<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-335/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0335</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:424">EU:C:2020:424</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑335/19</HT></P><P>E.</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200604">4. juunil 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑335/19</HT></P><P>E. Sp. z o.o. Sp. k.</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Minister Finansów</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Maksuõigusnormid</KEYWORD><KEYWORD>Käibemaks</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/112/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 90 ja artikkel 185</KEYWORD><KEYWORD>Maksustatava väärtuse vähendamine</KEYWORD><KEYWORD>Hinna täielik või osaline tasumata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Nõue, et teenuse saaja suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust</KEYWORD><KEYWORD>Esialgse sisendkäibemaksu mahaarvamise vastav korrigeerimine</KEYWORD><KEYWORD>Korrigeerimise aeg</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Millistel tingimustel saab maksukohustuslane oma maksuvõlga korrigeerida, kui tema lepingupartner on jätnud tasu maksmata? See on lõpuks küsimus, millega on Euroopa Kohus pidanud üha uuesti tegelema?<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Vt selle kohta juba <DATE ISO="20190703">3. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UniCredit Leasing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑242/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:558">EU:C:2019:558</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20181206">6. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tratave</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑672/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:989">EU:C:2018:989</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150702">2. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NLB Leasing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑209/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:440">EU:C:2015:440</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140903">3. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GMAC UK</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑589/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2131">EU:C:2014:2131</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Almos Agrárkülkereskedelmi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:328">EU:C:2014:328</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20120126">26. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraft Foods Polska</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑588/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:40">EU:C:2012:40</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19970703">3. juuli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Goldsmiths</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑330/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:339">EU:C:1997:339</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See tõstatab kaudse maksusüsteemi põhimõttelise probleemi, eriti kui tegemist on kahe seotud ettevõtjaga. Teenuse osutaja maksuvõla korrigeerimine on nimelt vastavuses teenuse saaja poolt juba tehtud mahaarvamise korrigeerimisega. Viimati mainitu nurjub tavaliselt aga sel juhul, kui teenuse saaja suhtes on algatatud pankrotimenetlus või ta on juba likvideeritud. Riik jääb siis tühjade kätega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Poola seadusandja välistab sellise maksutulude saamata jäämise ohu, võimaldades teenuse osutaja maksuvõlga korrigeerida üksnes juhul, kui teenuse saaja suhtes ei ole korrigeerimise ajal veel algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust. Seega kannab teenuse osutaja riski, et ta peab tasuma maksu, mida ta ei ole üldse saanud koguda. Euroopa Kohus peab otsustama, kas see on kooskõlas teenuse osutaja kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>riigi maksukoguja<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080221">21. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Netto Supermarkt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑271/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:105">EU:C:2008:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19931020">20. oktoobri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balocchi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑10/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:846">EU:C:1993:846</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ülesandega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Poola ja liidu põhjendatud huvi vältida käibemaksu saamata jäämist võib aga ka muul viisil arvesse võtta. Seega peaks Euroopa Kohus käesolevat eelotsusetaotlust selleks kasutama, et avaldada arvamust ka teenuse saaja sisendkäibemaksu korrigeerimise aja kohta, kui teenuse saaja ei ole veel siiani tasu maksnud ning teda ei ole seega üldse käibemaksuga maksustatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Liidu õiguse raamistiku sätestavad nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>käibemaksudirektiiv<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>, artiklid 73, 90, 184, 185 ja 273.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 73 sätestab maksustatava väärtuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Artiklites 74–77 nimetamata kaubatarnete ja teenuste osutamise puhul on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja soetajalt, teenuse saajalt või kolmandalt isikult nimetatud tehingute eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tehingute hinnaga otseselt seotud toetused.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 90 reguleerib maksustatava väärtuse tagantjärele muutmist ja õiguslikke tagajärgi teenuse osutajale:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="090.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist, vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="090.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Täieliku või osalise mittetasumise korral võivad liikmesriigid lõikest 1 erandi teha.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artiklid 184 ja 185 puudutavad teenuse saaja sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimist tagantjärele muutmiste korral. Artikkel 184 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Esialgset mahaarvamist korrigeeritakse, kui see oli suurem või väiksem kui maksukohustuslasele lubatud.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 185 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="185.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Mahaarvamist korrigeeritakse eelkõige, kui pärast käibedeklaratsiooni tegemist muutuvad maha arvatava summa kindlaksmääramisel kasutatud tegurid, eelkõige ostude tühistamise või hinnaalanduste saamise korral.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="185.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Erandina lõikest 1 ei tehta korrigeerimist tehingute puhul, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, vara nõuetekohaselt tõendatud või kinnitatud hävimise, kaotuse või varguse korral ega ka artiklis 16 nimetatud väikese väärtusega kinkide tegemise ja näidiste jagamise korral.