<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><ORDER xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.ORDER><REF.CASE FILE="ECRCJ2005ETB.0700725101.case.xml"><NO.CASE>C-420/04 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62004O0420</NO.CELEX><NO.SEQ>0016.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>7254</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7286</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>33</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.ORDER><CURR.TITLE><LEFT>MÄÄRUS <DATE ISO="20050714">14.7.2005</DATE> — KOHTUASI C-420/04</LEFT><RIGHT>GOUVEAS V. KOMISJON</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu määrus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20050714">14. juuli 2005</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><ORDER.INIT><P>Kohtuasjas C-420/04 P,</P><P>mille esemeks on Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20040929">29. septembril 2004</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></ORDER.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Georgios Gouvras,</HT> Euroopa Ühenduste Komisjoni ametnik, elukoht Bereldange (Luksemburg), esindaja: advokaat J.-N. Louis, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teine menetlusosaline:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Ühenduste Komisjon,</HT> esindajad: J. Currall ja ja L. Lozano Palacios, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,</P><PARTY.STATUS>kostja esimeses astmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><?PAGE NO="I-7255"?><PREAMBLE.GEN><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: koja esimees A. Borg Barthet (ettekandja), kohtunikud J.-P. Puissochet ja S. von Bahr,</P><P>kohtujurist: C. Stix-Hackl,</P><P>kohtusekretär: R. Grass,</P><P>olles ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</P></PREAMBLE.INIT><PREAMBLE.FINAL><P>on andnud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE.GEN><CONTENTS.ORDER><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>määruse</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>G. Gouvras palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu <DATE ISO="20040715">15. juuli 2004</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="CST" NO.CASE="T-180/02+T-113/03" YEAR="2004" PAGE.ECR="II-987" PAGE.SUM="I-A-225">T-180/02 ja T-113/03: Gouvras v. komisjon, EKL AT 2004, lk I-A-225 ja lk II-987</REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>), millega jäeti rahuldamata esiteks Euroopa Ühenduste Komisjoni <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuse peale, millega määrati tagasiulatuvalt <DATE ISO="20001101">1. novembrist 2000</DATE> kogu lähetuse ajaks teenistuse huvides hageja teenistuskohaks Ateena ning millega nähti ette kõnealuse otsuse (edaspidi <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/><DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsus<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/>) põhjal alusetult makstud summade tagastamine, esitatud tühistamishagi, ning teiseks sama institutsiooni <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsuse peale, millega piirati hageja lähetuse ajal Luxembourgi ülekantava töötasu osa 35%-le, esitatud tühistamishagi.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7256"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi <QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>personalieeskirjad<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/>) artikli 37 esimeses lõigus määratletakse lähetust teenistuse huvides järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>Lähetuses olev ametnik on alaline ametnik, kes on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>suunatud teenistuse huvides:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>täitma ajutiselt ülesandeid ametikohal väljaspool institutsiooni, mille teenistuses ta on</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[...]<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/>.</P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artiklis 38 määratakse kindlaks sellist lähetust reguleerivad eeskirjad:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>Lähetust teenistusüksuse huvides reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast asjaomase ametniku ärakuulamist;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="I-7257"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>lähetuse kestuse määrab kindlaks ametisse nimetav asutus või ametiisik;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>iga kuue kuu möödudes võib asjaomane ametnik taotleda lähetuse lõpetamist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses oleval ametnikul on õigus saada palgalisa, kui kogu töötasu ametikohal, kuhu ta on lähetatud, on väiksem kui tema palgaastme ja -järgu puhul selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis; lisaks sellele on tal õigus saada hüvitist kõigi muude lähetusega seotud lisakulude katteks;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[...]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>lähetuses viibivale ametnikule säilib tema ametikoht, õigus tõusta kõrgemale astmele ning õigus ametialasele edutamisele;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>lähetuse lõppemise korral ennistatakse ametnik kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust.<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artiklis 85 reguleeritakse alusetult makstud summade tagastamist järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>Töötajale enammakstud summa nõutakse sisse, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada.<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-7258"?><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Personalieeskirjade VII lisa artiklite 4, 5 ja 10, mis reguleerivad vastavalt kodumaalt lahkumise toetust, sisseseadmistoetust ja päevaraha, kohaldatavus sõltub teenistuskohast.</TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kodumaalt lahkumise toetust, mis moodustab 16% ametniku põhipalga, majapidamistoetuse ja ülalpeetava lapse toetuse kogusummast, makstakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ametnikule:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kes ei ole ega ole kunagi olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil asub tema teenistuskoht, ja</P></ITEM><ITEM><P>kes kuus kuud enne institutsiooni teenistusse asumist lõppenud viie aasta jooksul ei elanud pidevalt ega tegelnud oma põhilise tegevusalaga selle riigi territooriumil Euroopas. Käesoleva sätte kohaldamisel ei võeta arvesse teisele riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tehtud tööst tulenevaid asjaolusid;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><?PAGE NO="I-7259"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ametnikele, kes on või on olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil asub tema teenistuskoht, kuid kes enne institutsiooni teenistusse asumise kuupäeva lõppenud kümne aasta jooksul elas alaliselt väljaspool selle riigi Euroopas asuvat territooriumi põhjusel, mis ei ole seotud tööga mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni teenistuses.<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Personalieeskirjade VII lisa artiklis 5 sätestatakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Sisseseadmistoetust, mis moodustab majapidamistoetuse saamise õigusega ametniku puhul kahe kuu põhipalgaga võrdse summa või muudel juhtudel ühe kuu põhipalgaga võrdse summa, makstakse alalisele ametnikule, kes vastab kodumaalt lahkumise toetuse saamise tingimustele või tõendab, et ta on pidanud personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks vahetama elukohta.</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA><ALINEA>Sisseseadmistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Sama suurt sisseseadmistoetust makstakse ametnikule, kes viiakse üle uuele teenistuskohale ja kes seetõttu peab personalieeskirjade artikli 20 täitmiseks elukohta vahetama.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[...]</ALINEA><?PAGE NO="I-7260"?><ALINEA>Sisseseadmistoetust makstakse dokumentide esitamise korral, millest nähtub, et ametnik — ja kui tal on õigus saada majapidamistoetust, siis ka tema pere — on asunud elama tema teenistuskohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Ametnik, kellel on õigus saada majapidamistoetust ja kes asub ilma perekonnata elama tema teenistuskohta, saab ainult poole toetusest, millele tal muidu õigus oleks; teine pool toetusest makstakse siis, kui tema perekond asub elama tema teenistuskohta, kui see toimub [personalieeskirjade VII lisa] artikli 9 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.</ALINEA><ALINEA>Kui ametnik viiakse üle tema perekonna elukohta, enne kui tema perekond on asunud elama tema teenistuskohta, ei ole tal õigust saada sisseseadmistoetuse ettemakset.</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Personalieeskirjade VII lisa artiklis 10 nähakse ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="010.001"><NO.PARAG><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui ametnik tõendab, et ta peab personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks elukohta vahetama, on sellisel ametnikul lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul õigus saada päevaraha kalendripäeva eest [...]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="010.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[...]</ALINEA><?PAGE NO="I-7261"?><ALINEA>Mingil juhul ei anta päevaraha pärast kuupäeva, mil ametnik personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks kolib.</ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Personalieeskirjade VII lisa artikkel 17 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="017.001"><NO.PARAG><QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Igale ametnikule makstakse selles kohas ja selle riigi vääringus, kus ta oma kohustusi täidab.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tingimustel, mis on sätestatud ühenduse institutsioonide ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega koostatud eeskirjades, võivad ametnikud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>lasta oma institutsioonil korrapäraselt üle kanda ühe osa oma töötasust, mis ei ületa tema kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetuse summat [...]</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>lasta korrapäraselt teha ülekandeid, mis ületavad punkti a alguses nimetatud ülemmäära, tingimusel et nende eesmärk on katta eelkõige kulud, mis tekivad seoses tõendatud kohustustega, mida ta täidab korrapäraselt väljaspool riiki, kus on tema institutsiooni asukoht või tema ametikohustuste täitmise koht;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="I-7262"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>saada väga erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel loa lasta lisaks eespool osutatud korrapärastele summadele üle kanda summasid, mida ametnik soovib saada oma käsutusse punktis a osutatud vääringus.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="017.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 2 ettenähtud ülekanded tehakse personalieeskirjade artikli 63 teises lõigus määratletud vahetuskursiga; ülekantavad summad korrutatakse koefitsiendiga, mis vastab selle riigi jaoks määratud paranduskoefitsiendi, mille vääringus ülekanne tehakse, ja ametniku teenistuskoha riigi jaoks määratud paranduskoefitsiendi suhtele.<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Euroopa ühenduste töötajate ühe osa töötasu ülekandmise korra kehtestamist käsitlevate eeskirjade (edaspidi <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>ühised eeskirjad<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/>), mis jõustusid <DATE ISO="19800101">1. jaanuaril 1980</DATE> ja mida kohaldatakse tagasiulatuvalt <DATE ISO="19790401">1. aprillist 1979</DATE>, artiklis 1 sätestatakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>Personalieeskirjade lisa VII artikli 17 lõike 2 punkti a alusel võib ametnik lasta oma institutsioonil korrapäraselt üle kanda ühe osa oma töötasust, mis ei ületa tema kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetuse summat, mida on korrutatud ametniku teenistuskoha riigi jaoks määratud töötasu paranduskoefitsiendiga.<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Ühiste eeskirjade artiklis 2 sätestatakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>Personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõike 2 punkti b alusel võib ametnik lisaks lasta oma institutsioonil korrapäraselt üle kanda artiklis 1 nimetatud töötasu osa<?PAGE NO="I-7263"?