Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liidu majandust ja ühiskonda on põhjalikult ümber kujundamas kliimamuutused ja muud keskkonnaga seotud probleemid, vajadus tagada õiglane rohepööre, energiasõltumatus ja nullnetotööstuse suurem konkurentsivõime ning vajadus tagada liidus avatud strateegiline autonoomia, samuti digitaliseerimise, tehisintellekti ja platvormimajanduse arendamine, kaugtöö kasv ja demograafilised muutused. Liit ja selle liikmesriigid peavad tegema koostööd, et nende struktuursete suundumustega tulemuslikult ja ennetavalt tegeleda ning vajaduse korral olemasolevaid süsteeme kohandada, tunnistades liikmesriikide majanduse ja tööturgude tihedat vastastikust sõltuvust; samuti tuleb kohandada nende süsteemidega seotud poliitikat. Selleks tuleb nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil võtta kooskõlastatud, ulatuslikke ja tulemuslikke poliitikameetmeid, samal ajal tunnustades sotsiaalpartnerite rolli; need meetmed peaksid olema kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja liidu sätetega majandusjuhtimise kohta ning võtma arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. Selliste poliitikameetmetega tuleks hoogustada kestlikke investeeringuid kõikides ELi piirkondades ning neis tuleks kajastada uuendatud kohustust viia ellu asjakohaselt järjestatud reformid ja investeeringud, mis suurendavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, tootlikkust, nõuetekohaseid töötingimusi, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist, vastupanuvõimet ning eelarvepoliitiliste kohustuste täitmist.

Liidu majandust ja ühiskonda on põhjalikult ümber kujundamas kliimamuutused , elurikkuse vähenemine ja muud keskkonnaga seotud probleemid, vajadus tagada õiglane rohepööre, energiasõltumatus ja nullnetotööstuse suurem konkurentsivõime ning vajadus tagada liidus avatud strateegiline autonoomia, samuti digitaliseerimise, tehisintellekti ja platvormimajanduse arendamine, kaugtöö kasv ja demograafilised muutused. Liit ja selle liikmesriigid peavad tegema koostööd, et nende struktuursete suundumustega tulemuslikult ja ennetavalt tegeleda ning vajaduse korral olemasolevaid süsteeme kohandada, tunnistades liikmesriikide majanduse ja tööturgude tihedat vastastikust sõltuvust; samuti tuleb kohandada nende süsteemidega seotud poliitikat. Selleks tuleb nii liidu , liikmesriikide kui ka piirkondlikul tasandil võtta kooskõlastatud, ulatuslikke ja tulemuslikke poliitikameetmeid, samal ajal tunnustades sotsiaalpartnerite rolli ja neid kaasates ; need meetmed peaksid olema kooskõlas ELi toimimise lepinguga ja liidu sätetega majandusjuhtimise kohta ning võtma arvesse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. Selliste poliitikameetmetega tuleks hoogustada kestlikke investeeringuid kõikides ELi piirkondades ning neis tuleks kajastada uuendatud kohustust viia ellu asjakohaselt järjestatud reformid ja investeeringud, mis suurendavad kestlikku ja kaasavat majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade loomist, tootlikkust, inimväärseid töötingimusi, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist, sotsiaalset õiglust, võrdseid võimalusi, vastupanuvõimet ning eelarvepoliitiliste ja sotsiaalsete kohustuste täitmist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tööturureformide, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformide puhul tuleks järgida riigisiseseid sotsiaaldialoogi pidamise tavasid ja sotsiaalpartnerite sõltumatust, eesmärgiga tagada õiglane palk, mis võimaldab inimväärset elatustaset ja kestlikku majanduskasvu ning ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist. Reformid peaksid võimaldama põhjalikult arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas seda, kuidas parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, kvaliteetsete töökohtade loomist, töötingimusi, palgavaesust, haridust, koolitust ja oskusi, rahvatervist, sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust ning reaaltulu. 2024. aasta Val Duchesse’i tippkohtumisel kinnitati taas sotsiaaldialoogi tähtsust töömaailma probleemide, sealhulgas tööjõu ja oskuste nappusega seotud probleemide lahendamisel.

Tööturureformide, sealhulgas riikide palgakujundusmehhanismide reformide puhul tuleks järgida ja tugevdada riigisiseseid sotsiaaldialoogi pidamise tavasid , kollektiivläbirääkimisi ja sotsiaalpartnerite sõltumatust, eesmärgiga tagada õiglane palk, mis võimaldab inimväärset elatustaset ja kestlikku majanduskasvu ning ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku ja territoriaalset lähenemist. Reformid peaksid võimaldama põhjalikult arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tegureid, sealhulgas seda, kuidas parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, innovatsiooni, kvaliteetsete töökohtade loomist, inimväärseid töötingimusi, demokraatiat tööl, soolist võrdõiguslikkust, palgavaesust, haridust, koolitust ja oskusi, rahvatervist, sotsiaalkaitset ja sotsiaalset kaasatust ning reaaltulu . Liikmesriigid peaksid direktiivi (EL) 2022/2041 viivitamata rakendama. Liikmesriike kutsutakse üles, alates direktiivi (EL) 2023/970 mõjusast ja rangest rakendamisest võtma ka meetmeid, et tagada palkade läbipaistvus, rakendada seirepoliitikat ja ergutada ettevõtjaid rakendama võrdse tasustamise tegevuskavasid . 2024. aasta Val Duchesse’i tippkohtumisel kinnitati taas sotsiaaldialoogi tähtsust töömaailma probleemide, sealhulgas tööjõu ja oskuste nappusega seotud probleemide lahendamisel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest liidu fondidest toetatakse liikmesriike selliste reformide ja investeeringute tegemisel, mis on liidu prioriteetidega kooskõlas, muutes liidu majanduse ja ühiskonna COVID-19 pandeemia järgses muutuvas olukorras kestlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördeks paremini ettevalmistatuks. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on veelgi süvendanud varasemaid sotsiaal-majanduslikke probleeme, kuna kõrgemad energiahinnad mõjutasid just väikse sissetulekuga leibkondi. Liikmesriigid ja liit peaksid jätkuvalt tagama sotsiaalse, tööhõivealase ja majandusliku mõju leevendamise ning üleminekute sotsiaalse õigluse, võttes samuti arvesse asjaolu, et suurem avatud strateegiline autonoomia ja kiirem rohepööre aitavad vähendada sõltuvust energia ja muude strateegiliste toodete ja tehnoloogiate impordist, eelkõige Venemaalt pärit impordist. Väga oluline on tugevdada vastupanuvõimet ning püüelda kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna poole, kus inimesed on kaitstud ja suudavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla ning kus nad saavad ühiskonna elus ja majanduses aktiivselt osaleda.

Taaste- ja vastupidavusrahastust ning muudest liidu fondidest toetatakse liikmesriike selliste reformide ja investeeringute tegemisel, mis on liidu prioriteetidega kooskõlas, muutes liidu majanduse ja ühiskonna COVID-19 pandeemia järgses muutuvas olukorras kestlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördeks paremini ettevalmistatuks. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on veelgi süvendanud varasemaid sotsiaal-majanduslikke probleeme, kuna kõrgemad energiahinnad mõjutasid just väikse sissetulekuga leibkondi. Liikmesriigid ja liit peaksid jätkuvalt tagama sotsiaalse, tööhõivealase ja majandusliku mõju leevendamise ning üleminekute sotsiaalse õigluse, võttes samuti arvesse asjaolu, et suurem avatud strateegiline autonoomia ja kiirem rohepööre aitavad vähendada sõltuvust energia ja muude strateegiliste toodete ja tehnoloogiate impordist, eelkõige Venemaalt pärit impordist. Väga oluline on tugevdada vastupanuvõimet ning püüelda kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna poole, kus inimesed on kaitstud ja suudavad muutusi ette näha ja nendega toime tulla ning kus nad saavad ühiskonna elus ja majanduses aktiivselt osaleda. Seepärast tuleb demokraatiat tööl tugevdada nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Aktiivse tööturupoliitika valdkonnas on vaja sidusat meetmepaketti, mis koosneb ajutistest ja sihipärastest värbamise ja töökohavahetuse stiimulitest, oskuste poliitikast, sealhulgas rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe meetmetest, ning kuhu alla kuuluvad sihipärased, tõhusad ja kohanemisvõimelised tööturuasutused; meetmepaketiga toetatakse tööturustaatuste vahelisi üleminekuid ja kasutatakse täielikult ära seni kasutamata tööturu potentsiaali, samuti on meetmed kooskõlas aktiivse kaasamise lähenemisviisiga ning neis võetakse arvesse rohe- ja digipööret, nagu on muu hulgas rõhutatud La Hulpe’i deklaratsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta (38). Tagada tuleks nõuetekohased töötingimused, sealhulgas töötervishoid ja tööohutus, ning töötajate füüsiline ja vaimne tervis.

