|
6.9.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 314/3 |
EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1438,
3. august 2021,
millega muudetakse otsust (EL) 2017/935 sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (EKP/2021/34)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1), eelkõige selle artikli 4 lõike 1 punkti e,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga otsust (EL) 2017/933, 16. november 2016, otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistiku kohta seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega (EKP/2016/40) (2), eelkõige selle artiklit 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Keskpanga otsuses (EL) 2017/935 (EKP/2016/42) (3) on määratletud kriteeriumid otsustamispädevuse delegeerimiseks Euroopa Keskpanga (EKP) tööüksuste juhtidele seoses sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemisega ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisega. Selle otsuse kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et teatavad täpsustused ja tehnilised muudatused on vajalikud eelkõige nende kriteeriumide kohaldamise järjepidevuse ja kindluse tagamiseks. |
|
(2) |
Otsustamispädevuse delegeerimise menetlust tuleks täpsustada seoses selliste sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsustega, mille puhul tööüksuste juhtidel on kahtlusi sellise otsuse seotuse suhtes ühe või mitme muu otsusega, mis vajavad järelevalvealast heakskiitu. See võib olla nii juhul, kui asjaomase järelevalvealase hindamise tulemus mõjutab otseselt ühte või mitut neist muudest otsustest ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi. Siiski ei tohiks selline otsustamispädevuse delegeerimise menetluse täpsustamine välistada võimalust teha eraldi otsused mitme juhtorgani liikme nimetamise kohta, kui ühe või mitme nimetatava isiku puhul ei ole delegeerimise kriteeriumid täidetud. |
|
(3) |
24. juunil 2020 otsustas EKP nõukogu seada sisse tiheda koostöö EKP ja Bulgaaria Vabariigi vahel (4) ning EKP ja Horvaatia Vabariigi vahel (5). Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et teatavate ülesannete täitmiseks seoses krediidiasutustega, mis on asutatud liikmesriigis, kelle rahaühik ei ole euro, võib EKP anda juhiseid selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui nimetatud artikli kohaselt on sisse seatud tihe koostöö. Seepärast on asjakohane lisada sellised juhised nende aktide hulka, mille EKP võib vastu võtta tööüksuste juhtidele delegeerimise teel vastavalt otsuse (EL) 2017/935 (EKP/2016/42) asjakohastele sätetele. |
|
(4) |
Keerukat hindamist vajavatel juhtudel ei tehta sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust mitte delegeeritud otsusena, vaid vastuväidete mitteesitamise menetluses. Täpsustada tuleks, et võib esineda ka juhtumeid, kus küsimuse tundlikkuse tõttu – mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele – tuleks sobivust ja nõuetekohasust käsitlev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses, mitte delegeeritud otsusena. |
|
(5) |
Sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate delegeeritud otsuste ulatust tuleks laiendada, et see hõlmaks a) otsuseid, millega antakse luba täiendavateks mitte-tegevjuhtkonna kohtadeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) artikli 91 lõike 6 tähenduses; b) otsuseid selle kohta, kas filiaalide juhid – nagu need on määratletud kohaldatava õiguse kohaselt – vastavad sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele; ning c) otsuseid selle kohta, kas isikud, kellele juhtorgan delegeerib osaliselt või täielikult täidesaatva funktsiooni – olenemata sellest, kas isikud on esitatud või nimetatud formaalselt liikmeteks krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganis või -organites riigisisese õiguse alusel – vastavad sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele. Sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate delegeeritud otsuste ulatuse laiendamine on asjakohane, kuna selliste otsuste aluseks olevad hinnangud on oma olemuselt sarnased hinnangutega, mida antakse seoses standardsete sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsustega. |
|
(6) |
Lisaks tuleks laiendada sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate delegeeritud otsuste kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka ametisse tagasi nimetamist käsitlevaid otsuseid, kui EKP ei ole esitanud vastuväiteid eelnevale ametisse nimetamisele ja pärast viimast hindamist ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid, mis mõjutaksid üht või mitut hindamiskriteeriumi. |
|
(7) |
Selleks et lihtsustada kriteeriume, mille alusel otsustatakse, kas sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust delegeerida, ning selleks et viia käesolev delegeerimiskord kooskõlla teiste delegeerimiskordadega, tuleks lisada „negatiivse otsuse“ määratlus. Samuti tuleks teiste delegeerimiskordadega kooskõla tagamiseks välja jätta delegeeritud otsusena tehtava sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse suhtes kohaldatav nõue, mille kohaselt peab asjaomane riiklik pädev asutus esitama EKP-le delegeeritud otsuse eelnõu 20 tööpäeva enne sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse tegemise tähtaega vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. |
|
(8) |
