<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-594/18 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0594</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:352">EU:C:2020:352</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>30</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>30</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Hogani ettepanek – Kohtuasi C‑594/18 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Gerard William Hogan</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200507">7. mail 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑594/18 P</HT></P><P>Austria Vabariik</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Riigiabi</KEYWORD><KEYWORD>Abi, mida Ühendkuningriik kavatseb anda Hinkley Point C tuumaelektrijaamale</KEYWORD><KEYWORD>Hinnavaheleping, ministeeriumiga sõlmitud leping ja krediidigarantii</KEYWORD><KEYWORD>Otsus, millega abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks</KEYWORD><KEYWORD>Avaliku huvi eesmärk</KEYWORD><KEYWORD>Investeerimisabi</KEYWORD><KEYWORD>Tegevusabi</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikli 194 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Tuumaenergia edendamine</KEYWORD><KEYWORD>Garantiide teatis</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevat kohtuasja võib kirjeldada kui tuumaenergiat pooldavate ja seda vastustavate liikmesriikide vahelise vaidluse õiguslikku külge. Mõlemad pooled väidavad, et nad tegutsevad keskkonnakaitse eesmärgil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Vt ka <DATE ISO="20171010">10. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Greenpeace Energy <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑640/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:752">EU:C:2017:752</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja teatis ACCC/C/2015/128 Århusi konventsiooni vastavuskomiteele, mis käsitleb juurdepääsu haldus- või kohtumenetlustele, et vaidlustada eraisikute ja riigiasutuste tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus riigisiseste keskkonnaõiguse sätetega (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni, mis kirjutati alla <DATE ISO="19980625">25. juunil 1998</DATE> Århusis, Taanis, artikli 9 lõige 3). Need kaks menetlust käsitlevad riigiabi Hinkley Point C tuumaelektrijaama projektile ja mõlemad on omal viisil tunnistajaks projekti ees seisvale teravale vastuseisule.</P></NOTE> Kesksel kohal on siin põhimõtteline küsimus, mis seisneb selles, kas tuumaelektrijaama ehitamise tingimuseks võib seada riigiabi heakskiitmise Euroopa Komisjoni poolt vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c. See on ehk kõige olulisem küsimus, mis esitati käesolevas apellatsioonkaebuses Üldkohtu <DATE ISO="20180712">12. juuli 2018. aasta</DATE> otsuse peale kohtuasjas Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20180712">12. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑356/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:439">EU:T:2018:439</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Selles otsuses jättis Üldkohus rahuldamata Austria Vabariigi tühistamishagi, milles vaidlustati komisjoni <DATE ISO="20141008">8. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsuse (EL) 2015/658 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) kehtivus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Komisjoni otsus abimeetme SA.34947 (2013/C) (ex 2013/N) kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb rakendada Hinkley Point C tuumaelektrijaama toetuseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="109" PAGE.FIRST="44" DATE.PUB="2015">EÜT 2015, L 109, lk 44</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Nimetatud otsus puudutab Ühendkuningriigi rahalist toetust Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamiseks Inglismaa edelarannikule. Nagu võib eeldada, on nii vaidlusaluse otsuse kui ka vaidlustatud kohtuotsuse üksikasjad keerulised – ainuüksi asjaolu, et Üldkohtu otsus hõlmab ligikaudu 736 punkti, räägib ise enda eest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Nagu ma juba märkisin, on käesoleva Austria Vabariigi apellatsioonkaebuse keskmes väide, et kuna Austria (ja ka mitu teist liikmesriiki) on otsustavalt tuumaelektrijaamade ehitamise vastu, on abi andmine sellistele projektidele teiste liikmesriikide poolt, kes toetavad tuumaenergiat, kas otseselt või kaudselt välistatud erinevate Euroopa Liitu reguleerivate lepingutega (sealhulgas Euratomi asutamislepinguga). Ühendkuningriik (kes astus menetlusse vaidlusaluse otsuse toetuseks) omakorda väidab, et tal on õigus valida ise oma energiapoliitika, sealhulgas teha valikuid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>erinevate energiaallikate vahel ja [määrata kindlaks] oma energiavarustuse üldstruktuur<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> ELTL artikli 194 lõike 2 teises lõigus tunnustatud viisil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul on harva olnud võimalus selgitada seda, kuidas on õige kohaldada ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, mille kohta Üldkohus on aastate jooksul oma praktikat arendanud. Käesolevas apellatsioonkaebuses tõstatatud küsimustes palutakse Euroopa Kohtul otsustada, kas riigiabi peab teenima konkreetseid eesmärke, et see oleks ühisturuga kokkusobiv vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c, ja kui see on nii, siis milliseid. Lisaks on Euroopa Kohtul võimalus kaaluda, kas Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvale tegevusele antava riigiabi hindamisel tuleb arvesse võtta muid ELLis ja ELTLis sätestatud liidu eesmärke – käesoleval juhul keskkonnakaitset – või mitte.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c, artikli 192 lõike 2 punkt c ja artikli 194 lõige 2 ning Euratomi asutamislepingu artiklid 1 ja 2, artikli 106a lõige 3 ja artikli 192 esimene lõik on esmase õiguse sätted, mis moodustavad käesoleva apellatsioonkaebuse õigusliku raamistiku.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20150713">13. juuli 2015. aasta</DATE> määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="9" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 248, lk 9</REF.DOC.OJ>. Varem nõukogu <DATE ISO="19990322">22. märtsi 1999. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 83, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).</P></NOTE> artikli 1 punkt c sisaldab järgmist määratlust:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>uus abi<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> – kogu abi, see tähendab abikavad ja individuaalne abi, mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas olemasoleva abi muudatused<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="20040421">21. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 794/2004 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="140" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 140, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 lõike c kohaldamisel tähendab olemasoleva toetuse muudatus mis tahes muutust, välja arvatud puhtalt formaalsed või halduslikud muudatused, mis ei mõjuta toetusmeetme ühisturule vastavuse hindamist. Olemasoleva toetusprogrammi algse eelarve suurenemist 20% võrra ei peeta siiski olemasoleva toetuse muutmiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Olemasoleva toetuse järgmistest muudatustest teatatakse II lisas sätestatud lihtsustatud teatevormil:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>heakskiidetud toetusprogrammi eelarve suurenemised üle 20%;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>olemasoleva heakskiidetud toetusprogrammi kehtivusaja pikendamine kuni kuue aasta võrra eelarve suurendamisega või ilma;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>heakskiidetud toetusprogrammi kohaldamiskriteeriumide karmistamine, toetusmäära vähendamine või abikõlblike kulude vähendamine;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="004.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lihtsustatud teatamismenetlust ei kasutata selliste toetusprogrammide muutustest teatamiseks, mille suhtes liikmesriigid ei ole esitanud artiklite 5, 6 ja 7 kohaseid aastaaruandeid […]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Komisjoni teatise EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="155" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="2008">ELT 2008, C 155, lk 10</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>garantiide teatis<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) punktis 3.2 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Riigi antavate üksikgarantiide puhul leiab komisjon, et kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused, on see piisav riigiabi välistamiseks.</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Laenusaaja ei ole finantsraskustes</TXT><P>[…]</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Garantii ulatust on võimalik selle andmisel nõuetekohaselt mõõta. See tähendab, et garantii peab olema seotud konkreetse rahalise tehinguga, kindlaksmääratud maksimumsummaga ja olema ajaliselt piiratud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Garantii ei kata rohkem kui 80% tasumata laenust või muust rahalisest kohustusest. Kõnealune piirang ei kehti võlaväärtpaberite garantiide puhul […]</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>Garantii eest on makstud turupõhist hinda.</TXT><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Garantiide teatise punktides 5.1 ja 5.2 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>5.1 Üldosa</P><P>Komisjon peab kontrollima asutamislepingu artikli 87 lõike 1 [nüüd ELTL artikli 107 lõige 1] reguleerimisalasse kuuluvate riigigarantiide kokkusobivust ühisturuga. Enne kokkusobivuse hindamist tuleb kindlaks teha abisaaja.</P><P>5.2. Hindamine</P><P>Komisjon uurib kõnealuse abi kokkusobivust ühisturuga samade eeskirjade kohaselt, mida kohaldatakse muul kujul esinevate abimeetmete suhtes. […]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik teatas <DATE ISO="20131022">22. oktoobril 2013</DATE> meetmetest, millega toetatakse uut tuumaelektrijaama Hinkley Point C, mis rajatakse Hinkley Point A ja Hinkley Point B tuumaelektrijaamade kõrvale (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Hinkley Point C tuumaelektrijaam<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>). Teatatud meetmetest saab kasu äriühing NNB Generation Company Limited (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>NNBG<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>), mis ise on EDF Energy plc (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>EDF<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) tütarettevõtja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Teatatud meetmed, mida on üksikasjalikult kirjeldatud vaidlusaluse otsuse punktis 2, on järgmised:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Leping, mille eesmärk on tagada Hinkley Point C tuumaelektrijaamas toodetud elektrienergia müügihindade stabiilsus. Lepingu põhiskeem on järgmine: NNBG saab või peab maksma hinnaerinevuse ühelt poolt enne kindlaks määratud täitmishinna, mis on arvutatud NNBG<?PAGE NO="4"?> prognoositud ehitus- ja tegevuskulude, sealhulgas mõistliku kasumi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>See indekseeritakse tarbijahinnaindeksiga ja seda on võimalik kohandada 15 aastat pärast esimese reaktori käivitamist ja 25 aastat pärast esimese reaktori käivitamist, võttes aluseks teadaolevad tegelikud kulud ja läbivaadatud prognoosid tulevaste kulude kohta.</P></NOTE> alusel, ja teiselt poolt võrdlushinna vahel, mille Ühendkuningriik on kehtestanud kõigile samas segmendis tegutsevatele ettevõtjatele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Siin baaskoormuse segment.</P></NOTE> keda sellise meetmega toetatakse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>hinnavaheleping<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>). Leping sisaldab ka tulude jagamise mehhanismi. Leping on sõlmitud NNBG ja ettevõtja Low Carbon Contracts Company Ltd vahel, keda rahastatakse kõiki litsentsitud elektrienergiatarnijaid hõlmava kollektiivse seadusjärgse kohustuse kohaselt.</P></ITEM><ITEM><P>Lisaks kaitstakse NNBGd ja ta võib tagasi nõuda teatavate seadusemuudatuste kulud ning NNBG ja tema investorid saavad hüvitist tuumaelektrijaama ennetähtaegse sulgemise korral poliitilistel põhjustel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>St põhjused, mis ei ole seotud tervise, tuumaohutuse, julgeoleku, keskkonna, tuumaenergiaga seotud vedude või tuumaenergiaalaste kaitsemeetmetega.</P></NOTE> või tuumavaldkonnaga seotud tsiviilvastutuskindlustuse asjaolude tõttu. Sellistel juhtudel võib NNBG üle anda Ühendkuningriigi valitsusele.</P></ITEM><ITEM><P>NNBG investorite eespool nimetatud õigust saada poliitilistel põhjustel sulgemise korral hüvitist täiendab energia- ja kliimamuutuste ministeeriumi ja NNBG investorite vahel sõlmitav tagatisleping, mille kohaselt maksab ministeerium kokkulepitud hüvitise juhul, kui ettevõtja Low Carbon Contracts Company Ltd ei suuda seda teha (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>ministeeriumiga sõlmitud leping<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).</P></ITEM><ITEM><P>Ühendkuningriik tagab NNBG poolt investeeringu rahastamiseks emiteeritavad võlakirjad. Garantii katab nõuetele vastava võlakohustuse põhisumma ja intresside õigeaegse maksmise ning võib ulatuda kuni 17 miljardi Inglise naelani (GBP) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>krediidigarantii<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Komisjon otsustas <DATE ISO="20131218">18. detsembri 2013. aasta</DATE> otsusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Riigiabi SA.34947 (2013/C) (ex 2013/N) – Uue Hinkley Point C tuumaelektrijaama investeerimisleping (esialgne hinnavaheleping) – Kutse märkuste esitamiseks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="069" PAGE.FIRST="60" DATE.PUB="2014">ELT 2014, C 69, lk 60</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>uurimismenetluse algatamise otsus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>).</P></NOTE> algatada teatatud meetmete suhtes ametliku uurimismenetluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Selle menetluse tulemusel võttis komisjon <DATE ISO="20141008">8. oktoobril 2014</DATE> vastu vaidlusaluse otsuse. Selles otsuses märkis komisjon, et teatatud meetmed kujutavad endast riigiabi, kuid et need on siseturuga kokkusobivad vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse resolutsioonis on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="001"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Artikkel 1</TI.ART><ALINEA>Abi, mida antakse Hinkley Point C‑le hinnavahelepingu, ministeeriumiga sõlmitud lepingu ja krediidigarantii vormis, ning ka seonduvad elemendid, mida Ühendkuningriik kavakohaselt rakendab, on siseturuga kokkusobivad [ELTL] artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.</ALINEA><ALINEA>Seega on lubatud kõnealust abimeedet rakendada.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</ALINEA></ARTICLE></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Austria Vabariik esitas vaidlusaluse otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20150706">6. juulil 2015</DATE>. Koja presidendi <DATE ISO="20151218">18. detsembri 2015. aasta</DATE> otsusega anti Luksemburgi Suurhertsogiriigile luba astuda menetlusse Austria Vabariigi nõuete toetuseks. Koja presidendi <DATE ISO="20151209">9. detsembri 2015. aasta</DATE>, <DATE ISO="20160106">6. jaanuari 2016. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20160111">11. jaanuari 2016. aasta</DATE> otsustega anti Tšehhi Vabariigile, Prantsuse Vabariigile, Ungarile, Poola Vabariigile, Rumeeniale, Slovaki Vabariigile ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile luba astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Üldkohtusse esitatud hagi põhjenduseks esitas Austria Vabariik kümme väidet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus hagi tervikuna rahuldamata. Ta jättis Austria Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõistis temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud. Menetlusse astujate kohtukulud jäeti nende endi kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Austria Vabariik palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna;</P></ITEM><ITEM><P>rahuldada täielikult esimesse kohtuastmesse esitatud hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Luksemburgi Suurhertsogiriik toetab Austria Vabariigi nõudeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Austria Vabariigilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Tšehhi Vabariik ja Slovaki Vabariik toetavad täielikult komisjoni nõudeid. Prantsuse Vabariik, Ungari, Poola Vabariik ja Ühendkuningriik toetavad komisjoni nõuet jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kohta esitasid kirjalikud seisukohad kõik esimeses astmes menetlusse astunud pooled, välja arvatud Rumeenia. Tšehhi Vabariik, Prantsuse Vabariik, Ungari, Austria Vabariik ja Ühendkuningriik ning komisjon kuulati ära Euroopa Kohtus <DATE ISO="20200128">28. jaanuaril 2020</DATE> peetud kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ühendkuningriigi EList ja Euratomist lahkumise mõju</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust <DATE ISO="20200131">31. jaanuari 2020. aasta</DATE> keskööl (Kesk-Euroopa aja järgi). Kuna käesolevas asjas ei algatatud menetlust Ühendkuningriigi vastu, ei mõjuta see iseenesest menetlust otseselt. Võib siiski märkida, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Nõukogu <DATE ISO="20190111">11. jaanuari 2019. aasta</DATE> otsus (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="047" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2019">ELT 2019, LI 47, lk 1</REF.DOC.OJ>) ja nõukogu <DATE ISO="20200121">21. jaanuari 2020. aasta</DATE> otsus 2020/48, millega muudetakse otsust (EL) 2019/274 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel allkirjastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="016" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2020">ELT 2020, LI 16, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 89 kohaselt on Euroopa Kohtu otsus jätkuvalt tervikuna siduv Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis, kui see tehakse enne üleminekuperioodi lõppu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Igal juhul on Austria Vabariigil ilmselgelt õigus nõuda vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebuse analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtule esitatud apellatsioonkaebus on jagatud viieks eraldiseisvaks väiteks, mis küll kattuvad suuresti erinevate Üldkohtus esitatud väidetega. Tuleb siiski märkida, et Austria Vabariik ei ole enam esitanud teatavaid Üldkohtus vaidlusaluse otsuse vastu esitatud väiteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Esiteks väidab Austria Vabariik, et uue tuumaelektrijaama ehitamine ei ole liidu huvides õiguspärane eesmärk, mille saavutamiseks võib anda riigiabi. Sellega seoses vaidlustab ta vaidlustatud kohtuotsuse punkti 79 jj, punkti 97 ja punkti 517. Oma teises väites väidab Austria Vabariik, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 105, 139, 140, 144, 151 ja 240, et vaidlusalused meetmed on kooskõlas ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c, kuna asjaomane majandustegevus ei olnud õigesti määratletud ja ta ei tunnistanud, et abi siseturuga kokkusobivuse tingimuseks on turutõrke olemasolu. Oma kolmandas väites vaidlustab Austria Vabariik Üldkohtu hinnangu vaidlustatud kohtuotsuse punktides 405, 413, 470, 499, 506, 507 ja 515 jj, niivõrd kui Üldkohus seejuures leidis, et abimeetmed on proportsionaalsed. Oma neljandas väites leiab Austria Vabariik, et tegemist on tegevusabiga, mis on vastuolus liidu riigiabi eeskirjadega, vaieldes seega vastu vaidlustatud kohtuotsuse punktidele 612 ja 613. Oma viiendas väites leiab Austria Vabariik ühelt poolt, et vaidlusaluses otsuses ei ole piisavalt määratletud abi elemente, mis võimaldaksid kohaldada proportsionaalsuse kriteeriumi, ja teiselt poolt, et vaidlusaluses otsuses on rikutud garantiide teatist. Sellega seoses kritiseerib ta vaidlustatud kohtuotsuse punkte 251 jj, 279 ja 361, milles Üldkohus lükkas tagasi selliste suuniste ja määruste kohaldamise, mis ei ole vahetult kohaldatavad võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete kohaldamisel, ning vaidlustatud kohtuotsuse punkte 309 ja 338 seoses garantiiteatise kohaldamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Teen ettepaneku käsitleda apellatsioonkaebuse eri väiteid järgemööda.