<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-492/22 PPU</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62022CC0492</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:845">EU:C:2022:845</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>16</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑492/22 (PPU)</HT></P><P><HT TYPE="SC">CJ (otsus lükata üleandmine edasi kriminaalmenetluse tõttu)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20221027">27. oktoobril 2022</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑492/22 (PPU)</P><P>CJ</P><P>menetluses osales:</P><P>Openbaar Ministerie</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Eelotsuse kiirmenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö kriminaalasjades</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa vahistamismäärus</KEYWORD><KEYWORD>Raamotsus 2002/584/JSK</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõige 2</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 12</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 24 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Tagaotsitava üleandmise edasilükkamine</KEYWORD><KEYWORD>Vahi all pidamine</KEYWORD><KEYWORD>Vahistamismäärust täitva õigusasutuse sekkumise nõue</KEYWORD><KEYWORD>Prokurör</KEYWORD><KEYWORD>Kriminaalmenetlus Euroopa vahistamismäärust täitvas liikmesriigis</KEYWORD><KEYWORD>Kui ei ole loobutud õigusest viibida isiklikult kohtulikul arutelul</KEYWORD><KEYWORD>Õigus õiglasele kohtumenetlusele</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus, mille esitas rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad), puudutab nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="190" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">ELT 2002, L 190, lk 1</REF.DOC.OJ>), muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="081" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 81, lk 24</REF.DOC.OJ>), (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>raamotsus 2002/584<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artikli 6 lõike 2, artikli 12 ja artikli 24 lõike 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artiklite 6, 47 ja 48 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Taotlus esitati seoses sellise Euroopa vahistamismääruse täitmisega Madalmaades, mille Sąd Okręgowy w Krakowie Wydział III Karny (Krakowi regionaalse kohtu III kriminaalkolleegium, Poola) tegi 31. augustil 2021 Poola kodanik CJile mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimused puudutavad sisuliselt tingimusi, mille alusel võib isiku üleandmist raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 kohaselt edasi lükata, et viia paralleelselt läbi kriminaalmenetlus vahistamismäärust täitvas liikmesriigis, pidades samas isikut vahi all. Selles kontekstis on vaja muu hulgas selgitada vahistamismäärust täitva õigusasutuse mõiste ulatust ning kohtuvälise asutuse tehtud toimingute tagajärgi, sealhulgas tingimusi, mille korral sõltumatu kohtunik võib sellise toimingu seadustada tõhusa kohtuliku kontrolliga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Vastavalt raamotsuse 2002/584 põhjendusele 8:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta tehtud otsuseid tuleb piisavalt kontrollida, mis tähendab, et selle liikmesriigi õigusasutus, kus tagaotsitav on vahistatud, peab tegema otsuse tema üleandmise kohta.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Raamotsuse artikli 5 kohaselt võib Euroopa vahistamismääruse täitmise suhtes täitva õigusasutuse poolt vahistamismäärust täitva liikmesriigi õiguse alusel kohaldada järgmisi tingimusi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[…]</ALINEA><ALINEA><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>kui isik, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus kohtu alla andmiseks, on vahistamismäärust täitva liikmesriigi kodanik või omab seal elukohta, võib üleandmise suhtes kohaldada tingimust, et see isik tuuakse pärast ülekuulamist vahistamismäärust täitvasse liikmesriiki tagasi, et ta saaks seal kanda vabadusekaotust või täita vabadust piiravat julgeolekumeedet, mis on talle määratud vahistamismääruse teinud liikmesriigis.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Raamotsuse artikli 6 lõige 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Vahistamismäärust täitev õigusasutus on vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutus, mis on pädev Euroopa vahistamismäärust täitma selle riigi õiguse alusel.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Raamotsuse artikkel 12 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Isiku vahi all pidamine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Kui isik võetakse vahi alla Euroopa vahistamismääruse alusel, teeb vahistamismäärust täitev õigusasutus otsuse, kas tagaotsitav peaks jääma vahi alla vastavalt vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusele. Isiku võib igal ajal vabastada kooskõlas vahistamismäärust täitva liikmesriigi siseriikliku õigusega, eeldusel et nimetatud liikmesriigi pädev asutus võtab kõik meetmed, mida ta peab vajalikuks, et vältida isiku põgenemist.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikli 23 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Isiku üleandmise tähtajad<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="023.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tagaotsitav antakse asjaomaste asutuste kokkulepitud päeval võimalikult kiiresti üle.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ta antakse üle hiljemalt kümne päeva jooksul pärast lõppotsuse tegemist Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui tagaotsitava üleandmist lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul takistavad asjaolud, mis ei sõltu kummastki liikmesriigist, võtavad vahistamismäärust täitev ja vahistamismääruse teinud õigusasutus viivitamata teineteisega ühendust ja lepivad kokku uue üleandmispäeva. Sellisel juhul toimub üleandmine 10 päeva jooksul alates uuest kokkulepitud kuupäevast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Üleandmise võib erandkorras ajutiselt edasi lükata humanitaarsetel põhjustel, näiteks kui on alust arvata, et see ilmselt ohustaks tagaotsitava elu või tervist. Euroopa vahistamismäärus täidetakse, kui nimetatud põhjuseid enam ei ole. Vahistamismäärust täitev õigusasutus teatab<?PAGE NO="3"?> sellest viivitamata vahistamismääruse teinud õigusasutusele ja nad lepivad kokku uues üleandmiskuupäevas. Sellisel juhul toimub üleandmine 10 päeva jooksul alates uuest kokkulepitud kuupäevast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="023.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Kui lõigetes 2–4 osutatud tähtaegade möödumisel on isik ikka veel vahi all, vabastatakse ta.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Raamotsuse artikkel 24 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Edasilükatud või tingimuslik üleandmine<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="024.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib, olles otsustanud Euroopa vahistamismääruse täita, lükata tagaotsitava üleandmine edasi, et teda saaks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kohtu alla anda teo eest, millele ei ole osutatud Euroopa vahistamismääruses, või kui talle on juba karistus sellise teo eest määratud, et ta saaks karistust kanda selle liikmesriigi territooriumil.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="024.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Üleandmise edasilükkamise asemel võib vahistamismäärust täitev õigusasutus anda tagaotsitava vahistamismääruse teinud liikmesriigile ajutiselt üle tingimustel, mille vastastikusel kokkuleppel määravad kindlaks vahistamismäärust täitev ja vahistamismääruse teinud õigusasutus. Kokkulepe sõlmitakse kirjalikult ning selle tingimused on vahistamismääruse teinud liikmesriigi kõigile asutustele siduvad.