|
17.5.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 173/6 |
KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/788,
12. mai 2021,
millega kehtestatakse eeskirjad teatavatel loomaliikidel esineva SARS-CoV-2 nakkuse seire ja aruandluse jaoks
(teatavaks tehtud numbri C(2021) 3293 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/99/EÜ, mis puudutab zoonoosi ja zoonoossete vahendajate kontrolli, parandades nõukogu määrust 90/424/EMÜ ja tühistades nõukogu direktiivi 92/117/EMÜ, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 5, artikli 9 lõiget 1 ja artikli 11 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Alates 2020. aastast on teatavates liikmesriikides ja kolmandates riikides teatatud SARS-CoV-2 nakkuse esinemisest naaritsatel ning on tehtud kindlaks, et nakkuse kandumine inimeselt naaritsale ja naaritsalt inimesele on võimalik. Lisaks on üks liikmesriik teatanud inimeste COVID-19 juhtumitest, kus nakatumine toimus naaritsatega seotud SARS-CoV-2 viiruse variantidega. |
|
(2) |
12. novembril 2020 avaldas Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) koos Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA) kiire riskihinnangu naaritsatega seotud uute SARS-CoV-2 variantide avastamise kohta (2) (edaspidi „ECDC kiire riskihinnang“). |
|
(3) |
ECDC kiires riskihinnangus jõuti järeldusele, et SARS-CoV-2 naaritsatega seotud variantidest inimeste tervisele tuleneva ohu üldine tase varieerub üldelanikkonna madalast tasemest kuni väga kõrge tasemeni riskirühmade puhul, kes puutuvad naaritsatega kokku töökeskkonnas. Lisaks märgiti ECDC kiires riskihinnangus, et on vaja täiendavaid uuringuid, hindamaks, kas SARS-CoV-2 naaritsatega seotud variandid võivad avaldada mõju taasnakatumise riskile ning vähendada vaktsiini või ravi tõhusust. |
|
(4) |
Rahvatervisele avalduva ohu vähendamiseks soovitatakse ECDC kiires riskihinnangus, et riiklikud ametiasutused peaksid kaaluma meetmete võtmist naaritsakasvanduste, naaritsakasvanduste töötajate ja naaritsakasvandustega kokkupuutuvate kogukondade suhtes. Need meetmed peaksid hõlmama inimeste testimist, sekveneerimist, antigeensete omaduste iseloomustamist, viiruse nakkavust, loomade seiret ja naaritsakasvanduste järelevalvet, et vältida SARS-CoV-2 variantide levikut loomadelt inimestele. |
|
(5) |
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) avaldasid 20. jaanuaril 2021 koos ühise riskihinnangu loomi ja inimesi hõlmavates ökosüsteemides tekkivate ohtude kohta, milles käsitleti SARS-CoV-2 esinemist karusloomakasvanduste loomadel (3). Riskihinnangus soovitatakse, et loomade testimine SARS-CoV-2 suhtes peaks olema riskipõhine ja seda tuleks kaaluda üksnes COVID-19-le laiema reageerimise raames vastavalt terviseühtsuse põhimõttele, hõlmates vajadustele kohandatud varajase hoiatamise ja järelevalve süsteemi, mis põhineb kasvanduste töötajate ja loomade haigusjuhtude kindlaksmääramisel. Riskihinnangu kohaselt on karusloomakasvandustega seotud SARS-CoV-2 puhangute korral soovitatav viiruste sekveneerimine inimestel ja naaritsatel, sealhulgas fülogeneetiline analüüs ja geneetiliste järjestuste võrdlemine, et mõista nakkuse ülekandumise suunda (s.o kas loomalt loomale, loomalt inimesele, inimeselt loomale või inimeselt inimesele) ning tuvastada ja hinnata esinevaid mutatsioone. |
|
(6) |
18. veebruaril 2021 avaldas EFSA koos ECDCga teadusliku aruande SARS-CoV-2 nakkuse seire kohta kärplastel (4) (edaspidi „EFSA aruanne“). EFSA aruandest nähtub, et SARS-CoV-2 levib väga hästi naaritsakasvandustes, kui see on sinna sattunud, nii otsese kui ka kaudse kontakti kaudu. SARS-CoV-2 nakkuse tõid kasvandustesse tõenäoliselt sisse nakatunud inimesed. EFSA aruandes jõutakse järeldusele, et naaritsakasvanduste töötajate seire on oluline samm nakkuse varajaseks avastamiseks. EFSA aruandest nähtub, et ka kährikud (Nyctereutes procyonoides) on SARS-CoV-2 suhtes vastuvõtlikud. |
