EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
21. november 2024 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Keskkond – Määrus (EL) nr 995/2010 – Puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused – Artikli 2 punktid a–c – Mõisted „puit ja puittooted“, „turulelaskmine“ ja „ettevõtja“
Kohtuasjas C‑370/23,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Najvyšší správny súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim halduskohus) 26. aprilli 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 13. juunil 2023, menetluses
Mesto Rimavská Sobota
versus
Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka Slovenskej republiky,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: neljanda koja president I. Jarukaitis viienda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud D. Gratsias (ettekandja) ja E. Regan,
kohtujurist: T. Ćapeta,
kohtusekretär: ametnik S. Spyropoulos,
arvestades kirjalikku menetlust ja 15. mai 2024. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
|
– |
Slovakkia valitsus, esindaja: E. V. Larišová, |
|
– |
Ungari valitsus, esindajad: M. Z. Fehér ja R. Kissné Berta, |
|
– |
Euroopa Komisjon, esindajad: A. Tokár ja C. Valero, |
olles 4. juuli 2024. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
|
1 |
Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused (ELT 2010, L 295, lk 23), artikli 2 punkti b. |
|
2 |
Taotlus on esitatud Mesto Rimavská Sobota (Rimavská Sobota linn, Slovakkia) ja Ministerstvo pôdohospodárstva a rozvoja vidieka (põllumajanduse ja maaelu arengu ministeerium, Slovakkia) (edaspidi „põllumajandusministeerium“) vahelises kohtuvaidluses selle üle, kas esimesele määratud trahv selle eest, et ta jättis kehtestamata nõuetekohase hoolsuse süsteemi määruse nr 995/2010 artikli 4 lõike 2 ja artikli 6 tähenduses, on õiguspärane. |
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
|
3 |
Määruse nr 995/2010 põhjenduses 31 on märgitud: „Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu, ei suuda liikmesriigid üksikult piisavalt saavutada ning selle ulatuse tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas [ELL] artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. […]“. |
|
4 |
Määruse artiklis 1 „Sisu“ on ette nähtud: „Käesoleva määrusega sätestatakse kohustused ettevõtjatele, kes lasevad esimest korda siseturule puitu ja puittooteid, ning kohustused kauplejatele.“ |
|
5 |
Määruse artiklis 2 „Mõisted“ on sätestatud: „Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
|
|
6 |
Määruse artiklis 4 „Ettevõtjate kohustused“ on ette nähtud: „1. Ebaseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete turule laskmine on keelatud. 2. Puitu ja puittooteid turule lastes rakendavad ettevõtjad nõuetekohast hoolsust. Selleks kasutavad nad menetluste ja meetmete raamistikku (edaspidi „nõuetekohase hoolsuse süsteem“), mis on määratletud artiklis 6. 3. Iga ettevõtja säilitab ja hindab korrapäraselt oma nõuetekohase hoolsuse süsteemi […]“. |
|
7 |
Määruse nr 995/2010 artikli 6 „Nõuetekohase hoolsuse süsteemid“ lõikes 1 on sätestatud: „Artikli 4 lõikes 2 osutatud nõuetekohase hoolsuse süsteem sisaldab järgmisi elemente:
|
|
8 |
Määruse artikli 19 „Karistused“ lõikes 1 on ette nähtud: „Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse sätete rikkumise puhul kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks.“ |
|
9 |
Nimetatud määruse lisa pealkirjaga „Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv puit ja puittooted, mis on klassifitseeritud nõukogu [23. juuli 1987. aasta] määruse (EMÜ) nr 2658/87 [tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382)] I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris“, sisaldab järgmisi rubriike:
[…]“. |
Slovakkia õigusnormid
|
10 |