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Raamotsuse artikli 26 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Vahistamismääruse teinud liikmesriik arvab määratud vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme tulemusel vahistamismääruse teinud liikmesriigis kantava karistuse kogupikkusest maha vahi all pidamise kogu kestuse, mis tulenes Euroopa vahistamismääruse täitmisest.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Madalmaade õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT><DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> seaduses, millega võetakse üle Euroopa Liidu Nõukogu raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (wet tot implementatie van het kaderbesluit van de Raad van de Europese Unie betreffende het Europees aanhoudingsbevel en de procedures van overlevering tussen de lidstaten van de Europese Unie) (<HT TYPE="ITALIC">Stb</HT>. 2004, nr 195) ning mida on hiljem muudetud (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>üleandmisseadus<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>), rakendatakse raamotsust 2002/584.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Üleandmisseaduse artikli 1 punkti e kohaselt hõlmab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/><HT TYPE="ITALIC">officier van justitie</HT> (prokurör)<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> igat <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/><HT TYPE="ITALIC">officier</HT> <HT TYPE="ITALIC">van justitie</HT>’d (prokuröri) ja selle puudumisel <HT TYPE="ITALIC">officier van justitie bij het arrondissementsparket Amsterdam</HT>’i (Amsterdami ringkonnakohtu prokuratuuri prokuröri, Madalmaad)<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Üleandmisseaduse artikli 27 lõikes 2 on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Enne kohtuistungi lõpetamist otsustab kohus <HT TYPE="ITALIC">ex officio</HT> tagaotsitava vahi all pidamise üle, et kohaldada vahistamist või kahtlustatavana kinnipidamist.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Üleandmisseaduse artiklid 33–36 sätestavad:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="033"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Artikkel 33</TI.ART><ALINEA><P>Artikli 27 alusel määratud vabaduspiirang lõpeb – välja arvatud juhul, kui vabaduse piiramine toimub muudel põhjustel –, kui:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>kohus või <HT TYPE="ITALIC">officier van justitie</HT> (prokurör) <HT TYPE="ITALIC">ex officio</HT> või tagaotsitava või tema kaitsja taotlusel nii määrab;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>otsuse tegemise päevast on möödunud kümme päeva, välja arvatud juhul, kui kohus, otsustades <HT TYPE="ITALIC">officier van justitie</HT> (prokurör) süüdistusakti põhjal, on vahepeal vahistust pikendanud.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="034"><TI.ART>Artikkel 34</TI.ART><ALINEA><PARAG IDENTIFIER="034.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Artikli 33 punktis b osutatud vabaduspiirangut võib pikendada kuni kümne päeva võrra.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="034.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Erandina lõikest 1 võib vabaduspiirangut pikendada kuni 30 päeva võrra, kui:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>üleandmine on lubatud, kuid tegelik üleandmine ei saanud tähtaja jooksul toimuda.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="035"><TI.ART>Artikkel 35</TI.ART><ALINEA><PARAG IDENTIFIER="035.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tagaotsitava tegelik üleandmine toimub võimalikult kiiresti pärast otsust, millega antakse täielikult või osaliselt luba üleandmiseks, kuid mitte hiljem kui kümme päeva pärast seda otsust. <HT TYPE="ITALIC">Officier van justitie</HT> (prokurör) määrab [tegeliku üleandmise] koha ja aja pärast konsulteerimist vahistamismääruse teinud õigusasutusega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="035.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui eriliste asjaolude tõttu ei saa tegelik üleandmine toimuda lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, määratakse vastastikusel kokkuleppel uus kuupäev. Sellisel juhul toimub tegelik üleandmine 10 päeva jooksul alates kokkulepitud kuupäevast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="035.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Erandkorras võib tegelikku üleandmist edasi lükata tõsistel humanitaarsetel põhjustel, eelkõige tagaotsitava tervisliku seisundi tõttu, mis ei võimalda tal reisida. Sellest teatatakse viivitamata vahistamismääruse teinud õigusasutusele. <HT TYPE="ITALIC">Officier van justitie</HT> (prokurör) määrab kindlaks koha ja aja, kus tegelik üleandmine võib toimuda, pärast konsulteerimist vahistamismääruse teinud õigusasutusega. Sellisel juhul toimub tegelik üleandmine 10 päeva jooksul alates kokkulepitud kuupäevast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="035.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Tagaotsitav vabastatakse lõigetes 1–3 osutatud tähtaegade möödumisel.</ALINEA></PARAG></ALINEA></ARTICLE><ARTICLE IDENTIFIER="036"><TI.ART>Artikkel 36</TI.ART><ALINEA><PARAG IDENTIFIER="036.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>Otsuse tegemise tegeliku üleandmise aja ja koha kohta võib edasi lükata, kui ja niikaua kuni tagaotsitava suhtes on Madalmaades alustatud kriminaalmenetlust või kui Madalmaade kohtu poolt tema suhtes kriminaalasjades tehtud otsus on veel täielikult või osaliselt täitmisele pööratav.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="5"?><PARAG IDENTIFIER="036.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 osutatud juhtudel võib minister pärast prokuröriga konsulteerimist otsustada, et tagaotsitava võib juba ajutiselt anda vahistamismääruse teinud õigusasutuse käsutusse tema toomiseks kohtu ette või vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks ning sätestada selle ajutise käsutusse andmise tingimused.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="036.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Ministri kehtestatud tingimused hõlmavad juhul, kui:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>on käimas lõikes 1 osutatud kriminaalmenetlus, et järgitakse igal juhul tagaotsitava õigust osaleda kriminaalmenetluses Madalmaades ja kanda Madalmaades talle Madalmaades mõistetud karistust.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</ALINEA></ARTICLE></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Sąd Okręgowy w Krakowie Wydział III Karny (Krakowi regionaalse kohtu III kriminaalkolleegium, Poola) tegi 31. augustil 2021 Euroopa vahistamismääruse Poola kodaniku CJi kohta tema vahistamiseks ja üleandmiseks, et täide viia Poolas 13 kuriteo eest, mis kuuluvad raamotsuse 2002/584 artikli 2 lõikes 2 määratletud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>organiseeritud või relvastatud röövimise<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> kategooriasse, mõistetud kaheaastane vabadusekaotuslik karistus. Eelotsusetaotluse kohaselt peab CJ veel kandma ära peaaegu kogu nende kuritegude eest mõistetud karistuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Euroopa vahistamismääruse täitmiseks võttis eelotsusetaotluse esitanud kohus <DATE ISO="20220602">2. juuni 2022. aasta</DATE> otsusega asjaomase isiku vahi alla. Kõnealune kohus andis <DATE ISO="20220616">16. juuni 2022. aasta</DATE> otsusega, mis oli muutnud lõplikuks, loa anda ta Poola ametiasutustele üle seoses nimetatud kohtuotsuses märgitud kuritegudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et CJi suhtes on Madalmaades käimas kriminaalmenetlus, mis on seotud muu kui Euroopa vahistamismääruse aluseks oleva teoga. Nii määras <DATE ISO="20211215">15. detsembril 2021. aastal</DATE> Kantonrechter in de rechtbank Den Haag (Madalmaade Haagi kantonikohtu kohtunik) asjaomasele isikule 360 euro suuruse rahatrahvi ja asenduskaristusena seitsmepäevase aresti mootorsõiduki juhtimise eest ilma kehtiva juhiloata. CJ on selle süüdimõistva kohtuotsuse peale esitanud apellatsioonkaebuse, mille läbivaatamine on kavandatud <DATE ISO="20221004">4. oktoobriks 2022</DATE>, loobumata oma õigusest osaleda kriminaalmenetluses. Apellatsioonkaebuse