C_202503762ET.000101.fmx.xml

P9_TA(2024)0336

Meetmed, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2024. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/637, mis käsitleb koordineerimis- ja koostöömeetmeid, millega hõlbustatakse liidu esindamata kodanike konsulaarkaitset kolmandates riikides, ning direktiivi (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus (COM(2023)0930 – C9-0015/2024 – 2023/0441(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

(C/2025/3762)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2023)0930),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 23 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C9-0015/2024),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 82,

—	võttes arvesse väliskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi,

—	võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0178/2024),

1.	kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.	palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.	palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda;

4.	palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.	teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1a)

Direktiivi (EL) 2015/637 kohaldamisala tuleks laiendada nii, et see hõlmaks lisaks liidu kodanikele ka kõiki teisi isikuid, kellel on seaduslik õigus saada liikmesriigi konsulaarkaitset, et sellistel isikutel oleks võimalik teiselt liikmesriigilt seda kaitset saada esindamata kodanikega samadel tingimustel. Sellesse kategooriasse võivad kuuluda pagulaseks tunnistatud isikud, kodakondsuseta isikud ja muud isikud, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust, isikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult ja kellel on selle liikmesriigi väljastatud reisidokument, ning ajutist kaitset saavad isikud.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)

Konsulaarkaitse taotluste esitamist tingivate kriiside sagedus ja ulatus aina suureneb. COVID-19 pandeemia, kriis Afganistanis, Venemaa agressioonisõda Ukrainas, konflikt Sudaanis, repatrieerimine Iisraelist ja Gazast ning muud sarnased kriisid on andnud võimaluse teha kindlaks püsivad lüngad ja kaaluda, kuidas veelgi lihtsustada võimalust kasutada õigust konsulaarkaitsele. Senistest kogemustest õppides ning selleks, et menetlusi kodanike ja konsulaarasutuste jaoks lihtsustada, tuleks muuta direktiivis (EL) 2015/637 sätestatud reeglid ja menetlused selgemaks ja neid tuleks ühtlustada, et pakkuda liidu esindamata kodanikele – eriti kriisiolukordades – tõhusamalt konsulaarkaitset. Liikmesriikide ja liidu tasandil juba olemas olevaid vahendeid tuleks kasutada parimal viisil nii kohapeal kolmandates riikides kui ka pealinnade tasandil.

(2)

Konsulaarkaitse taotluste esitamist tingivate kriiside sagedus ja ulatus aina suureneb. COVID-19 pandeemia, 2021. aasta kriis Afganistanis, Venemaa agressioonisõda Ukrainas, konflikt Sudaanis, repatrieerimine Iisraelist ja Gazast , mitmekordsed humanitaarkriisid, looduslikud ja inimtegevusest tingitud katastroofid ning muud sarnased kriisid on andnud võimaluse teha kindlaks püsivad lüngad ja kaaluda, kuidas veelgi lihtsustada võimalust kasutada õigust konsulaarkaitsele . Liidu suutlikkust neile jätkuvatele mitmekordsetele kriisidele reageerida tuleks parandada, tegeleda puudustega ning tõhustada meie valmisoleku, teabe kogumise ja otsuste tegemise suutlikkust kriiside eel ja ajal . Senistest kogemustest õppides ning selleks, et menetlusi kodanike ja konsulaarasutuste jaoks lihtsustada, tuleks muuta direktiivis (EL) 2015/637 sätestatud reeglid ja menetlused selgemaks ja neid tuleks ühtlustada, et pakkuda liidu esindamata kodanikele – eriti kriisiolukordades – tõhusamalt konsulaarkaitset. Liikmesriikide ja liidu tasandil juba olemas olevaid vahendeid tuleks kasutada parimal viisil nii kohapeal kolmandates riikides kui ka pealinnade tasandil.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)

Konsulaarasutuste ja kodanike õiguskindluse tugevdamiseks on asjakohane sätestada üksikasjalikumad kriteeriumid, mis aitaksid hinnata, kas liidu kodanikku tuleb pidada esindamata kodanikuks ja seega õigustatuks saama konsulaarkaitset liikmesriigilt, kelle konsulaarasutustega ta on ühendust võtnud. Need kriteeriumid peaksid olema piisavalt paindlikud ja neid tuleks kohaldada, võttes arvesse kohalikke olusid, näiteks reisimise lihtsust või julgeolekuolukorda asjaomases kolmandas riigis. Endiselt tuleks kaaluda ka selliseid olulisi aspekte nagu juurdepääsetavus ja lähedus .

(4)

Konsulaarasutuste ja kodanike õiguskindluse tugevdamiseks on asjakohane sätestada üksikasjalikumad kriteeriumid, mis aitaksid hinnata, kas liidu kodanikku tuleb pidada esindamata kodanikuks ja seega õigustatuks saama konsulaarkaitset liikmesriigilt, kelle konsulaarasutustega ta on ühendust võtnud. Need kriteeriumid peaksid olema piisavalt pragmaatilised, paindlikud ja neid tuleks kohaldada, võttes arvesse kohalikke olusid, näiteks reisimise lihtsust või julgeolekuolukorda asjaomases kolmandas riigis. Endiselt tuleks kaaluda ka selliseid olulisi aspekte nagu juurdepääsetavus , lähedus ja ohutus .

