Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
NICHOLAS EMILIOU
esitatud 26. märtsil 2026(1)
Kohtuasi C‑611/24
MA
versus
Upravitelen savet na Balgarska narodna banka
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Varhoven administrativen sad (Bulgaaria kõrgeim halduskohus))
Eelotsusetaotlus – Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikiri – Riigi keskpanga asepresidendi ametist vabastamine – Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikkel 14.2 – Kohaldatavus – ELTL artikkel 130 – Liikmesriikide keskpankade sõltumatuse põhimõte
I. Sissejuhatus
1. „Riikides, kus ei ole emiteerivat keskpanka, tuleks üks selline asutada […]. Pangad ja eelkõige emiteerivad pangad peaksid olema vabad poliitilisest survest ja tegutsema üksnes vastutustundlikest finantspõhimõtetest lähtudes.“(2)
2. See 1920. aasta rahvusvahelisel finantskonverentsil tehtud avaldus(3) on endiselt asjakohane, rõhutades keskpanganduse kahte võtmeaspekti.
3. Esiteks näitab see, et tänapäeva põhiseaduslikus korras on keskpangad kindlalt kinnistunud kõrgeimate riigivõimuorganite struktuuri. Kuigi keskpangad seisavad eraldi klassikalisest „kolmikjaotusest“, mis iseloomustab avaliku võimu korraldust moodsates demokraatiates (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim), on neil selles struktuuris oluline koht, mida tõendab muu hulgas tähelepanu, mida on nende staatusele pööratud erinevates põhiseaduslikes dokumentides, kus neid nimetatakse paiguti sõnaselgelt sõltumatuteks.(4)
4. Keskpankadele positsiooni olulisus võrreldes teiste riigivõimu harudega ning neile antud volituste ulatus või legitiimsus õhutavad kindlasti edaspidigi vaidlusi.(5) Samas viitavad eelmainitud kaalutlused teiseks ka tähtsusele, mida omistatakse vajadusele kaitsta keskpanku välise mõju eest nende ülesannete täitmisel. Kuigi nende autonoomia täpsed piirid võivad samuti olla vaidlusküsimuseks, on üldiselt aktsepteeritud, et keskpangad kui „rahanduskonstitutsiooni“(6) peaosatäitjad peavad saama täita oma ülesandeid viisil, mis ei sõltu lühiajalistest poliitilistest tsüklitest ega juhuslikest asjaoludest – nagu on käesolevas menetluses märkinud ka Euroopa Keskpank (edaspidi „EKP“).(7)
5. Nõue, et keskpangad peavad olema vabad välisest mõjust, on liidu õiguses sätestatud ELTL artiklis 130 ning selle artikli sõnastust on peaaegu identsena korratud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi ja EKP põhikiri“)(8) artiklis 7. Need sätted nõuavad sisuliselt, et EKP ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige ei taotle ega saa mingeid juhiseid üheltki väliselt organilt. Liidu institutsioonid, organid või asutused ning liikmesriikide valitsused peavad omakorda seda põhimõtet austama ega tohi püüda mõjutada Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nende kohustuste täitmisel.
6. Seda keskpankade sõltumatuse üldist väljendust täiendab EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14.2, mis piirab muu hulgas võimalust vabastada riigi keskpanga president ametist enne tema ametiaja lõppu kahel juhuga: esiteks, kui „ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks“, ja teiseks, kui „ta on süüdi tõsises üleastumises“.
7. Euroopa Kohtul on juba olnud võimalus käsitleda kohtuotsuses Rimšēvičs(9) nende „kõrvaldamise tingimuste“ teist alust (tõsine üleastumine). Selles kohtuasjas ei esitatud aga ühtegi tõendit üleastumise kohta, mistõttu Euroopa Kohus sai piirduda oma analüüsis suhteliselt abstraktse tasandiga, st kohaldatava tõendamisstandardiga, ning järeldada, et selleks, et asjasse puutuva juhataja suhtes saaks põhjendatult kehtestada ajutise ametikohustuste täitmise keelu, peab olema piisavalt tõendeid tema tõsiste üleastumiste kohta.(10)
8. Käesolev kohtuasi annab Euroopa Kohtule täiendava – ja mõistagi täielikuma – võimaluse need kõrvaldamise tingimused uuesti läbi vaadata ja analüüsida piire, mida see riikide keskpankade sõltumatuse tagatis koos selle üldisema väljendusega ELTL artiklis 130 ja EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 7 liikmesriikidele seab, kui nad määravad kindlaks tingimused, mille korral võib riigi keskpanga juhtorgani liikme ametist vabastada.
9. Vajadus seda küsimust käsitleda tuleneb Bulgaaria keskpanga (edaspidi „BNB“) haldusnõukogu otsusest, milles ta tuvastas, et esinevad alused, mille tõttu tuleb MA vabastada BNB asepresidendi ja emissiooniosakonna juhataja ametikohalt (edaspidi „BNB otsus“).
10. See otsus tehti, lähtudes järeldustest, millele oli jõudnud teine asutus, korruptsioonivastase võitluse komisjon (Komisia za protivodeystvie na koruptsiata, Bulgaaria; edaspidi „KPK“), kes oli tuvastanud mitu ühitamatust MA kui BNB asepresidendi ametikoha ja tema mitme muu tegevuse vahel (edaspidi „KPK otsus“). Probleemiks oli esiteks MA osalus piiratud vastutusega äriühingus ajal, mil ta valiti asepresidendiks, ja teiseks tema staatus kahe mittetulundusüksuse, nimelt golfiklubi ja uurimisinstituudi juhatuse liikmena. Samuti ilmneb, et MA ei astunud ettenähtud tähtaja jooksul nendelt kohtadelt tagasi.
11. BNB haldusnõukogu võttis oma otsuse tegemisel arvesse KPK otsust ja leidis, et MAd ei saa pidada vastavaks tingimustele, mis on vajalikud asepresidendi kohustuste täitmiseks ning et lisaks on tuvastatud, et ta on süüdi tõsises üleastumises. Teisisõnu leidis haldusnõukogu, et MA ametist vabastamine oli põhjendatud mõlemal EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 sätestatud alusel. Kuigi see säte puudutab – nagu juba märgitud – riikide keskpankade presidente, oli Bulgaaria seadusandja otsustanud, et selles ette nähtud „kõrvaldamise tingimused“ laienevad ka teistele BNB haldusnõukogu liikmetele.
12. MA vaidlustas BNB otsuse õiguspärasuse Varhoven administrativen sadis (Bulgaaria kõrgeim halduskohus), kes on käesolevas menetluses eelotsusetaotluse esitanud kohus. Ta väidab eelkõige, et kummagi kõrvaldamise aluse olemasolu ei ole käesoleval juhul tõendatud. Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohus esitanud Euroopa Kohtule mitu küsimust, mis tõstatavad sisuliselt järgmised probleemid.