kohta tehtava otsuse saab vaidlustada kassatsioonikaebusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Amsterdami ringkonnakohtu prokuratuuri prokurör (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>prokurör<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>) <DATE ISO="20220617">17. juunil 2022. aastal</DATE> vastavalt üleandmisseaduse artikli 36 lõikele 1 lükata asjaomase isiku üleandmine edasi ja taotles vastavalt nimetatud seaduse artikli 34 lõike 2 punktile b koostoimes artikli 35 lõikega 2, et eelotsusetaotluse esitanud kohus pikendaks tema vahistust 30 päeva võrra <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>eriliste asjaolude<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rahuldas <DATE ISO="20220622">22. juunil 2022</DATE> prokuröri taotluse ja pikendas vahistust 30 päeva võrra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Prokurör taotles <DATE ISO="20220706">6. juulil 2022</DATE> taas vahistuse pikendamist veel 30 päeva võrra põhjendusega, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>eriliste asjaolude tõttu ei saa tegelik üleandmine toimuda 10 päeva jooksul<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Ta põhjendas seda taotlust sisuliselt sellega, et CJ ei soovinud loobuda oma õigusest viibida käesoleval kohtuistungil. Lisaks sellele teatas prokurör, et ta soovib anda korralduse üleandmise edasilükkamiseks ja<?PAGE NO="6"?> taotleda perioodiliselt vahistuse pikendamist kriminaalmenetluse lõpuni. Samal päeval rahuldas eelotsusetaotluse esitanud kohus prokuröri taotluse ja pikendas vahistust veel 30 päeva võrra, jättes samas lahtiseks otsuse, kas teha otsus <HT TYPE="ITALIC">ex officio</HT> vahistuse tühistamise või peatamise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Selles olukorras otsustas rechtbank Amsterdam (Amsterdami esimese astme kohus) <DATE ISO="20220722">22. juuli 2022. aasta</DATE> otsusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse samal päeval, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>1.</NO.P><TXT>Kas raamotsuse 2002/584 artikliga 12 ja artikli 24 lõikega 1, tõlgendatuna harta artiklit 6 arvestades, on vastuolus olukord, kus tagaotsitavat, kelle üleandmiseks on lõplikult jõustunud otsusega vabadusekaotusliku karistuse täideviimise eesmärgil luba antud, kuid kelle üleandmine on edasi lükatud, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>et teda saaks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis anda kohtu alla teo eest, millele ei ole osutatud Euroopa vahistamismääruses<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, peetakse Euroopa vahistamismääruse täitmiseks kriminaalmenetluse ajal vahi all?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>Kas otsus rakendada raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikes 1 sätestatud võimalust üleandmise edasilükkamiseks on otsus Euroopa vahistamismääruse täitmise kohta, mille peab vastavalt raamotsuse artikli 6 lõikele 2 koostoimes selle põhjendusega 8 tegema vahistamismäärust täitev õigusasutus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>Kui vastus on jaatav, kas asjaolu, et see otsus tehti ilma vahistamismäärust täitva õigusasutuse sekkumiseta raamotsuse artikli 6 lõike 2 tähenduses, tähendab, et tagaotsitavat ei saa enam tema suhtes tehtud vahistamismääruse täitmise eesmärgil vahi all pidada?</TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>Kas raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikega 1, tõlgendatuna harta artikleid 47 ja 48 arvestades, on vastuolus olukord, kus tagaotsitava üleandmine lükatakse vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kriminaalmenetluse läbiviimise eesmärgil edasi üksnes põhjusel, et tagaotsitav ei soovi – kui temalt selle kohta küsitakse – loobuda oma õigusest osaleda selles kriminaalmenetluses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>Kui vastus on jaatav, milliseid tegureid peab vahistamismäärust täitev õigusasutus sellisel juhul tegeliku üleandmise edasilükkamise otsuse tegemisel arvesse võtma?<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></TXT></NP></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas taotluse eelotsuse kiirmenetluse kohaldamiseks Euroopa Kohtu kodukorra artikli 107 alusel. See taotlus rahuldati <DATE ISO="20220803">3. augusti 2022. aasta</DATE> otsusega. Madalmaade valitsus, Openbaar Ministerie (prokuratuur, Madalmaad), CJ ja Euroopa Komisjon esitasid Euroopa Kohtule kirjaliku menetluse käigus oma seisukohad. <DATE ISO="20220921">21. septembril 2022</DATE> toimus kohtuistung, kus osalesid CJ, prokuratuur, Madalmaade, Prantsuse ja Poola valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab sisuliselt kahte õigusküsimust, millest esimene on korralduslik ja menetluslik, teine aga puudutab raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 kohaldamise materiaalõiguslikke tingimusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Ühelt poolt küsib liikmesriigi kohus, kas raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 alusel koostoimes artikli 6 lõikega 2 tehtava otsuse tagaotsitava üleandmise edasilükkamise kohta peab tegema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, st sõltumatu õigusasutus, ning millised on selle tingimuse täitmata jätmise tagajärjed, eelkõige kui see nõuab asjaomase isiku vabastamist (teine eelotsuse küsimus). See küsimus tuleneb asjaolust, et käesoleval juhul võttis otsuse asjaomase isiku üleandmise edasilükkamise kohta vastu ainult prokurör, kelle sõltumatuses see kohus kahtleb. Selle otsuse alusel taotles prokurör kõnealuselt kohtult asjaomase isiku vahistuse pikendamist tema üleandmise edasilükkamise ajaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Teiselt poolt soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitust nii tingimuste (kolmas eelotsuse küsimus) kui ka raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 kohase asjaomase isiku üleandmise edasilükkamise otsuse tagajärgede kohta, eelkõige võimaliku vabastamise vajaduse kohta (esimene eelotsuse küsimus). Ülaltoodut arvestades eeldab see kohus, et see otsus üleandmise edasilükkamise kohta on õiguspärane, mis aga ei pruugi käesoleval juhul nii olla, sõltuvalt teisele eelotsuse küsimusele antavast vastusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Seetõttu tundub menetlusökonoomia huvides ja nii, nagu soovitab komisjon, vastata kõigepealt teisele eelotsuse küsimusele ning seejärel esimesele ja kolmandale eelotsuse küsimusele ühiselt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Oma teise eelotsuse küsimuse esimeses osas soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikega 1 koosmõjus artikli 6 lõikega 2 on vastuolus üleandmisseaduse normidel põhinev praktika, mis annab prokurörile õiguse otsustada tagaotsitava üleandmise edasilükkamise üle.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vahistamismäärust täitva õigusasutuse pädevus raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 tähenduses (esimene osa)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 selge sõnastuse kohaselt peab otsuse tagaotsitava üleandmise edasilükkamise kohta tema suhtes paralleelse kriminaalmenetluse läbiviimiseks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis tegema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>seda määrust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>. Seda kinnitab selle raamotsuse põhjendus 8 ja ükski pool ei sea seda kahtluse alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Lisaks sellele, vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu väljendatud kahtlustele ja nagu komisjon märgib, näitab asjaolu, et raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikes 1 on viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>vahistamismäärust täitvale õigusasutusele<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> kui asutusele, kes on pädev vastu võtma üleandmise edasilükkamise otsust, et selline vastuvõtmine on Euroopa vahistamismääruse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>täitmise<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> lahutamatu osa raamotsuse artikli 6 lõike 2 tähenduses, nagu seda on tõesti tõlgendatud koosmõjus nimetatud raamotsuse artikli 23 lõikega 3 <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsuses C ja CD (õiguslikud takistused üleandmisotsuse täitmisel)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑804/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:307">EU:C:2022:307</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>. Euroopa Kohus leidis, et vääramatu jõu esinemise hindamine selle viimase sätte tähenduses, samuti vajaduse korral uue üleandmiskuupäeva määramine, kujutavad endast otsuseid Euroopa vahistamismääruse täitmise<?PAGE NO="8"?