<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.21-20110601.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="ECRCJ2010ETC.1001076101.case.xml"><NO.CASE>C-367/09</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62009CC0367</NO.CELEX><NO.SEQ>0040.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>I-10764</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>I-10785</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>22</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUJURIST KOKOTT’I ETTEPANEK – KOHTUASI C-367/09</LEFT><RIGHT>SGS BELGIUM JT</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20100715">15. juulil 2010</DATE><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Isik, kes ekspordib Euroopa Liidust põllumajandustooteid ja saab sellega seoses eksporditoetusi, mille eesmärk on kompenseerida ühisturu ja maailmaturu hinnavahe, ei pea eeskirjade eiramise korral mitte ainult tagasi maksma alusetult saadud summad, vaid talle määratakse lisaks rahaline sanktsioon. Käesoleval juhul ei algatatud menetlust siiski eksportija enda, vaid üksnes selle rahvusvahelise kontrolli ja järelevalvega tegeleva äriühingu suhtes, kes pidi väljastama tõendi impordi kohta asjaomasesse kolmandasse riiki ning oli seejuures esitanud valeandmed. Seoses sellega tuleb selgitada peamiselt kaks küsimust: esiteks, kas põhikohtuasja aluseks olnud asjaolude asetleidmise ajal – 1997. aastal – oli ühenduse õiguses sätestatud piisav õiguslik alus nimetatud karistuse kohaldamiseks, ja teiseks, kas siseriiklike haldusasutuste teatud toimingud katkestasid aegumistähtaja kulgemise.</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Esimene kahest küsimusest pakub selles suhtes erilist huvi, kuna see puudutab EL–i määruste vahetu õigusmõjuga seotud küsimusi ning õiguskindluse põhimõtet. Seejuures tuleb just seoses Euroopa Liidu finantshuvidega uurida üldiste eeskirjade ja valdkondade eeskirjade koostoimet.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ühenduse õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Määrus nr 2988/95</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Määrusega nr 2988/95<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="19951218">18. detsembri 1995. aasta</DATE> määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="312" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT L 312, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).</P></NOTE> kehtestas nõukogu kõikidel ühenduse poliitikaga hõlmatud<?PAGE NO="I-10765"?> aladel ühtsed õigusnormid, et võidelda igasuguse ühenduste finantshuve kahjustava tegevuse – eelkõige kelmuse – vastu.</TXT></NP><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>[võivad] tahtlike või hooletusest tulenevate eiramiste tulemuseks olla järgmised halduskaristused: a) haldustrahv; b) [...];<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/></TXT></NP><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse artikli 1 lõikes 2 sisalduva määratluse kohaselt tähendab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>eeskirjade eiramine<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>[...] ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/></TXT></NP><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse artikli 7 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[võib] ühenduse haldusmeetmeid ja -karistusi kohaldada artiklis 1 nimetatud ettevõtjate suhtes, nimelt füüsiliste ja juriidiliste isikute ning muude siseriikliku õiguse alusel õigus- ja teovõimeliste üksuste suhtes, kui nad on toime pannud eiramise. Samuti võib neid kohaldada isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimuks.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></TXT></NP><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määruse artikli 2 lõike 2 esimeses lauses on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>halduskaristust ei tohi määrata, kui seda ei ole ühenduse õigusaktis sätestatud enne eeskirjade eiramist<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>, ja lõikes 3 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>ühenduse õigus määratleb kõnealuste eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalike haldusmeetmete ja -karistuste laadi ja ulatuse, võttes arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust, antud või saadud soodustust ja vastutuse astet.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/></TXT></NP><NP><NO.P>8.</NO.P><TXT>Selle kohta on nõukogu määruse põhjenduses 5 märkinud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>eeskirjade eiramiste kirjeldused ja sellega seotud haldusmeetmed ja -karistused nähakse ette vastavalt käesolevale määrusele valdkondade eeskirjades<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>9.</NO.P><TXT>Määruse artikkel 3 reguleerib aegumist. Lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>[katkeb] menetluste aegumistähtaeg, kui pädev asutus teatab kõnealusele isikule eiramisega seotud juurdluse või kohtumenetluse algatamisest.<?PAGE NO="I-10766"?> Aegumistähtaega hakatakse arvestama pärast iga katkestust uuesti.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/></TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Määrus nr 3665/87</TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selleks et paremini võidelda põllumajandustoodete eksporditoetustega seotud eiramiste ja kelmuse vastu, nägi komisjon juba 1994. aastal määruse nr 3665/87 muudatusega<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Komisjoni <DATE ISO="19871127">27. novembri 1987. aasta</DATE> määrus (EMÜ) nr 3665/87, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1987">EÜT L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>), muudetud komisjoni <DATE ISO="19941202">2. detsembri 1994. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 2945/94, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 3665/87, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, seoses alusetult makstud summade tagasinõudmise ja sanktsioonidega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="310" PAGE.FIRST="57" DATE.PUB="1994">EÜT L 310, lk 57</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> ette järgmise karistuse kohaldamise kooseisu:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ARTICLE IDENTIFIER="011"><TI.ART><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/><HT TYPE="BOLD">Artikkel 11</HT></TI.ART><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui leitakse, et eksportija on eksporditoetuse saamiseks taotlenud kohaldatavast summast suuremat toetust, vastab kõnealuse ekspordi toetus tegelikult eksporditud toodete suhtes kohaldatavale toetusele, mida vastavalt vähendatakse</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>poolega taotletud ja tegelikule ekspordile kohaldatava toetuse vahest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>taotletud ja tegelikule ekspordile kohaldatava toetuse kahekordse vahe võrra, kui eksportija esitab tahtlikult valeandmed.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><P>Kui punktides a ja b sätestatud vähendamise tulemuseks on negatiivne summa, siis maksab kõnealuse negatiivse summa eksportija.</P><P>Kui pädevad asutused tuvastavad, et taotletud toetus ei ole õiguspärane ja eksport ei ole aset leidnud ning seega ei ole võimalik toetust vähendada, maksab eksportija lõike 1 punktides a ja b sätestatud sanktsioonidele vastava summa.</P><P>[...]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Ilma et see piiraks negatiivse summa maksmise kohustust vastavalt lõike 1 neljandale lõigule, maksab toetusesaaja tagasi põhjendamatult saadud toetuse, sealhulgas mis tahes vastavalt lõike 1 esimesele lõigule kohaldatud sanktsioonidele vastava summa<?PAGE NO="I-10767"?> ning maksmise ja tagasimaksmise vaheliselt ajalt arvutatud intressid. Ent kui:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tagasimaksmine kaetakse vabastamata tagatisega [...];</P></ITEM><ITEM><P>tagatis on vabastatud, maksab toetusesaaja selle tagatiseosa, mis oleks kaotatud, ja lisaks sellele vabastamise kuupäeva ja maksmisele eelneva kuupäeva vahele jäävalt ajalt arvutatud intressi.