<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-10-202610C115202502030-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0203-25-202609858-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="28-10-26 11:24:06" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="qy9+meiNyHb+3GPfUTXEXKGQM0J5xyo7e9BINC+n3BoH5ckG3+tyKjRIEISfRQ0ejIStroJgXNbXbdn9SCg0PN05f57BnR2Qn/s/BJUlhAHGClKWhCR44IJsImDfjLmM6JQqmMagIIiJAcS74smsuJnCFlRg5EwD7ioiJiw8X1c=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="majo" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0203" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2025" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="majo" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 01-10-26 10:12:50" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="95b916ca099c483d94c3fc60638316ab" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0203" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 15.10.2026 – Kohtuasi C‑203/25</div>
      <div id="rId21" style="default">Neo Group</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      15. oktoober 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Direktiiv 2011/96/EL – Eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatav ühine maksustamissüsteem – Dividendi, mida residendist tütarettevõtja maksab mitteresidendist emaettevõtjale, vabastamine kinnipeetavast maksust – Artikli 1 lõiked 2 ja 3 – Kuritarvituste vältimise sätted – Mittetegelik skeem – Skeemi vaheastmed – Tehingute ahel – Kõigi asjakohaste faktide ja asjaolude objektiivne analüüs – Dividendi tegelik kasusaaja – Maksueelis – Selle liikmesriigi või vaheastme asjasse puutumatus, kus eelis saadakse – Subjektiivne element – Tõend, et see element on asjaomases tehingute ahelas osaleja puhul olemas – Proportsionaalsuse põhimõte – Kahepoolne topeltmaksustamise vältimise leping
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑203/25,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos Vyriausybėsi (Leedu Vabariigi valitsuse juures tegutsev maksuvaidluste komisjon) 26. veebruari 2025. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 17. märtsil 2025, menetluses
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      „NEO GROUP“ UAB
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijos,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-9" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (neljas koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      koosseisus: koja president I. Jarukaitis, kohtunikud R. Frendo (ettekandja), N. Jääskinen, M. Condinanzi ja A. Kornezov,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      kohtujurist: J. Kokott,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust ja 25. veebruari 2026. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">„NEO GROUP“ UAB, esindajad: advokatai P. Likša ja A. Medelienė ning advokato padėjėjas A. Venius,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leedu valitsus, esindajad: K. Dieninis ja V. Kazlauskaitė-Švenčionienė,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hispaania valitsus, esindajad: P. Pérez Zapico ja A. Torró Molés,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Madalmaade valitsus, esindajad: P. P. Huurnink ja J. Langer,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: J. Jokubauskaitė ja W. Roels,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-1">
      olles 21. mai 2026. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-22" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT 2011, L 345, lk 8) (muudetud nõukogu 27. jaanuari 2015. aasta direktiiviga (EL) 2015/121 (ELT 2015, L 21, lk 1)) (edaspidi „direktiiv 2011/96“) artikli 1 lõigete 2 ja 3 ja artikli 5 ning proportsionaalsuse põhimõtte tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud Leedu õiguse alusel asutatud äriühingu „NEO GROUP“ UAB (edaspidi „NEO“) ja Valstybinė mokesčių inspekcija prie Lietuvos Respublikos finansų ministerijose (Leedu Vabariigi rahandusministeeriumi juures tegutsev riiklik maksuinspektsioon; edaspidi „maksuinspektsioon“) vahelises kohtuvaidluses NEO poolt oma Küprosel registreeritud emaettevõtjale Retal Industries limited (edaspidi „Retal“) makstud dividendi maksustamise üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/96 põhjendustes 3–6 on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-28" title="page-2">
      „(3) Käesoleva direktiivi eesmärk on vabastada dividendid ja muud kasumijaotised, mida tütarettevõtjad maksavad oma emaettevõtjatele, maksude kinnipidamisest, ning kaotada ära sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasemel.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-29" title="page-2">
      (4) Eri liikmesriikide äriühingute grupeerumine võib olla vajalik selleks, et luua [Euroopa L]iidu piires siseturu tingimustega analoogilised tingimused, ja tagada sellise siseturu tõhus toimimine. Sellist tegevust ei tohiks takistada piirangud, ebasoodsad tingimused ega moonutused, mis tulenevad eelkõige liikmesriikide maksusätetest. Sellise eri liikmesriikide äriühingute grupeerumisega seoses on vaja näha ette konkurentsi seisukohalt neutraalsed maksustamiseeskirjad, mis võimaldavad äriühingutel kohaneda siseturu nõuetega, suurendada oma tootlikkust ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-30" title="page-2">
      (5) Sellise grupeerumise tulemusena võivad tekkida ema- ja tütarettevõtjate grupid.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-31" title="page-2">
      (6) Enne [nõukogu 23. juuli 1990. aasta] direktiivi 90/435/EMÜ [eri liikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT 1990, L 225, lk 6; ELT eriväljaanne 09/01, lk 147)] jõustumist oli eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate vahelisi suhteid reguleerivates maksusätetes liikmesriigiti märkimisväärseid erinevusi ning kohaldatavad sätted olid üldiselt ebasoodsamad kui need, mida kohaldati ühe ja sama liikmesriigi ema- ja tütarettevõtjate suhtes. Seetõttu oli eri liikmesriikide äriühingute vaheline koostöö võrreldes ühe ja sama liikmesriigi äriühingute vahelise koostööga ebasoodsamas olukorras. Kõnealune ebasoodus olukord tuli kõrvaldada, kehtestades liidu tasandil äriühingute grupeerumist lihtsustava ühtse süsteemi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2015/121 põhjendused 1, 2 ja 4–8 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-33" title="page-2">
      „(1) [D]irektiiviga [2011/96] vabastatakse dividendid ja muud kasumieraldised, mida tütarettevõtjad maksavad oma emaettevõtjatele, maksude kinnipidamisest, ning kaotatakse ära sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasemel.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-34" title="page-2">
      (2) On vaja tagada, et direktiivi [2011/96] reguleerimisalasse kuuluvad maksumaksjad seda direktiivi ei kuritarvitaks.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-35" title="page-2">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-36" title="page-2">
      (4) Need [siseriiklikud või lepingupõhised] sätted[, mille eesmärk on üldiselt või konkreetsemalt võidelda maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuse või kuritarvitustega,] võivad aga olla erineva rangusastmega ja igal juhul on nende eesmärk kajastada iga liikmesriigi maksusüsteemi eripära. Pealegi ei ole mõnel liikmesriigil siseriiklikke või lepingupõhiseid sätteid kuritarvituste ärahoidmiseks.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-37" title="page-3">
      (5) Seetõttu oleks kuritarvituste vältimise ühiste miinimumeeskirjade lisamisest direktiivi [2011/96] suurt kasu nimetatud direktiivi kuritarvitamise vältimiseks ja suurema järjekindluse tagamiseks selle kohaldamisel eri liikmesriikides.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-3">
