<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑298/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0298</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:266">EU:C:2017:266</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>14</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>14</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170405">5.4.2017</DATE> – KOHTUASI C‑298/15</P><P>BORTA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (viies koda)</P><P><DATE ISO="20170405">5. aprill 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: leedu.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Riigihange</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/17/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Hankeleping, mille maksumus jääb allapoole direktiivis ette nähtud künnist</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artiklid 49 ja 56</KEYWORD><KEYWORD>Allhanke kasutamise piirang</KEYWORD><KEYWORD>Ühispakkumuse esitamine</KEYWORD><KEYWORD>Pakkujate kutsealane suutlikkus</KEYWORD><KEYWORD>Tehnilise kirjelduse muutmine</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑298/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’e (Leedu kõrgeim kohus) <DATE ISO="20150612">12. juuni 2015. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150618">18. juunil 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Borta<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> UAB</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija VĮ,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (viies koda),</P><P>koosseisus: koja president J. L. da Cruz Vilaça, Euroopa Kohtu asepresident A. Tizzano (ettekandja), kohtunikud A. Borg Barthet, E. Levits ja F. Biltgen,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: ametnik M. Aleksejev,arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20160601">1. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut, arvestades seisukohti, mille esitasid:</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Borta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> UAB, esindaja: <HT TYPE="ITALIC">advokatė</HT> V. Kilišauskaitė,</P></ITEM><ITEM><P>Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija VĮ, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">advokatas</HT> N. Šilaika ning A. Vaitkus, A. Kamarauskas, I. Vaičiulis ja L. Rudys,</P></ITEM><ITEM><P>Leedu valitsus, esindajad: D. Kriaučiūnas, A. Svinkūnaitė ja R. Butvydytė,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: J. Jokubauskaitė ja A. Tokár,</P></ITEM></LIST></VISA><VISA>olles <DATE ISO="20161201">1. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 134, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 19), mida on muudetud komisjoni <DATE ISO="20131213">13. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1336/2013 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="335" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 335, lk 17</REF.DOC.OJ>), (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>direktiiv 2004/17<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Borta<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> UAB (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Borta<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) ja Klaipėdos valstybinio jūrų uosto direkcija VĮ (Klaipėda riiklik meresadam, Leedu) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>meresadam<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) vahelises kohtuvaidluses selle üle, kas sadamakaide rekonstrueerimist puudutavate ehitustööde hanke dokumendid on õiguspärased.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/17 põhjendus 9 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>(9)</NO.P><TXT>Et tagada vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate riigihangete avatust konkurentsile, on soovitav koostada sätted, millega ühendus kooskõlastaks selliseid lepinguid, alates lepingute teatavast maksumusest. […]</TXT><P>Riigihangete puhul, mille maksumus on liiga väike selleks, et rakendada neile ühenduse kooskõlastamissätteid, on soovitav pidada silmas Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust, mille järgi rakendatakse asutamislepingute […] reegleid ja põhimõtteid.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></P></NP></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 16 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[…] käesolev direktiiv [kehtib] lepingutele, mille väärtus käibemaksuta on eeldatavalt mitte allpool järgmisi künniseid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ehitustööde hankelepingute puhul <FT TYPE="NUMBER">5186000</FT> eurot.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 37 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Hankedokumentides võib ostja paluda või liikmesriik nõuda, et ostja paluks näidata pakkujail oma pakkumistes ära lepingu kõik osad, mis nad kavatsevad lasta teha allhankena kolmandatel osapooltel, ja kõik eeldatavad allhangete täitjad. Kõnealuse teabe esitamine ei piira peamise töövõtja vastutust.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/17 artiklis 38 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Ostjad võivad kehtestada lepingu täitmisele eritingimusi, kui need on kooskõlas ühenduse õigusega ja on ära toodud hankekuulutusena kasutatud teates või spetsifikatsioonides. […]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 54 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="054.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Avatud menetluse jaoks valikukriteeriumide kehtestamisel toimivad ostjad objektiivsete eeskirjade ja kriteeriumide alusel, mis on kättesaadavad huvitatud ettevõtjatele.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="054.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Kui [lõikes] 1 […] viidatud kriteeriumid hõlmavad nõudeid ettevõtja tehnilisele ja/või professionaalsele suutlikkusele, siis võib ettevõtja vajaduse korral ja konkreetse lepinguga seoses toetuda teiste ettevõtjate suutlikkusele, milline ka poleks tema ja kõnealuste ettevõtete vaheline juriidiline seos. Sel juhul peab ettevõtja ostjale tõendama, et need vahendid on tema käsutuses kogu lepingu täitmise aja vältel, näiteks nendelt ettevõtetelt saadud kohustuse esitamisel anda vajalikud ressursid ettevõtja käsutusse.</ALINEA><ALINEA>Samadel tingimustel võib artiklis 11 viidatud ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete võimetele.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi XVI lisa <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Teave, mis avaldatakse lepingu sõlmimise teates<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> I osas on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>I.</NO.P><TXT>Teave avaldamiseks Euroopa Liidu Teatajas</TXT><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>10.</NO.P><TXT>Vajaduse korral märkida, kas lepingu suhtes on sõlmitud või võib sõlmida allhankelepinguid.</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>13.