> kohta, mis on selles mõttes seda määrust täitva õigusasutuse kohustused, mis lähevad kaugemale lihtsa <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>praktilise ja haldusabi<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> raamistikust nimetatud raamotsuse artikli 7 tähenduses, võttes arvesse selle põhjendust 9<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt ka meie ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja CD (õiguslikud takistused üleandmisotsuse täitmisel)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑804/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:182">EU:C:2022:182</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Nagu väidab ka komisjon, arvestades, et raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõikes 3 ja artikli 24 lõikes 1 nimetatud olukorrad toovad kaasa Euroopa vahistamismääruse täitmise raames tagaotsitava üleandmise edasilükkamise, ei ole selle raamotsuse artikli 24 lõike 1 kohaldamisel koostoimes artikli 6 lõikega 2 veenvat põhjust tõlgendada autonoomse mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><DATE ISO="20201124">24. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑510/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ulatust erinevalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 kohaselt peab vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigus määrama seda määrust täitva õigusasutuse, kes vastutab raamotsuse artikli 24 lõike 1 kohase üleandmise edasilükkamise otsuse vastuvõtmise eest, ning see määramine peab olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige selle asutuse sõltumatuse põhimõttega. Selleks võivad liikmesriigid põhimõtteliselt vabalt määrata lisaks kohtunikule või kohtule mis tahes nende kriminaalasjades õigusemõistmisega seotud asutuse, sealhulgas prokuratuuri. See asutus peab siiski tegutsema põhikirjaliste ja korralduslike eeskirjade alusel, mis tagavad, et ta ei ole avatud eelkõige täitevvõimu individuaalsetele juhistele. Lisaks peavad need riigid sellisel juhul tagama, et selle asutuse otsused alluvad tõhusa õiguskaitse nõuetele vastavale õiguskaitsevahendile<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20201124">24. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑510/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on aga selge, et üleandmise edasilükkamise otsuse võttis prokurör vastu sõltumatult ja ilma kohtu sekkumiseta. Sellega seoses on Euroopa Kohus juba otsustanud, et võttes arvesse Madalmaades kehtivaid sisemisi korraldus- ja menetlusreegleid, ei saa Amsterdami kohturingkonna prokuratuuri prokuröri nimetada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>vahistamismäärust täitvaks õigusasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> raamotsuse 2002/584 artikli 6 lõike 2 nõuete tähenduses mõju tõttu, mida täidesaatev võim võis sellele asutusele avaldada, eelkõige individuaalsete juhiste kaudu, ja seega ka prokuröri sõltumatuse puudumise tõttu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20201124">24. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑510/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja CD (õiguslikud takistused üleandmisotsuse täitmisel)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑804/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:307">EU:C:2022:307</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka politseitalituste kohta minu ettepanekut <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja CD (õiguslikud takistused üleandmisotsuse täitmisel)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑804/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:182">EU:C:2022:182</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Veelgi enam, Madalmaade valitsus ja prokurör täpsustasid eelkõige kohtuistungil, et just selle kohtupraktika arvesse võtmiseks ja selleks, et määrata pädevus üleandmise edasilükkamise otsuse vastuvõtmiseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>vahistamismäärust täitvale õigusasutusele<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, on ettevalmistamisel üleandmise seaduse muudatus eesmärgiga määrata asjas pädevaks organiks kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seetõttu teen ettepaneku vastata teise küsimuse esimesele osale, et otsus lükata tagaotsitava üleandmine edasi vastavalt raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikele 1 koostoimes raamotsuse artikli 6 lõikega 2 ja põhjendusega 8 on Euroopa vahistamismääruse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>täitmise<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> meede ja seega peab selle võtma <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 rikkumise tagajärjed (teine osa)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Mis puutub raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 rikkumise tagajärgedesse põhjusel, et üleandmise edasilükkamise otsuse võttis vastu kohtuväline asutus, käesoleval juhul prokurör, siis siin poolte seisukohad erinevad põhimõtteliselt. Nii komisjon kui ka CJ leiavad, et sellise vorminõude rikkumine, nagu on selle raamotsuse artikli 23 lõigetes 2–4 ette nähtud nõuded, nõuab asjaomase isiku vabastamist. Teisest küljest leiavad nii Madalmaade valitsus kui ka prokurör, tunnistades sellise rikkumise olemasolu, et see ei mõjuta kohtu eraldiseisvat otsust selle raamotsuse artikli 12 tähenduses asjaomase isiku vahistuse pikendamiseks. Prantsuse ja Poola valitsus selgitasid kohtuistungil, kuigi ainult vastuseks esimesele eelotsuse küsimusele, et olenemata sellest, kas raamotsuse artikli 24 lõikes 1 sätestatud tingimused on käesoleval juhul täidetud või mitte, kujutab raamotsuse artikkel 12 piisavat õiguslikku alust asjaomase isiku vahi all pidamiseks tema üleandmise edasilükkamise ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Nagu CJ ja komisjon märkisid, on raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 kohane nõue anda otsustuspädevus sõltumatule või tõhusa kohtuliku kontrolli all olevale <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>vahistamismäärust täitvale õigusasutusele<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20201124">24. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑510/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> kohtualluvuse reegel, millest liikmesriigid ei saa põhimõtteliselt kõrvale kalduda. Seda rõhutab kohtupraktika, mis on sõltumatust rõhutanud, aga ka sellise kohtuliku õiguskaitsevahendi olemasolu, mis vastab täielikult tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele, kui see õigusasutus ise ei ole kohus ja üleandmise edasilükkamine toob kaasa tagaotsitava vahistamise või vahi all pidamise<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20201124">24. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑510/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb siiski märkida, et esiteks ei ole kõnealune prokurör selles mõttes sõltumatu õigusasutus ja teiseks, võttes eelkõige arvesse Madalmaade valitsuse ja prokuröri erinevaid ja mitmetähenduslikke seisukohti kohtuistungil, ilmneb, et prokuröri otsus tagaotsitava üleandmise edasilükkamise kohta ei kuulu tõhusa õiguskaitsevahendi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Tõepoolest, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus ise märgib, ei allu väljakujunenud praktika kohaselt prokuröri üleandmise edasilükkamise otsus kui selline kohtulikule kontrollile, kui kohus otsustab selle prokuröri taotlusel pikendada tagaotsitava vahistust üleandmisseaduse artikli 27 lõike 2 alusel koostoimes artikli 34 lõike 2 punktiga b. Seda hinnangut kinnitavad Madalmaade valitsuse ja prokuröri kirjalikud seisukohad, milles rõhutatakse, et ühelt poolt prokuröri tehtud üleandmise edasilükkamise otsusel ja teiselt poolt vahi all pidamise otsusel, mille tegi kohus sama prokuröri nõudmisel, on erinev iseloom.