Aktiivse tööturupoliitika valdkonnas on vaja sidusat meetmepaketti, mis koosneb ajutistest ja sihipärastest värbamise ja töökohavahetuse stiimulitest, oskuste poliitikast, sealhulgas rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe meetmetest, ning kuhu alla kuuluvad sihipärased, mõjusad ja kohanemisvõimelised tööturuasutused; meetmepaketiga toetatakse tööturustaatuste vahelisi üleminekuid ja kasutatakse täielikult ära seni kasutamata tööturu potentsiaali, samuti on meetmed kooskõlas aktiivse kaasamise lähenemisviisiga ning neis võetakse arvesse rohe- ja digipööret, nagu on muu hulgas rõhutatud La Hulpe’i deklaratsioonis Euroopa sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta (38). Tagada tuleks nõuetekohased töötingimused, sealhulgas töötervishoid ja tööohutus, ning töötajate füüsiline ja vaimne tervis. Seetõttu on kiiresti vaja kvaliteetset tööhõivet käsitlevat paketti, mis hõlmaks seadusandlikke algatusi inimväärsete töötingimuste kohta seoses kaugtööga, õigusega mitte olla kättesaadav ja tehisintellektiga töökohal; tuleks vaadata läbi riigihankedirektiivid, et tagada kollektiivläbirääkimiste edendamine; tuleks võtta omaks nulleesmärgil põhinev lähenemisviis, et ennetada tööga seotud surmajuhtumeid, sealhulgas hoida ära kliimamuutustest ja psühhosotsiaalsetest riskidest tingitud ohte töötajatele; tuleks võtta vastu miinimumsissetuleku tagamise kavasid käsitlev raamdirektiiv; tuleks suurendada Euroopa lastegarantii sihtotstarbelist eelarvet vähemalt 20 miljardi euroni; ning luua kliimamuutustele vastupanuvõimelised turvavõrgud, mis integreerivad kliimamuutustega kohanemise sotsiaalkaitseprogrammidesse ja nõudlusest lähtuvate otseste tööhõivealgatuste raamistikku, et toetada tööturu muutuste või pikaajalise töötuse all kannatavate töötajate kaasamist tööturule.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Tuleks võidelda mis tahes vormis diskrimineerimise vastu , tagada sooline võrdõiguslikkus ja toetada noorte tööhõivet. Tagada tuleks kõigile võrdne juurdepääs ja võrdsed võimalused ning eelkõige tuleks vähendada laste , puuetega inimeste ja romade vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; selleks tuleks esmajoones tagada tööturgude tõhus toimimine ning piisavad ja kaasavad sotsiaalkaitsesüsteemid, nagu on sätestatud nõukogu 8. novembri 2019. aasta ja 30. jaanuari 2023. aasta soovitustes (39). Lisaks tuleks kõrvaldada tõkked, mis takistavad kaasavat ja tulevikku suunatud haridust, koolitust, elukestvat õpet ja tööturul osalemist, ning liikmesriigid peaksid investeerima alusharidusse ja lapsehoidu, nagu on ette nähtud Euroopa lastegarantiiga ning nõukogu soovitusega alushariduse ja lapsehoiu kohta („Barcelona eesmärgid aastaks 2030“); samuti peaksid liikmesriigid investeerima kutsehariduse ja -õppe atraktiivsemaks ja kaasavamaks muutmisse, nagu on ette nähtud nõukogu soovitusega kutsehariduse ja -õppe kohta, ning digi- ja rohelistesse oskustesse, nagu on ette nähtud digiõppe tegevuskavaga, nõukogu soovitusega rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta ja nõukogu soovitusega kooliedu saavutamise võimaluste kohta. Võrdsete võimaluste tagamiseks vajalik tingimus on juurdepääs taskukohasele eluasemele, sealhulgas sotsiaaleluruumidele. Eriti olulised on õigeaegne ja võrdne juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele (kooskõlas nõukogu soovitusega juurdepääsu kohta taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele) ning tervishoiuteenustele, sealhulgas ennetusele ja terviseedendusele, pidades silmas võimalikke tulevasi terviseriske ja vananevat ühiskonda.

Tuleks kõrvaldada mis tahes vormis diskrimineerimine , tagada sooline võrdõiguslikkus ja edendada noorte ning üle 50 - aastaste inimeste tööhõivet. Tagada tuleks kõigile võrdne juurdepääs ja võrdsed võimalused ning kaotada vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud rühmadele, nimelt lastele , puuetega inimestele, üksikvanematele, etnilistele vähemustele, nagu romad, LGBTIQA+ kogukonna liikmed, äärealadel ja maapiirkondades elavad inimesed ning eakad. Seda tuleks teha, esmajoones tagades tööturgude tegelik toimimine ning piisavad ja kaasavad sotsiaalkaitsesüsteemid, nagu on sätestatud nõukogu 8. novembri 2019. aasta ja 30. jaanuari 2023. aasta soovitustes (39). Lisaks tuleks kõrvaldada tõkked, mis takistavad kaasavat ja tulevikku suunatud haridust, koolitust, ümberõpet, elukestvat õpet ja tööturul osalemist, ning liikmesriigid peaksid investeerima alusharidusse ja lapsehoidu, nagu on ette nähtud Euroopa lastegarantiiga ning nõukogu soovitusega alushariduse ja lapsehoiu kohta („Barcelona eesmärgid aastaks 2030“); samuti peaksid liikmesriigid investeerima kutsehariduse ja -õppe atraktiivsemaks ja kaasavamaks muutmisse, nagu on ette nähtud nõukogu soovitusega kutsehariduse ja -õppe kohta, ning digi- ja rohelistesse oskustesse, nagu on ette nähtud digiõppe tegevuskavaga, nõukogu soovitusega rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta ja nõukogu soovitusega kooliedu saavutamise võimaluste kohta. Võrdsete võimaluste tagamiseks vajalik tingimus on juurdepääs inimväärsele ja taskukohasele eluasemele, sealhulgas sotsiaaleluruumidele , mistõttu peaksid liit ja liikmesriigid võtma vajalikke meetmeid, et aidata pakkuda taskukohast eluaset kõigile. Kodutus on üks kõige äärmuslikumaid sotsiaalse tõrjutuse vorme, mis mõjub halvasti inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele, heaolule ja elukvaliteedile ning raskendab juurdepääsu tööhõivele ning muudele majandus- ja sotsiaalteenustele . Eriti olulised on õigeaegne ja võrdne juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele (kooskõlas nõukogu soovitusega juurdepääsu kohta taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele) ning tervishoiuteenustele, sealhulgas ennetusele ja terviseedendusele, pidades silmas võimalikke tulevasi terviseriske ja vananevat ühiskonda. Samuti on vaja julgustada meetmete võtmist, et vähendada olemasolevat ostujõu erinevust piirkondade vahel ja liikmesriikide sees, võttes arvesse, et kaasavam ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslik lähenemine võib positiivselt mõjutada võimaluste jaotumist kogu liidus. Erilist tähelepanu tuleks pöörata alatasustatud kutsealadele, näiteks õpetajatele ja teistele haridustöötajatele, sotsiaal- ja tervishoiusektori spetsialistidele, transpordi- ja põllumajandustöötajatele. Lisaks peaksid liikmesriigid lisama oma akadeemilistesse õppekavadesse programmid, millega edendatakse selliste liidu aluspõhimõtete nagu demokraatia, inimõigused ja õigusriik mõistmist ja tunnustamist, et edendada noorte suuremat teadlikkust ja aktiivset osalemist Euroopa demokraatias.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rohkem tuleks kasutada puuetega inimeste potentsiaali majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse panustamisel kooskõlas puuetega inimeste õiguste strateegiaga ,  (40) milles kutsutakse liikmesriike üles seadma puuetega inimeste tööhõive ja täiskasvanuhariduse eesmärke. Romasid käsitlevas ELi strateegilises raamistikus rõhutatakse, et tõrjutud roma kogukondade kaasamise kaudu saab vähendada tööjõu ja oskuste nappust, ning on seatud eesmärk vähendada romade ja kogu elanikkonna tööhõivelõhet vähemalt poole võrra (41). Uued tehnoloogiad ja muutuv töökeskkond võimaldavad kõikjal liidus paindlikumat töökorraldust ja paremat tootlikkust ning töö- ja eraelu tasakaalu, aidates samal ajal täita liidu keskkonnahoiukohustusi. Samuti toovad need muutused tööturul kaasa uusi probleeme, mis mõjutavad töötajate töötingimusi, töötervishoidu ja tööohutust ning töötajate ja iseenda tööandjate juurdepääsu piisavale sotsiaalkaitsele. Liikmesriigid peaksid tagama, et uute töökorralduse vormidega suudetakse tagada kvaliteetsed, piisaval määral tervislikud ja ohutud töökohad ja töötingimused, samuti töö- ja eraelu tasakaal, ning lisaks peaksid nad säilitama väljakujunenud töö- ja sotsiaalõigused ning tugevdama Euroopa sotsiaalset mudelit.

Rohkem tuleks kasutada puuetega inimeste potentsiaali majanduskasvu ja sotsiaalsesse arengusse panustamisel kooskõlas puuetega inimeste õiguste strateegiaga (40) , milles kutsutakse liikmesriike üles seadma puuetega inimeste tööhõive ja täiskasvanuhariduse eesmärke. Romasid käsitlevas ELi strateegilises raamistikus rõhutatakse, et tõrjutud roma kogukondade kaasamise kaudu saab vähendada tööjõu ja oskuste nappust, ning on seatud eesmärk vähendada romade ja kogu elanikkonna tööhõivelõhet vähemalt poole võrra (41). Uued tehnoloogiad ja muutuv töökeskkond võimaldavad kõikjal liidus paindlikumat töökorraldust ja paremat tootlikkust ning töö- ja eraelu tasakaalu, aidates samal ajal täita liidu keskkonnahoiukohustusi. Samuti toovad need muutused tööturul kaasa uusi probleeme, mis mõjutavad töötajate töötingimusi, töötervishoidu ja tööohutust ning töötajate ja iseenda tööandjate juurdepääsu piisavale sotsiaalkaitsele. Liikmesriigid peaksid tagama, et uute töökorralduse vormidega suudetakse tagada kvaliteetsed, piisaval määral tervislikud ja ohutud töökohad ja töötingimused, samuti töö- ja eraelu tasakaal , aktiivselt ja tervena vananemine , ning lisaks peaksid nad säilitama väljakujunenud töö- ja sotsiaalõigused ning tugevdama Euroopa sotsiaalset mudelit.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama kestlikku sotsiaalset turumajandust, hõlbustama ja toetama investeerimist kvaliteetsete töökohtade loomisse ning kasutama liidu ja liikmesriikide 2030. aasta peamiste tööhõive-eesmärkide kohaselt ära ka digi- ja rohepöördega seotud potentsiaali. Selleks peaksid nad vähendama takistusi , millega ettevõtjad inimeste töölevõtmisel kokku puutuvad , edendama vastutustundlikku ettevõtlust ja tegelikku iseendale tööandjaks olemist ning toetama just mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, luues selleks muu hulgas rahastamisvõimalusi. Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama sotsiaalmajanduse, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete arengut ja kasutama ära selle kogu potentsiaali. Nad peaksid töötama välja asjakohased sotsiaalmajanduse meetmed ja strateegiad, edendama sotsiaalset innovatsiooni ja soodustama ärimudeleid, millega luuakse kvaliteetseid töövõimalusi ja sotsiaalset heaolu, eelkõige kohalikul tasandil, sealhulgas ringmajanduses ja piirkondades, mida üleminek rohemajandusele kõige rohkem mõjutab, pakkudes selleks muu hulgas sihipärast rahalist ja tehnilist tuge.

