European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/2520

16.12.2025

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/2520,

15. detsember 2025,

millega kehtestatakse meetmed Aromia bungii (Faldermann) liidu territooriumil kohandumise ja leviku ärahoidmiseks, milles käsitletakse meetmeid kõnealuse taimekahjustaja hävitamiseks ja leviku tõkestamiseks teatavatel piiritletud aladel ning millega tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus (EL) 2018/1503

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõike 1 punkte a–f ja lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1503 (2) on kehtestatud Aromia bungii (Faldermann) (edaspidi „määratletud taimekahjustaja“) liidu territooriumile sissetoomise ja seal leviku vastu võetavad meetmed. Tegemist on perekonna Prunus taimeliikide jaoks väga hävitusliku taimekahjustajaga liidu territooriumil.

(2)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (3) II lisa B osas on esitatud loetelu liidu territooriumil teadaolevalt esinevatest liidu karantiinsetest taimekahjustajatest.

(3)

Määratletud taimekahjustaja on kantud nimetatud määruse II lisa B osasse, sest seda esineb teadaolevalt liidu territooriumi teatavates osades. See on loetletud ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1702 (4) lisas prioriteetse taimekahjustajana.

(4)

Taimekahjustaja levikule aitavad kõige tõenäolisemalt kaasa peremeestaimed, mis on varem liidu territooriumil leitud määratletud taimekahjustajaga nakatunud olevat (edaspidi „määratletud taimed“). Nende suhtes tuleks piiritletud aladel teha iga-aastaseid uuringuid ja võtta vastavalt vajadusele teatavaid hävitamis- või leviku tõkestamise meetmeid.

(5)

Tuginedes määratletud taimekahjustaja leidudele liidu territooriumil, tuleks määratletud taimede loetellu lisada kõik perekonna Prunus liigid ning sellest loetelust ei tuleks enam välja jätta liiki Prunus laurocerasus.

(6)

Selleks et tagada määratletud taimekahjustaja varajane avastamine ja hävitamine liidu territooriumil, kus määratletud taimekahjustajat praegu teadaolevalt ei esine, peaksid liikmesriigid tegema iga-aastaseid uuringuid. Selleks et need uuringud oleksid kõige tõhusamad, peaksid need hõlmama kõiki määratletud taimi. Need uuringud peaksid põhinema Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) teaduslikel nõuannetel, mis on esitatud üldistes suunistes taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta (5).

(7)

Määratletud taimekahjustaja avastamise korral saab tema ligimeelitamiseks kasutada määratletud taimi ja seeläbi tema esinemist piirata.

(8)

Peale selle peab iga liikmesriik kooskõlas määrusega (EL) 2016/2031 koostama situatsiooniplaani iga prioriteetse taimekahjustaja kohta, mis võib tema territooriumile siseneda ja seal kohanduda, ning seda plaani ajakohastama. Tuginedes varasematest puhangutest saadud kogemustele, on vaja vastu võtta erieeskirjad määruse (EL) 2016/2031 artikli 25 rakendamiseks, et koostada põhjalik situatsiooniplaan juhuks, kui määratletud taimekahjustajat liidus leitakse.

(9)

Selleks et hoida ära määratletud taimekahjustaja levik liidu territooriumil ja pidades silmas tema levimisvõimet, peaks puhvertsoon ulatuma saastunud piirkonna piiridest vähemalt 2 km kaugusele.

(10)

Selleks et tagada hävitamismeetmete viivitamatu kohaldamine ja hoida ära määratletud taimekahjustaja edasine levik liidu ülejäänud territooriumile, on vaja kehtestada eeskirjad piiritletud alade iga-aastaste uuringute kohta. Kõige ajakohasemate teaduslike ja tehniliste tõenditega kohandamiseks peaksid need eeskirjad põhinema Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta.

(11)

Selleks et tagada proportsionaalne reageerimine taimeterviseriskile, on vaja kehtestada eeskirjad piiritletud alade suuruse vähendamiseks ning eeskirjad nende alade kehtestamist käsitlevate erandite ja piiritletud ala staatuse tühistamise kohta. Nende eeskirjade ja erandite kohaldamiseks tuleks kehtestada eritingimused, mis tagaksid, et määratletud taimekahjustaja ei levi liidu ülejäänud territooriumile.

(12)

Määratletud taimekahjustaja üksikute leidude korral liidu territooriumil ei peaks nõudma piiritletud ala kehtestamist, kui määratletud taimekahjustajat on võimalik asjaomastelt taimedelt kõrvaldada ning kui on tõendeid, et need taimed saastusid enne piirkonda toomist või et leid ei vii tõenäoliselt määratletud taimekahjustaja kohandumiseni. See on kõige proportsionaalsem lähenemisviis juhul, kui asjaomases piirkonnas tehtud uuringud kinnitavad määratletud taimekahjustaja puudumist. Väga konkreetsetel juhtudel, kui määratletud taimekahjustaja esilekerkimise ja leviku võib üheselt välistada ning vastavat riski peetakse väheoluliseks, ei ole selline seire põhjendatud ja seega ei tohiks seda nõuda.

(13)

Teatavates liidu piirkondades ei ole määratletud taimekahjustaja hävitamine enam võimalik. Asjaomastel liikmesriikidel tuleks seepärast lubada määratletud taimekahjustaja hävitamise asemel kohaldada meetmeid selle leviku tõkestamiseks.

(14)

Leviku tõkestamiseks piiritletud aladel võetavad meetmed peaksid olema vähem ranged kui hävitamismeetmed, kuid tagama hoolikad uuringud ja ennetusmeetmete võtmise eelkõige asjaomastes puhvertsoonides, et vältida määratletud taimekahjustaja levimist liidu ülejäänud territooriumile.

(15)

Kuna leviku tõkestamiseks piiritletud alasid käsitlevad meetmed on leebemad kui piiritletud aladel võetavad hävitamismeetmed, tuleks puhvertsooni laiust suurendada vähemalt nelja kilomeetrini, mis tagaks, et määratletud taimekahjustaja ei levi väljapoole neid piiritletud alasid.

