<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.10-->
  <head>
    <title>2023-12-202312C114202202060-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0206-22-202303536-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="11/01/2024 18:41:04" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="TVPdPhXkGEjdw3FoDF9YzniIyJzYrH8TZFtcTEGOu8eUuZFTNQAEQmUqaK5wtxUEPuAP3bdN2DUCLk7SUaesoPk7C/XJtdwnO4sjKNVcBLss+JAYm61+tJ1lW59EwVlHdA5LQZ/9TBiqf5O62b4+1uoTuir3CJP7X2uSqDwSqrc=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="valimar" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0206" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2022" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="valimar" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 12/04/2023 15:52:04" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="65057486e3eb44b5ba28f0eaee8ec9d3" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0206" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Pikamäe ettepanek – Kohtuasi C-206/22</div>
      <div id="rId21" style="default">Sparkasse Südpfalz</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      PRIIT PIKAMÄE
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 4. mail 2023 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑206/22
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      TF
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      Sparkasse Südpfalz
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-8" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeitsgericht Ludwigshafen am Rhein (Ludwigshafen am Rheini töökohus, Saksamaa))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-9" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Sotsiaalpoliitika – Direktiiv 2003/88/EÜ – Tööaja korraldus – Õigus tasustatud põhipuhkusele – Töötaja jäämine karantiini tingituna kokkupuutest SARS‑Cov‑2 viirusega – Karantiini jäämine ajal, mis langeb tasustatud puhkuse ajale – Tasustatud põhipuhkuse üleviimine muule ajale
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">SARS‑Cov‑2 pandeemia puhkemine sundis liikmesriike võtma, sageli kiireloomuliselt, viiruse leviku tõkestamisele suunatud tervisekaitsemeetmeid. Need abinõud ei olnud sotsiaalse mõjuta ning liikmesriikide seadusandjad tegid pingutusi selle vähendamiseks, püüdes leida tasakaalu ettevõtjate majandustegevuse jätkamise ja töötajate õiguste kaitse vahel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis ongi Arbeitsgericht Ludwigshafen am Rhein (Ludwigshafen am Rheini töökohus, Saksamaa) esitanud Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, mis puudutab direktiivi 2003/88/EÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>) artikli 7 lõike 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 31 lõike 2 tõlgendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konkreetsemalt on käesolevas kohtuasjas küsimus selles, kas töötajale antud tasustatud põhipuhkus, mis langeb ajale, kui töötaja peab ametivõimu korraldusel jääma SARS‑Cov‑2 viirusega nakatunud isikuga kokkupuute tõttu karantiini, tuleb üle viia alguses kindlaksmääratust erinevale ajale. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See varem käsitlemata küsimus annab Euroopa Kohtule võimaluse arendada edasi tasustatud puhkuse üleviimise valdkonnas kujundatud kohtupraktikat ning täpsustada, milline tähendus ja ulatus on töötaja õigusel seda puhkust tegelikult kasutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Harta artikkel 31 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-3">
      „1. Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-3">
      2. Igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja ‑nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 2. peatükis „Minimaalsed puhkeajad – muud tööaja korralduse aspektid“ sisalduvas artiklis 7 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-3">
      „1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada iga töötaja õigus vähemalt neljanädalasele tasulisele põhipuhkusele vastavalt niisuguse puhkuse õiguse ja andmise tingimustele, mis on ette nähtud siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-23" title="page-3">
      2. Minimaalset tasulist põhipuhkust ei või asendada hüvitisega, välja arvatud töösuhte lõpetamise korral.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksa õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa Liitvabariigi 8. jaanuari 1963. aasta puhkuseseaduse (Bundesurlaubsgesetz; BGBl. 1963, lk 2) (edaspidi „BUrlG“) § 1 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-3">