Liikmesriigid peaksid aktiivselt edendama kestlikku sotsiaalset turumajandust, hõlbustama ja toetama investeerimist kvaliteetsete töökohtade loomisse ning kasutama liidu ja liikmesriikide 2030. aasta peamiste tööhõive-eesmärkide kohaselt ära ka digi- ja rohepöördega seotud potentsiaali. Hästi prognoositud ja olulisel määral rahastatud üleminek kestlikule, taastuvale ja ringmajandusele võib enamikus sektorites luua märkimisväärsel arvul uusi töökohti ning muuta olemasoleva tööhõive keskkonnahoidlikeks ja kestlikeks töökohtadeks. Selleks peaksid liikmesriigid hõlbustama ettevõtetes inimeste värbamist , investeerima märkimisväärselt rohepöördesse ning edendama kutseharidust ja -koolitust , vastutustundlikku ettevõtlust ja tegelikku iseendale tööandjaks olemist , sealhulgas naiste, noorte, eakate ja muude ebasoodsas olukorras olevate rühmade seas. Eelkõige peaksid nad toetama just mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete loomist ja kasvu, luues selleks muu hulgas paremaid rahastamisvõimalusi. Liikmesriigid peaksid rakendama täielikult sotsiaalmajanduse tegevuskava ja rohelist kokkulepet ning aktiivselt edendama sotsiaalmajanduse, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete arengut ja kasutama ära selle kogu potentsiaali. Nad peaksid töötama välja asjakohased sotsiaalmajanduse meetmed ja strateegiad ning edendama sotsiaalset innovatsiooni. Liikmesriigid peaksid töötama välja asjakohased sotsiaalmajanduse meetmed ja strateegiad, edendama sotsiaalset innovatsiooni ja soodustama ärimudeleid, millega luuakse kvaliteetseid töövõimalusi ja sotsiaalset heaolu, eelkõige kohalikul tasandil, sealhulgas ringmajanduses ja piirkondades, mida üleminek rohemajandusele kõige rohkem mõjutab, pakkudes selleks muu hulgas sihipärast rahalist ja tehnilist tuge.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et tugevdada vastupanuvõimet võimalike majandus- ja/või tööturušokkide suhtes, on oluline hästi kavandada lühendatud tööaja kavasid ja muu sarnase töökorralduse kavasid. Viimastega saab toetada ka struktuurset ümberkujundamist, hõlbustades ja toetades restruktureerimisprotsesse ning tööjõu ümberpaigutamist kahanevatest sektoritest uutesse sektoritesse, suurendades seeläbi tootlikkust, säilitades tööhõivet ja aidates moderniseerida majandust, sealhulgas seonduvate oskuste arendamise kaudu. Et luua kvaliteetseid töökohti, pakkuda võimalusi töökoha leidmiseks või vahetuseks kogu tööelu jooksul ning korvata tööjõupuudust ja oskuste nappust, tuleks kaaluda hästi läbimõeldud värbamis- ja üleminekustiimulite kasutuselevõttu ning täiend- ja ümberõppemeetmete võtmist, arvestades ka digi- ja rohepöörde vajadusi, demograafilisi muutusi ning mõju, mida avaldab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu.

Et tugevdada vastupanuvõimet võimalike majandus- ja/või tööturušokkide suhtes, on oluline hästi kavandada lühendatud tööaja kavasid , nagu eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu raames välja töötatud kavasid, ja muu sarnase töökorralduse kavasid. Liikmesriigid peaksid tegelema praeguse ja tulevase kriisi mõjuga, sealhulgas kliimamuutuste, näiteks kuumalainete, põudade või metsa- ja maastikupõlengute kasvava mõjuga tööturule. Lühendatud tööaja kavadega saab toetada ka struktuurset ümberkujundamist, hõlbustades ja toetades restruktureerimisprotsesse ning tööjõu ümberpaigutamist kahanevatest sektoritest uutesse sektoritesse, suurendades seeläbi tootlikkust, säilitades tööhõivet ja aidates moderniseerida majandust, sealhulgas seonduvate oskuste arendamise kaudu. Et luua kvaliteetseid töökohti, pakkuda tihedas koostöös sotsiaalpartneritega välja töötatud võimalusi töökoha leidmiseks või vahetuseks , elukestvaks õppeks, kutsehariduseks ja -koolituseks kogu tööelu jooksul ning korvata tööjõupuudust ja oskuste nappust, tuleks kaaluda hästi läbimõeldud värbamis- ja üleminekustiimulite kasutuselevõttu ning täiend- ja ümberõppemeetmete võtmist, arvestades ka digi- ja rohepöörde vajadusi, demograafilisi muutusi ning mõju, mida avaldab Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Värbamisraskused ja tööjõupuudus on eriti levinud keeruliste töötingimuste ja vähekvaliteetsete töökohtadega sektorites. Seetõttu on kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamiseks väga oluline kvaliteetsete töökohtade loomine ja töökohtade säilitamise strateegiate rakendamine. Liikmesriigid peaksid julgustama tööandjaid tagama inimväärsed töö- ja tööhõivetingimused ning investeerima oma tööjõusse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid, sealhulgas need, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, peaksid palkade kujundamisel soodustama kollektiivläbirääkimiste pidamist ning tagama, et sotsiaalpartnerite kaasamine läbirääkimistesse on läbipaistev ja prognoositav . See võimaldab viia palgad vastavusse tootlikkuse arenguga ning tagada, et palgad on õiglased ja võimaldavad inimväärset elatustaset. Erilist tähelepanu tuleks pöörata väiksema ja keskmise sissetulekuga rühmadele, et soodustada ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist. Palgakujundusmehhanismide puhul tuleks arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tingimusi, sealhulgas tööhõive kasvu, konkurentsivõimet, ostujõudu ning piirkondlikke ja valdkondlikke suundumusi. Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid riiklikest tavadest lähtuvalt ning sotsiaalpartnerite sõltumatust arvestades tagama, et kõik töötajad saaksid piisavat palka, mille suurus on otseselt või kaudselt tuletatud kollektiivlepingutest või asjakohastest seadusjärgsetest miinimumpalkadest, võttes arvesse palkade mõju konkurentsivõimele, kvaliteetsete töökohtade loomisele, ostujõule ja palgavaesusele.

Liikmesriigid, sealhulgas need, kus on kehtestatud seadusjärgne miinimumpalk, peaksid palkade kujundamisel soodustama kollektiivläbirääkimiste pidamist ning tagama, et sotsiaalpartnerite kaasamine läbirääkimistesse on läbipaistev ja prognoositav , mis võimaldab viia palgad vastavusse tootlikkuse pikaajalise arengu, inflatsiooni ja elukallidusega, ning tagada, et kõigi töötajate palgad on õiglased ja võimaldavad inimväärset elatustaset , kusjuures erilist tähelepanu tuleks pöörata väiksema ja keskmise sissetulekuga rühmadele, et soodustada ülespoole suunatud sotsiaal-majanduslikku lähenemist. Palgakujundusmehhanismide puhul tuleks arvesse võtta sotsiaal-majanduslikke tingimusi, sealhulgas tööhõive kasvu, konkurentsivõimet, ostujõudu ning piirkondlikke ja valdkondlikke suundumusi. Liikmesriigid ja sotsiaalpartnerid peaksid riiklikest tavadest lähtuvalt ning sotsiaalpartnerite sõltumatust arvestades tagama, et kõik töötajad saaksid piisavat palka, mille suurus on otseselt või kaudselt tuletatud kollektiivlepingutest või asjakohastest seadusjärgsetest miinimumpalkadest, võttes arvesse palkade mõju konkurentsivõimele, kvaliteetsete töökohtade loomisele, ostujõule ja palgavaesusele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks et vältida liidu abi saanud ettevõtete tegevuse üleviimist, on oluline vaadata läbi kehtivad riigiabi käsitlevad õigusnormid ja rahastamisprogrammid ning luua strateegilised lahendused tööstusbaasi säilitamiseks Euroopas. See hõlmab Euroopa strateegilise autonoomia tugevdamist ja tugeva tööstuspoliitika edendamist Euroopas. Lisaks peavad üleminekuga kaasnema sotsiaal- ja tööhõivemeetmed, et tagada õiglane üleminek kõigi jaoks ning tagada, et selle protsessi käigus ei jäeta kõrvale ühtegi töötajat ega kogukonda.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Arvestades digi- ja rohepööret, demograafilisi muutusi ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, peaksid liikmesriigid panema rõhku kestlikkuse, tootlikkuse, konkurentsivõime, tööalase konkurentsivõime ja inimkapitali edendamisele, soodustama oskuste ja pädevuste omandamist kogu elu jooksul ning reageerima tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, pidades silmas ka liidu ja liikmesriikide 2030. aasta peamisi eesmärke oskuste alal. Samuti peaksid liikmesriigid ajakohastama oma haridus- ja koolitussüsteeme ja neisse investeerima, et pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust ja koolitust, sealhulgas kutseharidust, parandada haridustulemusi ning rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste ja pädevuste pakkumist ning tagada juurdepääs digiõppele ja keeleõppele (nt pagulastele, sealhulgas Ukraina põgenikele, või hõlbustada juurdepääsu tööturule piiriülestes piirkondades), samuti ettevõtlusoskuste omandamisele. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusteenuste osutajate, ettevõtjate ja muude sidusrühmadega, sealhulgas komisjoni poolt 2024. aasta märtsis esitatud tööjõu ja oskuste nappuse vähendamise tegevuskava raames, et kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused ning parandada nende kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, pakkudes selleks muu hulgas sihtotstarbelist rahalist ja tehnilist tuge. See aitaks ka ellu viia rohe- ja digipööret seeläbi, et tegeletakse oskuste mittevastavusega tööturu vajadustele ja tööjõupuudusega, muu hulgas nullneto- ja digitööstusega seotud tegevusaladel, sealhulgas ELi majandusjulgeoleku seisukohast olulistes valdkondades ning rohepöördega seotud valdkondades, nagu taastuvenergia kasutuselevõtt ja hoonete renoveerimine.