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et vastavalt sellele praktikale on kohtul õigus otsustada üksnes tagaotsitava <HT TYPE="ITALIC">vahi all pidamise</HT> üle üleandmisseaduse artikli 27 lõike 2 alusel koostoimes artikli 34 lõike 2 punktiga b kestusega maksimaalselt 30 päeva. Teisest küljest näib, et prokuröri otsus üleandmise edasilükkamise kohta selle seaduse artikli 36 lõike 1 alusel, mis on asjaomase isiku vabaduspiirangu pikendamise taotluse õiguslik alus, näib olevat <HT TYPE="ITALIC">ipso facto</HT> jõustatav, ilma et kohus saaks selle üle teha tõhusat kohtulikku kontrolli enne või pärast seda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Asi on selles, et ei üleandmisseaduse artikli 36 lõige 1, millel põhineb antud juhul prokuröri üleandmise edasilükkamise otsus, ega ka selle seaduse artikli 1 punktis e puuduv selge viide asutusele ei määra täpselt kindlaks, kes on pädev võtmaks vastu otsust tagaotsitava üleandmise edasilükkamise kohta raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 tähenduses ja veel vähem tingimusi,<?PAGE NO="10"?> mille alusel või kuidas saaks seda otsust tõhusalt kohtulikult kontrollida. Nendes normides ei ole ka märgitud, kas ja millises ulatuses on kohus, kellele esitatakse vahistuse pikendamise taotlus, pädev kontrollima prokuröri üleandmise edasilükkamise otsuse seaduslikkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Sellega seoses selgitas Madalmaade vabariik kohtuistungil, et üleandmisseaduse artikli 36 lõiget 1 on võimalik tõlgendada vastavalt raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikele 1 nii, et prokuröri võib asendada kohus ja parandada eespool punktis 37 mainitud vea. Seega ei saa välistada, et vähemalt käesoleval juhul saaks kohus vastavalt üleandmisseaduse artikli 27 lõikele 2 koostoimes artikli 33 punktiga a kontrollida prokuröri otsuse üleandmise edasilükkamise seaduslikkust, et kas tunnistada see kehtetuks ja anda seejärel korraldus tagaotsitava vahi alt vabastamise kohta või asendada prokuröri otsus enda omaga, et üleandmist edasi lükata ja asjaomast isikut vahi all pidada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Nõue, et tagaotsitava üleandmise edasilükkamise otsuse peab vastu võtma sõltumatu või tõhusa kohtuliku kontrolli all <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>, eeldab tegelikult, et hilisemal kontrollimisel, kas asjaomase isiku vahi all pidamist võimaldavad tingimused on täidetud, saab pädev kohus kontrollida selle otsuse seaduslikkust<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktides 31 ja 32 viidatud kohtupraktika.</P></NOTE>. Seejuures võib kohus vajaduse korral nimetatud otsuse tühistada raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 kohaldamistingimuste täitmata jätmise korral ja määrata asjaomase isiku vabastamise, ilma et see piiraks muude meetmete kohaldamist, mida pädeval õigusasutusel on raamotsuse artikli 12 kohaselt õigus võtta, et takistada tema põgenemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab hindama, kas käesoleval juhul on selline raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 nõuetele vastav lähenemine võimalik, nagu väitsid Madalmaade valitsus ja prokurör kohtuistungil. Sel eesmärgil peab kohus siiski tagama, et tema võimalik hilisem kontroll, nagu on kirjeldatud ülaltoodud punktis 42, on piisavalt tõhus ja suudab täielikult parandada kohtualluvuse reegli rikkumise, mis seisneb üleandmise edasilükkamise otsuse vastuvõtmises ainult prokuröri poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Seega, arvestades asjaolu, et käesoleval juhul on prokuröri üleandmise edasilükkamise otsuse tulemusena tagaotsitav Madalmaades vahi all, peab liikmesriigi kohus tagama, et see otsus ei jääks ajutiselt jõusse kuni ajani, mil see kohus teeb uue otsuse, nagu Madalmaade valitsus ja prokuratuur kohtuistungil märkisid. Samuti peaks see kohus kontrollima, kas ta saab uue otsuse vastuvõtmisel prokuröri tagasiulatuvalt asendada, et lükata tagaotsitava üleandmine edasi ja võimaldada vajaduse korral tema vahi all pidamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Arvestades neid kriteeriume, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kaaluma, kas artikli 27 lõike 2 tõlgendamine koosmõjus üleandmisseaduse artiklitega 33 ja 34 on võimalik kooskõlas raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 koosmõjus artikli 6 lõikega 2 nõuetega. Teisest küljest, kui see nii ei ole, tuleks asjaomane isik vabastada, kuna liikmesriigi õiguses puudub õiguslik alus, mis õigustaks tema vahi all pidamist muudel põhjustel, kui on lubatud raamotsuse artikliga 12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Seetõttu teen ettepaneku vastata teise küsimuse teisele osale, et kui on rikutud raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõiget 1 koostoimes artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt peab otsuse tagaotsitava üleandmise edasilükkamise kohta tegema vahistamismäärust täitev õigusasutus, siis tuleb asjaomane isik vabastada, ilma et see piiraks sellise asutuse võimalust parandada see viga<?PAGE NO="11"?> muu hulgas riigisisese õiguse asjakohaste normide kooskõlalise tõlgendamise teel või riigisiseses õiguses sätestatud õigusliku aluse olemasolu rakendamisega, mis õigustab tema vahi all pidamist muudel põhjustel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene ja kolmas eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatav märkus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Esimene ja kolmas küsimus põhinevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu eeldusel, et asjaomase isiku üleandmise edasilükkamise otsuse võttis vastu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ja see kuulub tõhusa kohtuliku kontrolli alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Mis puudutab kolmandat eelotsuse küsimust, siis tuleb raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 kohaldamise kriteeriume tõlgendada harta artikleid 47 ja 48 arvestades nii, et tuleb järgida õigust õiglasele kohtumenetlusele ja kaitseõigusi, millele CJ tugineb Madalmaades käimasoleva kriminaalmenetluse raames.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 kohaldamise kriteeriumid harta artikleid 47 ja 48 arvestades (kolmas eelotsuse küsimus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimuse esimese osaga soovitakse sisuliselt teada saada, kas raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikega 1 on vastuolus otsus lükata tagaotsitava üleandmine edasi <HT TYPE="ITALIC">ainuüksi</HT> sel põhjusel, et asjaomane isik nõuab oma põhiõiguste teostamist, mis on kaitstud harta artiklitega 47 ja 48.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Nagu komisjon märgib, on (võib olla) raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 kohaselt pärast Euroopa vahistamismääruse täitmise otsust seda täitval õigusasutusel kaalutlusõigus seoses tagaotsitava üleandmise edasilükkamise otsuse vastuvõtmisega kohtu alla andmise eesmärgil (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>et teda saaks kohtu alla anda<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>) vahistamismäärust täitvas liikmesriigis. Isegi kui puuduvad täiendavad või täpsemad kriteeriumid selle kaalutlusõiguse teostamiseks, peab liikmesriik juhinduma eelkõige hartas sätestatud põhiõigustest, mida riigi ametiasutused peavad Euroopa vahistamismääruse täitmisel järgima (käesoleva raamotsuse artikli 1 lõige 3)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20201124">24. novembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑510/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:953">EU:C:2020:953</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb tõepoolest, et vahistamismäärust täitval õigusasutusel on harta artiklite 47 ja 48 alusel kohustus võtta arvesse põhilisi menetlustagatisi, mis laienevad asjaomasele isikule, sealhulgas õigust õiglasele kohtumenetlusele ja kaitseõigust, nagu neid on tõlgendanud Euroopa Kohus<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20130226">26. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melloni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170810">10. augusti 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tupikas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑270/17 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:628">EU:C:2017:628</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20171222">22. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ardic</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑571/17 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:1026">EU:C:2017:1026</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. See kohustus ei kehti mitte ainult Euroopa vahistamismääruse kui sellise täitmise menetluse kohta, vaid <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> ka kõigi paralleelsete kriminaalmenetluste suhtes, millele tuginetakse üleandmise edasilükkamise põhjusena raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 tähenduses ja mis on seetõttu sellest lahutamatud. See õigus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160309">9. märtsi 2016. aasta</DATE> direktiivi (EL) 2016/343 (millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="065" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 65, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artiklist 8, mis täpsustab kahtlustatava või süüdistatava õigust osaleda riigi tasandi kriminaalmenetluses kohtulikul arutamisel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Süüdistatava õigus ilmuda isiklikult kriminaalasjas kohtulikule arutelule, mis on käesolevas asjas kõne all, moodustab harta artikli 47 tähenduses õiguse õiglasele kohtumenetlusele ning samuti kaitseõigustele, mis on tagatud harta artikli 48 lõikega 2<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20130226">26. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melloni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ja <DATE ISO="20220915">15. septembri 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HN (menetlus riigi territooriumilt välja saadetud süüdistatava suhtes)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:679">EU:C:2022:679</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Samuti peavad liikmesriigid direktiivi 2016/343 artikli 8 tingimuste kohaselt lubama muu hulgas süüdistatavatel viibida kohtulikul arutelul<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20220915">15. septembri 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HN (menetlus riigi territooriumilt välja saadetud süüdistatava suhtes)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:679">EU:C:2022:679</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kuigi direktiivi artikli 8 lõige 2 koosmõjus selle direktiivi põhjendusega 35 lubab liikmesriikidel teatud tingimustel ette näha kohtuliku arutelu läbiviimise ilma süüdistatava osaluseta, eriti kui viimane on loobunud oma õiguses selles osaleda<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20220915">15. septembri 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HN (menetlus riigi territooriumilt välja saadetud süüdistatava suhtes)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:679">EU:C:2022:679</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sellise vabatahtliku ja üheselt tuvastatud loobumise tingimuste kohta vt <DATE ISO="20130226">26. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melloni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, on teine lugu siis, kui asjaomane isik nõuab selle õiguse kasutamist, nagu käesoleval juhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Arvestades süüdistatava isiklikult kriminaalasjas kohtulikule arutelule ilmumise põhiõiguse võõrandamatut olemust<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20130226">26. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melloni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑399/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:107">EU:C:2013:107</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20220915">15. septembri 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HN (menetlus riigi territooriumilt välja saadetud süüdistatava suhtes)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑420/20</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:679">EU:C:2022:679</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, piisab CJi suhtes kriminaalmenetluse läbiviimisest seoses kehtiva juhiloata sõiduki juhtimisega Madalmaades, mille eest karistatakse rahatrahviga 360 eurot ja asenduskaristusena seitsmepäevase arestiga, põhimõtteliselt selleks, et asjaomane isik saaks kasutada oma õigust õiglasele kohtumenetlusele ja kaitseõigusi, ning olenemata selle kuriteo raskemast iseloomust, mille eest asjaomane isik Poolas süüdi mõisteti ja käesolev vahistamismäärus tehti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei saa raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikest 1 tulenev vahistamismäärust täitva õigusasutuse kaalutlusõigus tagaotsitava üleandmise edasilükkamise üle muutuda pädevuseks <HT TYPE="ITALIC">üksnes</HT> põhjendusega, et see isik tugineb põhilistele menetlustagatistele seda määrust täitvas liikmesriigis läbiviidava kriminaalmenetluse ajal. Seega, nagu märgivad eelotsuse esitanud kohus ja komisjon, ei saa üleandmise edasilükkamise otsust ühepoolselt peale suruda asjaomane isik, kes nõuab oma õigust õiglasele kohtumenetlusele ja kaitseõiguste viivitamatut teostamist ja järgimist Madalmaades käimasoleva kriminaalmenetluse raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Sellega seoses on oluline kindlaks teha, kas raamotsuse 2002/584 artikliga 24 taotletavad üldise huvi eesmärgid õigustavad asjaomase isiku õiglase kohtumenetluse ja kaitseõiguste teostamise piirangut harta artikli 52 lõike 1 tähenduses. Nagu väljakujunenud kohtupraktikas on tunnistatud, ei kujuta need õigused endast absoluutseid eelisõigusi, vaid neile võib seada piiranguid, tingimusel et need vastavad tegelikult meetmega taotletud üldise huvi eesmärkidele ega kujuta endast taotletavat eesmärki arvestades ülemäärast ja lubamatut sekkumist, mis kahjustab tagatud õiguste olemust<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prequ’ Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑276/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:1010">EU:C:2017:1010</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180913">13. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UBS Europe jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑358/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:715">EU:C:2018:715</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191016">16. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Glencore Agriculture Hungary</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑189/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:861">EU:C:2019:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 artiklis 24 sätestatud kaalutlusõiguse kasutamisel peab vahistamismäärust täitev õigusasutus seega võtma arvesse nii seda määrust täitva liikmesriigi huvi viia kriminaalmenetlus tagaotsitava isiku suhtes edukalt lõpule kui ka vahistamismääruse teinud liikmesriigi huvi selle isiku võimalikult kiire üleandmise vastu ning kaaluma neid huve omavahel, et otsustada, kas ja millises ulatuses võib piirata õigust õiglasele kohtumenetlusele ja kaitseõigusi. See kohustus tuleneb ka ELTL artikli 4 lõike 3 esimesest lõigust, lojaalse koostöö<?PAGE NO="13"?