(1)

Pärast teatise esitamisele eelnenud kontakte andis Rootsi komisjonile 1. aprillil 2020 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 108 lõikele 3 teada mootorikütusena kasutatava biogaasi maksuvabastuse kava (edaspidi „mootorikütuse kava“) pikendamisest ja muutmisest ning ka soojusenergia tootmiseks kasutatavate taastuvkütuste maksuvabastuse kava (edaspidi „katlakütuse kava“) (edaspidi koos „kavad“) pikendamisest ja muutmisest.

(2)

Mootorikütuse kava kiitis komisjon esimest korda heaks 2003. aastal (2). Alates sellest ajast on seda mitu korda pikendatud ja komisjon on kavas sisalduvat abi pidanud kokkusobivaks abiks. Kõige hiljutisem pikendamise heakskiitmise otsus – juhtumis SA.43302 (2015/N) (3) – põhines keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistel aastateks 2014–2020 (4) (edaspidi „keskkonna- ja energiaalased riigiabi suunised“) ning kehtis 31. detsembrini 2020 (5).

(3)

Katlakütuse kava kiitis komisjon esimest korda heaks 2007. aastal (6). Alates sellest ajast on seda mitu korda pikendatud ja komisjon on kavas sisalduvat abi pidanud kokkusobivaks abiks. Kõige hiljutisem pikendamise heakskiitmise otsus – juhtumis SA.49893 (2018/N) (7) – põhines keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistel ning kehtis 31. detsembrini 2020 (8).

(4)

18. oktoobril 2019 ja 19. juunil 2020 esitas Saksamaa biometaanitootja Landwärme GmbH (edaspidi „Landwärme“) komisjonile seisukohad, milles väljendas kahtlust, et Taani biogaasitootjad võisid Taani antud biogaasitoetuse (9) ja Rootsis biogaasi suhtes kohaldatud maksuvabastuse kumuleerimise tõttu saada ülemäärast hüvitist.

(5)

29. juunil 2020 võttis komisjon vastu otsuse C(2020) 4487 final ja otsuse C(2020) 4489 final, millega kiideti heaks mootorikütuse kava (SA.56908 (2020/N)) ja katlakütuse kava (SA.56125 (2020/N)) muutmine ja pikendamine 31. detsembrini 2030 (edaspidi „2020. aasta otsused“) (10) , (11).

(6)

13. oktoobril 2020 esitas Landwärme komisjonile Rootsi Kuningriigi vastu kaebuse, milles väitis, et Rootsis kavade alusel antud abi kumuleerimine muu abiga, mida olid biogaasitootjatele andnud teised liikmesriigid, põhjustas ülemäärast hüvitamist.

(7)

Landwärme esitatud tühistamishagi alusel tühistas Üldkohus 2020. aasta otsused 21. detsembril 2022 menetluslikel põhjustel ning sisulisi otsuseid tegemata (12).

(8)

Üldkohus märkis, et Landwärme esitas komisjonile 18. oktoobril 2019 ja 19. juunil 2020 teavet peamiselt abikavade kohta, millega toetati biogaasi tootmist Taanis. Eeskätt esitas Landwärme uuringu, milles kirjeldati biogaasitoetuse eri vorme, tootmisabi ning ka stiimuleid nõudluse suurendamiseks (nt maksuvähendused). Ta väitis, et neid eri toetuskavasid võidi rakendada eri liikmesriikides paralleelselt ning et kõnealune eri liikmesriikide antud abi kumuleerimine võis viia olukorrani, kus biogaasitootjad said teistes liikmesriikides ülemäärast hüvitist, kui nad müüsid biogaasi Rootsis. Landwärme osutas sõnaselgelt abile, mida andsid Taani ja Rootsi (13).

(9)

Üldkohus tunnistas, et Rootsi kava puhul on abisaajad biogaasi ostjad Rootsis. Kuigi kõnealused maksuvähendused ei mõjuta biogaasi tootmise kulusid, saavad nendest kaudselt kasu ka biogaasitootjad, kes ekspordivad biogaasi Rootsi, kuna tänu maksuvabastustele saavad nad müüa biogaasi lõpphinnaga, mis suudab konkureerida maagaasi hinnaga (14).

(10)

Üldkohtu arvates oleks komisjon pidanud oma hinnangus ja Landwärmelt saadud teabe põhjal vaidlusalust kumuleerimist arvesse võtma, pidades silmas biogaasi kasvavat Rootsi-suunalist importi teatavatest liikmesriikidest (15). Üldkohus leidis, et tühistatud otsustes hindas komisjon aga üksnes riigi tasandi eri kavadest saadud abi kumuleerimist. Asjaolu, et komisjoni hinnang vaidlusaluse kumuleerimise ja seega ka ülemäärase hüvitamise puudumise küsimuse kohta oli puudulik, oli Üldkohtu arvamuse kohaselt märk tõsiste raskuste esinemisest. Leiti, et see on seotud abi proportsionaalsuse hindamisega (16).

(11)

Üldkohus oli arvamusel, et biogaas, mille puhul on võrreldes maagaasiga täiendavad tootmiskulud hüvitatud, ei ole võrreldav biogaasiga, mille täiendavaid tootmiskulusid ei ole veel hüvitatud (17). Lisaks, kui tegemist oligi ülemäärase hüvitamisega, võis see olla objektiivne põhjus erinevate maksumäärade kohaldamiseks tootmisabi saanud biogaasi ja seda mitte saanud biogaasi suhtes (18). Üldkohus järeldas, et diskrimineerimisvastane keeld ega ELi toimimise lepingu artikkel 110 ei välista vaidlusaluse kumuleerimise arvessevõtmist ülemäärase hüvitamise hindamisel, mis omakorda tähendab, et selle väljajätmine analüüsist osutas tõsiste raskuste esinemisele (19).

(12)

Üldkohus järeldas, et kava siseturuga kokkusobivuse hindamisel ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel esines tõsiseid raskusi seoses ülemäärase hüvitamisega, mis võis tuleneda vaidlusalusest kumuleerimisest, arvestades diskrimineerimiskeelu põhimõtet ja ELi toimimise lepingu artiklit 110. Samuti järeldas Üldkohus, et komisjon oleks pidanud neid raskusi analüüsima ametliku uurimismenetluse käigus ülemäärase hüvitamise hindamisel, selle asemel et võtta vaidlustatud otsused esialgse uurimismenetluse tulemusena vastu (20).

(13)

30. jaanuari 2024. aasta kirjaga teatas komisjon Rootsile oma otsusest algatada kavade suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetlus.

(14)

Komisjoni otsus algatada menetlus (edaspidi „algatamisotsus“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas (21). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles märkusi esitama.

(15)

Rootsi saatis oma märkused algatamisotsuse kohta 5. märtsil 2024. Komisjonile esitasid märkused kuus huvitatud isikut. Komisjon edastas need märkused Rootsile, kellele anti võimalus vastata; Rootsi märkused laekusid 6. mai 2024. aasta kirjaga.

(16)

Rootsi esitas lisateavet 2024. aasta 31. mail ning 2. ja 11. oktoobril.

(17)

Rootsi nõustus erandkorras loobuma oma õigustest, mis tulenevad ELi toimimise lepingu artiklist 342 koostoimes määruse nr 1/1958 (22) artikliga 3, ning oli nõus sellega, et käesolev otsus võetakse vastu ja sellest teavitatakse inglise keeles.

(18)

Kavade õiguslik alus on Rootsi energiaaktsiisi seadus (1994:1776). Rootsi aktsiisimaks koosneb kahest osast: energiamaks ja CO2-maks.

(19)

Abi, mille komisjon kiitis heaks otsustega juhtumites SA.43302 ja SA.49893, anti maksuvabastuste vormis, mille puhul vabastati energia- ja CO2-maksust täielikult

(20)

Rootsi teatas järgmisest: i) kavade pikendamine 31. detsembrini 2030 (ainult katlakütuse kavaga hõlmatud biogaasi puhul), ii) toidukultuuripõhise biogaasi väljajätmine ning iii) lisaks toiduks mittekasutatavatest lähteainetest valmistatud biogaasile sellise biopropaani kaasamine, mis ei ole saadud toidukultuuridest. Nende muudatuste sisseviimiseks muutis Rootsi kehtivaid õigusakte. Uued sätted jõustusid 1. jaanuaril 2021.

(21)

Biogaas on biomassist toodetud gaaskütus. Enamasti on biogaasi puhul tegemist biomassist toodetud metaani ja biopropaani puhul biomassist toodetud propaani või butaaniga. See tähendab, et ilma maksuvabastuseta maksustataks biogaasi fossiilset päritolu metaani (st maagaasi) maksumääraga ning biopropaani fossiilset päritolu propaani (mida enamasti nimetatakse veeldatud naftagaasiks (LPG)) maksumääraga.

(22)

Katlakütuse kava (muudetud kujul) hõlmab üksnes biogaasi ja biopropaani, mis ei ole saadud toidukultuuridest, ning see ei ole enam avatud muudele biokütustele. Maksustatavate vedelate biokütuste (nt mittesünteetiline metanool, loomsed ja taimsed rasvad ja õlid) suhtes varem kohaldatud maksuvabastus tunnistati Rootsi õigusaktides kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

(23)

Rootsi märkis, et muudetud kavasid kohaldatakse kõigi kestlikust biomassist gaasi tootmise tehnoloogiliste lahenduste suhtes, mis praegu turul konkureerivad.

(24)

Peale selle on Rootsi kinnitanud, et kavatseb korrapäraselt jälgida turusuundumusi ning vaadata abikõlblikkuse eeskirjad vajaduse korral läbi, et võimalikud abikõlblikkuse piirangud oleksid endiselt põhjendatud, kui välja töötatakse uusi tehnoloogilisi lahendusi või lähenemisviise või saadakse rohkem andmeid.

(25)

Maksuvabastuse saamiseks peavad biogaas ja biopropaan vastama kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kestlikkusega seotud kriteeriumidele, mis on sätestatud Rootsi seaduses (2010:598) biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kestlikkuse kriteeriumide kohta. Selle seadusega võeti liikmesriigi õigusesse üle esimene taastuvenergia direktiiv (23) (maakasutuse kaudse muutuse direktiiviga (24) muudetud kujul) ning seda ajakohastati 1. juulil 2021, et võtta arvesse läbivaadatud (teise) taastuvenergia direktiiviga (25) tehtud muudatusi. Maksuvabastusi saab kasutada vaid sellise biogaasi ja biopropaani puhul, mis ei ole saadud toidukultuuridest ja mis vastavad kohaldatavatele kriteeriumidele. Mittekestlikku biogaasi ja biopropaani (samuti toidukultuuripõhist (26) biogaasi ja biopropaani) maksustatakse vastavalt maagaasi ja LPG suhtes kohaldatava maksumääraga.

(26)

Rootsi ei kohalda kvoodisüsteemi, segamiskohustust ega muud süsteemi, millel oleks mootorikütusena või kütteks kasutatavale biogaasile ja biopropaanile sarnane mõju, ning riik on mõista andnud, et ei kavatse kavade kehtivusaja jooksul ühtki sellist meedet kohaldada.

(27)

Samuti kinnitasid Rootsi ametiasutused, et kui biogaas ja biopropaan on segatud muud liiki gaasi/kütusega, kehtivad maksuvabastused üksnes kõnealuste segude selle osa suhtes, mis on saadud taastuvatest energiaallikatest.

(28)

Kavade põhieesmärk on suurendada toiduks mittekasutatavatest lähteainetest valmistatud kestliku biogaasi ja biopropaani kasutamist mootori- ja katlakütusena ning kaitsta seeläbi keskkonda. Rootsi selgitas, et kuna fossiilkütuste kasutamine tekitab suuremat kasvuhoonegaaside heidet, aitab maagaasi asendamine biogaasiga ja LPG asendamine biopropaaniga kõnealust heidet vähendada. Kuigi Rootsi ületas 2020. aastaks seatud riiklikku taastuvate energiaallikate eesmärki, tuleb Rootsi ametiasutuste arvates heidet veelgi vähendada, et saavutada ELi tasandil 2030. aastaks seatud taastuvate energiaallikate eesmärk ning ka riiklik eesmärk vähendada riigisisese transpordi kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 % võrra võrreldes 2010. aasta tasemega. Peale selle peaksid kavad aitama nii Rootsil kui ka kogu ELil saavutada Pariisi kokkuleppe eesmärke.

(29)

Mootorikütuse kava küsimuses märkisid Rootsi ametiasutused lisaks, et Rootsis tekitab transpordisektor ligikaudu kolmandiku kogu CO2-heitest. Rootsi ametiasutused selgitasid, et biogaasi kasutuse suurendamine ja biopropaani kasutuselevõtt mootorikütusena on olulised selleks, et saavutada Rootsi pikaajalised kliimaeesmärgid (nt eesmärk, et kasvuhoonegaaside netoheide atmosfääri on 2045. aastaks null ja seejärel negatiivne) ja fossiilkütustevaba sõidukipargi eesmärk. Üks võimalus, kuidas Rootsis fossiilkütuste kasutamist vähendada, on edendada fossiilkütuste asendamist taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasidega, nagu biogaas ja biopropaan – see ongi kava eesmärk.

(30)

Teatamise ajal märkisid Rootsi ametiasutused, et Rootsi energiaameti energiastatistika ja -prognooside kohaselt on biogaasi kasutamise määr alates 2013. aastast küll pisut suurenenud, kuid et see on endiselt väike, st biogaasi osakaal energia kogutarbimisest transpordisektoris jääb alla 2 %, kusjuures järgmise paari aasta jooksul ei ole oodata olulist kasvu. Rootsi ametiasutused selgitasid, et biogaasi tootmise kulud on liiga suured, et kõnealused kütused suudaksid konkureerida samaväärsete fossiilkütustega. Biogaasi tootmisse on juba tehtud teatavaid investeeringuid, kuid selleks et säilitada ja võimaldada nõutavate sõidukite ja taristutega seotud investeeringuid, peab nõudlus biogaasi järele olema suur.

