EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.7.2021
COM(2021) 384 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 184 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.7.2021
COM(2021) 384 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 184 final}
LISA
1. JAGU. TAASTE- JA VASTUPIDAVUSKAVAGA ETTE NÄHTUD REFORMID JA INVESTEERINGUD
Reformide ja investeeringute kirjeldus
A. KOMPONENT 1. TAASTUVENERGIA JA ENERGIATÕHUSUS
See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb mitmeid probleeme, millega Sloveenia taastuvenergia tootjad ja tarbijad silmitsi seisavad, samuti vanu ja ebatõhusaid kaugküttesüsteeme, elektrijaotussüsteemi kadusid ja energiajuhtimissüsteemide piiratud kasutamist.
Komponendi eesmärgid on suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist, parandada energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Investeeringuid toetavad reformid hõlmavad regulatiivseid muudatusi, et vallandada taastuvenergia tootmise potentsiaal, tugevdada elektrivõrku ja parandada majanduse energiatõhusust. Nende reformidega toetatud investeeringud on seotud taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurendamisega, elektrivõrgu kadude vähendamisega ja energiatõhususe meetmete edendamisega tööstuses.
Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule" (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
A.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias
Reformi eesmärk on kiirendada taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõttu elektrisektoris. Reformiga toetatakse ka riiklikku panust liidu taastuvenergia eesmärgi saavutamisse.
Reform viiakse ellu taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumisega. Seadusega toetatakse täiendavate taastuvenergiaprojektide kiirendamist ja tekkimist, kõrvaldades teatavad õiguslikud ja halduslikud takistused ruumilise planeerimise valdkonnas ning luues ühtse kontaktpunkti, et aidata tarbijaid kõigis taastuvate energiaallikate paigaldamise ja kasutamise menetlustes. Reformi käigus võetakse arvesse ka kogu Sloveenia Vabariigi territooriumil taastuvate energiaallikate potentsiaali bioloogilise mitmekesisuse kaardistamise tulemusi.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2024.
Reform C: Energiatõhusus majanduses
Reformi eesmärk on suurendada tööstuse energiatõhususe potentsiaali Sloveenias.
Reformiga edendatakse investeeringuid tööstuse energiatõhususse, võttes vastu korra, millega kehtestatakse suurettevõtjatele tingimused taastuvenergia ning soojus- ja elektrienergia koostootmise maksu rahastamiseks kehtestatud maksudest vabastamiseks. Sellised tingimused hõlmavad muu hulgas energiajuhtimissüsteemide või teatavate energiatõhususe auditite soovituste rakendamist. Võetakse vastu taastuvenergia tootjatele uut juhtimismudelit sätestav tegevuskava, mille eesmärk on hõlbustada digitaalse platvormi kaudu turulepääsu ja teabevahetust tööstustarbijatega. Vähemalt 20 ettevõtet saavad energia- või ressursitõhususe jälgimiseks e-kaardi.
Reformi käigus pööratakse erilist tähelepanu ka ehitussektori energiatõhususe potentsiaalile, võttes vastu ehitusteabe modelleerimise strateegia, et edendada ehitusteabe mudelite kasutamist nii ehitus- kui ka juhtimisetapis.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering D: Kaugküttesüsteemide energiatõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate kasutamisega
Selle investeeringu eesmärk on suurendada kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide energiatõhusust. 2017. aastal tehtud hindamises jõuti järeldusele, et vaid umbes kaks kolmandikku kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemidest on energiatõhusad süsteemid.
Selle investeeringuga suurendatakse kolme kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemi energiatõhusust. Investeering tehakse 2022. aastal algatatud võistupakkumise kaudu ja sellega välistatakse biomassi kasutamine vastuolus direktiivi (EL) 2018/2001 nõuetega.
Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01). Eelkõige ei kasutata tõhusa kaugküttesüsteemi ajakohastamisel soojusallikana fossiilkütuseid, vaid tuginetakse üksnes taastuvatele energiaallikatele.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (trafoalajaamad)
Investeeringu eesmärk on ajakohastada elektrijaotusvõrku vastavalt taastuvate energiaallikate suurenevale elektritarbimisele ning võimaldada taastuvate energiaallikate tootmisseadmete, soojuspumpade ja elektrisõidukite laadimispunktide ühendamist.
Investeering seisneb 980 uue trafoalajaama ehitamises ja kasutuselevõtmises.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.
Investeering G: Investeeringud majanduse energiatõhususe suurendamiseks
Investeeringu eesmärk on hõlbustada taastuvenergia tootjate ja tööstustarbijate vahelist teabevahetust ning toetada uuenduslike energiatõhususe lahenduste väljatöötamist.
Investeering seisneb taastuvelektrituru digitaalse platvormi loomises ja käivitamises. Platvorm peaks suurendama nõudlusele reageerimise teenuste ja muude võimalike keskkonnahoidlike lahenduste taset.
Investeeringud parandavad ka riikliku heitkogustega kauplemise süsteemi registri toimimist kõrgtehnoloogia rakendamise kaudu, et suurendada läbipaistvust ja vähendada pettuseohtu. Lisaks luuakse ja võetakse kasutusele nn regulatiivne liivakast nõudlusele reageerimise tehnoloogiate edendamiseks. Regulatiivse raamistiku eesmärk on toetada kolme uuenduslike tehnoloogiateenuste katseprojekti, mis aitavad kaasa õigusraamistiku ajakohastamisele.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2022.
A.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähteväärtus |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
1 |
A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias |
Eesmärk |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Seadusega reguleeritakse taastuvate energiaallikate kasutamist riigi ja omavalitsuste poolt ning kehtestatakse siduv eesmärk taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu kohta Sloveenia Vabariigi summaarses lõpptarbimises. Selles määratakse kindlaks meetmed selle eesmärgi saavutamiseks ja nende rahastamise meetodid, sealhulgas loa- ja loamenetluste lühendamine igas suuruses taastuvenergiat tootvate käitiste (päikese- ja tuuleenergia) paigaldamiseks, ühendamiseks ja käitamiseks. Eelkõige rakendab ta soovitusi, mis tulenevad käimasolevast tehnilisest abist seoses tuuleelektrijaamade ruumilist planeerimist käsitlevate õigusaktide läbivaatamisega, mida rahastatakse tehnilise toetuse rahastamisvahendist. Lisaks hõlmab see taastuvatest energiaallikatest toodetud energia päritolutagatisi kütte- ja jahutus- ning transpordisektoris, haldusmenetlusi ning paigaldajate teavitamist ja koolitamist. Ta loob tootmisseadmetesse investeerijatele ühtse kontaktpunkti. |
|
2 |
A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias |
Eesmärk |
Toimib üksainus punkt, mis aitab investoritel saada heakskiitu tootmisseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks taastuvate energiaallikatega. |
Ühtne kontaktpunkt toimib |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Kontaktpunkt suunab investoreid litsentsitaotluste ja muude toimingute kaudu ning abistab kogu haldusprotsessi. Taotleja palvel suunab kontaktpunkt loataotlused ja muud toimingud ning abistab taotlejat kogu haldusmenetluse jooksul. |
|
3 |
A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias |
Siht |
Kuni 20 kW omavarustamisseadmete ühenduse lühendamine ja lihtsustamine |
|
Arv (päevades) |
60 |
30 |
4. kv |
2024 |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduses sätestatakse, et kuni 20 kW võimsusega käitiste ühendamise maksimaalne aeg on 30 päeva. Ametiasutused järgivad proportsionaalsuse, läbipaistvuse, energiatõhususe ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. |
|
4 |
D: Kaugküttesüsteemide energiatõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate kasutamisega |
Eesmärk |
Taastuvenergiaallikatega seotud hankemenetluse avamine kaugküttesüsteemides |
Tehnilise kirjelduse avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Avatud on pakkumismenetlus investeeringuteks, millega suurendatakse taastuvate energiaallikate osakaalu kaugküttesüsteemides. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad tagama vastavuse tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ja eelkõige selle, et ümberkorraldatud kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemid vastaksid direktiivile 2012/27/EL; biomassi kasutamise korral peab biomass olema kooskõlas direktiiviga (EL) 2018/2001. |
|
5 |
D: Kaugküttesüsteemide energiatõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate kasutamisega |
Siht |
Taastuvate energiaallikate täiendav võimsus kaugküttesüsteemides |
|
Arv (MW) |
0 |
26 |
4. kv |
2025 |
Lõpuleviidud projektid taastuvate energiaallikate täiendava võimsuse saavutamiseks kaugküttesüsteemides vastavalt 4. eesmärgi valikukriteeriumidele. |
|
6 |
F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (trafoalajaamad) |
Eesmärk |
Trafoalajaamade hankemenetluse avamine |
Tehnilise kirjelduse avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Avatud on pakkumismenetlus trafojaamade ehitamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Hanketingimused peavad eelkõige tagama kriteeriumid taastuvenergia tootmis- ja salvestusrajatiste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide tõhusaks integreerimiseks. Lisaks kõigile kohustuslikele riiklikele ja Euroopa eeskirjadele, millega nähakse ette nõuded ehitus- ja keskkonnasekkumistele, tagatakse valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). |
|
7 |
F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (trafoalajaamad) |
Siht |
Uute töötavate trafoalajaamade arv |
|
Arv |
0 |
980 |
2. kv |
2026 |
980 uut trafoalajaama peavad olema töökorras vastavalt 6. eesmärgi nõuetele.
|
|
8 |
C: Energiatõhusus majanduses |
Eesmärk |
Juhtimismudel taastuvate energiaallikate tootjate toetamiseks turulepääsul ja energia vahetamisel tööstustarbijatega |
Taastuvate energiaallikate elektritootjate juhtimismudeli kehtestamise tegevuskava vastuvõtmine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Sloveenia Vabariigi valitsus võtab tegevuskava osana vastu ettevõtete energiatõhususe juhtimismudeli. See võimaldab taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootjate integreerimist digitaalsesse platvormi (börsile/turule), et parandada taastuvenergia tarneallikate tõhusust ja nende tootjate turulepääsu. |
|
9 |
C: Energiatõhusus majanduses |
Siht |
Energia- ja materjalitõhususe kohta omandatud e-kaarte omavate ettevõtete arv |
|
Arv |
0 |
20 |
2. kv |
2022 |
Vähemalt 20 ettevõtet peavad olema saanud e-kaardi, et toetada energia- või ressursitõhususe jälgimist. |
|
10 |
C: Energiatõhusus majanduses |
Siht |
Energiaauditite soovituste parem rakendamine |
|
% (protsent) |
0 |
10 |
4. kv |
2024 |
Ettevõtetele antud soovituste keskmine suurenemine vähemalt 10 % võrreldes viimase auditiga. E-kaartide alusel peaksid ettevõtjad jälgima ja registreerima energiaauditite soovituste täitmist ettevõtetes, võttes aluseks eelnevalt kindlaks määratud kategooriad, nagu energiajuhtimise kehtestamine, soovituste rakendamise jälgimiseks isiku määramine ja tehtud parandustest tulenev elektrisääst. |
|
11 |
G: Investeeringud majanduse energiatõhususe suurendamiseks |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine ettevõtluskonsortsiumide osalemiseks regulatiivse katsetuskeskkonna katseprojektides |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine katseprojektide jaoks, mille eesmärk on töötada välja tehnoloogilised lahendused energiatõhususe suurendamiseks ettevõtetes, mida toetab regulatiivne liivakast. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), sealhulgas ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud projektide puhul, et tagada, et toetust saavad käitised saavutavad kasvuhoonegaaside heite, mis on märkimisväärselt väiksem kui LHÜde tasuta eraldamiseks kehtestatud võrdlusalus, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 1 . |
|
12 |
G: Investeeringud majanduse energiatõhususe suurendamiseks |
Siht |
Edukalt lõpule viidud katseprojektid |
|
Arv |
0 |
3 |
4. kv |
2022 |
Nn regulatiivses liivakastis lõpetatud katseprojektid (reguleerivate valdkondade või tehnoloogilise ülemineku jaoks). Nn regulatiivse liivakastiga seoses rahastatavate katseprojektidega töötatakse välja tehnoloogilised lahendused ettevõtete energiatõhususe suurendamiseks. |
A.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks
Reformi eesmärk on parandada taastuvenergiat tootvate käitiste võrgu lõimimist ja tarbimiskaja.
Reform hõlmab elektrivarustusseaduse jõustumist, millega nähakse ette meetmed võrkude turvalise toimimise tagamiseks, sealhulgas arukate võrguteenuste kasutuselevõtt, ning meetmed uue võimsuse ühendamiseks, sealhulgas tarbimiskaja ja energiasalvestusseadmed.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest
Investeeringu eesmärk on uute taastuvenergia tootmisvõimsuste loomine tehnoloogiliselt neutraalse võistupakkumise kaudu eri tehnoloogiate (maasoojus- ja hüdroenergia) ning üldkasutatavate hoonete päikeseenergiatehnoloogia vahel. Projektid peavad olema kooskõlas taksonoomiat käsitleva määruse (EL) 2020/852 täiendavate komisjoni delegeeritud määruse (EL) (C(2021) 2800 final) asjakohaste lisadega.
Investeering koosneb toetustest valitud käitiste ehitamiseks eesmärgiga paigaldada 35 MW taastuvenergia tootmisvõimsust või hankega kokkusobivaid maksimummahte konkurentsitingimustel.
Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning eesmärke ja sihte, mida Sloveenia peab täitma. Eelkõige tuleb tõendada kohaldatavate õigusnormide täielikku ja sisulist järgimist. Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.
Investeering F: Elektrijaotusvõrgu (madalpingevõrk) tugevdamine
Investeeringu eesmärk on ajakohastada elektrijaotusvõrku vastavalt taastuvatel energiaallikatel põhineva energia tarbimise kasvule ning võimaldada taastuvate energiaallikate tootmisseadmete, soojuspumpade ja elektrisõidukite laadimispunktide ühendamist.
Investeering seisneb vähemalt 1520 kilomeetri pikkuse uue madalpingevõrgu ehitamises ja kasutuselevõtmises.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2026.
A. 4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
13 |
B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks |
Eesmärk |
Elektrienergia varustuskindluse seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab elektrienergiaga varustamise seaduse jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Uues elektrivarustusseaduses sätestatakse elektrituru toimimise, elektri tootmise, edastamise, jaotamise, salvestamise ja tarnimise eeskirjad, lõpptarbijate kaitset käsitlevad sätted, elektri edastamise ja jaotamisega seotud kommunaalteenuste osutamise viisid ja viisid ning elektriturg, elektrivarustuskindluse tagamise põhimõtted ja meetmed, energiaostuvõimetuse vältimise meetmed ja muud elektrivarustusega seotud küsimused. |
|
14 |
B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks |
Siht |
Uute oma tarbeks taastuvenergiat tootvate ühendatud ja töötavate elektrijaamade lisavõimsus |
Arv (MW) |
0 |
55 |
4. kv |
2025 |
See on uute, ühendatud ja toimivate elektrijaamade lisavõimsus oma tarbeks. Nende ehitamist, ühendamist ja käivitamist eeldatakse elektrivarustusseaduse jõustumisega. |
|
|
15 |
E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest |
Eesmärk |
Uute taastuvenergiat tootvate käitistega seotud lepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Uute taastuvate energiaallikate tootmisseadmete (hüdroenergia, geotermiline energia või päikeseenergia üldkasutatavatele hoonetele) ehitamise kaasrahastamise toetustest teavitamine. Tehnilise kirjeldusega tagatakse, et valitud projektide puhul järgitakse tehnilisi suuniseid „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), nõudes vastavust asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning punktile 4. 5 „Hüdroelektrienergia tootmine“ (komisjoni delegeeritud määruse (EL) (C(2021) 2800 final) (millega täiendatakse taksonoomiamäärust (EL) 2020/852).
|
|
16 |
E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest |
Siht |
Lisaenergia uutest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatest käitistest |
|
Arv (MW) |
0 |
35 |
2. kv |
2026 |
35 MW taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri tootmisvõimsust või maksimaalne maht, mis on kooskõlas 15. eesmärgi raames korraldatud hankega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 50 000 000 eurot. |
|
17 |
F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine |
Eesmärk |
Uue madalpinge jaotusvõrgu hankemenetluse avamine |
Tehnilise kirjelduse avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Kuulutati välja pakkumismenetlus uue madalpinge jaotusvõrgu ehitamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Projektide eesmärk on taastuvenergia tootmis- ja salvestusrajatiste, sealhulgas elektrisõidukite laadimispunktide tõhus integreerimine elektrijaotusvõrku. Lisaks kõigile kohustuslikele riiklikele ja Euroopa eeskirjadele, millega nähakse ette nõuded ehitus- ja keskkonnasekkumistele, tagatakse valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). Investeeringud tugevdavad jaotusvõrku, parandavad selle suutlikkust ja kohanemisvõimet, samuti andmebaaside integreerimist ja reaalajas toimuvat järelevalvet. |
|
18 |
F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine |
Siht |
Uue toimiva jaotusvõrgu pikkus |
|
Arv (km) |
0 |
1520 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 1520 km uut madalpinge jaotusvõrgu talitlust kooskõlas 17. eesmärgi hankekriteeriumidega. |
B: KOMPONENT 2. HOONETE JÄTKUSUUTLIK RENOVEERIMINE
Sloveenia riikliku energia- ja kliimakava kohaselt on aastatel 2021–2030 hoonete renoveerimiseks vaja ligikaudu 9 500 000 000 eurot, et vähendada hoonete energia lõpptarbimist 20 % võrra ja hoonete kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 70 % võrra võrreldes 2005. aastaga.
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada hoonete põhjalikku renoveerimist, keskendudes üldkasutatavatele hoonetele, et saavutada energiatarbimise vähemalt 30 % vähenemine võrreldes eelneva heitega.
Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele, mida tehakse rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
B.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform
Reformiga määratakse kindlaks kulutõhusad renoveerimisviisid, -poliitika ja -meetmed, et edendada hoonete täielikku renoveerimist, sealhulgas meetmed üksikisikute, ehitustööstuse ja finantseerimisasutuste investeerimisotsuste suunamiseks ning oodatava energiasäästu ja laiema kasu hindamiseks, nagu on ette nähtud uues pikaajalise renoveerimisstrateegias.
Eelkõige kehtestatakse reformiga õiguslik keeld kütteõli-, masuudi- ja kivisöekatelde projekteerimisele ja paigaldamisele uutesse hoonetesse. Reformi see osa rakendatakse seaduse jõustumisega 30. juuniks 2023.
Reformiga luuakse ka avaliku sektori energia renoveerimise käibefond, mis on isemajandav energiasäästu abil. See luuakse ministeeriumidevahelise kokkuleppega, millega kehtestatakse fondi õiguslikud, tehnilised ja majanduslikud aspektid 31. detsembriks 2023.
Investeering B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine
Investeeringu eesmärk on suunatud üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimisele ja hõlmab ka riigi omandis olevate elamute energiatõhusamaks renoveerimist.
Kõigi investeeringute puhul tuleb tagada vähemalt 30 % energiasääst võrreldes eelneva heitega.
Investeeringud hõlmavad hoone soojusisolatsiooni, energiatõhusate seadmete (aknad, klaaspinnad, uksed), jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide ning energiatõhusate valgustus- ja juhtimissüsteemide kulusid. Samuti tagatakse töödega kõrged tervishoiu- ja keskkonnastandardid, käsitledes muu hulgas katastroofide ennetamist ja kaitset kliimaga seotud ohtude eest, kahjulike ainete kõrvaldamist ja kaitset nende eest, tuleohutust ja seismilist ohutust. Avaliku sektori hoonete renoveerimine peaks hõlmama nende juurdepääsetavuse parandamist puuetega inimeste jaoks.
Kuna Sloveenia on üks Euroopa riike, kus seismiline risk on kõige suurem, tehakse energia renoveerimine paralleelselt seismilise renoveerimisega, et tagada kulutõhus lähenemisviis ja investeeringu pikaajaline mõju. Samuti austatakse ehitiste esteetikat ja arhitektuurilist kvaliteeti, võttes kultuuripärandisse kuuluvate hoonete puhul arvesse renoveerimisega seotud võimalikke kultuurikaitsenõudeid.
Abikõlblikud on järgmised hoonekategooriad:
·hooned, millel on COVID-19 epideemia tõttu eriline halduslik tähtsus;
·hooned, millel on COVID-19 epideemia tõttu suure sotsiaalne tähtsus;
·hooned, mis vajavad hoone tehnosüsteemide individuaalset ajakohastamist;
·riigi omandis olevad kortermajad.
Investeeringuga nähakse ette ka rahalised vahendid, et algatada renoveerimistöid reformiga loodava renoveerimisfondi raames. Selle esialgse summaga aitab investeering kaasa muude avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimisele.
Renoveerimine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
B.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
19 |
A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform |
Eesmärk |
Uute hoonete kütmiseks fossiilkütuste kasutamise keelu jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab asjaomase seaduse jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Seadusega kehtestatakse keeld kütteõli-, masuudi- ja kivisöekatelde projekteerimisele ja paigaldamisele hoonete kütmiseks, nagu on ette nähtud hoonete renoveerimise pikaajalises strateegias aastani 2050. |
|
20 |
A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform |
Eesmärk |
Käibefondi loomine avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimiseks |
Vastuvõetud dekreet, millega luuakse süsteemne finantsressurss prioriteetsete energiatõhusate renoveerimiste rakendamiseks |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Reformiga luuakse käibefond üldkasutatavate hoonete energiatõhusamaks renoveerimiseks. Fond peab olema isemajandav energiatõhususe investeeringutest tuleneva rahalise säästuga. |
|
21 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Eesmärk |
Pakkumismenetluse algatamine hoone tehnosüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks |
Tehnilise kirjelduse avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Kuulutati välja hankemenetlus hoone tehnosüsteemide, näiteks kliima- ja ventilatsioonisüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). |
|
22 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Eesmärk |
Avaliku sektori omandis olevate suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete energia- ja säästva renoveerimise hankemenetluse algatamine |
Tehnilise kirjelduse avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Kuulutati välja pakkumismenetlus suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega riigi omandis olevate hoonete energiatootmiseks ja säästvaks renoveerimiseks. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad tagama: a) vastavus tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); ning b) otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega. |
|
23 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Eesmärk |
Avaliku sektori omandis olevate elamute energia- ja säästva renoveerimise hankemenetluse algatamine. |
Tehnilise kirjelduse avaldamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Avalik-õiguslike elamute energiatõhusaks ja säästvaks renoveerimiseks kuulutati välja hange. Konkurss on avatud kuni eelarveliste vahendite ammendumiseni. Valiku-/kõlblikkuskriteeriumid peavad tagama: a) vastavus tehnilisele juhendile „ei kahjusta oluliselt“ (2021/C58/01); ning b) otseste ja kaudsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega. |
|
24 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete täielik energia- ja säästev renoveerimine |
|
Arv (m²) |
0 |
29000 |
4. kv |
2024 |
Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega üldkasutatavate hoonete energia- ja säästev renoveerimine on lõpule viidud vastavalt 22. eesmärgi hankekriteeriumidele. |
|
25 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete täielik energia- ja säästev renoveerimine |
|
Arv (m²) |
29000 |
89000 |
2. kv |
2026 |
Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega üldkasutatavate hoonete energia- ja säästev renoveerimine on lõpule viidud vastavalt 22. eesmärgi hankekriteeriumidele. |
|
26 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Hoonete energiatõhususe ja säästva renoveerimise lõpuleviimine hoone tehnosüsteemide individuaalse uuendamise kaudu |
|
Arv (m²) |
0 |
36000 |
4. kv |
2025 |
Lõpule on viidud hoonete energia- ja säästev renoveerimine hoone tehnosüsteemide üksikute uuenduste kaudu vastavalt 21. eesmärgi hankekriteeriumidele. |
|
27 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Rakendatud on avaliku sektori omandis olevate elamute energia ja säästev renoveerimine |
|
Arv (m²) |
0 |
20000 |
4. kv |
2025 |
Avaliku sektori omandis olevate elamute energia ja säästev renoveerimine on lõpule viidud vastavalt 23. eesmärgi hankekriteeriumidele. |
|
28 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Avaliku sektori hoonete energia- ja säästva renoveerimise lõpuleviimine, mida rahastatakse avaliku sektori hoonete renoveerimise käibefondist |
|
Arv (m²) |
0 |
10000 |
2. kv |
2026 |
Viia lõpule üldkasutatavate hoonete energia renoveerimine kooskõlas tehniliste suunistega (2021/C58/01) ning vähendada otseseid ja kaudseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 30 % võrreldes eelneva heitega. |
C. KOMPONENT 3. PUHAS JA OHUTU KESKKOND
Äärmuslike ilmastikunähtuste ja eelkõige üleujutuste sageneva esinemise tõttu seisab Sloveenia silmitsi märkimisväärsete investeerimisvajadustega, et kaitsta end kliimamuutustest tingitud katastroofide eest. Sellised kliimamuutustest tingitud katastroofid ohustavad suurt osa Sloveenia elanikkonnast, kes elab märkimisväärse üleujutusohuga piirkondades, ja põhjustavad olulist majanduslikku kahju.
Lisaks on veekadu endiselt üle ELi keskmise. Sellised lekked on pinna- ja põhjavee raiskamine, mille tulemuseks on suurem energiakasutus vee puhastamisel ja jaotamisel. Samuti suurendavad need vee saastumise ohtu.
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on rakendada loodusõnnetuste ennetamiseks, nendeks valmisolekuks, neile reageerimiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks koordineeritud lähenemisviisi, eelkõige parandades taristut ja sellega seotud organisatsiooni, teadusuuringuid, teadlikkuse suurendamist ja koolitusi. Komponendi eesmärk on veelgi parandada veemajandust.
Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
See komponent aitab kaasa keskkonna säilitamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, tugevdades seega ökoloogilist, sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
C.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A. valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral
Reformiga määratakse kindlaks kliimast tingitud katastroofide korraldamine ja neile reageerimine, luues modulaarsed reageerimisüksused, mis on spetsialiseerunud ja koolitatud kliimamuutustega seotud õnnetustele reageerimiseks riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, määratledes samal ajal ümber olemasolevate üksuste rolli. Struktuuris käsitletakse kliimaga seotud õnnetusi, mis kujutavad endast Sloveenia jaoks suurimat riski, nagu üleujutused ja suured metsapõlengud.
Reform viiakse ellu uue resolutsiooni (loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riikliku programmi kohta) jõustumisega 31. detsembriks 2023. 30. juuniks 2026 peaks uus organisatsiooniline struktuur hõlmama kogu Sloveenia territooriumi ja kogu elanikkonda, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele rühmadele.
Reform C. Vastupanuvõimeliste metsade bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning kliimamuutuste ja kliimaga seotud katastroofide tõttu neile avalduva mõju leevendamine
Metsade kaitse ja taastamise reformis käsitletakse komisjoni soovitusi Sloveenia ühise põllumajanduspoliitika strateegilise kava kohta (SWD (2020) 394), edendades metsamaa säästvat majandamist, tõhustades multifunktsionaalsust, metsade kaitset ja metsade ökosüsteemide taastamist, eelkõige pärast katastroofilisi sündmusi.
Reformi eesmärk on saavutada metsadega seotud elupaikade ja liikide hea seisund, et edendada ökoloogilisi teenuseid ja bioloogilist mitmekesisust ning suurendada vastupanuvõimet sellistele ohtudele nagu kliimamuutuste mõju metsadele.
Eeskirju tarnijate registrisse kandmise tingimuste ja tarnijate muude asjakohaste kohustuste kohta ning kultiveerimismaterjali turustamise nõudeid muudetakse, et tagada kultiveerimismaterjali nõuetekohane kvaliteet. Metsapaljundusmaterjali sertifikaate käsitlevaid eeskirju muudetakse, et parandada seiret ja ekspertide järelevalvet.
Reformi viib ellu Põllumajandus-, Metsandus- ja Toiduministeerium, muutes 31. detsembriks 2022 eeskirju tarnijate registrisse kandmise tingimuste ja tarnijate muude kohustuste ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõuete kohta.
Investeering E. Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis
Investeeringuga luuakse spetsiaalsed keskused kliimast tingitud katastroofide, näiteks üleujutuste ja suurte metsapõlengute ennetamiseks, nendeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks. See hõlmab kodanikukaitsejõudude koolitamist, et tagada integreeritud meetmed, ning üldsuse teadlikkuse suurendamise meetmeid. See hõlmab ka ehitatud koordineeritud reageerimise keskuse digiteerimist ja hädaabinumbri 112 ajakohastamist.
Vajalike energiatõhusate infrastruktuuride ehitamisel võetakse arvesse vajadust paigutada ruumid sobivale alale, mis puutub kokku kliimaga seotud riskidega. Selle viib läbi kaitseministeerium võistupakkumiste kaudu, võttes arvesse keskkonnahoidlike riigihangete nõudeid.
Investeeringud hõlmavad ka koolitusi, et käsitleda konkreetseid riske, nagu üleujutused ja suured metsapõlengud aastatel 2025–2026, ning elanikkonna eri sihtrühmade teadlikkuse suurendamise meetmeid ajavahemikul 2021–2026.
Investeeringu rakendamisega seotud sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering F. Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine
Üleujutusohu ennetamiseks tehtavad investeeringud hõlmavad vee kinnihoidmise süsteeme ja olemasolevate äravoolualade laiendamist. Nad seavad võimalikult suures ulatuses esikohale looduspõhised lahendused ja rohelised taristud. Lisaks on konkreetsed investeeringud suunatud maalihete riskile.
Projekti valikukriteeriumide hulka lisatakse looduspõhised lahendused. Investeeringud üleujutusohu vähendamisse tehakse spetsiaalsete kokkulepete kaudu omavalitsustega. Projektid peavad olema kooskõlas taksonoomiat käsitleva määruse (EL) 2020/852 täiendavate komisjoni delegeeritud määruse (EL) (C(2021) 2800 final) asjakohaste lisadega.
Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning eesmärke ja sihte, mida Sloveenia peab täitma. Eelkõige tuleb tõendada kohaldatavate õigusnormide täielikku ja sisulist järgimist.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering G. Seemne-, puukooli- ja metsakaitsekeskus
Investeeringu eesmärk on suurendada ELi metsade pikaajalist kvantiteeti, kvaliteeti ja vastupanuvõimet, eelkõige tulekahjude, kahjurite ja muude ohtude suhtes, mis kliimamuutuste tõttu tõenäoliselt suurenevad. Arendatakse edasi bioloogilise mitmekesisusega arvestavaid metsatavasid, keskendudes geneetilisele säilitamisele ja geneetilisele mitmekesisusele.
Vajaliku energiatõhusa teadustaristu, sealhulgas metsaseemnete osakonna, puukooli osakonna ja metsakaitseosakonna ehitamisel võetakse arvesse vajadust koondada taristu ja teadmistebaas edasiseks innovatsiooniks, arendustegevuseks ja teadusuuringuteks selles valdkonnas.
Seda rakendab Sloveenia metsandusinstituut avalike pakkumiskutsete kaudu, võttes arvesse keskkonnahoidlike riigihangete nõudeid.
Investeering viiakse lõpule 31. detsembriks 2024.
Investeering H. Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid
Investeeringuga rahastatakse täiendavate ees- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemide ehitamist, mille energia netotarbimine on null, ning täiendava ees- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemi uuendamist, et vähendada keskmist energiatarbimist vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususe meetmete abil, mitte materjali või koormuse muutmise kaudu). Investeeringud keskenduvad projektidele, mis on seotud Natura 2000 alasid ja veekaitsealasid toetavate reoveesüsteemidega.
Investeering tehakse toetuste kaudu, mida antakse omavalitsustele keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi poolt välja valitud projektide jaoks spetsiaalse projektikonkursi kaudu.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid
Investeeringu eesmärk on tegeleda veekadudega Sloveenias, mis on veetaristu vananemise tõttu endiselt märkimisväärsed.
Investeering hõlmab joogiveega varustamise süsteemide ehitamist, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning olemasolevate joogiveega varustamise süsteemide renoveerimist, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % võrra või leket rohkem kui 20 % võrra.
Investeering tehakse toetuste kaudu, mida antakse omavalitsustele keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi poolt välja valitud projektide jaoks spetsiaalse projektikonkursi kaudu.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
C.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähteväärtus |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
29 |
A: Valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral |
Eesmärk |
Loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riiklikku programmi käsitleva resolutsiooni jõustumine |
Resolutsiooni säte, milles osutatakse loodusõnnetuste ja muude katastroofide vastase kaitse riikliku programmi jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Resolutsiooni võtab vastu Sloveenia Vabariigi Rahvusassamblee. Selles määratakse kindlaks kliimast tingitud katastroofide korraldamine ja neile reageerimine, hiljuti loodud modulaarsete reageerimisüksuste toimimine kliimast tingitud õnnetuste korral, nende väljaõpe ning olemasolevate üksuste toimimine ja roll kliimast tingitud õnnetuste korral. Selle eesmärk on kiiremini, koordineeritumalt ja tõhusamalt reageerida kliimaga seotud õnnetustele (üleujutused, ulatuslikud metsapõlengud ja muud kliimaga seotud õnnetused). |
|
30 |
E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis |
Siht |
Hiljuti loodud koolitus- ja reageerimisvahendid kliimaga seotud operatiivkatastroofide jaoks |
|
Arv |
0 |
3 |
4. kv |
2025 |
Kliimast tingitud õnnetustele reageerimise koordineeritud riikliku keskuse ja 2 alakeskuse töölerakendamine üleujutustele moduleeritud reageerimise ja ulatuslike metsatulekahjudele reageerimise üksuste koolitamiseks. Keskuste primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone puhul vastavalt siseriiklikele eeskirjadele liginullenergiahoonete ehitamise kohta. |
|
31 |
E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis |
Siht |
Osalejad on läbinud üleujutustele ja ulatuslikele metsapõlengutele reageerimise koolituse |
|
Arv |
0 |
2000 |
4. kv |
2025 |
Kohandatud programmide väljatöötamine ja läbitud koolitus kokku 2000 inimesele (1000 inimest üleujutustele reageerimiseks ja 1000 inimest ulatuslikele metsatulekahjudele reageerimiseks). |
|
32 |
F: Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Eesmärk |
Üleujutuste ohutusse investeerimise lepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Üleujutusohutuse investeeringute lepingute sõlmimine. Hankekriteeriumides eelistatakse looduspõhiseid lahendusi ja rohelist taristut. Lepingutega tagatakse, et projektid viiakse ellu kooskõlas ELi acquis’ ja keskkonnaalaste määrustega ning taksonoomiat täiendava komisjoni delegeeritud määruse (C(2021)2800 final) (2020/852) lisadega. |
|
33 |
F: Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Maavärinaohu tõttu maalihete poolt ohustatud taastatud alad |
|
Arv |
0 |
6 |
4. kv |
2025 |
Lõpetatud projektid maavärinaohust tingitud maalihete mõju vähendamiseks. Projektid peavad vastama tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). |
|
34 |
F: Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Üleujutuste eest kaitsmise projektidest kasu saav elanikkond |
|
Arv |
0 |
6000 |
2. kv |
2026 |
Siht näitab elanikkonna suurust piirkonnas, kus on lõpule viidud üleujutusvastased projektid. |
|
35 |
F: Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Selliste lõpetatud üleujutuste vastu kindlustamise projektide arv, millega toetatakse võimaluse korral looduspõhist lahendust ja keskkonnahoidlikke meetmeid |
|
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2025 |
Siht on konkreetne nende projektide arv, mis on lõpule viidud üleujutuste vastu kindlustamise valdkonnas vastavalt 32. eesmärgi raames sõlmitud kokkulepetele. Projektid aitavad vastavalt üleujutuste direktiivi artikli 5 lõikele 1 vähendada üleujutusohtu Sloveenias kindlaksmääratud piirkondades, kus on märkimisväärne üleujutuse mõju. Need hõlmavad võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi. |
|
36 |
C: Vastupanuvõimeliste metsade bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning kliimamuutuste ja kliimaga seotud katastroofide tõttu neile avalduva mõju leevendamine |
Eesmärk |
Tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade muudatuste jõustumine |
Muudatusettepanekutes sisalduv säte, mis osutab tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Põllumajandus-, metsandus- ja toiduministeerium võtab vastu järgmised muudatused: Tarnijate registrisse kandmise tingimused ja tarnijate muud kohustused ning kultiveerimismaterjali turustamisega seotud nõuded peavad tagama kultiveerimismaterjali kvaliteedi. Metsapaljundusmaterjali sertifikaadid peavad võimaldama metsapaljundusmaterjali jälgimist. |
|
37 |
G: Seemne-, puukooli- ja metsakaitsekeskus |
Eesmärk |
Seemne-, puukooli- ja metsakaitsekeskus toimib |
Ehitustööde lõpuleviimine ja saadud tegevusluba |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Keskuses on vähemalt 3000 ruutmeetrit uurimisalasid. Teadus- ja arendustegevus metsaseemnete, puukoolide ja metsakaitse valdkonnas toimub keskuses. Uue hoone primaarenergianõudlus peab olema vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone puhul vastavalt siseriiklikele eeskirjadele liginullenergiahoonete ehitamise kohta. |
|
38 |
H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid |
Eesmärk |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektide lepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine 15 asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projekti kohta. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %. Uute süsteemide energia netotarbimine peab olema null. Projektid keskenduvad looduskaitsealadele. |
|
39 |
H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid |
Siht |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv |
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2024 |
Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist ning mis viiakse lõpule vastavalt eesmärgi 38 nõuetele. |
|
|
40 |
H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid |
Siht |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv |
Arv |
5 |
12 |
4. kv |
2025 |
Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist ning mis viiakse lõpule vastavalt eesmärgi 38 nõuetele. |
|
|
41 |
H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid |
Siht |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv |
|
Arv |
12 |
15 |
2. kv |
2026 |
Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, mille eesmärk on suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist ning mis viiakse lõpule vastavalt eesmärgi 38 nõuetele. |
|
42 |
I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid |
Eesmärk |
Joogiveega varustamise projektide lepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Joogiveega varustamise projektide lepingute sõlmimine. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning selle eesmärk on tagada, et uue süsteemi keskmine energiatarbimine on väiksem kui 0,5 kWh või sellega võrdne või ILI on 1,5 või väiksem. |
|
43 |
I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid |
Siht |
Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv |
|
Arv |
0 |
5 |
4. kv |
2024 |
Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektrienergia tarbimist, mis on lõpule viidud vastavalt 42. eesmärgi nõuetele. |
|
44 |
I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid |
Siht |
Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv |
|
Arv |
5 |
12 |
4. kv |
2025 |
Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektrienergia tarbimist, mis on lõpule viidud vastavalt 42. eesmärgi nõuetele. |
|
45 |
I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid |
Siht |
Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv |
|
Arv |
12 |
15 |
2. kv |
2026 |
Olemasolevate süsteemide rekonstrueerimise projektid, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektrienergia tarbimist, mis on lõpule viidud vastavalt 42. eesmärgi nõuetele. |
C.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform B. Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust
Reformiga pööratakse erilist tähelepanu üleujutuste ohule, mis on üks olulisemaid kliimamuutustega seotud riske Sloveenia jaoks.
Uue üleujutusohu vähendamise kava jõustumine kiirendab selliste meetmete ja projektide kavandamist ja rakendamist, mis aitavad ära hoida üleujutuste ja laviinide tagajärgi. Reformi põhielemendid on jõe kontrolliteenuse loomine ja kontrollisüsteemide automatiseeritud lahenduste kasutuselevõtmine. Sloveenia Vabariigi veedirektoraat korraldatakse ümber, et saavutada protsesside detsentraliseerimine ja optimeerimine.
Üleujutusohu juhtimise kava aastateks 2022–2026 jõustub 31. detsembriks 2022 ning sellega tagatakse, et üleujutusohu ja maalihetega seotud riskide juhtimine muutub alaliseks ülesandeks, millele on eraldatud vahendid riigieelarvest. Reformiga edendatakse tulevasi investeeringuid looduspõhiste lahenduste ja roheliste taristute kaudu.
Reform D. Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhustamine
Reformiga käsitletakse peamist probleemi, mis on seotud veemajanduse vähenemisega Sloveenias, parandades avaliku teenuse korraldust ja kontrolli ning tagades taristu ajakohastamise rahastamise jätkusuutlikkuse. Reformiga ajakohastatakse avaliku teenuse osutamise standardit, et suurendada veemajanduse tõhusust ja võimaldada korduskasutamise süsteeme.
Reformiga tagatakse taristuinvesteeringute rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus, vaadates läbi vee kasutamise tasude ja lõivude kulutõhususe. Reformi teine põhieesmärk on ajakohastada avalike teenuste osutajate tegevuse järelevalve ja aruandluse infosüsteemi.
Reformi viiakse ellu, muutes avalike teenuste rakendamise eeskirju ja uue kommunaalteenuste seaduse jõustumist keskkonnakaitse valdkonnas 31. detsembriks 2022.
Investeering F. Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine
Võttes arvesse suurt investeeringute puudujääki, hõlmab komponent täiendavaid investeeringuid üleujutusohu ennetamiseks.
Investeeringud hõlmavad vee säilitamise süsteeme, olemasolevate äravoolualade laiendamist ning seavad võimalikult suures ulatuses esikohale looduspõhised lahendused ja rohelised taristud. Sel eesmärgil lisatakse projekti valikukriteeriumide hulka looduspõhised lahendused.
Projektid peavad olema kooskõlas taksonoomiat käsitleva määruse (EL) 2020/852 täiendavate komisjoni delegeeritud määruse (EL) (C(2021) 2800 final) asjakohaste lisadega.
Eeldatakse, et kõnealune meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse meetme kirjeldust ning eesmärke ja sihte, mida Sloveenia peab täitma. Eelkõige tuleb tõendada kohaldatavate õigusnormide täielikku ja sisulist järgimist.
Investeering tehakse kohalike omavalitsustega sõlmitud sihtotstarbeliste kokkulepete alusel ja see viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering H. Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid
Investeeringuga rahastatakse täiendavate ees- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemide ehitamist, mille energia netotarbimine on null, ning täiendava ees- kuni lõpp-punkti reoveesüsteemi uuendamist, et vähendada keskmist energiatarbimist vähemalt 10 % (üksnes energiatõhususe meetmete abil, mitte materjali või koormuse muutmise kaudu). Investeeringud keskenduvad projektidele, mis on seotud Natura 2000 alasid ja veekaitsealasid toetavate reoveesüsteemidega.
Investeering tehakse kohalikele omavalitsustele keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi poolt välja valitud projektide jaoks sihtotstarbelise projektikonkursi kaudu antavate soodsate intressimääradega pikaajaliste laenude kaudu.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering I. Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid
Investeeringuga ehitatakse täiendavad joogiveega varustamise süsteemid, mille keskmine energiatarbimine on ≤ 0,5 kWh või mille infrastruktuuri lekkeindeks (ILI) on ≤ 1,5, ning renoveeritakse olemasolevad joogiveega varustamise süsteemid, et vähendada keskmist energiatarbimist rohkem kui 20 % või leket rohkem kui 20 %.
Omavalitsused investeerivad keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi valitud projektidesse spetsiaalse projektikonkursi kaudu.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
C.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähteväärtus |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
46 |
B: Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust |
Eesmärk |
Uue üleujutusohu juhtimise kava jõustumine |
Kava jõustumisele viitav kava säte |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Uue kava eesmärk on kiirendada selliste meetmete kavandamist ja rakendamist, mis aitavad kaasa üleujutuste tagajärgede ennetamisele kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, edendades eelkõige looduspõhiseid lahendusi. |
|
47 |
F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Üleujutuste eest kaitsmise projektidest kasu saav elanikkond |
|
Arv |
0 |
56000 |
2. kv |
2026 |
Siht näitab elanikkonna suurust piirkonnas, kus on lõpule viidud üleujutusvastased projektid. |
|
48 |
F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Selliste lõpetatud üleujutuste vastu kindlustamise projektide arv, mis soodustavad võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi ja rohelisi taristuid |
|
Arv |
0 |
20 |
2. kv |
2026 |
Siht on konkreetne investeeringute arv, mis on tehtud ja lõpule viidud üleujutuste vastu kindlustamise valdkonnas kooskõlas eesmärgi 32 nõuetega. Projektid aitavad vastavalt üleujutuste direktiivi artikli 5 lõikele 1 vähendada üleujutusohtu Sloveenias kindlaksmääratud piirkondades, kus on märkimisväärne üleujutuse mõju. Need hõlmavad võimaluse korral looduspõhiseid lahendusi. |
|
49 |
D: Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhustamine |
Eesmärk |
Kommunaalteenuste ja keskkonnakaitse seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab kommunaalteenuste ja keskkonnakaitse seaduse jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Kommunaalteenuste ja keskkonnakaitse seadusega tagatakse muu hulgas: taristuinvesteeringute rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus, vaadates läbi vee kasutamise tasude ja lõivude kulutõhususe. -avaliku teenuse osutajate tegevuse järelevalve ja aruandluse infosüsteemi ajakohastamine. |
|
50 |
H: Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid |
Eesmärk |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektide lepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine 10 asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projekti kohta. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning tagavad uue süsteemi puhul netoenergia nulltarbimise. Projektid keskenduvad looduskaitsealadele. |
|
51 |
H: Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid |
Siht |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv |
|
Arv |
0 |
10 |
2. kv |
2026 |
Lõpuleviidud projektid olemasolevate süsteemide rekonstrueerimiseks, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist kooskõlas eesmärgi 50 nõuetega. |
|
52 |
I. Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid |
Eesmärk |
Joogiveega varustamise projektide hankelepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Joogiveega varustamise projektide lepingute sõlmimine. Projektid käsitlevad olemasolevate süsteemide rekonstrueerimist, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist vähemalt 10 %, ning tagavad, et uue süsteemi keskmine energiatarbimine on väiksem kui 0,5 kWh või sellega võrdne või ILI on 1,5 või väiksem. |
|
53 |
I. Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid |
Siht |
Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv |
|
Arv |
0 |
10 |
2. kv |
2026 |
Lõpetatud projektid olemasolevate süsteemide rekonstrueerimiseks, et suurendada energiatõhusust ja vähendada elektritarbimist kooskõlas eesmärgi 52 nõuetega. |
D. KOMPONENT 4. SÄÄSTEV TRANSPORT
Suur sõltuvus maanteetranspordist ja autodest ning ühistranspordi vähene kasutamine suurendavad märkimisväärselt Sloveenia CO2-heidet. Transpordisektori heitkogused moodustasid 2018. aastal 42,7 % Sloveenia CO2 koguheitest, mis on tublisti üle ELi keskmise (32,6 %), ning need heitkogused suurenevad absoluutarvudes jätkuvalt.
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on edendada ühistransporti, raudtee reisijate- ja kaubaveo kasutamist, alternatiivkütuste kasutamist transpordis ning raudtee- ja maanteetranspordi digiüleminekut.
Need investeeringud ja reformid toetavad Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule, säästvale transpordile, eelkõige raudteele“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ja „keskenduda investeerimisel [...] säästvale transpordile“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
D.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A. Avaliku reisijateveo korralduse reform
Ühistransport kannatas Sloveenias COVID-19 pandeemia ajal rängalt ning reisijate arv vähenes 2020. aastal 75 %.
Reformi eesmärk on edendada ja parandada ühistranspordi kättesaadavust ja konkurentsivõimet, et pärast pandeemiat taastuda. Reformiga luuakse riiklikul tasandil integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja, kes toetab raudtee- ja bussitranspordi integreerimist linnadevahelise, linna-, kooli- ja tööjõutranspordiga. Reformiga loodetakse märkimisväärselt parandada ühistranspordi juurdepääsetavuse standardeid.
Reform viiakse ellu uue avaliku reisijateveo seaduse jõustumisega ning uue integreeritud avaliku transporditeenuse osutaja asutamise ja tegevuse alustamisega taristuministeeriumi poolt 31. detsembriks 2022. See peaks kajastuma avaliku reisijateveoteenuse suurenemises 30. juuniks 2023.
Reform B. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform
Reformi eesmärk on suurendada alternatiivkütuste kasutamist riigisiseses ja piiriüleses transpordis ning vähendada transpordist tulenevat kasvuhoonegaaside ja saasteainete heidet. Reformiga määratakse eelkõige üksus, kes koordineerib transpordi- ja energiasektori vajadusi ning tagab alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu ja koordineerib seda ning muudab seega ülemineku heitevabale ja vähese heitega liikuvusele vastupidavamaks.
Reform viiakse ellu transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid ja alternatiivkütuste taristut käsitleva seaduse jõustumisega 30. juuniks 2022, millega kehtestatakse ka riiklik õigusraamistik transpordis kasutatavate alternatiivkütuste valdkonnas.
Lisaks Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava raames rahastatavatele seadmetele peaks uus õigusraamistik käivitama 31. detsembriks 2025 Sloveenias vähemalt 400 uue registreeritud laadimis- või tankla ehitamise alternatiivsetele elektrisõidukitele.
Investeering C. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine
Investeeringutega edendatakse raudteetransporti ja ühenduvust linnakeskustega. Samuti parandavad need raudteejaamade juurdepääsetavust laiemale elanikkonnale, sealhulgas puuetega inimestele.
Valitud projektidega parandatakse transporditeenust nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul.
·Piirkondliku võrgustiku peamiste raudteejaamade Grosuplje ja Domžale ajakohastamise kaudu.
·Ljubljana-Divača raudteeliini ühe osa uuendamisega, mis kujutab endast Primorska peamist transpordiühendust Sloveenias Kesk-Sloveeniaga ja on osa kahest Sloveeniat läbivast TEN-T koridorist, nimelt Vahemere koridorist ja Läänemere-Aadria koridorist, ning Ljubljana-Jesenice raudteeliini ajakohastamisega. Mõlemad liinid ei vasta praegu olemasolevale liiklusmahule ja on piiriülese kaubaveo jaoks olulised.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2025.
Investeering D. Raudtee- ja maanteetaristu digiüleminek
Investeeringu eesmärk on anda usaldusväärset teavet transpordisüsteemi kohta, et parandada liiklusandmete hankimist ja vahetamist transpordi infrastruktuuri seisukorra ja sõidukite reaalajas liikumise kohta. Investeeringuga tagatakse koostalitlusvõime ning tõhusam juhtimine ja ohutuse parandamine, digiteerides raudtee- ja maanteetranspordi.
·Raudteetranspordi digiüleminek: investeeringuga edendatakse digitaalset liikluskorraldust ja -kontrolli Euroopa rongijuhtimissüsteemi (ETCS) kaudu. Investeering viiakse ellu võistupakkumisega, mille viib läbi infrastruktuuriministeerium, et anda toetusi ECTSi rongiseadmete ostmiseks olemasoleva veeremi ajakohastamiseks. Investeeringu eesmärk on ajakohastada 32 vedurit ETCSi 2. taseme seadmetega.
·Maanteetranspordi digiüleminek 70 kilomeetri ulatuses: investeering hõlmab muu hulgas kiudoptilise võrgu uuendamist ja teedetektorite ostmist liiklusandmete reaalajas kogumiseks, sealhulgas modelleerimisvahendit liikluse kavandamiseks, kontrollimiseks ja prognoosimiseks kiirteevõrgus ning rakendusvahendeid kasutajatele. Lubades reisikiiruse piirangute kohandamist reaalajas, peaks liikluskorraldaja suutma vältida õnnetusi ja ummikuid ning vähendada heitkoguseid. Investeeringu teeb Sloveenias asuv kiirteeettevõtja, kellele on usaldatud kiirteede ehitamise ja käitamise seaduslik monopol.
Selle investeeringuga seotud tegevus lõpetatakse 30. juuniks 2026.
Investeering E. Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordisektoris
Investeeringuga kaasrahastatakse alternatiivkütuste laadimis- või tankimistaristu kasutuselevõttu. See hõlmab 482 üldkasutatavat elektrisõidukite laadimispunkti. Täiendavad 104 laadimispunkti on ette nähtud teatavate haldusasutuste kasutamiseks.
Investeering tehakse võistupakkumise teel, millega tagatakse piisav geograafiline jaotus, sealhulgas analüüsitakse sellise taristu tulevasi vajadusi ja kaardistatakse kriitilised piirkonnad, kus on märkimisväärne puudus sellisest taristust.
Investeeringu rakendamisega seotud sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
D.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähteväärtus |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
54 |
A: Avaliku reisijateveo korralduse reform |
Eesmärk |
Integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja asutamise seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab seaduse jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Seadusega antakse infrastruktuuriministeeriumi, omavalitsuste ja Sloveenia raudteede ministeeriumi praegused ülesanded integreeritud avaliku reisijateveoteenuse ettevõtjale. Ühing edendab muu hulgas avaliku reisijateveo arendamist, õigusaktide ja muude õigusaktide muudatuste eelnõusid, tagab vajaduste planeerimise, viib läbi riigihankemenetlusi, haldab piletimüügisüsteemi, tagab asjakohase järelevalve ja annab reisijatele teavet. |
|
55 |
A: Avaliku reisijateveo korralduse reform |
Eesmärk |
Avaliku reisijateveo korraldamisega tegelev ettevõtja tegutseb |
Valitsuse teavitamine avaliku reisijateveoettevõtja asutamisest |
4. kv |
2022 |
Avaliku reisijateveo haldusettevõtte tegevuse alustamine vastavalt seaduses 54. eesmärgi raames täpsustatud ülesannetele. |
|||
|
56 |
A: Avaliku reisijateveo korralduse reform |
Siht |
Ühistransporditeenuste suurenemine |
|
Arv (miljonites kilomeetrites) |
50 |
60 |
2. kv |
2023 |
Avaliku reisijateveo süsteemi 50000000 kilomeetrilt 2020. aastal vähemalt 60000000 kilomeetrini aastas. |
|
57 |
C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine |
Eesmärk |
Raudteelõikude ajakohastamiseks lepingute sõlmimine |
Teave lepingute sõlmimise kohta raudteede ajakohastamiseks lõikudel: Kranj – Jesenice Ljubljana – Brezovica ja Brezovica – Preserje ja Preserje – Borovnica |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Hankelepingute sõlmimine raudteede ajakohastamiseks lõikudel: Kranj – Jesenice Ljubljana – Brezovica ja Brezovica – Preserje ja Preserje – Borovnica. Tehnilise kirjeldusega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ja järgmistele nõuetele: Raudtee läbilaskevõime suurendamine, kõrvaldades kitsaskohad liinil nr 50 Ljubljana – Sežana – d. m. ja liinil nr 20 Ljubljana – Jesenice – d. m. ; Liinide ja jaamade ajakohastamine vastavalt koostalitluse tehnilisele kirjeldusele. Vastava D4-kategooria kandevõime suunamine 22,5 t/telg 8 t/m. Suurendada rongide kiirust uute projekteeritud kiirusteni. |
|
58 |
C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks |
Lepingud Grosuplje ja Domžale jaamade ajakohastamiseks |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks. Tehnilise kirjeldusega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01) ning see sisaldab reisijate juurdepääsu ja raudteeliinide läbilaskevõime parandamist. |
|
59 |
C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine |
Siht |
Ajakohastatud raudteejaamad |
|
Arv (jaamad) |
0 |
2 |
2. kv |
2024 |
Grosupljes ja Domžales viidi lõpule renoveerimistööd vastavalt 58. eesmärgi nõuetele. |
|
60 |
C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine |
Siht |
Uuendatud raudteeliinide pikkus |
|
Arv (km) |
0 |
49 |
2. kv |
2025 |
Raudteeliini taastatud kilomeetrid (Kranj-Jesenices ja Ljubljana-Brezovica-Borovnicas) vastavalt eesmärgi 57 nõuetele. |
|
61 |
D: Raudtee- ja maanteetaristu digiüleminek |
Siht |
Käitusvedurid, mis on täiendavalt varustatud ETCSi 2. tasemega |
|
Arv |
0 |
32 |
2. kv |
2026 |
Selliste olemasolevate vedurite arv, mis on varustatud ETCSi 2. tasemega Sloveenia tegevusluba omavatele raudteeveo-ettevõtjatele, kes on kohustatud kasutama Sloveenia raudteetaristus rahastatud ETCSi seadmetega veeremit vähemalt 5 aastat alates ETCSi seadmete paigaldamisest. |
|
62 |
D: Raudtee- ja maanteetaristu digiüleminek |
Siht |
Liikluskorraldussüsteemiga hõlmatud teed |
|
Arv (km) |
0 |
70 |
4. kv |
2025 |
Liikluskorraldus- ja -korraldussüsteem hõlmab eelkõige ajakohastatud tuumikoptilist võrku, ajakohastatud juhtimiskeskust, teeandureid ja liikluse planeerimise simulatsioonivahendit. See on osaliselt pühendatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele ja hõlmab muu hulgas optilist võrku, et tagada kiiremad ja usaldusväärsemad ulatuslikud andmevood, maanteede detektoriid liiklusandmete passiivseks reaalajas kogumiseks, modelleerimisvahendit elektrolüütilises liiklussüsteemis planeerimiseks, kontrollimiseks ja prognoosimiseks ning kasutajatele rakendusvahendite kaudu antavat teavet. |
|
63 |
B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform |
Eesmärk |
Transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid käsitleva seaduse jõustumine |
Jõustada seadus, millega kehtestatakse riiklik reguleeriv raamistik alternatiivsete transpordikütuste valdkonnas. |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Seadusega kehtestatakse terviklik õigusraamistik alternatiivkütuste kasutamiseks transpordisektoris, kehtestades õiguslikult siduvad eeskirjad kõigile sidusrühmadele ühtses kontaktpunktis, et hõlbustada peamiselt isikliku transpordi mitmekesistamist vähese heitega ja heitevabaks transpordiks. Seadus reguleerib laadimise/tarnimise infrastruktuuri loomist, registreerimist ja käitamist. |
|
64 |
B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform |
Siht |
Alternatiivsete mootorsõidukite laadimispunktid või tanklad |
|
Arv |
1300 |
1714 |
4. kv |
2025 |
Üldkasutatavate laadimispunktide arv riigis suureneb eeldatavasti 1300-lt 1714-le, välja arvatud eesmärkides 65 ja 66 ette nähtud laadimispunktide arv. |
|
65 |
E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordisektoris |
Siht |
Üldkasutatavad elektrisõidukite laadimispunktid |
|
Arv |
0 |
482 |
4. kv |
2025 |
Elektrisõidukite tava- ja suure võimsusega laadimispunktide ehitamine ja käitamine. Laadimisjaamad peavad vastama direktiivis (EL) 2018/2001 esitatud määratlustele. |
|
66 |
E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordisektoris |
Siht |
Haldusasutuste omandis olevad elektrisõidukite laadimispunktid |
|
Arv |
0 |
104 |
4. kv |
2025 |
Siht hõlmab elektrisõidukite laadimistaristut, mis on avalikule haldusele kättesaadav. Laadimisjaamad peavad vastama direktiivis (EL) 2018/2001 esitatud määratlustele. |
D.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering A: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine
Investeeringu eesmärk on edendada raudteetransporti ja ühenduvust linnakeskustega. Valitud projekt keskendub Ljubljana raudteejaama uuendamise 1. etapile, kõrvaldades olemasolevad kitsaskohad.
Renoveerimistööd viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
D.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähteväärtus |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
67 |
Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine |
Eesmärk |
Ljubljana raudteejaama uuendamise lepingu sõlmimine – 1. etapp |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Valitud projekti raames käsitletakse olemasolevaid kitsaskohti Ljubljana raudteejaamas ja tagatakse raudteeliini läbilaskevõime D4 kategooria teljekoormuseni (22,5 t telje kohta) kaubaveo puhul, suuremad kiirused, võimalus vedada 740 m pikkusi ronge kaubaveoteenuste puhul ning koostalitlusvõime tehnilise kirjelduse määruses nõutud standard kooskõlas tehnilise juhendiga „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). |
|
68 |
Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine |
Eesmärk |
Ljubljana raudteejaama täielik renoveerimine |
Lõpetatud ehitustööd ja väljastatud tehnilise ülevaatuse aruanne. |
2. kv |
2026 |
Ljubljana raudteejaamas lõpetatud ehitustööd vastavalt eesmärgi 67 nõuetele ja väljastatud tehnilise ülevaatuse aruanne. |
|||
E. KOMPONENT 5. RINGMAJANDUS – RESSURSITÕHUSUS
See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb probleeme, mis on seotud kliimaneutraalsuse saavutamisega 2050. aastaks, materjalitootlikkuse suurendamisega, energiatõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamisega, jäätmekäitlussüsteemi parandamisega ja puidutöötlemisahela tugevdamisega. Komponendiga võetakse kasutusele ka keskkonnahoidlik eelarve kavandamine.
