<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-216/18 PPU</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0216</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:517">EU:C:2018:517</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>25</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>25</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Tanchevi ettepanek – Kohtuasi C‑216/18 PPU</HT></P><P><HT TYPE="SC">Minister for Justice and Equality (Kohtusüsteemi puudused)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Evgeni Tanchev</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180628">28. juunil 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑216/18 PPU</HT></P><P>Minister for Justice and Equality</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>LM</P><P>(Kohtusüsteemi puudused)</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court (kõrge kohus, Iirimaa))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö kriminaalasjades</KEYWORD><KEYWORD>Raamotsus 2002/584/JSK</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa vahistamismäärus</KEYWORD><KEYWORD>Täitmisest keeldumise alused</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu põhiõiguste harta</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 47</KEYWORD><KEYWORD>Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele</KEYWORD><KEYWORD>Õigusriik</KEYWORD><KEYWORD>ELL artikkel 7</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni põhjendatud ettepanek nõukogule tuvastada, et on ilmne oht, et Poola Vabariik rikub oluliselt ELL artiklis 2 osutatud väärtust</KEYWORD></INDEX><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>2</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik raamistik</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liidu õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Harta</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Euroopa Liidu leping</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Raamotsus</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Iirimaa õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Asjaolud ja põhikohtuasi</ITEM.CONT><ITEM.REF>6</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik analüüs</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="2"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sisulised küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatavad märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene eelotsuse küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas mitte harta artikli 4, vaid selle artikli 47 teise lõigu rikkumise tegeliku ohu esinemise tõttu tuleb Euroopa vahistamismääruse täitmine edasi lükata?</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas artikli 47 teise lõigu mis tahes rikkumise tõttu selle raskusest olenemata tuleb Euroopa vahistamismääruse täitmine edasi lükata?</ITEM.CONT><ITEM.REF>14</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>14</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise nõue</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise iseloomustus kohtute sõltumatuse seisukohast</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas vahistamismäärust täitev õigusasutus peab tuvastama, et asjaomase isiku puhul esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht?</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus ja poolte seisukohad</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Individuaalse hindamise nõue</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kuidas tõendada, et asjaomase isiku puhul esineb vahistamismääruse teinud liikmesriigis ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht?</ITEM.CONT><ITEM.REF>22</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine eelotsuse küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettepanek</ITEM.CONT><ITEM.REF>25</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus on esitatud Poola kohtusüsteemi kujunemise ja reformide kontekstis,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Need olid nimelt konstitutsioonikohtu liikmete nimetamine ja selle teatud otsuste avaldamata jätmine. Need on ka uued ülemkohtu kohtunike ja üldkohtute kohtunike pensioniskeemid, uus erakorralise edasikaebamise menetlus ülemkohtus, üldkohtute esimeeste ametist tagasikutsumise ja ametisse nimetamise ning kohtute nõukogu liikmetest kohtunike mandaadi peatamise kord ja nende ametisse nimetamise menetlus.</P></NOTE> mis ajendasid Euroopa Komisjoni võtma <DATE ISO="20171220">20. detsembril 2017</DATE> vastu põhjendatud ettepaneku, millega palutakse Euroopa Liidu Nõukogul ELL artikli 7 lõike 1 alusel järeldada, et on ilmne oht, et Poola Vabariik rikub oluliselt ühte ELL artiklis 2 osutatud liikmesriikidele ühistest väärtustest, nimelt õigusriigi põhimõtet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> ettepanek võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet, COM(2017) 835 final.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>komisjoni põhjendatud ettepanek<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui ELL artiklis 7 ette nähtud menetlus viiakse lõpule, see tähendab Euroopa Ülemkogu järeldab, et liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt ELL artiklis 2 osutatud väärtusi, võimaldab see selle liikmesriigi teatavad aluslepingutest tulenevad õigused peatada. Niisugust menetlust ei ole kunagi algatatud, veelgi vähem lõpule viidud. Komisjoni põhjendatud ettepanek on esimene katse sellel suunal ja seni ei ole nõukogu vastu võtnud otsust, mis selles ettepanekus teha paluti.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas on põhikohtuasja vastustaja L. M-i kohta tehtud kolm vahistamismäärust, mille on väljastanud Poola kohtud Euroopa Nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="190" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, L 190, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 34.</P></NOTE> (muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="081" PAGE.FIRST="24" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 81, lk 24</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>raamotsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>). Vastustaja väidab, et Poola kohtusüsteemi reformide tõttu, mida on analüüsitud komisjoni põhjendatud ettepanekus, esineb tema puhul tegelik oht, et talle ei võimaldata selles liikmesriigis õiglast kohtulikku arutamist, ja ta leiab, et selle ohu tõttu ei tohiks eelotsusetaotluse esitanud kohus teda Poola õigusasutustele üle anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel on aga liikmesriigid kohustatud mis tahes Euroopa vahistamismääruse täitma<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt raamotsuse põhjendus 6 ja artikli 1 lõige 2.</P></NOTE>. Vahistamismäärust täitev õigusasutus võib keelduda vahistamismääruse täitmisest ainult raamotsuse artiklis 3 ammendavalt loetletud kohustuslikel juhtudel või raamotsuse artiklites 4 ja 4a loetletud täitmata jätmise vabatahtlikel alustel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lanigan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:474">EU:C:2015:474</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT><DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) Euroopa Kohus siiski otsustas, et kui vahistamismäärust täitev õigusasutus tuvastab, et isiku puhul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, esineb tegelik oht saada ebainimlikult või alandavalt koheldud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) artikli 4 tähenduses, tuleb selle määruse täitmine edasi lükata. Sellele järeldusele jõudmiseks tugineb Euroopa Kohus esiteks <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> arvamusele <REF.DOC.ECR><NO.CASE>2/13</NO.CASE> (<NAME.CASE>liidu ühinemine EIÕKga</NAME.CASE>) (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2454">EU:C:2014:2454</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0191">191</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus ta tunnistas, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>kui esineb erandlikke asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>, võib vastastikuse tunnustamise ja usalduse põhimõtteid piirata, teiseks raamotsuse artikli 1 lõikele 3, mille järgi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>, nagu need on kirja pandud nimelt hartas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus võtab nimetatud kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru hooleks Euroopa vahistamismääruse täitmise edasilükkamist piiritleda, nõudes, et vahistamismäärust täitev õigusasutus teeks kahes etapis kontrolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Kõigepealt peab vahistamismäärust täitev õigusasutus tuvastama, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis valitseb seetõttu, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>kinnipidamistingimustes [esineb süsteemseid] või üldisi puudusi, või need puudutavad teatavaid isikute rühmi või kinnipidamisasutusi<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Ebainimlik või alandav kohtlemine oli kohtuasjas Aranyosi ja Căldăraru väidetavalt tingitud kinnipidamistingimustest Ungaris ja Rumeenias.</P></NOTE>, tegelik ebainimliku või alandava kohtlemise oht. Niisuguste puuduste esinemise tuvastamiseks peab ta tuginema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>objektiivsetele, usaldusväärsetele, täpsetele ja nõuetekohaselt ajakohastatud andmetele kinnipidamistingimuste kohta vahistamismääruse teinud liikmesriigis<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>, eelkõige <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>[andmetele, mis tulenevad] rahvusvaheliste kohtute, nagu [Euroopa Inimõiguste] Kohus, otsustest, vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtute otsustest ning Euroopa Nõukogu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemis tehtud otsustest, aruannetest ja dokumentidest<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Seejärel peab vahistamismäärust täitev õigusasutus veenduma, et on piisavalt alust arvata, et <HT TYPE="ITALIC">puudutatud isiku</HT> puhul esineb eelmises punktis kirjeldatud asjaolude tõttu selline oht. Nimelt ei tähenda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>[p]elk selliste andmete olemasolu, […] et puudused [on süsteemsed] või üldised, puudutavad teatavaid isikute rühmi või teatavaid kinnipidamisasutusi, tingimata, et […] <HT TYPE="ITALIC">konkreetsel juhul</HT> satub puudutatud isik selle liikmesriigi õigusasutustele üle andmise korral ebainimliku või alandava kohtlemise ohvriks<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>. Vahistamismäärust täitev õigusasutus peab seega raamotsuse artikli 15 lõike 2 alusel küsima vahistamismääruse teinud õigusasutuselt lisateavet asjaomase isiku kinnipidamise<?PAGE NO="4"?> tingimuste kohta. Kui vahistamismäärust täitev õigusasutus selle teabe põhjal leiab, et asjaomase isiku puhul tegelikku ebainimliku või alandava kohtlemise ohtu ei esine, peab ta Euroopa vahistamismääruse täitma. Kui ta, vastupidi, selle teabe põhjal järeldab, et asjaomase isiku puhul niisugune oht esineb, peab ta selle määruse täitmise edasi lükkama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas ei ole põhiõigus, mille rikkumise ohtu tagaotsitav vahistamismääruse teinud liikmesriigis väidetavalt satub, ebainimliku või alandava kohtlemise keeld, mis oli kõne all eespool nimetatud kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru, vaid – nagu ma ütlesin – õigus õiglasele kohtulikule arutamisele. Euroopa Kohtult küsitakse nimelt, kas nimetatud kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru määratletud kontrolli teine etapp on niisuguses olukorras kohaldatav. Teisisõnu, Euroopa Kohtult küsitakse, kas selleks, et vahistamismäärust täitev õigusasutus oleks kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama, peab ta tuvastama esiteks, et Poola kohtusüsteemi puudused kujutavad tegelikku ohtu, et rikutakse õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, ja teiseks, et asjaomast isikut ähvardab niisugune oht, või piisab sellest, et ta tuvastab, et Poola kohtusüsteemis esinevad puudused, ilma et ta peaks veenduma, et asjaomase isiku puhul see oht esineb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Küsimus on oluline tähtsusega, sest eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab sellele, et ta on komisjoni põhjendatud ettepanekust ja Euroopa Komisjoni kahest arvamusest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Veneetsia komisjoni <DATE ISO="20171211">11. detsembri 2017. aasta</DATE> arvamus nr 904/2017 kohtute nõukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, ülemkohtu seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, mille kohta tegi ettepaneku Poola Vabariigi president, ja üldkohtute korralduse seaduse kohta; ning Veneetsia komisjoni <DATE ISO="20171211">11. detsembri 2017. aasta</DATE> arvamus nr 892/2017 prokuratuuri seaduse kohta, mida on muudetud (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Veneetsia komisjoni arvamused<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>). Need dokumendid on kättesaadavad Veneetsia komisjoni veebisaidil järgmisel aadressil: http://www.venice.coe.int/webforms/events/.</P></NOTE> õigusega demokraatia eest seismise kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Veneetsia komisjon<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) lähtuvalt seisukohal, et niisugused puudused esinevad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Harta</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Harta artiklis 47 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis kehtestatud tingimuste kohaselt õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.</ALINEA><ALINEA>Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud.</ALINEA><ALINEA>Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu leping</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>ELL artikkel 2 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>ELL artikkel 7 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Nõukogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide, Euroopa Parlamendi või Euroopa Komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist oma liikmete neljaviiendikulise häälteenamusega järeldada ilmset ohtu, et mõni liikmesriik rikub oluliselt artiklis 2 osutatud väärtusi. Enne sellise järelduse tegemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja võib sama korra kohaselt otsustades anda talle soovitusi.</ALINEA><ALINEA>Nõukogu kontrollib korrapäraselt, kas sellise järelduse tegemisel aluseks olnud põhjused kehtivad endiselt.