(31)

Kahe kava puhul on otsesed abisaajad järgmised.

(32)

Mootorikütuse kava alusel on maksuvabastuste otsesed saajad ettevõtjad, kes on kohustatud tasuma energia- ja CO2-maksu gaasi eest ning esitama maksudeklaratsiooni (edaspidi „maksumaksjad“). Siia kuuluvad kütusetarnijad ja biogaasi (ja biopropaani) importijad. Nende hulgas võib olla ka biogaasi (ja biopropaani) tootjaid, kui nad on kütusetarnija või lõpptarbija rollis. Lühidalt öeldes kuulub maks tasumisele siis, kui mootorikütus lahkub viimasest kütuselaost enne lõpptarbijatele müümist. Maksumaksjad vabastatakse gaasi energia- ja CO2-maksust ning seejärel peaksid nad maksuvabastusest saadava kasu biogaasi (või biopropaani) müümisel edasi andma lõpptarbijatele (nt tanklas sõidukit tankiv veoettevõtja või eraisik).

(33)

Katlakütuse kava puhul on maksuvabastuste otsesed saajad lõppkasutajad (nt kütte-, kaugkütte- või tootmissektoris tegutsevad äriühingud). Sel juhul võib lõppkasutaja maksu oma maksudeklaratsioonis maha arvata (kui ta on kohustatud maksma energia- ja CO2-maksu), kuid samuti on levinud korraldus, kus lõppkasutaja ostab gaasi koos maksudega ja seejärel taotleb tagasimakset.

(34)

Mõlema kava eesmärk on vähendada biogaasi ja biopropaani lõpphinda lõpptarbijale. Samuti vähendavad kavad biogaasi (ja biopropaani) oma tarbeks tootvate tootjate tarbimiskulusid.

(35)

Ehkki kavade otsesed abisaajad on ettevõtjad, kes taotlevad maksuvabastusi maksuametilt (maksumaksjad otse ja katlakütuse kava raames lõppkasutajad tagasimakse teel), saavad nendest kaudselt kasu ka kestliku biogaasi ja biopropaani tootjad. Kavade kaudne kasu seisneb selles, et lõpptarbijate nõudlus nende tootjate toodete järele (kestlik biogaas või biopropaan) suureneb.

(36)

Kavad on avatud nii Rootsis toodetud biogaasile ja biopropaanile kui ka imporditud biogaasile ja biopropaanile.

(37)

Rootsi ametiasutused on selgitanud, et Rootsi turg ei ole homogeenne. Rootsi läänerannikul on olemas gaasivõrk, mis on ühendatud Taani ja seeläbi teatavate muude Euroopa riikide võrkudega. Kõnealune Euroopa võrk katab aga vaid väga väikest osa Rootsi kogu maismaa pindalast. Mujal Rootsis on olemas kohalikud võrgud, näiteks Stockholmis. Enamikus piirkondades pole aga mingit gaasivõrku. Nendes piirkondades jaotatakse gaasi veokite abil varustusjaamadesse. Rootsi ametiasutused selgitasid lisaks, et enamik Rootsi tootjatest on väikesed ettevõtjad, kes toodavad biogaasi oma tarbeks (nt põllumajandustootjad, kes kasutavad oma põllumajandusettevõttest pärit sõnnikut) või vaid ühele või kahele kliendile (nt kohalik jäätmekäitlusettevõtja, kes toodab olmejäätmete abil biogaasi kaugkütteks või kohaliku bussiettevõtja tarbeks). Biogaasi ja maagaasi import või biogaasi tootmine mujal Rootsis neid nn kohalikke turge oluliselt ei mõjuta.

(38)

Maksuvabastuse saamiseks peab otsene abisaaja (mootorikütuse kava puhul maksumaksja ja katlakütuse kava puhul lõppkasutaja) esitama Rootsi energiaameti otsuse, milles tõendatakse, et maksuvabastusega hõlmatud biogaas ja biopropaan on kestlikud ega ole saadud toidukultuuridest. Rootsis on kehtestatud kontrollisüsteem – otsesed abisaajad saavad Rootsi energiaametilt otsuse, milles kinnitatakse, et kestlikkuse kriteeriumid on täidetud ning et biogaas või biopropaan on valmistatud toiduks mittekasutatavatest lähteainetest.

(39)

Maksumaksjate maksukäitumist jälgib Rootsi maksuamet, kes kontrollib tagantjärele igakuiseid maksudeklaratsioone ja teeb korrapäraselt auditeid eesmärgiga veenduda, et maksumaksjad järgivad õigussätteid, mis käsitlevad kohaldatavaid maksumäärasid, vabastusi ja muid Rootsi energiaaktsiisiseaduses sätestatud tingimusi. Tagasimakse taotluse korral teeb Rootsi maksuamet sarnase kontrolli ja auditi.

(40)

Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et abi antakse automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, et seda on võimalik saada kõigil ettevõtjatel, kes vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele, ning et Rootsi maksuametil ei ole kaalutlusõigust meetmete võtmisel.

(41)

Mis puudutab keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 131 alapunktis d esitatud tingimust, siis on Rootsi kinnitanud, et abi ei anta pärast seda, kui käitis on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseeritud.

(42)

Maksuvabastusi antakse selleks, et kompenseerida toiduks mittekasutatavatest lähteainetest valmistatud kestliku biogaasi ja biopropaaniga seotud kulude (mis on suuremad) ning vastavalt maagaasi ja LPG kulude vahe.

(43)

Rootsi ametiasutused teevad kavade puhul korrapärast seiret. Rootsi on võtnud kohustuse esitada komisjonile iga-aastaseid seirearuandeid ja abi suurust vajaduse korral kohandada, et vältida edasist ülemäärast hüvitamist.

(44)

Järelevalvearuanded põhinevad üksikasjalikul teabel, mida Rootsi energiaamet kogub maksumaksjatelt seoses nii riigis toodetud kui ka imporditud biogaasiga. Rootsi maksuamet kogub andmeid kavade raames abi saavate maksumaksjate (st kütusetarnijad, -importijad ja -tootjad, kui nad on maksumaksjad) aruandekohustusega. Esitada tuleb teave muu hulgas biogaasi tootmise, impordi või otseostmise mahtude ja kulude kohta. Tootjad esitavad andmed oma tootmiskulude kohta ja muud aruandekohustuslikud üksused esitavad andmed biogaasi ostuhinna kohta. Importijate puhul vastab see hind tegelikule ostuhinnale koos tollimaksu ja transpordikuludega.

(45)

Biogaasi hinna kindlaksmääramiseks arvutatakse deklareeritud tootmis-, impordi- ja ostukulude mahuga kaalutud keskmine. Seejärel võrreldakse biogaasi hinda samaväärse fossiilkütuse (27) (sh maksud) hinnaga, mida on korrigeeritud energiasisalduse järgi (28).

(46)

Rootsi ametiasutused selgitasid, et arvutustes võetakse arvesse võimalikke muid abikavasid, mis vähendavad tootmiskulusid või impordi- ja ostuhindu. Kui maksumaksja on tootja, sisaldub tootmistasandil antud abi teatatavates kuludes (nt kapitalikulud). Kui maksumaksja on kütusetarnija või -importija, kajastub tootmistasandil antud abi tõenäoliselt ostu- või impordihindades, millest teatatakse.

(47)

Rootsi on esitanud tulemused mootorikütusena kasutatava biogaasi 2018. ja 2019. aasta järelevalvearuannetest, (29) mis põhinevad põhjendustes 44–46 kirjeldatud meetoditel. Tabelist 1 nähtub, et biogaasi hind maksudeta on märksa suurem kui maagaasi hind koos maksudega.

Tabel 1

Kestliku biogaasi hind Rootsis aastatel 2018 ja 2019

(48)

Rootsi ametiasutused eeldavad, et kestliku biogaasi hind maksudeta on ka edaspidi märksa kõrgem kui maagaasi hind koos maksudega.

(49)

Rootsi selgitas, et 2019. aastal oli biogaasi tulumäär ligikaudu 10 %. See määr püsib kava kehtivusaja jooksul eeldatavalt muutumatuna.

(50)

Rootsi ametiasutused on esitanud biogaasi hinnangulised kulud, kuna esialgse teatamise ajal (1. aprill 2020) ei kasutatud biopropaani Rootsis veel mootorikütusena.

(51)

Mis puudutab biopropaani, siis on mootorikütusena kasutatava biopropaani kulud Rootsi ametiasutuste hinnangul märksa suuremad kui LPG kulud. Rootsi ametiasutused on lubanud, et biopropaanituru kasvades esitatakse biopropaani kohta iga-aastases järelevalvearuandes samasugused arvutused nagu biogaasi korral. Rootsi energiaamet jälgib biopropaani hindu, võrdleb kõnealuseid kulusid LPG kuludega ning kohandab vajaduse korral abi taset, et vältida ülemäärast hüvitamist. Kui Rootsi leiab, et maksuvabastusest saadav kasu on suurem kui biopropaani ja LPG kulude vahe katmiseks vajalik, kohandab ta abi taset, selle asemel et anda täielikku maksuvabastust.

(52)

Katlakütuse kavaga seotud järelevalvearuannetes kasutatav biogaasi hind põhineb Rootsi energiaameti järelevalvearuandel mootorikütusena kasutatava biogaasi kohta. Kuna kütteks või koostootmisjaamades kasutatav biogaas ei pea olema nii puhas, arvatakse aga maha väärindamisega seotud kulud. Arvutuses võetakse arvesse ka lubatud heitkoguse ühiku kulusid.

(53)

Rootsi on esitanud tulemused katlakütusena kasutatava biogaasi 2018. ja 2019. aasta järelevalvearuannetest.

Tabel 2

Soojuselektrijaamades kütteks kasutatava biogaasi hind vastavalt 2019. ja 2018. aasta järelevalvearuannetele

Tabel 3

Koostootmisjaamades kütteks kasutatava biogaasi hind vastavalt 2019. ja 2018. aasta järelevalvearuannetele

(54)

Tabelitest 2 ja 3 nähtub, et biogaasi energiatootmise tasandatud kogukulude ja maagaasi turuhinna vahe on pärast maksuvabastuse arvessevõtmist positiivne nii soojuselektrijaamades kütteks kasutatava biogaasi kui ka koostootmisjaamades kasutatava biogaasi puhul. Vaatamata maksuvabastustele on kütteks kasutatav biogaas kallim kui maagaas.

(55)

Mis puudutab CO2-maksu, siis selgitasid Rootsi ametiasutused, et 1. augustil 2019 tõsteti ELi HKSi kuuluvate koostootmisjaamade puhul maagaasi CO2-maksu 11 protsendilt (üldine maksumäär) 91 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2023 ei kohaldata CO2-maksu ühegi ELi HKSi kuuluva soojuselektrijaama suhtes. Madalam energiamaksu määr on tõstetud 30 protsendilt 100 protsendile. Maksustamistasemed ja seeläbi ka koostootmisjaamades kütteks kasutatava maagaasi hind on seega samad mis soojuselektrijaamade puhul. Maksumuudatus ei ole põhjustanud ülemäärast hüvitamist (nagu nähtub tabelist 3 eespool).

(56)

Rootsi ametiasutused eeldavad, et katlakütusena kasutatava kestliku biogaasi hind maksudeta on ka edaspidi märksa kõrgem kui maagaasi hind koos maksudega.

(57)

Samamoodi nagu mootorikütuse kava puhul (vt põhjendus 50), ei ole Rootsi ametiasutustel piisavalt andmeid biopropaani kulude kohta, kuna see pole Rootsi turul laialt levinud (43). Kahe Rootsis tegutseva biopropaanitootja esitatud teabe põhjal on biopropaani hind Rootsi ametiasutuste hinnangu kohaselt aga fossiilset päritolu propaani hinnast peaaegu kaks korda kõrgem. Rootsi ametiasutused on lubanud lisada biopropaani iga-aastastesse järelevalvearuannetesse alates kava jõustumisest, võrrelda vastavaid tootmiskulusid fossiilset päritolu propaani kuludega ning abi taset vajaduse korral kohandada, et vältida ülemäärast hüvitamist.

(58)

Rootsi taotles kavade pikendamist kümne aasta võrra, 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030.

(59)

Pärast 2020. aasta otsuste tühistamist tegi Rootsi maksuamet 7. märtsil 2023 avalduse, milles teatas, et amet ei saa enam anda maksuvabastust biogaasi ja biopropaani korral (44).

(60)

Maksuvabastusi rahastatakse riigieelarvest maksusoodustuste kujul.

(61)

Rootsi ametiasutuste hinnangul moodustab mootorikütuse kava eelarve kogu kehtivusajaks ligikaudu 5,15 miljardit Rootsi krooni (477 miljonit eurot (45)), st ligikaudu 0,47 miljardit Rootsi krooni (43 miljonit eurot) aastas. Katlakütuse kava kogueelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2030 on Rootsi ametiasutuste hinnangu kohaselt ligikaudu 5,94 miljardit Rootsi krooni (550 miljonit eurot).

(62)

Üldjoontes võib maksuvabastusi kumuleerida abiga, eeskätt kestliku biogaasi ja biopropaani tootmiseks antava abiga.

(63)

Rootsis võivad kestliku biogaasi ja biopropaani edendamiseks investeerimisabi anda eri ametiasutused üldise grupierandi määruse (46) alla kuuluvate riigiabi kavade alusel, mis on ette nähtud teadus- ja arendustegevuse ning keskkonnakaitse toetamiseks.

(64)

Peale selle võidakse kestliku biogaasi ja biopropaani edendamiseks anda üldise grupierandi määruse alusel tegevusabi.

(65)

Rootsi ametiasutused selgitasid, et biogaasi- ja biopropaanitootjatele antud abisummad kuuluvad järelevalve alla ning seega võetakse neid arvesse ülemäärase hüvitamise hindamisel.