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide: tuumaelektrijaama ehitamine ei ole liidu huvides õiguspärane eesmärk</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Esimene väide jaguneb kolmeks osaks. Esiteks väidab Austria Vabariik, et Üldkohus lähtus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 79 ja sellele järgnevates punktides vääralt sellest, et küsimuses, kas tuumaenergia toetamine on huvi, mida võib riigiabiga taotleda, on asjakohane kriteerium see, kas taotletav huvi kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>avalikku huvi<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, mitte see, kas tegemist on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>ühise huviga<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>. Sellest hinnangust lähtudes rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et abi on siseturuga kokkusobiv ainuüksi seetõttu, et see teenib avalikku huvi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Austria Vabariik leiab, et Üldkohus kaldus selles hinnangus kõrvale komisjoni praktikast ja väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt peab kogu riigiabi teenima liidu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>. Lisaks väidab Austria Vabariik, et liidu ühine huvi on huvi, mis on ühine kõigile liikmesriikidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Esimese väite teises osas väidab Austria Vabariik, et Üldkohus eksis, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97, et tuumaenergia valdkonda investeerimiseks antava riigiabi põhjendamiseks võib tugineda Euratomi asutamislepingu artikli 2 punktile c. Selle sätte sõnastus ei hõlma uute tuumaenergia tootmisvõimsuste loomist, vaid selle ainus eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>soodustada investeeringuid ja tagada […] ühenduses tuumaenergia arendamiseks vajalike põhirajatiste rajamine<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Samuti ei nimetata Euratomi asutamislepingu IV peatükis (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>Investeeringud<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) riigiabi selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Esimese väite kolmandas osas kritiseerib Austria Vabariik Üldkohtu tuginemist Euratomi asutamislepingu artiklile 106a, kui ta kohaldas ELTL artiklit 107 põhjusel, et Euratomi asutamisleping ei sisalda riigiabi käsitlevaid eeskirju. Kui Üldkohus kord juba kohaldas Euratomi asutamislepinguga reguleeritud olukorrale ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, siis oleks ta pidanud arvesse võtma ka muid liidu õiguse sätteid väljaspool Euratomi asutamislepingut. Nendeks säteteks on keskkonnakaitset käsitlevad sätted, mis hõlmavad tervisekaitset – nimelt harta artikkel 37 ja ELTL artikkel 11 – ning täpsemalt ELTL artikli 194 lõike 1 punktis c konkreetselt välja toodud liidu energiapoliitika eesmärgid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/><HT TYPE="ITALIC">[s]iseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda</HT> […] edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Ta viitab ka asjaolule, et Üldkohus ei võtnud neid eesmärke arvesse, mis on tema arvates vastuolus ettevaatuspõhimõtte, põhimõtte, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõttega. Selles osas vaidlustab Austria Vabariik vaidlustatud kohtuotsuse punkti 516.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Otstarbekas on käsitleda kõigepealt sissejuhatavat küsimust, mis puudutab üldist suhet Euratomi asutamislepingu ja ELTL vahel, millest viimane sisaldab käesolevas asjas kõne all olevaid riigiabi käsitlevaid sätteid, kuna see teema on asjakohane mitme Austria Vabariigi esitatud argumendi puhul. Seda tehes käsitlen osaliselt ka esimese väite kolmandat osa.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euratomi asutamislepingu ning ELL ja ELTL sätete vaheline seos</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Soovin siin näitlikustada, et kuigi Austria Vabariik väidab, et uute tuumaelektrijaamade rajamine ei kuulu Euratomi asutamislepingu artikli 2 punkti c kohaldamisalasse, ei näi ta väitvat, et Euratomi asutamislepingul kui sellisel ei ole käesolevas asjas mingit rolli. Pigem väidab ta, et kuna Euratomi asutamisleping ei käsitle tuumaenergia sektorile antavat riigiabi, siis seda sektorit ei peaks toetama riigiabiga ja võib-olla on isegi õigem öelda, et seda ei tohi teha. Sellest tulenevalt peab lähemalt uurima Euratomi asutamislepingu ning ELL ja ELTL vahelist suhet ning eelkõige Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 ja ELTL artikli 194 lõike 2 teise lõigu ulatust ja tähtsust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 sõnastusest nähtub selgelt, et Euratomi asutamisleping kuulub võrdsel alusel ELLi ja ELTLiga esmase õiguse hulka.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Seda kinnitati Lissaboni lepinguga, mis jättis Euratomi asutamislepingu peaaegu muutmata: vt Lissaboni lepingu protokolli nr 2 (millega muudetakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut) põhjendused (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="306" PAGE.FIRST="199" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 306, lk 199</REF.DOC.OJ>). Seda kinnitab mitme liikmesriigi deklaratsioon nr 54, mis on lisatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="356" DATE.PUB="2010">ELT 2010, C 83, lk 356</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Selles sätestatakse, et Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid ei või kohaldada Euratomi asutamislepingu valdkonnas, kui need sätted kalduvad kõrvale Euratomi asutamislepingu sätetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikega 1 muudetakse teatavad ELTL institutsioonilised sätted Euratomi asutamislepingu suhtes vahetult kohaldatavaks, samas kui Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikes 3 täpsustatakse, et ELL ja ELTL sätted ei kaldu kõrvale Euratomi asutamislepingu sätetest. Sarnased sätted kehtisid enne Lissaboni lepingut. Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikega 3 samaväärne säte sisaldus EÜ asutamislepingus, nimelt selle artikli 305 lõikes 2.</P></NOTE> Üldkohus märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>[j]ärelikult on Euratomi lepingu sätted erinormid, võrreldes EL toimimise lepingu sätetega, ning vastuolu korral teevad seega erandi ELTL sätetest<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 72.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>See tähendab, et kui konkreetset küsimust on Euratomi asutamislepingus eraldi käsitletud, ei kuulu ELL ega ELTL kohaldamisele, kui neis on sätestatud teisiti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Küsimus, mis saab siis, kui küsimust Euratomi asutamislepingus ei käsitleta, ei ole niisama lihtne. Nagu märkis kohtujurist Szpunar oma ettepanekus kohtuasjas Kernkraftwerke Lippe-Ems,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑5/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:51">EU:C:2015:51</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> on nende lepingute vahelist suhet võimalik vaadelda kahel moel. Võib asuda seisukohale, et Euratomi asutamisleping käsitleb ammendavalt kõiki tuumaenergia valdkonnaga seotud küsimusi, jätmata ruumi ELL või ELTL kohaldamiseks. Teine lähenemisviis seisneb selles, et ELLi ja ELTLi kohaldatakse kõigis liidu õigusega hõlmatud valdkondades, mida Euratomi asutamisleping ei käsitle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Arvestades, et Euratomi asutamisleping on üksnes valdkondlik leping, mille eesmärk on edendada teadusuuringuid ja arendustegevust ning investeeringuid tuumatööstusse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt Euratomi asutamislepingu preambul ja artikkel 2.</P></NOTE> samas kui ELLil ja ELTLil on palju kaugeleulatuvamad eesmärgid, ning arvestades liidu ulatuslikku pädevust paljudes valdkondades ja sektorites, tundub asjakohane kohaldada ELTL eeskirju alati, kui Euratomi asutamisleping ei sisalda konkreetsemaid eeskirju. Oleks vasturääkiv, kui näiteks ELTL artikli 157 lõike 1 võrdset tasustamist käsitlevaid sätteid ei kohaldataks tuumaenergeetika sektoris töötavate töötajate suhtes. Seda lähenemisviisi kajastab igal juhul ka Euroopa Kohtu praktika.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt kaudselt <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:622">EU:C:2019:622</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujurist Kokott’i ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:972">EU:C:2018:972</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning samuti kohtuotsused, millele Üldkohus viitab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 73, nimelt <DATE ISO="19900329">29. märtsi 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑62/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:153">EU:C:1990:153</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20050412">12. aprilli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑61/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:210">EU:C:2005:210</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), ja <DATE ISO="19941115">15. novembri 1994. aasta</DATE> arvamus <REF.DOC.ECR><NO.CASE>1/94</NO.CASE> ((<NAME.CASE>WTO lepingule lisatud kokkulepped</NAME.CASE>), <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:384">EU:C:1994:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb minu arvates, et Euratomi asutamislepingu sätteid tuleb pidada erinormideks ELTL sätete suhtes, mis ei välista ELTL sätete kohaldamist, kui Euratomi asutamislepingus ei ole selles valdkonnas konkreetseid või erinorme. Mis tahes muu järeldus tähendaks, et tuumaenergia tootmist ei reguleeri ükski siseturgu reguleeriv üldnorm. Käesolevas asjas on selge, et Euratomi asutamisleping ei sisalda riigiabi käsitlevaid erinorme. Sellest järeldub, et ELTL artikli 107, artikli 108 ja artikli 109 sätteid kohaldatakse liikmesriikide poolt tuumaenergia valdkonnas antava abi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Austria Vabariik näib sellega nõustuvat. Ta väidab siiski, et kui nõustuda sellega, et tuumaenergia valdkonnas saab kohaldada riigiabi eeskirju, mille eesmärk on ELTLis ette nähtud moonutamata konkurentsi saavutamine/säilitamine, siis tuleb arvesse võtta ka teisi asutamislepingu eesmärke, nagu keskkonnakaitset, põhimõtet, et saastaja maksab ja harta (keskkonnakaitset käsitlevat) artiklit 37.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Mina aga ei saa selle argumendiga nõustuda. Tegelikult tähendab see väidet, et tuumaenergia kui selline on vastuolus ELTL keskkonnaalaste eesmärkidega ning seetõttu ei tohiks anda mis tahes vormis riigiabi selliste jaamade ehitamiseks või käitamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Mõistagi on tõsi, et poliitilisel tasandil arutatakse paljudes liikmesriikides ägedalt tuumaenergia eeliseid (või, kui see on asjakohane, puudusi) ning tegemist on küsimusega, mille suhtes puudub praegu tegelik konsensus. Mõni arvab, et Three Mile Islandi, Fukushima ja eelkõige Tšernobõli vari kõrgub iga tuumaelektrijaama ehitamise ja arendamise kohal ning et see kogemus on piisav osutamaks tõsisele keskkonnaohule, mille kõrvaldamine on lihtsalt võimatu. Teised arvavad, et kuna tuumaenergia on jätkusuutlik ja vähese CO-heitega energiaallikas, peab see fossiilsetest kütustest sõltumise lõpetamiseks ja kliimamuutustega seotud eesmärkide saavutamiseks olema osa erinevate energiaallikate paljususest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul ei ole ilmselgelt pädevust ega – mis on niisama oluline – demokraatlikku legitiimsust sellistes küsimustes otsuse tegemiseks. Minu arvates piisab tõdemusest, et kui tuumaenergia arendamine on Euratomi asutamislepingus väljendatuna liidu esmase õiguse selgelt määratletud eesmärk, siis ei saa seda eesmärki õiguslikult allutada teistele – ja võibolla ka sellega vastuolus olevatele – ELTL eesmärkidele. Lisaks tunnustatakse ELTL artikli 194 lõike 2 teises lõigus selgelt iga liikmesriigi õigust, mis puudutab valikuid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, ning see õigus peab juhul, kui liikmesriik seda heaks arvab, laienema õigusele arendada tuumaenergiat ja tuumaelektrijaamu oma energiavarustusallikate osana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Mis tahes muu järeldus tähendaks tegelikult Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 ja ELTL artikli 194 lõike 2 teise lõigu kasuliku mõju välistamist ja sisutühjaks muutmist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimese väite nõuetekohasus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Järgmisena tuleb käsitleda komisjoni argumenti, et esimene väide on tulemusetu. Selle argumendi põhjenduseks tugineb ta vaidlustatud kohtuotsuse punktile 85 ja asjaolule, et Austria Vabariik ei ole seda kohtuotsuse osa vaidlustanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kuna Austria Vabariik nimetab oma väidetes vaidlustatud kohtuotsuse punkti 79 jj, siis jääb mõneti ebaselgeks, kas see kohtuotsuse osa on vaidlustatud või mitte.</P></NOTE> Komisjon väidab, et küsimus, kas abimeede peab teenima <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>avalikku huvi<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, ei ole oluline, sest Üldkohus märkis selles punktis, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel tuleb eristada liikmesriigi taotletud eesmärki ja tingimust, et riigiabi ei tohi mõjutada ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Sellele punktile tuginedes väidab komisjon, et Üldkohus ei leidnud, et selleks, et abi oleks ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt lubatav, peab see teenima avalikku huvi. Seega, kui Austria Vabariik väidab, et õige kriteerium oleks pidanud olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>ühtse huvi<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> ja mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>avaliku huvi<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> kriteerium, väidab komisjon, et Üldkohus ei kohaldanud oma otsuses kumbagi kriteeriumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu selle hinnanguga. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 87 märkis Üldkohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>[j]ärelikult ei saa sellest tuletada, et <HT TYPE="ITALIC">avaliku huvi eesmärgid, mida liikmesriik võib taotleda</HT>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> piirduvad nendega, mis on ühised kõigile või enamusele liikmesriikidest<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>. Sellest nähtub, et ta peab silmas abimeetme eesmärki, mis tema arvates peab taotlema avalikku huvi. Samuti ei oleks Üldkohtul olnud vaja kohtuotsuses Mediaset <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20100615">15. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑177/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:233">EU:T:2010:233</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>ühine huvi<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>ümber kvalifitseerida<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> mõisteks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>avalik huvi<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> vastandatuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>erahuvile<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 86.</P></NOTE>, kui ta ei oleks pidanud seda kriteeriumi oluliseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Austria Vabariik tugines Üldkohtus sellele kohtuotsusele, et põhjendada väidet, mille kohaselt peab abimeede teenima selgelt määratletud ühist huvi pakkuvat eesmärki.