohast piisav ja et 100% kindlamääralise korrigeerimise ettepanek Ülem-Korsika juhtumis ei ole kooskõlas nendes õigusnormides ette nähtud kahju suuruse kindlaksmääramise korraga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Lepitusorgan avaldas oma arvamuse <DATE ISO="20161219">19. detsembril 2016</DATE>. Ta tuvastas sisuliselt, et lepitusmenetlus ei ole selles staadiumis võimalik, ning leidis, et 100% korrektsioon oleks tõenäoliselt ebaproportsionaalne võrreldes tegeliku ohuga EAGFile. Seetõttu tegi ta komisjoni talitustele ettepaneku näha ette madalama määraga korrigeerimise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20170221">21. veebruaril 2017</DATE> vastu oma lõpliku seisukoha. Ta jäi oma esialgse seisukoha juurde, mis oli esitatud <DATE ISO="20160520">20. mai 2016. aasta</DATE> teatises, täpsustades, et 100% kindlamääraline korrektsioon on põhjendatud, kuna kättesaadavast teabest nähtub, et puudused Ülem-Korsikal toetuste kontrollimises olid nii tõsised, et need kujutasid endast täielikku mittevastavust liidu õigusnormidele ning tekitavad EAGFile väga suure ohu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20171108">8. novembril 2017</DATE> määruse nr 1306/2013 artikli 52 lõike 1 alusel vastu vaidlusaluse otsuse, millega ta määras neli korrektsioonide rühma, sealhulgas 100% suuruse kindlamääralise korrektsiooni summas <FT TYPE="DECIMAL">28973945,46</FT> eurot seoses taotlusaastatel 2013 ja 2014 Korsikale määratud otsetoetustega pindala kohta, kuna nende toetuste kontrollisüsteemis tuvastati tõsiseid puudusi (pealkiri <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Tõsiselt puudulik kontrollisüsteem, Korsika<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>). Vaidlusalusele otsusele lisatud koondaruandes põhjendas komisjon selle korrektsiooni kohaldamist samade põhjustega, mille ta oli esitanud oma <DATE ISO="20160520">20. mai 2016. aasta</DATE> teatises.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese Astme Kohtule esitatud hagi</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik algatas Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20180119">19. jaanuaril 2018</DATE> esitatud hagiavaldusega hagi, milles ta palus vaidlusaluse otsuse osaliselt tühistada, esitades nelja finantskorrektsioonide rühma, sealhulgas Ülem-Korsika suhtes 100% korrektsiooni vastu mitu väidet. Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik esitas <DATE ISO="20190523">23. mai 2019. aasta</DATE> menetlusdokumendiga vaidlustatud kohtuotsuse peale käesoleva apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses vaidlustab see liikmesriik ainult ühe finantskorrektsiooni rühma põhjendatuse nendest neljast rühmast, mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses käsitles, nimelt 100% kindlamääralise korrektsiooni Ülem-Korsikal taotlusaastate 2013 ja 2014 eest pindala kohta välja makstud otsetoetuste suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Seega palub Prantsuse Vabariik oma apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles jäeti rahuldamata Prantsuse Vabariigi nõuded tühistada vaidlusalune otsus proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu osas, milles määrati Prantsuse Vabariigile 100% suurune kindlamääraline finantskorrektsioon puuduste tõttu Ülem-Korsika pindalatoetuste kontrollisüsteemis taotlusaastatel 2013 ja 2014;</P></ITEM><ITEM><P>teha asjas lõplik otsus, tühistades vaidlusaluse otsuse osas, milles määratakse Prantsuse Vabariigile 100% kindlamääraline finantskorrektsioon pindalatoetuste kontrollisüsteemi puuduste tõttu Ülem-Korsikal taotlusaastatel 2013 ja 2014, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Oma vastuses palub komisjon Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik ja komisjon esitasid <DATE ISO="20200227">27. veebruaril 2020</DATE> toimunud kohtuistungil oma suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik väidab oma ainsas väites, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuses õigusnormi, kui ta otsustas, et komisjonil oli õigus määrata Ülem-Korsikal taotlusaastatel 2013 ja 2014 pindala kohta välja makstud otsetoetuste suhtes 100% suurune kindlamääraline korrektsioon.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Vaidlusaluses otsuses põhjendati seda korrektsiooni Ülem-Korsika departemangu erilise olukorra seisukohast, milles komisjon oli tuvastanud puudused, mis seisnesid eelkõige toetuskõlblike pindalade kindlaksmääramisega seotud probleemides<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktid 14–16.</P></NOTE>. Komisjon märkis samuti, et neid puudusi oli täheldatud juba vastavusmenetluses, mis hõlmas aastaid 2008–2012, ning et kuna Prantsuse ametiasutuste lähenemisviisi ei ole muudetud, tuleb kohaldada 100% kindlamääralist finantskorrektsiooni ka taotlusaastate 2013 ja 2014 suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 17. Kohtuasjas, milles tehti <DATE ISO="20190312">12. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑156/15</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:157">EU:T:2019:157</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), vaidlustas Prantsuse Vabariik taotlusaastate 2011 ja 2012 kohta 100% määra kehtestamise põhjendatuse vaidlustatud kohtuotsuses toodud põhjustega sarnastel põhjustel. Kohtuotsuses T‑156/15 tühistas Üldkohus selle korrektsiooni kaitseõiguste rikkumise tõttu ning tal ei olnud seega võimalust analüüsida küsimust, kas selle määra kehtestamisega eirati ka proportsionaalsuse põhimõtet (kohtuotsuse punktid 120–138).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik vaidlustas Üldkohtus selle otsuse põhjendatuse, väites eelkõige, et suuniste punktis 3.2.5 ette nähtud 100% kindlamääralise korrektsiooni kohaldamise tingimused ei ole täidetud ning et vaidlusalune korrektsioon on seega ebaproportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Üldkohus lükkas vaidlustatud kohtuotsusega selle väite põhjendamatuse tõttu tagasi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 111–139.