</NO.P><TXT>Vabatahtlik teave:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>lepinguosa suurus ja maksumus, mille suhtes võidakse sõlmida allhankelepinguid kolmandate isikutega,</P></ITEM></LIST></P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></NP></ITEM></LIST></P></NP></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Leedu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Leedu riigihankeõigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Leedu riigihangete seaduse (Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>riigihangete seadus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) artikli 24 lõikes 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Hankedokumendid sisaldavad nõuet, et kandidaat või pakkuja peab oma pakkumuses märkima, milliseid alltöövõtjad […] ta kavatseb kasutada, ning võivad nõuda, et kandidaat või pakkuja märgiks oma pakkumuses, kui suure osa suhtes lepingu mahust kavatseb ta sõlmida alltöövõtjatega allhankelepingud […]. Kui ehitustööde hankelepingu täitmine kavatsetakse delegeerida alltöövõtjatele, peab hankija määratletud põhitööd tegema edukas pakkuja. […]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Riigihangete seaduse artikli 27 lõikes 4 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Hankija võib enne pakkumuste esitamise tähtpäeva hankedokumente selgitada (täpsustada).<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Riigihangete seaduse artikli 32 lõikes 3 on ette nähtud, et konkreetses hankemenetluses võib pakkuja vajaduse korral tugineda teiste ettevõtjate suutlikkusele olenemata tema õiguslikust suhtest nendega. Sellisel juhul peab pakkuja hankijale tõendama, et asjaomaste teiste ettevõtjate ressursid on lepingu täitmiseks kättesaadavad. Samadel tingimustel võib ettevõtete grupp toetuda sama grupi teiste osaliste või teiste ettevõtete suutlikkusele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Põhikohtuasjas kõne all olev tehniline kirjeldus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas kõne all oleva tehnilise kirjelduse punktis 3.2.1 on pakkujate kutsealast suutlikkust puudutavate nõuete kohta ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Pakkuja peab viimase viie aasta jooksul või ajavahemikul alates pakkuja asutamise kuupäevast (kui pakkuja on tegutsenud vähem kui viis aastat) olema igal aastal teostanud ehitus- või paigaldustöid (meresadamate ehitamine või rekonstrueerimine) maksumusega vähemalt <FT TYPE="NUMBER">5000000</FT> LTL [Leedu litti] (<FT TYPE="DECIMAL">1448100,09</FT> eurot) (käibemaksuta).<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Tehnilise kirjelduse punktis 4.2.3, millega reguleeritakse koostöölepingu raames mitme pakkuja poolt ühispakkumuse esitamist, on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Partnerite kohustused lepingu täitmisel ja nende kohustuste protsentuaalne osa lepingu mahust tuleb kindlaks määrata koostöölepingus […]. [See] tööde mahtude jaotus kehtib ainult partnerite suhtes ega too kaasa kohustusi kliendile ([meresadam]).<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Tehnilise kirjelduse punktis 4.3 järjestikustest muudatustest tulenevas redaktsioonis on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Kui pakkujad esitavad pakkumuse koostöölepingu raames, peab vähemalt üks [selle lepingu] pool või kõik selle lepingu alusel tegutsevad partnerid […] üheskoos vastama tehnilise kirjelduse […] [punktile] 3.2.1. Partneri panus (teostatud tööde maht) [koostöölepingu] raames peab olema proportsionaalne tema panusega, mis on vajalik tehnilise kirjelduse [punkti] 3.2.1 nõude täitmiseks, ning teostatud tööde mahuga pärast lepingu tegelikku sõlmimist (lepingu täitmisel). […] Vastavalt […] riigihangete seaduse artikli 24 lõikele 5 näeb meresadam ette, et põhitööd kuuluvad tööde mahu loetelu jaotise <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Ehitustööd<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> punkti 1.2.8 alla ning järelikult peab edukas pakkuja need tööd ise tegema.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Tehnilise kirjelduse punktis 4.4 on ette nähtud, et alltöövõtjate kasutamisel peab pakkuja märkima mahu, millises ulatuses alltöövõtjad teevad selliseid töid, mida ei kvalifitseerita põhitöödeks, ning on lisatud, et nende alltöövõtjate kogemust ei võeta punktis 3.2.1 toodud nõuete kontrollimisel arvesse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Tehnilise kirjelduse punktis 7.2 võimaldatakse meresadamal enne pakkumuste esitamise tähtaja möödumist omal algatusel täpsustada hankemenetluse dokumente.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Meresadam avaldas <DATE ISO="20140402">2. aprillil 2014</DATE> hanketeate, et avatud menetluses sõlmida ehitustööde hankeleping Klaipėda (Leedu) riikliku meresadama kaide rekonstrueerimiseks. Hanketeade avaldati <DATE ISO="20140405">5. aprillil 2014</DATE> ka Euroopa Liidu Teatajas. Borta osales seda lepingut puudutavas hankemenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas kõne all oleva tehnilise kirjelduse punkti 4.3 esialgses redaktsioonis olid esitatud riigihangete seaduse artikli 24 lõike 5 sätted allhanget puudutavas osas ning lisaks oli seal ette nähtud, et juhul kui mitu pakkujat esitab ühispakkumuse koostöölepingu alusel vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4.2.3 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>ühispakkumus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>), peavad kas kõik pakkujad üheskoos või üks neist täitma kutsealasele suutlikkusele kehtivaid nõudeid, mis on kindlaks määratud tehnilise kirjelduse punktis 3.2.1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Kahe järjestikuse muudatuse tulemusel, millest üks toimus meresadama algatusel ja teine Borta esitatud kriitika tagajärjel, lisati punktiga 4.3 nendele nõuetele, et ühispakkumuse esitamisel peab iga pakkuja panus viidatud nõuete täitmiseks vastama proportsionaalselt selle töö osale, mida ta koostöölepingu alusel kohustub tegema ja mida ta hankelepingu sõlmimisel tegelikult teeks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Nende muudatuste tõttu, mille kohta avaldati <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> teade, pikendas meresadam pakkumuste esitamise tähtaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Kuna meresadam ei nõustunud Borta uue kriitikaga nende muudatuste kohta, esitas Borta Klaipėdos apygardos teismas’ele (Klaipėda ringkonnakohus, Leedu) hagi tühistada eespool viidatud punkt 4.3, vaidlustades nii punkti sisu õiguspärasuse kui ka meresadama võimaluse seda punkti üldse muuta. Pärast seda, kui hagi jäeti rahuldamata nimetatud kohtu <DATE ISO="20140818">18. augusti 2014. aasta</DATE> otsusega, mis apellatsiooni korras jäeti jõusse Lietuvos apeliacinis teismas’e (Leedu apellatsioonikohus) <DATE ISO="20141113">13. novembri 2014. aasta</DATE> määrusega, esitas Borta Lietuvos Aukščiausiasis Teismas’ele (Leedu kõrgeim kohus) kassatsioonkaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Pooleli oleva kohtuasja lahendamiseks soovib viimati nimetatud kohus teada, kas riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, millele viitab põhikohtuasjas kõne all olev tehnilise kirjelduse punkt 4.3, on kooskõlas liidu õigusega, eelkõige direktiiviga 2004/17, kuna selle artikliga keelatakse allhanke kasutamine tööde puhul, mille hankija on kvalifitseerinud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>põhitöödeks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Kohus kahtleb samuti, kas nimetatud direktiivi arvestades on punkt 4.3 muudetud kujul õiguspärane, kuna selle punkti kohaselt on mitme pakkuja ühispakkumuse esitamisel nõutav, et kutsealase suutlikkuse puhul kohaldatavate nõuete täitmiseks vastaks neist iga panus proportsionaalselt töö sellele osale, mida ta lepingu sõlmimisel tegelikult teeks. Siinkohal palub eelotsusetaotluse esitanud kohus veel selgitada, kas meresadam võis punkti esimest redaktsiooni muuta pärast hanketeate avaldamist, ilma et ta oleks rikkunud direktiivi ning eelkõige direktiivist tulenevat võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Euroopa Kohus on pädev nende küsimuste kohta eelotsust tegema. Põhikohtuasjas kõne all oleva lepingu maksumus