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Ma ei saa nõustuda ei komisjoni väitega, et Üldkohus ei tuginenud eraldi kriteeriumile, mille kohaselt peab kõnealune abi edendama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>avalikku huvi<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, sest ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>teatava majandustegevuse<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> soodustamise nõue kujutab endast juba iseenesest seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>avalikku huvi<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, ega ka sellega, et mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>ühine huvi<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>avalik huvi<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> on sünonüümid. Kui tuua vaid<?PAGE NO="10"?> kolm näidet, siis esiteks piisab viitamisest, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 48 märgib Üldkohus: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>selleks, et abi oleks siseturuga kokkusobiv ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, peab see <HT TYPE="ITALIC">taotlema avaliku huvi eesmärki</HT> […]<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Teiseks, järgmises punktis leiab Üldkohus, et esmalt tuleb hinnata Ühendkuningriigi poolt kindlaks määratud <HT TYPE="ITALIC">avaliku huvi eesmärki</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Kolmandaks, viidates kohtuotsusele Mediaset <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20100615">15. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑177/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:233">EU:T:2010:233</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, selgitab Üldkohus, et ta tugineb sellele nõudele juba üksnes selleks, et välistada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>erahuvid<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 86.</P></NOTE> Ainuüksi vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79–128 vahepealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>Argumendid, mille eesmärk on kahtluse alla seada komisjoni järeldus, et tuumaenergia edendamine on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>ühise<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> huvi eesmärk“<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, kasutatakse mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>avaliku huvi eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> 16 korda – huvitaval kombel isegi siis, kui viidatakse vaidlusalusele otsusele, kus komisjon viitab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>ühishuvi eesmärgile<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 108 viitega vaidlusaluse otsuse põhjendusele 374.</P></NOTE> Nendes viidetes käsitleb Üldkohus küsimust, kas tuumaenergia edendamine teenib avaliku huvi eesmärki ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, mitte küsimust, kas tegemist võib olla pigem erahuvi kui avaliku huviga. Kuigi komisjonil võib olla õigus, kui ta väidab, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c ei näe ette, et abi peab selleks, et olla siseturuga kokkusobiv, teenima avalikku huvi, ei ole Üldkohus seda seisukohta vaidlustatud kohtuotsuses sõnaselgelt kinnitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et minu arvates ei ole esimene väide sel põhjusel tulemusetu. Pigem on tegemist väitega, mida Üldkohus peab korrakohaselt käsitlema.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>Avalik huvi<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>ühine huvi<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> kui ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Austria Vabariik väidab sisuliselt, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamiseks peab abimeede teenima <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ja et see on nii üksnes siis, kui <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> liikmesriigid seda huvi toetavad. Üldkohus asus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 79 jj vastupidisele seisukohale. Selle küsimusega seondub kaks aspekti. Esiteks, kas ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c sisaldab täiendavat nõuet, mida selle sõnastus ei sisalda, nimelt et abi peab teenima <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>. Teiseks, kui see on nii, siis mis on selline <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>ühine huvi<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Kui sellise lisanõude olemasolu on võimalik kindlaks teha, tekib veel küsimus, kas seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> tuleb käsitleda kõigi liikmesriikide seisukohast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Nende küsimuste hindamisel tuleb meeles pidada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on komisjonil ulatuslik kaalutlusõigus hinnata ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel, kas asjaomane riigiabi on siseturuga kokkusobiv. Iga selline hindamine, mis hõlmab majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, peab tingimata toimuma ühenduse kontekstis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="19800917">17. septembri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Philip Morris Holland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>730/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:209">EU:C:1980:209</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19870224">24. veebruari 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deufil <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>310/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:96">EU:C:1987:96</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Järelikult piirdub selle kaalutlusõiguse rakendamise kohtulik kontroll menetlus- ja põhjendamisnormide järgimise kindlakstegemisega ning samuti faktide sisulise õigsuse ja õigusliku vea, ilmse kaalutlusvea või võimu kuritarvitamise puudumise kontrollimisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20020926">26. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑351/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:530">EU:C:2002:530</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20080911">11. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kronofrance</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑75/05 P ja C‑80/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:482">EU:C:2008:482</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seoses selle ulatusliku kaalutlusõigusega sooviksin kõigepealt käsitleda Austria Vabariigi argumenti, et nõudes üksnes seda, et riigiabiga toetatav meede edendaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>avalikku huvi<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> ja mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, kaldus Üldkohus kõrvale nii komisjoni praktikast kui ka suuremast osast kohtupraktikast. Esimese väite põhjenduseks viitab Austria Vabariik mitmele <HT TYPE="ITALIC">mittesiduvale</HT> õigusaktile, millest ükski ei ole siiski<?PAGE NO="11"?> käesolevas asjas kohaldatav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Austria Vabariik viitab riigiabi hindamise põhimõtetele, mis sisalduvad komisjoni teatise – teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="198" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, C 198, lk 1</REF.DOC.OJ>) 3. peatüki punktis 35, komisjoni teatise – keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020 (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="200" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">ELT 2014, C 200, lk 1</REF.DOC.OJ>) peatüki 3.1 punktis 26 jj ning komisjoni teatise – ELi suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="025" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, C 25, lk 1</REF.DOC.OJ>) punktis 33 ja samuti regionaalabi suuniste (2014–2020) (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="209" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, C 209, lk 1</REF.DOC.OJ>) punktis 26, milles on hindamiskriteeriumina nimetatud kaasaaitamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>ühist huvi pakkuva eesmärgi<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> saavutamisele.</P></NOTE> Lisaks viitab ta vaidlusalusele otsusele, mille punktis 9.2 käsitletakse tõepoolest küsimust, kas abi edendab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vaidlusaluse otsuse põhjendused 366–374. Uurimise algatamise otsus (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="069" PAGE.FIRST="60" DATE.PUB="2014">ELT 2014, C 69, lk 60</REF.DOC.OJ>; punktid 237–267) oli selles küsimuses veelgi üksikasjalikum.</P></NOTE> Teise väite põhjenduseks viitab ta Euroopa Kohtu kohtuotsustele Philip Morris Holland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="19800917">17. septembri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>730/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:209">EU:C:1980:209</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, Deufil <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="19870224">24. veebruari 1987. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>310/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:96">EU:C:1987:96</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20020919">19. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>113/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:507">EU:C:2002:507</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kuna komisjonil puudub riigiabi valdkonnas õigusloomepädevus, ei saa mis tahes teatised, suunised ega raamistikud olla iseenesest siduvad. Kui teatised ja suunised, millele Austria Vabariik viitab, oleksid käesoleva asja asjaolude kogumile kohaldatavad, võiksid need tõepoolest piirata komisjoni kaalutlusõiguse kasutamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20080911">11. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kronofrance</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑75/05 P ja C‑80/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:482">EU:C:2008:482</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka <DATE ISO="20030930">30. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Freistaat Sachsen jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑57/00 P ja C‑61/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:510">EU:C:2003:510</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Freistaat Sachsen ja Land Sachsen-Anhalt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑459/10 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:515">EU:C:2011:515</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuid isegi siis on komisjon seotud üksnes niivõrd, kuivõrd need dokumendid ei kaldu kõrvale ELTL eeskirjade nõuetekohasest kohaldamisest, kuna komisjoni suunised ja teatised ei saa ilmselgelt nendest asutamislepingu sätetest kõrvale kalduda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20080911">11. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kronofrance</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑75/05 P ja C‑80/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:482">EU:C:2008:482</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Freistaat Sachsen ja Land Sachsen-Anhalt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑459/10 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:515">EU:C:2011:515</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus märgib selgelt, et vaidlustatud otsuse kehtivust tuleb analüüsida üksnes aluslepingus (käesoleval juhul ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) sisalduva erandi raames ning mitte viitega väidetavale varasemale praktikale.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Kõik see tähendab, et isegi komisjoni järjekindel seisukoht küsimuses, mis on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>ühise huvi<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> eesmärk, ei saa takistada Üldkohtul (või vajaduse korral Euroopa Kohtul) asuda seisukohale, et see ei ole ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel vajalik nõue. Mis puudutab Austria Vabariigi viidatud kohtupraktikat, siis teen ettepaneku analüüsida küsimust, kas võimalik nõue, et abi peab teenima <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>ühise huvi<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> eesmärki, kujutab endast kõrvalekaldumist sellest varasemast kohtupraktikast ning kas selleks, et huvi saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>ühiseks huviks<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>, peavad kõik liikmesriigid olema selles alati kokku leppinud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Käesoleva ettepaneku punkt 65 jj.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Mis puudutab ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c nõuetekohast kohaldamist, siis see säte näeb ette, et riigiabi <HT TYPE="ITALIC">võib</HT> olla ühisturuga kokkusobiv, kui 1) see soodustab teatavat majandustegevust ega 2) mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c sõnastus ise ei sisalda mingit viidet täiendavatele nõuetele, millele selline <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>majandustegevus<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> peaks vastama. See säte on ilmselt erinev ELTL artikli 107 lõike 3 punktist b, kuna viimati nimetatud sättes on abi tingimusena selgelt sätestatud, et abi peab olema mõeldud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/><HT TYPE="ITALIC">üleeuroopalist huvi</HT> pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Üldkohus on siiski mitmes kohtuasjas, millele Austria Vabariik tugineb, otsustanud, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>et abi oleks ühisturuga kokkusobiv [ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c] tähenduses, peab see taotlema <HT TYPE="ITALIC">ühistes huvides eesmärki</HT> ning olema selle eesmärgi saavutamiseks vajalik ja proportsionaalne<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20100615">15. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mediaset <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑177/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:233">EU:T:2010:233</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kohtujuristi kursiiv. <DATE ISO="20090114">14. jaanuari 2009. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kronoply <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑162/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:2">EU:T:2009:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20141211">11. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑251/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:1060">EU:T:2014:1060</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0208">208</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), millele Austria Vabariik viitas, jätsid vastavalt Esimese Astme Kohus ja Üldkohus muutmata komisjoni otsused, milles hinnati, kas abil oli ühist huvi pakkuv eesmärk või kas abi aitas kaasa ühise huvi eesmärgile, ilma et oleks pidanud seejuures käsitlema küsimust, kas abi teenis konkreetsel juhul ühist huvi kui sellist.</P></NOTE> Mis puudutab komisjoni, siis pühendas ta oma uurimise algatamise otsuses 31 punkti selle kaalumisele, kas kõnealuse abiga taotletakse ühist eesmärki, ning käsitles seda küsimust vaidlusaluse otsuse punktis 9.2, andes hinnangu, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>tuumaenergia edendamiseks mõeldud abimeetmetega taotletakse ühishuvi<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Punktid 237–267.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c paikneb selle lepingu VII jaotise 1. peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Konkurentsieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>. Konkurentsi käsitleva peatüki raames on selle sätte eesmärk vältida konkurentsimoonutusi ja kahjulikku mõju kaubandusele. Selle asukoht aluslepingus ei viita eesmärgile anda komisjonile täiendavaid pädevusi, näiteks auditeerimislaadse volituse kaudu, tagamaks, et liikmesriigid kulutavad avaliku sektori raha tõhusal ja säästlikul viisil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et ei ole mingit nõuet, et abi peab täitma muid eesmärke kui need, mis on konkreetselt sätestatud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c. Selle sätte sõnastusest ja asukohast ELTL tekstis tuleneb, et seda liiki abi ei pea selleks, et see oleks aluslepinguga kooskõlas, järgima ei <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>ühise huvi eesmärki<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> ega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>avaliku huvi eesmärki<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>. See peab üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>soodustama teatud majandustegevuse arengut<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> ega tohi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>kahjustada kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>. Seega ei saa nõustuda Austria Vabariigi argumendiga, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et abi peab teenima üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>avalikku<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> ja mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>ühist<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> huvi, kuna minu arvates ja vastupidi Üldkohtu seisukohale vaidlustatud kohtuotsuses ei pea kumbki neist kahest kriteeriumist olema täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Siinkohal on ehk vaja üksnes lisada, et Üldkohtu seisukohad, mis põhinevad sellistest kohtuasjadest nagu Mediaset <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><DATE ISO="20100615">15. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑177/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:233">EU:T:2010:233</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tuleneval kohtupraktikal ja mille kohaselt peab igasugune ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel heaks kiidetud abi teenima <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>ühise huvi<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> eesmärki, ei ole õiguslikult korrektsed. Nagu ma just märkisin, ei sisalda ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c sõnastus sellist nõuet, ehkki ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/>) on taoline nõue sätestatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seevastu ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c nõutakse vaid, et abi oleks mõeldud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>. On tõsi, et ka ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c mainitakse mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>ühised huvid<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/>. Nimetatud säte sisaldab ka negatiivset tingimust, nimelt et kõnealune abi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>. Mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>ühised huvid<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> kasutatakse selles sättes hoopis teises kontekstis. Selle negatiivse tingimuse eesmärk on tuua abi heakskiitmise korda sisse sellised nõuded nagu proportsionaalsus ja vajalikkus: kogu lõike sõnastusest ja ülesehitusest tuleneb, et see <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> tähenda, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt peab abi <HT TYPE="ITALIC">enda</HT> eesmärgiks olema ühine huvi. Kui see oleks olnud kavakohane eesmärk, siis oleksid ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c koostajad võinud seda hõlpsasti öelda, nagu nad tegid ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus ei peaks nõustuma järeldusega, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c ei sisalda sellist täiendavat nõuet, siis leian, et igal juhul on selge, et täidetud on mis tahes võimalik nõue, et Hinkley Point C tuumaelektrijaama projektile antav abi peab tegelikult teenima <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>ühise huvi<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> eesmärki. See on nii olenemata sellest, kas kõnealust kriteeriumi tõlgendatakse selliselt, et see peab olema kõigi liikmesriikide taotletav eesmärk või mitte.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb kõigepealt meenutada, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid on samuti nõustunud Euratomi asutamislepingu sätetega ja on nendega seotud. Kuigi liikmesriigid ei pruugi praegu olla tuumaenergia küsimuses üksmeelel ja just sel põhjusel võiski osutuda võimatuks Euratomi integreerimine Euroopa Liitu,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt Kahl, W., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>Die Kompetenzen der EU in der Energiepolitik nach Lissabon<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>, <HT TYPE="ITALIC">Europarecht</HT>, N. 5, 2009, lk 601–621. Kahl juhib tähelepanu sellele, et 2001. aastal Laekenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel oli juba tehtud otsus Euratomi ELi integreerimise vastu eeldatavate poliitiliste erimeelsuste tõttu. Sellest tulenevalt lisati vaid Euroopa Ülemkogu <DATE ISO="20011214">14.</DATE>–<DATE ISO="20011215">15. detsembri 2001. aasta</DATE> Laekeni kohtumise eesistujariigi järeldustesse (CONV 621/03, lk 1) punktis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>Mitmesugused otsused<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/> üks lõik, milles mainitakse ohutuse tähtsust tuumasektoris. Vt ka Euroopa Ülemkogu <DATE ISO="20070308">8.</DATE>–<DATE ISO="20070309">9. märtsi 2007. aasta</DATE> Brüsseli kohtumise eesistujariigi järelduste (7224/1/07 REV 1) III jao punkt 11, mis kinnitab seisukohtade vastandlikkust.</P></NOTE> on tõsi see, et Euratomi asutamisleping on püsinud pärast selle jõustumist peaaegu muutumatuna, samas kui Euroopa Ühendust ja Euroopa Liitu reguleerivad lepingud on teatavasti põhjalikult muutunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Nagu ma märkisin mujal käesolevas ettepanekus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Punkt 42.</P></NOTE> on tuumaelektrijaamade arendamine – nii praegu kui ka Euratomi asutamislepingu sõlmimise ajal – tõepoolest Euratomi asutamislepingu keskne eesmärk ning nimetatud leping on endiselt liidu esmase õiguse osa. Sellest tuleneb, et asutamislepingu selgelt sõnastatud eesmärk tuleb olenemata sellest, kummast lepingust jutt on, peaaegu juba oma määratluse kohaselt lugeda riigiabi eeskirjade kohaldamisel ühist huvi pakkuvaks eesmärgiks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seda öeldes ei vaata ma mööda Austria Vabariigi väitest, mille kohaselt juhul, kui ta oleks mõistnud, et tuumaelektrijaamade kaasaegset arendamist võib toetada riigiabiga, ei oleks ta kunagi Euratomi asutamislepingut heaks kiitnud. See väide on aga kogu austuse juures täiesti ebarealistlik, kuna igal juhul on raske tõlgendada Euratomi asutamislepingu artiklit 1 või artikli 2 punkti c (sätted, mida ma käsitlen praegu üksikasjalikumalt) koostoimes sama lepingu artikli 106a lõikega 3 nii, et need tähendaksid midagi muud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Muidugi on tõsi, et ükski liikmesriik ei ole kohustatud lubama tuumaelektrijaamade käitamist ega andma sellistele jaamadele rahalist toetust, kui need on juba olemas tema enda territooriumil. Asi ei ole aga selles. Kui liikmesriik astub tuumaelektrijaamu ehitades samme <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>tuumatööstuse […] tekkeks ja arenguks<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt Euratomi asutamislepingu artikkel 1.</P></NOTE>, tegutseb ta vastavalt liidu esmase õiguse sõnaselgele sättele (Euratomi asutamislepingu artikkel 1 koostoimes artikliga 192), mis jällegi peaaegu juba oma määratluse kohaselt kujutab endast riigiabi eeskirjade kohaldamisel tingimata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>. Austria Vabariik väidab samas, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c käsitlev kohtupraktika tugineb vastavalt liikmesriikide või liidu ühistele kollektiivsetele huvidele, mis tema sõnul tingimata puuduvad, kuna ta on ise tänapäeval tuumaenergia arendamisele vastu. Selleks tugineb ta kolmele Euroopa Kohtu otsusele, mis tema sõnul toetavad seda seisukohta. Kuna Austria Vabariik tugineb samade otsuste samadele kohtadele väitmaks, et kui Euroopa Kohus ei kohalda kriteeriumi, mille kohaselt peab abi teenima ühist huvi, tähendaks see varasemast kohtupraktikast kõrvalekaldumist, käsitlen ühtlasi samal ajal ka seda küsimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seoses neist kohtuotsustest esimesega, milleks on kohtuotsus Philip Morris Holland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="19800917">17. septembri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>730/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:209">EU:C:1980:209</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tugineb Austria Vabariik järgmistele tsitaatidele (selle kohtuotsuse punktides 24–26):</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>Tuleb meenutada, et komisjonil on kaalutlusõigus, mille kasutamine hõlmab majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mis tuleb anda ühenduse kontekstis.</P><P>[…]</P><P>[…] Komisjoni hinnang põhineb peamiselt järeldusel, et kavandatav sigarettide tootmise kasv eksporditakse teistesse liikmesriikidesse […], see ei võimalda asuda seisukohale, et kõnealune abi ei mõjutaks kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühise huviga.<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/></P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Need tsitaadid käsitlevad EMÜ artikli 92 lõike 3 punkti c (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) negatiivse tingimuse kohaldamist. Siin on küsimus selles, kas kõnealune abi sekkub lubamatul määral kaubandusse ja selles kontekstis tuleb loomulikult arvesse võtta mõju ühtsele turule tervikuna. Küsimus, mida Euroopa Kohus peab käesolevas kohtuasjas analüüsima, nimelt kas abi peab teenima ühise huvi eesmärki, eelneb loomulikult sellele konkreetsele küsimusele. Isegi kui lähtuda ühist huvi pakkuva küsimuse lahendamisel teistsugusest eeldusest, ei viita tolles kohtuotsuses miski sellele, et arvesse oleks vaja võtta iga liikmesriigi üksikuid poliitilisi eesmärke.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Sama võib öelda ka selles küsimuses viidatud teise kohtuotsuse Deufil <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="19870224">24. veebruari 1987. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>310/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:96">EU:C:1987:96</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kohta. Selles asjas oli komisjon tagasi lükanud ettepaneku anda regionaalabi Saksamaa teatava majandussektori arendamiseks. Kõigepealt kordas Euroopa Kohus (selle kohtuotsuse punktis 18) kohtuotsuse Philip Morris Holland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><DATE ISO="19800917">17. septembri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>730/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:209">EU:C:1980:209</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> punktis 24 väljendatud seisukohta. Seejärel märkis Euroopa Kohus järgmist:</TXT><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>Komisjon ei ületanud oma kaalutlusõiguse piire, kui ta leidis, et abi andmine investeeringuks, mis suurendab tootmisvõimsust sektoris, kus juba esineb märkimisväärne ületootmine, on vastuolus ühise huviga […]<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="19870224">24. veebruari 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deufil <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>310/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:96">EU:C:1987:96</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Need tsitaadid ei ole siiski sugugi erandlikud, kuna kohtuotsuses Philip Morris Holland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="19800917">17. septembri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>730/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:209">EU:C:1980:209</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kasutatud põhimõtte kordamine puudutab jällegi EMÜ artikli 92 lõike 3 punkti c (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) negatiivse tingimuse kohaldamist, mis erineb eraldiseisvast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>ühise huvi<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> küsimusest, mis on positiivne tingimus, mis käsitleb küsimust, kas abi teenib ühist huvi pakkuvat eesmärki. Kuigi Euroopa Kohus märkis küll, et abi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>on vastuolus ühiste huvidega<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>, tuleb seda samas mõista EMÜ artikli 92 lõike 3 punkti c (nüüd ELTL artikli 107 lõike 3 punkt c) esimeses osalauses sisalduva teise sõnaselge kriteeriumi konkreetses kontekstis. Teisisõnu ei vastanud kõnealune kavandatav riigiabi juba asjakohasele kriteeriumile, sest abi sektorile, kus juba toimub ületootmine, ei saa pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>teatud majanduspiirkonna arengu soodustamiseks<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>. Igal juhul ei viita miski selles tsitaadis sellele, et ühist huvi peavad jagama kõik teised liikmesriigid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kolmas kohtuotsus Hispaania Kuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="20020919">19. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑113/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:507">EU:C:2002:507</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> puudutas Hispaania abikava Extremadura autonoomses piirkonnas asuvatele põllumajandustootjatele. Austria Vabariik viitab eelkõige selle kohtuotsuse punktile 67, milles korratakse taas kohtuotsuse Philip Morris Holland <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="19800917">17. septembri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>730/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:209">EU:C:1980:209</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> punkti 24. Kohtuotsuse Hispaania Kuningriik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20020919">19. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑113/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:507">EU:C:2002:507</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> asjakohane tsitaat on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>Siiski ei saa EÜ artikli 87 lõike 3 punktide a ja c sõnastuse erinevus viia järelduseni, et komisjon ei peaks artikli 87 lõike 3 punkti a kohaldamisel arvestama ühenduse huvidega ning et ta peab piirduma asjaomaste meetmete konkreetselt piirkondliku mõju kontrollimisega, hindamata nende mõju asjaomasele turule või asjaomastele turgudele ühenduses tervikuna. Sellisel juhul peab komisjon mitte ainult kindlaks tegema, et need meetmed tegelikult aitavad kaasa asjaomaste piirkondade majanduslikule arengule, vaid samuti hindama selle abi mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ning eelkõige hindama sektoraalseid tagajärgi, mida need meetmed võivad liidu tasandil tekitada. Nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, annab EÜ artikli 87 lõige 3 komisjonile kaalutlusõiguse, mille kasutamine hõlmab majanduslikke ja sotsiaalseid hinnanguid, mis tuleb anda ühenduse kontekstis.<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/></P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>On aga selge, et see tsitaat puudutab taas täiesti eraldiseisvat küsimust, mis tekib seoses ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c (endine EÜ artikli 87 lõike 3 punkt c) sisalduva negatiivse tingimusega, nimelt et kõnealusel abil peab puuduma mõju asjaomasele turule või asjaomastele turgudele ühenduses (nüüd liidus) tervikuna ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega. Sellel ei ole aga mingit tähtsust küsimuses, kas abi peab teenima ühist huvi pakkuvat eesmärki või peavad seda toetama kõik liikmesriigid, enne kui seda saab käsitada ühist huvi pakkuva eesmärgina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et ükski neist kolmest kohtuotsusest ei võimalda Austria Vabariigil väita, et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel kehtib kohustuslik nõue, et abiga tuleb taotleda ühist huvi pakkuvat eesmärki. Samuti ei tulene neist, et ühine huvi on huvi, mida jagavad kõik liikmesriigid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Samuti tuleb meeles pidada, et kõik liikmesriigid on Euratomi asutamislepingule alla kirjutanud, selle ratifitseerinud ja sellega ühinenud. Sellest tuleneb, et kõiki liikmesriike tuleb õiguslikult käsitleda nii, et nad on andnud oma üldise nõusoleku uute tuumaelektrijaamade rajamiseks. On küll selliseid liikmesriike nagu Austria Vabariik, kes on otsustanud, et nad ei soodusta või isegi ei luba uute tuumaelektrijaamade arendamist oma territooriumil. Kuid nõustudes selle lepingu eesmärkidega, on nad seega andnud oma tingimusteta nõusoleku – vähemalt põhimõtteliselt – teiste liikmesriikide õigusele arendada <HT TYPE="ITALIC">oma territooriumil</HT> tuumaelektrijaamu, kui nad seda soovivad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et ükskõik kuidas asjasse puutuvatele õigusküsimustele lähenetakse, on tuumaelektrijaamade arendamine ühistes huvides olev eesmärk ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, millega on tegelikult nõustunud kõik liikmesriigid, kas või üksnes seetõttu, et nad on Euratomi asutamislepingu heaks kiitnud. Seega, isegi kui eeldada (vastupidi minu enda seisukohale), et ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c saab kohaldada üksnes siis, kui riigiabil on ühist huvi pakkuv eesmärk, ei ole Üldkohus õigusnormi rikkunud. Lisaksin – kas või täielikkuse huvides –, et tuumaelektrijaamade arendamine on ühtlasi avaliku huvi eesmärk, mitte erahuvi eesmärk.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Tuumaelektrijaamade ehitamine ei ole Euratomi asutamislepinguga hõlmatud tuumaenergia edendamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Lisaks vaidlustab Austria Vabariik vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97 esitatud Üldkohtu järelduse, et arvestades Euratomi asutamislepingu artikli 1 lõiget 2 ja artikli 2 punkti c, oli Ühendkuningriigil õigus luua stiimuleid uute tuumaelektrijaamade loomiseks. Austria Vabariik väidab Euratomi asutamislepingu artikli 2 punkti c sõnastusele tuginedes hoopis, et see leping ei hõlma uute tuumaelektrijaamade ehitamise edendamist ega olemasolevate tuumaelektrijaamade asendamist kaasaegsemate, juba väljatöötatud tehnoloogiatega. Sellega seoses võib kõigepealt märkida, et Euratomi asutamislepingu artiklis 1 on sätestatud, et asutamislepingu peamine eesmärk on luua <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>tuumatööstuse kiireks rajamiseks ja kasvuks vajalikud tingimused<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>. Artikli 2 punktis c on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>seda ülesannet täita<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>, peab Euratom <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>soodustama investeerimist ja tagama tuumaenergeetika arenguks vajalike põhirajatiste püstitamise ühenduses, ergutades eriti ettevõtjate algatusi<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>. Lisaks sellele rõhutatakse Euratomi asutamislepingu artiklites 40 ja 41 koostoimes nimetatud lepingu II lisa punktiga 11 asjaolu, et kõnealuses aluslepingus on ette nähtud tuumareaktoritesse investeerimine. Ning lõpuks nähakse Euratomi asutamislepingu artiklis 192 ette, et liikmesriigid aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Võib-olla tuleb nende üldiste sätetega seoses kõigepealt märkida seda, et need eeldavad tingimata tuumaelektrijaamade olemasolu vähemalt mõnes liikmesriigis, sest ilma tuumaelektrijaamadeta ei saa tuumaenergiat olla. Tuumaenergiata oleks vähe mõtet ka Euratomil või ka Euratomi asutamislepingul.