EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.7.2021
COM(2021) 384 final
2021/0192(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 184 final}
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,1.7.2021
COM(2021) 384 final
2021/0192(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
{SWD(2021) 184 final}
2021/0192 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrust (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu, 1 eriti selle artiklit 20,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)COVID-19 puhangul on olnud häiriv mõju Sloveenia majandusele. 2019. aastal oli Sloveenia sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta (SKP elaniku kohta) 74 % ELi keskmisest. Komisjoni 2021. aasta kevadprognoosi kohaselt vähenes Sloveenia reaalne SKP 2020. aastal 5,5 % ning peaks 2020. ja 2021. aastal kumulatiivselt vähenema 0,9 %. Keskpika perioodi majandustulemusi mõjutavad pikemaajalised tegurid on eelkõige investeeringute väike osakaal SKPs ja suhteliselt väike tootlikkus, samuti probleemid, mis on seotud ühiskonna kiire vananemise ning pensioni- ja tervishoiusüsteemide pikaajalise kestlikkusega.
(2)9. juulil 2019 ja 20. juulil 2020 esitas nõukogu Euroopa poolaasta raames Sloveeniale soovitused. Eelkõige soovitas nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed, et tulemuslikult reageerida pandeemiale, toetada majandust ja selle taastumist ning leevendada COVID-19 kriisi sotsiaalset ja tööhõivealast mõju. Lisaks soovitati suurendada tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide vastupidavust ning viia ellu reformid, mis tagavad nende kvaliteedi, kättesaadavuse ja rahandusliku jätkusuutlikkuse pikas perspektiivis. Selles soovitati tagada pensionisüsteemi pikaajaline kestlikkus ja piisavus, suurendada väheste oskustega ja vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet ning tagada hariduse ja koolituse parem vastavus tööturu vajadustele. Veel soovitati pakkuda ettevõtjatele ja kodumajapidamistele likviidsus- ja rahastamisvõimalusi, parandada ettevõtluskeskkonda ning investeerida teadus- ja arendustegevusse, rohe- ja digipöördesse. Olles taaste- ja vastupidavuskava esitamise ajal hinnanud nende riigipõhiste soovituste rakendamisel tehtud edusamme, leiab komisjon, et soovitust võtta vajalikke meetmeid COVID-19 pandeemiale tõhusalt reageerimiseks ning majanduse ja selle taastumise toetamiseks on järgitud.
(3)[Nõukogu soovituses euroala majanduspoliitika kohta soovitati euroala liikmesriikidel võtta meetmeid, sealhulgas taaste- ja vastupidavuskavade kaudu, et muu hulgas tagada majanduse taastumist toetav poliitiline kurss ning edendada veelgi lähenemist, vastupidavust ning kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Nõukogu soovituses soovitati ka tugevdada riiklikke institutsioonilisi raamistikke, tagada makromajanduslik finantsstabiilsus, viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ning tugevdada euro rahvusvahelist positsiooni.] [Kui nõukogu soovitust pole CID vastuvõtmise ajaks vastu võetud, palume põhjenduse eemaldada]
(4)30. aprillil 2021 esitas Sloveenia määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 1 kohaselt komisjonile oma riikliku taaste- ja vastupidavuskava. See esitati pärast konsultatsioone, mis viidi läbi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega kooskõlas riikliku õigusraamistikuga. Taaste- ja vastupidavuskavade riiklik omalus on aluseks nende edukale rakendamisele ja kestvale mõjule riiklikul tasandil ning usaldusväärsusele Euroopa tasandil. Kõnealuse määruse artikli 19 kohaselt on komisjon hinnanud taaste- ja vastupidavuskava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust kooskõlas kõnealuse määruse V lisas esitatud hindamissuunistega.
(5)Taaste- ja vastupidavuskavadega tuleks püüda saavutada määruse (EL) 2021/241 alusel loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning nõukogu määruse (EL) 2020/2094 2 alusel COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks loodud ELi taasterahastu üldeesmärke. Nende abil tuleks edendada liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, toetades määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud kuut sammast.
(6)Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine peaks kujutama endast kogu liitu hõlmavat investeerimisprojektide ja reformide kooskõlastatud elluviimist. Kuna neid reforme ja investeeringuid tehakse kooskõlastatult ja ühel ajal ning kuna viiakse ellu ka piiriüleseid projekte, peaksid need üksteist vastastikku tugevdama ja nende positiivne mõju peaks kanduma üle kogu liidu. Seega peaks ligikaudu kolmandik rahastu mõjust liikmesriikide kasvule ja töökohtade loomisele tulenema teiste liikmesriikide tegevuste ülekandemõjust.
Kuue samba rakendamisele kaasa aitavad tasakaalustatud lahendused
(7)Määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punkti a ja V lisa punkti 2.1 kohaselt sisaldab taaste- ja vastupidavuskava suures ulatuses (hinne A) liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue määruse (EL) 2021/241 artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust.