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/></P></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></ARTICLE></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Siseriiklik õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>11.</NO.P><TXT>Vastavalt kuninga <DATE ISO="19850104">4. jaanuari 1985. aasta</DATE> dekreedi artikli 2 lõikele 2<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="19850221">21.2.1985</DATE>, lk 1937. Seda dekreeti mainitakse nii eelotsusetaotluses poolte erinevate argumentide kirjeldamise raames kui ka Belgia valitsuse poolt Euroopa Kohtule esitatud kirjalikes märkustes. Komisjon viitab Euroopa Kohtule esitatud kirjalikes märkustes seevastu kuninga <DATE ISO="19990228">28. veebruari 1999. aasta</DATE> dekreedile (<HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="19990622">22.6.1999</DATE>), mis kehtib komisjoni sõnutsi alates <DATE ISO="19950101">1. jaanuarist 1995</DATE> ja sisaldab sarnast sätet.</P></NOTE> vastutab Belgias tunnustatud rahvusvaheline kontrolli ja järelevalvega tegelev äriühing solidaarselt koos teiste ekspordis osalenud isikutega tema väljastatud tõendite finantstagajärgede eest.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>12.</NO.P><TXT>Belgia ettevõtja FIRME DERWA NV (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>DERWA<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>) müüs 1997. aasta juunis Egiptuse kliendile <FT TYPE="NUMBER">741144</FT> kg veiseliha. Veel samal kuul veeti kaup laevaga Egiptusesse ja lossiti seal.</TXT></NP><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Selle eksporditehinguga seoses taotles DERWA Belgia tagasimaksete ja sekkumisametilt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>B.I.R.B.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>)<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Belgisch Interventie- en Restitutiebureau.</P></NOTE> diferentseeritud eksporditoetust ja talle eraldati 120% suuruse tagatise vastu eelrahastamise süsteemi raames ümberarvestuse alusel <FT TYPE="DECIMAL">1407268,91</FT> eurot. Nimetatud summa lõplikuks saamiseks pidi DERWA 12 kuu jooksul alates ekspordideklaratsiooni vastuvõtmisest esitama tõendi kauba Egiptuses vabasse ringlusesse lubamise kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>14.</NO.P><TXT>DERWA esitas <DATE ISO="19980210">10. veebruaril 1998</DATE> B.I.R.B-ile Belgias tunnustatud rahvusvahelise kontrolli ja järelevalvega tegeleva äriühingu SGS Belgium NV (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>SGS Belgium<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>) poolt <DATE ISO="19971104">4. novembril 1997</DATE> väljastatud tõendi, mille kohaselt oli Egiptuse toll lubanud kõnealused tooted vabasse ringlusesse. Seepeale<?PAGE NO="I-10768"?> vabastas B.I.R.B. DERWA antud tagatise; sellega oli eksporditoetus lõplikult määratud.</TXT></NP><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT>Belgia majandusministeeriumi majandusjärelevalve inspektsioon tuvastas SGS Belgiumi kontrollimise käigus, et SGS Egypt Ltd. oli saatnud SGS Belgiumile <DATE ISO="19970924">24. septembril 1997</DATE> faksi, mille kohaselt oli Egiptuse toll küll lubanud kauba vabasse ringlusesse, kuid kõnealust kaupa ei tohtinud Egiptusesse importida, kuna Egiptuse ametiasutused olid keelanud Belgiast pärit liha impordi. Nimetatud faksile oli ilmselt eelnenud järelepärimine kindlustusettevõtjalt Central Beheer Achmea NV, kes oli kauba kindlustanud ja palus SGS Belgiumil pärast kontrollimist edastada tolliformaalsuste täitmist tõendav dokument.</TXT></NP><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT>B.I.R.B., keda majandusjärelevalve inspektsioon oli SGS Belgiumis tehtud kontrollist korduvalt informeerinud, teatas SGS Belgiumile eespool nimetatud kontrolli tulemustest <DATE ISO="19990421">21. aprilli 1999. aasta</DATE> tähitud kirjaga ja palus esitada tollidokumendid, mille alusel oli koostatud <DATE ISO="19971104">4. novembri 1997. aasta</DATE> tõend.</TXT></NP><NP><NO.P>17.</NO.P><TXT>B.I.R.B. märkis <DATE ISO="20020205">5. veebruari 2002. aasta</DATE> tähitud kirjas, et SGS Belgium ei ole <DATE ISO="19990421">21. aprilli 1999. aasta</DATE> kirjas esitatud nõudeid täitnud ning olemasoleva teabe alusel tuleb teha järeldus, et saadetist ei imporditud Egiptusesse vabasse ringlusesse suunamiseks. Kuna B.I.R.B. leidis, et SGS Belgium on valeandmeid esitanud tahtlikult, määras ta määruse nr 3665/87 artikli 11 alusel SGS Belgiumile trahvi toetusesummast 200% ulatuses ning nõudis <FT TYPE="DECIMAL">4503260,74</FT> euro suuruse summa tasumist.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>See summa koosneb järgmistest osadest: põhisumma <FT TYPE="DECIMAL">1407268,90</FT> eurot, mis vastab eksporditoetusele, millele lisandub 20%, st <FT TYPE="DECIMAL">281453,72</FT> eurot, ja määratud trahv 200% põhisummast, st <FT TYPE="DECIMAL">2814538,12</FT> eurot.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>18.</NO.P><TXT>SGS Belgium vastas <DATE ISO="20020429">29. aprilli 2002. aasta</DATE> tähitud kirjas, et pärast täpsemat kontrollimist selgus, et kaup oli üksnes esialgu Egiptusesse imporditud. SGS Belgium möönis <DATE ISO="20020527">27. mai 2002. aasta</DATE> kirjas valeandmete esitamist, kuid väitis, et ta ei olnud sellest ise teadlik.</TXT></NP><NP><NO.P>19.</NO.P><TXT>B.I.R.B. esitas Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpenile (Antwerpeni esimese astme kohus) SGS Belgiumi peale kaebuse, mis toimetati viimatinimetatule kätte <DATE ISO="20030916">16. septembril 2003</DATE>, nõudes SGS Belgiumile <FT TYPE="DECIMAL">4503260,74</FT> euro suuruse trahvi määramist. SGS Belgium esitas seepeale nõude kaasata menetlusse DERWA ja Centraal Beheer Achmea ning jätta temalt nõutav kohustus nimetatud kostjate kanda.</TXT></NP><NP><NO.P>20.</NO.P><TXT>Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen jättis <DATE ISO="20060113">13. jaanuari 2006. aasta</DATE> otsusega B.I.R.B-i menetlusse kaasamise nõude põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning sedastas, et SGS Belgiumi esitatud menetlusse kaasamise ja maksust vabastamise nõuded on minetanud oma eseme.</TXT></NP><?PAGE NO="I-10769"?><NP><NO.P>21.</NO.P><TXT>B.I.R.B-i algatatud menetlus ei ole mingil juhul aegunud, sest määruse nr 2988/95 artikli 3 kohase nelja-aastase aegumistähtaja, mis hakkas kulgema <DATE ISO="19980210">10. veebruaril 1998</DATE>,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Sel kuupäeval esitas DERWA B.I.R.B-ile SGS Belgiumi väljastatud tõendi impordi kohta Egiptusesse.</P></NOTE> katkestas B.I.R.B-i <DATE ISO="20020205">5. veebruari 2002. aasta</DATE> tähitud kiri, millega teatati trahvi määramisest.</TXT></NP><NP><NO.P>22.</NO.P><TXT>Puudub siiski piisav õiguslik alus, mis lubaks määrata trahvi sellise eksportija poolt toime pandud eiramises osaleja nagu SGS Belgium suhtes. Eelkõige ei ole määruse nr 2988/95 artiklitel 5 ja 7 vahetut õigusmõju, kuna need ei kujuta endast piisavat õiguslikku alust, mis lubaks määrata trahvi sellise eksportija toime pandud eiramises osaleja nagu SGS Belgium suhtes. Muu hulgas ei ole B.I.R.B. suutnud tõendada, et DERWA sai eksporditoetust alusetult ja et SGS Belgiumi tõend sisaldab valeandmeid.</TXT></NP><NP><NO.P>23.</NO.P><TXT>B.I.R.B. esitas selle otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Hof van Beroep te Antwerpenile, apellatsioonkaebuse, kes esitas <DATE ISO="20090908">8. septembri 2009. aasta</DATE> otsusega Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1.</NO.P><TXT>Kas määruse nr 2988/95 artiklitel 5 ja 7 on liikmesriikide õiguskordades vahetu õigusmõju sel määral, et liikmesriikidel ei ole üldse kaalutlusõigust ja siseriiklikud ametiasutused ei pea võtma rakendusmeetmeid?