</P></NOTE>. Täpsemalt tõlgendas Üldkohus kõigepealt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 117 ja 118 sisuliselt suuniste punktis 3.2.5 ette nähtud 100% määra kohaldamise tingimusi ning seejärel kohaldas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 134–136 seda tõlgendust käesoleva juhtumi asjaoludele. Sellega seoses leidis ta esiteks, et kontrollisüsteem Ülem-Korsikal põhines toetuskõlblike pindalade valesti määratlemisel, mis on vastuolus pindalatoetuste süsteemi ühe sisulise tingimusega, ning teiseks, et selline eeskirjade eiramine oli nii raske, et see kujutas endast vastavalt suuniste punktile 3.2.5 täielikku mittevastavust liidu õigusnormidele, mis muudab kõik maksed õigusvastasteks. Üldkohus järeldas sellest, et komisjonil oli seega õigus määrata vaidlusalune korrektsioon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks väidab Prantsuse Vabariik, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 118 suuniste punkti 3.2.5 tõlgendades õigusnormi, mille tõttu ta kohaldas neid suuniseid vaidlustatud kohtuotsuse punktides 134–136 vääralt. See liikmesriik väidab eelkõige, et ainuüksi asjaolust, et kontrollisüsteem eirab pindalatoetuste süsteemi sisulist tingimust, ei piisa 100% määra kohaldamise põhjendamiseks. Teisisõnu ei vaidlusta Prantsuse Vabariik iseenesest puudusi, mida komisjon Ülem-Korsika kontrollisüsteemis tuvastas, vaid piirdub väitega, et selliste puuduste tõttu ei saa kohaldada kindlat määra 100% ulatuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Komisjon omakorda vaidleb Prantsuse Vabariigi argumentidele vastu ja palub väite põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariigi väite hindamiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha põhjendus, millele komisjon vaidlusaluse korrektsiooni kohaldamiseks tugines, kuna pooled on seda asjaolu Euroopa Kohtus vaidlustanud (A jagu). Edasi tuleb kontrollida, kuidas tõlgendas Üldkohus suuniste punkti 3.2.5, nagu see on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 117 ja 118 (B jagu). Lõpuks tuleb seda analüüsi arvestades kontrollida, kas Üldkohus kiitis vaidlusaluse korrektsiooni kehtestamise komisjoni poolt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 134–136 õigustatult heaks (C jagu).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni põhjendus vaidlusaluse korrektsiooni määramiseks</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Kõigepealt rõhutan, et 100% finantskorrektsiooni määra kohaldamine võib olla õigustatud kahes eri olukorras: kui kõik kulutused on kantud ilma igasuguse õigusliku aluseta liidu õiguses (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>esimene olukord<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>) või kui rahastamise õiguslik alus on liidu õiguses olemas, siis kui liikmesriigi kontrollisüsteemis on tõsiseid puudusi, mis muudavad kõik maksed õigusvastasteks (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>teine olukord<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt samas tähenduses kohtujuristi Stix-Hackli ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑332/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:653">EU:C:2001:653</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Suuniste punkt 3.2.5 puudutab just seda teist olukorda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus kinnitas komisjon, et vaidlusaluse korrektsiooni määramine põhines sellel teisel olukorral. Komisjon väitis siiski, et see määramine põhines ka esimesel olukorral. Nii väitis komisjon oma vastuses apellatsioonkaebusele, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Ülem-Korsikal esines ühtaegu nii toetuste väljamaksmine ilma igasuguse õigusliku aluseta kui ka kontrollisüsteemi täielik toimimatus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, mida ta kinnitas ka kohtuistungil<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Prantsuse Vabariik märkis selle kohta, et komisjon väitis alles apellatsioonkaebuse raames, et vaidlusalune korrektsioon põhines samal ajal abi väljamaksmisel ilma igasuguse õigusliku aluseta ja kontrollisüsteemi täielikul toimimatusel.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Märgin sellega seoses, et on oluline teada, kas vaidlusalune korrektsioon määrati ainult teise olukorra põhjal, nagu väidab Prantsuse Vabariik, või põhines see nii teisel kui ka esimesel olukorral, nagu väidab komisjon; nimelt ei ole esiteks õigustus ja seega kohtulik kontroll mõlemas olukorras samad ning teiseks heidab Prantsuse Vabariik Üldkohtule ette, et see ühendas vaidlustatud kohtuotsuses tingimused, mis olid kohaldatavad vastavalt esimeses ja teises olukorras, selleks et kohaldada finantskorrektsiooni 100%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariigi väite hindamiseks tuleb seega kõigepealt kindlaks teha, millises olukorras (millistes olukordades) komisjon vaidlusaluse korrektsiooni määras. Selleks pean vajalikuks kõigepealt osutada nende kahe olukorra erinevustele.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Nende kahe olukorra erinevused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Esiteks 100% määra määramise põhjendamise kohta tuleb tõdeda, et <HT TYPE="ITALIC">esimeses olukorras</HT> on see õigusnormide tasemel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Nimelt tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et EAGF rahastab ainult liidu õigusnormidele vastavaid sekkumismeetmeid põllumajandusturgude ühise korralduse raames. EAGF rahastab seega ainult neid summasid, mis makstakse välja kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse raames kehtestatud eeskirjadega. Seega jäävad kõik muud välja makstud summad, eelkõige summad, mida liikmesriikide ametiasutused pidasid ekslikult selle ühise korralduse raames maksta lubatuks, liikmesriikide kanda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20020418">18. aprilli 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑332/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:235">EU:C:2002:235</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Sellises olukorras jäetakse ilma õigusliku aluseta välja makstud toetused liidu rahastamisest välja, sõltumata sellest, kas on tuvastatud eeskirjade eiramist