13. Esiteks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas riiklike keskpankade sõltumatuse põhimõte lubab näha riigisiseses õiguses ette nende pankade juhtorganite liikmetele, näiteks asepresidendile, kohustuse deklareerida oma osalused äriühingutes ja mittetulundusühingutes (viies küsimus). Teiseks, kuna kohtuasi puudutab riigi keskpanga asepresidenti, mitte tema presidenti, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise tingimused on kohaldatavad (esimene ja teine küsimus). Kolmandaks palub ta selgitada, kas liidu õigusega on kooskõlas mitu riigisisese õiguse elementi, mis võivad viia järelduseni, et asjasse puutuv isik ei vasta tingimustele, mis on nõutavad tema ametiülesannete täitmiseks, mis on üks kahest kõrvaldamise alusest, mis on nendes tingimustes ette nähtud (kolmas kuni seitsmes küsimus). Neljandaks soovib ta teada, kas liidu õigusega on kooskõlas BNB pädevus hinnata tõsise üleastumise esinemist kui teist kõrvaldamise tingimuste alust (kaheksas küsimus).
14. Seega tõstatab käesolev eelotsusetaotlus küsimuse liikmesriikide pädevuse kohta määrata kindlaks tingimused, mille alusel võib riigi keskpanga otsuseid tegeva organi liikme ametist vabastada. Küsimused, millele Euroopa Kohtul palutakse vastata, puudutavad seega piire, mida liidu õigus võib sellele pädevusele seada ja mille eesmärk on – nagu ma selgitan – tagada riikide keskpankade presidentide mandaadi stabiilsus ja seeläbi kaitsta nende asutuste võimet täita oma ülesandeid ja kaitsta neid meelevaldse sekkumise eest.
II. Õiguslik raamistik
A. Euroopa Liidu õigus
15. ELTL artiklis 130 on sätestatud, et „[k]asutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud aluslepingutega ja EKPS ja EKP põhikirjaga, ei taotle ega saa [EKP] ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Liidu institutsioonid, organid või asutused ning liikmesriikide valitsused kohustuvad seda põhimõtet austama ega püüa mõjutada [EKP] või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nende ülesannete täitmisel“.
16. ELTL artiklis 131 on sätestatud, et „[i]ga liikmesriik tagab, et tema siseriiklikud õigusaktid, kaasa arvatud tema keskpanga põhikiri, on vastavuses aluslepingutega ning EKPS ja EKP põhikirjaga“.
17. EKPSi ja EKP põhikirja artikli 7 pealkiri on „Sõltumatus“ ja selles on sätestatud, et „[v]astavalt [ELTL] artiklile 130, kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud Euroopa Liidu toimimise lepinguga ja käesoleva põhikirjaga, ei taotle ega saa EKP ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Liidu institutsioonid, organid või asutused ning liikmesriikide valitsused kohustuvad seda põhimõtet austama ega püüa mõjutada EKP või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nende ülesannete täitmisel“.
18. EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14 „Riikide keskpangad“ näeb ette:
„[…]
14.2. Eelkõige sätestavad riikide keskpankade põhikirjad, et riigi keskpanga juhataja ametiaeg ei ole lühem kui viis aastat.
Juhatajat võib ametist vabastada ainult juhul, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises. Niisuguse otsuse peale võib asjasse puutuv juhataja või EKP nõukogu esitada Euroopa Kohtusse hagi aluslepingute või mõne selle kohaldamist puudutava õigusnormi rikkumise alusel. Sellist kohtuasja tuleb alustada kahe kuu jooksul pärast otsuse avaldamist või selle teatavakstegemist hagejale või selle puudumisel päevast, millal see hagejale teatavaks sai.
[…]“.
B. Riigisisene õigus
1. Bulgaaria keskpanga seadus
19. Bulgaaria keskpanga seaduse (Zakon za Balgarskata narodna banka; edaspidi „BNB seadus“) artiklis 11 on sätestatud:
„(1) Haldusnõukogu koosneb seitsmest liikmest: panga president, kolm asepresidenti ja kolm muud liiget.
(2) Haldusnõukogu liikmed on Bulgaaria kodanikud.
(3) […] Haldusnõukogu liikmed valitakse ja nimetatakse kõrge moraaliga isikute hulgast, kes on majandus-, rahandus- ja pangandusvaldkonna silmapaistvad asjatundjad.
(4) […] Haldusnõukogusse ei või kuuluda isik:
1. kellele on mõistetud vabadusekaotuslik karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest;
2. kes on füüsilisest isikust ettevõtjana või ühingu piiramatu vastutusega osanikuna maksejõuetuks tunnistatud;
3. kes on viimasel kahel aastal enne äriühingu või ühistu maksejõuetuse väljakuulutamise otsuse tegemist olnud selle äriühingu või ühistu juht- või järelevalveorgani liige;
4. […] kes on füüsilisest isikust ettevõtja, ühingu piiramatu vastutusega osanik, äriühingu või ühistu – v.a [BNB] osalusega äriühingu – juhataja, volituse alusel esindaja äritehingutes, kaubandusagent, prokurist, kaubandusmaakler, likvideerija või pankrotihaldur, juht- või järelevalveorgani liige;
5. kes on [BNB] haldusnõukogu mõne teise liikme abikaasa või elukaaslane, otsejoones sugulane, külgjoones sugulane kuni neljanda astmeni (kaasa arvatud) või hõimlane kuni teise astmeni (kaasa arvatud).“
20. BNB seaduse artiklis 12 on sätestatud:
„[…]
(5) […] President ja asepresidendid ei või tegeleda muu tegevusega kui õpetamine või kuulumine [BNB] osalusega äriühingute organitesse või [BNB] tegevusega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide organitesse, välja arvatud juhul, kui nad on Bulgaaria Vabariigi põhiseaduse artikli 99 lõike 5 kohaselt määratud peaministri asetäitjaks. Haldusnõukogu ühehäälse otsuse alusel võivad nad tegeleda tasustamata tegevusega, kui ei esine huvide konflikti.
[…]
(10) President, asepresidendid ja teised haldusnõukogu liikmed esitavad neid valinud või nimetanud asutusele korruptsioonivastase võitluse seaduse (Zakon za protivodeystvie na koruptsiata; edaspidi „ZPK“) artikli 49 lõike 1 punktis 3 osutatud deklaratsioonid. […]“.
21. BNB seaduse artiklis 14 on sätestatud:
„(1) Artiklis 12 osutatud pädev asutus võib haldusnõukogu liikme enne tema ametiaja lõppu ametist vabastada üksnes juhul, kui ta ei vasta tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises [EKPSi ja EKP] põhikirja artikli 14.2 tähenduses.
