Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ANDREA BIONDI
esitatud 2. juulil 2026(1)
Kohtuasi C‑530/25 P
German Khan
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Apellatsioonkaebus – Piiravad meetmed, mis on võetud seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Loetellu kandmise kriteerium – Venemaal tegutsevad juhtivad ettevõtjad – Ettevõtjad, kes tegutsevad majandussektorites, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas – Mõiste „mõju“ – Mõiste „majandussektor, mis on oluline tuluallikas“ – Õiguslik alus – ELTL artikkel 29 – ELTL artikli 215 lõige 2 – Põhjendamiskohustus – Meetmete pikendamine – Tingimused – Tõendamiskoormis
Sisukord
I. Sissejuhatus
II. Vaidluse taust, vaidlustatud kohtuotsus, menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded
III. Apellatsioonkaebus
A. Apellatsioonkaebuse seitsmes väide, et muudetud kriteeriumi g tõlgendamisel rikuti õigusnormi
1. Poolte argumentide kokkuvõte
2. Õiguslik hinnang
a) Mõiste „mõju“ algse kriteeriumi g tähenduses
b) Mõiste „mõju“ grammatiline, kontekstipõhine, ajalooline ja teleoloogiline tõlgendamine muudetud kriteeriumi g esimese osa tähenduses
c) Järeldus mõiste „mõju“ analüüsi kohta muudetud kriteeriumi g) tähenduses
d) Väide, et muudetud kriteeriumil g puudub õiguslik alus
B. Apellatsioonkaebuse kuues väide, et on rikutud põhjendamiskohustust, moonutatud tõendeid ja rikutud esialgset kriteeriumi g, kuna Üldkohus leidis, et väide, et G. Khan tegutses sektoris, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas, on piisavalt tõendatud
1. Poolte argumentide kokkuvõte
2. Õiguslik hinnang
a) Kuuenda väite vastuvõetavus üldiselt ja konkreetselt moonutamist käsitleva väiteosa vastuvõetavus
b) Sisulised küsimused
1) Alfa Banki kvalifitseerimine üheks Venemaa suurimaks maksumaksjaks ja algse kriteeriumi g tähenduses tingimus, mis puudutab „majandussektorit, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks suur tuluallikas“
2) Üldkohtul lasuva põhjendamiskohustuse väidetav rikkumine
3) Pangandussektorist Venemaa Föderatsiooni valitsusele saadud tulu olulisus
4) Väide, et pangandussektori aastast tulu käsitlevad andmed ei ole ajakohased
C. Apellatsioonkaebuse kümnes väide, mille kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust ja õigusnormi, kuna muudetud kriteeriumi g on rikutud
1. Poolte argumentide kokkuvõte
2. Meeldetuletused G. Khani puudutavate põhjenduste muutumise ja loetellu jätmise aktide õigusliku korra kohta
3. Õiguslik hinnang
a) 2023. aasta septembri aktid ja väide, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused ei ole piisavad küsimuses, kas nõukogu oli tõendanud, et G. Khan jätkas kahe Venemaal asuva äriühingu vara haldamist
1) Väide, et on rikutud põhjendamiskohustust kitsas tähenduses
2) Vaidlustatud kohtuotsuse ebapiisava põhjendatuse väite laiem tõlgendus
b) 2024. aasta märtsi aktid ja väide, et vaidlustatud kohtuotsus ei ole põhjendatud, kuna Üldkohus ei veendunud, et põhjendust, mille kohaselt G. Khan jätkas Venemaal vara haldamist, toetavad tõendid
1) Vastuvõetavus
2) Sisulised küsimused
c) 2024. aasta septembri aktid ja väide põhjenduse puudumise kohta, kuna Üldkohus jättis kontrollimata, et põhjendust, et G. Khan jätkas Alfa Groupi varade haldamist, toetavad tõendid
1) Vastuvõetavus
2) Sisulised küsimused
4. Järeldus kümnenda väite kohta
IV. Ettepanek
I. Sissejuhatus
1. Pidevas püüdluses saavutada ELi piiravate meetmete optimaalset tõhusust, on Euroopa Liidu Nõukogu üha täiustanud kriteeriume, mille alusel võib selliseid meetmeid võtta nendele tingimustele vastavate isikute suhtes. Nüüdseks hästi tuntud kontekstis, mis puudutab Venemaa agressioonile Ukrainas reageerimiseks kehtestatud piiravate meetmete korda, võttis nõukogu esimest korda vastu niisuguste juhtivate ettevõtjate suhtes, kes tegutsevad majandussektorites, mis kujutavad endast Vene Föderatsiooni valitsuse olulist tuluallikat, kohaldatava kriteeriumi, mida tavaliselt nimetatakse „kriteeriumiks g“. Euroopa Kohtul oli võimalus võtta selle kriteeriumi kohta seisukoht selle aasta märtsis tehtud kohtuotsuses Pumpyanskiy jt vs. nõukogu(2).
2. Apellant G. Khan oli üks kriteeriumi g alusel loetellu kantud juhtivatest ettevõtjatest, kes osalesid menetluses, milles tehti kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu.
3. Käesolev apellatsioonkaebus on esitatud Üldkohtu 4. juuni 2025. aasta otsuse Khan vs. nõukogu(3) peale, millega Üldkohus lahendas nende aktide õiguspärasuse küsimuse, millega jäeti tema nimi loetellu nii algse kriteeriumi g(4) kui ka muudetud kriteeriumi g alusel(5). Nõukogu nimelt muutis kriteeriumi g 2023. aasta juunis(6) ning sellest muudatusest nähtub sisuliselt, et nüüd hõlmab see kolme esmapilgul eraldiseisvat kategooriat, nimelt esiteks Venemaal tegutsevaid juhtivaid ettevõtjaid, teiseks nende juhtivate ettevõtjate pereliikmeid ja kolmandaks ettevõtjaid, kes tegutsevad majandussektorites, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas.
4. Selle Üldkohtu otsuse kontrollimisel, mida Euroopa Kohtul palutakse teha, saab ta eelkõige tarvilikult täpsustada muudetud kriteeriumi g tõlgendust ja selle võimalikku seost algse kriteeriumiga g (apellatsioonkaebuse seitsmes väide), seda, mida nõukogult nõutakse selle tõendamiseks, et majandussektor on Venemaa valitsuse jaoks oluline tuluallikas (kuues väide), ning loetellu jätmise otsuste kohtuliku kontrolli nõutavat intensiivsust seoses loetellu kandmise põhjendusi toetavate tõendite hindamisega ja eelkõige nende ajalise asjakohasusega (apellatsioonkaebuse kümnes väide).
5. Nii palub apellant G. Khan käesolevas apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus, millega Üldkohus jättis rahuldamata tema tühistamishagi järgmiste aktide peale teda puudutavas osas:
– otsus (ÜVJP) 2023/572(7) ja rakendusmäärus (EL) 2023/571(8) (edaspidi „2023. aasta märtsi aktid“);
– otsus (ÜVJP) 2023/1767(9) ja rakendusmäärus (EL) 2023/1765(10) (edaspidi „2023. aasta septembri aktid“);
– otsus (ÜVJP) 2024/847(11) ja rakendusmäärus (EL) 2024/849(12) (edaspidi „2024. aasta märtsi aktid“);
– otsus (ÜVJP) 2024/2456(13) ja rakendusmäärus (EL) 2024/2455(14) (edaspidi „2024. aasta septembri aktid“);
a) Vaidluse taust, vaidlustatud kohtuotsus, menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded
6. Vaidluse tausta ja asjakohase õigusliku raamistiku osas viitan vaidlustatud kohtuotsuse punktidele 1–35.
7. Käesoleva ettepaneku tarvis meenutan sellest üksnes järgmist.
8. G. Khani suhtes kohaldati esimest korda liidu piiravaid meetmeid, mis võeti vastu seoses Venemaa agressiooniga Ukrainas, 15. märtsil 2022. Neid meetmeid pikendati 15. märtsini 2023. Aktide peale, mille alusel nimetatud meetmed vastu võeti ja seejärel kehtima jäeti, esitati Üldkohtule tühistamishagi ning seejärel apellatsioonkaebus, mille Euroopa Kohus jättis rahuldamata(15).
9. Nõukogu võttis 13. märtsil 2023 vastu 2023. aasta märtsi aktid, millega pikendati meetmeid kuni 15. septembrini 2023. Põhjendused loetellu kandmiseks, mis põhines eelkõige otsuse 2014/145/ÜVJP(16) artikli 2 lõike 1 punktile g, mida on muudetud otsusega 2022/329(17)(18), olid siis sõnastatud järgmiselt:
„[Apellant] on Venemaa ettevõtja, kellel on sarnaselt oma äripartneritele Mikhail Fridmanile ja Petr Avenile lähedased suhted president Vladimir Putiniga. Palju aastaid oli ta üks grupi ABH Financial Limited suuraktsionäre; see grupp hõlmab ka üht olulisemat Venemaa panka Alfa Bank. Samuti oli ta investeerimisühingu LetterOne aktsionär. Kui ta 2022. aastal seisis silmitsi Lääne sanktsioonidega, andis ta talle ettevõtetes ABH Financial Limited ja LetterOne kuuluvate aktsiate omandiõiguse üle oma pikaajalisele äripartnerile Andrei Kosogovile. Ta jätkas nende ettevõtete Venemaal baseeruvate varade haldamist. Teda peetakse üheks mõjukaimaks isikuks Venemaal. Ta osutas teeneid Vladimir Putinile, saades vastutasuks poliitilise toetuse oma äritegevusele ja rahalist kasu. Vladimir Putini vanim tütar Maria juhtis heategevusprojekti Alfa-Endo, mida rahastas Alfa Bank. Vastutasuks selle eest, et Alfa Group Consortium on olnud lojaalne Venemaa võimudele, andis Vladimir Putin poliitilist abi Alfa Group Consortiumi välisinvesteeringute kavadele.
Seetõttu on ta andnud aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsusetegijatele ning on saanud nende tegevusest kasu. Samuti on ta üks juhtivaid Venemaa ettevõtjaid, kes on seotud majandussektoritega, mis on Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutava Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluliseks tuluallikaks.“
10. Alates 5. juunist 2023 asendati otsuse 2014/145 artikli 2 lõike 1 punkt g järgmise tekstiga(19):
„1. Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele või on nende omandis, valduses või kontrolli all:
[…]
g) Venemaal tegutsevad juhtivad ettevõtjad ja nende vahetud pereliikmed või muud füüsilised isikud, kes saavad nende tegevusest kasu, või ettevõtjad, juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on seotud majandussektoritega, mis on oluline tuluallikas Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutava Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks […]“.
11. Nõukogu võttis 13. septembril 2023 vastu 2023. aasta septembri aktid, millega pikendati G. Khani suhtes kohaldatavaid meetmeid kuni 15. märtsini 2024. Apellandi nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise põhjendusi muudeti järgmiselt:
„[Apellant] on Venemaa ettevõtja, kellel on sarnaselt oma äripartneritele Mikhail Fridmanile ja Petr Avenile lähedased suhted Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga. Palju aastaid oli ta üks grupi ABH Financial Limited suuraktsionäre; see grupp hõlmab ka üht olulisemat Venemaa panka Alfa Bank. Samuti oli ta investeerimisühingu LetterOne aktsionär. Kui ta 2022. aastal seisis silmitsi Lääne sanktsioonidega, andis ta talle ettevõtetes ABH Financial Limited ja LetterOne kuuluvate aktsiate omandiõiguse üle oma pikaajalisele äripartnerile Andrei Kosogovile. Ta jätkas nende ettevõtete Venemaal baseeruvate varade haldamist. Teda peetakse üheks mõjukaimaks isikuks Venemaal. Ta osutas teeneid Venemaa Föderatsiooni presidendile Vladimir Putinile, saades vastutasuks poliitilise toetuse oma äritegevusele ja rahalist kasu. Vastutasuks selle eest, et Alfa Group Consortium on olnud lojaalne Venemaa võimudele, andis Vladimir Putin poliitilist abi Alfa Group Consortiumi välisinvesteeringute kavadele. Lisaks oli ta juhtivate vene ettevõtjate seas, kes osalesid 2023. aasta märtsis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil, kus Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin pidas kõne ja esitas miljardäridele tungiva üleskutse eelistada patriotismi kasumile.