(16)

Selleks et komisjonil oleks ülevaade määratletud taimekahjustaja levikust liidu territooriumil ning et tal oleks võimalik lisada vastav ala taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud alade loetellu, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele igast taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud alast, mille nad kavatsevad kehtestada või mida nad kavatsevad muuta.

(17)

Selleks et tagada saastunud taimede viivitamatu eemaldamine ja ennetada määratletud taimekahjustaja levikut liidu ülejäänud territooriumile, tuleks puhvertsoonides teha kord aastas aasta kõige sobivamal ajal piisavalt intensiivseid uuringuid, võttes arvesse, kas pädevatel asutustel on võimalik määratletud taimi saastunud piirkondades leviku tõkestamiseks edaspidi jälgida.

(18)

Selleks et ära hoida määratletud taimekahjustaja edasine levik väljapoole piiritletud alasid, peaks uuringute intensiivsus piiritletud alade tootmispaikade ümber olema suurem kui piiritletud alade ülejäänud kohtades.

(19)

Rakendusotsuses (EL) 2018/1503 (milles käsitletakse määratletud taimede sissetoomist liidu territooriumile ja seal vedamist) sisalduvad meetmed on lisatud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VII ja VIII lisasse. Määratletud taimekahjustaja uuringuid, hävitamist ja leviku tõkestamist käsitlevaid nõudeid tuleks ajakohastada kooskõlas määrusega (EL) 2016/2031 ja asendada need nõuded käesolevas määruses sätestatud meetmetega.

(20)

Seepärast tuleks rakendusotsus (EL) 2018/1503 kehtetuks tunnistada.

(21)

Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad toiduohutusameti poolt Aromia bungii taimekahjustaja uuringukaardi (6) põhjal tehtud uuringuid ning toiduohutusameti üldisi suuniseid taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta, (7) tuleks hakata kohaldama alates 1. jaanuarist 2027, et anda pädevatele asutustele piisavalt aega selliste uuringute kavandamiseks, uuringuplaani ettevalmistamiseks ja piisavate vahendite eraldamiseks.

(22)

Piiritletud aladel tehtavatest uuringutest tuleks aru anda ühtsel viisil, et tagada kooskõla ja ühtlustamine, ning seetõttu tuleks selleks ette näha konkreetne vorm.

(23)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse meetmed, et hoida ära Aromia bungii (Faldermann) kohandumine ja levik liidu territooriumil, meetmed selle taimekahjustaja hävitamiseks seal, kus seda liidu territooriumil leitakse, ning selle leviku tõkestamise meetmed, kui hävitamine ei ole enam võimalik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„määratletud taimekahjustaja“ – Aromia bungii (Faldermann);

2)

„määratletud taimed“ – perekonna Prunus mis tahes liiki kuuluvad istutamiseks ette nähtud taimed (v.a seemned), mille tüve või juurekaela läbimõõt kõige jämedamas kohas on 1 cm või rohkem;

3)

„sentineltaimed“ – määratletud taimed, mis on spetsiaalselt istutatud määratletud taimekahjustaja varajase avastamise hõlbustamiseks ja mida kasutatakse uuringuteks;

4)

„määratletud puit ja puidust pakkematerjal“ – perekonna Prunus mis tahes liikidest saadud puit ja puidust pakkematerjal;

5)

„leviku tõkestamiseks piiritletud ala“ – I lisas loetletud ala, kus määratletud taimekahjustajat ei ole võimalik hävitada.

II PEATÜKK

LIIDU TERRITOORIUMIL TEHTAVAD IGA-AASTASED UURINGUD MÄÄRATLETUD TAIMEKAHJUSTAJA AVASTAMISEKS NING SITUATSIOONIPLAANID

Artikkel 3

Uuringud liidu territooriumil väljaspool piiritletud alasid

1.   Pädevad asutused teevad asjaomase riigi territooriumi neis osades, kus määratletud taimekahjustajat teadaolevalt ei esine, määratletud taimede iga-aastaseid riskipõhiseid uuringuid, et kontrollida kõnealuse taimekahjustaja esinemist.

2.   Kõnealuste uuringute uuringuplaan ja proovivõtukava tuleb koostada nii, et asjaomases liikmesriigis on võimalik piisava usaldusväärsusega avastada saastunud taimi juhul, kui neid on vähe.

Need peavad põhinema Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta.

3.   Uuringud tehakse:

a)

asjaomase fütosanitaarriski taseme alusel;

b)

välitingimustes, looduslikel aladel ja linnapiirkondades, samuti puukoolides, aianduskeskustes, kaubanduskeskustes, lehtpuitu käitlevates saeveskites, kohtades, kus ladustatakse või müüakse puidust pakkematerjalidega seotud kaupu, ning vajaduse korral muudes asjakohastes kohtades;

c)

igal aastal selleks sobival ajal, mil määratletud taimekahjustaja avastamise võimalus on suurim, võttes arvesse taimekahjustaja bioloogiat, määratletud taimede olemasolu ja bioloogiat ning teaduslikku ja tehnilist teavet, millele osutatakse toiduohutusameti uuringukaardil taimekahjustaja Aromia bungii kohta.

4.   Uuringud seisnevad järgmises:

a)

määratletud taimede visuaalne kontroll ning

b)

vajaduse korral püüniste kasutamine ja proovide võtmine ja analüüsimine.

Visuaalse kontrolli täiendamiseks võib vajaduse korral kasutada spetsiaalselt välja õpetatud otsimiskoeri.

Artikkel 4

Situatsiooniplaanid

Iga liikmesriik näeb vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artiklile 25 oma situatsiooniplaanis ette järgmise:

a)

määratletud taimekahjustaja hävitamine, nagu on sätestatud artiklis 9;

b)

kättesaadavaks tehtavad vajalikud vahendid ja nende vahendite kättesaadavaks tegemise menetlused juhuks, kui määratletud taimekahjustaja esinemine leiab kinnitust või kahtlustatakse selle esinemist;

c)

kõrvaldatavate taimede omanike kindlakstegemise, kõrvaldamiskorraldusest teatamise ja eravaldustesse sisenemise kord juhul, kui määratletud taimekahjustaja avastamise korral tuleb meetmeid rakendada.