Arvestades digi- ja rohepööret, demograafilisi muutusi ja Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, peaksid liikmesriigid panema rõhku kestlikkuse, tootlikkuse, kaasatuse, konkurentsivõime, tööalase konkurentsivõime ja inimkapitali edendamisele, soodustama oskuste ja pädevuste arendamist ja omandamist kogu elu jooksul ning reageerima tööturu praegustele ja tulevastele vajadustele, pidades silmas ka liidu ja liikmesriikide 2030. aasta peamisi eesmärke oskuste alal. Samuti peaksid liikmesriigid ajakohastama oma haridus- ja koolitussüsteeme ja neisse investeerima, et pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust ja koolitust, sealhulgas kutseharidust, parandada haridustulemusi ning rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste ja pädevuste pakkumist ning tagada juurdepääs digiõppele ja keeleõppele (nt pagulastele, sealhulgas Ukraina põgenikele, või hõlbustada juurdepääsu tööturule piiriülestes piirkondades), samuti ettevõtlusoskuste omandamisele , mis ei ole tüüpilistesse hariduskavadesse veel lisatud . Liikmesriigid peaksid tegema koostööd sotsiaalpartnerite, haridus- ja koolitusteenuste osutajate, ettevõtjate ja muude sidusrühmadega, sealhulgas komisjoni poolt 2024. aasta märtsis esitatud tööjõu ja oskuste nappuse vähendamise tegevuskava raames, et kõrvaldada haridus- ja koolitussüsteemide struktuursed puudused ning parandada nende kvaliteeti ja vastavust tööturu vajadustele, pakkudes selleks muu hulgas sihtotstarbelist rahalist ja tehnilist tuge. Kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni asjakohaste konventsioonidega tuleks soodustada õigust tasustatud õppepuhkusele kutsetegevuse eesmärgil, et töötajatel oleks võimalik osaleda koolitusprogrammides tööajal ja et need oleksid töötajatele tasuta. See aitaks ka ellu viia rohe- ja digipööret seeläbi, et tegeletakse oskuste mittevastavusega tööturu vajadustele ja tööjõupuudusega, muu hulgas nullneto- ja digitööstusega seotud tegevusaladel, sealhulgas ELi majandusjulgeoleku seisukohast olulistes valdkondades ning rohepöördega seotud valdkondades, nagu taastuvenergia kasutuselevõtt ja hoonete renoveerimine. Kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamisel ja hoidmisel on oluline roll inimväärsetel töötingimustel, mis hõlmavad muu hulgas õiglast palka, standardseid töölepinguid, juurdepääsu sotsiaalkaitsele, elukestva õppe võimalusi, töötervishoidu ja tööohutust, head töö- ja eraelu tasakaalu, mõistlikku tööaega, töötajate esindatust, demokraatiat töökohal ja kollektiivläbirääkimisi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erilist tähelepanu tuleks pöörata noorte haridustulemuste halvenemisele , eriti põhioskuste alal. Vaja on meetmeid, et tegeleda õpetajakutse ees seisvate probleemidega, sealhulgas õpetajakutse vähese atraktiivsusega, õpetajate nappusega ning vajadusega investeerida õpetajate ja koolitajate digioskustesse ja digipädevusse. Lisaks peaksid kõik haridus- ja koolitussüsteemid tagama, et õppijad omandavad võtmepädevused, millega pannakse alus nende elukestvale kohanemis- ja toimetulekuvõimele – muu hulgas põhi- ja digioskused ning valdkonnaülesed oskused, samuti kriitilise mõtlemise oskus, mis on oluline desinformatsiooni ohu tõttu; ühtlasi tuleks tagada, et õpetajatel oleks ettevalmistus nende pädevuste edasiandmiseks õppijatele. Liikmesriigid peaksid toetama tööealisi täiskasvanuid koolitusele juurdepääsul ning suurendama inimestele pakutavaid stiimuleid ja nende motivatsiooni koolitustel osalemiseks, sealhulgas vajaduse korral isiklike õppekontode kaudu, tagades nende ülekantavuse töökoha vahetamise käigus, samuti koolituse kvaliteedi hindamise usaldusväärse süsteemi kaudu. Et toetada elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet, peaksid liikmesriigid uurima mikrokvalifikatsioonitunnistuste kasutamise võimalust. Nad peaksid võimaldama igaühel tööturu vajadusi ette näha ja nendega paremini kohaneda; eelkõige tuleks luua võimalusi pidevaks täiend- ja ümberõppeks ning pakkuda terviklikku juhendamist ja nõustamist, et toetada kõigi jaoks ausat ja õiglast üleminekut, parandada tööhõive- ja sotsiaalseid tulemusi ning suurendada tootlikkust, kõrvaldada tööturu puudujäägid ja oskuste mittevastavused tööturu vajadustele, parandada majanduse üldist vapustustele vastupanu võimet ning hõlbustada võimalike kriisidega kohanemist.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tegeletaks noorte haridustulemuste halvenemisega , eriti põhioskuste alal. Vaja on meetmeid, et tegeleda õpetajakutse ees seisvate probleemidega, sealhulgas õpetajakutse vähese atraktiivsusega, õpetajate nappusega ning vajadusega investeerida õpetajate ja koolitajate digioskustesse ja digipädevusse. Lisaks peaksid kõik haridus- ja koolitussüsteemid tagama, et õppijad omandavad võtmepädevused, millega pannakse alus nende elukestvale kohanemis- ja toimetulekuvõimele ning mida on vaja edukaks üleminekuks, eriti kliimamuutuste kontekstis, – muu hulgas põhi- ja digioskused ning valdkonnaülesed oskused, samuti kriitilise mõtlemise oskus, mis on oluline desinformatsiooni ohu tõttu; ühtlasi tuleks tagada, et õpetajatel oleks ettevalmistus nende pädevuste edasiandmiseks õppijatele. Liikmesriigid peaksid toetama tööealisi täiskasvanuid koolitusele juurdepääsul ning suurendama inimestele pakutavaid stiimuleid ja nende motivatsiooni koolitustel osalemiseks, sealhulgas kohasel juhul isiklike õppekontode kaudu, tagades nende ülekantavuse töökoha vahetamise käigus, samuti koolituse kvaliteedi hindamise usaldusväärse süsteemi kaudu. Et toetada elukestvat õpet ja tööalast konkurentsivõimet, peaksid liikmesriigid uurima mikrokvalifikatsioonitunnistuste kasutamise võimalust. Nad peaksid võimaldama igaühel tööturu vajadusi ette näha ja nendega paremini kohaneda; eelkõige tuleks luua võimalusi pidevaks täiend- ja ümberõppeks ning pakkuda terviklikku juhendamist ja nõustamist, et toetada kõigi jaoks ausat ja õiglast üleminekut , pöörates erilist tähelepanu üle 50-aastastele töötajatele , parandada tööhõive- ja sotsiaalseid tulemusi ning suurendada tootlikkust, kõrvaldada tööturu puudujäägid ja oskuste mittevastavused tööturu vajadustele, parandada majanduse üldist vapustustele vastupanu võimet ning hõlbustada võimalike kriisidega kohanemist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid edendama kõigi võrdseid võimalusi, pöörates tähelepanu haridus- ja koolitussüsteemides esinevale ebavõrdsusele, sealhulgas piirkondade lõikes. Eelkõige tuleks tagada laste juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule kooskõlas uute Barcelona eesmärkidega ning Euroopa lastegarantiiga. Liikmesriigid peaksid tõstma üldist kvalifikatsioonitaset, vähendama haridussüsteemist varakult lahkuvate noorte arvu, toetama ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest ja äärepoolsetest piirkondadest pärit laste võrdset juurdepääsu haridusele, suurendama kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ning juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ja selle lõpetanute arvu, samuti suurendama teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade lõpetajate arvu nii kutsehariduses ja -õppes kui ka kolmanda taseme hariduses, eriti naiste seas. Ka tuleks toetada väga heade ja tipptasemel haridustulemuste saavutamist, arvestades nende rolli ELi tulevase innovatsioonipotentsiaali edendamisel. Liikmesriigid peaksid hõlbustama noorte üleminekut haridussüsteemist tööturule kvaliteetse praktika ja õpipoisiõppe kaudu ning suurendama täiskasvanute, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate ja kõige vähem kvalifitseeritud õppijate osalemist pidevõppes. Võttes arvesse uusi nõudeid, mis kaasnevad digitaliseerimise, keskkonnahoidlikkuse ja elanikkonna vananemisega, peaksid liikmesriigid ajakohastama ja suurendama paindliku esma- ja jätku-kutseõppe pakkumist ja kasutuselevõttu, tugevdama oma kutseharidussüsteemides töölõppimist, sealhulgas kättesaadava, kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe kaudu, ning toetama madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute tööalase konkurentsivõime säilitamist. Lisaks peaksid liikmesriigid suurendama kolmanda taseme hariduse ja asjakohasel juhul teadusuuringute vastavust tööturu vajadustele, parandama oskuste asjakohasuse jälgimist ja prognoosimist, muutma oskused ja kvalifikatsioonid, sealhulgas välismaal omandatud oskused ja kvalifikatsioonid nähtavamaks ja võrreldavamaks, ning tagama ELi klassifikaatorite (st ESCO) järjepidevama kasutamise; ka peaksid liikmesriigid suurendama väljaspool formaalharidust ja -koolitust omandatud oskuste ja pädevuste tunnustamise ja valideerimise võimalusi, sealhulgas põgenike ja pagulaste ning ajutise kaitse all olevate isikute puhul. Oskuste nappust ja tööjõupuudust, sealhulgas rohe- ja digipöördega seotud oskuste nappust ja tööjõupuudust näiteks STEM-sektoris ning tervishoius ja pikaajalises hoolduses võib ELi kohaliku tööjõu kasutamata potentsiaali rakendamise kõrval leevendada ka väljastpoolt ELi pärit talentide ja oskustöötajate ligimeelitamine , seda valikulise sisserände ning ekspluateerivate töötingimuste ennetamise kaudu .