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)

Esimese kriteeriumina peaksid konsulaarasutused arvesse võtma seda, kui keeruline on asjaomasel kodanikul saada mõistliku aja jooksul turvaliselt ühendust oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonna või konsulaadiga või kõnealusel saatkonnal või konsulaadil asjaomase kodanikuga, ning arvestama seejuures taotletud abi laadi ja kiireloomulisust ning kodaniku käsutuses olevaid – ennekõike rahalisi – vahendeid. Kodanikku tuleks näiteks põhimõtteliselt käsitada esindamata kodanikuna, kui ta on kaotanud oma reisidokumendid ja vajab ELi tagasipöördumistunnistust, ent oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonda või konsulaati minekuks peaks ta vahepeal ööbima või lendama, mida temalt sellises olukorras eeldada ei saaks.

(5)

Esimese kriteeriumina peaksid konsulaarasutused arvesse võtma seda, kui keeruline on asjaomasel kodanikul saada 48 tunni jooksul turvaliselt ühendust oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonna või konsulaadiga või kõnealusel saatkonnal või konsulaadil asjaomase kodanikuga, ning arvestama seejuures taotletud abi laadi ja kiireloomulisust ning kodaniku käsutuses olevaid – ennekõike rahalisi – vahendeid . Kuigi asjakohane ajavahemik sõltub iga abitaotluse asjaoludest, ei tohiks ajavahemik, mille jooksul kodanikud saavad oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonna või konsulaadiga või kõnealune saatkond või konsulaat asjaomase kodanikuga turvaliselt ühendust, mingil juhul ületada 48 tundi . Kodanikku tuleks näiteks põhimõtteliselt käsitada esindamata kodanikuna, kui ta on kaotanud oma reisidokumendid ja vajab ELi tagasipöördumistunnistust, ent oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonda või konsulaati minekuks peaks ta vahepeal ööbima või lendama, mida temalt sellises olukorras eeldada ei saaks.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)

Esinduse puudumise mõistet tuleks tõlgendada, lähtudes eesmärgist tagada reaalselt kodaniku õigus konsulaarkaitsele. Kui kodaniku suunamine tema kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonda või konsulaati seaks konsulaarkaitse andmise tõenäoliselt ohtu, eriti juhul, kui asja kiireloomulisus nõuab taotluse saanud saatkonna või konsulaadi viivitamatut tegutsemist, tuleks kodanikku käsitada esindamata kodanikuna. Eriti oluline on see kriisiolukordades, kus õigeaegsest abist ilma jäämine võib tuua kodanikele kaasa väga negatiivseid tagajärgi. Ühtlasi tuleks arvesse võtta saatkonna või konsulaadi töötajate arvu märkimisväärset vähendamist, mis võib oluliselt mõjutada nende tegevuse tulemuslikkust ja tõhusust, sest see võib konsulaarabi taotlevate kodanike probleeme veel rohkem süvendada.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)

Taotlusi ei tohiks edasi suunata, kui see seaks konsulaarkaitse osutamise ohtu, eriti juhul, kui asja kiireloomulisus nõuab selle liikmesriigi saatkonna või konsulaadi viivitamatut tegutsemist, kelle poole pöörduti. See võib näiteks kehtida tõsise meditsiinilise hädaolukorra või pealtnäha meelevaldse vahistamise korral. Lisaks tuleks esindamata kodanikele nende taotluse edasisuunamisest teatada.

(11)

Taotlusi ei tohiks edasi suunata, kui see seaks konsulaarkaitse osutamise ohtu, eriti juhul, kui asja kiireloomulisus nõuab selle liikmesriigi saatkonna või konsulaadi viivitamatut tegutsemist, kelle poole pöörduti. See võib näiteks kehtida tõsise meditsiinilise hädaolukorra või pealtnäha meelevaldse või poliitiliselt motiveeritud vahistamise korral. Lisaks tuleks esindamata kodanikele nende taotluse edasisuunamisest teatada.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)

Esindamata kodanikele konsulaarkaitset andes peaksid liikmesriigid võtma arvesse selliste haavatavate rühmade erivajadusi nagu saatjata alaealised, rasedad, piiratud liikumisvõimega isikud, puuetega inimesed või isikud, kellele võib osaks saada diskrimineerimine ükskõik millisel harta artiklis 21 osutatud alusel.

(13)

Esindamata kodanikele konsulaarkaitset andes peaksid liikmesriigid võtma arvesse intersektsionaalset käsitlust selliste vähekaitstud rühmade erivajadustest nagu saatjata alaealised, sundabielu või abieluvangistuse ohvrid, kellele tuleks anda õigus- ja psühholoogist abi, rasedad, piiratud liikumisvõimega isikud , eakad , puuetega inimesed või isikud, kellele võib osaks saada diskrimineerimine ükskõik millisel harta artiklis 21 osutatud alusel.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)

Tagamaks valmisoleku võimalikeks konsulaarkriisideks, mis nõuavad esindamata kodanikele abi andmist, peaks kohalik konsulaarkoostöö liikmesriikide ja kolmandates riikides asuvate liidu delegatsioonide vahel hõlmama teabevahetust selliste kodanikega seotud küsimustes, sealhulgas nende julgeoleku ja ohutuse asjus, samuti tuleks selle koostöö raames koostada ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise plaanid ja korraldada konsulaarõppusi. Esindamata liikmesriikide konsulaarasutuste jaoks võib olla väga tähtis, et nad kaasatakse kohalikku konsulaarkoostöösse, kui koordineeritakse konsulaarkriisideks valmisoleku ja kriisidele reageerimise meetmeid.