või hooletust liikmesriigi ametiasutuste tegevuses. Komisjonil ei ole selles osas mingit kaalutlusõigust liidu rahastamise kulu aktsepteerimiseks või tagasilükkamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20020418">18. aprilli 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑332/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:235">EU:C:2002:235</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Sellises olukorras kohaldatakse seega korrektsiooni ühekordse korrektsiooni vormis, mis tähendab, et liidu kantud kahju – ja seega ka summa, mis tuleb välja arvata – võib täpselt kindlaks määrata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teises olukorras</HT> on 100% määra kohaldamise põhjenduseks nimelt see, et liikmesriik kasutab tõsiselt puudulikku kontrollisüsteemi, nagu on osutatud määruse nr 907/2014 artikli 12 lõike 7 punktis c. Nii täpsustas komisjon seda sätet käsitlevas suuniste punktis 3.2.5, et kui kontrollisüsteemi puudused on nii tõsised, et need kujutavad endast täielikku mittevastavust liidu õigusnormidele, mis muudab kõik maksed õigusvastasteks, tuleb kohaldada 100% suurust korrektsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Komisjon on oma pädevuse raames otsustada, millised kulutused tuleb liikmesriikide poolt läbiviidud kontrollide puudulikkuse tõttu liidu rahastamisest välja jätta, nende suunistega endale ise piirangud seadnud, mistõttu ta ei saa neist kõrvale kalduda (vt samas tähenduses <DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑376/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:623">EU:T:2014:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0108">108</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Rõhutan, et erinevalt olukorrast, kus toetused makstakse välja ilma igasuguse õigusliku aluseta (olukord 1), on suuniste punktis 3.2.5 viidatud 100% määr kindel määr, mis tähendab, et liidu eelarvele tekitatud kahju ei saa täpselt kindlaks määrata. Seega kohaldatakse määruse nr 907/2014 artikli 12 lõike 6 kohaselt selle artikli lõikes 7 ette nähtud ühtse määraga korrektsioone siis, kui väljajäetavaid summasid ei ole võimalik nimetatud artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud arvutuste või ekstrapoleerimise teel kindlaks määrata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Seda tüüpi arvutuste määratluse kohta vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 7.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Teisisõnu peab komisjon vastavalt määruse nr 907/2014 artikli 12 lõikele 6 kindlamääraliste finantskorrektsioonide kohaldamisel määrama väljajäetava summa kindlaks liidu eelarvele tekitatud <HT TYPE="ITALIC">kahju ohu</HT> ulatuse alusel, võttes arvesse rikkumise laadi ja raskusastet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Asjaolu, et tõsiselt puuduliku kontrollsüsteemi korral rahastamisest välja jäetavaid summasid ei ole üldiselt võimalik täpselt kindlaks määrata, on seotud juba seda tüüpi puuduste olemusega. Nimelt, kuna näiteks mitut põhikontrolli ei teostata, on kontrollisüsteem oma olemuselt ebatõhus selleks, et määrata kindlaks toetusetaotluse vastuvõetavus.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Teiseks, mis puutub kohtulikku kontrolli, siis tuleneb eeltoodust, et esimese olukorra raames peab Üldkohus kontrollima, kas liikmesriigi ametiasutuste poolt toetuste andmiseks puudub liidu õiguses igasugune õiguslik alus. See hinnang seisneb selle hindamises, kas väljamakstud toetus rikub asjaomase toetuskava sisulisi tingimusi, mis on olulised selleks, et teha kindlaks, kas toetusetaotlus on vastuvõetav, mistõttu see toetus jääb toetuskavast <HT TYPE="ITALIC">välja</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20020418">18. aprilli 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑332/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:235">EU:C:2002:235</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mille puhul toetus maksti välja sisuliselt olematul õiguslikul alusel, mille tõttu jäeti toetus liidu rahastamisest täielikult välja, sõltumata sellest, kas tuvastatakse eeskirjade eiramine või hooletus ametiasutuste tegevuses. Vt ka <DATE ISO="20000706">6. juuli 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑45/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:362">EU:C:2000:362</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus leidis, et oliiviõli puhtust käsitlevate liidu õigusnormide rikkumine on tõendatud, kuna keemilise aine olemasolu ei olnud kooskõlas oliiviõli määratlusega, ning otsustas seega, et kulutuste 100% korrigeerimine on põhjendatud. Samamoodi leidis Üldkohus <DATE ISO="20080409">9. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑364/04</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:97">EU:T:2008:97</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et kogu kulu rahastamisest keeldumine on õigustatud, kuna kõik virsikutarned toimusid väljaspool ühenduse korda, kuna need ei vastanud miinimumhinna ettekirjutustele.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Seevastu teise olukorra raames peab Üldkohus kontrollima, kas komisjonil oli õigus otsustada, et kontrollisüsteemi puudused on nii tõsised, et need kujutavad endast täielikku mittevastavust liidu õigusnormidele, mis muudab vastavalt suuniste punkti 3.2.5 nõuetele kõik maksed õigusvastasteks. Teisisõnu peab Üldkohus kontrollima, kas komisjoni hinnang liidu eelarvele tegeliku kahju tekkimise kohta on põhjendatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Nagu nähtub käesoleva ettepaneku IV.B. jaost, töötas Üldkohus selleks oma kohtupraktikas sellise hinnangu põhjendatuse kontrollimiseks välja tõlgenduse.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vaidlusaluse korrektsiooni põhjendatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse korrektsiooni osas näib mulle, et komisjoni väide, et see korrektsioon põhines ka esimesel olukorral, on vastuvõetamatu. Tõden nimelt, et seda väidet Üldkohtus ei esitatud ja et Üldkohus piirdus vaidlustatud kohtuotsuses kontrollimisega, kas vaidlusalune korrektsioon on põhjendatud suuniste punkti 3.2.5 seisukohast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku IV.B. ja IV.C. jagu. Tuletan meelde, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt piirdub Euroopa Kohtu pädevus Üldkohtus arutatud väidetele ja argumentidele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega: vt eelkõige <DATE ISO="20110324">24. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ISD Polska jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑369/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:175">EU:C:2011:175</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE>. Tuletan meelde, et see punkt puudutab teist olukorda.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Sellele täpsustusele lisaks, isegi kui väide oli esitatud Üldkohtus, leian ma, et igal juhul piirdus Üldkohus õigusega vaidlustatud kohtuotsuses kontrollimisega, kas vaidlusaluse korrektsiooni kohaldamine oli teise olukorra seisukohast põhjendatud. Märgin nimelt, et kohtuasja menetlusdokumentidest nähtub, et komisjon määras vaidlusaluse korrektsiooni kontrollisüsteemis tuvastatud puuduste põhjal<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Nimelt on vaidlusalusele otsusele lisatud tabelis nimetatud kindlamääralise finantskorrektsiooni põhjenduseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Tõsiselt puudulik kontrollisüsteem<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>. Lisaks nähtub komisjoni <DATE ISO="20170221">21. veebruari 2017. aasta</DATE> lõplikust seisukohast, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>[k]una kättesaadavast teabest nähtub, et puudused toetuste kontrollimises Ülem-Korsikal on nii tõsised, et need kujutavad endast täielikku mittevastavust liidu õigusnormidele […] ning tekitavad fondile väga suure ohu, on 100% korrektsioon põhjendatud<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</P></NOTE>, mille ese oleks ära langenud, kui kõik välja makstud toetused oleksid olnud õigusvastased juba seetõttu, et nende maksmiseks puudub liidu õiguses igasugune õiguslik alus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20020418">18. aprilli 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑332/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:235">EU:C:2002:235</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Lisaks on tuvastatud, et komisjon määras vaidlusaluse 100% korrektsiooni kindlamääralise finantskorrektsiooni kujul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Nii nähtub vaidlusalusele otsusele lisatud tabelist, et väljajäetud kulutuste liik on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>kindla määraga korrektsioon<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Eeltoodust tuleneb, et käesoleva apellatsioonkaebuse raames tuleb kontrollida ainult seda, kas Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta pidas puuduliku kontrollisüsteemi tõttu suuniste punkti 3.2.5 alusel 100% korrektsiooni kohaldamist põhjendatuks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Sellele täpsustusele lisaks tekib käesoleva apellatsioonkaebuse ja kindlamääraliste finantskorrektsioonide raames veel üks eraldiseisev, kuid siiski seotud küsimus, nimelt, kas – ja kui jah, siis mil määral – võib valel (kuid mitte <HT TYPE="ITALIC">olematul</HT>) õiguslikul alusel toetuse välja maksmise tõttu olla õigustatud 100% kindla määra kehtestamine, kui see vale õiguslik alus puudutab niisuguse puudusega kontrollisüsteemi, mis ei võimalda välja selgitada, kellel oli õigus toetust saada ja kellel ei olnud selleks õigust (vt käesoleva ettepaneku punktid 64–69).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Suuniste punktile 3.2.5 Üldkohtu antud tõlgendus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Suuniste punktile 3.2.5 Üldkohtu antud tõlgendus on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 117 ja 118. Nimetatud punktides 117 ja 118 lähtub Üldkohus tõlgendusest, mis on tema enda kohtupraktikas suuniste selle punkti tõlgendamisel juba välja kujunenud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Selles kohtupraktikas tõlgendatakse komisjoni <DATE ISO="19971223">23. detsembri 1997. aasta</DATE> dokumenti nr VI/5330/97 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Juhised EPATFi tagatisrahastu raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse raames finantskorrektsioonide tegemiseks<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, mis asendati suunistega. Suuniste punkt 3.2.5 on sõnastatud analoogselt dokumendi nr VI/5330/97 sõnastusega, mille II lisas on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kulutused võib isegi täielikult tagasi lükata, kui puudused on piisavalt tõsised selleks, et kujutada endast [liidu] eeskirjade täielikku rikkumist ja muuta seega kõik maksed õigusvastasteks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>. Üldkohtu tõlgendus seoses selle dokumendiga kehtib seega ka suuniste punkti 3.2.5 kohta, nagu märgib ka Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 116.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Märgin, et Prantsuse Vabariik vaidlustas üksnes tõlgenduse, mille andis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 118. See punkt 118 viitab siiski eelnevale punktile 117. Nimetatud punkti 118 põhjendatuse kontrollimiseks tuleb seega kõigepealt analüüsida nimetatud punkti 117. Nagu ma selgitan, leian ma, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 117 viidatud kohtupraktika kujutab endast suuniste selle punkti mõistlikku tõlgendamist (1. jagu), samas mulle näib, et Üldkohus rikkus punktis 118 õigusnormi (2. jagu).