Vajaduse korral ajakohastavad liikmesriigid oma situatsiooniplaane igal aastal.

III PEATÜKK

PIIRITLETUD ALAD

Artikkel 5

Piiritletud alade kehtestamine

1.   Kui määratletud taimekahjustaja esinemine on ametlikult kinnitatud, määrab asjaomane liikmesriik määratletud taimekahjustaja hävitamiseks viivitamata kindlaks piiritletud ala.

2.   Pärast määratletud taimekahjustaja esinemise ametlikku kinnitamist ja lõikes 1 osutatud piiritletud ala kehtestamist teevad pädevad asutused piiritleva uuringu abil viivitamata kindlaks saastumise ulatuse.

3.   Kui pädev asutus jõuab artiklis 3 osutatud uuringu tulemuste põhjal vähemalt nelja järjestikuse aasta jooksul järeldusele, et määratletud taimekahjustajaga saastumise ulatus on niisugune, et selle taimekahjustaja hävitamine ei ole võimalik, võib pädev asutus otsustada selle asemel kehtestada leviku tõkestamise korra. Sellisel juhul teatab pädev asutus viivitamata komisjonile üksikasjad uue leviku tõkestamiseks piiritletud ala kohta, mille ta kavatseb kehtestada või mida ta kavatseb muuta, et see ala lisataks I lisas esitatud leviku tõkestamiseks piiritletud alade loetellu.

4.   Piiritletud ala koosneb järgmistest osadest:

a)

piirkond, kus on kõik saastunud taimed ja kõik saastuda võivad määratletud taimed vähemalt 100 m raadiuses saastunud taimedest (edaspidi „saastunud piirkond“);

b)

puhvertsoon:

i)

mis ulatub määratletud taimekahjustaja hävitamiseks piiritletud ala puhul saastunud piirkonna piirist vähemalt 2 km kaugusele;

ii)

mis ulatub taimekahjustaja leviku tõkestamiseks piiritletud ala puhul saastunud piirkonna piirist vähemalt 4 km kaugusele.

5.   Piiritletud ala määratakse kindlaks järgmise põhjal:

a)

teaduslikud põhimõtted, määratletud taimekahjustaja bioloogia, saastumise ulatus, määratletud taimede täpne paiknemine asjaomasel alal ja tõendid määratletud taimekahjustaja kohandumise kohta;

b)

piiritlev uuring, mille uuringuplaan ja proovivõtukava võimaldavad 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha saastunud taimede esinemise, kui nende osakaal on 1 %;

c)

toiduohutusameti suunised statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta.

6.   Artiklis 9 osutatud hävitamismeetmete kohaldamisel võib puhvertsooni laiust vähendada minimaalselt ühe kilomeetrini juhul, kui pädev asutus jõuab järeldusele, et määratletud taimekahjustaja hävitamine on võimalik, arvestades puhangu asjaolusid, näiteks selle suurust ja asukohta, saastumise ulatust või määratletud taimede arvu ja paiknemist.

Leviku tõkestamiseks piiritletud ala puhul võib puhvertsooni laiust vähendada minimaalselt kahe kilomeetrini juhul, kui pädev asutus leiab, et see vahemaa on määratletud taimekahjustaja leviku tõkestamiseks asjakohane, arvestades puhangu asjaolusid, näiteks selle suurust ja asukohta, saastumise ulatust või määratletud taimede arvu ja paiknemist.

Pädevad asutused tagavad piiritletud aladel, et üldsus ja ettevõtjad on teadlikud piiritletud alade piiridest.

Artikkel 6

Piiritletud alade kehtestamise erandid

1.   Erandina artiklist 5 võib pädev asutus otsustada piiritletud ala mitte kehtestada, kui on tõendeid selle kohta, et:

a)

määratletud taimekahjustaja on alale sisse toodud taimedega, puiduga või puidust pakkematerjaliga, millelt see leiti, ja kõnealused taimed, puit või puidust pakkematerjal olid saastunud enne nende asjaomasele alale toomist ning määratletud taimekahjustaja ei ole paljunenud, või et tegemist on üksikleiuga, mis eeldatavasti ei too kaasa organismi kohandumist, ning

b)

eriuuringu ja võetud hävitamismeetmete tulemustest nähtub, et määratletud taimekahjustaja ei ole alal kohandunud ning määratletud taimekahjustaja levik ja edukas paljunemine ei ole tema bioloogia tõttu võimalik.

2.   Lõikes 1 sätestatud erandit kasutav pädev asutus:

a)

võtab viivitamata meetmeid, millega tagatakse määratletud taimekahjustaja kiire hävitamine ja välistatakse selle leviku võimalus;

b)

teeb 1 km raadiuses saastunud taimedest või määratletud taimekahjustaja leiukohast vähemalt neli aastat järjest uuringuid määratletud taimekahjustaja vähemalt ühe arengutsükli ja ühe lisa-aasta vältel; uuringud on vähemalt määratletud taimekahjustaja esimesel lendlusperioodil korrapärased ja intensiivsed ning need toimuvad artikli 3 kohaselt;

c)

teeb kindlaks saastumise päritolu, kontrollides asjaomastel taimedel, puidul või puidust pakkematerjalil saastumistunnuseid, sh sihipäraseid destruktiivseid proovivõtumeetodeid kasutades, et tuvastada vastsete esinemist;

d)

suurendab üldsuse teadlikkust määratletud taimekahjustajaga seotud ohust ning

e)

võtab muid meetmeid, mis võivad aidata määratletud taimekahjustajat hävitada ja on kooskõlas rahvusvahelise fütosanitaarmeetmete standardiga (ISPM) nr 9, (8) ning rakendab integreeritud lähenemisviisi vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (9).

Lõike 2 punkti b ei kohaldata juhtudel, kui määratletud taimekahjustaja täiskasvanud isendite esinemise või esilekerkimise määratletud taimel, määratletud puidul või määratletud puidust pakkematerjalil võib üheselt välistada ja kui selle järelduse põhjused on komisjonile kirjalikult esitatud.