(8)Kava aitab lahendada peamisi struktuurseid probleeme ning sillutab teed kaksiküleminekule ehk rohe- ja digipöördele. Selles keskendutakse neljale teemavaldkonnale: rohepööre, digipööre, arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv ning tervishoid ja heaolu. Kavaga nähakse ette ulatuslikud reformid pikaajalise hoolduse, tervishoiu, tööturu ja pensionide valdkonnas ning eelduste kohaselt on nendel pikaajaline mõju, mis muudab riigi sotsiaalkindlustussüsteemi vastupidavamaks ja kestlikumaks. Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava tähelepanu keskmes on ka rohe- ja digipööre. Rohepöördega seoses hõlmab kava meetmeid, mille eesmärk on võimaldada kasutada taastuvate energiaallikate potentsiaali, tagades samal ajal looduskaitse, toetada hoonete energiatõhusamaks renoveerimist, vähendada kliimamuutustega seotud riske, parandada veemajandust, edendada säästvat liikuvust ning juurutada keskkonnahoidlik eelarveplaneerimine ja edendada ringmajandust. Rohepöörde edendamiseks kavandatakse ka kogu kava ulatuses märkimisväärseid investeeringuid, sealhulgas säästvasse majutusse turismivaldkonnas ning keskkonnahoidlike riigihangete ja nn roheliste oskuste edendamisse. Mis puudutab digipööret, siis on ette nähtud sihipärased meetmed, mis peaksid aitama kaasa nii avaliku kui ka erasektori digipöördele. Need hõlmavad jätkuvat avaliku sektori digiteerimist eelkõige õiguse ja e-tervishoiu valdkonnas ning meetmeid, millega edendatakse digikirjaoskust haridussüsteemis ning kodanike ja ettevõtjate jaoks e-identimise dokumentide kasutuselevõttu, samuti mõningaid investeeringuid ühendatusesse ja digioskustesse, et vähendada digilõhet.
(9)Meetmed, mis käsitlevad peamiselt aruka, kestliku ja kaasava majanduskasvu sammast, hõlmavad tööturu- ja pensionireforme, mis peaksid aitama tõsta eakamate töötajate tööhõive määra ja andma oma panuse potentsiaalsesse SKP kasvu ning aitama tagada pensionisüsteemi pikaajalise rahandusliku jätkusuutlikkuse ja piisavuse. Õigusaktid, millega nähakse ette lühendatud tööaja kava, suurendavad eelduste kohaselt tööturu vastupidavust šokkide suhtes. Sihtotstarbelised reformid ja investeeringud peaksid ühiselt suurendama ettevõtetes tootlikkust ja keskkonnasäästlikkust, sealhulgas turismi- ja kultuurisektoris, ning avaliku sektori asutuste reformid peaksid aitama vähendada halduskoormust. Arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu toetavad lisameetmed, eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja hariduse valdkonnas, ning investeeringud, millega toetatakse rohe- ja digipööret. Sloveenia sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse toetamiseks hõlmab kava meetmeid taskukohaste eluasemete pakkumiseks, et leevendada kriisi mõju noortele peredele ja tõrjutud inimestele, meetmeid maa- ja linnapiirkondade vahelise digilõhe vähendamiseks, tööturureforme, tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemide reforme ning investeeringuid elukestvasse õppesse.
(10)Meetmed, millega toetatakse peamiselt tervishoiusammast ning majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, hõlmavad reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on tagada parem juurdepääs tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidele ning parandada nende tulemuslikkust ja rahalist kestlikkust. Neilt oodatakse seadusjärgsete ravikindlustusõiguste määratlemist, täiendava tervisekindlustussüsteemi ümberkorraldamist, tervishoiutöötajate tasustamissüsteemi reformimist ja selle rahalise jätkusuutlikkuse tagamist. Investeeringud esmatasandi tervishoiutöötajate oskustesse ning esmaabi- ja nakkushaiguste ravi taristu ajakohastamisse peaksid suurendama tervishoiusüsteemi juurdepääsetavust, vastupidavust ja valmisolekut. Pikaajalist hooldust reguleerivate terviklike õigusaktide vastuvõtmine peaks hõlmama nii tervishoiu- kui ka sotsiaalhoolekandeteenuseid ning investeeringud hooldekodudesse peaksid parandama hoolduse kättesaadavust ja kvaliteeti. Kava hõlmab ka olulisi meetmeid, mille abil suurendada avaliku halduse tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas selle digipöörde kaudu. Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava hõlmab ka järgmise põlvkonna poliitikat, sealhulgas reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada hariduse kvaliteeti, tagada koolidele digi- ja rohepöördeks vajalik põhitaristu ja pädevus ning toetada noorte tööhõivet.
Riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud kõigi probleemide või nendest suure osa lahendamine
(11)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile b ja V lisa punktile 2.2 peaks taaste- ja vastupidavuskava aitama eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest (hinne A), mis on kindlaks tehtud asjaomasele liikmesriigile adresseeritud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud.
(12)Kava sisaldab ulatuslikku komplekti üksteist vastastikku tugevdavaid reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt lahendada kõiki või olulist osa Euroopa poolaasta raames Sloveeniale esitatud 2019. ja 2020. aasta riigipõhistes nõukogu soovitustes kirjeldatud majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest, seda eelkõige valdkondades nagu pikaajaline hooldus, tervishoid, pensionid ja tööturg, haridus ja oskused, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, rohe- ja digipööre, ettevõtluskeskkond ja riigihanked.
