(1)

19. detsembril 2019. aastal esitas Taani (edaspidi „taotluse esitaja“) komisjonile e-kirja teel direktiivi 2014/25/EL artikli 35 lõike 1 kohase taotluse („taotlus“). Taotlus on kooskõlas komisjoni rakendusotsuse (EL) 2016/1804 (2) artikli 1 lõikega 1.

(2)

Taotlus on seotud teatud postiteenustega Taanis. Taotluses on kirjeldatud järgmisi teenuseid:

(3)

Taotluse esitas Taani nimel Taani konkurentsi- ja tarbijaamet („DCAA“), mis on Taani tööstus-, ettevõtlus- ja rahandusministeeriumi sõltumatu üksus. Taotluse algatas PostNord, (3) mis on ainus Taani postisektoris tegutseja, kelle suhtes kohaldatakse riigihanke-eeskirju.

(4)

Taotlus sisaldas DCAA põhjendatud seisukohta. DCAA kui asjaomase tegevuse valdkonnas pädev asutus on põhjalikult analüüsinud tingimusi direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 1 kohaldamiseks kõnesoleva tegevuse suhtes kooskõlas sama direktiivi artikli 34 lõigetega 2 ja 3. DCAA seisukoht põhines küsimustikul, millele vastasid Taani siseriiklike ja rahvusvaheliste standardpostipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise turgudel tegutsejad ning potentsiaalsed konkurendid.

(5)

Komisjon palus 3. veebruaril 2020 taotluse esitajalt lisateavet. Taotluse esitajalt saadi vastus 10. veebruaril 2020. 16. märtsil 2020 andis taotluse esitaja täiendavat teavet konkurentsiolukorrast rahvusvaheliste standardpostipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise turul.

(6)

Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa punkti 1 alapunktile a tuleb nimetatud direktiivi artiklis 35 viidatud rakendusaktid vastu võtta 90 päeva jooksul, juhul kui direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõike 3 esimese lõigu alusel eeldatakse, et juurdepääs konkreetsele turule on vaba. Vastavalt direktiivi 2014/25/EL IV lisa punkti 1 kolmandale lõigule algavad rakendusaktide vastuvõtmise tähtajad esimesel tööpäeval, mis järgneb kuupäevale, mil komisjon saab artikli 35 lõikes 1 osutatud taotluse, või kui taotlusega esitatav teave ei ole täielik, siis tööpäeval, mis järgneb täieliku teabe saamisele. Seega lõppes algne tähtaeg 11. mail 2020 (4). Kokkuleppel taotluse esindajaga pikendas komisjon seda tähtaega 29. maini 2020.

(7)

Direktiivi 2014/25/EL kohaldatakse postiteenustega seotud tegevusi käsitlevate lepingute sõlmimise suhtes, välja arvatud tegevuse puhul, millele kehtib kõnesoleva direktiivi artikli 34 kohane erand.

(8)

Direktiivi 2014/25/EL alusel ei kohaldata kõnealust direktiivi selles käsitletava tegevuse võimaldamiseks ette nähtud lepingute suhtes, kui liikmesriigis, kus tegevus toimub, on see tegevus otseselt avatud konkurentsile turgudel, millele juurdepääs ei ole piiratud. Otsest avatust konkurentsile hinnatakse vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele, mis võivad hõlmata asjaomaste asjade või teenuste omadusi, nõudluse või pakkumise seisukohalt asendatavaks peetavate alternatiivsete asjade või teenuste olemasolu, hindu ning mitme kõnesolevaid asju tarniva või teenuseid osutava tarnija olemasolu turul.

(9)

Juurdepääs turule loetakse piiramatuks, kui asjaomane liikmesriik on rakendanud kohased ELi õigusaktid, mis avavad konkreetse sektori või osa sellest konkurentsile, ning kohaldab neid. Nimetatud õigusaktid on loetletud direktiivi 2014/25/EL III lisas, kus postiteenustega seoses on nimetatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (5).

(10)

Taotluse esitaja kinnitusel (6) ja komisjonile kättesaadava teabe kohaselt on Taani direktiivi 97/67/EÜ üle võtnud (7) ja kohaldab seda. Seega loetakse juurdepääs asjaomasele turule vastavalt direktiivi 2014/25/EL artikli 34 lõikele 3 piiramatuks.