> summast suuremat osa, tingimusel et nende ülekannete eesmärk on katta kulud, mis tekivad seoses tõendatud kohustustega, mida ta täidab korrapäraselt väljaspool oma teenistuskoha riiki.</ALINEA><ALINEA><P>Selliseid ülekandeid õigustavateks kuludeks loetakse:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>kooli või ülikooli tõendi alusel lapse õppekulud, mis annavad õiguse ülalpeetava lapse toetusele [...]</P></ITEM><ITEM><P>[...]</P></ITEM><ITEM><P>laenulepingu ja seda tõestava notariaalakti alusel kulud hüpoteeklaenu tagasimaksmiseks [...]<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/>.</P></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Ühiste eeskirjade artikli 3 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>Artiklites 1 ja 2 määratletud korrapäraste ülekannete kogusumma ei või ületada 35% igakuisest netotöötasust.<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-7264"?><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Ühiste eeskirjade artiklis 5 sätestatakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>Personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõike 2 punkti c kohaselt võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandlikel asjaoludel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel anda ametnikule loa lasta oma institutsioonil üle kanda summasid, mida ametnik soovib saada oma käsutusse kõnealuse lisa artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud vääringus. Luba antakse asjaomase põhjenduse uurimise põhjal.<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Lõpuks sätestatakse ühiste eeskirjade artikli 6 neljandas lõigus:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>Asjaomane institutsioon kontrollib korrapäraselt, kas ülekandmise loa andmise aluseks olnud tingimused on endiselt täidetud. Asjaomane institutsioon lõpetab ülekandmise, kui ta tuvastab, et need tingimused ei ole enam täidetud.<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="19930730">30. juuli 1993</DATE>. aasta sisedirektiivis, millega kehtestatakse ühiste eeskirjade rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, mis avaldati <DATE ISO="19930811">11. augusti 1993</DATE>. aasta <HT TYPE="ITALIC">Informations administratives'</HT> nr 815, sätestatakse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>1.</NO.P><TXT>Ametnikud võivad [ühiste] eeskirjade artiklis 2 sätestatud tingimustel lasta korrapäraselt üle kanda summasid, mis ületavad artiklis 1 nimetatud ülemmäära.</TXT><?PAGE NO="I-7265"?><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Nende ülekannete eesmärk peab olema [ühiste] eeskirjade artiklis 2 sätestatud kulude katmine</P></ITEM></LIST></P></NP><P>[...]</P><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Asjaomase institutsiooni kaudu toimuv ülekandmine on lubatud ainult juhtudel, mil kohustused ja nendega seotud kulud tekivad väljaspool ametniku teenistuskoha riiki ehk riigis, mille vääringus toimub ülekanne [...]<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/>.</TXT></NP></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidluse aluseks olevad asjaolud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Vaidluse aluseks olevad asjaolud on vaidlustatud kohtuotsuses kirjeldatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P>&#x201E;15</NO.P><TXT>Hageja nimetati <DATE ISO="19820601">1. juunil 1982</DATE> Euroopa Ühenduste Komisjoni katseajal olevaks ametnikuks ning määrati ametisse administraatorina palgaastmele A6 asukohaga Luxembourgis.</TXT></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT><DATE ISO="19830225">25. veebruari 1983</DATE>. aasta otsusega, mis jõustus <DATE ISO="19830301">1. märtsil 1983</DATE>, nimetati ta alaliselt ametisse, seejärel 1987. aastal edutati ta palgaastmele A5, 1991. aastal palgaastmele A4 ja lõpuks <DATE ISO="19990301">1. märtsil 1999</DATE> osakonnajuhatajaks palgaastmele A3.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7266"?><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Komisjoni talituste ümberkorraldamise tõttu nimetati ta <DATE ISO="19991001">1. oktoobril 1999</DATE> tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi tervishoiu direktoraadi tervishoiu olukorra analüüsi, tervishoiupoliitika arengu ja tervishoiu küsimustega teistes poliitikavaldkondades tegeleva osakonna juhatajaks.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Kõigi asjaomaste poolte nõusolekul palus tema peadirektoraat <DATE ISO="20001006">6. oktoobril 2000</DATE> komisjoni personali ja halduse peadirektoraadil lähetada hageja kooskõlas personalieeskirjade artikli 37 punkti a esimese taande ja artikliga 38 teenistuse huvides Kreeka tervishoiuministeeriumi juurde.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Seetõttu viidi ta <DATE ISO="20001027">27. oktoobri 2000</DATE>. aasta otsuse alusel üle komisjoni tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi tervishoiu direktoraadi direktori isikliku nõuniku ametikohale. See otsus jõustus <DATE ISO="20001101">1. novembril 2000</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Seejärel saatis komisjon hageja teenistuse huvides lähetusse <DATE ISO="20001121">21. novembri 2000</DATE>. aasta otsusega, mis on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="2"><ARTICLE IDENTIFIER="001"><TI.ART><QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>Artikkel 1</TI.ART><ALINEA>Kooskõlas personalieeskirjade artikli 37 [punkti] a esimese taande ja artikliga 38 lähetatakse tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi ametnik palgaastmel A3 Georgios Gouvras ([töötõendi] number 04295) teenistuse huvides [Kreeka] tervishoiuministeeriumi juurde.</ALINEA></ARTICLE><?PAGE NO="I-7267"?><ARTICLE IDENTIFIER="002"><TI.ART>Artikkel 2</TI.ART><ALINEA>Georgios Gouvras saadetakse teenistuse huvides lähetusse <DATE ISO="20001001">1. novembrist 2000</DATE> kuni <DATE ISO="20011031">31. oktoobrini 2001</DATE>.<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/></ALINEA></ARTICLE></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Arvestades hageja lähetuse ajutist laadi, jäi tema perekond Luxembourgi, kus ta lapsed jätkasid oma õpinguid ning kus tema abikaasa, kes on samuti Euroopa ühenduste ametnik, jätkas töötamist.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Komisjon jätkas hagejale töötasu, kaasa arvatud kodumaalt lahkumise toetuse, mida korrutati paranduskoefitsientiga 100, maksmist Luxembourgis. On üheselt selge, et lähetuse ajal ei saanud hageja Kreeka ametiasutuselt töötasu.