|
(7) |
EFSA aruandes soovitatakse, et kõiki naaritsakasvandusi, kus nakkust veel ei esine, tuleks käsitada nakkusohus olevatena, kuna inimeste hulgas on haigus laialt levinud, mistõttu peaks seire eesmärk olema varajane avastamine. |
|
(8) |
Kooskõlas EFSA aruandega peaks seire üheks eesmärgiks olema SARS-CoV-2 viiruse arengu seire. Geneetiline analüüs on oluline, et iseloomustada SARS-CoV-2 viirust ja avastada võimalikke mutatsioone ning teha kindlaks viiruse päritolu ja allikas. Võimalike viirusemutatsioonide avastamine on rahvatervise seisukohast eriti oluline, et tuvastada varakult uued viiruse variandid, mis võivad mõjutada diagnoosimist, levikut, raskusastet või vaktsiini tõhusust. |
|
(9) |
Tehistingimustes peetavaid ja looduses vabalt elavaid kährikuid tuleks pidada SARS-CoV-2 nakkuse suhtes vastuvõtlikuks. Maailma Loomatervise Organisatsioon on oma suunistes, mis käsitlevad SARS-CoV-2 nakkusele vastuvõtlike põllumajandusloomaliikidega töötamist, (5) kutsunud riike üles jälgima vastavalt terviseühtsuse põhimõttele SARS-CoV-2 nakkusele vastuvõtlikke loomi, näiteks naaritsaid ja kährikuid ning samuti nendega lähedalt kokku puutuvaid inimesi. Komisjon peaks käivitama zoonooside seireprogrammid, et kehtestada üksikasjalikud eeskirjad kõnealuse zoonoosse haigusetekitaja seireks, kuna direktiivis 2003/99/EÜ on selline seire ette nähtud andmete koordineeritud kogumiseks, andmete kogumise ja võrdlemise lihtsustamiseks ning riskide paremaks tuvastamiseks, mis annab võimaluse võtta vajaduse korral täiendavaid meetmeid. Kõnealuse direktiivi põhjendustes on märgitud, et ka muude allikate kui toidu kaudu eriti metsloomade ja lemmikloomade populatsioonidelt levivad zoonoosid teevad muret. Lisaks märgitakse, et andmete kogumine zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta loomadel, toidus, söödas ja inimestel on vajalik zoonoosidega seotud arengusuundade ja zoonooside allikate kindlaksmääramiseks. Samuti mainitakse, et eelisjärjekorras tuleks tegeleda zoonoosidega, mis ohustavad inimeste tervist kõige enam. Seiresüsteemid peaksid siiski hõlbustama ka äsja tekkinud või alles tekkivate zoonootiliste haiguste ja zoonootiliste organismide uute tüvede avastamist. |
|
(10) |
Selleks et võimaldada täiendavat terviseühtsuse põhimõtte kohast riskihindamist ning teha kindlaks võimalikke riskijuhtimisvõimalusi seoses riskidega, mis tulenevad SARS-CoV-2 naaritsatega seotud variantide levikust sugukonna Mustelidae loomadel ja kährikutel, tuleks viivitamata luua tõhus ja ühtlustatud seire- ja aruandlussüsteem, mis võimaldab koguda ja vahetada kogu asjakohast teavet. |
|
(11) |
Selleks et hõlbustada rakendamist ja suunata vahendid suurema riskiga rühmadele, peaks käesoleva õigusaktiga kehtestatav seiresüsteem hõlmama kõiki tehistingimustes peetavaid sugukonna Mustelidae loomi ja kährikuid, kuid seadma aktiivse seire tegemisel prioriteediks kasvandused, kus on üle 500 täiskasvanud aretuslooma, ning vastavalt sellele tuleks käesoleva õigusakti II lisas sätestada eeskirjad, mis käsitlevad loomadelt SARS-CoV-2 proovide võtmist ja testimist sellistes prioriteetsetes kasvandustes. Samal ajal tuleks tagada kõigi tehistingimustes peetavate ja looduses vabalt elavate sugukonna Mustelidae loomade ja kährikute passiivne seire, et saaks konkreetseid olukordi uurida, ning vastavalt sellele tuleks käesoleva õigusakti III lisas sätestada eeskirjad, mis käsitlevad proovivõtukava kõikide selliste tehistingimustes peetavate või looduses vabalt elavate loomade passiivseks seireks . |
|
(12) |
Arvestades kiireloomulist vajadust täiendavalt hinnata liidu epidemioloogilisest olukorrast tulenevat riski seoses SARS-CoV-2 esinemisega naaritsatel ja muudel sugukonna Mustelidae loomadel ning kährikutel, samuti vajadust hinnata meetmete rakendamise teostatavust, peaksid liikmesriigid eraldama vajalikud vahendid seiresüsteemi loomiseks ja esitama komisjonile korrapäraselt aruandeid kõnealuse nakkuse esinemise kohta tehistingimustes peetavatel või looduses vabalt elavatel sugukonna Mustelidae loomadel ja kährikutel. Direktiivi 2003/99/EÜ artiklis 3 on sätestatud liikmesriikide andmete avaldamise kohustus. Võttes arvesse riskiteavituse olulisust SARS-CoV-2 puhul, peaks komisjon nõuetekohase riskiteavituse tagamiseks liidus avaldama oma veebisaidil üksnes teavitamise eesmärgil kõnealuse viiruse kohta kogutud teabe kokkuvõtte. |
|
(13) |
Selleks et oleks võimalik struktureeritud viisil teavitada SARS-CoV-2 esinemisest naaritsatel ja muudel sugukonna Mustelidae loomadel ning kährikutel, tuleks käesoleva otsusega kehtestada näidisaruanne, teabe esitamise miinimumnõuded ja andmete vorming haiguspuhangute ja SARS-CoV-2 viirusele vastuvõtlike liikide kaupa. Seda näidisaruannet tuleks kasutada kõnealuse viiruse kohta aruannete esitamiseks. |
|
(14) |
Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2020/2183 (6) on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad teatavaid kaitsemeetmeid seoses SARS-CoV-2 nakkusest teatamisega naaritsate ja muude sugukonna Mustelidae loomade ning kährikute puhul, kehtivusega kuni 20. aprillini 2021. Rakendusotsus (EL) 2020/2183 põhineb nõukogu direktiivi 89/662/EMÜ (7) artikli 9 lõikel 4 ja nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ (8) artikli 10 lõikel 4. Kõnealuses rakendusotsuses sätestatud meetmed on osutunud tõhusaks ja sarnased meetmed tuleks sätestada käesolevas otsuses. |
|
(15) |
Kiiresti on vaja koguda vajalikke andmeid, et täiendavalt hinnata riske inimeste tervisele, et oleks võimalik varakult hoiatada SARS-CoV-2 esinemise eest naaritsatel ja muudel sugukonna Mustelidae loomadel ja kährikutel ning jälgida viiruse arengut. |
|
(16) |
Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksis (9) on haiguste seireks kehtestatud valimi suuruse arvutamise üldpõhimõtetes osutatud vajadusele arvutada valimi suurus selliste tegurite alusel nagu populatsiooni suurus, uuringu ülesehitus, eeldatav levimus ja võimalik rühmitamine, soovitud usaldusnivoo ja kasutatud testide toimimine. EFSA aruandes on määratud kindlaks SARS-CoV-2 konkreetsed kontroll-levimuse määrad, et saavutada teatav usaldusväärsus. Neid määrasid kasutatakse II lisas kirjeldatud kontroll-levimuse kindlaksmääramiseks. Need kontroll-levimuse ja usaldusväärsuse tasemed mõjutavad koos muude teguritega otseselt valimi eeldatavat suurust. Neid põhimõtteid tuleks võtta arvesse käesolevas otsuses sätestatud proovivõtukavas. |
|
(17) |
Võttes arvesse SARS-CoV-2 praegust epidemioloogilist olukorda naaritsate ja muude sugukonda Mustelidae kuuluvate loomade hulgas, tuleks käesolevat otsust kohaldada kuni 31. märtsini 2022. Kui epidemioloogiline olukord muutub, vaatab komisjon käesoleva otsuse kohaldamisaja läbi. |
|
(18) |
Seepärast tuleks rakendusotsus (EL) 2020/2183 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsusega. |
|
(19) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese ja kohaldamisala
Käesolevas otsuses sätestatakse üksikasjalikud ühtlustatud eeskirjad teatavate loomade SARS-CoV-2 nakkuse juhtumite seireks ja aruandluseks liikmesriikide poolt.
Seire ja aruandlus hõlmab SARS-CoV-2 nakkuse puhanguid I lisas loetletud liikidesse kuuluvatel tehistingimustes peetavatel või looduses vabalt elavatel loomadel (edaspidi „loomad“) ning liikmesriikide kogu territooriumi.
Artikkel 2
Seireks vajalike proovide võtmise raamistik
Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused korraldaksid järgmist:
|
a) |
SARS-CoV-2 proovide võtmine ja testimine vastavalt II lisas sätestatud proovivõtukavale loomade puhul, keda peetakse kasvandustes, kus tsükli alguses on üle 500 täiskasvanud aretuslooma; |
|
b) |
SARS-CoV-2 proovide võtmine ja testimine vastavalt III lisas sätestatud proovivõtukavale tehistingimustes peetavate või looduses vabalt elavate loomade puhul. |
Artikkel 3
Viiruse arengu seire
1. SARS-CoV-2 viiruse loomadel avastamise korral tagavad liikmesriigid, et ametlikud laborid teevad viiruse iseloomustamiseks iga haiguspuhangu eeldatava indeksjuhtumi puhul fülogeneetilise analüüsi.
2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 kohaselt loomadelt sekveneeritud viiruseid võrreldakse fülogeneetiliselt juba teadaolevate järjestustega ja et asjaomaste uuringute tulemused edastatakse komisjonile vastavalt artiklile 4.
Artikkel 4
Aruandlus
1. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande kolme päeva jooksul alates kuupäevast, mil nende territooriumil kinnitati esimest korda loomade nakatumine SARS-CoV-2 viirusega.
2. Liikmesriigid esitavad järelaruande
|
a) |
igal nädalal SARS-CoV-2 uute nakkuspuhangute ilmnemise korral loomadel pärast lõikes 1 nimetatud esimest kinnitust; |
|
b) |
kui kõnealuse haiguse epidemioloogia ja selle zoonootilise mõju kohta on olemas ajakohastatud teave. |
3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud aruanded sisaldavad iga SARS-CoV-2 puhangu kohta loomadel IV lisas sätestatud teavet.
4. Vajaduse korral esitavad liikmesriigid komisjonile iga kuu aruande fülogeneetilise analüüsi tulemuste ja artiklis 3 osutatud uuringute tulemuste kohta.
5. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud aruanded edastatakse elektroonilisel kujul, mille määrab kindlaks komisjon alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee raames.
Artikkel 5
Komisjonipoolne teavitamine
1. Komisjon teavitab alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee raames liikmesriike aruannetest, mille nad on kooskõlas artikliga 4 esitanud.
2. Komisjon avaldab oma veebisaidil üksnes teavitamise eesmärgil ajakohastatud kokkuvõtte liikmesriikide poolt artikli 4 kohaselt esitatud aruannetes sisalduvast teabest.
Artikkel 6
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. märtsini 2022.
Artikkel 7
Komisjoni rakendusotsus (EL) 2020/2183 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 8
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 12. mai 2021
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 31.
(2) Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. „Detection of new SARS-CoV-2 variants related to mink“ („Naaritsatega seotud uute SARS-CoV-2 variantide avastamine“), 12. november 2020. ECDC: Stockholm; 2020.
(3) https://www.oie.int/fileadmin/Home/MM/GLEWS_risk_assessment_fur_animals_SARS_CoV_2.pdf
(4) EFSA teaduslik aruanne „Monitoring of SARS-CoV-2 infection in mustelids“ („SARS-CoV-2 nakkuse seire kärplastel“). DOI 10.2903/j.efsa.2021.6459.
(5) „Guidance on working with farmed animals of species susceptible to infection with SARS-CoV-2, Version 1.2“ („SARS-CoV-2 nakkusele vastuvõtlike põllumajandusloomadega töötamise juhend, versioon 1.2“). 16. november 2020. Kättesaadav aadressilhttps://www.oie.int/fileadmin/Home/MM/Draft_OIE_Guidance_farmed_animals_cleanMS05.11.pdf
(6) Komisjoni 21. detsembri 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/2183, milles käsitletakse teatavaid kaitsemeetmeid seoses SARS-CoV-2 nakkusest teatamisega naaritsate ja muude sugukonna Mustelidae loomade ning kährikute puhul (ELT L 433, 22.12.2020, lk 76).
(7) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.
(8) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.
(9) Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeks (2019. aasta väljaanne); peatükk 1.4. „Loomatervise seire“, punkt 1.4.4.
I LISA
Seire ja aruandlusega hõlmatud loomaliikide loetelu
|
1. |
Naaritsad (Neovison vison) ja kõik muud sugukonda Mustelidae kuuluvad loomad; |
|
2. |
kährikud (Nyctereutes procyonoides). |
II LISA
Proovide võtmine ja testimine SARS-CoV-2 suhtes loomade puhul, keda peetakse kasvandustes, kus tsükli alguses on üle 500 täiskasvanud aretuslooma
Pädev asutus tagab, et järgitakse ühte järgmistest proovivõtukavadest.
1. JAGU
Peamine proovivõtukava
|
a) |
Sihtpopulatsioon: igas loomakasvanduses võetakse proove igalt surnud ja haigelt loomalt igast epidemioloogilisest üksusest, kuni saavutatakse loomade arv, mis vastab valimi eeldatavale suurusele; kui surnud või haigeid loomi ei ole, võetakse proove juhuslikult valitud elusloomadelt, et saavutada valimi eeldatav suurus. |
|
b) |
Proovivõtu sagedus: proove võetakse igal nädalal. |
|
c) |
Proovi maatriks: elus või surnud loomadelt võetakse orofarüngeaalne kaapeproov. |
|
d) |
Diagnostilised uuringud: proov võetakse SARS-CoV-2 viiruse genoomi tuvastamiseks. |
|
e) |
Kontroll-levimus valimi eeldatava suuruse kindlaksmääramiseks: igas kasvanduses põhineb valimi suurus 5 % levimusel 95 % usaldusnivooga. |
2. JAGU
Esimene alternatiivne proovivõtukava
Tuginedes pädeva asutuse tehtud riskihindamise positiivsele tulemusele, milles leitakse, et alternatiivsete proovivõtumeetodite tundlikkus on samaväärne 1. jao punktis c nimetatud orofarüngeaalse kaapeprooviga, ning riskivähendusmeetmete olemasolule SARS-CoV-2 esinemise suhtes kasvanduse sihtpopulatsioonis, võivad liikmesriigid otsustada kasutada 1. jaos sätestatud peamise proovivõtukava asemel järgmist alternatiivset proovivõtukava.
|
a) |
Sihtpopulatsioon: igas loomakasvanduses võetakse proove igalt surnud ja haigelt loomalt niipea, kui need tuvastatakse, igast epidemioloogilisest üksusest, kuni saavutatakse valimi eeldatav suurus; kui surnud või haigeid loomi ei ole, võetakse proove juhuslikult valitud elusloomadelt, et saavutada valimi eeldatav suurus. |
|
b) |
Proovivõtu sagedus: proove võetakse üks kord kahe nädala jooksul. |
|
c) |
Proovi maatriks: surnud loomadelt võetakse orofarüngeaalne kaapeproov; elusloomadelt võetakse kas orofarüngeaalne, konjuktiivi või sülje kaapeproov või nende proovide kombinatsioon; peale selle võib kaapeproovi maatriksisse lisada veel ühe meetodi, kasutades vahetult kõikidelt loomadelt elektrooniliste õhukogujate abil kogutud väljahingatud õhku. |
|
d) |
Diagnostilised uuringud: SARS-CoV-2 viiruse genoomi tuvastamiseks tehakse testid. |
|
e) |
Kontroll-levimus valimi eeldatava suuruse kindlaksmääramiseks: igas kasvanduses põhineb valimi suurus 20 % levimusel 95 % usaldusnivooga. |
3. JAGU
Teine alternatiivne proovivõtukava
Kui pädev asutus on teinud riskihindamise, mille tulemus on positiivne, ja see hõlmab kasvanduse töötajatelt SARS-CoV-2 proovide võtmise ja testimise tulemusi ning riskivähendusmeetmete olemasolu SARS-CoV-2 esinemise suhtes kasvanduse sihtpopulatsioonis, võivad liikmesriigid otsustada kasutada loomade seireks ainult III lisas sätestatud proovivõtukava.