Alfa Groupi konsortsiumi tütarettevõtjast kindlustusselts AlfaStrakhovanie kindlustab Venemaa Föderatsiooni rahvuskaardi föderaalteenistuse (Rosgvardia) sõidukeid, mille üksused tegutsevad Venemaa kontrolli all olevates Ukraina okupeeritud piirkondades, ning Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ihukaitsjate sõidukeid. Lisaks teeb Alfa Group Consortiumi teine tütarettevõtja X5 Retail Group koostööd JSC Voentorgiga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid ja kes pakub toitlustus- ja pesuteenuseid ning sõjaväe vormiriietust Venemaa Föderatsiooni relvajõududele ja kelle tütarettevõtja müüb T-särke sõjalise sümboliga „Z“, mida on kasutanud Venemaa propagandistid, et propageerida Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda. Seetõttu on [apellant] andnud aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsusetegijatele ning on saanud nende tegevusest kasu. Ta on ka Venemaal tegutsev juhtiv ettevõtja, kes on seotud majandussektoritega, mis on Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutava Venemaa Föderatsiooni valitsuse oluline tuluallikas.“
12. Nõukogu võttis 12. märtsil 2024 vastu 2024. aasta märtsi aktid, millega pikendati apellandi suhtes kohaldatavaid meetmeid kuni 15. septembrini 2024 põhjustel, mida võrreldes 2023. aasta septembri aktidega ei muudetud.
13. Nõukogu võttis 12. septembril 2024 vastu 2024. aasta septembri aktid, milles olid G. Khani loetellu kandmise põhjendused sõnastatud järgmiselt:
„[Apellant] on Venemaa ettevõtja, kellel on sarnaselt oma äripartneritele Mikhail Fridmanile, Petr Avenile ja Alexey Kuzmichevile lähedased suhted Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga. 2022. aasta märtsis andis ta oma aktsiad ettevõttes ABH Holdings, mis kontrollib suurt Venemaa panka Alfa Bank, üle oma pikaajalisele äripartnerile Andrei Kosogovile. Ukraina keskpank tunnistas selle üleandmise õigustühiseks.
Peale selle saab tema A1 (mis on osa Alfa Groupist) aktsiate üleandmist pidada fiktiivseks.
Samuti oli ta investeerimisühingu LetterOne aktsionär.
Ta jätkas ettevõtte Alfa Group Venemaal asuvate varade haldamist. Teda peetakse üheks mõjukaimaks isikuks Venemaal. Ta osutas teeneid Venemaa Föderatsiooni presidendile Vladimir Putinile, saades vastutasuks poliitilise toetuse oma äritegevusele ja rahalist kasu. Vastutasuks selle eest, et Alfa Group Consortium on olnud lojaalne Venemaa võimudele, andis Vladimir Putin poliitilist abi Alfa Group Consortiumi välisinvesteeringute kavadele. Lisaks oli ta nende juhtivate Venemaa ettevõtjate seas, kes osalesid 2023. aasta märtsis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil, kus Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin pidas kõne ja esitas miljardäridele tungiva üleskutse eelistada patriotismi kasumile.
Kindlustusettevõtja AlfaStrakhovanie, mis on Alfa Group Consortiumi tütarettevõtja, pakub kindlustust Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi (Rosgvardia) Föderaalse Ameti (mille üksused tegutsevad Venemaa kontrolli all olevates Ukraina okupeeritud piirkondades) sõidukitele ning Venemaa Föderatsiooni presidendi Putini ihukaitse sõidukitele. Lisaks teeb Alfa Group Consortiumi teine tütarettevõtja X5 Retail Group koostööd JSC Voentorgiga, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid ja kes pakub toitlustus- ja pesuteenuseid ning sõjaväe vormiriietust Venemaa Föderatsiooni relvajõududele ja kelle tütarettevõtja müüb T-särke sõjalise sümboliga „Z“, mida on kasutanud Venemaa propagandistid, et propageerida Venemaa Ukraina-vastast agressioonisõda. Seetõttu on [apellant] andnud aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi annekteerimise või Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsusetegijatele ning on saanud nende tegevusest kasu.
[Apellandil] on ka märkimisväärselt Rosvodokanali (mis on samuti Alfa Groupi ettevõte ja üks juhtivaid eraõiguslikke vee-ettevõtjaid Venemaal) aktsiaid.
Ta on ka Venemaal tegutsev juhtiv ettevõtja, kes on seotud majandussektoritega, mis on Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutava Venemaa Föderatsiooni valitsuse olulised tuluallikad.“
14. Apellant esitas 24. mail 2023 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldusega Üldkohtule hagi vaidlusaluste aktide tühistamiseks teda puudutavas osas. Oma hagi põhjendamiseks esitas ta viis väidet, mida ta täiendas 2023. aasta septembri aktide kohta esitatud muutmisavalduses 12 täiendava väite, 2024. aasta märtsi aktide kohta esitatud muutmisavalduses veel ühe täiendava väite ning lõpuks oma muutmisavalduses 2024. aasta septembri aktide kohta esitatud viie täiendava väitega, mille kohaselt oli tema väidete kogusumma kokku 24.
15. Vaidlustatud kohtuotsusega jättis Üldkohus G. Khani hagi tervikuna rahuldamata ja mõistis kohtukulud välja temalt.
16. G. Khan palub 3. augustil 2025 esitatud apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul vaidlustatud kohtuotsus tühistada; teha kohtuasjas lõplik otsus ja tühistada vaidlusalused aktid; teise võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse ning mõista kohtukulud igal juhul välja nõukogult.
17. Nõukogu palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata; teise võimalusena, juhul kui Euroopa Kohus vaidlustatud kohtuotsuse tühistab, teha kohtuasjas lõplik otsus ja jätta hagi rahuldamata ning mõista kohtukulud välja apellandilt.
b) Apellatsioonkaebus
18. Käesolevas apellatsioonkaebuses esitab G. Khan kümme väidet.
19. Sisuliselt tugineb esimene väide kaitseõiguste rikkumisele, toimikuga tutvumise õiguse rikkumisele, oluliste menetlusnormide rikkumisele ja tõendite moonutamisele, mis on G. Khani sõnul tingitud Üldkohtu keeldumisest kohustada nõukogu esitama G. Khani taotletud dokumendid.
20. Teine väide tugineb otsuse 2014/145 artikli 3 lõikest 3 ja määruse nr 269/2014 artikli 14 lõikest 2 tuleneva korrapärase läbivaatamise kohustuse rikkumisele.
21. Kolmas väide tugineb otsuse 2014/145 artikli 3 lõike 3 ja määruse nr 269/2014 artikli 14 lõike 2 rikkumisele ning põhjendamiskohustuse rikkumisele, kuna Üldkohus leidis, et nõukogu oli täitnud kohustuse koostada G. Khani suhtes kohaldatavate meetmete mõjuanalüüs.
22. Neljanda väite kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna Üldkohus keeldus arvesse võtmast seda, et nõukogu tunnistas, et G. Khani suhtes võetud piiravatel meetmetel ei olnud mõju.
23. Viies väide on, et on rikutud ELL artiklit 29 ja ELTL artikli 215 lõiget 2, kuna Üldkohus leidis, et algne kriteerium g on õiguspärane, kuigi see võimaldab kohaldada piiravaid meetmeid isikute suhtes, kellel puudub piisav seos režiimi või olukorraga, millele liit soovib survet avaldada.
24. Kuuenda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust, moonutatud tõendeid ja rikutud algset kriteeriumi g seoses sellega, millistel tingimustel luges Üldkohus tõendatuks, et Venemaa pangandussektor andis 2023. aastal Venemaa valitsusele märkimisväärset tulu.
25. Seitsmes väide on, et on rikutud muudetud kriteeriumi g esimest osa(20), ning teise võimalusena, et on rikutud ELL artiklit 29 ja ELTL artikli 215 lõiget 2 ja puudus õiguslik alus, kui Üldkohus leidis, et muudetud kriteeriumi g tuleb mõiste „juhtivad ettevõtjad“ puhul tõlgendada samamoodi nagu algset kriteeriumi g.
26. Kaheksanda väite kohaselt on rikutud olulisi menetlusnorme ja moonutatud Üldkohtus esitatud kaheteistkümnendat väidet.
27. Üheksas väide on, et on rikutud õigusnormi algse kriteeriumi g, muudetud kriteeriumi g ja mõiste „ettevõtjad“ tõlgendamisel ning Üldkohtul lasuva kohtuliku kontrolli ulatust.
28. Kümnes väide on, et on rikutud põhjendamiskohustust, ning teise võimalusena, et on rikutud muudetud kriteeriumi g, kuna Üldkohus jättis kontrollimata, kas väide, et G. Khan jätkas tema nime 2023. aasta septembris, 2024. aasta märtsis ja 2024. aasta septembris loetellu jätmise ajal Venemaal asuvate varade haldamist, oli tõenditega kinnitatud.
29. Euroopa Kohtu palvel keskendutakse käesolevas ettepanekus apellatsioonkaebuse kuuendale, seitsmendale ja kümnendale väitele.
30. Kuna G. Khani seitsmenda väite analüüsimine eeldab, et Euroopa Kohus võtab seisukoha muudetud kriteeriumi g õiguspärasuse kohta, alustan analüüsi sellest väitest ning käsitlen seejärel vastavalt kuuendat ja kümnendat väidet, mis puudutavad G. Khani suhtes võetud meetmete põhjendatust.
c) Apellatsioonkaebuse seitsmes väide, et muudetud kriteeriumi g tõlgendamisel rikuti õigusnormi
31. Edasise analüüsi jaoks tuleb täpsustada, mida mõistetakse muudetud kriteeriumi g kõigi kolme osa all. Kõigepealt hõlmab muudetud kriteerium g Venemaal tegutsevaid juhtivaid ettevõtjaid (esimene osa). Seejärel hõlmab see nende lähimaid pereliikmeid või muid füüsilisi isikuid, kes saavad nende tegevusest kasu (teine osa). Lõpuks ja teise võimalusena(21) hõlmab see ettevõtjaid, kes on seotud majandussektoritega, mis on oluline tuluallikas Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks (kolmas osa)(22).
d) Poolte argumentide kokkuvõte
32. G. Khan seab kahtluse alla tõlgenduse, milleni jõudis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89, et muudetud kriteeriumi g esimese osa puhul tuleb mõistet „juhtiv“ mõista samamoodi nagu algse kriteeriumi g puhul.
33. G. Khan väidab, et kuna kriteeriumi g on muudetud, tuleb seda muudatust selle kriteeriumi tõlgendamisel arvesse võtta. Kriteeriumi g sõnastuses tehtud muudatus muutis tema sõnul mõiste „juhtivad ettevõtjad“ tähendust ja ulatust.
34. Esiteks ei ole muudetud kriteeriumi g järgi asjaolu, et ettevõtjad on „juhtivad“, ja need majandussektorid, mis on Venemaa valitsusele oluliseks tuluallikaks, tema sõnul enam omavahel seotud. Seega on mõiste „juhtiv“ väidetavalt muutunud eraldiseisvaks.
35. Teiseks on muudetud kriteeriumi g teine osa väidetavalt kohaldatav üksnes juhtivate ettevõtjate lähedaste suhtes, mis pigem kinnitab järeldust, et juhtivad ettevõtjad moodustavad eraldiseisva isikute kategooria, kellele nõukogu soovib avaldada erilist survet.
36. Kolmandaks aitab apellandi sõnul muudetud kriteeriumi g, eelkõige selle esimese osa uut tähendust selgitada otsuse 2023/1094 põhjendus 4. Pealegi on Üldkohus seda põhjendust juba kasutanud, et selgitada välja liidu seadusandja tahe(23).
37. Teise võimalusena, kui muudetud kriteeriumi g esimest osa tuleks tõlgendada samamoodi nagu algset kriteeriumi g, viitab G. Khan käesoleva apellatsioonkaebuse viienda väite raames esitatud argumentidele, väites, et selline tõlgendus rikuks ELL artiklit 29 ja ELTL artikli 215 lõiget 2 ning jätaks kõnealuse kriteeriumi ilma õigusliku aluseta.
38. Nõukogu palub seitsmenda väide tagasi lükata.
e) Õiguslik hinnang
39. G. Khan väitis Üldkohtus, et muudetud kriteerium g on õigusvastane, kuna sellel puudub õiguslik alus, see rikub õiguskindluse põhimõtet ning omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Käesolev väide on suunatud Üldkohtu analüüsi selle osa vastu, mis käsitleb õiguskindluse põhimõtte väidetavat rikkumist.
40. Kuna G. Khan heidab käesoleva väite raames Üldkohtule ette, et viimane ei võtnud muudetud kriteeriumi g esimese osa tähenduses mõiste „juhtiv“ tõlgendamisel arvesse selle kriteeriumi sõnastuses tehtud muudatust, siis on käesolev väide suunatud üksnes selle vastu, kuidas Üldkohus tõlgendas muudetud kriteeriumi g esimest osa.
41. Sellele väitele vastamiseks tuleb pärast algse kriteeriumi g ulatuse meenutamist analüüsida esimest osa, et kontrollida, kas järeldus, millele Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89 jõudis, on õige.
f) Mõiste „mõju“ algse kriteeriumi g tähenduses
42. Mis puudutab algset kriteeriumi g, nagu see tuleneb otsusest 2022/329 ja määrusest 2023/1089, siis tuleb tõdeda järgmist.
43. Algne kriteerium g hõlmas ühtainsat füüsiliste isikute kategooriat, kes pidid vastama kahele kumulatiivsele tingimusele. Esiteks pidi tegemist olema juhtivate ettevõtjatega. Teiseks pidid need juhtivad ettevõtjad tegutsema mõnes majandussektoris, mis on suur sissetulekuallikas valitsuse jaoks.