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Euroopa Ülemkogu võib ühe kolmandiku liikmesriikide või Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ühehäälselt teha järelduse, et mõni liikmesriik rikub oluliselt ja jätkuvalt artiklis 2 osutatud väärtusi, olles enne seda kutsunud asjaomast liikmesriiki üles esitama oma seisukohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui rikkumine on lõike 2 alusel kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse peatada teatavad õigused, mis tulenevad aluslepingute kohaldamisest kõnealuse liikmesriigi suhtes, sealhulgas peatada selle liikmesriigi valitsuse esindaja hääleõiguse nõukogus. Seda tehes võtab nõukogu arvesse sellise peatamise võimalikke tagajärgi füüsiliste ja juriidiliste isikute õigustele ja kohustustele.</ALINEA><ALINEA>Kõnealuse liikmesriigi aluslepingute järgsed kohustused on sellele riigile jätkuvalt siduvad.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Nõukogu võib kvalifitseeritud häälteenamusega teha hiljem otsuse lõike 3 alusel võetud meetmeid muuta või need kehtetuks tunnistada, kui nende kehtestamise tinginud olukord muutub.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli kohaldamisel Euroopa Parlamendis, Euroopa Ülemkogus ja nõukogus kasutatav hääletamise kord määratakse kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 354.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Raamotsus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Raamotsuse põhjenduses 10 on ette nähtud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Euroopa vahistamismääruse toimimine põhineb suurel liikmesriikidevahelisel usaldusel. Selle kohaldamise võib peatada ainult siis, kui üks liikmesriik on raskelt ja jätkuvalt rikkunud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid ja kui rikkumise on nimetatud lepingu artikli 7 lõike 1 alusel kindlaks teinud nõukogu ja sellel on artikli 7 lõikes 2 sätestatud tagajärjed.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Raamotsuse artiklis 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Euroopa vahistamismääruse määratlus ja selle täitmise kohustus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="001.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Euroopa vahistamismäärus on liikmesriigi väljaantud kohtuotsus, et teine liikmesriik võtaks tagaotsitava vahi alla ja annaks ta üle kriminaalmenetluse raames kohtu alla andmise või vabadusekaotuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid täidavad mis tahes Euroopa vahistamismääruse vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel ja vastavalt käesoleva raamotsuse sätetele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="001.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse üldpõhimõtteid, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Iirimaa õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>2003. aasta Euroopa vahistamismääruse seaduses, millega võeti üle 2002. aasta raamotsus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>European Arrest Warrant Act 2003.</P></NOTE>, on artikli 37 lõikes 1 ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Isikut ei anta käesoleva seaduse kohaselt üle, kui:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tema üleandmine ei oleks kooskõlas riigi kohustustega, mis tulenevad:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse] konventsioonist või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse] konventsiooni protokollidest,</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tema üleandmine oleks vastuolus [Iirimaa] põhiseaduse mis tahes sättega […]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud ja põhikohtuasi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Poola kodaniku L. M. kohta on tehtud kolm Euroopa vahistamismäärust, mille on välja andnud Poola Vabariik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Esimese Euroopa vahistamismääruse andis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Menetluses 2013/295 EXT.</P></NOTE> <DATE ISO="20120604">4. juunil 2012</DATE> välja Sąd Okręgowy w Poznaniu (Poznańi piirkondlik kohus, Poola) L. M-i kohtu alla andmiseks kahes süüteos, mis on kvalifitseeritud vastavalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>ebaseaduslikuks narkootiliste ainete, nende lähteainete, aseainete või psühhotroopsete ainete valmistamiseks, töötlemiseks, salakaubaveoks või nendega kauplemiseks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>osalemiseks kuritegelikus rühmituses või ühenduses, mille eesmärk on panna toime süütegusid<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Selle vahistamismääruse järgi osales L. M. väidetavalt 2002. aastast 2006. aasta kevadeni Poznańis ja Włocławekis kuritegelikus organisatsioonis, mille eesmärk oli muu hulgas ebaseaduslik suures koguses narkootikumidega kauplemine. Väidetavalt müüs ta samal perioodil vähemalt 50 kg amfetamiini vähemalt <FT TYPE="NUMBER">225000</FT> Poola zloti eest (PLN), <FT TYPE="NUMBER">200000</FT> <HT TYPE="ITALIC">ecstasy</HT>-tabletti vähemalt <FT TYPE="NUMBER">290000</FT> Poola zloti eest ja vähemalt 3,5 kg marihuaanat vähemalt <FT TYPE="NUMBER">47950</FT> Poola zloti eest.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Teise Euroopa vahistamismääruse andis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Menetluses 2014/8 EXT.</P></NOTE> <DATE ISO="20120201">1. veebruaril 2012</DATE> välja Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi piirkondlik kohus, Poola) L. M‑i kohtu alla andmiseks kahes süüteos, mis on mõlemad kvalifitseeritud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>ebaseaduslikuks narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega kauplemiseks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Selle vahistamismääruse järgi toimetas L. M. väidetavalt 2007. aasta suvel Madalmaadesse vähemalt 6 kg marihuaanat, seejärel vähemalt 5 kg marihuaanat. Vahistamismääruse teinud õigusasutuse kirjas on täpsustatud, et marihuaana, mida L. M. toimetas teistele selle kuritegeliku organisatsiooni liikmetele, kuhu ta kuulus, müüdi seejärel talle turustamiseks Poolas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kolmanda Euroopa vahistamismääruse andis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Menetluses 2017/291 EXT.</P></NOTE> <DATE ISO="20130926">26. septembril 2013</DATE> välja Sąd Okręgowy w Włocławku (Włocławeki piirkondlik kohus, Poola) L. M‑i kohtu alla andmiseks süüteos, mis on kvalifitseeritud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>ebaseaduslikuks narkootiliste ainete, nende lähteainete, aseainete või psühhotroopsete ainete valmistamiseks, töötlemiseks, salakaubaveoks või nendega kauplemiseks<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>. Selle vahistamismääruse järgi osales L. M. 2006. aasta juulist 2007. aasta novembrini väidetavalt vähemalt 30 kg amfetamiini vähemalt <FT TYPE="NUMBER">150000</FT> Poola zloti väärtuses, <FT TYPE="NUMBER">55000</FT> <HT TYPE="ITALIC">ecstasy</HT>-tableti vähemalt <FT TYPE="NUMBER">81000</FT> Poola zloti väärtuses ja vähemalt 7,5 kg marihuaana vähemalt <FT TYPE="NUMBER">105250</FT> Poola zloti väärtuses salakaubaveos Włocławeki.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>L. M. peeti <DATE ISO="20170505">5. mail 2017</DATE> kinni Iirimaal. Ta ei nõustunud enda üleandmisega Poola ametivõimudele eelkõige põhjusel, et Poola kohtusüsteemi ja prokuratuuri hiljutiste seadusandlike reformide tõttu on tal Poolas tegelik ilmselgelt õigusemõistmisest ilmajätmise oht, mis rikub Roomas <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) artiklit 6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Pärast viivitusi, mis olid eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul tingitud raskustest seoses tasuta õigusabi, advokaadi vahetamise ning edasilükkamistaotlustega selleks, et esitada uusi tõendeid ja uut teavet Poola seadusandlike muudatuste kohta, pidas High Court (kõrge kohus, Iirimaa) <DATE ISO="20180201">1.</DATE> ja <DATE ISO="20180202">2. veebruaril 2018</DATE> kohtuistungi. High Court (kõrge kohus) asus <DATE ISO="20180312">12. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses seisukohale, et on vaja esitada Euroopa Kohtule küsimus raamotsuse tõlgendamise kohta, ja palus põhikohtuasja pooltel esitada seisukohad küsimuste kohta, mille ta kavatseb Euroopa Kohtule esitada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT><DATE ISO="20180323">23. märtsi 2018</DATE> asus High Court (kõrge kohus) komisjoni põhjendatud ettepaneku ja Veneetsia komisjoni arvamuste põhjal seisukohale, et Poola Vabariigis viimase kahe aasta jooksul tehtud seadusandlikud muudatused tervikuna rikuvad ELL artiklis 2 osutatud ühist õigusriigi väärtust. Ta järeldas sellest, et põhikohtuasja vastustaja puhul esineb tegelik oht, et talle ei võimaldata Poolas õiglast kohtulikku arutamist, sest seal ei ole enam tagatud kohtuvõimu sõltumatus ja Poola põhiseaduse kooskõla ei ole enam tagatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>High Courtil (kõrge kohus) tekib küsimus, kas Euroopa Kohtu <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) määratletud kontrolli teine etapp on kohaldatav, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigis esineb niisuguseid kohtusüsteemi puudusi, et need kujutavad endast õigusriigi põhimõtte rikkumist. High Court (kõrge kohus) on arvamusel, et selle kontrolli teine etapp ei ole enam kohaldatav. Niisugusel juhul oleks nimelt ebarealistlik asjaomaselt isikult nõuda, et ta tõendaks, et need puudused mõjutavad tema üle peetavat menetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Lisaks on High Court (kõrge kohus) seisukohal, et kuna kõnealused puudused on süsteemsed, ei saa vahistamismääruse teinud õigusasutus anda mingit individuaalset tagatist, mis võiks asjaomast isikut ähvardava ohu välistada. Oleks ebarealistlik nõuda tagatisi prokuröri isiku ja kohtu koosseisu liikmete, kaasa arvatud apellatsiooniastme kohtunike kohta või niisuguste konstitutsioonikohtu otsuste järgimise kohta, millega tuvastataks kõnealust menetlust mõjutada võiva õigusnormi põhiseadusvastasus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Seetõttu peatas High Court (kõrge kohus) menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>1.</NO.P><TXT>Kas – olenemata Euroopa Kohtu järeldustest kohtuasjas Aranyosi ja Căldăraru (<DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) – juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastab veenvaid tõendeid selle kohta, et olud vahistamismääruse teinud liikmesriigis ei ole kooskõlas põhiõigusega õiglasele kohtulikule arutamisele, sest vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteem ise ei toimi enam õigusriigi põhimõtte kohaselt, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus konkreetselt ja täpselt hindama, kas asjaomase isiku puhul esineb oht, et talle ei võimaldata õiglast kohtulikku arutamist, kuna tema üle hakatakse kohut pidama süsteemis, mis ei toimi enam õigusriigi põhimõtte kohaselt?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui kohaldatav kriteerium nõuab, et tuleb konkreetselt hinnata tagaotsitava ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelikku ohtu, ning kui liikmesriigi kohus on järeldanud, et õigusriigi põhimõtet süsteemselt rikutakse, on see liikmesriigi kohus vahistamismäärust täitva õigusasutusena kohustatud küsima vahistamismääruse teinud õigusasutuselt vajalikku lisateavet, mis võimaldaks liikmesriigi kohtul asjaomase isiku ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise ohtu välistada, ning kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis milliseid õiglase kohtumenetlusega seonduvaid tagatisi nõutakse?<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas <DATE ISO="20180412">12. aprillil 2018</DATE> Euroopa Kohtu kodukorra artikli 107 lõike 1 kohaselt kohaldada eelotsusetaotlusele kiirmenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas samuti paluda Poola Vabariigil esitada vastavalt kodukorra artikli 109 lõikele 3 kirjalikult käesoleva kohtuasja kohta kõik tarvilikud täpsustused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Eelotsuse küsimuste kohta esitati kirjalikud seisukohad kaebaja, põhikohtuasja vastustaja, komisjoni ja Euroopa Kohtu kodukorra artikli 109 lõike 3 alusel Poola Vabariigi poolt. Need pooled, nagu ka Hispaania Kuningriik, Ungari ja Madalmaade Kuningriik kuulati ära <DATE ISO="20180601">1. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Poola valitsus väidab, et probleem on oletuslik, kuna ei ole mingit põhjust, mis õigustaks õiguse alusel õiglasele kohtulikule arutamisele kõnealuse Euroopa vahistamismääruse täitmisest keelduda. Kuigi ta ei nõua sõnaselgelt eelotsusetaotluse vastuvõetamatuks tunnistamist, järeldab ta sellest siiski, et Euroopa Kohus ei peaks eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimustele vastama. Ungari valitsus omakorda väidab, et eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, sest probleem on oletuslik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale eeldatakse nende siseriiklike kohtute esitatud eelotsuse küsimuste asjakohasust, mis puudutavad liidu õiguse tõlgendamist. Siseriikliku kohtu esitatud eelotsusetaotluse saab Euroopa Kohus jätta läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et liidu õiguse tõlgendamine, mida siseriiklik kohus palub, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on hüpoteetiline, või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda talle esitatud küsimustele tarvilik vastus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20160906">6. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petruhhin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:630">EU:C:2016:630</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Selles suhtes tuleneb nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest, et eelotsusemenetlus eeldab tegelikult poolelioleva menetluse olemasolu liikmesriigi kohtutes, mille raames neil kohtutel palutakse otsust, mis võib eelotsust arvesse võtta. Eelotsusetaotluse eesmärk ei ole nimelt mitte nõuandvate arvamuste andmine üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, vaid vaidluse tõhusa lahendamisega lahutamatult seonduv vajadus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20100908">8. septembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Winner Wetten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑409/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:503">EU:C:2010:503</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20140227">27. veebruari 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pohotovosť</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑470/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:101">EU:C:2014:101</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul küsitakse Euroopa Kohtult, kas selleks, et vahistamismäärust täitev õigusasutus oleks kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama, piisab sellest, et ta tuvastab, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi puuduste tõttu esineb tegelik õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumise oht, või peab ta ka tagama, et tagaotsitav satub sellisesse ohtu. Euroopa Kohtult küsitakse samuti, millise teabe ja tagatised peab vahistamismäärust täitev õigusasutus vajaduse korral vahistamismääruse teinud õigusasutuselt hankima, et niisugust ohtu välistada. Poola kohtud on L. M‑i kohta teinud kolm Euroopa vahistamismäärust ja eelotsusetaotluse esitanud kohus ütleb, et tema hinnangul on Poola kohtusüsteemi puudused niisugused, et see kahjustab õigusriiki. Järelikult sõltub L. M‑i üleandmine vahistamismääruse teinud õigusasutusele vastusest, mille annab Euroopa Kohus eelotsuse küsimustele. Seega ei saa küsimusi pidada hüpoteetilisteks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Leian seega, et eelotsusetaotlus tuleb tunnistada vastuvõetavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sisulised küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Rõhutan, et Euroopa Kohtu ülesanne ei ole otsustada, kas Poola kohtusüsteemi puuduste tõttu on olemas tegelik õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumise oht, see tähendab <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) määratletud kontrolli esimese etapi üle. Niisuguse ohu olemasolu üle otsustamine on <HT TYPE="ITALIC">vahistamismäärust täitva õigusasutuse</HT> ülesanne. Selle kohtuotsuse punktis 88 on nimelt märgitud, et kui vahistamismäärust täitval õigusasutusel on andmeid, mis viitavad vahistamismääruse teinud liikmesriigis ebainimliku või alandava kohtlemise tegelikule ohule, on ta kohustatud selle ohu olemasolu hindama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus saab Poola õigusaktide kooskõla üle liidu õigusega, nimelt harta sätetega otsustada ainult liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi raames<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Nagu hagi, mis esitati Euroopa Kohtule kohtuasjas C‑192/18, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola.</P></NOTE>. Niisuguse hagi raames saab Euroopa Kohus kohasel juhul siiski tuvastada mõne liidu õigusnormi <HT TYPE="ITALIC">rikkumise</HT>, mitte niisuguse õigusnormi rikkumise <HT TYPE="ITALIC">ohu</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Täpsustan ka, et ei saa arvestada, et seni, kuni nõukogu ei ole vastu võtnud otsust, millega ELL artikli 7 lõike 1 alusel tuvastatakse, et esineb ilmne oht, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet, ei või vahistamismäärust täitev õigusasutus käesoleva ettepaneku punktis 35 kirjeldatud hindamist teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Esiteks ei ole nimelt hindamisel, mille teeb kohasel juhul ELL artikli 7 lõike 1 raames nõukogu, sama eesmärk, mis on <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) määratletud ja vahistamismäärust täitva õigusasutuse poolt tehtava kontrolli esimesel etapil. ELL artikli 7 lõikes 1 raames hindab nõukogu, kas esineb ilmne ELL artiklis 2 osutatud väärtuste, nimelt inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdõiguslikkuse ja õigusriigi<?PAGE NO="10"?> põhimõtete ning inimõiguste olulise rikkumise oht. Seevastu kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru nimetatud kontrollis hindab vahistamismäärust täitev õigusasutus, kas esineb tegelik mitte liikmesriikidele ühise väärtuse, vaid põhiõiguse, ebainimliku või alandava karistuse või kohtlemise keelu rikkumise oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult, kas selleks, et ta oleks kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmist edasi lükkama, piisab sellest, et ta tuvastab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>olud vahistamismääruse teinud liikmesriigis ei ole kooskõlas <HT TYPE="ITALIC">põhiõigusega õiglasele kohtulikule arutamisele</HT>, sest [selle liikmesriigi] kohtusüsteem ise ei toimi enam õigusriigi põhimõtte kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Euroopa Kohtult küsitakse seega õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumise tagajärgede, mitte õigusriigi väärtuse rikkumise tagajärgede kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ajendas komisjoni põhjendatud ettepanekut<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt komisjoni põhjendatud ettepaneku seletuskirja punktid 171–186.</P></NOTE> vastu võtma mure kohtunike sõltumatuse ja võimude lahususe pärast, seega õiguse pärast õiglasele kohtulikule arutamisele. Sellegipoolest võib vahistamismääruse teinud liikmesriigis olla õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumise oht, isegi kui see riik ei riku õigusriigi põhimõtet. Seega ei saa minu arvates eitada, et kahel hindamisel, mida teevad vastavalt nõukogu ja vahistamismäärust täitev õigusasutus, nagu on kirjeldatud eespool punktis 38, ei ole sama eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole nõukogu järeldusel, et esineb ELL artiklis 2 osutatud väärtuste olulise rikkumise ilmne oht, samad tagajärjed, mis on vahistamismäärust täitva õigusasutuse järeldusel, et esineb tegelik põhiõiguse rikkumise oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Nimelt on nõukogu järelduse puhul, et esineb ilmne oht, et liikmesriik rikub oluliselt ELL artiklis 2 osutatud väärtusi, ainus tagajärg see, et see võimaldab kohasel juhul Euroopa Ülemkogul ELL artikli 7 lõike 2 alusel järeldada, et esineb nende väärtuste olulise ja jätkuva rikkumise oht. Seega võib nõukogu vastavalt ELL artikli 7 lõikele 3 teatavad asjaomasele liikmesriigile EL lepingust ja EL toimimise lepingust tulenevad õigused peatada <HT TYPE="ITALIC">rikkumise</HT>, mitte lihtsalt rikkumise ohu järeldamise korral. Muu hulgas võib ta peatada <HT TYPE="ITALIC">raamotsuse</HT> kohaldamise selle liikmesriigi suhtes, nagu on ette nähtud raamotsuse põhjenduses 10.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Seevastu lihtsalt ebainimliku või alandava kohtlemise keelu rikkumise <HT TYPE="ITALIC">tegeliku ohu</HT> järeldamine kohustab vahistamismäärust täitvat õigusasutust Euroopa vahistamismääruse täitmist edasi lükkama. See asutus võib siiski peatada ainult <HT TYPE="ITALIC">kõnealuse Euroopa vahistamismääruse</HT> täitmise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 106.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Jagan seega Madalmaade valitsuse arvamust, kes väitis kohtuistungil, et ELL artiklis 7 ette nähtud menetlusel on hoopis teine ülesanne kui kontrollil, mida teeb vahistamismäärust täitev õigusasutus vastavalt <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). See võimaldab liidul sekkuda, kui liikmesriik oluliselt ja jätkuvalt rikub liidu aluseks olevaid väärtusi. See võimaldab vahistamismäärust täitval õigusasutusel kaitsta selle isiku põhiõigusi, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kolmandaks märgin, et ELL artikli 7 lõikes 1 ei ole ette nähtud, millise tähtaja jooksul peab nõukogu, kui talle on esitatud põhjendatud ettepanek, tegema otsuse, millega järeldatakse, et esineb ELL artiklis 2 osutatud väärtuste olulise rikkumise ilmne oht. Selles ei ole ka ette nähtud, et kui nõukogu on seisukohal, et niisugust ohtu ei ole, teeb ta sellekohase otsuse. Seega tähendaks arvestada, et seni, kuni nõukogu ei ole teinud ELL artikli 7 lõike 1 alusel otsust, ei või vahistamismäärust täitev<?PAGE NO="11"?> õigusasutus hinnata, kas vahistamismääruse teinud liikmesriigis esineb tegelik põhiõiguse rikkumise oht, ega keelata <HT TYPE="ITALIC">vähemasti määramata ajaks</HT> sellel asutusel Euroopa vahistamismääruse täitmist edasi lükata. Märgin, et käesoleval juhul võeti komisjoni põhjendatud ettepanek vastu <DATE ISO="20171220">20. detsembril 2017</DATE> ja et nõukogu ei ole siiani teinud ELL artikli 7 lõike 1 alusel mingit otsust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Märgin igaks juhuks, et poliitilised olud, milles käesolev eelotsusetaotlus esitati, võivad esmapilgul viidata sellele, et Euroopa Kohus ei või taotlust läbi vaadata. Seega täpsustan, et näiteks Ameerika <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>poliitiliste küsimuste<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> kohtupraktikas arvestatakse üldiselt, et kohus peab juhul, kui ta leiab, et küsimus tuleb jätta täidesaatva või seadusandliku võimu hinnata, asja läbivaatamisest loobuma. Euroopa Kohus aga niisuguseid piiranguid oma kontrollile ei tunnista. Pealegi ei saa käesoleval juhul Euroopa Kohtule esitatud küsimusi pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>poliitilisteks<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, sest hindamine, mis tuleb läbi viia eespool nimetatud kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru määratletud kontrolli esimeses etapis, erineb – nagu nägime – hindamisest, mille viib läbi nõukogu ELL artikli 7 lõike 1 raames.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul selgitada, kas <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) määratletud kontrolli teine etapp on kohaldatav siis, kui vahistamismääruse teinud liikmesriik rikub <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>põhiõigust õiglasele kohtulikule arutamisele<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>. Kuigi küsimuses endas ei ole märgitud, millisel õigusaktil õigus õiglasele kohtulikule arutamisele põhineb, viidatakse eelotsusetaotluses EIÕK artiklile 6.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Märgin siinkohal, et kuigi – nagu on täpsustatud ELL artikli 6 lõikes 3 – EIÕKga tagatud põhiõigused on liidu õiguse üldpõhimõtted, ja kuigi – nagu on ette nähtud harta artikli 52 lõikes 3 – hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad EIÕKga tagatud õigustele, on samad, mis on neile nimetatud konventsiooniga ette nähtud, ei kujuta viimane endast sellegipoolest liidu õiguskorda ametlikult integreeritud õigusakti, seni kuni liit ei ole selle konventsiooniga ühinenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20161006">6. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Paoletti jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑218/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:748">EU:C:2016:748</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Samas nähtub selgitustest põhiõiguste harta kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Selgitused põhiõiguste harta kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 17</REF.DOC.OJ>). Täpsustan, et nende selgituste kohaselt vastab harta artikli 47 esimene lõik EIÕK artiklile 13 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>. Harta artikli 47 kolmanda lõik omakorda vastab Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale.</P></NOTE>, et harta artikli 47 teine lõik vastab EIÕK artikli 6 lõikele 1, mis käsitleb õigust õiglasele kohtulikule arutamisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Seega tuleb lähtuda ainult harta artikli 47 teisest lõigust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20111208">8. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chalkor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑386/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:815">EU:C:2011:815</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20121106">6. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Otis jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑199/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:684">EU:C:2012:684</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Seega küsitakse Euroopa Kohtult, kas selleks, et vahistamismäärust täitev õigusasutus oleks kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama, piisab, et ta tuvastab, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi puuduste tõttu esineb tegelik harta artikli 47 teises lõigus sätestatud õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumise oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Täpsustan selleks, et <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) otsustas Euroopa Kohus, et vahistamismäärust täitev õiguskaitseasutus on kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama, kui ta tuvastab vahistamismääruse teinud liikmesriigis tegeliku ebainimliku või alandava kohtlemise <HT TYPE="ITALIC">ohu</HT>, mitte niisuguse kohtlemise keelu <HT TYPE="ITALIC">rikkumise</HT> (ja et asjaomasel isiku puhul esineb see oht). Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 43.</P></NOTE>, või peab ta ka veenduma, et sellest määrusest puudutatud isikut ähvardab see oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks arutan kõigepealt, kas Euroopa vahistamismääruse täitmise võib edasi lükata mitte <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kõne all olnud harta artikli 4, vaid sama õigusakti artikli 47 teise lõigu rikkumise tegeliku ohu esinemise korral. Kuna minu arvates on see nii, analüüsin seejärel, kas niisuguse määruse täitmise võib edasi lükata õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele igasugune rikkumise korral või ainult teatud raskusastmega rikkumise korral, nagu peab selle edasi lükkama ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise korral. Lõpuks kaldun ma arvama, et nimetatud kohtuotsuses<?PAGE NO="12"?> Aranyosi ja Căldăraru määratletud kontrolli teine etapp on kohaldatav juhul, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi puuduste tõttu esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht (sest ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht on minu arvates oluline kriteerium). Märgin siinkohal, et selle kontrolli teine etapp on minu arvates niisugusel juhul kohaldatav.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas mitte harta artikli 4, vaid selle artikli 47 teise lõigu rikkumise tegeliku ohu esinemise tõttu tuleb Euroopa vahistamismääruse täitmine edasi lükata?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Minister for Justice and Equality (justiits- ja võrdõiguslikkuse minister, Iirimaa) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>minister<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>), Madalmaade valitsus, Poola valitsus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Poola valitsuse kirjalike seisukohtade järgi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>ei tähenda<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> asjaolu, et kohtuotsus Aranyosi ja Căldăraru puudutas harta artiklit 4, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>et vastastikuse tunnustamise ja usalduse põhimõtetele seatud piiranguid ei võiks kohaldada, et kaitsta teisi põhiõigusi, mis ei ole nii absoluutsed, sealhulgas õigust õiglasele kohtulikule arutamisele<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</P></NOTE> ja komisjon on seisukohal, et harta artikli 47 teise lõigu rikkumise tõttu võib tekkida kohustus Euroopa vahistamismääruse täitmine edasi lükata. L. M., nagu ka eelotsusetaotluse esitanud kohus ja, nagu näib, Hispaania valitsus peavad seda iseenesestmõistetavaks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Ungari valitsus seda punkti otseselt ei käsitle.