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas ekspordideklaratsiooni vastu võtnud liikmesriigi (käesoleval juhul Belgia) poolt tunnustatud rahvusvahelist kontrolli ja järelevalvega tegelevat äriühingut, kes on väljastanud võltsitud lossimistõendi määruse nr 3665/87 artikli 18 lõike 2 punkti c tähenduses, võib pidada ettevõtjaks määruse nr 2988/95 artikli 1 tähenduses või isikuks, kes osales eiramises või kes vastutab eiramise eest või kes pidi tagama, et eiramisi ei toimuks, sama määruse artikli 7 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas majandusjärelevalve inspektsiooni kontrolliaruande edastamist või kirja, milles sisaldub nõue esitada täiendavad tõendid vabasse ringlusesse lubamise kohta, või tähitud kirja, millega teatatakse sanktsiooni määramisest, võib pidada eiramisega seotud uurimise või<?PAGE NO="I-10770"?> kohtumenetluse algatamiseks määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>24.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus toimunud menetluses osalesid SGS Belgium, DERWA, Belgia ja Austria valitsus ning Euroopa Komisjon, seejuures esitas Austria valitsus ainult kirjalikud märkused.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>25.</NO.P><TXT>Belgia valitsuse ja komisjoni arvates on määruse nr 2988/95 artiklitel 5 ja 7 vahetu õigusmõju. See tuleneb määruste õiguslikust olemusest ja ülesandest. Võib küll esineda erandjuhtumeid, mil liikmesriigid peavad võtma rakendusmeetmed, käesoleval juhul see aga nii ei ole. Puuduvad ka valdkondlikud erieeskirjad, mis oleksid ülimuslikud.</TXT></NP><NP><NO.P>26.</NO.P><TXT>Vastavalt ELTL-i artikli 288 teisele lõigule <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>kohaldatakse määrust üldiselt<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>. Määrus on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>See oli sätestatud ka käesoleva asja asjaolude suhtes kohaldatava EÜ asutamislepingu endise artikli 189 teises lõigus.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>27.</NO.P><TXT>On alust arvata, et see esmase õiguse üldsäte kehtib ka määruse nr 2988/95 kohta. See nähtub igal juhul nimetatud määruse artikli 11 lõikest 2, mille kohaselt on käesolev määrus tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.</TXT></NP><NP><NO.P>28.</NO.P><TXT>Juba kohtuasjas Handlbauer<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20040624">24. juuni 2004. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-278/02" PAGE.ECR="I-6171" YEAR="2004">C-278/02: Handlbauer (EKL 2004, lk I-6171)</REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> esitati Euroopa Kohtule küsimus määruse nr 2988/95 vahetu kohaldatavuse kohta. Tegemist oli ühe Austria kohtu eelotsusetaotlusega, kes oli valinud sõnastuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>unmittelbar anwendbar<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/> (vahetult kohaldatav) esmase õiguse sätte ja määruse nr 2988/95 saksakeelses versioonis kasutatud sõnastuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>unmittelbar gilt<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/> (kehtib vahetult) asemel. Kohtuotsuse prantsuskeelses versioonis – teatavasti arutavad Euroopa Kohtu kohtunikud asja prantsuse keeles – kasutati selle kohta väljendit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>directement applicable<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/>, mis vastab esmase õiguse sätte ja määruse nr 2988/95 prantsuskeelse versiooni sõnastusele. Sellest asjaolust saab teha järelduse, et mõistete paarile <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>unmittelbare Geltung<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> (vahetu kehtivus) ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>unmittelbare Anwendbarkeit<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/> (vahetu kohaldatavus)<?PAGE NO="I-10771"?> ei saa vähemalt kohtuasjas Handlbauer omistada erinevat tähendust.</TXT></NP><NP><NO.P>29.</NO.P><TXT>Nimetatud kohtuasja puhul oli samuti nagu käesoleval juhul tegemist menetluse algatamisega põllumajandustoodete eksporditoetuste valdkonna eeskirjade eiramise suhtes. Euroopa Kohus leidis, et määruse artikli 3 lõige 1, mis kehtestab eeskirjade eiramiste suhtes menetluse alustamiseks nelja-aastase aegumistähtaja, on vahetult kohaldatav.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Handlbauer, punkt 35; vt ka <DATE ISO="20090129">29. jaanuari 2009. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-278/07+C-279/07+C-280/07" PAGE.ECR="I-457" YEAR="2009">C-278/07–C-280/07: Josef Vosding Schlacht-, Kühl- und Zerlegebetrieb (EKL 2009, lk I-457</REF.DOC.ECR>, punktid 27 ja 28).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kohtuotsuse põhjendustes märkis Euroopa Kohus kõigepealt, et oma olemuse ja ülesande tõttu ühenduse õiguse allikate süsteemis on määruse sätetel tavaliselt siseriiklikes õiguskordades vahetu mõju<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kohtuotsuse prantsuskeelses versioonis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>effet immédiat<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>.</P></NOTE>, ilma et siseriiklikel võimudel oleks vaja rakendusmeetmeid võtta.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Handlbauer, punkti 25 viited <DATE ISO="19720517">17. mai 1972. aasta</DATE> otsusele kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="93/71" PAGE.ECR="287" YEAR="1972">93/71: Leonesio (EKL 1972, lk 287</REF.DOC.ECR>, punkt 5).</P></NOTE> On tõsi, et määruste mõne sätte puhul võib nende rakendamiseks siiski vaja olla liikmesriikidepoolset rakendusmeetmete vastuvõtmist,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Handlbauer, punkti 26 viited <DATE ISO="20010111">11. jaanuari 2001. aasta</DATE> otsusele kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-403/98" PAGE.ECR="I-103" YEAR="2001">C-403/98: Monte Arcosu (EKL 2001, lk I-103</REF.DOC.ECR>, punkt 26).</P></NOTE> määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 puhul see siiski nii ei ole.</TXT></NP><NP><NO.P>31.</NO.P><TXT>Nimetatud kohtuotsusest ega varasemast kohtupraktikast ei saa järeldada, et Euroopa Kohus teeb selget vahet mõistete <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>unmittelbare Geltung<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/> (vahetu kehtivus), <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Anwendbarkeit<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/> (kohaldatavus) ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Wirkung<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> (õigusmõju) vahel. Kuigi osaliselt on menetlusosalised käsitlenud nende mõistete võimalikke erinevusi põhjalikult, arvan ma, et vaevalt viib see eesmärgile, kui laskuda siinkohal põhimõttelisse vaidlusse liidu õiguse ja eriti määruste vahetu õigusmõju mõiste üle <HT TYPE="ITALIC">direct effect</HT>’i või <HT TYPE="ITALIC">effet direct</HT>’i<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt eelkõige David OA Edward, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Direct Effect: Myth, Mess or Mystery?<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>, teoses Jolande M. Prinssen ja Annette Schrauwen (väljaandjad), <HT TYPE="ITALIC">Direct effect, Rethinking a Classic of EC Legal Doctrine</HT>, Groningen, Europa Law Publishing, 2002, lk 3.</P></NOTE> tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>32.</NO.P><TXT>Kuna käesolevas kohtuasjas esitatakse küsimus määruse nr 2988/95 artiklite 5 ja 7 vahetu õigusmõju kohta, siis tuleb lihtsalt välja selgitada, kas võimude poolt koormava ametkondliku meetme võtmise vastu ettevõtja suhtes saab vahetult tugineda nimetatud määruse sättele. Niisuguse küsimuseasetusega oli lõpuks tegemist ka kohtuasjas Handlbauer. Nimetatud kohtuasjas ei tuginetud samas karistuse määramisel vahetult määrusele nr 2988/95. Selles ette nähtud nelja-aastane aegumistähtaeg ei olnud aga – ja see oli karistuse seaduslikkuse küsimuse seisukohalt ilmselt otsustava tähtsusega – mitte ainult pikem kui tähtaeg, mida oleks kohaldatud juhul, kui määruse artikli 3 lõikel 1 oleks puudunud<?PAGE NO="I-10772"?