44. Euroopa Kohus võttis hiljuti selle kriteeriumi tõlgendamise kohta seisukoha kohtuotsuses Pumpyanskiy jt vs. nõukogu.
45. Olles analüüsinud selle kriteeriumi eri keeleversioone, leidis Euroopa Kohus, et muudetud kriteeriumi g määratlemiseks kasutatud terminid ei eelda iseenesest ja väljaspool mis tahes konteksti mingit seost mis tahes valdkonnaga, näiteks majandus- või poliitikavaldkonnaga, või konkreetsete isikute või üksustega, näiteks riigi valitsusega(24). Sõna „juhtiv“ tuleb seega mõista nii, et see viitab „asjaomase ettevõtja tähtsusele tema tegevussektoris, sõltumata seostest, mis sellel ettevõtjal võib lisaks olla [Venemaa Föderatsiooni] valitsusega“(25). Kuigi algne kriteerium g loob seose selle valitsusega, ei nõuta seda seost juhtivatelt ettevõtjatelt endilt, vaid majandussektorilt, milles nad tegutsevad, sest see sektor peab andma kõnealusele valitsusele suure sissetulekuallika(26). Seega eeldab algne kriteerium g üksnes selle tõendamist, et juhtivatel „ettevõtjatel on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks tulusas majandussektoris suur tähtsus sõltumata seostest, mis neil ettevõtjatel võivad olla selle valitsusega, nende konkreetsest tähtsusest selle valitsuse jaoks või nende tegelikust võimest seda valitsust mõjutada“(27).
46. Sellest tuleneb, et Euroopa Kohtu hinnangul saab algse kriteeriumi g tähenduses mõistet „mõju“, mis on ettevõtjatel majandussektoris, millega nad seotud on, mõista üksnes lähtuvalt majanduslikust kontekstist, milles nad tegutsevad, vastavalt sellistele kriteeriumidele nagu nende ametialane staatus või ülesanded, nende majandustegevuse olulisus, nende kapitaliosaluse või investeeringute suurus, nende ülesanded äriühingus, kus nad neid ülesandeid täidavad, või ka mis tahes muu asjakohane majanduslik kriteerium“(28).
47. Juhtivaid ettevõtjaid algse kriteeriumi g tähenduses tuleb seega mõista nii, et need on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks tulusates majandussektorites suure tähtsusega, mistõttu nad võivad kaudselt soodustada selle destabiliseeriva tegevuse rahastamist, mida see valitsus Ukraina vastu läbi viib, aidates kaasa nende sektorite kasumlikkuse säilitamisele või isegi nende jõukusele(29).
48. Lõpuks ei piirdu ettevõtjate „mõju“ vaid ettevõtjatega, kes oma ülesannete tõttu äriühingus või nende omandis olevate aktsiate abil teostavad selle äriühingu üle tegelikku ja tõhusat kontrolli, kuna olulist tähtsust asjaomases majandussektoris saab kindlaks teha ka muude objektiivsete asjaolude alusel peale kontrolli(30).
49. Euroopa Kohus veendus, et sellist tõlgendust kinnitavad taotletavad eesmärgid, milleks on avaldada täiendavat survet Venemaa Föderatsioonile ning muuta tegevus, mille eesmärk on kahjustada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust, tema jaoks kulukamaks, et Venemaa Föderatsioon lõpetaks sõjalise agressiooni Ukraina vastu ning üldisemalt oma tegevuse ja poliitika, mis destabiliseerib Ukrainat(31). Euroopa Kohus otsustas nimelt, et „[t]akistades asjaomaste majandussektorite toimimist, võib selliste [juhtivate] ettevõtjate suhtes piiravate meetmete kehtestamine sõltumata seostest, mis neil võivad olenevalt olukorrast nimetatud valitsusega olla, muuta sellise tegevuse kulukamaks ja avaldada [Venemaa Föderatsiooni] valitsusele survet, et ta lõpetaks nimetatud tegevuse“(32).
g) Mõiste „mõju“ grammatiline, kontekstipõhine, ajalooline ja teleoloogiline tõlgendamine muudetud kriteeriumi g esimese osa tähenduses
50. Piiravaid meetmeid kehtestavas aktis sisalduva liidu õigusnormi tõlgendamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult selle sõnastust, vaid ka selle konteksti, sealhulgas ajaloolist konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on(33).
51. Esiteks tuleneb muudetud kriteeriumi g sõnastusest kaks nähtust, mis seisnevad ühelt poolt algse kriteeriumi g (esimene ja kolmas osa) jagamises ja teiselt poolt selle kriteeriumi lisamises (teine osa). Seega ei nõua muudetud kriteeriumi g esimene osa erinevalt algses kriteeriumis g ettenähtust enam, et juhtiv ettevõtja tegutseks mõnes majandussektoris, mis annab valitsusele märkimisväärset tulu(34).
52. Kui lähtuda endiselt grammatilisest tõlgendusest, seostub omadussõna „juhtivad“ sõnaga „ettevõtjad“, see tähendab ettevõtlusringkondades tegutsevate isikutega(35). Mõjukus on seega tingimata seotud ettevõtjaks olemise ja nende tähtsusega selles valdkonnas. Selliselt mõistetud mõjukus on minu arvates lahutamatult seotud nende majandusliku edu ja majandusliku võimsusega(36).
53. Teiseks kinnitab muudetud kriteeriumi g esimese osa sellist grammatilist tõlgendust konteksti analüüs. Otsuse 2023/1094 põhjendus 4 selgitab muudetud kriteeriumi g kehtestamise põhjuseid. Sellest nähtub, et nõukogu tuvastas oma ulatusliku kaalutlusõiguse(37) teostamisel Venemaa valitsuse ning Venemaal tegutsevate juhtivate ettevõtjate vahel vastastikuste huvide ja toetuse suhte. Nõukogu hinnangul ei saa need ettevõtjad nimelt jõukust koguda ilma Venemaa valitsuse heakskiiduta ning nende tähtsus asjaomases majandussektoris väljendab ettevõtjate ja Venemaa valitsuse vastastikust sõltuvust. Just sel põhjusel nägigi nõukogu muudetud kriteeriumis g ette esimese osa(38).
54. Kolmandaks kinnitab pakutud tõlgendust kriteeriumi g ajalooline ja teleoloogiline analüüs.
55. Venemaa poolt Ukrainas toime pandud vägivallategudele reageerimiseks vastu võetud piiravate meetmete režiime iseloomustab nende intensiivsuse järkjärguline suurendamine vastavalt nende tõhususele, et avaldada Venemaa Föderatsioonile maksimaalset survet, suurendades Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava tegevuse kulukust Venemaa jaoks, ning algse kriteeriumi g vastuvõtmine nõukogu poolt on selle intensiivistamise üks näide(39).
56. Kuna muudetud kriteeriumi g esimene osa ei nõua enam seost Venemaa valitsusele oluliseks tuluallikaks oleva majandussektoriga, on sellega ette nähtud loetellu kandmise kriteeriumi laiendamine kooskõlas pideva püüdlusega tagada piiravate meetmete võimalikult suur tõhusus olukorras, kus jätkub rahvusvahelise õiguse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja ilmne rikkumine, mida kujutab endast Venemaa Föderatsiooni sissetung Ukrainasse.
h) Järeldus mõiste „mõju“ analüüsi kohta muudetud kriteeriumi g) tähenduses
57. Eeltoodust tuleneb, et G. Khani seitsmenda väite raames esitatud argumentidega ei saa nõustuda.
58. Järeldan, et kuigi kriteeriumi g sõnastust muudeti, ei viita miski selle muudatuse sõnastuses, kontekstis ega eesmärgis sellele, et nõukogu kavatses anda mõistele „juhtiv“ teistsuguse tähenduse kui see, mille ta oli sellele varem omistanud algse kriteeriumi g raames. Lisaks ei võimalda apellandi argumendid tuvastada alternatiivset tõlgendust, mis võiks põhjendada sellist tähenduse erinevust.
59. Muudetud kriteeriumi g esimene osa peab silmas ettevõtjate mõjukust majanduslikus tähenduses, kuna nende majanduslik edu tuleneb vastastikuse sõltuvuse suhtest, mis neil on Venemaa valitsusega.
60. Sellest tuleneb, et mõistet „mõju“ tuleb nii algse kui ka muudetud kriteeriumi g tähenduses tingimata hinnata selle majandussektori alusel, mis on asjaomaste ettevõtjate tegevusvaldkond, ilma et siiski nõutaks, et sellel sektoril oleks Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks eriline majanduslik tähtsus, ning seega tuleb seda mõistet tõlgendada lähtuvalt majanduslikust kontekstist, milles nad tegutsevad, selliste kriteeriumide põhjal, nagu on nimetatud käesoleva ettepaneku punktis 46.
61. Seega tuleneb analoogia alusel sellega, mida leiti algse kriteeriumi g kohta, muudetud kriteeriumi g esimesest osast, et mõistet „juhtiv“ tuleb mõista nii, et see peab silmas asjaomase ettevõtja tähtsust oma tegevusvaldkonnas, sõltumata nii võimalikest sidemetest, mis sellel ettevõtjal võivad olla Venemaa Föderatsiooni valitsusega, kui ka küsimusest, kas sektor, milles äriettevõtja tegutseb, annab sellele valitsusele märkimisväärset tulu.
62. Seega ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89, et mõistet „juhtiv“ tuleb algse kriteeriumi g ja muudetud kriteeriumi g esimese osa raames tõlgendada ühtemoodi, kusjuures „juhtiv“ tähendab ettevõtjate tähtsust, mida hinnatakse selliste kriteeriumide alusel nagu nende kutsealane staatus või ametikohad, nende majandustegevuse tähtsus, nende kapitaliosaluste või investeeringute ulatus ning nende ülesanded ettevõttes, kus nad tegutsevad(40).
63. Igal juhul, isegi kui selles küsimuses tuvastataks õigusnormi rikkumine, kahtlen, kas see võiks G. Khanile apellatsioonimenetluses kuidagi kasuks tulla(41).
i) Väide, et muudetud kriteeriumil g puudub õiguslik alus
64. Kui Euroopa Kohus peaks siiski vastama G. Khani teise võimalusena esitatud argumentidele(42), märgin üksnes järgmist.
65. Apellant soovib vaidlustada Üldkohtu analüüsi väite kohta, mille kohaselt puudub muudetud kriteeriumil g õiguslik alus, viidates oma argumentidele apellatsioonkaebuse viienda väite raames, millega omakorda vaidlustatakse esimeses kohtuastmes antud hinnang väitele, et algsel kriteeriumil g puudub õiguslik alus(43). Sisuliselt vaidleb G. Khan vastu sellele, et ELTL artikkel 215, milles on sätestatud tingimused, mille alusel võib võtta meetmeid kolmanda riigiga majandus- ja finantssuhete katkestamiseks või piiramiseks, võiks olla aluseks meetmete võtmisele, ilma et meetmete adressaatide ja nende meetmete sihtmärgiks oleva kolmanda riigi vahel oleks piisav seos, ning et selliseid meetmeid võiks füüsiliste isikute suhtes võtta sõltumata nende isiklikust käitumisest. Selle tõendamiseks tugines ta eelkõige kohtuotsusele Tay Za vs. nõukogu(44).
66. Seda tehes esitab G. Khan sama väite, mis esitati Euroopa Kohtus algse kriteeriumi g õiguspärasuse vaidlustamiseks kohtuasjas C‑111/24P(45).
67. Selles kohtuasjas Euroopa Kohtu tehtud kohtuotsusest(46) nähtub aga sisuliselt, et mis puudutab meetmeid, mille võtmist see võimaldab, siis nõuab ELTL artikli 215 lõige 2, et nende isikute, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ja asjaomase kolmanda riigi vahel oleks objektiivne seos, et saaks asuda seisukohale, et nende meetmetega oleks võimalik saavutada – viisil, mis ei oleks ilmselgelt sobimatu – taotletud surve, mida liit kavatseb sel viisil avaldada(47).
68. Seevastu ei ole vaidlustatud kohtuotsuse punkti 70 teise lause sõnastus, mille kohaselt „nõukogul on ELTL artikli 215 lõike 2 alusel õigus võtta ELTL artiklis 288 ette nähtud aktiga piiravaid meetmeid mis tahes „füüsiliste või juriidiliste isikute“, „mitteriiklike üksuste“ või „rühmituste“ suhtes üksnes tingimusel, et EL lepingu V jaotise 2. peatüki alusel vastu võetud otsuses on sellised meetmed ette nähtud“(48), päris üheselt mõistetav, kuna sellest võib jääda mulje, et nõutav ei ole mingi seos.