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Selle punkti olulisust arvestades on minu arvates vaja seda analüüsida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Märgin siinkohal, et vastastikuse tunnustamise põhimõte, mis on õigusalase koostöö kriminaalasjades <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>nurgakivi<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt raamotsuse põhjendus 6.</P></NOTE>, põhineb samal liikmesriikide vahelise vastastikuse usalduse põhimõttel. Nagu Euroopa Kohus oma <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> arvamuses 2/13 (liidu ühinemine EIÕKga) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2454">EU:C:2014:2454</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0191">191</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0192">192</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) otsustas, on liikmesriikide vastastikuse usalduse põhimõtte kohaselt iga liikmesriik kohustatud eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala osas eeldama – välja arvatud juhul, kui esineb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>erandlikke asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> –, et kõik ülejäänud liikmesriigid järgivad liidu õigust ja eriti liidu õiguses tunnustatud põhiõigusi. Seega ei ole liikmesriikidel võimalik kontrollida – välja arvatud erandjuhtudel –, kas teine liikmesriik on tegelikult konkreetsel juhul järginud liidus tagatud põhiõigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Nagu ma eespool märkisin<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 5.</P></NOTE>, tugines Euroopa Kohus selleks, et järeldada <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et tekib kohustus Euroopa vahistamismääruse täitmine edasi lükata, võimalusele tunnistada juhul, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>kui esineb erandlikke asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, vastastikuse tunnustamise ja usalduse põhimõtete, nagu ka raamotsuse artikli 1 lõike 3 piiramist. Niisugused piirangud näitavad, et vastastikune usaldus ei ole pimesi usaldamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ardic</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑571/17 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:1013">EU:C:2017:1013</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selle kohta Lenaerts, K., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>La vie après l’avis: Exploring the principle of mutual (yet not blind) trust<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, 2017, nr 3, lk 805.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Samas on vastastikuse tunnustamise põhimõtte piiramist seni tunnistatud ainult harta artiklis 4 sätestatud õiguse suhtes nii seoses Euroopa vahistamismääruse täitmisega kui ka varjupaigataotleja üleandmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrus, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="31" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 31</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>Dublini III määrus<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>).</P></NOTE> alusel tema taotluse läbivaatamise eest vastutavale liikmesriigile<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kui Dublini III määruses sätestatud kriteeriumide alusel varjupaigataotluse läbivaatamise eest algselt vastutavaks loetud liikmesriigis esineb ebainimliku või alandava kohtlemise oht, ei või varjupaigataotlejat sellesse riiki üle anda. Liikmesriik, kes määrab vastutava liikmesriigi kindlaks, peab jätkama nende kriteeriumide kontrollimist, et kindlaks määrata, kas vastutavaks võib määrata teise liikmesriigi. Kui see ei ole võimalik, saab ta ise vastutavaks riigiks. Vt Dublini III määruse artikli 3 lõige 2, millega kodifitseeriti <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0094">94</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A.S.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑490/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:585">EU:C:2017:585</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jafari</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑646/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:586">EU:C:2017:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0101">101</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Märgin siinkohal, et kui harta artiklis 4 ette nähtud ebainimliku või alandava kohtlemise keeld on absoluutne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20160906">6. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petruhhin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:630">EU:C:2016:630</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C. K. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:127">EU:C:2017:127</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180424">24. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>MP (Varasema piinamise ohvri täiendav kaitse)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑353/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:276">EU:C:2018:276</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, siis harta artiklis 47 sätestatud õigus õiglasele kohtulikule arutamisele seda ei ole. Seda õigust võib nimelt piirata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale võib õigust tõhusale õiguskaitsevahendile piirata, kui see piirang on vastavalt harta artikli 52 lõikele 1 põhjendatud, kui see on ette nähtud seadusega, arvestab nimetatud õiguse olemust ning on lähtuvalt proportsionaalsuse põhimõttest vajalik ja vastab tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi (<DATE ISO="20130604">4. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ZZ</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑300/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:363">EU:C:2013:363</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20140917">17. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Liivimaa Lihaveis</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑562/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2229">EU:C:2014:2229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20151006">6. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schrems</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑362/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:650">EU:C:2015:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20160915">15. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Star Storage jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑439/14 ja C‑488/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:688">EU:C:2016:688</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20170927">27. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Puškár</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑73/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:725">EU:C:2017:725</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Protect Natur-, Arten- und Landschaftsschutz Umweltorganisation</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑664/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:987">EU:C:2017:987</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa aga sellest järeldada, et harta artikli 47 rikkumise ohu tõttu ei võiks Euroopa vahistamismääruse täitmist edasi lükata. Niisugune on ka kohtujurist Sharpstoni seisukoht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtujurist Sharpstoni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Radu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑396/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:648">EU:C:2012:648</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Esiteks ei viita nimelt miski raamotsuse artikli 1 lõike 3 sõnastuses sellele, et liikmesriigid on raamotsuse rakendamisel kohustatud järgima ainult neid põhiõigusi, mille puhul ei ole lubatud mingid piirangud, nagu harta artikkel 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Teiseks tuletan meelde, et raamotsusega kehtestati õigusasutuste vahel üleandmise süsteem, millega asendati liikmesriikide vaheline väljaandmine, mis eeldas poliitilise võimu sekkumist ja hindamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt raamotsuse põhjendus <DATE ISO="20161105">5</DATE> ja <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kovalkovas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑477/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:861">EU:C:2016:861</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Minu arvates on aga raamotsuse alusel vastastikku tunnustatav ainult otsus, mis tehakse harta artikli 47 teise lõigu nõuetele vastava <HT TYPE="ITALIC">kohtuliku</HT> menetluse lõpus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Märgin siinkohal, et <DATE ISO="20170309">9. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pula Parking</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑551/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:193">EU:C:2017:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), mis ei puudutanud küll mitte raamotsuse, vaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määrus kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>Brüsseli Ia määrus<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>).</P></NOTE> tõlgendamist, sedastas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>vastastikuse usalduse põhimõte liidu liikmesriikide õigusemõistmise vastu, mis on nimetatud määruse kohaldamise alus, [eeldab] eelkõige seda, et otsused, mille täitmist taotletakse teises liikmesriigis, on tehtud <HT TYPE="ITALIC">kohtumenetluses, mis pakub sõltumatuse ja erapooletuse tagatisi ja milles järgitakse võistlevuse põhimõtet</HT><QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Samamoodi näib mulle, et Euroopa vahistamismääruste vastastikune tunnustamine eeldab, et karistused, mille täitmisele pööramiseks need määrused on välja antud, on mõistetud kohtumenetluse lõpul, mis vastab nimelt harta artikli 47 teises lõigus ette nähtud sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Kohtu alla andmiseks tehtud Euroopa vahistamismääruste suhtes peab minu arvates kehtima sama nõue mis karistuse täitmisele pööramiseks tehtud vahistamismääruste suhtes. Nende täitmine eeldab nimelt, et menetlus toimub vahistamismääruse teinud liikmesriigis sõltumatus ja erapooletus kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Niisugune on muide kohtujurist Bobeki ettepanek, mille järgi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>Euroopa vastastikuse tunnustamise süsteemis osalemiseks (ükskõik missuguses õigusvaldkonnas: karistus‑, tsiviil‑ või haldusõiguse valdkonnas) peavad liikmesriigi kohtud vastama kõikidele kriteeriumidele, mis määravad liidu õiguses ära, et tegemist on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>kohtuga<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>, sh sõltumatus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Kohtujurist Bobek järeldab sellest, et kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>liikmesriigi kriminaalkohtud ei suuda enam tagada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, siis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>vastastikuse usalduse põhimõtet ei saa enam kohaldada<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>, mis välistab seega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>automaatse vastastikuse tunnustamise<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zdziaszek</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑271/17 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:612">EU:C:2017:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja joonealune märkus nr 16) (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Järelikult, kui esineb tegelik oht, et menetlus vahistamismääruse teinud liikmesriigis ei vasta harta artikli 47 teise lõigu nõuetele, ei ole eeldus, millel põhineb raamotsuse artikli 1 lõikes 2 ette nähtud iga Euroopa vahistamismääruse täitmise kohustus, täidetud. Oht, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis rikutakse harta artikli 47 teist lõiku, võib seega Euroopa vahistamismääruse täitmise keelata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Märgin siinkohal, et <DATE ISO="20180426">26. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Donnellan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑34/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:282">EU:C:2018:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) otsustas Euroopa Kohus, et asjaolu, et direktiiviga 2010/24/EL (nõukogu <DATE ISO="20100316">16. märtsi 2010. aasta</DATE> direktiiv vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="084" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 84, lk 1</REF.DOC.OJ>)) kehtestatud abistamise kord võlgade sissenõudmisel on kvalifitseeritud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>vastastikuseks<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>tähendab muu hulgas, et taotluse esitanud asutusel on kohustus <HT TYPE="ITALIC">luua</HT> […] tingimused selleks, et taotluse saanud asutus saaks anda abi […]<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kolmandaks keelab Euroopa Inimõiguste Kohus osalisriikidel isikut välja saata, kui isikut ähvardab sihtriigis tegelik mitte ainult EIÕK artikli 3 vastase kohtlemise<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>EIK <DATE ISO="20141104">4. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Tarakhel <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (CE:ECHR:2014:1104JUD002921712, punkt 93).</P></NOTE> või surmanuhtluse oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111, punktid 576–579).</P></NOTE>, mis rikub EIÕK artiklit 2 ja EIÕK protokolli nr 13 artiklit 1<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vilniuses <DATE ISO="20020503">3. mail 2002</DATE> allkirjastatud EIÕK protokoll nr 13 surmanuhtluse igas olukorras kaotamise kohta.</P></NOTE>, vaid ka ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht, mis rikub EIÕK artiklit 6<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punkt 258).