(13)Kava sisaldab pikaajalise hoolduse, tervishoiu- ja pensionisüsteemide peamisi struktuurireforme kooskõlas pika perspektiivi soovitustega. Nende reformide elluviimine peaks i) märkimisväärselt suurendama Sloveenia sotsiaalkindlustussüsteemi vastupidavust; ii) parandama pikaajalise hoolduse ja tervishoiuteenuse kvaliteeti ja kättesaadavust ning tagama piisavamad pensionid; iii) aitama tagada rahanduse jätkusuutlikkuse pikas perspektiivis, võttes arvesse olulisi demograafilisi probleeme. Kavandatav pikaajalise hoolduse seadus, mis on selle valdkonna esimene terviklik õigusakt Sloveenias, on olnud arutluse all juba üle kümne aasta. Reformiga luuakse uus sotsiaalkindlustuse sammas, mis keskendub pikaajalist hooldust vajavate inimeste erivajadustele, tagades sellele võrdse juurdepääsu, olenemata inimese sotsiaal-majanduslikust staatusest. Eelduste kohaselt tagatakse eriseadusega mitmekesisemad rahastamisallikad, eelkõige kohustusliku pikaajalise hoolduse kindlustuse kehtestamisega. Tervishoiu valdkonnas peaks reform tagama ulatusliku õiguste kogumi kohustusliku ravikindlustussüsteemi raames, tagama tervishoiusüsteemi rahandusliku jätkusuutlikkuse ning parandama süsteemi haldamist ja tulemuslikkust, sealhulgas kvaliteedi- ja ohutusaspekte jälgiva sõltumatu asutuse loomise kaudu. Tööturu puhul suurendavad reformid tööturul osalemist ja hõlbustavad tööjõu ümberpaigutamist – eelkõige koolituse ja aktiivse tööturupoliitika kaudu –, mis on majanduse ümberkujundamise ajal võtmetähtsusega. Pensionireformiga lahendatakse süsteemi rahandusliku jätkusuutlikkuse probleemi, tagades seejuures põlvkondadevahelise õigluse ja pensionide piisavuse.
(14)Kava peaks aitama leevendada kriisi sotsiaalset ja tööhõivealast mõju, muu hulgas lühendatud tööaja kavade reformimise, paindlikuma töökorralduse edendamise ja taskukohaste eluasemete pakkumise laiendamise meetmete kaudu. Lisaks peaksid kavas hõlmatud tööturu- ja haridusmeetmed suurendama väheste oskustega ja vanemaealiste töötajate tööalast konkurentsivõimet, suurendama hariduse ja koolituse vastavust tööturu vajadustele ning edendama elukestvat õpet ja aktiveerimismeetmeid, muu hulgas digikirjaoskuse parandamise kaudu.
(15)Kava hõlmab ka struktuurireforme, mille eesmärk on tugevdada riiklikku institutsioonilist raamistikku. See hõlmab reforme, mille abil suurendada konkurentsi ja asjatundlikkust riigihangete valdkonnas. Samuti hõlmab see reforme, millega parandatakse rahastamisvõimaluste kättesaadavust ja juurdepääsu ettevõtluskeskkonnale, eelkõige kapitaliturgude tugevdamise, halduskoormuse vähendamise ja digitaalsete avalike teenuste parandamise kaudu.
(16)Kava peaks aitama kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erasektori investeeringuid, et toetada majanduse taastumist. Selle tähelepanu keskmes on investeeringud rohe- ja digipöördesse eelkõige sellistes valdkondades nagu taastuvad energiaallikad, üldkasutatavate hoonete energiatõhusus, tulvakaitse, raudteetransport, lairibaühendus ja digioskused ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Samuti aitab kava edendada ettevõtete digivõimekust, e-kaubandust ja e-tervishoiusüsteemi.
(17)Soovitusi, mis on seotud pandeemiale eelarvepoliitika meetmetega viivitamata reageerimisega, võib pidada Sloveenia kava kohaldamisalast välja jäävaks, olenemata asjaolust, et Sloveenia reageeris üldiselt asjakohaselt ja piisavalt vajadusele toetada viivitamata majandust eelarvevahenditega aastatel 2020 ja 2021 kooskõlas üldise vabastusklausli sätetega. Lisaks ei ole soovitus saavutada 2020. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärk enam asjakohane, seda nii vastava eelarveperioodi lõppemise kui ka stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli rakendumise tõttu 2020. aasta märtsis pandeemiakriisi kontekstis.
Panus kasvupotentsiaali, töökohtade loomisse ning majanduslikku, sotsiaalsesse ja institutsionaalsesse vastupidavusse
(18)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile c ja V lisa punktile 2.3 aitab taaste- ja vastupidavuskava eeldatavasti mõjusalt (hinne A) tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist.
(19)Komisjoni talituste simulatsioonid näitavad, et kava abil on võimalik suurendada Sloveenia SKPd 2026. aastaks 1,1–1,7 %. 20 aasta pärast võiks SKP olla 0,5 % suurem 3 . Kavast tulenev majanduse elavnemine peaks toetama ka riigi rahandust.
(20)Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava abil parandatakse eelduste kohaselt riigi makromajanduslikke tulemusi, eelkõige majanduse tootlikkuse ja pikaajalise kasvu suurendamise ning majandus- ja ettevõtlustaristu uuenduslike ökosüsteemide loomise kaudu. Lisaks hõlmab see meetmeid, mille eesmärk on parandada uute ja innovaatiliste ettevõtjate juurdepääsu kapitalile, toetada investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning parandada koordineerimist teadusasutuste ja ettevõtjate vahel ning teadlaste hulgas. Alternatiivsete investeerimisfondide turu loomisega soovib Sloveenia suunata rohkem vahendeid idufirmade ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Ette nähtud lisameetmed peaksid aitama suurendada tootlikkust kogu majanduses, tagades tõhusama digitaalse ja füüsilise taristu ning investeeringud inimkapitali, sealhulgas konkreetsetes sektorites, nagu ringmajandus, jätkusuutlikud toidusüsteemid, turism ja kultuur.
(21)Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava aitab lahendada Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise seisukohast olulisi tööhõive- ja sotsiaalprobleeme. Kava, millega toetatakse noori nende tööturule siirdumisel, peaks edendama võrdseid võimalusi ja parandama juurdepääsu tööturule. Töökeskkonna puuetega inimeste vajadustele kohandamine peaks edendama kaasatust. Pikaajalise hoolduse ja tervishoiureformi mitmed elemendid peaksid parandama juurdepääsetavust ja suurendama vastupidavust. Taskukohaste eluasemete pakkumiseks tehtavad investeeringud ja elluviidavad reformid peaksid samuti aitama suurendada sotsiaalset kaasatust ja vähendada vaesust. Kavaga nähakse ette investeeringud oskustesse ja inimkapitali, elukestva õppe edendamisse ja õppurite tulevikuks vajalike oskuste, näiteks rohe- ja digipöördeks vajalike oskuste arendamisse.
Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimine
(22)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile d ja V lisa punktile 2.4 tagatakse taaste- ja vastupidavuskavaga eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede (hinne A) ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 4 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).
(23)Sloveenia esitas oma taaste- ja vastupidavuskavas hõlmatud iga meetme kohta üksikasjaliku hinnangu kooskõlas põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ käsitlevate Euroopa Komisjoni tehniliste suunistega (2021/C 58/01). Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava puhul peaks olema tagatud keskkonnaeesmärkide olulise kahjustamise ärahoidmine, kuna sellesse on valitud meetmed, mis aitavad oluliselt kaasa keskkonnaeesmärgi saavutamisele või millel pole üldse või pole märkimisväärset prognoositavat mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Ette on nähtud ka muud meetmed, sealhulgas ulatuslikud toetuskavad, mis on loodud selleks, et tagada põhimõtte järgimine kõigis rakendamise etappides, sealhulgas pakkumismenetluses, kui see on asjakohane, ja igal juhul lõpliku väljundi puhul. Meetmete puhul, mis nõuavad komisjoni suuniste kohast sisulist hindamist – näiteks sellistes valdkondades nagu taastuvenergia tootmine ja kaugküte, veemajandus, kestlik liikuvus, digiteerimine, investeeringud turismi ja uued hooned –, on Sloveenia võtnud oma kava ning konkreetsete eesmärkide ja sihtide määratlemisega kohustuse mitte kahjustada märkimisväärselt ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Nii on kriteeriumid „ei kahjusta oluliselt“ hõlmatud asjaomaste projektide valikuprotsessiga seotud sihtidesse ja vajaduse korral asjakohaste sihtide välistamisloendi viidetesse.
Panus rohepöördesse, sealhulgas elurikkuse toetamisse
(24)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile e ja V lisa punktile 2.5 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Kliimaeesmärke toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 42,4 % kava kogueraldisest ja on arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikaga. Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 17 on riiklik taaste- ja vastupidavuskava kooskõlas riiklikus energia- ja kliimakavas 2030 sisalduva teabega.
(25)Mis puudutab 2030.–2050. aasta kliima- ja energiaeesmärke ning ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks liidu kliimaneutraalsus ning nende täitmisele kaasa aitamist, siis püütakse kava abil lahendada mõnda peamist poliitilist probleemi, mis on määratletud Sloveenia riiklikku kliima- ja energiakava käsitlevates komisjoni soovitustes 5 . Kava sisaldab võtmetähtsusega reforme ja investeeringuid taastuvenergia kasutamise edendamiseks, nähes ette regulatiivsete takistuste kõrvaldamise, uuel tasemel taastuvenergiaalase suutlikkuse arendamise ja elektrijaotusvõrkude ajakohastamise, võttes seejuures arvesse looduskaitsega seotud vajadusi. Kavaga nähakse ette ka investeeringud energiatõhususse, keskendudes üldkasutatavatele hoonetele, ja edendatakse investeeringuid tööstusvaldkonna energiatõhususse. Veel edendatakse kavaga ühistranspordi kasutamist, raudteetranspordi kasutamist reisijate- ja kaubaveoks, alternatiivkütuste kasutamist transpordis ning raudtee- ja maanteetranspordi digipööret. Kava abil püütakse suurendada vastupidavust kliimamuutuste suhtes, pöörates erilist tähelepanu üleujutusriskile. Eeldatavasti aitab nende meetmete koosmõju märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, stimuleerida uute keskkonnahoidlike töökohtade loomist ja vähendada energiaarveid, tagades seeläbi elanikkonnale parema elukeskkonna ja ettevõtjatele paremad tegevustingimused.
(26)Kava aitab kaasa ka liidu täiendavate keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisele. Eelduste kohaselt aitab kava suurendada veemajandussüsteemi tõhusust ja kiirendada üleminekut ringmajandusele, eelkõige ringmajandusel põhinevate riigihangete põhimõtete integreerimise ja keskkonnahoidliku eelarveplaneerimise juurutamise kaudu. Kava ei hõlma meetmeid, mille eesmärk on toetada elurikkust. Samas võivad mõned kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed aidata kaasa ka elurikkuse säilitamisele, kuna kliimamuutus on üks peamisi elurikkust ohustavaid tegureid. Kava peaks kaudselt toetama elurikkust metsade kaitse ja arendamise olulise reformiga, edendades looduspõhiseid lahendusi kliimamuutustega kohanemise meetmete tarvis ning seades esikohale reoveesüsteemide ajakohastamise, millel on positiivne mõju Natura 2000 aladele. Sloveenia on süsteemselt hinnanud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimist ja sellest nähtub, et ükski kavandatud meetmetest ei kahjusta elurikkust.
Panus digipöördesse
(27)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile f ja V lisa punktile 2.6 sisaldab taaste- ja vastupidavuskava meetmeid, mis aitavad suures ulatuses (hinne A) kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele. Digieesmärke toetavatele meetmetele kuluv summa moodustab ligikaudu 21,4 % kava kogueraldisest ja on arvutatud kooskõlas määruse (EL) 2021/241 VI lisas esitatud metoodikaga.