69. Kui Euroopa Kohus leidis samaväärse sõnastuse kohta, et Üldkohus tuletas sellega „sisuliselt õigesti meelde, et selliseid piiravaid meetmeid on võimalik võtta üksnes siis, kui on tehtud otsus ELL artikli 29 alusel“(49), siis tegi ta seda tingimusel, et ta kontrollib seejärel, kas Üldkohus oli võtnud seisukoha seose olemasolu kohta.
70. Nimelt tuletas Euroopa Kohus meelde, et Üldkohus rõhutas, et „[algse] kriteeriumi g puhul esineb vähemalt kaudne seos selle kriteeriumiga hõlmatud ettevõtjate ja asjaomase kolmanda riigi […] Venemaa Föderatsiooni vahel, sest see kriteerium puudutab muu hulgas füüsiliste isikute kategooriat, kes on seotud teatud majandussektoritega, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks suur sissetulekuallikas, mis võimaldab tal jätkata destabiliseerimis- ja agressioonipoliitikat Ukraina suhtes“(50).
71. Vaidlustatud kohtuotsuses esitatud Üldkohtu arutluskäigus puudub aga nii igasugune viide piiravate meetmete ja asjaomase riigi vahel nõutavale objektiivsele või vähemalt kaudsele seosele kui ka kontroll selle üle, kas selline seos käesoleval juhul esineb.
72. Minu arvates on selle tegemata jätmisega rikutud õigusnormi.
73. Kuna see õigusnormi rikkumine puudutab Üldkohtu arutluskäigu seda osa, milles analüüsiti algse kriteeriumi g õiguspärasust, mõjutab see sellest tulenevalt ka järeldust, milleni Üldkohus jõudis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86 seoses väitega, et muudetud kriteeriumil g puudub õiguslik alus, sest selles punktis viidati kõnealusele arutluskäigu osale.
74. Siiski tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui Üldkohtu lahendi põhjendustest ilmneb liidu õiguse rikkumine, kuid lahendi resolutsioon on muude õiguslike asjaoludega põhjendatud, ei saa selline rikkumine kaasa tuua kohtulahendi tühistamist ja selle põhjendused tuleb asendada(51). Seega tuleb kontrollida, kas algse kriteeriumi g õigusliku aluse puudumisele tugineva väite tagasilükkamine on põhjendatud muudel õiguslikel põhjendustel kui need, mida puudutab äsja tuvastatud õigusnormi rikkumine, et teha kindlaks, kas muudetud kriteeriumi g õigusliku aluse puudumisele tugineva etteheite tagasilükkamine võis põhineda muudel õiguslikel põhjendustel.
75. Siinkohal tuleb vastus taas leida kohtuotsusest Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, sest selles leidis Euroopa Kohus, et algsest kriteeriumist g nähtub, et nõukogu on sõnastanud kriteeriumi, mis hõlmab asjaomase kolmanda riigiga objektiivselt seotud isikuid(52), ning et mutatis mutandis kehtib sama järeldus muudetud kriteeriumi g kohta, mille kohta esitab G. Khan samad argumendid(53).
76. Neil asjaoludel ei mõjuta käesoleva ettepaneku punktis 71 tuvastatud õigusnormi rikkumine järeldust, milleni Üldkohus jõudis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 72 algse kriteeriumi g kohta. Seega ei mõjuta see ka järeldust, milleni Üldkohus jõudis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86 seoses väitega, et muudetud kriteeriumil g puudub õiguslik alus, kuna asjaomaste isikute ja kõnealuse kolmanda riigi vaheline seos ei ole piisav.
j) Apellatsioonkaebuse kuues väide, et on rikutud põhjendamiskohustust, moonutatud tõendeid ja rikutud esialgset kriteeriumi g, kuna Üldkohus leidis, et väide, et G. Khan tegutses sektoris, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas, on piisavalt tõendatud
k) Poolte argumentide kokkuvõte
77. Apellant tuletab meelde Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt peab nõukogu tõendama, et loetellu kantud isik vastab kriteeriumile, mille alusel ta loetellu kanti, ning mille kohaselt ei või nõukogu tugineda eeldusele, kui asjakohastes õigusnormides ei ole sellist võimalust ette nähtud.
78. Mis puudutab algse kriteeriumi g alusel loetellu kandmist, siis väidab G. Khan, et nõukogu pidi tõendama, et ta tegutses majandussektoris, mis oli Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks oluline tuluallikas. Mõiste „oluline tulu“ on suhteline mõiste, mis nõuab Venemaa valitsuse eelarveallikate analüüsimist.
79. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 189 ja 190 tõdes Üldkohus aga apellandi arvates üksnes esiteks, et Alfa Bank kuulus 2020. aastal Venemaa 24 suurima maksumaksja hulka, ning teiseks, et Venemaa pangandussektori aastane tulu ulatus 2021. aastal 2,3 triljoni Vene rublani (RUB) (umbes 25,8 miljardit eurot).
80. Need tõendid ei ole tema arvates piisavad. G. Khan väidab, et asjaolu, et ettevõtja on Venemaal suur maksumaksja, ei võimalda teha ühtegi asjakohast järeldust selle kohta, kas algne kriteerium g oli täidetud, kuna sellest ei saa järeldada, et asjaomane tegevussektor annab üldiselt Venemaa valitsusele olulist tulu. Algne kriteerium g nõuab tema sõnul tõendamist, et majandussektor kujutab endast selle valitsuse jaoks olulist tuluallikat(54). Samuti tuleks neid tulusid käsitleda seoses Venemaa valitsuse maksupoliitikaga, mida Üldkohus aga apellandi sõnul ei teinud, kuigi apellant väitis talle, et Venemaa valitsusele laekus Venemaa pangandussektorist laekunud otsestest ja kaudsetest maksudest tühine tulu(55). Seetõttu on vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused tema arvates puudulikud. G. Khan heidab Üldkohtule ette, et viimane ei kontrollinud, kas Venemaa pangandussektori väidetavalt saadud tulu oli Venemaa valitsuse jaoks oluline tuluallikas. Lõpuks, isegi kui eeldada, et Venemaa pangandussektori tulu on algses kriteeriumis g sätestatud tingimuste täidetuse tuvastamisel asjakohane, heidab G. Khan Üldkohtule ette, et see tugines 2023. aastal loetellu kandmise põhjendamiseks sobimatutele tõenditele.
81. Nõukogu palub kuuenda väite tagasi lükata, kuna tema hinnangul on see vastuvõetamatu ja igal juhul põhjendamatu.
l) Õiguslik hinnang
82. Vaidlustatud kohtuotsuse osa, mille kohta on esitatud kuues väide, käsitleb Üldkohtu hinnangut algse kriteeriumi g alusel G. Khani suhtes võetud piiravate meetmete põhjendatusele. Täpsemalt väitis G. Khan 2023. aasta märtsi aktide kohta, et nõukogu ei tõendanud, et pangandussektor andis Venemaa valitsusele olulist tulu(56).
83. Üldkohus leidis omakorda, et 2023. aasta märtsi aktide põhjendustest nähtub, et G. Khan tegutses pangandussektoris, kuna ta oli muu hulgas Alfa Banki hõlmava konglomeraadi Alfa Group aktsionär(57). Viidates oma kohtuotsuse G. Khan vs. nõukogu(58) punktidele 106–108, leidis Üldkohus, et see sektor oli Venemaa valitsusele oluline tuluallikas. Samuti meenutas Üldkohus, et ta on juba leidnud, et Alfa Bank oli üks Venemaa suurimaid maksumaksjaid(59). Seejärel leidis Üldkohus, et Venemaa pangandussektori tähtsust tõendab teise tõenditoimiku dokument nr 28, milles olid esitatud selle sektori aastatulud ajavahemikul 2014‑2021 ning millest nähtus, et 2021. aastal ulatusid need tulud 2,3 triljoni rublani (ligikaudu 25,8 miljardi euroni)(60). Neid asjaolusid arvestades järeldas Üldkohus, et nõukogu oli vastavalt Euroopa Kohtu praktikas(61) nõutule esitanud piisavalt konkreetsete, täpsete ja üksteist toetavate kaudsete tõendite kogumi, mis võimaldas kinnitada, et G. Khan oli 2023. aasta märtsi aktide vastuvõtmise ajal algse kriteeriumi g tähenduses juhtiv ettevõtja, kes tegutses Venemaa valitsusele olulist tulu andvas majandussektoris(62).
m) Kuuenda väite vastuvõetavus üldiselt ja konkreetselt moonutamist käsitleva väiteosa vastuvõetavus
84. Esiteks, mis puudutab kuuenda väite vastuvõetavust, siis leian vastupidi sellele, mida väidab nõukogu, et G. Khan ei taotle, et Euroopa Kohus hindaks uuesti faktilisi asjaolusid, mis kuulub väljakujunenud kohtupraktika kohaselt üksnes Üldkohtu pädevusse(63). Nimelt palub apellant kuuenda väite raames esitatud argumentatsiooniga Euroopa Kohtul kontrollida eelkõige 2023. aasta aktide põhjendustes nimetatud faktiliste asjaolude õiguslikku kvalifitseerimist, et teha kindlaks, kas algse kriteeriumi g tähenduses oli täidetud tingimus, mis puudutab Venemaa valitsusele oluliseks tuluallikaks olevat majandussektorit. Nende argumentidega väidetakse sisuliselt, et Üldkohus ei oleks tohtinud nõustuda sellega, et nõukogu võis tugineda Alfa Banki kui ühe Venemaa suurima maksumaksja staatusele koos pangandussektori aastatulude andmetega, et tõendada, et G. Khan tegutses algse kriteeriumi g tähenduses majandussektoris, mis on Venemaa valitsuse jaoks oluline tuluallikas. Järelikult on kuues väide vastuvõetav.
85. Teiseks märgin tõendite moonutamise väite kohta, et sellist moonutamist on mainitud üksnes apellatsioonkaebuse kuuenda väite pealkirjas, ilma et G. Khan oleks selle kohta esitanud konkreetseid argumente. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab apellant, kes väidab, et Üldkohus on faktilisi asjaolusid või tõendeid moonutanud, täpselt osutama tõenditele, mida Üldkohus on väidetavalt moonutanud, ning tooma välja hindamisvead, mis on selle moonutamise põhjustanud(64). Kuna G. Khan ei ole neid nõudeid täitnud, on tõendite moonutamisele tuginev väide vastuvõetamatu.
n) Sisulised küsimused
o) Alfa Banki kvalifitseerimine üheks Venemaa suurimaks maksumaksjaks ja algse kriteeriumi g tähenduses tingimus, mis puudutab „majandussektorit, mis on Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks suur tuluallikas“
86. Sisuliselt heidab G. Khan Üldkohtule ette, et see tugines Alfa Banki kui ühe Venemaa suurima maksumaksja staatusele, et leida, et algses kriteeriumis g nõutud tingimus, mis puudutab Venemaa valitsusele märkimisväärset tulu andvat majandussektorit, oli täidetud.
87. Vaidlust ei ole selles, et G. Khani puhul on asjaomane sektor pangandussektor. Lisaks võib 2023. aasta märtsi aktide põhjendustest(65) järeldada, et G. Khani suhtes kohaldati algse kriteeriumi g alusel piiravaid meetmeid tema kui Alfa Groupi, kuhu kuulub Alfa Bank, endise aktsionärina. Põhjendustes on märgitud, et Alfa Bank on „üks Venemaa suurimaid maksumaksjaid“.
88. G. Khan väidab, et asjaolu, et Alfa Bank on üks suurimaid Venemaa maksumaksjaid, ei võimalda kvalifitseerida pangandussektorit ennast majandussektoriks, mis on Venemaa valitsuse jaoks oluline tuluallikas.
89. Siiski tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on hiljuti otsustanud, et „on aga võimalik teatud asjaoludel asuda seisukohale, et riigi majandussektor on selle riigi valitsuse jaoks suur sissetulekuallikas, kui on olemas piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogum, mis näitab, et üks selle sektori kõige olulisematest äriühingutest toob juba iseenesest suurt tulu sellele valitsusele“(66).
90. Kuigi algse kriteeriumi g sõnastusest nähtub, et põhimõtteliselt peab Venemaa Föderatsiooni(67) valitsuse jaoks oluliseks tuluallikaks olema majandussektor, mitte konkreetne füüsiline isik või ettevõtja, võib nõukogu teatavatel asjaoludel keskenduda märkimisväärsele tulule, mida annab Venemaa valitsusele üksainus selle sektori suurimate hulka kuuluv äriühing.
91. Seega pidi Üldkohus kontrollima, kas nõukogu oli G. Khani loetellu kandmist põhjendanud konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumiga, mis näitas, et Alfa Bank andis juba üksi Venemaa valitsusele märkimisväärset tulu, mistõttu võis sellest omakorda järeldada, et majandussektor, milles G. Khan tegutses, andis Venemaa valitsusele olulist tulu, ning seega oli algse kriteeriumi g teine kumulatiivne tingimus täidetud(68).