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Teiseks soovisid liikmesriigid ilmselgelt, et Euratomi asutamisleping oleks pidevalt arenev dokument, mida on võimalik orgaaniliselt arendada ja tänapäeva oludega kohandada, jäädes seejuures loomulikult selle lepingu piiresse. See on minu arvates iseenesest piisav, et lükata ümber Austria Vabariigi argument, mille kohaselt ei hõlma need Euratomi asutamislepingu sätted ei uute tuumaelektrijaamade ehitamist ega vananevate elektrijaamade moderniseerimist ja asendamist kaasaegsemate, juba väljatöötatud tehnoloogiatega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Kui see argument oleks õige, siis tähendaks see näiteks seda, et Euratomi asutamislepingut oleks kohaldatud ainult tuumaelektrijaamade ehitamise esimeses etapis, näiteks 1960. ja 1970. aastatel. Samuti järelduks sellest, et Euratomi asutamislepingut ei kohaldataks praegustes oludes, kuna see esimene tuumajaamade laine tuli järk-järgult kasutusest kõrvaldada, moderniseerida ja asendada. Siiski on ilmne, et Euratomi asutamislepingu koostajad soovisid, et seda kohaldataks tähtajatult. Miski ei viita sellele, et selle kohaldamisala oleks pidanud olema ajaliselt piiratud, piirdudes peamiselt tuumaelektrijaamade ehitamise esimese lainega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei toeta seda Austria Vabariigi argumenti igal juhul Euratomi asutamislepingu enda sõnastus. Artiklis 1 deklareeritakse, et üks selle asutamislepingu eesmärke on luua vajalikud tingimused <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>. Samamoodi on selle lepingu artikli 2 punktis c sätestatud, et Euratom peab muu hulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>soodustama investeerimist ja tagama tuumaenergeetika arenguks vajalike põhirajatiste püstitamise ühenduses, ergutades eriti ettevõtjate algatusi<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>. Need sätted käsitlevad ilmselgelt tuumatööstuse kasvu ja arengut, sealhulgas – nagu on ilmne artikli 2 punktist c – sel eesmärgil eraettevõtjate kaasamise kaudu. Austria Vabariigi <DATE ISO="20200128">28. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuistungil esitatud vastupidine argument, mille kohaselt Euratomi asutamislepingu artikli 2 punktil c ei olnud üldse seda tähendust, vaid see puudutas pigem uute tehnoloogiate võimalikku arendamist, on selles suhtes päris ebarealistlik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb selles kontekstis veel kord viidata ELTL artikli 194 lõikele 2. Seda sätet tuleb mõistagi tõlgendada koosmõjus Euratomi asutamislepinguga. Nagu ma juba märkisin, näeb ELTL artikli 194 lõike 2 teine lõik ette, et liidu üldine pädevus energeetika valdkonnas ei mõjuta liikmesriigi õigust: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Sellest sättest on täiesti selge, et iga liikmesriigi põhimõtteline õigus kasutada erinevaid energiaallikaid – olgu need siis fossiilkütused, taastuvad energiaallikad, nagu päikese- ja tuuleenergia, või, nagu käesoleval juhul, tuumaenergia – on kõigile kavatsustele ja eesmärkidele vaatamata rikkumatu. Nagu Ühendkuningriik oma seisukohtades väitis, on ta otsustanud toetada tuumaenergiat kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>usaldusväärset ja vähese CO-heitega elementi oma laiemas energiaallikate jaotuses<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Kõik see kinnitab järeldust, et Euratomi asutamislepingu eesmärke ja pädevusi võib selgelt tõlgendada nii, et need laienevad nüüdisaegsete tuumaelektrijaamade ehitamisele liikmesriikide poolt ega hõlma mitte üksnes neid jaamu, mis olid ette nähtud või mida kavandati Euratomi asutamislepingu sõlmimise ajal. Üldkohtu üldine seisukoht ja lähenemisviis vaidlustatud kohtuotsuses on nende sätete taolise tõlgendusega täiesti kooskõlas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Üldkohus oleks pidanud selle kindlakstegemisel, kas abimeetmed edendavad ühist huvi pakkuvat eesmärki, arvesse võtma ka muid ELTL eesmärke</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 517, millele Austria Vabariik vastu vaidleb, leidis Üldkohus, et sõltumata sellest, kas komisjon peab keskkonnakaitse põhimõtet, ettevaatuspõhimõtet, põhimõtet, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõtet arvesse võtma, oleks nende põhimõtete tõlgendamine viisil, mis välistab riigiabi andmise tuumaelektrijaama ehitamiseks või käitamiseks, vastuolus Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikega 3.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Austria Vabariik väidab seevastu, et kui hoolimata Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikest 3 kohaldatakse tuumaenergia suhtes ELTL artiklit 107, tuleb kohaldada ka muid liidu õiguse põhimõtteid, nagu harta artiklis 37 ja ELTL artiklis 11 nimetatud keskkonnakaitse nõuded, mis hõlmavad tervisekaitset. Lisaks väidab Austria Vabariik, et riigiabi andmise põhjendamiseks ei saa tugineda Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikele 3, kuna see säte käsitleb peamiselt seadusandlike meetmete õigusliku alusega seotud konflikte, mida käesoleval juhul ei esine. Neile argumentidele tuleb vastata järgmiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Esiteks, erinevalt riigiabi valdkonnast käsitletakse Euratomi asutamislepingus keskkonnaküsimusi selle II jaotise 3. peatükis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>Tervisekaitse ja ohutus<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vt ka Euratomi asutamislepingu põhjendusi, milles märgitakse, et eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>luua elanikkonna elu ja tervist ähvardavate ohtude kõrvaldamiseks vajalikud ohutustingimused<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>, ning selle artikli 2 punkt b.</P></NOTE> Need sätted on Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 kohaselt ülimuslikud ega jäta selles valdkonnas ruumi muude liidu õiguse põhimõtete kohaldamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Käesoleva kohtuasja faktilised asjaolud erinevad selgelt nendest, mida käsitleti <DATE ISO="20050412">12. aprilli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑61/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:210">EU:C:2005:210</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), milles komisjon soovis tugineda Euratomi asutamislepingu sättele sõjalisel eesmärgil kasutatava tuumaenergia valdkonnas, mis ei kuulu Euratomi asutamislepingu kohaldamisalasse. Euroopa Kohus märkis sellega seoses punktis 44, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>[k]una [Euratomi] asutamisleping ei anna ühendusele spetsiaalset meedet [elanikkonna tervise ja keskkonna tuumaenergia (sh sõjaotstarbelise) kasutamisega seotud ohtude eest kaitsmise] eesmärgini jõudmiseks, ei saa välistada seda, et asjakohaseid meetmeid on võimalik võtta EÜ asutamislepingu asjasse puutuvate sätete alusel<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>. Selle kohtuasja asjaolud on ka üsna erinevad faktidest <DATE ISO="20091027">27. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ČEZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑115/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:660">EU:C:2009:660</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mis käsitles võrdsuse põhimõtte kohaldamist, mille kohta Euratomi asutamisleping ei sisalda sõnaselgeid norme (vt selle kohtuotsuse punktid 87–91), ning mille kohaldamine ei vii, nagu Slovaki Vabariik käesolevas asjas märgib, tulemuseni, mis oleks vastuolus Euratomi asutamislepingu eesmärkidega.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Teiseks ei välista asjaolu, et sätte peamine eesmärk võis olla lahendada meetmete õigusliku alusega seotud konflikte, selle sätte kohaldamist teistele küsimustele. See on nii eelkõige seetõttu, et ei Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõike 3 sõnastus ega kontekst – see viidi EÜ asutamislepingu üld- ja lõppsätteid käsitlevast kuuendast osast üle Euratomi asutamislepingu peatükki pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu teatud sätete kohaldamine<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/> – ei näe ette taolist kohaldamispiirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kolmandaks ei ole Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõige 3 ainus säte, mida tuleb liikmesriikide energiavarustuse puhul arvesse võtta. Kui komisjonile antaks laiem pädevus hinnata liikmesriikide otsuseid riigiabi valdkonnas muude kui ELTL artiklis 107 sätestatud põhimõtete alusel, piiraks see selgelt liikmesriikide autonoomiat kõnealuses valdkonnas. Seega on küsimus selles, kas aluslepingud seda ka tegelikult lubavad. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>Energeetika<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> valdkonda käsitletakse ELTL XXI jaotises. ELTL artikli 4 lõike 2 punkti i kohaselt kuulub see valdkond liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. ELTL artikli 194 lõige 1 ja lõike 2 esimene lõik kohustavad Euroopa Parlamenti ja nõukogu kehtestama vajalikud meetmed teatavate energiasektoriga seotud eesmärkide saavutamiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>[s]iseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>. Nagu ma olen juba märkinud, on ELTL artikli 194 lõikes 2 samuti selgelt sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>[n]eed meetmed ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks […] tema valikuid erinevate energiaallikate vahel […]<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt ka ELTL artikli 192 lõike 2 punktis c sisalduv menetlusnorm juhuks, kui Euroopa Liit kõnealuses valdkonnas tegutseb, ning samuti <DATE ISO="20171213">13. detsembril 2017</DATE> allkirjastatud Lissaboni lepingu vastu võtnud valitsustevahelise konverentsi lõppaktile lisatud deklaratsioon nr 35.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et liikmesriikide manööverdamisruumi energiavarustuse valdkonnas tuleb säilitada ja tunnustada. Selles mõttes kujutab ELTL artikli 194 lõige 2 endast liikmesriikide rolli olulist tasakaalustamist liidu suhtes energiapoliitika valdkonnas. Seetõttu ei tundu ainuüksi nendel põhjustel asjakohane lubada komisjonil võtta energiasektoris antava riigiabi hindamisel arvesse muid liidu eesmärke peale nende, mis on ühisturu kaitseks konkreetselt sätestatud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Neil põhjustel ei saa Austria tugineda ka lahenditele, mis ei kuulu riigiabi valdkonda.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Ka Euroopa Kohtu ega Üldkohtu praktika ei nõua ega volita komisjoni seda tegema, isegi mitte muudes valdkondades peale energiasektori.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Austria Vabariigi esitatud konkreetsed põhimõtted, mida tema arvates oleks pidanud arvesse võtma juba selle hindamisel, kas abimeetmega taotletakse ühist huvi pakkuvat eesmärki, on keskkonnakaitse, ettevaatuspõhimõte, põhimõte, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõte. Kuid nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 515 õigesti märkis, oleks komisjon pidanud neid põhimõtteid arvesse võtma üksnes siis, kui need oleksid tegelikult olnud Ühendkuningriigi abimeetme eesmärgiks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt <DATE ISO="20141203">3. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Castelnou Energía <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑57/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:1021">EU:T:2014:1021</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0189">189</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellisel juhul oleks komisjon saanud neid uurida, lähtudes sellest, kas meetmed olid selle eesmärgi saavutamiseks piisavad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Kuigi Austria Vabariik väidab, et neid põhimõtteid oleks tulnud arvesse võtta juba selle otsustamisel, kas abimeetmed teenivad ühist huvi pakkuvat eesmärki, vaidlustab ta vaidlustatud kohtuotsuse punkti 517, mis käsitleb meetme proportsionaalsuse küsimust ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduva negatiivse tingimuse kontekstis. Seega käsitlevad Üldkohtu kaalutlused vaidlustatud kohtuotsuse selles osas proportsionaalsuse küsimusi.</P></NOTE> Käesoleval juhul oli aga eesmärgiks tuumaenergia tootmise edendamine ning vastavalt ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c pidi komisjon hindama üksnes seda, kas meede mõjutas ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Selle hinnangu kohta vt käesoleva ettepaneku punkt 115 jj.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Seda järeldust ei muuda ka järgmine kohtupraktika: Euroopa Kohus on otsustanud, et komisjon on kohustatud juhul, kui ta algatab riigiabi menetluse, asutamislepingu ülesehitusest lähtudes järgima seost riigiabi käsitlevate õigusnormide ja muude kui riigiabi käsitlevate erisätete vahel ja seega hindama asjaomase riigiabi kooskõla nende erisätetega, <HT TYPE="ITALIC">kui abi andmise viis on abi eesmärgiga sedavõrd seotud, et neid ei ole võimalik eraldi hinnata</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P><DATE ISO="19930615">15. juuni 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Matra <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑225/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:239">EU:C:1993:239</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta ka Üldkohtu hinnangut <DATE ISO="20040113">13. jaanuari 2004. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Thermenhotel Stoiser Franz jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑158/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2004:2">EU:T:2004:2</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0159">159</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>BUPA jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑289/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:29">EU:T:2008:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0315">315</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20141203">3. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Castelnou Energía <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑57/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:1021">EU:T:2014:1021</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0185">185</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0190">190</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu komisjon märgib, ei viidanud Austria Vabariik käesolevas asjas sellise lahutamatu seose olemasolule ning seda ka ei ole. Austria Vabariigi viidatud põhimõtteid, nimelt keskkonnakaitset, ettevaatuspõhimõtet, põhimõtet, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõtet, võib hinnata eraldi ning vajaduse korral ka muudes menetlustes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Näiteks Ühendkuningriigis on tuumajaamade ehitamiseks ja käitamiseks vaja mitmeid kooskõlastusi, litsentse ja lube, milles saab käsitleda asjakohaseid keskkonnaküsimusi. Selliste kooskõlastuste, litsentside ja lubade andmist võib vaidlustada ka kohtuliku kontrolli menetluses. Samuti teavitatakse komisjoni näiteks Euratomi asutamislepingu artikli 37 kohastest radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kavadest, ning ta esitab selliste kavade kohta arvamuse. Vt näiteks komisjoni <DATE ISO="20120203">3. veebruari 2012. aasta</DATE> arvamus Ühendkuningriigis Somersetis asuva Hinkley Point C tuumaelektrijaama kahe EPR-reaktori tegevuse tulemusel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kava kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="033" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, C 33, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Väärib märkimist, et vastavalt komisjoni vastuse punktile 150 ei ole Austria Vabariik vaidlustanud uut otsust tuumajäätmete lepingute hinna määramise meetodi kohta, mis loeti samuti riigiabiks ja mis tunnistati siseturuga kokkusobivaks ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 359 seoses <DATE ISO="20151009">9. oktoobri 2015. aasta</DATE> otsusega riigiabi juhtumis SA.34962, Waste Contract for New Nuclear Power Stations (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="161" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, C 161, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et selle kontrollimisel, kas abimeetmed teenivad ühist huvi pakkuvat eesmärki, ei pidanud ta arvesse võtma muid asutamislepingute eesmärke.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine väide: ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldati valesti, sest asjaomane majandussektor ei olnud õigesti määratletud ja turutõrke nõuet ei kohaldatud</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 105, 139, 140 ja 144 leidis Üldkohus, et tuumaenergia edendamine on asjakohane majandustegevus ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses ning et Hinkley Point C tuumaelektrijaama arendamine kujutab endast sellist tuumaenergia edendamist. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 151 ja 240 leidis Üldkohus, et turutõrke olemasolu võib olla<?PAGE NO="19"?> asjakohane tegur, et tunnistada riigiabi siseturuga kokkusobivaks, kuid turutõrke puudumine ei tähenda tingimata, et ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud tingimused ei oleks täidetud, ning et isegi kui turutõrget ei esine, on Ühendkuningriigi sekkumine tegelikult vajalik Hinkley Point C tuumaelektrijaama arenguks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Austria Vabariik väidab oma teises väites, et Üldkohus rikkus õigusnormi kolmes aspektis. Esiteks ei ole ta tunnistanud, et vaidlusaluses otsuses ei määratleta asjaomast majandustegevust ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Sellega seoses väidab Austria Vabariik samuti, et Üldkohus ei täitnud ELTL artikli 296 teisest lõigust tulenevat kohustust esitada piisavad faktilised ja õiguslikud põhjused selle majandustegevuse kohta, millele Hinkley Point C tuumaelektrijaamale antav abi kaasa aitab. Teiseks väidab ta, et Üldkohus eksis asjaomase majandustegevuse määratlemisel, kuna asjakohane majandustegevus on energia ja mitte tuumaenergia tootmine. Kolmandaks väidab ta, et Üldkohus ei tunnistanud, et turutõrge on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel vajalikkuse tuvastamise õiguslik eeltingimus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Mis puudutab abiga edendatava majandustegevuse määratlemata jätmise küsimust, siis ei lükanud Üldkohus tagasi mitte ainult ebapiisavat põhjendamist puudutavat argumenti,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 155–157 ja punkt 405, milles Üldkohus käsitles tuumaenergia eripärasid (eelkõige seoses tuumaelektrijaamade rahastamisega).