(28)Kavas keskendutakse eelkõige avaliku halduse digiteerimisele, nähes ette ulatusliku reformide ja investeeringute paketi, mille abil kiirendada riigi digipööret ning pakkuda kasutajakeskseid, koostalitlusvõimelisi ja turvalisi teenuseid. Kavaga nähakse ette lairibaühenduse kava vastuvõtmine, et tagada Sloveenias 2025. aastaks üleriigiline katvus, küberturvalisuse intsidentidele reageerimise suutlikkuse parandamine, riikliku e-identimissüsteemi kasutuselevõtt ja avalike e-teenuste kasutamiseks vajaliku kasutaja registreerimise lihtsustamine. Kavaga toetatakse digitaristu ning täiustatud ja hõlpsalt kasutatavate digilahenduste ja -teenuste arendamist avaliku halduse eri valdkondades, nagu sisejulgeolek, haridus, teadus ja sport, ruumiline planeerimine ja keskkond, põllumajandus, toiduainetööstus ja metsandus, kultuur, õigus ja e-tervishoid. Mis puudutab erasektorit, siis hõlmab kava ettevõtjate digipöörde strateegiat, ettevõtjate digitaalse identimiskaardi kasutuselevõttu ja uuenduslike hangete suuniste vastuvõtmist, et suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kõrgtehnoloogiaalase innovatsiooni potentsiaali. Neid meetmeid toetavad investeeringud, mille eesmärk on muuta äriprotsesse ja kaotada digilõhe traditsioonilisemate ettevõtjate toetuseks.
(29)Kavas rakendatakse terviklikku lähenemisviisi, kuna digiteerimiseks kavandatud reforme ja investeeringuid toetavad kaks peamist struktuurielementi: tagada majapidamistele ja koolidele parem ühenduvus ning suurendada töötajate, riigiteenistujate, õpetajate ja õpilaste digioskusi. Ulatuslikud koolitused ja pädevuskeskus peaksid toetama digioskuste parandamist avalikus sektoris. Põhilise andmetöötlus- ja digipädevuse tagamine peaks integreeritama koolide õppekavadesse ning investeeringud haridusasutustesse peaksid kohandama õppeprotsessi, pidades silmas digipööret. Nende meetmete mõjul suureneb eeldatavasti Sloveenia konkurentsivõime, väheneb halduskoormus ja lihtsustub juurdepääs turule, muutuvad lihtsamaks avalike teenustega seotud menetlused ja suhtlus, muutub suuremale hulgale majapidamistele ja haridusasutustele kättesaadavaks ühenduvus ning need aitavad Sloveenia digisektori potentsiaali maksimaalselt kasutada.
Püsiv mõju
(30)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile g ja V lisa punktile 2.7 on taaste- ja vastupidavuskaval Sloveeniale eeldatavasti suures ulatuses (hinne A) püsiv mõju.
(31)Kavandatud tervishoiu-, pikaajalise hoolduse ja pensionisüsteemide reformid peaksid Sloveenia sotsiaalkindlustussüsteemi jäädavalt parandama sellistes aspektides nagu teenuste tagamine kõigile kodanikele, tõhusus, piisavus ja rahaline jätkusuutlikkus. Need reformid peaksid aitama püsivalt kaasa kiiresti vananeva ühiskonna peamiste sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisele. Pikaajalise hoolduse reformiga peaks loodama uus terviklik kord, mis hõlmab nii tervishoiu- kui ka sotsiaalhoolekandeteenuseid. Tervishoiureform peaks aitama kaasa süsteemi juurdepääsetavuse, kvaliteedi ja rahalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Seotud investeeringud peaksid parandama pikaajalise hoolduse ja tervishoiusüsteemi suutlikkust ja teenuste kvaliteeti Sloveenias, sealhulgas teenuste kättesaadavust ja süsteemi reageerimisvõimet. Pensionisüsteemi ja tööturueeskirjade reformid koos tulemuslikuma aktiivse tööturupoliitika ja sihipäraste investeeringutega koolitusse peaksid toetama pikemat tööiga ning tagama pensionisüsteemi kestlikkuse ja piisavuse keskpikas ja pikas perspektiivis, suurendades seeläbi pikaajalist majanduskasvu.
(32)Taaste- ja vastupidavuskavas ette nähtud reformide rakendamine toob eeldatavasti kaasa olulised struktuurimuutused avalikus halduses, parandades selle tulemuslikkust ja tõhusust. Sloveenia avaliku halduse personalijuhtimise süsteemi ajakohastamiseks on ette nähtud avaliku teenistuse juhtimise strateegia vastuvõtmine, pädevuskeskuse loomine ja avaliku teenistuse õigusaktide reformimine. Lisaks võetakse kavaga eesmärk parandada riigiteenistujate oskusi, sealhulgas digioskusi, ning nähakse ette uue avaliku sektori palgasüsteemi juurutamine, mis peaks parandama motivatsiooni ja tulemuslikkust. Lisaks on kavandatud ka kehtivate õigusnormide lihtsustamise meetmete vastuvõtmine bürokraatia vähendamisele suunatud õigusaktide pakettide raames. Reformid peaksid keskenduma ka riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise planeerimise tõhusamale juhtimisele ning riigihangete süsteemi ajakohastamisele Sloveenias kooskõlas asjakohaste ELi nõuetega. Lisaks tuleks ajakohastada kodanikele ja ettevõtjatele pakutavaid avalikke e-teenuseid ning tugevdada nende juhtimist, luues informaatika arendamise nõukogu, mis peaks tagama IT-arendusega seotud tegevuse sidususe ja kulutõhususe avalikus halduses. Oluline on ka see, et kavaga võetakse eesmärk tõsta küberturvalisuse taset, et muuta riigi digitaristu vastupidavamaks.