92. Vastupidi G. Khani väidetele ei eelda selline kaudsete tõendite kogum, et nõukogu tõendaks raamatupidamisandmete alusel, et konkreetselt Alfa Bank või üldiselt pangandussektor annab Venemaa valitsusele olulist tulu.
93. Igal juhul meenutan, et vaidlustatud kohtuotsuse punktist 189 nähtub, et olles märkinud, et Alfa Bank on üks Venemaa suurimaid eraõiguslikke kommerts- ja investeerimispanku(69), tugines Üldkohus Alfa Banki poolt kõnealusele valitsusele antud tulu olulisuse tuvastamisel asjaolule, et Alfa Bank oli „üks suuremaid Venemaa maksumaksjaid“, mida kinnitas esimese tõenditoimiku dokument nr 2. G. Khan seda kvalifitseerimist ei vaidlusta.
94. Sellest dokumendist, mida Üldkohus pidi tingimata analüüsima(70), nähtub, et selle staatuse annab teatavatele Venemaa maksukohustuslastele, kes vastavad tema enda kindlaks määratud tingimustele ja kriteeriumidele, Venemaa maksuamet ise(71). Seega näib see staatus olevat ette nähtud ettevõtjatele, kelle aastane tulu jääb vahemikku 10–35 miljardit rubla (ligikaudu 112–394 miljonit eurot). Selles dokumendis on Alfa Bank nimetatud 2020. aastal üheks Venemaa suurimaks maksumaksjaks, see tähendab üheks ettevõtjaks, kes andis asjaomasel aastal riigieelarvesse ühe suurima maksupanuse(72). Seega on selles dokumendis siiski sõnaselgelt mainitud Alfa Banki arvestatavat panust(73) Venemaa eelarvesse, ehkki seda ei ole arvuliselt väljendatud.
95. Tuluallika „oluliseks“ kvalifitseerimisel on Euroopa Kohus aga juba leidnud, et see mõiste hõlmab kogu tulu, mis on saadud asjaomasest majandussektorist, mis tähendab, et arvesse tuleb võtta muu hulgas selles sektoris tegutsevate äriühingute makstud makse(74). Venemaa suurima eraõigusliku kommerts- ja investeerimispangana oli Alfa Bank pangandussektoris täiesti juhtival kohal. Lisaks on see tegevussektor, mida traditsiooniliselt kirjeldatakse iga riigi majanduse nurgakivina, eriti strateegilise tähtsusega, sest nagu öeldakse, „raha on sõja närv“.
96. Kõigest eeltoodust tuleneb, et Üldkohus võis ilma õigusnormi rikkumata leida, et nõukogu oli esitanud piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumi, mis tõendas, et sektor, milles G. Khan tegutses, oli Venemaa valitsusele oluline tuluallikas.
p) Üldkohtul lasuva põhjendamiskohustuse väidetav rikkumine
97. Seejärel heidab G. Khan Üldkohtule ette, et see ei vastanud tema argumentidele, mille kohaselt oli pangandussektoris, kuhu kuulub ka Alfa Bank, kehtiv maksumäär tühine.
98. Lisaks sellele, et apellandi argumentatsioon lähtub taas algse kriteeriumi g(75) tähenduses mõiste „tulu“ liiga kitsast käsitusest, tuleb meenutada järgmist.
99. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kohtuotsuse põhjendustest peab selgelt ja ühemõtteliselt nähtuma Üldkohtu arutluskäik, kusjuures Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 36 ja artikli 53 esimese lõigu alusel Üldkohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua, et ta esitaks ammendava käsitluse, milles järgitakse ükshaaval kõiki kohtuvaidluse poolte esitatud argumente. Põhjendused võivad olla kaudsed, kuid need peavad alati võimaldama huvitatud isikutel aru saada põhjustest, miks Üldkohus nende argumentidega ei nõustunud, ning Euroopa Kohtul peab olema apellatsioonkaebuse raames oma kontrolli tegemiseks piisavalt andmeid(76).
100. Vaidlustatud kohtuotsuse punktist 189 nähtub aga selgelt, et seos, mille Üldkohus tuvastas Khani ja Venemaa valitsusele antud olulise tulu vahel, põhines Alfa Banki erilisel positsioonil, mida Venemaa maksuamet ise tunnistas ja mida kinnitas esimese tõenditoimiku dokument nr 2. Üldkohus pidi kontrollima, kas majandussektor, milles G. Khan tegutses, kujutas endast Venemaa valitsuse jaoks olulist tuluallikat, ning Üldkohus tegigi seda, tuginedes Alfa Banki kvalifitseerimisele üheks Venemaa suurimaks maksumaksjaks, mis iseenesest rääkis G. Khani argumendile vastu.
101. Seega tuleb tõdeda, et G. Khanil oli võimalik mõista põhjuseid, miks Üldkohus tema argumentidega ei nõustunud. Väide, et Üldkohus rikkus põhjendamiskohustust, tuleb tagasi lükata.
q) Pangandussektorist Venemaa Föderatsiooni valitsusele saadud tulu olulisus
102. See väide on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punkti 190 vastu, milles Üldkohus analüüsis, kas Venemaa pangandussektorit võib pidada Venemaa valitsusele olulist tulu toovaks sektoriks.
103. Kuna teen Euroopa Kohtule(77) ettepaneku otsustada, et Üldkohtu arutluskäigus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 189 ei ole õigusnormi rikutud ning seega võis Alfa Banki rolli ja positsiooni tõttu Venemaa pangandussektoris, mida ilmestab tema staatus Venemaa suure maksumaksjana, pidada algse kriteeriumi g teist kumulatiivset tingimust täidetuks, näib, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 190 esitatud arutluskäik on üksnes täiendav. Seega analüüsin seda väidet üksnes teise võimalusena.
104. Mis puudutab G. Khani argumenti, mille kohaselt ei võimalda asjaolu, et sektor teenib tulu, tõendada, et see sektor annab Venemaa valitsusele olulist tulu, kuna see sõltub kõnealuse valitsuse maksupoliitikast, siis meenutan esiteks, et G. Khan ei vaidlusta seda, et nendelt tuludelt laekub makse, ja teiseks, et Euroopa Kohus on leidnud, et „[e]hkki koguse suurust võib hinnata suhteliselt, st seoses võrdlusalusega, võib seda hinnata ka absoluutselt. Nii võib see olla sissetuleku puhul, mida riigi valitsus saab selle riigi majanduse mingist sektorist. Nimelt on võimalik asuda seisukohale, et mõni majandussektor annab sellele valitsusele suures koguses sissetulekut, sõltumata sellest, millise protsendi see valitsuse kogutulust moodustab“(78).
105. Lisaks meenutan, et mõiste „tulu“ algse kriteeriumi g teise kumulatiivse tingimuse tähenduses hõlmab kõiki rahalisi vahendeid, mida Venemaa Föderatsiooni valitsus asjaomasest majandussektorist saab(79).
106. Kuna Üldkohus tuvastas teise tõenditoimiku dokumenti nr 28 analüüsides, et Venemaa pangandussektori aastane tulu ulatus 2021. aastal üle 2,3 triljoni rubla (ligikaudu 25,8 miljardi euroni), tuvastas ta kaudselt, kuid tingimata seose selle aastase tulu ja sellest Venemaa valitsusele laekuva tulu vahel ning võis seega õiguspäraselt järeldada, et see sektor andis Venemaa Föderatsiooni valitsusele olulist tulu, ilma et ta oleks pidanud võrdlema seda aastast tulu kõnealuse valitsuse kogutuluga.
107. Seega tuleb see väide, juhul kui seda analüüsitakse, tagasi lükata.
r) Väide, et pangandussektori aastast tulu käsitlevad andmed ei ole ajakohased
108. G. Khan väidab sisuliselt, et Üldkohus rikkus oma kohustust kontrollida, kas tema suhtes võetud piiravad meetmed põhinesid piisavalt kindlal faktilisel alusel, kuna ta tugines oma analüüsis teise tõenditoimiku dokumendis nr 28 sisalduvatele vanadele ja seega mitteajakohastele andmetele(80).
109. Tõden, et Üldkohus ei võtnud vaidlustatud kohtuotsuses seisukohta küsimuses, kas see dokument on ajaliselt asjakohane, et tõendada, et sektor, milles G. Khan tegutses, andis algse kriteeriumi g teise kumulatiivse tingimuse tähenduses Venemaa valitsusele olulist tulu.
110. Seda vaikimist selgitab asjaolu, et G. Khan ei näi olevat seda etteheidet Üldkohtus esitanud(81).
111. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tähendaks see, kui lubada poolel esitada esimest korda Euroopa Kohtus väiteid ja argumente, mida ta ei ole esitanud Üldkohtus, et tal lubataks Üldkohtus arutatud asjaga võrreldes laiendada kohtuasja ulatust Euroopa Kohtus, kellel on apellatsioonimenetluses piiratud pädevus. Apellatsioonimenetluses piirdub Euroopa Kohtu pädevus Üldkohtus arutatud väidetele ja argumentidele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega(82).
112. See väide näib seega vastuvõetamatu.
113. Minu arvates võib seda pidada vastuvõetamatuks veel ühel põhjusel.
114. Nimelt, nagu märgib nõukogu, et kui Üldkohtu analüüsitud tõendid on saadud õiguspäraselt, kui on järgitud tõendamiskoormist puudutavaid reegleid ja õiguse üldpõhimõtteid ning tõendite kogumist puudutavaid menetlusnorme, ei ole Euroopa Kohus üldjuhul pädev kontrollima tõendeid, millele Üldkohus tugines faktiliste asjaolude tuvastamisel, sest nende tõendusjõu hindamine kuulub üksnes Üldkohtu pädevusse(83).
115. G. Khani argumentides ei ole aga nimetatud ühtegi sellist õigusnormi ega põhimõtet, mida Üldkohus oleks teise tõenditoimiku dokumenti nr 28 analüüsides rikkunud.
116. Lõpuks, nagu juba märgitud, ei ole G. Khan väidetavat moonutamist kuidagi põhjendanud(84).
117. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku tunnistada väide, et teise tõenditoimiku dokumendis nr 28 esitatud pangandussektori aastase tulu andmed ei ole ajakohased, vastuvõetamatuks.
118. Igal juhul, kui Euroopa Kohus peaks teise tõenditoimiku dokumendi nr 28 analüüsi jätkama, tuleks tõdeda järgmist.
119. Näib, et see veebisaidilt pärinev dokument(85) avaldati 2022. aasta mais ning nõukogu tutvus sellega sama aasta novembris, et põhjendada G. Khani nime kandmist 2023. aasta märtsi aktides sisalduvatesse loeteludesse. See koosneb statistilisest tabelist, mis näitab Venemaa pangandussektori aastatulu maksujärgset arengut aastatel 2014–2021.
120. On tõsi, et selle tabeli kõige värskemad andmed pärinevad 2021. aastast.
121. Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et „nõukogu [võib] selleks, et hinnata, kas isik vastab niisugusele loetellu kandmise kriteeriumile nagu kriteerium a või kriteerium d, võtta arvesse teavet või tõendeid, mis puudutavad piiravaid meetmeid kehtestavast või need kehtima jätvast aktist ajaliselt varasemaid asjaolusid, kui see teave või need elemendid toetavad akti aluseks olevaid põhjendusi ja aitavad tõendada, et vaatamata aja möödumisele ja võttes arvesse iga juhtumi kõiki olulisi asjaolusid, vastab asjaomane isik kõnealusele loetellu kandmise kriteeriumile […]. Eelkõige ei saa välistada, et sellist teavet ja tõendeid võib arvesse võtta, et tuvastada asjaomast loetellu kandmise kriteeriumi arvestades järjepidevus ühelt poolt asjaomase isiku varasema olukorra ja teiselt poolt tema praeguse olukorra vahel“(86).
122. Seega, nagu ma juba muudel asjaoludel meenutasin, võib piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogum, mis võimaldab tuvastada piisava seose selle isiku, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite külmutamise meetmeid, ja taunitava režiimi vahel, millele nõukogu saab tugineda, loomulikult põhineda vanadel tõenditel, mis on varasemad loetellu kandmise aktide vastuvõtmisest, tingimusel et igal juhul on tõendatud ka järjepidevus nende tõendite ja loetellu kandmise päeva olukorra vahel(87).
123. Seega pidi Üldkohus kontrollima, kas teise tõenditoimiku dokumendiga nr 28 tõendatuks peetud faktiliste asjaolude ja G. Khani olukorra vahel 2023. aasta märtsis esines järjepidevus.
124. Samas tuleb meenutada, et Üldkohus analüüsis seda dokumenti arutluskäigu osas, mis käsitles algse kriteeriumi g teise kumulatiivse tingimuse täidetuse kontrollimist. Seega pidi nõukogu tõendama, et pangandussektor andis Venemaa valitsusele olulist tulu. Mis puudutab terve sektori panust riigi majandusse laias tähenduses, siis võib asuda seisukohale, et seda puudutavaid tõendeid tuleb hinnata teistsuguses ja pikemas ajalises raamistikus kui tõendeid, mis puudutavad otsesemalt loetellu kantud isikut ennast.