(19)

Tagamaks valmisoleku võimalikeks konsulaarkriisideks, mis nõuavad esindamata kodanikele abi andmist, sealhulgas loodusõnnetuste, poliitiliste rahutuste või terrorirünnakute korral, peaks kohalik konsulaarkoostöö liikmesriikide ja kolmandates riikides asuvate liidu delegatsioonide vahel hõlmama teabevahetust selliste kodanikega seotud küsimustes, sealhulgas nende julgeoleku ja ohutuse asjus, samuti tuleks selle koostöö raames koostada ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise plaanid ja kriisidele kiirelt reageerimise mehhanismid ning korraldada konsulaarõppusi. Esindamata liikmesriikide konsulaarasutuste jaoks võib olla väga tähtis, et nad kaasatakse kohalikku konsulaarkoostöösse, kui koordineeritakse konsulaarkriisideks valmisoleku ja kriisidele reageerimise meetmeid.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23)

Konsulaarabi tõhusa koordineerimise tagamiseks tuleks ühistes konsulaarse erandolukorra lahendamise plaanides vajaduse korral arvestada ka juhtriikide ehk asjaomases kolmandas riigis esindatud ning esindamata kodanikele kriisi ajal antavat abi koordineerivate ja juhtivate liikmesriikide rolli ja vastutust. Lisaks tuleks ühiseid konsulaarse erandolukorra lahendamise plaane konsulaarõppuste raames igal aastal hinnata , tagamaks , et need on endiselt asjakohased. Samas ei tohiks ühiseid konsulaarse erandolukorra lahendamise plaane käsitada liikmesriikide endi kehtivaid kriisikavasid asendavatena või nende endi kodanikele konsulaarabi andmise kohustust mõjutavatena.

(23)

Konsulaarabi tõhusa koordineerimise tagamiseks tuleks ühistes konsulaarse erandolukorra lahendamise plaanides vajaduse korral arvestada ka juhtriikide ehk asjaomases kolmandas riigis esindatud ning esindamata kodanikele kriisi ajal antavat abi koordineerivate ja juhtivate liikmesriikide rolli ja vastutust. Lisaks tuleks ühiseid konsulaarse erandolukorra lahendamise plaane konsulaarõppuste raames igal aastal , ja kui see on erakorraliste asjaolude tõttu vajalik , siis sagedamini hinnata , et plaanid oleksid endiselt asjakohased. Samas ei tohiks ühiseid konsulaarse erandolukorra lahendamise plaane käsitada liikmesriikide endi kehtivaid kriisikavasid asendavatena või nende endi kodanikele konsulaarabi andmise kohustust mõjutavatena , vaid kui ühtset lähenemisviisi, mis võib täiendavalt aidata esindatud liikmesriikide jõupingutusi koordineerida .

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25)

Liikmesriigid jagavad reisinõuandeid ehk teavet konkreetsetesse kolmandatesse riikidesse reisimise suhtelise ohutuse kohta ning see võimaldab reisijatel teha teadliku otsuse konkreetse reisisihtkoha kohta, sealhulgas sellise kohta, mis asub kolmandas riigis, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud. Reisinõuannete andmise eest vastutab liikmesriik ise, ent on asjakohane neid nõuandeid omavahel koordineerida, et tagada nende võimalikult kooskõlastatud tase, mis on eriti oluline juhul, kui tekib kriisiolukord . Selleks võiks kokku leppida reisinõuannetes osutatud riskitasemete ühtses struktuuris, kasutades Euroopa välisteenistuse turvalist platvormi. Võimaluse korral peaks selline koordineerimine toimuma varajases etapis, kui liikmesriigid kavatsevad oma reisinõuannete taset muuta.

(25)

Liikmesriigid jagavad reisinõuandeid ehk teavet konkreetsetesse kolmandatesse riikidesse reisimise suhtelise ohutuse kohta ning seda tuleks korrapäraselt ajakohastada, võimaldamaks reisijatel teha teadliku otsuse konkreetse reisisihtkoha kohta, sealhulgas sellise kohta, mis asub kolmandas riigis, kus nende kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud. Reisinõuannete andmise eest vastutab liikmesriik ise, ent on asjakohane neid nõuandeid omavahel koordineerida, et tagada nende kooskõlastatud tase, mis on eriti oluline juhul, kui tekib kriis . Selleks võiks kokku leppida reisinõuannetes osutatud riskitasemete ühtses struktuuris, kasutades Euroopa välisteenistuse turvalist platvormi. Selline koordineerimine peaks toimuma varajases etapis, kui liikmesriigid kavatsevad oma reisinõuannete taset muuta.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26)

Selleks et kriisidele tulemuslikult reageerida, on tõhus koordineerimine hädavajalik. Sellise koordineerimise tagamiseks peaksid liikmesriike toetama Euroopa välisteenistuse juures tegutsev kriisidele reageerimise keskus ja komisjoni juures tegutsev hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus. Liidu koordineeritud reaktsioon kriisidele on eriti oluline inimeste evakueerimist nõudvatel juhtudel, sest see aitab tulemuslikult anda kättesaadavat toetust ja kasutada parimal viisil ära olemasolevad evakuatsioonivõimalused. Sel põhjusel tuleks teavet olemasolevate evakuatsioonivõimaluste kohta aegsasti jagada, sealhulgas juhul, kui pääste- ja evakuatsioonioperatsioonideks kasutatakse sõjalisi vahendeid.