(11)

Otsest avatust konkurentsile tuleks hinnata eri näitajate põhjal, millest ükski ei ole eraldi võetuna otsustav. Käesolevas otsuses käsitletavate turgude puhul tuleb ühe kriteeriumina arvesse võtta peamiste turuosaliste turuosa. Kuna tingimused on taotlusega hõlmatud eri tegevuste puhul erinevad, tuleks konkurentsiolukorra hindamisel võtta arvesse asjaomaste turgude erinevat olukorda.

(12)

Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira konkurentsieeskirjade ega muude valdkondade liidu õigusaktide kohaldamist. Nagu on kinnitanud üldkohus, (8) ei pruugi eelkõige kriteeriumid ja metoodika, mille alusel hinnatakse otsest avatust konkurentsile vastavalt direktiivi 2014/25/EL artiklile 34, olla samad, mida kasutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 või 102 või nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (9) kohasel hindamisel.

(13)

Käesoleva otsuse eesmärk on teha kindlaks, kas taotluses käsitletavad tegevused on avatud teatavale konkurentsile turgudel, kuhu juurdepääs ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tähenduses piiratud, sel määral, et ka direktiivis 2014/25/EL sätestatud hankelepinguid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega seotud korra kohaldamiseta on tagatud, et taotluses käsitletud tegevuste puhul vajalikud riigihanked korraldatakse läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil, tuginedes kriteeriumidele, mis võimaldavad kindlaks teha majanduslikult kõige soodsama pakkumuse.

(14)

Seoses sellega on oluline mainida, et mitte kõigi asjaomase turu osaliste suhtes ei kohaldata riigihanke-eeskirju. Taotlusega hõlmatud turgudel on direktiivi 2014/25/EL artikli 4 lõike 1 tähenduses hankija ainult PostNord, kellele seega kehtivad riigihanke-eeskirjad. Äriühingutel, kelle suhtes neid eeskirju ei kohaldata, oleks neil turgudel tegutsedes võimalus avaldada konkurentsisurvet turuosalistele, kelle suhtes riigihanke-eeskirju kohaldatakse.

(15)

Komisjon on varasemates otsustes (10) leidnud, et postipakkide kättetoimetamisteenuste turgu saab jaotada kiirpostipakkide ja tavapostipakkide turuks. Sellise jaotuse puhul võetakse arvesse, et kiirpostiteenused on kiiremad ja usaldusväärsemad kui tavateenused, et kumbki neist teenustest vajab erinevat infrastruktuuri ning et kiirpostiteenused hõlmavad täiendavaid lisaväärtusega teenuseelemente, näiteks saadetiste asukoha ja liikumise jälgimise võimalust, ja on tavaliselt kallimad.

(16)

Ühes varasemas otsuses (11) on komisjon eristanud ka riigisiseseid ja rahvusvahelisi postipakkide kättetoimetamise teenuseid. Komisjon leidis, et riigisiseseid postipakkide kättetoimetamise teenuseid osutavad riigisisest jaotusvõrku omavad ettevõtted, samas kui rahvusvaheline pakivedu hõlmab postipakkide vastuvõtmist nende veoks ja kättetoimetamiseks välismaal ning seda pakuvad ettevõtted, kellel on juurdepääs sihtriikide võrkudele.

(17)

Komisjon on varasemates otsustes leidnud, et tavapostipakkide kättetoimetamise teenused tarbijatele (st tarbijatelt tarbijatele ja tarbijatelt ettevõtjatele) ning ettevõtjatele (st ettevõtjatelt ettevõtjatele ja ettevõtjatelt tarbijatele) on erinevad tooteturud. Teenuste osutamine tarbijatele ja teenuste osutamine ettevõtjatele eeldavad erinevat infrastruktuuri (ning eelkõige eratarbijatele suunatud postkontorite võrku) (12).

(18)

Peale selle on komisjon varasemates otsustes leidnud, et kättetoimetamisteenused ettevõtjatelt ettevõtjatele ja ettevõtjatelt tarbijatele ei ole omavahel asendatavad. Pakkumise seisukohalt eeldab ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamine tihedamat võrku, et jõuda eraisikutest saajateni, samas kui ettevõtjatest saajad paiknevad sageli tihedalt ühes piirkonnas. Seetõttu on ettevõtjatest saajate vahemaad väiksemad kui tarbijate vahemaad. Selle mõju võrkude suurusele ja kuludele võib olla väga suur, mistõttu postipakkide kättetoimetamisteenused ettevõtjatelt ettevõtjatele ja ettevõtjatelt tarbijatele on erinevad (13).