Artikkel 7

Piiritletud ala staatuse tühistamine

Piiritletud ala staatuse võib tühistada, kui artiklis 8 sätestatud uuringute põhjal ei ole määratletud taimekahjustajat piiritletud alal avastatud vähemalt neljal järjestikusel aastal.

Piiritletud ala staatuse võib tühistada ka juhul, kui on täidetud artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimused.

Artikkel 8

Iga-aastased uuringud piiritletud aladel ja sentineltaimede kontrollimine

1.   Pädevad asutused teevad määratletud taimekahjustaja esinemise avastamiseks piiritletud aladel määruse (EL) 2016/2031 artikli 19 lõikes 1 osutatud iga-aastaseid intensiivseid uuringuid seoses määratletud taimedega ja võtavad seejuures arvesse Aromia bungii taimekahjustaja uuringukaardil osutatud teavet; uuringud toimuvad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–5.

2.   Uuringud tehakse vastavalt artikli 3 lõigetele 3 ja 4, et teha kindlaks määratletud taimekahjustaja esinemine.

Visuaalse kontrolli täiendamiseks võib vajaduse korral kasutada sentinelpuid.

Lisaks võtab vastutav ametiasutus vajaduse korral sihipäraseid destruktiivseid proove.

3.   Uuringuplaani puhul võetakse arvesse statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute üldsuuniseid ning avastamisuuringutes kasutatav uuringuplaan ja proovivõtukava peavad võimaldama 95 % usaldusväärsusega kindlaks teha määratletud taimekahjustaja esinemise, kui nende osakaal on 1 %.

4.   Kui kasutatakse sentineltaimi, kontrollitakse neid taimi taimekahjustaja lendlushooajal vähemalt kord kuus. Need taimed hävitatakse ja neid uuritakse hiljemalt enne seda, kui määratletud taimekahjustaja on võimeline lõpetama ühe täieliku elutsükli asjaomase liikmesriigi alal.

5.   Käesoleva artikli kohaselt tehtud uuringute tulemused edastatakse komisjonile, kasutades ühte II lisas esitatud vormidest.

IV PEATÜKK

HÄVITAMIS- JA TÕKESTAMISMEETMED

Artikkel 9

Hävitamismeetmed

1.   Määratletud taimekahjustaja hävitamiseks võtavad pädevad asutused saastunud piirkondades järgmisi meetmeid:

a)

saastunud taimede ja määratletud taimekahjustaja põhjustatud sümptomitega taimede kohene langetamine ning nende juurte täielik eemaldamine, kui allpool saastunud taime juurekaela on näha vastsete käike;

b)

kõikide määratletud taimede langetamine vähemalt 100 m raadiuses saastunud taimedest ning kõnealuste määratletud taimede kontrollimine saastumisele osutavate tunnuste tuvastamiseks;

c)

punktide a ja b kohaselt langetatud taimede kõrvaldamine, kontrollimine ja ohutu hävitamine, võttes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut langetamise ajal ja pärast seda;

d)

saastumisega seotud puidu ja puidust pakkematerjali kõrvaldamine, kontrollimine ja ohutu hävitamine, võttes kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut langetamise ajal ja pärast seda;

e)

potentsiaalselt saastunud taimede, puidu ja puidust pakkematerjali piiritletud alalt edasitoimetamise keelamine;

f)

saastumise päritolu uurimine, tehes kindlaks saastumisega seotud taimede, puidu, puidust pakkematerjali ja muude objektide päritolu, ning neil saastumistunnuste esinemise kontrollimine, sealhulgas sihipäraseid destruktiivseid proovivõtumeetodeid kasutades;

g)

võimaluse korral määratletud taimede asendamine taimeliikidega, mis ei ole taimekahjustajale vastuvõtlikud;

h)

uute määratletud taimede olemasolu keeld välitingimustes punktis b osutatud alal, välja arvatud:

—

rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17.4 osutatud tootmiskohtades ning

—

sentineltaimede puhul;

i)

üldsuse teadlikkuse suurendamine määratletud taimekahjustajaga seotud ohust ning vastuvõetud meetmetest, mille abil ennetatakse selle taimekahjustaja sissetoomist liidu territooriumile ja seal levimist, sealhulgas tingimused, mille alusel võib määratletud taimi ning määratletud puitu ja puidust pakkematerjali piiritletud alalt välja vedada;

j)

erimeetmed selliste erijuhtumite või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul on alust arvata, et need ei lase taimekahjustaja levikut tõkestada, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või saastuskahtlusega taimedele ja selliste taimede asjakohase hävitamisega, olenemata taimede asukohast, nende kuuluvusest riigi- või eraomandisse ning nende eest vastutavast isikust või üksusest;

k)

muud meetmed, mis võivad kaasa aidata määratletud taimekahjustaja hävitamisele kooskõlas standardiga ISPM nr 9, (10) ning kompleksse lähenemisviisi rakendamine vastavalt põhimõtetele, mis on sätestatud standardis ISPM nr 14 (11).

Kui punkti a kohaldamisel ei ole võimalik eemaldada sügaval paiknevaid kände ja pindmisi juuri, purustatakse need vähemalt 40 cm sügavuseni või kaetakse putukakindla materjaliga. Kui saastunud taimed leiti väljaspool määratletud taimekahjustaja lendlusperioodi, peab nende langetamine ja kõrvaldamine toimuma enne järgmise lendlusperioodi algust.

2.   Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17.4 osutatud tootmispaikadest vähemalt 1 km raadiuses tehtavad iga-aastased ametlikud uuringud põhinevad toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta ning kasutatava uuringuplaani ja proovivõtukavaga peab olema võimalik vähemalt 99 % usaldusväärsusega kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.