Liikmesriigid peaksid edendama kõigi võrdseid võimalusi, pöörates tähelepanu haridus- ja koolitussüsteemides esinevale ebavõrdsusele, sealhulgas piirkondade lõikes. Eelkõige tuleks tagada laste juurdepääs taskukohasele ja kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule kooskõlas uute Barcelona eesmärkidega ning Euroopa lastegarantiiga. Liikmesriigid peaksid tõstma üldist kvalifikatsioonitaset, vähendama haridussüsteemist varakult lahkuvate noorte arvu, toetama ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest ja äärepoolsetest piirkondadest pärit laste võrdset juurdepääsu haridusele, suurendama kutsehariduse ja -õppe atraktiivsust ning juurdepääsu kolmanda taseme haridusele ja selle lõpetanute arvu, samuti suurendama teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) erialade lõpetajate arvu nii kutsehariduses ja -õppes kui ka kolmanda taseme hariduses, eriti naiste seas. Ka tuleks toetada väga heade ja tipptasemel haridustulemuste saavutamist, arvestades nende rolli ELi tulevase innovatsioonipotentsiaali edendamisel. Liikmesriigid peaksid hõlbustama noorte üleminekut haridussüsteemist tööturule kvaliteetse praktika ja tasustatud õpipoisiõppe kaudu ning suurendama täiskasvanute, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate ja kõige vähem kvalifitseeritud õppijate osalemist pidevõppes. Võttes arvesse uusi nõudeid, mis kaasnevad digitaliseerimise, keskkonnahoidlikkuse ja elanikkonna vananemisega, peaksid liikmesriigid ajakohastama ja suurendama paindliku esma- ja jätku-kutseõppe pakkumist ja kasutuselevõttu, tugevdama oma kutseharidussüsteemides töölõppimist, sealhulgas kättesaadava, kvaliteetse ja tulemusliku õpipoisiõppe kaudu, ning toetama madala kvalifikatsiooniga täiskasvanute tööalase konkurentsivõime säilitamist. Lisaks peaksid liikmesriigid vajadusel suurendama kolmanda taseme hariduse ja asjakohasel juhul teadusuuringute vastavust tööturu vajadustele, parandama oskuste asjakohasuse jälgimist ja prognoosimist, muutma oskused ja kvalifikatsioonid, sealhulgas välismaal omandatud oskused ja kvalifikatsioonid nähtavamaks ja võrreldavamaks, ning tagama ELi klassifikaatorite (st ESCO) järjepidevama kasutamise; ka peaksid liikmesriigid suurendama väljaspool formaalharidust ja -koolitust omandatud oskuste ja pädevuste tunnustamise ja valideerimise võimalusi, sealhulgas põgenike ja pagulaste ning ajutise kaitse all olevate isikute puhul. Oskuste nappust ja tööjõupuudust, sealhulgas rohe- ja digipöördega seotud oskuste nappust ja tööjõupuudust nii STEM-sektoris kui ka tervishoius ja pikaajalises hoolduses , hariduses, transpordis ja ehituses, võib ELi kohaliku tööjõu kasutamata potentsiaali rakendamise kõrval leevendada ka seaduslike rändeteede avamise ja ekspluateerivate töötingimuste ennetamise kaudu, tagades kohalike töötajate ja kolmandate riikide kodanike võrdse kohtlemise. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et tööjõuränne ei halvenda koduabiliste töötingimusi. ELi talendireservi vastuvõtmine koos ELi sinise kaardi direktiivi ambitsioonika ülevõtmisega võiks pakkuda võimalusi vähendada tööjõupuudust oskuste eri tasemetel ja eri sektorites.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid pakkuma töötutele ja tööturult eemale jäänud isikutele tõhusat , õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse, täiend- ja ümberõppe ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele ning rohe- ja digipöördest või tööturušokkidest mõjutatud inimestele. Selleks et märkimisväärselt vähendada ja ennetada pikaajalist ja struktuurset töötust, tuleks võimalikult kiiresti ning hiljemalt 18 kuud pärast isiku töötuks jäämist rakendada terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad inimese individuaalse olukorra põhjalikku hindamist . Jätkuvalt tuleks tegeleda noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) probleemiga, ennetades haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, sealhulgas täielikult rakendades tugevdatud noortegarantiid, mis peaks samuti toetama kvaliteetsete töövõimaluste loomist noortele. Lisaks peaksid liikmesriigid rohkem rõhutama seda, milliseid uusi tulevikuväljavaateid ja võimalusi pakuvad noortele tööturul rohe- ja digipööre.

Liikmesriigid peaksid pakkuma töötutele ja tööturult eemale jäänud isikutele tulemuslikku , õigeaegset, koordineeritud ja vajadusekohast abi, mis seisneb tööotsingute, koolituse, täiend- ja ümberõppe ning muude tugiteenuste kättesaadavuse toetamises, pöörates erilist tähelepanu vähekaitstud rühmadele ning vajalikust rohe- ja digipöördest või tööturušokkidest mõjutatud inimestele. Selleks et märkimisväärselt vähendada ja ennetada pikaajalist ja struktuurset töötust, tuleks võimalikult kiiresti rakendada terviklikke strateegiaid, mis hõlmavad põhjalikku individuaalset olukorra hindamist pärast inimese töötuks jäämist . Jätkuvalt tuleks tegeleda noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) probleemiga, ennetades haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, sealhulgas täielikult rakendades tugevdatud noortegarantiid, mis peaks samuti toetama kvaliteetsete töövõimaluste loomist noortele. Lisaks peaksid liikmesriigid rohkem rõhutama seda, milliseid uusi tulevikuväljavaateid ja võimalusi pakuvad noortele tööturul rohe- ja digipööre.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid püüdma kõrvaldada tööturul osalemist takistavaid asjaolusid ja töötamist pärssivaid tegureid ning pakkuma stiimuleid tööturul osalemiseks, seda eelkõige väikese sissetulekuga inimestele, leibkonna teisele palgasaajale (sageli naised) ja neile, kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud, sealhulgas rändetaustaga inimestele ja tõrjutud romadele. Võttes arvesse suurt tööjõupuudust teatavatel kutsealadel ja teatavates sektorites (eelkõige STEM-sektoris, tervishoius ja pikaajalises hoolduses, hariduses, transpordis ja ehituses), peaksid liikmesriigid aitama suurendada tööjõupakkumist; selleks peaksid nad eelkõige edendama piisava töötasu maksmist ja sobivaid töötingimusi, tagama, et maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitus soodustab tööturul osalemist ning et aktiivsed tööturumeetmed on tõhusad ja kättesaadavad, ning austama sotsiaalpartnerite rolli. Liikmesriigid peaksid toetama ka töökeskkonna kohandamist puudega inimestele, pakkudes selleks muu hulgas sihipärast rahalist ja tehnilist tuge, teavet ja teadlikkuse suurendamist ning teenuseid, mis võimaldavad neil inimestel tööturul ja ühiskonnas osaleda. Vähendada tuleks nii soolist tööhõive- ja palgalõhet kui ka soolisi stereotüüpe . Liikmesriigid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ulatuslikuma osalemise tööturul; sealhulgas tuleks tagada võrdsed võimalused ja karjääri edendamine ning kaotada takistused, mis ei lase naistel kõigil otsustustasanditel juhtimises osaleda, samuti võidelda vägivalla ja ahistamise vastu tööl, mis mõjutab peamiselt naisi. Tuleks tagada võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ning töötasu läbipaistvus. Edendama peaks nii naiste kui ka meeste töö, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige juurdepääsu kaudu taskukohastele ja kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse ning alusharidus- ja lapsehoiuteenustele, samuti asjakohaste meetmete abil, mis vastavad digiüleminekust tulenevatele muutustele töömaailmas. Liikmesriigid peaksid tagama, et vanematel ja teistel hoolduskohustustega inimestel oleks võimalus saada sobivat perekondlikel põhjustel võetavat puhkust ja kasutada töö, pere- ja eraelu tasakaalustamiseks paindlikku töökorraldust, ning edendama nende õiguste tasakaalustatud kasutamist vanemate vahel.

Liikmesriigid peaksid püüdma kõrvaldada tööturul osalemist takistavaid asjaolusid ja töötamist pärssivaid tegureid ning pakkuma stiimuleid tööturul osalemiseks, seda eelkõige väikese sissetulekuga inimestele, leibkonna teisele palgasaajale (sageli naised) ja neile, kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäänud, sealhulgas rändetaustaga inimestele ja romadele. Võttes arvesse suurt tööjõupuudust teatavatel kutsealadel ja teatavates sektorites (eelkõige STEM-sektoris, tervishoius ja pikaajalises hoolduses, hariduses, transpordis ja ehituses), peaksid liikmesriigid aitama suurendada tööjõupakkumist; selleks peaksid nad eelkõige edendama piisava töötasu maksmist ja inimväärseid töötingimusi, tagama, et maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitus toetavad tööturul osalemist ning et aktiivsed tööturumeetmed on mõjusad ja kättesaadavad, ning austama sotsiaalpartnerite rolli. Liikmesriigid peaksid toetama ka töökeskkonna kohandamist puuetega inimestele, pakkudes selleks muu hulgas sihipärast rahalist ja tehnilist tuge, teavet ja teadlikkuse suurendamist ning teenuseid, mis võimaldavad neil inimestel tööturul ja ühiskonnas osaleda , ning sel moel võiks sotsiaalmajandus mängida võtmerolli puuetega inimestele kvaliteetsete töökohtade tagamisel . Töökohtadel tuleks täielikult rakendada eri suuniseid, mis on välja töötatud Euroopa puuetega inimeste õiguste strateegia (2023–2030) tööhõivepaketi raames. Erilist tähelepanu tuleks pöörata õigusele mõistlikele kohandustele, säilitamisstrateegiate kasutuselevõtule ja võitlusele diskrimineerivate tavade vastu. Tegeleda tuleks soolise tööhõive- ja palgalõhega, samuti ametialaste sooliste stereotüüpide ja sooliste segmenteeritud tööturgudega, mis kajastavad süstemaatilist soolist ebavõrdsust juurdepääsul asjakohasele haridusele ja koolitusele . Liikmesriigid peaksid tagama soolise võrdõiguslikkuse ja naiste ulatuslikuma osalemise tööturul; sealhulgas tuleks tagada võrdsed võimalused ja karjääri edendamine ning kaotada takistused, mis ei lase naistel kõigil otsustustasanditel juhtimises osaleda, samuti võidelda vägivalla ja ahistamise vastu tööl, mis mõjutab peamiselt naisi. Tuleks tagada võrdne tasu võrdse või võrdväärse töö eest ning töötasu läbipaistvus. Edendama peaks nii naiste kui ka meeste töö, pere- ja eraelu ühitamist, eelkõige juurdepääsu kaudu taskukohastele ja kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse ning alusharidus- ja lapsehoiuteenustele, samuti asjakohaste meetmete abil, mis vastavad digiüleminekust tulenevatele muutustele töömaailmas . Sellega seoses on oluline töötajate õigus mitte olla kättesaadav. Liikmesriigid peaksid tagama, et vanematel ja teistel hoolduskohustustega inimestel oleks võimalus saada sobivat perekondlikel põhjustel võetavat puhkust ja kasutada töö, pere- ja eraelu tasakaalustamiseks paindlikku töökorraldust, ning edendama nende õiguste tasakaalustatud kasutamist vanemate vahel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Et dünaamilisest ja tootlikust tööjõust, uutest tööviisidest ning ärimudelitest oleks kasu, peaksid liikmesriigid tegema koostööd sotsiaalpartneritega ning edendama õiglaseid, läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi, mille puhul on õigused ja kohustused tasakaalus. Nad peaksid vähendama ja ennetama tööturu segmenteerumist, takistama deklareerimata töö levikut ja fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust ning soodustama üleminekut avatud töövormidele. Tööhõivekaitse-eeskirjad , tööõigus ja vastavad asutused peaksid tagama tööandjatele sobiva värbamiskeskkonna ja vajaliku paindlikkuse , et neil oleks võimalik kiiresti kohaneda majanduskeskkonna muutustega, ning kaitsma samal ajal töötajate õigusi , tagades kõigile töötajatele sotsiaalkaitse , asjakohasel tasemel kaitstuse ning tervisliku, ohutu ja hästi kohandatud töökeskkonna . Paindliku töökorralduse, näiteks kaugtöö kasutamise edendamine võib aidata tööhõivet suurendada ja tööturge kaasavamaks muuta. Lisaks peaksid liikmesriigid toetama töötajaid, ettevõtjaid ja muid digiüleminekus osalejaid, edendades muu hulgas eetiliste ja usaldusväärsete tehisintellekti vahendite kasutuselevõttu. See võib hõlmata meetmeid töötajate täiend- ja ümberõppeks, et nad omandaksid uue elukutse, ning stiimuleid ettevõtetele, et nad töötaksid välja ja võtaksid kasutusele tehnoloogiad, mis võivad suurendada tootlikkust, olla täienduseks inimtööjõule ja leevendada tööjõupuudust esmatähtsates sektorites. Üldiselt ja eriti digitaalarengu kontekstis on väga oluline, et töötajatele oleksid tagatud nende õigused, mis puudutavad tööaega, töötingimusi, vaimset tervist töökohal ning töö- ja eraelu tasakaalu. Ennetada tuleks ebakindlaid töötingimusi põhjustavaid töösuhteid , sealhulgas platvormitöötajatega seotud ebakindluse juhtumeid , ning tagada algoritmide kasutamisel õiglus , läbipaistvus ja vastutus, samuti võidelda ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise vastu. Ebaõiglase töölt vabastamise korral tuleks tagada juurdepääs tõhusale ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õiguskaitsevahenditele, sealhulgas, kui see on asjakohane , piisavale hüvitisele.