(2) […] Asepresidendi või haldusnõukogu muu liikme, välja arvatud presidendi, enne ametiaja lõppu ametist vabastamise aluste esinemine tuvastatakse haldusnõukogu otsusega haldusnõukogu kehtestatud korras. Kui haldusnõukogu liikme suhtes on tehtud ametist vabastamise ettepanek, peatuvad tema volitused haldusnõukogu otsuse tegemise kuupäevast. Haldusnõukogu otsuse peale võib esitada seitsme päeva jooksul kaebuse Varhoveni administrativen sadile (kõrgeim halduskohus). Varhoveni administrativen sad kõrgeim halduskohus) teeb lõpliku otsuse 14 päeva jooksul pärast kaebuse saamist. Seadusjõustunud otsus edastatakse artikli 12 kohaselt asutusele, kellel on enne ametiaja lõppu ametist vabastamise pädevus.“
2. Korruptsioonivastase võitluse valdkonna õigusaktid
22. Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasja asjaoludel olid korruptsioonivastase võitluse valdkonnas eri ajahetkedel asjakohased kaks riigisisest õigusakti: korruptsioonivastase võitluse ja ebaseaduslikult saadud vara konfiskeerimise seadus (Zakon za protivodeystvie na koruptsiata i za otnemane na nezakonno pridobitoto imushtestvo; edaspidi „ZPKONI“) ja ZPK.
23. Esiteks on ZPKONI artikli 6 lõike 1 punktis 12 (kehtetuks tunnistatud 6. oktoobril 2023) ja sarnaselt sõnastatud ZPK artikli 6 lõike 1 punktis 12 sätestatud, et „[kõrgetasemelise(11)] avaliku ameti kandjad käesoleva seaduse tähenduses on“ „[BNB] president, asepresidendid, haldusnõukogu liikmed ja peasekretär“.
24. Teiseks on ZPKONI artikli 35 lõikes 1 ja samamoodi sõnastatud ZPK artikli 49 lõikes 1 sätestatud:
„(1) [Kõrgetasemelise(12)] avaliku ameti kandjad […] esitavad järgmised deklaratsioonid:
1. ühitamatuse deklaratsioon;
2. vara ja huvide deklaratsioon;
3. deklaratsioon punktis 1 nimetatud deklaratsioonis esitatud asjaolude muutumise kohta;
4. deklaratsioon punktis 2 nimetatud deklaratsioonis esitatud asjaolude muutumise kohta osas, mis puudutab huve ja vahendite päritolu juhul, kui kohustused ja laenud makstakse tagasi enne tähtaja lõppu.
(2) […] Lõike 1 punktides 1 ja 3 osutatud deklaratsioonid esitatakse isiku valinud või ametisse nimetanud asutusele, […], lõike 1 punktides 2 ja 4 osutatud deklaratsioonid esitatakse korruptsioonivastase võitluse ja ebaseaduslikult saadud vara konfiskeerimise komisjonile“ [see viide on ZPK artikli 49 lõikes 4 asendatud viitega KPK-le].
25. ZPKONI artiklis 37 ja samamoodi sõnastatud ZPK artiklis 51 on sätestatud:
„(1) [Kõrgetasemelise(13)] avaliku ameti kandjad […] esitavad komisjonile nii oma Bulgaarias kui ka välismaal oleva vara ja huvide kohta deklaratsiooni, milles nad deklareerivad järgmist:
[…]
12. [(14)] osaluse omamine äriühingutes, [ühingutes],(15) kuulumine äriühingute, mittetulundusühingute või ühistute juht- või järelevalveorganitesse ning tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana ametisse valimise või nimetamise ajal või 12 kuud enne seda valimise või nimetamise aega;
[…]“.
26. ZPKONI artikli 38 lõike 1 punkti 1 kohaselt tuli vara ja huvide deklaratsioon esitada ühe kuu jooksul alates kõrgesse avalikku ametisse asumisest. Artikli 38 lõikess 2 oli sätestatud, et „ühe kuu jooksul pärast vara ja huvide deklaratsiooni esitamist võib asjaomane isik oma deklaratsiooni muuta, kui see on vajalik deklareeritud asjaolude täiendamiseks või parandamiseks“.
27. See säte näib olevat asendatud ZPK artikliga 53, mille kohaselt „[a]valiku ameti kandjad esitavad artikli 49 lõike 1 punktides 3 ja 4 osutatud deklaratsioonid ühe kuu jooksul pärast muudatuse toimumist“.
28. Lõpuks on ZPK artiklis 7 sätestatud, et „[k]orruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise ning huvide konflikti tuvastamise asutus käesoleva seaduse tähenduses on [KPK]“.
29. ZPK artikli 13 lõike 1 punktis 8 on sätestatud, et KPK „vaatab läbi ohuteated, mis tehakse seoses avaliku ameti kandja ühitamatuse deklaratsioonidega, ja ühitamatuse tuvastamise korral palub isiku valinud või ametisse nimetanud asutusel võtta sobivad meetmed […]“.
III. Faktilised asjaolud, põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
30. Bulgaaria Vabariigi Rahvuskogu (Narodno sabranie na Republika Bulgaria) valis MA 26. juulil 2023 BNB asepresidendiks ja emissiooniosakonna (üks BNB kolmest peamisest osakonnast) juhatajaks.
31. MA esitas 27. juulil 2023 Rahvuskogule vastavalt ZKONPI artikli 35 lõike 1 punktile 1 koostoimes BNB seaduse artikli 11 lõike 4 punktiga 4 ja artikli 12 lõikega 5 ühitamatuse deklaratsiooni.
32. MA esitas 11. augustil 2023 KPK-le ZKONPI artikli 35 lõike 1 punkti 2 alusel esialgse vara ja huvide deklaratsiooni. Selles deklaratsioonis deklareeris MA, et talle kuulub 2% osalus äriühingus (Iontech Engineering OOD) ning hindas selle osaluse väärtuseks 117 000 Bulgaaria leevi (BGN) (ligikaudu 58 500 eurot) (edaspidi „esimene vara ja huvide deklaratsioon“).
33. 8. novembril 2023 müüs MA oma osaluse äriühingus Iontech Engineering 100 leevi (ligikaudu 50 euro) eest.