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 117 viidatud kohtupraktika</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 117 viidatud kohtupraktikast nähtub, et 100% korrektsioonimäära kohaldatakse suuniste punkti 3.2.5 alusel siis, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>kui olemasolev kontrollisüsteem on täielikult vastuolus asjakohaste liidu õigusnormidega, selles ei võeta arvesse asjaomase toetuskava sisulisi aspekte ja selle eesmärke, ning lõpuks, kui see ei võimalda oma olemuselt tuvastada selliste asjaomaste ettevõtjate tavasid, kes hoiavad sisulistest elementidest kõrvale või manipuleerivad neid. Nimelt tekitavad need kontrollipuudused ohu, et kõik asjaomase toetuskava raames tehtud väljamaksed on õigusvastased. Nii on need puudused oma rahaliste tagajärgede tõttu fondide jaoks samastatavad sekkumistega, mis jäävad toetuskavast välja<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Minu arvates on see kohtupraktika suuniste punkti 3.2.5 mõistlik tõlgendus, kuna punktis 117 viidatud kolm kumulatiivset näitajat võimaldavad koos kontrollida, kas kontrollisüsteemi puudused on nii tõsised, et need kujutavad endast täielikku mittevastavust liidu eeskirjadele, mis muudab kõik väljamaksed suuniste tähenduses õigusvastasteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Esimene näitaja (kontrollisüsteem on asjaomaste liidu õigusnormidega <HT TYPE="ITALIC">täielikult vastuolus</HT>) tagab kõigepealt, et täidetakse 100% määra kohaldamiseks suuniste punktis 3.2.5 sätestatud põhitingimus, nimelt et kontrollisüsteemis esinevad puudused on nii tõsised, et need kujutavad endast <HT TYPE="ITALIC">täielikku mittevastavust</HT> liidu eeskirjadele. Rõhutan sellega seoses, et kui loetakse, et kontrollisüsteem määruse nr 907/2014 artikli 12 lõike 7 punkti c tähenduses ei toimi või selles on suuri puudusi, kuid see ei kujuta endast siiski täielikku mittevastavust liidu õigusnormidele, tuleb üldreeglina vastavalt suunistele kohaldada 25% määra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Teiseks kvalifitseerib teine näitaja (kontrollisüsteemis ei võeta arvesse asjaomase toetuskava sisulisi elemente ja eesmärke) puuduse seda <HT TYPE="ITALIC">tüüpi</HT> puuduseks, mis võib muuta <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> maksed õigusvastasteks. Tuletan meelde, et toetuse sisulised elemendid on toetuse andmise peamised tingimused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 44 ja joonealune märkus 25.</P></NOTE> ning asjaolu, et kontrollisüsteemis ei ole ühte või mitut neist arvesse võetud, võib seega muuta kõik maksed õigusvastasteks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>See teine näitaja vastab sisuliselt esimese olukorra raames seatud tingimusele, kuid mis puudutab kontrolli: esimeses olukorras on kõik väljamakstud toetused õigusvastased, kuna riigisisesed õigusnormid ei vasta liidu õiguses ette nähtud toetuskava sisulistele tingimustele. Teine olukord põhineb seevastu eeldusel, et riigisisesed õigusnormid on kooskõlas liidu õiguses ette nähtud tingimustega, kuid kontrollisüsteemis ei ole neid siiski arvesse võetud. Seetõttu sõltub küsimus, kas toetuskava sisuliste tingimuste täitmata jätmine (olenemata sellest, kas esineb ühe või mitme sisulise tingimuse täitmata jätmine) teise olukorra raames võib muuta kõik maksed õigusvastasteks, asjaomase tingimuse või tingimuste täitmata jätmise laadist, nagu ka esimese olukorra puhul. Vt eelkõige näiteks käesoleva ettepaneku joonealuses märkuses 25 viidatud <DATE ISO="20020418">18. aprilli 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑332/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:235">EU:C:2002:235</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja käesoleva ettepaneku joonealuses märkuses 35 viidatud <DATE ISO="20090701">1. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑259/05</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:232">EU:T:2009:232</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kohtuasjades, kus ühe tingimuse täitmata jätmine võis muuta kõik maksed õigusvastasteks. Vt vastupidi käesoleva ettepaneku punktid 78–79 näite kohta, kus ühe sisulise tingimuse täitmata jätmine ei muuda kõiki makseid õigusvastasteks.</P></NOTE>. Sama kehtib toetuskava eesmärkide kohta. Kuigi sisulised tingimused on vormiliselt täidetud, on võimalik, et ühise turukorralduse eesmärgid ei ole täidetud, mistõttu kõik maksed on õigusvastased<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20090701">1. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑259/05</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:232">EU:T:2009:232</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus kõik asjaomase toetuse andmise tingimused olid vormiliselt täidetud. Asjaomaste tehingute peamine eesmärk (kiulina tootmine) ei olnud siiski kaubanduslik, mis oli vastuolus ühe asjaomase sektori turgude ühise korralduse eesmärgiga, ning muutis seega kõik maksed õigusvastasteks.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Lõpuks põhineb kolmas näitaja (kontrollisüsteem ei võimalda oma olemuselt tuvastada selliste asjaomaste ettevõtjate tegevust, kes hoiavad sisulistest elementidest kõrvale või manipuleerivad neid) määruse nr 907/2014 artikli 12 lõike 7 punktis c osutatud võimalusel, mille korral on tõendeid ulatusliku eeskirjade eiramise ja hooletuse kohta eeskirjade eiramise ja pettuste vastu võitlemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Nagu tuleneb nendest kolmest kumulatiivsest näitajast, on 100% kindla määra kohaldamine rangelt piiritletud ja see on minu arvates põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Esiteks tuletan nimelt meelde, et 100% määra kohaldamine piirdub erandjuhtudega, kus puudused kontrollisüsteemis on rahaliste tagajärgede tõttu fondidele samastatavad sekkumistega, mis jäävad toetuskavast välja (esimene olukord)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt selle kohta suuniste punktid 3 ja 3.2.5, millele on viidatud käesoleva ettepaneku punktis 10.</P></NOTE>. Kuna aga kontrollisüsteemis esinevad puudused, mis ei võimalda kontrollida väljamakstud toetuste õiguspärasust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku joonealune märkus 24.</P></NOTE>, ei ole komisjonil võimalik kindlaks teha, kas kõik vaidlustatud toetused maksti tõepoolest välja liidu õigust rikkudes, nagu see on juhul, kui toetusi makstakse ilma igasuguse õigusliku aluseta. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 117 viidatud kolm näitajat võimaldavad selles osas kontrollida, kas kontrollisüsteemis on piisavalt tõsiseid puudusi selleks, et asuda seisukohale, et kõik maksed on õigusvastased.