(66)

Täpsemalt selgitasid Rootsi ametiasutused, et tootjale (ükskõik kas Rootsis või muus liikmesriigis) antud igasugust abi võetakse ülemäärase hüvitamise järelevalves arvesse kas otse, kui aruandekohustuslik üksus on tootja, või kaudsel viisil, kui aruandekohustuslik üksus on kütusetarnija või -importija (vt põhjendus 46).

(67)

Rootsi kinnitas, et järgib teise taastuvenergia direktiivi artikli 30 nõudeid ning et praegu võetakse Rootsis kasutusele liidu andmebaasi, millele on osutatud teises taastuvenergia direktiivis ja mida on edasi arendatud kolmandas taastuvenergia direktiivis. Rootsi selgitas, et kuna see süsteem ei olnud kättesaadav siis, kui Rootsi kõnealused kavad välja töötas ja neist teatas, ega ka ajal, mil komisjon käesoleva hinnangu koostas, ei ole seni olnud võimalik võtta arvesse massibilansisüsteemi dokumentidest pärinevat teavet juba saadud toetuse kohta. Rootsi selgitas, et kui kõnealune liidu andmebaas on täielikult kasutusvalmis ja selles sisalduv teave terviklik, ei ole siiski vaja kavade ülesehitust muuta. See on sellepärast, et biogaasi- ja biopropaanitootjatele teistes riikides antud toetust võetakse juba kaudselt arvesse järelevalves (toetuse mõju impordihindadele) ning seega ka ülemäärase hüvitamise hindamisel (vt põhjendused 65 ja 66).

(68)

Rootsi ametiasutused on võtnud kohustuse järgida läbipaistvussätteid, mis on esitatud keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaotises 3.2.7 ning 2022. aasta kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste (47) jaos 3.2.1.4, ning avaldada kogu nõutava teabe veebisaidil (48).

(69)

Rootsi ametiasutused selgitasid, et kavade alusel maksuvabastuse saamiseks ei tohi abisaaja suhtes komisjoni mõne eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, olla esitatud seni täitmata tagasinõudekorraldust, samuti ei tohi olla tegemist raskustes oleva ettevõtjaga päästmis- ja ümberkorraldamissuuniste (49) tähenduses.

(70)

Komisjon võttis algatamisotsuse vastu 30. jaanuaril 2024.

(71)

Nagu on selgitatud algatamisotsuse jaotises 3.3.1, hindas komisjon kavade kokkusobivust siseturuga ajavahemiku 1. jaanuarist 2021 kuni 26. jaanuarini 2022 puhul kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaotistega 3.2 ja 3.3 ning alates 27. jaanuarist 2022 kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste 3. peatüki ja jaoga 4.1.

(72)

Võttes arvesse Üldkohtu järeldusi (vt põhjendused 7–12) selle kohta, et komisjonil oleks pidanud olema kahtlusi kava teatavate aspektide kokkusobivuses siseturuga, ning pidades silmas teavet, mille esitas komisjonile Landwärme (vt algatamisotsuse jaotis 2.7), otsustas komisjon algatada ametliku uurimismenetluse.

(73)

Komisjon märkis, et nagu rõhutas Üldkohus ja nagu näitas tühistatud otsuste vastuvõtmise ajal laekunud teave, näis import teistest riikidest, eelkõige Taanist, olevat kavade pikendamisest teatamisele eelnenud aastatel suurenenud. Seetõttu uuris komisjon, millised olid Rootsisse suunatud biogaasiimpordi kasvu määravad tegurid ning kas seda kasvu sai selgitada Rootsi ja teatavate teiste liikmesriikide, eelkõige Taani meetmetega. Komisjon soovis saada selgust selles, kuidas mõjutab asjaomaste kavade alusel Rootsis antud abi ja teistes liikmesriikides biogaasitootjatele antud abi kombinatsioon sellise biogaasi Rootsi importimise kasvu, mis on toodetud teistes liikmesriikides, eelkõige Taanis.

(74)

Lisaks oli komisjonil kahtlusi kavade proportsionaalsuse suhtes, pidades silmas kõnealuste kavade alusel antava abi ja Taanis biogaasitootjatele antava abi võimalikku kumuleerimist. Komisjon soovis välja selgitada, kas väidetav kumuleerimine hõlmas samu abikõlblikke kulusid, ja kui hõlmas, siis kas see põhjustas ülemäärast hüvitust nendele tootjatele, kes saavad Taanis tootmisabi, juhul kui nad müüvad oma biogaasi Rootsis. Samuti küsis komisjon teavet huvitatud isikutelt, kellel võib olla konkreetseid tõendeid, mis viitavad nende arvates sellele, et Rootsi kavadega pakutakse tootjatele ülemäärast hüvitist, juhul kui tootmisabi annab teine liikmesriik.

(75)

Kokku esitas algatamisotsuse kohta märkused kuus kolmandat isikut: Landwärme, Taani energiaamet, Rootsi gaasiliit, Euroopa taastuvenergia föderatsioon (EREF), Eurogas (gaasitootjate ühendus) ja GreenGasAdvisors (Saksamaa konsultatsiooniettevõte).

(76)

Oma märkustes kinnitas Landwärme, et algatamisotsuses on esitatud täpne ülevaade tema avaldustest Üldkohtu kohtuasjas ja 13. oktoobri 2020. aasta kaebusest; (50) seepärast viitas ta tervikuna oma varasematele argumentidele ja piirdus lisateabe esitamisega.

(77)

Kolmandate isikute esitatud märkused on kokkuvõtlikult jagatud järgmistesse kategooriatesse: i) märkused biogaasiimpordi kasvu määravate tegurite kohta (vt jaotis 3.1); ii) märkused väidetava ülemäärase hüvitamise kohta (vt jaotis 3.2) ja iii) märkused muude teemade kohta (vt jaotis 3.3).

(78)

Mis puudutab biogaasiimpordi kasvu määravaid tegureid, siis märkis Rootsi gaasiliit, et kuna biogaasi suhtes kohaldatakse Rootsis olenemata päritolust samasugust maksumäära, ei ole maksuvabastusel iseenesest mingit mõju sellele, millist päritolu biogaasi tarbitakse, kuid et Taanis antud abi võis mõjutada Taanist pärit biogaasi impordi kasvu. Rootsi gaasiliit väitis, et biogaasiimpordi kasvu võisid mõjutada ka muud tegurid, näiteks fossiilkütuste CO2- ja energiamaksu tõus teatavate tööstusharude puhul, mis kuulu ELi HKSi; see toimus 2015., 2016., 2018., 2021. ja 2022. aastal ja tõi kaasa biogaasinõudluse üldise kasvu Rootsis.

(79)

Oma märkustes algatamisotsuse kohta esitas Landwärme ajakohastatud andmed Rootsi biometaaniimpordi arengu kohta, et tõendada Rootsi kavade moonutavat mõju. Landwärme selgitas, et kui ajavahemikul 2015–2021 suurenes biometaani kogutarbimine Rootsis 145 %, siis tootmine kasvas samal perioodil ainult 17 %, mis tema arvates annab tunnistust sellest, et biometaani tarbimise kasv tuleneb seega peaaegu eranditult impordist. Samuti märkis Landwärme, et ajavahemikul 2016–2020 suurenes biometaani eksport Taanist Rootsi 200 GWh-lt 1 400 GWh-le ning et 2020. aastal moodustas kõnealune import peaaegu 75 % Rootsi koguimpordist. Viimase punktina juhtis Landwärme tähelepanu sellele, et 2021. aastal moodustas Taanist pärit import 2 291 GWh ja 2022. aastal 1 938 GWh, st 2021. aastal 95 % ja 2022. aastal 99 % biometaani koguimpordist Rootsis (51).

(80)

Landwärme väljendas seisukohta, et kumuleeruvalt kaht toetust saanud biometaanitootjad said tänu kõnealusele ülemäärasele hüvitamisele pakkuda Rootsis oma päritolutagatisi soodsamate hindadega kui tootjad, kes ei saanud tootmisabi või kes peavad abi ekspordi korral tagasi maksma; sellega tõrjuti turult välja Rootsi biometaanitootjad ja tootjad muudest liikmesriikidest. Samuti väitis Landwärme, et samal ajal kui topeltsubsideeritud biometaani import järjepidevalt kasvas, jäi biometaani tootmine Rootsis soiku ja sai jätkuda vaid täiendavate toetuste abil, ning et teistest liikmesriikidest pärit tootjad, kes toetust ei saanud, on Rootsi turult täielikult välja tõrjutud.

(81)

EREF väljendas üldist seisukohta, et tootjad, kes toetust ei saanud, on turult välja tõrjutud, kuna kontrollimatu piiriülene kauplemine subsideeritud biometaaniga tekitas ebasoodsa konkurentsiolukorra.

(82)

Taani energiaamet kinnitas, et algatamisotsuse põhjenduse 89 punktis b on osutatud asjaomasele Taani biogaasikavale, st kava, millega toetatakse biogaasi väärindamist gaasivõrku sisestamiseks. Taani energiaamet märkis, et komisjon kiitis selle kava heaks 2013. aastal (52) ning et uute taotluste vastuvõtmine lõpetati 2019. aastal (53). Taani energiaamet kinnitas, et algatamisotsuse jaotises 2.9 esitatud kirjeldus Taani biogaasikava ning selle kohta, kuidas Taani kontrollib ülemäärast hüvitamist, peab paika. Ta selgitas, et Taani biogaasikava alusel i) saavad abisaajad abi maagaasi turuhinnale lisanduva kindlasummalise preemia vormis ning et ii) neil on õigus vastu võtta ja müüa päritolutagatisi; samuti kajastatakse kogu seda tulu (tulu gaasi müügist (st maagaasihind) ja päritolutagatiste müügist ning vastav preemia) Taani biogaasitootjate raamatupidamisaruannetes. Iga-aastane hinnang ülemäärase hüvitamise kohta põhineb abisaajate finantsaruannetel seoses kogu kavaga (54). Taani energiaamet märkis, et kõnealuse meetodi puhul võetakse arvesse Rootsi kavade mõju, pidades silmas, et biogaasinõudluse kasv kajastub abisaajate raamatupidamise aastaaruannetes tulude suurenemisena. Taani energiaameti sõnade kohaselt on iga-aastane ülemäärase hüvitamise hindamine range, sest see põhineb raamatupidajate kontrollitud avalikult kättesaadaval teabel. Samuti selgitas Taani energiaamet, et Taanis tehakse kõnealune hindamine kolmest järjestikusest aastast koosneva ajavahemiku järelhindamise vormis. Kui kolmeaastase ajavahemiku järelhindamise tulemusena leitakse, et abisaajad on saanud ülemäärast hüvitist, siis preemiat vähendatakse. Taani energiaamet märkis, et aastate 2018–2020 ja 2019–2021 hindamisel ülemäärast hüvitamist ei tuvastatud. Samuti nentis Taani energiaamet, et esimest korda tuvastati ülemäärane hüvitamine 2023. aastal (ajavahemiku 2020–2022 puhul). Kõnealune ülemäärane hüvitamine oli peamiselt tingitud gaasihindade järsust tõusust sel perioodil. Selle arvessevõtmiseks vähendas Taani preemiat järgmiseks kolmeks aastaks.

(83)

Rootsi gaasiliit selgitas, et Rootsis on võimaliku ülemäärase hüvitamise kindlakstegemiseks pikka aega kasutatud iga-aastast kontrollimehhanismi ning et seni ei ole biogaasi puhul ülemäärast hüvitamist ette tulnud. Rootsi gaasiliit märkis, et järelevalvearuannetes antakse ülevaade biogaasi tootmise kuludest Rootsis, sealhulgas võimalikust tootjatele antud abist. Lisaks selgitas Rootsi gaasiliit, et imporditud biogaasi korral põhinevad aruanded impordihindadel, sest Rootsi ei saa kontrollida teistes riikides tekkinud tootmiskulusid ega antud abi, ning et teistes riikides antud abi võetakse igal juhul arvesse, arvestades et see mõjutab Rootsisse eksporditava biogaasi hinda.

(84)

Peale selle nentis Rootsi gaasiliit, et kui kavad põhjustaksid kombinatsioonis Taani tootmisabiga ülemäärast hüvitist Taani tootjatele, avalduks see Taani kontrollimehhanismis, arvestades et selles võetakse arvesse kõiki kulusid ja tulusid, sh gaasi ja päritolutagatiste müügist saadav tulu, ning ka Taani abi.

(85)

Landwärme kritiseeris oma märkustes arvutusmeetodit, mille alusel komisjon tegi biometaani toetuskavade, sealhulgas Rootsi kavade hindamisel kindlaks abi lubatava maksimumtaseme; eeskätt juhtis ta tähelepanu kahele punktile. Landwärme arvamuse kohaselt võimaldab see meetod ülemäärast hüvitamist, sest selles ei arvestata 1) päritolutagatiste müügist saadud tulu ega 2) teistes liikmesriikides antud abi. Esimese punkti osas selgitas Landwärme, et biometaanitootjad teenivad tänu päritolutagatiste müügist saadavale tulule kasumit. Kuna see kasum võimaldab biometaanitootjatel (osaliselt) tagasi teenida biometaani tootmisega kaasnevad kulud, tuleb neid abi lubatava maksimumtaseme kindlaksmääramisel arvesse võtta, sest vastasel juhul võivad maksukavad põhjustada ülemäärast hüvitamist. Teise punkti kohta märkis Landwärme, et komisjoni kasutatud arvutusmeetodis võetakse arvesse üksnes riigisiseseid asjaolusid ning jäetakse tähelepanuta piiriülene kaubandus. Siiski võib ette tulla olukordi, kus teistesse liikmesriikidesse eksporditav biometaan on juba päritoluriigis abi saanud. Sellises olukorras on biometaani tootmisega seostatavad lisakulud juba osaliselt või täielikult kompenseeritud. Seepärast võib täiendav abi importivates liikmesriikides põhjustada ülemäärast hüvitamist.