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT><DATE ISO="20010723">23. juuli 2001</DATE>. aasta e-kirjas palus hageja tasuda talle ja tema lastele igaaastane kindlaksmääratud hüvitis teenistuskohast päritolukohta sõitmiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi Luxembourgi ja Ispra halduse ja personalijuhtimise direktoraadi direktor Martine Reicheres palus <DATE ISO="20010726">26. juuli 2001</DATE>. aasta kirjas kõnealuse peadirektoraadi õiguste ja kohustuste ning sotsiaalpoliitika ja -meetmete direktoraadi personalieeskirjade osakonna juhatajal Adrian Barnettil <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>täpsustada, kuidas tõlgendada G. Gouvrase teenistuskohta, konsulteerides vajaduse korral õigustalitusega, ning võttes arvesse [...] asjaomase valdkonna kohtupraktikat ([Esimese Astme Kohtu] <DATE ISO="19960228">28. veebruari 1996</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="CST" NO.CASE="T-15/95" YEAR="1996" PAGE.ECR="II-171" PAGE.SUM="I-A-57">T-15/95: do Paço Quesado v. komisjon [EKL AT 1996, lk I-A-57 ja II-171]</REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 26[-]30)<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/>.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7268"?><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>M. Reicherte märkis selles kirjas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="2"><P><QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>Kuna lähetusotsuses ei täpsustatud huvitatud isiku teenistuskohta, siis on minu alluvuses olevatel talitustel, kes on olnud kirjavahetuses [personali ja halduse peadirektoraadi Luxembourgi ja Ispra halduse ja personalijuhtimise direktoraadi Luxembourgi personali osakonnaga ja kõnealuse peadirektoraadi õiguste ja kohustuste ning sotsiaalpoliitika ja -meetmete direktoraadi individuaalsete õiguste haldamise osakonnaga], raskusi huvitatud isikule tasude ja hüvitiste maksmisel, mida on käsitletud Brüsselis toimunud koosolekul, ilma et oleks lõplikule seisukohale jõutud.<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>A. Barnettilt saadud vastuse järel saatis M. Reicherts <DATE ISO="20011014">14. augustil 2001</DATE> hagejale järgmise kirja:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="2"><P><QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>Teie palve põhjal [...] palus Luxembourgi personaliosakond personalieeskirjade osakonnal veel kord anda selgitusi õigusnormide kohaldamise kohta Teie olukorras. Lisan siinkohal sel teemal toimunud kirjavahetuse.</P><P><DATE ISO="20010731">31. juulil 2001</DATE> antud vastusest tuleneb, et:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>personalieeskirjade artikli 38 alusel on Teil tõendite esitamisel õigus saada hüvitist kõigi Teie lähetusega seotud kulude katteks;</P></ITEM><?PAGE NO="I-7269"?><ITEM><P>Teie töötasust tuleb maha arvata kogu tegelik tulu, mida [Kreeka] tervishoiuministeerium, kelle juurde Teid on lähetatud, Teile maksab;</P></ITEM><ITEM><P>kuna Teid on lähetatud Ateenasse [Kreeka], siis on alates <DATE ISO="20001101">1. novembrist 2000</DATE> Teie teenistuskohaks see linn;</P></ITEM><ITEM><P>eeltoodust tulenevalt ei ole Teil sellest kuupäevast õigust kodumaalt lahkumise toetusele ega igaaastasele sõidukulude hüvitamisele;</P></ITEM><ITEM><P>Teie töötasu tuleb korrutada Kreeka jaoks määratud paranduskoefitsiendiga;</P></ITEM><ITEM><P>Teie töötasu tuleb Teile maksta Kreekas;</P></ITEM></LIST><P>[...]</P><P>Teie töötasu maksmise jätkumise tagamiseks kantakse Teie 2001. aasta septembrikuu töötasu eespool viidatud õigusi arvestades üle Teie pangakontole Luxembourgis. Palgatalitus teavitab Teid 2001. aasta septembrikuu alguses täpse summa suurusest, mida tuleb Teie töötasust tulevikus kinni pidada ning siis on neil võimalik anda teada ka summade tagastamise korrast. Käesolevas staadiumis võib tagastatavat summat hinnata orienteeruvalt <FT TYPE="NUMBER">31000</FT> eurole, võtmata arvesse igaaastase sõidukulude hüvitise tagastamist.<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-7270"?><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Hageja sai selle kirja <DATE ISO="20010911">11. septembril 2001</DATE> faksi teel kätte ning vastas sellele <DATE ISO="20010914">14. septembri 2001</DATE>. aasta üksikasjaliku kirjaga, milles palus selle otsuse ülevaatamist ning täiendavat teavet. Samuti viitas hageja asjaomases kirjas oma lähetuse tingimusi puudutava täpse teabe saamise raskustele ning märkis ära isikud, kellega ta selles osas oli konsulteerinud, nagu komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi personalipoliitika direktoraadi personalieeskirjade alusel töötavate teenistujate ja liikmesriikidest lähetatud ekspertide osakonna teenistuja J. Lavaud, sama peadirektoraadi õiguste ja kohustuste ning sotsiaalpoliitika ja -meetmete direktoraadi individuaalsete õiguste haldamise osakonna teenistuja M. Perez-Silvan ja hageja peadirektoraadi üldasjade direktoraadi personali, eelarve ja teiste ressursside osakonna juhataja D. Janssens. Hageja lisas, et ta ei ole pärast oma lahkumist saanud komisjoni talitustelt ühtegi kirja oma lähetuse kohta, milles oleks teda hoiatatud asjaolust, et lähetus toimub tema enda finantsvastutusel, millega võib kaasneda alusetult makstud summade tagastamine.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>M. Reicherts vastas sellele <DATE ISO="20011002">2. oktoobri 2001</DATE>. aasta kirjaga (edaspidi <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/><DATE ISO="20011002">2. oktoobri 2001</DATE>. aasta otsus<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/>), milles ta kutsus hagejat üles soovi korral vaidlustama otsust, millega määratakse uuesti tema finantsõigused, esitades personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi Luxembourgi ja Ispra halduse ja personalijuhtimise direktoraadi Luxembourgi personaliosakonna teenistuja F. Augendre saatis <DATE ISO="20011010">10. oktoobril 2001</DATE> hagejale kirja, milles ta teatas, et <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuse alusel tuleb tema lähetuse ajal saadud töötasust personalieeskirjade artikli 85 kohaselt parandusarvestuse järgi 2001. aasta novembrikuu eest kinni pidada 1342,30 eurot ja 2001. aasta detsembrist kuni 2003. aasta novembrini iga kuu eest kinni pidada 1342,16 eurot ehk teha kokku kinnipidamisi 24 kuu eest.