Nagu nähtub 14. märtsi 2018. aasta seaduse nr 113/2018, mis käsitleb puidu ja puittoodete siseturule toomist ning millega muudetakse ja täiendatakse seadust nr 280/2017 abi ja toetuste andmise kohta põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ning seadust nr 292/2014, mis käsitleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi ning millega muudetakse ja täiendatakse teatavaid seadusi (zákon č. 113/2018 Z. z. o uvádzaní dreva a výrobkov z dreva na vnútorný trh a o zmene a doplnení zákona č. 280/2017 Z. z. o poskytovaní podpory a dotácie v pôdohospodárstve a rozvoji vidieka a o zmene zákona č. 292/2014 Z. z. o príspevku poskytovanom z európskych štrukturálnych a investičných fondov a o zmene a doplnení niektorých zákonov v znení neskorších predpisov) (nr 113/2018 Z. z.), põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „puiduseadus“) § 1 lõike 1 punktist a, reguleerib see seadus puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate õigusi ja kohustusi. |
|
11 |
Puiduseaduse §‑s 4 on sätestatud: „(1) Ettevõtja, kes laseb puitu ja puittooteid siseturule, on kohustatud kohaldama nõuetekohase hoolsuse süsteemi […]. Nõuetekohase hoolsuse süsteem kehtestatakse paberkandjal või elektroonilisel kujul enne puidu ja puittoodete siseturule laskmist. (2) Ettevõtja on kohustatud nõuetekohase hoolsuse süsteemi rakendama ja regulaarselt hindama […]. (3) Ettevõtja, kes laseb siseturule Slovaki Vabariigi territooriumil üles töötatud puudest või põõsastest puitu ja puittooteid ning kes on metsaalade omanik, haldaja või korraldaja […], on kohustatud nõuetekohase hoolsuse süsteemi lisama ka andmed, dokumendid ning muude õigusaktide kohased registreerimisandmed ning metsaraie, puidu ja puittoodete käitlemise, transpordi, puidu ja puittoodete siseturule laskmise ning sellega seotud dokumentide kohta käiva teabe. […]“. |
|
12 |
Puiduseaduse § 17 lõike 1 punkti c kohaselt paneb ettevõtja toime haldusõigusrikkumise, kui „ta ei juuruta nõuetekohase hoolsuse süsteemi või ei halda nõuetekohase hoolsuse süsteemi regulaarselt ega hinda seda § 4 lõigete 1, 2 ja 3 või lõike 5 kohaselt […]“. Nimetatud seaduse § 17 lõike 5 punktis b on ette nähtud, et „[j]ärelevalveasutus määrab lõike 1 punkti […] c alusel haldusrikkumise toimepanemise korral trahvi 2000–10 000 [eurot] […]“. |
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
|
13 |
Slovenská lesnícko – drevárska inšpekcia (metsanduse ja metsatööstuse inspektsioon, Slovakkia) määras 10. aprilli 2019. aasta otsusega Rimavská Sobota linnale puiduseaduse § 17 lõike 5 alusel trahvi summas 2000 eurot seetõttu, et ettevõtjana määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti c tähenduses oli ta jätnud rakendamata nõuetekohase hoolsuse süsteemi puiduseaduse § 4 lõigete 1–3 tähenduses. Põllumajandusministeerium jättis selle otsuse oma 25. juuni 2019. aasta otsusega muutmata. |
|
14 |
Rimavská Sobota linn esitas viimati nimetatud otsuse peale kaebuse, mille Krajský súd v Banskej Bystrici (maakonnakohus Banská Bystricas, Slovakkia) oma otsusega rahuldamata jättis. Rimavská Sobota linn esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Najvyšší správny súd Slovenskej republikyle (Slovaki Vabariigi kõrgeim halduskohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. |
|
15 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Rimavská Sobota linn müüs ostjatele puitu, piirdudes sellega, et ostjate jaoks märgistati ära ülestöötatavad puud või näidati kätte maa-ala, kus need metsana kasvasid, ja puidu töötasid üles ostjad ise kohaliku omavalitsuse töötajate järelevalve all. |
|
16 |
Põhikohtuasja poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas Rimavská Sobota linn on „ettevõtja“ määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti c tähenduses. Viimati nimetatu leiab, et see kvalifikatsioon ei ole tema suhtes kohaldatav, sest ta ei müü juba üles töötatud puitu, vaid kasvava metsa ülestöötamise õigust. |
|
17 |
