<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-713/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CJ0713</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2022:782">EU:C:2022:782</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>10</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>10</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20221013">13.10.2022</DATE> – Kohtuasi C‑713/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Raad van bestuur van de Sociale verzekeringbank (renditöö lähetuste vahelised ajavahemikud)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20221013">13. oktoober 2022</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: hollandi.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Võõrtöötajate sotsiaalkindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 883/2004</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 11 lõike 3 punktid a ja e</KEYWORD><KEYWORD>Isik, kes elab ühes liikmesriigis ja töötab teises liikmesriigis</KEYWORD><KEYWORD>Tööleping(ud), mis on sõlmitud ühe rendiagentuuriga</KEYWORD><KEYWORD>Renditöö lähetused</KEYWORD><KEYWORD>Vahele jäävad ajavahemikud</KEYWORD><KEYWORD>Renditöö lähetuste vahelistele ajavahemikele kohaldatava õiguse kindlaks määramine</KEYWORD><KEYWORD>Töösuhte lõppemine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑713/20,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Centrale Raad van Beroepi (avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus, Madalmaad) <DATE ISO="20201217">17. detsembri 2020. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20201224">24. detsembril 2020</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">X,</HT></P><P>ja</P><P><HT TYPE="BOLD">Y</HT></P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president A. Prechal, kohtunikud M. L. Arastey Sahún, F. Biltgen (ettekandja), N. Wahl ja J. Passer,</P><P>kohtujurist: G. Pitruzzella,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="2"?><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank, esindajad: G. J. Oudenes ja H. van der Most,</P></ITEM><ITEM><P>Madalmaade valitsus, esindajad: K. Bulterman ja P. Huurnink,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: D. Martin ja F. van Schaik,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20220317">17. märtsi 2022. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="166" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 166, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 72) artikli 11 lõike 3 punktide a ja e tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kahes kohtuvaidluses, millest ühes on poolteks Raad van bestuur van de Sociale verzekeringsbank (sotsiaalkindlustusasutuse juhatus, Madalmaad) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>SVB<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) ja X ning teises on poolteks Y ja SVB, ning mis puudutavad SVB keeldumist maksta X‑ile ja Y‑ile Madalmaade sotsiaalkindlustusskeemi alusel sotsiaalkindlustushüvitisi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT><DATE ISO="20040520">20. mail 2004</DATE> jõustunud määruse nr 883/2004 reguleerimisese on liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine. Vastavalt artiklile 91 kohaldatakse seda määrust alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse nr 883/2004 rakendamise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="284" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 284, lk 1</REF.DOC.OJ>), jõustumise kuupäevast ehk <DATE ISO="20100501">1. maist 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse nr 883/2004 artiklis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">töötamine</HT> – tegevus või samaväärne olukord, mida sellena käsitletakse vastavalt selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusalastele õigusaktidele, kus selline tegevus või samaväärne olukord esineb;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tegevus füüsilisest isikust ettevõtjana</HT> – tegevus või samaväärne olukord, mida sellena käsitletakse vastavalt selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusalastele õigusaktidele, kus selline tegevus või samaväärne olukord esineb;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Selle määruse II jaotis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> sisaldab muu hulgas määruse artiklit 11 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Üldeeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>, mille lõigetes 1–3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="011.