      „Töötajal on igal kalendriaastal õigus saada tasustatud põhipuhkust.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">BUrlG § 7 lõikes 3 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-3">
      „Puhkust tuleb anda ja kasutada jooksval kalendriaastal. Puhkuse üleviimine järgmisesse kalendriaastasse on lubatud ainult siis, kui seda õigustavad ettevõtte tööst tulenevad ülekaalukad põhjused või töötaja isikust tulenevad põhjused. Üleviimise korral tuleb puhkust anda ja kasutada järgmise kalendriaasta kolmel esimesel kuul. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">BUrlG §‑s 9 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-3">
      „Kui töötaja puhkuse ajal haigestub, ei loeta põhipuhkuse hulka arstitõendiga tõendatud töövõimetuse päevi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Inimeste nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (Gesetz zur Verhütung und Bekämpfung von Infektionskrankheiten beim Menschen (Infektionsschutzgesetz)) § 28 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-3">
      „Haigete, haigus- või nakatumiskahtlusega isikute või viiruse kandjate […] tuvastamise korral võtab pädev asutus vajalikud ennetusmeetmed […] sellises ulatuses ja nii kauaks, kui see nakkushaiguste leviku tõkestamiseks nõutav on; eelkõige võib pädev asutus keelata isikutel lahkuda kohast, kus nad viibivad, või lubada neil sealt lahkuda üksnes teatavatel tingimustel või keelata neil teatavatesse kohtadesse või avalikesse kohtadesse sisenemise või lubada neil sinna siseneda üksnes teatavatel tingimustel. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse asjaolud, põhikohtuasja menetlus ja eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">TF, kes töötab 2003. aastast Sparkasse Südpfalzis, sai tasustatud põhipuhkust 3.–11. detsembrini 2020.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kreisverwaltung Germersheim (Germersheimi maakonnavalitsus, Saksamaa) pani 2. detsembril 2020 TFile kooskõlas inimeste nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §‑ga 28 kohustuse jääda 2.–11. detsembrini 2020 karantiini, kuna viimane oli oma töökohal olnud kontaktis ühe SARS‑Cov‑2 viirusega nakatunud isikuga. Nimetatud ajavahemikul oli TF kohustatud elama oma kodus, konkreetsemalt magamistoas ja vannitoas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">TF palus 4. märtsil 2021 viia muule ajale üle põhipuhkuse see osa, mis langes ajale, mil ta pidi olema karantiinis. Kuna Sparkasse Südpfalz keeldus selle taotluse rahuldamisest, esitas töötaja hagi Arbeitsgericht Ludwigshafen am Rheinile (Ludwigshafen am Rheini töökohus).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See kohus märgib, et enamiku Saksamaa kohtute arvamuse kohaselt ei ole töötajal sellises olukorras nagu käesoleval juhul õigust sellele, et riigi kehtestatud karantiiniperiood tasustatud põhipuhkusest maha arvataks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejuures osutab kõnealune kohus sellele, et BUrlG § 1 reguleerib üksnes töötaja vabastamist töökohustustest ja puhkusetasu maksmist, mis tähendab, et kõigi hiljem tekkivate takistustega kaasnevad riskid kannab töötaja, kuna need takistused on seotud tema eraeluga. Kohus rõhutab, et sellest põhimõttest on Saksa õiguses ette nähtud erand juhuks, kui töötaja jääb kokkulepitud puhkuse ajal arstitõendiga tõendatult töövõimetuks. Saksamaa kohtud leiavad aga, et see erand ei kuulu kohaldamisele olukorras, kus ametiasutus paneb töötajale kohustuse jääda karantiini, kui töötaja ei ole töövõimetu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna Arbeitsgericht Ludwigshafen am Rheinil (Ludwigshafen am Rheini töökohus) tekkis küsimus, kas selline lahendus on kooskõlas Euroopa Kohtu poolt direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikele 1 ja harta artikli 31 lõikele 2 antud tõlgendusega, otsustas ta 17. märtsil 2022 menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-3">