</ALINEA><ALINEA>Liikmesriigid võivad siiski nõuda korrigeerimist tehingute puhul, mille eest on täielikult või osaliselt tasumata, ning varguse puhul.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 273 sätestab võimalused maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks jne:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Liikmesriigid võivad maksukohustuslaste riigisiseste ja liikmesriikide vaheliste tehingute võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kehtestada käibemaksu nõuetekohaseks kogumiseks ning maksudest kõrvalehoidumise ärahoidmiseks vajalikuks peetavaid muid kohustusi, tingimusel et sellised kohustused ei too liikmesriikide vahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületamisel.</ALINEA><?PAGE NO="3"?><ALINEA>Esimeses lõigus sisalduvat võimalust ei või kasutada selleks, et kehtestada täiendavaid arvetega seotud kohustusi lisaks 3. peatükis sätestatud kohustustele.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Need liidu õiguse nõuded võeti Poola õigusse üle <DATE ISO="20040311">11. märtsi 2004. aasta</DATE> käibemaksuseadusega (Ustawa o podatku od towarów i usług) (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2011, nr 177, jrk nr 1054; muudetud kujul; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>käibemaksuseadus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Käibemaksuseaduse artikkel 89a sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="089A.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Maksukohustuslane võib korrigeerida maksustatavat väärtust ning riigi piires kaupade tarnimise ja teenuste osutamisega seoses tasutavat maksusummat selliste nõuete korral, mis on tunnistatud lootusetuks. Korrigeerimine puudutab ka maksustatavat väärtust ja maksusummat, mis on seotud lootusetuks tunnistatud nõude summaga.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089A.001A"><NO.PARAG>1a</NO.PARAG><ALINEA>Nõue tunnistatakse lootusetuks juhul, kui nõuet ei ole tasutud või see ei ole mis tahes muul põhjusel lõppenud 150 päeva jooksul alates lepingus või arvel määratud maksetähtpäeva möödumisest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089A.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõike 1 sätteid kohaldatakse juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>kaup on tarnitud või teenus on osutatud artikli 15 lõikes 1 osutatud maksukohustuslasele, kes on registreeritud tegutseva käibemaksukohustuslasena ja kelle suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>selle maksudeklaratsiooni paranduse esitamisele eelneva päeva seisuga, millesse tehakse lõikes 1 osutatud parandus:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>võlausaldaja ja võlgnik on registreeritud tegutseva käibemaksukohustuslasena,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>võlgniku suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT>nõuet tõendava arve esitamisest ei ole möödunud rohkem kui kaks aastat arvestades arve esitamise aasta lõpust.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089A.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 nimetatud paranduse võib teha selle arvestusperioodi kohta, mille osas nõue lootusetuks tunnistati, tingimusel, et selle ajavahemiku jooksul enne päeva, kui võlausaldaja maksudeklaratsiooni esitab, ei ole nõue tasutud ega mingil muul põhjusel lõppenud.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089A.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Juhul kui pärast sellise deklaratsiooni esitamist, millesse on tehtud lõikes 1 osutatud parandus, nõue tasutakse või see lõppeb mis tahes muul põhjusel, on võlausaldaja kohustatud suurendama maksustatavat väärtust ja maksusummat, mis tuleb tasuda selle arvestusperioodi eest, mille osas nõue tasuti või lõppes. Juhul kui nõue tasutakse osaliselt, suurendatakse maksustatavat väärtust ja tasutavat maksusummat tasutud osa ulatuses.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089A.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Võlausaldaja on kohustatud koos maksudeklaratsiooniga, millesse tehakse lõikes 1 osutatud parandus, teavitama sellest parandusest maksuameti asjakohase osakonna juhatajat, lisades teavitusele summa, mille ulatuses korrektsioon tehakse, ja võlgniku andmed.</ALINEA><?PAGE NO="4"?><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089A.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikeid 1–5 ei kohaldata juhul, kui võlausaldaja ja võlgniku vahel on olemas artikli 32 lõigetes 2–4 osutatud seos.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089A.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Riigirahanduse valdkonna eest vastutav minister sätestab määrusega lõikes 5 osutatud teatise vormi […]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Käibemaksuseaduse artikkel 89b näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="089B.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui liikmesriigi territooriumil kaupade tarnet või teenuste osutamist tõendavast arvest tulenevat nõuet ei ole tasutud 150 päeva jooksul alates lepingus või arvel nimetatud maksetähtpäeva möödumisest, on võlgnik kohustatud korrigeerima selle arve alusel arvestatud maksusummat arvestusperioodi osas, mille jooksul täitus 150 päeva lepingus või arvel nimetatud maksetähtpäevast.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089B.001A"><NO.PARAG>1a</NO.PARAG><ALINEA>Lõiget 1 ei kohaldata juhul, kui võlgnik on nõude tasunud hiljemalt selle arvestusperioodi viimasel päeval, mille jooksul möödus 150 päeva selle nõude maksetähtpäevast.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089B.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui 150 päeva jooksul alates lepingus või arvel nimetatud maksetähtpäeva möödumisest tasutakse nõue osaliselt, puudutab parandus tasumisele kuuluvat maksusummat, mis on arvestatud nõude tasumata osa eest. Lõike 1a sätteid kohaldatakse vastavalt.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089B.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Juhul kui nõue tasutakse pärast lõikes 1 nimetatud paranduse tegemist, on maksukohustuslasel õigus suurendada sisendkäibemaksu summat, mis on arvestatud arvestusperioodi eest, mille jooksul nõue tasuti, lõikes 1 nimetatud maksusumma võrra. Juhul kui nõue tasutakse osaliselt, võib sisendkäibemaksu suurendada tasutud osa ulatuses.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="089B.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Kui ilmneb, et maksukohustuslane on rikkunud lõikes 1 sätestatud kohustust, määrab maksuameti osakonna juhataja või maksuinspektsioon täiendava maksukohustuse, mis on 30% tasumata arvetest tulenevast maksusummast, mida ei ole korrigeeritud lõike 1 kohaselt. Isikutele, kes kannavad sama teoga seoses karistust maksualase väärteo või maksukuriteo eest, täiendavat maksukohustust ei määrata.