Komponendi eesmärk on toetada Sloveenia üleminekut vähese CO2-heitega ringmajandusele kooskõlas Sloveenia arengustrateegiaga aastani 2030 ja ELi uue ringmajanduse tegevuskavaga: „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa suunas“.
Need investeeringud ja reformid aitavad kaasa Sloveeniale viimase kahe aasta jooksul esitatud riigipõhiste soovituste täitmisele, mille eesmärk on „keskenduda investeeringutega seotud majanduspoliitikas [...] vähese CO2-heitega majandusele ja energiale üleminekule“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning „keskenduda investeeringutele rohepöördesse [...], eelkõige puhtale ja tõhusale energiatootmisele ja -kasutusele ning keskkonnataristule“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
E.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine
Reformi eesmärk on kiirendada üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele.
Luuakse strateegiline ja õigusraamistik ringmajandusele üleminekuks, et parandada tootja laiendatud vastutust ja edendada ringlussevõetud materjalide integreerimist uutesse toodetesse. Reformiga kehtestatakse keskkonnahoidlik eelarve kavandamine, võttes kasutusele metoodika, mille eesmärk on teha kindlaks ja hinnata avaliku sektori eelarve elemente, mis mõjutavad keskkonnapoliitikat. Reform hõlbustab eelarve juhtimist ning toetab eelarve- ja eelarvepoliitika sidusust kliimaeesmärkidega. Reformiga tugevdatakse ka olemasolevat keskkonnahoidlike riigihangete süsteemi, integreerides ringmajanduse põhimõtted. Komisjon loob ühtse kontaktpunkti, et toetada ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), ringmajandusele üleminekul.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid täidetakse 31. detsembriks 2023.
Investeering B: Integreeritud strateegiline projekt Sloveenia CO2-heite vähendamiseks ringmajandusele ülemineku kaudu
Investeeringute eesmärk on luua mehhanism eri vahendite ja meetmete koordineerimiseks ringmajandusele üleminekuga seotud poliitikaeesmärkide lõikes.
Nende investeeringute alla kuuluvad programmid hõlmavad piirkondade ja kohalike kogukondade ringmajandusele ülemineku suutlikkuse suurendamist, idufirmade toetamist vähese CO2-heitega ringmajanduse valdkonnas, koolitusjuhendajaid, et aidata ettevõtetel leida ja arendada ümberkujundavaid lahendusi, ning ringmajanduse väärtusahelate toetamist investorite jaoks keskkonnahoidliku ettevõtluskeskkonna kaudu.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering C: Puidutöötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale
See investeering peaks aitama suurendada sisemaist puidutöötlemist, mis põhineb keskkonnasäästlikul tootmisprotsessil ja ressursitõhususel.
Selle investeeringuga rahastatakse uut puidutöötlemisvõimsust ja olemasoleva puidutöötlemisvõimsuse suurendamist. Mõlemal juhul järgitakse tegevuses säästva ehituse ja parima võimaliku tehnika kasutamise põhimõtteid. Samuti ei kohaldata nende suhtes rangeid kahjukriteeriume, eelkõige bioloogilise mitmekesisuse kaitse osas.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
E.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
69 |
A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine |
Eesmärk |
Laiendatud tootjavastutust ja jäätmete taaskasutamist käsitlevate muudatusettepanekute jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab pakendi- ja pakendijäätmete käitlemist käsitleva määruse ja jäätmemääruse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Pakendite ja pakendijäätmete käitlemist käsitleva määruse ning jäätmemääruse muudatustega suurendatakse tootjate organisatsioonilist ja rahalist vastutust ning edendatakse ringlussevõetud materjalide integreerimist uutesse toodetesse. |
|
70 |
A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine |
Eesmärk |
Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamine |
Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamise algus |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Rahandusministeerium töötab välja ja kohaldab metoodikat, et hinnata üksikute eelarveridade mõju keskkonnaeesmärkidele (kliimamärgistus) kooskõlas taksonoomiaga ja tehnilistes suunistes esitatud põhimõttega „ära tekita olulist kahju“ (2021/C58/01). . Metoodika võetakse vastu, avaldatakse ja seda hakatakse kohaldama ning see võimaldab jälgida rohelise eelarve kulusid ja hinnata fiskaalpoliitika mõju keskkonnale ja kliimale. |
|
71 |
A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine |
Eesmärk |
Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib |
Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Ühtse kontaktpunkti kaudu toetatakse ettevõtjaid, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), ringmajandusele üleminekul. Ta integreerib ja koordineerib süstemaatiliselt Sloveenias ringmajandusele ülemineku kaudu toimuva CO2-heite vähendamise integreeritud strateegilise projekti kuue programmi rakendamist. |
|
72 |
B: Integreeritud strateegiline projekt Sloveenia CO2-heite vähendamiseks ringmajandusele ülemineku kaudu |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine, et toetada ringmajandusele üleminekuga tegelevaid ettevõtjaid |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
2. kv |
2024 |
Projektidega suurendatakse valitud ettevõtete ressursitõhusust. Valikukriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01). Kõigi projektide puhul, mis on seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud käitistega, tuleb tagada, et toetust saavad käitised saavutavad oma kasvuhoonegaaside prognoositud heitkogused märkimisväärselt allpool LHÜde tasuta eraldamise piirmäära, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/447 2 . |
|
73 |
B: Integreeritud strateegiline projekt Sloveenia CO2-heite vähendamiseks ringmajandusele ülemineku kaudu |
Siht |
Lõpuleviidud projektid, millega toetatakse ettevõtjaid ringmajandusele üleminekul |
|
Arv |
0 |
200 |
4. kv |
2025 |
Lõpetatud projektid, mis vastavad 72. eesmärgi nõuetele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 20 000 000 eurot. |
|
74 |
C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Projektidega edendatakse puidu töötlemist keskkonnahoidlikul ja ressursitõhusal viisil ning kooskõlas ringmajanduse, säästva ehituse ja parima võimaliku tehnika kasutamisega. Projektide valikukriteeriumidega tagatakse vastavus tehnilisele juhendile „ära tekita olulist kahju“ (2021/C58/01), eelkõige bioloogilise mitmekesisuse kaitse osas. |
|
75 |
C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale |
Siht |
Lõpuleviidud projektid keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks |
|
Arv |
0 |
8 |
2. kv |
2025 |
Keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamise projektid, mis on lõpule viidud kooskõlas 74. eesmärgi nõuetega. |
|
76 |
C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale |
Siht |
Lõpuleviidud projektid keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks |
|
Arv |
8 |
28 |
2. kv |
2026 |
Keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamise projektid, mis on lõpule viidud kooskõlas 74. eesmärgi nõuetega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 28 000 000 eurot. |
F. KOMPONENT 6. MAJANDUSE DIGITAALNE ÜMBERKUJUNDAMINE
Sloveenia ettevõtted on digipöördest tingitud muutustega kohanemise tempos maha jäänud, kuna neil puuduvad töötajate pädevused ja oskused ning piiratud vahendid seadmetesse ja kõrgtasemel digitehnoloogiasse investeerimiseks.
Seda arvesse võttes on Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle komponendi eesmärk suurendada ettevõtete tõhusust ja kasvu, toetada nende üleminekut digitehnoloogia abil, kiirendada kõrgetasemeliste tehnoloogiate laialdasemat kasutamist, kohandades samal ajal reguleerivat raamistikku, parandades turulepääsu, läbipaistvust ja turvalisust, mis pikemas perspektiivis peaks suurendama riigi konkurentsivõimet. Sloveenia ettevõtete edasist integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse toetatakse mitut riiki hõlmavates projektides osalemise kaudu.
Need investeeringud ja reformid toetavad 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „parandada ettevõtluskeskkonda regulatiivsete piirangute ja halduskoormuse vähendamise kaudu“ (riigipõhine soovitus 2, 2019) ning 2020. aastal „keskenduda investeeringutele [...] digiüleminekusse [...] ja 5G-võrgu kasutuselevõttu. Edendada ettevõtjate digisuutlikkust ja tugevdada digioskusi, e-kaubandust [...]“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
F.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Majanduse digitaalne ümberkujundamine (ettevõtlus ja tööstus)
Majanduse digitaalset ümberkujundamist toetatakse ettevõtete digitaalse ümberkujundamise strateegia, innovatiivsete hangete suuniste ja ettevõtete ühtse digitaalse identiteedi (e-identiteedi) kasutuselevõtmise kaudu. Strateegiaga nähakse ette registrite üleviimine ühte äriregistrisse. Strateegia kohaselt omandab e-identiteedi vähemalt 200 ettevõtet.
Strateegia sisaldab ka tegevuskava liidu ühise ühenduvuse töövahendi rakendamiseks 3 , milles keskendutakse ühtse teabepunktiga seotud tegevusele. Viimased võivad olla seotud ühtse registri ja ettevõtete e-identiteediga.
Reformi rakendamisega seotudvahe -eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2022.
Investeering B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm
Investeeringud peaksid suurendama tootlikkust ja majanduskasvu protsesside optimeerimise ja täiustatud digitehnoloogiate rakendamise kaudu, et arendada töötajate digitaaloskusi ning stimuleerida konkurentsivõimet ja innovatsiooni, hõlbustades uute osalejate turuletulekut.
Konkurentsipõhises hankemenetluses määratakse kindlaks konkreetsed projektid kõrgtehnoloogia kasutamise laiendamiseks, et suurendada tõhusust, tootlikkust ja konkurentsivõimet ning kiirendada digitaalse innovatsiooni kasutuselevõttu ja digipädevuste ülekandmist. Toetusesaajad on konsortsiumid, mis koosnevad suurettevõtetest ja innovatiivsetest idufirmadest. Ettevõtjad töötavad välja ja rakendavad tervikliku digiülemineku strateegia, et saavutada hankemenetluse eesmärgid.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2023.
Investeering C: Hübriidse pilvetaristu loomine majandusarengu- ja tehnoloogiaministeeriumis
Investeeringu eesmärk on hõlbustada ettevõtete juurdepääsu avalikele teenustele, kasutades digitaalset identiteeti, eelkõige lihtsustades protsesse (pakkumine, taotlemine, järelevalve, kontroll) avaliku sektori rahastatavate programmide rakendamisel ja parandades digioskusi.
Investeeringuga võetakse kasutusele uus taristu hübriidpilve loomiseks majandusarengu- ja tehnoloogiaministeeriumis, määratakse kindlaks sellega seotud teenused ja funktsioonid ning tagatakse ühenduvus avaliku halduse muude digitaalsete süsteemidega.
Investeeringu rakendamisega seotudvahe -eesmärk viiakse lõpule 30. juuniks 2022.
Investeering D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused
Mitut riiki hõlmavate Euroopa ühist andmetaristut ja -teenuseid käsitlevate projektide eesmärk on töötada välja ja võtta kasutusele uus madala energiatarbega taristu ja teenused Edge’ist pilvandmetöötluseni, et lõpuks varustada EL ülemaailmse, tulevikku suunatud, üliturvalise ja keskkonnahoidliku tööstusandmete töötlemise suutlikkusega.
See projekt võib kujuneda kavandatud üleeuroopalise tähtsusega projektiks, mis käsitleb järgmise põlvkonna pilvandmetöötlustaristut ja -teenuseid.
Investeering E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – väikese võimsusega protsessorid ja pooljuhtkiibid
Mitut riiki hõlmava projekti „Vähese võimsusega protsessorid ja pooljuhtkiibid“ eesmärgid on tugevdada ELi ja Sloveenia pooljuhtide väärtusahelate kavandamise ja vastupidavuse suurendamise suutlikkust, ühendades riiklikud ja ELi protsessid kattuvate töövaldkondadega ning tugevdades mikroelektroonika väärtusahelat 1) modulaarse lähenemisviisi (vahendid ja seadmed, materjalid, disain, tootmine, pakendamine ja katsetamine) abil, mis lähtub tööstuse vajadustest, 2) uue arengu määratlemine mikroelektroonika ökosüsteemi määratlemise kaudu, 3) mikroelektroonika ökosüsteemi integreerimine kogu Euroopas. 3)
See projekt võib olla kavandatud üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti (IPCEI) kuju.
Projekti rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 30. juuniks 2023.
Investeering F: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa plokiahela teenuste taristu
Mitut riiki hõlmava Euroopa plokiahela teenuste taristu projekti (EBSI) eesmärk on tugevdada EBSI kasutamist avalikus sektoris, laiendada EBSI kasutatavust riiklike taristutega integreerimise kaudu, edendada innovatsiooni, vahetada teadmisi ja parimaid tavasid ning suurendada oskusi.
Projektiga ajakohastatakse olemasolevaid sõlmpunkte ja lisatakse võrku uusi sõlmpunkte, ühendatakse ja integreeritakse vähemalt kolme ELi liikmesriigi riiklikud plokiahela taristud ning lõimitakse riiklikud taristud EBSIga, kasutades digitaalse identiteedi valdkonna ja muude asjakohaste valdkondade juhtumeid.
Projekti rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2022.
F.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad
|
Kvantitatiivsed näitajad
|
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
77 |
A: Majanduse digitaalne ümberkujundamine (ettevõtlus ja tööstus) |
Eesmärk |
Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine |
Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Valitsus töötab välja ja võtab vastu ettevõtete digiülemineku strateegia, milles sätestatakse digiülemineku põhietapid. Strateegiaga tagatakse, et kõik Sloveenia ettevõtjad registreeritakse ühes registris vastavalt ühekordsuse põhimõttele, mis on sätestatud ühtse digivärava määruses (EL) 2018/1724. Strateegia sisaldab tegevuskava liidu ühise ühenduvuse töövahendi rakendamiseks 4 , sealhulgas meetmeid, mis on seotud ühe teabepunktiga ja iga meetme lõpuleviimise konkreetse ajakavaga. |
|
78 |
A: Majanduse digitaalne ümberkujundamine (ettevõtlus ja tööstus) |
Eesmärk |
Innovatiivsete riigihangete suunised |
Sloveenia Vabariigi valitsuse vastu võetud suunised uuenduslike riigihangete kohta |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Uuenduslike hangete suunistes määratakse kindlaks valikumenetlused ja kriteeriumid taotlejate osalemiseks uuenduslikes riigihankemenetlustes. |
|
79 |
A: Majanduse digitaalne ümberkujundamine (ettevõtlus ja tööstus) |
Siht |
Ettevõtted, kellele on määratud e-identimine |
|
Arv |
0 |
200 |
2. kv |
2022 |
Vähemalt 200 ettevõtet omandab e-identiteedi kooskõlas ettevõtete digiülemineku strateegiaga. |
|
80 |
B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm |
Eesmärk |
Ettevõtete digiülemineku projektide hankelepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Taotlejad peavad olema konsortsiumid või äriühingute muud integratsioonivormid, mis hõlmavad vähemalt ühte suurettevõtet ning mitut väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat ja idufirmat. Hankekriteeriumid hõlmavad muu hulgas töötajate digipädevuse tugevdamist ning e-identiteedi ja digitaalse ärikaardi kasutuselevõttu. |
|
81 |
B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava |
Siht |
Loodud digistrateegiaga ettevõtete konsortsiumid |
|
Arv |
0 |
20 |
2. kv |
2022 |
Konsortsiumid, kellega sõlmitakse lepingud 80. eesmärgi raames, töötavad välja kohandatud digistrateegiad ettevõtluse, tehnoloogia, organisatsiooni ja kultuuri ümberkujundamiseks. Need hõlmavad muu hulgas digitaalse valmisoleku hindamist, asjakohaste digiteerimise valdkondade kindlaksmääramist, asjakohaseid andmeid ja allikaid, andmete integreerimist ja õppimisvajadusi. |
|
82 |
B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava |
Siht |
Konsortsiumid, mida toetatakse tervikliku digiüleminekuga |
|
Arv |
0 |
20 |
2. kv |
2023 |
Lõpuleviidud projektid kooskõlas eesmärgi 81 raames koostatud digitaalstrateegiatega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 44 000 000 eurot, millest vähemalt 11 000 000 eurot eraldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. |
|
83 |
D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused |
Eesmärk |
Osalemiskutse avaldamine uue, järgmise põlvkonna pilvandmetöötlust käsitleva projekti kohta. |
Osalemiskutse avaldamine |
|
|
|
2. kv |
2021 |
Üleskutse ettevõtete huvile osaleda mitut riiki hõlmavas Euroopa ühiste andmetaristute ja -teenuste piiriüleses projektis, mida kavatsetakse rakendada järgmise põlvkonna pilvtaristu ja -teenuste üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina |
|
84 |
D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused |
Siht |
Katseetapis välja töötatud ja integreeritud andmetöötluslahendused |
|
Arv |
0 |
7 |
2. kv |
2024 |
Eesmärgi 83 alla kuuluvad integreeritud projektid aitavad kaasa järgmise põlvkonna uuenduslike pilve- ja servlahenduste väljatöötamisele ja esialgsele kasutuselevõtule, et aidata lõppkokkuvõttes kaasa Euroopa ühise andmetaristu ja sellega seotud uuenduslike arukate töötlemisteenuste loomisele. |
|
85 |
E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – väikese võimsusega protsessorid ja pooljuhtkiibid |
Eesmärk |
Ühisprojektis osalevate potentsiaalsete osalejate nimekirja koostamine. |
Loetelu lõplik vormistamine |
|
|
|
2. kv |
2021 |
Mikroelektroonika valdkonna mitut riiki hõlmavas projektis osalejate nimekirja koostamine, mida kavatsetakse rakendada üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projektina. |
|
86 |
E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – väikese võimsusega protsessorid ja pooljuhtkiibid |
Siht |
Alustatud projektide arv |
|
Arv |
0 |
3 |
2. kv |
2023 |
Alustatud projektid ühisprojekti väärtusahela konkreetsetes valdkondades (näiteks sidekiipide projekteerimine, kõrgetasemeliste pooljuhtprotsesside arendamine, süsteemide integreerimine ja eri arukates liikuvusrakendustes kasutatavad tuumad, arukad linnad ja kogukonnad, arukad tehased) 85. eesmärgi raames. |
|
87 |
F: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa plokiahela teenuste taristu |
Siht |
Riiklikul tasandil avatud Euroopa plokiahela teenuste infrastruktuuri sõlmed |
|
Arv |
0 |
8 |
2. kv |
2022 |
Plokiahela infrastruktuur, mis koosneb omavahel ühendatud sõlmpunktidest (võrguga ühendatud elektroonilised seadmed, millel on IP-aadress). Transpordisõlmed toetavad riiklikul tasandil avatavaid lisavajadusi/-teenuseid. |
|
88 |
F: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa plokiahela teenuste taristu |
Siht |
Euroopa plokiahela teenuste taristu kaudu osutatavad teenused |
|
Arv |
0 |
6 |
4. kv |
2022 |
Teenused määratakse kindlaks varajase kasutuselevõtu programmi kaudu ja need tehakse kättesaadavaks kooskõlas digitaalse Euroopa programmi suunistega. Samuti tehakse kindlaks uued teenused, mida võib katsetada Euroopa plokiahela teenuste taristus. |
|
89 |
C: Pilvetaristu loomine majandusarengu- ja tehnoloogiaministeeriumis |
Eesmärk |
Pilvetaristu toimib |
Majandusarengu ja tehnoloogia ministeeriumis toimib hübriidpilv, mis pakub taristut ja põhiteenuseid. |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Hübriidpilv hõlbustab digitaalse identiteedi kasutamise kaudu ettevõtjate juurdepääsu avalikele teenustele. Hübriidne pilvandmetöötlus tähendab poliitikapõhist ja koordineeritud pilveteenuste kasutamist nii kohapealsete kui ka avalike pilveteenuste kombinatsioonis. |
G. KOMPONENT 7. AVALIKU SEKTORI JA AVALIKU HALDUSE DIGIÜLEMINEK
Selles Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse avaliku haldusega seotud digiülemineku probleeme, nagu lairibaühenduse kättesaadavuse tagamine kogu Sloveenia territooriumil, avaliku sektori e-teenuste kasutuselevõtt, andmehaldussüsteemide koostalitlusvõime, riigiteenistujate digioskused ja -varustus, küberturvalisus ning IKT investeeringute haldamise koordineerimise tagamine.
Komponendi eesmärk on reageerida COVID-19 pandeemia ajal avaliku sektori digiüleminekul tuvastatud kriitilistele puudustele. Eelkõige on komponendi eesmärk luua keskkond edukaks digiüleminekuks, tugevdada e-valitsust, suurendada digioskusi ja suurendada küberturvalisust.
Komponent käsitleb täiendavalt üleminekut gigabitiühiskonnale, parandades regulatiivset keskkonda ja tugevdades digitaalset ühenduvust, investeerides raskesti ligipääsetavate piirkondade lairibataristusse.
Need investeeringud ja reformid toetavad Sloveeniale 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeeringutele [...] digiüleminekule [...] ja 5G-võrgu kasutuselevõtule. Edendada ettevõtjate digisuutlikkust ja tugevdada digioskusi, e-kaubandust [...]“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
G.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine
Reformi eesmärk on parandada digiülemineku juhtimist avalikus halduses. See loodetakse saavutada, võttes vastu digitaalsete avalike teenuste strateegia aastateks 2021-2030 ja luues digilahenduste koordineeriva organina informaatika arendamise nõukogu.
Valitsus võtab vastu digitaalsete avalike teenuste strateegia aastateks 2021-2030, mille eesmärk on kasutajasõbralikud ja lihtsad digiteenused, mis tagavad andmed paremate teenuste ja otsustusprotsessi jaoks ning loovad turvalise, usaldusväärse ja kaasava digikeskkonna.
Informaatika arendamise nõukogu tegutseb juhtorganina, kes koordineerib avalikus sektoris IT-investeeringute, standardite, tugiteenuste ja muude tehnoloogiliste arendustega seotud toiminguid, kui süsteemide ühilduvus on nende käitamiseks ja hooldamiseks hädavajalik.
Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 31. detsembriks 2021.
Reform B: Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses
Reformi eesmärk on tagada piisav õiguslik alus riigiasutuste osutatavatele e-teenustele, eelkõige e-identimise teenuste kasutuselevõtule.
E-identiteedi ja usaldusteenuste seaduse ning muudetud isikutunnistuse seaduse jõustumisega rakendatakse riikliku e-identiteedi kasutamine avalike teenuste osutamisel ja nähakse ette e-kaubanduse põhitingimused. E-identimist tunnustatakse piiriüleselt ja sellest teavitatakse eIDASe kaudu.
Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule ja e-identimise dokumentide väljastamine algab 30. juuniks 2022.
Reform C: Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks
Reformi eesmärk on luua õiguslik alus avalike teenuste edasisele digiteerimisele.
Üldise haldusmenetluse seadust ja halduskaubandust käsitlevat dekreeti muudetakse, et laiendada elektrooniliste menetluste kohaldamisala haldusmenetlustes.
Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 31. detsembriks 2022.
Reform D: Pädevuskeskuse loomine ja avaliku halduse töötajate oskuste parandamine
Reformi eesmärk on parandada riigihalduse personalijuhtimist.
Pädevuskeskus luuakse avaliku teenistuse seaduse muutmise teel ja see alustab tegevust. Keskus edendab strateegilist lähenemisviisi pädevuse juhtimisele ja tegutseb koolituskeskusena, muu hulgas digioskuste valdkonnas. Lisaks võetakse vastu avaliku teenistuse juhtimise strateegia, mis käsitleb talentide juhtimist, karjääri arendamist, elukestvat õpet ja COVID-19 pandeemiast tingitud uut olukorda.
Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 31. detsembriks 2023.
Reform E. Küberturvalisuse tagamine
Reformi eesmärk on tugevdada riiklikku küberturvalisuse süsteemi kuuluvate üksuste strateegilist ja tegevustasandit, parandades nende omavahelist seotust ja koostööd.
Küberturvalisuse hädaolukordadele reageerimise rühma (Sigov-CERT) ja Sloveenia Vabariigi infoturbe administratsiooni (URSIV) suutlikkust tugevdatakse küberturvalisuse sertifitseerimise asutuse, teabe jagamise ja analüüsimise keskuse platvormi ning turbeintsidentidest teatamise platvormi loomisega URSIVis.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform F. Üleminek gigabitiühiskonnale
Reformi eesmärk on aidata kaasa lairibaühenduse kättesaadavuse tagamisele kogu Sloveenia Vabariigi territooriumil.
Elektroonilise side seadust muudetakse, et optimeerida elektroonilise side võrkude ehitamise menetlusi, suurendada ühisehituse tõhusust ja ärikeskkonna prognoositavust. Sloveenia valitsus võtab vastu riikliku lairibaühenduse kava, milles sätestatakse vajadused lairibaühenduse kättesaadavuse arendamiseks kogu Sloveenias 2025. aastaks ning meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.
Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 30. juuniks 2022.
Investeering G. Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine
Investeeringu eesmärk on arendada kasutajakeskseid e-teenuseid, ajakohastada avaliku halduse IT-taristut, viia ellu katseprojekt avaliku sektori hoonete automatiseeritud säästvaks haldamiseks, pakkuda digiteenuseid ja parandada riigiteenistujate oskuste arendamist.
Investeering koosneb mitmest alainvesteeringust, eelkõige:
·vähemalt 40 000 osalejat peavad läbima avalike teenistujate digioskuste koolitused;
·digitaalse e-õiguse platvorm riiklike õigusaktide koostamiseks, vastuvõtmiseks ja avaldamiseks;
·mitut riiki hõlmav projekt, mis on seotud riikliku QCI (quantum communication infrastructure) loomise ja kasutuselevõtmisega ning selle ühendamisega naaberriikide riiklike võrkudega ja eriotstarbeliste satelliitidega teistesse võrkudesse.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering H. Gigabititaristu
Investeeringu eesmärk on võimaldada taristu kasutuselevõttu lairibajuurdepääsuks väga suure läbilaskevõimega ajakohastatud võrkudele.
Investeeringuga toetatakse ülikiirete lairibavõrkude ehitamist vähemalt 8500 kodumajapidamisele „valgetes“ piirkondades, eelkõige hõredalt asustatud piirkondades ja rasketes piirkondades. Projektid minimeerivad mõju kosmosele ja keskkonnale, seades esikohale olemasoleva taristu ühiskasutuse ning ühise ehitamise ja integreerimise muude taristuinvesteeringutega.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering I. Sisejulgeoleku digiüleminek
Investeeringu eesmärk on täiustada ja ajakohastada Sloveenia politsei tasandil kättesaadavat tehnoloogiat, et optimeerida ja toetada tööprotsesse.
Sloveenia riigi tasandil luuakse olemasolevate süsteemidega koostalitlusvõimeline erapilv, mis toimib riikliku politsei vajaduste rahuldamiseks. See pilv peaks tagama politsei rakenduste sujuva toimimise.
Luuakse üleriigiline TETRA digitaalse raadiovõrgu taristu, mis toimib riikliku politsei vajaduste rahuldamiseks. Võrk peab ühilduma naaberriikide muude riiklike raadiosüsteemidega.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeeringud J. Hariduse, teaduse ja spordi digiüleminek
Investeeringu eesmärk on digiteerida pedagoogiline protsess ja institutsiooniline juhtimine kõigi haridustasandite jaoks, tagada piisav teabe- ja sidetaristu ning pakkuda asjakohaseid e-teenuseid digipädevuste arendamiseks. Teadusasutustes tagatakse kiire ühenduvus, andmete säilitamine ja pädevuste suurendamine seoses avatud andmete ja avatud teadusega. See peaks aitama arendada digioskusi ja -pädevusi ning vähendada digilõhet.
Investeeringuga tagatakse eelkõige:
·primaar- ja keskkoolide, kutsekõrgkoolide ning täiskasvanuhariduse organisatsioonide ühenduvus;
·uute IT-lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt, et toetada pedagoogilise protsessi digiteerimist kõigil haridustasanditel;
·kiire kiudoptiline tuumvõrk Sloveenia akadeemilise ja teadusvõrgustiku (Arnes) kontaktpunktide ja avatud teadusuuringute tulemuste säilitamiseks mõeldud andmehoidlate vahel.
Investeeringu rakendamisega seotud sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering K. Roheline Sloveenia asukoharaamistik
Investeeringu eesmärk on edendada kosmose arukat majandamist kui nappi loodusvara ja piirata ehitamist uuele maale, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele. Lisaks eeldatakse, et see pakub reaalajalisi ruumiandmeid ja -teenuseid, mis põhinevad kinnisvara, keskkonna- ja veeregistrite, majandusliku avaliku taristu ja ehitusmaaregistrite kombineeritud kasutamisel.
Investeeringuga tagatakse, et peamised ruumilised ja keskkonnaalased digitaalsed andmed on omavahel ühendatud. See peaks toetama eelkõige keskkonna, üleujutuspiirkondade, kohaliku ja riikliku tasandi maapoliitika ning üldsuse ruumilises planeerimises osalemisega seotud digitaalteenuste arendamist ja kasutuselevõtmist.
Investeeringu rakendamisega seotud sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering L. Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses
Investeeringu eesmärk on lihtsustada tulevasest ühisest põllumajanduspoliitikast kasusaajate ja metsandussektori halduskoormust ning pakkuda otsustajatele paremaid andmeid.
Investeering seisneb eelkõige andmehoidla arendamises, mis peaks võimaldama andmete ühendamist ja levitamist, toetama toiduohutuse ameti, veterinaar- ja taimekaitseameti tööd ning digiteerima andmebaase loomakasvatuses. Selle alusel töötatakse välja e-teenused põllumajanduse, toidu, metsanduse, põllumajandusega seotud avalike nõustamisteenuste ning seire ja kontrolli valdkonnas.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering M. Digiteerimine kultuuri valdkonnas
Investeeringu eesmärk on parandada kultuuripärandi kättesaadavust, optimeerida kultuurimälestiste deklareerimise ja kultuuripärandiga seotud sekkumisteks kultuurikaitse nõusoleku saamise protsesse ning toetada e-arhiveerimist.