      (6) Kuritarvituste vältimise eeskirjade kohaldamine peaks olema proportsionaalne ja teenima konkreetset eesmärki võidelda sellise skeemi või skeemide ahela kasutamise vastu, mis ei ole tegelik, st ei kajasta tegelikku majanduslikku sisu.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-39" title="page-3">
      (7) Selle hindamisel, kas tegemist on kuritarvitusliku skeemi või skeemide ahelaga, peaksid liikmesriikide maksuametid kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid objektiivselt analüüsima.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-40" title="page-3">
      (8) Kuigi liikmesriigid peaksid kasutama kuritarvituste vältimise klauslit skeemide puhul, mis ei ole tervikuna tegelikud, võib esineda ka juhtumeid, mille puhul ei ole tegelikud skeemi üksikud vaheastmed või osad eraldivõetuna. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada kuritarvituste vältimise klauslit ka selliste konkreetsete vaheastmete või osade puhul, ilma et see mõjutaks skeemi ülejäänud, tegelikke vaheastmeid või osasid. See suurendaks kuritarvituste vältimise klausli tõhusust, tagades samas selle proportsionaalsuse. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/96 artiklis 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-3">
      „1. Iga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-43" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-44" title="page-3">
      b) kasumijaotiste suhtes, mida nimetatud liikmesriigi äriühingud maksavad tütarettevõtjana teistes liikmesriikides asuvatele äriühingutele,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-46" title="page-3">
      2. Liikmesriigid ei võimalda käesolevas direktiivis sätestatud soodustusi skeemi või skeemide ahela puhul, mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on saada maksueelis, mis on vastuolus käesoleva direktiivi sisu või eesmärgiga.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-3">
      Skeem võib koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-48" title="page-3">
      3. Lõike 2 kohaldamisel ei peeta skeemi või skeemide ahelat tegelikuks sel määral, mil see ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-4">
      4. Käesolev direktiiv ei välista maksudest kõrvalehoidumise, maksupettuste või kuritarvituste vältimiseks vajalike siseriiklike või lepingupõhiste sätete kohaldamist.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-4">
      „Käesolevas direktiivis:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-52" title="page-4">
      a) loetakse emaettevõtjaks:
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-53" title="page-4">
      i) vähemalt selline liikmesriigi äriühing, […] millel on vähemalt 10% osalus teise liikmesriigi […] äriühingu kapitalis […];
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-54" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-55" title="page-4">
      b) loetakse tütarettevõtjaks äriühingut, mille kapital sisaldab punktis a osutatud osalust.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-4">
      „Kasum, mida tütarettevõtja oma emaettevõtjale jaotab, vabastatakse kinnipeetavast maksust.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leedu ja Küprose leping</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leedu Vabariigi valitsuse ja Küprose Vabariigi valitsuse vahel 21. juunil 2013 sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise tõkestamise lepingu (edaspidi „Leedu-Küprose leping“) artikli 10 lõigetes 1 ja 2 on ette nähtud dividendi maksustamise pädevuse jaotus nende kahe liikmesriigi vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lepingu artikli 10 lõikes 1 on sätestatud, et lepinguosalise riigi residendist äriühingu poolt teise lepinguosalise riigi residendile jaotatud dividendi võib maksustada selles teises riigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lepingu artikli 10 lõige 2 näeb ette, et seda dividendi võib maksustada ka selles lepinguosalises riigis, mille resident dividendi jaotav äriühing on, ja vastavalt selle riigi seadustele. Kui aga dividendi tegelik kasusaaja on teise lepinguosalise riigi resident, ei tohi selliselt kinni peetud maks ületada 0% dividendi brutosummast, kui tegelik kasusaaja on äriühing, kellele kuulub otseselt vähemalt 10% dividendi maksva äriühingu kapitalist, või kõigil muudel juhtudel 5% sellest summast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leedu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leedu Vabariigi 20. detsembri 2001. aasta äriühingu tulumaksu seaduse nr IX-675 (Lietuvos Respublikos pelno mokesčio įstatymas no IX-675) põhikohtuasja asjaoludele kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „äriühingu tulumaksu seadus“) on artikli 2 punktis 3 „välismaine maksukohustuslane“ (edaspidi „välismaine üksus“) määratletud kui välisriigi juriidiline isik või organisatsioon, mille registrijärgne asukoht on välisriigis ja mis on asutatud või muul viisil korraldatud selle välisriigi õiguse alusel, samuti mis tahes muu välismaal asutatud, moodustatud või muul viisil loodud maksukohustuslane, sealhulgas investeerimisfondid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse artikli 3 lõikes 1 on ette nähtud, et äriühingu tulumaksu peavad tasuma Leedu üksused ja välismaised üksused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse artikli 4 lõike 3 punktis 2 on sätestatud, et välismaise üksuse maksustatav summa on tulu, mis on saadud Leedus ja mida see üksus on saanud muul viisil kui Leedu territooriumil asuvate püsivate tegevuskohtade kaudu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse artikli 4 lõike 4 punkti 2 kohaselt hõlmab Leedus saadud tulu, mida mitteresidendist üksus on saanud muul viisil kui selle riigi territooriumil asuvate püsivate tegevuskohtade kaudu, tulu jaotatud kasumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Äriühingu tulumaksu seaduse artikli 34 lõikes 1 on ette nähtud, et Leedu üksuse aktsiate või osade, kapitaliosa või muude õiguste eest saadud dividendi suhtes kohaldatakse 15% suurust äriühingu tulumaksu määra.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse artikli 34 lõikes 2 on sätestatud, et maksust on vabastatud dividend, mida Leedu üksus maksab välismaisele üksusele, kellele on kuulunud vähemalt 12 kuud, sealhulgas dividendi väljamaksmise hetkel, vähemalt 10% Leedu üksuse aktsiatest või osadest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seaduse artikli 32 lõikes 6 (edaspidi „Leedu kuritarvituste vältimise säte“) on ette nähtud, et eelkõige seaduse artikli 34 lõikes 2 sisalduvaid sätteid dividendi maksuvabastuse kohta ei kohaldata skeemi või skeemide ahela suhtes, mis ei ole kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on saada maksueelis, mis on vastuolus direktiivi 2011/96 sisu või eesmärgiga. Selles sättes on täpsustatud, et skeem võib koosneda mitmest vaheastmest või osast ning et skeemi või skeemide ahelat ei peeta tegelikuks, kui seda skeemi või skeemide ahelat ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Alates 10. augustist 2008 kuni käesoleva eelotsusetaotluse esitamise kuupäevani kuulub NEO kapitalis 100% osalus Retalile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Retalile kuulub ka 100% osalus ühe teise Leedu äriühingu „Retal Lithuania“ UAB (edaspidi „Retal LT“) kapitalis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Retal sai 2016. ja 2017. aastal NEO-lt dividendi summas 15 000 000 eurot ja Retal LT-lt 13 485 032 eurot ehk kokku 28 485 032 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">NEO