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud ja eelotsusemenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse aluseks olev kohtuvaidlus põhineb E. sp z o.o. (põhikohtuasja kaebaja, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kaebaja<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) poolt Minister Finansówile (Poola rahandusminister) esitatud üksikjuhtumi tõlgendamise taotlusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Kaebaja on registreeritud tegutseva käibemaksukohustuslasena. Ta osutab muu hulgas teistele ettevõtjatele tasulisi maksunõustamisteenuseid. Kaebaja esitas ühele nendest käibemaksuarve maksunõustamisteenuste osutamise eest, mis on Poolas maksustatud. Teenuse osutamise ajal oli tema klient registreeritud tegutseva käibemaksukohustuslasena ja tema suhtes ei olnud algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust. Kuni üksikjuhtumi tõlgendamise taotluse esitamiseni ei olnud kaebaja saanud arvele märgitud tasu. Arve esitamisest ei ole veel üle kahe aasta möödunud. Antud maksetähtaeg oli siiski üle 150 päeva ületatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Üksikjuhtumi tõlgendamise taotluse esitamise päeval oli võlgnik veel registreeritud tegutseva käibemaksukohustuslasena, kuid oli nüüdseks siiski likvideerimisel. Üksikjuhtumi tõlgendamise taotluses tahtis kaebaja teada, kas selliste faktiliste asjaolude korral võib korrigeerida maksustatavat väärtust ning seega riigis osutatavatelt teenustelt arvestatavat maksusummat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT><DATE ISO="20150112">12. jaanuari 2015. aasta</DATE> otsuses leidis rahandusminister, et see ei ole võimalik. Ta põhjendas seda sellega, et käibemaksuseaduse artikli 89a lõike 2 punktist 3 tulenevalt on asjaolu, et võlgnik on likvideerimisel, vastuolus maksustatava väärtuse korrigeerimisega ning seega võlgnetava maksuga. Kuna käibemaksudirektiivi artikkel 90 on liikmesriikide jaoks vabatahtliku iseloomuga, ei ole käibemaksuseaduse artikkel 89a vastuolus käibemaksudirektiivi artikliga 90.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Kaebaja esitas selle peale kaebuse Wojewódzki Sąd Administracyjny w Szczeciniele (Szczecini vojevoodkonna halduskohus, Poola). Kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale esitas kaebaja kassatsioonkaebuse. Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) peatas menetluse ja esitas Euroopa Kohtule vastavalt ELTL artiklile 267 eelotsusemenetluses kaks järgmist küsimust:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiiv 2006/112, eelkõige selle direktiivi artikli 90 lõige 2, võttes arvesse maksustamise neutraalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, võimaldab piirata liikmesriigi õiguses võimalust vähendada maksustatavat väärtust seoses osalise või täieliku tasumata jätmisega võlgniku ja võlausaldaja kui maksukohustuslaste teatava seisundi tõttu?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas liidu õigusega ei ole vastuolus liikmesriigi õiguses eelkõige sellise õigusnormi kehtestamine, mis võimaldab lootusetute nõuetega seotud maksuvähendust kasutada tingimusel, et teenuse osutamise või kauba tarnimise päeval ja selle maksuvähenduse kasutamiseks maksudeklaratsiooni paranduse esitamisele eelneval päeval</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>ei ole võlgniku suhtes algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust,</P></ITEM><ITEM><P>on võlausaldaja ja võlgnik registreeritud tegutsevate käibemaksukohustuslastena?<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu menetluses esitasid kirjalikud seisukohad kaebaja, Poola Vabariik ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Mõlema küsimusega, millele saab kooskõlas komisjoni seisukohaga ühiselt vastata, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kuidas tuleb tõlgendada käibemaksudirektiivi artiklit 90. Täpsemalt tahab kohus teada, kas selle sättega on vastuolus selline õigusnorm nagu käibemaksuseaduse artikkel 89a. Viimati mainitust tulenevalt on maksustatava väärtuse korrigeerimine vaatamata kokkulepitud tasu maksmata jätmisele pankroti korral või teenuse saaja registreeringu puudumisel välistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kuna kohtu küsimused puudutava siiski seda, et võlgnik (st teenuse saaja) ei ole korrigeerimise ajal enam registreeritud tegutseva ettevõtjana, on küsimused hüpoteetilised ja seega vastuvõetamatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt selle õigusliku tagajärje kohta muu hulgas <DATE ISO="20190214">14. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vetsch Int. Transporte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑531/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:114">EU:C:2019:114</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vastavalt Euroopa Kohtule teatatud faktilistele asjaoludele oli kaebaja võlgnik nii teenuse osutamise kui ka taotluse esitamise ajal registreeritud tegutseva maksukohustuslasena. Küsimused on vastuvõetavad ainult seoses sellega, et teenuse saaja suhtes on algatatud juba pankroti- või likvideerimismenetlus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Nendele küsimustele vastamine sõltub olulisel määral käibemaksudirektiivi artikli 90 eesmärgist (selle kohta alljärgnev punkt B). See kitsendab liikmesriikide võimalusi piirata maksustatava väärtuse korrektuuri. Kuigi Euroopa Kohus on kord ühes otsuses märkinud, et käibemaksudirektiivi artikli 90 lõige 2 lubab ostuhinna tasumata jätmisel liikmesriikidel otsustada, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>kas sel juhul ei ole selline vähendamine mitte lubatud<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Almos Agrárkülkereskedelmi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:328">EU:C:2014:328</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, on seda otsust hilisemate otsustega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Eelkõige <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T-2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ja <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> edasi arendatud (selle kohta allpool punkt C). Vastavalt sellele peavad liikmesriigid teenust osutava maksukohustuslase poolt tehtavaid maksustatava väärtuse korrigeerimise piiranguid alati põhjendama (vt selle kohta allpool punkt D).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Sisuliselt seisneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus siiski selles, kas ja kuidas saab liikmesriigi seadusandja teenuse saaja poolt tasumata jätmise ning tema hilisema pankroti korral süsteemist tulenevat käibemaksutulu ohtu seadmist liidu õigusega kooskõlas takistada. Selleks käsitletakse täiendavalt käibemaksudirektiivi artiklit 185 (selle kohta allpool punkt E).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Maksustatava väärtuse korrigeerimise eesmärk</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Lähtepunktis võiks olla ühtsus: käibemaksu maksab nimelt teenust osutav ettevõtja. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast ilmneb siiski, et käibemaks on kaudne tarbijamaks, mille tasub lõpptarbija.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20131107">7. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tulică ja Plavoşin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑249/12 ja C‑250/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:722">EU:C:2013:722</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19961024">24. oktoobri 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elida Gibbs</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:400">EU:C:1996:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20111209">9. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Connoisseur Belgium</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑69/11</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:825">EU:C:2011:825</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Maksukohustuslasest ettevõtja tegutseb seega ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>maksukogujana riigile ja riigikassa huvides<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20080221">21. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Netto Supermarkt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑271/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:105">EU:C:2008:105</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19931020">20. oktoobri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balocchi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑10/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:846">EU:C:1993:846</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Teenust osutava ettevõtja maksukohustusel on seega puht tehniline funktsioon, mis tuleneb üksnes käibemaksu kogumise kaudsest vormist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Sisulises mõttes ei maksustata käibemaksuga kui üldise tarbimismaksuga teenust osutavat ettevõtjat, vaid tarbija suutlikkust, mis ilmneb tema varalistes kulutustes, et saada tarbitavat kasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt näiteks <DATE ISO="20200303">3. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vodafone Magyarország</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑75/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:139">EU:C:2020:139</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20071011">11. oktoobri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>KÖGÁZ jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/06 ja C‑312/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:598">EU:C:2007:598</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>maksusumma määramine proportsionaalselt hinnaga, mida maksukohustuslane tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest sai<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) ja <DATE ISO="19971218">18. detsembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Landboden-Agrardienste</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑384/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:627">EU:C:1997:627</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See selgub eriti käibemaksudirektiivi artiklis 73 sätestatust. Vastavalt sellele on maksustatavaks väärtuseks kõik tasuna käsitatav, mille tarnija või teenuse osutaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>on saanud või saab<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on järjekindlalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="19961024">24. oktoobri 1996. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elida Gibbs</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1996:400">EU:C:1996:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), nii ka <DATE ISO="20030116">16. jaanuari 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Yorkshire Co-operatives</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑398/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:20">EU:C:2003:20</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20021015">15. oktoobri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑427/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:581">EU:C:2002:581</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), samuti kohtujurist Léger’ ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MyTravel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑291/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:283">EU:C:2005:283</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mitmel korral sõnaselgelt otsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>summa, mille maksuamet võtab aluseks sissenõutava käibemaksu arvutamisel, ei või ületada tasu, mida lõpptarbija tegelikult maksis ja mille alusel arvutatakse käibemaks, mille ta lõpuks tasuma peab<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Seega kui teenuse saaja ei tasu teenust osutavale ettevõtjale, ei ole ettevõtja ka sisuliselt käibemaksu maksmiseks kohustatud. Käibemaksuga koormamise alus ei ole asjakohane, sest ettevõtja ei ole kokkuvõttes käibemaksudirektiivi artikli 2 tähenduses tarnet teostanud ega muud teenust tasu eest osutanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Selles osas ei ole põhjendatud eelotsusetaotluse esitanud kohtu kartus, et kui maksustatavat väärtust hinna tasumata jätmise korral korrigeeritakse, tekib maksustamata lõpptarbimine. Tasu puudumisel ei ole lisaks käibemaksudirektiivi artiklites 16 ja 26 sätestatud fiktsioonidele ka maksustatavat <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>lõpptarbimist<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, kuna teenuse saaja ei ole selleks vahendeid kulutanud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Sellest materiaalõiguslikust koormamise alusest tuleb eristada maksustamismetoodikat. Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 63 muutub käibemaks sissenõutavaks alates kaubatarnete teostamise või teenuste osutamise hetkest. Otsustava tähtsusega ei ole see, et tarne või teenuse saaja on selle eest ka tasu maksnud (kokkulepitud summa põhimõte). Selline maksu tekkimise mehhanism põhineb selgelt oletusel, et kokkulepitud tasu makstakse suhteliselt kiiresti pärast tarnet või muud teenust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Kui aga materiaalõiguslikult maksustatakse ainult saaja <HT TYPE="ITALIC">tegelik</HT> kulu kaupadele või teenustele, kuid maksustamismetoodika tugineb <HT TYPE="ITALIC">kokkulepitud</HT> kulule, siis tuleb mõlemad süsteemid mingil hetkel kooskõlla viia. Selle tagab käibemaksudirektiivi artikli 90 lõige 1, võimaldades vastavalt korrigeerida teenust osutava ettevõtja esialgu tekkinud maksukohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Järelikult vastab see Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale, et käibemaksudirektiivi artikli 90 lõige 1 on käibemaksudirektiivi selle aluspõhimõtte väljendus, mille kohaselt moodustub maksustatav väärtus tegelikult saadud tasust. Sellest põhimõttest tuleneb, et maksuhaldur ei või käibemaksuna koguda suuremat summat kui see, mille maksukohustuslane on saanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20190703">3. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UniCredit Leasing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑242/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:558">EU:C:2019:558</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20181206">6. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tratave</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑672/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:989">EU:C:2018:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Boehringer Ingelheim Pharma</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑462/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:1006">EU:C:2017:1006</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150702">2. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>NLB Leasing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑209/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:440">EU:C:2015:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140903">3. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GMAC UK</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑589/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2131">EU:C:2014:2131</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20120126">26. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraft Foods Polska</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑588/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:40">EU:C:2012:40</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> punkt 27) ja <DATE ISO="19970703">3. juuli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Goldsmiths</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑330/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:339">EU:C:1997:339</NO.ECLI></REF.DOC.ECR> punkt 15).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 90 lõige 1 kujutab endast seega vajalikku vastukaalu käibemaksudirektiivi artiklis 63 sätestatud maksustamismeetodile (kokkulepitud summa põhimõte).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Sama ülesannet sisaldavad käibemaksudirektiivi artiklid 184 ja 185, mis kujutavad endast vastukaalu sisendkäibemaksu mahaarvamisele vastavalt käibemaksudirektiivi artiklites 168 ja 178 sätestatud nn kokkulepitud tasu põhimõttele, ning korrigeerivad esialgu liiga suurt sisendkäibemaksu mahaarvamist. Eelkõige käibemaksudirektiivi artikli 185 lõige 2 lubab tagada, et sisendkäibemaksu mahaarvamist kohandatakse kokkuvõttes tegelikule käibemaksuga maksustamisele. Teenuse saajat, keda ei ole tasu maksmata jätmise tõttu käibemaksuga maksustatud, ei tule ka sisendkäibemaksu mahaarvamise teel (fiktiivsest) koormamisest vabastada.</P></NOTE> See kohustab liikmesriiki maksustatavat väärtust vastavalt vähendama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Nii sõnaselgelt ka <DATE ISO="20140903">3. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GMAC UK</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑589/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2131">EU:C:2014:2131</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120126">26. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraft Foods Polska</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑588/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:40">EU:C:2012:40</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriikide õiguse puudumine vähendada hinna mittetasumise korral maksustatavat väärtust</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas sellest tulenevalt juba kohtuotsuses Goldsmiths, et kõrvalekaldumist sellest käibemaksudirektiivi artikli 90 lõikes 1 sätestatud aluspõhimõttest tuleb põhjendada selleks, et käibemaksudirektiivi artikli 90 lõike 2 alusel liikmesriikide võetavad meetmed ei nurjaks maksude ühtlustamise eesmärki.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="19970703">3. juuli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Goldsmiths</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑330/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:339">EU:C:1997:339</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis siiski kohtuotsuses Almos Agrárkülkereskedelmi – millele tuginevad eelotsusetaotluse esitanud kohus ja eelkõige Poola –, et hinna mittetasumise korral ei saa maksukohustuslased tugineda käibemaksudirektiivi artikli 90 lõike 1 alusel käibemaksu arvutamisel maksustatava väärtuse vähendamise õigusele, kui asjaomane liikmesriik on otsustanud kohaldada selle direktiivi artikli 90 lõikes 2 sätestatud erandit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Almos Agrárkülkereskedelmi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:328">EU:C:2014:328</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selles kohtuotsuses märkis seitsmes koda veel, et käibemaksudirektiivi eesmärk oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>jätta iga liikmesriigi otsustada, kas ostuhinna mittetasumine, […] annab õiguse vähendada maksustatavat väärtust vastavalt tema kehtestatud tingimustele, või ei ole selline vähendamine antud olukorras lubatud<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20140515">15. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Almos Agrárkülkereskedelmi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑337/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:328">EU:C:2014:328</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus on siiski juba kohtuotsuses Di Maura<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj, eelkõige punkt 23).</P></NOTE> ja hilisemates otsustes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ja <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T-2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> märkinud, ei või seda kohtuotsust mõista nii, et liikmesriigid võiksid välistada käibemaksuga maksustatava väärtuse mis tahes vähendamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 90 lõige 2 lubab liikmesriikidel hinna täieliku või osalise mittetasumise korral teha artikli 90 lõikest 1 erandi. Sisuliselt sarnase varasema õigusakti ettevalmistavatest materjalidest tuleneb aga esiteks, et see võimalus oli ette nähtud üksnes kuritarvituste vältimiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt artikli 12 (maksustatav väärtus) põhjendus komisjoni <DATE ISO="19730620">20. juuni 1973. aasta</DATE> ettepanekus (KOM(73) 950 (lõplik)), lk 15.</P></NOTE> Teiseks põhineb see erandi tegemise õigus – nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20190703">3. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UniCredit Leasing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑242/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:558">EU:C:2019:558</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj); <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T‑2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19970703">3. juuli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Goldsmiths</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑330/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:339">EU:C:1997:339</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> – osalise või täieliku mittetasumise korral üksnes kaalutlusel, et teatud asjaoludel ja tulenevalt asjaomases liikmesriigis kehtivast õiguslikust olukorrast võib olla keeruline kontrollida, kas tasu mittemaksmine oli lõplik või üksnes ajutine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et sellise erandi tegemise võimaluse kasutamine peab olema põhjendatud, et liikmesriikide rakendusmeetmed ei nurjaks maksude ühtlustamise eesmärki, mida käibemaksudirektiiviga taotletakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T‑2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19970703">3. juuli 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Goldsmiths</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑330/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:339">EU:C:1997:339</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Samuti järeldub sellest, et erandi tegemise õigus ei luba liikmesriikidel lihtsalt välistada käibemaksuga maksustatava summa vähendamist, kui tasu on jäetud maksmata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kui möönda, et liikmesriikidel on võimalik käibemaksuga maksustatava summa vähendamist täielikult välistada, siis läheb see vastuollu neutraalse käibemaksu põhimõttega. Sellest tuleneb eelkõige, et ettevõtja riigi maksukogujana peab olema tema majandustegevuse raames tasumisele kuuluva või tasutud käibemaksu koormast täielikult vabastatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Siia lisanduvad veel, nagu ma märkisin juba oma ettepanekus kohtuasjas Di Maura,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:440">EU:C:2017:440</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE> makskohustuslase põhiõigused. Neile võib piiranguid seada üksnes proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt (harta artikli 52 lõike 1 teine lause).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Käibemaksu eelrahastamine puudutab kutsevabadust, ettevõtlusvabadust ja õigust omandile (harta artiklid 15, 16 ja 17). Peale selle kuulub ettevõtjate harta artikli 20 kohane ebavõrdne kohtlemine valdkonda, kus ettevõtjate suhtes tekib maksunõue käibemaksudirektiivi artikli 66 punkti b kohaselt alles tasu kättesaamisel (maksustamine tegeliku tasumise korral).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast saab seejuures tuletada teatavat eristamist küsimuses, kas ja kuidas võivad olla põhjendatud maksustatava väärtuse korrigeerimise piirangud käibemaksudirektiivi artikli 90 tähenduses. Euroopa Kohus eristab nimelt materiaalseid aspekte (erandite puhul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T-2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ja <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> käibemaksudirektiivi artikli 90 lõike 2 tähenduses) ja formaalseid aspekte (mis puudutavad käibemaksudirektiivi artikli 90 lõikes 1 sätestatud tingimusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20190703">3. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>UniCredit Leasing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑242/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:558">EU:C:2019:558</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20181206">6. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tratave</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑672/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:989">EU:C:2018:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ja <DATE ISO="20120126">26. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraft Foods Polska</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑588/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:40">EU:C:2012:40</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj).</P></NOTE>). Seejuures peavad nii liikmesriikide poolt ette nähtud erandid kui ka tingimused olema proportsionaalsed.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20181206">6. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tratave</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑672/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:989">EU:C:2018:989</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120126">26. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraft Foods Polska</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑588/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:40">EU:C:2012:40</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Hinna mittetasumise korral peab sisuline erand seejuures tingimata puudutama ebakindlust selles suhtes, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kas tasu jäeti lõplikult või ainult ajutiselt maksmata<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Nii sõnaselgelt <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), samuti <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T-2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Formaalses mõttes võib seevastu kehtestada üldisemaid tingimusi, et tagada maksu nõuetekohane kogumine ja hoida ära maksudest kõrvalehoidumist. Selles osas on Euroopa Kohus näiteks juba otsustanud, et teenuse saaja kinnitus korrigeeritud arve kättesaamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20120126">26. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraft Foods Polska</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑588/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:40">EU:C:2012:40</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) – niivõrd kui see on ilma suurema kulutuseta võimalik.</P></NOTE> või teenuse saaja teavitamine maksustatava väärtuse korrigeerimise kavast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20181206">6. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tratave</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑672/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:989">EU:C:2018:989</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Tagantjärele teavitamise küsimust teavitamata jätmise korral seejuures siiski ei käsitletud.</P></NOTE> võib põhimõtteliselt kujutada endast võimalikke tingimusi oma maksuvõla vähendamiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Maksustatava väärtuse korrigeerimise piiramise põhjendamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul seadis Poola seadusandja teenust osutava ettevõtja maksustatava väärtuse korrigeerimise (ja seega ka maksuvõla) sellest sõltuvusse, et teenuse saaja on nii teenuse osutamise ajal kui ka korrigeeritud maksudeklaratsiooni esitamisele eelneval päeval veel registreeritud maksukohustuslane, kelle suhtes ei ole algatatud maksejõuetus- ega likvideerimismenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>See ei kujuta endast ilmselt üksnes teenuse osutaja poolt maksustatava väärtuse korrigeerimise formaalset üldtingimust. Esiteks ei ole tal sellele tunnusele üldse mingit mõju, mistõttu ei saa seda pelga formaalsusena käsitada. Teiseks välistab see nõue <HT TYPE="ITALIC">per se</HT> sel juhul maksustatava väärtuse korrigeerimise, kui tarned tehakse või teenused osutatakse ettevõtjale, kes veel küll õiguslikult eksisteerib, kuid kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiiv lähtub aga selliste tarnete või teenuste maksukohustusest. Vastavalt sellele lähtub käibemaksudirektiivi artikkel 90 aluspõhimõttena (selle kohta eespool punkt 30) selliste tarnete või teenuste maksustatava väärtuse korrigeerimise võimalusest tasu täieliku või osalise mittemaksmise korral. Selle võimaluse välistamine selliste tarnete ja teenuste puhul ei ole seega – teisiti kui arvab Poola – pelgalt formaalne tingimus, vaid sisuline erand.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Selleks, et see oleks lubatud, peab see sisuline erand puudutama hinna mittetasumise korral seega ebakindlust selle suhtes, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>kas tasu jäeti täielikult või ainult osaliselt maksmata.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Nii sõnaselgelt <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), vt ka <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T-2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171123">23. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Maura</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑246/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:887">EU:C:2017:887</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See ei ole siiski nii.