</P></NOTE> vaid kogu vaidlusalune otsus lähtub sellest, et tegemist on elektrienergia tootmisega tuumaenergia kasutamise teel, sisaldades rohkelt sellekohaseid viiteid. Selle kohta võib tuua mitu näidet, kuid tõenäoliselt piisab viitest vaidlusaluse otsuse põhjendusele 358, milles on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>seetõttu järeldab komisjon, et [Hinkley Pointi hinnavahelepinguga] kehtestatakse tingimused elektrienergia tootmistegevuseks tuumatehnoloogia abil […].<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Seega ei rikkunud Üldkohus minu arvates õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 139 märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>tuleb tagasi lükata Austria Vabariigi argument, et komisjon ei olnud täpsustanud, millist majandustegevust ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses kõnealuste meetmetega pidi edendama<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>. Selles punktis tugines Üldkohus vaidlusaluse otsuse põhjendusele 392, mis kujutab endast üht paljudest näidetest majandustegevuse selge määratlemise kohta. Niivõrd kui Austria Vabariik esitab selle argumendi komisjoni otsuse läbivaatamiseks, ei ole see ilmselgelt vastuvõetav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>ELTL artikli 256 lõike 1 teise lõigu ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu kohaselt saab Üldkohtu otsuseid edasi kaevata üksnes liidu õigusnormide rikkumise korral Üldkohtu poolt.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Samuti ei olnud Üldkohtu enda põhjendused ebapiisavad. Kõigepealt tuleb märkida, et hageja tuginemine ELTL artikli 296 teisele lõigule on ekslik. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohusta Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 53 koosmõjus artikliga 36 ja Üldkohtu kodukorra artikli 117 punktist m tulenev Üldkohtu põhjendamiskohustus Üldkohut esitama ammendavat ning üksikasjalikku ülevaadet menetlusosaliste kõikidest argumentidest. Nii võib Üldkohtu põhjendus olla tuletatav, tingimusel et see võimaldab huvitatud isikutel teada saada, miks Üldkohus nende argumendid tagasi lükkas, ja anda Euroopa Kohtu käsutusse tema kontrolli teostamiseks piisavalt teavet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20110705">5. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 155 ja 156 tuletas Üldkohus meelde põhjendusi, mille komisjon oma hinnangus esitas ja millest nähtub tuumaenergia tootmise kui majandustegevuse eripära. Seega järgis Üldkohus selgelt eespool esitatud standardit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Oma teises argumendis väidab Austria Vabariik, et Üldkohus oleks pidanud tuvastama, et asjaomane majandustegevus oli elektrienergia tootmine, mitte tuumaenergia tootmine. See pool leiab, et riigiabi eeskirjade kohaldamisel on oluline lõpptoode, st elekter.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Ma ei saa sellega nõustuda. Kogu riigiabi eeskirjade kohaldamine hõlmab asjaomase majandustegevuse määratlemist, et hinnata, kas kõnealune abi on vajalik majandusarengu toetamiseks. Seetõttu tuleb küsida, kas riigiabi aitab kaasa tuumaenergia arendamisele eristatuna üldisest elektritootmisest. Nagu Üldkohus tuvastas,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt näiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktid 165, 168, 171 ja 174.</P></NOTE> oli komisjonil rohkelt tõendeid selle kohta, et turg ei soovinud või isegi ei olnud võimeline Hinkley Point C tuumaelektrijaama projekt rahastama, ilma et Ühendkuningriik oleks andnud tagatisi ja muud liiki abi. Käesoleval juhul ei ole oluline, et elektritootmise <HT TYPE="ITALIC">muude</HT> vormide puhul ei pruugi esineda turutõrget. Siinkohal tuleb veel kord rõhutada iga liikmesriigi õigust valida ise oma energiaallikate jaotus vastavalt ELTL artikli 194 lõikele 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Osas, milles Austria Vabariik tugineb Üldkohtu määruse Greenpeace Energy jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P><DATE ISO="20160926">26. septembri 2016. aasta</DATE> kohtumäärus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑382/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:589">EU:T:2016:589</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ei avaldata). Selles menetluses püüdsid vaidlusaluse otsuse vaidlustada Greenpeace Energy eG ja teised taastuvatest energiaallikatest energia tootmise ja tarnimisega tegelevad äriühingud. Vt 2. joonealune märkus. Nimetatud otsuse punktis 55 ja sellele järgnevates punktides leidis Üldkohus, et elektrienergia olemus on selline, et pärast seda, kui see on lubatud põhi- või jaotusvõrku, on raske kindlaks teha selle päritolu ja eelkõige energiaallikat, millest see on toodetud, ning seetõttu ei ole võimalik määratleda erinevaid turge sõltuvalt energiaallikast.</P></NOTE> punktile 54 jj, tuleb märkida, et selles kohtuasjas käsitles Üldkohus poolte õigust esitada hagi ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel, mida tuleb hinnata vastavalt kohtuasjas Plaumann <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P><DATE ISO="19630715">15. juuli 1963. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑25/62 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1963:17">EU:C:1963:17</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> paika pandud kriteeriumidele. Selleks käsitles Üldkohus küsimust, kas abisaajate ja hagejate vahel on konkurentsiolukord turul. Selle hindamise eesmärk on teha kindlaks, kas abi mõjutas hagejaid. See on aga veidi teistsugune küsimus kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>majandustegevuse<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/> määratlemine ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Majandustegevus määratletakse selleks, et määrata kindlaks võrdlusalus proportsionaalsuse kriteeriumi kohaldamiseks, kui abi vajalikkus majandustegevuse soodustamiseks on kindlaks tehtud, ja kui abi on vajalik, siis kas sellel on seejuures ergutav mõju. Konkurentsiolukord turul muutub seevastu asjakohaseks üksnes siis, kui asutakse analüüsima ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c täiendavat kriteeriumi, mille kohaselt abi ei või mõjutada ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Loetakse ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduvaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>negatiivseks tingimuseks<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>. Vt käesoleva ettepaneku punkt 59.</P></NOTE> Selleks tugines Üldkohus tõepoolest kogu elektriturule, mitte pelgalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>majandustegevusele<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>, mis seisneb elektrienergia tootmises tuumaenergia kasutamise teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 231 ja 232.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Neil põhjustel ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et tuumaenergia tootmine on asjakohane majandustegevus ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduva positiivse kriteeriumi tähenduses, nimelt kas abi soodustab teatavat majandustegevust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Käesoleva väite kolmanda argumendi kohaselt oleks Üldkohus pidanud lugema turutõrke asjakohaseks kriteeriumiks ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel. Vastupidi sellele, mida Üldkohus oma otsuses sedastas, väidab Austria Vabariik, et komisjon tuvastas turutõrke, kuigi Austria Vabariigi sõnul oli see järeldus turu eksliku määratlemise tõttu väär.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Jällegi ei saa ma selle väitega nõustuda. Kõigepealt leidis komisjon, et esines turutõrge, kuna ta lähtus eeldusest, et tavaliselt toimivad kapitaliturud ei rahasta uute tuumaelektrijaamade ehitamist, võttes arvesse sellega seotud äärmiselt pikki tähtaegu ja arvatavat poliitilist riski.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vaidlusaluse otsuse põhjendused 382–385.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb arvestada, et Üldkohus on minu arvates lükanud seniajani õiguspäraselt tagasi väite, et turutõrke tuvastamine on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamisel oluline element.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 150 ja 151 ning viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Ma ei taha, et minust siinkohal valesti aru saadaks: muidugi võib turutõrke olemasolu sageli olla kõige veenvam tõend abi vajalikkuse kohta ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Kõnealuse analüüsi jaoks ei ole siiski vaja tuvastada turutõrke kui sellise olemasolu iseenesest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Turutõrkeks loetakse olukorda, kus turg ei suuda täita turunõudlust. Liikmesriikidel on siiski õigus järgida ELTL artikli 107 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eesmärke, isegi kui nende järele puudub turul piisav nõudlus.</P></NOTE> vaid pigem tuleb lahendada küsimus, kas kõnealune riigiabi soodustaks teatavat majandustegevust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Niivõrd kui Austria Vabariik tugineb oma argumendis, et Üldkohus tugines siiski turutõrkele, <DATE ISO="20160609">9. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Magic Mountain Kletterhallen jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑162/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:341">EU:T:2016:341</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), on täiesti selge, et Üldkohus viitas sellele kohtuotsusele kui täiendavale argumendile selles konkreetses asjas, kuid see ei piiranud tema järeldust, et turutõrge ei ole vajalik kriteerium.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide: kas Üldkohtu kontroll proportsionaalsuse kriteeriumi kohaldamise üle oli väär</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 405 ja 413 hindas Üldkohus abimeetme mõju, st Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamist, koos selle mõjuga baaskoormusega elektrivarustusele Ühendkuningriigis. Ta leidis samuti, et vajalikku võimsust ei saa reaalselt toota tuuleenergiast. Sama kohtuotsuse punktis 507 leidis ta, et Ühendkuningriigil oli õigus säilitada tuumaenergia oma energiaallikate jaotuses. Punktis 506 ei leidnud Üldkohus ühtegi põhjust seada kahtluse alla komisjoni järeldust, et konkurentsi moonutamise oht oli piiratud. Punktides 470 ja 499 märkis Üldkohus, et abimeetmed ei diskrimineeri ülemäära teisi tehnoloogiaid. Lõpuks leidis Üldkohus punktis 515 jj, et komisjon ei olnud kohustatud arvesse võtma käesoleva ettepaneku punktis 82 nimetatud põhimõtteid. Austria Vabariik vaidleb neile otsustustele vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Lisaks leiab Austria Vabariik, et Üldkohus eksis selles, kuidas hinnata meetme proportsionaalsust. Täpsemalt väidab ta, et esiteks oleks Üldkohus pidanud hindama kõnealuse meetme proportsionaalsust elektrituru kui terviku seisukohast. Teiseks oleks Üldkohus pidanud mõistma, et käesoleva menetluse näol on sisuliselt tegemist katsejuhtumiga, mis puudutab uute tuumaprojektide proportsionaalsust üldiselt. Kõiki võimalikke konkurentsimoonutusi oleks seega tulnud hinnata seda kaalutlust arvestades. Kolmandaks on Üldkohtu otsuse üks tagajärg see, et tuumatootjatele antakse jätkuv eelis teiste energiatootjate arvelt. Neljandaks ei tasakaalustanud omavahel Üldkohus tuumaenergia negatiivset mõju (sealhulgas jäätmete kõrvaldamisega seotud pikaajalisi kulusid) ja selle võimalikku kasu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>See väide viitab proportsionaalsuse testile, milleks on ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c sisalduv negatiivne tingimus, mille kohaselt peab abimeede olema vajalik mitte ainult majandustegevuse arengu soodustamiseks, vaid et seejuures ei tohi mõjutada ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Mis puudutab kogu elektriturgu puudutavat proportsionaalsuse argumenti, siis näib see tegelikult olevat teise väite teise osa üks variant, nimelt et asjaomane turg on laiem elektriturg eristatuna tuumaenergia tootmise turust. Käesoleva asja kontekstis ei ole siiski oluline, et elektrit oleks saanud toota muul viisil.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>See viib tagasi põhimõttelise seisukoha juurde, et ELTL artikli 194 lõike 2 kohaselt oli Ühendkuningriigil õigus teha valik oma erinevate energiaallikate vahel ja et ta otsustas kasutada tuumaenergiat osana sellest energiaallikate jaotusest. Seega oli komisjon ELTL artikli 194 lõike 2 kohaselt kohustatud hindama sellise meetme proportsionaalsust, millega rakendatakse nimetatud poliitilist valikut, nimelt tuumaenergia tootmist Hinkley Point C tuumaelektrijaamas. Seetõttu ei saa väita, et komisjoni hinnang proportsionaalsusele oli lubamatult kitsas või et Üldkohus rikkus selles osas õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Mis puudutab katsejuhtumi argumenti, siis tugineb Austria Vabariik komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses punktile 6.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="262" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, C 262, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> Tunnistan, et minu jaoks on see viide mõnevõrra üllatav, sest komisjoni teatise punktis 6 (ega ka mujal teatises) ei ole midagi, mis käsitleks katsejuhtumi mõistet. Komisjoni teatises käsitletakse ainult küsimust, kas meede on riigiabi ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses. Teatise teises põhjenduses on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>selles ei käsitleta riigiabi kokkusobivust siseturuga vastavalt aluslepingu artikli 107 lõigetele 2 ja 3 ning artikli 106 lõikele 2, mille hindamine on komisjoni ülesanne<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/>. Komisjoni teatis on seega täiesti asjakohatu meetme proportsionaalsuse hindamise seisukohalt ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses. Seetõttu ei saa öelda, et teatis annaks reaalseid juhiseid põhimõtete kohta, mida sellise hinnangu puhul tuleb kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Samuti ei veena mind Austria Vabariigi tuginemine Euroopa Kohtu otsusele Eventech.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P><DATE ISO="20150114">14. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑518/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:9">EU:C:2015:9</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See kohtuotsus puudutas küsimust, kas määrus, millega lubatakse teatavatel reisijateveoga tegelevatel ühistranspordisõidukitel kasutada bussiradasid Londoni tänavatel, jättes teised välja, võib endast kujutada riigiabi. Oma otsuses märkis Euroopa Kohus, et selleks ei ole vaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>tõendada abi tegelikku mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja tegelikku konkurentsi moonutamist, vaid tuleb üksnes uurida, kas abi võib mõjutada seda kaubandust ja kahjustada konkurentsi<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P><DATE ISO="20150114">14. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eventech</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑518/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:9">EU:C:2015:9</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Mulle tundub siiski, et sellest tõepoolest väga olulisest otsusest, mis käsitleb asjaomase riigiabi võimalikku mõju, on tehtud liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Täpsemalt ei viita nimetatud kohtuotsuses miski sellele, et tuvastamisel, kas riigiabi on siseturuga kokkusobiv, tuleks hinnata midagi <HT TYPE="ITALIC">muud</HT> kui vaidlusaluse meetmega seotud <HT TYPE="ITALIC">individuaalset</HT> abi. Kõik see tähendab, et kohtuotsus Eventech<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P><DATE ISO="20150114">14. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑518/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:9">EU:C:2015:9</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei toeta kuidagi laiemat väidet, et komisjon peaks arvesse võtma küsimust, kas seda liiki abi(de) andmine võib kahjustada konkurentsi üldiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Samuti ei saa ma nõustuda argumendiga, et selle otsuse mõjul eelistatakse tuumaelektrijaamu teiste elektritootmise viiside arvelt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Samuti tuleks märkida, et hinnavahelepinguid pakutakse ka taastuvate energiaallikate jaoks, sisaldades nendele valdkondadele suunatud erisätteid.</P></NOTE> Tuleb meenutada, et iga ELTL artiklile 107 tuginevat riigiabi taotlust tuleb hinnata eraldi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Igal juhul on täiesti ilmne, et tuumaenergiaturule sisenemise takistused erinevad teistest elektrienergia tootmise viiside omadest: nende konkreetsete takistuste hulka kuuluvad tuumaenergia vastustamisega seotud poliitiline risk, nende jaamade ehitamisega seotud tohutud kapitalikulud ja kasutatud tuumkütuse turvalise ladustamisega seotud konkreetsed kulud. Nagu ma juba märkisin, on käesolevas asjas vaidlusaluse abimeetme eesmärk lahendada need erilised raskused, kehtestades näiteks erikorra projektiga seotud konkreetsete ja spetsiifiliste poliitiliste riskide lahendamiseks. Just seetõttu, et kõnealuste instrumentide eesmärk ongi nende konkreetsete riskide lahendamine, pean kogu lugupidamise juures väidet, et vaidlusalune otsus diskrimineerib mingil moel muud liiki elektritootmist, nii otsituks kui ka ebarealistlikuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Lisaks väidab Austria Vabariik, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et ei pidanud arvesse võtma seda, mil määral kahjustavad vaidlusalused meetmed selliseid olulisi keskkonnapõhimõtteid nagu ettevaatuspõhimõte, põhimõte, et saastaja maksab ja säästlikkuse põhimõte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 516.