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7271"?><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20011022">22. oktoobril 2001</DATE> ametisse nimetavale asutusele <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuse ja <DATE ISO="20011002">2. oktoobri 2001</DATE>. aasta otsuse ning esimesena nimetatud otsust rakendavate palgalehtede tühistamise kaebuse.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT><DATE ISO="20011031">31. oktoobri 2001</DATE>. aasta e-kirjas anti hagejale teada tervishoiu ja tarbijakaitse eest vastutava komisjoni liikme David Byrne'i otsusest kutsuda ta samal päeval Luxembourgi komisjoni ees seisvate väljakutsete asjus bioterrorismi valdkonnas.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT><DATE ISO="20011211">11. detsembri 2001</DATE>. aasta otsusega, mis jõustus <DATE ISO="20011101">1. novembril 2001</DATE>, lõpetas komisjon hageja lähetuse teenistuse huvides Kreeka tervishoiuministeeriumi juurde ning viis ta üle tervise- ja tarbijakaitse peadirektoraadi tervishoiu direktoraadi direktori isikliku nõuniku ametikohale. See otsus tühistati ning asendati komisjoni <DATE ISO="20020206">6. veebruari 2002</DATE>. aasta otsusega, millega hageja ennistati sama direktori isikliku nõuniku ametikohale.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Ametisse nimetav asutus jättis hageja kaebuse <DATE ISO="20020222">22. veebruari 2002</DATE>. aasta otsusega rahuldamata, mille kättesaamisest teatas hageja <DATE ISO="20020301">1. märtsil 2002</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuse tühistamiseks hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20010611">11. juunil 2001</DATE> (kohtuasi T-180/02).</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Hageja esitas komisjoni otsuse järel, millega kinnitati tema teenistuskohaks Ateena, <DATE ISO="20020128">28. jaanuaril 2002</DATE> taotluse, milles ta palus üle kanda selle osa oma<?PAGE NO="I-7272"?> töötasust, mida ta vajab regulaarsete ja tõendatud kulude katmiseks Luxembourgis, mis on tema põhiteenistuskoht ning peamine elukoht.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT><DATE ISO="20020308">8. märtsil 2002</DATE> esitas hageja teise taotluse, milles palus personalieeskirjade VII lisa artiklite 5 ja 10 alusel talle maksta sisseseadmistoetust ja päevaraha tema teenistusse asumise eest vastavalt <DATE ISO="20001101">1. novembril 2000</DATE> Ateenas ja <DATE ISO="20011101">1. novembril 2001</DATE> Luxembourgis.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT><DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsustega (edaspidi <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/><DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsused<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/>) asjaomane haldusasutus esiteks rahuldas personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõike 2 punkti c alusel hageja taotluse kanda ajavahemikul novembrist 2000 kuni oktoobrini 2001 ühe osa netotöötasust Kreekast Luxembourgi, piirates selle osa 35%-ni nimetatud töötasust, ja teiseks teavitas hagejat tema sisseseadmistoetuse ja päevaraha maksmise taotluse rahuldamata jätmisest.&#x201D;</TXT></NP></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Hagi Esimese Astme Kohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuse tühistamiseks esimese hagiavalduse, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20020611">11. juunil 2002</DATE> (kohtuasi T-180/02). Komisjon leiab, et see hagi tuleb rahuldamata jätta.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsuste tühistamiseks teise hagiavalduse (kohtuasi T-113/03). Komisjon leiab, et ka see hagiavaldus tuleb rahuldamata jätta.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7273"?><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuse tühistamise hagiavalduse toetuseks kolm väidet.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Esimeses väites märkis hageja, et komisjon rikkus personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a esimest taanet ning artikli 38 punkti a, kuna komisjon esiteks ei järginud kohustust hagejat enne lähetusse saatmist ära kuulata, ja teiseks kinnitas tagasiulatuvalt teenistuskohaks Ateena.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Selles osas leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 70-86 esiteks, et asjaomasel haldusasutusel oli hageja palgaastet arvestades õigus temalt eeldada haldusmenetluse ja personalieeskirju puudutava menetluse head tundmist, ning teiseks, et ametniku teenistuskoht asub üldjuhul seal, kus ta täidab oma teenistuskohustusi ning et lähetades hageja Kreeka tervishoiuministeeriumi juurde, kinnitas komisjon sõnaselgelt tema teenistuskohaks Ateena.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Seega järeldas Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktis 87, et komisjon leidis õigesti, et hageja teenistuskohaks on Ateena ja seetõttu lükkas ta esimese hagiavalduse toetuseks esitatud esimese väite tagasi.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Teises väites märkis hageja, et komisjon rikkus personalieeskirjade artiklit 85, võttes vastu meelevaldse otsuse, milles ei järgitud õiguspärase ootuse kaitse ning hoolitsemiskohustuse põhimõtet, kuna talle ei esitatud aegsasti usaldusväärset teavet, mis võimaldanuks tal oma finantskohustuste põhjal kontrollida, kas ta saab nõustuda lähetusse saatmisega Ateenasse ning töötasu olulise vähendamisega Kreeka jaoks määratud paranduskoefitsiendiga korrutamise ning kodumaalt lahkumise toetuse maksmise lõpetamise tulemusel.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7274"?><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Selles osas meenutas Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktis 102, et alusetult makstud summade tagastamine eeldab personalieeskirjade artikli 85 kohaselt seda, et saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus, või seadusliku aluse puudumine oli nii ilmset laadi, et ta ei saanud seda mitte teada.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohus leidis vaidlustatud otsuse punktis 108 esmalt, et seoses hageja teadlikkusega maksmise seadusliku aluse puudumisest, kuna tema teenistuskohaks oleks pidanud olema määratud Ateena, siis kanti asjaomased summad põhjusel, et teenistuskoht asub Luxembourgis, G. Gouvrasele üle alusetult.