(1)

Direktiivi 2003/87/EÜ muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, (2) et viia see kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119, (3) milles on seatud eesmärk vähendada 2030. aastaks netoheidet 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 55 %.

(2)

Tuleks kehtestada vajalikud kriteeriumid ja nõuded, mille alusel saab kasvuhoonegaase lugeda tootes püsivalt keemiliselt seotuks.

(3)

Praeguseid püsiva säilitamisega seotud kogumise ja kasutamise protsesse kasutatakse ainult CO2 heite puhul, sest muude kasvuhoonegaaside, nagu CH4 või N2O puhul ei ole heite vähendamiseks püsivat säilitamist vaja. Kuna kasutusprotsessi keemiliste reaktsioonide tulemusena võib CO2 molekul keemiliselt muunduda, tuleks arvesse võtta ka keemiliselt seotud süsinikuaatomeid.

(4)

On vaja tagada, et CO2 heide, mis on tootes püsivalt keemiliselt seotud, tooks samasugust kliimaalast kasu nagu geoloogiline säilitamine, võttes samal ajal arvesse nende lähenemisviiside erinevat olemust. Seepärast peaks see CO2 jääma tootesse püsivalt keemiliselt seotuks vähemalt mitmeks sajandiks või veelgi pikemaks ajaks, lähtudes keemilisest sidemest ja tavapärasest kasutusest ning asjaomase toote tõenäolisest käitlusest tema olelusringi lõpus.

(5)

Kogutud CO2-st valmistatud eri toodetel on tavapärane kasutus ja olelusringi lõpp erinevad, mistõttu on erinev ka tõenäosus, et tootes säilitatud süsinik vabaneb. Vabanemine võib toimuda põlemisel, kas toote kasutamise lahutamatu osana, nagu sünteetiliste kütuste puhul, või kui toode kõrvaldatakse, näiteks jäätmete põletamisega. Tagamaks, et tootes säilitatav süsinik jääb püsivalt keemiliselt seotuks ega satu atmosfääri vähemalt mitme sajandi jooksul, peaks CO2 olema seotud toodetes, mis on pika elueaga mis tahes tavapärase kasutuse korral ja mille puhul olelusringi lõpus toimuva mis tahes tavapärase tegevuse korral kasutatakse toote kõrvaldamiseks muud viisi kui põletamine, mille tulemusena vabaneks säilitatud süsinik atmosfääri.

(6)

Mineraalsete karbonaatide, näiteks kaltsiumkarbonaadi või magneesiumkarbonaadi keemilised omadused tagavad tugevad keemilised sidemed, mis juhul, kui puudub kokkupuude kõrge temperatuuri või tugevate hapetega, võimaldavad lugeda süsinikku püsivalt keemiliselt seotuks. Seega säilitataks mineraalse karboniseerimisega süsinik erakordselt pikaks ajaks karbonaatkivimites, kust see tavapärastes tingimustes atmosfääri ei vabaneks (4).

(7)

Jäätmepõletusseadmetes valitsevad tingimused on piisavad selleks, et algaks dekarboniseerumise reaktsioon. Seetõttu ei tohiks lugeda püsivalt keemiliselt seotuks sellist kogutud süsinikku, mida on kasutatud toodetes, mille puhul moodustab olulise osa olelusringi lõpus toimuvast käitlusest põletamine.

(8)

Mineraalsetel karbonaatidel põhinevad tooted, mida kasutatakse ehitustoodetes, nagu täitematerjalid, tsement, betoon, tellised või plaadid, on pika elueaga ja võivad jääda kasutusse aastakümneteks kuni sajanditeks. Jäätmenimistu (5) kohaselt kuuluvad sellised tooted oma olelusringi lõpus ehitus- ja lammutusjäätmete kategooriasse. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse viimase hinnangu (6) kohaselt hõlmab ehitus- ja lammutusjäätmete mineraalse osa olelusringi lõpus toimuv käitlus liidus keskmiselt ringlussevõttu (79 %), tagasitäitmist (10 %) ja prügilasse ladestamist (11 %). Seepärast tuleks kogutud CO2, mis suunatakse mineraalsete karbonaatide tootmisse ja mida kasutatakse ehitustoodetes, käsitada tootes püsivalt keemiliselt seotuna.

(9)

Loetelu toodetest, mida peetakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 12 lõikes 3b sätestatud kriteeriumidele vastavaks, tuleks läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada, tuginedes asjakohasele tehnoloogia arengule ja innovatsioonile süsiniku püsiva toodetes säilitamise valdkonnas, säilitamise püsivuse tõendamist võimaldavate seire-, aruandlus- ja tõendamistavade täiustumisele ning käesoleva määruse rakendamisel saadud kogemustele,

(1)

„kogumine“ – mis tahes tehnoloogiline protsess või protseduur, mis on vajalik direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvatest tegevustest tuleneva CO2 kogumiseks ja vajaduse korral töötlemiseks või puhastamiseks enne selle kasutamist;

(2)

„kasutamine“ – mis tahes tehnoloogiline protsess või tava, milles kasutatakse kogutud CO2 lähteainena toodete valmistamisel;

(3)

„keemiliselt seotud“ – CO2 on keemiliselt muundatud selliselt, et süsiniku aatom on tugevate sidemetega keemiliselt seotud viisil, mis hoiab ära selle mõju globaalsele soojenemisele;

(4)

„toode“ – kaup või materjal, kaasa arvatud vaheained ja nende derivaadid, milles keemilise sidumise teel kasutatakse CO2 või CO2-st saadud süsinikuaatomeid;

(5)

„ehitustoode“ – kindla kujuga või kujuta füüsiline kaup, mis lastakse turule püsivaks paigaldamiseks ehitisse või selle osasse;

(6)

„tavapärane kasutus“ – mis tahes viis, kuidas lõppkasutaja eeldatavasti toodet selle omadustest lähtuvalt tavaliselt kasutab;

(7)

„pärast toote olelusringi lõppu toimuv tavapärane tegevus“ – toote valdav käitlemisviis pärast seda, kui lõppkasutaja on selle kasutuselt kõrvaldanud, lähtudes asjakohastest jäätmekäitlustavadest ja kehtivatest õigusaktidest.