34. MA teatas 13. novembril 2023 ZPK artikli 49 lõike 1 punkti 4 alusel KPK‑le muutusest esimeses vara ja huvide deklaratsioonis, hinnates oma osaluse väärtuseks Iontech Engineeringus 100 leevi (ligikaudu 50 eurot).(16) Lisaks avaldas ta, et ametisse nimetamise ajal oli ta kahe mittetulundusühingu, nimelt Balkan-Panitsa teadusuuringute instituudi (Balkanski Panitsa Institut za nauchni izdirvania; edaspidi „teadusuuringute instituut“) ja Golf Klub Blagoevgradi (edaspidi „Golf Klub“) juhatuse liige (edaspidi „teine vara ja huvide deklaratsioon“).
35. 23. novembril 2023 kanti eespool punktis 33 nimetatud omandiõiguse üleminek äriregistrisse. MA kustutati nimetatud kahe mittetulundusühingu juhatuse liikmena mittetulundusühingute registrist vastavalt 15. detsembril 2023 ja 17. jaanuaril 2024.
36. MA esitas 7. veebruaril 2024 KPK-le ZPK artikli 49 lõike 1 punkti 4 alusel uue vara ja huvide deklaratsiooni (edaspidi „kolmas vara ja huvide deklaratsioon“). Selles deklaratsioonis märkis ta eelkõige, et tema valimise või ametisse nimetamise kuupäeval ei omanud ta osalusi äriühingutes ega olnud mittetulundusühingu või ‑ühistu juht- või järelevalveorgani liige. Lisaks deklareeris ta, et valimisele või ametisse nimetamisele eelnenud 12 kuu jooksul ei olnud tal mingeid huve äriühingus.
37. KPK tuvastas 24. juuni 2024. aasta otsusega ZPK artikli 13 lõike 1 punkti 8 alusel, et MA kui BNB asepresidendi ja emissiooniosakonna juhataja positsiooniga on ühitamatu esiteks tema osalus Iontech Engineeringus ja teiseks tema tegutsemine ilma BNB haldusnõukogu loata kahe mittetulundusühingu juhatuse liikmena.
38. KPK teatas 27. juunil 2024 sellest otsusest BNB-le ja Rahvuskogule. MA taotlusel anti talle palgata puhkust.
39. MA esitas 1. juulil 2024 KPK otsuse peale kaebuse Administrativen sad Sofia gradile (Sofia linna halduskohus, Bulgaaria).(17)
40. MA esitas 16. juulil 2024 BNB haldusnõukogule kirjaliku seisukoha, milles ta vaidles vastu muu hulgas tema kõrvaldamise aluste olemasolule, palus vastu võtta tõendeid ja kuulata ta ära tema advokaadi juuresolekul.
41. Samal päeval võttis BNB haldusnõukogu vastu otsuse, milles ta tuvastas, et MA vabastamine asepresidendi ja emissiooniosakonna juhataja ametist on põhjendatud.
42. Konkreetsemalt ja võttes arvesse KPK otsust, leidis BNB haldusnõukogu, et MA ei vasta tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks. Kuigi ta leidis, et see järeldus on iseenesest piisav alus ametist vabastamiseks, leidis ta ka, et sama tegevus kujutab endast tõsist üleastumist.(18)
43. Ma lõpetas BNB asepresidendi ja haldusnõukogu liikme ametikohustuste täitmise alates BNB otsuse kuupäevast. Ta vaidlustas selle otsuse eelotsusetaotluse esitanud kohtus, kes jättis rahuldamata tema taotluse peatada BNB otsuse täitmine ja otsustas peatada menetluse, et esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas EKPSi ja EKP põhikirja käsitleva protokolli (nr 4) artiklis 14.2 sätestatud alused keskpanga presidendi ametist vabastamiseks ja menetlust ametist vabastamise otsuse vaidlustamiseks tuleb tõlgendada nii, et need kehtivad riigi keskpanga otsuseid tegevate organite kõikide liikmete suhtes?
2. Kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas [EKPSi ja EKP põhikirja] artikliga 14.2 on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, millega kehtestatakse riigi keskpanga otsuseid tegevate organite liikmete ametist vabastamiseks samad alused, nagu on viidatud sättes ette nähtud keskpanga presidendi suhtes?
3. Kas [EKPSi ja EKP põhikirja] artikli 14.2 kohaselt on tegutsemine riigi keskpanga presidendi ametikohal ühitatav osaluse omamisega kapitaliühingus koos õigusega saada osalusega proportsionaalselt osa äriühingu kasumist?
4. Kas [EKPSi ja EKP põhikirja] artikli 14.2 kohaselt on tegutsemine riigi keskpanga presidendi ametikohal ühitatav kuulumisega sellise mittetulundusühingu juhtorganisse, kes võib oma põhikirja kohaselt tegeleda majandustegevusega, ilma et riigi keskpanga haldusnõukogu oleks teinud ühehäälset otsust, nagu see on riigisisese õiguse kohaselt nõutav tasustamata tegevusega tegelemiseks?
5. Kas ELTL artikliga 131 ja [EKPSi ja EKP põhikirja] artikliga 7 on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt peavad riigi keskpanga otsuseid tegevate organite liikmed isikutena, kes on riigisisese õiguse tähenduses avaliku ameti kandjad, teavitama pädevat riigiasutust kindlaksmääratud tähtaja jooksul alates ametisse asumisest oma osalusest kapitaliühingus ja kuulumisest mittetulundusühingute juhtorganite koosseisu?
6. Kas [ELTL] artikliga 131 ja [EKPSi ja EKP põhikirja] artikliga 14.2 on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad riigi keskpanga presidenti isikuna, kes on riigisisese õiguse tähenduses avaliku ameti kandja, võtma kindlaksmääratud tähtaja jooksul alates ametisse asumisest meetmeid, et loobuda oma osalusest kapitaliühingus ja lõpetada kuulumine mittetulundusühingute juhtorganite koosseisu?
7. Kas [EKPSi ja EKP põhikirja] artikliga 14.2 on kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt käsitatakse riigi keskpanga presidenti – kes on pärast seadusjärgse tähtaja möödumist kõrvaldanud ametis olemisega ühitamatuse – isikuna, kes ei vasta tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks?
8. Kas [ELTL] artikliga 131 ning [EKPSi ja EKP põhikirja] artiklitega 7 ja 14.2 on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis lubavad asutusel, kes peab tuvastama kõrvaldamise aluse olemasolu, selle erimenetluse raames hinnata, kas isik on süüdi tõsises üleastumises [EKPSi ja EKP põhikirja] artikli 14.2 tähenduses?“
44. Kirjalikud seisukohad on esitanud MA, BNB, Hispaania valitsus, EKP ja Euroopa Komisjon. Need huvitatud isikud esitasid suulised seisukohad kohtuistungil, mis toimus 18. novembril 2025.