(26)

Selleks et kriisidele tulemuslikult reageerida, on tõhus koordineerimine hädavajalik. Sellise koordineerimise tagamiseks peavad liikmesriike toetama Euroopa välisteenistuse juures tegutsev kriisidele reageerimise keskus ja komisjoni juures tegutsev hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus ning andma neile õigeaegset teavet . Liidu koordineeritud reaktsioon kriisidele on eriti oluline inimeste evakueerimist nõudvatel juhtudel, sest see aitab kiiresti ja tulemuslikult anda kättesaadavat toetust ja kasutada parimal viisil ära olemasolevad evakuatsioonivõimalused. Sel põhjusel tuleks vahetut ja asjakohast teavet , näiteks olemasolevate evakuatsioonivõimaluste kohta , aegsasti jagada, et olla võimeline kiirelt ja tõhusalt reageerima, sealhulgas juhul, kui pääste- ja evakuatsioonioperatsioonideks kasutatakse sõjalisi vahendeid. Sellega seoses peaks Euroopa välisteenistusel olema võimalik saada liikmesriikidelt automaatset ja pidevat teavet olukorra kohta kolmandates riikides.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)

Ühised konsulaarrühmad peaksid rajanema sellistel põhimõtetel nagu vabatahtlik osalus, solidaarsus esindatud liikmesriikidega, võrdsus sisemisi tööstruktuure käsitlevate otsuste tegemisel, rühmade koosseisu lihtsus, kulude jagamine – iga liikmesriik, liidu institutsioon või organ kannab oma tegevuskulud ise –, paindlikkus, liidu koordineeritud reaktsiooni nähtavus ja avatus asjaomastele kolmandatele riikidele.

(28)

Ühised konsulaarrühmad peaksid rajanema sellistel põhimõtetel nagu solidaarsus esindatud liikmesriikidega, võrdsus sisemisi tööstruktuure käsitlevate otsuste tegemisel, rühmade koosseisu lihtsus, kulude jagamine – iga liikmesriik, liidu institutsioon või organ kannab oma tegevuskulud ise –, paindlikkus, liidu koordineeritud reaktsiooni nähtavus ja avatus asjaomastele kolmandatele riikidele.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)

Abivajavate liidu kodanike toetamiseks on oluline anda neile usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas kolmandates riikides konsulaarabi saada. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid aitama seda eesmärki saavutada selle kaudu, et nad levitavad asjakohast teavet, sealhulgas teavet, mida liikmesriigid peavad andma oma konsulaarvõrgustike ja nende kolmandate riikide kohta, mille suhtes nad on sõlminud praktilised kokkulepped, mis käsitlevad esindamata kodanikele konsulaarkaitse pakkumise kohustuste jagamist. Teabe töötlemise hõlbustamiseks tuleks see esitada masinloetavas vormingus.

(30)

Abivajavate liidu kodanike toetamiseks on oluline anda neile usaldusväärset ja kergesti kättesaadavat teavet selle kohta, kuidas kolmandates riikides konsulaarabi saada , sealhulgas digitaalsed kontaktivõimalused . Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tihedas koostöös liikmesriikidega levitama asjakohast teavet, sealhulgas teavet, mida liikmesriigid peavad andma oma konsulaarvõrgustike ja nende kolmandate riikide kohta, mille suhtes nad on sõlminud praktilised kokkulepped, mis käsitlevad esindamata kodanikele konsulaarkaitse pakkumise kohustuste jagamist. Teabe töötlemise hõlbustamiseks tuleks see esitada masinloetavas vormingus.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 30 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30a)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kodanikel on lihtne juurdepääs ajakohastatud teabele konsulaarkaitse kohta. Sellega seoses peaksid ELi kodanikud saama viivitamata teateid nende õiguste ja nende kasutamise korra kohta kolmandates riikides, eelkõige kriisiolukordades.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31)

Liikmesriigid peaksid võtma lisameetmeid, et aidata veelgi suurendada liidu kodanike teadlikkust oma õigusest konsulaarkaitsele, ning võtma arvesse ka puuetega inimeste erivajadusi. Kuna sellega kaasnevad liikmesriikidele vaid piiratud kulud, oleks üks võimalus , mida on juba käsitletud komisjoni soovituses K(2007) 5841, (5) trükkida liikmesriikide välja antavatesse passidesse ELi toimimise lepingu artikli 23 sõnastus , et suurendada kodanike teadlikkust oma õigusest diplomaatiliste ja konsulaarasutuste pakutavale kaitsele. Samuti võiksid liikmesriigid levitada teavet esindamata kodanike õiguse kohta saada konsulaarkaitset nii oma reisinõuannetes kui ka konsulaarabiga seotud kampaaniates. Samuti võiksid nad teha koostööd kolmandatesse riikidesse reise pakkuvate reisijateveoteenuse osutajate ja transpordisõlmedega, näiteks kutsuda neid lisama konsulaarkaitse saamise õigust käsitleva asjakohase teabe oma klientidele pakutavasse teabematerjali.