Põllumajandusministeerium väidab omakorda, et kuna Rimavská Sobota linn tegeles puidu „turulelaskmisega“ määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti b tähenduses, siis on ta „ettevõtja“ sama määruse artikli 2 punkti c tähenduses ja seega peab ta täitma määruse artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kohustusi. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et põllumajandusministeerium tugineb asjaolule, et Rimavská Sobota linn müüs otse puitu, mille ostjad pidid ise üles töötama ja ära transportima, kuid ei andnud neile üle metsast võetava puidu ülestöötamise ja metsaala majandamise õigust. Põllumajandusministeeriumi arvates saaks üksnes niisuguse üleandmise korral pidada ostjaid „metsamajandajateks“ asjakohaste Slovaki õigusnormide tähenduses ja neil oleks seega vajalik teave, et oleks võimalik kehtestada nõuetekohase hoolsuse süsteem, nagu on nõutud kõnealuse määruse artikli 4 lõikes 2. |
|
18 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et tema menetluses olevas kohtuasjas tekib küsimus mõistete „turulelaskmine“ ja „ettevõtja“ tõlgendamise kohta määruse nr 995/2010 artikli 2 punktide b ja c tähenduses. |
|
19 |
Neil asjaoludel otsustas Najvyšší správny súd Slovenskej republiky (Slovaki Vabariigi kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: „Kas [määruse nr 995/2010] artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et puidu tasu eest turulelaskmiseks loetakse ka nimetatud määruse lisas osutatud töötlemata puidu või küttepuidu müüki, kui lepingu kohaselt töötab puidu ülesostja vastavalt müüja juhistele ja tema järelevalve all?“ |
Vastuvõetavus
|
20 |
Slovakkia valitsus leiab, et eelotsusetaotlus ei ole vastuvõetav, sest sel viisil, nagu esitatud küsimus on sõnastatud, palutakse sellega Euroopa Kohtul kohaldada määrust nr 995/2010 põhikohtuasja asjaoludele. |
|
21 |
Siinkohal olgu meelde tuletatud, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses, mis põhineb liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel eristamisel, on üksnes liikmesriigi kohtul pädevus põhikohtuasjas fakte tuvastada ja hinnata ning riigisisest õigust tõlgendada ja kohaldada. Euroopa Kohtu ülesanne on seevastu anda liikmesriigi kohtule, kes esitas talle eelotsusetaotluse, liidu õiguse tõlgendamiseks juhised, mis võivad põhikohtuasja lahendamiseks osutuda vajalikuks, võttes arvesse andmeid, mis eelotsusetaotluses sisalduvad selles kohtuvaidluses kohaldatava riigisisese õiguse ja kohtuvaidlust iseloomustavate asjaolude kohta (vt selle kohta 21. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Euro Box Promotion jt, C‑357/19, C‑379/19, C‑547/19, C‑811/19 ja C‑840/19, EU:C:2021:1034, punkt 134 ja seal viidatud kohtupraktika). |
|
22 |
Käesoleval juhul tuleb aga tõdeda, et esitatud küsimuses käsitletakse selle sõnastuse kohaselt seda, kuidas tõlgendada mõistet „turulelaskmine“ määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti b tähenduses. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kohaldada seda sätet põhikohtuasja asjaoludele niisugusena, nagu Euroopa Kohus on seda tõlgendanud, võttes arvesse tarvilikke juhiseid, mida Euroopa Kohus on andnud selleks, et liikmesriigi kohus saaks lahendada tema menetluses oleva vaidluse (vt selle kohta 12. septembri 2024. aasta kohtuotsus Chaudfontaine Loisirs, C‑73/23, EU:C:2024:734, punkt 38). |
|
23 |
Seega on eelotsusetaotlus vastuvõetav. |
Eelotsuse küsimuse analüüs
|
24 |
Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 995/2010 artikli 2 punkte a–c tuleb tõlgendada nii, et füüsilist või juriidilist isikut, kes sõlmib lepingu, millega ta lubab lepingupartneril enda juhiste järgi või enda järelevalve all üles töötada töötlemata puitu või küttepuitu, tuleb käsitada „ettevõtjana“, kes „laseb“„puitu ja puittooteid“„turule“ selle sätte tähenduses. |
|
25 |
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada nii selle sätte sõnastust kui ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (5. septembri 2024. aasta kohtuotsus W. GmbH, C‑67/23, EU:C:2024:680, punkt 70). |
|
26 |
Määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti c kohaselt tähendab mõiste „ettevõtja“ juriidilist või füüsilist isikut, kes laseb puitu või puittooteid turule. |
|
27 |