125. Igal juhul, kuna kõnealuse veebisaidiga tutvuti 2022. aastal, ei olnud Venemaa pangandussektori 2022. majandusaasta tulu andmed kättesaadavad, sest 2022. aasta ei olnud veel lõppenud. Seega nähtub teise tõenditoimiku dokumendist nr 28, et nõukogu tugines asjaomase sektori majandusliku võimsuse tõendamiseks kõige värskematele kättesaadavatele asjakohastele andmetele ning järeldas nende põhjal 2023. aasta märtsi aktides, et see sektor annab Venemaa valitsuse tuludesse olulise panuse. Lisan, et nagu üldteada, toimus 2022. aastal Venemaa sissetung Ukrainasse ja sellele järgnes rahvusvahelise korra põhjalik vapustus, mistõttu ei pruugi 2022. aasta andmed olla kõige representatiivsemad Venemaa pangandussektori tegeliku tähtsuse kohta sellel tormilisel ajajärgul.
126. Seega tuleb see väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
s) Apellatsioonkaebuse kümnes väide, mille kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust ja õigusnormi, kuna muudetud kriteeriumi g on rikutud
t) Poolte argumentide kokkuvõte
127. Sisuliselt väidab G. Khan, et Üldkohus pidi kontrollima, kas nõukogu oli 2023. aasta septembris, 2024. aasta märtsis ja 2024. aasta septembris toimunud pikendamiste ajal tõendanud, et ta oli jätkuvalt muudetud kriteeriumi g tähenduses juhtiv ettevõtja. Väide, et G. Khan juhtis Venemaal äriühinguid, põhines 2022. aastast pärinevatel tõenditel ning G. Khan väidab, et nõukogu ei esitanud tõendeid, mis kinnitaksid selle väite jätkuvat paikapidavust eespool nimetatud pikendamiste ajal.
128. Mis puudutab 2023. aasta septembri pikendamist, siis tugines Üldkohus oma arutluskäigus G. Khani osalemisele Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil 2023. aasta märtsis, millest Üldkohus järeldas, et apellant oli seotud Alfa Groupiga, ilma et ta oleks kontrollinud, et apellant jätkas Venemaal asuvate varade haldamist. Isegi kui Üldkohus pidas seda osalemist kõnealuse põhjenduse põhjendatuse tõendamiseks piisavaks, väidab G. Khan esiteks, et Üldkohus asendas sel viisil nõukogu põhjendused enda omadega, ning teiseks, et ta rikkus muudetud kriteeriumi g, tõlgendades seda nii, et see hõlmab mitte üksnes ettevõtjaid, vaid kõiki isikuid, kellel on säilinud sidemed Venemaal asuvate äriühingutega.
129. 2024. aasta märtsi ja septembri pikendamiste kohta väidab G. Khan, et kohus jättis kontrollimata, kas väide, et apellant jätkas varade haldamist, oli tõendatud.
130. Nõukogu väidab, et kümnes väide on vastuvõetamatu. Teise võimalusena väidab nõukogu, et see väide on põhjendamatu.
u) Meeldetuletused G. Khani puudutavate põhjenduste muutumise ja loetellu jätmise aktide õigusliku korra kohta
131. 2023. aasta septembri aktide kohtas tuletan meelde, et need on esimesed aktid, mis põhinevad muudetud kriteeriumil g ja mis on vastu võetud G. Khani suhtes.
132. Nende aktide põhjendused kordavad sisuliselt 2023. aasta märtsi aktide põhjendusi, eelkõige asjaolu, et G. Khan jätkas nende põhjenduste esimeses lõigus nimetatud kahe äriühingu (ABH Financial Limited ja LetterOne) Venemaal asuvate varade haldamist(88). Lisaks on kõnealustes põhjendustes märgitud, et G. Khan osales 2023. aasta märtsis Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil.
133. Nagu Üldkohus tõdes(89), on 2024. aasta märtsi aktide põhjendused identsed 2023. aasta septembri aktide põhjendustega.
134. Mis puudutab 2024. aasta septembri akte, siis korratakse neis sisuliselt 2023. aasta septembri ja 2024. aasta märtsi aktide põhjendusi, sealhulgas märget G. Khani osalemise kohta Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu 2023. aasta märtsi kongressil. Lisaks on märgitud, et Ukraina keskpank tunnistas G. Khani osaluste üleandmise äriühingus ABH Holdings tema äripartnerile tühiseks ning et tema osaluste üleandmist kontsernis A1 võib pidada fiktiivseks. 2024. aasta septembri aktide põhjendustes viidatakse ka asjaolule, et G. Khan oli investeerimisühingu LetterOne aktsionär, jätkas Alfa Groupi Venemaal asuvate varade haldamist ning on Rosvokanali suuraktsionär; Rosvokanalit kirjeldatakse Alfa Groupi ettevõtjana ja ühe peamise veevarustusteenuste eraõigusliku osutajana Venemaal.
135. Mis puudutab loeteludesse jätmise akte, siis tuleb meelde tuletada kohustusi, mis on nõukogul nende vastuvõtmiseks ja nende vastuvõtmise ajal.
136. Seega eelneb loetellu jätmisele alati haldusmenetluse etapp, mis võimaldab asjaomasel isikul esitada oma seisukoha nõukogu kavatsuse kohta ning vajaduse korral ka loetellu jätmist põhjendavate uute põhjenduste – või koguni kriteeriumide – kohta. Kui põhjendusi ei muudeta, eeldavad need aktid kontrollimist, kas faktiline olukord on pärast esialgset loetellu kandmist või eelmist läbivaatamist muutunud viisil, mille tõttu ei ole enam võimalik teha sama järeldust küsimuses, kas asjaomane isik vastab jätkuvalt kriteeriumile, mille alusel ta loetellu kanti(90). Loetellu jätmise aktide kehtivus sõltub seega sellest, kas jätkuvalt esinevad nende vastuvõtmiseni viinud faktilised ja õiguslikud asjaolud, ning vajadusest, et aktid kehtiksid edasi nendega seotud eesmärgi saavutamiseks(91). Kui lisatakse uusi põhjendusi, tuleb nende põhjendatust hinnata tavapärasel viisil, analüüsides nõukogu esitatud tõendeid ja teavet, kusjuures nõukogu täidab tal lasuva tõendamiskoormise, kui ta viitab piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumile, mis võimaldab tõendada piisava seose olemasolu selle isiku ja nende olukordade vahel, mille vastu võideldakse(92). Selline seos tuleneb põhimõtteliselt asjaolust, et kõnealune isik vastab loetellu kandmise kriteeriumis määratletud tingimustele, eeldusel et selle kriteeriumi õiguspärasust ei seata kahtluse alla.
137. Lõpuks ei saa välistada, et nõukogu võib selleks, et hinnata, kas isik vastab loetellu kandmise kriteeriumile, võtta arvesse teavet või tõendeid, mis puudutavad piiravaid meetmeid kehtestavast või need kehtima jätvast aktist ajaliselt varasemaid asjaolusid, kui see teave või need elemendid toetavad akti aluseks olevaid põhjendusi ja aitavad tõendada, et vaatamata aja möödumisele ja võttes arvesse iga juhtumi kõiki olulisi asjaolusid, vastab asjaomane isik kõnealusele loetellu kandmise kriteeriumile(93). Eelkõige ei saa välistada, et sellist teavet ja tõendeid võib arvesse võtta, et tuvastada asjaomast loetellu kandmise kriteeriumi arvestades järjepidevus ühelt poolt asjaomase isiku varasema olukorra ja teiselt poolt tema praeguse olukorra vahel(94).
138. G. Khani argumente tuleb nüüd analüüsida neid kohtupraktikast tulenevaid nõudeid arvestades.
v) Õiguslik hinnang
w) 2023. aasta septembri aktid ja väide, et vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused ei ole piisavad küsimuses, kas nõukogu oli tõendanud, et G. Khan jätkas kahe Venemaal asuva äriühingu vara haldamist
139. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 205 analüüsis Üldkohus põhjendust, mis tugines G. Khani osalemisele Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu 2023. aasta kongressil ning mida kinnitas kolmanda tõenditoimiku dokument nr 7. Üldkohtu hinnangul tõendas see dokument, milles oli loetletud kõnealusel kongressil osalejad, G. Khani ja Alfa Groupi vahelise seose püsimist ka pärast seda, kui ta oli müünud oma osalused äriühingus ABH Financial Limited, ning „kinnita[b], et ta [oli] jätkuvalt muudetud kriteeriumi g tähenduses juhtiv ettevõtja“(95).
140. G. Khan väidab, et asjaolu, et dokument võib kinnitada tema seost Alfa Groupiga, ei tõenda väidet, et ta jätkas ABH Financial Limitedi ja LetterOne’i varade haldamist(96). Teisisõnu lähtub tema argumentatsioon Üldkohtu antud faktilise hinnangu vaidlustamisest, millest näib tulenevat, et Üldkohus järeldas ühes tõendis kajastatud faktilisest asjaolust teise, põhjendustes sisalduva faktilise asjaolu.
141. Samas näib mulle, et põhjendamiskohustuse rikkumisele tugineva etteheite varjus tõstatab G. Khan tegelikult küsimuse, kas Üldkohus teostas loetellu jätmise aktide puhul nõuetekohaselt kontrolli, mida ta oli kohustatud tegema.
142. Seega võib apellandi käesoleva kümnenda väite raames esitatud argumente tõlgendada kahel erineval viisil.
143. Esiteks saab neile vastata, analüüsides üksnes seda, kas vaidlustatud kohtuotsus on piisavalt põhjendatud küsimuses, kas nõukogu tõendas, et G. Khan oli 2023. aasta septembri aktide vastuvõtmise ajal muudetud kriteeriumi g tähenduses juhtiv ettevõtja.
144. Teiseks oleks võimalik tõlgendada seda väidet ka mõnevõrra laiemalt, leides, et apellant heidab Üldkohtule tegelikult ette, et see ei kontrollinud, kas põhjendus, mille kohaselt jätkas ta kahe äriühingu Venemaal asuvate varade haldamist, oli tõendatud.
145. Mulle näib, et olenemata sellest, milline lähenemisviis käesolevale väitele vastamisel valida, tuleb see tagasi lükata.
1) Väide, et on rikutud põhjendamiskohustust kitsas tähenduses
146. Sellise väite vastuvõetavus ei tekita raskusi(97).
147. Mis puudutab selle sisulist hindamist, siis leian, et isegi kui Üldkohtu hinnang vaidlustatud kohtuotsuse punktis 205 oleks faktilisest seisukohast väär, kuna selles loetakse ühe tõendi alusel tõendatuks muu faktiline asjaolu, mida see tõend ei puuduta, ei kujutaks see iseenesest endast põhjendamiskohustuse rikkumist.
148. Tuletan sellega seoses meelde, et kohtupraktika(98) nõuab, et kohtuotsuse põhjendustest nähtuks selgelt ja ühemõtteliselt Üldkohtu arutluskäik, ning see peab alati võimaldama huvitatud isikutel aru saada põhjustest, miks Üldkohus nende argumentidega ei nõustunud, ning Euroopa Kohtul peab olema piisavalt andmeid oma kontrolli tegemiseks apellatsioonkaebuse raames(99).
149. G. Khanil oli võimalik mõista põhjuseid, miks Üldkohus järeldas, et 2023. aasta septembri aktid olid piisavalt tõendatud.
150. Vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 204–206 nähtub, et Üldkohus leidis, et kõnealuse kohtuotsuse punktis 205 nimetatud tõendiga kinnitatud asjaolu, et G. Khan osales 2023. aasta märtsis Venemaa Töösturite Liidu kongressil, „kinnitab tema sidemete jätkumist Alfa Groupi konsortsiumiga […] ja et ta [oli] jätkuvalt […] juhtiv ettevõtja“ ning et ta säilitas ka pärast oma osaluste väidetavat müüki äriühingus ABH Financial Limited sidemed Alfa Groupiga Venemaal. Lisaks põhjendas Üldkohus oma seisukohta viitega 2023. aasta märtsi aktide analüüsi põhjal tehtud järeldusele, mille kohaselt oli nõukogu esitanud piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate tõendite kogumi, mis võimaldas tõendada, et apellant oli 2023. aasta märtsi aktide vastuvõtmise ajal algse kriteeriumi g tähenduses juhtiv ettevõtja. Lisaks esitas ta põhjused, miks ta leidis, et muudetud kriteeriumiga g oli teatav järjepidevus(100).
151. Neil asjaoludel näib vaidlustatud kohtuotsus olevat õiguslikult piisavalt põhjendatud, kusjuures põhjenduste piisavuse küsimust tuleb eristada nende põhjendatusest.