      „Kas direktiivi [2003/88] artikli 7 lõiget 1 ja […] harta artikli 31 lõikes 2 sätestatud õigust tasustatud puhkusele tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus töötajatele puhkuse andmist käsitlevad liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt on puhkuse andmise kohustus täidetud ka siis, kui töötajat mõjutab kinnitatud puhkuse ajal ettenägematu sündmus, nagu käesoleval juhul riigi kehtestatud karantiin, ja seetõttu ei saa ta oma õigust piiranguteta kasutada?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kirjalikud seisukohad esitasid põhikohtuasja kostja, Soome valitsus ja Euroopa Komisjon.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sparkasse Südpfalz leiab, et eelotsuse küsimus ei ole vastuvõetav, kuna eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimus puudutab üldiselt ja vahet tegemata mis tahes ettenägematu asjaolu mõju tasustatud puhkuse saamise õiguse ammendumisele. Ta leiab, et osas, milles see küsimus väljub tasustatud põhipuhkuse aja ja ametiasutuse otsuse alusel karantiini jäämise aja kokkulangevuse piiridest, on see hüpoteetiline ning tuleb, välja arvatud selle täpsema ümbersõnastamise korral, vastuvõetamatuks tunnistada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast, et üksnes asja menetleval ja selles tehtava lahendi eest vastutaval liikmesriigi kohtul on õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsusetaotluse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, kui küsimused on esitatud liidu õiguse tõlgendamise kohta, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud neile vastama. Liidu õigust puudutavate küsimuste asjakohasust seega eeldatakse. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletaval liidu õiguse tõlgendusel puudub igasugune seos põhikohtuasja tegelike asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olev vaidlus töötaja õigust ametiasutuse otsuse alusel karantiini jäämise ajale langeva puhkuse ülekandmiseks hilisemale ajale. Seejuures on eelotsusetaotluse esitanud kohus selgelt märkinud, et vastavalt Saksa tööõiguse sätetele, nagu Saksamaa kohtud neid tõlgendavad, tuleks tal TFi hagi rahuldamata jätta, välja arvatud juhul, kui direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 1 ning harta artikli 31 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et hagi rahuldamata jätmine oleks nende sätetega vastuolus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel on eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsusetaotluses lisaks põhjustele, miks tal nende artiklite tõlgendamist puudutav küsimus tekkis, esile toonud ka põhjused, miks on see tõlgendus tema meelest vajalik põhikohtuasja lahendamiseks. Minu hinnangul tuleneb sellest, et väide eelotsuse küsimuse hüpoteetilise laadi kohta tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on eelotsuse küsimus vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisu</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma ainsa eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 1 ja harta artikli 31 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid või praktika, mille kohaselt loetakse töötajale antud tasustatud põhipuhkus, mille aeg langeb kokku riigi poolt kehtestatud karantiini ajaga, kasutatuks, mistõttu seda puhkust ei saa üle kanda varem kindlaks määratuga võrreldes muule ajale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb rõhutada, et Euroopa Kohus on juba käsitlenud olukorda, kus haiguspuhkus langeb varem kindlaks määratud tasustatud põhipuhkuse ajale. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) Käesolev küsimus on aga esitatud teistsuguses kontekstis, kuna töötaja puutus oma töö käigus kokku SARS‑Cov‑2 viirusega ning ta ei jäänud küll haiguspuhkusele, ent ta otsustati jätta profülaktilisse isolatsiooni, mille aeg kattus tasustatud puhkuse ajaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellegipoolest on nende olukordade näivast erinevusest hoolimata minu arvates vaja analüüsida tasustatud põhipuhkuse ja haiguspuhkuse vahekorda puudutavat kohtupraktikat. Euroopa Kohtu arutluskäiku ja sõnastatud kriteeriume arvesse võttes saab nimelt küsida, kas see kohtupraktika on üle kantav ka niisugusele olukorrale nagu põhikohtuasjas käsitletav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kui kohtupraktika ülekandmine ei peaks võimalikuks ega soovitatavaks osutuma – nagu ma ette panen –, näib mulle aga, et üksnes sellisest vastusest eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastamiseks ei piisa. Kontrollida tuleb, kas isolatsioonimeetme tagajärjed tasustatud puhkuse korraldamisele ja kulgemisele on põhimõtteliselt iseenesest piisavad õigustamaks selle puhkuse üleviimist hilisemale ajale selleks, et töötaja saaks seda puhkust tegelikult kasutada. Sellele vastamiseks tuleb täpsustada, mida hõlmab liidu õiguse tähenduses tasustatud puhkuse tegelik kasutamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tasustatud põhipuhkuse ja haiguspuhkuse vahekorda puudutava Euroopa Kohtu praktika ülekandmine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 artikli 7 lõike 1 kohaselt on igal töötajal õigus vähemalt neljanädalasele tasustatud põhipuhkusele vastavalt niisuguse puhkuse õiguse ja andmise tingimustele, mis on ette nähtud riigisiseste õigusaktide ja/või tavadega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb seda õigust käsitada liidu sotsiaalõiguse eriti tähtsa põhimõttena, mida pädevad liikmesriigi ametiasutused peavad kohaldama direktiiviga 2003/88 sõnaselgelt ette nähtud piirides (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>). Lisaks sellele on õigus põhipuhkusele „liidu sotsiaalõiguse peamine ja kohustuslik põhimõte“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>), mis on tagatud harta artikli 31 lõikega 2. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) Sellest tuleneb, et kõnealuse direktiivi sätetele ei tohi anda kitsendavat tõlgendust, mis kahjustaks töötajale sellest tulenevaid õigusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2003/88 eesmärgid on seotud harta artikli 31 lõikega 1 tagatud õigusega tervisele ja tööohutusele. Siinkohal tuleb osutada sellele, et direktiivi põhjenduse 4 kohaselt on direktiivi eesmärk töötajate tööohutuse, ‑hügieeni ja ‑tervishoiu parandamine. Direktiivi põhjenduses 5 on aga täpsustatud, et töötajatel peab olema piisav puhkeaeg. Niisuguses kontekstis on sama direktiivi artiklis 1 ette nähtud, et direktiiv sätestab tööaja korralduse minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded, eelkõige minimaalse põhipuhkuse puhul. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neid eesmärke silmas pidades on Euroopa Kohus järjepidevalt leidnud, et õigus põhipuhkusele teenib kahte eesmärki: esiteks võimaldada töötajal tema töölepingust tulenevate ülesannete täitmisest puhata ning teiseks võimaldada talle aega lõõgastumiseks ja huvialadega tegelemiseks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle eesmärgi saavutamise tagamiseks analüüsib Euroopa Kohus tasustatud põhipuhkuse ja mingisugusel muul põhjusel antud puhkuse kokkulangevuse korral võrdlevalt iga niisuguse puhkuse eesmärke. Selline võrdlev käsitlus võimaldab kindlaks teha, kas eesmärki arvesse võttes takistab tasustatud põhipuhkuse ajale langev puhkus põhipuhkuse tegelikku kasutamist. Kõnealuse piirangu täheldamisel on kaht liiki puhkuste kokkulangevuse korral tingimata vajalik põhipuhkuse üleviimine varem kindlaks määratuga võrreldes hilisemale ajale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsustades selle üle, kas naistöötaja peab saama kasutada tasustatud põhipuhkust oma rasedus- ja sünnituspuhkusest erineval ajal, leidis Euroopa Kohus, et tasustatud põhipuhkuse eesmärk erineb rasedus- ja sünnituspuhkuse omast, kuna viimase eesmärk on ühelt poolt kaitsta naise bioloogilist seisundit raseduse ajal ning pärast seda ning teiselt poolt kaitsta naise ja tema lapse vahelist erilist suhet rasedusele ja sünnitusele järgneval perioodil. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama loogikat järgides tugines Euroopa Kohus ka tasustatud põhipuhkuse ja haiguspuhkuse erinevatele eesmärkidele – kuna viimase eesmärk on võimaldada töötajal haigusest taastuda – ning järeldas, et varem kindlaksmääratud põhipuhkuse ajal haiguspuhkusel oleval töötajal on õigus kasutada põhipuhkust muul kui haiguspuhkuse ajale langeval ajal. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks sellele möönis Euroopa Kohus, et teatavates erilistes olukordades, nagu haiguspuhkuse korral, mil töötajal ei ole võimalik oma tööülesandeid täita, ei või liikmesriik põhipuhkuse õigust seada sõltuvusse kohustusest tegelikult töötada. Liidu õigusega tagatud töötaja õigust minimaalsele tasustatud põhipuhkusele ei või nimelt vähendada olukorras, kus töötaja ei saanud haiguse tõttu oma töökohustusi täita. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et olukordi, mil töötaja töövõimetus tuleb samastada tegeliku töötamisega, iseloomustab põhijoontes esiteks see, et need ilmnevad ettenägematult ja on töötaja tahtest sõltumatud, ning teiseks see, et need tekitavad töötajale füüsilisi või psüühilisi takistusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neist esimese kriteeriumi kohta on Euroopa Kohus leidnud, et haigusest tingitud töövõimetuse tekkimine on põhimõtteliselt ettenägematu ega sõltu töötaja tahtest. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>) Analoogiast juhindudes on Euroopa Kohus leidnud, et nii nagu haigusest tulenevat töövõimetust, ei ole ka asjaolu, et töötajalt võetakse võimalus töötada töölepingu ülesütlemise tõttu, mis tunnistatakse hiljem õigusvastaseks, põhimõtteliselt võimalik ette näha ja see on asjaomase töötaja tahtest sõltumatu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>) Lapse kasvatamiseks võetava vanemapuhkuse kasutamine ei ole seevastu ettenägematu, vaid see on enamikul juhtudel tingitud töötaja soovist oma lapse eest hoolitseda. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teist, füüsilisi või psüühilisi takistusi puudutavat kriteeriumi, on Euroopa Kohus rakendanud negatiivselt. Kuna vanemapuhkusel viibival töötajal ei ole haigusest põhjustatud füüsilisi ega psüühilisi takistusi, erineb tema olukord seega olukorrast, kus töötaja töövõimetus on tingitud tema tervislikust seisundist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellegipoolest tuleb kontrollida, kas Euroopa Kohtu praktikat saab mutatis mutandis kohaldada sellise olukorra suhtes nagu põhikohtuasjas käsitletav, kus töötaja suhtes on tehtud otsus, et ta peab SARS‑Cov‑2 viirusega kokkupuute tõttu, ent ilma haiguspuhkusele jäämata jääma karantiini, mille kestus langeb kokku varem kindlaks määratud tasustatava põhipuhkuse ajaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud arutluskäiku silmas pidades ei saa niisugust ülekandmist kohe välistada. Esiteks erineb tasustatud põhipuhkuse eesmärk karantiini omast, kuna viimase eesmärk on nakkushaiguse leviku tõkestamine. Teiseks ei ole kahtlust selles, et enamikul juhtudest on isolatsioonimeede käsitatav ettenägematu ja töötaja tahtest sõltumatu asjaoluna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest esimesest etapist kaugemale analoogial põhineva arutluskäiguga minu arvates siiski minna ei saa. Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtu praktika lähtub eeldusest, et vaadeldaval ajal muudab haigestumine töötaja jaoks võimatuks tal töölepingu kohaselt lasuvate tööülesannete täitmise. Põhjus, miks töötaja satub olukorda, mis takistab tal end välja puhata ja lõõgastuda, mistõttu tuleb tema tasustatud põhipuhkus viia üle hilisemale ajale kui alguses kindlaks määratud aeg, on nimelt see, et ta on samal ajal haigusest tingituna töövõimetu. Teisisõnu ei või töövõimetuks jäämine piirata töötaja õigust saada direktiivi 2003/88 artiklis 7 sätestatud minimaalse kestusega tasustatud puhkust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Karantiini jäämine ei tähenda aga automaatselt töötaja sattumist olukorda, mis takistab tal töötegemist, kuna sõltuvalt asjaoludest võib ta saada jätkata oma tööalast tegevust kohas, kus ta on kohustatud viibima.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon teeb selles kontekstis ettepaneku eristada töötajaid, kes saavad tööd jätkata, ja töötajaid, kellel karantiin töölepingust tulenevate ülesannete täitmist takistab. Teisel juhul peaks töötaja saama oma puhkuse üle viia muule ajale kui see, mis oli alguses kindlaks määratud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellisele lahendusele on aga põhimõtteliselt kaks vastuväidet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt näib olevat raske asuda seisukohale, et karantiini jäämisega seotud töötamise võimatuse saab samastada töövõimetusega eelviidatud kohtupraktika tähenduses. Töötajal, kelle suhtes on tehtud profülaktilist laadi isolatsiooni jäämise otsus, ei ole nimelt haigusega kaasnevatega sarnaseid füüsilisi ega psüühilisi takistusi ning seetõttu on ta teistsuguses olukorras kui terviseseisundist tingitud töövõimetuse korral.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järgmiseks näib hinnangu andmine sellele, kas karantiini jäämise tõttu on töötamine võimatu või mitte, olevat iseäranis delikaatne, kuna see eeldab iga olukorra eraldi hindamist selleks, et teha kindlaks, kas töötajal on võimalik täita oma ülesandeid kohas, kus ta karantiini ajal viibima peab. Selle võimaluse olemasolu sõltub paljudest teguritest ja eelkõige töötajale antud ülesannete täpsest laadist (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>), töökoha ümberkorraldamise võimalustest, tööandja tegevusalast ja tegevuse korraldusest ning isolatsioonreeglitest. Nende erinevate tegurite kombineerimine võib aga viia väga erinevate lahendusteni, mis võivad näida ebaõiglased ja ebavõrdsed, eelkõige kui need puudutavad olukordi, mis a priori võivad näida sarnased. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>) Pealegi põrkuks selline lahendus vaieldamatute praktiliste raskustega tööandja jaoks, kes peaks lühikese aja jooksul hindama, kas alguses tasustatud puhkusele läinud töötaja saab või ei saa täita oma ülesandeid kohas, kus ta karantiini ajal viibima peab, ning kui saab, siis võtma olukorrale vastavad korralduslikud meetmed. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järeldan eeltoodust, et niisugusele olukorrale nagu põhikohtuasjas käsitletav ei saa Euroopa Kohtu praktikat analoogia alusel üle kanda, mis tähendab, et üksnes sel alusel ei peaks töötajal olema võimalust muule ajale üle viia juba kinnitatud tasustatud põhipuhkust, mis langeb ajale, mil ta peab kontakti tõttu SARS‑Cov‑2 viirusega nakatunud isikuga karantiini jääma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski tuleb kontrollida, kas sellega kaasnevaid piiranguid arvesse võttes võib karantiini jäämine jätta töötaja ilma võimalusest tasustatud põhipuhkuse saamise õigust tegelikult kasutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tasustatud põhipuhkuse saamise õiguse tegeliku kasutamise kahjustamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaieldamatult piiravad karantiini jäämisest tingitud piirangud märkimisväärselt tegevusi, millega inimene tegeleda saab, nagu ka tema liikumist. Seetõttu võib niisugune olukord vähendada töötaja võimalusi „puhata või oma aega lõõgastumise ja huvialadega tegelemisega sisustada“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) Kõnealune tasustatud põhipuhkuse saamise õiguse eesmärgi kahjustamine võib esmapilgul olla piisav selleks, et karantiini jäämise ajaga kokkulangemise korral oleks põhjendatav sellise puhkuse üleviimine muule ajale selleks, et töötaja saaks seda puhkust tegelikult kasutada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Leian siiski, et selline lahendus rajaneks väärarusaamal tasustatud põhipuhkuse tegeliku kasutamise mõistest, mis ei oleks kooskõlas ei direktiiviga 2003/88 taotletavate eesmärkide ega Euroopa Kohtu praktikaga. Siinkohal tuleb märkida, et töötajate ohutuse ja tervise kaitse eesmärgi tagamiseks sõltub tasustatud puhkuse saamise õigus sellest, kas liikmesriikide asutused ja tööandja täidavad selle tõhususe tagamisele suunatud kohustused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena, arvestades direktiiviga 2003/88 taotletavat põhieesmärki, milleks on tagada töötajate elu- ja töötingimuste tõhus kaitse ning nende ohutuse ja tervise parem kaitse, on liikmesriigid kohustatud hea seisma selle eest, et nende õiguste soovitav toime oleks täieulatuslikult tagatud, nii et need töötajad saaksid tegelikult kasutada nimetatud direktiivis ette nähtud minimaalset tasustatud põhipuhkust. Sellest järeldub, et üksikasjalik kord, mille liikmesriigid kehtestavad, et tagada direktiivis 2003/88 sätestatu rakendamine, ei tohi võtta harta artikli 31 lõikes 2 ja selle direktiivi artiklis 7 tunnustatud õigustelt sisu. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) Seejuures peavad liikmesriikide poolt võetavad meetmed võimaldama töötajal saada puhkust kogu selle perioodi ulatuses ega või mõjutada ega piirata selle direktiiviga tagatud minimaalset kaitset ega minna vastuollu selle direktiivi muude sätete, selle loogika või sellega taotletavate eesmärkidega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena peab tööandja hea seisma selle eest, et töötajatel oleks võimalus oma tasustatud põhipuhkuse saamise õigust kasutada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>) Selle puhkeaja jooksul ei või töötajal olla tööandja ees mitte ühtegi kohustust, mis võiks teda takistada vabalt ja katkematult pühendumast oma isiklikele huvidele, et neutraliseerida tööga tekitatud mõju tema ohutusele ja tervisele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates tuleneb sellest, et harta artikli 31 lõikes 2 nimetatud põhipuhkuse saamise õiguse tegelik kasutamine eeldab seda, et töötaja saab oma ohutuse ja tervise kaitseks direktiivi 2003/88 artiklis 7 sätestatud minimaalse pikkusega tasustatud puhkust ning et tal on selle aja jooksul võimalus, olles vabastatud kõigist kohustustest oma tööandja ees, puhata või oma aega lõõgastumise ja huvialadega tegelemisega sisustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu peale nende nõuete järgimise vajaduse ei tulene eelviidatud õigusaktidest ega Euroopa Kohtu praktikast kuidagi, et direktiiviga 2003/88 taotletav töötaja ohutuse ja tervise kaitse eesmärk peaks nõudma seda, et tasustatud puhkuse ajal, mille kasutamiseks töötajale võimalus anda tuleb, peab see puhkus pakkuma töötajale konkreetselt aega lõõgastumiseks, puhkamiseks ja huvialadega tegelemiseks. Teisisõnu ei saa õigust puhkuse tegelikule kasutamisele segamini ajada õigusega selle puhkuse tulemuslikkusele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mulle näib, et minu väljapakutule vastupidine analüüs võiks viia tasustatud põhipuhkuse mõiste ülemäära avara sisustamiseni selliselt, et töötaja on seda õigust tegelikult kasutada saanud vaid siis, kui tasustatud