3.   Juhul, kui määratletud puit ja puidust pakkematerjal viiakse väljapoole piiritletud ala ja kui piiritletud alal ei ole töötlemisettevõtteid, viiakse määratletud puit või puidust pakkematerjal ametliku kontrolli all ja suletud tingimustes viisil, millega tagatakse, et määratletud taimekahjustaja ei saa levida, lähimasse väljaspool piiritletud ala asuvasse ettevõttesse, et tagada viivitamatu töötlemine vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktidele 33–35.

Pädev asutus teeb määratletud taimede kontrollimise teel sobivatel aegadel vähemalt 1 km raadiuses töötlemisettevõttest iga-aastaseid uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks.

4.   Kui pädev asutus peab piiratud arvu üksiktaimede puhul langetamist ebasobivaks nende erilise sotsiaalse, kultuurilise või keskkonnaväärtuse tõttu, siis erandina lõike 1 esimese lõigu punktist b kontrollitakse neid üksiktaimi eraldi kord kuus taimekahjustaja esinemise tunnuste suhtes ning võetakse langetamisele alternatiivseid meetmeid, mis tagavad kõrgel tasemel kaitse, et ennetada määratletud taimekahjustaja võimalikku levimist nendelt taimedelt.

Artikkel 10

Tõkestamismeetmed

1.   Pädevad asutused võtavad I lisas loetletud leviku tõkestamiseks piiritletud ala saastunud piirkonnas järgmised meetmed:

a)

saastunud taimede ja määratletud taimekahjustaja põhjustatud sümptomitega taimede langetamine ning nende juurte täielik eemaldamine, kui allpool saastunud taime juurekaela on näha vastsete käike;

b)

langetatud taimede ja nende juurte kõrvaldamine, kontrollimine ja hävitamine kooskõlas punktiga a, rakendades samal ajal kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida määratletud taimekahjustaja levikut pärast nende langetamist;

c)

potentsiaalselt saastunud taimede, puidu ja puidust pakkematerjali piiritletud alalt edasitoimetamise keelamine;

d)

vajaduse korral määratletud taimede asendamine muude taimedega, mis ei ole taimekahjustajale vastuvõtlikud;

e)

uute määratletud taimede olemasolu keeld saastunud piirkonnas välitingimustes, välja arvatud rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17.4 osutatud tootmispaikades ja sentineltaimede puhul;

f)

avalikkuse teavitamine määratletud taimekahjustaja ohtlikkusest ning vastuvõetud meetmetest, mille abil ennetatakse selle taimekahjustaja sissetoomist liidu territooriumile ja seal levimist, sealhulgas tingimused, mille alusel võib määratletud taimi ning määratletud puitu ja puidust pakkematerjali artikli 5 kohaselt kehtestatud piiritletud alalt välja viia;

g)

erimeetmed selliste erijuhtumite või komplikatsioonide lahendamiseks, mille puhul on alust arvata, et need ei lase taimekahjustaja levikut tõkestada, takistavad seda või põhjustavad selles viivitusi, eriti meetmed, mis on seotud juurdepääsuga kõigile saastunud või saastuskahtlusega taimedele ning selliste taimede asjakohase langetamise ja hävitamisega, olenemata taimede asukohast, omandikuuluvusest või nende eest vastutavast isikust;

h)

muud meetmed, mis võivad aidata tõkestada määratletud taimekahjustaja levikut.

Kui punkti a kohaldamisel ei ole võimalik eemaldada sügaval paiknevaid kände ja pindmisi juuri, purustatakse need vähemalt 40 cm sügavuseni või kaetakse putukakindla materjaliga. Langetamisega peab alustama viivitamata, ent juhul, kui saastunud taimed leiti väljaspool määratletud taimekahjustaja lendlusperioodi, peab langetamine ja kõrvaldamine toimuma enne järgmise lendlusperioodi algust.

Rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktis 17.4 osutatud tootmispaikadest vähemalt 1 km raadiuses tehtavad iga-aastased ametlikud uuringud põhinevad toiduohutusameti üldistel suunistel taimekahjustajate statistiliselt usaldusväärsete ja riskipõhiste uuringute kohta ning kasutatava uuringuplaani ja proovivõtukavaga peab olema võimalik vähemalt 99 % usaldusväärsusega kindlaks teha saastunud taimede esinemine, kui nende osakaal on 1 %.

2.   Juhul, kui määratletud puit ja puidust pakkematerjal viiakse väljapoole piiritletud ala ja kui piiritletud alal ei ole töötlemisettevõtteid, viiakse määratletud puit või puidust pakkematerjal ametliku kontrolli all ja suletud tingimustes viisil, millega tagatakse, et määratletud taimekahjustaja ei saa levida, lähimasse väljaspool piiritletud ala asuvasse ettevõttesse, et tagada viivitamatu töötlemine vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VIII lisa punktidele 33–35.

Pädev asutus teeb määratletud taimede kontrollimise teel sobivatel aegadel vähemalt 1 km raadiuses töötlemisettevõttest iga-aastaseid uuringuid määratletud taimekahjustaja esinemise tuvastamiseks.

3.   Kui ametlikult on kinnitatud määratletud taimekahjustaja esinemine puhvertsoonis, kohaldatakse määruse (EL) 2016/2031 artikleid 17 ja 18.

V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 11

Aruandlus

Liikmesriigid esitavad iga aasta 30. aprilliks komisjonile ja teistele liikmesriikidele aruande järgmise teabega:

a)

eelmisel kalendriaastal käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed ja artiklites 3–10 sätestatud meetmete tulemused;

b)

artikli 8 lõike 2 kohaselt võetud proovide arv;

c)

artikli 9 lõikes 4 sätestatud erandi kasutamise põhjused ja selle tulemusena võetud meetmed.

Artikkel 12

Rakendusotsuse (EL) 2018/1503 kehtetuks tunnistamine

 

Rakendusotsus (EL) 2018/1503 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 3 lõiget 2, artikli 5 lõike 5 punkti b ja artikli 8 lõiget 3 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 317, 23.11.2016, lk 4, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/2031/oj.

(2)  Komisjoni 8. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1503, millega kehtestatakse meetmed Aromia bungii (Feldermann) liitu sissetoomise ja liidus levimise tõkestamiseks (ELT L 254, 10.10.2018, lk 9, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1503/oj).