(33)Investeeringute valdkonnas tagavad eelduste kohaselt püsiva struktuurimuutuse meetmed, mille eesmärk on suurendada ettevõtjate, sealhulgas turismisektori ettevõtjate tootlikkust ja investeeringuid. Lisainvesteeringud peaksid kiirendama avaliku sektori ja ettevõtjate digipööret. Kavas ette nähtud suurim investeering peaks aitama kaasa kliimamuutustega kohanemisele, keskendudes kodanikukaitsele ja üleujutuste ennetamisele, paljud teised aga peaksid otseselt kaasa aitama kliimamuutuste leevendamisele. Säästvasse transporti tehtavad investeeringud aitavad eelduste kohaselt märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja transpordist tulenevat õhusaastet, tagades seeläbi elanikkonnale parema elukeskkonna ja ettevõtjatele paremad tegevustingimused. Lisameetmed peaksid toetama majanduse energiatõhususe tagamist. Metsade kaitset tugevdavad meetmed peaksid aitama tagada vastupidavamat majandust maapiirkondades. Peamised tervishoiuvaldkonna investeeringud peaksid edendama e-tervishoidu ning parandama nakkushaiguste ravi taristut ja ravi kvaliteeti, aidates seega kaasa tervishoiusüsteemi valmisoleku ja vastupidavuse tagamisele.
(34)Kava püsivat mõju saab suurendada ka kava ja muude ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate programmide vahelise koostoime kasvatamise kaudu, tegeledes eelkõige põhjalikult sügavalt juurdunud piirkondlike probleemidega ja soodustades tasakaalustatud arengut.
Seire ja elluviimine
(35)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile h ja V lisa punktile 2.8 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord piisav (hinne A), et tagada taaste- ja vastupidavuskava (sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad) tõhus seire ja elluviimine.
(36)Rakendamise eesmärgid, sihid ja näitajad on piisava kvaliteediga, et tagada taaste- ja vastupidavuskava tõhus seire. Laenutaotlusele on lisatud täiendavad eesmärgid ja sihid, mille abil mõõta toetatud täiendavate reformide ja investeeringute edenemist. Eesmärgid ja sihid on piisavalt üksikasjalikud ja selged ning keskenduvad väljundnäitajatele ja reformi- või investeerimisprotsessi peamistele etappidele. Nendega on saavutatud tegelikkuse ja ambitsioonide vaheline sobiv tasakaal taaste- ja vastupidavusrahastu ajakava raames. Eesmärkide ja sihtide saavutamise ajastus on piisavalt korrapärane, et võimaldada edusammude jälgimist, ning vastavuses asjaomase reformi või investeeringu tähtsusega. Eesmärkide ja sihtide kohta andmete kogumise, säilitamise ja esitamise korda ja mehhanisme on kirjeldatud ning need paistavad olevat asjakohased. Koordineerival asutusel peaks olema üldine vastutus kava kui terviku seire ja rakendamise eest ning ta peaks vastutama liidu vahendite haldaja kinnituse koostamise ja allkirjastamise eest.
(37)Liikmesriigid peaksid tagama, et rahastu kaudu saadavast rahalisest toetusest teavitatakse ja seda kinnitatakse vastavalt määruse (EL) 2021/241 artiklile 34. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilise toe instrumendi kaudu oma kava rakendamiseks tehnilist tuge.
Kulud
(38)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile i ja V lisa punktile 2.9 on taaste- ja vastupidavuskavas esitatud põhjendused kava hinnangulise kogukulu summa kohta mõõdukas ulatuses (hinne B) mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
(39)Sloveenia on esitanud eraldi kuluprognoosid kõigi investeeringute ja reformide kohta, millega seotud kulusid taaste- ja vastupidavuskava hõlmab. Kava sisaldab kulude arvutamiseks kasutatud meetodite piisavat kirjeldust ja asjakohaseid põhjendusi. Arvutused põhinevad üldiselt mõistlikel ühikuhindadel või hiljutiste projektide käigus saadud kogemustel, kuigi mõnel juhul võiksid aluseks olevad eeldused olla paremini põhjendatud. Üldiselt on nende toetuseks lisatud tõendid võrreldavate kulude kohta koos vajalike kohandustega, mis võimaldab hinnata enamiku meetmete usaldusväärsust. Mõnel juhul on kuluprognoosid küll usaldusväärsed, kuid jäävad muude võrreldavate kuludega kõrvutades vahemiku kõrgemasse ossa. Väga väikese arvu meetmete puhul ei ole seos esitatud dokumentide ja kuluprognooside vahel piisavalt selge. Kehtestatav kindel kontrolli- ja auditisüsteem ning riigihangete raamistik aitavad veelgi tagada kulutõhusust kava tasandil. Taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ning vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga.
Finantshuvide kaitse
(40)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile j ja V lisa punktile 2.10 on taaste- ja vastupidavuskavas kavandatud kord ning käesolevas otsuses sisalduvad lisameetmed piisavad (hinne A), et tagada kõnealuse määruse alusel eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, pettuste ja huvide konflikti ärahoidmine, avastamine ja kõrvaldamine, ning need peaksid eeldatavasti aitama tulemuslikult vältida topeltrahastamist kõnealuse määruse ja muude liidu programmide alusel. See ei piira muude õigusaktide ja vahendite kohaldamist, millega edendatakse liidu õiguse järgimist ja tagatakse selle järgimine, muu hulgas korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning liidu rahaliste vahendite kaitsmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2092.