Investeering seisneb e-kultuuri teabeplatvormi loomises, et parandada taristut ja tagada digitaalse kultuurisisu integreerimine kaugõppe protsessidesse, arendades samal ajal kultuuri loojate pädevusi digitaalse infosisu loomiseks turismis. E-teenused toimivad ja neid kasutavad kultuuriasutused.
Kõnealuse sektori ümberkujundamisele peaks kaasa aitama kultuuripärandi kaitse dünaamiliste e-teenuste ajakohastamise ja loomise e-pärandi süsteem ning Sloveenia e-arhiveerimise e-ARH.si süsteemi ajakohastamine.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering N. Digiteerimine õigusvaldkonnas
Investeeringu eesmärk on parandada õiguskaitse kättesaadavust nii ettevõtjate kui ka kodanike jaoks.
Investeering kiirendab teenuste edasist digiteerimist ja uute IT-lahenduste väljatöötamist, et tagada ulatuslik teabe ja juriidiliste dokumentide vahetamine ning aidata kaasa kohtuvaidluste kiiremale lahendamisele. Turvalised ja kvaliteetsed audio-videoseadmed parandavad juurdepääsu kodanike ja ettevõtjate jaoks. Õigusalase koolituse keskuse jaoks töötatakse välja kaugõppe ja eksamite digitaliseerimise süsteem.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
G.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Eesmärk |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
90 |
A: Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine |
Eesmärk |
Riigihalduse informaatika arendamise nõukogu loomine ja tegevus |
Otsuse vastuvõtmine nõukogu moodustamise kohta valitsuse poolt ja selle liikmete ametisse nimetamise kohta avaliku halduse ministeeriumi poolt |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Nõukogu annab avalikule haldusele keskse kontaktpunkti IT-investeeringute, standardite, tugisüsteemide ja muu tehnoloogilise arenguga seotud toimingute koordineerimiseks operatiivtasandil, kui süsteemide ühilduvus on oluline nende tõhusaks käitamiseks ja hooldamiseks. |
|
91 |
B: Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses |
Eesmärk |
Turvalised riiklikud e-identimise dokumendid |
Uute riiklike e-identiteedikaartide väljastamise algus |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Antakse välja esimesed uued e-ID kaardid. Seda kasutatakse riigisiseselt ja piiriüleselt e-kaubanduses. Uus isikutunnistus võimaldab kodanikel elektroonilistele teenustele juurdepääsuks ja elektrooniliseks allkirjastamiseks elektrooniliselt tuvastada ja autentida. E-identimise õiguslik alus on elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste seadus ning muudetud isikutunnistuse seadus (isikutunnistuse seaduse muutmise seadus). Süsteemist teavitatakse eIDASe kaudu, et see vastaks piiriüleselt nõuetele. |
|
92 |
D: Pädevuskeskuse loomine ja avaliku halduse töötajate oskuste parandamine |
Eesmärk |
Loodud ja toimiv pädevuskeskus |
Pädevuskeskus toimib |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Pädevuskeskus luuakse avaliku teenistuse seaduse muudatustega. Keskus aitab kaasa kaasaegse ja tõhusa personalihaldussüsteemi loomisele, arendades erinevaid juhtimis- ja tegevuspädevusi, nagu värbamine, karjääri arendamine ja talentide tuvastamine. Muu hulgas aitab see kaasa riigiteenistujate digipädevuse parandamisele. |
|
93 |
C: Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks |
Eesmärk |
E-teenuste osutamist takistavate õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamine |
Seaduse sätted, mis viitavad üldise haldusmenetluse seaduse ja halduskaubanduse määruse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Üldise haldusmenetluse seaduse ja halduskaubanduse määruse muudatuste eesmärk on lihtsustada elektrooniliste avaliku halduse teenuste osutamise õiguslikke nõudeid ja muuta haldusprotsessid veelgi digitaliseeritumaks. Need hõlmavad muu hulgas makseteenuseid, toetust elektrooniliste taotluste väljatöötamiseks ja dokumentide elektroonilist esitamist. |
|
94 |
F: Üleminek gigabitiühiskonnale |
Eesmärk |
2021. –2025. aasta lairibaühenduse kava vastuvõtmine |
Valitsus võtab vastu lairibaühenduse kava |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Vastuvõetud kavas sätestatakse: Vajadus tagada Sloveenias 2025. aastaks piisavad lairibavõrgud kooskõlas Euroopa gigabitiühiskonna ühenduvuse eesmärkidega 2025. aastaks; 2. 5G-taristu ehitamise riiklik kava; 3. vajalikud muudatused elektroonilise side valdkonna õiguslikes alustes; 4. meetmed asjakohase raadiospektripiirkonna tagamiseks Sloveenias, 5. eesmärkide saavutamiseks vajalikud konkreetsed meetmed, 6. Peamised tulemusnäitajad seatud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tähtaegade jooksul |
|
95 |
E: Küberturvalisuse tagamine |
Eesmärk |
Avaliku halduse suurem suutlikkus reageerida küberintsidentidele |
Toimib teabe jagamise ja analüüsikeskuse platvorm, intsidentidest teatamise platvorm ja küberturvalisuse sertifitseerimise asutus. |
2. kv |
2026 |
Sloveenia Vabariigi infoturbe administratsioonis luuakse riiklik küberturvalisuse sertifitseerimise asutus, toimiv teabe jagamise ja analüüsimise keskuse (ISAC) platvorm ning Sloveenia Vabariigi infoturbe administratsioonis toimiv turvaintsidentidest teatamise platvorm. |
|||
|
96 |
G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine |
Eesmärk |
Riikliku SI-EuroQCI võrgustiku loomine |
Riiklik SI-EuroQCI võrgustik toimib |
2. kv |
2026 |
Riiklik SI-EuroQCI (turvaline kvantside infrastruktuur) võrk peab olema toimiv ja ühendatud naaberriikide riiklike võrkudega ning eriotstarbeliste satelliitide süsteemiga. |
|||
|
97 |
G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine |
Eesmärk |
E-õigusloomeplatvormi käivitamine |
E-õigusloomeplatvormi käivitamine |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Ühtne digiplatvorm teeb kõik õigusaktide koostamise, vastuvõtmise ja avaldamisega seotud toimingud kõigi avaliku sektori asutuste jaoks. Välised sidusrühmad ja üldsus pääsevad digitaalsele platvormile juurde ajakohastatud riikliku õigus- ja õigusloomeportaali kaudu. |
|
98 |
G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine |
Siht |
Digioskuste koolituse läbinud riigiteenistujate arv |
|
Arv |
0 |
40000 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 40 000 osalejat peavad läbima digipädevuste koolituse. See hõlmab vähemalt 1000 IT-spetsialisti (töötav riigiteenistuja), kes peavad läbima täiendkoolituse. |
|
99 |
H: Gigabititaristu |
Siht |
Täiendavad kodumajapidamised, kellel on juurdepääs lairibaühendusele |
|
Arv |
0 |
8500 |
2. kv |
2026 |
Vähemalt 8500 täiendavat kodumajapidamist, kellel on väga suure läbilaskevõimega ajakohastatud lairibaühendus. Need kodumajapidamised asuvad hõredalt asustatud piirkondades ja piirkondades, kus puudub suure läbilaskevõimega lairibataristu („valged piirkonnad“). |
|
100 |
I. Sisejulgeoleku digiüleminek |
Siht |
Uue politsei digitaalse raadiovõrgu (TETRA) kasutajad |
|
Arv |
0 |
11000 |
4. kv |
2022 |
Sloveenia Vabariigi ametiasutuste digitaalses raadiovõrgus on kavas 11 000 kasutajat. Võrk kasutab ELi koordineeritud raadiosagedusi avaliku julgeoleku tagamiseks ja on ühilduv naaberriikide riiklike raadiosüsteemidega. |
|
101 |
I. Sisejulgeoleku digiüleminek |
Eesmärk |
Privaatne politseipilv toimib |
Privaatne politseipilv toimib |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Pilves tuleb installeerida ja kasutada rakendusi, mis toetavad kuritegevuse ennetamist, avalikku julgeolekut, piirikontrolli ja äriprotsesse. |
|
102 |
K: Roheline Sloveenia asukoharaamistik |
Siht |
Ühendatud ruumiliste ja keskkonnaalaste digitaalsete andmete taristu |
|
Arv |
0 |
4 |
4. kv |
2025 |
EProstor, eEnvironment, eVodes ja ENATUR andmebaasid ühendatakse omavahel. Taristu tagab protsesside, andmete ja teenuste integreerimise ning juurdepääsu digitaalsetele andmetele ja teenustele kosmose, keskkonna, kinnisvara, vee ja looduse valdkonnas. See peaks olema aluseks seotud digitaalteenuste arendamisele. |
|
103 |
L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses |
Siht |
Uued toimivad e-teenused põllumajanduses, toiduainetetööstuses ja metsanduses |
Arv |
0 |
15 |
4. kv |
2024 |
Eeldatavalt töötatakse välja ja võetakse kasutusele kokku 15 e-teenust. E-teenused hõlmavad eelkõige järgmist: • Toiduohutuse, veterinaar- ja taimekaitseameti ülesannete täitmise toetamine • Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise süsteemid (loomakasvatuse andmebaasid). • Põllumajandustegevuse jätkusuutlik seirevahend • Teabesüsteem, millega toetatakse arukaid ja sihipäraseid kontrolle, et tagada põllumajandusmaa vastavus nõuetele, ohutus ja reguleerimine • metsanduse avaliku teenuse e-seadmed ja e-toimivus • Piirkondade määratlemine satelliidiandmete aegridade abil • satelliidikujutiste (konkreetsete piirkondade) kogumine ja kasutamine kõrgresolutsiooniga |
|
|
104 |
L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses |
Siht |
Uued toimivad e-teenused põllumajanduses, toiduainetetööstuses ja metsanduses |
Arv |
15 |
32 |
2. kv |
2026 |
Eeldatavalt töötatakse välja ja võetakse kasutusele 32 e-teenust (sealhulgas sihi 103 alla kuuluvad e-teenused). Teenused hõlmavad eelkõige järgmist: • Toiduohutuse, veterinaar- ja taimekaitseameti ülesannete täitmise toetamine • Ühise põllumajanduspoliitika rakendamise süsteemid (loomakasvatuse andmebaasid, andmeladu) • Avaliku põllumajandusalase nõuandeteenistuse ülesanded • Põllumajandustegevuse jätkusuutlik järelevalvevahend • Teabesüsteem, mis toetab arukaid ja sihipäraseid kontrolle põllumajandusmaa nõuetele vastavuse, ohutuse ja reguleerimise tagamiseks • e-metsanduse infosüsteem, e-metsarakendused |
|
|
105 |
N: Õiguse digiüleminek |
Siht |
Kohtuasutuste kasutatavad uued või ajakohastatud IT-süsteemid |
Arv |
0 |
12 |
2. kv |
2026 |
Kohtusüsteemis kasutatavat 12 IT-süsteemi arendatakse või ajakohastatakse. IT-süsteemid tagavad muu hulgas videokonverentsisüsteemide, kaugõppesüsteemi ja eksamite digitaliseerimise süsteemi rakendamise õigusalase koolituse keskuses. |
|
|
106 |
J: Hariduse, teaduse ja spordi digiüleminek |
Siht |
Lisaharidusasutused, millel on optilised ühendused üle 1 Gbit/s |
|
Arv |
0 |
228 |
4. kv |
2023 |
228 alg- ja keskharidusasutust ning täiskasvanuhariduse organisatsioonid ühendatakse optiliste ühendustega, mille kiirus on üle 1 Gbit/s. See peaks katma ligikaudu 20 % riigi olemasolevatest haridusasutustest ja 40 000 õpilast. Investeering hõlmab kõiki keskkoole, laste- ja erivajadustega noorteasutusi ning üliõpilaste ühiselamuid. |
|
107 |
J: Hariduse, teaduse ja spordi digiüleminek |
Siht |
Täiendavad 100 Gbit/s magistraaloptilised ühendused |
|
Arv |
0 |
40 |
4. kv |
2023 |
Optilised magistraalühendused ühendavad Sloveenia akadeemilise ja teadusvõrgustiku avalik-õiguslike instituutide andmesõlmi. Alaliselt võetakse kasutusele vähemalt 40 pikamaa optilist ühendust kiirusega 100 Gbit/s, mis eeldatavasti katavad vähemalt 75 % kõikidest avalik-õiguslike asutuste vahelistest ühendustest. |
|
108 |
J: Hariduse, teaduse ja spordi digiüleminek |
Siht |
Uued IT-lahendused, mida kasutatakse kutsehariduse omandanute õpetamisel, õppimisel, spordis ja jälgimisel |
Arv |
0 |
12 |
4. kv |
2025 |
Haridusasutused, avalik-õiguslikud spordiasutused ja spordiorganisatsioonid töötavad välja kokku 12 uut IT-lahendust (rakendused ja digiteenused) ning kasutavad neid katsematerjalina õpetamisel, õppimisel, spordis ning kutse- ja erialalõpetajate jälgimisel. Need hõlmavad muu hulgas rakendusi õppekavade digiteerimiseks, e-raamatute lugemise toetamiseks, projektipõhise õppe toetamiseks ning kutsehariduse omandanute tööalase konkurentsivõime jälgimiseks. |
|
|
109 |
M: Kultuuri digiüleminek |
Siht |
Operatiivsete dünaamiliste e-teenustega kultuuriasutused |
|
Arv |
0 |
20 |
4. kv |
2025 |
Kultuuriasutustes toimivad ja kasutatavad e-teenused, mille eesmärk on digiteerida kultuurisisu ja -protsesse, integreerida digitaalne kultuurisisu kaugõppe protsessidesse ning toetada kultuuripärandiga tehtava töö kõiki etappe. |
H. KOMPONENT 8. TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING INNOVATSIOON
Sloveenia teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkus ei ole endiselt optimaalne. Teadus- ja innovatsioonikulutuste tase ning nende tõhusus on endiselt tagasihoidlik, mis piirab riigi teaduslikke ja tehnoloogilisi tulemusi. Teadusuuringute ja innovatsiooni panus tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõimesse on seega piiratud, sealhulgas üleminekul digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele.
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selle osa eesmärk on parandada teadus- ja innovatsioonipoliitika juhtimist ja koordineerimist, suurendada avaliku ja erasektori teadus- ja arendustegevuse investeeringute taset ning nende tõhusust ja tulemuslikkust. See tagaks, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on tootlikkuse ja majanduskasvu oluline edasiviiv jõud. Kavandatud meetmetega tagataks ka see, et teadusuuringud ja innovatsioon on digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele ülemineku peamine võimaldaja.
Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeeringutel põhinevas majanduspoliitikas teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 3, 2019) ning 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi „keskenduda investeerimisel [...] teadusuuringutele ja innovatsioonile“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Nõukogu 2020. aasta soovituses märgiti, et majanduslangus ohustab ettevõtete teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ning seetõttu on vaja investeeringuid, et aidata uuenduslikel väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel tootmist laiendada. Lisaks on olulised tugevamad sidemed akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate vahel, et edukalt muuta teadmised innovatsiooniks, parandada riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemuslikkust ning hoogustada majanduskasvu ja toetada selliste uuenduste kasutuselevõttu, mis on keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale üleminekuks üliolulised.
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
H.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine
Reformi eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavate avaliku sektori investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust, luua konkurentsivõimeline ja mõjukas teadus- ja innovatsioonikeskkond ning hoogustada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alaseid jõupingutusi rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale üleminekul.
Reform hõlmab uue teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse õigusakti jõustumist; teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi uue juhtimis- ja integreerimismudeli kasutuselevõtmine (sealhulgas ühise programmikomitee loomine); teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ühise järelevalve- ja hindamissüsteemi loomine; kahe rakendusliku teadusasutuse tugevdamine ja mõjuvõimu suurendamine; ning juba loodud üksuste ja võrgustike toetuskeskkonna tugevdamist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, et edendada teadmiste liikumist ning akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate koostööd.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.
Investeering B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine
Investeeringu eesmärk on edendada teadusasutuste, suurettevõtjate ja VKEde pikaajalist koostööd rohe- ja digipöörde valdkonnas ning tagada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetusvahendite stabiilsus ja prognoositavus.
Investeering seisneb teadusorganisatsioonide ja ettevõtete vaheliste koostööprojektide kaasrahastamises tehnoloogia arengu kõigil tasanditel. Seda rakendatakse kahe projektikonkursi kaudu, et valida teadusorganisatsioonide ja ettevõtete konsortsiume. 20 000 000 eurot eraldatakse pikaajalistele suurtele koostööprogrammidele rakendusuuringute ja tootearenduse valdkonnas ning 45 000 000 eurot ettevõtlusalastele teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni tehtavatele investeeringutele tehnoloogilise arengu kõrgemal tasemel.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C: Projektide kaasrahastamine, et suurendada Sloveenia teadlaste ja teadusasutuste rahvusvahelist liikuvust ning edendada Sloveenia taotlejate rahvusvahelist kaasamist
Investeeringute eesmärk on parandada teaduse tipptaset, uurimissuutlikkust, teadmussiiret ja -ringlust, edendades rahvusvahelist ja sektoritevahelist liikuvust ning teadlaste taasintegreerimist Sloveenia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.
Investeering koosneb neljast avalikust projektikonkursist, mille eesmärk on valida välja ja rahastada projekte, millega edendatakse liikuvust ja/või taasintegreerimist, ning rahastada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni meetmete rakendamise kulusid ning suutlikkuse suurendamist teadmiste omandamiseks ja ülekandmiseks Sloveenia teadussektorile kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ Marie Sklodowska-Curie meetmetega.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering D: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine
Investeeringu eesmärk on parandada Sloveenia innovatsioonisuutlikkust, suurendades avaliku ja erasektori investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, tugevdada avaliku ja erasektori koostööd ja innovatsiooni ökosüsteemi laiemalt ning soodustada ettevõtlusinvesteeringuid rohelisele majandusele üleminekuks, eelkõige seoses ringmajandusega.
Investeering seisneb avalikus konkursikutses projektide valimiseks ettevõtete ja teadusasutuste konsortsiumide hulgast. Sellest kaasrahastatakse teadus- ja arendustegevuse kulusid rakendusuuringute ja tootearenduse, katsetamise ja tegelikus elus lahenduse leidmise valdkonnas.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering E: Riikliku toiduinstituudi kui toiduainete tarneahela innovatsiooni ökosüsteemi tugisamba loomine
Investeeringute eesmärk on toetada kvaliteetse ja jätkusuutlikuma toidutootmisega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni, edendada teadusuuringuid inimeste toitumise valdkonnas, vähendada riikliku toidusüsteemi keskkonna- ja kliimajalajälge ning tugevdada teadmiste edasiandmist praktikasse.
Investeering seisneb teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rakendusasutuse loomises ning teadmiste ja innovatsiooni edasiandmises toiduainetega varustamise ja nende arendamise ning teadusuuringute infrastruktuuri valdkonnas toiduainesektoris.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
H.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
110 |
A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine |
Eesmärk |
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine |
Seaduse säte, millega nähakse ette teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine pärast seda, kui parlament on selle vastu võtnud |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Seadusega püütakse suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtimise tõhusust ja koordineerimist. Seadus suurendab ja stabiliseerib muu hulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist riiklikest vahenditest, suurendab riiklike teadusasutuste sõltumatust, loob tulemuspõhiseid rahastamiselemente, stimuleerib teadlaste koostööd ELi teadusprojektide ja ettevõtetega ning edendab rahvusvahelistumist ja sektoritevahelist liikuvust ja teadmussiiret. |
|
111 |
A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine |
Eesmärk |
Loodud ja toimiv programmi ühiskomitee |
Programmi ühiskomitee, mis on loodud ja tegutseb Sloveenia Vabariigi valitsuse otsusega komitee ametisse nimetamise ja ülesannete kohta |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Programmi ühiskomitee võimaldab stabiilset ja pidevat koordineerimist nii strateegilisel kui ka tegevustasandil, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamisvahendite koordineerimist, sõltumata rahastamisallikast. |
|
112 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Eesmärk |
Otsus selliste programmide valimise kohta, mille eesmärk on arendada vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskonda, majandust, vastupanuvõimet ja kliimamuutustega kohanemist |
Teade valikuotsuse kohta |
4. kv |
2024 |
Valitud programmides keskendutakse vähese CO2-heitega majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele. Nad toetavad tööstusarengut ja eksperimentaaluuringuid. Rahaline toetus on kuni 5 000 000 eurot programmi kohta. Rahastamise kogusumma on vähemalt 10 000 000 eurot. Programmidega toetatakse ettevõtete ja riiklike teadusasutuste konsortsiume teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide elluviimisel. Toetatavate programmidega ergutatakse konsortsiumi partnereid osalema üleilmsetes väärtus- ja teadmusahelates, et muuta Sloveenia majandus rahvusvaheliseks ja tugevdada innovatsiooni arenguprotsessi toetavat keskkonda. Programmid on keskkonnamõju seisukohast tehnoloogiliselt neutraalsed nende kohaldamise tasandil. Välja jäetakse teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on seotud pruunide teadus- ja innovatsioonielementidega, nagu süsi, nafta, maagaas, mis ei ole hõlmatud DNSH tehniliste suuniste III lisaga, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad. |
|||
|
113 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Eesmärk |
Otsus digiteerimise ja digiülemineku valdkonna programmide valimise kohta |
Teade valikuotsuse kohta |
4. kv |
2024 |
Valitud programmides keskendutakse digiteerimisele ja digiüleminekule. Nendega toetatakse rakendusuuringuid ja tootearendust. Rahaline toetus on kuni 5 000 000 eurot programmi kohta. Rahastamise kogusumma on vähemalt 10 000 000 eurot. Programmide valikuga toetatakse ettevõtete ja riiklike teadusasutuste konsortsiume teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide elluviimisel. Toetatavate programmidega ergutatakse konsortsiumi partnereid osalema üleilmsetes väärtus- ja teadmusahelates, et muuta Sloveenia majandus ja teadusringkonnad rahvusvaheliseks ning tugevdada innovatsiooni arenguprotsessi toetavat keskkonda. Projektide keskkonnamõju on nende rakendamise tasandil tehnoloogiliselt neutraalne. Välja jäetakse teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on seotud pruunide teadus- ja innovatsioonielementidega, nagu süsi, nafta, maagaas, mis ei ole hõlmatud DNSH tehniliste suuniste III lisaga, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad. |
|||
|
114 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Eesmärk |
Otsus ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektide valimise kohta |
Teade valikuotsuse kohta |
4. kv |
2024 |
Väljavalitud projektidega toetatakse teadusuuringuid, tehnosiiret ja ettevõtjatevahelist koostööd, keskendudes ringmajandusele. Toetus on kuni 500 000 eurot projekti kohta. Projektide keskkonnamõju on nende rakendamise tasandil tehnoloogiliselt neutraalne. Välja jäetakse teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on seotud pruunide teadus- ja innovatsioonielementidega, nagu süsi, nafta, maagaas, mis ei ole hõlmatud DNSH tehniliste suuniste III lisaga, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad. |
|||
|
115 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud projektid, mille eesmärk on arendada välja vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskond, majandus, vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemine |
|
Arv |
0 |
2 |
2. kv |
2026 |
Edukalt lõpuleviidud projektid, mille eesmärk on arendada välja vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskond, majandus, vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemine kooskõlas eesmärgi 112 kriteeriumidega. |
|
116 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Siht |
Lõpetatud projektid digiteerimise ja digiülemineku valdkonnas |
|
Arv |
0 |
2 |
2. kv |
2026 |
Edukalt lõpuleviidud projektid digiteerimise ja digiülemineku valdkonnas kooskõlas eesmärgi 113 kriteeriumidega. |
|
117 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid |
|
Arv |
0 |
50 |
4. kv |
2025 |
Edukalt lõpule viidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid kooskõlas eesmärgi 114 kriteeriumidega. |
|
118 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid |
|
Arv |
50 |
95 |
2. kv |
2026 |
Edukalt lõpule viidud projektid, mis vastavad eesmärgi 114 kriteeriumidele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 45 000 000 eurot. |
|
119 |
C: Projektide kaasrahastamine, et suurendada Sloveenia teadlaste ja teadusasutuste rahvusvahelist liikuvust ning edendada Sloveenia taotlejate rahvusvahelist kaasamist |
Siht |
Lõpetatud projektid Sloveenia teadlaste liikuvuse ja/või taasintegreerimise kohta |
|
Arv |
0 |
88 |
2. kv |
2026 |
Projektidega toetatakse kuni kolmeaastase toetuse kaudu selliste teadlaste liikuvuse kulusid, kes on saanud positiivse või suurepärase hinnangu, kuid keda ei valitud rahastamiseks programmi „Euroopa horisont“ konkursikutsete raames (soovituslikult 52 teadlast). Täiendavate projektidega toetatakse selliste teadlaste taasintegreerimist Sloveenias, kes on edukalt lõpule viinud programmi „Euroopa horisont“ projektid, pakkudes kuni kaheaastast toetust (soovituslikult 36 teadlast). |
|
120 |
D: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine |
Eesmärk |
Ringmajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katsekavade projektide lõplik väljavalimine |
Otsuste edastamine |
4. kv |
2024 |
Valitud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid keskenduvad ringmajandusele ning toetavad teadus- ja innovatsiooniprotsesse, tehnosiiret ja ettevõtetevahelist koostööd. Toetus on kuni 1 000 000 eurot projekti kohta. Projektide keskkonnamõju on nende rakendamise tasandil tehnoloogiliselt neutraalne. Välja jäetakse teadus- ja innovatsioonitegevus, mis on seotud pruunide teadus- ja innovatsioonielementidega, nagu süsi, nafta, maagaas, mis ei ole hõlmatud DNSH tehniliste suuniste III lisaga, sinine ja hall vesinik, jäätmepõletusahjud ja prügilad. |
|||
|
121 |
D: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid ringmajanduse valdkonnas |
|
Arv |
0 |
15 |
4. kv |
2025 |
Edukalt lõpule viidud projektid, mis vastavad eesmärgi 120 kriteeriumidele. |
|
122 |
D: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid ringmajanduse valdkonnas |
|
Arv |
15 |
30 |
2. kv |
2026 |
Edukalt lõpule viidud projektid, mis vastavad eesmärgi 120 kriteeriumidele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 30 000 000 eurot. |
|
123 |
E: Riikliku toiduinstituudi kui toiduainete tarneahela innovatsiooni ökosüsteemi tugisamba loomine |
Eesmärk |
Riikliku toiduinstituudi tegevuse alustamine |
Riikliku toiduinstituudi tegevuse alustamine |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Instituut toetab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ning teadmiste edasiandmist toiduainetega varustamise ja toiduainete arendamise valdkonnas. See tagab toiduainete arendamise ja teadusuuringute infrastruktuuri ning hõlmab toiduainetööstuse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni jaoks vähemalt 2200 ruutmeetri suurust põrandapinda. Uued ehitised peavad vastama peaaegu saastevabade ehitiste nõuetele. |
I. KOMPONENT 9. TOOTLIKKUSE SUURENDAMINE, ETTEVÕTLUSSÕBRALIK KESKKOND INVESTORITE JAOKS
See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb erasektori investeeringute madalat taset Sloveenias, parandades kapitaliturgude reguleerimist, reformides erainvesteeringute riikliku toetamise põhimõtteid ning rahastades ettevõtete investeeringuid.
Komponendi eesmärk on tugevdada alternatiivseid, pangandusväliseid rahastamisallikaid, hõlbustada ettevõtete investeerimist kõige arenenumatesse väga tootlikesse rohelistesse ja digitehnoloogiatesse ning tugevdada ettevõtete toetusraamistikku.
Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „toetada aktsiaturgude arengut“ (riigipõhine soovitus 2, 2019) ja 2020. aasta soovitusi „tagada ettevõtjatele ja kodumajapidamistele likviidsus ja rahastamine [...] edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse elavdamist“ ning „keskenduda investeeringutele keskkonnasäästlikule majandusele ja digitehnoloogiale“ (riigipõhine soovitus nr 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
I.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Kapitaliturgude tugevdamine
Selle reformi eesmärk on tugevdada Sloveenia kapitaliturge.
Reform hõlmab uue alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumist, milles määratletakse alternatiivsete investeerimisfondide liigid. Käesolev uus õigusakt põhineb struktuurireformi tugiprogrammi projekti „Alternatiivsete investeerimisfondide tugevdamine“ tulemustel.
Lisaks võetakse Sloveenia kapitalituru jaoks vastu strateegia, milles sätestatakse konkreetsed meetmed edasiseks arenguks, tuginedes struktuurireformi tugiprogrammi projekti „Kapitalituru edendamine ja arendamine Sloveenias“ tulemustele.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.
Reform B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks
Selle reformi eesmärk on suurendada Sloveenia majanduse tootlikkust, suunates avaliku sektori investeeringute toetamise kriteeriumid töökohtade loomiselt väga tootlikele, kestlikele ja digitaalse suunitlusega ärimudelitele ja investeeringutele.
Reform seisneb investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumises, mis käsitlevad sise- ja välisinvesteeringute edendamist ettevõtete poolt. Muudatustega suunatakse valitsuse investeerimisstiimulid ümber kapitalimahukatesse ja suure lisandväärtusega investeeringutesse. Reformiga muudetakse avaliku sektori toetus sõltuvaks konkreetsetest keskkonnasäästlikkuse tulemuslikkuse kriteeriumidest.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.
Investeering C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine
Investeeringu eesmärk on toetada tootlikkuse suurendamisega tegelevaid ettevõtteid.
Väljavalitud projektid peavad vastama konkreetsetele keskkonnatoime kriteeriumidele, eelkõige energia- ja materjalitõhususe kriteeriumidele, ning tehnilisele juhendile (2021/C58/01). Lisaks kohustab kaasrahastamisleping toetusesaajaid kasutama täiendavaid mõõdetavaid jätkusuutlikkuseesmärke, mis tuleb saavutada investeeringu lõpetamisel.