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb meele tuletada, et vastavalt suuniste punktile 3.2.5 tuleb üldreeglina kohaldada 25% määra, kui loetakse, et liikmesriigi kohaldatud kontrollisüsteem ei toimi või selles esineb suuri puudusi, ning kui on tõendeid ulatusliku eeskirjade eiramise ja hooletuse kohta eeskirjade eiramise ja pettuste vastu võitlemisel. Teisisõnu eeldab suurema kui 25% korrektsiooni – ja eriti 100% määra – kohaldamine seda, et on tõendatud 25% korrektsiooni kohaldamist õigustava olukorraga võrreldes suurema raskusastmega asjaolud ja 100% määra puhul äärmiselt rasked asjaolud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T–376/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:623">EU:T:2014:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0111">111</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20110909">9. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑344/05</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:440">EU:T:2011:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0197">197</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Niisugust suuremat raskusastet võimaldab tõendada ainult terve hulk tõendeid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 118 viidatud kohtupraktika</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 118 on seejärel ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[s]eega tuleneb kohtupraktikast [millele on viidatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 117], et 100% korrektsiooni kohaldamist ei õigusta mitte niivõrd põhikontrollide puudused, mis esinevad kontrollisüsteemis, kuivõrd kõnealuse toetuskava sisuliste elementide ja selle eesmärkide eiramine. Kui toetuse andmise sisuline tingimus või tingimused ei ole täidetud, õigustab see kõikide kulude väljajätmist (<DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑376/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:623">EU:T:2014:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (ei avaldata))<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole ilmselge, kuidas seda punkti tuleb mõista ja eelkõige, kuidas see suhestub vaidlustatud kohtuotsuse punktis 117 nimetatud kolme näitajaga. Selle punkti ulatust arutati seega kohtuistungil ja minu arvates põhjendatult. See punkt 118 ei ole selge kahel tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Esiteks märgin, et see punkt 118 viitab kohtuotsuse Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20140710">10. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑376/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:623">EU:T:2014:623</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). See punkt 123 on sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Seega tuleneb sellest kohtupraktikast, et 100% suuruse finantskorrektsiooni kohaldamist ei õigusta mitte niivõrd puudused teatavate põhikontrollide läbiviimises, vaid asjaomase toetuskava sisuliste elementide ja selle eesmärkide eiramine. Nii oli see kohtuasjas, milles tehti Üldkohtu <DATE ISO="20090701">1. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑259/05, ei avaldata, punktid 181–185), milles tuvastati, et Hispaania ametiasutused olid jätnud kiulina tootmistoetuste kontrollisüsteemi rakendamata suuremahuliste pettuste kontekstis, mis seisnesid peamiselt töödeldud kiulina koguste süstemaatilistes üledeklareerimises ja kuritarvitustes, mis seisnesid lina tootmises muul kui kaubanduslikul eesmärgil. Nii oli see ka kohtuasjas, milles tehti Üldkohtu <DATE ISO="20080409">9. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (T‑364/04, ei avaldata, punktid 31–39), milles tuvastati, et virsikutootjad rikkusid minimaalse hinnaga tarnimise kohustust, tarnides küll töötlejatele koguseid sellise hinnaga, kuid tehes madalama või isegi nullhinnaga tarneid ka väljaspool õigusnormide kohaldamisala. Kui toetuse andmise sisuline tingimus või tingimused ei ole täidetud, õigustab see kõikide kulude väljajätmist (eespool punktis 105 viidatud <DATE ISO="20110909">9. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, punkt 203).<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></P></NOTE> punktile 123, kuid tsiteerib seda lünklikult. Teiseks on nimetatud punkt 123 ise ebaselge ega võimalda minu arvates selgitada vaidlustatud kohtuotsuse punkti 118 ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellele täpsustusele lisaks märgin ma siiski, et Üldkohus viitab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 135 veel eespool viidatud punktile 118, sedastades, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>vastavalt [vaidlustatud kohtuotsuse] punktides 117 ja 118 viidatud kohtupraktikale õigustab toetuskava sisuliste tingimuste täitmata jätmine kõikide kulude väljajätmist<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seda järeldust arvestades näib mulle, et – nagu Prantsuse Vabariik kohtuistungil märkis – Üldkohus ühendas eespool viidatud punktis 118 ekslikult 100% kindla määra kehtestamise põhjenduse, nagu see tuleneb väga õigesti vaidlustatud kohtuotsuse punktist 117 kolme kumulatiivse näitaja vormis, ja 100% suuruse finantskorrektsiooni määramise põhjenduse toetuse korral, mida on antud ilma igasuguse õigusliku aluseta. Tuletan meelde, et üksnes viimati nimetatud juhul võib sisuliste tingimuste täitmata jätmine õigustada 100% suurust korrektsiooni.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selle kohta täpsustas komisjon kohtuistungil, et suuniste punkt 3.2.5 puudutab olukorda, kus riigisisesed õigusnormid on kooskõlas liidu õigusest tulenevate sisuliste tingimustega ja kus ainus liikmesriigi poolt toime pandud rikkumine seisneb selles, et kontrollisüsteem ei taga, et sisulised tingimused on tegelikult täidetud. Käesolevas kohtuasjas esineb rikkumine nii riigisiseste õigusnormide, mis ei ole väidetavalt liidu õigusega kooskõlas, kui ka kontrollisüsteemi seisukohast. Seega on vead kontrollisüsteemis tingitud vääralt määratlemisest riigisisestes õigusnormides<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktid 72–74.