IV. Hinnang
45. Meenutan, et põhikohtuasi sai alguse teabest, mille MA esitas kohaldatavate õigusnormide kohaselt mitmes deklaratsioonis seoses tema nimetamisega BNB asepresidendiks ja mis puudutasid tema osalust äriühingus ja tema rolle mittetulundusühingutes. Seda arvestades alustan oma analüüsi viiendast eelotsuse küsimusest, milles Euroopa Kohtul palutakse riikide keskpankade sõltumatuse põhimõtet arvestades analüüsida, kas keskpanga otsuseid tegeva organi liikmele pandud eespool kirjeldatud olukordade deklareerimise kohustus on selle põhimõttega kooskõlas (A). Märgin seejärel, et otsus, milles leiti, et MA ametist vabastamine on vajalik, põhines seisukohal, et need olukorrad kuuluvad EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise aluste alla. Seejärel käsitlen teisena esimest ja teist küsimust, milles palutakse Euroopa Kohtul kindlaks teha, kas see säte on kohaldatav käesoleva kohtuasja asjaoludele (B). Kolmandana käsitlen eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlusi küsimuses, kas kohaldatavad liidu õiguse sätted võimaldavad järeldada, et sellised huvid, nagu on deklareeritud põhikohtuasjas, võivad õigustada riigi keskpanga (ase)presidendi ametist vabastamist, ning kas sellisele järeldusele võib jõuda, kui kohaseid parandusmeetmeid ei ole tähtaegselt võetud (kolmas, neljas, kuues ja seitsmes küsimus) (C). Lõpuks käsitlen kaheksandat eelotsuse küsimust, milles Euroopa Kohtul palutakse kindlaks teha, kas EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14.2 võimaldab ametist kõrvaldamise aluste kindlakstegemise pädevusega riigisisesel organil hinnata, kas on tuvastatud „tõsine üleastumine“ kui üks kahest nimetatud sättes ette nähtud ametist vabastamise alusest (D).
A. Deklaratsioon osaluse omamise kohta äriühingutes ja kuulumise kohta mittetulundusühingute juhtorganitesse (viies küsimus)
46. Viienda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas keskpankade sõltumatuse põhimõtet käsitlevate liidu õigusnormidega (ELTL artikkel 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 7) on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad riigi keskpanga otsuseid tegevate organite liikmeid teavitama pädevat riigiasutust kindlaksmääratud tähtaja jooksul alates ametisse asumisest osaluse omamisest kapitaliühingus ja kuulumisest mittetulundusühingute juhtorganite koosseisu. Tuletan sellega seoses meelde, et need liidu õiguse sätted väljendavad riikide keskpankade sõltumatuse põhimõtet, mida kohaldatakse kõigi nende otsuseid tegevate organite liikmete ja kõigi niisuguste pankade suhtes, olenemata sellest, kas nad kuuluvad euroalasse või mitte.(19)
47. Kõigepealt pean täpsustama, et ma mõistan eelotsuse küsimuse sõnastuses esinevat viidet „pädevale riigiasutusele“ nii, et see tähendab KPKd. See asjaolu ei ole tähtsusetu, kuna kohaldatavad riigisisesed õigusnormid näevad ette kahte liiki deklaratsioone: „ühitamatuse deklaratsioon“, mis tuleb esitada ametisse nimetavale organile, Rahvuskogule, ning „vara ja huvide deklaratsioon“, mis tuleb esitada KPK-le. Minu arvates on käesoleva hinnangu andmisel asjakohane ainult viimati nimetatud kategooria.
48. Sellega seoses tuleneb ZPKONI artikli 37 lõike 1 punktist 12 ja samamoodi sõnastatud ZPK artikli 51 lõike 1 punktist 13, et ametisse nimetatud isik, sealhulgas BNB asepresident, on kohustatud deklareerima KPK-le muu hulgas igasuguse osaluse äriühingutes ning mittetulundusühingute või ühistute juhtimis- või järelevalveorganites nende ametisse nimetamise ajal ja sellele eelnenud 12 kuu jooksul.
49. Tuleb lisada, et nagu nähtub käesoleva asjas toimikust, on KPK sõltumatu, spetsialiseerunud ja alaline haldusasutus, kelle ülesanne on korruptsiooni ennetamine ja selle vastu võitlemine ning huvide konfliktide tuvastamine.(20) KPK otsus võib tuua kaasa BNB haldusnõukogu sekkumise, et teha kindlaks, kas esineb kõrvaldamise alus EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses, mis ongi toimunud käesolevas asjas, nagu ma käesoleva ettepaneku D osas üksikasjalikumalt selgitan.
50. Neid asjaolusid arvestades ei näe ma, kuidas võiks sellistele riigi keskpanga otsuseid tegeva organi liikmetele nagu asepresident pandud kohustus esitada sellisele organile nagu KPK deklaratsioon, milles deklareeritakse nende osalus tulunduslikes ja mittetulunduslikes üksustes, tekitada vastuolu riikide keskpankade sõltumatuse põhimõttega. Vastupidi, nagu väidavad BNB, Hispaania valitsus, EKP ja komisjon, aitab see kohustus viidatud sõltumatust säilitada. Just selliste avalduste kontrollimise kaudu on võimalik kindlaks teha võimalikud ohud keskpanga sõltumatusele ja vajaduse korral neile reageerida.
51. Ent kui selliste deklaratsioonide esitamise mehhanism on seotud hilisema menetlusega, mille eesmärk on tuvastada EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses kõrvaldamise aluse olemasolu, siis on mõistagi oluline, et nende deklaratsioonide esitamise tingimused oleksid selgelt määratletud nii deklareeritavate olukordade kui ka kohaldatavate tähtaegade osas.
52. Sellega seoses ja kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist, näivad kohaldatavad riigisisesed õigusnormid, mida on meenutatud käesoleva ettepaneku punktis 48, piisavalt selgelt määratlevat kohustuse deklareerida osalus äri- ja mittetulundusüksustes.
53. Lisaks tuleneb viienda küsimuse ja eelotsusetaotluse sõnastusest, et vastava deklaratsiooni esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates isiku ametisse astumisest ja kestab ühe kuu.(21) Abstraktselt ja kui puuduvad konkreetsed vastupidised argumendid, näib selline tähtaeg tagavat mõistliku tasakaalu keskpanga sõltumatuse kaitsmise vajaduse – millega oleks vastuolus ülemäära pikk tähtaeg võrreldes keskpanga asepresidendi ametiaja kestusega – ja vajaduse vahel anda asjaomasele isikule asjasse puutuva kohustuse täitmiseks piisavalt aega.
54. Olen seetõttu seisukohal, et ELTL artikliga 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artikliga 7 ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad riigi keskpanga asepresidenti esitama liikmesriigi pädevale asutusele deklaratsiooni, milles ta peab avaldama osaluse omamise kapitaliühingus või kuulumise mittetulundusüksuse juhtorganitesse.