jääb küll allapoole direktiivi 2004/17 artikli 16 punktis b ette nähtud <FT TYPE="NUMBER">5186000</FT> euro suurust künnist, millest allpool ei kuulu direktiiv kohaldamisele. Siiski on hankelepingul esiteks kindel piiriülene huvi, mida kinnitab hankemenetluses kahe välismaise ettevõtja – kelle hulka kuulub edukas pakkuja – osalemine ning hanketeate avaldamine Euroopa Liidu Teatajas. Teiseks kavatses meresadam igal juhul kohaldada selle hankemenetluse suhtes norme, mis kehtivad direktiivis 2004/17 viidatud riigihangetele, ning Leedu seadusandja oli otsustanud laiendada selles direktiivis kehtestatud teatud norme hankelepingutele, mille maksumus jääb allapoole mainitud künnist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Lietuvos Aukščiausiasis Teismas (Leedu kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2004/17 artikleid 37, 38, 53 ja 54 tuleb koos või eraldi (kuid nimetatud sätete kohaldamist piiramata) mõista ja tõlgendada nii, et:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette, et kui ehitustööde riigihankelepingu täitmisel on kavas kasutada alltöövõtjaid, peab hankija määratletud põhitööd tegema edukas pakkuja?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>nendega on vastuolus hankedokumentides ette nähtud tarnijate kutsealase suutlikkuse liitmise kava – nagu hankija on ette näinud vaidlusaluses [tehnilises kirjelduses] –, mille kohaselt peab asjaomase ettevõtja (kui koostöö[lepingu] poole) kutsealane suutlikkus vastama selle konkreetse töö mahule, mida ta riigihankelepingu alusel tegelikult teeb?</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 2004/17 artikleid 10, 38, 46 [ja] 47 tuleb koos või eraldi (kuid nimetatud sätete kohaldamist piiramata) mõista ja tõlgendada nii, et:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet ei ole rikutud, kui hankija:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>näeb esmalt hankedokumentides ette üldise võimaluse tarnijate kutsealase suutlikkuse liitmiseks, kuid ei kehtesta selle võimaluse rakendamise konkreetset kava;</P></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><P>seejärel täpsustab hankemenetluse käigus tarnijate kvalifitseerimise tingimusi, kehtestades tarnijate kutsealase suutlikkuse liitmisele teatud piirangud;</P></ITEM><ITEM><P>kvalifitseerimistingimuste sisu täpsustamise tõttu pikendab pakkumuste esitamise […] tähtaega ja teatab pikendamisest [Euroopa Liidu] Teatajas?</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tarnijate suutlikkuse liitmise piirangut ei ole vaja eelnevalt selgelt välja tuua, kui hankija tegevuse laadi ja riigihankelepingu erisuste tõttu on selline piirang ettearvatav ja põhjendatud?<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Leedu valitsus väitis oma kirjalikes seisukohtades ning kohtuistungil Euroopa Kohtus, et esitatud küsimustele vastamiseks tuleb arvesse võtta mitte üksnes direktiivi 2004/17, vaid ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiivi 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="243" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 243</REF.DOC.OJ>), kuna Leedu seadusandja otsustas oma siseriiklikku õigusesse juba enne direktiivi 2014/25 vastuvõtmist üle võtta selle direktiivi teatud sätted, eelkõige selle artikli 79 lõikes 3 allhanke kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Vastupidisel seisukohal olev Euroopa Komisjon väitis, et tõlgendada ei tule ei direktiivi 2004/17 ega direktiivi 2014/25, vaid esitatud küsimustele tuleb vastata lähtudes EL toimimise lepingu alusnormidest ja üldpõhimõtetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Esiteks tuleb direktiivi 2014/25 osas kõigepealt meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt kuulub reeglina kohaldamisele direktiiv, mis kehtib hetkel, mil hankija valib selle menetluse liigi, mida ta kavatseb järgida, ning lahendab lõplikult küsimuse, kas riigihankelepingu sõlmimiseks on nõutav eelnev hankemenetluse korraldamine. Samas ei ole kohaldatavad sellise direktiivi sätted, mille ülevõtmise tähtaeg lõppes pärast seda kuupäeva (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160407">7.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>Partner Apelski Dariusz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑324/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:214">EU:C:2016:214</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Käesolevas asjas avaldati põhikohtuasjas kõne all olev hanketeade <DATE ISO="20140402">2. aprillil 2014</DATE>, samas kui direktiiv 2014/25 jõustus <DATE ISO="20140417">17. aprillil 2014</DATE> ning sellega tunnistati kehtetuks direktiiv 2004/17 alates 18. aprillist 2016, mil lõppes selle ülevõtmise tähtaeg. Lisaks, kuigi Leedu valitsus väidab, et ta võttis oma siseriiklikku õigusesse üle direktiivi 2014/25 teatud sätted juba enne direktiivi vastuvõtmist, tunnistas kõnealune valitsus ka oma kirjalikes seisukohtades, et direktiiv ei olnud põhikohtuasjas kõne all olevate asjakohaste asjaolude aset leidmise ajaks veel üle võetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa esitatud küsimustele vastamisel lähtuda direktiivist 2014/25.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab direktiivi 2004/17, siis selgub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasjas kõne all oleva hankelepingu maksumus jääb allapoole direktiivi 2004/17 artikli 16 punktis b ette nähtud <FT TYPE="NUMBER">5186000</FT> euro suurust künnist. Järelikult ei ole see direktiiv hankelepingu suhtes kohaldatav (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150416">16.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>Enterprise Focused Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑278/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:228">EU:C:2015:228</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab sellegipoolest, et Euroopa Kohus on pädev vastama esitatud küsimustele ning et selle direktiivi sätete tõlgendamine on käesoleva kohtuotsuse punktis 23 toodud kaalutlustel tarvilik.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Leedu valitsus, kes nõustub eelotsusetaotluse esitanud kohtu analüüsiga, täpsustas kohtuistungil Euroopa Kohtus, et Leedu õigusnormide kohaselt võib hankija otsustada kohaldada riigihankemenetlusele, mille käigus sõlmitava hankelepingu maksumus jääb allapoole mainitud künnist, kas direktiivis 2004/17 sätestatud korda või siseriiklikus õiguses seda liiki hankelepingutele ette nähtud lihtsustatud menetlust. Kui – nagu käesoleval juhul – hankija otsustab esimese võimaluse kasuks, peab ta Leedu valitsuse hinnangul kohaldama nimetatud direktiivi kõiki sätteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meelde tuletada, et kui siseriiklik õigusakt järgib liidu asjaomase akti kohaldamisalast väljapoole jäävate olukordade lahendamisel liidu aktis sätestatud lahendusi, on liidul kindel huvi selle vastu, et lahknevate tõlgenduste vältimiseks tulevikus tõlgendataks liidu aktist üle võetud sätteid ühetaoliselt (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121018">18.10.2012</DATE>, <NAME.CASE>Nolan</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑583/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:638">EU:C:2012:638</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131107">7.11.2013</DATE>, <NAME.CASE>Romeo</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:718">EU:C:2013:718</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Nii on liidu õigusnormide tõlgendamine liidu õigusakti kohaldamisalasse mittekuuluvates olukordades põhjendatud, kui siseriiklik õigus on muutnud need õigusnormid sellistes olukordades vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks, selleks et nendes olukordades ja liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvates olukordades tagada ühesugune käsitlemine (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121018">18.10.2012</DATE>, <NAME.CASE>Nolan</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑583/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:638">EU:C:2012:638</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131107">7.11.2013</DATE>, <NAME.CASE>Romeo</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:718">EU:C:2013:718</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160114">14.1.2016</DATE>, <NAME.CASE>Ostas celtnieks</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:6">EU:C:2016:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Samas tuleneb ka väljakujunenud kohtupraktikast, et kui käesoleva kohtuotsuse kahes eelnevas punktis toodud tingimused ei ole täidetud, võib Euroopa Kohus eelotsuse küsimuse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks olla kohustatud arvesse võtma ka selliseid liidu õigusnorme, millele siseriiklik kohus ei ole oma eelotsusetaotluses viidanud (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150416">16.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>Enterprise Focused Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑278/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:228">EU:C:2015:228</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Mis täpsemalt puudutab niisuguse hankelepingu sõlmimist, mis oma maksumuse tõttu ei kuulu direktiivi 2004/17 kohaldamisalasse, siis võib Euroopa Kohus arvesse võtta EL toimimise lepingu alusnorme ja üldpõhimõtteid, iseäranis EL toimimise lepingu artikleid 49 ja 56 ning neist tulenevaid võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet ning läbipaistvuskohustust, kui kõnealune hankeleping pakub kindlat piiriülest huvi. Kuigi sellised hankelepingud ei kuulu direktiivi 2004/17 kohaldamisalasse, tuleb nende puhul järgida nimetatud alusnorme ja põhimõtteid (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091223">23.12.2009</DATE>, <NAME.CASE>Serrantoni ja Consorzio stabile edili</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑376/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:808">EU:C:2009:808</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141218">18.12.2014</DATE>, <NAME.CASE>Generali-Providencia Biztosító</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑470/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2469">EU:C:2014:2469</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161006">6.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Tecnoedi Costruzioni</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑318/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:747">EU:C:2016:747</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Eelpool toodut arvesse võttes tuleb iga esitatud küsimuse puhul analüüsida, kas direktiivi 2004/17 sätete tõlgendamine on käesoleval juhul tarvilik, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 33 ja 34 esitatud kaalutlusi, või kas nendele küsimustele tuleb vastata EL toimimise lepingu eespool nimetatud alusnormide ja üldpõhimõtete alusel, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 35 ja 36 toodud kaalutlusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese küsimuse punkt a</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punktis a palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2004/17 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm nagu riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, milles on ette nähtud, et ehitustööde hankelepingu täitmiseks alltöövõtjate kasutamisel peab edukas pakkuja ise tegema tööd, mille hankija on määratlenud põhitöödeks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb toonitada, et direktiivis 2004/17 piirdutakse allhanke kasutamise osas vaid sellega, et artiklis 37 ja XVI lisas on ette nähtud teatud kohustused teavitamise ja pakkuja vastutuse osas. Direktiivi artiklis 38 on lisatud, et hankija võib kehtestada lepingu täitmisele eritingimusi, kui need on kooskõlas liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Seevastu, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei sisalda see direktiiv ühtegi sätet, mille sisu on analoogne riigihangete seaduse artikli 24 lõike 5 omaga. Lisaks tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Leedu seadusandja ei kinnitanud, et ta juhindus sellest direktiivist riigihangete seaduse artikli 24 lõike 5 vastuvõtmisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa jõuda järeldusele, et riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, kui seda kohaldatakse hankelepingutele, mis ei kuulu direktiivi 2004/17 kohaldamisalasse, viitab vahetult ja tingimusteta sellele direktiivile käesoleva kohtuotsuse punktis 34 toodud kohtupraktika tähenduses (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110707">7.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Agafiţei jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑310/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:467">EU:C:2011:467</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seega ei ole esimese küsimuse punktile a vastamiseks tarvilik seda direktiivi tõlgendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Samas – nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 35 ja 36 – võib Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks olla kohustatud arvesse võtma EL toimimise lepingu alusnorme ja üldpõhimõtteid, iseäranis selle lepingu artikleid 49 ja 56 ning neist tulenevaid võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet ning läbipaistvuskohustust, kui kõnealune hankeleping pakub kindlat piiriülest huvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Hankeleping võib sellist huvi pakkuda eelkõige oma teatud maksumuse tõttu koostoimes oma spetsiifiliste tingimustega või ka tööde teostamise kohaga. Samuti on võimalik arvesse võtta teistes liikmesriikides asuvate ettevõtjate huvi osaleda vastavas hankemenetluses, tingimusel et huvi on tegelik, mitte fiktiivne (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150416">16.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>Enterprise Focused Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑278/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:228">EU:C:2015:228</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohus nimelt tuvastanud, et põhikohtuasjas kõne all olev hankeleping pakub kindlat piiriülest huvi. Nii nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 37, on selle lepingu maksumus, jäädes küll allapoole direktiivi 2004/17 artikli 16 punktis b kindlaks määratud künnist, suhteliselt suur. Lisaks, nagu Leedu valitsus toonitas, puudutab hankeleping kaide ehitamist riigi julgeoleku jaoks strateegiliselt olulises meresadamas. Pealegi selgub eelotsusetaotlusest, et hankemenetluses osalesid kaks välismaist ettevõtjat, nende hulgas edukas pakkuja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Seega tuleb esimese küsimuse punktile a vastata EL toimimise lepingu alusnormide ja üldpõhimõtete, eelkõige selle artiklite 49 ja 56 alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks tuleb eelkõige kontrollida, kas liikmesriigi õigusnorm nagu riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, ei kujuta endast asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse põhjendamatut piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb meelde tuletada, et ELTL artiklitega 49 ja 56 on vastuolus kõik siseriiklikud meetmed, mis isegi siis, kui neid kohaldatakse ilma kodakondsusest