> vahetu õigusmõju, vaid peale selle oli võimalik tähtaega ka katkestada.</TXT></NP><NP><NO.P>33.</NO.P><TXT>Tingimusi, mille alusel tuleb hinnata, kas sätet saab kasutada õigusliku alusena sanktsiooni määramiseks, ei ole vaja kaugelt otsida.</TXT></NP><NP><NO.P>34.</NO.P><TXT>Nii sätestab määruse nr 2988/95 artikli 2 lõike 2 esimene lause, et halduskaristust ei tohi määrata, kui seda ei ole ühenduse õigusaktis sätestatud enne eeskirjade eiramist. Määruse artikli 2 lõige 3 sätestab lisaks, et ühenduse õigus määratleb kõnealuste eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalike haldusmeetmete ja -karistuste laadi ja ulatuse, võttes arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust, antud või saadud soodustust ja vastutuse astet.</TXT></NP><NP><NO.P>35.</NO.P><TXT>Just põllumajandustoodete eksporditoetuste valdkonna kohta on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et ka mittekriminaalõigusliku iseloomuga sanktsiooni võib määrata üksnes juhul, kui selleks on olemas selge ja üheselt mõistetav õiguslik alus.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20001214">14. detsembri 2000. aasta</DATE> otsus kohtuasjas C-110/99:Emsland-Stärke (EKL 2000, lk I-11569, punkt 56); <DATE ISO="20020711">11. juuli 2002. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-210/00" PAGE.ECR="I-6453" YEAR="2002">C-210/00: Käserei Champignon Hofmeister (EKL 2002, lk I-6453</REF.DOC.ECR>, punkt 52) ja <DATE ISO="20060406">6. aprilli 2006. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-274/04" PAGE.ECR="I-3269" YEAR="2006">C-274/04: ED &amp; F Man Sugar (EKL 2006, lk I-3269</REF.DOC.ECR>, punkt 15).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>36.</NO.P><TXT>See eeldus kujutab endast samuti nagu seaduslikkuse ning kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse põhimõte<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><HT TYPE="ITALIC">Nullum crimen, nulla poena sine lege</HT>, vt selle kohta <DATE ISO="20080603">3. juuni 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-308/06" PAGE.ECR="I-4057" YEAR="2008">C-308/06: Intertanko jt (EKL 2008, lk I-4057</REF.DOC.ECR>, punkt 70).</P></NOTE> õiguskindluse üldpõhimõtet, mis on ühenduse õiguse aluspõhimõte ja nõuab, et õigusnorm peab olema selge ja täpne, selleks et õigussubjektid saaksid selgelt teada oma õigusi ja kohustusi ning võtta arvesse nende tagajärgi.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Eespool 16. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Intertanko jt, punkt 69.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus on – minu arvates õigesti – kriminaalõiguslike põhimõtete kohaldamisel haldusõiguslike sanktsioonide suhtes mõnel juhul tagasihoidlik,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Käserei Champignon Hofmeister, punkt 44, milles Euroopa Kohus märgib, et määruse nr 3<REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="665/87" PAGE.ECR="I-2089" YEAR="2007">665/87 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud sanktsioon ei ole karistusõigusliku iseloomuga ning järelikult ei kohaldata põhimõtet <HT TYPE="ITALIC">nulla poena sine culpa</HT>. Seevastu leidis Euroopa Kohus <DATE ISO="20070308">8. märtsi 2007. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas C-45/06: Campina (EKL 2007, lk I-2089</REF.DOC.ECR>, punkt 40) ja <DATE ISO="20080311">11. märtsi 2008. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas C-420/0: Jager (EKL 2008, lk I-1315, punkt 59 jj), et halduskaristuste määramise korral tuleb järgida kergema karistuse tagasiulatuva kohaldamise põhimõtet; sellega seoses märkis ta, et nimetatud põhimõtet on väljendatud eelkõige määruse nr 2988/95 artikli 2 lõike 2 teises lauses. Üksnes ääremärkusena olgu siinkohal mainitud, et määrus nr 2988/85 peab vastavalt selle põhjendusele 10 silmas ka karistusõiguses kehtivat <HT TYPE="ITALIC">non bis in idem</HT>-põhimõtet.</P></NOTE> ei takista miski orienteerumiseks arvesse võtta ka seaduslikkuse ning kuritegude ja karistuste proportsionaalsuse põhimõtet.</TXT></NP><NP><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nimetatud põhimõttest tuleneb, et ühenduse õigusnormides peavad rikkumised ja nende eest määratavad karistused olema selgelt defineeritud. See tingimus on<?PAGE NO="I-10773"?> täidetud, kui puudutatud isik saab asjaomase sätte sõnastusest ja vajaduse korral kohtute poolt sellele antud tõlgendusest aru, millised teod või tegevusetused toovad kaasa kriminaalvastutuse.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Eespool 16. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Intertanko jt, punkti 71 viited <DATE ISO="20070503">3. mai 2007. aasta</DATE> otsusele kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-303/05" PAGE.ECR="I-3633" YEAR="2007">C-303/05: Advocaten voor de Wereld (EKL 2007, lk I-3633</REF.DOC.ECR>, punkt 50) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu <DATE ISO="20000622">22. juuni 2000. aasta</DATE> otsusele kohtuasjas Coëme jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia, <HT TYPE="ITALIC">Recueil des arrêts et décisions,</HT> 2000–VII, lk 1, punkt 145.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kui kohaldada selguse ja täpsuse kriteeriume määruse nr 2988/95 artiklite 5 ja 7 suhtes, tuleb kõigepealt tõdeda, et määruse nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 määratletud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>eeskirjade eiramine<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/>, millele artiklites 5 ja 7 viidatakse, vajab ilmselt täiendamist. Nimetatud määratluse keskpunktis on lihtsalt ühenduse õiguse rikkumine ja sellest tulenev ühenduste eelarve võimalik kahjustamine, ilma et silmas peetavaid tegevusi oleks kas või põhijoontes vähemalt liikide alusel konkretiseeritud.</TXT></NP><NP><NO.P>40.</NO.P><TXT>Koos SGS Belgiumi, DERWA ja Austria valitsusega tuleb lisaks nentida, et määruse nr 2988/95 artiklite 5 ja 7 puhul on tegemist puhtalt mittekohustuslike sätetega. Määruse artikli 5 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>võivad<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> eiramiste tulemuseks olla teatud halduskaristused, muu hulgas haldustrahv, ja määruse artikli 7 järgi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>võib<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> neid karistusi kohaldada teatud isikute suhtes. Pilguheit teistele keeleversioonidele ei vii teistsuguse tulemuseni.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Nii on see prantsuse keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>peuvent<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/>, inglise keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>may<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/>, itaalia keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>possono<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/>, hispaania keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>podrán<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/> ja hollandi keeles <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>kunnen<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/>.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>41.</NO.P><TXT>Lisaks hakkab silma, et määruse nr 2988/95 artikkel 5 ei tee loetletud karistuste puhul vahet tahtlike ja hooletusest tulenevate eiramiste vahel. Samuti ei tee määruse artikkel 7 karistuse võimalike adressaatide puhul vahet eeskirjade eiramise eest vastutamise astmete vahel.</TXT></NP><NP><NO.P>42.</NO.P><TXT>Juba niisugune sõnastuse tõlgendamine lubab kahelda selles, et määruse nr 2988/95 artiklitel 5 ja 7 on vahetu õigusmõju selles tähenduses, et neid võiks kasutada iseseisva õigusliku alusena karistuse määramiseks. Määrus sisaldab lisaks veel muid viiteid sellele, et kõnealustel sätetel ei saa nende konkreetset sisu silmas pidades<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Nii ei sea ma mingil juhul kahtluse alla tulemust, milleni jõudis Euroopa Kohus eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsuse Handlbauer punktis 35, mille kohaselt on määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikes 1 sätestatud nelja-aastane aegumistähtaeg vahetult kohaldatav.