leidis, et dividend, mida ta oli Retalile maksnud, ei kuulu äriühingu tulumaksu seaduse artiklis 34 lõikes 1 ette nähtud äriühingu tulumaksuga maksustamisele, kuna see oli nimetatud seaduse artikli 34 lõike 2 alusel kinnipeetavast maksust vabastatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Maksuinspektsioon tegi 2016. ja 2017. aasta maksukontrolli tulemusel 30. oktoobril 2024 otsuse (edaspidi „vaidlusalune otsus“), milles ta tuvastas sisuliselt tehingute ahela, mille tulemusel oli Retalile NEO ja Retal LT makstud dividendi „lõplik kasusaaja“ Küprose residendist füüsiline isik PG, ilma et dividendilt oleks äriühingu tulumaksu seaduse artikli 34 lõike 2 alusel maks kinni peetud. Maksuinspektsiooni sõnul kujutab see tehingute ahel endast skeemi, mille loomise eesmärk on saada maksueelis, mis seisneb Retali saadud dividendilt äriühingu tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmises ning kuulub seega Leedu kuritarvituste vältimise sätte kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu tegi maksuinspektsioon vaidlusaluses otsuses NEO äriühingu tulumaksu ümberarvutuse summas 2 250 000 eurot, millele lisandus viivis, ja määras talle trahvi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">NEO vaidlustas vaidlusaluse otsuse Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos Vyriausybėsis (Leedu Vabariigi valitsuse juures tegutsev maksuvaidluste komisjon), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et selleks, et teha kindlaks, kas sellises olukorras nagu tema menetluses olev olukord on kohaldatav Leedu kuritarvituste vältimise säte, tuleb tõlgendada direktiivi 2011/96 artikli 1 lõikeid 2 ja 3 (edaspidi „direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätted“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et Euroopa Kohus on eelkõige 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsuses T Danmark ja Y Denmark (C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135) juba analüüsinud olukordi, mis on seotud mittetegelike skeemidega, milles kasutatakse sildäriühinguid, kes kannavad saadud kasumi üle teisele kontserni kuuluvale äriühingule, kes on selle tegelik kasusaaja. Tema menetluses oleval kohtuasjal on siiski tunnuseid, mis nõuavad selle sätte ulatuse kohta muid selgitusi kui need, mis on esitatud nimetatud kohtuotsuses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena, eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul nähtub sellega seoses eelmises punktis viidatud kohtuotsusest, et kuritarvituse tuvastamisel on asjakohane asjaolu, et dividendi saav äriühing ei tegele tegeliku majandustegevusega, vaid on sildäriühing, kelle ainus tegevusala on dividendi saamine ja selle ülekandmine tegelikule kasusaajale või teistele sildäriühingutele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei seadnud maksuinspektsioon aga kahtluse alla seda, et Retal tegeles tegeliku majandustegevusega, vaid tugines kuritarvituse tuvastamisel sellise skeemi olemasolule, mis ei ole tegelik mitmest asjaolust tulenevalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et maksuinspektsioon leidis, et mittetegeliku skeemi moodustas tehingute ahel, milles Belizes registreeritud äriühing Clendon Holdings Inc., kellel oli Retali kapitalis 100% osalus, müüs kõik Retali aktsiad vähem kui kolm kuud varem asutatud Küprose äriühingule PPH Polymer Products Holding Ltd (edaspidi „PPH“) summas 310 400 000 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kohus selgitab, et maksuinspektsiooni sõnul lükati Retali aktsiate omandamise hinna tasumine edasi 2027. aastasse ja Clendon Holdings loovutas sellest tuleneva nõude PG-le, kes oli juba nii Clendon Holdingsi kui ka PPH tegelik kasusaaja. Seega tekkis PPH võlg PG ees. Lõpuks sai PG kõigi nende tehingute tulemusel PPH-lt laenude ja õiguste loovutamise kujul suure rahasumma, mis tulenes Leedu äriühingute makstud dividendist ja mida kasutati PPH võla kustutamiseks PG ees. Selles kontekstis leiab maksuinspektsioon, et nendest tehingutest nähtub mittetegeliku skeemi olemasolu, mille eesmärk on saada maksueelis, mis seisneb selle dividendi Leedus maksustamise vältimises.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et NEO väidab selles kohtus eelkõige, et Retal kui tegeliku majandustegevusega tegelev ettevõtja on tegelik kasusaaja eelkõige Leedu-Küprose lepingu tähenduses, mis põhineb tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise näidislepingul, mille on välja töötanud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) maksuasjade komitee (edaspidi „OECD näidisleping“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tuleb selles kontekstis kindlaks teha, kas direktiivi 2011/96 eesmärkidega on kooskõlas riigisisene praktika, mis seisneb Leedu kuritarvituste vältimise sätte kohaldamises dividendile, mida maksti küll tegeliku majandustegevusega tegelevale äriühingule, kuid mida hiljem kasutatakse mittetegelike tehingute tegemiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et maksuinspektsioon rõhutas vaidlusaluses otsuses, et suurema osa Retalile 2016. ja 2017. aastal makstud dividendist moodustas NEO ja Retal LT makstud dividend. Lisaks tugines maksuinspektsioon ühelt poolt Retalile NEO ja Retal LT makstud dividendi summade ja teiselt poolt PPH-le Retali makstud dividendi summade sarnasusele ning sellele, et PPH kohustused PG ees on vastavuses PPH kohustuste suurusega Clendon Holdingsi ees.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas tehingute ahela eri vaheastmetes ülekantud dividendisummade vastavus võimaldab eeldada „dividendi ülekandmise ahela“ olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandana märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et maksuinspektsioon kohaldas Leedu kuritarvituste vältimise sätet NEO suhtes mittetegelike tehingute tõttu, mis tehti väljaspool Leedut füüsiliste ja juriidiliste isikute vahel, kes ei ela ega asu Leedus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohus palub sisuliselt selgitada, kas selle sätte selline kohaldamine on kooskõlas direktiivi 2011/96 eesmärkide ja proportsionaalsuse põhimõttega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandana tuletab eelotsusetaotluse esitanud kohus meelde, et üks tingimus, mis on nõutav nii Leedu kuritarvituste vältimise sätte kui ka direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätete kohaldamiseks, on maksueelise saamine. Seega on tal tekkinud küsimus, kas NEO-d võib pidada sellise eelise saanuks, samas kui selle tehingute ahela lõpus, milles NEO osales, sai NEO jaotatud dividendi kasutades maksueelise PG, st füüsiline isik, kes ei ela Leedus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viiendana märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsuse T Danmark ja Y Denmark (C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135, punkt 101) kohaselt on kaudne tõend skeemi olemasolu kohta, mille eesmärk on võimaldada mõnel üksusel saada alusetult kasu direktiivi 2011/96 artiklis 5 ette nähtud maksuvabastusest, asjaolu, et dividendi saanud äriühing maksab dividendi täielikult või peaaegu täielikult ja väga lühikese aja jooksul edasi üksustele, kes ei vasta selle direktiivi kohaldamise tingimustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tuleb kindlaks teha, kas sellise skeemi olemasolu tuvastamiseks, mis ei ole tegelik, on oluline, et Retali dividendi ei makstud välja mitte ühekordselt, vaid pidevalt teatava ajavahemiku jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuuenda ja viimasena märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et maksuinspektsioon ei analüüsinud, kas NEO kui kontserni kuuluv tütarettevõtja, kes sõltub tema aktsionäri otsustest, oli või võis olla teadlik kontsernisisestest mittetegelikest tehingutest. Seetõttu soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, mil määral mõjutab selline teadmine direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätete kohaldamist sellise tütarettevõtja suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Mokestinių ginčų komisija prie Lietuvos Respublikos Vyriausybės (Leedu Vabariigi valitsuse juures tegutsev maksuvaidluste komisjon) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-95" title="page-8">