lähtuva diskrimineerimiseta, keelavad asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse teostamise, häirivad nende vabaduste teostamist või muudavad nende vabaduste teostamise vähem atraktiivseks (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20051027">27.10.2005</DATE>, <NAME.CASE>Contse jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:644">EU:C:2005:644</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091223">23.12.2009</DATE>, <NAME.CASE>Serrantoni ja Consorzio stabile edili</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑376/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:808">EU:C:2009:808</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160908">8.9.2016</DATE>, <NAME.CASE>Politanò</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑225/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:645">EU:C:2016:645</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Hankelepingute puhul seisneb liidu huvi selles, et saavutada hankemenetluste võimalikult suur konkurentsile avatus, sealhulgas hankelepingute puhul, mis ei kuulu direktiivi 2004/17 reguleerimisalasse (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140710">10.7.2014</DATE>, <NAME.CASE>Consorzio Stabile Libor Lavori Pubblici</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑358/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2063">EU:C:2014:2063</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160128">28.1.2016</DATE>, <NAME.CASE>CASTA jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑50/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:56">EU:C:2016:56</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Allhanke kasutamine, mis soodustab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osalemist riigihankel, aitab selle eesmärgi täitmisele kaasa.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Niisugune siseriiklik õigusnorm, nagu riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, võib aga takistada teises liikmesriigis asutatud ettevõtja osalemist põhikohtuasjas kõne all oleva hankelepingu sõlmimise menetluses või täitmisel, häirida osalemist või muuta osalemise vähem atraktiivseks, kuna see õigusnorm takistab sellel ettevõtjal kas lasta kolmandatel isikutel allhankena teha kogu või osa töödest, mille hankija on määratlenud põhitöödena, või tööde selle osa suhtes pakkuda oma teenuseid alltöövõtjana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Järelikult piirab niisugune õigusnorm asutamisvabadust ja teenuste osutamise vabadust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Samas võib niisugune piirang olla põhjendatud juhul, kui see juhindub üldisest huvist kantud õiguspärasest eesmärgist ja järgib proportsionaalsuse põhimõtet – seega, et see on eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20051027">27.10.2005</DATE>, <NAME.CASE>Contse jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:644">EU:C:2005:644</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20091223">23.12.2009</DATE>, <NAME.CASE>Serrantoni ja Consorzio stabile edili</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑376/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:808">EU:C:2009:808</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu valduses olevast toimikust selgub esiteks, et põhikohtuasjas on riigihangete seaduse artikli 24 lõike 5 eesmärk tagada ehitustööde nõuetekohane tegemine. Nimelt võeti kõnealune säte vastu, et välistada senine praktika, kus pakkuja tugines kutsealasele suutlikkusele üksnes eesmärgiga, et temaga sõlmitaks kõnealune hankeleping, kavatsedes tööd teostada mitte ise, vaid kasutada neist enamiku või peaaegu kõigi puhul alltöövõtjaid, kusjuures selline praktika kahjustab ehitustööde kvaliteeti ja nõuetekohast teostamist. Teiseks, kuna riigihangete seaduse artikli 24 lõikes 5 piiratakse allhanke kasutamine töödega, mida ei loeta <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>põhitöödeks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, siis on selle sätte eesmärk julgustada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid osalema riigihangetel pigem kaaspakkujana ettevõtjate grupis kui alltöövõtjana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Esiteks, mis puudutab eesmärki teostada tööd nõuetekohaselt, siis tuleb tõdeda, et see on õiguspärane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Kuigi ei ole välistatud, et sellise eesmärgiga saaks põhjendada allhanke kasutamise teatud piiranguid (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040318">18.3.2004</DATE>, <NAME.CASE>Siemens ja ARGE Telekom</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑314/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:159">EU:C:2004:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160714">14.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>Wrocław – Miasto na prawach powiatu</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑406/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:562">EU:C:2016:562</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), tuleb siiski jõuda järeldusele, et selline liikmesriigi õigusnorm, nagu riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, läheb kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks, kuna selle normiga keelatakse üldiselt allhange tööde puhul, mille hankija on kvalifitseerinud põhitöödeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Vastav keeld kehtib, olenemata kõnealuse hankelepinguga seotud majandussektorist, tööde laadist ja alltöövõtjate kvalifikatsioonist. Lisaks ei võimalda üldine keeld hankijal anda juhtumipõhist hinnangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Hankijal on küll vabadus määratleda ehitustööd, mis kvalifitseeritakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>põhitöödeks<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>. Siiski on tal kohustus kõigi hankelepingute puhul ette näha, et kõik need tööd teeb pakkuja ise. Nii on riigihangete seaduse artikli 24 lõikega 5 keelatud kasutada allhanget nende ehitustööde puhul, sealhulgas juhul, kui hankija on võimeline kontrollima asjaomaste alltöövõtjate suutlikkust ning pärast vastavat kontrolli leiab, et keeld ei ole vajalik tööde nõuetekohaseks tegemiseks, arvestades muu hulgas nende ülesannete laadi, mida pakkuja kavatseb kõnealustele alltöövõtjatele delegeerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist tõdes oma ettepaneku punktis 51, oleks vähem piirav ja taotletava eesmärgi saavutamist tagav alternatiivne meede võinud olla nõue, et pakkuja märgib oma pakkumuses hankelepingu osa ja ehitustööd, mille puhul ta kavatseb kasutada allhanget, väljapakutavad alltöövõtjad ning nende suutlikkuse. Samuti oleks mõeldav ka hankija võimalus keelata pakkujal vahetada alltöövõtjaid, kui hankija ei saa eelnevalt kontrollida alltöövõtjate isikuid ja nende suutlikkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Pealegi, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus ja Leedu valitsus väidavad, et riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5 võeti vastu selleks, et välistada senine praktika, kus pakkuja tugines kutsealasele suutlikkusele üksnes eesmärgiga, et temaga sõlmitaks kõnealune hankeleping, kavatsedes enamiku või peaaegu kõigi tööde puhul kasutada alltöövõtjaid, siis tuleb märkida, et nimetatud säte ei puuduta<?PAGE NO="10"?> konkreetselt sellist praktikat. Nii on selle sättega pakkujal keelatud delegeerida kõigi selliste ehitustööde teostamine, mille hankija on kvalifitseerinud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>põhitöödeks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, sealhulgas ülesanded, mis proportsionaalselt moodustavad neist töödest vaid väikese osa. Järelikult läheb kõnealune säte kaugemale sellest, mis on vajalik, et välistada mainitud praktika.