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes kohaldatakse üksnes ühe liikmesriigi õigusakte. Sellised õigusaktid määratakse kindlaks kooskõlas käesoleva jaotisega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva jaotise eesmärgil käsitletakse isikuid, kes saavad rahalisi hüvitisi seoses oma tööga või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisega või selle tõttu, nimetatud tegevusega tegelejateks. See ei kehti invaliidsus‑, vanadus‑ või toitjakaotuspensionite või tööõnnetus‑ või kutsehaiguspensionite või rahaliste haigushüvitiste suhtes, mis hõlmavad piiramata kestusega ravi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="011.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Arvestades artiklites 12–16 sätestatut:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>liikmesriigis töötava või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>riigiteenistuja suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kellele allub teda teenistusse võtnud riigiasutus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>isiku suhtes, kes saab töötushüvitisi kooskõlas artikliga 65 elukohajärgse liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>liikmesriigi kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või riigiteenistusse kutsutud isiku suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>iga muu isiku suhtes, kelle suhtes ei kehti punktid a–d, kohaldatakse elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, ilma et see piiraks teiste käesoleva määruse sätete kohaldamist, millega talle tagatakse hüvitised ühe või mitme muu liikmesriigi õigusaktide alusel.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Madalmaade õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">AOW</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT><DATE ISO="19560531">31. mai 1956. aasta</DATE> üldise vanaduspensioni seaduse (Algemene Ouderdomswet) (<HT TYPE="ITALIC">Stb</HT>. 1956, nr 281) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>AOW<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artikli 6 lõigetes 1 ja 3 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva seaduse sätete kohaselt on kindlustatud isik, kes ei ole veel pensioniikka jõudnud ja</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>on Madalmaade resident;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>ei ole resident, aga kes kohustub tasuma tulumaksu Madalmaades või mandrilaval tehtud töölt.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="006.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Erandina lõigetest 1 ja 2 võib kindlustatud isikute kategooriat halduse üldmeetmega laiendada või piirata.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>AOW artiklis 6a on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Vajaduse korral erandina artiklist 6 ja sellest tulenevast sätetest</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>peetakse kindlustatuks isikut, kelle kindlustus käesoleva seaduse tähenduses tuleneb rahvusvahelise organisatsiooni lepingu sätete või otsuse kohaldamisest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>peetakse kindlustamata isikuks isikut, kellele kohaldatakse rahvusvahelise organisatsiooni lepingu või otsuse alusel teise riigi õigusnorme.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>AOW artikli 13 lõikest 1 tuleneb, et pensionisummat vähendatakse 2% iga kalendriaasta kohta, mil pensioniõiguslik isik ei ole olnud kindlustatud ajavahemikul 15. eluaasta täitumisest kuni 65. eluaasta täitumiseni.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">AKW</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT><DATE ISO="19620426">26. aprilli 1962. aasta</DATE> üldise lapsetoetuste seaduse (Algemene Kinderbijslagwet) (<HT TYPE="ITALIC">Stb</HT>. 1962, nr 160) põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>AKW<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) artikkel 6 kordab sõna‑sõnalt AOW artiklis 6 sätestatut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>AKW artiklis 6a on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Vajaduse korral erandina artiklist 6 ja sellest tulenevast sätetest</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>peetakse kindlustatuks isikut, kelle kindlustus käesoleva seaduse tähenduses tuleneb rahvusvahelise organisatsiooni lepingu sätete või otsuse kohaldamisest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>peetakse käesoleva seaduse 3. peatüki kohaselt kindlustatuks ka isikut, kes ei ole kindlustatud ja kes on omandanud õiguse perehüvitistele määruse [nr 883/2004] tähenduses;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>peetakse kindlustamata isikuks isikut, kellele kohaldatakse rahvusvahelise organisatsiooni lepingu või otsuse alusel teise riigi õigusnorme.