      „1. Kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on direktiivis [2011/96] sätestatud kuritarvituste vältimise reegli eesmärkidega kooskõlas see, et riigisisene praktika välistab dividendimaksja riigis võimaluse vabastada dividend kinnipeetavast maksust, kui dividend makstakse teises liidu liikmesriigis tegelikult tegutsevale emaettevõtjale, kes sellisena ei ole üksus, mis ei ole tegelik, kuivõrd ta tegeleb majandustegevusega, ja dividend makstakse talle kui dividendi tegelikule kasusaajale, kuid kelle maksuhaldur tunnistab mittetegelike tehingute ahelas osalejaks seetõttu, et tema kaudu makstakse või kantakse dividend üle kogu kontserni tegelikule kasusaajale?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-96" title="page-8">
      2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas dividendi ülekandmine ahelas võib põhineda tehingute ahelas üle kantud dividendisummade sarnasusel või vastavusel?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-97" title="page-9">
      3. Kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on direktiivis [2011/96] sätestatud kuritarvituste vältimise reegli eesmärkide, sealhulgas direktiivi [2015/121] põhjendustes viidatud proportsionaalsuse põhimõttega, kooskõlas riigisisene praktika, mille kohaselt maksuhaldur kohaldab kuritarvituste välimise reeglit dividendi maksmise riigis, isegi kui tehingud, mis viisid tehingute ahela tunnistamiseni skeemiks (mida maksuhaldur peab mittetegelikuks), tehti teise liidu liikmesriigi maksuresidentide poolt selles teises liidu liikmesriigis?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-98" title="page-9">
      4. Kas kuritarvituste vältimise reegel annab dividendimaksja asukohariigis õiguse dividendilt kinnipeetavale maksule olenemata sellest, millises tehingute ahela vaheastmes maksueelis tekib? Kas võib asuda seisukohale, et kaebaja sai maksueelise, mis on vastuolus direktiivi [2011/96] sisu või eesmärgiga, kui sellise tehingute ahela loomise tulemusena saab maksueelise lõplik kasusaaja, kes kasutab kaebaja makstud dividendi taolise eelise saamiseks?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-99" title="page-9">
      5. Kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas võib direktiivi [2011/96] artikli 1 lõike 2 sätteid tõlgendada nii, et direktiivi [2011/96] artikli 5 sätted riigisisesesse õigusesse üle võtva „emaettevõtja maksuvabastuse“ reegli kohaldamine võib olla välistatud õiguse kuritarvitamise tõttu seoses saadud dividendi kasutamisega, kui dividendi saamine ja kasutamine (järgnev kasumi jaotamine) toimus pikema perioodi jooksul?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-100" title="page-9">
      6. Kas sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on direktiivis [2011/96] sätestatud kuritarvituste vältimise reegli eesmärkidega kooskõlas riigisisene praktika, mille kohaselt maksuhaldur kohaldab seda reeglit dividendimaksja suhtes, ilma et oleks tõendatud, et dividendimaksja oli ja/või võis olla teadlik mittetegelike tehingute ahela olemasolust?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kohaldab liikmesriigi maksuhaldur kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, põhjusel, et emaettevõtja osaleb selliste tehingute ahelas, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, ja mille tulemusel kantakse dividend üle füüsilisele või juriidilisele isikule, kes otseselt või kaudselt kontrollib kõiki asjaomaseid äriühinguid, isegi kui emaettevõtja tegeleb tegelikult majandustegevusega ega ole seega sildäriühing.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt väärib meeldetuletamist, et direktiivi 2011/96 põhjenduste 3–6 kohaselt on direktiivi eesmärk vabastada maksude kinnipidamisest dividend ja muud kasumijaotised, mida tütarettevõtjad maksavad oma emaettevõtjatele, ning kaotada ära sellise tulu topeltmaksustamine emaettevõtja tasemel, et lihtsustada äriühingute grupeerumist liidu tasandil (24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Viva Telecom Bulgaria, C‑257/20, EU:C:2022:125, punkt 59).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisiis püütakse selle direktiiviga kindlustada liikmesriigis asuva tütarettevõtja poolt teises liikmesriigis asutatud emaettevõtjale jaotatava kasumi neutraalne maksustamine (24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Viva Telecom Bulgaria, C‑257/20, EU:C:2022:125, punkt 60).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sel eesmärgil on nimetatud direktiivi artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud, et direktiivi kohaldatakse piiriüleses olukorras kasumijaotistele, mida tütarettevõtja maksab oma emaettevõtjale, ning selle direktiivi artiklis 5 on ette nähtud, et need kasumijaotised vabastatakse kinnipeetavast maksust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas on olemas liidu õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt ei tohi õigussubjektid liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil. Selle põhimõtte kohaselt peab liikmesriik nende õigusnormide kohaldamisest keelduma, kui neile ei tugineta mitte nende õigusnormide eesmärkide saavutamiseks, vaid selleks, et saada eelis, kuigi selleks ette nähtud tingimused on üksnes formaalselt täidetud (vt selle kohta 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus T Danmark ja Y Denmark, C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135, punktid 70–72).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub direktiivi 2015/121 põhjendustest 1, 2 ja 5, lisas liidu seadusandja kuritarvituste vältimise sätted direktiivi 2011/96 just selle põhimõtte järgimise tagamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende sätete kohaselt ei võimalda liikmesriigid selles direktiivis sätestatud soodustusi skeemi või skeemide ahela puhul, mis ei ole kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelik, kuna selle peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on saada maksueelis, mis on vastuolus nimetatud direktiivi sisu või eesmärgiga. Nendes sätetes on täpsustatud, et skeemi või skeemide ahelat ei peeta tegelikuks sel määral, mil see ei ole loodud reaalsetel ärilistel põhjustel, mis kajastavad tegelikku majanduslikku sisu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (vt 17. novembri 1983. aasta kohtuotsus Merck, 292/82, EU:C:1983:335, punkt 12, ja 30. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Generalstaatsanwaltschaft Frankfurt am Main (sularaha väljavedu Venemaale), C‑246/24, EU:C:2025:295, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätete sõnastusest nähtub, et direktiivist tulenevate soodustuste võimaldamisest keeldumiseks peavad olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab skeem olema mittetegelik selles sättes täpsustatud tähenduses. Teiseks peab olema skeemi loomise peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke saada maksueelis, mis on vastuolus direktiivi sisuga (3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 45).