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab põhjendust soodustada väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid osalema riigihangetel pigem kaaspakkujana kui alltöövõtjana, siis ei ole küll välistatud, et niisugune eesmärk võiks teatud asjaoludel ja teatud tingimustel olla õiguspärane eesmärk (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20071025">25.10.2007</DATE>, <NAME.CASE>Geurts ja Vogten</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑464/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:631">EU:C:2007:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Siiski ja igal juhul ei näita ükski Euroopa Kohtule teada olev asjaolu, kuidas on niisugune liikmesriigi õigusnorm nagu riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, selle eesmärgi täitmiseks vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb esimese küsimuse punktile a vastata, et mis puudutab riigihanget, mis ei kuulu direktiivi 2004/17 kohaldamisalasse, kuid mis pakub kindlat piiriülest huvi, siis tuleb ELTL artikleid 49 ja 56 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm, nagu riigihangete seaduse artikli 24 lõige 5, milles on ette nähtud, et ehitustööde hankelepingu täitmisel alltöövõtjate kasutamise korral peab edukas pakkuja ise teostama põhitööd, mille hankija on sellisena määratlenud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Teises küsimuses palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2004/17 ning eelkõige võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet ning sellest direktiivist tulenevat läbipaistvuskohustust tuleb tõlgendada nii, et need võimaldavad hankijal pärast hanketeate avaldamist muuta tehnilise kirjelduse teatud punkte, nagu põhikohtuasjas kõne all olev punkt 4.3, kuna tehtud muudatuste tõttu, millest teatati <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT> avaldamise teel, pikendas hankija pakkumuste esitamise tähtaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb toonitada, et vastav võimalus muuta hankedokumente on ette nähtud riigihangete seaduse artikli 27 lõikes 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus toonitas ka eelotsusetaotluses, puuduvad direktiivis 2004/17 sellekohased sätted.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ei saa tõdeda, et riigihangete seaduse artikli 27 lõige 4, kui seda kohaldatakse hankelepingule, mis ei kuulu direktiivi 2004/17 reguleerimisalasse, viitaks käesoleva kohtuotsuse punktis 34 toodud kohtupraktika tähenduses vahetult ja tingimusteta nimetatud direktiivile (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110707">7.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Agafiţei jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑310/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:467">EU:C:2011:467</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>Seega ei ole teisele küsimusele vastamisel tarvilik nimetatud direktiivi tõlgendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>Samas tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks käesoleva kohtuotsuse punktides 43–45 toodud kaalutlustel sellele küsimusele vastamisel lähtuda EL toimimise lepingu alusnormidest ja üldpõhimõtetest, mille hulka kuuluvad diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõte ning läbipaistvuskohustus, mis tulenevad muu hulgas ELTL artiklitest 49 ja 56, ning mille kohta see kohus ka tõlgendust palub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Siinkohal väärib märkimist, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleneb viidatud põhimõtetest ja kohustusest eelkõige nõue, et pakkujatele antakse oma pakkumuste ettevalmistamisel võrdsed võimalused. Läbipaistvuskohustusega tagatakse täpsemalt see, et hankija kedagi ei eelistaks ega teeks meelevaldseid otsuseid (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141106">6.11.2014</DATE>, <NAME.CASE>Cartiera dell’Adda</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑42/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2345">EU:C:2014:2345</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160714">14.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>TNS Dimarso</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑6/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:555">EU:C:2016:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Nendest põhimõtetest ja kohustusest tuleneb eelkõige, et riigihanke eesmärk ja kriteeriumid oleksid selgelt määratletud alates hankemenetluse algusest ning et pakkumuste hindamise menetlus oleks hanketeates või hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt nii, et esiteks oleks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel võimalik mõista nende täpset ulatust ja neid ühemoodi tõlgendada ning teiseks oleks hankijal võimalik tegelikult kontrollida, kas esitatud pakkumused vastavad seda hanget reguleerivatele kriteeriumitele (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120510">10.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑368/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:284">EU:C:2012:284</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0109">109</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141106">6.11.2014</DATE>, <NAME.CASE>Cartiera dell’Adda</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑42/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2345">EU:C:2014:2345</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160714">14.7.2016</DATE>, <NAME.CASE>TNS Dimarso</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑6/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:555">EU:C:2016:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Läbipaistvuskohustus tähendab ka, et hankija on riigihanke eesmärgi ja kriteeriumid nõuetekohaselt teatavaks teinud (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080124">24.1.2008</DATE>, <NAME.CASE>Lianakis jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑532/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:40">EU:C:2008:40</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et hankija ei saa üldjuhul hankemenetluses muuta hanke oluliste tingimuste ulatust, mille hulka kuuluvad tehniline kirjeldus ja pakkumuste hindamise kriteeriumid ning millele huvitatud ettevõtjad õiguspäraselt tuginesid, kui nad otsustasid ette valmistada pakkumuse esitamise või vastupidi loobuda osalemast asjaomases hankemenetluses (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120510">10.5.2012</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑368/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:284">EU:C:2012:284</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150416">16.4.2015</DATE>, <NAME.CASE>Enterprise Focused Solutions</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑278/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:228">EU:C:2015:228</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Samas ei tähenda see, et hankedokumentide mis tahes muutmine pärast hanketeate avaldamist oleks põhimõtteliselt ja igal juhul keelatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Nii on hankijal erandkorras võimalus korrigeerida või täiendada hankedokumentides andmeid, mis vajavad pelgalt selgitust, või eesmärgiga korrigeerida ilmseid sisulisi vigu, tingimusel et sellest teavitatakse kõiki pakkujaid (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120329">29.3.2012</DATE>, <NAME.CASE>SAG ELV Slovensko jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑599/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:191">EU:C:2012:191</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Hankijal peab samuti olema lubatud teha hankedokumentidesse teatud muudatusi, eelkõige mis puudutab kutsealase suutlikkuse kumuleerimise tingimusi ja korda, tingimusel et järgitakse diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtet ning läbipaistvuskohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Kõnealune nõue tähendab esiteks, et vastavad muudatused – isegi kui need võivad olla suured – ei või olla niivõrd olulised, et need äratavad huvi potentsiaalsetes pakkujates, kes nende muudatusteta ei oleks pakkumust suutnud esitada. Sellise olukorraga võib olla tegemist eelkõige juhul, kui muudatuste tõttu erineb hankeleping laadi poolest tunduvalt sellest, mis oli algselt määratletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Teiseks tähendab see nõue, et need muudatused peavad olema nõuetekohaselt avaldatud, nii et kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel potentsiaalsetel pakkujatel oleks võimalik saada sellest teada samadel tingimustel ja samal ajal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleneb sellest nõudest veel, et esiteks peavad vastavad muudatused olema tehtud enne pakkujate poolt pakkumuste esitamist ning teiseks tuleb pikendada pakkumuste esitamise tähtaega, kui muudatused on olulised, tähtaega tuleb pikendada vastavalt muudatuste olulisusele ning pikendatud tähtaeg peab olema piisav, et huvitatud ettevõtjatel oleks võimalik kohandada oma vastavat pakkumust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77</NO.P><TXT>Eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb teisele küsimusele vastata, et mis puudutab hankelepingut, mis ei kuulu direktiivi 2004/17 kohaldamisalasse, kuid mis pakub kindlat piiriülest huvi, siis tuleb võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet ning läbipaistvuskohustust, mis tulenevad eelkõige ELTL artiklitest 49 ja 56, tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui hankija muudab pärast hanketeate avaldamist tehnilise kirjelduse punkti kutsealase suutlikkuse kumuleerumise tingimuste ja korra kohta, nagu põhikohtuasjas kõne all olev punkt 4.3, eeldusel et esiteks ei ole tehtud muudatused niivõrd olulised, et need ärataksid huvi potentsiaalsetes pakkujates, kes nende muudatusteta ei oleks pakkumust suutnud esitada, teiseks on need muudatused nõuetekohaselt<?PAGE NO="12"?> avaldatud ning kolmandaks on muudatused tehtud enne pakkujate poolt pakkumuste esitamist, pakkumuste esitamise tähtaega on pikendatud, kui muudatused on olulised, tähtaega on pikendatud vastavalt muudatuste olulisusele ning pikendatud tähtaeg on piisav, et huvitatud ettevõtjatel oleks võimalik oma pakkumust vastavalt kohandada, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimese küsimuse punkt b</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78</NO.P><TXT>Esimese küsimuse punktis b palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2004/17 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus tehnilise kirjelduse tingimus, nagu põhikohtuasjas on kõne all punkti 4.3, mille kohaselt on mitme pakkuja poolt ühispakkumise esitamisel nõutav, et neist iga panus – selleks et nad täidaksid kutsealase suutlikkuse suhtes kehtivad nõuded –vastaks proportsionaalselt tööde osale, mida pakkuja tegelikult teeb, kui temaga sõlmitakse asjaomane hankeleping.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79</NO.P><TXT>Kõigepealt täpsustas meresadam sisuliselt Euroopa Kohtus toimunud istungil, et põhikohtuasjas kõne all oleva tehnilise kirjelduse punkti 4.3 tuleb lugeda koostoimes tehnilise kirjelduse punktiga 4.2.3. Viimati nimetatud punkti kohaselt peavad pakkujad, kes soovivad esitada ühispakkumuse, koostöölepingus ära näitama tööde selle osa, mida neist igaüks kohustub tegema, kusjuures tööde jaotuse määravad vabalt pakkujad ise. Punkt 4.3 võimaldab meresadamal pakkumuste hindamisel kontrollida, kas kõigil asjaomastel pakkujatel on vastav kutsealane suutlikkus proportsionaalselt tööde osaga, mida konkreetne pakkuja kohustub selle lepingu alusel tegema ja mida ta tegelikult lepingu sõlmimise korral teeb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist märkis oma ettepaneku punktis 56, reguleeris põhikohtuasjas kõne all oleva tehnilise kirjelduse punkt 4.3 hankelepingu sõlmimist ja täpsemalt ühispakkumuse esitavate pakkujate võimalust ühendada oma kutsealane suutlikkus, selleks et täita tehnilise kirjelduse nõuded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81</NO.P><TXT>Vastav võimalus on riigihangete seaduse artikli 32 lõikes 3 ette nähtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest selgub nimelt, et kõnealuses sättes, mida kohaldatakse kõigile ehitustööde hankelepingutele, sõltumata nende maksumusest, korratakse täpselt direktiivi 2004/17 artikli 54 lõike 6 sisu. Lisaks märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selle direktiivi Leedu õigusesse ülevõtmisel otsustas siseriiklik seadusandja laiendada direktiivi teatud sätteid hankelepingutele, mille maksumus jääb allapoole direktiivi artikli 16 punktis b kindlaks määratud künniste, nähes nimelt ette sätted, mis on <HT TYPE="ITALIC">expressis verbis</HT> analoogsed direktiivi enda sätetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb jõuda järeldusele, et direktiivi 2004/17 artikli 54 lõige 6 muudeti riigihangete seaduse artikli 32 lõikega 3 vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks selliste hankelepingute suhtes, mis jäävad direktiivi rakendusalast välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84</NO.P><TXT>Seega arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 33 ja 34 meelde tuletatud kohtupraktikat, tuleb esimese küsimuse punkti b analüüsida direktiivi 2004/17 artikli 54 lõike 6 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85</NO.P><TXT>Selle sättega antakse juhul, kui hankija kehtestab kvalitatiivse valikukriteeriumi, mis sisaldab nõudeid tehnilise või kutsealase suutlikkuse kohta, kõigile ettevõtjatele õigus konkreetse hankelepingu puhul tugineda teiste üksuste suutlikkusele, olenemata tema ja nende üksuste vaheliste sidemete õiguslikust laadist, juhul kui tõendatakse hankijale, et pakkujal on tõepoolest nende üksuste vahendid, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160407">7.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>Partner Apelski Dariusz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑324/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:214">EU:C:2016:214</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Sama sätte kohaselt hõlmab vastav õigus ühispakkumuse esitanud ettevõtjate gruppe, kes võivad samadel tingimustel tugineda oma osalejate või muude üksuste suutlikkusele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86</NO.P><TXT>Samas ei ole direktiiviga 2004/17 vastuolus see, kui direktiivi artikli 54 lõikes 6 toodud õiguse kasutamist piiratakse erandlikel asjaoludel (vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160407">7.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>Partner Apelski Dariusz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑324/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:214">EU:C:2016:214</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87</NO.P><TXT>Iseäranis ei saa välistada, et erandlikel asjaoludel ning arvestades konkreetse hankelepingu laadi ja eesmärke ning asjaomaseid ehitustöid, ei saa suutlikkust, mis on kolmandast isikust üksusel ning mis on vajalik selle hankelepingu täitmiseks, üle kanda asjaomasele pakkujale, mistõttu viimane saab tugineda nimetatud suutlikkusele vaid siis, kui kolmandast isikust üksus osaleb vahetult ja isiklikult kõnealuse hankelepingu täitmisel (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160407">7.