(19)

Taotluse esitaja tooteturu määratlus on kooskõlas komisjoni varasema praktikaga.

(20)

Lähtuvalt põhjendustest (15)–(19) võib selle otsusega seotud hindamisel, ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, arvestada järgmisi asjaomaseid tooteturge:

(21)

Komisjon on varasemates otsustes (14) asunud seisukohale, et postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise turud on oma ulatuselt riigisisesed hoolimata jagunemisest riigisisesteks ja rahvusvahelisteks kättetoimetamisteenusteks. Taotluse esitaja seisukoht on kooskõlas komisjoni praktikaga.

(22)

Kuna miski ei osuta, et geograafilise turu ulatus oleks teistsugune, leiab komisjon käesoleva otsusega seotud hindamise puhul, ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, et riigisiseste ja rahvusvaheliste postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise teenuste geograafiline ulatus piirdub Taani territooriumiga.

(23)

Komisjon märgib, et sarnaselt enamikule liikmesriikidele on postipakkide mahud Taani turul viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ning selle põhjuseks on eelkõige e-kaubanduse mõju. Kättesaadavate andmete kohaselt vähenes PostNordi turuosa aastatel 2016–2018 […], (15) […]%-lt väärtuse järgi ja […]%-lt mahu järgi […]%-le väärtuse järgi (16) ja […]%-le mahu järgi (17).

(24)

Samas kui PostNordi turuosad vaatlusalusel perioodil vähenesid, kasvasid […] konkurentide turuosad vaatlusalusel perioodil […]. […] konkurendi […] turuosad kasvasid aastatel 2016–2018 […]%-lt väärtuse järgi ja […]%-lt mahu järgi […]%-le väärtuse järgi ja […]%-le mahu järgi (18). Sarnaselt kasvasid […] turuosad väärtuse järgi […]%-lt […]%-le ning mahu järgi […]%-lt […]%-le (19). […]. Selle järgi võib arvata, et nad (st […]) suudaksid PostNordile avaldada olulist konkurentsisurvet. Samas kontekstis on oluline ka nentida, et […] suutis kasvatada oma […] turuosa üsna lühikese aja jooksul, mis viitab, et […] konkurentsisurve PostNordile on märkimisväärne.

(25)

Komisjon märgib lisaks, et eelnenud viie aasta jooksul sisenesid turule uued operaatorid DAO365 ja Burd Delivery (20) ning eelnenud kolme aasta jooksul […].

(26)

Käesoleva otsuse seisukohalt, ilma et see piiraks konkurentsiõiguse kohaldamist, tuleks põhjendustes 23, 24 ja 25 kirjeldatud asjaolusid käsitada kinnitusena, et kõnesolev tegevus on Taanis konkurentsile avatud. Kuna direktiivi 2014/25/EL artikli 34 tingimused on täidetud, tuleks sätestada, et direktiivi 2014/25/EL ei kohaldata lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada kõnesolevat tegevust Taanis.

(27)

Komisjon märgib, et sarnaselt siseriiklikule postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise turule on ka rahvusvaheline postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise turg viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Vastupidiselt konkurentsimuutustele riigisisesel postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise turul on PostNordi turuosa rahvusvahelisel postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise turul eelnenud kolmel aastal suhteliselt stabiilne nii väärtuse järgi (21) ([…] % aastal 2016, […] % aastal 2017 ja […] % aastal 2018) kui ka mahu järgi (22) ([…] % aastal 2016, […] % aastal 2017 ja […] % aastal 2018) (23).

(28)

Samal ajal kogu turuosa väärtuse järgi […] ja mahtude järgi […]. Neist osakaaludest ei saa järeldada, nagu saaksid nimetatud konkurendid avaldada PostNordile olulist konkurentsisurvet või oleks turusituatsioon lähiajal muutumas, kuna PostNordi turuosad on vaatlusalusel perioodil olnud suhteliselt stabiilsed.

(29)

Taotleja väidab, et olulise osa rahvusvahelistest postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise teenustest moodustavad […]. Taotlusest (24) nähtub, et […].