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda teist tingimust analüüsitakse esiteks kolmandale ja neljandale ning teiseks kuuendale küsimusele vastamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätetes ette nähtud esimest tingimust, nimelt ahela kvalifitseerimist „mittetegelikuks skeemiks“, siis ei näe nende sätete sõnastus ette, et neid kohaldatakse üksnes konkreetsetele olukordadele või skeemide liikidele. Vastupidi, need lähtuvad üldisest perspektiivist, et skeemi võimalik mittetegelikkus tuvastatakse kõikide asjakohaste faktide ja asjaolude alusel, kusjuures skeem esineb juhul, kui puuduvad reaalsed ärilised põhjused, mis kajastaksid tegelikku majanduslikku sisu (vt selle kohta 3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 25).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätete konteksti ja eesmärki, siis nähtub direktiivi 2015/121 põhjendustest 4 ja 5, et need sätted on direktiivi 2011/96 mis tahes kuritarvitamise vältimiseks väga kasulikud, arvestades eelkõige liikmesriikide maksusüsteemide mitmekesisust. Tuleb asuda seisukohale, et nii nende sätete paiknemist, st viimati nimetatud direktiivi esimeses artiklis, kui ka selliselt väljendatud eesmärki arvestades on need sätted valdkonnaülesed, mis räägib samuti sellise tõlgenduse kasuks, mis võimaldab neid teatud konkreetsete asjaolude suhtes piiranguteta kohaldada. Kitsam tõlgendus ei oleks kooskõlas eesmärgiga vältida igasugust kuritarvitamist (vt selle kohta 3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 26).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb meelde tuletada, et direktiivi 2015/121 põhjenduse 7 kohaselt peaksid liikmesriikide maksuhaldurid objektiivselt analüüsima kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, kui nad hindavad, kas tegemist on kuritarvitusliku skeemi või skeemide ahelaga. See sõnastus on sisuliselt üle võetud direktiivi 2011/96 artikli 1 lõikesse 2, mille kohaselt ei tohi sellest direktiivist tulenevaid soodustusi võimaldada skeemide puhul, mis ei ole kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid arvesse võttes tegelikud (3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 39).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et olukorras, kus skeem koosneb mitmest vaheastmest, tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, et teha kindlaks, kas esineb üks või mitu vaheastet, mis ei ole tegelikud. Direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätetes ei viita miski sellele, et asjakohased faktid ja asjaolud, mida on selleks vaja uurida, piirduksid olukorraga, mis valitses kõnealuse skeemi ühe vaheastme asetleidmise ajal (vt selle kohta 3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 41).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleneb direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätete grammatilisest, kontekstipõhisest ja teleoloogilisest tõlgendusest, et neid sätteid kohaldatakse valdkonnaüleselt igat liiki skeemide suhtes, mis ei ole tegelikud, mitte ainult konkreetsete konfiguratsioonidega skeemide suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kõiki põhikohtuasja asjaolusid arvestades kontrollima, kas käesoleval juhul esinevad kuritarvituse koosseisu tunnused (vt selle kohta 3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punktid 30 ja 40).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi põhikohtuasja faktiliste asjaolude hindamine ei ole Euroopa Kohtu ülesanne, võib ta eelotsusetaotlust lahendades siiski anda liikmesriigi kohtule juhiseid, et teda lahendatavale juhtumile hinnangu andmisel aidata (vt selle kohta 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus T Danmark ja Y Denmark, C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135, punkt 99).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb kõigepealt meenutada, et kohtupraktika kohaselt lasub kuritarvituse koosseisu tunnuste olemasolu tõendamise kohustus selle liikmesriigi maksuhalduril, kes soovib keelduda direktiivi 2011/96 artiklis 5 ette nähtud maksuvabastuse kohaldamisest äriühingule, kes on jaotanud dividendi teises liikmesriigis asuvale äriühingule. Maksuhaldurilt ei saa siiski nõuda selliste tõendite esitamist, mida tal on võimatu esitada (vt selle kohta 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus T Danmark ja Y Denmark, C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135, punktid 117 ja 118).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb esimesena meenutada, nagu tegi ka eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Euroopa Kohus on seoses sellise kinnipeetavast maksust vabastamisega, nagu on ette nähtud direktiivi 2011/96 artiklis 5, tõepoolest pidanud skeemiks, mis ei ole tegelik, äriühingute kontserni, mida ei ole loodud majanduslikku tegelikku sisu kajastavatel põhjustel, mis on puht formaalselt loodud struktuur ja mille peamine eesmärk või üks peamine eesmärk on saada maksueelis, mis läheb vastuollu kohaldatava maksuõiguse eseme või eesmärgiga. Ta täpsustas, et nii on see näiteks juhul, kui kontserni struktuuri lisatakse dividendi maksva äriühingu ja dividendi tegelikuks kasusaajaks oleva äriühingu vahele sildüksus, mis aitab vältida dividendilt maksu tasumist (26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus T Danmark ja Y Denmark, C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135, punkt 100).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendest põhjendustest ei saa siiski järeldada, et direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätted on kohaldatavad üksnes skeemidele, mis hõlmavad sildäriühinguid, ja et põhikohtuasjas kõne all olev olukord ei kuulu nende kohaldamisalasse, kuna see ei hõlma sildäriühingu osalemist kõnealuses tehingute ahelas. Vastupidi, 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsuse T Danmark ja Y Denmark (C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135) punktist 100 nähtub, et sildäriühingu hüpotees on vaid üks näide kuritarvitamise keelu põhimõtte kohaldamisest, mida näitab sõnade „muu hulgas“ kasutamine (3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 28).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult ei võimalda asjaolu, et mitme vaheastmega skeemis seisneb esimene tehing tütarettevõtja poolt dividendi jaotamises tegeliku majandustegevusega tegelevale emaettevõtjale, iseenesest järeldada, et tegemist ei ole kuritarvitusega. Nimelt ei oleks üksnes emaettevõtja majandustegevuse analüüs, võtmata arvesse muid asjakohaseid asjaolusid, kooskõlas vajadusega viia läbi tervikanalüüs käesoleva kohtuotsuse punktides 52–55 viidatud kohtupraktika tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende muude asjaolude hulka, mida tuleb hinnata, kuuluvad need, millele maksuinspektsioon eelotsusetaotluse esitanud kohtus viitas, nimelt äriühingu aktsiate müük, laenulepingute sõlmimine ja nõuete loovutamine, nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 29 ja 30.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, mis puudutab Leedu-Küprose lepingut, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus mainib, siis tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt ei ole Euroopa Kohus tõepoolest pädev otsustama, kas liikmesriik on rikkunud ühe või mitme teise liikmesriigiga sõlmitud lepingu sätteid, mille eesmärk on kõrvaldada või leevendada riigisiseste maksusüsteemide kooseksisteerimisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Samuti ei ole ta pädev analüüsima riigisisese meetme ja topeltmaksustamise vältimiseks vastu võetud lepingu sätete vahelist suhet, kuna see küsimus ei puuduta liidu õiguse tõlgendamist (12. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Marhaux, C‑150/25, EU:C:2026:188, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samas on ELTL artiklis 267 ette nähtud menetluses Euroopa Kohus pädev tegema eelotsuseid liidu õigusnormi tõlgendamise küsimustes, arvestades faktilist ja õiguslikku olukorda, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma taotluses kirjeldanud (12. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Marhaux, C‑150/25, EU:C:2026:188, punkt 23).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus mainib asjakohase õigusliku raamistiku osana topeltmaksustamise vältimise lepingu olemasolu, peab Euroopa Kohus seda lepingut ja sellele eelotsusetaotluse esitanud kohtu antud tõlgendust arvesse võtma, et anda sellele kohtule liidu õiguse tõlgendus, mis on talle tarvilik (12. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Marhaux, C‑150/25, EU:C:2026:188, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul tuleneb Leedu-Küprose lepingu artikli 10 lõigetest 1 ja 2, et kui tütarettevõtja maksab emaettevõtjale dividendi, ei või tütarettevõtja asukohariigi maksuhaldur seda dividendi maksustada, kui selle „tegelik kasusaaja“ on emaettevõtja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, kelle ülesanne on tõlgendada riigisisest õigust ja Leedu-Küprose lepingut, et viimase tõlgendamisel tuleb arvesse võtta OECD näidislepingu kommentaare. OECD näidislepingu artiklit 10 puudutavate kommentaaride punktist 12.5 nähtub aga, et asjaolu, et dividendisaaja on dividendi „tegelik kasusaaja“, ei tähenda, et selle mudeli artikli 10 lõikes 2 ette nähtud maksusoodustust tuleb automaatselt võimaldada. Nimelt ei tohi maksusoodustust võimaldada juhul, kui selles lõikes sisalduvat sätet on kuritarvitatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul tuleneb kohtupraktikast, et liikmesriikidevahelistele lepingutele, isegi kui need on sõlmitud OECD näidislepingu alusel, ei saa tugineda, et saavutada liidu õigusega vastuolus olev tulemus (vt selle kohta 14. detsembri 2006. aasta kohtuotsus Denkavit Internationaal ja Denkavit France, C‑170/05, EU:C:2006:783, punkt 53, ning 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus Keva jt, C‑39/23, EU:C:2024:648, punkt 48).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole üldjuhul vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kohaldab liikmesriigi maksuhaldur kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, põhjusel, et emaettevõtja osaleb selliste tehingute ahelas, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, ja mille tulemusel kantakse dividend üle füüsilisele või juriidilisele isikule, kes otseselt või kaudselt kontrollib kõiki asjaomaseid äriühinguid, isegi kui emaettevõtja tegeleb tegelikult majandustegevusega ega ole seega sildäriühing.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine ja viies küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise ja viienda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätteid tuleb tõlgendada nii, et faktilised asjaolud, mis on asjakohased selleks, et liikmesriigi maksuhaldur tuvastaks skeemi, mis ei ole tegelik, on esiteks asjaolu, et selliste tehingute ahelas, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, üle kantud summad on sarnased või isegi identsed dividendisummadega, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, ning teiseks asjaolu, et sellised ülekanded ei toimunud mitte lühikese aja jooksul pärast dividendi maksmist, vaid pidevalt teatava ajavahemiku jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt, kuna NEO vaidleb vastu eelotsusetaotluse esitanud kohtu tuvastatud faktilistele asjaoludele, tuleb meenutada, et kohtupraktika kohaselt on põhikohtuasja faktiliste asjaolude tuvastamine ja hindamine üksnes liikmesriigi kohtu pädevuses. Seega on Euroopa Kohtu pädevuses ainult anda oma seisukoht liidu õigusakti tõlgendamise või kehtivuse kohta eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud faktilises ja õiguslikus olukorras, et anda viimasele tarvilik teave tema menetluses oleva kohtuasja lahendamiseks. Järelikult tuleb isegi siis, kui põhikohtuasja pool ei nõustu eelotsusetaotluses sisalduvad faktiliste asjaoludega, esitatud küsimustele vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu esile toodud asjaolude põhjal (5. juuni 2025. aasta kohtuotsus Elektrorazpredelitelni mrezhi Zapad, C‑310/24, EU:C:2025:406, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades käesolevas eelotsusetaotluses välja toodud asjaolusid, tuleb esimesena meenutada, et kohtupraktika kohaselt on asjaolu, et tütarettevõtja poolt emaettevõtjale makstud dividendi kannab täielikult või peaaegu täies ulatuses ja väga lühikese aja jooksul pärast selle saamist selle saanud äriühing üle üksustele, kes ei vasta selle direktiivi kohaldamise tingimustele, kaudne tõend skeemi olemasolu kohta, mille eesmärk on alusetult saada direktiivi 2011/96 artiklis 5 ette nähtud maksuvabastust (vt selle kohta 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus T Danmark ja Y Denmark, C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135, punktid 101 ja 103).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult võib eelotsusetaotluse esitanud kohus kuritarvituse olemasolu hindamisel võtta kaudse tõendina arvesse asjaolu, et emaettevõtja saadud dividendi summad vastavad summadele, mida saab asjaomase tehingute ahela tulemusel füüsiline või juriidiline isik, kes kontrollib sellises ahelas osalevaid äriühinguid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski tuleb täpsustada, nagu teeb ka Euroopa Komisjon, et sellised asjaolud ei saa olla alus üldisele eeldusele, et tegemist on kuritarvitamisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena, kuigi asjaolu, et emaettevõtja maksab tütarettevõtjalt saadud dividendi edasi teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele lühikese aja jooksul, võib samuti kujutada endast asjakohast kaudset tõendit kuritarvituse esinemise kohta, ei järeldu sellest, et selle tõendamiseks on nõutav selline lühike tähtaeg.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt ei võimalda asjaolu, et raha liikumine selliste äriühingute kontsernis, mis on otseselt või kaudselt sama füüsilise või juriidilise isiku kontrolli all, toimus korrapäraste ajavahemike järel ja teatava aja jooksul, välistada sellise mittetegeliku skeemi olemasolu, mille loomise eesmärk on võimaldada sellel isikul saada maksueelis, mis on vastuolus direktiivi 2011/96 sisu või eesmärgiga. Sellega seoses tuleb täpsustada, et mittetegelik skeem, mille mõju kordub teatava ajavahemiku jooksul, ei ole direktiivi sisu või eesmärgiga vähem vastuolus kui ühekordne skeem.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega selleks, et objektiivselt analüüsida kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, ei saa dividendi jaotava tütarettevõtja asukohaliikmesriigi maksuhaldur olla kohustatud piirduma oma analüüsis lühikese ajavahemikuga. Otse vastupidi, kui skeem, mis võib viia direktiiviga 2011/96 antud õiguse kuritarvitamiseni, hõlmab – nagu käesoleval juhul – selle kontserni struktuuri muutust, kuhu see tütarettevõtja kuulub, ja eri laenude andmisega seotud õiguslike tehingute tegemist, peab maksuhaldur oma uurimisse kaasama kõik võimaliku kuritarvitamisega seotud asjaolud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele ja viiendale küsimusele vastata, et direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätteid tuleb tõlgendada nii, et faktilised asjaolud, mis on asjakohased selleks, et liikmesriigi maksuhaldur tuvastaks skeemi, mis ei ole tegelik, on esiteks asjaolu, et selliste tehingute ahelas, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, üle kantud summad on sarnased või isegi identsed dividendisummadega, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, ning teiseks asjaolu, et sellised ülekanded ei