Tagamaks, et meede vastab tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), jäetakse tulevaste projektikonkursside juhendites sisalduvatest rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidest välja järgmised tegevused: i) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas selle järgnev kasutamine 5 ; ii) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tegevused, millega saavutatakse kasvuhoonegaaside heite prognoos, mis ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem 6 ; iii) prügilate, jäätmepõletustehaste 7 ja mehhaaniliste bioloogilise töötlemise rajatistega seotud tegevus 8 ; ning iv) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib keskkonda kahjustada. Lisaks nõutakse pädevusraamistikus, et valida võib ainult tegevusi, mis vastavad asjakohastele ELi ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine
Investeeringu eesmärk on uuenduslike ökosüsteemide toetamise kaudu tugevdada väärtusahelate konkurentsivõimet erinevates majandussektorites.
Investeeringuga toetatakse sellise majandus- ja ettevõtlustaristu arendamist, mis aitab kaasa aruka spetsialiseerumise strateegia eesmärkide saavutamisele (majanduse konkurentsivõime tugevdamine selle innovatsioonisuutlikkuse suurendamise kaudu). Investeeringuga arendatakse olemasolevaid äripiirkondi ja halvenenud äripiirkondi edasi äritaristuks ning piiratakse vajadust teha märkimisväärseid investeeringuid uude linna- ja transporditaristusse. Toetusesaajad peavad looma digitaalse juhtimisplatvormi.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
I.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
124 |
A: Kapitaliturgude tugevdamine |
Eesmärk |
Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumine |
Seadusesäte, mis osutab alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitlevas seaduses määratletakse kolm alternatiivsete investeerimisfondide vormi: alternatiivne investeerimisfond, mis on asutatud eraldi varana, eriusaldusühing ja kapitaliinvesteeringutega tegelev äriühing. Reformiga järgitakse ELi õigusraamistikku ja soovitusi kapitaliturgude valdkonnas. |
|
125 |
A: Kapitaliturgude tugevdamine |
Eesmärk |
Kapitaliturgude arengustrateegia vastuvõtmine |
Kapitalituru arengustrateegia vastuvõtmine valitsuse poolt |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Strateegia sisaldab meetmeid dünaamilisema kapitalituru saavutamiseks, sealhulgas Euroopa kapitaliliidus turuleviimise kaudu; kontaktpunktide loomine kõikidel ülemaailmsetel finantsturgudel; finantstehnoloogiat ja muid finantsteenuste uuendusi käsitleva tõhusa veebipõhise teabesüsteemi loomine; olemasolevate meetmete kohandamine. |
|
126 |
B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks |
Eesmärk |
Investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumine, et edendada üleminekut rohelisele majandusele |
Seadusesäte, mis osutab investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Muudatusega tagatakse, et ettevõtetele antava avaliku sektori investeeringutoetuse kriteeriumid keskenduvad väga tootlikele, jätkusuutlikele ja digitaalse suunitlusega ärimudelitele ja investeeringutele. Kõik toetatud investeeringud peavad sisaldama tingimusi keskkonnasäästlikule majandusele ülemineku edendamiseks, sealhulgas energiatõhususe nõuded, keskkonnaohutu juhtimine ja materjali tootmise tõhusus. Abikõlblikkuse kriteeriumidega tagatakse ka, et valitud projektid vastavad tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
127 |
B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks |
Eesmärk |
Investeeringute soodustamise seaduse rakendusmääruse jõustumine |
Seadusesäte, mis osutab investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Rakendusmäärustes täpsustatakse täiendavalt investeeringute soodustamise seaduse asjaomaseid kriteeriume, eelkõige seoses energiatõhususe, materjalitõhususe, investeeringute pikaajalise integreerimisega piirkonda, sotsiaalse vastutusega, investeeringute keskkonnamõjuga, investeeringute panusega üleminekul loodusvaradel põhinevale ringmajandusele, mis toob kaasa väiksema kasvuhoonegaaside heite ja väiksema CO2-jalajäljega tootmise, asukohaga devalveeritud alal, kus on asjakohane sihtmärgid, või olemasoleva äritsooniga, investeeringu mõjuga harmoonilisele piirkondlikule arengule, ruumiliste investeeringute integreerimisega ja positiivse mõjuga kohalikule arengule. |
|
128 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine regionaalarengut toetavate projektide jaoks |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Lepingute sõlmimine projektide jaoks, millega toetatakse piirkondlikku arengut investeeringutega materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Projektid antakse välja regionaalarengu edendamise seaduse alusel ja kooskõlas tehniliste suunistega „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning asjaomaste ELi ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktide järgimise nõuet. |
|
129 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine investeeringuid edendavate projektide kohta |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Lepingute sõlmimine projektidega, mille eesmärk on edendada investeeringuid tootmisse, teenustesse ning teadus- ja arendustegevusse, investeerides materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse. Projektid peavad vastama investeeringute soodustamise seadusele, mida on muudetud eesmärgiga 126, sealhulgas tehnilisele juhendile „Mitte tekitada olulist kahju“ (2021/C58/01), kasutades kõrvalejätmise loetelu ning nõuet järgida asjakohaseid ELi ja riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. |
|
130 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Siht |
Lõpuleviidud projektid investeeringute edendamiseks |
|
Arv |
0 |
59 |
2. kv |
2026 |
Projektid viidi edukalt lõpule kooskõlas eesmärgi 129 nõuetega. Rahastamise kogusumma on vähemalt 88 500 000 eurot. |
|
131 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Siht |
Lõpuleviidud projektid regionaalarengu toetamiseks |
|
Arv |
0 |
200 |
4. kv |
2025 |
Projektid viidi edukalt lõpule kooskõlas eesmärgi 128 nõuetega. |
|
132 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Siht |
Täiendavad lõpuleviidud projektid regionaalarengu toetamiseks |
|
Arv |
200 |
300 |
2. kv |
2026 |
Eesmärgi 131 järel 100 täiendava projekti edukas lõpuleviimine vastavalt eesmärgi 128 nõuetele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 50 000 000 eurot. |
|
133 |
D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine |
Eesmärk |
Uuenduslike ettevõtlustaristu ökosüsteemide ja nende haldamisega seotud lepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Valitud projektid toetavad majandustegevuse infrastruktuuri arendamist ja haldamist. Projektidega toetatakse regionaalarengut ja seatakse prioriteediks rikutud alade taaskasutamine ning tihedad sidemed ühistranspordi ja maanteeühendustega. |
|
134 |
D Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine |
Siht |
Innovaatiliste ettevõtlustaristu ökosüsteemide ja nende haldamise lõpetatud projektid |
|
Arv |
0 |
15 |
2. kv |
2026 |
Projektid, mis on lõpule viidud kooskõlas eesmärgi 133 nõuetega, sealhulgas äritegevuse juhtimise katseprojekt. Rahastamise kogusumma on vähemalt 19 000 000 eurot. |
J. KOMPONENT 10. TÖÖTURG – NEGATIIVSETE STRUKTUURSETE SUUNDUMUSTE MÕJU VÄHENDAMISE MEETMED
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse vananemise ja tehnoloogiliste muutustega seotud struktuurseid tööhõiveprobleeme ulatuslike reformide ja investeeringute abil. Need väljakutsed hõlmavad muu hulgas eakamate töötajate ja puudega inimeste madalat tööhõive määra, noorte töötust, vähest osalemist elukestvas õppes ja koolituses, pensionisüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse riske, pensionide piisavust ja paindliku töökorralduse puudumist.
Komponendi eesmärgid on tugevdada tööturu vastupanuvõimet, suurendada tööturul osalemist ning tagada pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja pensionide piisavus.
Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi "tagada pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus ja piisavus, sealhulgas kohandades seadusjärgset pensioniiga ja piirates ennetähtaegselt pensionile jäämist. Suurendada madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet, parandades hariduse ja koolituse, elukestva õppe ja aktiveerimismeetmete vastavust tööturu vajadustele, sealhulgas parema digikirjaoskuse kaudu (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aastal, et „tagada ettevõtjatele ja kodumajapidamistele likviidsus ja rahastamine“ ning „tagada piisav sissetuleku hüvitamine ja sotsiaalkaitse; leevendada kriisi mõju tööhõivele, muu hulgas tugevdades lühendatud tööaja kavasid ja paindlikku töökorraldust; tagada, et nende meetmetega tagatakse mittestandardsetes tööhõivevormides olevate töötajate piisav kaitse“ (riigipõhine soovitus 2, 2020).
J.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks
Reformi eesmärk on suurendada tööturu vastupanuvõimet, tagades eelkõige selle kohanemise demograafiliste suundumustega.
Reformiga tagatakse:
a.Õigusakti (millega kehtestatakse tõsiste majandussurutiste tõttu alaline lühendatud tööaja kava) jõustumine, tuginedes COVID-19 kriisi ajal saadud kogemustele. See hõlmab ajutise osalise tööajaga töötajate toetamist koolituses või hariduses, et tugevdada nende pädevusi ja suurendada nende tööalast konkurentsivõimet, võttes arvesse äriprotsesside üha suuremat digiteerimist ja automatiseerimist.
b.Töötushüvitisi käsitlevate õigusaktide muudatuste jõustumine. Tööturu reguleerimise seaduse töötushüvitisi käsitlevaid sätteid muudetakse, et suurendada eakamate töötajate tööhõive määra ja hoida ära varajane tööturult lahkumine. Töö tugineb OECD analüüsile Sloveenia pensioni- ja invaliidsuskindlustuse süsteemi kohta.
c.Pensionialaste õigusaktide muudatuste jõustumine, et tagada pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus ja piisavus. Reformis võetakse arvesse olemasolevaid kulusuundumusi, pensionitingimusi, indekseerimist, sissemakseid, maksete ja laekumiste vahelisi seoseid, pensioni- ja invaliidsuskindlustuse piisavust ja läbipaistvust ning esitatakse õigusaktides konkreetsed meetmed, et tagada pensionide piisavus ja pensionisüsteemi eelarveline jätkusuutlikkus, et märkimisväärselt vähendada praeguse suure riskiga kategooria elanikkonna vananemisega seotud kulutustest tulenevaid riske. Pensionireform võetakse vastu 31. detsembriks 2024.
d.Aktiivse tööhõivepoliitika tegevuskava ja aktiivse tööhõivepoliitika meetmete kataloogi läbivaatamine, et tagada aktiivse tööturupoliitika suunistes aastateks 2021-2025 seatud strateegiliste eesmärkide tõhusam rakendamine ja saavutamine, eelkõige seoses pikaajalise töötuse vähendamise ning vanemate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate kiirema aktiveerimisega.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering B: Töö korraldamise paindlikumate viiside toetamine
Investeeringu eesmärk on toetada töökorraldust paindlikumate vahenditega.
Luuakse veebiplatvorm, mis toimib. See annab kõigile tööandjatele ja töötajatele juurdepääsu õppematerjalidele ja -vahenditele (näiteks näidislepingud, kokkulepped ja sisedokumendid) ning pakub juurdepääsu üldisele nõustamisele, teavitamisele ja teadlikkuse tõstmisele selles valdkonnas.
Tööandjatele antakse toetust töö korraldamise paindlikumate viiside kasutuselevõtuks pärast võistlevat avalikku pakkumismenetlust. Eksperdid teevad koostöös tööandjatega kindlaks puudused ja takistused ning vajalikud meetmed, et parandada paindlikult kaugtöö võimalusi. Projektid keskenduvad haridusele, töökorralduse ja tööprotsesside kohandamisele, tööohutuse ja töötervishoiu tagamisele ning infrastruktuuri loomisele. Erilist tähelepanu pööratakse töötajate digipädevuste tugevdamisele ning tööohutuse ja töötervishoiu võimalikult kõrge taseme tagamisele.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C: Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes
Investeeringu eesmärk on pakkuda tehnilist alust paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtuks.
Investeering koosneb kaitstud ettevõtete ja tööhõivekeskuste projektidest. Need hõlmavad koolitusi, mille käigus keskendutakse puuetega inimeste ja puuetega inimestega töötavate tööandjate digipädevuste tugevdamisele. Projekt hõlmab psühhosotsiaalset abi puuetega inimestele. Lisaks koostatakse kavad uute ärimudelite väljatöötamiseks, keskendudes digiteerimisele ja paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtule.
Heade tavade vahetamise hõlbustamiseks luuakse nõuandepunktiga veebiplatvorm. See on pühendatud teavitamisele, teadlikkuse tõstmisele ja edendustegevusele. Nõuandekeskus toetab otseselt kõiki kaitstud ettevõtteid ja tööhõivekeskusi tööprotsesside kohandamisel puuetega inimeste vajadustega.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 30. juuniks 2024.
Investeering D: Noorte kiirem sisenemine tööturule
Investeeringu eesmärk on vähendada noorte töötust pärast COVID-19 pandeemiat.
Investeering seisneb tööandjatele suunatud rahalistes stiimulites kuni 25aastaste noorte töölevõtmiseks tähtajatute lepingute alusel. See hõlmab ka tööandja kohustust pakkuda asjakohast juhendamist, abi ja koolitada neid konkreetsel töökohal. 18-kuulise toetusperioodi jooksul eeldatakse, et noored omandavad kutsealal tegutsemiseks lisapädevused ja täiendavad töökogemusega oma teoreetilisi teadmisi. Selle aja jooksul osalevad uus töötaja ja tema juhendaja vähemalt 30-tunnises koolituses, keskendudes digipädevuste parandamisele.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering E: Töötajate koolitus ja haridus
Investeeringu eesmärk on toetada töötajate ümberõpet ja oskuste täiendamist ning edendada elukestvat õpet.
Investeering on suunatud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, eelkõige eakatele ja madala kvalifikatsiooniga töötajatele. Investeeringuga antakse toetust, et rahastada töötajate koolituskulude hüvitamist ja tööandjatele koolitusperioodi jooksul kaotatud tööaja eest hüvitise maksmist.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
J.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
135 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
„Kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab „kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Eelnõuga kehtestatakse kriisiolukorras lühendatud tööaja kava, mille eesmärk on töökohtade säilitamine ettenägematute asjaolude korral. See on koostatud vajaduste analüüsi ja sekkumismeetme rakendamisel COVID-19 epideemia ajal saadud kogemuste põhjal ning koostöös sotsiaalpartneritega. Seadusega nähakse ette ka koolitus- ja koolituskohustused tööaja vähendamise meetmes osalemise ajal. |
|
136 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2024 |
Töötuskindlustuse valdkonna muudatuste eesmärk on edendada pikemat tööiga ning vähendada tööturult lahkumise ea ja seadusjärgse pensioniea vahelist lõhet. |
|
137 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Eelnõu: pensionialaste õigusaktide muudatused konsulteerimiseks |
Pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste eelnõud, mille eesmärk on tagada pensionide fiskaalne jätkusuutlikkus ja piisavus, edastatakse majandus- ja sotsiaalnõukogule |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Ettepaneku sisus käsitletakse jätkusuutlikkusega seotud probleeme, nagu oodatavad demograafilised suundumused, kindlustatute ja pensionäride vahelised suhted, pensioni- ja invaliidsuskindlustuse piisavus ja läbipaistvus. Ettepanek sisaldab muudatusi pensionitingimustes (nt kõrgem pensioniiga, perioodide ühtlustamine, kui nõutavat perioodi kohandatakse), muudatusi indekseerimises ning maksete ja väljamaksete vahelisi seoseid. Lisaks tehakse ettepanek invaliidsuskindlustusskeemi ajakohastamiseks, muu hulgas selleks, et maksimeerida piiratud töövõimega isikute integreerimist tööturule ja parandada seeläbi nende sotsiaalkindlustuskatet, samuti selleks, et võtta meetmeid täiendavates pensioniskeemides osalemise suurendamiseks. Ettepanekuga tagatakse pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus (vanusega seotud kulutustest tulenevaid riske vähendatakse märkimisväärselt võrreldes praeguse suure riskiga kategooriaga) ja pensionide piisavus. |
|
138 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Seadusandlik ettepanek pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse põhjalike muudatuste kohta, mis edastatakse Rahvuskogule |
Sloveenia Vabariigi valitsus võtab seadusandlike muudatuste ettepaneku vastu ja edastab selle rahvusassambleele. |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Valitsus võtab vastu ja edastab rahvuskogule õigusaktid, et tagada pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus (vanuselistest kulutustest tulenevaid riske vähendatakse märkimisväärselt praegusest suure riskiga kategooriast) ja pensionide piisavus. Ettepaneku eesmärk on pikendada töötamisperioodi, suurendada eakamate inimeste integreerimist tööturule ning tagada pensionide piisavus ja pensionisüsteemi rahaline jätkusuutlikkus. |
|
139 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine, mille eesmärk on tagada süsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja piisavad pensionid |
Seaduse säte, mis viitab pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Vastuvõetud õigusaktidega tagatakse pensionisüsteemi eelarve jätkusuutlikkus (vanusega seotud kulutustest tulenevaid riske vähendatakse märkimisväärselt võrreldes praeguse suure riskiga kategooriaga) ja pensionide piisavus. Ettepaneku eesmärk on pikendada töötamisperioodi, vähendada lõhet seadusjärgse ja tegeliku pensioniea vahel, suurendada eakamate töötajate integreerimist tööturule ning tagada pensionide piisavus ja pensionisüsteemi finantsiline jätkusuutlikkus. |
|
140 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste (2021-2025) rakendusdokumentide ajakohastamine |
Suuniste rakendusdokumentide täielik ja avaldatud läbivaatamine ja ajakohastamine aktiivse tööturupoliitika rakendamiseks aastatel 2021-2025 |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeerium vaatab läbi ja ajakohastab aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste (2021-2025) rakendusdokumendid, eelkõige aktiivse tööhõivepoliitika kava ja aktiivsete tööhõivepoliitika meetmete kataloogi, et tagada seatud strateegiliste eesmärkide tõhusam rakendamine ja saavutamine. Ajakohastamisel keskendutakse pikaajaliste töötute arvu vähendamisele Sloveenia tööhõiveameti registris (võrdlus vaatlusaastaga 2020). |
|
141 |
B: Töö korraldamise paindlikumate viiside toetamine |
Eesmärk |
Toimiv veebiplatvorm, mis pakub tööandjatele ja töötajatele vahendeid paindlike tööviiside edendamiseks |
Veebiplatvorm toimib |
4. kv |
2022 |
Tööandjatele ja töötajatele mõeldud paindlikke tööviise edendavate vahenditega veebiplatvorm on loodud ja toimiv. Veebiplatvorm annab kõigile tööandjatele ja töötajatele juurdepääsu õppematerjalidele ja -vahenditele, mis toetavad paindlikke töökorraldusviise. |
|||
|
142 |
B: Töö korraldamise paindlikumate viiside toetamine |
Siht |
Lõpetatud projektid koduste töötingimuste loomiseks või parandamiseks |
|
Arv |
0 |
135 |
2. kv |
2026 |
Võistupakkumise järel lõpetatud projektid, koduste töötingimuste loomise või parandamise projektid. Need peaksid hõlmama kokku vähemalt 1000 töötajat. Projektid hõlmavad eksperdiabi ettevõtte konkreetsete vajaduste hindamisel ja kindlaksmääramisel. |
|
143 |
C: Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes |
Siht |
Lõpetatud projektid kaitstud ettevõtetele ja tööhõivekeskustele |
|
Arv |
0 |
53 |
2. kv |
2024 |
Projektid sõlmitakse võistleva pakkumismenetluse teel. Abisaajad on kaitstud ettevõtted ja tööhõivekeskused. Projektid hõlmavad ettevõtjate eksperdinõustamist, et valmistada ette ja kohandada oma töökeskkonda puuetega inimeste vajadustega. Projektid hõlmavad tööandjate ja töötajate koolitamist ja koolitamist uute oskuste omandamiseks, mis on vajalikud paindlikuma töökorralduse kasutuselevõtmiseks. Kavas on kaasata vähemalt 266 puudega inimest. |
|
144 |
D: Noorte kiirem sisenemine tööturule |
Siht |
Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel |
|
Arv |
0 |
1300 |
4. kv |
2022 |
Kuni 25-aastaste kuni 25-aastaste noorte arv, kes töötavad subsideeritud töökohal tähtajatu töölepingu alusel. Subsiidiume antakse kuni 18 kuuks iga töökoha kohta. Tööandjad tagavad mentori, kes toetab noort. Iga noor ja tema juhendaja läbivad toetusperioodi jooksul vähemalt 30 tundi koolitust, keskendudes digioskuste parandamisele. |
|
145 |
D: Noorte kiirem sisenemine tööturule |
Siht |
Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel |
|
Arv |
1300 |
4000 |
4. kv |
2024 |
Kuni 25-aastaste kuni 25-aastaste noorte arv, kes töötavad subsideeritud töökohal tähtajatu töölepingu alusel. Subsiidiume antakse kuni 18 kuuks iga töökoha kohta. Tööandjad tagavad mentori, kes toetab noort. Iga noor ja tema juhendaja läbivad toetusperioodi jooksul vähemalt 30 tundi koolitust, keskendudes digioskuste parandamisele. |
|
146 |
E: Töötajate koolitus ja haridus |
Siht |
Nende töötajate arv, kes on edukalt läbinud koolitus-/haridusprogrammid |
|
Arv |
0 |
7000 |
4. kv |
2024 |
Selliste töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv, kes on edukalt läbinud oskuste täiendamise ja ümberõppe koolitus- või haridusprogrammi, keskendudes digioskustele. Eelistatakse vanemaid ja madala kvalifikatsiooniga töötajaid. |
|
147 |
E: Töötajate koolitus ja haridus |
Siht |
Nende töötajate arv, kes on edukalt läbinud koolitus-/haridusprogrammid |
|
Arv |
7000 |
11300 |
2. kv |
2026 |
Selliste töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv, kes on edukalt läbinud oskuste täiendamise ja ümberõppe koolitus- või haridusprogrammi, keskendudes digioskustele. Eelistatakse vanemaid ja madala kvalifikatsiooniga töötajaid. Rahastamise kogusumma on vähemalt 14 370 000 eurot. |
K. KOMPONENT 11. SLOVEENIA TURISMI, SEALHULGAS KULTUURIPÄRANDI SÄÄSTEV ARENG
Selles Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponendis käsitletakse COVID-19 pandeemia tõsist mõju turismisektorile ning mõju Sloveenia turismitaristu tööhõivele, keskkonnasäästlikkusele, kvaliteedile ja lisaväärtusele ning kultuuripärandi arendamisele.
Rahastamisvahendi eesmärgid on järgmised: toetada turismi säästvat arengut ja parandada Sloveenia rahvusvahelist positsiooni peamise sihtkohana keskkonnasäästlikkuse valdkonnas ning suurendada sektori lisandväärtust meetmetega, mis keskenduvad avaliku infrastruktuuri parandamisele ning kultuuripärandi täiustamisele ja edendamisele.
Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse Sloveeniale 2020. aastal esitatud riigipõhiseid soovitusi „pakkuda ettevõtjatele ja kodumajapidamistele likviidsust ja rahastada neid [...] kiiresti valmivaid avaliku sektori investeerimisprojekte ning edendada erainvesteeringuid, et toetada majanduse elavdamist“ ning „keskenduda investeeringutele, mis on suunatud rohe- ja digipöördele“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
K.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Turismi säästva arengu tugevdamine
Reformi eesmärk on reageerida COVID-19 pandeemia tagajärgedele ja luua keskpika perioodi raamistik Sloveenia turismi arendamiseks jätkusuutliku, kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega turismi suunas.
Reform seisneb turismi arendamise stiimuleid käsitleva dekreedi jõustumises, milles sätestatakse sektori riikliku toetuse jätkusuutlikkuse tingimused. Need hõlmavad muu hulgas vähemalt B-klassi energiatõhususe sertifikaati iga renoveerimise kohta, mis saab vähemalt ühe rahvusvahelise ökomärgise, ning uute hoonete puhul, mis tagavad primaarenergia nõudluse vähemalt 20 % madalamal tasemel kui nullilähedase energiatarbega hoonete nõue. Lisaks tugevdatakse rohelise turismi kava andmete jälgimise ja analüüsimise suutlikkust.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2024.
Investeering B: Majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust
Selle investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi majutusettevõtete jätkusuutlikkuse parandamise kaudu.
Investeeringuga toetatakse turismirajatiste renoveerimist, laiendamist või ehitamist kooskõlas kõrgete energiatõhususe standarditega. Projektid hõlmavad ka kohustuslikku teenusekvaliteedi ja digipädevuse koolitust töötajatele ja juhtidele, turundusuuringuid ja majandusanalüüsi.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering C: Avaliku ja jagatud turismi infrastruktuuri ning looduslike vaatamisväärsuste jätkusuutlik arendamine turismisihtkohtades
Selle investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi avaliku ja ühise turismitaristu arendamise kaudu.
Investeering seisneb avalike ja jagatud turismitaristu rajatiste renoveerimises ja rajamises, et täiendada ja parandada turismipakkumise kvaliteeti.
Investeeringu rakendamisega seotud siht saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu jätkusuutlik taastamine ja taaselustamine
Selle investeeringu eesmärk on toetada säästvat turismi kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu taaselustamise kaudu.
Investeering seisneb riigile või kohalikele omavalitsustele kuuluva kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu renoveerimise, taastamise, üldise taaselustamise ja ajakohastamise toetamises, millel on eeldatavasti mitmekordistav mõju turismi arengule. Projektid hõlmavad digiteerimist ja IKT-tehnoloogia kasutamist kultuuripärandi edendamiseks ja tõlgendamiseks.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
K.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
148 |
A: Turismi säästva arengu tugevdamine |
Eesmärk |
Ajakohastatud andmete seire Sloveenia rohelise turismi kavas |
Sloveenia rohelise turismi kava andmeseire ajakohastamine on käimas |
|
|
|
2. kv |
2024 |
Sloveenia keskkonnahoidliku turismi kava täiendatakse analüütilise vahendiga, et mõõta turismi mõju juhtivatele turismisihtkohtadele ning analüüsida ja prognoosida turismivooge. Need andmed peaksid aitama kaasa turismi jätkusuutlikule arengule Sloveenias. |
|
149 |
A: Turismi säästva arengu tugevdamine |
Eesmärk |
Turismi arendamise stiimuleid käsitleva määruse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab turismi arengustiimuleid käsitleva dekreedi jõustumisele pärast seda, kui valitsus on selle vastu võtnud. |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Dekreedis sätestatakse üksikasjalikud tingimused ja kriteeriumid soodustuste andmiseks turismi arendamise edendamise seaduse alusel. Dekreediga edendatakse keskkonnasäästlikkust ja lisatakse vähemalt B klassi energiatõhususe sertifikaadi toetamise nõuete hulka hoonete renoveerimise puhul, millele on antud vähemalt üks rahvusvaheline ökomärgis, ning uute ehitiste puhul primaarenergia nõudlus, mis on vähemalt 20 % väiksem nullilähedase energiatarbega hoonete nõudest. |
|
150 |
B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust |
Eesmärk |
Majutusettevõtete energiatõhususe suurendamise lepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Väljavalitud projektid peavad vastama turismi arendamise stiimuleid käsitlevas dekreedis sätestatud tingimustele. Eelkõige on vähemalt 50 % renoveerimise või uue ehitamise abikõlblikest kuludest seotud energiatõhususe parandamisega. Uued ehitised tagavad, et nende primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoonete puhul. |
|
151 |
B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust |
Siht |
Lõpuleviidud hoonete energiatõhusamaks renoveerimise projektid majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks |
|
Arv |
0 |
44 |
2. kv |
2026 |
Lõpetatud renoveerimisprojektid kooskõlas 150. eesmärgi tingimustega. Projektide keskmine maht peaks olema vähemalt 51 ruumi. Rahastamise kogusumma on vähemalt 48 500 000 eurot. |
|
152 |
B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng, et suurendada turismi lisaväärtust |
Siht |
Lõpetatud ehitus- või rekonstrueerimisprojektid majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks |
|
Arv |
0 |
11 |
2. kv |
2026 |
Lõpetatud ehitus- või rekonstrueerimisprojektid vastavalt 150. eesmärgi tingimustele. Projektide keskmine maht peaks olema vähemalt 51 ruumi. Rahastamise kogusumma on vähemalt 20 500 000 eurot. |
|
153 |
C: Avaliku ja jagatud turismi infrastruktuuri ning looduslike vaatamisväärsuste jätkusuutlik arendamine turismisihtkohtades |
Siht |
Lõpuleviidud projektid avalikus ja ühises turismitaristus |
|
Arv |
0 |
35 |
4. kv |
2025 |
Lõpuleviidud projektid avalikus ja ühises turismitaristus. Projektides eelistatakse taastuvate energiaallikate kasutamist ja energiatõhususe parandamist ning nende eesmärk on minimeerida keskkonnamõju. Rahastamise kogusumma on vähemalt 10 000 000 eurot. |
|
154 |
D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu jätkusuutlik taastamine ja taaselustamine |
Eesmärk |
Kultuurimälestiste renoveerimise lepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Lõpetatud hankemenetlused 15 kultuuripärandi objekti renoveerimiseks kooskõlas keskkonnahoidlike riigihangete seadusega. |
|
155 |
D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu jätkusuutlik taastamine ja taaselustamine |
Siht |
Renoveeritud kultuurimälestised |
|
Arv |
0 |
15 |
2. kv |
2026 |
Lõpuleviidud projektid, mis vastavad 154. eesmärgi nõuetele. Rahastamise kogusumma on vähemalt 47 000 000 eurot. |
L. KOMPONENT 12. PÄDEVUSTE, EELKÕIGE DIGIPÄDEVUSTE NING UUTE ELUKUTSETE JA ROHEPÖÖRDE JAOKS VAJALIKE PÄDEVUSTE TUGEVDAMINE
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse õpilaste, õpetajate ja täiskasvanute digipädevuste taset, haridussüsteemi rohepööret, haridustaristut ning hariduse vastavust tööturu vajadustele.