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Leian seega, et harta artikli 47 teise lõigu rikkumise oht võib kaasa tuua kohustuse Euroopa vahistamismääruse täitmine edasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Arvestades erandlikke asjaolusid, mille korral on vastavalt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> arvamusele 2/13 (liidu ühinemine EIÕKga) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2454">EU:C:2014:2454</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0191">191</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) vastastikuse tunnustamise põhimõtet lubatud piirata, tuleks siiski arutada, kas Euroopa vahistamismääruse täitmine tuleb edasi lükata kohe, kui esineb tegelik harta artikli 47 teise lõigu rikkumise oht, või võib seda edasi lükata ainult siis, kui esineb tegelik selle õigusnormi <HT TYPE="ITALIC">eriti raske</HT> rikkumise oht.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas artikli 47 teise lõigu mis tahes rikkumise tõttu selle raskusest olenemata tuleb Euroopa vahistamismääruse täitmine edasi lükata?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et Iirimaa õiguses on vahistamismäärust täitev õigusasutus kohustatud isikut mitte üle andma, kui esineb tegelik oht, et asjaomast isikut ähvardab vahistamismääruse teinud liikmesriigis ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Eelotsusetaotluses on nimelt märgitud, et „kriteerium, mis võimaldab kindlaks määrata, kas üleandmine on EIÕK artikliga 6 vastuolus, on välja kujunenud. Vastavalt liikmesriigi väljakujunenud kohtupraktikale peab asjaomase isiku puhul esinema ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht. Kohtuotsuses <HT TYPE="ITALIC">Minister for Justice, Equality and Law Reform</HT> <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. <HT TYPE="ITALIC">Brennan</HT> [2007] IESC 24 otsustas Supreme Court (Iirimaa kõrgeim kohus), et isiku <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>üleandmisest Euroopa vahistamismäärust käsitleva 2003. aasta seaduse alusel keeldumine on õigustatud<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> ainult erandlikel asjaoludel, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>nagu selgelt kindlaks tehtud ja kardinaalne puudus vahistamismääruse teinud riigi kohtusüsteemis<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Iirimaa kohtupraktika on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Nimelt otsustas see kohus kohtuotsuses Soering <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik, et väljaandmisotsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>[võib] erandjuhul tekitada probleeme seoses [EIÕK artikliga 6], kui põgenikule ei ole ilmselgelt võimaldatud õiglast kohtulikku arutamist<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>EIK <DATE ISO="19890707">7. juuli 1989. aasta</DATE> kohtuotsus Soering <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1989:0707JUD001403888, punkt 113).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus ei küsi Euroopa Kohtult, kas Euroopa vahistamismääruse täitmine tuleb edasi lükata kohe, kui esineb tegelik harta artikli 47 teise lõigu rikkumise oht, või kas see tuleb edasi lükata ainult siis, kui esineb tegelik selle õigusnormi eriti raske rikkumise oht, nagu ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht, on minu arvates vaja seda küsimust käsitleda. See küsimus tuleneb nimelt käesoleva ettepaneku punktides 52–68 analüüsitud küsimusest. Peale selle on teises eelotsuse küsimuses sõnaselgelt nimetatud ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelikku ohtu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise nõue</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Leian, et selleks, et Euroopa vahistamismääruse täitmine tuleks edasi lükata, ei piisa sellest, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis esineb tegelik harta artikli 47 teise lõigu rikkumise oht. Peab esinema ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Esiteks tuleneb nimelt väljakujunenud kohtupraktikast, et vastastikuse usalduse põhimõtte piiranguid tuleb tõlgendada kitsalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20180426">26. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Donnellan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑34/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:282">EU:C:2018:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Raamotsuse puhul on vahistamismäärust täitvad õigusasutused selle otsuse artikli 1 lõike 2 alusel kohustatud iga Euroopa vahistamismääruse täitma. Nad võivad selle täitmisest keelduda ainult põhjustel, mis on ammendavalt loetletud raamotsuse artiklites 3, 4 ja 4a. Järelikult, kui Euroopa vahistamismääruse täitmine on põhimõte, siis selle määruse täitmisest keeldumine on käsitatav erandina, mida tuleb seepärast tõlgendada kitsalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="20180123">23. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Piotrowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑367/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:27">EU:C:2018:27</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Teiseks, nagu on eespool mainitud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 57 ja joonealune märkus 36.</P></NOTE>, võib õigust õiglasele kohtulikule arutamisele piirata, tingimusel et need piirangud arvestavad selle õiguse põhiolemust, nagu näeb ette harta artikli 52 lõige 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seepärast on vahistamismäärust täitev õigusasutus minu arvates kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama ainult siis, kui esineb mitte õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele, vaid selle õiguse <HT TYPE="ITALIC">olemusliku sisu</HT> rikkumise tegelik oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Teisisõnu, niisuguse absoluutse õiguse nagu ebainimliku või alandava kohtlemise keelu puhul piisab täitmise edasi lükkamiseks sellest, et esineb selle õiguse rikkumise tegelik oht. Seevastu õiguse puhul, mis ei ole absoluutne, nagu õigus õiglasele kohtulikule arutamisele, tohib täitmise edasi lükata ainult siis, kui rikkumise tegelik oht puudutab selle õiguse olemuslikku sisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kolmandaks vastab niisugune seisukoht Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Nagu on nimelt eespool märgitud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 70.</P></NOTE>, on Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohal, et selleks, et osalisriik oleks kohustatud isikut mitte välja saatma või andma, peab isikut ähvardama taotluse esitanud riigis mitte lihtsalt EIÕK artikli 6 rikkumise, vaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>EIK <DATE ISO="19890707">7. juuli 1989. aasta</DATE> kohtuotsus Soering <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:1989:0707JUD001403888, punkt 113); EIK <DATE ISO="20100302">2. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus Al-Saadoon ja Mufdhi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2010:0302JUD006149808, punkt 149); EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punkt 258); EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111, punktid 456 ja 562–564) ja EIK <DATE ISO="20170615">15. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus Harkins <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2017:0615DEC007153714, punkt 62).</P></NOTE>. Mis puutub õigusesse õiglasele kohtulikule arutamisele, siis ei ole selle kohtu jaoks seega piisav – nagu ebainimlike või alandavate karistuste või kohtlemise keelu puhul – lihtsalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>EIÕK artikli 3 vastase kohtlemise<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>EIK <DATE ISO="20080228">28. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus Saadi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (CE:ECHR:2008:0228JUD003720106, punkt 125).</P></NOTE> tegelik oht.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Milles Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmine seisneb?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Selle kohtu hinnangul läheb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmine kaugemale lihtsalt eeskirjade eiramisest või menetlustagatiste puudumisest, mis võiksid [EIÕK] artiklit 6 rikkuda, kui need leiaksid aset osalisriigis endas. On vaja, et esineks [EIÕK] artikliga 6 tagatud õiglase kohtumenetluse põhimõtte nii raske rikkumine, et see tühistab või koguni hävitab selle artikliga kaitstud õiguse olemuse enese<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punkt 260) ja EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111, punkt 563).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul võivad nii kujutada ilmselget õigusemõistmisest ilmajätmist, mis keelab asjaomast isikut välja anda või saata: süüdimõistmine <HT TYPE="ITALIC">in absentia</HT> ilma süüdistuse sisulistes küsimustes uuesti läbivaatamise võimaluseta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>EIK <DATE ISO="20011016">16. oktoobri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus Einhorn <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2001:1016DEC007155501, punktid 33 ja 34). Sel juhul leidis EIK, et ilmselget õigusemõistmisest ilmajätmist ei olnud, sest kaebaja, kelle oli üks Pennsylvania kohus tagaselja süüdi mõistnud mõrvas, võis saada Pennsylvaniasse tagasi pöördumisel taotluse korral õiguse uuele kohtumenetlusele.</P></NOTE>; olemuselt lihtmenetlus, mis viiakse läbi kaitseõigusi täielikult eirates<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>EIK <DATE ISO="20051108">8. novembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus Bader ja Kanbor <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (CE:ECHR:2005:1108JUD001328404, punkt 47). Menetlus, kus ei kuulatud ära ühtegi tunnistajat kohtuistungil, kus kõik kontrollitud tõendid oli esitanud prokurör ja kus ei osalenud süüdistatav ega isegi tema kaitsja, on iseloomulikult lühimenetlus ja täielik kaitseõiguste eitamine.</P></NOTE>; vahi all pidamine, mille õiguspärasust ei saa lasta kontrollida sõltumatul ja erapooletul kohtul; tahtlik ja süstemaatiline keeldumine lubamast isikul, eriti välisriigis kinnipeetaval isikul suhelda kaitsjaga<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>EIK <DATE ISO="20070220">20. veebruari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus Al-Moayad <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (CE:ECHR:2007:0220DEC003586503, punktid 100–108). Selles asjas järeldas EIK, et ilmselget õigusemõistmisest ilmajätmist ei olnud, sest kaebajat, keda taheti kohtu alla anda kahte terroristlikku organisatsiooni kuulumise pärast ja kelle kohta olid Ameerika Ühendriikide ametivõimud esitanud väljaandmise taotluse, ei toimetatud ühte kinnipidamiskeskustest, mis asuvad väljaspool Ameerika Ühendriike, kus tal ei oleks olnud võimalik kasutada kaitsjat ja kus tema üle oleks kohut mõistnud sõjaväekohus või muu erandlik kohus.</P></NOTE>. See kohus omistab tähtsust ka asjaolule, et tsiviilisik peab ilmuma kohtu ette, mille koosseisus on kas või osaliselt sõjaväelased, kes sõltuvad täidesaatvast võimust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>EIK <DATE ISO="20050512">12. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus Öcalan <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Türgi (CE:ECHR:2005:0512JUD004622199, punkt 112) ja EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111, punkt 562).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Minu teada on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud ainult neljal juhul, et väljaandmine või väljasaatmine on EIÕK artikli 6 rikkumine. Need on kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik, kus ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmine seisnes piinamise teel saadud tõendite vastuvõtmises; kohtuotsus Husayn <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola, kus ilmselget õigusemõistmisest ilmajätmist iseloomustas nimelt kaebaja kaksteist aastat Ameerika Guantánamo sõjaväebaasis kinnipidamises, ilma et teda oleks süüdistust esitatud; kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola, mis tehti kohtuotsusega Husayn <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola samal päeval ja millel ma tahaks pikemalt peatuda; ning hiljutine kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punktid 263–287); EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Husayn (Abu Zubaydah) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD000751113, punkt 559); EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111, punktid 565–569) ja EIK <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia (CE:ECHR:2018:0531JUD003323412, punktid 719–722).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111).</P></NOTE> oli kaebaja, Saudi Araabia kodanik kinni võetud Araabia Ühendemiraatides ja üle viidud salajasse kinnipidamiskeskusesse Poolas, seejärel Ameerika Guantánamo sõjaväebaasi. Ta võeti vastutusele Guantánamo baasis asuva sõjaväekomisjoni ees enesetapurünnaku korraldamises Ameerika sõjalaeva vastu ja osalemises rünnakus Prantsuse naftatankeri vastu. Euroopa Inimõiguste Kohus järeldas, et esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht kolme elemendi seisukohast. Esiteks ei olnud kõnealune sõjaväekomisjon sõltumatu ega erapooletu ning seda ei saanud seega pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>kohtuks<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> EIÕK artikli 6 lõike 1 tähenduses. See komisjon oli loodud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>kohtumõistmiseks teatavate välisriikide kodanike üle terrorismivastases sõjas<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>, see ei kuulunud Ameerika Ühendriikide föderaalsesse kohtusüsteemi ja<?PAGE NO="17"?> koosnes ainult sõjaväelastest. Teiseks tugineb Euroopa Inimõiguste Kohus US Supreme Courti (Ameerika Ühendriikide kõrgeim kohus)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>See kohus märgib nimelt oma kohtuotsuse punktis 567(ii): <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>[the military commission] did not have legitimacy under US and international law resulting in, as the Supreme Court found, its lacking the <QUOT.START CODE="2018" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>power to proceed<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="2019" ID="QE0057"/> and […], consequently, it was not <QUOT.START CODE="2018" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>established by law<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="2019" ID="QE0058"/> for the purposes of Article 6§1<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.