toimunud mitte lühikese aja jooksul pärast dividendi maksmist, vaid pidevalt teatava ajavahemiku jooksul, ilma et see piiraks vajadust, et maksuhaldur analüüsib objektiivselt kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, et kontrollida, kas esinevad kuritarvituse koosseisu tunnused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas ja neljas küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmanda ja neljanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätteid tuleb proportsionaalsuse põhimõtet arvestades tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kohaldab liikmesriigi maksuhaldur kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab oma teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, kui tehinguid, mida ei peeta tegelikuks, ei tehtud esimeses liikmesriigis, vaid need on teinud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, sealhulgas isik, kes saab dividendi maksuvabastuse kaudu kõikide asjaomaste tehingute tulemusel maksueelise, ja sõltumata sellest, millises tehingute ahela vaheastmes maksueelis saadakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et direktiiv 2011/96 puudutab piiriüleseid olukordi, mis hõlmavad alati eri liikmesriikide residendist äriühinguid. Seega tuleb olukordi, mis võivad kuuluda selle direktiivi kuritarvituste vältimise sätete kohaldamisalasse, analüüsida igakülgselt, hõlmates tehinguid, mis toimuvad väljaspool liikmesriiki, kus maksuhaldur kavatseb tuvastada õiguste kuritarvitamise selle direktiivi seisukohast ja sellele reageerida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks nähtub kohtupraktikast, et arvestades eelkõige direktiivi 2015/121 põhjendust 8, millest tuleneb, et on võimalik, et tegelikud ei ole skeemi üksikud vaheastmed või osad eraldivõetuna, ja need võivad seega kuuluda direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätete kohaldamisalasse, ei saa välistada, et skeemi, mis on esialgu loodud tegelikel ärilistel põhjustel, mis kajastavad majanduslikku tegelikkust, tuleb pidada mittetegelikuks alates hetkest, mil see säilitatakse, vaatamata asjaolude muutumisele, mille tulemusel ilmneb, et see skeem ei ole enam selliste põhjustega põhjendatud (vt selle kohta 3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punktid 34–36).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb mõista võimalust kohaldada neid sätteid skeemi vaheastmetele, mis ei ole tegelikud, nii, et skeemi asjasse puutuva vaheastme tegelikkuse või mittetegelikkuse hindamisel võib arvesse võtta skeemi loomisest hilisemaid asjaolusid (3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 37).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 56 sisuliselt märkis, peab tütarettevõtja asukohaliikmesriigi maksuhaldur, võttes arvesse ka asjaolu, et – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktist 56 – kuritarvituse olemasolu tuleb tuvastada kõigi asjakohaste faktide ja asjaolude objektiivse analüüsi teel, läbi viima igakülgse analüüsi, mis hõlmab väljaspool seda liikmesriiki tehtud tehinguid enne või pärast tütarettevõtja poolt emaettevõtjale dividendi maksmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt ei nõua direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätted, et maksueelise olemasolu, mis on vastuolus selle direktiivi sisu või eesmärgiga, oleks tõendatud tütarettevõtja puhul, kes esialgu dividendi maksis ja kes soovis saada kinnipeetavast maksust vabastust. Sellise eelise võib saada füüsiline isik, kes kontrollib kontserni, mille raames toimub selle eelise saamise tehingute ahel, ja kes elab muus liikmesriigis kui see tütarettevõtja, kes dividendi esialgu maksis. Sellega seoses tuleb märkida, et selliseid alusetuid eeliseid ei saaks ära kaotada, kui liikmesriik, kes andis residendist tütarettevõtjale dividendilt kinnipeetava maksu vabastuse, ei saaks arvesse võtta ka tehinguid, mis tehti väljaspool seda liikmesriiki dividendina saadud summade abil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu mainitud proportsionaalsuse põhimõtte kohta tuleb meenutada, et sellele on viidatud esiteks direktiivi 2015/121 põhjenduses 6 ja teiseks on see liidu õiguse üldpõhimõte, mis on sätestatud ELL artikli 5 lõikes 4. Selle põhimõtte järgimiseks peavad liikmesriikide ette nähtud meetmed olema nende eesmärgi saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (20. detsembri 2017. aasta kohtuotsus Deister Holding ja Juhler Holding, C‑504/16 ja C‑613/16, EU:C:2017:1009, punkt 56 ning seal viidatud kohtupraktika). Järelikult peavad meetmed, mida riiklikud ametiasutused võtavad, et vältida pettusi ja direktiiviga 2011/96 antud õiguste kuritarvitamist, olema nende tingimustega kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle direktiivi kuritarvituste vältimise sätete tõlgendus, mille kohaselt saab kuritarvituse olemasolu tuvastada analüüsi teel, mis hõlmab väljaspool tütarettevõtja asukohaliikmesriiki tehtud tehinguid, on esiteks selle eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobiv. Teiseks on see tõlgendus möödapääsmatu, et võidelda skeemide vastu, mille kuritarvitava laadi saab kindlaks teha üksnes sellise analüüsi tulemusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks, mis puudutab NEO väidet, et see tõlgendus toob kaasa asutamisvabaduse ja kapitali vaba liikumise põhjendamatu piirangu, siis tuleneb kohtupraktikast, et arvestades käesoleva kohtuotsuse punktis 46 meenutatud õiguste kuritarvitamise keelu üldpõhimõtet, ei saa liikmesriigi residendist äriühing nõuda EL toimimise lepinguga tagatud vabaduste kasutamist, et vaidlustada õigusnormid, mis reguleerivad teises liikmesriigis asuvale äriühingule makstud dividendi maksustamist, kui on tõendatud, et nende õigusnormide kohaldamine võimaldab sellist kuritarvitamist vältida (vt selle kohta 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus T Danmark ja Y Denmark, C‑116/16 ja C‑117/16, EU:C:2019:135, punkt 122).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale ja neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätteid tuleb proportsionaalsuse põhimõtet arvestades tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kohaldab liikmesriigi maksuhaldur kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab oma teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, kui tehinguid, mida ei peeta tegelikuks, ei tehtud esimeses liikmesriigis, vaid need on teinud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, sealhulgas isik, kes saab dividendi maksuvabastuse kaudu kõikide asjaomaste tehingute tulemusel maksueelise, ja sõltumata sellest, millises tehingute ahela vaheastmes maksueelis saadakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuues küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuuenda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kohaldab liikmesriigi maksuhaldur kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab oma teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, ilma et ta tõendaks, et tütarettevõtja oli või oleks võinud olla teadlik asjaolust, et dividendi jaotamine kuulub selliste tehingute ahelasse, millest kõik või mõned ei ole tegelikud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub sisuliselt käesoleva kohtuotsuse punktist 50, ei saa asuda seisukohale, et tehingute ahela kvalifitseerimine „mittetegelikuks skeemiks“ on piisav, et direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätete alusel keelduda saadud dividendi äriühingu tulumaksust vabastamisest (vt selle kohta 3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 49). Veel peab olema skeemi loomise peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke saada maksueelis, mis on vastuolus direktiivi sisu või eesmärgiga (vt selle kohta 3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 46).