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">BUB</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT><DATE ISO="19981224">24. detsembril 1998</DATE> vastu võetud sotsiaalkindlustusega hõlmatud isikute ringi laiendamist ja piiramist reguleeriva 1999. aasta dekreedi (Besluit uitbreiding en beperking kring verzekerden volksverzekeringen 1999) (<HT TYPE="ITALIC">Stb</HT>. 1998, nr 746) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>BUB<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) artiklis 6 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Madalmaades töötamise ajutine katkestamine<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Isik, kes ei ela Madalmaades, aga kes töötab ainult Madalmaades ja kelle töö ajutiselt katkeb, jääb sotsiaalkindlustusega kindlustatuks:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a.</NO.P><TXT>haiguse, kehavigastuse, raseduse, emaduse või töötuse korral, või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b.</NO.P><TXT>puhkusest, streigist või töösulust tulenevatel põhjustel.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasja asjaolud ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">X‑i kohtuasi</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Madalmaade kodanik X, kes elab Saksamaal, alustas <DATE ISO="20130114">14. jaanuaril 2013</DATE> rendiagentuuri kaudu töötamist Madalmaades. Rendiagentuuriga sõlmitud leping nägi ette, et töösuhe algab hetkest, mil alustatakse tegelikult tööülesannete täitmist, ja lõpeb automaatselt, niipea kui tööülesannete täitmine kasutajaettevõtja nõudmisel lõpeb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Selle lepingu raames oli X mitu korda lähetatud renditööle, mille vahele jäänud ajavahemikest kõige pikem periood oli <DATE ISO="20131019">19. oktoober 2013</DATE> kuni <DATE ISO="20140330">30. märts 2014</DATE> ning kõige lühemad perioodid olid <DATE ISO="20140920">20.</DATE>–<DATE ISO="20140925">25. september 2014</DATE> ja <DATE ISO="20150123">23.</DATE>–<DATE ISO="20150128">28. jaanuar 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Nendel ajavahemikel töötas X Madalmaades vabatahtlikuna ja täitis tasuta hooldamisega seotud ülesandeid perekonnas. Samuti tegi ta oma poegade juures majapidamistöid, mille eest sai ta väga väikest tasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>X‑i nõudmisel esitas SVB talle <DATE ISO="20150706">6. juulil 2015</DATE> teatise AOW alusel omandatud pensioniõiguste kohta, millest ilmneb, et <DATE ISO="20150130">30. jaanuari 2015. aasta</DATE> seisuga oli tal kogunenud 82% täisvanaduspensionist AOW alusel. SVB leidis sellega seoses, et kuna X elab Saksamaal, oli ta Madalmaade sotsiaalkindlustusskeemi alusel kindlustatud vaid perioodidel, mil ta Madalmaades rendiagentuuri heaks tegelikult töötas, kuid mitte renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Kuna X‑i vaie selle otsuse peale jäeti SVB <DATE ISO="20151221">21. detsembri 2015. aasta</DATE> otsusega põhjendamatuse tõttu rahuldamata, esitas ta rechtbank Amsterdamile (Amsterdami esimese astme kohus, Madalmaad) kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Nimetatud kohus tegi <DATE ISO="20161003">3. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsusega SVB-le ettekirjutuse teha uus otsus. Viidates muu hulgas <DATE ISO="20150423">23. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Franzen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑382/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:261">EU:C:2015:261</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), leidis kohus, et X‑i renditöö lähetuste vahelisi ajavahemikke tuleb käsitada puhkuse või töötuse perioodidena BUB artikli 6 tähenduses, mis tähendab, et neil ajavahemikel olid X‑i suhtes kohaldatavad Madalmaade õigusaktid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>SVB esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Centrale Raad van Beroepile (avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus, Madalmaad), kes on käesolevas asjas eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuna X‑il ei ole täitunud kindlustusperiood Saksamaal, ei ole tal õigust saada selles liikmesriigis vanaduspensioni.