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohus täpsustas vaidlustatud otsuse punktis 109 aga, et neid summasid võib sisse nõuda ainult siis, kui haldusasutuse tehtud viga oli nii ilmne, et hageja ei saanud seda mitte teada. Sama otsuse punktis 111 märkis Esimese Astme Kohus, et kui vastabki tõele, et komisjon ei ole olnud G. Gouvrase õiguste osas sõnaselge ning tal on nende kohta oma arvamuse väljendamine võtnud mitu kuud aega, eelkõige kodumaalt lahkumise toetuse küsimuses, siis tuleb järeldada, et tavapäraselt hoolikas ametnik, kellel on hageja kogemused ning palgaaste, ei saa olla mitteteadlik asjaolust, et see toetus on seotud kodumaalt lahkumisega personalieeskirjade VII lisa artikli 4 tähenduses.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Teiseks, seoses <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuse väidetavalt meelevaldse laadiga leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 117-119, et kuna puuduvad täpsed viited rikutud kohustustele, siis tuleb see väide tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Kolmandaks, seoses komisjoni hoolitsemiskohustuse põhimõtte järgimata jätmisega märkis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 120-125, et komisjon ei rikkunud kõnealust kohustust, kuna hageja möönis, et teda on teavitatud tema lähetusega teenistuse huvides kaasnevatest tagajärgedest tema halduslikule seisundile.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7275"?><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Neljandaks leidis Esimese Astme Kohus õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumise osas kõnealuse otsuse punktides 126-133, et see argument tuleb tagasi lükata eelkõige põhjusel, et komisjon ei olnud hagejale midagi täpselt kinnitanud tema lähetuse tingimuste kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Seetõttu lükati hageja esimese hagiavalduse toetuseks esitatud teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Kolmandas väites viitas hageja personalieeskirjade VII lisa artiklite 5 ja 10 rikkumisele, kuna komisjon oli keeldunud tunnistamast tema õigust nii sisseseadmistoetusele kui päevarahale.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Selles osas leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 142-144, et komisjon ei ole <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuses keeldunud nende hüvitiste hagejale maksmisest. Seetõttu järeldas Esimese Astme Kohus, et see väide tuleb tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Seepärast jäeti G. Gouvrase poolt kõnealuse otsuse peale esitatud hagi tervikuna rahuldamata.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>G. Gouvras esitas teise, <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsuste peale esitatud hagi toetuseks kaks väidet.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7276"?><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Esimeses väites märkis ta, et on rikutud personalieeskirjade VII lisa artikleid 5 ja 10, kuna tema lähetuse ajal Ateenasse keelduti talle sisseseadmistoetuse ja päevaraha maksmisest, ning samamoodi keelduti talle sisseseadmistoetuse maksmisest tema üleviimisel Luxembourgi.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Esiteks, seoses hagejale sisseseadmistoetuse maksmisega tema lähetamisel Ateenasse, leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 156-159, et hageja nõue tühistada <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsus, millega keelduti talle sisseseadmistoetuse maksmisest, on põhjendatud.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab hagejale sisseseadmistoetuse maksmist tema naasmisel Luxembourgi, siis leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 160 ja 161, et komisjon oli selle hüvitise maksmisest personalieeskirjade VII lisa artikli 5 lõike 4 alusel keeldunud põhjendatult.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Kolmandaks, seoses päevarahaga leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 162-166, et komisjon oli selle õiguse andmisest õigesti keeldunud, kuna vastasel korral oleks seda hüvitist talle makstud vastuolus personalieeskirjade VII lisa artiklis 10 taotletud eesmärgiga. Hageja elukohta ei saa lugeda ajutiseks ei Ateenas ega Luxembourgis.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Esimese Astme Kohus leidis selle põhjal, et hageja teise hagiavalduse esimese väitega tuleb osaliselt nõustuda, kuna komisjon eksis, kui ta keeldus hageja lähetamisel Ateenasse talle sisseseadmistoetuse maksmisest.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7277"?><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Teises väites märkis hageja, et lubades liikmesriigist, kus ta oma töökohustusi täidab, üle kanda töötasust vaid 35% suuruse osa, rikkus komisjon personalieeskirjade artikli 38 punkti d ja selle VII lisa artiklit 17.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Selles osas leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 194—211, et komisjon on personalieeskirjade artikli 38 punkti d õigesti kohaldanud, kuna hageja sai oma lähetuse ajal Ateenas samale palgaastmele ja -järgule vastavat töötasu, mida maksti talle lähetusse saatnud institutsioonis. Sellest sättest ei tulene, et huvitatud isik oleks pidanud lähetuse ajal Ateenas saama sama suurt töötasu, kui talle Luxembourgis maksti. Esimese Astme Kohus leidis samuti, et ülekandmise piiramine 35%-le netotöötasust ei ole ebaproportsionaalne, sest hageja ei ole esitanud tõendeid erakorraliste kulude kohta, mis võimaldanuks institutsioonil lubada sellest protsendist suurema töötasu osa ülekandmist.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Neid tingimusi arvestades lükkas Esimese Astme Kohus G. Gouvrase teise hagiavalduse toetuseks esitatud teise väite tagasi.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Seega Esimese Astme Kohus esiteks tühistas osaliselt <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsuse, millega keelduti sisseseadmistoetuse maksmisest tema lähetuse ajal Ateenasse, ning teiseks jättis teise hagi muus osas rahuldamata.