(41)Kavas on selgelt kindlaks määratud rakendamise eest vastutavad üksused ning sätestatud nende vastavad rollid ja vastutus sisekontrolliülesannete täitmisel. Asjakohased funktsioonid on nõuetekohaselt eraldatud. Kontrollisüsteem ja muu asjakohane kord, sealhulgas andmete kogumise ja lõppsaajatele edastamise kord, on piisavad korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ennetamiseks, avastamiseks ja nendega seotud probleemide lahendamiseks ning selleks, et hoida ära topeltrahastamine rahastu ja muude liidu programmide alusel. Kontrolli eest vastutavatel osalejatel peaksid olema nende jaoks ettenähtud rolli ja ülesannete täitmiseks õiguslikud volitused ja haldussuutlikkus. Need võetavad kohustused on kontrolli- ja auditisüsteeme käsitleva konkreetse eesmärgi osa.
(42)Ühe eesmärgi raames on sätestatud koordineeriva asutuse loomine ning koordineeriva asutuse riikliku dekreedi ja suuniste vastuvõtmine, millega nähakse ette kohaldatavate liidu ja riiklike õigusaktidega kooskõlas olev auditite ja kontrollide tegemise kord ning riikliku IT-süsteemi ajakohastamine. See eesmärk tuleb täita enne esimese toetuse väljamaksmist.
Kava sidusus
(43)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõike 3 punktile k ja V lisa punktile 2.11 sisaldab kava suures ulatuses (hinne A) reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide rakendamise meetmeid, millega tagatakse sidus tegevus.
(44)Kava keskmes on neli sidusat teemakogumit, mis peaksid aitama kaasa määruse (EL) 2021/241 eesmärkide saavutamisele. Suure meetmevalikuga on tagatud sobiv tasakaal vastastikku toetavate reformide ja investeeringute vahel. Täpsemalt tagab reformide jõustamine kava varases etapis investeeringute tegemiseks soodsa keskkonna, mis omakorda aitab kaasa reformi eesmärkide saavutamisele. Kava sisaldab olulisi reformielemente põlvkondadevahelise lõhe kaotamiseks, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja kestlikkuse tagamiseks ning rohe- ja digipöörde edendamiseks, ning neid täiendavad sihtotstarbelised investeeringud, mis aitavad kaasa reformieesmärkide saavutamisele. Iga kogum põhineb komponentidel, mis hõlmavad järjepidevaid reformide ja investeeringute pakette, mille eesmärgid on üksteist täiendavad ja meetmed üksteist vastastikku tugevdavad. Kava üldisel tasandil püütakse kõigi kogumite puhul saavutada üksteist täiendavaid eesmärke ja nendega seotud tegevused on sidusad.
Võrdõiguslikkus
(45)Kava sisaldab meetmeid, mille eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus ja kõigile võrdsed võimalused või neid edendada, näiteks investeeringud taskukohaste eluasemete pakkumisse ja tööturumeetmed puuetega inimeste kaasamiseks. Võrdõiguslikkuse aspekti võetakse üldiselt arvesse eri komponentides, näiteks üldkasutatavate hoonete renoveerimisel hoonete juurdepääsetavuse tagamisel. Kavaga võtab Sloveenia kohustuse tagada, et kavandatud reformide ja investeeringute ettevalmistamise ja rakendamise kõigis etappides järgitakse soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile inimestele võrdsete võimaluste tagamise põhimõtet.
Julgeolekualane enesehindamine
(46)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 18 lõike 4 punktile g hõlmab kava julgeolekualast enesehindamist. Ühenduvuse tagamise investeeringute puhul, millega seotud digilahendused põhinevad uue põlvkonna 5G-võrkude kasutamisel, kohaldatakse 5G-ühenduvusse tehtavate investeeringute suhtes õigusakte, millega rakendatakse Euroopa Komisjoni 29. jaanuari 2020. aasta teatist „5G turvaline kasutuselevõtt ELis: ELi meetmepaketi rakendamine“ 6 . Kogu kava ulatuses hõlmavad mitu komponenti osa, milles selgitatakse meetmete panust liidu avatud strateegilise autonoomia tagamisse ja julgeolekuprobleemide lahendamisse.
Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad projektid
(47)Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava hõlmab nelja mitut riiki hõlmavat projekti. Euroopa ühise andmetaristu ja ühiste andmeteenuste ning väikese energiatarbega protsessorite ja pooljuhtkiipide projektidest võivad kujuneda kavandatud üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid (IPCEI). Esimese projekti (järgmise põlvkonna pilvandmetöötlustaristu ja -teenused) eesmärgid hõlmavad uue põlvkonna energiasäästliku taristu ja teenuste ning servtöötlusteenuste arendamist, et tagada lõpuks tulevikku vaataval, keskkonnahoidlikul ja üliturvalisel moel liidu üleilmne tööstusandmete töötlemise suutlikkus. Teise projekti eesmärk on liidu pooljuhtkiipide väärtusahelates planeerimissuutlikkuse parandamine ning innovaatilisuse ja vastupidavuse suurendamine. Lisaks on Euroopa plokiahela teenuste taristu ja Euroopa kvantkommunikatsioonitaristuga seotud mitut riiki hõlmavate projektidega võetud eesmärk lõimida paljud riiklikud taristud ja luua riiklik kvantkommunikatsioonitaristu võrk, mis on ühendatud naaberriikide riiklike võrkudega.
Konsultatsiooniprotsess
(48)Taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamise etapis konsulteeris Sloveenia kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega.
(49)Kava rakendamise etapis kavandatakse enne asjakohaste õigusaktide vastuvõtmist lisakonsultatsioone sotsiaalpartnerite või asjaomaste sidusrühmadega pensionisüsteemi, tervishoiusüsteemi, paindlike tööviiside, avaliku sektori palgasüsteemi ja taastuvate energiaallikate kasutamisega seotud reformide teemal. Selleks et tagada asjaomaste osalejate omalus, on väga oluline kaasata kavaga hõlmatud investeerimisprojektide ja reformide elluviimisse kõik asjaomased kohalikud omavalitsused ning sidusrühmad, sealhulgas sotsiaalpartnerid.