(31)

Liikmesriigid peaksid võtma lisameetmeid, et aidata veelgi suurendada liidu kodanike teadlikkust oma õigusest konsulaarkaitsele, ning võtma arvesse ka puuetega inimeste erivajadusi. Kuna sellega kaasnevad vaid piiratud kulud, peaksid liikmesriigid , nagu on juba käsitletud komisjoni soovituses K(2007) 5841 (5), trükkima liikmesriikide välja antavatesse passidesse ELi toimimise lepingu artikli 23 sõnastuse , et suurendada kodanike teadlikkust oma õigusest diplomaatiliste ja konsulaarasutuste pakutavale kaitsele. Samuti peaksid liikmesriigid levitama teavet esindamata kodanike õiguse kohta saada konsulaarkaitset nii oma reisinõuannetes kui ka konsulaarabiga seotud kampaaniates. Samuti peaksid nad tegema koostööd kolmandatesse riikidesse reise pakkuvate reisijateveoteenuse osutajate ja transpordisõlmedega, näiteks kutsuda neid lisama konsulaarkaitse saamise õigust käsitleva asjakohase teabe oma klientidele pakutavasse teabematerjali.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32)

Direktiivi (EL) 2015/637 finantssätteid tuleks kohandada, et lihtsustada hüvitamist ja tagada endiselt rahalise koormuse jagamine. Eelkõige peaks esindamata kodanikel olema võimalik hüvitada abistava liikmesriigi osutatud teenuse kulud otse ja selle liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel – see aitaks vältida halduskoormust, mis tuleneb kulude tagasimaksmise taotlemisest kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt. Lisaks peaks liikmesriikidel olema lubatud selliste kulude sissenõudmisest loobuda. Kuna teatavates olukordades ei pruugi esindamata kodanikel olla võimalik tasuda kulusid kohe abi taotlemisel, eriti juhul, kui nende sularaha ja maksevahendid on varastatud, tuleb sellisteks puhkudeks ette näha, et abistava liikmesriigi konsulaarasutused võivad neilt nõuda tagasimaksekohustuse allkirjastamist. Sellisel viisil võivad abistava liikmesriigi ametiasutused nõuda kulude hüvitamist pärast seda, kui abi osutamisest on möödunud neli nädalat .

(32)

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)

Kui kodanik ei ole tasunud kulusid kas kohe taotluse esitamisel või maksnud neid tagasi hilisemas etapis, kui abistav liikmesriik on tagasimaksekohustuse alusel seda nõudnud, peaks abistaval liikmesriigil olema õigus nõuda, et tasumata kulud hüvitaks esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik. Et vältida olukorda, kus kulude hüvitamise taotlused esitatakse pika ajavahemiku järel, tuleks abistavale liikmesriigile ja kodakondsusjärgsele liikmesriigile määrata vastavalt kas taotluse esitamiseks või kulude hüvitamiseks mõistlik tähtaeg.

(33)

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 34 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34a)

Lisaks liikmesriikide hüvitistest saadavale tulule tuleks Euroopa välisteenistuse eelarvet ja inimressursse asjakohaselt suurendada, et tagada ELi kodanikele abi ja/või kaitse pakkumisega seotud kohustuste nõuetekohane täitmine.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41)

Konkreetset liiki isikuandmeid töödeldes peaksid liikmesriikide pädevad asutused ning liidu institutsioonid ja organid tagama sobivad erimeetmed andmesubjektide huvide kaitseks. Võimaluse korral tuleks sellised isikuandmed krüpteerida ja töötajate õigust isikuandmete eriliikidele juurde pääseda tuleks selgelt reguleerida.

(41)

Konkreetset liiki isikuandmeid töödeldes peaksid liikmesriikide pädevad asutused ning liidu institutsioonid ja organid tagama sobivad erimeetmed andmesubjektide huvide ja õiguste kaitseks. Võimaluse korral tuleks sellised isikuandmed krüpteerida ja töötajate õigust isikuandmete eriliikidele juurde pääseda tuleks selgelt reguleerida.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 1 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

-1)	Artiklisse 4 lisatakse lõik 1a:

„Pagulaseks tunnistatud isikutel, kodakondsuseta isikutel ja muudel isikutel, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust, kes elavad ühes liikmesriigis ja kellel on selle liikmesriigi väljastatud reisidokument, on õigus saada konsulaarkaitset samadel tingimustel kui esindamata kodanikud, kui nende elukohaliikmesriik ei ole diplomaatilise ega konsulaarasutusega esindatud.“