55. See järeldus võimaldab mul asuda järgmise küsimuse juurde, mis puudutab võimalust vabastada selline riigi keskpanga otsuseid tegeva organi liige ametist, kui deklareeritud teave viib järelduseni, et esineb üks EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise alustest.
B. EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 kohaldatavus (esimene ja teine küsimus)
56. Käesolevas jaos selgitan, et EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 sätestatud kriteeriume riigi keskpanga presidendi ametist vabastamiseks („kõrvaldamise tingimusi“) kohaldatakse liidu õiguse kohaselt ainult riikide keskpankade presidentide suhtes (1). Seejärel selgitan, et liikmesriikidel on vabadus laiendada selle kriteeriumi kohaldatavus nende keskpankade otsuseid tegevate organite teistele liikmetele (2).
1. EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 kohaldamisala (esimene küsimus)
57. Tuleb meenutada, et EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 esimeses lõigus on sätestatud, et „[e]elkõige sätestavad riikide keskpankade põhikirjad, et riigi keskpanga juhataja ametiaeg ei ole lühem kui viis aastat“. Sama artikli teises lõigus on ette nähtud, et „[j]uhatajat võib ametist vabastada ainult juhul, kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises“.(22) See artikkel näeb ka ette, et niisuguse otsuse peale „võib asjasse puutuv juhataja või EKP nõukogu esitada Euroopa Kohtusse hagi [EL toimimise lepingu või selle] kohaldamist puudutava õigusnormi rikkumise alusel“.
58. Sellest järeldub, et EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14.2 sisaldab kolme erinevat reeglit. Esiteks on selles sätestatud riigi keskpanga presidendi mandaadi miinimumkestus; teiseks on selles täpsustatud kaks olukorda, mil selle mandaadi võib ennetähtaegselt lõpetada („kõrvaldamise tingimused“); ning kolmandaks kehtestab see konkreetse õiguskaitsevahendi, mis annab asjaomasele presidendile ja EKP nõukogule locus standi sellise otsuse vaidlustamiseks Euroopa Kohtus.
59. Selle sätte selgest sõnastusest nähtub, et kõigis kolmes aspektis kohaldatakse seda üksnes riikide keskpankade presidentide suhtes, mitte aga riikide keskpankade otsuseid tegevate organite teiste liikmete suhtes.
60. Seda järeldust kinnitavad ka selle sätte kontekst ja sellega taotletavad eesmärgid.
61. Nagu juba märgitud, täiendab EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14.2 ELTL artiklit 130, mis on sisuliselt üle võetud selle põhikirja artiklisse 7, mis – nagu Euroopa Kohus on meelde tuletanud – kajastab tähtsust, mida aluslepingute koostajad omistavad selle tagamisele, et EKP ja EKPS saaksid täita neile antud ülesandeid sõltumatult.(23)
62. Selles kontekstis rõhutas Euroopa Kohus kohtuotsuses Rimšēvičs, et EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 sisalduva kolme reegli eesmärk on „tagada riikide keskpankade – mis […] moodustavad koos EKPga EKPSi – juhatajate tegevuse sõltumatus“.(24) Lisaks viisid selle sätte kolmandas lauses ette nähtud õiguskaitsevahendi – mis on riigisisese akti peale esitatava tühistamishagi erivorm –(25) eripärad selleni, et Euroopa Kohus kvalifitseeris EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 aluseks oleva loogika „väga integreeritud süsteemiks, mida aluslepingute autorid on soovinud EKPSiga luua“.(26)
63. Lisaks selgitas Euroopa Kohus selle korra alusloogikat, viidates konkreetsele institutsionaalsele suhtele „euroala presidentide“ ja EKP vahel, kuna need presidendid on de iure EKP nõukogu liikmed, mis on nii EKP kui ka EKPSi peamine otsuseid tegev organ.(27) Täielikkuse huvides lisan, et kuigi see aspekt illustreerib eriti selgelt kõnealuse korra „väga integreeritud olemust“, ei ole EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 kohaldamine erinevalt selle teatavatest muudest sätetest piiratud euroala liikmesriikidega. Liikmesriigid, kelle suhtes on ELTL artikli 139 lõikes 1 kehtestatud „erand“(28), osalevad EKPSis eraldi staatuses,(29) mis selgitab, miks EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud tagatised kehtivad ka nende suhtes.
64. Igal juhul, vastupidi sellele, mida väidavad MA, BNB, EKP ja Hispaania valitsus, ei tähenda ei selle sättega kehtestatud korra eripära ega üldisemalt vajadus kaitsta riikide keskpankade sõltumatust EKP (ja EKPSi) raames, et EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise tingimusi kohaldatakse liidu õiguse alusel riikide keskpankade otsuseid tegevate organite nende liikmete suhtes, kes ei ole keskpanga presidendid.
65. Kooskõlas eeltooduga ja nagu väidab ka komisjon, kuigi presidentide eriline roll EKPSis – ja eelkõige „euroala presidentide“ eriline roll – selgitab, miks vaidlusalune säte on suunatud just neile, ei saa liikmesriikide keskpankade sõltumatuse säilitamise eesmärgile tugineda, et laiendada selle sätte isikulist kohaldamisala contra legem.
66. Siiski, nagu ma järgnevalt selgitan, ei takista miski EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 loogikas liikmesriigil näha oma riigisiseses õiguses ette, et kõrvaldamise tingimusi kohaldatakse ka tema keskpanga otsuseid tegeva organi teiste liikmete, näiteks asepresidendi suhtes.
2. Kõrvaldamise tingimuste laiendatud kohaldatavus (teine küsimus)
67. Nagu juba märgitud, otsustas Bulgaaria seadusandja BNB seaduse artikli 14 lõikega 1 kohaldada EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise tingimusi kõigile Bulgaaria keskpanga otsuseid tegevate organite liikmetele.
68. Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas taoline laiendamine on nimetatud põhikirja sättega kooskõlas.
69. Nagu võis juba aimata, ei näe ma selles suhtes mingeid probleeme.
70. Esiteks ei takista miski liidu õiguses liikmesriike ammutamast inspiratsiooni konkreetsest liidu õigusnormist ja muutmast seda riigisisese õiguse alusel kohaldatavaks olukordade suhtes, mille jaoks see norm ei olnud algselt ette nähtud.
71. Teiseks oleks vastupidine järeldus põhjendatud üksnes juhul, kui liidu õigusnormi kohaldamisala selline laiendamine kahjustaks selle soovitavat toimet või rikuks mõnda muud liidu õigusnormi.