</P></NOTE> Lisaks sellele, et keskkonnakahju osas ei lähe Austria Vabariik kaugemale pelgast väitest, tuleb märkida ka seda, et ELTL artikkel 107 asub VII jaotises, mis näeb ette ühised eeskirjad konkurentsi, maksustamise ja õigusaktide ühtlustamise kohta. Seega on komisjoni ülesanne, nagu nähtub selgelt ELTL artikli 107 lõikest 2 ja artikli 107 lõikest 3, lihtsalt hinnata, kas kõnealust riiklikku meedet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>võib pidada siseturuga kokkusobivaks<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Siseturg ise on ELTL artikli 26 lõikes 2 määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>. Kuigi on tõsi, nagu märkis Üldkohus kohtuasjas Castelnou Energía <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P><DATE ISO="20141203">3. detsembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑57/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:1021">EU:T:2014:1021</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0189">189</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et keskkonnapoliitika tuleb integreerida liidu poliitika määratlemisse ja rakendamisse, on siiski tõsi ka see, mida Euroopa Kohus selles kohtuasjas samuti märkis, nimelt et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>[k]eskkonnakaitse ei ole rangelt võttes […] siseturu […] osaks<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Seega on selge, et komisjonile ELTL artikliga 107 ette nähtud ülesanne on kitsam kui see, mida nõuab Austria Vabariik. Komisjoni peamine ülesanne on hinnata kõnealuse abi kokkusobivust konkurentsi- ja siseturueeskirjadega. Siiski ei ole komisjonile antud selles kontekstis lisaks siseturu erinõuetele ja konkurentsieeskirjadele arvestamisele ülesannet hinnata, kas konkreetne abimeede on kooskõlas liidu õigusega üldiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>See kehtib ehk eriti seoses keskkonnaeeskirjade järgimisega, kuna see on vähemalt esmatasandil tehtud ülesandeks iga liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle pädevuses on otsustada, kas mõni projekt peaks saama asjakohase loa planeerimise ja keskkonna seisukohast. Selles osas nõustun ma Üldkohtu seisukohaga, kui ta kohtuotsuses BUPA jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P><DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑289/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:29">EU:T:2008:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0314">314</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>komisjon [võib] hinnangu andmisel viidata neile asjaomastele sätetele, mille puhul rangelt võttes ei ole tegemist abi käsitlevate õigusnormidega, üksnes juhul, kui teatavad abimeetmed on nii lahutamatult seotud abi esemega, et nende võimalik vastuolu mainitud sätetega mõjutaks tingimata selle abi ühisturuga kokkusobivust<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt ei saa pidada ekslikuks Üldkohtu hinnangut, mille kohaselt ei olnud komisjon, analüüsides vaidlusaluse riigiabi kokkusobivust siseturuga ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses, kohustatud Hinkley Point C tuumaelektrijaama võimalikku keskkonnamõju arvesse võtma.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Neljas väide: kas abi kujutab endast tegevusabi ja kas selline abi on lubamatu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 612 ja 613 märkis Üldkohus, et juhul, kui ühenduse suunised keskkonnakaitsele antava riigiabi kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P><REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="072" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1994">ELT 1994, C 72, lk 3</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> on kohaldatavad, tuleb kõnealune abi kvalifitseerida investeerimisabiks või tegevusabiks. Ta leidis siiski, et see ei ole käesolevas asjas vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Austria Vabariik vaidleb nendele järeldustele vastu ja väidab, et osa abimeetmetest kujutab endast tegevusabi, mille eesmärk ei ole stimuleerida investeerimist elektrijaama, vaid tegemist on abiga, mille peamine eesmärk on toetada elektrijaama käitamist. Lisaks väidab ta, et tegevusabi on parimal juhul erandjuhtudel ühisturuga kokkusobiv. Austria Vabariik rõhutab, et toimival tooteturul, kus toodet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>elektrienergia<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/> pakutakse vajalikus koguses, on tegevusabi vastuvõetamatu, kuna see moonutab konkurentsi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Üldkohus nõustus aga komisjoniga, et kõnealust abi tuleb pidada samaväärseks investeerimisabiga, kuna see võimaldab NNBG-l investeerida Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamisse. Eelkõige järeldas ta, et finantsarvestuse kohaselt võib <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>täitmishinna<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> kohaste maksete nüüdset puhasväärtust vaadelda samaväärsena ühekordse maksega, mis võimaldab NNBG-l katta ehituskulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Üldkohus lükkas Austria Vabariigi argumendid tagasi, märkides vaidlustatud kohtuotsuse punktis 583:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>[…] Nimelt, kuna ei ole mingeid takistusi, et abimeede, millega taotletakse avaliku huvi eesmärki, mis on sobilik ja vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, mis ei muuda kaubandustingimusi vastuolus ühiste huvidega ja mis vastab niisiis ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c nõuetele, tunnistataks selle sätte alusel siseturuga kokkusobivaks, sõltumata küsimusest, kas seda tuleb kvalifitseerida investeerimisabiks või tegevusabiks. Täiendavalt tuleb meenutada, et ka tegevusabi võib tunnistada siseturuga kokkusobivaks, kui need tingimused on täidetud (vt selle kohta <DATE ISO="20160609">9. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Magic Mountain Kletterhallen jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑162/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:341">EU:T:2016:341</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0116">116</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0117">117</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Lisaks sellele, et Austria Vabariik seda avaldust ei vaidlustanud, mis võib muuta selle väite tulemusetuks, ei ole neljas väide ka põhjendatud. Komisjon leidis samuti, et meetmetel oli avaliku huvi eesmärk, nimelt luua uus tuumaenergia tootmisvõimsus, mida ei olnud võimalik saavutada mõistliku aja jooksul ilma riigi sekkumiseta. Neil asjaoludel otsustas Üldkohus, et neid meetmeid ei saa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>pidada abiks, mis piirdub <HT TYPE="ITALIC">status quo</HT> säilitamisega<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/> ja et vastupidi, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>komisjoni järelduste kohaselt ei oleks ilma nende meetmeteta tehtud õigel ajal ühtegi investeeringut uutesse tuumaelektrijaamadesse<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 584.</P></NOTE> Samuti leidis Üldkohus minu arvates õigesti, et hinnavahelepingud olid sisuliselt hindade stabiliseerimise mehhanism, mille eesmärk oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>tagada stabiilne sissetulek piisavalt pika perioodi vältel, et stimuleerida asjaomast ettevõtjat investeerima sellise tuumaelektrijaama ehitamiseks vajalikke vahendeid<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/>. Lisaks ei ole tegemist traditsioonilise abivormiga tagastamatu toetuse kujul. Vastupidi, abi eesmärk oli pigem stimuleerida investeeringuid, tagades usaldusväärse ja stabiilse hinna.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 589.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Võib lisada, et hinnavahelepingu menetlus on oma olemuselt proportsionaalne, kuna selles on ette nähtud mehhanism, mida võiks nimetada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>tagasiarvestusmehhanismiks<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/>, kuna see võimaldab vahendite <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>tagasiarvestamist<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/>, kui võrdlushind ületab täitmishinna. Kõik see kinnitab asjaolu, et hinnavahelepingu eesmärk on tagada investoritele stabiilne hind. See hind tõstetakse tasemele, mis tagab investoritele suurema kindlustunde, et nad suudavad saavutada oma investeeringutelt aja jooksul kavandatud tulu. Kuigi täitmishind on kavandatud võimaldama nende investorite jaoks õiglast marginaali, tagatakse tagasiarvestusmehhanismiga ka see, et investorid ei saa juhuslikku ülemäärast tulu juhul, kui võrdlushind ületab täitmishinda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Samuti leidis Üldkohus minu arvates õigesti, et komisjonil oli antud juhul õigus arvestada seda, et täitmishinnas ei võetud arvesse mitte ainult Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehituskulusid, vaid ka tegevuskulusid. Üldkohus asus – jällegi minu arvates õigesti – seisukohale, et need kulud mõjutasid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0120" REF.END="QE0120"/>projekti kasumlikkust ja seega ka summat, milleni täitmishind peab jõudma, et tuua kaasa otsus investeerida uude tuumaelektrijaama<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 593.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="25"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Nagu ma äsja märkisin, saan mina selle analüüsiga ainult nõustuda. Riskides ennast korrata: ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c seisukohast seisneb mis tahes abi siseturuga kokkusobivuse põhiküsimus põhimõtteliselt selles, kas taoline abi toob kaasa teatud majandustegevuse arengu, mida muidu ei toimuks. Minu arvates ei saa enne eristada ühelt poolt investeerimisabi ja teiselt poolt tegevusabi. Sellist vahetegemist ei nähta ette ELTL artiklis 107 ning igal juhul oleks selline vahetegemine lihtsustatud ja võimaldaks kõrvalehoidmist, kasutades näilikke raamatupidamismeetodeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Loomulikult võib nõustuda, et asjaolu, et vaidlustatud meede kujutab endast tegevusabi, võib teatud asjaoludel viidata asjaolule, et abi eesmärk on lihtsalt praeguse olukorra kindlustamine. Nagu Üldkohus ise märkis, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0121" REF.END="QE0121"/>ei vasta selline abi ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c nõuetele<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/>, kuna selline abi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0122" REF.END="QE0122"/>ei suuda […] soodustada arengut selle sätte tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 580.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on olukord siiski täiesti teistsugune ja – võib-olla isegi täpsemalt öeldes – teatud mõttes erandlik. On tõsi, nagu märkis Austria Vabariik, et täitmishinna teatud elemendid ei piirdu üksnes ehituskuludega, vaid hõlmavad ka tuumaenergia tootmisega seotud konkreetseid kulusid, sealhulgas kasutatud tuumkütuse käitlemise kulusid. Need kulud on aga ikkagi <HT TYPE="ITALIC">investeerimiskulud</HT>, mida NNBG peab jaama käitamiseks tingimata kandma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Seda olukorda ei muuda ka asjaolu, et täitmishinna mehhanism näeb ette asjaomaste arvutuste läbivaatamise vastavalt 15 ja 25 aasta pärast. Tuleb meenutada, et nagu Üldkohus märkis, tuli tegevuskulusid, mille alusel täitmishind algul arvutati, hinnata <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> ning kavakohaselt on Hinkley Point C tuumaelektrijaama tegevusaeg väga pikk – võib-olla kuni 60 aastat.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 424 ja 594.</P></NOTE> Läbivaatamismehhanismi eesmärk on seega leevendada sellise pikaajalise lepinguga mõlemale poolele kaasnevaid riske juhul, kui täitmishinna ja võrdlushinna vahel on oluline erinevus (kummaski suunas). Miski eeltoodust ei muuda aga asjaolu, et see hinnakujundusmehhanism on olemuslikult seotud Hinkley Point C tuumaelektrijaama investeerimisotsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Lisaks ei sisalda Euroopa Kohtu otsused Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P><DATE ISO="19901106">6. novembri 1990. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑86/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:373">EU:C:1990:373</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ega Freistaat Sachsen ja Land Sachsen-Anhalt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P><DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑459/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:515">EU:C:2011:515</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, ei avaldata).</P></NOTE> midagi, mis toetaks Austria Vabariigi argumente. Esimene neist kohtuotsustest käsitles mõnele tootjale antavat abi, mille eesmärk oli aidata kaasa teatavate veinide alkoholisisalduse suurendamisele. Euroopa Kohus lihtsalt kinnitas komisjoni otsust, milles leiti, et puudus abi andmist põhjendav avaliku huvi eesmärk ELTL artikli 107 lõike 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Sama kehtib seoses kohtuotsusega Freistaat Sachsen und Land Sachsen-Anhalt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid.</HT></P></NOTE>, milles vaidluse all olnud abi eesmärk oli edendada Leipzigi-Halle lennujaama uue kullerikeskuse töötajate koolitamist. Selles asjas oli komisjon leidnud, et koolitus toimuks igal juhul, mistõttu abi ei ole asjaomase majanduspiirkonna toetamiseks mingil juhul hädavajalik. Ei ole üllatav, et Euroopa Kohus selle otsus lõpuks muutmata jättis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Vastavalt järeldaski Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses, et komisjoni otsus kiita kõnealune abi heaks põhjendusel, et sellega toetatakse investeeringut tuumaenergiaprojekti, mida muidu ellu ei viidaks, kuulub komisjoni kaalutlusõiguse alla ELTL artikli 107 lõike 3 tähenduses. Ta jõudis sellisele järeldusele, kuigi osa abist oli seotud tegevuskuludega, ehkki ka komisjon oli leidnud, et nende tegevuskuludega seotud hinnakindlus on projekti investeerimise stiimulite oluline osa. Mulle piisab märkimisest, et Üldkohtu arutluskäigust selle väite kohta ei ilmne ühtegi õiguslikku viga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="26"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Viies väide: abi elementide ebapiisav kindlaksmääramine ja garantiide teatise rikkumine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Austria Vabariigi argumentide kokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 251 jj leidis Üldkohus, et määruse nr 651/2014 põhjendustest 23 ja 25 ning artiklitest 7 ja 8 ei saa järeldada, et siseturuga kokkusobivaks võib pidada üksnes abimeetmeid, mille toetusekvivalent on arvuliselt määratletud. Samuti ei saa teisesest õigusest järeldada, et abimeetmetes tuleb täpselt arvuliselt määratleda neist tulenev toetusekvivalent. Lisaks leidis Üldkohus selle kohtuotsuse punktis 309, et sõltumata sellest, kas garantiide teatist kohaldati, ei saa nõustuda Austria Vabariigi argumentidega garantii kestuse kohta. Ta leidis selle kohtuotsuse punktis 338, et esitatud tõendid ei tõenda, et EDFil olid finantsraskused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Käesolev Austria Vabariigi väide koosneb kahest punktist. Esiteks väidab ta, et abi elemendid ei ole vaidlusaluses otsuses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0123" REF.END="QE0123"/>piisavalt kindlaks määratud<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/>. Selles kontekstis väidab Austria Vabariik, et see tegematajätmine kujutab endast nende riigiabi eeskirju käsitlevate komisjoni suuniste ja määruste rikkumist, mida oleks tulnud käesolevas asjas kohaldada võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete kohaselt. Austria Vabariik väidab, et abi elementide ebapiisav kindlaksmääramine muudab igal juhul võimatuks korrektse proportsionaalsuse hindamise ning et jaama sulgemisega seotud abi andmine toob möödapääsmatult kaasa ülemäärase hüvitise, kui see ületab sundvõõrandamise korral maksmisele kuuluva summa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Sellega seoses esitab ta veel ühe üldise argumendi, mis puudutab määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c kohaldatavust koostoimes määruse nr 794/2004 artikli 4 lõikega 1. Austria Vabariigi väitel eeldab nende sätete kohaldamine, et abi algse eelarve saab kindlaks määrata, sest määruse nr 794/2004 artikli 4 lõike 1 kohane teatamine sõltub sellest, kas esialgset eelarvet suurendatakse rohkem kui 20%, mida aga ei ole võimalik välja arvutada, kui esialgne eelarve ei ole kindlaks määratud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Teiseks leiab Austria Vabariik, et komisjon oleks pidanud kohaldama garantiide teatist. Austria Vabariigi sõnul ei ole see tegematajätmine vastuvõetav, kuna komisjon on kohustatud järgima omaenda suuniseid ja teatisi ning ta oleks pidanud kõik asjaolud kindlaks määrama nimetatud teatise alusel. Austria Vabariik viitab sellele, et garantii kestus ei ole tema väitel piisavalt kindlaks määratud, ning leiab sellega seoses, et Üldkohus rikkus garantiide teatise punkti 4.2, jättes arvutamata garantiide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0124" REF.END="QE0124"/>rahalise väärtuse<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Nimetatud teatise punkti 3.2 alapunkti a ja punkti 4.1 alapunkti a kohaselt oleks komisjon pidanud omal algatusel kontrollima, kas laenusaaja oli finantsraskustes. See on oluline, kuna raskustes olevatele ettevõtjatele ei ole üldiselt lubatud riigiabi anda. Austria Vabariik on seisukohal, et asjaolu, et Üldkohus seda viga ei tunnistanud, kujutab endast täiendavat õigusnormi rikkumist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Mis puudutab Austria Vabariigi argumenti, et abi elemendid ei ole nõuetekohaselt kindlaks määratud ja et sellega on rikutud mitut riigiabi eeskirju käsitlevat komisjoni suunist ja määrust, mida oleks tulnud käesolevas asjas kohaldada võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete kohaselt, siis on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 248 ja 249 esitanud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldamise tingimused. Kuna komisjonil oli võimalik hinnata abi nende nõuete alusel ilma täiendavaid abi elemente kindlaks määramata, ei teinud komisjon seejuures viga ning samuti ei rikkunud ka Üldkohus seda aktsepteerides õigusnormi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Apellatsioonkaebuse punktidest 72–74 ilmneb, et kuigi Austria Vabariik vaidleb sellele apellatsioonkaebuse punktis 70 vastu, tähendab viide abi elementide ebapiisavale kindlaksmääramisele tegelikult seda, et abi ei ole arvuliselt määratletud.