(3)  Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/2072/oj).

(4)  Komisjoni 1. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1702, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/2031, kehtestades prioriteetsete taimekahjustajate loetelu (ELT L 260, 11.10.2019, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/1702/oj).

(5)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), „General guidelines for statistically sound and risk-based surveys of plant pests“, 8. september 2020; DOI:10.2903/sp.efsa.2020.EN-1919.

(6)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), de la Peña, E., Schrader, G., ja Vos, S., 2021. Pest survey card on Aromia bungii. EFSA toetav väljaanne 2021:EN-6914. Kättesaadav internetis: https://efsa.europa.eu/plants/planthealth/monitoring/surveillance/aromia-bungii . Viimati ajakohastatud 26. jaanuaril 2021.

(7)  EFSA (Euroopa Toiduohutusamet), „General guidelines for statistically sound and risk-based surveys of plant pests“, 8. september 2020, doi:10.2903/sp.efsa.2020.EN-1919.

(8)  Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rooma.

(9)  The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rooma.

(10)  Guidelines for pest eradication programmes – Reference Standard ISPM No 9 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rooma. Avaldatud 15. detsembril 2011.

(11)  The use of integrated measures in a systems approach for pest risk management – Reference Standard ISPM No 14 by the Secretariat of the International Plant Protection Convention, Rooma. Avaldatud 8. jaanuaril 2014.


I LISA

Leviku tõkestamiseks piiritletud alad

1.   Itaalia

EUROPHYTi number / piiritletud ala number

Piiritletud ala osa (saastunud piirkond / puhvertsoon)

Piirkond

Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused

274/Campania

Saastunud piirkond

Campania

Järgmiste omavalitsusüksuste kogu territoorium:

Afragola, Arzano, Bacoli, Brusciano, Calvizzano, Cardito, Casalnuovo di Napoli, Casavatore, Casoria, Castello di Cisterna, Cercola, Crispano, Frattamaggiore, Frattaminore, Grumo Nevano, Isola di Ischia , Marano, Mariglianella, Massa di Somma, Melito di Napoli, Monte di Procida, Mugnano di Napoli, Napoli, Ottaviano, Pollena Trocchia, Pomigliano D'Arco, Pozzuoli, Procida, San Giorgio a Cremano, San Giuseppe Vesuviano.

Osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist:

Acerra, Angri, Aversa, Boscoreale, Boscortrecase, Caivano, Castel Volturno, Cesa, Ercolano, Giugliano in Campania, Marigliano, Mondragone, Nola, Orta di Atella, Palma Campania, Poggiomarino, Pompei, Portici, Qualiano, Quarto, San Gennaro Vesuviano, San Marzano Sul Sarno.

Puhvertsoon

Campania

Järgmiste omavalitsusüksuste kogu territoorium: Lusciano, Parete, Torre Annunziata.

Osa järgmiste omavalitsusüksuste territooriumist:

Acerra, Angri, Aversa, Boscoreale, Boscotrecase, Caivano, Camposano, Cancello ed Arnone, Carbonara di Nola, Carinaro, Casaluce, Casola di Napoli, Castellammare di Stabia, Castel Volturno, Cicciano, Cimitile, Corbara, Domicella, Ercolano, Gragnano, Gricignano di Aversa, Lettere, Liveri, Maddaloni, Marcianise, Marigliano, Mondragone, Nocera Inferiore, Nola, Orta di Atella, Pagani, Palma Campania, Poggiomarino, Pompei, Portici, Qualiano, Quarto, San Felice a Cancello, San Gennaro Vesuviano, San Marcellino, San Marzano Sul Sarno, San Paolo Belsito, San Valentino Torio, San Vitaliano, Santa Maria la Carità, Sant'Antonio Abate, Sant'Arpino, Sant'Egidio del Monte Albino, Sarno, Saviano, Scafati, Scisciano, Striano, Succivo, Teverola, Torre del Greco, Trecase, Trentola Ducenta, Villa Literno, Villaricca.

2.   Saksamaa

EUROPHYTi number / piiritletud ala number

Piiritletud ala osa (saastunud piirkond / puhvertsoon)

Piirkond

Omavalitsusüksused või muud piiritletud haldus- või geograafilised üksused

825/Rosenheim/Kolbermoor

Saastunud piirkond

Baierimaa lõunaosa

Kolbermoori ja Rosenheimi linna teatavad osad

 

Puhvertsoon

Baierimaa lõunaosa

Bad Aiblingi, Kolbermoori ja Rosenheimi linna teatavad osad

Bad Feilnbachi, Großkarolinenfeldi, Neubeuerni, Raubling Rohrdorfi, Schecheni ja Stephanskircheni omavalitsusüksuste teatavad osad


II LISA

Artikli 8 kohaselt tehtud uuringute tulemustest aru andmise vormid

A OSA

1.   Iga-aastaste uuringute tulemustest aru andmise vorm

1.

Piiritletud ala (PA) kirjeldus

2.

PA algne suurus (ha)

3.

PA ajakohastatud suurus (ha)

4.

Lähenemisviis (hävitamine või leviku tõkestamine)

5.

Piirkond

6.

Uuringukohad

7.

Kindlaks tehtud riskipiirkonnad

8.

Kontrollitud riskipiirkonnad

9.

Taimne materjal / kaup

10.

Peremeestaimede liikide loetelu

11.

Aeg

12.

Uuringu üksikasjad

13.

Analüüsitud sümptomitega proovide arv:

i:

kokku

ii:

positiivsed

iii:

negatiivsed

iv:

määratlemata

14.

Analüüsitud sümptomiteta proovide arv:

i:

kokku

ii:

positiivsed

iii:

negatiivsed

iv:

määratlemata

15.

Teatatud puhangu teate number, kui see on asjakohane, kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1715  (1)

16.