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Komisjoni arvates tuleb punkte 117 ja 118 mõista just selles kontekstis. Seega tähendavad need punktid – koos –, et kui kindlamääraliste finantskorrektsioonide kontekstis on tegemist <HT TYPE="ITALIC">nii</HT> rikkumisega liikmesriigi õigusnormide tasandil <HT TYPE="ITALIC">kui ka</HT> puudustega kontrollisüsteemis ning kui need puudused ei võimalda kindlaks teha, kellel ja millises summas oli õigus toetust saada, siis on 100% kindlamääraline finantskorrektsioon õigustatud. Sellises olukorras oleks oht, et kõik kulud võivad olla valed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Leian, et komisjoni pakutud tõlgendus on lisaks sellele, et see kaldub eespool toodut arvestades mõneti vaidlustatud kohtuotsusest kõrvale, igal juhul vastuolus nii õigusliku raamistiku kui ka suunistega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Nimelt tuleb õigusliku raamistiku tasandil märkida esiteks, et igasuguse kindla määra kehtestamine – määrast olenemata – tähendab oma olemuselt, et tegelikku kahju ei saa täpselt kindlaks määrata. Ebakindlus liidule tekitatud kahju osas õigustab seega kindla määra kehtestamist, kuid ei saa iseenesest õigustada seda, et kahju ulatub 100%-ni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Teiseks, kuigi on mõistlik eeldada, et asjaolu, et riigisisesed õigusnormid – muud kui kontrollisüsteem – eiravad sisulisi tingimusi, üldiselt suurendab liidule kahju tekitamise ohtu, ei tähenda see – iseenesest – kuidagi, et tegelik risk on 100%. Märgin sellega seoses, et mitte igasugune sisuliste tingimuste rikkumine ei muuda kõiki makseid õigusvastasteks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 54 ja joonealune märkus 34.</P></NOTE> ja seega ei saa asuda seisukohale, et tegelik risk on 100%, ilma et seda oleks enne analüüsitud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Mis suunistesse puutub, siis leian, et neile komisjoni antud tõlgendus põhineb 25% korrektsioonimäära kohaldamise tingimuste ja 100% korrektsioonimäära kohaldamise tingimuste segiajamisel. Seega ei ole võimalik kontrollida, kas toetust on saanud isikud, kellel on selleks õigus, samuti seetõttu, et liikmesriik on kontrollisüsteemi täielikult rakendamata jätnud, mis õigustab 25% korrektsioonimäära kohaldamist. Tegelikkuses tekitab igasugune kontrolliviga sisuliste elementide suhtes, millest sõltub toetuse andmise õiguspärasus, ebakindluse selle suhtes, kas toetust saavad isikud, kellel on selleks õigus. Järelikult ei saa need asjaolud iseenesest õigustada 100% korrektsioonimäära kohaldamist suuniste alusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt samas tähenduses <DATE ISO="20110909">9. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑344/05</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:440">EU:T:2011:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0202">202</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kokkuvõttes ei tähenda asjaolu, et ei ole kindel, kas iga toetus eraldi võetuna on õiguspärane, seda, et kõik väljamakstud toetused on suuniste punkti 3.2.5 tähenduses õigusvastased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Kõigest eeltoodust tuleneb, et vaidlustatud kohtuotsuse punkt 117 on suuniste punkti 3.2.5 mõistlik tõlgendus. Teen Euroopa Kohtule ettepaneku kohaldada seda käesolevas apellatsioonimenetluses. Mis puutub vaidlustatud kohtuotsuse punkti 118, siis näib, et Üldkohus tõlgendas suuniste punkti 3.2.5 valesti ja, nagu ma selgitan, siis näib, et just selle vea tõttu kohaldas ta seda punkti vääralt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Suuniste punkti 3.2.5 kohaldamine Üldkohtu poolt käesolevas asjas</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Üldkohtu poolt suuniste punkti 3.2.5 kohaldamine käesoleva juhtumi asjaoludele (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 134–136) põhineb sisuliselt kolmel vaidlustatud kohtuotsuses varem esitatud asjaolul seoses Ülem-Korsika kontrollisüsteemis tuvastatud puudustega. Kuigi Prantsuse Vabariik ei ole neid elemente vaidlustanud, on need siiski asjakohased nende asjaolude kontrollimiseks, mis on asjakohased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Üldkohus tuvastas kõigepealt, et pindalatoetuse andmise sisuline tingimus on põllumajandusettevõtte põllumajandusmaa kindlaksmääramine. Nimelt, kui see pindala on valesti kindlaks määratud selle ühe või mitme koostiselemendi (viljelusmaa, püsirohumaa ja püsikultuurid) määratluse alusel, mis ei ole kooskõlas liidu õigusega, on tegemist veaga, mis mõjutab ühte pindalatoetuse kava sisulistest tingimustest, nimelt selle põllumajandusmaa ulatuse kindlaksmääramist, mille alusel toetusõigusi arvutatakse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 111–133.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Seejärel otsustas Üldkohus, et toetuskava põhines vääratel põllumajandusettevõtte põllumajandusmaa kindlaksmääramisega seotud määratlustel. Neid vigu oli kaks ja need puudutasid seda, et Prantsuse ametiasutused aktsepteerisid esiteks niisuguseid maastikuvorme nagu tiigid, kaljupaljandid ja tihnikud ning teiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>karjatatavaid nõmmemaid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> viisil, mis ei olnud kooskõlas liidu õiguses ette nähtud eeskirjadega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 120 ja 121, mis puudutavad Üldkohtu hinnangut, mis on esitatud esiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50–74 ja teiseks vaidlustatud kohtuotsuse punktides 75–106. See väär määratlus on ära toodud käesoleva ettepaneku punktides 15 ja 16.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Lõpuks leidis Üldkohus, et Ülem-Korsikal pindalatoetuse kava alusel toetuskõlblike alade määratlemisel tehtud vead rikuvad Ülem-Korsikal rakendatud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi, mis töötati välja nende vigade alusel, mistõttu ei saanud kõnealuse kontrollisüsteemiga tuvastada vigu põllumajandusmaa kindlaksmääramisel, mis võimaldas põllumajandustootjatel paljudel juhtudel deklareerida maad, mis ei ole toetuskõlblik<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 130–132.