</P></NOTE> olla vahetut õigusmõju selles tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>43.</NO.P><TXT>Vastavalt artikli 1 lõikele 1 sätestab määrus üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>üldised eeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/>. Artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et muu hulgas rakendatakse karistusi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>niisugusel määral, mis tagab<?PAGE NO="I-10774"?> [...]<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/>. Nagu juba märgitud, ei ütle määruse artikkel 5 – ega ka ükski teine määruse artikkel – midagi selle kohta, millal on missugune karistus vajalik. Ka väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>rakendatakse<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu sellele, et tegemist ei ole nt määruse põhjendusega, milles on märgitud, mida määrusega reguleeritakse, vaid määruse enda sättega.</P></NOTE> räägib selle poolt, et vahetult kohaldatava karistuse määramiseks tuleb lisaks määrusele nr 2988/95 kohaldada veel teisi õigusnorme.</TXT></NP><NP><NO.P>44.</NO.P><TXT>Määruse nr 2988/95 artikkel 2 saab veelgi selgemaks selle artikli juba mainitud lõike 2 esimese lause ja lõike 3 põhjal: kuna seal on sätestatud, et halduskaristust ei tohi määrata, kui seda ei ole ühenduse õigusaktis sätestatud enne eeskirjade eiramist, siis sellest ilmneb, et nõukogu lähtus määruse vastuvõtmisel sellest, et määrus ise ei ole piisav karistuse kohaldamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>45.</NO.P><TXT>Asjaolu, et nimetatud artiklis on lisaks ette nähtud, et ühenduse õigus määratleb kõnealuste eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalike haldusmeetmete ja -karistuste laadi ja ulatuse, lähtudes eeskirjade eiramise laadist ja raskusest, antud või saadud soodustusest ja vastutuse astmest, kinnitab, et määrusega sätestatud üldised eeskirjad ei ole iseenesest piisavad, et kasutada neid iseseisva õigusliku alusena sanktsiooni määramiseks. Sest kõik see, mida siinkohal nõutakse, on reguleerimata ka määruses endas.</TXT></NP><NP><NO.P>46.</NO.P><TXT>Lõpuks on määruse nr 2988/95 põhjenduses 5 märgitud, et eeskirjade eiramiste kirjeldused ja sellega seotud haldusmeetmed ja -karistused nähakse ette vastavalt käesolevale määrusele valdkondade eeskirjades.</TXT></NP><NP><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seda suunda järgib täielikult ka senine kohtupraktika, mille kohaselt on ühenduse seadusandja kehtestanud määruse nr 2988/95 vastuvõtmisega rea üldpõhimõtteid ja nõudnud, et neid põhimõtteid järgitaks üldreeglina kõikide valdkondade õigusnormides.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Eespool 18. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Jager, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>48.</NO.P><TXT>Vastavalt sellele on Euroopa Kohus nt struktuurifondide valdkonnas leidnud, et tagasinõudmise kohustuse õiguslik alus on nõukogu rakendusmäärus ja mitte määrus nr 2988/95, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>mis [...] piirdub [...] sanktsioone käsitlevate üldnormide kehtestamisega, nagu rõhutas komisjon.<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/><NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="20080313">13. märtsi 2008. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-383/06+C-384/06+C-385/06" PAGE.ECR="I-1561" YEAR="2008">C-383/06–C-385/06: Vereniging Nationaal Overlegorgaan Sociale Werkvoorziening (EKL 2008, lk I-1561</REF.DOC.ECR>, punkt 39).</P></NOTE> Sellega järgis Euroopa Kohus sõnaselgelt komisjoni seisukohta, kes väitis otsesõnu, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>määrus nr 2988/95 ei ole<?PAGE NO="I-10775"?> iseseisev õiguslik alus, mis lubaks siseriiklikel ametiasutustel võtta meetmed eeskirjade eiramise korral. See sisaldab vaid üldsätteid [...]<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/>.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Eespool 24. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Vereniging Nationaal Overlegorgaan Sociale Werkvoorziening, punkt 34.</P></NOTE> Kui Euroopa Kohus oleks tahtnud sellega, nagu komisjon nüüd ilmselt arvab, üksnes väljendada mõtet, et juhul kui on olemas valdkondade eeskirjad, tuleb tugineda nendele, mitte määrusele nr 2988/95, oleks ta tõenäoliselt valinud teistsuguse sõnastuse.</TXT></NP><NP><NO.P>49.</NO.P><TXT>Seega jõuan ma järeldusele, et määruse nr 2988/95 artiklitel 5 ja 7 üksinda puudub vahetu õigusmõju selles mõttes, et neid saaks kasutada iseseisva õigusliku alusena karistuse kohaldamiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>50.</NO.P><TXT>Nagu nähtub eelotsusetaotlusest, ei tuginenud B.I.R.B. SGS Belgiumile määratud karistuse põhjendamiseks siiski mitte üksnes määruse nr 2988/95 artiklitele 5 ja 7, vaid nimetatud sätete koostoimele määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikega 1.</TXT></NP><NP><NO.P>51.</NO.P><TXT>Ka komisjon omistab käesolevas kontekstis määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikele 1 tähtsust. Komisjon on küll arvamusel, et määruse nr 2988/95 artikleid 5 ja 7 saab kasutada iseseisva õigusliku alusena sanktsiooni kohaldamiseks rahvusvahelise kontrolli ja järelevalvega tegeleva äriühingu suhtes. Seaduslikkuse põhimõttest lähtudes ja kuninga <DATE ISO="19850104">4. jaanuari 1985. aasta</DATE> dekreedi artikli 2 lõiget 2 arvesse võttes ei tohi niisuguse karistuse määr siiski ületada maksimaalset summat, mida saab trahvina määrata eksportijale. Eksportija suhtes kohaldatava sanktsiooni määr on sätestatud määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikes 1.</TXT></NP><NP><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seda, kas määruse nr 2988/95 artiklid 5 ja 7 koostoimes määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikega 1 kujutavad endast piisavat õiguslikku alust, mis lubab kohaldada sanktsiooni sellise rahvusvahelise kontrolli ja järelevalvega tegeleva äriühingu suhtes nagu SGS Belgium, tuleb uurida siiski alles teisele eelotsuse küsimusele vastamise raames.</TXT></NP><NP><NO.P>53.</NO.P><TXT>Esimesele eelotsuse küsimusele tuleb seega vastata, et määruse nr 2988/95 artiklitel 5 ja 7 üksinda puudub vahetu õigusmõju selles mõttes, et neid saaks kasutada iseseisva õigusliku alusena sanktsiooni kohaldamiseks.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-10776"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>54.</NO.P><TXT>Teise eelotsuse küsimusega soovib Hof van Beroep teada, kas sellist rahvusvahelist kontrolli ja järelevalvega tegelevat äriühingut nagu SGS Belgium, kes on väljastanud võltsitud lossimistõendi määruse nr 3665/87 artikli 18 lõike 2 punkti c tähenduses, võib pidada ettevõtjaks või isikuks määruse nr 2988/95 artiklite 1 ja 7 tähenduses ning kes tuleb seega arvesse sanktsiooni adressaadina nimetatud määruse tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>55.</NO.P><TXT>Esimesele eelotsuse küsimusele antud vastust arvesse võttes ei ole teisele eelotsuse küsimusele tegelikult vaja vastata. Kuna määrus nr 2988/95 ei kujuta endast vahetult kohaldatavat õiguslikku alust sanktsiooni määramiseks, ei ole vaja enam eraldi uurida, kas selline rahvusvaheline kontrolli ja järelevalvega tegelev äriühing nagu SGS Belgium võib olla karistuse adressaat nimetatud määruse tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>56.</NO.P><TXT>Teine eelotsuse küsimus on siiski asjakohane, kui võtta arvesse määruse nr 3665/87 artikli 11 lõiget 1, et leida piisav õiguslik alus sanktsiooni kohaldamiseks rahvusvaheliste kontrolli ja järelevalvega tegelevate äriühingute suhtes. Nimetatud säte sisaldab konkreetset, ajaliselt kohaldatavat ühenduse õiguses sätestatud sanktsiooni põllumajandustoodete eksporditoetuste põhjendamatu taotlemise eest, kuigi selle funktsioon karistusena selgub alles teisel pilgul.