Märkused

A)

Visuaalsete kontrollide arv

B)

Võetud proovide koguarv

C)

Püüniste tüüp (või muu alternatiivne meetod (nt võrguga kogumine))

D)

Püüniste arv (või muu püüdmismeetod)

E)

Püüdmiskohtade arv (kui see erineb punktis D esitatud andmetest)

F)

Analüüsi tüüp (nt mikroskoopiline identifitseerimine, PCR, ELISA)

G)

Analüüside koguarv

H)

Muud meetmed (nt otsimiskoerad, droonid, helikopterid, teadlikkuse suurendamise kampaaniad)

Nimi

Kehtestamise kuupäev

Kirjeldus

Arv

I)

Muude meetmete arv

Number

Kuupäev

A

B

C

D

E

F

G

H

I

i

ii

iii

iv

i

ii

iii

iv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.   Vormi täitmise juhised

Selle vormi täitmise korral ei täideta käesoleva lisa B osas esitatud vormi.

Veerg 1: märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.

Veerg 2: märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

Veerg 3: märkida PA suurus pärast uuringu läbiviimist.

Veerg 4: märkida lähenemisviis: hävitamine või leviku tõkestamine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

Veerg 5: märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: saastunud piirkond (SP) või puhvertsoon (PT), kasutada eraldi ridu. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus).

Veerg 6: märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

vabaõhuala (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets;

2.

vabaõhuala (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk);

3.

füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.3. avalik koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.4. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

Veerg 7: märkida, millised on taimekahjustaja bioloogiliste omaduste, peremeestaimede esinemise, ökoloogilis-klimaatiliste tingimuste ja riskiasukohtade alusel kindlaks tehtud riskipiirkonnad.

Veerg 8: märkida, milliseid 7. veerus märgitud riskipiirkondi uuring hõlmab.

Veerg 9: märkida taimed, viljad, seemned, pinnas, pakkematerjal, puit, masinad, sõidukid, vesi või muu, täpsustada konkreetset juhtu.

Veerg 10: loetleda uuringuga hõlmatud taimeliigid/-perekonnad, märkides igale reale ühe taimeliigi/-perekonna.

Veerg 11: märkida kuud, mil uuring läbi viidi.

Veerg 12: märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes veerus nõutav teave ei ole asjakohane.

Veerg 13 ja 14: kui see on asjakohane, märkida tulemused, esitades olemasoleva teabe vastavates veergudes. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

 

Veerg 15: märkida uuringu toimumise aastal PTs tuvastatud haiguspuhanguid käsitlevate teadete andmed. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus 16. veergu („Märkused“).

B OSA

1.   Iga-aastaste statistikapõhiste uuringute tulemustest aru andmise vorm

1.

Piiritletud ala (PA) kirjeldus

2.

PA algne suurus (ha)

3.

PA ajakohastatud suurus (ha)

4.

Lähenemisviis

5.

Piirkond

6.

Uuringukohad

7.

Aeg

A.

Uuringu kirjeldus (RiBESS+ sisendparameetrid)

B.

Proovivõtu näitajad

C.

Uuringu tulemused

25.

Märkused

8.

Sihtpopulatsioon

9.

Epidemioloogilised üksused

10.

Tuvastamismeetodid

11.

Proovivõtu tõhusus

12.

Meetodi tundlikkus

13.

Riskitegurid (tegevus, asukohad ja piirkonnad)

14.

Kontrollitud epidemioloogiliste üksuste arv

15.

Visuaalsete kontrollide arv

16.

Proovide arv

17.

Püüniste arv

18.

Püüdmiskohtade arv

19.

Analüüside arv

20.

Muude meetmete arv

21.

Tulemused

22.

Teatatud puhangu teate number, kui see on asjakohane, kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2019/1715

23.

Saavutatud usaldatavustase

24.

Kontroll-levimus

Nimi

Kehtestamise kuupäev

Kirjeldus

Arv

Peremeesliigid

Pindala (hektarites või muudes asjakohasemates ühikutes)

Kontrolliüksused

Kirjeldus

Üksused

Visuaalsed kontrollid

Püünised

Analüüsid

Muud meetodid

Riskitegur

Riskitasemed

Asukohtade arv

Suhtelised riskid

Peremeestaimede populatsiooni osakaal

Positiivsed

Negatiivsed

Määratlemata

Number

Kuupäev

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

2.   Vormi täitmise juhised

Selgitada uuringu ülesehituse aluseks olevaid eeldusi iga taimekahjustaja puhul. Esitada kokkuvõte ja põhjendus järgmise kohta:

—

sihtpopulatsioon, epidemioloogiline üksus ja kontrolliüksused;

—

tuvastamismeetod ja meetodi tundlikkus;

—

riskitegur(id), seejuures märkida riskitasemed ning vastavad suhtelised riskid ja osakaal peremeestaimede populatsioonis.

Veerg 1: märkida asjaomase geograafilise ala nimi, puhangu number või mis tahes muu teave, mis võimaldab kindlaks teha, millise piiritletud alaga (PA) on tegemist ja mis kuupäeval see kehtestati.

Veerg 2: märkida PA suurus enne uuringu alustamist.

Veerg 3: märkida PA suurus pärast uuringu läbiviimist.

Veerg 4: märkida lähenemisviis: hävitamine või leviku tõkestamine. Lisada vajalik arv ridu olenevalt PAde arvust iga taimekahjustaja puhul ja nendel aladel kohaldatavatest lähenemisviisidest.

Veerg 5: märkida PA tsoon, kus uuring läbi viidi, lisades vajaliku arvu ridu: saastunud piirkond (SP) ja puhvertsoon (PT) eraldi ridadel. Kui see on asjakohane, märkida eri ridadel SP alad, kus uuring läbi viidi (nt PTga külgnevad viimased 20 km, puukoolide ümbrus).