2) Vaidlustatud kohtuotsuse ebapiisava põhjendatuse väite laiem tõlgendus
152. Kui Euroopa Kohus peaks käesolevat väidet tõlgendama laiemalt, peaks ta analüüsima, kas Üldkohus kontrollis 2023. aasta septembri aktide puhul õiguslikult piisavalt, et G. Khan vastas jätkuvalt muudetud kriteeriumis g sätestatud tingimustele.
153. Selleks tuleb pöörduda tagasi 2023. aasta märtsi aktide juurde.
154. G. Khani algse kriteeriumi g alusel loetellu kandmise põhjendatuse analüüsist nähtub, et Üldkohus kontrollis, kas 2023. aasta märtsi aktide põhjendused võimaldasid tuvastada, et G. Khan vastas kriteeriumile, mille alusel ta loetellu kanti. Tõdedes, et nõukogu kavatses tugineda varasematele ametikohtadele või tegevustele, kontrollis Üldkohus käesoleva ettepaneku punktis 137 meenutatud kohtupraktikat kohaldades, kas nõukogu oli esitanud tõsised ja ühtelangevad kaudsed tõendid, mis võimaldasid mõistlikult järeldada, et G. Khan oli säilitanud sidemed nende äriühingutega ka pärast oma osaluste väidetavat võõrandamist(101). Üldkohus märkis, et põhjendus, mille kohaselt G. Khan jätkas varade haldamist, „asetub järjepidevuse konteksti võrreldes tema staatusega kõnealuste äriühingute aktsionärina ning selle eesmärk on tõendada, et tema staatus juhtiva ettevõtjana säilib, kuivõrd ta säilitas sidemed nende äriühingutega“(102).
155. Üldkohus analüüsis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 178 neid väiteid toetavat nelja dokumenti, mis pärinevad 2022. aasta septembrist ja novembrist ning milleks on veebis avaldatud ajaleheartiklid või veebisaitidelt pärinevad väljavõtted. Nendes dokumentides on märgitud, et G. Khan pöördus tagasi Venemaale elama ja haldab Alfa Groupi varasid. Pärast nende dokumentide analüüsimist leidis Üldkohus, et „[a]sjaolu, et mitu usaldusväärset allikat kordavad teavet, mille kohaselt hageja haldab või kontrollib Alfa Groupi varasid, tõendab, et ta jäi Alfa Groupi konsortsiumi tegevusse Venemaal kaasatuks ka pärast oma aktsiate väidetavat müüki, hallates selle kontserni Venemaal asuvaid varasid“(103). Üldkohus järeldas sellest, et nõukogu oli esitanud tõsised ja ühtelangevaid kaudsed tõendid, mis võimaldasid asuda seisukohale, et G. Khan oli säilitanud sidemed Alfa Groupiga selle kontserni varade haldamise tõttu(104).
156. Näib, et G. Khan ei vaidle sellele järeldusele vastu(105).
157. Kuna Üldkohus oli 2023. aasta märtsi aktide põhjendatuse hindamisel leidnud, et põhjendustes sisalduva viitega asjaolule, et G. Khan jätkas Venemaal varade haldamist, sooviti tõendada, et ta oli säilitanud sidemed Alfa Groupiga, kontrollis Üldkohus 2023. aasta septembri aktide põhjenduste puhul, kas see seos püsis, kusjuures nende aktide põhjendatuse hindamine on jätkuks käesoleva ettepaneku punktis 154 meenutatud hinnangule. Need sidemed jäid talle aga alles vaidlustatud kohtuotsuse punktis 205 analüüsitud uue dokumendiga, mis – nagu eespool meenutatud – puudutab G. Khani osalemist Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu kongressil 2023. aasta märtsis.
158. Seda tehes kontrollis Üldkohus minu hinnangul, nagu ta oli kohustatud tegema(106), kas G. Khani loetellu kandmise aluseks olnud faktilised ja õiguslikud asjaolud olid jätkuvalt olemas.
159. G. Khani argumentidega ei saa seega nõustuda.
x) 2024. aasta märtsi aktid ja väide, et vaidlustatud kohtuotsus ei ole põhjendatud, kuna Üldkohus ei veendunud, et põhjendust, mille kohaselt G. Khan jätkas Venemaal vara haldamist, toetavad tõendid
1) Vastuvõetavus
160. G. Khan heidab Üldkohtule ette, et see ei veendunud, et faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis viisid tema suhtes võetud meetmete kehtima jätmiseni, jätkuvad, kusjuures selline tegevusetus kujutab endast tema arvates põhjendamiskohustuse rikkumist. Selline etteheide kuulub apellatsioonimenetluses(107) Euroopa Kohtu pädevusse, mistõttu näib käesolev väide olevat vastuvõetav.
2) Sisulised küsimused
161. Üldkohus analüüsis 2024. aasta märtsi aktide põhjendatust koos 2023. aasta septembri aktide põhjendatusega. Ta tõdes nimelt, et „kuna hageja nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise põhjendused jäid muutmata, ei ole vaja eristada ühelt poolt 2023. aasta septembri akte ja teiselt poolt 2024. aasta märtsi akte, sest põhjendustes esitatud teabe ja tõendite […] kontrollimine puudutab sisuliselt samu faktilisi asjaolusid“(108).
162. Vormilisest küljest selgitati vaidlustatud kohtuotsuses põhjuseid, miks Üldkohus analüüsis 2023. aasta septembri ja 2024. aasta märtsi akte koos. Kuna põhjenduste põhjendatuse küsimus erineb nende olemasolu või piisavuse küsimusest, näib, et sellest tõdemusest piisab selleks, et käesolev väide tagasi lükata.
163. Siiski on ka siin võimalik tõlgendada G. Khani argumente nii, et sellega heidetakse Üldkohtule ette, et see ei veendunud 2024. aasta märtsi aktides loeteludesse jätmise kehtivuses, arvestades nende aktide vastuvõtmiseni viinud faktiliste ja õiguslike asjaolude püsimist(109).
164. Sellega seoses leian, et arvestades 2023. aasta septembri ja 2024. aasta märtsi aktide ajalist lähedust, võis 2023. aasta septembri aktidega seotud faktiliste asjaolude ja tõendite analüüsimisel tehtud järeldusi kohaldada ka 2024. aasta märtsi aktidele, kusjuures G. Khanil oli enne 2024. aasta märtsi aktide vastuvõtmist võimalus esitada oma seisukoht(110) ja seega tuua esile kõik oma olukorras toimunud asjakohased muutused, mis võisid seada kahtluse alla tema loetellu jätmise. Märgin selle kohta, et kuigi G. Khan vaidlustab käesolevat väidet puudutavates argumentides äriühingute juhtimise Venemaal, ei ole ta tõendanud, et tal ei ole enam nende äriühingutega seoseid.
165. Käesolev väide tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
y) 2024. aasta septembri aktid ja väide põhjenduse puudumise kohta, kuna Üldkohus jättis kontrollimata, et põhjendust, et G. Khan jätkas Alfa Groupi varade haldamist, toetavad tõendid
1) Vastuvõetavus
166. G. Khan heidab Üldkohtule sisuliselt ette, et see ei veendunud – nagu ta pidi tegema –, et G. Khani loetellu jätmine 2024. aasta septembri aktidesse muudetud kriteeriumi g esimese osa alusel põhines piisavalt ajakohasel ja kindlal faktilisel alusel. Täpsemalt, kuna Üldkohus ei kontrollinud, et G. Khani võis nende aktide kuupäeval endiselt pidada Alfa Groupi Venemaal asuva vara juhiks, rikkus Üldkohus tal lasuvat põhjendamiskohustust. Järelikult on käesolev väide vastuvõetav.
2) Sisulised küsimused
167. Kuigi käesolev väide on vastuvõetav, ei pea Euroopa Kohus minu arvates seda sisuliselt analüüsima, kuna G. Khani 2024. aasta septembri aktide kohta esitatud argumendid näivad olevat tulemusetud.
168. Nimelt heidab G. Khan Üldkohtule ette, et see ei kontrollinud, et nõukogu oli 2024. aasta septembri aktide vastuvõtmise kuupäeval tõendanud, et G. Khan jätkas Alfa Groupi Venemaal asuva vara haldamist.
169. Isegi kui Üldkohus seda ei teinud, tuleb tõdeda, et ta kontrollis, kas muud 2024. aasta septembri aktides esitatud põhjendused olid piisavalt tõendatud, et põhjendada G. Khani nime jätmist sel kuupäeval muudetud kriteeriumi g alusel loetellu.
170. Nimelt nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 217, et Üldkohus analüüsis väidet, et G. Khan jätkas Alfa Groupi varade haldamist „esmajärjekorras“.
171. Sellest järeldub, et Üldkohus analüüsis „teiseks“ väidet, et G. Khan oli Rosvodokanali oluline aktsionär, ja kontrollis, kas see osa 2024. aasta septembri aktide põhjendustest, mida Üldkohus pidas muudetud kriteeriumi g esimese osaga seonduvaks, oli piisavalt põhjendatud(111).
172. Olles tuvastanud, et seitsmendast tõenditoimikust nähtub, et G. Khanile kuulus 27,58% sellest äriühingust, kes on Venemaal kõige suurem puhastus- ja veevarustussüsteemide eraettevõtja, kelle olulisust ja majanduslikku dünaamilisust kinnitavad ka selle toimiku tõendid, järeldas Üldkohus, et nõukogu esitas „piisavalt konkreetsete, täpsete ja ühtelangevate kaudsete tõendite kogumi, mis võimaldas tõendada, et apellant oli 2024. aasta septembri aktide vastuvõtmise ajal muudetud kriteeriumi g tähenduses juhtiv ettevõtja“(112).
173. G. Khan ei vaidle sellele järeldusele apellatsiooniastmes vastu.
174. Euroopa Kohtu praktikast nähtub aga, et mis puudutab piiravate meetmete kehtestamise liidu otsuse õiguspärasuse kontrolli ja arvestades nende meetmete ennetavat laadi, siis juhul, kui liidu kohus leiab, et vähemalt üks märgitud põhjendustest on piisavalt täpne, konkreetne ja tõendatud ning kujutab juba iseenesest piisavat alust sellele otsusele, siis asjaolu, et teised põhjendused seda ei ole, ei saa põhjendada nimetatud otsuse tühistamist(113).
175. Järelikult, kuna Üldkohus otsustas, et 2024. aasta septembri aktid tõendavad õiguslikult piisavalt, et G. Khan vastas muudetud kriteeriumi g esimeses osas nõutud kahele tingimusele(114) seoses põhjendusega, et ta on Rosvodokanali oluline aktsionär, ei saaks G. Khan mingit kasu juhul, kui Euroopa Kohus peaks tuvastama, et Üldkohus rikkus oma põhjendamiskohustust, kui ta analüüsis põhjendust, et apellant jätkas Alfa Groupi Venemaal asuva vara haldamist.
176. Kuna väide, et Üldkohus on seda põhjendust analüüsides rikkunud põhjendamiskohustust, on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse täiendavate põhjenduste vastu, ei saa see kaasa tuua selle kohtuotsuse tühistamist ja tuleb seega tunnistada tulemusetuks(115).
2. Järeldus kümnenda väite kohta
177. Esitatud analüüsi põhjal tuleb kümnes väide tervikuna tagasi lükata.
II. Ettepanek
178. Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku käesoleva apellatsioonkaebuse kuues, seitsmes ja kümnes väide tagasi lükata.
1 Algkeel: prantsuse.
2 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus (C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, edaspidi „kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu“, EU:C:2026:245).
3 4. juuni 2025. aasta kohtuotsus Khan vs. nõukogu (T‑289/23, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2025:560“).
4 Nii nimetatud aktide viited on esitatud käesoleva ettepaneku punktis 5.
5 Nende aktide viited, mille alusel kanti G. Khani nimi muudetud kriteeriumi g alusel loetellu (nimelt 2023. aasta septembri, 2024. aasta märtsi ja 2024. aasta septembri aktid), on esitatud käesoleva ettepaneku punktis 5.
6 Vt käesoleva ettepaneku punkt 10.
7 Nõukogu 13. märtsi 2023. aasta otsus, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 75 I, lk 134).
8 Nõukogu 13. märtsi 2023. aasta rakendusmäärus, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 75 I, lk 1).
9 Nõukogu 13. septembri 2023. aasta otsus, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 226, lk 104).
10 Nõukogu 13. septembri 2023. aasta rakendusmäärus, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 226, lk 3).
11 Nõukogu 12. märtsi 2024. aasta otsus, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L, 2024/847).
12 Nõukogu 12. märtsi 2024. aasta rakendusmäärus, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L, 2024/849).
13 Nõukogu 12. septembri 2024. aasta otsus, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L, 2024/2456).
14 Nõukogu 12. septembri 2024. aasta rakendusmäärus, millega rakendatakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT L, 2024/2455).
15 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu.