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Nagu Euroopa Kohus märkis juba kohtuasjas A-PACK CZ s. r. o.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A-PACK CZ</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑127/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:377">EU:C:2019:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja nagu ka komisjon asjakohaselt rõhutab, kujutab faktiline olukord, et teenuse saaja suhtes toimub maksejõuetusmenetlus, endast pigem asjaolu, mis võib kinnitada, et tasu jäetakse lõplikult maksmata. Sama kehtib asjaolu kohta, et teenuse saaja on likvideerimisel. Maksustatava väärtuse korrigeerimise piiramine juhtudel, mille puhul on peaaegu kindel, et kokkulepitud tasu jääb ka lõplikult maksmata, ei ole seega võimalik ega proportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>See kehtib seda enam, et Poola õiguse kohaselt on maksustatava väärtuse korrigeerimise põhitingimuseks tähtaeg 150 päeva, mille jooksul vaatamata maksetähtaja saabumisele maksmist ei toimunud. Seda, kas käibemaksu eelfinantseerimist üle viie kuu saab pidada igal juhul proportsionaalseks, ei ole käesoleval juhul vaja analüüsida. Nimelt juhtumil, kui tasu ei ole 150 päeva jooksul makstud ja teenuse saaja suhtes on juba algatatud likvideerimismenetlus, ei ole enam ebakindlust selles suhtes, et tasu jääb lõplikult maksmata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Meetmed, mida liikmesriigid võivad maksu täpse kogumise ja maksudest kõrvalehoidumise vältimise tagamiseks kõnealuse artikli 273 kohaselt võtta, ei tohi aga minna kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, ega seada kahtluse alla käibemaksu neutraalsust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Salomie ja Oltean</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑183/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:454">EU:C:2015:454</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Nagu Euroopa Kohus on juba otsustanud, läheb maksukohustuslase süüst sõltumatu vastutus alates teatud kuupäevast (käesoleval juhul pankroti- või likvideerimismenetluse algatamine) kaugemale sellest, mis on vajalik riigikassa õiguste tagamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20121206">6. detsembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bonik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑285/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:774">EU:C:2012:774</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120621">21. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mahagében</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑80/11 ja C‑142/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:373">EU:C:2012:373</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Süüst sõltumatu vastutusega oleks aga tegemist juhul, kui teenust osutav maksukohustuslane ei saaks oma maksuvõlga vaatamata hinna tasumata jätmisele korrigeerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Lisaks ei ilmne, mil viisil peaks maksuvõla korrigeerimise piiramine alates teatud sündmuse saabumisest, mida teenust osutav ettevõtja ei saa mõjutada, olema sobiv käibemaksualase kuritarvituse vastu võitlemiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes ei võimalda käibemaksudirektiivi artikkel 90 seega liikmesriikidel välistada teenust osutava maksukohustuslase maksuvõla korrigeerimist seetõttu, et teenuse saaja suhtes on teenuse osutamise või korrigeerimise ajal juba algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">E.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Maksutulu saamata jäämise ohu vältimine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Poola seadusandja jaoks on sisuliselt eelkõige oluline – millele eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab – maksutulu saamatajäämise ohu vältimine teenuse saaja madala maksevõime tõttu. Käesolevas menetluses tugineb Poola seetõttu peamiselt käibemaksusüsteemi toimimisele ning Poola ja ka liidu finantshuvide kaitsele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Tegemist on paljudes riikides levinud probleemistikuga. Kes kannab teenuse saaja käibemaksuga seotud maksejõuetusriski – riik või teenuse osutaja? Nimelt kui teenuse saaja on omalt poolt maksukohustuslane, siis viib teenuse osutaja maksustatava väärtuse muutmine käibemaksudirektiivi artikli 185 kohaselt tegelikult teenuse saaja sisendkäibemaksu korrigeerimiseni. Viimane on samuti ka kohustatud korrigeerima alusetult tasutud käibemaksu mahaarvamist, mis vastab teenuse osutaja maksuvõla korrigeerimisele. Riigil on sellisel juhul maksunõue teenuse saaja vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>See mehhanism ütleb aga siis üles, kui teenuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus. Tavaliselt ei ole siis enam piisavalt rahalisi vahendeid, et tagastada riigile juba maha arvatud sisendkäibemaksu summa. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul mõjutab maksuvõla korrigeerimine teenuse osutaja poolt isegi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>lubamatul viisil pankrotimenetlust<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Sellega rahuldatakse riigikassa arvel võlgniku ühe võlausaldaja nõue ning viimase asemele asub riik. See kirjeldab liikmesriigi maksutulu saamatajäämise ohtu, isegi kui need argumendid on suures osas tulemusetud. Ka teenuse osutaja nõuet ei rahuldata. Tema nõue langeb samuti ära nagu teiste võlausaldajate nõuded. Sisendkäibemaksu korrigeerimise nõude suhtes, mis on siiski enamasti väärtusetu, lisandub võlausaldajana üksnes riik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Lõppkokkuvõttes sõltub selline maksutulu saamatajäämise oht, st liidu ja Poola finantshuvide ohtu seadmine, siiski üksnes käibemaksudirektiivi artikli 167 väga grammatilisest tõlgendusest. See seob teenuse saaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse sõnastuse kohaselt üksnes teenuse osutaja maksuvõla tekkimisega. Seega on teenuse saajale antud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus juba <HT TYPE="ITALIC">enne</HT> tasu maksmist (nn <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>viivitamatu mahaarvamine<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>See vastab Euroopa Kohtu praktikale – vt <DATE ISO="20110728">28. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑274/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:530">EU:C:2011:530</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Selline viivitamatu mahaarvamine tuleb teha selleks, et piirata riigi maksutulu saamatajäämise ohtu ning võtta seega arvesse liikmesriikide ja liidu huvi käibemaksu tõhusa kogumise vastu. Nimelt võivad liikmesriigid tasu maksmata jätmise korral korrigeerida õigeaegselt sisendkäibemaksu mahaarvamist, selle asemel et kasutada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>käendajana maksejõuetusest tingitud võlgade<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> korral teenuse saajat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikkel 167 lähtub nimelt mõttest, et tarne või teenuse saaja tasub selle eest õigeaegselt, mistõttu ta on õigeaegselt ka sisendkäibemaksuga maksustatud. Seega eeldatakse käibemaksuga maksustamist lähimal ajal. Seevastu ei ole tekstis midagi öeldud selle kohta, kas mitu aastat kestev maksude alandamine sisendkäibemaksu mahaarvamise teel peab toimuma ka ilma käibemaksuga maksustamiseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Viimati mainitu oleks ka vastuolus sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgiga. Sisendkäibemaksu mahaarvamine võimaldab ainult maha arvata summad, mis maksukohustuslane on oma tarnijale käibemaksuna vastavalt tehingult <HT TYPE="ITALIC">tasunud</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Nt <DATE ISO="20180222">22. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T-2</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:109">EU:C:2018:109</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Vaata ka <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Terra Baubedarf-Handel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑152/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:268">EU:C:2004:268</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkti 35 lõpp). Seal kasutab Euroopa Kohus saksakeelses versioonis küll formuleeringut <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>abgeführt hat<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> (kandis üle). Kuna ta aga räägib teenuse saajast, kes ei kanna käibemaksu maksuameti arvele, vaid tasub selle teenuse osutajale, siis on sellega ilmselt viimati mainitut silmas peetud. Prantsuskeelses versioonis on kasutatud formuleeringut <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>avoir été acquittée<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, mida saab ka täiesti korrektselt tõlkida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>tasuti<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Eriti selgeks saab see punktis 36 – seal on see samuti õigesti tõlgitud.</P></NOTE> Enne sellist tasumist ei ole veel ka maksustamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vaata ka kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Volkswagen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑533/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:823">EU:C:2017:823</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>): sisendkäibemaksu mahaarvamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>on lahutamatult seotud maksu tasumisega. Kui maksukohustuslane ei ole käibemaksu maksnud, ei ole tal oma õiguse kasutamiseks mingit õiguslikku ega majanduslikku alust.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> Vaata ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Biosafe – Indústria de Reciclagens</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑8/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:927">EU:C:2017:927</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning maksmata sisendkäibemaksu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>hüvitamine<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> on üksnes teatud liiki toetus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Nii täiesti selgelt H. Stadie, Rau/Dürrwächter, UStG, § 15 märkus 87 – 2019. aasta mai seisuga.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Lisaks ajendaks selline mitu aastat kehtiv sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus – kuni teenust osutav ettevõtja korrigeerib maksuvõla – just teenuse saajat kuritarvitamiseks. See oleks vastuolus käibemaksudirektiivi artikli 273 mõttega, mis lubab liikmesriikidel kohustusi selleks ette näha, et tagada maksu täpne kogumine. Selline tähtajatu käibemaksu mahaarvamise õigus ilma käibemaksukoormuseta on eelkõige vastuolus ELTL artikli 325 hinnanguga, mille kohaselt on liikmesriigid kohustatud kaitsma liidu finantshuve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Käibemaksudirektiivi artikli 185 lõige 1 näeb sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimise muu hulgas eelkõige siis ette, kui sisendkäibemaksu tegurid on pärast maksudeklaratsiooni esitamist muutunud. Tasu maksmata jätmise korral võivad liikmesriigid siiski nõuda korrigeerimist (lõige 2). See võimalus ei sõltu asjaolust, kas teenuse osutaja on juba oma maksuvõla korrigeerinud. Niisiis võivad liikmesriigid vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 185 lõike 2 teisele lausele ette näha, et teenuse saaja, kes ei ole tasu maksnud ega ole seega käibemaksuga koormatud, on vastavalt käibemaksu direktiivi artiklile 185 kohustatud oma sisendkäibemaksu mahaarvamist korrigeerima lähimal võimalikul ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Maksustamisperioodi lõppemine kujutab endast seejuures mõistlikku ajavahemikku, et kontrollida sisendkäibemaksu viivitamatu mahaarvamise aluseks olevat eeldust, et teenuse saaja maksab tasu lähemal ajal. Järgmiseks maksustamisperioodiks maksudeklaratsiooni esitamise kuupäeval (tavaliselt kuu aega hiljem) on kindel, kas tehtud sisendkäibemaksu mahaarvamine (koormamise puudumisel) on siiani toimunud sisuliselt alusetult. See vähendab süsteemist tulenevat ohtu, et sellel viimasel maksustamisperioodil jääb maksutulu saamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Seega ei pea maksuvõlausaldaja (käesoleval juhul Poola) ootama, kuni teenuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, vaid saab maksutulu ohtu seadmist ennetada juba varem.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Juhul kui teenuse saaja maksab tasu hiljem siiski veel teenust osutavale maksukohustuslasele, muudetakse uuesti maha arvatava summa kindlaksmääramisel arvesse võetavaid tegureid. Seetõttu toimub vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 185 lõikele 1 uus korrigeerimine. Seega on tagatud, et teenuse saaja vabastatakse niipea igasugusest käibemaksuga maksustamisest, kui see muutub tema jaoks kulufaktoriks. Viimati mainitu vastab täpselt käibemaksu neutraalsuse põhimõttele, nii nagu seda on arendanud ja tõlgendanud Euroopa Kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><DATE ISO="20140313">13. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Malburg</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑204/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:147">EU:C:2014:147</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20050303">3. märtsi 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fini H</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑32/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:128">EU:C:2005:128</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud probleemide lahendust seoses tasu maksmata jätmisega kahe maksukohustuslase vahelises suhtes tuleb seega otsida mitte teenust osutava maksukohustuslase maksuvõla korrigeerimise piiramises, vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise kiiremas korrigeerimises, ilma et teenuse saajat koormataks sisendkäibemaksuga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikkel 90 ei võimalda liikmesriikidel välistada teenust osutava maksukohustuslase maksuvõla korrigeerimist seetõttu, et teenuse saaja suhtes on teenuse osutamise või korrektuuri tegemise ajal juba algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus. Selle direktiivi artikli 185 lõige 2 lubab aga liikmesriikidel mittetäieliku tasumise korral nõuda sisendkäibemaksu mahaarvamise korrigeerimist juba järgmisel maksustamisperioodil.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>