Veerg 6: märkida uuringukohtade arv ja kirjeldus, valides kirjelduse jaoks ühe järgmistest kannetest:

1.

vabaõhuala (tootmisala): 1.1. haritav maa (põllumaa, karjamaa); 1.2. viljapuuaed/viinamarjaistandus; 1.3. puukool; 1.4. mets;

2.

vabaõhuala (muu): 2.1. eraaed; 2.2. avalik koht; 2.3. kaitseala; 2.4. looduslike taimede ala, mis ei ole kaitseala; 2.5. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus, märgalad, niisutus- ja kuivendusvõrk);

3.

füüsiliselt suletud ala: 3.1. kasvuhoone; 3.2. eravalduses olev koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.3. avalik koht, mis ei ole kasvuhoone; 3.4. muu, täpsustada konkreetset juhtu (nt aianduskeskus, puidust pakkematerjali kasutavad kaubandusettevõtted, puidutööstus).

Veerg 7: märkida kuud, mil uuringud läbi viidi.

Veerg 8: märkida valitud sihtpopulatsioon, esitades vastavalt peremeesliikide/-perekondade loetelu ja hõlmatud ala suuruse. Sihtpopulatsioon on määratletud kui kontrolliüksuste kogum. Selle kogumi suurus esitatakse põllumajandusmaa korral tavaliselt hektarites, aga ühikuks võib olla ka maatükk, põld, kasvuhoone vms. Põhjendada tehtud valikut uuringu aluseks olevaid eeldusi käsitlevas osas. Märkida uuritud kontrolliüksused. Kontrolliüksusena käsitatakse taimi, taimeosi, kaupu, materjale ja taimekahjustajate siirutajaid, mida on uuritud taimekahjustajate identifitseerimiseks ja tuvastamiseks.

Veerg 9: märkida uuritud epidemioloogilised üksused, lisada nende kirjeldused ja mõõtühikud. Epidemioloogiline üksus on homogeenne ala, kus taimekahjustaja esinemise korral on taimekahjustaja, peremeestaimede ning abiootiliste ja biootiliste tegurite ja tingimuste koostoime tulemuseks sama epidemioloogiline seisund. Epidemioloogiline üksus on sihtpopulatsiooni alajaotus, mis on epidemioloogiliselt homogeenne ja sisaldab vähemalt ühte peremeestaime. Mõnel juhul võib epidemioloogiline üksus olla kogu piirkonna/ala/riigi peremeestaimede populatsioon. See võib olla ühisele statistiliste territoriaalüksuste liigitusele (NUTS) vastav piirkond, linnaala, mets, roosiaed või talu või olla esitatud hektarites. Epidemioloogiliste üksuste valikut tuleb põhjendada uuringu aluseks olevaid eeldusi käsitlevas osas.

Veerg 10: märkida uuringu käigus kasutatud meetodid ja lisada iga üksikjuhtumi puhul läbi viidud tegevuste arv sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest iga taimekahjustaja puhul. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes konkreetses veerus nõutav teave ei ole kättesaadav.

Veerg 11: märkida proovivõtu hinnanguline tõhusus. Proovivõtu tõhusus on nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosus. Siirutajate puhul on see positiivse siirutaja püüdmise meetodi tõhusus, kui selline siirutaja uuringualal esineb. Pinnase puhul on see taimekahjustajat sisaldava pinnaseproovi valimise tõhusus, kui taimekahjustaja uuringualal esineb.

Veerg 12: meetodi tundlikkus näitab tõenäosust, et meetodiga tuvastatakse õigesti taimekahjustaja olemasolu. Meetodi tundlikkus on määratletud kui tõenäosus, et tõese positiivse peremeesorganismi analüüsi tulemus on positiivne. See on proovivõtu tõhususe (st nakatunud taimest nakatunud taimeosade valimise tõenäosuse) ja diagnostilise tundlikkuse (tuvastamiseks kasutatava visuaalse kontrolli ja/või laborianalüüsi alusel iseloomustatava näitaja) korrutis.

Veerg 13: esitada riskitegurid eri ridadel, kasutades nii palju ridu kui vaja. Iga riskiteguri puhul märkida riskitase ning vastav suhteline risk ja osakaal peremeestaimede populatsioonis.

Veerg B: märkida iga taimekahjustaja puhul uuringu üksikasjad sõltuvalt konkreetsetest õiguslikest nõuetest. Märkida „Ei kohaldata“, kui mõnes veerus nõutav teave ei ole asjakohane. Nendes veergudes esitatav teave on seotud 10. veerus („Tuvastamismeetodid“) sisalduva teabega.

Veerg 18: märkida püüdmiskohtade arv, kui see erineb püüniste arvust (17. veerg) (nt sama püünist kasutatakse eri asukohtades).

Veerg 21: märkida positiivsete, negatiivsete ja määratlemata tulemusega proovide arv. Määratlemata tulemusega proovid on analüüsitud proovid, mille puhul ei saadud eri põhjustel tulemust (nt avastamispiirist väiksem sisaldus, töötlemata proov (identifitseerimisandmeteta, vana)).

Veerg 22: märkida uuringu toimumise aastal esitatud puhanguteated. Puhanguteate numbrit ei ole vaja lisada, kui pädev asutus on otsustanud, et leiu puhul on tegemist ühega määruse (EL) 2016/2031 artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõikes 2 või artiklis 16 osutatud juhtumitest. Sel juhul märkida kõnealuse teabe esitamata jätmise põhjus 25. veergu („Märkused“).

Veerg 23: märkida uuringu tundlikkus vastavalt rahvusvahelises fütosanitaarmeetmete standardis (ISPM) nr 31 esitatud määratlusele. See taimekahjustaja puudumist iseloomustav saavutatud usaldatavustaseme väärtus arvutatakse tehtud kontrollide (ja/või proovide) järgi lähtuvalt meetodi tundlikkusest ja kontroll-levimusest.

Veerg 24: märkida kontroll-levimus lähtuvalt uuringueelsest hinnangust taimekahjustaja tõenäolise tegeliku levimuse kohta uuritaval alal. Kontroll-levimus seatakse uuringu eesmärgiks ja see vastab kompromissile, mille riskijuhid teevad taimekahjustaja esinemise riski ja uuringu jaoks kättesaadavate vahendite vahel. Tavaliselt võetakse selle väärtuseks tuvastamisuuringu puhul 1 %.


(1)   ELT L 261, 14.10.2019, lk 37.


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/2520/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)