Sama artikli 2 punkti b kohaselt tähendab „turulelaskmine“„puidu ja puittoodete mis tahes esmakord[set] tarnimi[st] siseturule nende turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse käigus, olenemata kasutatavast müügiviisist, tasu eest või tasuta“. |
|
28 |
Selle artikli 2 punktis b kasutatud mõistet „tarnimine“ tuleb selle tavakeele tähenduse järgi mõista kui teatava koguse puidu või puittoodete omandi üleminekut. |
|
29 |
Mõiste „puit ja puittooted“ alla kuuluvad määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti a kohaselt „[kõnealuse määruse] lisas sätestatud puit ja puittooted, välja arvatud sellised puittooted või nende osad, mis on toodetud oma olelusringi läbinud ja muudel juhtudel jäätmetena kõrvaldatavast puidust või puittoodetest, nagu on määratletud direktiivi [2008/98] artikli 3 lõikes 1“. |
|
30 |
Määruse nr 995/2010 lisast nähtub, et mõiste „puit ja puittooted“ selle määruse tähenduses hõlmab „töötlemata puitu“ ja „küttepuitu“, kuid mitte „kasvavaid puid“, st maharaiumiseks mõeldud puid, mida ei ole aga veel raiutud, sest niisugust liiki puid ei ole kõnealuses lisas nimetatud. |
|
31 |
Nendest asjaoludest ilmneb, et füüsilist või juriidilist isikut tuleb pidada „ettevõtjaks“, kes „laseb“„puitu ja puittooteid“„turule“ määruse nr 995/2010 artikli 2 punktide a–c tähenduses siis, kui ta annab kasutatud müügiviisist olenemata isikule, kes teeb tehinguid siseturul, esimest korda üle töötlemata puidu või küttepuidu omandiõiguse selle puidu turustamiseks või kasutamiseks äritegevuses. |
|
32 |
Järelikult tuleb töötlemata puitu või küttepuitu pidada ettevõtja poolt turule lastuks osutatud määruse tähenduses, kui pärast ülestöötamist antakse see esimest korda – kasutatud müügiviisist olenemata – üle turustamiseks või kasutamiseks äritegevuses. |
|
33 |
Määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti b konteksti kohta olgu märgitud, et määruse artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et „[e]baseaduslikult üles töötatud puidu ja sellest valmistatud puittoodete turule laskmine on keelatud“. Vastavalt selle määruse artikli 2 punktile g tähistab mõiste „ebaseaduslikult üles töötatud“ aga puitu, mis on „üles töötatud puidu ülestöötamise riigis kohaldatavaid õigusakte rikkudes“. Mõiste „kohaldatavad õigusaktid“ tähendab vastavalt nimetatud määruse artikli 2 punkti h esimesele ja neljandale taandele puidu ülestöötamise riigis kehtivaid õigusakte, mis hõlmavad muu hulgas õigust töötada puitu üles seadusega määratletud piirides ning kolmandate isikute selliste seaduslike kasutus- ja valdusõiguste austamist, mida puidu ülestöötamine mõjutab. |
|
34 |
Nende sätete alusel tuleb teha järeldus, et määrus nr 995/2010 ei reguleeri puude maharaiumise teel üles töötatud puidu omandiõiguse tekkimise tingimusi ega selle õiguse omandamise või üleandmise korda. |
|
35 |
Need tingimused ja see kord kuuluvad seega kohaldatava riigisisese õiguse kohaldamisalasse, st selle riigi õiguse kohaldamisalasse, mille territooriumil vastav maa-ala asub. Seega tuleb see, kas kõne all olev tehing kujutab endast puidu või puittoodete „turulelaskmist“ määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti b tähenduses, kindlaks teha, lähtudes sellest, millised on niisuguse tehingu tagajärjed vastavalt riigisisesele õigusele. |
|
36 |
Määruse nr 995/2010 eesmärk, nagu nähtub selle põhjendusest 31, on võidelda ebaseadusliku metsaraie ja sellega seotud kaubanduse vastu. Vastavalt selle määruse artiklile 1 kehtestab see määrus eeskätt kohustused „ettevõtjatele“ määruse artikli 2 punkti c tähenduses, st isikutele, kes lasevad esimest korda siseturule puitu ja puittooteid. |
|
37 |
Kõnealuse eesmärgi saavutamise hõlbustamiseks võimaldab riigisisese õiguse kohaldamine kindlalt kindlaks teha, kas konkreetsel juhul on füüsiline või juriidiline isik hetkel, kui esimest korda müüakse üles töötatud puitu kolmandale isikule, selle puidu omanik, mistõttu teda tuleb pidada „ettevõtjaks“, kes „laseb“„puitu ja puittooteid“„turule“ sama määruse artikli 2 punktide a–c tähenduses, ning ta peab kandma neist õiguslikest kvalifikatsioonidest tulenevaid kohustusi. |
|
38 |