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on kuritarvituse tõendamiseks nõutav ühest küljest objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata liidu õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele ei ole nende õigusnormidega taotletud eesmärki saavutatud, ning teisest küljest, et esineb subjektiivne element, milleks on tahe saada liidu õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saamiseks vajalikud tingimused (3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Nordcurrent group, C‑228/24, EU:C:2025:239, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätete kohaldamiseks on nõutav, et oleks täidetud sellise subjektiivse elemendi esinemise tingimus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et määrata kindlaks, kuidas seda tingimust tuleb hinnata, on oluline märkida, et igasugune selles direktiivis nimetatud dividendi jaotamine on tehing, millega on seotud vähemalt kaks äriühingut.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes eelkõige arvesse nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 1 esitatud „emaettevõtja“ ja „tütarettevõtja“ määratlusi, mis näevad ette, et esimesena nimetatule kuulub tütarettevõtja kapitalis vähemalt 10% osalus, on võimalik, et dividendi makstakse emaettevõtja otsuse alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks võib selline otsus olla osa otsustest, mis on vastu võetud kontsernis, kuhu tütarettevõtja, kes dividendi jaotab, ja tema emaettevõtja kuuluvad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui aga käesoleva kohtuotsuse punktis 92 nimetatud subjektiivse elemendi esinemise tingimust tuleks hinnata üksnes selle tütarettevõtja tasandil, kontrollides, kas tütarettevõtja oli või oleks võinud olla teadlik asjaolust, et dividendi jaotamine kuulub selliste tehingute ahelasse, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, ja mille loomise peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on saada maksueelis, mis on vastuolus direktiivi 2011/96 sisu või eesmärgiga, kahjustaks see selle direktiivi kuritarvituste vältimise sätete soovitavat toimet ja nende sätete eesmärki, mis väljendab käesoleva kohtuotsuse punktis 46 meenutatud õiguste kuritarvitamise keelu üldpõhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult piisab, kui subjektiivse elemendi olemasolu, mis seisneb tahtes saada liidu õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saamiseks nõutavad tingimused, on tõendatud vähemalt ühe selles tehingute ahelas osaleva kontserni äriühingu või füüsilise isiku puhul, kes selle tehingute ahela tulemusel eelise saab, ilma et oleks nõutav, et tütarettevõtja ise oleks sellest tahtest teadlik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb kuuendale küsimusele vastata, et direktiivi 2011/96 kuritarvituste vältimise sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt liikmesriigi maksuhaldur kohaldab kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab oma teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, ilma et ta tõendaks, et tütarettevõtja oli või oleks võinud olla teadlik asjaolust, et dividendi jaotamine kuulub selliste tehingute ahelasse, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, ja mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on saada maksueelis, mis on vastuolus nimetatud direktiivi sisu või eesmärgiga, tingimusel et on tõendatud, et vähemalt üks kontserni kuuluvatest äriühingutest, kes selles tehingute ahelas osalevad, või füüsiline isik, kes selle tehingute ahela tulemusel eelise saab, oli või oleks võinud olla teadlik selle ahela olemasolust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-166" title="page-19">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (muudetud nõukogu 27. jaanuari 2015. aasta direktiiviga (EL) 2015/121) artikli 1 lõikeid 2 ja 3</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-168" title="page-19">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-169" title="page-20">
      nendega ei ole üldjuhul vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kohaldab liikmesriigi maksuhaldur kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, põhjusel, et emaettevõtja osaleb selliste tehingute ahelas, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, ja mille tulemusel kantakse dividend üle füüsilisele või juriidilisele isikule, kes otseselt või kaudselt kontrollib kõiki asjaomaseid äriühinguid, isegi kui emaettevõtja tegeleb tegelikult majandustegevusega ega ole seega sildäriühing.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/96 (muudetud direktiiviga 2015/121) artikli 1 lõikeid 2 ja 3</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-171" title="page-20">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-172" title="page-20">
      faktilised asjaolud, mis on asjakohased selleks, et liikmesriigi maksuhaldur tuvastaks skeemi, mis ei ole tegelik, on esiteks asjaolu, et selliste tehingute ahelas, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, üle kantud summad on sarnased või isegi identsed dividendisummadega, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, ning teiseks asjaolu, et sellised ülekanded ei toimunud mitte lühikese aja jooksul pärast dividendi maksmist, vaid pidevalt teatava ajavahemiku jooksul, ilma et see piiraks vajadust, et maksuhaldur analüüsib objektiivselt kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, et kontrollida, kas esinevad kuritarvituse koosseisu tunnused.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/96 (muudetud direktiiviga 2015/121) artikli 1 lõikeid 2 ja 3, arvestades proportsionaalsuse põhimõtet,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-174" title="page-20">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-175" title="page-20">
      nendega ei ole vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kohaldab liikmesriigi maksuhaldur kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab oma teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, kui tehinguid, mida ei peeta tegelikuks, ei tehtud esimeses liikmesriigis, vaid need on teinud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, sealhulgas isik, kes saab dividendi maksuvabastuse kaudu kõikide asjaomaste tehingute tulemusel maksueelise, ja sõltumata sellest, millises tehingute ahela vaheastmes maksueelis saadakse.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/96 (muudetud direktiiviga 2015/121) artikli 1 lõikeid 2 ja 3</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-177" title="page-20">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-178" title="page-21">
      nendega ei ole vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt liikmesriigi maksuhaldur kohaldab kinnipeetavat maksu dividendi suhtes, mida selle liikmesriigi residendist tütarettevõtja maksab oma teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale, ilma et ta tõendaks, et tütarettevõtja oli või oleks võinud olla teadlik asjaolust, et dividendi jaotamine kuulub selliste tehingute ahelasse, millest kõik või mõned ei ole tegelikud, ja mille peamine eesmärk või üks peamisi eesmärke on saada maksueelis, mis on vastuolus nimetatud direktiivi sisu või eesmärgiga, tingimusel et on tõendatud, et vähemalt üks kontserni kuuluvatest äriühingutest, kes selles tehingute ahelas osalevad, või füüsiline isik, kes selle tehingute ahela tulemusel eelise saab, oli või oleks võinud olla teadlik selle ahela olemasolust.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-179" title="page-21">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: leedu.</p>
</body>
</html>