Positiivne hinnang
(50)Pärast seda, kui komisjon on andnud Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavale positiivse hinnangu ja leidnud, et kava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele, tuleks kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2 ja V lisaga sätestada käesolevas otsuses kava rakendamiseks vajalikud reformid ja investeerimisprojektid, asjakohased eesmärgid, sihid ja näitajad ning summa, mille liit on kava rakendamiseks mittetagastatava rahalise toetuse ja laenutoetuse vormis kättesaadavaks teinud.
Rahaline toetus
(51)Sloveenia taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on 2 482 687 549 eurot. Kuna taaste- ja vastupidavuskava vastab rahuldavalt määruses (EL) 2021/241 sätestatud hindamiskriteeriumidele ning selle hinnanguline kogukulu on Sloveenia jaoks ette nähtud maksimaalsest rahalisest toetusest suurem, peaks Sloveeniale taaste- ja vastupidavuskava jaoks eraldatav rahaline toetus olema võrdne Sloveenia jaoks kättesaadava rahalise toetuse kogusummaga.
(52)Vastavalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikele 2 ajakohastatakse Sloveenia maksimaalse rahalise toetuse arvutust 30. juuniks 2022. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõikele 1 peaks Sloveenia jaoks ette nähtud summa olema võimalik siduda juriidiliste kohustustega 31. detsembriks 2022. Vajaduse korral peaks nõukogu pärast maksimaalse rahalise toetuse ajakohastamist muutma komisjoni ettepaneku põhjal põhjendamatu viivituseta käesolevat otsust, et lisada sellesse ajakohastatud maksimaalne rahaline toetus.
(53)Lisaks on Sloveenia täiendavate reformide ja investeeringute toetamiseks taotlenud laenutoetust. Sloveenia taotletud laenu maksimaalne maht on väiksem kui 6,8 % tema 2019. aasta kogurahvatulust jooksevhindades. Taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa on suurem kui Sloveenia jaoks eraldatud rahalise toetuse ja taotletud laenutoetuse kogusumma.
(54)Antavat toetust rahastatakse laenust, mille komisjon võtab liidu nimel nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 7 artikli 5 alusel. Toetus makstaks osamaksetena välja siis, kui Sloveenia on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud.
(55)Sloveenia on taotlenud eelmakset, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. See summa tuleks teha Sloveeniale kättesaadavaks määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas.
(56)Käesolev otsus ei tohiks mõjutada selliste menetluste tulemust, mis on seotud liidu vahendite eraldamisega muude kui määruse (EL) 2021/241 kohaste liidu programmide raames, ega selliseid menetlusi, mis on seotud siseturu toimimise moonutamisega ja mida võidakse algatada eelkõige ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmine
Sloveenia taaste- ja vastupidavuskavale määruse (EL) 2021/241 artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide alusel antud hinnang kiidetakse heaks. Taaste- ja vastupidavuskava kohased reformid ja investeerimisprojektid, taaste- ja vastupidavuskava seire ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas asjakohased eesmärgid ja sihid ning laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid, kavandatud eesmärkide ja sihtide saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord on esitatud käesoleva otsuse lisas.
Artikkel 2
Rahaline toetus
1.Liit teeb Sloveeniale tagastamatu toetusena kättesaadavaks rahalise toetuse summas 1 776 927 281 eurot 8 . 1 280 114 102 eurot on võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega 31. detsembriks 2022. Sõltuvalt määruse (EL) 2021/241 artikli 11 lõikega 2 ette nähtud ajakohastamisest, mille raames arvutatakse Sloveenia puhul summa, mis on eespool nimetatud summaga võrdne või sellest suurem, on alates 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 võimalik siduda juriidiliste kulukohustustega lisaks 496 813 179 eurot.
2.Komisjon teeb liidu rahalise toetuse Sloveeniale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Eelmaksena tehakse kättesaadavaks 231 000 547 eurot, mis moodustab 13 % rahalisest toetusest. Komisjon võib eelmaksed ja osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.
3.Eelmaksed tehakse määruse (EL) 2021/241 artikli 23 lõike 1 kohase rahastamislepingu jõustumise korral ja sellega kooskõlas. Eelmaksed tasaarvestatakse, arvates need proportsionaalselt maha osamaksetest.
4.Osamaksete tegemine vastavalt rahastamislepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Sloveenia on rahuldavalt täitnud taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjakohased eesmärgid ja sihid. Tingimusel, et lõikes 1 osutatud juriidilised kohustused jõustuvad, peavad toetuse väljamaksmiseks olema eesmärgid ja sihid täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.
Artikkel 3
Laenutoetus
1.Liit teeb Sloveeniale kättesaadavaks laenu maksimumsummas 705 370 000 eurot.
2.Komisjon teeb laenutoetuse Sloveeniale kättesaadavaks osamaksetena vastavalt käesoleva otsuse lisale. Komisjon võib osamaksed välja maksta ühes või mitmes osas. Osade suurus sõltub rahaliste vahendite kättesaadavusest.
3.Osamaksete tegemine vastavalt laenulepingule sõltub kättesaadavatest rahalistest vahenditest ja komisjoni otsusest, mis tehakse kooskõlas määruse (EL) 2021/241 artikliga 24 selle kohta, et Sloveenia on rahuldavalt täitnud laenuga hõlmatud ning taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud täiendavad vahe- ja lõppeesmärgid. Laenu väljamaksmiseks peavad laenuga hõlmatud täiendavad vahe- ja lõppeesmärgid olema täidetud hiljemalt 31. augustiks 2026.
Artikkel 4
Adressaat
Käesolev otsus on adresseeritud Sloveenia Vabariigile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja