(1)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 452/2007 (2) kehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud (edaspidi „esialgsed meetmed“).

(2)

Rakendusmäärusega (EL) nr 1243/2010 (3) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Since Hardware (Guangzhou) Co toodetud triikimislaudade impordi suhtes. Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimisi nimetatakse edaspidi esialgseteks uurimisteks.

(3)

Rakendusmäärusega (EL) nr 77/2010 (4) muutis nõukogu pärast alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohast uut eksportijat käsitlevat läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) nr 270/2010 (5) muutis nõukogu meetmeid pärast alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist.

(5)

Rakendusmäärusega (EL) nr 805/2010 (6) taaskehtestas nõukogu triikimislaudu eksportiva Hiina tootja Foshan Shunde Yongjian Housewares and Hardware Co. Ltd. (Foshan) toodetud triikimislaudade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, et täita Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-141/08 P (7).

(6)

Rakendusmäärusega (EL) nr 987/2012 (8) taaskehtestas nõukogu Hiina Rahvavabariigist pärit ja äriühingu Zhejiang Harmonic Hardware Products Co. Ltd toodetud triikimislaudade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, et täita Üldkohtu otsust kohtuasjas T-274/07 (9).

(7)

Rakendusmäärusega (EL) nr 695/2013 (10) pikendas nõukogu pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja alusmääruse artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes kehtivaid meetmeid veel viie aasta võrra ning tunnistas kehtetuks Ukrainast pärit triikimislaudade impordi suhtes kehtivad meetmed.

(8)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/1662 (11) taaskehtestas komisjon pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudade impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“).

(9)

Praegu kehtivad dumpinguvastased tollimaksud määraga 18,1–39,6 % valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordi suhtes ja määraga 42,3 % kõigi muude Hiina Rahvavabariigi äriühingute impordi suhtes.

(10)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (12) avaldamist sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(11)

Läbivaatamistaotluse esitasid 29. juunil 2024 viis liidu tootjat (Afer FUTE – Fábrica de Utilidades de Tubo S.A., Brabantia Latvia SIA, Colombo New Scal SpA, Rörets Polska Sp. z o.o. ja Sonecol Indústria Metalurgica de Utilidades Domésticas S.A.) (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu triikimislaudade tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses (edaspidi „taotlus“). Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

(12)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega tegi komisjon kindlaks, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 1. oktoobril 2024 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „Hiina“ või „Hiina RV“) pärit triikimislaudade liitu suunatud impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (13) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(13)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2023 kuni 30. juunini 2024 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(14)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajaid, teisi liidu tootjaid, kõiki teadaolevaid Hiina Rahvavabariigi tootjaid, importijaid, kasutajaid, kauplejaid ja teadaolevalt seotud ühendusi ning kutsus neid osalema.

(15)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(17)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon tugines valimi moodustamisel samasuguse toote representatiivsetele tootmis- ja müügimahtudele liidus. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustas üle 55 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja kogumüügist liidus ning tagas hea geograafilise jaotuse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ükski huvitatud isik märkusi ei esitanud ja seepärast kinnitas komisjon, et esialgselt valimisse kaasatud liidu tootjad on lõplikult valitud lõplikusse valimisse. Valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(18)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(19)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Kuna koostööd ei tehtud, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(20)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil teadaolevatel Hiina RV tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon eksportiva riigi ametiasutustel ja tootjate ühendustel kindlaks teha muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Ükski asjaomase riigi eksportiv tootja nõutud teavet ei esitanud ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Kuna koostööd ei tehtud, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(22)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(23)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina RV valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiina RVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(24)

Komisjon saatis küsimustikud valimisse kaasatud liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele ja kasutajatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (14).

(25)

Küsimustiku vastused saadi ainult kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt.

(26)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse.

Liidu tootjad

(27)

19. septembril 2025 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(28)

Ühtegi märkust komisjoni tulemuste vaidlustamiseks ei laekunud.

(29)

Käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud toode on sama kui esialgsetes uurimistes ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt triikimislauad (sealhulgas varrukalauad ja sellised triikimislaudade olulised osad nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alus), mis on kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(30)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiina RVst pärit vaatlusalune toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 3924 90 00 , ex 4421 99 99 , ex 7323 93 00 , ex 7323 99 00 , ex 8516 79 70 ja ex 8516 90 00 (TARICi koodide 3924 90 00 10, 4421 99 99 10, 7323 93 00 10, 7323 99 00 10, 8516 79 70 10 ja 8516 90 00 51) alla.

(31)

Nagu tehti kindlaks esialgsete uurimiste ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas ka käesolev aegumise läbivaatamine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(32)

Seepärast käsitatakse neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(33)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus triikimislaudade import Hiinast. Vastavalt andmetele, mille liikmesriigid komisjonile alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt esitasid (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), oli Hiina RVst pärit triikimislaudade impordi turuosa liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 6 % võrreldes 11 %ga eelmise aegumise läbivaatamise ajal (15). Absoluutnäitajates oli impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne ja oli asjaomasel perioodil kasvutrendis.

(34)

Nagu on märgitud põhjenduses 21, ei teinud ükski Hiina eksportija/tootja uurimises koostööd. Seepärast teavitas komisjon 16. detsembril 2024 Hiina RV ametiasutusi sellest, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ning tugineda Hiina RV eksportijate/tootjate tekitatud dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kohta järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele. Hiina RV valitsus ei esitanud komisjonile alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta ühtegi märkust ega väidet.

(35)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest, eelkõige taotluses esitatud teabest ja artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvast statistikast. Lisaks kasutas komisjon teisi avalikult kättesaadava teabe allikaid, nagu Maailmapanga andmebaas, andmebaasid Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) ja Orbis Bureau van Dijk (edaspidi „Orbis“) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) statistika. Samuti tugines komisjon eelmise aegumise läbivaatamise järeldustele, aga ka Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi pädevate asutuste algatatud ja sama toodet käsitlevate dumpinguvastaste uurimiste järeldustele.

(36)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(37)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon 19. detsembril 2024 Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses. Alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta märkusi ega väiteid ei esitatud.

(38)

Komisjon märkis algatamisteate punktis 5.3.2 ka, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes valis ta algul alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Türgi, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(39)

19. mail 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik triikimislaudade tootmisel kasutavad tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia (edaspidi „tootmistegureid käsitlev teade“). Lisaks tegi komisjon moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide ning taotluse põhjal kindlaks, et sobiv võrdlusriik on Türgi. Komisjon ei saanud tootmistegureid käsitleva teate kohta ühtegi märkust.

(40)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(41)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(42)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(43)

Komisjon uuris toimikus olevaid tõendeid, et otsustada, kas Hiina RVs esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, millest tulenevalt ei ole selle riigi omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane. Analüüsi raames käsitleti järgmisi tõendeid eri kriteeriumide kohta, mis on oluliste moonutuste esinemise kindlaksmääramisel asjakohased.

(44)

Esiteks hõlmasid taotluses sisalduvad tõendid järgmisi oluliste moonutuste esinemisele viitavaid tõenduselemente.

(45)

Taotluse esitajad juhtisid tähelepanu sellele, et kõnealust turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on Hiina RV ametiasutuste omanduses või tegutsevad nende kontrolli või poliitilise järelevalve all. Taotluse esitajad märkisid, et kõnealune mõju ei avaldu mitte ainult vaatlusaluse toote turul, vaid ka peamise tooraine (s.o terase) turul. Taotluse esitajate väitel avaldab Hiina RV valitsus seda mõju kahe peamise kanali kaudu: neist üks on sektori äriühingute struktuuri ümberkorraldamine ning teine individuaalsete riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise ja töötajate kontrollimine (16).

(46)

Taotluse esitajad võtsid teadmiseks komisjoni järeldused eelmises aegumise läbivaatamises ja märkisid, et asjaomase toote põhikomponentide tarnijad kuuluvad Hiina riigile. Taotluse esitajad märkisid taotluses, et triikimislaudade tootjatel, näiteks äriühingul Hardware (Guangzhou) Co. Ltd on tihedad sidemed HKPga, (17) ning osutasid ka sellele, et nagu eelmise aegumise läbivaatamise käigus kindlaks tehti, mõjutab HKP vaatlusaluse toote põhikomponentide tarnijaid (18).

(47)

Samuti rõhutasid taotluse esitajad, et riigi esindatus ettevõtetes võimaldab tal sekkuda viisil, mis mõjutab hindu ja kulusid. Nad osutasid komisjoni järeldustele eelmises aegumise läbivaatamises ja märkisid, et see mõju saavutatakse HKP rakukeste olemasoluga nii riigi- kui ka eraettevõtetes (19). Hindu ja kulusid mõjutatakse mitmesuguste vahenditega, näiteks toorainete pakkumise taseme kunstliku tõstmise või langetamise teel või hinnakujundusmehhanismide kaudu (20).

(48)

Lisaks osutasid kaebuse esitajad sellele, et riikliku poliitika või riiklike meetmetega koheldakse omamaiseid tarnijaid soodsamalt või mõjutatakse vabaturujõude muul viisil. Taotluse esitajad märkisid sellega seoses, et „Hiina poliitika on ilmselgelt sekkuv“. Täpsemalt mainisid taotluse esitajad selliseid poliitikameetmeid nagu kava „Valmistatud Hiinas 2025“, „milles on seatud eesmärgiks töötleva tööstuse edendamine, [---] ja nimetatud laenuintresside subsideerimist ettevõtetele antava finantstoetuse liigina“ ning lisaks märgitud, et „pankadelt ja teistelt laenuandjatelt eeldatakse nende poliitikameetmete toetamist kõnealustes sektorites tegutsevatele äriühingutele laenu andmise teel“ (21).

(49)

Taotluse esitajad märkisid, et vaatlusaluse toote sektorit mõjutavad suurel määral terasega, s.o peamise triikimislaudade tootmisel kasutatava toorainega seotud poliitikameetmed. Sellega seoses märkisid taotluse esitajad ära „valitsuse igakülgse kontrolli, mis takistab terasesektoris vabaturujõudude toimimist“ (22).

(50)

Peale selle nimetasid taotluse esitajad pankroti-, äriühingu- või asjaõiguse puudumist, diskrimineerivat kohaldamist või ebapiisavat jõustamist. Taotluse esitajad osutasid komisjoni järeldustele eelmises aegumise läbivaatamises, märkides, et „[asjaomase toote sektorit mõjutavad] ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või ebapiisavast jõustamisest“ (23).

(51)

Lisaks juhtisid taotluse esitajad tähelepanu sellele, et Hiinas on palgakulud vaatlusaluse toote ja selle toorainete sektorites moonutatud, osutades eelmisele aegumise läbivaatamisele, milles tehti kindlaks, et „palgakulud olid triikimislaudade sektoris ja selle põhikomponente tootvates sektorites moonutatud“ (24).

(52)

Samuti märkisid taotluse esitajad, et juurdepääs rahastamisele on moonutatud vaatlusaluse toote tootjate kasuks. Eelkõige väitsid taotluse esitajad, et „finantssüsteemi toimimist iseloomustab riigi esindatus nii laenuvõtmise kui ka laenuandmise poolel, samuti selliste tavapäraste turumehhanismide nagu tõhusate ja läbipaistvate pankroti- ja turult väljumise menetluste puudumine“ (25).

(53)

Teiseks leidis komisjon hiljutistes Hiina vaatlusaluse toote sektorit või terasesektorit (teras on peamine triikimislaudade tootmisel kasutatav tooraine) käsitlevates uurimistes, (26) et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb ulatuslikku riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (27). Eelkõige järeldas komisjon, et oluline osa terasesektorist on jätkuvalt Hiina RV valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (28) ning lisaks saab Hiina RV valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (29). Lisaks leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldab täiendavat turgu moonutavat mõju. Üldiselt suunatakse ressursid Hiina RV planeerimissüsteemi tulemusel sektoritesse, mille Hiina valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et jaotada neid kooskõlas turujõududega (30). Samuti järeldas komisjon, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs moonutusi eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ja maakasutusõiguste jaotamisel (31). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (32) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eriti seoses Hiina RV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (33).

(54)

Kolmandaks järeldas komisjon kõige hiljutisema vaatlusalust toodet käsitleva aegumise läbivaatamise (34) käigus, et esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjonile teadaolevalt ei ole Hiina RVs üldiselt ega ka asjaomases sektoris eraldiseisvalt tehtud selliseid olulisi struktuurimuudatusi, mis võiksid selle järelduse kahtluse alla seada.

(55)

Neljandaks osutasid täiendavad tõendid aruandes, mille komisjon koostas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c, sellele, et olulisi moonutusi esines ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(56)

Viiendaks ei ole Hiina valitsus ega eksportivad tootjad käesolevas uurimises esitanud vastupidiseid tõendeid ega argumente.

(57)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes nähtus kättesaadavatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, see tähendab käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(58)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

(59)

Nagu on selgitatud põhjenduses 39, avaldas komisjon toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta: 19. mai 2025. aasta tootmistegureid käsitlev teade. Selles teates kirjeldati asjakohaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid. Tootmistegureid käsitlevas teates teavitas komisjon huvitatud isikuid kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

(60)

Tootmistegureid käsitlevas teates leidis komisjon, et Hiina RVga sarnase majandusarengu tasemega riik, kus vaatlusalust toodet teadaolevalt toodetakse, on Maailmapanga andmetel Türgi, see tähendab, et Maailmapank on selle riigi liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigiks.

(61)

Selles teates nimetatud riigi kohta märkusi ei saadud.

(62)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus kättesaadavaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta potentsiaalses võrdlusriigis ning märkis järgmist:

(63)

Eespool kirjeldatud kaalutlusi arvesse võttes teavitas komisjon huvitatud isikuid tootmistegureid käsitlevas teates, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kavatseb ta kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Türgit.

(64)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Türgi võrdlusriigiks sobivuse kohta.

(65)

Märkusi ei esitatud.

(66)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(67)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades vastas Türgi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(68)

Huvitatud isikud selles küsimuses märkusi ei esitanud.

(69)

Komisjon esitas tootmistegureid käsitlevas teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad vaatlusaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. Märkusi ei esitatud.

(70)

Samuti märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTAd. Lisaks märkis komisjon, et tööjõu moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutab ta TURKSTATi andmeid (38). Mis puudutab energiat, siis nähtus eelmisest uurimisest, et tootmisprotsessis kasutatavad elektri ja maagaasi kogused on ebaolulised. Seepärast käsitatakse energiakulusid ka käesolevas uurimises tähtsusetutena (39).

(71)

Võttes arvesse taotluses sisalduvat teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Triikimislaudade tootmistegurid

(72)

Triikimislaud on üldjuhul kitsas, kõvast ja lamedast materjalist ese, mis on kaitstud kuumakindla kattega ja millel on kokkukäivad jalad ning millel saab triikida riideid või linu. Käesoleva uurimisega hõlmatud vaatlusaluse toote määratluse kohaselt võib toode olla auru sisseimamisega, hõlmata kuumutit, puhurit, varrukalaudu ja muid osasid. Peamine triikimislaudade valmistamiseks kasutatav tooraine on metall, enamasti teras (metall-lehed, torud, traat). Muu tooraine, mida triikimislaudade tootmiseks kasutatakse, hõlmab värvi/pinnakattematerjali, plastosasid, vahtplasti ja kangast.

(73)

Kulustruktuur varieerub olenevalt toodetava triikimislaua liigist, näiteks kallima hinnaklassi triikimislauad sisaldavad teistsugust liiki materjale kui lihtsamad triikimislauad. Komisjon tugines triikimislaudade tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel läbivaatamistaotlusele. Nagu eespool märgitud, ei esitanud ükski huvitatud isik selle kohta märkusi.

(74)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (41) I lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjendustes 43–57, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiina RVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt representatiivne.

(75)

Tavapäraselt tuleks sellistele impordihindadele lisada ka riigisisese transpordi hinnad. Arvestades aga põhjendustes 87–89 dumpingu kohta esitatud järeldusi ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab, eesmärk on välja selgitada, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpset ulatust –, otsustas komisjon, et riigisisese transpordi kuludega kohandamine ei ole vajalik. Sellise korrigeerimise tulemusel normaalväärtus ja seega dumpingumarginaal ainult suureneksid.

(76)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon kasutas kõige hiljutisemat (2022. aasta) statistikat keskmiste tööjõukulude kohta majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (mida tavaliselt nimetatakse NACEks) kohases terasesektoris, mis hõlmab tööjõukulusid terasetootmissektoris, see tähendab NACE koodi C-259 „Muude metalltoodete tootmine“ alla kuuluvas sektoris (42).

(77)

Läbivaatamistaotluse kohaselt on triikimislaudade tootmisel tarbitava energia (elektri ja maagaasi) kogus tähtsusetu. Seda kinnitasid eelmise aegumise läbivaatamise järeldused, mida käesoleva uurimise käigus ei vaidlustatud. Kuna uurimises ei ilmnenud teavet, mis oleks nende järeldustega vastuolus, kiideti need järeldused heaks ja seega käsitati energiakulusid käesolevas uurimises tähtsusetutena.

(78)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(79)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluse esitajate esitatud andmetele tuginedes kindlaks tootmise üldkulude osa tootmis- ja tööjõukuludes tervikuna. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et jõuda tootmise üldkulude moonutamata väärtuseni olenevalt toodetud mudelist. Kuna Türgi triikimislaudade tootjate kohta puudus avalikult kättesaadav teave, tehti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks Türgi keskpanga avaldatud valdkondliku statistika, nimelt koodi C-259 „Muude metalltoodete tootmine“ kohta kõige hiljutisema kättesaadava statistika põhjal.

(80)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Kuna Hiina tootjad/eksportivad tootjad ei teinud koostööd, ei olnud võimalik välja selgitada, milliseid triikimislaudade mudeleid Hiinas toodeti. Kooskõlas alusmääruse artikliga 18 tugines komisjon teabele, mille esitasid taotluse esitajad läbivaatamistaotluses. Selleks määratlesid taotluse esitajad kuus triikimislaudade mudelit (odavama ja kallima hinnaklassi mudelid). Nende mudelite normaalväärtus määrati kindlaks allpool põhjendustes 81–83 selgitatud metoodika kohaselt.

(81)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon läbivaatamistaotluses taotluse esitajate esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta triikimislaudade tootmisel.

(82)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, lisas komisjon tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi põhjenduses 78 märgitu kohaselt. Komisjon lisas moonutamata tootmiskuludele järgmised kuluartiklid:

(83)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(84)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja koostööd ei teinud ja sellest tulenevalt puudus komisjonil teave nii siseturul müüdava kui ka liitu eksporditava tootevaliku kohta, tegi komisjon kindlaks ka üleriigilise normaalväärtuse, võttes aluseks normaalväärtuse tooteliigi kohta.

(85)

Kuna Hiina RV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, põhines kogu impordi ekspordihinna kindlaksmääramine kättesaadavatel faktidel. Ekspordihind põhines artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduval teabel, mis oli kohandatud FOB-tasemele (franko laeva pardal), arvates läbivaatamistaotluses esitatud tõendite põhjal maha käitlemis- ja mereveokulud (43). Kuna artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis on impordimaht esitatud kilogrammides, konverteeris komisjon need näitajad tükkideks (ühikuteks), kasutades konverteerimispõhimõtet, mis määrati kindlaks põhjenduses 8 nimetatud eelmises aegumise läbivaatamises (44).

(86)

Kuna Hiina RV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, puudus komisjonil üksikasjalik teave tootevaliku kohta, ja artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvad andmed hõlmavad kõiki triikimislaudu ilma nende liike eristamata. Sellest tulenevalt kasutas komisjon ka taotluses esitatud hinnapakkumistel põhinevaid ekspordihindu tooteliikide kohta, (45) kohandatuna FOB-tasemele samadel alustel kui artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi puhul. Taotluses ei esitatud mingeid tõendeid riigisiseste transpordikulude kohta Hiinas, seega kasutas komisjon FOB-hinda tehastest hankimise hinna asendusväärtusena. Arvestades põhjendustes 87–89 dumpingu kohta esitatud järeldust ja käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise olemust – see tähendab, eesmärk on välja selgitada, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus või see võib korduda, mitte teha kindlaks dumpingu täpset ulatust –, otsustas komisjon, et riigisisese transpordi kulude mahaarvamine ei ole vajalik, sest selle tulemusel ekspordihind ainult väheneks ja seega dumpingumarginaal suureneks.

(87)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt arvutatud üleriigilist keskmist normaalväärtust ja eespool kindlaks tehtud ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, üle 10 %.

(88)

Samuti võrdles komisjon läbivaatamistaotlusel põhinevaid ekspordihindu käesoleva uurimise käigus kindlakstehtud asjaomaste tooteliikide puhul kindlaksmääratud normaalväärtustega. Selle põhjal jäävad dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, sõltuvalt tooteliigist vahemikku 37–104 %.

(89)

Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(90)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ning liidu turu atraktiivsus.

(91)

Ükski Hiina eksportija/tootja ei esitanud teavet Hiina tegeliku tootmisvõimsuse kohta. Samuti puudub avalikult kättesaadav teave konkreetselt triikimislaudade kohta, sealhulgas statistika või turu-uuringud, ning seetõttu tuli kooskõlas alusmääruse artikliga 18 tugineda järeldustes teabele, mille taotluse esitajad esitasid läbivaatamistaotluses, ja eelmise aegumise läbivaatamise järeldustele kui kättesaadavale teabele.

(92)

Taotluses esitatud teabe kohaselt on Hiina tootjatel liigne tootmisvõimsus (46). Tõendid, mille taotluse esitajad taotluses esitasid, põhinesid eelmisel aegumise läbivaatamisel ja neid kinnitasid Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise kaubanduskomisjoni kõige hiljutisema, 2021. aasta augusti aruandes (dumpinguvastaseid tollimakse käsitleva korralduse kolmas läbivaatamine) sisalduvad järeldused. Nimetatud aruandest nähtub, et Hiina tootjatel on olemas tootmisvõimsus, mis võimaldab asjaomase toote eksporti veelgi suurendada, suunates tootmist vastavalt nõudlusele olemasolevate tootmisliinide raames ümber. Juba Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise kaubanduskomisjoni aruandes kasutatud ekspordiandmetest ilmnes, et aastatel 2015–2020 olid Hiina tootjad suurimad ülemaailmsed muu metallmööbli, sealhulgas triikimislaudade ja muude samasse üldkategooriasse kuuluvate toodete eksportijad. Nende toodang moodustas 46–56 % kõnealuste toodete ülemaailmsest ekspordist (47). Peale selle tuleneb see ülevõimsus taotluse esitajate väitel ja viimase aruande kohaselt Hiina valitsuse turgu moonutavast toetusest ja peamise sisendi, s.o terase tootmise ülevõimsusest.

(93)

Eelmise aegumise läbivaatamise järelduste põhjal, mida ei ole käesoleva uurimise käigus vaidlustatud, on Hiina tootjatel lihtne tootmisvõimsust suurendada, sest toomisprotsess on peamiselt tööjõupõhine. Lisaks toodavad Hiina triikimislaudade tootjad teisi metalltooteid tootmisliinidel, mida oleks lihtne kasutada triikimislaudade tootmiseks. See võimaldab Hiina tootjatel suurendada triikimislaudade tootmist vastavalt nõudlusele, suunates tootmist olemasolevate tootmisliinide raames ümber. Selline tootmisvõimsuse suurendamine ei nõua mingeid olulisi investeeringuid ega oskusi ning ümberlülitumine eri toodete vahel on seega lihtne. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud mingit teavet, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(94)

Selle põhjal järeldati eelmises aegumise läbivaatamises, et Hiina RVs on suur tootmisvõimsus, mis katab vähemalt peaaegu 100 % ELi tarbimisest ja mida on hõlpsasti võimalik veelgi suurendada (48). Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud mingit teavet, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(95)

Hiina ekspordi analüüsist nähtus, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest on ELi turg Hiina triikimislaudade tootjate jaoks üks kõige olulisemaid eksporditurge.

(96)

Seda kinnitab asjaolu, et vaatamata kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele oli Hiina turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt 6 %. See viitab sellele, et EL on jätkuvalt Hiina triikimislaudade tootjatele atraktiivne turg ja et import Hiina RVst tõenäoliselt suureneb, kui meetmetel lastakse aeguda.

(97)

2021. aasta augustis teatas Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium 2003. algatatud esialgse dumpinguvastase uurimise, mille tulemusel kehtestati Hiina Rahvavabariigist pärit triikimislaudadele dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 9,47–157,68 %, esimesele (49) ja teisele aegumise läbivaatamisele (50) järgnenud Ameerika Ühendriikide kolmanda läbivaatamise (51) raames, et Hiinast pärit triikimislaudade suhtes kehtivat dumpinguvastast tollimaksu käsitlevat korraldust pikendatakse veel viie aasta võrra.

(98)

Lisaks nendele tollimaksudele kehtib Hiinast imporditud triikimislaudade suhtes Ameerika Ühendriikides alates 24. septembrist 2018 täiendav 10 % väärtuseline tollimaks, mida 10. mail 2019 suurendati 25 %ni (52).

(99)

Pärast Hiina RVst pärit triikimislaudade impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist käsitleva korralduse algselt 2022. aastal algatatud läbivaatamist asjaolude muutumise tõttu otsustas Ameerika Ühendriikide kaubandusministeerium 19. aprillil 2023 mitte tühistada korraldust, millega kõnealused tollimaksud olid kehtestatud (53).

(100)

Samamoodi otsustas Ühendkuningriigi kaubanduse kaitsemeetmete amet, et Hiinast pärit triikimislaudade suhtes kehtestatud ELi dumpinguvastased tollimaksud tuleb Ühendkuningriigis üle võtta. Seepärast kehtestati ELi suunatud Hiina triikimislaudade impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, see tähendab need tollimaksud, mida praegu kohaldatakse ELis, ülevõetuna ka Ühendkuningriiki suunatud Hiina triikimislaudade impordi suhtes (54).

(101)

Kõnealused Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis kehtivad meetmed piiravad Hiina tootjate eksporditurge, millest tulenevalt on tõenäoline, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, suurendavad Hiina tootjad oma eksporti liitu.

(102)

Võttes arvesse oma järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu on kirjeldatud põhjendustes 87–89, ja ekspordi tõenäolist muutumist meetmete aegumise korral, nagu on selgitatud põhjendustes 91–101, järeldas komisjon, et Hiina RVst pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

(103)

Asjaomasel perioodil tootis liidus samasugust toodet 11 tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(104)

Tehti kindlaks, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli liidu kogutoodang ligikaudu 3,7 miljonit ühikut. Komisjon määras selle näitaja kindlaks taotluse esitaja edastatud andmete alusel, mida võrreldi valimisse kaasatud äriühingutelt saadud kontrollitud andmetega. Nagu on märgitud põhjenduses 17, kaasati valimisse liidu tootjad, kelle toodang moodustab 55 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(105)

Tarbimine ELis tehti kindlaks impordimahu põhjal, nagu on registreeritud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis, ja liidu tootmisharu müügimahu põhjal ELi turul taotluse esitaja esitatud andmete põhjal. Vajaduse korral müügimahtu kontrolliti ja ajakohastati, võrreldes seda valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud teabega. Kuna artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis on impordimaht esitatud kilogrammides, konverteeris komisjon need näitajad vajaduse korral tükkideks (ühikuteks), kasutades konverteerimispõhimõtet, mis määrati kindlaks eelmises, põhjenduses 8 nimetatud aegumise läbivaatamises (55).

(106)

Asjaomasel perioodil muutus liidu tarbimine järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tk)

(107)

Asjaomasel perioodil vähenes tarbimine ELis 12 %. Peamine osa sellest kahanemisest leidis aset aastatel 2020–2022. Aastatel 2021–2023 toimunud kahanemine leidis aset perioodil, mil hinnad tõusid, et katta sisendmaterjalide, peamiselt terase kulude järsk kasv pärast sõja puhkemist Ukrainas (56). Täisaastaga 2023 võrreldes kasvas tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil mõnevõrra uuesti.

(108)

Asjaomasel perioodil muutusid Hiina RVst liitu suunatud import ja selle turuosa järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tk) ja turuosa

(109)

Aastatel 2020–2022 vähenes import 45 %, kuid kasvas seejärel uuesti, sealhulgas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes import asjaomasel perioodil 35 %. Hiina impordi turuosa püsis aga suhteliselt stabiilne, vähenedes 7 %-lt 2020. aastal 5 %-le 2021. aastal, ent kasvades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuesti, 6 %-le. Kuigi impordi kogumaht vähenes, mis kajastab ka liidu tarbimise muutumist, nagu on kirjeldatud põhjenduses 107, püsis Hiina impordi turuosa kogu asjaomasel perioodil oluline.

(110)

Kuna eksportivad tootjad koostööd ei teinud, puudub teave Hiina RVst imporditud tooteliikide kohta. Seepärast võttis komisjon arvesse eri TARICi tollikoode, mille all Hiina RVst pärit vaatlusalust toodet imporditi, nagu on kirjeldatud põhjenduses 30. Selle põhjal koosnes 80–95 % asjaomasel perioodil Hiina RVst imporditud triikimislaudadest terasest (TARICi koodid 7323 93 00 10 ja 7323 99 00 10) (57). Selle koguse hulgas kasvas sellise impordi maht, mille puhul kasutati asjaomast TARICi koodi roostevaba terase kohta (7323 93 00 10), asjaomasel perioodil 19 %-lt impordi kogumahust 2020. aastal 36 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, seevastu muud terast hõlmava TARICi koodi (7323 99 00 10) alla kuuluvate toodete osakaal vähenes 75 %-lt 59 %-le impordi kogumahust.

(111)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tuli Hiina RVst pärit impordi keskmine hind teha alusmääruse artikli 18 kohaselt kindlaks kättesaadavate faktide alusel, see tähendab teabe põhjal, mis on esitatud artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis, ja kasutades sama teisendamispõhimõtet kui see, mis on kindlaks määratud põhjenduses 105. Et teha kindlaks liidu tootmisharu hinna allalöömine, mida import põhjustas, võeti arvesse taotluse esitajate ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teavet.

(112)

Hiina RVst liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot/tk)

(113)

Hiinast pärit impordi hinnad kasvasid asjaomasel perioodil 56 %. Impordimaht kasvas eeskätt nende tooteliikide puhul, milles on kasutatud HSi koodi 7323 93 00 (TARICi koodi 7323 93 00 10) alla kuuluvat roostevaba terast, mille hinnad on kõrgemad kui koodi 7323 99 00 (TARICi koodi 7323 99 00 10) alla kuuluvatel tooteliikidel. Viimaste impordimaht asjaomasel perioodil vähenes, nagu on näidatud põhjenduses 110.

(114)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutavaid kaalutud keskmisi müügihindu ELi turul, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele (see tähendab, välja arvatud veokulud ELis ning pärast allahindluste ja hinnavähendite mahaarvamist), tooteliikide kaupa vastava impordi kaalutud keskmise hinnaga, nagu on kindlaks tehtud eespool põhjenduses 111, CIF-hindade põhjal, ning nendele lisati seejärel tollimaks ja dumpinguvastane tollimaks.

(115)

Võrdlusest ilmnes, et väljendatuna protsendimäärana valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, lõi Hiina RVst pärit import liidu tootmisharu hindu alla 4 %. Kui arvata maha kehtiv dumpinguvastane tollimaks, on hinna allalöömise marginaal 26 %.

(116)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RVst pärit import pärines peamiselt Türgist, Ukrainast ja Indiast.

(117)

Liitu suunatud triikimislaudade impordi (koond)maht ning muudest kolmandatest riikidest pärit triikimislaudade impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

(118)

Impordi maht tervikuna kõigist kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1,8 miljonit ühikut, mille turuosa moodustas 35 %. Enamik sellest impordist pärines Türgist ja Ukrainast. Kogu asjaomase perioodi jooksul vähenes kõigist kolmandatest riikidest, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud, pärit impordi maht 41 %-lt 2020. aastal 32 %-le 2023. aastal, enne kui see läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuesti mõnevõrra kasvas (35 %-le).

(119)

Türgist pärit import püsis asjaomasel perioodil üldiselt stabiilne, kõikudes aastas 0,9 ja 1,1 miljoni ühiku vahel. Koguimport moodustas 2020. aastal 1,1 miljonit ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,0 miljonit ühikut.

(120)

Seevastu Ukraina import vähenes 1,0 miljonilt ühikult 0,5 miljonile ühikule 2023. aastal. Suurim langus, 1,0 miljonilt ühikult 2021. aastal vähem kui 0,6 miljonile ühikule 2022. aastal, kajastas sõja puhkemist Ukrainas. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hakkas Ukrainast pärit import uuesti kasvama.

(121)

Import Indiast püsis asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilne, ligikaudu 0,2 miljonit ühikut aastas. Impordi maht muudest kolmandatest riikidest oli väike ja vähenes asjaomasel perioodil 0,2 miljonilt ühikult 0,1 miljonile ühikule.

(122)

Turuosa seisukohast tähendasid eespool kirjeldatud suundumused Türgi puhul 1 protsendipunktist kasvu, 18 %-lt 2020. aastal 19 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning Ukraina puhul turuosa vähenemist 17 %-lt 2020. aastal 12 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. India turuosa püsis asjaomasel perioodil stabiilne, ligikaudu 3 %. Ülejäänud kolmandate riikide turuosa vähenes 3 %-lt 2020. aastal 2 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(123)

Türgist pärit impordi keskmine hind tõusis 9 eurolt ühiku kohta 2020. aastal 11,6 eurole ühiku kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ukrainast pärit impordi keskmine hind tõusis samal ajavahemikul veidi, 11 eurolt ühiku kohta 14 eurole ühiku kohta, samal ajal kui Indiast pärit impordi keskmine hind tõusis 8,99 eurolt 19,36 eurole ühiku kohta.

(124)

Uurides liidu tootmisharu majanduslikku olukorda, hinnati kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda asjaomasel perioodil kujundasid.

(125)

Nagu on märgitud põhjenduses 17, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(126)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid nii taotluse esitajate esitatud küsimustikus kui ka artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis sisalduvate andmete põhjal. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(127)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive ja tootlikkus.

(128)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

(129)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(130)

Liidu kogutoodang püsis asjaomasel perioodil stabiilne, kasvades vaid 2022. aastal 6 % võrra 4,0 miljoni ühikuni, kuid vähenedes 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mil see jõudis 2020. aastaga sarnasele tasemele. Tootmise tipptase 2022. aastal tulenes müügimahu muutumisest, mida on tutvustatud järgmises punktis. Tootmisvõimsus püsis kogu asjaomasel perioodil muutumatuna.

(131)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa (tk)

(132)

Liidu tootmisharu müügimaht ELi turul püsis üldjoontes stabiilne, kõikudes veidi asjaomasel perioodil. Pärast müügimahu kasvu 3,2 miljonilt ühikult 2021. aastal 3,4 miljonile ühikule 2022. aastal vähenes see 2023. aastal uuesti 3,3 miljonile ühikule ja oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu samal tasemel kui 2020. aastal, s.o 3,2 miljonit ühikut. Liidu tootmisharu turuosa järgis müügi suundumust, kasvades 2022. ja 2023. aastal ning vähenedes uuesti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil; kokku suurenes see asjaomasel perioodil 15 %.

(133)

Kui müügimaht püsis asjaomasel perioodil üldjoontes samal tasemel, siis ELi tootmisharu turuosa kasvas 9 protsendipunkti, 59 %-le. See on selgitatav liidu tarbimise üldise teatava vähenemisega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 107.

(134)

Liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht püsisid stabiilsed, seevastu tarbimine vähenes mõnevõrra, mille tulemusel kasvas liidu tootmisharu turuosa. Liidu tootmisharu tööhõive püsis kogu asjaomasel perioodil stabiilne. Selle põhjal võib järeldada, et liidu tootmisharu säilitas asjaomasel perioodil veidi kokkutõmbuva turu tingimustes tootmise ja müügi seisukohast oma positsiooni, kuid ei parandanud seda.

(135)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(136)

Tööhõive kõikus küll veidi, ent püsis asjaomasel perioodil üldiselt stabiilne. Täpsemalt vähenes tööhõive 2020.–2021. aastal, millele järgnes kasv tipptasemele 2022. aastal. Seejärel vähenes töötajate arv uuesti samale tasemele kui 2020. aastal, mis kajastab ka 2022. aastaga võrreldes väiksemaid tootmis- ja müügimahte 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(137)

Tootlikkus, mida mõõdetakse väljundina (ühikutena) töötaja kohta aastas, püsis väikeste kõikumistega suhteliselt stabiilne. Alates 2020. aastast kasvas see veidi 2022. aastani ja langes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tagasi 2020. aasta tasemele.

(138)

Dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulisel tasemel. Samuti lõid Hiina eksportivad tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt alla liidu tootmisharu müügihindu.

(139)

Samal ajal püsis Hiinast pärit impordi tase hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest oluline ja selle turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5–7 %. Seepärast jätkus Hiina impordi tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju liidu tootmisharule ja seda ei saa pidada tühiseks.

(140)

Kuigi Hiina RVst pärit importi müüdi jätkuvalt dumpinguhinnaga, ilmnes kahjunäitajate analüüsist, et kehtestatud meetmed avaldasid liidu tootmisharule kaitsvat ja üldiselt positiivset mõju.

(141)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/tk)

(142)

Keskmine hind tõusis alates 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 33 %. See tõus järgnes tootmiskulude, eelkõige kõige olulisema sisendmaterjali, s.o terase kulude järsule kasvule Ukrainas sõja puhkemise tagajärjel (58). Liidu tootmisharu suutis hindu tõsta, muu hulgas ELi inflatsiooni üldise kasvu tingimustes, mille põhjustasid tarneahelate häired Ukraina sõja puhkemise tagajärjel. See hinnatõusu suundumus, mis järgnes sisendmaterjalide kulude kasvule, lõppes aga 2023. aasta jooksul. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei tõstnud liidu tootmisharu enam oma hinnataset, tingituna muu hulgas impordi kasvust, nagu on kirjeldatud põhjendustes 109 ja 118. 2023. aastaga võrreldes hinnad isegi veidi langesid.

(143)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(144)

Keskmised tööjõukulud kasvasid asjaomasel perioodil pidevalt, kokku ligikaudu 30 %. See kasv kajastab üldist suundumust ELis, kus nominaalpalk tõusis vastusena suurenevale elukallidusele, sealhulgas energiakulude kasvule, eelkõige pärast sõja puhkemist Ukrainas (59).

(145)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

(146)

Varude tase, väljendatuna protsendina tootmismahust, püsis asjaomasel perioodil üldiselt stabiilne – lõppvarud kasvasid 3 %-lt 2022. aastal 4 %-le 2023. aastal.

(147)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(148)

Et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, esitas komisjon ELi sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Asjaomasel perioodil oli liidu tootmisharu kasumlikkus kõikuv. Esmalt suurenes see 2020.–2021. aastal 3,69 %-lt 4,61 %-le, vähenes siis 2022. aastal 3,27 %-le ja kasvas 2023. aastal uuesti, 6,85 %-le. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes kasumlikkus mõnevõrra, 6,52 %-le. Kokkuvõttes suurenes kasumlikkus 3,69 %-lt 2020. aastal 6,52 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis tähendab 2,83 protsendipunktist kasvu. Kasvusuundumusest hoolimata ei jõudnud kasumitase sihtkasumini, mida eelmises aegumise läbivaatamises selle tootmisharu puhul piisavaks peeti (see tähendab 7,0 %), (60) välja arvatud 2023. aastal, mil kasumitase oli selle künnise lähedal. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 142, on see peamiselt tingitud tootmiskulude kasvust, mis oli 2020.–2022. aastal suurem kui müügihinna tõus samal ajavahemikul. 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil muutus see suundumus vastupidiseks – müügihinnad tõusid kulude kasvust kiiremini, kajastades ka nendel aastatel saavutatud kasumlikkust, mis 2022. aastaga võrreldes märkimisväärselt paranes.

(149)

Äritegevusest tulenev netorahavoog järgis sama suundumust kui kasumlikkus. Aastatel 2020–2022 ja eriti aastatel 2021–2022 netorahavoog vähenes. See leidis aset ajavahemikul, mil müügihinnad tõusid, aga ka tootmiskulud kasvasid. Alates 2023. aastast netorahavoog paranes ja oli ka oluliselt suurem kui asjaomase perioodi alguses.

(150)

Aastased investeeringud vähenesid aastatel 2020–2022 kokkuvõttes ligikaudu poole võrra. Pärast seda järsku langust taastus investeeringute tase 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuid püsis suhteliselt madal. Seega 2020. aastaga võrreldes oli langus siiski 43 %. Komisjon täheldas eelmises aegumise läbivaatamises, et aastaste investeeringute suurtele summadele eelnesid kõrged kasumimäärad (61). See leidis kinnitust käesoleva aegumise läbivaatamise käigus. Madalatele kasumimääradele asjaomase perioodi alguses järgnes aastaste investeeringusummade vähenemine, mille tagajärjel liidu tootmisharu investeerimistegevus oluliselt kokku tõmbus.

(151)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Aastatel 2020–2022 see protsent kasvas, sest investeeringute bilansiline netoväärtus vähenes, samal ajal kui kasum püsis stabiilne. Investeeringutasuvuse määrad olid kõrgeimad alates 2023. aastast, mil aastased investeeringusummad kasvasid. See näitab, et kui kasumlikkus oli piisavalt suur, suutis ja tahtis liidu tootmisharu investeeringuid suurendada.

(152)

Peamiste kahjunäitajate, nagu turuosa, müügihinna ja kasumlikkuse, ning muude finantsnäitajate, nagu investeeringute suundumus oli positiivne. Ühegi kahjunäitaja suundumus ei olnud olulisel määral negatiivne. Kasumlikkus püsis aga kuni 2022. aastani 7 % sihtkasumist märkimisväärselt väiksem ja jõudis 2023. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu selle künniseni.

(153)

Liidu tootmisharu suutlikkus oma müügihinda tõsta oli piiratud ebaausa konkurentsi tõttu, mida pakkus Hiina RVst pärit import, mille maht hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasvas ja seda hindade juures, mis lõid liidu tootmisharu hindu alla. Seega ei suutnud liidu tootmisharu tõsta oma hindu piisavalt, et katta asjaomasel perioodil toimunud tootmiskulude kasvu.

(154)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes võib järeldada, et liidu tootmisharu olukord asjaomasel perioodil ei halvenenud ja et meetmed olid teataval määral tõhusad, eelkõige tootmiskulude kasvu tingimustes, ning pakkusid turvavõrku, takistades Hiinast pärit odava hinnaga impordi olulist suurenemist, mis võimaldas liidu tootmisharul teenida teatavat kasumit ja mitte langeda kahjumisse.

(155)

Seetõttu leitakse, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Võttes aga arvesse tootmiskulude kasvu asjaomasel perioodil ning investeeringute ja kasumlikkuse madalat taset, mis küll tõusis, ent püsis allpool sihtkasumit, võib leida, et liidu tootmisharu vajab selle positiivse arengu tugevdamiseks veel aega ja on seega haavatavas olukorras.

(156)

Kokkuvõttes järeldas komisjon eespool kirjeldatu põhjal, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(157)

Põhjendustes 152–156 kirjeldatud järeldusi arvesse võttes hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2, kas meetmete aegumise korral on Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumine tõenäoline. Selleks uuris komisjon järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, ELi turu atraktiivsus, Hiina eksportivate tootjate hinnakäitumine ja tõenäolised hinnatasemed ELis juhul, kui meetmed tunnistataks kehtetuks, ning tulevase impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale.

(158)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 91–94, on Hiina triikimislaudade tootjatel alusmääruse artikli 18 kohase kättesaadava teabe põhjal märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja nad suudavad lisada täiendavat tootmisvõimsust.

(159)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 95–101, oli liidu turg Hiina impordi jaoks endiselt atraktiivne, nagu ilmneb asjaolust, et see sisenes liidu turule jätkuvalt suurtes kogustes, mille turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil hoolimata kehtivatest meetmetest 6 %.

(160)

Impordi kogumaht asjaomasel perioodil küll vähenes, nagu on märgitud põhjenduses 108, ent muudest tooteliikidest kõrgema hinnaga roostevabast terasest triikimislaudade impordi maht kasvas, nagu on kirjeldatud põhjendustes 110 ja 113. Eeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral impordi kõnealune kasvusuundumus kiireneks. Nagu aruandes juba märgitud, on roostevaba teras valdkond, kus Hiina RV tootjatel on tänu valitsuse püsivale sekkumisele välismaiste konkurentide ees eelis.

(161)

Mis puudutab Hiina RVst pärit impordi tõenäolist hinnataset dumpinguvastaste meetmete puudumise korral, siis leiti, et Hiina import juba lõi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu alla. Kui dumpinguvastaseid meetmeid mitte arvesse võtta, siis oli hinna allalöömise marginaal 26 %, mida peeti mõistlikuks prognoosiks Hiina impordi tulevase võimaliku hinnataseme kohta juhul, kui meetmed kehtetuks tunnistataks.

(162)

Eespool esitatud kaalutlusi arvesse võttes seisab liidu tootmisharu meetmete aeguda laskmise korral silmitsi olukorraga, kus oluliselt suureneb Hiina import, mis liidu tootmisharu hindu märkimisväärselt alla lööb. Kui liidu tootmisharu peaks jääma kasumilikkuse säilitamiseks oma praeguse hinnataseme juurde, siis on tõenäoline, et tema müügimaht ja turuosa väheneksid kiiresti isegi tarbimise kasvu korral. Müügimahu vähenemine tooks kaasa madalamad tootmisvõimsuse rakendusastmed ja keskmise tootmiskulu suurenemise. See omakorda tooks kaasa liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemise ja tema kasumlikkuse vähenemise, mis oli asjaomasel perioodil juba niigi sihtkasumist väiksem.

(163)

Kui liidu tootmisharu püüaks teise võimalusena oma müügimahu ja turuosa säilitamiseks vastata impordi madalale hinnatasemele, avaldaks see kohest negatiivset mõju tema kasumlikkuse tasemele, mis on praegu endiselt sihtkasumist madalam. Negatiivne mõju avalduks ka investeeringutele, mis asjaomase perioodi jooksul igal juhul veel täielikult ei taastunud, samuti liidu tootmisharu finantsnäitajatele. Selline olukord mõjutaks oluliselt liidu tootmisharu suutlikkust edasi areneda. Lõppkokkuvõttes tooks see kaasa müügimahu ja turuosa vähenemise ning töökohtade kaotamise liidu turul.

(164)

Selle põhjal järeldatakse, et meetmete puudumise korral Hiina RVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga import tõenäoliselt suureneks märkimisväärselt ja oluline kahju tõenäoliselt korduks.

(165)

Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikliga 21, kas kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine ei oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, jaemüüjate, tarbijate ja kasutajate huve.

(166)

Komisjon tuletab meelde, et eelmiste uurimiste käigus leiti, et meetmete võtmine või säilitamine ei ole liidu huvidega vastuolus. Lisaks võimaldab asjaolu, et käesoleva uurimise puhul on tegemist läbivaatamisega, mille käigus seega analüüsitakse olukorda, mil dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete võimalikku soovimatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele. Selle põhjal uuriti, kas hoolimata dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustest on kaalukaid põhjusi, mille põhjal võiks järeldada, et meetmete säilitamine ei ole käesoleval juhul liidu huvides.

(167)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 162 ja 163, nähtus uurimisest, et tõenäoliselt avaldaks meetmete aegumine liidu tootmisharule olulist negatiivset mõju. Seevastu meetmete kohaldamise jätkamine võimaldaks liidu tootmisharul oma praeguse hinnataseme säilitada või seda isegi tõsta ning saavutada jätkusuutlikud kasumimarginaalid, vältides seega finantsolukorra halvenemise perioode. See võimaldaks liidu tootmisharul jätkata ja suurendada investeeringuid ning seeläbi oma positsiooni ELi turul säilitada ja seda parandada.

(168)

Seepärast järeldatakse, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

(169)

Ükski sõltumatu importija uurimises koostööd ei teinud. Uurimise käigus ei andnud endast teada ükski muu potentsiaalne huvitatud isik. Nagu ka eelmises uurimises, ei andnud käesolevas uurimises endast teada ega teinud koostööd ükski lõppkasutajate huve esindav isik, näiteks tarbijate ühendus.

(170)

Eelmise aegumise läbivaatamise järelduste põhjal ei osutanud miski sellele, et meetmete säilitamine avaldaks importijatele või kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaaluks üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule. Käesoleva läbivaatamise käigus ei ilmnenud mingit teavet, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(171)

Peale selle, nagu on kirjeldatud põhjenduses 116, oli muudest kolmandatest riikidest, mille suhtes dumpinguvastaseid tollimakse ei kohaldata, pärit impordi turuosa liidu turul ligikaudu kolmandik, mis toetab turul hinnakonkurentsi ja tarnevalikut. Seepärast järeldatakse, et ei ole mingeid tõendeid, mis osutaksid sellele, et kehtivad meetmed mõjutasid märkimisväärselt vaatlusaluse toote importijaid või teisi huvitatud isikuid.

(172)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine liidu huvides.

(173)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse ning liidu huvide kohta, tuleks Hiinast pärit triikimislaudade impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 säilitada.

(174)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse üksnes juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(175)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(176)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(177)

Käesolevas määruses sätestatud äriühingute individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes nimetatud juriidiliste isikute toodetud ja Hiinast pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kogu muu Hiinast pärit impordi“ suhtes. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(178)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb saata komisjonile (62). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(179)

Triikimislaudu käsitlevat statistikat väljendatakse sageli tükiarvuna (ühikutena). Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (63) I lisas sätestatud kombineeritud nomenklatuuris ei ole triikimislaudade puhul sellist lisaühikut aga täpsustatud. Seepärast on vaja sätestada, et kilogrammides või tonnides esitatud kaalu kõrval esitatakse vabasse ringlusse lubamise deklaratsioonis triikimislaudade impordi puhul ka tükiarv. Tükiarv tuleks esitada TARICi koodide 3924 90 00 10, 4421 99 99 10, 7323 93 00 10, 7323 99 00 10, 8516 79 70 10 ja 8516 90 00 51 kohta.

(180)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti neile aega, et esitada pärast käesolevat avalikustamist oma märkused. Märkusi ei esitatud.

(181)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (64) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(182)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,