Et dünaamilisest ja tootlikust tööjõust, uutest tööviisidest ning ärimudelitest oleks kasu, peaksid liikmesriigid tegema koostööd sotsiaalpartneritega ning edendama õiglaseid, läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi, mille puhul on õigused ja kohustused tasakaalus. Nad peaksid vähendama ja ennetama tööturu segmenteerumist, takistama deklareerimata töö levikut ja fiktiivsete füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust ning soodustama üleminekut avatud töövormidele. Tööhõivekaitse normid , tööõigus ja vastavad asutused peaksid tagama töötajate õiguste kaitse, kõrgetasemelise sotsiaalkaitse ja kindla tööhõive , kaasava värbamise, töötervishoiu ja -ohutuse ning kõigile töötajatele hästi kohandatud töökeskkonna. Samal ajal peaksid liikmesriigid tagama ettevõtetele ja tööandjatele sobiva keskkonna muutustega kohanemiseks. Liikmesriigid peaksid täielikult rakendama ELi töötervishoidu ja tööohutust käsitlevaid õigusnorme , sealhulgas töökeskkonnas ohtlike ainete siduvaid piirnorme , et teha tööd surmaga lõppevate tööõnnetuste arvu vähendamiseks ja vähktõve kaotamiseks töökohal . Paindliku töökorralduse, näiteks kaugtöö kasutamise edendamine võib aidata tööhõivet suurendada ja tööturge kaasavamaks muuta , ja see võib aidata võimaldada varem tõrjutud töötajate rühmadel pääseda tööturule. Samal ajal on oht, et see võib hägustada ka tööaja ja eraelu piire, mistõttu on tarvis võtta vastu direktiiv õiguse kohta mitte olla kättesaadav . Lisaks peaksid liikmesriigid toetama töötajaid, ettevõtjaid ja muid digiüleminekus osalejaid, edendades muu hulgas eetiliste ja usaldusväärsete tehisintellekti vahendite kasutuselevõttu. See võib hõlmata koos sotsiaalpartneritega välja töötatud meetmeid töötajate täiend- ja ümberõppeks, et nad omandaksid uue elukutse, ning stiimuleid ettevõtetele, et nad töötaksid välja ja võtaksid kasutusele tehnoloogiad, mis võivad suurendada tootlikkust, olla täienduseks inimtööjõule ja leevendada tööjõupuudust esmatähtsates sektorites. Üldiselt ja eriti digitaalarengu kontekstis on väga oluline, et töötajatele oleksid tagatud nende õigused, mis puudutavad tööaega, demokraatiat tööl, töötingimusi, vaimset tervist töökohal ning töö- ja eraelu tasakaalu , ning mida kohaldatakse võrdselt kõigi töötajate suhtes, olenemata ettevõtte suurusest või aluseks olevast töölepingust . Tuleb vältida töösuhteid, mis toovad kaasa ebakindlad töötingimused, nagu näiline füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemine, näiline praktika või muud liiki varjatud töötamine , sealhulgas platvormitöötajatega seotud juhtumid. Seepärast on oluline, et liikmesriigid rakendaksid direktiivi platvormitöö tingimuste parandamise kohta, ning tagaksid, et digitaalsete tööplatvormide kaudu töötavad inimesed saaksid täiel määral kasutada oma õigusi ja sotsiaalseid hüvesid, samuti tugevdaksid tööinspektsioone ja kehtestaksid hoiatavad karistused. Liikmesriigid peaksid tagama algoritmide kasutamisel õigluse , läbipaistvuse ja inimvastutuse ning võitlema ebatüüpiliste lepingute kuritarvitamise vastu. Ebaõiglase töölt vabastamise korral tuleks tagada juurdepääs tulemuslikule ja erapooletule vaidluste lahendamisele ning õiguskaitsevahenditele, sealhulgas, kui see on kohaldatav , piisavale hüvitisele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Poliitikameetmete eesmärk peaks olema parandada ja toetada tööturul osalemist, tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning tööturustaatuste vahelist liikumist, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, arvestades ka demograafilisi muutusi. Liikmesriigid peaksid pakkuma tõhusat tuge ja võimalusi tööleasumiseks neile, kes saavad tööturul osaleda, eelkõige alaesindatud rühmadele, kuhu kuuluvad näiteks naised ja noored, samuti haavatavas olukorras olevad inimesed, nagu madalama kvalifikatsiooniga inimesed ja pikaajalised töötud, puuetega inimesed, rändetaustaga inimesed, sealhulgas ajutise kaitse staatusega isikud, marginaliseeritud roma kogukondadesse kuuluvad inimesed ja eakamad töötajad. Liikmesriigid peaksid laiendama aktiivse tööturupoliitika kohaldamist ja muutma selle tulemuslikumaks, parandades tööturumeetmete otstarbekohasust, sihtrühmadele suunatust ja hõlmavust ning sidudes need meetmed paremini tööd otsivatele töötutele suunatud sotsiaalteenuste, koolituse ja sissetulekutoetusega, võttes arvesse nende õigusi ja kohustusi. Liikmesriigid peaksid võimalikult hästi ära kasutama ELi rahalisi vahendeid ja tehnilist tuge, et suurendada riiklike tööturuasutuste suutlikkust pakkuda tööotsijatele õigeaegset ja kohandatud abi, reageerida praegustele ja tulevastele tööturu vajadustele ning rakendada tulemuspõhist juhtimist, toetades nende suutlikkust kasutada andmeid ja digitehnoloogiat. Selles on oma osa ka erasektori tööturuasutustel.

Poliitikameetmete eesmärk peaks olema parandada ja toetada tööturul osalemist, tööturu pakkumise ja nõudluse omavahelist vastavusse viimist ning tööturustaatuste vahelist liikumist, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevates piirkondades, arvestades ka demograafilisi muutusi. Liikmesriigid peaksid pakkuma tegelikku tuge ja võimalusi tööleasumiseks neile, kes saavad tööturul osaleda, eelkõige alaesindatud rühmadele, kuhu kuuluvad näiteks naised ja noored, samuti kaitsetus olukorras olevad inimesed, nagu madalama kvalifikatsiooniga inimesed ja pikaajalised töötud, puuetega inimesed, rändetaustaga inimesed, sealhulgas ajutise kaitse staatusega isikud, marginaliseeritud roma kogukondadesse kuuluvad inimesed ja eakamad töötajad. Liikmesriigid peaksid laiendama aktiivse tööturupoliitika kohaldamist ja muutma selle tulemuslikumaks, parandades tööturumeetmete otstarbekohasust, sihtrühmadele suunatust ja hõlmavust ning sidudes need meetmed paremini tööd otsivatele töötutele suunatud sotsiaalteenuste, koolituse ja sissetulekutoetusega, võttes arvesse nende õigusi ja kohustusi. Liikmesriigid peaksid võimalikult hästi ära kasutama nii ELi rahalisi vahendeid ja tehnilist tuge kui ka riiklikke ressursse , et suurendada riiklike tööturuasutuste suutlikkust pakkuda tööotsijatele õigeaegset ja kohandatud abi, reageerida praegustele ja tulevastele tööturu vajadustele ning rakendada tulemuspõhist juhtimist, toetades nende suutlikkust kasutada andmeid ja digitehnoloogiat.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid tagama töötutele mõistliku kestusega piisavad töötushüvitised, mis on kooskõlas töötute poolt tehtud sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjadega. Töötushüvitised ei tohiks pärssida kiiret tööturule naasmist ning nendega peaks kaasnema aktiivne tööturupoliitika, sealhulgas täiend- ja ümberõppe meetmed, mille kavandamisel võetakse arvesse ka tööjõupuudust ja oskuste nappust.

Liikmesriigid peaksid tagama töötutele piisava kestusega piisavad töötushüvitised, mis on kooskõlas töötute poolt tehtud sissemaksete ja riiklike toetuskõlblikkuse reeglitega ja põhineksid mittediskrimineerimise põhimõttel. Sellega peaks kaasnema aktiivne tööturupoliitika, sealhulgas täiend- ja ümberõppe meetmed, mille kavandamisel võetakse arvesse ka tööjõupuudust ja oskuste nappust ning tööturu nõudlusele mittevastavust, toetades liikmesriikide vastastikuse õppimise mehhanisme .