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-7278"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Apellatsioonkaebus</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Poolte nõuded</P></TI></TITLE><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuses palub G. Gouvras Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>esimese võimalusena tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles sellega jäeti rahuldamata tema nõuded:</P></ITEM><ITEM><P>esiteks kohtuasjas T-180702 tühistada <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsus,</P></ITEM><ITEM><P>teiseks kohtuasjas T-113/03 tühistada <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsus, millega piirati tema lähetuse ajal Luxembourgi ülekantava töötasu osa 35%-le ja</P></ITEM><ITEM><P>lahendada kohtuasi uute sätete alusel, andes hagejale võimaluse muuta oma väiteid ja nõudeid;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena tühistada tervikuna <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsus ning <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsus, millega piirati tema lähetuse ajal Luxembourgi kui tema tavalisse põhitöökohta ülekantava töötasu osa 35%-le</P></ITEM><?PAGE NO="I-7279"?><ITEM><P>mõista kahe kohtuastme kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Komisjon palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse või vähemalt põhjendamatuse tõttu rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Apellatsioonkaebus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Esmalt tuleb meelde tuletada, et personalieeskirjade artikli 119 kohaselt võib Euroopa Kohus siis, kui apellatsioonkaebus on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, ettekandjakohtuniku ettekande alusel ja pärast kohtujuristi ärakuulamist igal ajal jätta apellatsioonkaebuse põhistatud määrusega läbi vaatamata.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Väited <DATE ISO="20010814">14. augusti 2001</DATE>. aasta otsuse kohta</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Esimene väide</P></TI></TITLE><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Esimeses väites märgib hageja, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, kui ta ei kontrollinud, kas komisjon tegelikult teavitas enne teenistuse huvides lähetusotsuse tegemist hagejat kõigist sellega kaasnevatest tagajärgedest mitte ainult tema halduslikule seisundile, vaid ka sellest tulenevatest flnantstagajärgedest, eriti mis puudutab õigust kodumaalt lahkumise toetusele, igaaastast sõidukulude hüvitist<?PAGE NO="I-7280"?> ning asjaolu, et tema töötasu korrutatakse Kreekas kohaldatava paranduskoefitsiendiga. Seetõttu ei olnud tal tegelikult võimalik oma huve kaitsta ning taotleda kuue kuu järel oma lähetuse lõpetamist. Seega leiab G. Gouvras, et on rikutud personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punkti a esimest taanet ning artiklit 38.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Selles osas tuleb meelde tuletada, et tulenevalt EÜ artikli 225 lõikest 1 ja Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust, võib Esimese Astme Kohtu otsuseid edasi kaevata ainult õigusküsimustes ja apellatsioonkaebuse aluseks võib olla üksnes Esimese Astme Kohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine, mis kahjustab kaebaja huve, või ühenduse õiguse rikkumine Esimese Astme Kohtu poolt (vt eelkõige <DATE ISO="20000316">16. märtsi 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-284/98 P" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-1527">C-284/98 P: parlament v. Bieber, EKL 2000, lk I-1527, punkt 30</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20010510">10. mai 2001</DATE>. aasta määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-345/00 P" YEAR="2001" PAGE.ECR="I-3811">C-345/00 P: FNAB jt v. nõukogu, EKL 2001, lk I-3811, punkt 28</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ainult Esimese Astme Kohus pädev ühelt poolt fakte tuvastama, välja arvatud juhul, kui tema poolt tuvastata sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimiku materjalidest, ja teiselt poolt fakte hindama. Asjaolude hindamine ei kujuta endast, seni kuni pole tegemist Esimese Astme Kohtule esitatud tõendite moonutamisega, Euroopa Kohta kontrollile alluvat õigusküsimust kui sellist (vt <DATE ISO="19940302">2. märtsi 1994</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-53/92 P" YEAR="1994" PAGE.ECR="I-667">C-53/92 P: Hilti v. komisjon, EKL 1994, lk I-667, punkt 42</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20010621">21. juuni 2001</DATE>. aasta otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-280/99 P—C-282/99 P" YEAR="2001" PAGE.ECR="I-4717">C-280/99 P-C-282/99 P: Moccia Irme jt v. komisjon, EKL 2001, lk I-4717, punkt 78</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Seega ainult juhul, kui hageja väidab, et Esimese Astme Kohtu poolt tuvastata sisuline ebaõigsus tuleneb toimiku materjalidest või et Esimese Astme Kohus on<?PAGE NO="I-7281"?> moonutanud talle esitatud tõendeid, on väited, mis puudutavad faktide tuvastamist või nende hindamist nimetatud kohtu poolt, vastuvõetavad.</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb märkida, et G. Gouvras palub esimeses väites Euroopa Kohtul kontrollida Esimese Astme Kohtu teostatud faktide hindamist, mille kohaselt enne lähetusotsuse tegemist kuulati hageja ära ning teda teavitati piisavalt, ilma et hageja oleks väitnud, et Esimese Astme Kohus on asjaomaseid tõendeid moonutanud.</TXT></NP><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Seega tuleb see väide ilmse vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Teine väide</P></TI></TITLE><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Teises väites märgib G. Gouvras esiteks, et Esimese Astme Kohus on rikkunud õigusnormi, kui ta hindas, et asjaomane haldusasutus on eiranud eeskirju, koostades <DATE ISO="20001101">1. novembrist 2000</DATE> kuni <DATE ISO="20010814">14. augustini 2001</DATE> palgalehti, milles oli märgitud kodumaalt lahkumise toetus ja Luxembourgi jaoks määratud paranduskoefitsiendi kohaldamine.</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Lisaks väidab hageja, et Esimese Astme Kohus rikkus ühenduse õigust, leides, et hageja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või seadusliku aluse puudumine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada. Hageja ei ole nõus Esimese Astme Kohtu arvamusega, mille kohaselt tavapäraselt hoolikas ametnik, kellel on hageja kogemused ning palgaaste, ei saa olla mitteteadlik vaidlusaluste summade maksmise seadusliku aluse puudumisest.