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( a)

kui raske on asjaomasel kodanikul saada mõistliku aja jooksul turvaliselt ühendust oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonna või konsulaadiga või kõnealusel saatkonnal või konsulaadil saada ühendust asjaomase kodanikuga, võttes arvesse taotletud abi laadi ja kiireloomulisust ning kodaniku käsutuses olevaid vahendeid . Kuigi asjakohane ajavahemik sõltub iga abitaotluse asjaoludest, ei tohi ajavahemik, mille jooksul kodanikud saavad oma kodakondsusjärgse liikmesriigi saatkonna või konsulaadiga või kõnealune saatkond või konsulaat asjaomase kodanikuga turvaliselt ühendust, mingil juhul ületada 48 tundi.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3a. Kui liidu delegatsioonid on ainus esindus, mis asub füüsiliselt kolmandas riigis, või kui liikmesriikide saatkondade ja konsulaatide ebapiisava suutlikkuse tõttu on kriisiolukorras objektiivne vajadus täiendava abi järele esindamata kodanikele, annavad liidu delegatsioonid konsulaarabi, sealhulgas väljastavad tagasipöördumistunnistusi vastavalt direktiivi (EL) 2019/997 sätetele.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 1

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 7 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a. Liikmesriigid võtavad esindamata kodanikele konsulaarkaitse andmisel arvesse intersektsionaalset käsitlust vähekaitstud rühmade ja selliste isikute erivajadustest, keda ohustab diskrimineerimine mis tahes põhjusel, nagu on osutatud harta artiklis 21, nimelt soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.“

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 2

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( 2)	Artikli 9 punktid e ja f asendatakse järgmistega :

2)	Artiklisse 9 lisatakse järgmine punkt :

„e)	hädaolukorras abistamine, evakueerimine ja repatrieerimine;

välja jäetud

f)	vajadus direktiiviga (EL) 2019/997 (*) kehtestatud ELi tagasipöördumistunnistuse järele.

välja jäetud

fa)	kohtumenetlus kiireloomulistes asjades, mis nõuavad viivitamatut tähelepanu.

välja jäetud

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liidu delegatsioonid toetavad kooskõlas otsuse 2010/427/EL artikli 5 lõikega 10 liikmesriike konsulaarkaitse pakkumisel esindamata kodanikele. Selleks võivad nad muu hulgas täita liikmesriikide taotlusel ja nende nimel konkreetseid konsulaarabi ülesandeid. Abistav liikmesriik ja kodakondsusjärgne liikmesriik esitavad liidu delegatsioonile kogu vajaliku teabe vastava juhtumi kohta.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2a. Euroopa välisteenistusele ja liidu delegatsioonidele eraldatakse vajalikud rahalised ja inimressursid, et katta üldkulusid ja täiendavat horisontaalset halduskoormust.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklis 12 kirjeldatud kohaliku konsulaarkoostöö raames koostavad liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus iga kolmanda riigi kohta ühise konsulaarse erandolukorra lahendamise plaani ja lepivad selles kokku. Ühist konsulaarse erandolukorra lahendamise plaani tuleb igal aastal ajakohastada ja see peab sisaldama järgmist:	1. Artiklis 12 kirjeldatud kohaliku konsulaarkoostöö raames koostavad liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus iga kolmanda riigi kohta ühise konsulaarse erandolukorra lahendamise plaani ja lepivad selles kokku. Ühist konsulaarse erandolukorra lahendamise plaani tuleb ajakohastada igal aastal , või erakorraliste asjaolude korral sagedamini, ja see peab sisaldama järgmist:

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

( a)	riigi konsulaarolukorra analüüs, sealhulgas ülevaade liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest, liidu kodanike hinnanguline arv ja nende asukoht ning liidu kodanikke kõige tõenäolisemalt tabada võivate stsenaariumide riski hinnang;

riigi konsulaarolukorra analüüs, sealhulgas ülevaade liikmesriikide saatkondadest või konsulaatidest, liidu kodanike hinnanguline arv ja nende asukoht ning liidu kodanikke kõige tõenäolisemalt tabada võivate stsenaariumide riski hinnang , näiteks sõjaliste, poliitiliste, kuritegevusega seotud ja terviseriskide ning loodusõnnetuste kohta ;

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Seal, kus liidu delegatsioon on olemas, koordineerib see ühise konsulaarse erandolukorra lahendamise plaani koostamist ja plaanis kokkuleppele jõudmist, tuginedes asjaomases kolmandas riigis esindatud liikmesriikide saatkondade või konsulaatide ja esindamata liikmesriikide konsulaarasutuste panusele. Ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise plaanid tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, Euroopa välisteenistusele ja komisjoni talitustele.

Seal, kus liidu delegatsioon on olemas, koordineerib see ühise konsulaarse erandolukorra lahendamise plaani koostamist ja plaanis kokkuleppele jõudmist, tuginedes asjaomases kolmandas riigis esindatud liikmesriikide saatkondade või konsulaatide ja esindamata liikmesriikide konsulaarasutuste panusele. See võib vajaduse korral hõlmata koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Ühised konsulaarse erandolukorra lahendamise plaanid tehakse kättesaadavaks kõigile liikmesriikidele, Euroopa välisteenistusele ja komisjoni talitustele.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a. Liikmesriigid ja liidu delegatsioonid teevad koostööd varajase hoiatamise süsteemide kasutuselevõtmisel, et võimaldada asjaomases kolmandas riigis aegsasti avastada võimalikke kriise või ohte, nagu loodusõnnetused, poliitilised rahutused või tervisealased hädaolukorrad. Need süsteemid kasutavad tekkivate ohtude varajaste näitajate tagamiseks andmeanalüüsi, riskihindamist ja luureteabe jagamist, tõhustades seeläbi kriisiks valmisolekut ja kriisile reageerimist.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid annavad oma õigusest lähtudes kodanikele võimaluse registreerida end pädevates riiklikes ametiasutustes või teatada neile asutustele sobival viisil ja asjakohaste vahendite abil oma reisidest kolmandasse riiki või elamisest kolmandas riigis.	4. Liikmesriigid võtavad oma õigusest lähtudes ennetavaid meetmeid, et tagada, et nende kodanikud registreerivad end pädevates riiklikes ametiasutustes või teatavad neile asutustele sobival viisil ja asjakohaste vahendite abil oma reisidest kolmandasse riiki või elamisest kolmandas riigis , eriti juhul, kui kõnealuseid kolmandaid riike ei peeta piisavalt turvaliseks .

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriigid vahetavad aegsasti teavet kodanikele mõeldud reisinõuannetes tehtud muudatuste kohta, eelkõige siis, kui on tekkinud kriisiolukord, ning püüavad tagada, et antavad nõuanded oleksid järjepidevad. “	5. Liikmesriigid vahetavad aegsasti teavet kodanikele mõeldud reisinõuannetes tehtud muudatuste kohta, eelkõige siis, kui on tekkinud kriisiolukord, ning püüavad tagada, et antavad nõuanded oleksid järjepidevad. Liikmesriigid peaksid üksteist alati teavitama neile teatavaks saanud suurenenud turvariskidest.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5a. Liikmesriigid suurendavad kolmandates riikides asuvate liidu delegatsioonide abil olukorrateadlikkust, sealhulgas vahetavad korrapäraselt teavet ajakohastatud riskihinnangute ja võimalike ohtude kohta ELi kodanike julgeolekule ning teavet reisinõuannete kohta.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 4

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13 – lõige 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5b. Euroopa välisteenistus pakub tihedas koostöös liikmesriikidega liidu ametnikele ning liikmesriikide diplomaatilistele ja konsulaartöötajatele konsulaarkriisideks valmisoleku ja neile reageerimise alast koolitust ja simulatsioone, et parandada nende oskust kriisiolukordades toime tulla ja pakkuda abi ELi kodanikele välismaal.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 5

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13a – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vajaduse korral võivad liikmesriike toetada ühised konsulaarrühmad, mis koosnevad liikmesriikide, eelkõige kriisist mõjutatud kolmandas riigis esindamata liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse ja komisjoni talituste ekspertidest. Ühised konsulaarrühmad peavad olema valmis kiireks lähetuseks konsulaarkriisist mõjutatud kolmandatesse riikidesse. Osalus ühistes konsulaarrühmades peab olema vabatahtlik.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 5

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13a – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Abi andes võivad liikmesriigid vajaduse korral taotleda toetust sellistest liidu vahenditest nagu Euroopa välisteenistuse kriisiohjestruktuurid ja selle kriisidele reageerimise keskus ning otsuse nr 1313/2013/EL (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta) artikliga 7 loodud hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus . “

4. Abi andes võib liikmesriike toetada sellistest liidu vahenditest nagu Euroopa välisteenistuse kriisiohjestruktuurid ja selle kriisidele reageerimise keskus . Liikmesriigid võivad kaasata ka otsuse nr 1313/2013/EL (liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta) artikliga 7 loodud hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse ning asjakohasel juhul ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames toimuvaid ELi missioone ja operatsioone ning ELi kiirsiirmisvõime, nagu on sätestatud julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegilises kompassis .

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 5

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13a – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a. 2. peatükki lisatakse järgmine artikkel 13ad: „Artikkel 13ad Laste erikaitse Liikmesriigid võtavad liidu delegatsioonide toetusel erimeetmeid, et tagada kolmandates riikides viibivate ELi kodanikest laste õigus konsulaarkaitsele, eelkõige juhul, kui on oht, et võidakse rikkuda nende õigusi, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas ja ÜRO lapse õiguste konventsioonis. Lastele konsulaarabi andmisel lähtuvad liikmesriigid eelkõige lapse parimatest huvidest.“

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13b – lõige 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid esitavad komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale vähemalt kord aastas järgmise teabe:	Liikmesriigid esitavad Euroopa välisteenistusele ja komisjonile iga kuue kuu järel järgmise teabe:

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13b – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Liikmesriigid, komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus teevad lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks viisil, mis tagab esitatud teabe sidususe.	2. Liikmesriigid, komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus teevad lõikes 1 osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks viisil, mis tagab esitatud teabe sidususe.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13b – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjoni nõudmisel esitavad liikmesriigid lõikes 1 osutatud teabe masinloetavas vormingus.	3. Liikmesriigid esitavad lõikes 1 osutatud teabe masinloetavas vormingus.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13c – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, mille abil teavitada oma kodanikke nende õigusest, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c . Eelkõige võidakse võtta järgmisi meetmeid :	1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, mille abil teavitada oma kodanikke nende õigusest, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punktis c , eelkõige:

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13c – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	ELi toimimise lepingu artikli 23 esimese lause trükkimine passi;

välja jäetud

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13c – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ca)	digitehnoloogia ja automaatsete teavitussüsteemide, näiteks telefonivõrkude kaudu lühisõnumiteenuse rakendamine, et anda ELi kodanikele kolmandasse riiki sisenemisel konsulaarkaitse jaoks olulised kontaktandmed ning edastada kriisiolukordades häiresõnumeid.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 6

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 13c – lõige 1a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1a. Lisaks trükivad liikmesriigid passi nähtavale kohale ELi toimimise lepingu artikli 23 esimese lause.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 7

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 14 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui esindamata kodanik ei suuda lõikes 1 osutatud kulusid abistavale liikmesriigile abitaotluse esitamise ajal tasuda, võib abistav liikmesriik nõuda, et esindamata kodanik allkirjastaks tagasimaksekohustuse. Selle alusel võib abistav liikmesriik nõuda, et esindamata kodanik tasuks need kulud pärast seda, kui abi osutamisest on möödunud neli nädalat . Asjaolu, et esindamata kodanik ei suuda abitaotluse esitamisel lõikes 1 osutatud kulusid tasuda, ei mõjuta tema õigust saada konsulaarkaitset.

Kui esindamata kodanik ei suuda lõikes 1 osutatud kulusid abistavale liikmesriigile abitaotluse esitamise ajal tasuda, võib abistav liikmesriik nõuda, et esindamata kodanik allkirjastaks tagasimaksekohustuse. Selle alusel võib abistav liikmesriik nõuda, et esindamata kodanik tasuks need kulud pärast seda, kui abi osutamisest on möödunud kolm kuud. Asjaolu, et esindamata kodanik ei suuda abitaotluse esitamisel lõikes 1 osutatud kulusid tasuda, ei mõjuta tema õigust saada konsulaarkaitset.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 7

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 14 – lõige 6

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 2 osutatud tagasimaksekohustuse standardvorm ja standardvorm lõikes 3 osutatud tagasimaksenõude jaoks, mis esitatakse kodakondsusjärgsele liikmesriigile. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 15a lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse korras.	6. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse lõikes 2 osutatud tagasimaksekohustuse standardvorm , mis on kättesaadav kõikides liikmesriikide keeltes, ja standardvorm lõikes 3 osutatud tagasimaksenõude jaoks, mis esitatakse kodakondsusjärgsele liikmesriigile. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 15a lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse korras.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 16a – lõige 1 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fa)	tagada vastavus artikli 13 lõike 4 sätetele seoses kodanike kolmandatesse riikidesse reisimise või seal elamise registreerimise ja sellest teatamisega;

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 16a – lõige 1 – punkt f b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fb)	esitada artikli 13c lõike 1 punktis -a osutatud teave ja hoiatused;

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 16a – lõige 1 – punkt f c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

fc)	menetleda artikli 13 lõike 4 kohaselt esitatud teavet reiside või elukoha kohta ning nende registreerimist.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 16a – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Lõikes 5 osutatud isikuandmeid töödeldes tagavad liikmesriikide pädevad asutused ning liidu institutsioonid ja organid sobivate ja konkreetsete meetmete võtmise andmesubjektide huvide kaitseks. Samuti kehtestavad nad vajalikud sise-eeskirjad ning võtavad vajalikke tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et hoida ära loata juurdepääs sellistele isikuandmetele ja nende andmete edastamine.

6. Lõikes 5 osutatud isikuandmeid töödeldes tagavad liikmesriikide pädevad asutused ning liidu institutsioonid ja organid sobivate ja konkreetsete meetmete võtmise andmesubjektide huvide ja õiguste kaitseks. Samuti kehtestavad nad vajalikud sise-eeskirjad ning võtavad vajalikke tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et hoida ära loata juurdepääs sellistele isikuandmetele ja nende andmete edastamine.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 16a – lõige 7 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi kohaldamisel edastavad liikmesriikide pädevad asutused isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile üksnes artiklites 9, 10 ja 13a osutatud ülesannete täitmiseks ning kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatükiga. Lõikes 5 osutatud isikuandmeid ei edastata, välja arvatud juhul, kui asjaomane liidu kodanik on andnud selleks eelnevalt selgesõnalise nõusoleku.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 9

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 16b – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et juhul kui rikutakse esindamata kodanike käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi, saavad need kodanikud kasutada mõnda oma liikmesriigi õiguse kohast tõhusat õiguskaitsevahendit .	Liikmesriigid tagavad, et juhul kui rikutakse esindamata kodanike käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi, saavad need kodanikud tegeliku juurdepääsu liikmesriigi õiguse kohastele kaebuste lahendamise mehhanismidele ja õiguskaitsevahenditele .

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1 – punkt 10

Direktiiv (EL) 2015/637

Artikkel 19 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon hindab käesolevat direktiivi kõige varem [kaheksa aastat pärast muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtaega] ning esitab oma peamised järeldused aruandes, mis saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.	Komisjon hindab käesolevat direktiivi hiljemalt... [viis aastat pärast muutmisdirektiivi ülevõtmise tähtaega] ning esitab oma peamised järeldused aruandes, mis saadetakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(5) Komisjoni 5. detsembri 2007. aasta soovitus K(2007) 5841, mis käsitleb passidesse EÜ asutamislepingu artikli 20 lisamist (ELT L 118, 6.5.2008, lk 30, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2008/355/oj).

(*) Nõukogu 18. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/997, millega kehtestatakse ELi tagasipöördumistunnistus ja tunnistatakse kehtetuks otsus 96/409/ÜVJP (ELT L 163, 20.6.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/997/oj).“;