puhkuse kestel ei leia aset ühtki sündmust (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>), mis takistab tegevusi, millega töötaja oma vabal ajal tegeleda kavatses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Erinevalt aga töövõimetusest ei piira karantiini jäämine õigust tasustatud põhipuhkust tegelikult kasutada – kui määratleda seda õigust nii, nagu ma välja pakun –, vaid see mõjutab üksnes tingimusi, milles töötaja oma vaba aega kasutada saab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liiati tuleb rõhutada, et arusaam puhkamisest, lõõgastumisest ja huvialadega tegelemisest on ülimalt subjektiivne, mistõttu võib mingi liikumispiirang väga erineval viisil mõjutada seda, kuidas isik tajub oma tasustatud puhkuse kvaliteeti. Pealegi võivad töötaja puhkamise võimalusi oluliselt mõjutada ka ametiasutuse otsusega kehtestatud piirangute sisu ja ulatus. Need kaalutlused muudavad iseäranis keeruliseks mis tahes püüdluse objektiivselt vaadelda ja rühmitada olukordi, kus karantiini jäämine mõjutab konkreetselt tingimusi, milles töötaja oma puhkuse veedab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellegipoolest võib isolatsiooni jääma kohustav otsus olenevalt asjaoludest töötajale antud tasustatud põhipuhkuse kvaliteeti märkimisväärselt vähendada. Mulle näib siiski, et liidu õigusega tagatud õigus tasustatud põhipuhkusele seda probleemi lahendada ei luba. Seevastu on liikmesriigi seadusandjal lisaks direktiivi 2003/88 artikliga 7 tagatud minimaalsele kaitsele alati võimalus võtta soodsamaid meetmeid, mis võimaldavad tasustatud põhipuhkuse päevad hilisemale ajale üle viia. Siinkohal tuleb märkida, et pärast käesoleva eelotsusetaotluse esitamist viis Saksamaa seadusandja oma riigisisesesse õigusesse sisse sätted, mis näevad ette, et isolatsioonis viibimise päevi tasustatud põhipuhkuse hulka ei loeta. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigist neist kaalutlustest lähtudes leian, et liidu õigus ei nõua tasustatud põhipuhkuse üleviimist muule ajale, kui see puhkus langeb kokku ajaga, mil töötaja jääb kokkupuute tõttu SARS‑Cov‑2 viirusega ametiasutuse otsuse kohaselt karantiini.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">VI.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud kaalutlusi silmas pidades teen ettepaneku vastata Arbeitsgericht Ludwigshafen am Rheini (Ludwigshafen am Rheini töökohus, Saksamaa) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-92" title="page-3">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta artiklit 7 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 2
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-93" title="page-3">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-94" title="page-3">
      nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid või tavad, mille kohaselt ei saa varem kindlaksmääratuga võrreldes muule ajale üle viia töötajale antud tasustatud põhipuhkust, mis langeb kokku ajaga, mil töötaja peab viirusega nakatunud isikuga kokkupuute tõttu ametiasutuse otsusel karantiini jääma.
    </p>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Vt selle kohta Sachs, T., Perulli, A., Guamán, A., Sanchez, J. M., Brockmann, J., Pisarczyk, L., ja Fragale Filho, R., „Regards comparés sur le droit social à l’épreuve du Covid-19“, Revue de droit du travail, 2020, lk 273 jj.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv tööaja korralduse teatavate aspektide kohta (ELT 2003, L 299, lk 9; ELT eriväljaanne 05/04, lk 381).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Tuleb märkida, et kohtuasjas I (C‑749/22, praegu peatatud) on sama problemaatikat käsitleva eelotsuse küsimuse esitanud Bundesarbeitsgericht (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim töökohus).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) 2. veebruari 2023. aasta kohtuotsus Towarzystwo Ubezpieczeń Ż (kindlustuslepingu eksitavad tüüptingimused) (C‑208/21, EU:C:2023:64, punktid 42 ja 43 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punkt 34.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Fraport ja St. Vincenz-Krankenhaus (C‑518/20 ja C‑727/20, EU:C:2022:707, punkt 24 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) 8. septembri 2020. aasta kohtuotsus komisjon ja nõukogu vs. Carreras Sequeros jt (C‑119/19 P ja C‑126/19 P, EU:C:2020:676, punkt 113).