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta mh <DATE ISO="20080424">24. aprilli 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-143/07" PAGE.ECR="I-3171" YEAR="2008">C-143/07: AOB Reuter (EKL 2008, lk I-3171</REF.DOC.ECR>, punkt 22). Sanktsiooni mõistet kasutatakse siiski sõnaselgelt lõike 1 kolmandas ja viiendas lõigus. Selle kohta, et artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud sanktsioon ei ole karistusõigusliku iseloomuga, vt ka eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Käserei Champignon Hofmeister, punkt 35 jj.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>57.</NO.P><TXT>Nii on mõeldav, et määruse nr 2988/95 artiklite 5 ja 7 ning määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 vaatlusel koostoimes tuleb jaatada piisava õigusliku aluse olemasolu sanktsiooni kohaldamiseks kontrolli ja järelevalvega tegelevate äriühingute suhtes. Selleks et seda välja selgitada, tuleb tõlgendada ka määruse nr 2988/95 artiklite 1 ja 7 sätteid sanktsiooni adressaatide kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>58.</NO.P><TXT>Määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikes 1 sätestatud sanktsiooni määramise kooseis on vastavalt selle sõnastusele suunatud eranditult eksportija suhtes<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt selle kohta ka eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Käserei Champignon Hofmeister, punkt 42.</P></NOTE> ja põhineb asjaolul, et eksportija on taotlenud kohaldatavast<?PAGE NO="I-10777"?> suuremat toetust, mis hõlmab ka juhtumit, kui tal üldse puudub õigus toetust saada.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Eespool 26. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus AOB Reuter, punkt 22.</P></NOTE> Selle küsimuse kontrollimisel ei piisa sellest, kui võetakse üksnes arvesse asjaolud, mis olid pädevatele ametiasutustele teada toetusetaotluse läbivaatamisel, vaid arvesse tuleb võtta ka taotluse esitamisest hilisemaid fakte.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Eespool 26. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus AOB Reuter, punkt 23.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>59.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba nentinud, et nimetatud säte on selge ja piisav õiguslik alus sanktsiooni kohaldamiseks eksportija suhtes.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Eespool 26. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus AOB Reuter, punkt 34.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>60.</NO.P><TXT>Ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et SGS Belgiumi kui rahvusvahelise kontrolli ja järelevalvega tegeleva äriühingu suhtes saab sanktsioone kohaldada üksnes nimetatud sätte alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kuna määruse nr 3665/87 artikli 11 lõikes 1 sätestatud karistatava eiramise saab toime panna ainult eksportija ise, ei ole vaja uurida, kas SGS Belgiumi saab pidada ettevõtjaks määruse nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 ja artikli 7 esimese lause tähenduses. SGS Belgium ei saanud kõnealust eiramist ise toime panna ja seega ei tule ta kui võimalik ettevõtja sanktsiooni adressaadina nimetatud sätte tähenduses arvesse.</TXT></NP><NP><NO.P>62.</NO.P><TXT>Seega tuleb veel uurida, kas õigusliku alusena sanktsiooni kohaldamiseks SGS Belgiumi suhtes tuleb arvesse määruse nr 3665/87 artikli 11 lõige 1 koostoimes määruse nr 2988/95 artikli 7 teise lausega, mille kohaselt võib ühenduse halduskaristusi kohaldada ka isikute suhtes, kes eiramises osalesid, ning nende isikute suhtes, kes vastutavad eiramise eest või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimu.</TXT></NP><NP><NO.P>63.</NO.P><TXT>Eeskirjade eiramisega määruse nr 2988/95 artikli 7 teise lause ja artikli 1 lõike 2 tähenduses oleks tegemist juhul, kui DERWA oli määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 kohaselt saanud eksporditoetust alusetult.</TXT></NP><NP><NO.P>64.</NO.P><TXT>Selle peab lõplikult välja selgitama eelotsusetaotluse esitanud kohus. Teine eelotsuse küsimus, nagu võib järeldada selle sõnastusest, lähtub küll eeldusest, et SGS Belgiumi väljastatud ja DERWA kasutatud lossimistõend oli võltsitud määruse nr 3665/87 artikli 18 lõike 2 punkti c tähenduses. Eelotsusetaotlusest nähtub siiski, et see küsimus on eelotsusetaotluse esitanud kohtus endiselt vaidluse all. Peale selle väideti eelotsusetaotluse esitanud<?PAGE NO="I-10778"?> kohtus, et kaubad imporditi Egiptusest Lõuna-Aafrikasse, mistõttu oli DERWA-l sõltumatult vaidlusaluse lossimistõendi õigsusest õigus saada eksporditoetust.</TXT></NP><NP><NO.P>65.</NO.P><TXT>Eksportija peab igal juhul tagama oma deklaratsioonide õigsuse, ja määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud sanktsiooni kohaldatakse, olenemata sellest, et ta ei käitunud süüliselt.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Käserei Champignon Hofmeister, punkt 59 jj, ja <DATE ISO="20050512">12. mai 2005. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-542/03" PAGE.ECR="I-3989" YEAR="2005">C-542/03: Milupa (EKL 2005, lk I-3989</REF.DOC.ECR>, punkt 26).</P></NOTE> Samuti ei kujuta eksportija lepingupartneri süü või eksimus endast vääramatut jõudu, vaid kuulub tavapärase kaubandustegevuse riski alla ning seda ei saa kaubandustehingute puhul käsitleda millegi ettenägematuna. Eksportija kasutuses on mitmesugused vahendid, nagu lepingupartneri vaba valik, lepingutesse vastava klausli lisamine või kindlustuslepingu sõlmimine, et end selle riski vastu kaitsta.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Käserei Champignon Hofmeister, punkt 80, ja eespool 26. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus AOB Reuter, punkt 36.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>66.</NO.P><TXT>Ma ei näe ühtegi põhjust, miks see ei peaks kehtima ka eksportija ja rahvusvahelise kontrolli ja järelevalvega tegeleva äriühingu suhte kohta, ja eelkõige sõltumata sellest, kas eksportija poolt kasutatud tõend anti välja eksportija enda või – nagu see näib olevat olnud käesoleval juhul – tema kindlustaja ülesandel. Määruses (EÜ) nr 800/1999,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Komisjoni <DATE ISO="19990415">15. aprilli 1999. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="102" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="1999">EÜT L 102,lk 11</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 3/25, lk 129).</P></NOTE> millega asendati määrus nr 3665/87, nähti muu seas selgelt ette, et mis tahes kolmanda isiku otseselt või kaudselt toetuse maksmiseks vajalike formaalsustega seotud tegude, sealhulgas rahvusvaheliste kontrolli ja järelevalvega tegelevate äriühingute tegude eest vastutab toetusesaaja.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Artikli 52 lõike 4 teine lõik.</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kui võtta järgnevalt aluseks tööhüpotees, et DERWA pani toime eeskirjade eiramise, mille põhjus on SGS Belgiumi väljastatud võltsitud tõend, tuleb SGS Belgiumi igal juhul pidada isikuks, kes osales eiramises.</TXT></NP><NP><NO.P>68.</NO.P><TXT>Järgnevalt tuleb uurida, kas määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 ja määruse nr 2988/95 artikli 7 teise lause koosmõju on nii selge ja üheselt mõistetav, et seda võib kasutada õigusliku alusena sanktsiooni kohaldamiseks sellise kontrolli ja järelevalvega tegeleva äriühingu nagu SGS Belgium suhtes.</TXT></NP><?PAGE NO="I-10779"?><NP><NO.P>69.</NO.P><TXT>Esmalt tuleb veel kord juhtida tähelepanu sellele, et määruse nr 2988/95 artikli 7 teine lause on üksnes mittekohustuslik säte. See säte jätab selgelt kaalutlusõiguse.</TXT></NP><NP><NO.P>70.</NO.P><TXT>Isegi juhul kui määruse nr 3665/87 artiklis 11 sätestatud sanktsioonid ei ole kriminaalõigusliku iseloomuga,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 esimese lõigu punktis a sätestatud sanktsiooni kohta eespool 15. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Käserei Champignon Hofmeister, punkt 44.</P></NOTE> näib mulle, et selguse ja täpsuse nõuetega on vastuolus see, kui nende kohaldamine määruse nr 2988/95 artikli 7 teises lauses nimetatud isikute suhtes jäetaks siseriiklike haldusasutuste otsustada. Kohtuotsuses AOB Reuter<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Viidatud eespool 26. joonealuses märkuses, punkt 30.</P></NOTE> märkis Euroopa Kohus enne seda, kui ta leidis, et määruse nr 3665/87 artikli 11 lõige 1 on selge ja piisav õiguslik alus sanktsiooni kohaldamiseks eksportija suhtes, et teokoosseisu esinemise korral kuulub sanktsioon kohaldamisele, välja arvatud juhul, kui on täidetud mõni ammendavalt loetletud tingimustest, mil sanktsiooni ei kohaldata.</TXT></NP><NP><NO.P>71.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas käsitletavate sätete sõnastuse põhjal ei ole õigussubjektil siiski võimalik mõista, millised teod või tegevusetus toovad kaasa karistusõigusliku vastutuse. Juba ainuüksi seetõttu ei ole see kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega. Määruse nr 2988/95 artikli 7 teises lauses sätestatud kaalutlusõigusele tuleb ühenduse seadusandja või tema ülesandel liikmesriikide poolt alles anda sisu, et näha ette vahetult kohaldatav sanktsiooni teokoosseis.</TXT></NP><NP><NO.P>72.</NO.P><TXT>Peale selle tuleb märkida, et määruse 3365/87 artikli 11 lõige 1 võtab siiski karistuse laadi ja ulatuse määramisel arvesse eelkõige eeskirjade eiramise laadi ja raskust, antud või saadud soodustust ja vastutuse astet, nagu seda nõuab määruse nr 2988/95 artikli 2 lõige 3. Seevastu ei näe määruse nr 2988/95 artikli 7 teine lause sellega hõlmatud isikute osas ette erinevaid sanktsioone vastavalt nende eiramises osalemise laadile ja tähtsusele ega nende teadmisele kahju ulatusest, mis kahjustab või kahjustaks ühenduse eelarvet. Kui tõmmata ettevaatlikult paralleel kriminaalõigusega, võib tõdeda, et ei tehta vahet täideviimise ja osalemise vahel.</TXT></NP><NP><NO.P>73.</NO.P><TXT>Just käesolev juhtum näitab, et siinkohal käsitletud õigusnormid ei ole mõeldud asjakohase sanktsiooni määramiseks. Nii heidab B.I.R.B. SGS Belgiumile ette, et viimane väljastas teadlikult vale tõendi, ja lähtub ühtlasi sellest, et DERWA ei märganud võltsimist. Kumbki käsitletud eeskirjadest ei anna aga selget juhtnööri selle kohta, et SGS Belgiumi suhtes kohaldatava sanktsiooni määra arvestamisel tuleb arvesse võtta tema väidetavat<?PAGE NO="I-10780"?> süüd, kui soovitakse jääda selle juurde, et SGS Belgium osales äärmisel juhul DERWA toime pandud eiramises ega tule arvesse eiramise toimepanijana.</TXT></NP><NP><NO.P>74.</NO.P><TXT>Leian, et minu senist analüüsi kinnitab see, millele viitas ka Austria valitsus, et komisjon viis 2002. aastal, muutes<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Uue artikli 16 c lisamisega komisjoni <DATE ISO="20020711">11. juuli 2002. aasta</DATE> määrusesse (EÜ) nr 1253/2002, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 800/1999, millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="183" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2002">EÜT L 183, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 3/36, lk 189).</P></NOTE> määrust nr 800/1999,<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Viidatud eespool 33. joonealuses märkuses.</P></NOTE> millega oli vahepeal asendatud määrus nr 3666/87, põllumajandustoodete toetuste valdkonnas sisse järgmise sisuga sätte: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>järelevalveasutuse tunnustanud liikmesriik näeb ette tõhusa karistuste süsteemi juhtudeks, kui tunnustatud järelevalveasutus annab välja võltsitud tõendi.<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/> Asjaomane muutmismääruse põhjendus 2 kõlab järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>lisaks sellele peetakse vajalikuks näha ette liikmesriikide rakendatav tõhus karistuste süsteem juhtudeks, kui järelevalveasutused edastavad sihtkohta saabumise tõendeid ebakorrapäraselt.<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/></TXT></NP><NP><NO.P>75.</NO.P><TXT>Komisjon leidis järelikult, et määruse nr 3665/87 artikli 11 lõike 1 ja määruse nr 2988/95 artikli 7 teise lause koosmõju ei ole piisav õiguslik alus sanktsioonide kohaldamiseks kontrolli ja järelevalvega tegelevate äriühingute suhtes. Eriti iseloomulik on, et see hiljuti sisseviidud säte on hoopis teistsuguse sisuga kui eksportija suhtes kehtiv õigusnorm. Liikmesriikidele tehakse nimelt ülesandeks näha ette rahvusvahelise kontrolli ja järelevalvega tegelevate äriühingute suhtes kohaldatavate karistuste süsteem, mida komisjon ei ole täpsemalt kirjeldanud. Kui juba enne seda oleks ühenduse tasandil olnud olemas piisav karistusmehhanism, ei oleks seda uut sätet vaja olnud; lisaks peaks sel juhul eeldama, et nüüd on olemas kaks õigusnormi, ilma et oleks selgitatud, milline on nendevaheline suhe.</TXT></NP><NP><NO.P>76.</NO.P><TXT>Lõpuks tahan ma juhtida tähelepanu sellele, et konkreetset teokoosseisu, mis põhikohtuasja aluseks olnud asjaolude toimumise ajal ühenduse tasandil puudus, ei ole täpsustatud ka siseriiklikus õiguses, nt kuninga <DATE ISO="19850104">4. jaanuari 1985. aasta</DATE> dekreedi artikli 2 lõikes 2.</TXT></NP><NP><NO.P>77.</NO.P><TXT>Määrus nr 2988/95 ega määrus nr 3665/87 ei sisalda nimelt viidet siseriiklikule õigusele, mis lubaks ühenduse õiguses ainult põhijoontes sätestatud karistuse vajadusel täpsustada materiaalõiguslikult siseriiklikus õiguses.</TXT></NP><?PAGE NO="I-10781"?><NP><NO.P>78.</NO.P><TXT>Vastupidi, määrus nr 2988/95 näeb sõnaselgelt ette, et halduskaristust ei tohi määrata, kui seda ei ole ühenduse õigusaktis sätestatud enne eeskirjade eiramist, ja et ühenduse õigus määratleb kõnealuste eeskirjade nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalike haldusmeetmete ja -karistuste laadi ja ulatuse, võttes arvesse eeskirjade eiramise laadi ja raskust, antud või saadud soodustust ja vastutuse astet. Selle kohta sätestab määruse nr 2988/95 põhjendus 5, et eeskirjade eiramiste kirjeldused ja sellega seotud haldusmeetmed ja -karistused nähakse ette vastavalt käesolevale määrusele valdkondade eeskirjades.</TXT></NP><NP><NO.P>79.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes olen ma seega arvamusel, et teisele eelotsuse küsimusele tuleb vastata järgmiselt:</TXT><P>Ekspordideklaratsiooni vastu võtnud liikmesriigi (käesoleval juhul Belgia) poolt tunnustatud rahvusvahelist kontrolli ja järelevalvega tegelevat äriühingut, kes on väljastanud võltsitud lossimistõendi määruse nr 3665/87 artikli 18 lõike 2 punkti c tähenduses, ei saa pidada ettevõtjaks määruse nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 ja artikli 7 esimese lause tähenduses, kui tegemist on nimetatud sätete alusel koostoimes määruse nr 3665/87 artikliga 11 tema suhtes sanktsiooni kohaldamisega. Teda võib küll pidada isikuks, kes osales eiramises määruse nr 2988/95 artikli 7 teise lause tähenduses, kuid nimetatud säte ise koostoimes määruse nr 3665/87 artikliga 11 ei ole siiski piisav õiguslik alus tema suhtes sanktsiooni kohaldamiseks.</P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>C.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kolmas eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>80.</NO.P><TXT>Võttes arvesse minu ettepanekuid kahele esimesele eelotsuse küsimusele vastamiseks, ei ole kolmandale eelotsuse küsimusele vaja enam vastata. Kui sanktsiooni ei tohtinud algusest saadik määrata, on asjatu uurida, kas seda võib-olla ei tohtinud enam määrata. Ma käsitlen seda küsimust seega üksnes teise võimalusena juhuks, kui Euroopa Kohus ei nõustu minu ettepanekuga kahe esimese küsimuse osas.</TXT></NP><NP><NO.P>81.</NO.P><TXT>Määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu esimese lause kohaselt katkeb menetluste algatamise aegumistähtaeg, kui pädev asutus teatab kõnealusele isikule eiramisega seotud uurimise või kohtumenetluse algatamisest.</TXT></NP><?PAGE NO="I-10782"?><NP><NO.P>82.