> kohustusest, mis loob aluse dialoogiks vahistamismäärust täitva ja vahistamismääruse teinud õigusasutuse vahel, et tagada liikmesriikidevahelise õigusalase koostöö süsteemi tõhus toimimine, mille üks oluline element on Euroopa vahistamismäärus<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20211026">26. oktoobri 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (õigus olla ära kuulatud vahistamismäärust täitva õigusasutuse poolt)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑428/21 PPU ja C‑429/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:876">EU:C:2021:876</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika) ja <DATE ISO="20220222">22. veebruari 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Openbaar Ministerie (vahistamismääruse teinud liikmesriigis seaduse alusel moodustatud kohus)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑562/21 PPU ja C‑563/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:100">EU:C:2022:100</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Esiteks peab vahistamismäärust täitev õigusasutus võtma arvesse raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikega 1 kaitstud seda määrust täitva liikmesriigi õigustatud huvi viia läbi käimasolev kriminaalmenetlus enne tagaotsitava üleandmist selle määruse teinud liikmesriigile. See huvi on vähem oluline kui menetletava kuriteo raskusaste ja kavandatava karistuse ulatus, nagu käesoleval juhul, ja oluliselt väiksem kui need, mis andsid põhjust Euroopa vahistamismääruse tegemiseks. Seega võib vahistamismäärust täitev õigusasutus oma lojaalse koostöö kohustuse raames peatada käimasoleva kohtumenetluse ja anda tagaotsitav ajutiselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>tingimisi<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> üle raamotsuse artikli 24 lõike 2 tähenduses, nähes samal ajal kokkuleppel vahistamismääruse teinud õigusasutusega ette, et pärast karistuse kandmist selle liikmesriigi territooriumil saadetakse kõnealune isik kriminaalmenetluse jätkamiseks tagasi seda määrust täitvasse liikmesriiki. Selle tulemuseks on asjaomase isiku õiguse õiglasele kohtumõistmisele ja kaitseõigustele piirangud, mis seisnevad nende teostamise edasilükkamises.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus hindama ühelt poolt, kas selline lähenemine on teostatav, mida pooled kohtuistungil kahtluse alla seadsid, ja teiselt poolt, kas pärast menetluse jätkamist, kui asjaomane isik võib olla tagasi pöördunud Madalmaadesse, saaks täielikult järgida tema menetlusõigusi, sealhulgas õigust mõista kohut mõistliku aja jooksul<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt <DATE ISO="20190212">12. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>RH</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/19 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:110">EU:C:2019:110</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ja <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gambino ja Hyka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑38/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:628">EU:C:2019:628</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE>. Igal juhul ei saa nende õiguste kasutamise edasilükkamist kui sellist asjaomase isiku ajutise üleandmise korral pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>ülemääraseks ja lubamatuks<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> sekkumiseks, mis kahjustaks õiguste olemust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Teiseks peab vahistamismäärust täitev õigusasutus võtma arvesse selle määruse teinud liikmesriigi õigustatud huvi tagaotsitava üleandmise ja võimalikult kiire vangistamise vastu oma territooriumil. Seda huvi tuleb siiski silmas pidada raamotsuse 2002/584 artiklis 12 sätestatud võimalusega võtta asjaomane isik vahi alla Euroopa vahistamismääruse täitmiseks. Kõnealuse vahistamise samaväärsust tunnustab kaudselt kõnealuse raamotsuse artikli 26 lõige 1, mille kohaselt peab vahistamismääruse teinud liikmesriik kantava vabaduskaotuse kogupikkusest maha arvama kogu vabaduspiirangu kestuse, mille tagaotsitav isik peab seda määrust täitvas liikmesriigis läbima. Samamoodi võib sellisel juhul nagu käesolev juhtum pärast karistuse kandmist sotsiaalse taasühiskonnastamise eesmärk rääkida vahistamismääruse teinud liikmesriigis vahi all pidamise vastu, kui tagaotsitav on juba mõnda aega elanud või isegi sotsiaalselt hästi integreeritud vahistamismäärust täitvas liikmesriigis<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20181113">13. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Raugevicius</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑247/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:898">EU:C:2018:898</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE>. Vahistamismäärust täitva õigusasutuse ülesanne on otsustada, milline neist kahest võimalusest vastab asjaolusid arvestades kõige paremini sellele eesmärgile ja kas vahistamismääruse teinud liikmesriigi õigustatud huvi, mille arvessevõtmine võib kaasa tuua asjaomase isiku menetlustagatiste ajutise piiramise, on tõenäoliselt ülimuslik vahistamismäärust täitva liikmesriigi tagatiste ees, nagu on kirjeldatud ülaltoodud punktis 57.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel teen ettepaneku vastata kolmanda küsimuse esimesele osale, et raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikega 1, tõlgendatuna harta artikleid 47 ja 48 arvestades, ei ole põhimõtteliselt vastuolus olukord, kus tagaotsitava üleandmine lükatakse vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kriminaalmenetluse läbiviimise eesmärgil edasi põhjusel, et tagaotsitav ei<?PAGE NO="14"?> soovi loobuda oma õigusest osaleda selles kriminaalmenetluses. Kõnealuse raamotsuse artikli 24 kohase kaalutlusõiguse teostamisel peab vahistamismäärust täitev õigusasutus siiski kaaluma, kas selle isiku põhiliste menetlustagatiste kasutamise piiramine on õigustatud, võttes arvesse vahistamismääruse teinud ja vahistamismäärust täitva liikmesriigi võimalikke erinevaid õigustatud huve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Võttes arvesse seda sisuliselt eitavat vastust kolmanda küsimuse esimesele osale, ei ole vaja vastata selle küsimuse teisele osale, mis on esitatud ainult juhuks, kui esimesele osale antakse jaatav vastus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tagaotsitava vahi all pidamine pärast tema üleandmise seaduslikku edasilükkamist (esimene eelotsuse küsimus)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas juhul, kui tagaotsitava üleandmine on raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõike 1 tähenduses seaduslikult edasi lükatud, võib asjaomast isikut kogu selle edasilükkamise aja jooksul ja kuni üleandmise toimumiseni vahi all pidada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Raamotsuse artiklis 24 seda küsimust ei käsitleta. Teisest küljest tuleb kõnealuse raamotsuse artiklis 12 sätestatud üldreegli kohaselt otsustada, kas tagaotsitavat võib vahistada või vahi all pidada vastavalt riigisisesele õigusele. Üleandmisseaduse artikli 34 lõike 2 kohaselt on võimalik vahistust pikendada kuni 30 päevaks ning eelotsusetaotluse esitanud kohus on käesoleva juhtumi osas juba kaks korda otsuse teinud<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 19 ja 20.</P></NOTE>. Seega ei välista põhimõtteliselt ei selle raamotsuse artikkel 12 ega artikkel 24 sellise vahistuse pikendamist Euroopa vahistamismääruse täitmise eesmärgil, arvestades, et üleandmise edasilükkamine on määruse täitmise lahutamatu osa<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 29.</P></NOTE>, isegi kui selline pikendamine võib ületada teatud aja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Vastupidi komisjoni väitele ei sea seda hinnangut kahtluse alla ei Euroopa vahistamismääruse täitmiseks mõeldud õigusalase koostöö süsteemi üldskeem ega raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõigetes 2–4 nimetatud ranged tähtajad tagaotsitava üleandmiseks ega ka harta artikli 6 nõuded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Tõsi, Euroopa Kohus on juba otsustanud, et raamotsuse 2002/584 artikli 23 lõikes 3 sätestatud võimalust neid tähtaegu vääramatu jõu korral pikendada, tuleb tõlgendada rangelt kui erandit artikli 23 lõikes 2 sätestatud reeglist<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja CD (õiguslikud takistused üleandmisotsuse täitmisel)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑804/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:307">EU:C:2022:307</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Sellega seoses täpsustas ta, et tagaotsitava esitatud kaebustest tulenevad õiguslikud takistused on ettenähtavad ja need ei saa selles mõttes kujutada endast vääramatut jõudu<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="20220428">28. aprilli 2022. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja CD (õiguslikud takistused üleandmisotsuse täitmisel)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑804/21 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:307">EU:C:2022:307</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Siiski kujutab raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõige 1 endast erinormi võrreldes raamotsuse artikli 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud üleandmise rangeid tähtaegu käsitlevate normidega, kuna see on seotud tagaotsitava üleandmise edasilükkamise konkreetse juhtumiga, mille eesmärk on eelkõige kaitsta vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigustatud huvi käimasolevat<?PAGE NO="15"?> kohtumenetlust edukalt läbi viia<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 55–57.</P></NOTE>. Seetõttu tuleb seda konkreetset edasilükkamise juhtumit selgelt eristada erandkorras üleandmise edasilükkamisest vastavalt raamotsuse artikli 23 lõigetele 3 või 4, võrreldes selle raamotsuse artikli 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatud üldnormidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seda hinnangut kinnitab asjaolu, et liidu seadusandja on hoidunud raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikesse 1 lisamast konkreetseid tähtaegu või vähemalt viidet raamotsuse artiklis 23 sätestatud tähtaegadele. Ja vastupidi, sellest tuleneb, et vastavalt kõnealuse raamotsuse artikli 12 esimeses lauses sätestatud põhimõttele on liikmesriikidele jäetud kaalutlusõigus reguleerida tagaotsitava vahistuse kestust tema üleandmise seadusliku edasilükkamise ajal sama raamotsuse artikli 24 lõike 1 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Lisaks nõuab asjaomane isik käesoleval juhul oma põhiliste menetlustagatiste viivitamatut kasutamist Madalmaades toimuva kohtumenetluse raames, mis on oluline põhjus, miks prokurör otsustas tema üleandmist edasi lükata vastavalt üleandmisseaduse artikli 36 lõikele 1. See asjaolu ei kujuta endast siiski <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>õiguslikku takistust<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> eespool punktis 65 viidatud kohtupraktika tähenduses, kuna viimane osutab üksnes selle raamotsuse 2002/584 artikli 23, mitte aga artikli 24 lõike 1 kohaldamisele nagu käesoleval juhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Lõpuks, tõsi küll, raamotsuse 2002/584 artikli 24 lõikel 1 põhinev otsus hoida tagaotsitav vahi all täidesaatvas liikmesriigis, selle asemel et anda ta üle Euroopa vahistamismääruse teinud liikmesriigile selle määruse täitmiseks, on sarnaselt vahistamismääruse teinud liikmesriigi mõistetud karistusele meede, mis kuulub harta artikli 6 kohaldamisalasse ja peab olema ajaliselt piiratud<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lanigan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:474">EU:C:2015:474</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170125">25. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vilkas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑640/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:39">EU:C:2017:39</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kõik vastavad tagaotsitava vabaduse piirangud kompenseeritakse aga täielikult vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohustusega arvata vahistusperiood vahistamismäärust täitvas liikmesriigis maha kogu vabadusekaotuse kestusest, mis tuleks kanda vahistamismääruse teinud liikmesriigis. Sellistel asjaoludel ei saa selle isiku vahi all hoidmist pidada täiendavaks vabadusõiguse piiranguks, mida tuleb tema suhtes igal juhul kohaldada vahistamismääruse teinud liikmesriigis, ega ebaproportsionaalseks meetmeks harta artikli 52 lõike 1 teise lause tähenduses, tingimusel et vabaduspiirangu kestus ei ületa seda aega, mis kulub tal selleks vahistamismääruse teinud liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seega teen ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele, et raamotsuse 2002/584 artikliga 12 ja artikli 24 lõikega 1, tõlgendatuna harta artiklit 6 arvestades, ei ole vastuolus see, kui tagaotsitavat, kelle üleandmine vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks on lõpliku otsusega lubatud, kuid edasi lükatud, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>et teda saaks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis anda kohtu alla teo eest, millele ei ole osutatud Euroopa vahistamismääruses<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>, võib Euroopa vahistamismääruse täitmiseks kriminaalmenetluse kestuse ajaks vahi all pidada, tingimusel et vabaduspiirangu kestus ei ületa seda aega, mis kuluks tal selleks vahistamismääruse teinud liikmesriigis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="16"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata rechtbank Amsterdami (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK) artikliga 12 ja artikli 24 lõikega 1, tõlgendatuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 6 arvestades, ei ole vastuolus see, kui tagaotsitavat, kelle üleandmine vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks on lõpliku otsusega lubatud, kuid edasi lükatud, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>et teda saaks vahistamismäärust täitvas liikmesriigis anda kohtu alla teo eest, millele ei ole osutatud Euroopa vahistamismääruses<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, võib Euroopa vahistamismääruse täitmiseks kriminaalmenetluse kestuse ajaks vahi all pidada, tingimusel et vabaduspiirangu kestus ei ületa seda aega, mis kuluks tal selleks vahistamismääruse teinud liikmesriigis.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Otsus lükata tagaotsitava üleandmine edasi raamotsuse 2002/584 (muudetud raamotsusega 2009/299) artikli 24 lõike 1 alusel koostoimes artikli 6 lõikega 2 ja põhjendusega 8 on Euroopa vahistamismääruse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>täitmise<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> meede ja seega peab selle võtma <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>vahistamismäärust täitev õigusasutus<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</TXT><P>Kui on rikutud raamotsuse artikli 24 lõiget 1 koostoimes artikli 6 lõikega 2, mille kohaselt peab otsuse tagaotsitava üleandmise edasilükkamise kohta tegema vahistamismäärust täitev õigusasutus, siis tuleb asjaomane isik vabastada, ilma et see piiraks sellise asutuse võimalust parandada see viga muu hulgas riigisisese õiguse asjakohaste normide kooskõlalise tõlgendamise teel või riigisiseses õiguses sätestatud õigusliku aluse olemasolu rakendamisega, mis õigustab tema vahi all pidamist muudel põhjustel.</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Raamotsuse 2002/584 (muudetud raamotsusega 2009/299) artikli 24 lõikega 1, tõlgendatuna põhiõiguste harta artikleid 47 ja 48 arvestades, ei ole põhimõtteliselt vastuolus olukord, kus tagaotsitava üleandmine lükatakse vahistamismäärust täitvas liikmesriigis kriminaalmenetluse läbiviimise eesmärgil edasi põhjusel, et tagaotsitav ei soovi loobuda oma õigusest osaleda selles kriminaalmenetluses. Raamotsuse artikli 24 kohase kaalutlusõiguse teostamisel peab täitev õigusasutus siiski kaaluma, kas tagaotsitava põhiliste menetlustagatiste kasutamise piiramine on õigustatud, arvestades vahistamismääruse teinud ja vahistamismäärust täitva liikmesriigi võimalikke erinevaid õigustatud huve.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>