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>Partner Apelski Dariusz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑324/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:214">EU:C:2016:214</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88</NO.P><TXT>Sellistel asjaoludel võib hankija asjaomase hankelepingu kohase täitmise eesmärgil hankedokumentides sõnaselgelt märkida täpsed eeskirjad, mille alusel võib ettevõtja tugineda teiste üksuste suutlikkusele, tingimusel et need eeskirjad on seotud ja proportsionaalsed kõnealuse hankelepingu eseme ja eesmärkidega (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160407">7.4.2016</DATE>, <NAME.CASE>Partner Apelski Dariusz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑324/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:214">EU:C:2016:214</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89</NO.P><TXT>Samuti ei saa kohe välistada, et erandlikel asjaoludel ning arvestades asjaomaste ehitustööde laadi ning hankelepingu eset ja eesmärke, ei oleks selle lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikku suutlikkust, mis on ühispakkumuse esitanud ettevõtjate grupis osalevatel erinevatel ettevõtjatel, võimalik üle kanda nende osalejate vahel. Sellisel juhul on hankijal seega õigus nõuda, et neist iga osaleja teostab oma suutlikkusele vastavaid ehitustöid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90</NO.P><TXT>Käesoleval juhul väidavad meresadam ja Leedu valitsus sisuliselt, et põhikohtuasjas kõne all oleva tehnilise kirjelduse punkti 4.3 eesmärk on vältida, et pakkuja tugineb hanke võitmiseks suutlikkusele, mida ta ei kavatse kasutada, ning vastupidi et pakkuja saaks sõlmida hankelepingu ja teha osa ehitustöödest, ilma et tal siiski oleks nende tööde nõuetekohaseks täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91</NO.P><TXT>Siinkohal ei saa küll välistada, et arvestades põhikohtuasjas kõne all olevate ehitustööde tehnilisust ja tähtsust, on nende tööde kohaseks täitmiseks nõutav, et paljude pakkujate poolt ühispakkumuse esitamisel täidab neist igaüks spetsiifilised ülesanded, mis nende tööde või ülesannete esemest või laadist lähtuvalt vastavad nende endi kutsealasele suutlikkusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas käsitletava tehnilise kirjelduse punkti 4.3 ulatus ei näi siiski niisugune olevat. Nagu kohtujurist sisuliselt märkis oma ettepaneku punktides 63 ja 64, on selle punkti kohaselt nõutav, et iga asjaomase pakkuja panus, mis on vajalik kutsealase suutlikkuse suhtes kehtivate nõuete täitmiseks, oleks puhtalt aritmeetilises vastavuses ehitustööde osaga, mille kõnealune pakkuja kohustub teostama ning mida ta tegelikult teeb hankelepingu sõlmimise korral. Seevastu ei võeta selles punktis arvesse igal pakkujal lasuvate ülesannete laadi ega iga pakkuja enda tehnilist pädevust. Neil asjaoludel ei ole punktiga 4.3 välistatud, et mõni asjaomastest pakkujatest täidab spetsiifilisi ülesandeid, milleks tal tegelikult puudub kogemus või nõutav suutlikkus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93</NO.P><TXT>Pealegi toonitasid meresadam ja Leedu valitsus, et põhikohtuasjas käsitletava tehnilise kirjelduse punkt 4.3 ei keela asjaomastel pakkujatel kasutamast allhanget selliste ehitustööde teostamisel, mida ei ole kvalifitseeritud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>põhitöödeks<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, ning et vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4.4 alltöövõtjate kutsealast suutlikkust ei kontrollitud. Kui see on nii, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, siis tuleb tõdeda, et kõnealuse punktiga 4.3 ei ole esiteks tagatud, et pakkujad kasutavad tõepoolest suutlikkust, mida nad hankemenetluses deklareerisid ning mida meresadam pakkumuste kontrollimisel arvesse võttis. Teiseks ei ole selle punktiga välistatud, et ehitustööd, mida ei ole kvalifitseeritud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>põhitöödeks<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, teostatakse alltöövõtjate poolt, kellel ei ole nõutavat kutsealast suutlikkust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94</NO.P><TXT>Järelikult ei ole põhikohtuasjas käsitletava tehnilise kirjelduse punkt 4.3 sobiv tagama taotletavate eesmärkide saavutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95</NO.P><TXT>Seega tuleb tõdeda, et direktiivi 2004/17 artikli 54 lõikes 6 ette nähtud õiguse piirang, mis tuleneb tehnilise kirjelduse punktist 4.3, ei ole põhjendatud, arvestades põhikohtuasjas käsitletava hankelepingu eset ja eesmärke.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb vastata esimese küsimuse punktile b, et direktiivi 2004/17 artikli 54 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus tehnilise kirjelduse punkt, nagu põhikohtuasjas käsitletav punkt 4.3, mille kohaselt on mitme pakkuja poolt ühispakkumise esitamisel nõutav, et neist igaühe panus – selleks et nad täidaksid kutsealase suutlikkuse suhtes kehtivad nõuded – vastaks proportsionaalselt tööde osale, mida pakkuja tegelikult teeb, kui temaga sõlmitakse asjaomane hankeleping.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mis puudutab riigihanget, mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (muudetud komisjoni <DATE ISO="20131213">13. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1336/2013), kohaldamisalasse, kuid mis pakub kindlat piiriülest huvi, siis tuleb ELTL artikleid 49 ja 56 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline liikmesriigi õigusnorm nagu Leedu riigihangete seaduse (Lietuvos Respublikos viešųjų pirkimų įstatymas) artikli 24 lõige 5, milles on ette nähtud, et ehitustööde hankelepingu täitmisel alltöövõtjate kasutamise korral peab edukas pakkuja ise teostama põhitööd, mille hankija on sellisena määratlenud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Niisuguse hankelepingu puhul tuleb võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet ning läbipaistvuskohustust, mis tulenevad eelkõige ELTL artiklitest 49 ja 56, tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui hankija muudab pärast hanketeate avaldamist tehnilise kirjelduse punkti kutsealase suutlikkuse kumuleerumise tingimuste ja korra kohta, nagu põhikohtuasjas kõne all olev punkt 4.3, eeldusel et esiteks ei ole tehtud muudatused niivõrd olulised, et need ärataksid huvi potentsiaalsetes pakkujates, kes nende muudatusteta ei oleks pakkumust suutnud esitada, teiseks on need muudatused nõuetekohaselt avaldatud ning kolmandaks on muudatused tehtud enne pakkujate poolt pakkumuste esitamist, pakkumuste esitamise tähtaega on pikendatud, kui muudatused on olulised, tähtaega on pikendatud vastavalt muudatuste olulisusele ning pikendatud tähtaeg on piisav, et huvitatud ettevõtjatel oleks võimalik oma pakkumust vastavalt kohandada, ning seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Direktiivi 2004/17 (muudetud määrusega nr 1336/2013) artikli 54 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus tehnilise kirjelduse punkt, nagu põhikohtuasjas käsitletav punkt 4.3, mille kohaselt on mitme pakkuja poolt ühispakkumise esitamisel nõutav, et neist igaühe panus – selleks et nad täidaksid kutsealase suutlikkuse suhtes kehtivad nõuded – vastaks proportsionaalselt tööde osale, mida pakkuja tegelikult teeb, kui temaga sõlmitakse asjaomane hankeleping.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>