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Y‑i kohtuasi</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Poola kodanik Y, kes elab koos oma perekonnaga Poolas, alustas <DATE ISO="20070716">16. juulil 2007</DATE> Madalmaades töötamist rendiagentuuri kaudu, kellega ta sõlmis järjestikused töölepingud, mille vahel oli mitu pausi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Y sõlmis <DATE ISO="20150720">20. juulil 2015</DATE> sama rendiagentuuriga kaheksakuulise tähtajalise töölepingu, mis nägi ette, et kui töö kasutajaettevõtjas lõpeb, on Y kohustatud lepingu kehtivuse ajal võtma vastu sobiva asendustöö, ning leping lõpeb, kui ta töö vastuvõtmisest keeldub või pole enam valmis töötama. Kuna realiseerus viimati nimetatud olukord, siis lõppes kõnealune leping <DATE ISO="20151231">31. detsembril 2015</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Y, kes 1. jaanuarist kuni <DATE ISO="20160207">7. veebruarini 2016</DATE> ei töötanud, sõlmis <DATE ISO="20160208">8. veebruaril 2016</DATE> sama rendiagentuuriga uue töölepingu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>SVB andis <DATE ISO="20160329">29. märtsi 2016. aasta</DATE> otsusega Y‑ile teada, et tal ei ole õigust saada Madalmaade sotsiaalkindlustusskeemi alusel lapsetoetust 2016. aasta jaanuari ja veebruari eest, kuna nimetatud kuude esimesel tööpäeval ta Madalmaades ei töötanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Kuna SVB jättis Y‑i vaide <DATE ISO="20160520">20. mai 2016. aasta</DATE> otsusega rahuldamata, esitas Y rechtbank Amsterdamile (Amsterdami esimese astme kohus) kaebuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>See kohus jättis <DATE ISO="20170105">5. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsusega kaebuse põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leidis, et <DATE ISO="20150720">20. juuli 2015. aasta</DATE> tööleping oli ajavahemikul 1. jaanuarist kuni <DATE ISO="20160207">7. veebruarini 2016</DATE> lõppenud ning täpsustas, et ei ole tõendatud, et selles lepingus oli ette nähtud tasustatud või palgata puhkus. Seega ei saa seda ajavahemikku pidada töötamise ajutiseks katkestamiseks BUB artikli 6 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Y esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Centrale Raad van Beroepile (avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kaalutlused, mis puudutavad mõlemat põhikohtuasja</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et X ja Y olid Madalmaades renditöö lähetuste ajal kindlustatud vastavalt AOW ja AKW alusel ning põhikohtuasjad puudutavad küsimust, kas nende lähetuste vahelistel ajavahemikel oli X‑i ja Y‑i kindlustus Madalmaade sotsiaalkindlustusskeemis katkenud. Kohus leiab, et selleks on tarvis määrata kindlaks, millised õigusaktid on neil ajavahemikel kohaldatavad määruse nr 883/2004 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Ta meenutab sellega seoses, et määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 1 järgi kohaldatakse selle määruse kohaldamisalasse jäävate isikute suhtes ainult ühe liikmesriigi õigusakte, mis määratakse kindlaks vastavalt määruse artikli 11 lõike 3 sätetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti a kohaldamiseks peab määruse artikli 1 punkti a mõttes olemas olema tegevus või samaväärne olukord, mida sellena käsitletakse vastavalt selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusalastele õigusaktidele, kus selline tegevus või samaväärne olukord esineb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Praegusel juhul ei saa aga X‑i ja Y‑i olukorda lähetuste vahelisel ajal käsitada töötamisena määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti a tähenduses. Madalmaade õiguse kohaselt ei saa X‑i tegevust Madalmaades nendel ajavahemikel pidada töötamiseks. Madalmaade õiguse kohaselt ei töötanud ka Y nimetatud ajavahemikel, kuna tema tööleping oli selleks ajaks lõppenud. Lisaks ei olnud eelnevalt kokku lepitud palgata puhkuses ning <DATE ISO="20160208">8. veebruari 2016. aasta</DATE> tööleping oli sõlmitud varasemas töölepingus algul ette nähtud lõpukuupäevast pikemaks ajaks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on seega tekkinud küsimus, kas X‑i ja Y‑i olukorda renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel võib pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>samaväärseks olukorraks<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> määruse nr 883/2004 artikli 1 punkti a tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Ta märgib sellega seoses, et X‑i ja Y‑i renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel enam töösuhet ei olnud, mistõttu ei saa neid isikuid pidada kõnealustel ajavahemikel töötajateks Madalmaade õiguse tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et nagu ilmneb <DATE ISO="20190919">19. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van den Berg jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑95/18 ja C‑96/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:767">EU:C:2019:767</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), ei ole töökohaliikmesriik kohustatud kohaldama teise liikmesriigi territooriumil elava võõrtöötaja suhtes oma sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte nendel perioodidel, mil selle töötaja suhtes kohaldatakse määruse nr 883/2004 II jaotise alusel viimati nimetatud liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte, isegi kui need õigusaktid ei anna sellele töötajale mingit õigust vanaduspensionile ega peretoetustele. Seega ei ole tähtsust asjaolul, et asjaomastel isikutel ei olnud õigus saada sarnaseid hüvitisi oma elukohaliikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus siiski kahtleb, kas X‑i ja Y‑i renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel kohaldatavad õigusaktid tuleb kindlaks määrata määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti e alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Ta väidab sellega seoses, et Euroopa Kohtu praktikast ja eelkõige <DATE ISO="20150423">23. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Franzen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑382/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:261">EU:C:2015:261</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) – mis tehti seoses nõukogu <DATE ISO="19710614">14. juuni 1971. aasta</DATE> määrusega (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, nõukogu <DATE ISO="19961202">2. detsembri 1996. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 118/97 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="028" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1997">EÜT 1997, L 28, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3) muudetud ja ajakohastatud redaktsioonis, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061218">18. detsembri 2006. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1992/2006 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="392" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 392, lk 1</REF.DOC.OJ>), ning mis on ülekantav ka määruse nr 883/2004 kontekstis – punktist 50 ilmneb, et isikud, kes tegelevad oma kutsealase tegevusega tavaliselt teatavas liikmesriigis, kuuluvad määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse seni, kuni nad ei ole seda tegevust lõplikult või ajutiselt lõpetanud, ning neid õigusakte kohaldatakse nende suhtes jätkuvalt ka nendel päevadel, kui nad tegelikult ei tööta. Seega ei ole siinjuures otsustavat tähtsust asjaolul, kas on olemas töösuhe. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei välista seega võimalust, et X‑i ja Y‑i, eriti X‑i renditöö lähetuste vahelised ajavahemikud ei ole tegelikult käsitatavad töötamise lõppemisena Madalmaades. Ta soovib teada, millised on need asjakohased tegurid, mida tuleb sellega seoses arvesse võtta, ja eelkõige seda, milline on ajavahemik, millest alates tuleb asuda seisukohale, et selline isik nagu X või Y, kes ei ole enam töösuhtes, on lõpetanud töötamise töökohaliikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib samas, et nimetatud kohtuotsuse punktist 51 ilmneb veel, et isiku suhtes kohaldatakse automaatselt elukohariigi õigusakte, kui ta ei tee tasustatud tööd ega ole töösuhtes, isegi kui ta lõpetas oma tegevuse töökohariigis vaid ajutiselt, ning ainus erand on see, kui asjaomane isik saab hüvitist määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Centrale Raad van Beroep (avaliku teenistuse ja sotsiaalkindlustusasjade apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>1.</NO.P><TXT>Kas määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et töötaja suhtes, kes elab ühes liikmesriigis ja töötab teise liikmesriigi territooriumil renditöölepingu alusel, mille kohaselt töösuhe pärast lähetuse lõppu lõpeb ja seejärel jätkub, on töötamisperioodide vahele jäävatel ajavahemikel endiselt kohaldatavad viimati nimetatud liikmesriigi õigusnormid seni, kuni töötaja ei ole kõnealust töötamist ajutiselt lõpetanud?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Millised tegurid on olulised, et sedalaadi juhtumite puhul kindlaks teha, kas töötamine on ajutiselt lõpetatud või mitte?