72. Seoses käesoleva kohtuasja asjaoludega märgin, et ELTL artikli 131 kohaselt peavad liikmesriikide õigusaktid olema kooskõlas aluslepingutega ning EKPSi ja EKP põhikirjaga. See nõue viitab eelkõige ELTL artiklile 130 ning selle põhikirja artiklile 7, milles, nagu juba märgitud, on sätestatud riikide keskpankade sõltumatuse põhimõte, mida kohaldatakse kõigi nende otsuseid tegevate organite liikmete suhtes. See põhimõte nõuab, et need pangad oleksid kaitstud poliitilise surve eest, et EKPS saaks talle antud pädevuse sõltumatu teostamise kaudu tõhusalt täita oma ülesandeid, eelkõige säilitada hindade stabiilsus, nagu on ette nähtud ELTL artiklis 282.(30)
73. Seda silmas pidades tuletan meelde eespool viidatud Euroopa Kohtu selgitust, mille kohaselt on EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 eesmärk tagada riikide keskpankade presidentide tegevuse sõltumatus. Täpsemalt, mis puudutab selles sättes ette nähtud kõrvaldamise tingimusi, siis piirates ennetähtaegse ametist vabastamise võimalust kahe selles sättes määratletud olukorraga, andsid aluslepingute koostajad riikide keskpankadele konkreetse garantii, mille eesmärk on tagada otsustusprotsessi järjepidevus ja -kindlus, kaitstes seda lühiajaliste poliitiliste kaalutluste eest. Arvestades, et kõnealused tingimused säilitavad põhimõtteliselt keskpanga presidendi võimaluse jääda ametisse kogu oma ametiajaks, aitab otsus laiendada seda kaitset kõigile riigi keskpanga otsuseid tegeva organi liikmetele, kes võivad samuti olla kaasatud EKPSiga seotud ülesannete täitmisse, kaasa institutsiooni kui terviku tegevuse sõltumatusele, tagades neile liikmetele samasuguse kaitse meelevaldse ametist vabastamise eest.
74. Sellega seoses on vaevalt vaja meenutada, et ülesanded, mis on liikmesriikide keskpankadele liidu õigusega EKPSi raames antud, ei ole tingimata ette nähtud keskpankade presidentidele üksi.(31) Lisaks, isegi kui neile on reserveeritud teatavad ülesanded, näeb EKPSi ja EKP põhikiri ette võimaluse asendada EKP presidenti, nagu on ette nähtud selle põhikirja artiklis 10.2.(32)Samamoodi märkis EKP ajalooline eelkäija Euroopa Rahainstituut oma 1995. aasta lähenemisaruandes, et riikide keskpankade sõltumatust „suurendataks veelgi, kui samu eeskirju [, mis on ette nähtud eelkõige kõrvaldamise tingimustega,] kohaldataks ka teiste [riikide keskpankade] otsuseid tegevate organite liikmete suhtes, kes tegelevad EKPSiga seotud ülesannetega“.(33)
75. Sellest tulenevalt tuleb esimesele ja teisele eelotsuse küsimusele vastata, et ESBC ja EKP põhikirja artiklit 14.2 kohaldatakse liidu õiguse kohaselt üksnes riikide keskpankade presidentide suhtes. Selle sättega ei ole siiski vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles nähakse ette, et nimetatud sättes määratletud kõrvaldamise tingimused on kohaldatavad ka sellise panga asepresidendi suhtes.
76. See järeldus võimaldab mul ette võtta järgmise küsimuste seeria, mis puudutab seda, kas nimetatud liidu õiguse säte lubab käesoleva juhtumi asjaoludel järeldada, et kindlaks on tehtud MA ametist vabastamise aluste esinemine.
C. Võimalus (võimatus) omada teatavat vara ja tegeleda teatava tegevusega (kolmas, neljas, kuues ja seitsmes küsimus)
77. Kolmanda ja neljanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14.2 lubab olukorda, kus riigi keskpanga president omab esiteks osalust äriühingus kapitalis, mis annab talle õiguse saada osa selle äriühingu kasumist (kolmas küsimus), ja teiseks kuulub ta ilma nõutava loata sellise mittetulundusühingu juhtorganisse, kes võib tegeleda majandustegevusega (neljas küsimus).
78. Kuuenda ja seitsmenda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus ka esiteks teada, kas esimest kõrvaldamise tingimustest („tingimused, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks“) võimaldab kohustada presidenti astuma kindlaksmääratud tähtaja jooksul pärast ametisse asumist samme sellistest osalustest ja kuuluvustest loobumiseks (kuues küsimus), ja teiseks, kas juhul, kui need osalused ja kuuluvused lõpetati hilinenult, võimaldab see järeldada, et esimese kõrvaldamise aluse tingimused on täidetud (seitsmes küsimus).(34)
79. Neile küsimustele vastamiseks analüüsin kõrvaldamise tingimuste alusloogikat (1) ja sellest tulenevaid tagajärgi (2).
1. Üldised märkused kõrvaldamise tingimuste kohta
80. Kõigepealt tuleb meenutada, et EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14.2 piirab liikmesriigi võimalust vabastada president enneaegselt ametist kahe juhuga: kui ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises. Seetõttu ei ole liikmesriikidel lubatud seda ametist vabastamise aluste loetelu täiendada. Seda, kas presidendi võib ametist vabastada, tuleb hinnata üksnes neist kahest alusest lähtudes.(35)
81. Nagu juba selgitatud, on kõrvaldamise tingimused spetsiifiline instrument, mille eesmärk on kaitsta riikide keskpankade tegevuse sõltumatust. Selle eesmärgi tõhusaks saavutamiseks on vaja, et presidentidel oleks põhimõtteliselt võimalik jääda ametisse kogu oma ametiaja jooksul, välja arvatud ainult nende kahe erandi puhul.
82. Teiseks viitab tegusõna „võib“ kasutamine selles sättes asjaolule, et isegi kui ühe ametist vabastamise alustest esinemine on tuvastatud, ei pea presidenti tingimata ametist vabastama. EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14 lõige 2 annab seega liikmesriikidele teatava kaalutlusruumi küsimuses, kas ametist vabastamine peaks konkreetse juhtumi asjaoludel järgnema, kuid seda siiski tingimusel, et säilitatakse sõltumatuse tagatise soovitav toime.
83. Seda arvestades analüüsin nüüd neid kahte ametist vabastamise alust järgemööda üksikasjalikumalt.
a) Mittevastavus tingimustele, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks
84. Mis puudutab ametist vabastamise esimest alust, siis olen juba märkinud, et see on osa laiematest tingimustest, mis reguleerivad presidendi ametist vabastamise üksikasju. Kuna puudub viide liikmesriikide õigusele, tuleb neid tingimusi pidada liidu õiguse autonoomseks mõisteks.(36) Kuna aga EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14.2 ei anna mingit teavet „tingimuste, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks“ laadi kohta, on nende tingimuste määratlemine põhimõtteliselt jäetud liikmesriikide ülesandeks,(37) arvestades teatavaid piiranguid, mida ma allpool kirjeldan.