(86)

Landwärme esitas arvutuse eesmärgiga tõendada, et Taani abi, Rootsi maksuvabastuse ja päritolutagatiste kumuleerimise tõttu saavad Taani tootjad ülemäärast hüvitist. Landwärme võrdles biometaani tootmiskulusid (67,5 EUR/MWh Landwärme turuteadmiste põhjal) tuludega (füüsilise gaasi väärtus 13,27 EUR/MWh) ning märkis, et vahe juba ületab Taani tootmisabi (54,23 EUR/MWh vs. 55,27 EUR/MWh). Seejärel liitis Landwärme Rootsi abi (29,56 EUR/MWh) ja päritolutagatistega seotud tulu (kvantifitseerimata). Selle põhjal väitis Landwärme, et ülemäärane hüvitis vastab Rootsi abile, millele lisandub päritolutagatise hind (ja ka väike osa Taani abist) (55).

(87)

Viimase punktina soovitas Landwärme, et ülemäärase hüvitamise vältimiseks peaks Rootsi kavast välja jätma päritoluriigis juba subsideeritud imporditud biometaani.

(88)

Konsultatsiooniettevõtte GreenGasAdvisors väite kohaselt arvutas Taani omamaistele tootjatele antava toetuse nii, et võrku sisestamise toetusest ja päritolutagatiste müügist saadavast tulust piisab tootmiskulude katteks, mistõttu põhjustaks igasugune väljaspool Taanit päritolutagatiste müügist saadavale tulule lisanduv täiendav toetus ülemäärast hüvitamist, kuna füüsilise metaani kulud hüvitataks kahekordselt.

(89)

EREF ja Eurogas esitasid üldisi märkusi asjaolu kohta, et eri riikide mitme abikava kumuleerimine võib põhjustada ülemäärast hüvitamist ja moonutusi ELi turul ning et komisjon peaks oma otsustuspraktikas erilist tähelepanu pöörama piiriülestele aspektidele ja abikavade vastastikustele seostele, kui ta kontrollib abi kokkusobivust siseturuga. EREF väljendas kahetsust selle üle, et kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunistega ei ole välistatud subsideeritud rohelise gaasi eksporti ELi turul.

(90)

Osa sidusrühmi osutas võimalikule teise taastuvenergia direktiivi rikkumisele seoses meetoditega, mida eri liikmesriigid võivad rakendada taastuvenergia eesmärkide arvestuses, ning sellega, et subsideeritud biometaani piiriülese kauplemise tõttu võidi taastuvenergia eesmärkide puhul arvestada sama energiaühikut topelt.

(91)

Rootsi gaasiliit esitas seisukoha Üldkohtu võimaliku väite kohta, et Rootsi peaks olenevalt eri päritoluriikides saadud abist kohaldama erinevaid maksustamistasemeid või võiks seda teha (56).

(92)

Rootsi gaasiliit väitis, et energia maksustamise direktiivi (57) alusel tohib kohaldada erinevaid maksustamistasemeid vastavalt biomassisisaldusele, kuid mitte vastavalt päritolule ega ka tootmisabi suurusele. Peale selle on ELi toimimise lepingu artiklis 110 sätestatud, et liikmesriigid ei tohi imporditud toodetele kehtestada mingeid selliseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud maksudest. Selleks et kasutada energia maksustamise direktiiviga ette nähtud võimalust kohaldada erinevaid maksustamistasemeid vastavalt biomassisisaldusele, peavad liikmesriigid seega olema võimelised kohaldama sama suurt maksuvähendust nii imporditud kui ka kodumaistele toodetele, kuigi tootmiskulud ja tootmisabi suurus on enamasti riigiti erinevad. Rootsi gaasiliit järeldas, et sellises olukorras on mõistlik kasutada tõhusat meetodit võimaliku ülemäärase hüvitamise tuvastamiseks ja parandusmeetmete võtmiseks, arvestades nii omamaist tootmisabi kui ka tootjatele muudes riikides antud abi. Rootsi gaasiliit väitis, et Rootsis on selline meetod kasutusel, nagu on kirjeldatud eespool.

(93)

Oma märkustes algatamisotsuse kohta tõstatas Landwärme küsimusi ka ülemäärase hüvitamise riski kohta, mida Rootsi biometaanitootjatele Rootsis antud tootmisabi põhjustada võib. Landwärme arusaamise kohaselt ei teatatud abist kunagi komisjonile, olenemata märkimisväärsest mõjust maksukava hindamisele. Landwärme märkis, et Rootsi peaks seda tootmisabi maksukava alusel antava abi taseme kindlaksmääramisel arvesse võtma. Vastasel juhul võib mõlema abi kumuleerimine põhjustada ülemäärast hüvitamist. Teiseks peaks Rootsi tagama, et kui biometaanitootja on saanud tootmisabi, ei saa biometaani päritolutagatist eksportida, välja arvatud juhul, kui biometaanitootja toetuse Rootsile täies ulatuses tagasi maksab. Vastasel juhul saavad Rootsi biometaanitootjad päritolutagatiste eksportimisega toetusi kumuleerida. Samuti peaks Rootsi tagama, et toetuse andmise kohta tehakse päritolutagatisse märge, et vältida kõrvalehoidmist ja välistada võimalik topeltsubsideerimine teises riigis, juhul kui päritolutagatis eksporditakse.

(94)

Selles osas tehakse kokkuvõte Rootsilt 5. märtsil 2024 algatamisotsuse kohta saadud märkustest ja 6. mail 2024 kolmandate isikute märkuste kohta saadud märkustest.

(95)

Rootsi selgitas, et tal ei ole empiirilisi andmeid selle kohta, kuidas maksuvabastused on mõjutanud imporditud biogaasi koguseid, kuid et korrelatsioon usutavasti puudub. Kuna biogaasi suhtes kohaldatakse olenemata päritolust sama maksumäära, ei ole vabastusel iseenesest mingit mõju sellele, millist päritolu biogaasi tarbitakse.

(96)

Rootsi tunnistas, et Taanis antud toetused võisid avaldada mõju Rootsi turule suunatud impordile. Sellegipoolest märgib Rootsi, et Taanist pärit impordi kasvus võivad rolli mängida ka muud tegurid, sest gaasiturg on rahvusvaheline ja keerukas.

(97)

Vastusena Landwärme märkustele selgitas Rootsi, et biogaasi tarbimisega seotud maksuvabastus, mille puhul kogu biogaasi koheldakse võrdselt, ei tekita, suurenda ega tasanda eri päritolu (nt Rootsi, Taani ja Saksamaa) biogaasi hinnaerinevusi. Maksuvabastus võib mõjutada biogaasi lõplikku turuhinda võrreldes maagaasi hinnaga (ja ongi selleks ette nähtud). Maksuvabastus mõjutab seda, kui palju rohkem tarbitakse Rootsis biogaasi võrreldes maagaasiga. Seni, kuni maksuvabastust kohaldatakse võrdselt kogu biogaasi suhtes, ei ole sel mingit mõju eri riikidest pärit biogaasi suhtelistele tarbimiskogustele. Seni, kuni ühest liikmesriigist pärit biogaasitootjad saavad rohkem tootmisabi kui teises liikmesriigis asuvad tootjad, on esimeses liikmesriigis biogaasi tootmiskulud igal juhul madalamad, arvestades et muud tootmiskulud on sarnased. Peale selle võivad tootmiskulud kahe liikmesriigi või kahe tootja vahel alati erineda, olenemata saadud abist. Rootsi järeldab, et võrdne maksuvabastus ei tekita biogaasisektoris osalejate jaoks moonutusi ega süvenda olemasolevaid moonutusi.

(98)

Rootsi märkis, et võimaliku ülemäärase hüvitamise järelevalveks on Rootsis kehtestatud kontrollimehhanismid. 2018. ja 2019. aasta järelevalvearuande kohaselt ei ole ülemäärast hüvitamist toimunud ja seda ei tohiks ka tulevikus ette tulla. Järelevalvearuannetes kajastatakse kulusid, mis kaasnevad biogaasi tootmisega Rootsis. Mis puudutab imporditud biogaasi, siis põhinevad arvutused impordihindadel, milles kajastuvad tootjale teises liikmesriigis antud abi summad ja päritolutagatised. Rootsi selgitas, et tal ei ole võimalik arvestada imporditud biogaasi tootmiskulusid – Rootsil ega importijatel ei saa olla teavet teistes riikides asuvate tootjate tootmiskulude ega neile antud abi kohta.

(99)

Peale selle tõdes Rootsi, et Taanil on olemas kontrollimehhanism, mille puhul võetakse rahastamispuudujäägi analüüsis arvesse kõiki tulusid, sealhulgas päritolutagatistest saadavaid tulusid. Rootsi selgitas, et kui Taani tootjad müüvad biogaasi Rootsi, kajastuvad ekspordihinnad tuludes samamoodi nagu impordihinnad kajastuvad Rootsi ostjate kuludena. Taani ja Rootsi mehhanismid on selles aspektis vastastikku täiendavad ning võimaldavad jälgida, kas kummalgi turul esineb ülemäärast hüvitamist.

(100)

Landwärme konkreetsete märkuste kohta esitas Rootsi järgmised selgitused.

(101)

Landwärme soovituse kohta, et Rootsi peaks kavast välja jätma päritoluriigis juba subsideeritud imporditud biometaani, märkis Rootsi, et riigiabi eeskirjade kohaselt ei ole abi kumuleerimine keelatud ning et selles soovituses ei ole arvesse võetud asjaolu, kas abi kumuleerimine põhjustab ka tegelikult ülemäärast hüvitamist.

(102)

Rootsi selgitas, et taastuvenergia eesmärkide puhul ei ole Rootsis subsideeritud biometaani piiriülese kaubanduse tõttu arvestatud sama energiaühikut topelt.

(103)

Rootsi esitas seisukoha Üldkohtu võimaliku väite kohta, et Rootsi peaks olenevalt eri päritoluriikides saadud abist kohaldama erinevaid maksustamistasemeid või võiks seda teha (58).

(104)

Rootsi väitis, et erinevate maksumäärade kohaldamine vastavalt gaasi päritolule ei ole mitmel põhjusel võimalik ega otstarbekas. Aktsiis on tootepõhine kaudne maks, mida ei saa kehtestada eraldiseisvalt, vaid see peaks olema võrdväärne kõigile kasutajatele, kes kasutavad samu kaupu samal otstarbel. Peale selle ei tohiks ELi ühtlustatud aktsiiside eesmärk olla tasandada eri liikmesriikidest pärit kaupade tootmiskulusid. Lisaks täiendavad maksuvabastused tootmisabi, arvestades et maksuvabastuste eesmärk on suurendada nõudlust biogaasi järele ja tootmisabi eesmärk suurendada biogaasi tootmist.

(105)

Rootsi märkis veel, et energia maksustamise direktiivi kohaselt peaks samade CN-koodide (mille puhul päritoluriiki ei arvestata) alla kuuluvatel energiatoodetel põhimõtteliselt olema sama maksustamistase. Samuti märkis Rootsi, et ELis ei ole ühtset eelistatavat viisi biogaasi toetamiseks – kui komisjon järeldaks, et tootmisabi ühes liikmesriigis välistab maksuvabastuse teises liikmesriigis, määraks ta sellega kindlaks eelistatava toetusvahendi kõigile liikmesriikidele (st tootmisabi).

(106)

Kokkuvõtteks märkis Rootsi, et asjakohasem ja tõhusam oleks nõue, et tootmisabi ei tohi anda eksporditavatele toodetele, kui nõue kohaldada eraldi aktsiisimäärasid vastavalt biogaasi päritolule.

(107)

Selles küsimuses täpsustas Rootsi, et Landwärme osutatud abikavasid rakendatakse kooskõlas üldise grupierandi määrusega (vt nt otsused juhtumites SA.111255 ja SA.112758). Rootsi kinnitas, et kooskõlas muude üldise grupierandi määruse kohaste nõuetega võetakse Rootsis antava tootmisabi proportsionaalse taseme kindlaksmääramisel arvesse igasugust muud abi, näiteks maksuvabastust; see tähendab, et väidetavat kumuleerimisega seotud probleemi on juba arvesse võetud. Viimase punktina selgitas Rootsi, et praegu Rootsi biogaasitootjatele päritolutagatisi ei anta.

(108)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, [on] siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“.

(109)

Selleks et teha järeldus riigiabi olemasolu kohta, peab komisjon hindama, kas kõik ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid (st riigi ressursside ülekandmine ja seostatavus, valikulise eelise andmine, konkurentsi võimalik kahjustamine ja ELi-sisese kaubanduse kahjustamine) on hindamise all olevate meetmete puhul täidetud.

(110)

Komisjon tegi juba algatamisotsuses esialgse järelduse (vt põhjendused 99–105), et kavad kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(111)

Maksuvabastused on sätestatud Rootsi energiaaktsiisi seaduses (1994:1776) (vt põhjendus 18) ning need vähendavad riigi maksutulu. Seega on need seostatavad riigiga ja rahastatud riigi ressurssidest.

(112)

Kavade otsesed abisaajad on mootorikütuse kava puhul maksumaksjad ja katlakütuse kava puhul lõppkasutajad (vt põhjendused 32 ja 33). Nemad on need, kes ei maksa maksu, mida tavapäraselt tuleks maksuhaldurile maksta, või taotlevad maksuhaldurilt toiduks mittekasutatavatest lähteainetest valmistatud kestliku biogaasi ja biopropaani eest tasutud maksu tagasimakset.

(113)

Samal ajal saavad kavadest kaudselt kasu ka toiduks mittekasutatavatest lähteainetest valmistatud kestliku biogaasi ja biopropaani tootjad sellega, et nõudlus nende toodete järele suureneb (vt põhjendus 35).

(114)

Eelis on valikuline, sest see puudutab üksnes kestlikku biogaasi ja biopropaani, mis ei ole saadud toidukultuuridest ning mida kasutatakse maagaasi ja LPG asendusena.