Sellest järeldub, et niisugune leping nagu see, millele viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus ja mille kohaselt lubab asjaomase metsa majandaja oma lepingupartneril raiuda sellest metsast enda juhiste järgi või enda järelevalve all teatud puid ning üles töötada selle tulemusel saadud puitu, võib kujutada endast „turulelaskmist“ määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti b tähenduses, kui selle lepingu alusel läheb vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele sel viisil saadud puidu omandiõigus metsa majandajalt pärast puidu ülestöötamist üle tema lepingupartnerile. |
|
39 |
Seevastu juhul, kui kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt ei too nimetatud leping kaasa üles töötatud puidu omandiõiguse niisugust üleminekut, vaid lepingupartner muutub pelgalt puude maharaiumise fakti tõttu otse ja automaatselt nende puude omanikuks, ei saa maa-ala majandajaga sõlmitud lepingu alusel toimuda sellist „turulelaskmist“. Isegi kui eeldada, et niisugust tehingut saaks käsitada kasvavate puude tarnimisena, piisab osutamisest sellele – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 30 –, et kasvavad puud ei kuulu mõiste alla „puit ja puittooted“ määruse nr 995/2010 tähenduses. Sellisel juhul toimub turulelaskmine siis, kui kõne all oleva puidu üles töötanud isik on andnud selle omandiõiguse üle kolmandale isikule turustamiseks või kasutamiseks äritegevuses. |
|
40 |
Praegu kõne all olevas olukorras peab eelotsusetaotluse esitanud kohus – kes on ainsana pädev tuvastama ja hindama tema menetluses oleva kohtuvaidluse asjaolusid ning tõlgendama ja kohaldama Slovakkia õigust ja eelkõige eeskirju, mis reguleerivad teatava üles töötatud puidu koguse omandiõiguse tekkimist, omandamist ja üleandmist – hindama, kas Rimavská Sobota linn kui asjaomase metsa majandaja sai pärast seda, kui tema lepingupartnerid olid puidu üles töötanud, selle puidu omanikuks. Kui see on nii, siis kujutab Rimavská Sobota linna ja lepingupartnerite vahel sõlmitud lepingute alusel kõne all oleva puidu omandiõiguse hilisem üleminek neile partneritele endast „turulelaskmist“ määruse nr 995/2010 artikli 2 punkti b tähenduses, tingimusel et üleminek toimus turustamiseks või kasutamiseks äritegevuses; seda peab kontrollima ka eelotsusetaotluse esitanud kohus. |
|
41 |
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 995/2010 artikli 2 punkte a–c tuleb tõlgendada nii, et füüsilist või juriidilist isikut, kes sõlmib lepingu, millega ta lubab oma lepingupartneril enda juhiste järgi või enda järelevalve all üles töötada töötlemata puitu või küttepuitu, tuleb käsitada „ettevõtjana“, kes „laseb“„puitu ja puittooteid“„turule“ selle sätte tähenduses juhul, kui vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele ei muutu lepingupartner pelgalt puude maharaiumise fakti tõttu otse ja automaatselt üles töötatud puude omanikuks, vaid kui see isik, kellele jäi kõnesoleva puidu omandiõigus, annab pärast puidu ülestöötamist selle omandiõiguse lepingu täitmiseks üle oma lepingupartnerile. |
Kohtukulud
|
42 |
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. |
|
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määruse (EL) nr 995/2010, milles sätestatakse puitu ja puittooteid turule laskvate ettevõtjate kohustused, artikli 2 punkte a–c |
|
tuleb tõlgendada nii, et |
|
füüsilist või juriidilist isikut, kes sõlmib lepingu, millega ta lubab oma lepingupartneril enda juhiste järgi või enda järelevalve all üles töötada töötlemata puitu või küttepuitu, tuleb käsitada „ettevõtjana“, kes „laseb“„puitu ja puittooteid“„turule“ selle sätte tähenduses juhul, kui vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele ei muutu lepingupartner pelgalt puude maharaiumise fakti tõttu otse ja automaatselt üles töötatud puude omanikuks, vaid kui see isik, kellele jäi kõnesoleva puidu omandiõigus, annab pärast puidu ülestöötamist selle omandiõiguse lepingu täitmiseks üle oma lepingupartnerile. |
|
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: slovaki.