Juhtudel, mil EKP-le teatatakse sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse raames kriminaal- või haldusmenetlusega seotud asjaolust või asjaoludest, tuleks täpsustada kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas seda otsust teha delegeeritud otsusena, et keskenduda menetlustele, mis mõjutavad nimetatava isiku sobivust. |
|
(9) |
Seetõttu tuleb otsust (EL) 2017/935 (EKP/2016/42) vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Muudatused
1. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
|
a) |
punkt 2 asendatakse järgmisega:
|
|
b) |
punkt 10 asendatakse järgmisega:
|
|
c) |
punkt 14 asendatakse järgmisega:
|
|
d) |
lisatakse järgmine punkt 16:
|
|
e) |
lisatakse järgmine punkt 17:
|
|
f) |
lisatakse järgmine punkt 18:
|
2. Artiklis 2 lisatakse järgmine lõige 3:
2.„3. Lõike 1 kohast otsustamispädevuse delegeerimist kohaldatakse:
|
a) |
järelevalveotsuste vastuvõtmisel EKP poolt; |
|
b) |
EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 kohaste juhiste andmisel riiklikele pädevatele asutustele, kellega EKP on seadnud sisse tiheda koostöö.“ |
3. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 3
Delegeerimise ulatus
3.1. Sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust ei tehta delegeeritud otsusena, kui täidetud on kasvõi üks järgmistest kriteeriumidest:
|
a) |
asjaomane järelevalve alla kuuluv üksus on üks järgmistest:
|
|
b) |
tegemist on negatiivse otsusega; |
|
c) |
EKP-le esitatakse üks järgmistest asjaoludest:
välja arvatud juhul, kui asjaomane asjaolu ei mõjuta liikme mainet hinnangu kohaselt, mis põhineb sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhendis esitatud kriteeriumidel, eelkõige võttes arvesse etteheite või süüdistuse laadi, karistuse raskusastet ja möödunud aega (vähemalt viis aastat sanktsiooni või meetme rakendamisest); |
|
d) |
hindamise keerukuse või küsimuse tundlikkuse tõttu on vaja sobivust ja nõuetekohasust käsitlev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses. |
2. Olenemata lõikest 1 võetakse sobivust ja nõuetekohasust käsitlev otsus vastu delegeeritud otsusena, kui see käsitleb sama isiku uuesti ametisse nimetamist samale ametikohale samas järelevalve alla kuuluvas üksuses, EKP ei ole esitanud vastuväiteid eelmisele ametisse nimetamisele ning pärast viimast hindamist ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid, mis mõjutaksid üht või mitut hindamiskriteeriumi.
3. Kui sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust ei saa tulenevalt lõigetest 1 ja 2 võtta vastu delegeeritud otsusena, võetakse see vastu kooskõlas kohaldatava õigusega vastuväidete mitteesitamise menetluses.
4. Tööüksuste juhid esitavad sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse, mis vastab käesolevas artiklis sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise kriteeriumidele, järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluses, kui selle sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse järelevalvealane hinnang mõjutab otseselt teise sellise otsuse järelevalvealast hindamist, mis tuleb vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses.
5. Olenemata lõikest 4, kui sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine hõlmab rohkem kui ühte juhtorgani liiget ning otsust ei saa lõigete 1 ja 2 kohaselt teha delegeeritud otsusena neist ühe või mitme suhtes, tehakse hindamise tulemusel kaks sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust. Üks otsus tehakse vastuväidete mitteesitamise menetluses ning teine delegeeritud otsusena.“
4. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
a) |
sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega: „1. Liikme sobivust ja nõuetekohasust hinnatakse kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, võttes arvesse sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhendit (hindamiskriteeriumide ning sobivuse ja nõuetekohasusega seotud lubade peatükke), mis hõlmab kohalduvatel juhtudel järgmisi kriteeriume:“; |
|
b) |
lisatakse järgmine lõige 2: „2. Juhtorgani liikmele ühe täiendava mitte-tegevjuhtkonna koha täitmiseks antud volitusi hinnatakse kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, millega on rakendatud direktiivi 2013/36/EL artikli 91 lõige 6, ning võttes arvesse sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhist (ajalise panustamise peatükk) ning kriteeriume, mis on esitatud EKP juhendis liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta.“ |
Artikkel 2
Üleminekusäte
Otsuse (EL) 2017/935 (EKP/2016/42) sätteid kohaldatakse muutmata kujul jätkuvalt juhtudel, kui riiklik pädev asutus on esitanud EKP-le sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse ettepaneku enne käesoleva otsuse jõustumist.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Frankfurt Maini ääres, 3. august 2021
EKP president
Christine LAGARDE
(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.
(2) ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.
(3) Euroopa Keskpanga 16. novembri 2016. aasta otsus (EL) 2017/935 sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (EKP/2016/42) (ELT L 141, 1.6.2017, lk 21).
(4) Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1015 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) vahel (EKP/2020/30) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 1).
(5) Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1016 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).