</P></NOTE> Nagu nähtub Üldkohtu<?PAGE NO="27"?> üksikasjalikust analüüsist vaidlustatud kohtuotsuse punktides 251–255, kehtivad nimetatud suunistes ja määrustes spetsiifilised põhjused, miks abisummade rahaline väärtus tuleb kindlaks määrata. Paljudel juhtudel tuleneb see standardiseeritud meetodist, mis ei ole asjakohane ega vajalik, kui ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohaldatakse vahetult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Niivõrd kui Austria Vabariik väidab, et abi elementide kindlaks määramata jätmise tõttu ei olnud võimalik proportsionaalsuse kontrolli nõuetekohaselt läbi viia, püüab Austria Vabariik sisuliselt oma kolmanda väite neljanda osa raames juba esitatud argumente uuesti esitada. Nagu ma juba märkisin, on ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c kohase proportsionaalsuse kontrolli eesmärk üksnes kindlaks teha, kas abi mõjutab ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega. Austria Vabariik isegi ei väida, et sellistel tema arvates kindlaks määramata abi elementidel, nagu jäätmete kõrvaldamise ja lõpliku ladustamise kulud või ministeeriumiga sõlmitud lepingu täpsed tingimused, oleks selline mõju. Seetõttu ei saa Austria Vabariigi sellekohase argumendiga nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Mis puudutab Austria Vabariigi argumenti võimalike probleemide kohta määruse 2015/1589 artikli 1 punkti c kohaldamisel koostoimes määruse nr 794/2004 artikli 4 lõikega 1, siis ei ole selge, milline vaidlustatud kohtuotsuse osa on sellega vaidlustatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>See ei ole üllatav; Üldkohus seda küsimust ei käsitlenud, sest Austria Vabariik ei olnud seda tõstatanud.</P></NOTE> Lisaks nimetatud puudusele ei toeta see mingil moel Austria Vabariigi argumente. Austria Vabariik väidab, et ta ei mõista, kuidas on käesolevas asjas kõne all olevad abimeetmed kooskõlas eespool nimetatud sätetega. Õigupoolest ei peagi nad olema. Määruse nr 794/2004 artikkel 4 käsitleb üksnes teatamismenetluse erandeid/lihtsustusi. Kui neid nõudeid – näiteks seda, et heakskiidetud abikava eelarve ei suureneks rohkem kui 20% – ei ole võimalik tõendada, loetakse meede lihtsalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0125" REF.END="QE0125"/>uueks abiks<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/> ja sellest tuleb vastavalt määruse 2015/1589 artiklile 2 ja I lisale teatada teatise standardvormiga, mitte lihtsustatud vormiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Austria Vabariik isegi nõustub sellega oma apellatsioonkaebuse punktis 73.</P></NOTE> Vastupidi sellele, mida väidab Austria Vabariik, isegi kui oletada, et esialgse eelarve kindlaksmääramata jätmise tõttu ei ole Ühendkuningriigil võimalik teatada abi suurendamisest lihtsustatud vormiga, ei vabasta ega takista see mingil juhul Ühendkuningriiki teatamast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0126" REF.END="QE0126"/>eelarve suurendamisest<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/> kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0127" REF.END="QE0127"/>uuest abist<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Asjaolu, et meetmete hilisemast muutmisest tuleb teatada, kajastub ka vaidlustatud kohtuotsuse punktis 266. Selles rõhutab Üldkohus, et komisjoni antud luba puudutab üksnes talle esitatud kava. Austria Vabariik ei ole sellele järeldusele vastu vaielnud. Seetõttu ei saa Austria Vabariigi argumentidega nõustuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Kõigil neil põhjustel tuleb Austria Vabariigi viienda väite esimene osa tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Mis puudutab garantiide teatist, siis tuleb rõhutada, et nagu Prantsuse Vabariik õigesti märkis, käsitleb garantiide teatis pigem küsimust, kas garantii kujutab endast riigiabi, kui selle ühisturuga kokkusobivuse hindamist. See nähtub selgelt garantiide teatise punktist 5. See tähendab, et teatise kohaldamine ei mõjuta seda, kas krediidigarantii on kooskõlas ELTL artikli 107 lõike 3 punktiga c. Garantiide teatise punkti 3.2 alapunkti d kohaselt on asjaolu, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0128" REF.END="QE0128"/>garantii eest makstakse turupõhist hinda<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/>, üks neljast kriteeriumist, mis peavad olema kumulatiivselt täidetud, <HT TYPE="ITALIC">et välistada</HT> riigiabi olemasolu riigi antavate üksikgarantiide puhul. Sellega seoses tasub märkida, et ükski menetlusosalistest ei ole vaidlustanud seda, et krediidigarantii kujutab endast riigiabi just nimelt seetõttu, et NNBG poolt selle garantii eest makstud hinda ei saa pidada turuhinnaks. Seda sel lihtsal põhjusel, et asjaomastel kapitaliturgudel sellist instrumenti ei ole.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Vaidlusaluse otsuse põhjendused 336–339.</P></NOTE> Seega ei vastanud krediidigarantii kahtlemata kriteeriumidele, mis peavad olema täidetud, et vastavalt garantiide teatisele välistada selle käsitamine riigiabina. Samal põhjusel ei pidanud Üldkohus põhjalikumalt uurima, ega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0129" REF.END="QE0129"/>laenuvõtja ei ole rahalistes raskustes<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/>. See on veel üks kõnealusest neljast selleks kehtestatud kriteeriumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Garantiide teatise punkti 3.2 alapunkt a.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="28"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Samuti ei ole õige Austria Vabariigi argument, et garantiide teatise punkti 4.2 kohaselt tuleb igal juhul arvutada garantii rahaline väärtus. Arvestades, et krediidigarantii koos teiste abimeetmetega liigitati vaieldamatult riigiabiks, ei olnud põhjust seda täiendavalt uurida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Neil põhjustel on Austria Vabariigi argument garantiide teatise kohta igal juhul tulemusetu ja viies väide tuleb tervikuna tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Lisaks väljendas komisjon muret selle üle, et Ühendkuningriigi poolt krediidigarantii eest pakutud esialgse tasu puhul oli asjaomast riski alahinnanud. Sellest tulenevalt kohandas Ühendkuningriik garantiitasu määra 295 baaspunktini (mis vastab ligikaudu krediidiriskile BB) ning komisjon jõudis järeldusele, et kohandatud tasumäär oli sellise instrumendi ligikaudne hüpoteetiline turumäär, mida turg tegelikult ei pakkunud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Vaidlusaluse otsuse põhjendused 463–477, vaidlustatud kohtuotsuse punktid 304 ja 305.</P></NOTE> Selle muudatusega kohandatud tasustruktuuris lahendati ka probleemid, mida komisjon oli väljendanud seoses emiteeritavate võlakirjade erakordselt pika tähtajaga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Vaidlusaluse otsuse põhjendus 472.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Küsimus taandub seega sellele: kas võib öelda, et garantii kestuse, laenusumma või tasumäära arvutamise viisi suhtes valitseb tegelik ebakindlus? Ma saan vaid nõustuda Üldkohtuga, kes need väited tagasi lükkas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Vt üldiselt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 302–322.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Võib-olla piisab siinkohal märkimisest, et komisjonil olid olemas tõendid, mille põhjal ta võis õiguspäraselt järeldada, et garantii ei ole piiramatu kestusega, vaid hõlmab pigem põhisumma ja intressi õigeaegset tasumist, kusjuures kõnealuste võlakirjade keskmine kaalutud kehtivusaeg on 27,4 aastat.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P>Vaidlusaluse otsuse põhjendus 432.</P></NOTE> Samuti võib öelda, et komisjoni käsutuses olid põhjendatud andmed põhjendamaks järeldust, et krediidigarantii kohandatud tasumäär peaks olema 295 baaspunkti, kajastades seega nii krediidireitingut BB kui ka kõnealuste võlakirjade erakordselt pikka lõpptähtaega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Vaidlusaluse otsuse põhjendus 472.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb märkida, et Austria Vabariigi argumendid abi suuruse väidetava ebaselguse kohta ei ole lihtsalt põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes on minu peamised järeldused seega järgmised.</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikest 3 tuleneb selgelt, et Euratomi asutamislepingul on liidu esmases õiguses samasugune staatus nagu ELLil ja ELTLil.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõikes 3 on lisaks sätestatud, et ELLi ega ELTLi ei või kohaldada Euratomi asutamislepingu valdkonnas, kui nende aktide sätted kalduvad kõrvale Euratomi asutamislepingu enda sätetest. Seega, kui konkreetset küsimust on Euratomi asutamislepingus ammendavalt või konkreetselt reguleeritud, ei kuulu ELL ega ELTL kohaldamisele. Seevastu on ELL ja ELTL kohaldatavad kõigis liidu õiguse valdkondades, mida Euratomi asutamisleping ei käsitle.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Euratomi asutamislepingus ei käsitleta riigiabi küsimust. Arvestades asjaolu, et Euratomi asutamisleping on ühest küljest lihtsalt konkreetne leping, mis käsitleb konkreetset sektorit, ja teisest küljest, et ELLil ja ELTLil on kaugeleulatuvamad eesmärgid (sealhulgas olulisena siseturu<?PAGE NO="29"?> toimimine), näib asjakohane kohaldada tuumaenergia sektori suhtes ELTLis sisalduvaid konkurentsi ja riigiabi käsitlevaid eeskirju, kui Euratomi asutamisleping ei sisalda erieeskirju. Nendel põhjustel kohaldatakse käesolevas asjas vaidluse all oleva riigiabi suhtes ELTL artiklit 107.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Euratomi asutamislepingu artikli 1 ja artikli 2 punkti c sätetega nähakse selgelt ette tuumaelektrijaamade arendamine. Liikmesriigid soovisid selgelt, et Euratomi asutamisleping oleks pidevalt arenev dokument, mida on võimalik orgaaniliselt arendada ja tänapäevaste oludega kohandada. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda Austria Vabariigi argumendiga, et need Euratomi asutamislepingu sätted ei hõlma uute tuumaelektrijaamade ehitamist ega vananevate jaamade asendamist ja moderniseerimist kaasaegsemate, juba väljatöötatud tehnoloogiatega.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kuigi on tõsi, et paljudes liikmesriikides vaieldakse ägedalt tuumaenergia üle, ei ole Euroopa Kohtul pädevust ega demokraatlikku legitiimsust sellistes küsimustes otsuse tegemiseks. Kuivõrd aga tuumaenergia arendamine on Euratomi asutamislepingu kohaselt liidu õiguse selgelt määratletud eesmärk, siis ei saa seda eesmärki allutada muudele (ja mõne arvates ka vastuolulistele) liidu õiguse eesmärkidele, nagu ELTL XX peatükis sisalduv keskkonnakaitse. Lisaks tunnustatakse ELTL artikli 194 lõikes 2 selgelt iga liikmesriigi õigust teha valik erinevate energiaallikate vahel ja valida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0130" REF.END="QE0130"/>oma energiavarustuse üldstruktuur<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/> ning see õigus laieneb paratamatult iga liikmesriigi õigusele arendada tuumaenergiat osana oma energiaallikatest.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Vastupidi Üldkohtu poolt alates kohtuotsusest Mediaset <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P><DATE ISO="20100615">15. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑177/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:233">EU:T:2010:233</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mitmes lahendis väljendatud seisukohale, mille kohaselt peab iga ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c alusel heaks kiidetud riigiabi teenima <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0131" REF.END="QE0131"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0131" CODE="201C" ID="QE0131"/>, ei ole seda nõuet ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c tegelikult kehtestatud, ehkki see on sätestatud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis b (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0132" REF.END="QE0132"/>[…] üleeuroopalist huvi pakkuv oluline projekt […]<QUOT.END REF.START="QS0132" CODE="201C" ID="QE0132"/>).</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Järelikult ei ole nõutav, et abi peab täitma muid eesmärke kui need, mis on konkreetselt sätestatud ELTL artikli 107 lõike 3 punktis c. Tulenevalt nimetatud sätte sõnastusest ja paiknemisest ELTLis ei pea abi selleks, et see oleks aluslepinguga kokkusobiv, järgima ei <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0133" REF.END="QE0133"/>ühise huvi eesmärki<QUOT.END REF.START="QS0133" CODE="201C" ID="QE0133"/> ega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0134" REF.END="QE0134"/>avaliku huvi eesmärki<QUOT.END REF.START="QS0134" CODE="201C" ID="QE0134"/>. See peab üksnes olema mõeldud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0135" REF.END="QE0135"/>teatud majandustegevuse […] arengu soodustamiseks<QUOT.END REF.START="QS0135" CODE="201C" ID="QE0135"/> ega tohi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0136" REF.END="QE0136"/>mõjuta[da] ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega<QUOT.END REF.START="QS0136" CODE="201C" ID="QE0136"/>. Seepärast ei saa nõustuda Austria Vabariigi argumendiga, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et abi peab teenima üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0137" REF.END="QE0137"/>avalikku<QUOT.END REF.START="QS0137" CODE="201C" ID="QE0137"/>, mitte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0138" REF.END="QE0138"/>ühist<QUOT.END REF.START="QS0138" CODE="201C" ID="QE0138"/> huvi, kuna minu arvates ja vastupidi Üldkohtu seisukohale vaidlustatud kohtuotsuses ei pea kumbki neist kahest kriteeriumist olema tegelikult täidetud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Igal juhul, isegi kui taoline hinnang ELTL artikli 107 lõike 3 punktile c on väär, teenib Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamine selles mõttes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0139" REF.END="QE0139"/>ühist huvi<QUOT.END REF.START="QS0139" CODE="201C" ID="QE0139"/> (ja on täpselt samamoodi ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0140" REF.END="QE0140"/>avalikes huvides<QUOT.END REF.START="QS0140" CODE="201C" ID="QE0140"/>), sest tuumaelektrijaamade arendamine jääb Euratomi asutamislepingu põhieesmärgiks, isegi kui üksikud liikmesriigid, näiteks Austria Vabariik, on tuumaenergia kui sellise vastu. Nõustudes Euratomi asutamislepingu eesmärkidega, on kõik liikmesriigid selgelt väljendanud oma tingimusteta põhimõttelist nõusolekut teiste liikmesriikide õigusega arendada oma territooriumil tuumaelektrijaamu, kui nad seda soovivad. Selline asutamislepingus selgelt sätestatud eesmärk peab peaaegu juba oma määratluse kohaselt olema riigiabi eeskirjade kohaldamisel ühist huvi pakkuv eesmärk.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Üldkohus leidis täiesti õigesti, et komisjoni valduses oli rohkelt tõendeid selle kohta, et turg ei soovi või isegi ei suuda Hinkley Point C tuumaelektrijaama ilma Ühendkuningriigi antud garantiide ja muude abivormideta rahastada. Käesolevas asjas ei ole oluline, et elektritootmise<?PAGE NO="30"?> muude vormide puhul ei pruugi esineda turutõrget. Üldkohus ei teinud viga, kui ta järeldas, et asjakohane majandustegevus ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses on tuumaenergia tootmine.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Nagu nähtub ELTL artikli 107 lõigetest 2 ja 3, on komisjoni ülesanne riigiabi asjades lihtsalt hinnata, kas kõnealust riiklikku meedet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0141" REF.END="QE0141"/>võib pidada siseturuga kokkusobivaks<QUOT.END REF.START="QS0141" CODE="201C" ID="QE0141"/>. Komisjoni ülesanne on sisuliselt uurida kõnealuse abi kokkusobivust konkurentsi- ja siseturueeskirjadega, mitte keskkonnaeeskirjadega kui sellistega. Seevastu iga otsus selle kohta, kas konkreetne projekt peaks saama asjakohase loa planeerimise ja keskkonna seisukohast, kuulub põhimõtteliselt liikmesriikide asjaomaste asutuste, mitte komisjoni pädevusse riigiabi eeskirjade kohaldamise raames.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Mis tahes abi siseturuga kokkusobivuse hindamisel ELTL artikli 107 lõike 3 raames on keskse tähtsusega see, kas selline abi toob kaasa või soodustab selliseid investeeringuid teatud majandustegevuse arendamisse, mida muidu ei tehtaks. Enne ei tehta vahet investeerimisabi ja tegevusabi vahel. Sellist vahetegemist ei nähta ette ELTL artiklis 107 ning igal juhul oleks selline vahetegemine lihtsustatud ja võimaldaks kõrvalehoidmist, kasutades näilikke raamatupidamismeetodeid.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>On tõsi, et käesolevas asjas kõne all olevad abimeetmed ei piirdu üksnes ehituskuludega, vaid hõlmavad ka tuumaenergia tarnimisega seotud konkreetseid kulusid, sealhulgas kasutatud tuumkütuse käitlemise kulusid. Need kulud on aga ikkagi investeerimiskulud, mis tuleb jaama käitamiseks tingimata kanda.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel oli Üldkohtul täielikult õigus jätta rahuldamata hagi komisjoni otsuse peale, millega kiideti heaks Ühendkuningriigi poolt Hinkley Point C tuumaelektrijaama ehitamiseks kavandatud riigiabi.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Eeltoodust tulenevalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta Austria Vabariigi apellatsioonkaebus Üldkohtu otsuse peale rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>