</P></NOTE> kohtuotsusele, et otsustada, et see komisjon ei ole EIÕK artikli 6 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>seaduse alusel moodustatud<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> kohus. Kolmandaks on sama kohtu hinnangul väga tõenäoline, et kaebaja vastu kasutatakse piinamise teel saadud tõendeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111, punktid 565–569). Sarnane arutluskäik on esitatud EIK <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsuse Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia (CE:ECHR:2018:0531JUD003323412) punktides 719–722.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Teen ettepaneku võtta omaks kriteerium, millest lähtus Euroopa Inimõiguste Kohus, ja asuda seisukohale, et Euroopa vahistamismääruse täitmise võib edasi lükata ainult siis, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigis esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise iseloomustus kohtute sõltumatuse seisukohast</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et esineb tegelik oht, et L. M. jäetakse vahistamismääruse teinud liikmesriigis ilmselgelt õigusemõistmisest ilma, eelkõige selle liikmesriigi kohtute sõltumatuse puudumise tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Kas vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtute sõltumatuse puudumist võib käsitada ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmisena?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Tuletan siinkohal meelde, et harta artikli 47 teises lõigus on ette nähtud, et igaühel on õigus asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on mõistel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>sõltumatus<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> kaks aspekti. Esimene, väline aspekt eeldab, et kohus oleks kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võiks ohtu seada selle liikmete otsustamise sõltumatuse neile lahendamiseks antud vaidluste suhtes. Teine, sisemine aspekt on seotud erapooletuse mõistega ja selle eesmärk on võrdse distantsi säilitamine menetlusosaliste ja nende vastavate huvide vahel menetluse eset arvestades. See aspekt eeldab, et peetakse kinni objektiivsusest ja vaidluse lahendamisel ei võeta arvesse ühtegi huvi, mis ei ole rangelt seotud õigusnormi kohaldamisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P><DATE ISO="20060919">19. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wilson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑506/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:587">EU:C:2006:587</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170216">16. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Margarit Panicello</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑503/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:126">EU:C:2017:126</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170614">14. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Online Games jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑685/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:452">EU:C:2017:452</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Need sõltumatuse ja erapooletuse tagatised eeldavad selliste normide olemasolu, mis puudutavad muu hulgas kohtu koosseisu, liikmete nimetamist, ametiaega ning ka liikmete hääletamisest hoidumise, taandamise ja tagasikutsumise aluseid ning mis lubavad ümber lükata õigussubjektide põhjendatud kahtlusi selles osas, kas nimetatud organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust, ja selles osas, kas nimetatud kohus on tema hinnatavate vastandlike huvide suhtes neutraalne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P><DATE ISO="20060919">19. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wilson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑506/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:587">EU:C:2006:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080514">14. mai 2008. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pilato</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑109/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:274">EU:C:2008:274</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>D. ja A.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑175/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:45">EU:C:2013:45</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa välistada, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtute sõltumatuse puudumine võiks <HT TYPE="ITALIC">põhimõtteliselt</HT> olla ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Esiteks asus Euroopa Kohus <DATE ISO="20180227">27. veebruari 2018. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Associação Sindical dos Juízes Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑64/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:117">EU:C:2018:117</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) nimelt seisukohale, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>on esmatähtis säilitada [liikmesriikide kohtute] sõltumatus<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> ja et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>[s]õltumatuse tagatis […] on õigusemõistmise ülesandega lahutamatult seotud<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Vt ka <DATE ISO="20060919">19. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wilson</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑506/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:587">EU:C:2006:587</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20170614">14. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Online Games jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑685/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:452">EU:C:2017:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Eelkõige kohtu koosseisu tagatiste olemasolu on õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele nurgakivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P><DATE ISO="20080701">1. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chronopost ja La Poste <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. UFEX jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑341/06 P et C‑342/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:375">EU:C:2008:375</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20090219">19. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gorostiaga Atxalandabaso <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑308/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:103">EU:C:2009:103</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20180131">31. jaanuari 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gyarmathy <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. FRA</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑196/15 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:47">EU:T:2018:47</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0097">97</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Teiseks leidis Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuotsustes Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola ja Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111) ja EIK <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia (CE:ECHR:2018:0531JUD003323412).</P></NOTE>, et ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht esineb eelkõige põhjusel, et Guantánamo baasis moodustatud sõjaväekomisjon ei olnud sõltumatu ega erapooletu ning seda ei saanud seega pidada EIÕK artikli 6 lõike 1 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>kohtuks<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 84.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Rõhutan siiski, et kohtu sõltumatuse ja erapooletuse puudumist saab käsitada ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmisena ainult siis, kui see on nii raske, et see taandab kohtumenetluse õigluse olematuks. Nagu märkis Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuotsuses Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik, on selles kohtuotsuses kõne all oleva piinamise teel saadud tõendite vastuvõtmise ja EIÕK artikli 6 rikkumiste vahel, mis on tingitud näiteks kohtu koosseisust, otsustava tähtsusega erinevus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punkt 265).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Eriti tahan ma rõhutada, et asjaolu, et kohtuotsused Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola ja Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>EIK <DATE ISO="20140724">24. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola (CE:ECHR:2014:0724JUD002876111) ja EIK <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Al Nashiri <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rumeenia (CE:ECHR:2018:0531JUD003323412).</P></NOTE>, mis on seni ainsad, kus Euroopa Inimõiguste Kohus järeldas, et on rikutud EIÕK artiklit 6 nimelt sihtriigi kohtute sõltumatuse ja erapooletuse puudumise tõttu, puudutasid erakorralisi kohtuid, mis on pädevad terrorismi asjades ja koosnevad ainult sõjaväelastest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on nende kaalutluste põhjal kindlaks määrata, kas <HT TYPE="ITALIC">käesoleval juhul</HT> on väidetav Poola kohtute sõltumatuse puudumine nii raske, et see taandab kohtumenetluse õigluse olematuks ja on seetõttu ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmine. Nagu märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru, peab ta selleks tuginema objektiivsetele, usaldusväärsetele, täpsetele ja nõuetekohaselt ajakohastatud andmetele kinnipidamistingimuste kohta vahistamismääruse teinud liikmesriigis, mis näitavad, millised on Poola kohtusüsteemi puudused tegelikult<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P><DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20111221">21. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N. S. jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/10 ja C‑493/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:865">EU:C:2011:865</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Siinkohal võib arvesse võtta komisjoni põhjendatud ettepanekut, nagu ka Veneetsia komisjoni arvamusi, tingimusel, et – ma tulen selle juurde tagasi – eelotsusetaotluse esitanud kohus hangib teavet olude edasise kujunemise kohta Poolas pärast neid dokumente.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Kui oletada, et vahistamismäärust täitev õigusasutus tuvastab, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi puuduste tõttu on ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, kas ta on siis ainuüksi selle järelduse põhjal kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama? Või peab ta kontrollimist jätkama ja tuvastama, kas sellest määrusest <HT TYPE="ITALIC">puudutatud isiku puhul</HT> esineb see oht? Sellele küsimusele asungi nüüd vastama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="19"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas vahistamismäärust täitev õigusasutus peab tuvastama, et asjaomase isiku puhul esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatus ja poolte seisukohad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0093">93</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) – nagu ma ütlesin –, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama ainult siis, kui ta tuvastab esiteks, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis esineb üldiste kinnipidamistingimuste tõttu selles liikmesriigis tegelik ebainimliku või alandava kohtlemise oht, ja teiseks, et asjaomase isiku puhul esineb see oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt ka <DATE ISO="20160906">6. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Petruhhin</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑182/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:630">EU:C:2016:630</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170906">6. septembri 2017. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peter Schotthöfer &amp; Florian Steiner</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑473/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:633">EU:C:2017:633</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohtu hinnangul nimelt ei puuduta kinnipidamissüsteemi puudused, isegi kui need on üleüldised, tingimata <HT TYPE="ITALIC">kõiki</HT> kinnipidamiskeskusi. Ainuüksi tuvastatud asjaolust, et kinnipidamissüsteemis esineb puudusi, ei saa seega järeldada, et <HT TYPE="ITALIC">asjaomast isikut</HT> koheldaks ebainimlikult või alandavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et juhul, kus vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi puudused on eriti rasked, see tähendab kui see liikmesriik ei austa enam õigusriigi põhimõtet, tuleb üleandmisest keelduda, ilma et oleks vaja kontrollida, et asjaomase isiku puhul esineb see oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 24.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Minister väidab, et nimetatud kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru määratletud kontrolli teine etapp on kohaldatav. Kui see ei oleks kohaldatav, oleks selle tagajärg Iirimaa õigusasutuste süstemaatiline keeldumine Poola Vabariigi väljastatud Euroopa vahistamismääruste täitmisest. Ta rõhutab nimelt, et niisugune süstemaatiline keeldumine ei oleks kooskõlas raamotsuse põhjendusega 10 ega põhiseadusliku väärtuse põhimõttega, milleks on vastastikune usaldus, ega ELL artiklis 4 sätestatud liikmesriikide võrdõiguslikkuse põhimõttega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>L. M. on seisukohal, et kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru määratletud kontrolli teine etapp ei saa olla kohaldatav olukorrale, kus usaldus, mis on liikmesriikidel selle vastu, et Poola Vabariik austab kõige põhjapanevamat väärtust, nimelt õigusriiki, on lihtsalt hävitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Hispaania valitsus on arvamusel, et kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru määratletud kontrolli teine etapp on kohaldatav. Ungari valitsus on seisukohal, et seda, kas Poola õigussüsteemis on puudusi, saab tuvastada ainult menetlus ELL artiklis 7 ette nähtud menetluse raames ja seega ei ole samas kohtuotsuses määratletud kontrolli esimene etapp teostatud. Kui oletada, et see on teostatud, siis oleks selle kontrolli teine etapp Ungari valitsuse hinnangul kohaldatav. Madalmaade valitsus väidab, et see teine etapp on kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Poola valitsuse sõnul ei ole Poolas õigusriigi põhimõtte rikkumise ohtu ega ohtu, et rikutakse asjaomase isiku L. M‑i õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Ühelt poolt ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohus tema arvates komisjoni põhjendatud ettepanekule tugineda selleks, et järeldada, et Poolas rikutakse õigusriigi põhimõtet, kuna Poola õigusakte nimelt muudeti pärast selle põhjendatud ettepaneku vastuvõtmist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul ei ole Poola valitsuse sõnul pädevust tuvastada, et Poola Vabariik rikub õigusriigi põhimõtet, kuna see on ELL artiklis 7 ette nähtud menetluses Ülemkogu pädevuses. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul ei ole tema sõnul ka pädevust raamotsuse kohaldamist peatada, kuna see on vastavalt raamotsuse põhjendusele 10 nõukogu<?PAGE NO="20"?> pädevuses. Teiselt poolt ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus tema arvates kindlaks teinud, et L. M‑i enda puhul esineb tegelik oht, et rikutakse tema õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Selle kohtu pädevuses ei ole tema arvates nimelt märkida isegi oletuslikke põhjuseid, mille pärast L. M‑i puhul esineks oht, et talle ei võimaldata õiglast kohtulikku arutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et eespool nimetatud kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru määratletud kontrolli teine etapp on kohaldatav. Asjaolu, et liikmesriigi kohta tehti ELL artikli 7 lõike 1 tähenduses põhjendatud ettepanek, ei tähenda tema arvates, et isiku üleandmine sellele liikmesriigile seaks selle isiku automaatselt õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumise tegelikku ohtu. Komisjoni arvates ei saa nimelt välistada, et selle liikmesriigi kohtud on teatud olukordades võimelised arutama asja harta artikli 47 teises lõigus nõutud sõltumatusega. Järelikult oleks nõutav juhtumipõhine kontrollimine. Selleks et seda individuaalset hindamist lõpule viia, peaks vahistamismäärust täitev õigusasutus arvesse võtma nii asjaomase isiku identiteeti (nimelt, kas tegu on poliitilise vastasega või kas ta kuulub sotsiaal- või rahvusvähemusse, mida diskrimineeritakse) kui ka selle süüteo laadi ja asjaolusid, mille pärast ta on tagaotsitav (nimelt, kas see süütegu on poliitilist laadi, toime pandud sõna- või ühinguvabaduse kasutamisel või on võimuesindajad teinud selle kohta avalikke avaldusi). Lõpuks peaks eelotsusetaotluse esitanud kohus arvesse võtma pensionieale lähenevate kohtunike olukorda (kelle ametis hoidmine üle selle vanuse sõltub nüüdsest täitevvõimu kaalutlusotsusest) või kohtunike ametikõrgenduse eeskirju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Individuaalse hindamise nõue</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Leian, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama ainult siis, kui ta tuvastab mitte ainult, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi puuduste tõttu esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, vaid ka, et asjaomase isiku puhul esineb see oht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Märgin nimelt esiteks, et vastavalt <DATE ISO="20141218">18. detsembri 2014. aasta</DATE> arvamusele 2/13 (liidu ühinemine EIÕKga) (<REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2454">EU:C:2014:2454</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0192">192</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) võib liikmesriikide erandkorras kontrollimine teise liikmesriigi poolt põhiõiguste järgimise suhtes puudutada ainult nende õiguste järgimist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>konkreetsel juhul<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Seisukoht, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama ilma kontrollimata, kas <HT TYPE="ITALIC">asjaomase isiku puhul</HT> esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht, mida ta peab tekkinuks kohtusüsteemi puuduste tõttu, oleks minu arvates vastuolus raamotsuse põhjendusega 10, mille kohaselt võib <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>[Euroopa vahistamismääruse mehhanismi] kohaldamise […] peatada ainult siis, kui üks liikmesriik on raskelt ja jätkuvalt rikkunud [ELL] artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid ja kui rikkumise on [ELL] artikli 7 lõike 1 alusel kindlaks teinud nõukogu<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>. See põhjendus 10 keelab liikmesriikidel raamotsuse kohaldamist liikmesriigi suhtes peatada, välja arvatud juhul, kui Euroopa Ülemkogu on selle liikmesriigi suhtes vastu võtnud otsuse selle põhjal, mis on nüüd ELL artikli 7 lõige 2<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Raamotsus otsus võeti vastu nimelt <DATE ISO="20020613">13. juunil 2002</DATE>, st enne Nice’i lepingu jõustumist <DATE ISO="20030201">1. veebruaril 2003</DATE> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="080" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">ELT 2001, C 80, lk 1</REF.DOC.OJ>). Just Nice’i lepingu artikli 1 lõikega 1 aga lisatigi artiklisse 7 lõige 1. Raamotsuse põhjenduse 10 viidet ELL artikli 7 lõikele 1 tuleb seega nüüd lugeda viitena ELL artikli 7 <HT TYPE="ITALIC">lõikele 2</HT>. Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 38.</P></NOTE>. Seevastu ei keela see liikmesriigil raamotsuse kohaldamist peatada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>konkreetsel juhul<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>, see tähendab konkreetse Euroopa vahistamismääruse täitmist edasi lükata. Märgin lisaks, et <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) Euroopa Kohus lubas niisugust edasilükkamist ilma Euroopa Ülemkogu niisuguse otsuseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Peale selle ei lõhutaks raamotsuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>konkreetsel juhul<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> täitmise peatamisega ELL artikli 4 lõikes 2 sätestatud liikmesriikide võrdsust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Teiseks, isegi kui oletada, et Poolas on hiljutiste kohtusüsteemi reformide tõttu ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Hindamine, mis on, nagu käesoleva ettepaneku punktides 35 ja 95 märgitud, eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.</P></NOTE>, ei saa sellest järeldada, et <HT TYPE="ITALIC">ükski</HT> Poola kohus ei ole võimeline <HT TYPE="ITALIC">mis tahes</HT> asja arutama vastavuses harta artikli 47 teise lõiguga. Nõustun täielikult komisjoni argumendiga, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>isegi kui on tuvastatud, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis on õigusriik tõsiselt ohus [….], ei saa välistada, et seal võiks olla olusid, kus kohtute võime menetleda kohtuasja harta artikli 47 teises lõigus sätestatud põhiõiguse austamise tagamiseks vajaliku sõltumatusega on säilinud<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Kolmandaks, et kindlaks määrata, kas on tegelik EIÕK artikli 3 vastase kohtlemise oht, Euroopa Inimõiguste Kohus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>hinda[b] kaebaja sihtriiki tagasi saatmise ette aimatavaid tagajärgi, võttes arvesse üldist olukorda selles riigis <HT TYPE="ITALIC">ja asjaomase isiku juhtumile eriomaseid asjaolusid</HT><QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>EIK <DATE ISO="19911030">30. oktoobri 1991. aasta</DATE> kohtuotsus Vilvarajah jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (E:ECHR:1991:1030JUD001316387, punkt 108); EIK <DATE ISO="20080228">28. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus Saadi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (CE:ECHR:2008:0228JUD003720106, punkt 130); EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punkt 187) ja EIK <DATE ISO="20160323">23. märtsi 2016. aasta</DATE> kohtuotsus F. G. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (CE:ECHR:2016:0323JUD004361111, punkt 120) (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE>. Selle kohtu hinnangul ei tõenda ainuüksi asjaolu, et konkreetses riigis esineb inimõiguste austamisel üldine probleem, et asjaomase isiku sellesse riiki tagasi saatmine oleks EIÕK artikliga 3 vastuolus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>EIK <DATE ISO="20080228">28. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus Saadi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia (CE:ECHR:2008:0228JUD003720106, punkt 131); EIK <DATE ISO="20130425">25. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus Savriddin Dzhurayev <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Venemaa (CE:ECHR:2013:0425JUD007138610, punktid 153 ja 169) ja EIK <DATE ISO="20140325">25. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus M. G. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (CE:ECHR:2014:0325JUD005929712, punkt 79).</P></NOTE>. Samamoodi võtab ta praktikas selleks, et kontrollida, kas esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, arvesse mitte ainult olukorda sihtriigis, vaid ka asjaomase isikut puudutavaid eriomaseid asjaolusid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punktid 272 ja 277–279). Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 112.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Näiteks otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK artikli 3 kohta kohtuotsuses Mo. M. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa, et kaebaja tagasisaatmine Tšaadi, kust ta oli pärast Tšaadi salateenistuste poolt arreteerimist ja piinamist põgenenud, oleks EIÕK artikli 3 rikkumine. See kohus tugineb kohalike valitsusväliste organisatsioonide ja institutsionaalsete vaatlejate aruannetele, kust tuleneb, et üldist olukorda Tšaadis iseloomustavad sõjaväevanglad, mida juhivad salateenistused. See kohus hindab seejärel kaebaja isiklikku olukorda. Ta märgib selle kohta ühelt poolt, et arstitõendid kinnitavad, et isikut oli Tšaadis juba piinatud, teiselt poolt, et sinna tagasi saatmise korral ähvardab teda uuesti piinamise oht, kuna ta võitleb Prantsusmaal opositsioonierakonna ridades ja et näib, et Tšaadi ametivõimud väljastasid tema kohtu ette toomise määruse kolm aastat pärast tema Tšaadist lahkumist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>EIK <DATE ISO="20130418">18. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus Mo. M. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa (CE:ECHR:2013:0418JUD001837210, punktid 38–43).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses M. G. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria järeldab Euroopa Inimõiguste Kohus, et kaebajal, keda Vene ametivõimud taga otsivad, et anda ta ühe Põhja-Kaukaasia vabariigi, Inguššia kriminaalkohtute alla kahtlustatuna kuuluvuses tšetšeeni sõjalisse rühmitusse, on tõsine ja tõendatud oht, et teda hakatakse Venemaale väljaandmise korral piinama. See kohus analüüsis kõigepealt üldist olukorda Põhja-Kaukaasias ja tuvastas, et see piirkond on jätkuvalt relvastatud konflikti piirkond, mis on silmatorkav nimelt kohtuväliste hukkamiste, piinamise ja muu ebainimliku või alandava kohtlemise poolest. Teiseks analüüsis see kohus kaebaja isiklikku olukorda ja täheldas, et tema suhtes toimub kriminaalmenetlus eelkõige osalemise eest relvastatud rühmituses, terrorismiaktide ettevalmistamises, relva- ja uimastikaubanduses, et Vene salateenistused konfiskeerisid tema kodust suures koguses relvi ja et Vene ametivõimud kahtlustavad teda kuuluvuses relvastatud džihaadi rühmitusse. Kohus järeldas sellest, et kaebajat ähvardab vangistamise korral Põhja-Kaukaasia kinnipidamisasutuses eriline piinamisoht<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>EIK <DATE ISO="20140325">25. märtsi 2014. aasta</DATE> kohtuotsus M. G. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bulgaaria (CE:ECHR:2014:0325JUD005929712, punktid 87–91).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>EIÕK artikli 6 lõike 1 kohta otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus kohtuotsuses Ahorugeze <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi, et kaebaja, hutu rahvusest Rwanda kodaniku väljaandmine Rwandale, kus tema üle tuleb kohut mõista genotsiidis ja inimsusevastastes kuritegudes, ei seadnud teda ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelikku ohtu. See kohus oli nimelt Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu otsuste ja Madalmaade uurijate ja Norra politsei antud teabe põhjal seisukohal, et ei ole tõendatud, et Rwanda kohtud ei ole sõltumatud ja erapooletud. Peale selle analüüsib ta kaebaja isiklikku olukorda. Ta on seisukohal, et asjaolu, et isik andis kaitseks tunnistusi Rwanda asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu ees, ega asjaolu, et isik oli juhtinud Rwanda tsiviillennundusametit, ega tema süüdimõistmine võõra vara hävitamises 1994. aasta genotsiidi ajal ei sea teda ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise ohtu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P>EIK <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus Ahorugeze <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (CE:ECHR:2011:1027JUD003707509, punktid 125–129).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kuidas tõendada, et asjaomase isiku puhul esineb vahistamismääruse teinud liikmesriigis ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Mulle näib, et – nagu väidab komisjon – selleks, et tõendada, et asjaomase isiku puhul esineb kõnealuse ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht, tuleb tõendada, et esineb eriasjaolusid seoses kas selle isiku või süüteoga, milles ta on kohtu alla antud või süüdi mõistetud, mis seavad teda sellisesse ohtu. Seega teeb komisjon muu hulgas ettepanku kontrollida, kas isik, kelle kohta on tehtud Euroopa vahistamismäärus, on poliitiline vastane või kas ta kuulub sotsiaal- või rahvusrühma, mida diskrimineeritakse. Komisjon teeb samuti ettepaneku kontrollida muu hulgas, kas süütegu, milles asjaomane isik on kohtu alla antud, on poliitilist laadi või kas võimuesindajad on teinud avalikke avaldusi selle süüteo või karistuse kohta. Mulle näib, et need ettepanekud tuleb vastu võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Märgin selle kohta, et raamotsuse põhjenduse 12 teises lauses on sõnaselgelt ette nähtud võimalus isiku üleandmisest keelduda, kui objektiivsete andmete põhjal on alust arvata, et tema kohta tehtud Euroopa vahistamismäärus on välja antud tema kohtu alla andmiseks või karistamiseks nimelt tema poliitiliste arvamuste tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Tõendamiskoormise osas tuleb minu arvates nõuda, et asjaomane isik tõendaks, et on mõjuvaid põhjuseid arvata, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis on tal tegelik ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht. Niisugune seisukoht vastab Euroopa Inimõiguste Kohtu omale, kes leiab peale selle, et kui seda on tõendatud, on asjaomase riigi ülesanne kõik sellekohased kahtlused kõrvaldada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>EIK <DATE ISO="20111027">27.oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus Ahorugeze <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi (CE:ECHR:2011:1027JUD003707509, punkt 116); EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punkt 261) ja EIK <DATE ISO="20130219">19. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus Yefimova <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Venemaa (CE:ECHR:2013:0219JUD003978609, punkt 220).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul väidab L. M., et tal on Poolas tegelik ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht, sest seal õigusriiki, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>mille põhiolemus on õigus tõhusale õiguskaitsele, mida omakorda saab tagada ainult sellega, et on olemas sõltumatu kohtusüsteem<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>, enam ei austata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Täpsustan, et käesoleva ettepaneku punktis 22 nimetatud High Courti (kõrge kohus) <DATE ISO="20180312">12. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsusest nähtub, et L. M‑i kaitsja püüdis hankida tõendeid kohtusüsteemi seisukorra kohta Poolas. Ta esitas nimelt eelotsusetaotluse esitanud kohtule dokumendi, mille on väljastanud Poola ametlik organ, mille täpne nimi ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtule teada. Selle dokumendi järgi on Poola kohtuvõim teistest võimudest sõltumatu, järelevalve, mida justiitsminister teostab tavaliste kohtute üle, on puhtalt halduslik ja minister ei kahjusta kohtunike sõltumatust.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas niisugused väited tõendavad, et L. M‑i puhul esineks vahistamismääruse teinud õigusasutusele üleandmise korral Poola kohtusüsteemi puudustest tingitud ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, kui oletada, et niisugune oht on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Märgin siiski, et L. M. ei märgi mingil hetkel, kuidas mõjutavad Poola kohtusüsteemi hiljutised reformid tema isiklikku olukorda. Ta ei selgita, mille poolest takistavad Poola kohtusüsteemi puudused, kui oletada, et need on tõendatud, <HT TYPE="ITALIC">tema asja</HT> arutamist sõltumatus ja erapooletus kohtus. L. M. ainult väidab üldiselt, et Poola kohtusüsteem ei vasta õigusriigi nõuetele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Minu arvates püütakse L. M‑i argumentidega seega ainult tõendada, et kohtusüsteemi puuduste tõttu esineb Poolas ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, mitte tõendada, et vahistamismääruse teinud õigusasutusele üleandmise korral esineks tema enda puhul see oht. Tuletan meelde, et – nagu märkis Euroopa Inimõiguste Kohus – ainult asjaolu, et konkreetses riigis on inimõiguste austamisel üldisi probleeme (kui oletada, et see on tõendatud), iseenesest ei tõenda, et asjaomase isiku sellesse riiki tagasi saatmine seaks ta ilmselgesse õigusemõistmisest ilmajätmise ohtu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 109. Vt ka EIK <DATE ISO="20110210">10. veebruari 2011. aasta</DATE> otsus Dzhaksybergenov <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ukraina (CE:ECHR:2011:0210JUD001234310, punktid 37 ja 44).</P></NOTE>. Näiteks kohtuotsuses Yefimova <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Venemaa oli Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohal, et kuigi Kasahhi kohtute sõltumatuses on põhjust kahelda, ei ole kaebaja tõendanud, et need kahtlused kujutavad endast ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelikku ohtu, <HT TYPE="ITALIC">ega et tema ise satuks Kasahstanile väljaandmise korral sellesse ohtu</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>EIK <DATE ISO="20130219">19. veebruari 2013. aasta</DATE> otsus Yefimova <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Venemaa (CE:ECHR:2013:0219JUD003978609, punktid 221–225). Vt ka EIK <DATE ISO="20120117">17. jaanuari 2012. aasta</DATE> otsus Othman (Abu Qatada) <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2012:0117JUD000813909, punktid 284 ja 285).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Tuletan siinkohal meelde, et L. M-i suhtes toimub kriminaalmenetlus uimastikaubanduse tõttu ja et kohtutoimikus ei viita miski sellele, et niisuguse süüteo või L. M‑i enda isiku puhul oleks eripära, mille tõttu esineks tema puhul väidetav ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht. Selle kohta kohtuistungil esitatud küsimuse peale L. M‑i esindaja ulatuslikumaid täpsustusi ei teinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Järelikult tuleks esimesele küsimusele vastata, et raamotsuse artikli 1 lõiget 3 tuleks tõlgendada nii, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama siis, kui ta tuvastab mitte ainult, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi puuduste tõttu esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, vaid ka, et isiku puhul, kelle kohta see määrus on tehtud, esineb see oht. Selleks et harta artikli 47 teises lõigus sätestatud õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumine kujutaks endast ilmselget õigusemõistmisest ilmajätmist, on vaja, et see rikkumine oleks nii raske, et see taandab selle õigusnormiga kaitstud õiguse põhiolemuse olematuks. Et kindlaks määrata, kas asjaomase isiku puhul esineb kõnealune ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus arvesse võtma nii isiku kui ka selle süüteo eriasjaolusid, mille eest isik on kohtu alla antud või süüdi mõistetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine eelotsuse küsimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas juhul, kui <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) määratletud kontrolli teine etapp on kohaldatav ja kui vahistamismäärust täitev õigusasutus tuvastab, et vahistamismääruse teinud liikmesriik rikub kohtusüsteemi puuduste tõttu õigusriigi põhimõtet, on ta kohustatud küsima vahistamismääruse teinud õigusasutuselt raamotsuse artikli 15 lõike 2 alusel kogu vajalikku lisateavet asjaomase isiku suhtes menetluse läbiviimise tingimuste kohta. Kui see on nii, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult, milliseid tagatisi ta võiks vahistamismääruse teinud õigusasutuselt saada selleks, et välistada oht, et asjaomasele isikule ei võimaldata õiglast kohtulikku arutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Märgin, et nimetatud kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru oli Euroopa Kohus seisukohal, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud küsima vahistamismääruse teinud õigusasutuselt raamotsuse artikli 15 lõike 2 alusel kogu vajalikku lisateavet asjaomase isiku kinnipidamise tingimuste kohta. Ainult juhul, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus selle teabe põhjal leiab, et esineb tegelik oht, et asjaomast isikut koheldakse ebainimlikult või alandavalt, on see asutus kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P><DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0095">95</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Minister on arvamusel, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud küsima vahistamismääruse teinud õigusasutuselt kogu lisateavet, mida ta peab vajalikuks. Selle teabe eesmärgi saab kindlaks määrata ainult igal üksikjuhul eraldi, olenevalt põhjusest, mille pärast vahistamismäärust täitev õigusasutus leiab, et asjaomase isiku puhul esineb tegelik oht, et talle ei võimaldata õiglast kohtulikku arutamist. Vahistamismäärust täitvalt õigusasutuselt ei saa nõuda, et ta tõendaks, et Poola kohtusüsteemis ei ole puudusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>L. M. on seisukohal, et teisele eelotsuse küsimusele ei ole vaja vastata. Ta täpsustab siiski, et käesoleval juhul ei saa anda mingit tagatist, mis suudaks kõrvaldada vahistamismäärust täitva õigusasutuse kartused, sest kõnealused puudused on süsteemsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Hispaania valitsuse hinnangul võimaldab raamotsuse artikli 15 lõige 2 leida väljapääsu, kui vahistamismäärust täitev õigusasutus kõhkleb, kuidas asja lahendada. Ungari valitsus on seisukohal, et kuna vahistamismäärust täitev õigusasutus ei ole volitatud Poola õigussüsteemis puuduste esinemist tuvastama, ei või ta sellelt liikmesriigilt lisateavet küsida. Madalmaade valitsus on arvamusel, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud kasutama raamotsuse artikli 15 lõikes 2 ette nähtud mehhanismi. Poola valitsus teise eelotsuse küsimuse kohta seisukohti ei esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et vahistamismäärust täitev õigusasutus võib küsida vahistamismääruse teinud õigusasutuselt lisateavet. Niisuguse teabetaotluse võiks esitada eeskätt kõige uuemate seadusandlike muudatuste kohta. See teave kõrvaldaks vahistamismäärust täitva õigusasutuse kahtlusi kahtlemata siiski vähem kui siis, kui teave puudutab – nagu eespool nimetatud kohtuotsuses Aranyosi ja Căldăraru – asjaomase isiku vahi all pidamise tingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Minu arvates, kui vahistamismääruse teinud liikmesriigis on ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus kasutama raamotsuse artikli 15 lõikes 2 pakutud võimalust saada teavet ühelt poolt õigusaktide kohta, mis on pärast komisjoni põhjendatud ettepanekut ja Veneetsia komisjoni arvamusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Märgin siinkohal, et Poola valitsus heidab oma kirjalikes seisukohtades eelotsusetaotluse esitanud kohtule ette, et see ei võtnud arvesse pärast komisjoni põhjendatud ettepaneku vastuvõtmist tehtud seadusandlikke muudatusi.</P></NOTE> vastu võetud, ja teiselt poolt asjaomase isiku ja süüteo eripära kohta, mis võiksid seada selle isiku iseloomuliku ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelikku ohtu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Mulle näib nimelt, et ei saa välistada, et eelkõige juhul, kus asjaomane isik ei ole tõendanud, et väidetav ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht esineb tema enda puhul, võimaldaks niisugune teabetaotlus vahistamismäärust täitva õigusasutuse jaoks olukorra selgemaks teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Kui vahistamismäärust täitev õigusasutus on raamotsuse artikli 15 lõike 2 alusel saadud teabe põhjal seisukohal, et isiku puhul, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, ei esine vahistamismääruse teinud liikmesriigis ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelikku ohtu, peab ta selle määruse täitma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Kui aga vahistamismäärust täitev õigusasutus selle teabe põhjal leiab, et asjaomase isiku puhul esineb vahistamismääruse teinud liikmesriigis ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, tuleb selle määruse täitmine edasi lükata, kuid seda ei saa täitmata jätta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P><DATE ISO="20150716">16. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lanigan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:474">EU:C:2015:474</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0098">98</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Sel juhul peab vahistamismäärust täitev liikmesriik vastavalt raamotsuse artikli 17 lõikele 7 teavitama Eurojusti sellest viivitamisest, täpsustades edasilükkamise põhjused. Kui sellise ohu olemasolu ei ole võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus otsustama, kas üleandmise menetlus lõpetada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P><DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aranyosi ja Căldăraru</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/15 ja C‑659/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:198">EU:C:2016:198</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0104">104</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="25"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Teisele küsimusele tuleks seega vastata, et kui vahistamismäärust täitev õigusasutus tuvastab, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, on ta kohustatud küsima vahistamismääruse teinud õigusasutuselt raamotsuse artikli 15 lõike 2 alusel kogu vajalikku lisateavet vajaduse korral ühelt poolt tema käsutuses olevatest andmetest hilisema õigusaktide kujunemise kohta, et tuvastada, kas esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, ja teiselt poolt isiku kohta, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, või selle süüteo eripära kohta, mille eest ta on kohtu alla antud või süüdi mõistetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata High Courti (kõrge kohus, Iirimaa) küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20020613">13. juuni 2002. aasta</DATE> raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta, mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> raamotsusega 2009/299/JSK, artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et vahistamismäärust täitev õigusasutus on kohustatud Euroopa vahistamismääruse täitmise edasi lükkama, kui ta tuvastab mitte ainult, et vahistamismääruse teinud liikmesriigi kohtusüsteemi puuduste tõttu esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, vaid ka, et isiku puhul, kelle kohta see määrus on tehtud, esineb see oht. Selleks et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teises lõigus sätestatud õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumine kujutaks endast ilmselget õigusemõistmisest ilmajätmist, on vaja, et see rikkumine oleks nii raske, et see taandab selle õigusnormiga kaitstud õiguse põhiolemuse olematuks. Selleks et kindlaks määrata, kas asjaomase isiku puhul esineb kõnealune ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise oht, peab vahistamismäärust täitev õigusasutus arvesse võtma nii isiku kui ka selle süüteo eriasjaolusid, mille eest isik on kohtu alla antud või süüdi mõistetud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vahistamismäärust täitev õigusasutus tuvastab, et vahistamismääruse teinud liikmesriigis esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, on ta kohustatud küsima vahistamismääruse teinud õigusasutuselt raamotsuse 2002/584 (muudetud raamotsusega 2009/299) artikli 15 lõike 2 alusel kogu vajalikku lisateavet vajaduse korral ühelt poolt tema käsutuses olevatest andmetest hilisema õigusaktide kujunemise kohta, et tuvastada, kas esineb ilmselge õigusemõistmisest ilmajätmise tegelik oht, ja teiselt poolt isiku kohta, kelle suhtes on tehtud Euroopa vahistamismäärus, või selle süüteo eripära kohta, mille eest ta on kohtu alla antud või süüdi mõistetud.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>