(115)

Kuna transpordis ja kütteks kasutatava biogaasi ja biopropaaniga kaubeldakse liikmesriikide vahel ning neid kasutatakse fossiilkütuste asendusena, mõjutavad maksuvabastused tõenäoliselt liikmesriikidevahelist kaubandust ja võivad kahjustada konkurentsi.

(116)

Eeskätt on Rootsi edelaosa Taani kaudu ühendatud Euroopa gaasivõrguga. Seega toimub Rootsil maa- ja biogaasiga kauplemine naaberriikidega, eriti Taaniga. Lisaks on Stockholmis piirkondlik gaasivõrk, kuhu sisestatakse kohalikku biogaasi ja mujalt pärit veeldatud naftagaasi/biogaasi. Samal ajal märgib komisjon, et ülejäänud osas iseloomustab Rootsi biogaasiturgu omatoodetud gaas, eri kohalike ja piirkondlike võrkude ning eraldiseisvate biogaasitehaste ja tanklate olemasolu (vt põhjendus 37).

(117)

Võttes arvesse eespool kirjeldatut (vt põhjendused 111–116) ja varasemates otsustes esitatud seisukohti, (59) järeldab komisjon, et kavad kujutavad endast riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(118)

Kuigi Rootsi ametiasutused teatasid kavadest enne, kui need jõustusid, tühistas Üldkohus 2020. aasta otsused, millega kavad lubati. Seepärast tuleb kavasid pidada ebaseaduslikuks (60).

(119)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c on sätestatud, et komisjon võib tunnistada siseturuga kokkusobivaks „abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega“. Seega peab ELi toimimise lepingu selle sätte alusel antav siseturuga kokkusobiv abi aitama kaasa teatava majandustegevuse (või -piirkonna) arengule (61). Lisaks ei tohiks abi moonutada konkurentsi viisil, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(120)

Nagu on osutatud põhjenduses 71, hindas komisjon kavade kokkusobivust siseturuga ajavahemiku 1. jaanuarist 2021 kuni 26. jaanuarini 2022 puhul kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaotistega 3.2 ja 3.3 ning alates 27. jaanuarist 2022 kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste 3. peatüki ja jaoga 4.1.

(121)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel peab meede aitama soodustada teatud majandustegevuse (või -piirkonna) arengut, et seda saaks pidada siseturuga kokkusobivaks (62).

(122)

Komisjon märgib, et kavadega toetatakse (maksuvabastuste abil) mootori- või katlakütusena kasutatava kestliku biogaasi ja biopropaani tarbimist ning seega kaudselt ka kestliku biogaasi ja biopropaani tootmist (vt põhjendus 35). Seega on kavadega toetatav majandustegevus kestliku biogaasi ja biopropaani tootmine.

(123)

Kavade eesmärk on aidata saavutada põhjenduses 28 osutatud eesmärke.

(124)

Seepärast järeldab komisjon, et kavadega soodustatakse majandustegevuse arengut, nagu on ette nähtud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga c.

(125)

Abimeetmel on ergutav mõju, kui see motiveerib abisaajat oma käitumist muutma, et arendada teatavat abi saavat majandustegevust, ja kui käitumise muutust ilma abita ei toimuks (63). See kehtib eeskätt juhul, kui taastuvenergia kulud ületavad asjaomase energialiigi turuhinda, ning abiga on võimalik neid lisanduvaid keskkonnakulusid vähendada.

(126)

Nagu nähtub tabelitest 1, 2 ja 3, on mootorikütusena või kütteks kasutatava biogaasi ühikuhind maksumaksjatele suurem kui maagaasi ühikuhind. Rootsi selgitab, et see kehtib ka biopropaani puhul. Nagu on osutatud põhjendustes 51 ja 57, lubas Rootsi kaasata biopropaani iga-aastastesse järelevalvearuannetesse, võrrelda selle hinda fossiilset päritolu propaani hinnaga ning kohandada vajaduse korral abi taset, et vältida ülemäärast hüvitamist. Peale selle teeb Rootsi oma iga-aastastes järelevalvearuannetes kohandusi, et võtta arvesse HKSiga seotud vabastusi kütteks ja koostootmisjaamades kasutatava biogaasi fraktsiooni puhul vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ alusel vastu võetavatele seire- ja aruandlusnõuetele.

(127)

Kuna maksuvabastustega soodustatakse kestliku biogaasi ja biopropaani kasutamist, aitavad need edendada ka seda liiki taastuvkütuste tootmist. Seepärast järeldab komisjon, et abil on kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktiga 49 ergutav mõju.

(128)

Riigiabi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks, kui toetatav tegevus, abimeede või sellega seotud tingimused tooksid vältimatult kaasa liidu õiguse rikkumise (64).

(129)

Nagu on osutatud põhjenduses 25, tagab Rootsi, et kavade alusel antakse abi üksnes sellise biogaasi ja biopropaani jaoks, mis vastavad ELis kohaldatavatele kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kestlikkuse kriteeriumidele, nagu on sätestatud esimeses ja teises taastuvenergia direktiivis.

(130)

Kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktiga 113 on Rootsi samuti kinnitanud, et kavade alusel ei anta abi toidukultuuripõhiste biokütuste jaoks (vt põhjendus 20).

(131)

Kuna kavad on seotud energiatoodete aktsiisivabastusega, hindas komisjon ka vastavust energia maksustamise direktiivile.

(132)

Energia maksustamise direktiivi artikli 16 lõige 1 võimaldab liikmesriikidel kohaldada biokütuste suhtes maksuvabastust või vähendatud maksumäära. Artikli 16 lõike 2 kohaselt on maksuvabastus või -vähendus piiratud aga ainult selle osaga tootest, mis on toodetud biomassist; see tingimus on kavade puhul täidetud (põhjendus 27), sest vabastus kehtib üksnes biogaasile ja biopropaanile.

(133)

Peale selle vastavad kavad ka energia maksustamise direktiivi artikli 16 lõikele 3, mille kohaselt tuleb liikmesriikide kohaldatavat maksuvabastust või -vähendust kohandada vastavalt tooraine hinna muutumisele, et vabastus või vähendus ei oleks suurem kui toodete valmistamisega kaasnevad lisakulud. Komisjon märgib, et Rootsi teostab asjaomaste toodete hindade üle järelevalvet kord aastas ja vajaduse korral kohandab abi taset, et vältida edasise ülemäärase hüvitamise riski (vt põhjendus 43).

(134)

Nagu on osutatud põhjenduses 36, kohaldatakse aktsiisivabastust olenemata biogaasi või biopropaani päritolust ja seega on see kooskõlas vaba liikumise eeskirjadega. Teistest liikmesriikidest imporditud energia aktsiiside suhtes kohaldatav maksusüsteem peab vastama direktiivile 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (65).

(135)

Mis puudutab kolmandate isikute märkust taastuvenergia eesmärkide arvestusmetoodika kohta (vt põhjendus 90), siis on komisjon arvamusel, et sellised metoodikaga seotud küsimused ei mõjuta abimeetme eesmärki (st biogaasi või biopropaani edendamine tervikuna) ega ole seotud abimeetme tingimustega, mis on abi eesmärgiga nii lahutamatult seotud, et neid ei ole võimalik eraldi hinnata. Seepärast komisjon seda küsimust käesoleva riigiabiotsuse kontekstis ei hinda.

(136)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et kavad ei ole vastuolus liidu õiguse asjaomaste sätetega.

(137)

Abi mõjutab kestliku biogaasi ja biopropaani turgu Rootsis ja ELis.

(138)

Nagu on osutatud punktis 5.3.2.1.1, soodustatakse meetmega teatava majandustegevuse, st kestliku biogaasi ja biopropaani tootmise arengut. Taastuvenergia arengu edendamine on ELi energiapoliitika üks eesmärkidest.

(139)

Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaotise 3.2.2 kohaselt peab liikmesriik tõendama, et riigi sekkumine on vajalik, ja eelkõige seda, et abi on vajalik sellise turutõrke kõrvaldamiseks, mis jääks muidu lahendamata. Taastuvenergia tootmise puhul eeldab komisjon, et keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 115 osutatud põhjustel esineb endiselt turutõrge, mida saaks lahendada taastuvenergiale antava abiga.

(140)

Riigi sekkumiseta kohaldataks biogaasi ja biopropaani suhtes samasid maksumäärasid nagu samaväärsete fossiilkütuste (vastavalt maagaas ja LPG) puhul. Nagu nähtub tabelitest 1–3, oleks mootori- või katlakütusena kasutatava biogaasi ja biopropaani tootmine ilma riigi sekkumiseta kallim kui vastavate fossiilset päritolu ekvivalentide korral. Komisjon leiab, et seega ei saaks neid tooteid müüa määral, mis aitaks saavutada keskkonnaeesmärke, milleks kavad on ette nähtud. Seda silmas pidades järeldab komisjon, et abi on vajalik.

(141)

Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 26, on Rootsi kinnitanud, et kavade alusel toetatava biogaasi ja biopropaani suhtes ei kohaldata kvoodisüsteemi, segamiskohustusi ega muid sama mõjuga süsteeme. Seega on keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 114 kohane nõue täidetud.

(142)

Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 40 kohaselt peab kavandatav meede olema sobiv vahend asjaomase poliitilise eesmärgi täitmiseks. Suuniste punkti 116 kohaselt eeldab komisjon, et abi, mida liikmesriigid annavad kliimamuutustevastase võitluse ja kestlikkusega seotud eesmärkide saavutamiseks, on asjakohane ja selle moonutav mõju on piiratud, kui kõik teised kokkusobivuse tingimused on täidetud.

(143)

Komisjon märgib, et maksuvabastustega soodustatakse kestliku biogaasi ja biopropaani tarbimist ning seeläbi ka nende tootmist. Kavade eesmärk on aidata saavutada põhjenduses 28 osutatud riiklikke ja ELi tasandi eesmärke.

(144)

Komisjoni arvates on maksuvähenduse kujul antav abi põhimõtteliselt sobiv vahend taastuvenergia tarbimise soodustamiseks, tingimusel et kõik teised kokkusobivuse tingimused on täidetud.

(145)

Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 131 kohaselt peab muule taastuvenergiale kui elektrienergiale antav tegevusabi vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele:

(146)

Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 131 alapunktis c sätestatud tingimuse osas märgib komisjon, et Rootsi ametiasutused teevad kavade puhul korrapärast järelevalvet. Rootsi kinnitas, et jätkab mootori- ja katlakütuste turu jälgimist ning korrapäraselt koostatavate järelevalvearuannete edastamist komisjonile. Nendes aruannetes esitatakse biogaasi kulude ajakohastatud arvutused (ja arvutused biopropaani kohta, kui kõnealune turg välja kujuneb). Samuti on Rootsi lubanud, et kui kulud kujunevad nii suureks, et tekib ülemäärase hüvitamise oht, kohandatakse sellele vastavalt abi taset. Komisjon järeldab, et keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 131 alapunkti c kohane tingimus on seega täidetud.

(147)

Nagu on osutatud põhjenduses 41, on Rootsi kinnitanud, et abi ei anta pärast seda, kui käitis on tavapäraste raamatupidamiseeskirjade kohaselt täielikult amortiseeritud. Komisjon järeldab, et keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 131 alapunkti d kohane tingimus on seega täidetud.

(148)

Mis puudutab keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 131 alapunkti a kohast tingimust, siis on Rootsi selgitanud, et tema 2018. ja 2019. aasta järelevalvearuannete kohaselt ei ole biogaasi puhul ülemäärast hüvitamist aset leidnud ning prognooside põhjal ei tohiks seda ka edaspidi ette tulla. Rootsi energiaameti koostatud järelevalvearuannete tulemuste kohaselt (tabelites 1, 2 ja 3) on biogaasi hind olenemata antud maksuvabastusest endiselt maagaasi hinnast kõrgem.

(149)

Mis puudutab keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 131 alapunkti b, siis märkisid Rootsi ametiasutused, et 2019. aastal oli biogaasi tulumäär ligikaudu 10 %, mida on kõnealuse tööstusharu puhul peetud mõistlikuks tulumääraks. Rootsi lubas investeeringutasuvust iga-aastaselt jälgida ning kohandada vajaduse korral abi taset.

(150)

Seepärast järeldab komisjon, et keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 131 nõue on täidetud.

(151)

Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaotise 3.2.5.2 kohaselt võib abi anda samaaegselt mitme abikava raames või kumuleerida seda sihtotstarbelise üksikabiga, tingimusel et riigiabi kogusumma tegevuse või projekti jaoks ei ületa nendes suunistes sätestatud abi ülemmäärasid.

(152)

Komisjon märgib, et ei ole välistatud, et tootja võib saada Rootsis tootmisabi ja seejärel vabastatakse kõnealune toodang veel energia- ja CO2-maksust, kui tootja vastab jaotises 2.2 esitatud abikõlblikkuse tingimustele.

(153)

Komisjon juhib tähelepanu, et sellist toetust antakse tarneahela eri etappides ning et otsesed toetusesaajad on erinevad. Tootmisabi antakse esimeses etapis (tootmine) ning Rootsi kavade alusel antakse maksuvabastusi viimases etapis (tarbimine). Tootmisabi eesmärk on edendada investeeringuid biogaasi tootmisse ning võimaldada tootjatel teenida suuremat või stabiilsemat tulu kui tavapärastel turutingimustel. Tarbimist toetava kava eesmärk on vähendada biogaasi lõpphinda lõpptarbijatele, et nad ostaksid maagaasi asemel biogaasi.

(154)

Nagu nentis Üldkohus, (66) ei mõjuta Rootsi maksuvabastused tootmiskulusid. Need võivad aidata suurendada nõudlust, mis omakorda tähendaks suuremaid tulusid tootjatele. Samal ajal saab biogaasi tootmiseks toetust saanud tootja müüa biogaasi hinnaga, mis suudab konkureerida maagaasi hinnaga, nagu märkis ka Üldkohus (67).