16 Nõukogu 17. märtsi 2014. aasta otsus, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2014, L 78, lk 16).
17 Nõukogu 25. veebruari 2022. aasta otsus, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2022, L 50, lk 1).
18 See, mida edasise analüüsi jaoks tuleks nimetada „algseks kriteeriumiks g“, oli sõnastatud järgmiselt:
„Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele või on nende omandis, valduses või kontrolli all:
[…]
g) juhtivad ettevõtjad või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes on seotud majandussektoritega, mis on suur sissetulekuallikas Krimmi annekteerimise ja Ukraina destabiliseerimise eest vastutava Venemaa Föderatsiooni valitsuse jaoks“.
19 Nõukogu 5. juuni 2023. aasta määrusega (EL) 2023/1089, millega muudetakse määrust (EL) nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 146, lk 1), muudeti samamoodi määrust nr 269/2014. Edasises analüüsis viitan seega „muudetud kriteeriumile g“.
20 Vt muudetud kriteeriumi g kolmeks eraldiseisvaks osaks jagamise kohta käesoleva ettepaneku punkt 31.
21 Kuna see põhjendus on esitatud rinnastava sidesõnaga „või“.
22 Kuigi selle kolmanda osa tõlgendamist käesoleva menetluse raames ei vaidlustata, tekib mul küsimus selle lisaväärtuse kohta. Nimelt võiks sõnasõnalise tõlgenduse korral omadussõna „juhtiv“ puudumise tõttu arvata, et kolmandat osa tuleb mõista nii, et piiravaid meetmeid võib kohaldada kõigi Venemaal sellises majandussektoris tegutsevate ettevõtjate suhtes, mis on Venemaa valitsuse jaoks oluline tuluallikas. Kui seda kolmandat osa tuleks seevastu tõlgendada nõukogu 5. juuni 2023. aasta otsuse (ÜVJP) 2023/1094, millega muudetakse otsust 2014/145/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega (ELT 2023, L 146, lk 20), põhjendust 4 arvestades, millest nähtub, et tegelikult peetakse sellega silmas juhtivaid ettevõtjaid, kes tegutsevad Venemaal sellises sektoris, mis on Venemaa valitsusele oluliseks tuluallikaks, osutuks see osa üleliigseks, kuna esimese osa lai sõnastus juba hõlmab seda kategooriat.
23 G. Khan viitab siinkohal 10. juuli 2024. aasta kohtuotsusele Rashevsky vs. nõukogu (T‑309/22 ja T‑739/22, EU:T:2024:455, punkt 82).
24 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punktid 173 ja 174).
25 Kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 175).
26 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 176).
27 Kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 177).
28 Kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 178).
29 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 181).
30 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 184).
31 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 179).
32 Kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 180).
33 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Üksnes muudetud kriteeriumi g kolmanda osa raames nõutakse seost ettevõtja – kelle puhul ei ole enam sõnaselgelt täpsustatud, et ta peab olema juhtiv – ja Venemaa valitsusele märkimisväärset tulu andva sektori vahel.
35 Nagu on juba märkinud kohtujurist Medina (vt tema ettepanek kohtuasjas Pumpyanskiy vs. nõukogu (C‑696/23 P, EU:C:2025:409, punkt 31).
36 Vt selle kohta kohtujurist Medina ettepanek kohtuasjas Pumpyanskiy vs. nõukogu (C‑696/23 P, EU:C:2025:409, punkt 32).
37 Nagu on Euroopa Kohus väljakujunenud kohtupraktikas tunnustanud: vt 18. juuni 2026. aasta kohtuotsus Belaruskali jt vs. nõukogu (C‑816/24 P – C‑818/24 P, EU:C:2026:500, punktid 158 ja 159 ning seal viidatud kohtupraktika).
38 Seega „[p]idades silmas juhtivate ettevõtjate ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse omavahelist seotust leiab nõukogu, et loetellu kandmise kriteeriumid peaksid hõlmama Venemaa mis tahes majandussektoris tegutsevaid juhtivaid ettevõtjaid“ (vt otsuse 2023/1094 põhjendus 4).
39 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punktid 117–121).
40 Euroopa Kohus lisas sellesse loetellu kõik muud majanduslikud kriteeriumid: vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 178).
41 Nimelt meenutan, et vaidlustatud kohtuotsuse osa, mida käesoleva väite raames käsitletakse, puudutab Üldkohtu analüüsi muudetud kriteeriumi g väidetava õigusvastasuse kohta õiguskindluse põhimõtte rikkumise tõttu. Kogu G. Khani argumentatsiooniga püütakse aga tõendada, et muudetud kriteeriumi g esimest osa on tõlgendatud vääralt. Isegi kui muudetud kriteeriumi g esimest osa tuleks tõlgendada teisiti, kui seda tegi Üldkohus, ei tuleneks sellest tingimata, et see osa ei vasta õiguskindluse põhimõttest tulenevatele nõuetele, mida Euroopa Kohus meenutas oma kohtuotsuses Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 188 ja seal viidatud kohtupraktika), kuna õiguskindluse põhimõtet ei saa pidada rikutuks ainuüksi põhjusel, et liidu kohus peab üldkohaldatava liidu õigusnormi tähenduse kindlakstegemiseks kasutama lisaks grammatilisele tõlgendusele ka muid tõlgendusmeetodeid (vt selle kohta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 189)).
42 Vt käesoleva ettepaneku punkt 37.
43 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktid 66–72.
44 13. märtsis 2012. aasta kohtuotsus (C‑376/10 P, EU:C:2012:138).
45 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 265 jj).
46 See tähendab kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu.
47 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punktid 273 ja 274).
48 Kohtujuristi kursiiv.
49 Kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 275).
50 Kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 276). Kohtujuristi kursiiv.
51 Vt muu hulgas 3. juuli 2025. aasta kohtuotsus Glonatech vs. REA (C‑114/24 P, EU:C:2025:520, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika) ning kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 210 ja seal viidatud kohtupraktika).
52 Kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punktid 289–292).
53 Seejuures tuleb arvestada, et algse ja muudetud kriteeriumi g sõnastuse erinevus ei muuda seda järeldust ning seega on minu arvates kõigil muudetud kriteeriumi g) kolmel osal selline seos, nagu on nõutud ELTL artikli 215 lõikes 2.
54 Apellant viitab siinkohal 8. novembri 2023. aasta kohtuotsusele Mazepin vs. nõukogu (T‑282/22, EU:T:2023:701, punkt 80).
55 Apellant tugineb siinkohal Üldkohtule esitatud hagiavalduse punktile 155 jj ning Üldkohtule esitatud repliigi punktile 124 jj.
56 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 166.
57 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 189.
58 29. novembri 2023. aasta kohtuotsus (T‑333/22, EU:T:2023:758).
59 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 189, milles viidatakse esimese tõendite kogumi tõendile nr 2, ja 29. novembri 2023. aasta kohtuotsuse Khan vs. nõukogu punktile 97 (T‑333/22, EU:T:2023:758).
60 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 190.
61 Meenutatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 157 jj.
62 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 190.
63 Vt arvukate kohtupraktika näidete hulgast kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 158 ja seal viidatud kohtupraktika).
64 Vt arvukate kohtupraktika näidete hulgast kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 378 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 7. mai 2026. aasta kohtuotsus Makhlouf vs. nõukogu (C‑635/24 P, EU:C:2026:377, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika).
65 Ära toodud käesoleva ettepaneku punktis 9.
66 Kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 382). Kohtujuristi kursiiv.
67 Vt ka 8. novembri 2023. aasta kohtuotsuse Mazepin vs. nõukogu (T‑282/22, EU:T:2023:701) punkt 80, millele viitab G. Khan apellatsioonkaebuse punktis 38.
68 Vt käesoleva ettepaneku punkt 43.
69 See nähtub 29. novembri 2023. aasta kohtuotsuse Khan vs. nõukogu (T‑333/22, EU:T:2023:758) punktist 106, millele viidatakse vaidlustatud kohtuotsuse punktis 189.
70 Nagu nähtub sõnaselgelt vaidlustatud kohtuotsuse punktist 189.
71 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 379).
72 Tekstis inglise keeles: „The table shows a list of Russia’s largest taxpayers who made the largest tax contribution to the country’s budget over the past year“: vt kohtuasjas T‑289/23 esitatud hagiavalduse lisa A3 dokument „Evidence 2“, milles on ära toodud esimese tõenditoimiku dokument nr 2.
73 See tähendab mitte vähetähtsat või märkimisväärset: vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 135).
74 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 356). Vt ka selle kohtuotsuse punkt 140.
75 Vt käesoleva ettepaneku punkt 95.
76 Vt arvukate kohtupraktika näidete hulgast 26. juuni 2025. aasta kohtuotsus Stadtwerke Hameln Weserbergland vs. komisjon (C‑466/23 P, EU:C:2025:480, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).
77 Vt käesoleva ettepaneku punkt 96.
78 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 138).
79 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 140).
80 Apellatsioonkaebusest nähtub, et kuigi väide tõendite mitteajakohasuse kohta näib esialgu olevat üldine, peab G. Khan seejärel silmas üksnes pangandussektori aastast tulu käsitlevaid andmeid. Seetõttu tõlgendan seda väidet nii, et sellega vaidlustatakse üksnes teise tõenditoimiku dokumendi nr 28 piisav ajakohasus.
81 Üldkohtule esitatud menetlusdokumentides piirdus G. Khan väitega, et dokument nr 28 „ei ole asjasse puutuv“ (vt Üldkohtule esitatud hagiavalduse punkt 146).
82 Vt 16. aprilli 2026. aasta kohtuotsus Colombani vs. SEAE (passiivne või kollektiivne ahistamine) (C‑343/23 P, EU:C:2026:294, punkt 85 ja seal viidatud kohtupraktika).
83 Vt 3. veebruari 2009. aasta kohtumäärus Giannini vs. komisjon (C‑231/08 P, EU:C:2026:50, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).
84 Vt käesoleva ettepaneku punkt 85.
85 Ära toodud Üldkohtule G. Khani esitatud hagiavalduse lisade 2. osa lehekülgedel 111 ja 112.
86 13. märtsi 2025. aasta kohtuotsus Shuvalov vs. nõukogu (C‑271/24 P, EU:C:2025:180, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
87 Vt minu ettepanek liidetud kohtuasjades Läti vs. Aven ja Fridman (C‑440/24 P ja C‑441/24 P, EU:C:2025:854, punkt 114).
88 Nimelt ABH Financial Limited ning tema kaudu Alfa Bank ja LetterOne.
89 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 196.
90 Vt selle kohta 13. märtsi 2025. aasta kohtuotsus PKK vs. nõukogu (C‑72/23 P, EU:C:2025:182, punkt 106).
91 Vt 9. veebruari 2023. aasta kohtuotsus Boshab vs. nõukogu (C‑708/21 P, EU:C:2023:84, punkt 56). Vt ka vaidlustatud kohtuotsuse punktis 162 viidatud Üldkohtu praktika.
92 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 159 meenutatud kohtupraktika, mis põhineb Euroopa Kohtu praktikal (vt 11. juuni 2026. aasta kohtuotsus NSD vs. nõukogu (C‑801/24 P, EU:C:2026:472, punkt 89)).
93 Vt 13. märtsi 2025. aasta kohtuotsus Shuvalov vs. nõukogu (C‑271/24 P, EU:C:2023:180, punkt 40).
94 Vt 13. märtsi 2025. aasta kohtuotsus Shuvalov vs. nõukogu (C‑271/24 P, EU:C:2023:180, punkt 40).
95 Vt ka vaidlustatud kohtuotsuse punkt 206.
96 Vt apellatsioonkaebuse punkt 66.
97 Vt 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus Sigma Alimentos Exterior vs. komisjon (C‑50/19 P, EU:C:2021:792, punktid 38 ja 39 ning seal viidatud kohtupraktika).
98 Nagu on meenutatud käesoleva ettepaneku punktis 99.
99 Vt arvukate kohtupraktika näidete hulgast 26. juuni 2025. aasta kohtuotsus Stadtwerke Hameln Weserbergland vs. komisjon (C‑466/23 P, EU:C:2025:480, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika).
100 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 204.
101 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 176.
102 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 177.
103 Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 179.
104 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 180. Vt ka selle kohtuotsuse punkt 191.
105 Käesoleva apellatsioonkaebuse üheksanda väite raames vaidleb apellant vastu üksnes vaidlustatud kohtuotsuse punktile 177.
106 Vastavalt käesoleva ettepaneku punktis 136 meenutatud kohtupraktikale.
107 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 392 ja seal viidatud kohtupraktika).
108 Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 196.
109 Vt 11. juuni 2026. aasta otsus kohtuasjas NSD vs. nõukogu (C‑801/24 P, EU:C:2026:472, punkt 93 ja seal viidatud kohtupraktika).
110 Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 26 jj.
111 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 223 jj.
112 Vt vaidlustatud kohtuotsuse punkt 228. Vt ka selle kohtuotsuse punkt 226.
113 Vt kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 430 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka vaidlustatud kohtuotsuse punkt 192.
114 Nagu on meenutatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 227.
115 Vt selle kohta Pumpyanskiy jt vs. nõukogu (punkt 240).