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7282"?><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Sel põhjusel vaidlustab hageja Esimese Astme Kohtu antud vastuse küsimusele faktide õigusliku hindamise kohta ning esitab seega Euroopa Kohtule õigusküsimuse.</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Eeltoodust tuleneb, et apellatsioonkaebuse toetuseks esitatud teine väide on vastuvõetav.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Kahe esitatud väiteosa põhjendatus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Esiteks töötasu maksmise seadusliku aluse puudumise osas piisab nentimisest, et Esimese Astme Kohus leidis vaidlustatud otsuse punktides 104-108 õigesti, et ametniku kogutöötasu säilitamise põhimõte ei tähenda seda, et haldusasutus peab ametnikule maksma hüvitisi ja soodustusi, millele tal ei ole õigust. Sellest tulenevalt, kuna hageja teenistuskohaks oleks pidanud määrama Ateena, tuleb järeldada, et haldusasutuse makstud summad olid alusetud põhjusel, et teenistuskohaks oli määratud Luxembourg.</TXT></NP><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Peale selle, mis puudutab soodustatud isiku teadlikkust maksmise seadusliku aluse puudumisest, siis leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktides 109— 116 samuti õigesti, et komisjon oli alusetult makstud summade sissenõudmist teostanud nõuetekohaselt.</TXT></NP><?PAGE NO="I-7283"?><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Nagu Esimese Astme Kohus märkis vaidlustatud otsuse punktis 111, et <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>kui vastabki tõele, et komisjon ei ole olnud hageja õiguste osas sõnaselge ning tal on nende kohta oma arvamuse väljendamine võtnud mitu kuud aega, siis tuleb järeldada, et tavapäraselt hoolikas ametnik, kellel on hageja kogemused ning palgaaste, ei saa olla mitteteadlik asjaolust, et kodumaalt lahkumise toetus on seotud kodumaalt lahkumisega personalieeskirjade VII lisa artikli 4 tähenduses<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Lõpuks, nagu leidis Esimese Astme Kohus vaidlustatud otsuse punktis 115 ning vastupidi hageja väidetele ei toeta personalieeskirjade sätted viimase arvamust selle kohta, et tal on õigus oma teenistuskoha säilitamisele Luxembourgis ning kõigile hüvitistele, mida ta seal sai. Ühelt poolt ei sisalda personalieeskirjad otseseid sätteid ametniku teenistuskoha määramise kohta tema lähetamisel ning teisalt seovad need asjaomaste hüvitiste maksmise sõnaselgelt teatavate tingimustega.</TXT></NP><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Seetõttu märkis Esimese Astme Kohus õigesti, et komisjon oli alusetult makstud summade sissenõudmist teostanud nõuetekohaselt.</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>Eeltoodust tulenevalt tuleb teine väide ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-7284"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ainus väide <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>, aasta otsuse kohta</P></TI></TITLE><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Selles ainsas väites märgib hageja, et Esimese Astme Kohus rikkus õigusnormi, leides, et <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsus, millega piirati tema lähetuse ajal Luxembourgi ülekantava töötasu osa 35%-le, ei riku personalieeskirjade artikli 38 punkti d.</TXT></NP><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuses piirdub hageja arvamusega, et tema taotluse eesmärk ei ole panna end finantsiliselt soodsamasse olukorda, võrreldes lähetusele eelnenud ajaga, vaid üksnes takistada lähetuse muutumist finantsiliselt väga kahjulikuks. Siiski ei ole selle väite toetuseks esitatud ühtegi argumenti.</TXT></NP><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Selles osas tuleneb EÜ artiklist 225, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust ja artikli 112 lõike 1 punktist c, et apellatsioonkaebuses tuleb selgelt märkida kohtuotsuse, mille tühistamist taotletakse, vaidlustatud osad ning õiguslikud argumendid, mis toetavad eriomaselt seda nõuet (vt eelkõige <DATE ISO="20000704">4. juuli 2000</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-352/98 P" YEAR="2000" PAGE.ECR="I-5291">C-352/98 P: Bergaderm ja Goupil v. komisjon, EKL 2000, lk I-5291, punkt 34</REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20020108">8. jaanuari 2002</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-248/99 P" YEAR="2002" PAGE.ECR="I-1">C-248/99 P: Prantsusmaa v. Monsanto ja komisjon, EKL 2002, lk I-1, punkt 68</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20031111">11. novembri 2003</DATE>. aasta määrus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-488/01 P" YEAR="2003" PAGE.ECR="I-13355">C-488/01 P: Martinez v. parlament, EKL 2003, lk I-13355, punkt 40</REF.DOC.ECR>).</TXT></NP><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et apellatsioonkaebuses ei ole märgitud, miks õiguslik alus, millele Esimese Astme Kohus tugines vaidlustatud otsuse punktis 210, on väär,<?PAGE NO="I-7285"?> mistõttu <DATE ISO="20020430">30. aprilli 2002</DATE>. aasta otsuse vastu esitatud ainus väide tuleb vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>67</NO.P><TXT>Isegi kui hagi oleks vastuvõetav, ei oleks ta käesoleval juhul põhjendatud, sest artiklit, millele käesoleval juhul tuginetakse, ei saa kohaldada, kuna personalieeskirjades ette nähtud summade maksmata jätmine ei kuulu kulutuste mõiste alla.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>68</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 69 lõikele 2, mida kodukorra artikli 118 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kõnealuse kodukorra artikli 70 kohaselt kannavad institutsioonid ühenduste ja nende teenistujate vahelistes vaidlustes ise oma kohtukulud. Samas kodukorra artikli 122 teise taande järgi ei kohaldata nimetatud artiklit 70 ametniku või ühenduse muu teenistuja poolt institutsiooni suhtes esitatud apellatsioonkaebusele. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista hagejalt.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) määrab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="I-7286"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõista kohtukulud välja G. Gouvraselt.</TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.ORDER><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></ORDER>