(155)

Nagu on kirjeldatud jaotises 2.5, selgitasid Rootsi ametiasutused, et maksuvabastuste ning biogaasi-/biopropaanitootjatele investeerimis- või tegevusabi andmiseks mõeldud meetmete kumuleerimine on võimalik. Samuti selgitasid nad, et abisummad, mida biogaasi-/biopropaanitootjad võisid Rootsis saada, sisalduvad teatatavates kuludes ning seega võetakse neid arvesse Rootsi energiaameti järelevalves seoses hüvitamisega.

(156)

Võttes arvesse Landwärme märkusi abi kumuleerimise kohta Rootsi tootmisabikavadega (vt põhjendus 93) ja Rootsi esitatud vastuseid (vt põhjendus 107), ei ole komisjon tuvastanud ühtki asjakohast probleemi seoses maksukavade ja Rootsi muude tootmisabikavade kumuleerimisega. Komisjon märgib, et ühelt poolt võetakse võimalikku tootmisabi arvesse maksukavade puhul tehtavas ülemäärase hüvitamise analüüsis (vt põhjendused 65 ja 66) ning teisalt tagab Rootsi üldise grupierandi määruse alusel tootmisabi andmisel, et täidetud oleksid üldise grupierandi määruse kohased kumuleerimisega seotud nõuded (vt põhjendus 107).

(157)

Seda silmas pidades järeldab komisjon, et kavad on kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaotisega 3.2.5.2, kui tegemist on kõnealuse tootmisabi kumuleerimisega riigi tasandil (68).

(158)

Nagu on selgitatud algatamisotsuses, sai komisjon Landwärmelt teavet, millest nähtus, et Taanist pärit biogaasi kogus kasvas Rootsis ajavahemikul 2015–2019 järjepidevalt.

(159)

Algatamisotsuse kohta kolmandatelt isikutelt ja Rootsilt saadud märkustes juhitakse tähelepanu sellele, et kavade pikendamisest teatamisele eelnenud aastatel ja pärast 2020. aasta otsuste vastuvõtmist võis Rootsis täheldada Taanist pärit biogaasi impordi kasvu.

(160)

Landwärme esitas selle asjaolu kohta täiendavaid andmeid (vt põhjendus 79). Landwärme väitis, et kaht toetust kumuleerinud biometaanitootjad said ülemäärast hüvitist ning kasutasid seda selleks, et tõrjuda Rootsi turult välja Rootsi biometaanitootjad ja teistest liikmesriikidest pärit tootjad (vt põhjendus 80).

(161)

Rootsi gaasiliit ning ka Rootsi ametiasutused on arvamusel, et kuigi Taanis antud toetused võisid mõjutada importi Rootsi turule, võisid rolli mängida ka muud tegurid (vt põhjendused 78 ja 96).

(162)

Seda silmas pidades järeldab komisjon, et ei saa välistada, et Taanis antud abil võis olla mõju Taanist Rootsi suunatud biogaasiimpordi kasvule. Sellegipoolest on komisjon ühtlasi arvamusel, et esitatud tõendite alusel ei saa järeldada, et sellel arengusuundumusel on põhjuslik seos ülemäärase hüvitamisega. Kõnealune arengusuundumus võis olla tingitud lihtsalt asjaolust, et Taanis on rohkem biogaasitehaseid (Taani tootmisabi eesmärk) ja seega ka tarned suuremad.

(163)

Komisjon tõdeb samuti, et Landwärme arutluskäik on seotud päritolutagatistega (mis võimaldavad kindlaks teha päritolu). Biometaani piiriülene kaubandus põhineb üldjuhul tagatistel. Pärast biogaasi sisestamist gaasivõrku ei ole see maagaasist eristatav. Teise taastuvenergia direktiivi alusel antavate päritolutagatiste ainus eesmärk on tõendada lõpptarbijale, et teatav osa või kogus energiast toodeti taastuvatest energiaallikatest. Päritolutagatised on kaubeldavad. Päritolutagatistel on turuväärtus, mida tuleks asjaomaste toetuskavade puhul arvesse võtta (69).

(164)

Seega ei seisne küsimus mitte selles, kas päritolutagatistega kaubeldakse, vaid selles, kas neid (ja ka muid tuluallikaid) arvestatakse ülemäärase hüvitamise analüüsi(de)s.

(165)

Komisjon märgib, et nii Rootsi kui ka Taani teevad ülemäärase hüvitamise analüüse. Esmalt hindab komisjon Taani tehtavat ülemäärase hüvitamise analüüsi.

(166)

Nagu Taani ametiasutused abikava SA.35485 (70) puhul kinnitasid (vt põhjendus 82), hinnatakse Taanis ülemäärast hüvitamist kord aastas. Arvutus põhineb abisaajate raamatupidamise aastaaruannetel ning selles võetakse arvesse kõiki kulusid ja tulusid, sealhulgas ka gaasi ja päritolutagatiste müügiga seotud tulusid ning Taani abi. Hindamine tehakse kolmest järjestikusest aastast koosneva ajavahemiku kohta. Kui selgub, et Taani biometaani toetuskava alusel on abisaajad möödunud kolme aasta jooksul saanud ülemäärast hüvitist, vaatavad riigi ametiasutused abi taseme läbi ja kohandavad seda. Taani selgitas, et nii juhtus pärast 2023. aasta hindamist. Taani ametiasutused märkisid lisaks, et kõnealuse meetodi puhul võetakse arvesse Rootsi kavade mõju, pidades silmas, et biogaasinõudluse kasv kajastub raamatupidamise aastaaruannetes tulude suurenemisena.

(167)

Komisjon leiab, et Taani tehtav analüüs on hästi läbi mõeldud ja aitab vältida ülemäärast hüvitamist Taani kava alusel (ja võtta ülemäärase hüvitamise korral sobivaid parandusmeetmeid). Aastatel 2020–2022 kontrollis komisjon abikava SA.35485 ja uuris Taani tehtavat ülemäärase hüvitamise analüüsi põhjalikult. Seega võib komisjon Taani väiteid kinnitada.

(168)

Komisjon märgib, et Taani tehtavas ülemäärase hüvitamise analüüsis võetakse arvesse kõiki tulusid, sealhulgas päritolutagatiste müügist saadavaid võimalikke tulusid, ning ka mõju, mida võib Taani tootjate tuludele avaldada teistes liikmesriikides antud abi. Komisjon nentis juba algatamisotsuses, et vastupidiselt Landwärme väitele võetakse Taani arvutustes arvesse kõiki tulusid, eeskätt gaasi ja päritolutagatiste müügist saadavat tulu (vt algatamisotsuse põhjendus 95). Oma vastustes algatamisotsuse kohta ei esitanud Landwärme ega ükski teine huvitatud isik tõendeid selle kohta, et see on faktiliselt vale.

(169)

Mis puudutab kõnealuseid Rootsi maksukavasid, siis selgitasid Rootsi gaasiliit ja Rootsi, et järelevalvearuannetes antakse ülevaade biogaasi tootmise kuludest Rootsis, sealhulgas võimalikust tootjatele antud abist. Mis puudutab imporditud biogaasi, siis põhinevad arvutused impordihindadel, milles kajastuvad tootjale teises liikmesriigis antud abi summad ja ka päritolutagatiste hind. Rootsi selgitas, et tal ei ole võimalik arvestada imporditud biogaasi tootmiskulusid – Rootsil ega importijatel ei saa olla teavet teistes riikides asuvate tootjate tootmiskulude ega neile antud abi kohta (vt põhjendused 83 ja 98).

(170)

Komisjon märgib, et Rootsi analüüs põhineb kütusetarnija makstaval hinnal, sest tema suhtes kohaldatakse maksu. Rootsi analüüs on välja töötatud nii, et biogaasi keskmine hind püsiks isegi koos maksuvabastusega kõrgem kui maagaasi keskmine hind Rootsi turul. Imporditud biogaasi hind Rootsi turul vastab impordihinnale (st Taani tootjale makstav hind (mida võetakse arvesse Taani analüüsis) ja importijale tekkivad kulud (nt transpordikulud).

(171)

Landwärme arvates võimaldab arvutusmeetod, mille põhjal komisjon hindas biometaani abikavade (sh Rootsi kavad) kokkusobivust siseturuga, ülemäärast hüvitamist, sest arvesse ei võeta päritolutagatiste müügist saadud tulu ja teiste liikmesriikide antud abi (vt põhjendus 85).

(172)

Samuti tõstatasid EREF, Eurogas ja GreenGasAdvisors üldisi küsimusi selle kohta, et piiriülese kaubanduse korral võib mitmest kavast saadud abi võimalik kumuleerimine põhjustada ülemäärast hüvitamist (vt põhjendused 88 ja 89).

(173)

Komisjon on arvamusel, et käesoleval juhul on ülemäärase hüvitamise risk tänu Rootsi ja Taani vastavate ülemäärase hüvitamise analüüside kombinatsioonile asjakohaselt maandatud. Taani ja Rootsi mehhanismid täiendavad teineteist ning võimaldavad Rootsi meetme siseturuga kokkusobivuse hindamisel tagada, et ülemäärast hüvitamist ei toimu.

(174)

Eeskätt käsitletakse Taani analüüsis juba asjakohasel viisil Taani biometaanitootjate ülemäärast hüvitamist, sest arvesse võetakse päritolutagatiste müügist saadud tulu ja võimalikku tulu piiriülesest kaubandusest. Rootsi poolel võetakse analüüsis piisaval määral arvesse piiriülest kaubandust ja võimalikku teistes liikmesriikides saadud tootmisabi, sest analüüs ei põhine üksnes omamaisel toodangul, vaid hõlmab ka imporditud biogaasi. Peale selle võetakse teistes riikides saadud abi arvesse seeläbi, et see mõjutab Rootsisse imporditud biogaasi hinda (mida Rootsi analüüs sisaldab).

(175)

Mis puudutab arvutust, mille Landwärme esitas selleks, et tõendada ülemäärase hüvitise andmist Taani tootjatele (vt põhjendus 86), siis juhib komisjon tähelepanu, et arvutus põhineb eeldustel ning et Taani kasutatavast ülemäärase hüvitamise analüüsist oli valesti aru saadud. Landwärme eeldas, et Taani tootmisabi vastab biogaasi tootmiskulude ja maagaasihinna vahele, millele lisandub mahaarvamine Rootsis (eeldusel, et kogu mahaarvamine kandub üle Taani tootjatele) ning ka päritolutagatise hind. Vastupidi – Taani tehtav analüüs põhineb Taani tootjate tegelikel finantsandmetel, mis kajastavad kõiki tulusid ja kulusid, nagu on kirjeldatud juba algatamisotsuse põhjenduses 95. See tähendab, et ülemäärase hüvitamise analüüsis võetakse arvesse võimalikke lisatulusid, mida Taani tootjad võivad saada tänu Rootsi maksusoodustusele (71) ning ka päritolutagatiste müügist; seepärast arvatakse need Taani tootmisabist maha. Seepärast ei saa komisjon järeldada, et ta on saanud tõendeid selle kohta, et Rootsi kavadega pakutakse tootjatele ülemäärast hüvitist, juhul kui tootmisabi annab teine liikmesriik (vt algatamisotsuse põhjendus 231). Konkreetsemalt ei lükka Landwärme esitatud arvutus ümber eespool esitatud järeldusi selle kohta, et Taanis on ülemäärase hüvitamise risk asjakohaselt maandatud.

(176)

Oma märkustes leidsid mõningad kolmandad isikud, nende hulgas Landwärme, et ülemäärase hüvitamise vältimiseks peaks Rootsi kavadest välja jätma päritoluriigis juba subsideeritud imporditud biometaani (vt põhjendus 87). Vastusena sellele soovitusele märkis Rootsi, et riigiabi eeskirjade kohaselt ei ole abi kumuleerimine keelatud ning et selle soovituse puhul ole arvesse võetud, kas abi kumuleerimine ka tegelikkuses ülemäärast hüvitamist põhjustab (vt põhjendus 101). Samuti märkis Rootsi, et ELis ei ole ühtset eelistatavat viisi biogaasi toetamiseks – kui komisjon järeldaks, et tootmisabi ühes liikmesriigis välistab maksuvabastuse teises liikmesriigis, määraks ta sellega kindlaks eelistatava toetusvahendi kõigile liikmesriikidele, st tootmisabi (vt põhjendus 105). Vastavalt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktile 56 nendib komisjon, et abi kumuleerimine samade abikõlblike kulude katmiseks on võimalik, tingimusel et projektile või tegevusele antava abi kogusumma ei põhjusta ülemäärast hüvitamist. Samuti osutab komisjon kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktile 93, mille kohaselt võib süsinikuheite vähendamise ülesande ulatust ja kiireloomulisust arvestades kasutada mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas otsetoetusi. Käesoleval juhul saab komisjon aru, et Landwärme soovitas viisi, kuidas tegeleda ülemäärase hüvitamise probleemiga. Seega peaks komisjon seda asjakohase punktina hindama üksnes juhul, kui tal oleks tõendeid ülemäärase hüvitamise kohta. Sama kehtib küsimuse puhul, kas kohaldada võib erinevaid maksustamistasemeid (vt põhjendused 91, 92 ja 103–106).

(177)

Eespool kirjeldatut silmas pidades järeldab komisjon, et kavad vastavad keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaotisele 3.2.5.2.

(178)

Võttes arvesse põhjendustes 157 ja 177 esitatud järeldusi, on komisjon arvamusel, et kavad on proportsionaalsed.

(179)

Meetme negatiivne mõju konkurentsile ja kaubandusele peab olema piisavalt piiratud, nii et meetme üldine tulemus oleks positiivne. Euroopa Kohus on selgitanud, et selle hindamiseks, kas meede mõjutab ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis on vastuolus ühiste huvidega, peab komisjon kaaluma kavandatava abi positiivset mõju selle abiga toetatava tegevuse arengule ja negatiivset mõju, mida see abi võib avaldada siseturul (72).

(180)

Mis puudutab positiivset mõju, siis on komisjon arvamusel, et meetmega toetatakse kestliku biogaasi ja biopropaani tarbimist ning seeläbi soodustatakse kestliku biogaasi ja biopropaani tootmise arengut. Peale selle peaks abil olema kaudne soodne mõju keskkonnale.