</NO.P><TXT>Võimaliku uurimise või kohtumenetluse algatamisena nimetab eelotsusetaotluse esitanud kohus järgmiseid toiminguid:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>majandusjärelevalve inspektsioon saatis B.I.R.B-ile 13. augustil 1998 aruande, ja nimetatud inspektsioon edastas B.I.R.B-ile <DATE ISO="19981009">9. oktoobril 1998</DATE> kirja ning <DATE ISO="19981014">14. oktoobril 1998</DATE> faksi, mis sisaldasid kontrolliaruandeid;</P></ITEM><ITEM><P>B.I.R.B. saatis SGS Belgiumile <DATE ISO="19990421">21. aprilli 1999</DATE> tähitud kirja, milles palus esitada täiendavad tõendid vabasse ringlusesse lubamise kohta;</P></ITEM><ITEM><P>B.I.R.B. saatis SGS Belgiumile <DATE ISO="20020205">5. veebruaril 2002</DATE> tähitud kirja määruse nr 3665/87 artiklis 11 ette nähtud sanktsiooni määramise kohta.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>83.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba selgitanud, et siseriiklike asutuste mis tahes üldised kontrollitoimingud, millel ei ole mingit seost piisavalt täpselt piiritletud tehinguid puudutavate eiramiste kahtlusega, ei saa peatada määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaega. Nii ei kujuta endast asjaomasele ettevõttele üldisest tollikontrollist teatamine sellist eeskirjade eiramisega seotud uurimis- või kohtumenetluse toimingut, mis katkestab aegumistähtaja, kui tehingud, mille suhtes esineb eeskirjade eiramise kahtlus, ei ole piisavalt täpselt kirjeldatud.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Eespool 9. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Handlbauer, punktid 40 ja 43.</P></NOTE> Seevastu leidis Euroopa Kohus, et uurimistoiminguga oli tegemist komisjoni kirja puhul, millega ta teatas kalandussektoris ühenduse finantsabi saajale, et vähendab esialgu eraldatud abisummat, kuna maksmisotsuses nimetatud kolmanda riigi vetes ei olnud kalavarude püüki pika ajavahemiku vältel toimunud.<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="20041202">2. detsembri 2004. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-226/03 P" PAGE.ECR="I-11421" YEAR="2004">C-226/03 P: José Martí Peix <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon (EKL 2004, lk I-11421</REF.DOC.ECR>, punkt 30).</P></NOTE></TXT></NP><NP><NO.P>84.</NO.P><TXT>Kolmanda eelotsuse küsimuse sõnastuse ning eelotsusetaotluses sisalduvate muude kaalutluste alusel tuleb lähtuda sellest, et käesolevas kohtuasjas kõne all olevad kontrolliaruanded esitati SGS Belgiumile jooksva kontrolli käigus. Minu arvates peab eelotsusetaotluse esitanud kohus eespool mainitud kohtupraktikat arvesse võttes hindama, kas kõnealused kontrolliaruanded olid piisavalt konkreetsed ja kas SGS Belgiumil oli võimalik mõista, et tema suhtes algatati uurimine <DATE ISO="19971104">4. novembri 1997. aasta</DATE> tõendi tõttu.</TXT></NP><NP><NO.P>85.</NO.P><TXT>Ilmselt erinevalt SGS Belgiumist ei näe ma probleemi selles, et tegemist ei ole B.I.R.B-i enda kontrolliaruannetega. Asjaolu,<?PAGE NO="I-10783"?> kas liikmesriik annab uurimise ja/või kohtumenetluse algatamise pädevuse ainult ühele või mitmele ametiasutusele, ei saa iseenesest seada kahtluse seda, kas asjaomased meetmed saab kvalifitseerida uurimis- või kohtumenetluse toiminguna. Hinnang võiks siiski olla teistsugune, kui ametiasutus, kes edastab asjaomasele isikule teise ametiasutuse aruanded, jätab sellele isikule mulje, et tema arvates ei ole piisavalt kahtlusi.</TXT></NP><NP><NO.P>86.</NO.P><TXT>B.I.R.B-i <DATE ISO="19990421">21. aprilli 1999. aasta</DATE> tähitud kirja osas SGS Belgiumile, milles tal paluti esitada täiendavad tõendid vabasse ringlusesse lubamise kohta, räägivad minu arvates paljud asjaolud selle kasuks, et seejuures oli tegemist vähemalt uurimistoiminguga. Ka siin peab eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski hindama nimetatud kirja täpset sisu, et teha kindlaks, kas nimetatud kiri võimaldab mõista, et B.I.R.B-il olid kahtlused <DATE ISO="19971104">4. novembri 1997. aasta</DATE> tõendi õigsuse osas ning näiteks, et ta üksnes ei püüdnud täiendada oma dokumente. Vastavalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud faktilistele asjaoludele<NOTE NUMBERING="ARAB" TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 16.</P></NOTE> teavitati SGS Belgiumi selle tähitud kirjaga lisaks majandusjärelevalve inspektsiooni uurimise tulemustest. Selles suhtes kehtib kahes eelnevas punktis öeldu.</TXT></NP><NP><NO.P>87.</NO.P><TXT>B.I.R.B-i poolt <DATE ISO="20020205">5. veebruaril 2002</DATE> SGS Belgiumile saadetud tähitud kirja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>määruse nr 3665/87 artiklis 11 ette nähtud sanktsiooni määramise kohta<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> osas ei ole mul kahtlusi, et selle puhul on tegemist kohtumenetluse algatamisega, mis võis katkestada aegumise. Eelotsusetaotlusest tuleneb, et tähitud kiri võimaldas selgelt aru saada, mille eest sanktsioon määrati. Võib tunduda veidi üllatav, et mitte SGS Belgium ei pöördunud Belgia kohtute poole, et end selle sanktsiooni eest kaitsta, vaid vastupidi, B.I.R.B. algatas menetluse, nõudes SGS Belgiumile trahvi määramist. Belgia valitsus märkis selle kohta kohtuistungil, et haldusõiguslik sanktsiooni määramise otsus ei ole iseenesest täitmisele pööratav. Kui niisuguse karistuse adressaat keeldub trahvi maksmast, peab Belgia haldusasutus karistuse täideviimiseks pöörduma kohtute poole, kusjuures kohtud määravad taotletud summa raames kindlaks mõistliku summa. Hoolimata sellisest haldusõiguslikust korraldusest, jääb üle nentida, et eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib korduvalt, et tähitud kirjaga määrati SGS Belgiumile sanktsioon ja temalt nõuti trahvi maksmist. Seega on kahtlemata tegemist kohtumenetluse algatamisega.</TXT></NP><?PAGE NO="I-10784"?><NP><NO.P>88.</NO.P><TXT>Teise võimalusena teen ma seega ettepaneku vastata kolmandale eelotsuse küsimusele nii, et pädeva haldusasutuse tähitud kirja, millega teatakse selles täpsemalt kirjeldatud asjaolu eest karistuse määramisest, võib pidada eiramisega seotud uurimise või kohtumenetluse algatamiseks määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP><NO.P>89.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes teen ma ettepaneku vastata Hof van Beroep te Antwerpeni esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19951218">18. detsembri 1995. aasta</DATE> määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artiklitel 5 ja 7 üksinda puudub vahetu õigusmõju selles mõttes, et neid saaks kasutada iseseisva õigusliku alusena sanktsiooni kohaldamiseks.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Ekspordideklaratsiooni vastu võtnud liikmesriigi (käesoleval juhul Belgia) poolt tunnustatud rahvusvahelist kontrolli ja järelevalvega tegelevat äriühingut, kes on väljastanud võltsitud lossimistõendi komisjoni <DATE ISO="19871127">27. novembri 1987. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 3665/87 (millega sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, muudetud komisjoni <DATE ISO="19941202">2. detsembri 1994. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 2945/94) artikli 18 lõike 2 punkti c<?PAGE NO="I-10785"?> tähenduses, ei saa pidada ettevõtjaks määruse nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 ja artikli 7 esimese lause tähenduses, kui tegemist on nimetatud sätete alusel koostoimes määruse nr 3665/87 artikliga 11 tema suhtes sanktsiooni kohaldamisega. Teda võib küll pidada isikuks, kes osales eiramises määruse nr 2988/95 artikli 7 teise lause tähenduses, kuid nimetatud säte ise koostoimes määruse nr 3665/87 artikliga 11 ei ole siiski piisav õiguslik alus tema suhtes sanktsiooni kohaldamiseks.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Pädeva haldusasutuse tähitud kirja, millega teatatakse selles täpsemalt kirjeldatud asjaolu eest karistuse määramisest, võib pidada eiramisega seotud uurimise või kohtumenetluse algatamiseks määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 kolmanda lõigu tähenduses.</TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>