Komponendi eesmärk on tugevdada pädevusi, eelkõige seoses digi- ja rohepöörde ning finantskirjaoskusega, reageerida kiiremini majanduse ja ühiskonna vajadustele, hõlbustada üleminekut haridussüsteemist tööturule, tugevdada haridussüsteemi vastupanuvõimet ja elukestvat õpet.
Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „suurendada madala kvalifikatsiooniga ja vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet, parandades hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele, elukestvat õpet ja aktiveerimismeetmeid, sealhulgas parema digikirjaoskuse kaudu“ (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aastal „suurendada digioskusi“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
L. 1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale
Reformi eesmärk on anda õpilastele ja õpetajatele uued pädevused, eelkõige digiteerimise, kestliku arengu ja finantskirjaoskuse valdkonnas. See tugevdab haridussüsteemi vastupanuvõimet ja parandab pädevuste vastavust tööturu nõudmistele.
Reform hõlmab haridusprogrammide ajakohastamist, vaadates läbi alushariduse ja lapsehoiu, alg- ja keskhariduse ning täiskasvanuhariduse valdkonna õppekavad ja programmdokumendid vastavates valdkondades. Läbivaadatud õppekavad hõlmavad muu hulgas digipädevusi, baasandmetöötlust ja IT-sisu, säästva arengu alaseid pädevusi ja finantskirjaoskust.
Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Reform B: Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks
Reformi eesmärk on ajakohastada erialast kõrgharidust, pidades silmas rohe- ja digipööret, ning viia programmid vastavusse tööturu ja ühiskondlike vajadustega.
Reform seisneb rakenduskõrghariduse õppekavade ajakohastamises töökeskkonna õppekavade ja praktilise hariduse läbivaatamise kaudu. Läbivaadatud õppekavad sisaldavad muu hulgas digipädevusi ja kestliku arengu alast pädevust ning kajastavad õpikeskkonna digiteerimist.
Võetakse vastu kutsealase kõrghariduse uuendamise suunised, sealhulgas kava investeeringuteks rohelisse, vastupidavasse, kestlikku ja digitaalselt ühendatud kõrgharidusse.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Reform C: Kutsekesk- ja kutsehariduse ajakohastamine
Reformi eesmärk on hõlbustada üleminekut kutsehariduselt tööturule.
Reform seisneb kutseõppe ja kõrgema kutsehariduse programmide ajakohastamises, sealhulgas õppekava avatud (ettekirjutamata) osa kasutamise parandamises, lõpetajate tööalase konkurentsivõime andmete kasutamises ning suuremas keskendumises digitaalsetele, rohelistele ja muudele pädevustele, mida tulevased lõpetajad peavad tehnoloogiliselt arenenud keskkonnas töötama. Reformiga arendatakse ja edendatakse haridus- ja koolitussektori ning tööandjate vahelisi uusi koostöömudeleid haridusprogrammide rakendamisel ning toetatakse katseprogrammides (keskendudes tervishoiule, sotsiaalhooldusele ja alusharidusele) õppuritele digitaalselt varustatud õppekohti.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine
Investeeringu eesmärk on aidata kaasa reformi A eesmärkide saavutamisele, nimelt tugevdada digipädevusi, kestliku arengu alaseid pädevusi ning õpetajate ja õpilaste finantskirjaoskust, viia haridussüsteemid vastavusse tööturu vajadustega ning hõlbustada üleminekut tööturule.
Investeering hõlmab haridus- ja koolitustöötajate digi- ja roheliste oskuste ja finantskirjaoskuse alaseid koolitusi, haridusasutustega seotud projekte, millega toetatakse pedagoogiliste tavade ajakohastamist ja uute oskuste lisamist tavapärastesse õppeprogrammidesse, ning täiskasvanuhariduse programmide rakendamist finantskirjaoskuse valdkonnas.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks
Investeeringu eesmärk on valmistada kõrgharidust ette suuremaks nõudluseks oskuste järele, mis kajastavad uusi ühiskondlikke vajadusi kaasavamate ja paindlikumate õppemeetodite väljatöötamise ja rakendamise kaudu.
Investeering seisneb selliste katseprojektide rakendamises, mille eesmärk on integreerida rohelised ja digitaaloskused kõrgharidusse. Investeeringuga toetatakse ka rakenduskõrghariduse õppekavade kohandamist tulevaste elukutsete ja tööturu vajadustega.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering G: Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine
Investeeringu eesmärk on viia hariduses, kutsekeskhariduses ja kutsealases hariduses õpetatavad pädevused vastavusse tööturu vajadustega.
Investeering seisneb kutsehariduse toetamises, edendamises ja soodustamises, juhendajate koolitamises ettevõtetes, et parandada kutse- ja kutsehariduse kvaliteeti, ning koolide ja tööandjate koostöö tugevdamises õpilaste koolitamisel praktiliste oskuste omandamiseks tervishoiu, alushariduse ja lapsehoiu ning sotsiaalhoolekande katseprojektide raames.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
Investeering H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias
Investeeringu eesmärk on aidata kaasa kaasaegsema ja keskkonnasõbralikuma haridustaristu loomisele.
Investeering seisneb kuue haridusasutuse ehitamises või laiendamises, mille eesmärk on ehitada suure energiatõhususega hooneid, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem liginullenergiahoone nõudest.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
L.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
156 |
A: Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale |
Siht |
Alushariduse ja lapsehoiu ning alg- ja keskkoolide ajakohastatud õppekavad |
|
Arv |
0 |
216 |
4. kv |
2025 |
Siht on seotud õppekavade arvuga, mida ajakohastatakse, et need hõlmaksid muu hulgas digipädevusi, kestliku arengu jaoks vajalikke pädevusi ja finantskirjaoskust. Kaasajastatavad õppekavad on alushariduse ja lapsehoiu ning alg- ja keskkooli õppekavad. Reformi eesmärk on anda õppijatele ja õppejõududele pädevused, mis on asjakohased praeguste ja tulevaste probleemidega toimetulekuks, et tugevdada haridussüsteemi vastupanuvõimet ja parandada pädevuste vastavust tööturu nõuetele, et hõlbustada õppijate üleminekut tööturule. Ajakohastatud õppekavad kiidab heaks haridus-, teadus- ja spordiministeerium. |
|
157 |
E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine |
Siht |
Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse |
|
Arv |
0 |
9500 |
2. kv |
2024 |
Hariduse ja koolituse valdkonna spetsialistide ja juhtide koolitamine, mida pakuvad avatud ja konkurentsipõhise hankemenetluse tulemusel valitud välistöövõtjad, tugevdab digipädevusi, kestliku arengu alaseid pädevusi ja finantskirjaoskust. Koolitused peaksid kestma 13 õppepäeva. |
|
158 |
E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine |
Siht |
Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse |
|
Arv |
9500 |
20000 |
2. kv |
2026 |
Hariduse ja koolituse valdkonna spetsialistide ja juhtide koolitamine, mida pakuvad avatud ja konkurentsipõhise hankemenetluse tulemusel valitud välistöövõtjad, tugevdab digipädevusi, kestliku arengu alaseid pädevusi ja finantskirjaoskust. Koolitused peaksid kestma 13 õppepäeva. |
|
159 |
B: Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks |
Siht |
Ajakohastatud kõrghariduse õppekavad |
|
Arv |
0 |
68 |
2. kv |
2026 |
Siht on seotud nende õppekavade arvuga, mida ajakohastatakse, et hõlmata eelkõige digipädevused ja -pädevused kestlikuks arenguks, mis on vajalikud rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale üleminekuks, digikirjaoskuseks, teabe- ja andmekirjaoskuseks, infosisu loomiseks ja digitaalse õpikeskkonna kasutamiseks. Ajakohastatud õppekavad kiidab heaks Sloveenia kõrghariduse kvaliteedi tagamise amet. |
|
160 |
F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks |
Eesmärk |
Kõrghariduse uuendamise katseprojektide lõplik väljavalimine |
Tulemuste edastamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Toetusesaajad on avalik-õiguslikud kõrgharidusasutused. Katseprojektidega katsetatakse lahendusi digitaalse ja kestliku arengu pädevuste integreerimiseks kõrghariduse õppekavadesse, et parandada tööturu tulemusi. |
|
161 |
F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks |
Siht |
Lõpuleviidud katseprojektid kõrghariduse uuendamiseks |
|
Arv |
0 |
30 |
4. kv |
2025 |
Lõpetatud projektid, mis vastavad 160. eesmärgi nõuetele. |
|
162 |
C: Kutsekeskhariduse ajakohastamine |
Siht |
Ajakohastatud kutsehariduse koolitusprogrammid |
|
Arv |
0 |
41 |
2. kv |
2026 |
Siht on seotud nende õppekavade arvuga, mida ajakohastatakse, et hõlbustada üleminekut tehnoloogiliselt arenenud töökeskkonnale ja kasutada paremini ära õppekavade avatud mooduleid. Eeldatavasti ajakohastatakse 16 kutsekõrgkooli ja 25 kutsekeskhariduse programmi. Ajakohastatud õppekavad kiidab heaks haridus-, teadus- ja spordiministeerium. |
|
163 |
G: Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine |
Siht |
Mentorid ettevõtetes, mis on edukalt läbinud koolituse |
|
Arv |
0 |
3900 |
2. kv |
2026 |
Koolitused keskenduvad oskustele, et kavandada ja pakkuda praktilist koolitust töökohal üliõpilastele ja praktikantidele. Koolitused peaksid tugevdama koolide ja tööandjate vahelist koostööd. |
|
164 |
H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias |
Eesmärk |
Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine |
Lepingute allkirjastamine |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Haridus-, teadus- ja spordiministeerium pikendab kutset ja allkirjastab lepingud infrastruktuuriprojektide kaasrahastamiseks vastavalt keskkonnasäästlikumaks muutmise haridus- ja teadustaristute strateegiale. Lepingutega tagatakse, et kõigi uute hoonete primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue. |
|
165 |
H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias |
Siht |
Uute haridusasutuste pindala |
Arv (m²) |
0 |
4906 |
2. kv |
2024 |
Viidi lõpule uute haridusasutuste ehitamine ja kasutuselevõtmine kooskõlas eesmärgi 164 nõuetega. |
|
|
166 |
H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias |
Siht |
Uute haridusasutuste pindala |
Arv (m²) |
4906 |
34532 |
2. kv |
2026 |
Viidi lõpule uute haridusasutuste ehitamine ja kasutuselevõtmine kooskõlas eesmärgi 164 nõuetega. |
|
L.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform D: Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia
Reformi eesmärk on ajakohastada Sloveenia haridus- ja teadustaristut vastavalt tänapäeva haridus- ja teadusprotsesside vajadustele, sealhulgas kujundada paindlikke ruume, et võimaldada nüüdisaegseid lähenemisviise teadmiste levitamiseks, nagu kaasav ja koostööpõhine õpe ning integreeritud institutsiooniline lähenemisviis säästva arengu alase hariduse rakendamisel.
Reform seisneb haridus- ja teadustaristusse tehtavate investeeringute energiatõhusa ja arengule suunatud süsteemi strateegia vastuvõtmises 2030. aastaks. Strateegias määratletakse eelkõige haridus- ja teadusrajatiste keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprioriteedid. Sloveenia valitsus võtab vastu haridus- ja teadustaristute keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia.
Reformi rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2022.
Investeering I: Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias
Investeeringu eesmärk on aidata kaasa jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku haridustaristu loomisele.
Investeering seisneb üheksa haridusasutuse edasises ehitamises või laiendamises, mille eesmärk on ehitada suure energiatõhususega hooneid, mille primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue.
Reform viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
L.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
167 |
D: Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia |
Eesmärk |
Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine |
Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine valitsuse poolt |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Strateegias määratakse kindlaks haridus- ja teadustaristusse tehtavate roheliste investeeringute ning haridushoonete hoolduse jätkusuutlikud prioriteedid, võttes arvesse eriomadusi ja erivajadusi, nagu nullilähedase energiatarbega hoonete säästva ehitamise põhimõtted, ruumiline disain, digiüleminek ja uuenduslikud pedagoogilised lähenemisviisid. |
|
168 |
I. Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias |
Eesmärk |
Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine |
Lepingute allkirjastamine |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Haridus-, teadus- ja spordiministeerium esitab asjakohase kutse sõlmida leping infrastruktuuriprojektide kaasrahastamiseks kooskõlas haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegiaga. Lepingutega tagatakse, et taristuprojektide primaarenergianõudlus on vähemalt 20 % väiksem kui liginullenergiahoone nõue. |
|
169 |
I. Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias |
Siht |
Uute haridusasutuste pindala |
m² |
Arv |
0 |
31017 |
2. kv |
2025 |
Viidi lõpule uute haridusasutuste ehitamine ja kasutuselevõtmine kooskõlas eesmärgi 168 nõuetega. |
|
170 |
I. Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias |
Siht |
Uute haridusasutuste pindala |
m² |
Arv |
31017 |
38667 |
2. kv |
2026 |
Viidi lõpule uute haridusasutuste ehitamine ja kasutuselevõtmine kooskõlas eesmärgi 168 nõuetega. |
M. KOMPONENT 13. TÕHUSAD AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse probleeme, mis on seotud avaliku sektori juhtimise tõhususe ja üldisemalt halduskoormusega.
Komponendi eesmärk on parandada avaliku sektori palgasüsteemi tõhusust, parandada ettevõtluskeskkonda õigusliku ja regulatiivse lihtsustamise ning ehitus- ja ruumialaste õigusaktide reformide kaudu ning parandada riigihankesüsteemi professionaalsust, digiteerimist ja konkurentsi.
Selle komponendi raames läbiviidavate reformide jaoks ei ole Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava raames ette nähtud rahalisi vahendeid.
Nendes reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhiseid soovitusi „parandada ettevõtluskeskkonda, vähendades regulatiivseid piiranguid ja halduskoormust. Parandada konkurentsi, professionaalsust ja sõltumatut järelevalvet riigihangete valdkonnas“ (riigipõhine soovitus 2, 2019) ja 2020 „halduskoormuse vähendamine, küpsete avaliku sektori investeerimisprojektide kiirendamine ja erainvesteeringute edendamine majanduse elavdamise toetamiseks“ (riigipõhine soovitus 3, 2020).
M.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Haldustõkete kõrvaldamine
Reformi eesmärk on vähendada ettevõtjate ja kodanike halduskoormust, vähendada haldusmenetluste kulusid ja lihtsustada asjaomaseid õigusakte Sloveenias.
Reform hõlmab bürokraatia vähendamise seaduse jõustumist, mis kujutab endast õigusaktide muudatuste paketti, mille eesmärk on õigusaktide lihtsustamine. Pärast avalikke konsultatsioone, sealhulgas kodanike, ettevõtjate esindajate, ametiühingute, omavalitsuste ja teistega, jõustub ka täiendav bürokraatia vähendamise pakett. Teises paketis keskendutakse iseseisvuseelsete õigusaktide lihtsustamisele.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2022.
Reform B: Kaasaegne ja vastupidav avalik sektor
Reformi eesmärk on suurendada avalikus sektoris töötulemustel põhineva muutuvtasu ja töötasu kasutamist, et suurendada selle tõhusust. Reformiga säilitatakse avaliku sektori palgasüsteemi eelarveline jätkusuutlikkus.
Reform hõlmab uue seaduse jõustumist, millega ajakohastatakse avaliku sektori tasustamissüsteemi. Uus tasustamissüsteem peaks rõhutama juhtide rolli ja parandama personalijuhtimist ning töötama välja avaliku sektori töötajate pädevusmudeli. Uue süsteemiga kehtestatakse avalikust sektorist sõltuv diferentseeritud töötasu, mis peaks suurendama paindlikkust ja tagama, et töötasu on seotud töötulemustega. Seadus võimaldab diferentseeritud reguleerimist konkreetsete tegevuste või kutsealade puhul, tegeledes samal ajal konkreetsete kutsealade nappusega avalikus sektoris.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 30. juuniks 2023.
Reform C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks
Reformi eesmärk on suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, lihtsustades menetlusi ehituse ja ruumilise planeerimise valdkonnas ning reformides riigihangete süsteemi.
Reform hõlmab ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumist, millega parandatakse ruumilise planeerimise vahendeid, kehtestatakse riikliku ja munitsipaal ruumilise planeerimise tõhusam haldamine ning võimaldatakse ruumiplaneerimise dokumentide ettevalmistamisel kasutatavate peamiste ruumiandmete digiteerimist. Muudatustega kiirendatakse lubade väljastamist, kaitstes samal ajal avalikke huve ja tagades õiguskindluse kõigile ehitustegevuses osalejatele.
Reform hõlmab ka meetmeid riigihangete süsteemi parandamiseks Sloveenias. Riigihangete seadust muudetakse, et suurendada digiteerimist ja konkurentsi riigihankemenetlustes. Reformiga luuakse ka riigihangete akadeemia, et suurendada riigihangete rakendamisega seotud isikute professionaalsust pideva kvaliteetse hariduse ja koolituse kaudu. Samuti tagatakse sellega riigihankeandmete võrreldavus ja levitamine ühtse turu tulemustabeli kaudu. Tehniline abi peaks toetama reformi rakendamist ning selgitama välja, kuidas parandada konkurentsi ja hinnata reformi pärast selle täielikku rakendamist. Eesmärgi eeldatav saavutamine annab märku edusammudest Sloveenia riigihankesüsteemi läbipaistvuse ja konkurentsivõime suurendamisel.
Reformi rakendamise eesmärgid ja siht saavutatakse 31. detsembriks 2024.
Reform D: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid
Reformi eesmärk on kehtestada ja vormistada õiguslik ja institutsiooniline raamistik kontrolli- ja auditisüsteemide nõuetekohaseks toimimiseks.
Reform seisneb taaste- ja vastupidavuskava rakendamise ameti loomises rahandusministeeriumi eraldiseisva organina, kes tegutseb taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineeriva asutusena. Reform hõlmab ka riikliku dekreedi ja koordineeriva asutuse suuniste vastuvõtmist, milles kirjeldatakse auditi- ja kontrollimenetlusi kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega, ning rahandusministeeriumi IT-süsteemi (MFERAC) ajakohastamist.
Reformi rakendamisega seotud eesmärk saavutatakse 30. septembriks 2021.
M.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
171 |
A: Haldustõkete kõrvaldamine |
Eesmärk |
Bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab bürokraatia vähendamise seaduse jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2021 |
Seadusega vähendatakse haldustõkkeid ettevõtlussektorile ja kodanikele, lihtsustatakse õigusakte, ühtlustatakse olemasolevaid menetlusi ja kõrvaldatakse koormavad menetlused mitut ministeeriumi osakonda hõlmavate seaduste muutmise ja täiendamise teel. Seadus peaks parandama riigi ja kohalike omavalitsuste tõhusust. |
|
172 |
A: Haldustõkete kõrvaldamine |
Eesmärk |
Teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Pärast laiaulatuslikke avalikke konsultatsioone vähendatakse õigusaktide paketiga veelgi ettevõtlussektori ja kodanike haldustõkkeid. Seadus peaks parandama riigi ja kohaliku omavalitsuse tõhusust. |
|
173 |
B: Kaasaegne ja vastupidav avalik sektor |
Eesmärk |
Avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Uus avaliku sektori palgasüsteem hõlmab muutuvtasu ja töötasu sidumist töötulemustega. Uus avaliku sektori palgasüsteem peab olema fiskaalselt jätkusuutlik. Riigi haldusasutuse jaoks töötatakse välja pädevusmudel. |
|
174 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Riigihangete seaduse muudatuse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab riigihangete seaduse muudatuse jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Riigihangete seadus hõlmab muu hulgas menetluste lihtsustamist, et võimaldada pakkumuste täiendamist ja selgitamist pakkujate valimisel, ning põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kõrvaldamist. Selle eesmärk on riigihangete digitaalne ümberkujundamine ning konkurentsi suurendamine riigihankemenetlustes ja üksikpakkumiste arvu vähendamine. |
|
175 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Siht |
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osakaal kõigis läbipaistvalt avaldatud menetlustes |
% (protsentides) |
26 |
14 |
4. kv |
2024 |
Selleks et suurendada riigihangete konkurentsivõimet ja läbipaistvust, vähendatakse läbipaistmatute läbirääkimistega hankemenetluste osakaalu 14 %-ni, mõõdetuna ühtse turu tulemustabeli näitajaga, mille kohaselt pakkumismenetlusi ei korraldata. See loodetakse saavutada riigihankeseaduse muutmisega, suurema professionaalsuse suurendamise ja digiüleminekuga, mis võimaldab avaliku sektori hankijatel lepinguid tõhusamalt sõlmida. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine lisatakse riigihangete seadusesse õigusrikkumisena, kui sellise menetluse kasutamise tingimused ei ole täidetud. |
|
|
176 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Lõpuleviidud tehniline abi riigihankereformide rakendamise toetamiseks. |
Väljundiaruanne koos hinnangu ja esitatud soovitustega. |
2. kv |
2022 |
Tehnilise abi aruande esitamine, et toetada riigihankereformide rakendamist, keskendudes konkurentsivõime suurendamisele riigihanketurul kooskõlas ELi õigusraamistikuga. |
|||
|
177 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Viis lõpule sõltumatu analüüsi riigihangete reformide mõju kohta ning sõnastas meetmed ja eesmärgid süsteemi parandamiseks. |
Väljundiaruanne koos hinnangu ja esitatud soovitustega. |
4. kv |
2024 |
Sõltumatu analüüsiga aruande esitamine riigihankereformide mõju kohta ning meetmete ja eesmärkide sõnastamine riigihankesüsteemi parandamiseks, pöörates erilist tähelepanu konkurentsi suurendamisele riigihanketurul, digiteerimisele ja läbipaistvusele kooskõlas ELi õigusraamistikuga. |
|||
|
178 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Sloveenia riigihangete andmebaaside vastavusse viimine Euroopa Komisjoni andmebaasiga ja selliste andmete edastamine, mis on vajalikud riigihangete näitajate täielikuks avaldamiseks ühtse turu tulemustabelis |
Kõik ühtse turu tulemustabeli näitajad, mis on seotud riigihangetega, avaldatakse tulemustabelite andmebaasis. |
4. kv |
2021 |
Riigihangete andmebaasid tuleb vastavusse viia, esitades piisavad selgitused pakkumuste elektroonilise Daily andmete edastamise ja tõlgendamise kohta – Euroopa Komisjon. Kõik andmed esitatakse pakkumuste elektroonilise andmebaasi (Tenders Electronic Daily) kaudu, et avaldada kõik näitajad ühtse turu tulemustabelis (riigihangete näitajad). |
|||
|
179 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Riigihangete akadeemia tegutseb |
Riigihangete akadeemia tegutseb |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Riigihangete akadeemia eesmärk on suurendada riigihangete valdkonna riigiametnikele suunatud programmide ja koolituste abil sidusrühmade professionaalsust. |
|
180 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Ruumilise planeerimise seaduse uuestisõnastamise eesmärk on parandada ruumilise planeerimise vahendeid, tagada riikliku ja munitsipaal ruumilise planeerimise tõhusam haldamine ning võimaldada kõigi peamiste ruumiandmete digiteerimist. Ehitusseadus hõlmab halduskorras leevendamist ja digiteerimist, et kiirendada asjaomaseid menetlusi. |
|
181 |
D: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid |
Eesmärk |
Riiklik dekreet, milles kirjeldatakse auditeerimis- ja kontrollimenetlust kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega ning valitsuse vastu võetud koordineerimisasutuse suunistega; taaste- ja vastupidavuskava rakendamise büroo ning ajakohastatud auditi- ja kontrollihoidlate süsteemi loomine: RRFi rakendamise järelevalveks vajalik teave. |
Määrus taaste- ja vastupidavuskava rakendamise kohta; koordineeriva asutuse suunised; ministeeriumidega seotud asutusi käsitleva määruse muutmine; auditiaruanne, mis kinnitab hoidla süsteemi funktsioone |
3. kv |
2021 |
Dekreedis selle kohta, kuidas kehtestada Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamine, sätestatakse muu hulgas auditi- ja kontrollimenetlused, et tagada kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktide järgimine, eesmärkide ja sihtide kontrollimise menetlused ning nendega seotud aruandlustähtajad, menetlused põhjendamatult kulutatud rahaliste vahendite tagasimaksmiseks, dokumentide säilitamise ja kontrolljälje tagamise kord, andmete kättesaadavus riiklikele ja asjaomastele Euroopa institutsioonidele (Euroopa Komisjon, Euroopa Pettustevastane Amet, Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Prokuratuur), menetlused, mis on seotud projektide tõhusa rakendamise, menetluste ja pettuste ennetamisega seotud ülesannetega, samuti menetlused, mis on seotud korruptsiooni ennetamisega. Koordineeriva asutuse suunised sisaldavad muu hulgas kohaldatavate riiklike ja ELi õigusaktide kohaste kontrollide ja auditite läbiviimise korra üksikasjalikku määratlust, eesmärkide ja sihtide kontrollimise korda ning sellega seotud aruandlustähtaegu, alusetult kulutatud vahendite tagasinõudmise korda, pettusekahtluse, huvide konflikti ja topeltrahastamise tuvastamisega seotud menetlusi, eeskirjade eiramisest ja pettusekahtlusest teatamise korda ning pettuseriski juhtimise lisameetmeid, ministeeriumide eri osa rahastamise tagamise korra kindlaksmääramist ja iga ministeeriumi üksuse ülesannete kirjeldust. Kooskõlas Sloveenia Vabariigi valitsuse 28. aprilli 2021. aasta otsusega vastutab koordineerimisasutus rakendussüsteemi loomise ning Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest. Selle ülesanded hõlmavad muu hulgas Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimist ja seiret Sloveenia valitsuse tasandil, Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise koordineerimist sidusrühmade ja Euroopa Komisjoniga, Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamises osalevate ametiasutuste juhendamist, eesmärkide ja sihtide saavutamise jälgimist, Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava rakendamise alaste õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ettevalmistamist ja koordineerimist Sloveenia valitsuse poolt, määruse (EL) 2021/241 rakendamise eest vastutavate ministeeriumide ja muude ELi vahendite rakendamise eest vastutavate ministeeriumide vahelist koordineerimist ja vastastikust täiendavust, Kasutusel peab olema teabehoidlate süsteem, mille abil jälgitakse finantssektori ühtse raamatupidamissüsteemi MFERAC (RFR – MFERAC) rakendamist. Süsteem sisaldab vähemalt järgmisi funktsioone: andmete kogumine ning eesmärkide ja sihtide saavutamise järelevalve; (B) koguda, säilitada ja tagada juurdepääs RRF määruse artikli 22 lõike 2 punkti d alapunktides i-iii nõutud andmetele. |
|||
N. KOMPONENT 14. TERVIS
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava selles osas käsitletakse mitmeid tervishoiusüsteemi probleeme alates puudustest esmases tervishoiusüsteemis, eelkõige tervishoiutöötajate nappusest, digitaalsete vahendite piiratud kasutamisest tervishoius ja erakorralise arstiabi ebaühtlasest territoriaalsest katvusest kuni vajaduseni parandada nakkushaiguste ravi, tagades samas selle üldise pikaajalise rahalise jätkusuutlikkuse.
Komponendi üldeesmärk on parandada tervishoiusüsteemi kättesaadavust, kvaliteeti ja pikaajalist rahalist jätkusuutlikkust. See hõlmab kvaliteetsetele, sealhulgas ennetavatele tervishoiuteenustele üldise juurdepääsu jätkusuutliku rahastamise tagamist; tegelemist tekkivate terviseohtudega, nagu kroonilised haigused ja haigused ning uued nakkushaigused; tervishoiuteenuste digiülemineku edendamist; tervishoiusüsteemi juhtimise ja toimimise tõhustamine kriisiolukordades.
Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhist soovitust „võtta vastu ja viia ellu tervishoiu ja pikaajalise hoolduse reformid, millega tagatakse kvaliteet, kättesaadavus ja pikaajaline eelarveline jätkusuutlikkus“ (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aasta soovitust „tagada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemi vastupanuvõime, sealhulgas tagades elutähtsate meditsiinitoodete piisava varu ja tegeledes tervishoiutöötajate nappusega“ (riigipõhine soovitus 1, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
N.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Tervishoiusüsteemi reform
Reformi eesmärk on kvaliteetne, kättesaadav, tõhus ja rahaliselt stabiilne tervishoiusüsteem.
Reform hõlmab tervishoiusektori õigusraamistiku läbivaatamist ning tervishoiu ja tervisekindlustuse seaduse uuesti sõnastatud versiooni jõustumist. Sellega kehtestatakse sihtotstarbelised süsteemsed meetmed tervishoiusüsteemi, teenuseosutajate võrgustiku, raamatupidamismudelite ja personalimudelite rahastamiseks. See tagab tervishoiusektori rahalise jätkusuutlikkuse, säilitab ulatusliku õiguste kogumi kohustusliku tervisekindlustuse süsteemi raames ning parandab tervishoiusüsteemi juhtimist ja toimimist. Reform hõlmab ka tervishoiusüsteemi kvaliteeti ja ohutust jälgiva sõltumatu asutuse loomist.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2024.
Investeering B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet
Investeeringu eesmärk on laiendada õdede oskusi, võimaldades neil täita oma ülesandeid iseseisvalt, ning suurendada esmatasandi arstiabi andvate arstide kutseoskusi. See peaks vähendama perearstide töökoormust, parandama esmatasandi arstiabi kättesaadavust ja tagama paremad ravitingimused.
Investeeringuga toetatakse täiendavate meditsiiniõdede koolitamist, kes on spetsialiseerunud krooniliste haigustega patsientide hooldusele. See hõlmab ka tervishoiutöötajate õppekavade kohandamist; koolituse sisseviimist kvalifitseeritud õdede erioskuste omandamiseks; terviklikku lähenemisviisi geriaatria patsientide ravile; varustatud piirkondlike palliatiivsete liikuvate rühmade võrgustiku loomist; vaimse tervise süsteemi tugevdamist; ning luu- ja lihaskonna valu ravi.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärk viiakse lõpule 31. detsembriks 2025.