(181)

Seda silmas pidades märgib komisjon, et taastuvenergia arengu edendamine on üks ELi energiapoliitika eesmärkidest vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 194. Peale selle on keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 30 märgitud, et keskkonnakaitse taset on võimalik parandada üleminekuga vähese CO2 heitega majandusele, milles on suur osakaal erinevatest taastuvatest energiaallikatest pärineval energial.

(182)

Nagu on selgitatud põhjenduses 30, on biogaasi tootmise kulud ilma abita liiga suured, et kõnealused kütused suudaksid konkureerida samaväärsete fossiilkütustega.

(183)

Mis puudutab negatiivset mõju, siis märgib komisjon, et kavadega antakse kaudne eelis kestliku biogaasi ja biopropaani tootjatele ning jäetakse kõrvale teised kütusetootjad.

(184)

Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 116 kohaselt kehtib eeldus, et taastuvenergia moonutav mõju on piiratud, kui kõik teised kokkusobivuse tingimused on täidetud.

(185)

Selle alusel teeb komisjon järelduse liikmesriikidevahelisele konkurentsile ja kaubandusele põhjendamatu negatiivse mõju puudumise kohta.

(186)

Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste jaotise 3.2.7 kohaselt peavad liikmesriigid avaldama abisaajate kohta teatavat teavet. Rootsi järgib neid sätteid ka edaspidi ja avaldab asjaomase teabe veebisaidil (vt põhjendus 68).

(187)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 69, tagavad Rootsi ametiasutused jätkuvalt, et kooskõlas keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste punktidega 16 ja 17 ei anta abi raskustes olevatele äriühingutele või sellistele äriühingutele, kellele on komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud seni täitmata tagasinõudekorraldus.

(188)

Komisjon järeldab, et abi soodustab majandustegevuse arengut ning ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Seepärast järeldab komisjon, et abi on kokkusobiv siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c ning keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste asjaomastele sätetele.

(189)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste vastuvõtmise järel hindas komisjon kavade kokkusobivust siseturuga alates 27. jaanuarist 2022 nende suuniste alusel. Toetatav tegevus kuulub kategooriasse „abi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja sidumiseks, sealhulgas taastuvenergia ja energiatõhususe toetamise kaudu“ (vt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 16 alapunkt a).

(190)

Komisjon hindas kavasid kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste 3. peatükis esitatud üldiste siseturuga kokkusobivuse sätete alusel ning ka jao 4.1 kohaste siseturuga kokkusobivuse erikriteeriumide alusel, millele peab vastama abi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja sidumiseks, sealhulgas taastuvenergia ja energiatõhususe toetamise kaudu.

(191)

Kooskõlas kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktidega 23–25 peavad liikmesriigid kindlaks määrama majandustegevuse, mida abi tulemusel soodustatakse, ning kirjeldama, kas ja kuidas aitab abi kaasa liidu poliitika ja eesmärkide saavutamisele.

(192)

Komisjon märgib, et kavadega toetatakse (maksuvabastuste abil) mootori- või katlakütusena kasutatava biogaasi ja biopropaani tarbimist ning seeläbi kaudselt ka biogaasi ja biopropaani tootmist – seega soodustatakse kõnealuse majandustegevuse arengut (vt põhjendus 35). Nagu on selgitatud põhjenduses 28, leiab Rootsi, et tänu kestlike taastuvkütuste kasutamise edendamisele aidatakse kavadega kaasa osutatud ELi ja riigi tasandi eesmärkide saavutamisele.

(193)

Rootsi on kooskõlas kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktiga 80 kinnitanud, et toetatavad kütused vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kestlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud teises taastuvenergia direktiivis ja selle rakendusaktides või delegeeritud aktides (vt põhjendus 25).

(194)

Seepärast on komisjon arvamusel, et kavad vastavad kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jaos 3.1 ja punktis 80 esitatud nõuetele.

(195)

Abi saab pidada majandustegevust soodustavaks üksnes juhul, kui sellel on ergutav mõju. Ergutav mõju tekib siis, kui abi ajendab abisaajat muutma oma käitumist, et arendada teatavat abi saavat majandustegevust, ja kui käitumise muutust ilma abita ei toimuks (73).

(196)

Ergutava mõju olemasolu tõendamiseks tuleb kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 28 kohaselt kindlaks teha tegelik stsenaarium ja tõenäoline vastupidine stsenaarium, kus abi ei anta. Peale selle on kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktiga 28 ette nähtud, et ergutavat mõju tuleb tõendada suuniste jaos 3.2.1.3 osutatud kvantifitseerimisega. Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jaos 3.2.1.3 on osutatud abimeetme eesmärgi saavutamiseks vajalikule netolisakulule (rahastamispuudujäägile) võrreldes vastupidise stsenaariumiga, kus abi ei anta. Suuniste punktis 54 on selgitatud, et teatavate asjaolude korral võib olla keeruline abisaaja tulusid ja kulusid täies ulatuses kindlaks teha ning seega nüüdispuhasväärtust abi andmise stsenaariumis ja vastupidises stsenaariumis kvantifitseerida. Sellistel juhtudel võib kasutada 4. peatükis konkreetsete abiliikide puhul kirjeldatud alternatiivseid lähenemisviise. Selles küsimuses on kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 110 sätestatud, et kui maksu või maksutaolise tasu vähendamine vähendab korduvaid tegevuskulusid, ei tohi abisumma ületada keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kulude ja vähem keskkonnasõbraliku vastupidise stsenaariumi kohaste kulude vahet.

(197)

Komisjon märgib, et kõnealuste kavade puhul on tegelik stsenaarium kestliku biogaasi või biopropaani tarbimine ning vastupidine stsenaarium samaväärse fossiilkütuse tarbimine.

(198)

Seda silmas pidades leiab komisjon, et kooskõlas kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktiga 110 hõlmab asjaomane kohaldatav kvantifitseerimine keskkonnasõbraliku tegevuse kulude ja vähem keskkonnasõbraliku vastupidise stsenaariumi kohaste kulude, st ühelt poolt biogaasi (või biopropaani) ja teisalt samaväärse fossiilkütuste vahe kindlakstegemist.

(199)

Nagu nähtub tabelitest 1, 2 ja 3, on mootorikütusena või kütteks kasutatava kestliku biogaasi kulud maagaasi kuludest suuremad. Abiga aidatakse neid lisakulusid vähendada. Seega järeldab komisjon, et maksuvabastustega soodustatakse kestliku biogaasi (ja biopropaani (74)) kasutamist ning seeläbi kaudselt ka seda liiki taastuvkütuste tootmist.

(200)

Seda silmas pidades järeldab komisjon, et kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktide 26–28 kohased nõuded on täidetud.

(201)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 29 on sätestatud, et abil enamasti ei ole ergutavat mõju juhul, kui projektiga seotud töid on alustatud enne abitaotluse esitamist. Suuniste punktis 31 on aga selgitatud, et teatavatel erandjuhtudel võib abil olla ergutav mõju ka projektide puhul, mille elluviimist alustati enne abitaotluse esitamist. Eelkõige loetakse, et abil on ergutav mõju, kui abi antakse automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning ilma liikmesriigi täiendava kaalutlusõiguseta ning meede on vastu võetud ja jõustunud enne abi saava projekti või tegevusega seotud tööde alustamist, välja arvatud maksumeetme kava järglaskavade puhul juhul, kui tegevus oli juba hõlmatud eelnevate maksusoodustuste kavadega.

(202)

Nagu on märgitud põhjenduses 40, antakse abi automaatselt vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele ning ilma liikmesriigi täiendava kaalutlusõiguseta. Lisaks on tegemist kehtivate maksukavade järglaskavadega, mis tähendab, et tegevus oli hõlmatud juba eelnevate kavadega. Seega on kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 31 nõuded täidetud.

(203)

Seepärast järeldab komisjon, et kavade alusel antaval abil on ergutav mõju.

(204)

Riigiabi ei saa pidada siseturuga kokkusobivaks, kui toetatavast tegevusest või abimeetmest või sellega seotud tingimustest tuleneb liidu asjakohase õigusnormi rikkumine (75).

(205)

Käesoleval juhul hindas komisjon eeskätt seda, kas kavad on vastuolus mõne energiasektorit käsitleva asjaomase liidu õigusaktiga. Komisjon märgib, et kavade alusel antakse asjaomaste toodete toetamiseks abi kooskõlas kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kestlikkuse kriteeriumidega, mis on sätestatud teises taastuvenergia direktiivis (vt põhjendus 25).

(206)

Kuna meede on seotud energiatoodete aktsiisivähenduste ja -vabastusega, peab komisjon hindama ka vastavust energia maksustamise direktiivile.

(207)

Energia maksustamise direktiivi artikli 16 lõige 1 võimaldab liikmesriikidel kohaldada biokütuste suhtes maksuvabastust või vähendatud maksumäära. Artikli 16 lõike 2 kohaselt on maksuvabastus või -vähendus piiratud aga ainult selle osaga tootest, mis on toodetud biomassist; see tingimus on kava puhul täidetud (vt põhjendus 27).

(208)

Peale selle vastab meede ka energia maksustamise direktiivi artikli 16 lõikele 3, mille kohaselt tuleb liikmesriikide kohaldatavat maksuvabastust või -vähendust kohandada vastavalt tooraine hinna muutumisele, et vabastus või vähendus ei oleks suurem kui toodete valmistamisega kaasnevad lisakulud. Komisjon märgib, et Rootsi teostab asjaomaste toodete hindade üle järelevalvet kord aastas ja vajaduse korral kohandab abi taset, et vältida edasise ülemäärase hüvitamise riski (vt põhjendus 43).

(209)

Mis puudutab kolmandate isikute märkust taastuvenergia eesmärkide arvestusmetoodika kohta (vt põhjendus 90), siis on komisjon arvamusel, et sellised metoodikaga seotud küsimused ei mõjuta abimeetme eesmärki (st biogaasi või biopropaani edendamine tervikuna) ega ole seotud abimeetme tingimustega, mis on abi eesmärgiga nii lahutamatult seotud, et neid ei ole võimalik eraldi hinnata. Seepärast komisjon seda küsimust käesoleva riigiabiotsuse kontekstis ei hinda.

(210)

Eespool kirjeldatut silmas pidades ei ole komisjonil tõendeid, et kavad või nendega seotud tingimused tooks vältimatult kaasa liidu asjaomase õiguse rikkumise. Seepärast järeldab komisjon, et kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 33 nõuded on täidetud.

(211)

Komisjon järeldab, et kavad vastavad siseturuga kokkusobivuse esimesele (positiivsele) tingimusele, st et abi soodustab teatava majandustegevuse arengut vastavalt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 3.1 sätestatud nõuetele.

(212)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 89 kohaselt peab liikmesriik kindlaks tegema kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks juba kehtestatud poliitikameetmed. Abi vajalikkuse tõendamiseks peab liikmesriik kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktide 38 ja 90 kohaselt tõendama, et projekti ei viidaks ellu ilma abita, võttes arvesse vastupidise stsenaariumi kohast olukorda ning ka asjaomaseid kulusid ja tulusid, sealhulgas suuniste punktis 89 osutatud meetmetega seotud kulusid ja tulusid. Selleks et veenduda abi jätkuvas vajalikkuses iga abikõlblike abisaajate kategooria puhul, peavad liikmesriigid vastavalt kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktile 92 oma asjaomaste kulude ja tulude analüüsi ajakohastama vähemalt iga kolme aasta järel kavade puhul, mille kehtivusaeg on sellest pikem.

(213)

Rootsi on kinnitanud, et kavade alusel toetatava biogaasi ja biopropaani suhtes ei kohaldata kvoodisüsteemi, segamiskohustusi ega muid sama mõjuga süsteeme (vt põhjendus 16).

(214)

Riigi sekkumiseta kohaldataks biogaasi ja biopropaani suhtes samasid maksumäärasid nagu samaväärsete fossiilkütuste (vastavalt maagaas ja LPG) puhul. Nagu nähtub tabelitest 1–3, oleks mootori- või katlakütusena kasutatava biogaasi ja biopropaani tootmine ilma riigi sekkumiseta kallim kui vastavate fossiilset päritolu ekvivalentide korral. Komisjon leiab, et seega ei saaks neid tooteid müüa määral, mis aitaks saavutada keskkonnaeesmärke, milleks kavad on ette nähtud.

(215)

Rootsi on kinnitanud, et ajakohastab pikendatud kavade kehtivusaja jooksul oma kulude analüüsi igal aastal ja saadab komisjonile igal aastal ajakohastatud kuluarvutusi sisaldava järelevalvearuande. Rootsi on kooskõlas oma varasemate lubadustega kinnitanud, et ülemäärase hüvitamise korral kohandatakse abi taset, et vältida edasist ülemäärast hüvitamist (vt põhjendus 43).

(216)

Seda silmas pidades järeldab komisjon, et abi on vajalik.

(217)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 93 kohaselt eeldab komisjon, et abi on süsinikuheite vähendamise eesmärkide saavutamiseks asjakohane meede, kui kõik muud siseturuga kokkusobivuse tingimused on täidetud. Samuti on selles punktis sätestatud, et arvestades süsinikuheite vähendamise ülesande ulatust ja kiireloomulisust võib kasutada mitmesuguseid vahendeid.

(218)

Komisjon märgib, et maksuvabastustega soodustatakse kestliku biogaasi ja biopropaani tarbimist ning seeläbi ka nende tootmist.

(219)

Komisjoni arvates on maksuvähenduse kujul antav abi põhimõtteliselt sobiv vahend taastuvenergia tarbimise soodustamiseks, tingimusel et kõik teised kokkusobivuse tingimused on täidetud.