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Suurendada ja piisavalt toetada tuleks õppijate, praktikantide ja töötajate, eelkõige vähemate liikuvuskogemustega kutseõppurite liikuvust, et parandada nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, kasutada täielikult ära Euroopa tööturu potentsiaali ja aidata suurendada ELi tasandi konkurentsivõimet. Kõrvaldada tuleks ELi-sisese tööjõu liikuvuse takistused, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ja omandatud sotsiaalkindlustusõiguste ülekandmise menetlustega seotud takistused. Kõigile piiriüleselt tegutsevatele isikutele tuleks tagada õiglased ja inimväärsed tingimused, vältida nende diskrimineerimist ja kindlustada neile ELi kodanikega võrdne kohtlemine, tagada riiklike ja ELi õigusaktide järgimine ning tõhustada liikmesriikide haldusasutuste vahelist halduskoostööd liikuvate töötajatega seotud küsimustes, kasutades Euroopa Tööjõuameti abi.

Suurendada ja piisavalt toetada tuleks õppijate, praktikantide ja töötajate, eelkõige vähemate liikuvuskogemustega kutseõppurite liikuvust, et parandada nende oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, kasutada täielikult ära Euroopa tööturu potentsiaali ja aidata suurendada ELi tasandi konkurentsivõimet. Kõrvaldada tuleks ELi-sisese tööjõu liikuvuse takistused, sealhulgas kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ja omandatud sotsiaalkindlustusõiguste ülekandmise menetlustega seotud takistused. Ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma töö põhjal peaksid liikmesriigid oma aruandlusnõudeid lihtsustama ja standardima. Lisaks peaksid liikmesriigid võimaldama oma haldusasutustel saada standarddokumente teistes liidu keeltes. Kõigile piiriüleselt tegutsevatele isikutele tuleks tagada õiglased ja inimväärsed tingimused, vältida nende diskrimineerimist ja kindlustada neile ELi kodanikega võrdne kohtlemine, tagada riiklike ja ELi õigusaktide järgimine ning tõhustada liikmesriikide haldusasutuste vahelist halduskoostööd liikuvate töötajatega seotud küsimustes, kasutades Euroopa Tööjõuameti abi. Tööjõu liikuvust toetades peaksid liikmesriigid mõjusalt võitlema ka ajude äravoolu negatiivse mõjuga teatavates piirkondades, eelkõige lõuna- ja idapoolsetes liikmesriikides ning äärealadel ja maapiirkondades.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kriitilise tähtsusega kutsealade töötajate ning piiriüleste, hooajaliste ja lähetatud töötajate liikuvust tuleks eriti toetada juhul, kui piir rahvatervisega seotud kaalutlustel ajutiselt suletakse. Liikmesriigid peaksid rohkem osalema talendipartnerlustes, et edendada seadusliku rände võimalusi, võttes kasutusele uued liikuvuskavad, ning kehtestama töötajatele ja nende perekondadele tõhusad integratsioonimeetmed, mis hõlmavad haridust ja koolitust, sealhulgas keeleõpet, ning tööhõivet, tervishoidu ja eluaset.

Kriitilise tähtsusega kutsealade töötajate ning piiriüleste, hooajaliste ja lähetatud töötajate liikuvust tuleks eriti toetada juhul, kui piir ajutiselt suletakse. Liikmesriigid peaksid rohkem osalema talendipartnerlustes, et edendada seadusliku rände võimalusi, võttes kasutusele uued liikuvuskavad, ning kehtestama töötajatele ja nende perekondadele mõjusad integratsioonimeetmed, mis hõlmavad haridust ja koolitust, sealhulgas keeleõpet, ning tööhõivet, tervishoidu ja eluaset.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ka peaksid liikmesriigid püüdma luua asjakohaseid tingimusi uute töövormide ja töömeetodite kasutuselevõtuks, mis aitaks avada töökohtade loomise potentsiaali ning tagaks samal ajal vastavuse kehtivatele sotsiaalõigustele. Nad peaksid inimesi nõustama ja selgitama neile nende õigusi ja kohustusi ebatüüpiliste töölepingute ja uute töövormide kontekstis, näiteks digitaalsete tööplatvormide kaudu tehtava töö ning alalise või osalise kaugtöö korral. Selles võib olla oluline roll sotsiaalpartneritel ning liikmesriigid peaksid neid toetama, et nad jõuaksid ka ebatüüpilises töösuhtes olevate ja uute töövormide raames töötavate isikuteni ja esindaksid neid. Lisaks peaksid liikmesriigid kaaluma jõustamise toetamist, näiteks koostama tööinspektsioonidele juhendeid või korraldama spetsiaalseid koolitusi , kus käsitletaks uusi töökorralduse vorme, sealhulgas digitehnoloogia ja tehisintellekti kasutamist, näiteks algoritmilist juhtimist, töötajate jälgimist ja kaugtööd.

Ka peaksid liikmesriigid püüdma luua asjakohaseid tingimusi uute töövormide ja töömeetodite kasutuselevõtuks, mis aitaks avada töökohtade loomise potentsiaali ning tagaks samal ajal vastavuse kehtivatele sotsiaalõigustele ning samuti liidu ja liikmesriikide tööõigusele . Nad peaksid inimesi nõustama ja selgitama neile nende õigusi ja kohustusi ebatüüpiliste töölepingute ja uute töövormide kontekstis, näiteks digitaalsete tööplatvormide kaudu tehtava töö ning kaugtöö korral. Selles võib olla oluline roll sotsiaalpartneritel ning liikmesriigid peaksid neid toetama, et nad jõuaksid ka ebatüüpilises töösuhtes olevate ja uute töövormide raames töötavate isikuteni ja esindaksid neid. Lisaks peaksid liikmesriigid kaaluma jõustamise toetamist, näiteks suurendama tööinspektsiooni rolli, ressursse ja suutlikkust ning võtma täiendavaid meetmeid, nagu tööinspektsioonidele juhendite koostamine või spetsiaalsete koolituste korraldamine , kus käsitletaks uusi töökorralduse vorme, sealhulgas digitehnoloogia ja tehisintellekti kasutamist, näiteks algoritmilist juhtimist, töötajate jälgimist ja kaugtööd.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid tagama soodsa keskkonna kahepoolseks ja kolmepoolseks sotsiaaldialoogiks kõigil tasanditel, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste pidamiseks, avalikus ja erasektoris kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga; see peaks toimuma pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega ja tihedas koostöös nendega, austades samal ajal nende sõltumatust. Liikmesriigid peaksid sotsiaalpartnereid kaasama süstemaatiliselt, sisuliselt ja õigeaegselt tööhõive-, sotsiaal- ning asjakohasel juhul majandus- ja muu avaliku sektori poliitika kujundamisse ja rakendamisse, sealhulgas seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse. Liikmesriigid peaksid aitama saavutada kollektiivläbirääkimiste suuremat katvust, sealhulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse väljaarendamise ja suurendamise kaudu, võimaldama tõhusaid kollektiivläbirääkimisi kõigil asjakohastel tasanditel ning soodustama nende tasandite vahelist ja ülest koordineerimist. Sotsiaalpartnereid tuleks innustada nende jaoks olulistes küsimustes kollektiivlepingute üle läbirääkimisi pidama ja lepinguid sõlmima ning täielikult tuleks austada nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust.

Liikmesriigid peaksid soodustama demokraatiat tööl ja tagama soodsa keskkonna kahepoolseks ja kolmepoolseks sotsiaaldialoogiks kõigil tasanditel, sealhulgas kollektiivläbirääkimiste pidamiseks, avalikus ja erasektoris kooskõlas siseriikliku õiguse ja/või tavaga; see peaks toimuma pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega ja tihedas koostöös nendega, austades samal ajal nende sõltumatust. Liikmesriigid peaksid sotsiaalpartnereid kaasama süstemaatiliselt, sisuliselt ja õigeaegselt tööhõive-, sotsiaal- ning asjakohasel juhul majandus- ja muu avaliku sektori poliitika kujundamisse ja rakendamisse, sealhulgas seadusjärgse miinimumpalga kehtestamisse ja ajakohastamisse. Liikmesriigid peaksid aitama saavutada kollektiivläbirääkimiste suuremat katvust, sealhulgas sotsiaalpartnerite suutlikkuse väljaarendamise ja suurendamise kaudu, võimaldama tulemuslikke kollektiivläbirääkimisi kõigil asjakohastel tasanditel ning soodustama nende tasandite vahelist ja ülest koordineerimist. Sotsiaalpartnereid tuleks innustada nende jaoks olulistes küsimustes kollektiivlepingute üle läbirääkimisi pidama ja lepinguid sõlmima ning täielikult tuleks austada nende sõltumatust ja kollektiivse tegutsemise õigust. Liikmesriigid peaksid viivitamata rakendama direktiivi (EL) 2022/2041 ja koostama tegevuskavad kollektiivläbirääkimiste katvuse suurendamiseks kooskõlas kõnealuse direktiiviga, kui see on kohaldatav.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjakohasel juhul ja tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele, peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemusi tööhõive- ja sotsiaalküsimustes.