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 134–136 otsustas Üldkohus, et selle väära määratluse alusel aktsepteeriti peaaegu süstemaatiliselt toetuskõlbmatuid pindalasid, mis tõendab kontrollisüsteemi piisavalt tõsist toimimatust. Üldkohtu arvates eirab selline määratlemine seega olulist sisulist tingimust. Üldkohus järeldas sellest, et vastavalt vaidlustatud kohtuotsuse punktides 117 ja 118 viidatud kohtupraktikale õigustab toetuskava sisuliste tingimuste eiramine kõigi kulutuste väljaarvamist, ning järeldas sellest, et kõnealused puudused olid nii tõsised, et need kujutasid endast täielikku mittevastavust liidu õigusnormidele, mis muudab kõik maksed õigusvastasteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Leian samamoodi nagu Prantsuse Vabariik, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 134–136 õigusnormi, kui ta otsustas, et asjaomase toetuskava sisuliste tingimuste eiramine õigustab kõigi kulude väljajätmist suuniste punkti 3.2.5 alusel. Viga koosneb sisuliselt kahest osast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kõigepealt</HT>, nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 63 juba selgitasin, ei piisa – ainuüksi – sellest, et kontrollisüsteem eirab toetuskava sisulisi tingimusi, selleks et oleks õigustatud 100% kindlasummalise finantskorrektsiooni määramine suuniste punkti 3.2.5 alusel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktid 52–58.</P></NOTE>. Seega Üldkohus eksis, kui ta otsustas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 136, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kõnealused [kontrollisüsteemi] puudused eiravad [toetuskava sisulisi tingimusi] ning on <HT TYPE="ITALIC">seega</HT> nii tõsised, et need kujutavad endast täielikku mittevastavust liidu eeskirjadele, mis muudab kõik maksed õigusvastasteks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Sellele täpsustusele lisaks tõden <HT TYPE="ITALIC">seejärel</HT>, et kõnealuse sisulise tingimuse eiramine ei ole oma olemuselt niisugune, et see muudaks kõik maksed õigusvastasteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Nimelt puudutab käesoleval juhul väär määratlus <HT TYPE="ITALIC">teatud tüüpi</HT> alasid (väga vähese rohuressursiga söödamaad ning niisugused maastikuvormid nagu kaljupaljandid, tiigid ja tihnikud), mis ei tähenda, et <HT TYPE="ITALIC">kõiki</HT> toetuskõlblikena deklareeritud alasid ei oleks tohtinud deklareerida. Nagu Üldkohus ise vaidlustatud kohtuotsuse punktis 127 sisuliselt õigesti tõdes, on vääralt määratlemise tagajärg üksnes see, et pindalatoetuste summa on <HT TYPE="ITALIC">suurem</HT> kui see, millele asjaomastel põllumajandustootjatel oleks olnud õigus, kui nende ettevõtete põllumajandusmaid oleks õigesti hinnatud. Teisisõnu tõlgendas Prantsuse Vabariik toetuskõlblikke alasid liiga laialt ning selline põllumajandusmaa määratluse eiramine ei muuda <HT TYPE="ITALIC">kõiki</HT> makseid õigusvastasteks. Asjaolu, et riigisisesed õigusnormid – muud kui kontrollisüsteem – eiravad seda tingimust, mistõttu põllumajandustootjad on paljudel juhtudel deklareerinud toetuskõlbmatut maad, ei muuda selles osas midagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kõigist eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et Prantsuse Vabariigi väitega selles küsimuses tuleb nõustuda ja vaidlustatud kohtuotsus seega osaliselt tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hagi Üldkohtus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu teise lause kohaselt võib Euroopa Kohus teha Üldkohtu otsuse tühistamise korral asja suhtes ise lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium seda lubab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Leian, et käesolevas kohtuasjas on tegemist sellise olukorraga. Nimelt tugines komisjon vaidlusaluse korrektsiooni määramisel sisuliselt samadele puudustele kontrollisüsteemis, mille tõi välja Üldkohus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 28.</P></NOTE>. Käesolevas ettepanekus esitatud analüüsist nähtub aga, et sellised puudused ei saa õigustada 100% kindla määra kohaldamist. Järelikult tuleks vaidlusalune otsus selles osas tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">E.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtukulud</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 184 lõige 2 näeb ette, et kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonimenetluse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, tuleb komisjonilt lisaks tema enda kohtukuludele välja mõista Prantsuse Vabariigi kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada osaliselt Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20190312">12. märtsi 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">v</HT>s. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑26/18</NO.CASE> (ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:153">EU:T:2019:153</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) osas, milles jäeti rahuldamata Prantsuse Vabariigi nõuded tühistada proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise tõttu komisjoni <DATE ISO="20171108">8. novembri 2017. aasta</DATE> rakendusotsus (EL) 2017/2014, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu<?PAGE NO="15"?> Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles määrati Prantsuse Vabariigile 100% kindlamääraline finantskorrektsioon pindalatoetuste kontrollisüsteemi puuduste tõttu Ülem-Korsikal taotlusaastatel 2013 ja 2014,</P></ITEM><ITEM><P>tühistada komisjoni <DATE ISO="20171108">8. novembri 2017. aasta</DATE> rakendusotsus (EL) 2017/2014, mille kohaselt Euroopa Liit ei rahasta teatavaid kulusid, mida liikmesriigid on kandnud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames, osas, milles määrati Prantsuse Vabariigile 100% kindlamääralised finantskorrektsioonid pindalatoetuste kontrollisüsteemi puuduste tõttu Ülem-Korsikal taotlusaastatel 2013 ja 2014;</P></ITEM><ITEM><P>mõista Euroopa Komisjonilt lisaks tema enda kohtukuludele välja Prantsuse Vabariigi kohtukulud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>