III LISA
Proovivõtukava tehistingimustes peetavate või looduses vabalt elavate loomade seireks
Pädev asutus tagab, et järgitakse järgmisi 1. ja 2. jaos sätestatud proovivõtukavasid.
1. JAGU
Seire loomakasvandustes
|
1. |
Valimi sihtpopulatsioonid on järgmised.
|
|
2. |
Proovivõtu sagedus: proove võetakse iga kord, kui SARS-CoV-2 nakkuse kahtlusega loom on tuvastatud punktis 1 osutatud sihtpopulatsiooni hulgas. |
|
3. |
Proovi maatriks: orofarüngeaalne kaapeproov võetakse surnud või elus loomadelt, nagu on osutatud punktis 1. |
|
4. |
Diagnostilised uuringud: SARS-CoV-2 viiruse genoomi tuvastamiseks tehakse testid. |
|
5. |
Kontroll-levimus valimi eeldatava suuruse kindlaksmääramiseks sihtpopulatsiooni jaoks, millele on osutatud:
|
2. JAGU
Seire kõigi muude tehistingimustes peetavate või looduses vabalt elavate loomade puhul
|
1. |
Proovivõtu sihtpopulatsioonideks on kõik muud tehistingimustes peetavad või looduses vabalt elavad loomad, välja arvatud need, keda peetakse kasvandustes: SARS-CoV-2 nakkuse kahtlusega loomad, kes on surnud või leitud surnuna, või loomad, kellel on SARS-CoV-2 kliinilised tunnused. |
|
2. |
Proovivõtu sagedus: proove võetakse iga kord, kui SARS-CoV-2 nakkuse kahtlusega loom on tuvastatud punktis 1 osutatud sihtpopulatsiooni hulgas. |
|
3. |
Proovi maatriks: orofarüngeaalne kaapeproov võetakse surnud või elus loomadelt, nagu on osutatud punktis 1. |
|
4. |
Diagnostilised uuringud: SARS-CoV-2 viiruse genoomi tuvastamiseks tehakse testid. |
|
5. |
Kontroll-levimus valimi eeldatava suuruse kindlaksmääramiseks: proovi võtmine kõigilt teatatud loomadelt, kes on surnud või leitud surnuna, või loomadelt, kellel on SARS-CoV-2 kliinilised tunnused; kui samas kohas leitakse surnult rohkem kui 5 looma või eeldatakse, et nad kuuluvad samasse epidemioloogilisse üksusesse, on valimi suurus 5 juhuslikult valitud looma. |
IV LISA
Teave, mis peab sisalduma artiklis 4 sätestatud aruannetes SARS-CoV-2 nakkuse puhangute kohta loomadel (s.o vastuvõtlikel liikidel)
|
1. |
Aruande kuupäev |
|
2. |
Liikmesriik |
|
3. |
Aruande liik (esimene kinnitus / iganädalane järelaruanne) |
|
4. |
Aruandes kajastatud haiguspuhangute koguarv liikmesriigis |
|
5. |
Iga haiguspuhangu kohta esitage:
|
|
6. |
Molekulaarepidemioloogilised andmed, olulised mutatsioonid |
|
7. |
Asjakohasel juhul isikustamata andmed liikmesriigis inimestel esinenud juhtumite kohta, mis on otseselt seotud artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud haiguspuhangutega loomadel |
|
8. |
Muu asjakohane teave |
(1) Liikumise kontroll liikmesriigis; järelevalve isoleerimis- või kaitsetsoonis; jälgitavus; karantiin; rümpade, kõrvalsaaduste ja jäätmete ametlik kõrvaldamine; hukkamine; looduslike reservuaaride kontroll; tsoonideks jaotamine; desinfitseerimine; loomade lubatud vaktsineerimine (vaktsiini olemasolu korral); tabandunud loomade ravi ja muid asjakohaseid meetmeid ei ole.