(30)

Sellegipoolest on isegi […] konservatiivse käsitlusviisi korral PostNordi turuosa mahu järgi endiselt […]. Kuna […], ei ole tõenäoline, et konkurentsiolukord lähiajal muutuks.

(31)

Taotluse esitaja märgib, (25) et […]. Samuti viitab ta, et kuna e-kaubanduse turg Taanis ja Euroopas kasvab, võib rahvusvahelise postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise nõudluse kasvu. Lõpetuseks teatas taotluse esitaja 16. märtsil 2020 komisjonile, et PostNordile on teatavaks saanud veel rahvusvaheliste postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise teenuste osutajaid.

(32)

Taotluse esitaja selgitas siiski, et PostNordilt saadud teabe kohaselt ei osuta osa neist teenusepakkujatest (st Prime Cargo, Blue Water, Scan Logistics, GTX Logistics ja Link Logistics) ise vahetult postipakkide kättetoimetamise teenust vaid pakuvad logistikalahendusi, mille ühe osana müüakse PostNordi ja teiste postipakkide kättetoimetajate teenuseid. Lisaks näib, et mõningad teised teenusepakkujad (st United Broker, Shipmondo ja pakke.dk) pakuvad „konsolideerimisteenuseid“ ehk IT-lahendusi ja platvorme. Taotluse esitaja tunnistas ka, et Taani turg on piiratud suurusega ning see võib piirata postipakkide kättetoimetamisteenuste osutajate arvu.

(33)

Komisjon märgib, et 2019. aastal sisenes rahvusvahelisele postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise turule uus konkurent DAO 365, kuid tema turutulemuste kohta seni andmed puuduvad. Ehkki eespool põhjenduses 32 nimetatud ettevõtjad ja teised nende sarnased võivad avaldada PostNordile teatud konkurentsisurvet, isegi kui nad ise rahvusvahelisi postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise teenuseid ei osuta, ei võimalda taotluse esitajalt saadud teave järeldada, et see ka tegelikult nii on. Nimetatud potentsiaalse konkurentsisurve suurus on ebaselge eriti seetõttu, et PostNordi turuosa on vaatlusalusel perioodil nii mahu kui väärtuse järgi suhteliselt stabiilne, nagu eespool põhjenduses 27 märgitud.

(34)

Põhjendustes (27)–(33) käsitletud asjaolusid silmas pidades ei saa järeldada, et rahvusvahelised postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise teenused oleksid Taanis otseselt konkurentsile avatud. Seega tuleks jätkata direktiivi 2014/25/EL kohaldamist lepingute suhtes, mille eesmärk on võimaldada kõnesolevaid tegevusi Taanis.

(35)

Käesolev otsus lähtub 2019. aasta novembrist 2020. aasta aprillini kehtinud õiguslikust ja tegelikust olukorrast, nagu see nähtub taotluse esitaja esitatud teabest ja avalikult kättesaadavast teabest (26). Otsuse võib läbi vaadata, kui õigusliku või tegeliku olukorra olulise muutumise tõttu ei ole direktiivi 2014/25/EL artikli 34 kohaldamise tingimused enam täidetud.

(36)

Kuna osa rahvusvaheliste postipakkide ettevõtjatelt tarbijatele kättetoimetamise teenustega seotud teenuste suhtes tuleks jätkata direktiivi 2014/25/EL kohaldamist, tuletatakse meelde, et mitut tegevust hõlmavaid hankelepinguid tuleks käsitleda vastavalt selle direktiivi artiklile 6. See tähendab, et kui võrgustiku sektori hankija osaleb nn segahankes ehk hankemenetluses, mis hõlmab nii tegevusi, mis on direktiivi 2014/25/EL kohaldamisest vabastatud, kui ka tegevusi, mis ei ole sellest vabastatud, tuleb arvesse võtta seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt mõeldud. Sellise segahanke puhul, mille peamiseks eesmärgiks on toetada direktiivi kohaldamisest vabastamata teenuseid, kohaldatakse direktiivi 2014/25/EL sätteid. Kui seda, millise tegevuse jaoks leping on peamiselt ette nähtud, on objektiivselt võimatu kindlaks määrata, sõlmitakse leping kooskõlas direktiivi 2014/25/EL artikli 6 lõikes 3 sätestatud eeskirjadega,