Ilma et see piiraks sotsiaalpartnerite pädevust ja autonoomiat ning nende õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ning tuginedes olemasolevatele riiklikele tavadele, peaksid liikmesriigid võtma asjakohasel juhul arvesse asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide kogemusi tööhõive- ja sotsiaalküsimustes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu, võttes tõhusaid meetmeid, millega võideldakse igasuguse diskrimineerimise vastu ja edendatakse võrdseid võimalusi kõikide, eelkõige tööturul alaesindatud rühmade jaoks, pöörates nõuetekohast tähelepanu ka piirkondlikule ja territoriaalsele mõõtmele. Nad peaksid tagama võrdse kohtlemise tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu, alushariduse ja lapsehoiu, pikaajalise hoolduse, hariduse ning kaupadele ja teenustele, sealhulgas eluasemele juurdepääsu vallas, olenemata isiku soost, rassist või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

Liikmesriigid peaksid edendama kõigile avatud kaasavat tööturgu, võttes mõjusaid meetmeid, et kaotada igasugune diskrimineerimine ja tagada võrdsed võimalused kõikide, eelkõige tööturul alaesindatud rühmade jaoks, pöörates nõuetekohast tähelepanu ka piirkondlikule ja territoriaalsele mõõtmele. Nad peaksid tagama võrdse kohtlemise tööhõive, sotsiaalkaitse, tervishoiu, alushariduse ja lapsehoiu, ajutise ja pikaajalise hoolduse, hariduse ning kaupadele ja teenustele, sealhulgas eluasemele juurdepääsu vallas, olenemata isiku soost, rassist või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada piisav, tulemuslik, tõhus ja kestlik sotsiaalkaitse kõikide jaoks kõigis eluetappides, edendades sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ülesliikuvust, luues stiimuleid tööturul osalemiseks, toetades sotsiaalseid investeeringuid, võideldes vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ja tegeledes ebavõrdsuse probleemiga, sealhulgas maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide ülesehituse kaudu ning hinnates meetmete ümberjaotavat mõju. Kui täiendada üldisi lähenemisviise sihipäraste lähenemisviisidega, on sotsiaalkaitsesüsteemid tulemuslikumad. Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamise käigus tuleks parandada ka nende vastupidavust mitmetahuliste probleemide korral. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vähekaitstud leibkondadele, keda rohe- ja digipööre ning kõrge elukallidus, sealhulgas energiakulud, kõige rohkem mõjutavad. Liikmesriigid peaksid rohkem tegelema puudujääkidega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsul sotsiaalkaitsele, võttes arvesse ebatüüpiliste töövormide sagenemist.

Liikmesriigid peaksid ajakohastama sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada piisav, tulemuslik, tõhus ja kestlik sotsiaalkaitse kõikide jaoks kõigis eluetappides, edendades sotsiaalset kaasatust ja sotsiaalset ülesliikuvust, luues stiimuleid tööturul osalemiseks, toetades sotsiaalseid investeeringuid, võideldes vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega ja tegeledes ebavõrdsuse probleemiga, sealhulgas maksu- ja sotsiaalkindlustussüsteemide ülesehituse kaudu ning hinnates meetmete ümberjaotavat mõju. Kui täiendada üldisi lähenemisviise sihipäraste lähenemisviisidega, on sotsiaalkaitsesüsteemid tulemuslikumad. Sotsiaalkaitsesüsteemide nüüdisajastamise käigus tuleks parandada ka nende vastupidavust mitmetahuliste probleemide korral. Erilist toetust tuleks pakkuda vähekaitstud leibkondadele, keda kliimamuutused ning rohe- ja digipöördega seotud probleemid ning kõrge elukallidus, sealhulgas energiakulud, kõige rohkem mõjutavad. Liikmesriigid peaksid rohkem tegelema puudujääkidega töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsul sotsiaalkaitsele, võttes arvesse ebatüüpiliste töövormide sagenemist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid arendama ja lõimima aktiivse kaasamise kolme valdkonda: piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning juurdepääs kvaliteetsetele tugiteenustele, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. Sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid tagama piisava miinimumsissetulekutoetuse kõigile, kellel puuduvad piisavad vahendid, ning edendama sotsiaalset kaasatust, toetades ja julgustades inimesi aktiivselt tööturul ja ühiskonnas osalema; selleks tuleks muu hulgas pakkuda sihipäraseid sotsiaalteenuseid. Et oleks tagatud võrdsed võimalused, peavad olema kättesaadavad sellised taskukohased, juurdepääsetavad ja kvaliteetsed teenused nagu alusharidus ja lapsehoid, kooliväline lapsehoid, haridus, koolitus, eluase ning tervishoid ja pikaajaline hooldus. Suurt tähelepanu tuleks pöörata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele, sealhulgas palgavaesuse kõrvaldamisele vaesuse vähendamist käsitlevate liidu ja liikmesriikide 2030. aasta peamiste eesmärkide raames. Euroopa lastegarantii täieliku rakendamise raames tuleks võtta terviklikke ja integreeritud meetmeid, eriti laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, ka lastel, oleks juurdepääs kvaliteetsetele esmavajalikele teenustele. Hädasolijatele või haavatavas olukorras isikutele peaksid liikmesriigid tagama ka juurdepääsu piisavale taskukohasele sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele. Nad peaksid tagama õiglase ülemineku puhtale energiale ning tegelema energiaostuvõimetuse kui üha olulisema vaesuse vormiga, võttes muu hulgas, kui see on asjakohane, haavatavatele leibkondadele suunatud sihipäraseid toetusmeetmeid. Liikmesriigid peaksid tõhusalt kasutama liidu rahalisi vahendeid ja tehnilist tuge, et investeerida sotsiaaleluruumidesse, eluasemete renoveerimisse ja kaasnevatesse teenustesse ning tegeleda pakilise vajadusega taskukohase ja inimväärse eluaseme järele. Nende teenuste puhul tuleks võtta arvesse puudega inimeste erivajadusi, sealhulgas juurdepääsetavust. Kodutuse vastu võitlemiseks tuleks konkreetselt edendada juurdepääsu alalisele eluasemele ja tugiteenuste pakkumist.

Liikmesriigid peaksid arendama ja lõimima aktiivse kaasamise kolme valdkonda: piisav sissetulekutoetus, kaasavad tööturud ning juurdepääs kvaliteetsetele tugiteenustele, mis vastavad individuaalsetele vajadustele. Sotsiaalkaitsesüsteemid peaksid tagama piisava miinimumsissetulekutoetuse kõigile, kellel puuduvad piisavad vahendid, ning edendama sotsiaalset kaasatust, toetades ja julgustades tööealisi inimesi aktiivselt tööturul ja ühiskonnas osalema; selleks tuleks muu hulgas pakkuda sihipäraseid sotsiaalteenuseid. Et oleks tagatud võrdsed võimalused, peavad olema kättesaadavad sellised taskukohased, juurdepääsetavad ja kvaliteetsed teenused nagu alusharidus ja lapsehoid, kooliväline lapsehoid, haridus, koolitus, eluase , tervishoid , pikaajaline ja ajutine hooldus , ning toetus hooldajatele . Suurt tähelepanu tuleks pöörata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele, sealhulgas palgavaesuse kõrvaldamisele vaesuse vähendamist käsitlevate liidu ja liikmesriikide 2030. aasta peamiste eesmärkide raames. Euroopa lastegarantii täieliku rakendamise raames tuleks võtta terviklikke ja integreeritud meetmeid, eriti laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kõrvaldamiseks. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil, ka lastel, oleks juurdepääs kvaliteetsetele esmavajalikele teenustele. Hädasolijatele või kaitsetus olukorras isikutele peaksid liikmesriigid tagama ka juurdepääsu piisavale taskukohasele sotsiaaleluasemele või eluasemetoetusele. Nad peaksid tagama õiglase ülemineku puhtale energiale ning kiiresti tegelema energiaostuvõimetuse kui üha olulisema vaesuse vormiga, võttes muu hulgas, kui see on asjakohane, vähekaitstud leibkondadele suunatud sihipäraseid toetusmeetmeid. Liikmesriigid peaksid tulemuslikult kasutama liidu rahalisi vahendeid ja tehnilist tuge, et investeerida sotsiaaleluruumidesse, eluasemete renoveerimisse ja kaasnevatesse teenustesse ning tegeleda pakilise vajadusega taskukohase ja inimväärse eluaseme järele. Nende teenuste puhul tuleks võtta arvesse puuetega inimeste erivajadusi, sealhulgas juurdepääsetavust. Kodutuse vastu võitlemiseks tuleks konkreetselt edendada juurdepääsu alalisele eluasemele (lähenemisviis „esmalt eluase“) ja tugiteenuste pakkumist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid tagama õigeaegse juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele ennetavatele ja aktiivravi- ning pikaajalise hoolduse teenustele, tagades samal ajal nende teenuste kestlikkuse pikas perspektiivis. Arvestades kasvavat nõudlust pikaajalise hoolduse järele, mis on seotud ka demograafiliste muutustega, tuleks tegeleda puudujääkidega pikaajalise hoolduse piisavuses, tööjõupuudusega ja halbade töötingimustega .

Liikmesriigid peaksid tagama õigeaegse juurdepääsu taskukohastele ja kvaliteetsetele ennetavatele ja aktiivravi- ning pikaajalise hoolduse teenustele, tagades samal ajal nende teenuste kestlikkuse pikas perspektiivis. Arvestades kasvavat nõudlust pikaajalise hoolduse järele, mis on seotud ka demograafiliste muutustega, tuleks tegeleda puudujääkidega pikaajalise hoolduse piisavuses, tööjõupuudusega , halbade töötingimuste ja hooldajate sageli ebapiisava tasustamisega .

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pikenevat eluiga ja demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid tagama töötajatele ja iseenda tööandjatele pensionisüsteemide piisavuse ja kestlikkuse, pakkudes naistele ja meestele võrdseid võimalusi omandada ja koguda pensioniõigusi, sealhulgas täiendavate pensioniskeemide kaudu, et tagada neile vanaduspõlves piisav sissetulek . Pensionireforme tuleks toetada poliitikaga, mille eesmärk on vähendada soolist pensionilõhet, ja meetmetega , millega pikendatakse tööelu, näiteks tõstes tegelikku pensioniiga , lihtsustades nii vanemaealiste osalemist tööturul . Pensionireformid peaksid olema kooskõlas aktiivsena vananemise strateegiatega . Liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama etapiviisiliste reformide tegemist.

Pikenevat eluiga ja demograafilisi muutusi arvestades peaksid liikmesriigid tagama töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pensionisüsteemide piisavuse ja kestlikkuse, pakkudes naistele ja meestele võrdseid võimalusi omandada ja koguda pensioniõigusi, sealhulgas täiendavate pensioniskeemide kaudu, et tagada vanaduspõlves inimväärne pensionisissetulek, mis ületab vaesuspiiri . Pensionireforme tuleks toetada poliitikaga, mille eesmärk on vähendada soolist pensionilõhet, sealhulgas piisavalt hinnatud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning vanemapuhkuse perioodide kaudu , ning edendada aktiivsena ja tervena vananemist ning inimväärseid töötingimusi , et tagada töötajatele võimalus jääda tegelikult tööle kuni seadusjärgsesse pensioniikka jõudmiseni . Samal ajal peaks töötajatel, kes soovivad jääda pärast pensioniikka jõudmist aktiivseks, olema võimalus seda teha . Liikmesriigid peaksid alustama sotsiaalpartnerite ja muude asjaomaste sidusrühmadega konstruktiivset dialoogi ning võimaldama etapiviisiliste reformide tegemist.