Investeering C: Tervishoiu digiüleminek
Investeeringu eesmärk on tagada kiire juurdepääs kvaliteetsetele ühtlustatud andmetele tervishoiu valdkonnas, eelkõige integreerides uued digitaalteenused tervishoidu; edendada infotehnoloogia kasutamist patsientide ja teiste tervishoiusüsteemi sidusrühmadega suhtlemiseks; võtta kasutusele reaalajas kättesaadavatel andmetel põhinev kvaliteediseire, et parandada haiglate, meditsiiniteenuste ja materiaalsete nõuete suutlikkust ja patsiendihalduse planeerimist ning planeerimist.
Investeering hõlmab muu hulgas patsiendiandmete registri laiendamist; kõigile asjaomastele sidusrühmadele juurdepääsetavate piltide keskse salvestamise kasutuselevõttu; riikliku telemeditsiini raviplatvormi rakendamist; tervishoiu valdkonnas tegutsejate digipädevuste tugevdamist; ning eMedical Appointment System’i ajakohastamist.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus
Investeeringu eesmärk on parandada erakorralise arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti kõigis piirkondades ning lühendada sekkumisrühma saabumiseni kuluvat aega.
Investeering hõlmab akuutsete teeninduskeskuste võrgustiku loomist; spetsialiseeritud taastusravikeskust ja väiksemaid esmase taastusravi üksusi suuremates tervisekeskustes; ning riikliku hädaabisüsteemi tugevdamine.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärk ja siht saavutatakse 30. juuniks 2025.
Investeering E: Nakkushaiguste tõhus ravi
Investeeringu eesmärk on suurendada ja parandada nakkushaiguste ravisuutlikkust Sloveenias.
Investeering seisneb kahe taristuprojekti elluviimises: Ühendkuningriigi tsiviilkeskuse Ljubljana nakkuskliiniku ajakohastamine ja Ühendkuningriigi tsiviilkliiniku Maribori uue nakkuskliiniku ehitamine.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid tuleb täita 30. juuniks 2026.
N.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / Siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
182 |
A: Tervishoiusüsteemi reform |
Eesmärk |
Sõltumatu asutuse loomine tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks |
Toimib sõltumatu asutus tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks. |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Asutus täidab kõiki ülesandeid, mis on seotud kvaliteedisüsteemi juhtimise, ohutuse, standardite väljatöötamise ja kvaliteedinäitajate järelevalvega, kõigi asjakohaste tehnoloogiate kasutuselevõtu ja hindamisega ning suurandmete haldamisega tervishoiusüsteemis, et jälgida kvaliteeti. |
|
183 |
A: Tervishoiusüsteemi reform |
Eesmärk |
Tervishoiu ja tervisekindlustuse seaduse muudatuste jõustumine |
Seaduse sätted, mis viitavad tervishoiu- ja ravikindlustusseaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Seaduse muudatustega tagatakse tervishoiuteenuste kvaliteet, kättesaadavus ja rahaline jätkusuutlikkus. Nad tagavad piisava rahastamise; mitmekesistada rahastamisallikaid; kohandada kohustuslike ravikindlustusmaksete tasumisega seotud koormust ja vastutust; ning säilitada ulatuslikud seadusjärgsed tervisekindlustusõigused. Need hõlmavad muu hulgas kohustusliku tervisekindlustuse õiguste määratlust, seadusjärgsete tervisekindlustusõiguste planeerimis-, järelevalve- ja hindamismenetluste läbivaatamist, täiendava tervisekindlustuse ümberkujundamist, tervishoiusüsteemi sidusrühmade rollide kindlaksmääramist ja Sloveenia Haigekassa juhtimist, tervisekvaliteedi näitajate läbivaatamist ja tervisekvaliteedi juhtimise strateegia uuendamist. Lisaks sisaldavad need osutatava teenuse kvaliteedil põhinevaid läbivaadatud arvete esitamise mudeleid. |
|
184 |
B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet |
Siht |
Täiendavad meditsiiniõed, kes on saanud koolituse kroonilisi haigusi põdevate patsientide ravimiseks |
|
Arv |
0 |
175 |
4. kv |
2025 |
Täiendavat arvu esmatasandi meditsiiniõdesid koolitatakse töötama kroonilisi haigusi põdevate patsientidega iseseisvalt. |
|
185 |
C: Tervishoiu digiüleminek |
Eesmärk |
Riikliku telemeditsiinisüsteemi hankelepingu sõlmimine |
Lepingu sõlmimisest teatamine |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Valitud riiklik telemeditsiinisüsteem võimaldab patsiendil suhelda tervishoiutöötajatega ja teha koostööd tervishoiutöötajate vahel. See tagab vajaliku digitaalse taristu teletervise, ühtse tervisekaardi ja ühtse haldusandmete mudeli rakendamiseks. Samuti tagab ta asjakohased privaatsuse, andmekaitse, IT turbe, säilitamise ja ühilduvuse nõuded ning side vormi täpsustamise. |
|
186 |
C: Tervishoiu digiüleminek |
Siht |
Tervishoiuasutused, kes kasutavad piltide keskset salvestamist |
|
% (protsentides) |
0 |
10 |
4. kv |
2023 |
Vähemalt 10 %-l tervishoiuasutustest peab olema ühendus kujutistele juurdepääsu ja nende salvestamise kesksüsteemiga (PACS) ning neil peab olema võimalik kujutisi sealt salvestada ja välja võtta. |
|
187 |
C: Tervishoiu digiüleminek |
Siht |
Tervishoiutöötajad, kes kasutavad riiklikku telemeditsiinisüsteemi |
|
Arv |
0 |
1500 |
4. kv |
2025 |
Riiklike telemeditsiinilahenduste kasutamine hõlmab patsiendi kaugsidet arstiga, kaugkonsultatsioone arstiga, kaugkonsulteerimist teiste arstidega või elunähtude kaugseiret. Siht hõlmab süsteemi kasutavate tervishoiutöötajate arvu. |
|
188 |
D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus |
Eesmärk |
Täiustatud taastuskeskus, mille suutlikkus on suurenenud, on töökorras |
Lõpetatud ehitustööd ja saadud kasutusluba |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Taastusravikeskuse ajakohastamine suurendab selle aastavõimsust 2800 patsiendi võrra (1 400 patsiendilt, keda praegu igal aastal ravitakse, 4200 patsiendini pärast uuendamisi). Pärast ehitustöid peab taastamiskeskus vastama liginullenergiahoonete nõuetele. |
|
189 |
D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus |
Siht |
Erakorralise arstiabi keskmise saabumisaja lühenemine |
|
Arv (minutid) |
16 |
15 |
2. kv |
2025 |
Tervishoiutöötajate lähetamise teenuse kohaselt on kiirabiautode keskmine saabumisaeg Sloveenias praegu 16 minutit või rohkem. Erakorralise meditsiini üksuste keskmist saabumisaega vähendatakse vähem kui 15 minutini linna- ja maakeskkonnas. Siht keskendub eelkõige keskmise saabumisaja vähendamisele piirkondades, kus on praegu pikim ooteaeg. |
|
190 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Ljubljana nakkuskliiniku ehituslepingu sõlmimine |
Lepingu sõlmimisest teatamine |
|
|
|
4. kv |
2023 |
Ljubljana nakkuskliiniku ehitamiseks nakkushaiguste raviks lepingu sõlmimine. Kliinik peab vastama liginullenergiahoonete nõuetele. |
|
191 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Ljubljana nakkuskliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine |
Lepingu sõlmimisest teatamine |
|
|
|
2. kv |
2025 |
Ljubljana infektsioosse kliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine. Komisjon töötab välja tehnilised suunised ja vajaliku varustuse spetsifikatsioonid, et tagada seadmete ohutus ja võimaldada nakkushaigustega patsientide tõhusat ravi vastavalt meditsiinistandarditele. |
|
192 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Ljubljana infektsioosne kliinik toimib |
Ehitustööde lõpuleviimine ja saadud tegevusluba |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Ljubljana nakkuskliiniku kasutuselevõtmine vastavalt 190. eesmärgi spetsifikatsioonidele ja 191. eesmärgile. |
|
193 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Maribori nakkuskliiniku ehituslepingu sõlmimine |
Lepingu sõlmimisest teatamine |
|
|
|
4. kv |
2022 |
Lepingu sõlmimine nakkushaiguse raviks ettenähtud Maribori nakkuskliiniku ehitamiseks. Kliinik peab vastama liginullenergiahoonete nõuetele. |
|
194 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Maribori nakkuskliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine |
Lepingu sõlmimisest teatamine |
|
|
|
4. kv |
2024 |
Maribori nakkuskliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine. Komisjon töötab välja tehnilised suunised ja vajalikud seadmete spetsifikatsioonid, et tagada nende ohutus ja võimaldada nakkushaigustega patsientide tõhusat ravi vastavalt meditsiinistandarditele. |
|
195 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Maribori nakkuskliinik toimib |
Ehitustööde lõpuleviimine ja saadud tegevusluba |
|
|
|
2. kv |
2026 |
Maribori nakkuskliiniku kasutuselevõtt vastavalt 193. eesmärgi spetsifikatsioonidele ja 194. eesmärgile. |
O. KOMPONENT 15. PIKAAJALINE HOOLDUS
See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent käsitleb peamisi probleeme, mis on seotud demograafiliste suundumustega ja kasvava vajadusega parandada juurdepääsu kvaliteetsetele pikaajalise hoolduse teenustele.
Komponendi eesmärk on luua uus sotsiaalkindlustuse sammas, luues integreeritud õigusraamistiku kvaliteetse, sotsiaalselt õiglase ja rahaliselt jätkusuutliku pikaajalise hoolduse jaoks; parandada teenuste kättesaadavust ja kättesaadavust igas vanuses toetusesaajate jaoks; tugevdada kogukonnapõhiste teenuste arendamist ja lõimimist tervishoiuteenustega; suurendada töötajate arvu ja toetada süsteemi digiteerimist.
Need investeeringud ja reformid on seotud 2019. aastal Sloveeniale esitatud riigipõhise soovitusega „võtta vastu ja rakendada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse reforme, millega tagatakse kvaliteet, kättesaadavus ja pikaajaline eelarveline jätkusuutlikkus“ (riigipõhine soovitus 1, 2019) ja 2020. aasta soovitusega „tagada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemi vastupanuvõime, sealhulgas tagades elutähtsate meditsiinitoodete piisava varu ja tegeledes tervishoiutöötajate nappusega“ (riigipõhine soovitus 1, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
O.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine
Reformi eesmärk on rakendada uut sotsiaalkindlustuse sammast, mis keskendub pikaajalist hooldust vajavate inimeste erivajadustele ja võrdse juurdepääsu tagamisele, olenemata sotsiaal-majanduslikust staatusest. Eriseadusega tagatakse mitmekesisemad rahastamisallikad, eelkõige kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse kehtestamisega.
Reform seisneb Sloveenias integreeritud pikaajalise hoolduse süsteemi loomist käsitleva uue seaduse jõustumises, sealhulgas sotsiaalkindlustuse valdkonna määruste muutmises; kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse eriseaduse jõustumises; ning riikliku mudeli loomises pikaajalise hoolduse pakkujate poolse ravi kvaliteedi jälgimiseks.
Reformi rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
Investeering B: Suuremat pikaajalist hooldust ja keerukamaid hooldusteenuseid vajavate isikute integreeritud kohtlemise tagamine
Investeeringu eesmärk on luua uus organisatsiooniline struktuur, mis võimaldab integreeritud ravi täiskasvanutele, kes vajavad pikaajalise hoolduse suuremat osakaalu ja komplekssemaid hooldusteenuseid; pikaajalise hoolduse õigust omavate isikute rehabilitatsioonikeskuste võrgustiku ning ambulatoorsete ja liikuvate meeskondade loomine, et osutada pikaajalise hoolduse teenuseid ka hüvitise saajate kodus.
Investeering hõlmab vähemalt 200 lisavoodi ja nendega seotud vahendite ja seadmete kasutuselevõtmist; ruumiliste tingimuste ja seadmete loomist rehabilitatsioonikeskuse tegevuseks, et osutada teenuseid asutuses ja pikaajalise hoolduse saajate kodus; ning ruumiliste tingimuste ja seadmete loomist simulatsioonikeskuse käitamiseks, et koolitada töötajaid pikaajalise hoolduse ja mitteametlike hooldusteenuste valdkonnas, et tagada kvaliteetne ja ohutu pikaajaline hooldus.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
O.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
196 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Pikaajalise hoolduse pakkujate kvaliteedinäitajate riiklik järelevalvemudel |
Riikliku järelevalvemudeli võtab vastu tervishoiuministeerium |
4. kv |
2021 |
Pikaajalist hooldust pakkuvate asutuste kvaliteedinäitajate riikliku järelevalvemudeli vastuvõtmine. Ta jälgib pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteeti riiklikul tasandil. Jälgitakse vähemalt järgmisi näitajaid: vigastuste arv, kukkuvate vigastuste arv, kõrvalekallete arv ravimite manustamisel, mitme resistentse mikroorganismiga nakatunute arv. |
|||
|
197 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab pikaajalise hoolduse seaduse jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Pikaajalise hoolduse seadusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerimise kaudu pikaajaline hooldus kui uus sotsiaalkindlustuse sammas. Seadusega kehtestatakse tingimused kvaliteetsete ja ohutute pikaajalise hoolduse teenuste osutamiseks, sealhulgas töötajate pikaajalise hoolduse standardid ja normid. Sellega tagatakse, et võrreldavate vajadustega toetusesaajatel on võrdsed õigused, olenemata nende sotsiaalsetest, majanduslikest või muudest isikuomadustest ning kohast, kus nad soovivad kasutada õigust pikaajalise hoolduse teenustele. Seadusega tagatakse pikaajalise hoolduse süsteemi rahastamine mitmekesiste allikate, sealhulgas riigieelarve kaudu ning see sisaldab kohustust kehtestada kohustuslik pikaajaline hoolduskindlustus 1. jaanuariks 2026. |
|
198 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Pikaajalise hoolduse seaduse rakendusaktide jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab pikaajalise hoolduse seaduse rakendusaktide jõustumisele |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Rakendusaktides sätestatakse seaduse rakendamise eeskirjad, eelkõige tehnilised miinimumtingimused ja asutustes elamise standardid, töötajate arvu ja haridusega seotud tingimused, normid ja standardid, otsese pikaajalise hoolduse pakkujate arv vastavalt pikaajalise hoolduse osutamise viisile ning pikaajalise hoolduse teenuste kvaliteedi jälgimise näitajad. Eeskirjadega nähakse ette ka asjakohane arv patsiente, kelle eest meditsiinitöötajad, sealhulgas meditsiiniõed, peavad hoolitsema. |
|
199 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse seaduse jõustumine |
Kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse seaduse jõustumine |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Seadusega tagatakse üleminek peamiselt eelarvelistelt vahenditelt rahastamisele peamiselt kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse kaudu. Ta tagab, et alates 1. jaanuarist 2026 rahastatakse sellisest kindlustusest vähemalt 30 % pikaajalise hoolduse teenuste kuludest. |
|
200 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Kõik integreeritud pikaajalise hoolduse süsteemi kohased õigused ja teenused on täielikult kohaldatavad |
Kõigi pikaajalise hoolduse seaduse kohaste õiguste ja teenuste järk-järguline rakendamine on lõpule viidud |
|
|
|
4. kv |
2025 |
Kõik pikaajalise hoolduse vajadusega isikud võivad kasutada kõiki pikaajalise hoolduse seadusest tulenevaid õigusi ja teenuseid, eelkõige võimalust saada kodus igakülgset ravi, õigust pereliikme hooldajale ja õigust rahalistele hüvitistele. Toetuskõlblik on eeldatavasti vähemalt 69000 inimest. |
|
201 |
B: Suuremat pikaajalist hooldust ja keerukamaid hooldusteenuseid vajavate isikute integreeritud kohtlemise tagamine |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine pikaajalise hoolduse asutuste täiendava võimsuse kohta |
Lepingu sõlmimisest teatamine |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Valitud pikaajalise hoolduse asutused osutavad teenuseid suurema pikaajalise hoolduse ja õendusvajadusega isikutele. Need hõlmavad suutlikkust pakkuda taastusravi ja muid asjakohaseid seadmeid ning tagavad ruumitingimuste kohandamise puuetega inimeste vajadustega. Uued ehitised peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele. |
|
202 |
B: Suuremat pikaajalist hooldust ja keerukamaid hooldusteenuseid vajavate isikute integreeritud kohtlemise tagamine |
Siht |
Pikaajalise hoolduse asutuste täiendav suutlikkus |
|
Arv |
0 |
200 |
2. kv |
2026 |
Lõpetatud ehitustööd ja tegevusluba 200 voodi kohta pikaajalise hoolduse rajatistes kooskõlas 201. eesmärgi nõuetega. Suuremate vajaduste korral peab olema võimalik majutada rajatistesse kuni 300 voodikohta. |
O.3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Investeering C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele
Investeeringu eesmärk on pakkuda sobivaid eluasemeid, et tulla toime ühiskonna vananemisest tingitud eeldatava nõudluse kasvuga hoolekandeasutuste järele.
Investeering seisneb vähemalt 850 kohaga uue eluasemetaristu ehitamises väiksemate eraldiseisvate eluasemete kujul pikaajalise hoolduse kasutajate jaoks, kes vajavad põhilist, sotsiaalset ja meditsiinilist abi. Selles keskendutakse piisavate ruumitingimuste tagamisele kogukonnateenuste ja -programmide pakkumiseks, et võimaldada kasutajate iseseisvat elu ja vältida sotsiaalset tõrjutust, tagada nakkushaigustega seotud riskide tõhus juhtimine ning pakkuda kvaliteetset ja ohutut ravi inimestele, kes sõltuvad suurel määral teiste abist.
Investeering viiakse lõpule 30. juuniks 2026.
O.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
203 |
C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele |
Eesmärk |
Uute hooldusasutuste ehitamiseks lepingu sõlmimine |
Lepingu sõlmimisest teatamine |
|
|
|
2. kv |
2023 |
Väljavalitud projektidega tagatakse, et uued institutsionaalsed hooldusasutused on väiksemad eraldiseisvad elamuüksused, mis on suunatud pikaajalise hoolduse kasutajatele, kes vajavad nende vajadustele kohandatud põhi-, sotsiaal- ja arstiabi, tagades suure sõltuvusega inimeste kvaliteetse ja ohutu ravi. Uued ehitised peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele. |
|
204 |
C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele |
Siht |
Täiendavad olemasolevad kohad hooldusasutustes |
|
Arv |
0 |
850 |
2. kv |
2026 |
Lõpetatud ehitustööd ja väljastatud tegevusluba 850 täiendava koha jaoks hooldusasutustes kooskõlas eesmärgi 203 nõuetega. |
P. KOMPONENT 16. TASKUKOHASED ELUASEMED
See Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava komponent tegeleb riiklike üüripindade puudusega Sloveenias. Juurdepääs sobivale eluasemele on eriti raske noorte ja noorte perede, sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate rühmade ja muude tõrjutud rühmade jaoks.
Selle komponendi eesmärk on luua tingimused riiklike üüripindade arvu suurendamiseks koos eluasemepoliitika reformiga ja sellega seotud investeeringutega uutesse üüripindadesse ning olemasolevate tühjade korterite soetamiseks ja renoveerimiseks. See vähendab sihtrühmade, sealhulgas sotsiaalselt puudustkannatavate isikute ja perekondade eluasemekulusid.
Nendes investeeringutes ja reformides käsitletakse Sloveeniale 2020. aastal esitatud riigipõhist soovitust „tagada piisav sissetuleku asendamine ja sotsiaalkaitse“ (riigipõhine soovitus 2, 2020).
Eeldatakse, et ükski selle komponendi meede ei kahjusta märkimisväärselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, võttes arvesse taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud meetmete kirjeldust ja leevendavaid meetmeid kooskõlas DNSH tehniliste suunistega (2021/C58/01).
P.1. Tagastamatu rahalise toetusega seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava see komponent ei hõlma tagastamatu rahalise toetuse raames tehtavaid reforme ja investeeringuid.
P.2. Tagastamatu rahalise toetuse eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava see komponent ei hõlma tagastamatu rahalise toetuse raames tehtavaid reforme ja investeeringuid.
P3. Laenuga seotud reformide ja investeeringute kirjeldus
Reform A: Riiklike üüripindade arvu suurendamine
Reformi eesmärk on suurendada Sloveenias avalike üüripindade arvu eelkõige sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatele ja tõrjutud rühmadele.
Reform seisneb eluasemeseaduse muudatuste jõustumises, millega ühtlustatakse riiklike eluasemefondide mittetulundusliku üüri taset ja võimaldatakse selliste fondide täiendavat laenamist. Need muudatused peaksid tagama Sloveenia riiklike eluasemefondide pikaajalise finantsstabiilsuse.
Muudatustega kehtestatakse ka avalik renditeenus, mille eesmärk on omandada ja renoveerida olemasolevad eraomandis olevad tühjad korterid taskukohaste eluasemete jaoks.
Üldiselt peaks reform hõlbustama vähemalt 5 000 lisaeluaseme ehitamist ja ligikaudu 2000 praegu tühja eraeluaseme aktiveerimist, mida riiklikud eluasemefondid peaksid soetama ja renoveerima.
Reformi rakendamise eesmärk ja siht saavutatakse 30. juuniks 2026.
Investeering B: Riiklike üüripindade pakkumine
Investeeringu eesmärk on vähendada riiklike üüripindade puudujääki Sloveenias.
Investeering seisneb 480 uue eluaseme ehitamises. Munitsipaaleluasemefondide ja muude taskukohaste elamumajandusorganisatsioonide projektid valitakse välja hankemenetluse teel.
Investeeringu rakendamisega seotud eesmärgid ja sihid saavutatakse 31. detsembriks 2025.
P.4. Laenu eesmärgid, sihid, näitajad ning seire ja rakendamise ajakava
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
Kvalitatiivsed näitajad (eesmärkide puhul) |
Kvantitatiivsed näitajad (sihtide puhul) |
Lõpuleviimise soovituslik ajakava |
Iga eesmärgi ja sihi kirjeldus |
|||
|
Mõõtühik |
Lähtetase |
Siht |
Kvartal |
Aasta |
||||||
|
205 |
Riiklike üüripindade arvu suurendamine |
Eesmärk |
Eluasemeseaduse muudatuste jõustumine |
Seaduse säte, mis viitab eluasemeseaduse muudatuste jõustumisele |
|
|
|
4. kv |
2021 |
Eluasemeseaduse muudatustega loodetakse edendada tõhusat ja tasakaalustatud lähenemist eluaseme pakkumisele. Need hõlmavad mittetulundusliku üüri taseme ajakohastamist, minimeerides samal ajal mõju sotsiaalses ohus olevatele üürnikele; riiklike eluasemefondide täiendava laenamise võimalus ning võimalus aktiveerida olemasolevad, kuid kasutamata eluasemed kasutamiseks riiklike üüripindadena. |
|
206 |
Riiklike üüripindade arvu suurendamine |
Siht |
Täiendavad üldkasutatavad üürikorterid |
|
Arv (eluruumid) |
0 |
4500 |
2. kv |
2026 |
Ehitatakse või ostetakse vähemalt 4500 uut avalik-õiguslikku üürieluaset, mis vastavad eluasemeseaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud sihtmärkides 208 ja 209 ette nähtud eluruumid. |
|
207 |
Riiklike üüripindade pakkumine |
Eesmärk |
Riiklike üüripindade üürilepingute sõlmimine |
Lepingute sõlmimisest teavitamine |
|
|
|
2. kv |
2022 |
Väljavalitud projektidega tagatakse uute elamute ehitamine, mille keskmine pindala on eeldatavasti 47-58 m². Kõiki eluruume kasutatakse üksnes avalike üürieluruumidena. Uued ehitised peavad vastama liginullenergiahoonete nõuetele. |
|
208 |
Riiklike üüripindade pakkumine |
Siht |
Täiendavad kommunaalelamud |
|
Arv |
0 |
200 |
4. kv |
2024 |
Lõpuleviidud ehitustööd ja täiendavate avalike eluruumide üürimise lubade kasutamine kooskõlas eesmärgi 207 nõuetega. Eluruumide pindala peab vastama mittetulunduslike eluruumide eraldamise eeskirjades (Sloveenia Vabariigi Ametlik Teataja nr 14/04, 34/04, 62/06, 11/09, 81/11 ja 47/14) sätestatud tingimustele ning keskmine pindala on eeldatavasti 47-58 m². |
|
209 |
Riiklike üüripindade pakkumine |
Siht |
Täiendavad kommunaalelamud |
|
Arv |
200 |
480 |
4. kv |
2025 |
Lõpuleviidud ehitustööd ja täiendavate avalike eluruumide üürimise lubade kasutamine kooskõlas eesmärgi 207 nõuetega. Eluruumide pindala peab vastama mittetulunduslike eluruumide eraldamise eeskirjades (Sloveenia Vabariigi Ametlik Teataja nr 14/04, 34/04, 62/06, 11/09, 81/11 ja 47/14) sätestatud tingimustele ning keskmine pindala on eeldatavasti 47-58 m². Rahastamise kogusumma on vähemalt 60 000 000 eurot. |
2. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 2 482 687 549 eurot.