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Millise ajavahemiku möödumisel tuleb lähtuda sellest, et töötaja, kes ei ole enam lepingulises töösuhtes, on töötamise töökohariigis ajutiselt lõpetanud, eeldusel, et ei esine konkreetseid tõendeid vastupidise kohta?<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Oma kolme eelotsuse küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkte a ja e tuleb tõlgendada nii, et isiku suhtes, kes elab ühes liikmesriigis ja on teises liikmesriigis asuva rendiagentuuri kaudu renditöö lähetustes selle teise liikmesriigi territooriumil, kohaldatakse renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel tema töökohaliikmesriigi õigusakte, või nii, et sellise isiku suhtes kohaldatakse nimetatud ajavahemikel tema elukohaliikmesriigi õigusakte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt loovad määruse nr 883/2004 II jaotise sätted, mille hulka artikli 11 lõige 3 kuulub, tervikliku ja ühtse kollisiooninormide süsteemi, mille eesmärk on allutada liidu piires liikuvad töötajad üheainsa liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemile, et vältida eri liikmesriikide õigusaktide üheaegset kohaldatavust ja sellest tekkida võivaid raskusi (vt selle kohta <DATE ISO="20210520">20. mai 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>FORMAT Urządzenia i Montaże Przemysłowe</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑879/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:409">EU:C:2021:409</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Selleks kehtestab määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkt a põhimõtte, mille kohaselt kohaldatakse liikmesriigis töötava või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 63 märkis, muutub töösuhte olemasolu ebaoluliseks üksnes erandolukorras, mis on sätestatud määruse nr 883/2004 artikli 11 lõikes 2, milles võrdsustatakse töötavate või füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate isikutega isikud, kes saavad seoses kõnealuse tegevusega või selle tõttu rahalisi hüvitisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Praegusel juhul nähtub aga eelotsusetaotlusest, et X ja Y ei saanud renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel määruse nr 883/2004 artikli 11 lõikes 2 nimetatud hüvitisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Niisiis tuleb kindlaks teha, kas X‑i ja Y‑i puhul tuleb asuda seisukohale, et nad kõnealustel ajavahemikel töötasid või tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjana määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti a tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et määruse nr 883/2004 artikli 1 punktis a on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>töötamine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> määratletud kui tegevus või samaväärne olukord, mida sellena käsitletakse vastavalt selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusalastele õigusaktidele, kus selline tegevus või samaväärne olukord esineb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Praegusel juhul nähtub Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et X tegutses tähtajalise renditöölepingu alusel, mis sisaldas klauslit, mille kohaselt pidi töösuhe algama siis, kui ta tegelikult töötamist alustab, ja lõppema siis, kui ta töötamise lõpetab. Järelikult ei olnud X‑i renditöö lähetuste vahelisel ajal tema ja rendiagentuuri vahel töösuhet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Lisaks, kuigi X oli nendel ajavahemikel erinevates Madalmaade rendiagentuurides registreeritud, ei olnud ta nende heaks ühelegi renditööle lähetatud. Mis puudutab vabatahtlikutööd ja majapidamistöid, mida X kõnealustel ajavahemikel Madalmaades tegi, siis piisab, kui märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei saa seda tegevust pidada töötamiseks või samaväärseks olukorraks Madalmaade õigusaktide tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Y-i kohta nähtub eelotsusetaotlusest, et ta töötas rendiagentuuri heaks tähtajalise töölepingu alusel, mis hakkas kehtima <DATE ISO="20150720">20. juulil 2015</DATE> ja lõppes <DATE ISO="20151231">31. detsembril 2015</DATE>, ning et ta sõlmis sama rendiagentuuriga uue töölepingu, mis hakkas kehtima <DATE ISO="20160208">8. veebruaril 2016</DATE>. Nende kahe lepingu vahelisel ajavahemikul, st 1. jaanuarist kuni <DATE ISO="20160207">7. veebruarini 2016</DATE> oli Y‑i ja rendiagentuuri vaheline töösuhe seega lõppenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel X ja Y ei töötanud ega olnud samaväärses olukorras Madalmaade õigusaktide tähenduses, kuna nad olid töötamise lõpetanud. Seega ei kuulunud nad määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti a kohaldamisalasse, mistõttu ei olnud nende suhtes kohaldatavad Madalmaade õigusaktid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla <DATE ISO="20150423">23. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Franzen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑382/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:261">EU:C:2015:261</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millele komisjon ja eelotsusetaotluse esitanud kohus viitavad. Nimelt otsustas Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktides 50 ja 51, et töökohaliikmesriigi õigusaktid jäävad kohaldatavaks niikaua, kuni asjaomane isik töötab selle liikmesriigi territooriumil, ent isikute suhtes, kes on töötamise lõplikult või ajutiselt lõpetanud, kohaldatakse seevastu nende elukohaliikmesriigi õigusakte. Sellest tuleneb, nagu märkis ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 82 ja 84, et töökohaliikmesriigi õigusaktide kohaldamiseks on alati nõutav püsiva töösuhte olemasolu. Töö tegemise konkreetsed tingimused, näiteks asjaolu, et töötatakse osalise tööajaga või episoodiliselt või et sellest tulenevate töökohustuste täitmine on peatatud, ei oma tähtsust, kuna need ei mõjuta töösuhte püsivust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Neil asjaoludel ja võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse punktis 48 tehtud järeldust, kuulusid X ja Y oma renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti e kohaldamisalasse, ning selle sätte näol on tegemist varusättega, mida kohaldatakse kõigi isikute suhtes, kes on olukorras, mida kõnealuse määruse – millega kehtestatakse kohaldatava õiguse kindlaksmääramise terviklik süsteem – muud sätted konkreetsemalt ei reguleeri (vt selle kohta <DATE ISO="20190508">8. mai 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inspecteur van de Belastingdienst</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑631/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:381">EU:C:2019:381</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>See säte näeb nimelt ette, et iga muu isiku suhtes, kelle suhtes ei kehti kõnealuse lõike punktid a–d, kohaldatakse elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, ilma et see piiraks teiste kõnesoleva määruse sätete kohaldamist, millega talle tagatakse hüvitised ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel.<?PAGE NO="10"?> Säte on kohaldatav nii isikute suhtes, kes on töötamise lõplikult lõpetanud, kui ka nende suhtes, kes on töötamise vaid ajutiselt lõpetanud (vt analoogia alusel <DATE ISO="20041111">11. novembri 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adanez‑Vega</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑372/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:705">EU:C:2004:705</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Praegusel juhul ei vastanud aga X‑i ja Y‑i olukord nende renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel ei määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punktis a sätestatud olukorrale, nagu käesoleva kohtuotsuse punktides 45–48 selgitati, ega selle määruse artikli 11 lõike 3 punktides b–d ette nähtud olukordadele, mis puudutavad riigiteenistujaid, töötuid ja kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või riigiteenistusse kutsutud isikuid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Seega tuleb esitatud küsimustele vastata, et määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkte a ja e tuleb tõlgendada nii, et isiku suhtes, kes elab ühes liikmesriigis ja on teises liikmesriigis asuva rendiagentuuri kaudu renditöö lähetustes selle teise liikmesriigi territooriumil, kohaldatakse renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel tema elukohaliikmesriigi õigusakte, kui renditöölepingu kohaselt töösuhe nendel ajavahemikel lõpeb.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta artikli 11 lõike 3 punkte a ja e</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">tuleb tõlgendada nii, et</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">isiku suhtes, kes elab ühes liikmesriigis ja on teises liikmesriigis asuva rendiagentuuri kaudu renditöö lähetustes selle teise liikmesriigi territooriumil, kohaldatakse renditöö lähetuste vahelistel ajavahemikel tema elukohaliikmesriigi õigusakte, kui renditöölepingu kohaselt töösuhe nendel ajavahemikel lõpeb.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>