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt selle kohta 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Koch Personaldienstleistungen (C‑514/20, EU:C:2022:19, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) 24. veebruari 2022. aasta kohtuotsus Glavna direktsia „Pozharna bezopasnost i zashtita na naselenieto“ (C‑262/20, EU:C:2022:117, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) 13. jaanuari 2022. aasta kohtuotsus Koch Personaldienstleistungen (C‑514/20, EU:C:2022:19, punktid 28 ja 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Fraport ja St. Vincenz‑Krankenhaus (C‑518/20 ja C‑727/20, EU:C:2022:707, punkt 27 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) 18. märtsi 2004. aasta kohtuotsus Merino Gómez (C‑342/01, EU:C:2004:160, punkt 32) ja 4. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Dicu (C‑12/17, EU:C:2018:799, punkt 30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) 10. septembri 2009. aasta kohtuotsus Vicente Pereda (C‑277/08, EU:C:2009:542, punkt 22) ning 4. juuni 2020. aasta kohtuotsus Fetico jt (C‑588/18, EU:C:2020:420, punktid 33 ja 34 ning seal viidatud kohtupraktika). Vt taastumise puhkuse kohta 30. juuni 2016. aasta kohtuotsus Sobczyszyn (C‑178/15, EU:C:2016:502, punkt 27).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Fraport ja St. Vincenz‑Krankenhaus (C‑518/20 ja C‑727/20, EU:C:2022:707, punkt 32 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) 22. septembri 2022. aasta kohtuotsus Fraport ja St. Vincenz‑Krankenhaus (C‑518/20 ja C‑727/20, EU:C:2022:707, punkt 30 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) 25. juuni 2020. aasta kohtuotsus Varhoven kasatsionen sad na Republika Bulgaria ja Iccrea Banca (C‑762/18 ja C‑37/19, EU:C:2020:504, punkt 67).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Vt selle kohta 4. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Dicu (C‑12/17, EU:C:2018:799, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) 4. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Dicu (C‑12/17, EU:C:2018:799, punkt 33). Varem oli Euroopa Kohus leidnud, et kui töötajal, kelle tööaega vähendatakse sotsiaalkavast tulenevalt, ei ole haigusest tingitud füüsilisi ega psüühilisi takistusi, erineb tema olukord sellest olukorrast, kui tema töövõimetus on tingitud tema tervislikust seisundist. Vt selle kohta 8. novembri 2012. aasta kohtuotsus Heimann ja Toltschin (C‑229/11 ja C‑230/11, EU:C:2012:693, punkt 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) See esimene kriteerium on esmatähtis, kuna teatud ülesandeid, mis nõuavad eelkõige füüsilise töö tegemist, ei saa ilmselgelt täita mujal kui töökohal.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Lisaks näib mulle, et need on sedalaadi raskused, mis tekitavad hulgaliselt vaidlusi töökohtutes, kelle pädevuses on a posteriori kontrollida, kas konkreetsel juhul oli töötajal võimalik jätkata töötamist ajal, mil ta pidi karantiinis olema.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Sellega seoses ilmestab põhikohtuasi raskusi, millega puutuks kokku tööandja, kellele teatatakse karantiini jäämisest tasustatud puhkuse algusele eelneva päeva lõpus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) 8. novembri 2012. aasta kohtuotsus Heimann ja Toltschin (C‑229/11 ja C‑230/11, EU:C:2012:693, punkt 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) 4. juuni 2020. aasta kohtuotsus Fetico jt (C‑588/18, EU:C:2020:420, punkt 32 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Vt analoogia alusel 2. märtsi 2023. aasta kohtuotsus MÁV‑START (C‑477/21, EU:C:2023:140, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt vastupidise olukorra kohta 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus TSN ja AKT (C‑609/17 ja C‑610/17, EU:C:2019:981, punkt 51 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Vt selle kohta 6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Kreuziger (C‑619/16, EU:C:2018:872, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Vt analoogia alusel 9. septembri 2003. aasta kohtuotsus Jaeger (C‑151/02, EU:C:2003:437, punkt 94).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Vt selle kohta kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek kohtuasjas Fetico jt (C‑588/18, EU:C:2019:1083, punktid 75 ning 76).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Näiteks oleks raske mõista, et selline sündmus nagu rasked ilmastikutingimused annaks liidu õiguse kohaselt õiguse tasustatud põhipuhkuse üleviimisele muule ajale.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Kohtuasjas I (C‑749/22, praegu peatatud) esitatud eelotsusetaotlusest ilmneb, et see säte, mis lisati 16. septembri 2022. aasta seadusega, ei ole käesolevas põhikohtuasjas käsitletava olukorra suhtes ajaliselt kohaldatav.</p>
</body>
</html>