2. JAGU: RAHALINE TOETUS
1.Rahaline toetus
Artikli 2 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
1.1.Esimene osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
83 |
D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused |
Eesmärk |
Osalemiskutse avaldamine uue, järgmise põlvkonna pilvandmetöötlust käsitleva projekti kohta. |
|
85 |
E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – väikese võimsusega protsessorid ja pooljuhtkiibid |
Eesmärk |
Ühisprojektis osalevate potentsiaalsete osalejate nimekirja koostamine. |
|
171 |
A: Haldustõkete kõrvaldamine |
Eesmärk |
Bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine |
|
77 |
A: Majanduse digitaalne ümberkujundamine (ettevõtlus ja tööstus) |
Eesmärk |
Ettevõtete digiülemineku strateegia vastuvõtmine |
|
90 |
A: Avaliku halduse digiülemineku juhtimise tugevdamine |
Eesmärk |
Riigihalduse informaatika arendamise nõukogu loomine ja tegevus |
|
124 |
A: Kapitaliturgude tugevdamine |
Eesmärk |
Alternatiivsete investeerimisfondide vorme käsitleva seaduse jõustumine |
|
126 |
B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks |
Eesmärk |
Investeeringute soodustamise seaduse muudatuste jõustumine, et edendada üleminekut rohelisele majandusele |
|
149 |
A: Turismi säästva arengu tugevdamine |
Eesmärk |
Turismi arendamise stiimuleid käsitleva määruse jõustumine |
|
174 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Riigihangete seaduse muudatuse jõustumine |
|
178 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Sloveenia riigihangete andmebaaside vastavusse viimine Euroopa Komisjoni andmebaasiga ja selliste andmete edastamine, mis on vajalikud riigihangete näitajate täielikuks avaldamiseks ühtse turu tulemustabelis |
|
181 |
D: Taaste- ja vastupidavuskava rakendamine – kontrolli- ja auditisüsteemid |
Eesmärk |
Riiklik dekreet, milles kirjeldatakse auditeerimis- ja kontrollimenetlust kooskõlas kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega ning valitsuse vastu võetud koordineerimisasutuse suunistega; taaste- ja vastupidavuskava rakendamise büroo ning ajakohastatud auditi- ja kontrollihoidlate süsteemi loomine: RRFi rakendamise järelevalveks vajalik teave. |
|
196 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Pikaajalise hoolduse pakkujate kvaliteedinäitajate riiklik järelevalvemudel |
|
205 |
Riiklike üüripindade arvu suurendamine |
Eesmärk |
Eluasemeseaduse muudatuste jõustumine |
|
Osamakse summa |
57 064 305 eurot |
1.2.Teine osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
1 |
A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias |
Eesmärk |
Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise seaduse jõustumine |
|
8 |
C: Energiatõhusus majanduses |
Eesmärk |
Juhtimismudel taastuvate energiaallikate tootjate toetamiseks turulepääsul ja energia vahetamisel tööstustarbijatega |
|
9 |
C: Energiatõhusus majanduses |
Siht |
Energia- ja materjalitõhususe kohta omandatud e-kaarte omavate ettevõtete arv |
|
11 |
G: Investeeringud majanduse energiatõhususe suurendamiseks |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine ettevõtluskonsortsiumide osalemiseks regulatiivse katsetuskeskkonna katseprojektides |
|
54 |
A: Avaliku reisijateveo korralduse reform |
Eesmärk |
Integreeritud avaliku reisijateveoteenuse osutaja asutamise seaduse jõustumine |
|
63 |
B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform |
Transpordis kasutatavaid alternatiivkütuseid käsitleva seaduse jõustumine |
|
|
71 |
A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine |
Eesmärk |
Ringmajanduse ühtne kontaktpunkt toimib |
|
78 |
A: Majanduse digitaalne ümberkujundamine (ettevõtlus ja tööstus) |
Eesmärk |
Innovatiivsete riigihangete suunised |
|
79 |
A: Majanduse digitaalne ümberkujundamine (ettevõtlus ja tööstus) |
Siht |
Ettevõtted, kellele on määratud e-identimine |
|
80 |
B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku programm |
Eesmärk |
Ettevõtete digiülemineku projektide hankelepingute sõlmimine |
|
81 |
B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava |
Siht |
Loodud digitaalstrateegiaga ettevõtete konsortsiumid |
|
87 |
F: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa plokiahela teenuste taristu |
Siht |
Riiklikul tasandil avatud Euroopa plokiahela teenuste infrastruktuuri sõlmed |
|
89 |
C: Pilvetaristu loomine majandusarengu- ja tehnoloogiaministeeriumis |
Eesmärk |
Pilvetaristu toimib |
|
91 |
B: Keskkonna loomine e-teenuste kasutamiseks avalikus halduses |
Eesmärk |
Turvalised riiklikud e-identimise dokumendid |
|
94 |
F: Üleminek gigabitiühiskonnale |
Eesmärk |
2021. –2025. aasta lairibaühenduse kava vastuvõtmine |
|
110 |
A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine |
Eesmärk |
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse jõustumine |
|
111 |
A: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni süsteemi käitamine ja haldamine |
Eesmärk |
Loodud ja toimiv programmi ühiskomitee |
|
125 |
A: Kapitaliturgude tugevdamine |
Eesmärk |
Kapitaliturgude arengustrateegia vastuvõtmine |
|
127 |
B: Tootlikum majandus digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele üleminekuks |
Eesmärk |
Investeeringute soodustamise seaduse rakendusmääruse jõustumine |
|
128 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine regionaalarengut toetavate projektide jaoks |
|
133 |
D: Majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomine |
Eesmärk |
Uuenduslike ettevõtlustaristu ökosüsteemide ja nende haldamisega seotud lepingute sõlmimine |
|
160 |
F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks |
Eesmärk |
Kõrghariduse uuendamise katseprojektide lõplik väljavalimine |
|
172 |
A: Haldustõkete kõrvaldamine |
Eesmärk |
Teise bürokraatia vähendamise seaduse jõustumine |
|
176 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Lõpuleviidud tehniline abi riigihankereformide rakendamise toetamiseks. |
|
180 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Ehitusseaduse ja ruumilise planeerimise seaduse muudatuste jõustumine |
|
197 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Pikaajalise hoolduse seaduse jõustumine |
|
198 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Pikaajalise hoolduse seaduse rakendusaktide jõustumine |
|
Osamakse summa |
230 982 540 eurot |
1.3.Kolmas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
2 |
A: Taastuvate energiaallikate edendamise reform Sloveenias |
Eesmärk |
Toimib üksainus punkt, mis aitab investoritel saada heakskiitu tootmisseadmete paigaldamiseks ja ühendamiseks taastuvate energiaallikatega. |
|
4 |
D: Kaugküttesüsteemide energiatõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate kasutamisega |
Eesmärk |
Taastuvenergiaallikatega seotud hankemenetluse avamine kaugküttesüsteemides |
|
6 |
F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (trafoalajaamad) |
Eesmärk |
Trafoalajaamade hankemenetluse avamine |
|
12 |
G: Investeeringud majanduse energiatõhususe suurendamiseks |
Siht |
Edukalt lõpule viidud katseprojektid |
|
21 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Eesmärk |
Pakkumismenetluse algatamine hoone tehnosüsteemide üksikute uuenduste rakendamiseks |
|
22 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Eesmärk |
Avaliku sektori omandis olevate suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete energia- ja säästva renoveerimise hankemenetluse algatamine |
|
23 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Eesmärk |
Avaliku sektori omandis olevate elamute energia- ja säästva renoveerimise hankemenetluse algatamine. |
|
32 |
F: Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Eesmärk |
Üleujutuste ohutusse investeerimise lepingute sõlmimine |
|
36 |
C: Vastupanuvõimeliste metsade ja bioloogilise mitmekesisuse taastamine ning kliimamuutuste ja kliimaga seotud katastroofide tõttu neile avalduva mõju leevendamine |
Eesmärk |
Tarnijate registrisse kandmise tingimusi ja tarnijate muid kohustusi ning metsapaljundusmaterjali turustamise nõudeid käsitlevate eeskirjade muudatuste jõustumine |
|
38 |
H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid |
Eesmärk |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektide lepingute sõlmimine |
|
42 |
I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid |
Eesmärk |
Joogiveega varustamise projektide lepingute sõlmimine |
|
55 |
A: Avaliku reisijateveo korralduse reform |
Eesmärk |
Avaliku reisijateveo korraldamisega tegelev ettevõtja tegutseb |
|
57 |
C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine |
Eesmärk |
Raudteelõikude ajakohastamiseks lepingute sõlmimine |
|
58 |
C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine Grosuplje ja Domžale raudteejaamade ajakohastamiseks |
|
69 |
A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine |
Eesmärk |
Laiendatud tootjavastutust ja jäätmete taaskasutamist käsitlevate muudatusettepanekute jõustumine |
|
88 |
F: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa plokiahela teenuste taristu |
Siht |
Euroopa plokiahela teenuste taristu kaudu osutatavad teenused |
|
93 |
C: Haldusprotsesside ajakohastamine eduka digiülemineku jaoks |
Eesmärk |
E-teenuste osutamist takistavate õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamine |
|
100 |
I. Sisejulgeoleku digiüleminek |
Siht |
Uue politsei digitaalse raadiovõrgu (TETRA) kasutajad |
|
135 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
„Kriisi“ lühendatud tööaja kava kehtestamise seaduse jõustumine |
|
141 |
B: Töö korraldamise paindlikumate viiside toetamine |
Eesmärk |
Toimiv veebiplatvorm, mis pakub tööandjatele ja töötajatele vahendeid paindlike tööviiside edendamiseks |
|
144 |
D: Noorte kiirem sisenemine tööturule |
Siht |
Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel |
|
150 |
B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng turismi lisandväärtuse suurendamiseks |
Eesmärk |
Majutusettevõtete energiatõhususe suurendamise lepingute sõlmimine |
|
154 |
D: Kultuuripärandi ja avaliku kultuuritaristu jätkusuutlik taastamine ja taaselustamine |
Eesmärk |
Kultuurimälestiste renoveerimise lepingute sõlmimine |
|
193 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Maribori nakkuskliiniku ehituslepingu sõlmimine |
|
Osamakse summa |
230 982 540 eurot |
1.4.Neljas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
19 |
A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform |
Eesmärk |
Uute hoonete kütmiseks fossiilkütuste kasutamise keelu jõustumine |
|
56 |
A: Avaliku reisijateveo korralduse reform |
Siht |
Ühistransporditeenuste suurenemine |
|
82 |
B: Tööstuse/ettevõtluse digiülemineku tegevuskava |
Siht |
Konsortsiumid, mida toetatakse tervikliku digiüleminekuga |
|
86 |
E: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – väikese võimsusega protsessorid ja pooljuhtkiibid |
Siht |
Alustatud projektide arv |
|
129 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine investeeringuid edendavate projektide kohta |
|
137 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Eelnõu: pensionialaste õigusaktide muudatused konsulteerimiseks |
|
164 |
H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias |
Eesmärk |
Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine |
|
173 |
B: Kaasaegne ja vastupidav avalik sektor |
Eesmärk |
Avaliku sektori palgasüsteemi reguleeriva seaduse jõustumine |
|
179 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Riigihangete akadeemia tegutseb |
|
185 |
C: Tervishoiu digiüleminek |
Eesmärk |
Riikliku telemeditsiinisüsteemi hankelepingu sõlmimine |
|
201 |
B: Suuremat pikaajalist hooldust ja keerukamaid hooldusteenuseid vajavate isikute integreeritud kohtlemise tagamine |
Eesmärk |
Lepingu sõlmimine pikaajalise hoolduse asutuste täiendava võimsuse kohta |
|
Osamakse summa |
228 567 619 eurot |
1.5.Viies osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
20 |
A: Avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimise kavandamise ja rahastamise reform |
Eesmärk |
Käibefondi loomine avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks renoveerimiseks |
|
29 |
A: Valmisoleku ja reageerimise tugevdamine kliimast tingitud katastroofide korral |
Eesmärk |
Loodus- ja muude katastroofide vastase kaitse riiklikku programmi käsitleva resolutsiooni jõustumine |
|
92 |
D: Pädevuskeskuse loomine ja avaliku halduse töötajate oskuste parandamine |
Eesmärk |
Loodud ja toimiv pädevuskeskus |
|
106 |
J: Hariduse, teaduse ja spordi digiüleminek |
Siht |
Lisaharidusasutused, millel on optilised ühendused üle 1 Gbit/s |
|
107 |
J: Hariduse, teaduse ja spordi digiüleminek |
Siht |
Täiendavad 100 Gbit/s magistraaloptilised ühendused |
|
138 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Seadusandlik ettepanek pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse põhjalike muudatuste kohta, mis edastatakse Rahvuskogule |
|
182 |
A: Tervishoiusüsteemi reform |
Eesmärk |
Sõltumatu asutuse loomine tervishoiusüsteemi kvaliteedi jälgimiseks ja kontrollimiseks |
|
186 |
C: Tervishoiu digiüleminek |
Siht |
Tervishoiuasutused, kes kasutavad piltide keskset salvestamist |
|
190 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Ljubljana nakkuskliiniku ehituslepingu sõlmimine |
|
Osamakse summa |
228 567 619 eurot |
1.6.Kuues osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
59 |
C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine |
Siht |
Ajakohastatud raudteejaamad |
|
72 |
B: Integreeritud strateegiline projekt Sloveenia CO2-heite vähendamiseks ringmajandusele ülemineku kaudu |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine, et toetada ringmajandusele üleminekuga tegelevaid ettevõtjaid |
|
84 |
D: Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid – Euroopa ühine andmetaristu ja -teenused |
Siht |
Katseetapis välja töötatud ja integreeritud andmetöötluslahendused |
|
136 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Tööturu reguleerimise seaduse muudatuste jõustumine |
|
143 |
C: Puuetega inimeste vajadustele kohandatud paindlikumate töömeetodite kasutuselevõtt kaitstud ettevõtetes ja tööhõivekeskustes |
Siht |
Lõpetatud projektid kaitstud ettevõtetele ja tööhõivekeskustele |
|
148 |
A: Turismi säästva arengu tugevdamine |
Eesmärk |
Sloveenia rohelise turismi kava ajakohastatud andmeseire toimib |
|
157 |
E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine |
Siht |
Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse |
|
165 |
H: Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias |
Siht |
Uute haridusasutuste pindala |
|
Osamakse summa |
142 660 763 eurot |
1.7.Seitsmes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
3 |
A: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks |
Siht |
Kuni 20 kW omavarustamisseadmete ühenduse lühendamine ja lihtsustamine |
|
10 |
C: Energiatõhusus majanduses |
Siht |
Energiaauditite soovituste parem rakendamine |
|
24 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete täielik energia- ja säästev renoveerimine |
|
37 |
G: Seemne-, puukooli- ja metsakaitsekeskus |
Eesmärk |
Seemnete, puukoolide ja metsakaitse keskus toimib |
|
39 |
H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid |
Siht |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv |
|
43 |
I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid |
Siht |
Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv |
|
74 |
C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale |
Eesmärk |
Lepingute sõlmimine keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks |
|
103 |
L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses |
Siht |
Uued toimivad e-teenused põllumajanduses, toiduainetetööstuses ja metsanduses |
|
112 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Eesmärk |
Otsus selliste programmide valimise kohta, mille eesmärk on arendada vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskonda, majandust, vastupanuvõimet ja kliimamuutustega kohanemist |
|
113 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Eesmärk |
Otsus digiteerimise ja digiülemineku valdkonna programmide valimise kohta |
|
114 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Eesmärk |
Otsus ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektide valimise kohta |
|
120 |
D: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine |
Eesmärk |
Ringmajanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katsekavade projektide lõplik väljavalimine |
|
139 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seaduse muudatuste jõustumine, mille eesmärk on tagada süsteemi eelarve jätkusuutlikkus ja piisavad pensionid |
|
140 |
A: Struktuurimeetmed tööturu vastupanuvõime tugevdamiseks |
Eesmärk |
Aktiivse tööturupoliitika rakendamise suuniste (2021-2025) rakendusdokumentide ajakohastamine |
|
145 |
D: Noorte kiirem sisenemine tööturule |
Siht |
Täiendavate subsideeritud töökohtadega noorte arv tähtajatu lepingu alusel |
|
146 |
E: Töötajate koolitus ja haridus |
Siht |
Nende töötajate arv, kes on edukalt läbinud koolitus-/haridusprogrammid |
|
175 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Siht |
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluste osakaal kõigis läbipaistvalt avaldatud menetlustes |
|
177 |
C: Süsteemsete tingimuste loomine investeeringute kasvuks |
Eesmärk |
Viis lõpule sõltumatu analüüsi riigihangete reformide mõju kohta ning sõnastas meetmed ja eesmärgid süsteemi parandamiseks. |
|
183 |
A: Tervishoiusüsteemi reform |
Eesmärk |
Tervishoiu ja tervisekindlustuse seaduse muudatuste jõustumine |
|
188 |
D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus |
Eesmärk |
Täiustatud taastuskeskus, mille suutlikkus on suurenenud, on töökorras |
|
194 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Maribori nakkuskliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine |
|
Osamakse summa |
171 813 710 eurot |
1.8.Kaheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
60 |
C: Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamine |
Siht |
Uuendatud raudteeliinide pikkus |
|
75 |
C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale |
Siht |
Lõpuleviidud projektid keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks |
|
189 |
D: Tervishoiusüsteemi kättesaadavus |
Siht |
Erakorralise arstiabi keskmise saabumisaja lühenemine |
|
191 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Ljubljana nakkuskliiniku seadmete hankelepingu sõlmimine |
|
Osamakse summa |
71 330 382 eurot |
1.9.Üheksas osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
5 |
D: Kaugküttesüsteemide energiatõhus ümberstruktureerimine taastuvate energiaallikate kasutamisega |
Siht |
Taastuvate energiaallikate täiendav võimsus kaugküttesüsteemides |
|
26 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Hoonete energiatõhususe ja säästva renoveerimise lõpuleviimine hoone tehnosüsteemide individuaalse uuendamise kaudu |
|
27 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Rakendatud on avaliku sektori omandis olevate elamute energia ja säästev renoveerimine |
|
30 |
E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis |
Siht |
Hiljuti loodud koolitus- ja reageerimisvahendid kliimaga seotud operatiivkatastroofide jaoks |
|
31 |
E: Sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime kliimaga seotud katastroofidele Sloveenia Vabariigis |
Siht |
Osalejad, kes on läbinud üleujutustele ja ulatuslikele metsapõlengutele reageerimise koolituse |
|
33 |
F: Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Maavärinaohu tõttu maalihete poolt ohustatud taastatud alad |
|
35 |
F: Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Üleujutuste ja maalihete vähendamise lõpetatud projektide arv, millega toetatakse võimaluse korral looduspõhist lahendust ja keskkonnahoidlikke meetmeid |
|
40 |
H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid |
Siht |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv |
|
44 |
I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid |
Siht |
Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv |
|
62 |
D: Raudtee- ja maanteetaristu digiüleminek |
Siht |
Liikluskorraldussüsteemiga hõlmatud teed |
|
64 |
B: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu reform |
Siht |
Alternatiivsete mootorsõidukite laadimispunktid või tanklad |
|
65 |
E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordisektoris |
Siht |
Üldkasutatavad elektrisõidukite laadimispunktid |
|
66 |
E: Alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine transpordisektoris |
Siht |
Haldusasutuste omandis olevad elektrisõidukite laadimispunktid |
|
73 |
B: Integreeritud strateegiline projekt Sloveenia CO2-heite vähendamiseks ringmajandusele ülemineku kaudu |
Siht |
Lõpuleviidud projektid, millega toetatakse ettevõtjaid ringmajandusele üleminekul |
|
97 |
G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine |
Eesmärk |
E-õigusloomeplatvormi käivitamine |
|
101 |
I. Sisejulgeoleku digiüleminek |
Eesmärk |
Privaatne politseipilv toimib |
|
102 |
K: Keskkonnahoidlik Sloveenia asukoharaamistik |
Siht |
Ühendatud ruumiliste ja keskkonnaalaste digitaalsete andmete taristu |
|
108 |
J: Hariduse, teaduse ja spordi digiüleminek |
Siht |
Uued IT-lahendused, mida kasutatakse kutsehariduse omandanute õpetamisel, õppimisel, spordis ja jälgimisel |
|
109 |
M: Kultuuri digiüleminek |
Siht |
Operatiivsete dünaamiliste e-teenustega kultuuriasutused |
|
117 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid |
|
121 |
D: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid ringmajanduse valdkonnas |
|
123 |
E: Riikliku toiduinstituudi kui toiduainete tarneahela innovatsiooni ökosüsteemi tugisamba loomine |
Eesmärk |
Riikliku toiduinstituudi tegevuse alustamine |
|
131 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Siht |
Lõpuleviidud projektid regionaalarengu toetamiseks |
|
153 |
C: Avaliku ja jagatud turismi infrastruktuuri ning loomulike vaatamisväärsuste jätkusuutlik arendamine turismisihtkohtades |
Siht |
Lõpuleviidud projektid avalikus ja ühises turismitaristus |
|
156 |
A: Haridussüsteemi uuendamine üleminekuks rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale |
Siht |
Alushariduse ja lapsehoiu, algkoolide ja keskkoolide ajakohastatud õppekavad |
|
161 |
F: Kõrghariduse reformi katseprojektid keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks |
Siht |
Lõpuleviidud katseprojektid kõrghariduse uuendamiseks |
|
184 |
B: Tervishoiutöötajate pädevuse suurendamine, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet |
Siht |
Täiendavad meditsiiniõed, kes on saanud koolituse kroonilisi haigusi põdevate patsientide jaoks |
|
187 |
C: Tervishoiu digiüleminek |
Siht |
Tervishoiutöötajad, kes kasutavad riiklikku telemeditsiinisüsteemi |
|
199 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse seaduse jõustumine |
|
200 |
A: Ühtse pikaajalise hoolduse süsteemi loomine |
Eesmärk |
Kõik integreeritud pikaajalise hoolduse süsteemi kohased õigused ja teenused on täielikult kohaldatavad |
|
Osamakse summa |
243 144 092 eurot |
1.10.Kümnes osamakse (tagastamatu toetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
7 |
F: Elektrijaotusvõrgu tugevdamine (trafoalajaamad) |
Siht |
Uute töötavate elektritrafojaamade arv |
|
25 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Suure haldus- ja sotsiaalse tähtsusega hoonete täielik energia- ja säästev renoveerimine |
|
28 |
B: Hoonete jätkusuutlik renoveerimine |
Siht |
Avaliku sektori hoonete energia- ja säästva renoveerimise lõpuleviimine, mida rahastatakse avaliku sektori hoonete renoveerimise käibefondist |
|
34 |
F: Üleujutusohu ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Üleujutuste eest kaitsmise projektidest kasu saav elanikkond |
|
41 |
H: Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektid |
Siht |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv |
|
45 |
I. Joogiveega varustamise ja selle säästmise projektid |
Siht |
Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv |
|
61 |
D: Raudtee- ja maanteetaristu digiüleminek |
Siht |
Käitusvedurid, mis on täiendavalt varustatud ETCSi 2. tasemega |
|
76 |
C: Puidu töötlemise suurendamine, et kiirendada üleminekut kliimaneutraalsele ühiskonnale |
Siht |
Lõpuleviidud projektid keskkonnasõbraliku puidutöötluse toetamiseks |
|
95 |
E: Küberturvalisuse tagamine |
Eesmärk |
Avaliku halduse suurem suutlikkus reageerida küberintsidentidele |
|
96 |
G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine |
Eesmärk |
Riikliku SI-EuroQCI võrgustiku loomine |
|
98 |
G: Avaliku halduse digitaalse keskkonna ajakohastamine |
Siht |
Digioskuste koolituse läbinud riigiteenistujate arv |
|
99 |
H: Gigabititaristu |
Siht |
Täiendavad kodumajapidamised, kellel on juurdepääs lairibaühendusele |
|
104 |
L: Digiüleminek põllumajanduses, toidutööstuses ja metsanduses |
Siht |
Uued toimivad e-teenused põllumajanduses, toiduainetetööstuses ja metsanduses |
|
105 |
N: Õiguse digiüleminek |
Siht |
Kohtuasutuste kasutatavad uued või ajakohastatud IT-süsteemid |
|
115 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud projektid, mille eesmärk on arendada välja vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskond, majandus, vastupanuvõime ja kliimamuutustega kohanemine |
|
116 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Siht |
Lõpetatud projektid digiteerimise ja digiülemineku valdkonnas |
|
118 |
B: Keskkonnahoidlikule majandusele üleminekut ja digiüleminekut toetavate teadus- ja innovatsiooniprojektide kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud ringmajanduse teadus- ja innovatsiooniprojektid |
|
119 |
C: Projektide kaasrahastamine, et suurendada Sloveenia teadlaste ja teadusasutuste rahvusvahelist liikuvust ning edendada Sloveenia taotlejate rahvusvahelist kaasamist |
Siht |
Lõpetatud projektid Sloveenia teadlaste liikuvuse ja/või taasintegreerimise kohta |
|
122 |
D: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni näidis- ja katseprojektidesse tehtavate investeeringute kaasrahastamine |
Siht |
Lõpuleviidud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni katseprojektid ringmajanduse valdkonnas |
|
130 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Siht |
Lõpuleviidud projektid investeeringute edendamiseks |
|
132 |
C: CO2-heite vähendamise, tootlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime toetamine |
Siht |
Täiendavad lõpuleviidud projektid regionaalarengu toetamiseks |
|
134 |
D: Majanduse ja ettevõtluse infrastruktuuride uuenduslike ökosüsteemide loomine |
Siht |
Innovaatiliste ettevõtlustaristu ökosüsteemide ja nende haldamise lõpetatud projektid |
|
142 |
B: Töö korraldamise paindlikumate viiside toetamine |
Siht |
Lõpetatud projektid koduste töötingimuste loomiseks või parandamiseks |
|
147 |
E: Töötajate koolitus ja haridus |
Siht |
Nende töötajate arv, kes on edukalt läbinud koolitus-/haridusprogrammid |
|
151 |
B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng turismi lisandväärtuse suurendamiseks |
Siht |
Lõpuleviidud hoonete energiatõhusamaks renoveerimise projektid majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks |
|
152 |
B: Sloveenia majutusettevõtete jätkusuutlik areng turismi lisandväärtuse suurendamiseks |
Siht |
Lõpetatud ehitus- või rekonstrueerimisprojektid majutusettevõtete energiatõhususe suurendamiseks |
|
155 |
D: Kultuuripärandi ja avaliku sektori kultuuritaristu jätkusuutlik taastamine ja taaselustamine |
Siht |
Renoveeritud kultuurimälestised |
|
158 |
E: Rohelise ja digihariduse põhjalik ümberkujundamine |
Siht |
Spetsialistid ja juhid, kes on läbinud digitaalse ja kestliku arengu alase pädevuse alase koolituse |
|
159 |
B: Kõrghariduse reformimine keskkonnahoidlikuks ja vastupidavaks üleminekuks |
Siht |
Ajakohastatud kõrghariduse õppekavad |
|
162 |
C: Kutsekesk- ja kutsehariduse ajakohastamine |
Siht |
Ajakohastatud kutsehariduse koolitusprogrammid |
|
163 |
G: Haridussüsteemi ja tööturu vahelise koostöö tugevdamine |
Siht |
Mentorid ettevõtetes, mis on edukalt läbinud koolituse |
|
166 |
H: Hariduse keskkonnasäästlikumaks muutmine Sloveenias |
Siht |
Uute haridusasutuste pindala |
|
192 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Ljubljana infektsioosne kliinik toimib |
|
195 |
E: Nakkushaiguste tõhus ravi |
Eesmärk |
Maribor Infectious Clinic toimib |
|
Osamakse summa |
171 813 711 eurot |
2.Laen
Artikli 3 lõikes 2 osutatud osamaksed korraldatakse järgmiselt.
2.1.Esimene osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
13 |
B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks |
Eesmärk |
Elektrienergia varustuskindluse seaduse jõustumine |
|
207 |
Riiklike üüripindade pakkumine |
Eesmärk |
Riiklike üüripindade üürilepingute sõlmimine |
|
17 |
F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine |
Eesmärk |
Uue madalpinge jaotusvõrgu hankemenetluse avamine |
|
46 |
B: Ennetuse tugevdamine, et suurendada üleujutusohutust |
Eesmärk |
Uue üleujutusohu juhtimise kava jõustumine |
|
49 |
D: Riiklike keskkonnakaitseteenuste toimimise tõhustamine |
Eesmärk |
Kommunaalteenuste ja keskkonnakaitse seaduse jõustumine |
|
50 |
H: Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid |
Eesmärk |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise projektide lepingute sõlmimine |
|
52 |
I. Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid |
Eesmärk |
Joogiveega varustamise projektide hankelepingute sõlmimine |
|
167 |
D: Sloveenia haridus- ja teadustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia |
Eesmärk |
Hariduse ja teaduse infrastruktuuri keskkonnasäästlikumaks muutmise strateegia vastuvõtmine |
|
Osamakse summa |
310 362 800 eurot |
2.2.Teine osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
168 |
I. Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias |
Eesmärk |
Haridustaristu keskkonnasäästlikumaks muutmise investeerimisprojektide lõplik väljavalimine |
|
203 |
C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele |
Eesmärk |
Uute hooldusasutuste ehitamiseks lepingu sõlmimine |
|
Osamakse summa |
49 375 900 eurot |
2.3.Kolmas osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
15 |
E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest |
Eesmärk |
Uute taastuvenergiat tootvate käitistega seotud lepingute sõlmimine |
|
67 |
Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine |
Eesmärk |
Ljubljana raudteejaama uuendamise lepingu sõlmimine – 1. etapp |
|
70 |
A: Säästva ja keskkonnahoidliku ümberkujundamise raamistiku loomine |
Eesmärk |
Keskkonnasäästliku eelarve planeerimise metoodika väljatöötamine ja kohaldamine |
|
Osamakse summa |
49 375 900 eurot |
2.4.Neljas osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
208 |
Riiklike üüripindade pakkumine |
Siht |
Täiendavad kommunaalelamud |
|
Osamakse summa |
98 751 800 eurot |
2.5.Viies osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
169 |
I. Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias |
Siht |
Uute haridusasutuste pindala |
|
14 |
B: Elektrivarustuse reform taastuvate energiaallikate edendamiseks |
Siht |
Uute oma tarbeks taastuvenergiat tootvate ühendatud ja töötavate elektrijaamade lisavõimsus |
|
209 |
Riiklike üüripindade pakkumine |
Siht |
Täiendavad kommunaalelamud |
|
Osamakse summa |
98 751 800 eurot |
2.6.Kuues osamakse (laenutoetus):
|
Järjekorranumber |
Seotud meede (reform või investeering) |
Eesmärk / siht |
Nimi |
|
16 |
E: Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest |
Siht |
Lisaenergia uutest taastuvatest energiaallikatest elektrit tootvatest käitistest |
|
18 |
F: Elektrijaotusvõrgu edasine tugevdamine |
Siht |
Uue toimiva jaotusvõrgu pikkus |
|
47 |
F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Üleujutuste eest kaitsmise projektidest kasu saav elanikkond |
|
48 |
F: Üleujutusohu edasine vähendamine ja muude kliimaga seotud katastroofide ohu vähendamine |
Siht |
Selliste lõpetatud projektide arv, mille eesmärk on vähendada üleujutusi ja maalihkeid, soodustades nii palju kui võimalik looduspõhiseid lahendusi ja rohelisi taristuid |
|
51 |
H: Asulareovee ärajuhtimise, puhastamise ja korduskasutamise täiendavad projektid |
Siht |
Asulareovee ärajuhtimise ja puhastamise lõpetatud projektide arv |
|
53 |
I. Täiendavad joogiveevarustuse ja -säästu projektid |
Siht |
Lõpuleviidud joogiveega varustamise projektide arv |
|
68 |
Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime edasine suurendamine |
Eesmärk |
Ljubljana raudteejaama täielik renoveerimine |
|
170 |
I. Haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine Sloveenias |
Siht |
Uute haridusasutuste pindala |
|
202 |
B: Suuremat pikaajalist hooldust ja keerukamaid hooldusteenuseid vajavate isikute integreeritud kohtlemise tagamine |
Siht |
Pikaajalise hoolduse asutuste täiendav suutlikkus |
|
204 |
C: Ohutu elukeskkonna tagamine ülalpeetavatele |
Siht |
Täiendavad olemasolevad kohad hooldusasutustes |
|
206 |
Riiklike üüripindade arvu suurendamine |
Siht |
Täiendavad üldkasutatavad üürikorterid |
|
Osamakse summa |
98 751 800 eurot |
3. JAGU: TÄIENDAV KORD
1.Taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamine toimub vastavalt järgmisele korrale.
·Koordineerivaks asutuseks on taaste- ja vastupidavuskava rakendamise eest vastutav rahandusministeerium, kellel lasub üldine vastutus kava kui terviku järelevalve ja rakendamise eest. Ta jälgib, kontrollib ja kinnitab eesmärkide ja sihtide saavutamist ning koostab ja allkirjastab liidu vahendite haldaja kinnituse.
·Valdkondlikud ministeeriumid vastutavad Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava üksikute osade rakendamise eest. Nad annavad koordineerivale asutusele aru rakendamise edenemise ning eesmärkide ja sihtide saavutamise kohta.
·Riiklik kulude koordinaator, rahandusministeerium, ELi vahendite haldamise osakond: koordinaator vastutab maksete eest riiklikul tasandil ning maksetaotluste ettevalmistamise ja Euroopa Komisjonile esitamise eest.
·Auditite läbiviimise ja auditite kokkuvõtte koostamise eest vastutab rahandusministeeriumi eelarvejärelevalve büroo kui riikliku auditi koordinaator.
2.Komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord
Selleks et anda komisjonile täielik juurdepääs vajalikele alusandmetele, kehtestab Sloveenia järgmise korra.
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava ning selle rakendamise keskse koordineeriva asutusena vastutab kava üldise koordineerimise ja järelevalve eest rahandusministeeriumi taaste- ja vastupidavuskava rakendamise amet. Eelkõige tegutseb ta koordineeriva asutusena eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammude jälgimisel. Kontrolle teostavad koordineeriv asutus ja valdkondlikud ministeeriumid ning auditite eest vastutab riiklik auditikoordinaator. Ta koordineerib aruandlust eesmärkide ja sihtide, kõigi asjakohaste näitajate, aga ka kvalitatiivse finantsteabe ja muude andmete, näiteks lõppsaajate kohta. Andmed kodeeritakse Rahandusministeeriumi IT-süsteemis (MFERAC).
Kooskõlas määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikega 2 esitab Sloveenia pärast käesoleva lisa punktis 2. 1 esitatud asjakohaste kokkulepitud eesmärkide ja sihtide saavutamist komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud taotluse rahalise toetuse ja vajaduse korral laenu maksmiseks. Sloveenia tagab, et komisjonil on taotluse korral täielik juurdepääs asjaomastele alusandmetele, mis toetavad maksetaotluse nõuetekohast põhjendust, nii maksetaotluse hindamiseks vastavalt määruse (EL) nr 2021/241 artikli 24 lõikele 3 kui ka auditeerimise ja kontrolli eesmärgil.