(220)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 95 kohaselt on süsinikuheite vähendamise meetmed, mis on suunatud konkreetsetele tegevustele, mis konkureerivad muude, subsideerimata tegevustega, põhjustavad eeldatavasti suuremaid konkurentsimoonutusi võrreldes meetmetega, mis on avatud kõikidele konkureerivatele tegevustele. Seepärast peaksid liikmesriigid juhul, kui meetmed ei hõlma kõiki konkureerivaid tehnoloogilisi lahendusi ja projekte, esitama põhjenduse. Peale selle on kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 97 sätestatud, et liikmesriigid peavad abikõlblikkuse eeskirjad ja võimalikud nendega seotud eeskirjad korrapäraselt läbi vaatama; selle eesmärk on veenduda, et piiratuma abikõlblikkuse kohta esitatud põhjendused on iga kava kehtivusaja jooksul jätkuvalt kohaldatavad.

(221)

Komisjon märgib, et kavad on avatud mootori- või katlakütusena kasutatavale biogaasile ja biopropaanile, mis ei ole saadud toidukultuuridest ning mis vastavad teise taastuvenergia direktiivi kohastele kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kestlikkuse kriteeriumidele (vt põhjendus 25).

(222)

Samuti märgib komisjon, et kavad hõlmavad kõiki praegu turul konkureerivaid tehnoloogilisi lahendusi (vt põhjendus 23).

(223)

Nagu on osutatud põhjenduses 24, on Rootsi ametiasutused kinnitanud, et jälgivad korrapäraselt turusuundumusi ning vaatavad abikõlblikkuse eeskirjad ja muud seotud eeskirjad vajaduse korral läbi, et võimalikud abikõlblikkuse piirangud oleksid endiselt põhjendatud, kui välja töötatakse uusi tehnoloogilisi lahendusi või lähenemisviise või saadakse rohkem andmeid.

(224)

Seepärast järeldab komisjon, et kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 4.1.3.3 kohased abikõlblikkuse nõuded on täidetud.

(225)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 47 kohaselt peetakse abi proportsionaalseks, kui abisumma abisaaja kohta piirdub abi saava projekti või tegevuse elluviimiseks vajaliku miinimumiga. Suuniste punktis 103 on sätestatud, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleks abi üldjuhul anda konkurentsipõhise pakkumismenetluse kaudu. Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 109 on aga selgitatud, et kui toetuskava eesmärk on vähendada süsinikuheidet maksude või maksutaoliste tasude vähendamise kaudu, ei ole konkurentsipõhise pakkumismenetluse kohaldamine kohustuslik. Sellist abi tuleb põhimõtteliselt anda ühtemoodi kõigile abikõlblikele ettevõtjatele, kes tegutsevad samas majandustegevuse sektoris ja kes on abimeetme eesmärke silmas pidades samas või sarnases faktilises olukorras. Teavitav liikmesriik peab kehtestama iga-aastase järelevalve mehhanismi, et kontrollida, kas abi on endiselt vajalik. Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 109 kohaselt ei hõlma suuniste jagu 4.1 selliste maksude või tasude vähendusi, mis kajastavad energiaga varustamise või sellega seotud teenuste osutamise põhikulusid.

(226)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 110 on sätestatud, et kui maksu või maksutaolise tasu vähendamine vähendab korduvaid tegevuskulusid, ei tohi abisumma ületada keskkonnasõbraliku projekti või tegevuse kulude ja vähem keskkonnasõbraliku vastupidise stsenaariumi kohaste kulude vahet. Kui keskkonnasõbralikum projekt või tegevus võib kaasa tuua kulude kokkuhoiu või lisatulu, tuleb seda kokkuhoidu või lisatulu abi proportsionaalsuse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

(227)

Rootsi on kinnitanud, et üldise maksuvabastuse kujul antav abi on avatud kõigile ettevõtjatele, kes vastavad abikõlblikkuse kriteeriumidele (vt põhjendus 40).

(228)

Komisjon märgib, et kavad ei hõlma selliste maksude vähendusi, mis kajastavad energiaga varustamise või sellega seotud teenuste osutamise põhikulusid, vaid selliste maksude vähendusi, mis lisanduvad biogaasi/biopropaani tootmis- või ostukuludele.

(229)

Rootsi selgitas, et maksuvabastusi antakse selleks, et kompenseerida toiduks mittekasutatavatest lähteainetest valmistatud kestliku biogaasi ja biopropaaniga seotud kulude (mis on suuremad) ning vastavalt maagaasi ja LPG kulude vahe (vt põhjendus 42). Rootsi ametiasutused teevad kava puhul korrapärast järelevalvet. Rootsi on võtnud kohustuse esitada komisjonile iga-aastaseid järelevalvearuandeid ja abi taset vajaduse korral kohandada, et vältida edasist ülemäärast hüvitamist (vt põhjendus 43). Järelevalvearuanded põhinevad üksikasjalikul teabel, mida Rootsi energiaamet kogub maksumaksjatelt seoses nii riigis toodetud kui ka imporditud biogaasiga (vt põhjendus 44).

(230)

Nagu on osutatud põhjendustes 47 ja 54, selgitasid Rootsi ametiasutused, et maksuvabastused ei ületa kestliku biogaasi ja biopropaani kulude ning maagaasi kulude vahet.

(231)

Komisjon märgib, et arvutuses on arvesse võetud kõiki peamisi kulusid. Peale selle on arvutusse kaasatud kõrvaltoodete müügist saadav tulu. Rootsi on aga mõista andnud, et Rootsis ei kohaldata biogaasi puhul päritolutagatiste süsteemi (vt tabelid 1, 2 ja 3).

(232)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 111 on sätestatud, et abikavade väljatöötamisel peavad liikmesriigid võtma arvesse teise taastuvenergia direktiivi artikli 30 kohastest massibilansisüsteemi dokumentidest pärinevat teavet juba saadud toetuse kohta.

(233)

Rootsi on kinnitanud, et järgib teise taastuvenergia direktiivi artikli 30 nõudeid ning et praegu võetakse Rootsis kasutusele liidu andmebaasi, millele on osutatud teises taastuvenergia direktiivis ja mida on edasi arendatud kolmandas taastuvenergia direktiivis (vt põhjendus 67). Komisjon märgib, et see süsteem ei olnud kättesaadav siis, kui Rootsi kõnealused kavad välja töötas ja neist teatas, ega ka ajal, mil komisjon käesoleva hinnangu koostas, mistõttu ei saanud massibilansisüsteemi dokumentidest pärinevat teavet arvesse võtta. Sellegipoolest on Rootsi selgitanud, et kui kõnealune liidu andmebaas on täielikult kasutusvalmis ja selles sisalduv teave terviklik, ei ole siiski vaja kavade ülesehitust muuta, kuna biogaasi- ja biopropaanitootjatele teistes riikides antud toetust võetakse juba arvesse järelevalves (impordihindade kaudu) ning seega ka ülemäärase hüvitamise hindamisel. Seepärast on komisjon arvamusel, et kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 111 kohased nõuded ei mõjuta tema hinnangut kavade kohta.

(234)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 4.1.3.5 kohased nõuded on täidetud.

(235)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 56 kohaselt võib anda samaaegselt mitme abikava alusel või kumuleerida samade abikõlblike kulude katmiseks antava sihtotstarbelise või vähese tähtsusega abiga, tingimusel et projektile või tegevusele antava abi kogusumma ei põhjusta ülemäärast hüvitamist ega ületa käesolevate suuniste kohast lubatud maksimaalset abisummat. Kui liikmesriik lubab ühe meetme kohast abi kumuleerida teiste meetmete kohase abiga, peab ta iga meetme puhul kirjeldama meetodit, mida kasutatakse selles punktis sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks.

(236)

Kuna mõlemad suunised sisaldavad kumuleerimist ja võimaliku ülemäärase hüvitamise hindamist käsitlevat punkti, osutab komisjon siinkohal punktis 5.3.2.2.3.3.2 esitatud hinnangule.

(237)

Samamoodi nagu põhjenduses 177, järeldab komisjon, et kavad vastavad kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jaole 3.2.1.3.1.

(238)

Võttes arvesse põhjendustes 234 ja 237 esitatud järeldusi, on komisjon arvamusel, et kavad on proportsionaalsed.

(239)

Komisjon märgib, et Rootsi tagab kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktides 58–61 sätestatud läbipaistvusnõuete järgimise. Asjaomased andmed teatatud meetme kohta avaldatakse Rootsi veebisaidil, mis on ette nähtud riigiabi läbipaistvuse tagamiseks (vt põhjendus 68).

(240)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 70 on selgitatud, et komisjon kiidab nende suuniste alusel meetmed heaks maksimaalselt kümneks aastaks. Nagu on märgitud põhjenduses 58, kohaldatakse kavasid kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste alusel üheksa aasta vältel, st ajavahemikul 2022–2030.

(241)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 116 on selgitatud, et abiga ei tohi lihtsalt suunata heidet ühest sektorist teise, vaid sellega tuleb saavutada kasvuhoonegaaside heite üldine vähendamine. Peale selle peavad liikmesriigid kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktide 127–129 kohaselt selgitama, kuidas nad kavatsevad vähendada riski, et abiga lõppkokkuvõttes stimuleeritakse või pikendatakse fossiilkütuste ja fossiilkütustepõhise energia tarbimist.

(242)

Komisjon märgib, et kavade üldeesmärk on asendada fossiilkütused kestlike biomasskütustega. Kestliku biogaasi ja biopropaani kasutamine maagaasi või LPG asemel aitab üldiselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet.

(243)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 121 on selgitatud, et abi, mis katab peamiselt tegevusega seotud kulud, mitte investeeringud, tuleks kasutada üksnes juhul, kui liikmesriik tõendab, et selle tulemuseks on keskkonnasõbralikumad tegevusalased otsused. Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 122 on sätestatud, et kui abi on peamiselt vajalik selliste lühiajaliste kulude katmiseks, mis võivad olla muutuvad, peaksid liikmesriigid kinnitama, et abisumma aluseks olevaid tootmiskulusid jälgitakse ja abisummat ajakohastatakse vähemalt kord aastas. Abi kavandamisel tuleb seada eesmärk vältida turgude tõhusa toimimise põhjendamatut moonutamist ning säilitada tõhusad tegevusstiimulid ja hinnasignaalid, nagu on sätestatud kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 123.

(244)

Käesoleval juhul on abi eesmärk vähendada kestliku biogaasi ja biopropaani suhtes kohaldatavat maksumäära, et need suudaksid lõpptarbija seisukohast konkureerida samaväärsete fossiilkütustega (vt põhjendus 42). Seepärast on abi eesmärk see, et tarbijad teeksid keskkonnasõbralikumaid valikuid. Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et abisumma aluseks olevate kulude üle tehakse järelevalvet kord aastas ning vajaduse korral ajakohastatakse abi taset (vt põhjendus 43).

(245)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 130 kohaselt leiab komisjon põhimõtteliselt, et riigiabi, mida antakse biokütuste, vedelate biokütuste, biogaasi ja biomasskütuste tootmisele kogustes, mis ületavad arvessevõetavuse piirmäärasid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia summaarse lõpptarbimise arvutamisel asjaomases liikmesriigis vastavalt teise taastuvenergia direktiivi artiklile 26, tõenäoliselt ei avalda positiivset mõju, mis kaaluks üles meetme negatiivse mõju.

(246)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 20, ei anta kavade alusel abi toidu- ja söödakultuuripõhiste biomasskütuste jaoks.

(247)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punkti 132 kohaselt peaksid liikmesriigid kavade puhul, millest saab kasu eriti väike arv abisaajaid või ainult turgu valitsev abisaaja, lisaks tõendama, et kavandatav abimeede ei tekita konkurentsimoonutusi, näiteks suurema turuvõimu kaudu.

(248)

Komisjon märgib, et kuna abi antakse kestliku biogaasi ja biopropaani üldise maksuvabastuse kujul, on ebatõenäoline, et sellest saab kasu eriti väike arv abisaajaid. Komisjon märgib, et 2018. aastal esitas mootorikütusena kasutatava biogaasi järelevalvearuannete koostamiseks andmed 16 äriühingut, kes olid mootorikütuse kava raames abi saanud (vt põhjendus 47).

(249)

Seepärast järeldab komisjon, et kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste jao 4.1.4 asjaomased nõuded on täidetud.

(250)

Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktis 134 on sätestatud, et kui kõik muud siseturuga kokkusobivuse tingimused on täidetud, leiab komisjon tavaliselt, et süsinikuheite vähendamise meetmete kogumõju on positiivne (st positiivne mõju kaalub siseturu moonutused üles), võttes arvesse nende panust liidu energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisse, tingimusel et puuduvad ilmsed märgid olulise kahju ärahoidmise põhimõtte rikkumise kohta.

(251)

Komisjon märgib, et kavadega aidatakse saavutada Rootsi ja ELi energia- ja kliimaeesmärke ning et toetatavad biomasskütused vastavad kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja kestlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud teises taastuvenergia direktiivis. Komisjoni arvates puuduvad ilmsed märgid olulise kahju ärahoidmise põhimõtte rikkumise kohta.

(252)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldab komisjon, et kavade positiivne mõju on suurem kui negatiivne mõju siseturule.

(253)

Nagu on osutatud põhjenduses 69, on Rootsi kinnitanud, et abi saamiseks ei tohi otsestele abisaajatele komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, olla esitatud seni täitmata tagasinõudekorraldust ning tegemist ei tohi olla raskustes oleva ettevõtjaga.

(254)

Eespool kirjeldatut silmas pidades järeldab komisjon, et kavad vastavad kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste punktidele 14 ja 15.

(255)

Komisjon järeldab, et abi soodustab majandustegevuse arengut ning ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Seepärast järeldab komisjon, et abi on kokkusobiv siseturuga vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile c ning kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste asjaomastele sätetele.

(256)

Komisjon leiab, Rootsi on rakendanud kavasid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 nõudeid rikkudes ebaseaduslikult. Sellegipoolest leiab komisjon, et meede on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel siseturuga kokkusobiv, võttes arvesse keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste ning kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suuniste asjaomaseid sätteid,