85. Võrdlev ülevaade näitab, et asjaomased riigisisesed õigusaktid erinevad lähenemiselt nii nende nõuete üksikasjalikkuse kui ka sisu poolest, mis käsitlevad riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeks saamiseks nõutavaid ja selle välistavaid tingimusi. Need tingimused puudutavad tavaliselt üldisi omadusi, nagu ausus, hea maine või tunnustatud eksperditeadmised,(38) või konkreetsemaid nõudeid, mis on ajendatud sarnastest kaalutlustest, nagu näiteks süüdimõistva kohtuotsuse või maksejõuetusmenetluse puudumine või kõrgharidus (kas üldiselt või konkreetses valdkonnas, nagu majandus või rahandus).(39)
86. Samal ajal on ELTL artiklis 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 7, mis on jällegi kohaldatavad riikide keskpankade otsuseid tegevate organite kõigi liikmete suhtes, sätestatud nende sõltumatuse eesmärk. Selle eesmärgi tõhusa taotlemisega kaasnevad teatavad piirangud, mida liikmesriigid peavad järgima nii nende ülesannete täitmiseks vajalike tingimuste kindlaksmääramisel kui ka selle hindamisel, kas esineb kõrvaldamise tingimuste esimene ametist vabastamise alus.
87. Käesolevas kontekstis väljendub see üldine piirang kahes konkreetsemas nõudes.
88. Esiteks peavad ametiülesannete täitmisega seotud tingimused olema sõnastatud piisavalt selgelt, et vältida kuritarvitamist või ärakasutamist, ilma milleta võib EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud ametist vabastamise esimesele alusele tuginemine kahjustada selle sätte kasulikku mõju.(40) Selle asemel, et pakkuda kaitset välise surve ja meelevaldse vallandamise eest, võib sellest saada just nende riskide realiseerumise värav. Liikmesriigi keskpanga liikme ametis olemise või ametist vabastamise tingimusi reguleerivate eeskirjade selgus on seega stabiilse ja erapooletu institutsionaalse keskkonna olemasolu seisukohast äärmiselt oluline.
89. See selguse nõue ei välista muidugi selliste avatud tingimuste kasutamist nagu eespool nimetatud tingimused (ausus, maine jms). Sellistel juhtudel tuleb selle hindamisel, kas need tingimused on (endiselt) täidetud, tingimata analüüsida mitut tegurit (mis on harva vajalik kitsalt määratletud tingimuste puhul, nagu süüdimõistva kohtuotsuse puudumine). Üldisuse tase, millega need tingimused on määratletud, on minu arvates tegur, mis mõjutab proportsionaalsuse analüüsi, et teha kindlaks, kas asjaomase isiku võib ja peaks ametist vabastada EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses, kusjuures selline analüüs nõuab eelkõige panga sõltumatuse kaitsmise huvi ja ametikoha stabiilsuse huvi tasakaalustamist.
90. Lisaks võimaldab liikmesriikide autonoomia neil kehtestada ka negatiivseid nõudeid, mis määratlevad teatavad ametikohustustega kokkusobimatud olukorrad, olenemata sellest, kas need tekitavad konkreetse huvide konflikti. Teisisõnu võivad liikmesriigid minu arvates nõuda, et puuduksid nii tegelikud või potentsiaalsed huvide konfliktid kui ka olukorrad, mida võib mõistlikult sellistena tajuda. Need keelud võivad ulatuda absoluutsetest keeldudest kuni korrani, mis võimaldab igal üksikjuhul eraldi erandeid teha.(41)
91. Lähenemisviis, mille kohaselt teatavaid olukordi käsitatakse ametikohustustega ühitamatuna, olenemata mis tahes tegelikest või võimalikest huvide konfliktidest, on põhjendatud asjaoluga, et tavaliselt võivad need tekitada üldsuses kahtlusi, kas riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmed tegutsevad üldistes, mitte erahuvides.(42) Sellised kahtlused võivad kahjustada institutsiooni enda usaldusväärsust,(43) mistõttu on õiguspärane, et liikmesriigid püüavad vältida olukordi, mis võivad omada sellist tagajärge.(44)
92. Teiseks, sõltumata sellest, kas liikmesriik valib kitsalt määratletud või avatud tingimused, peab sellest tulenev raamistik olema kõikehõlmav. Eelkõige juhul, kui nähakse ette negatiivsed tingimused (ühitamatud olukorrad), ei või sõnaselge loetelu olemasolu muuta võimatuks sellisele huvide konfliktile reageerimise, mis tekib olukorras, mida ei ole selles loetelus sõnaselgelt nimetatud.
93. Kuigi huvide konflikti kui sellist ei ole EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ametist vabastamise alusena loetletud, on vaevalt vaja rõhutada, et huvide konflikti puudumine on lahutamatult seotud nõudega, et keskpankadele usaldatud ülesandeid tuleb täita sõltumatult,(45) samamoodi nagu erapooletus tuleneb kohtunike(46) või Euroopa Kontrollikoja liikmete(47) sõltumatuse nõudest.
94. Mis puudutab seaduses sõnaselgelt ette nähtud tingimusi, siis juhul, kui ilmneb huvide konflikt, mis ei kuulu eelnevalt kindlaks määratud abstraktsesse ühitamatuse kategooriasse, on minu arvates vaja proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvat juhtumipõhist hindamist tegemaks kindlaks, kas see võib õigustada ametist vabastamist ülesütlemist, nagu EKP ja Hispaania valitsus käesolevas asjas sisuliselt väidavad. Olles teinud selle täpsustuse asun nüüd käsitlema EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise tingimuste teist alust.
b) Tõsine üleastumine
95. Alustuseks märgin, et kuna EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ei ole riigisisesele õigusele viidatud, tuleb mõistet „tõsine üleastumine“ pidada liidu õiguse autonoomseks mõisteks. Kuna seda mõistet ei ole määratletud,(48) tuleb seda tõlgendada vastavalt selle mõiste harilikule tähendusele tavakeeles, võttes arvesse kõnealuse õigusakti eesmärki, milles seda on kasutatud, ja mõiste kasutamise konteksti.(49)
96. Tavatähenduses tähistab omadussõna „tõsine“ teatavat raskusastet, samas kui sõna „üleastumine“ viitab „võimukandja või vastutaval ametikohal oleva isiku vastuvõetamatule või halvale käitumisele“.(50)
97. Mis puudutab asjakohast konteksti ja eesmärke, siis on minu arvates eriti olulised kolm kaalutlust.
98. Esiteks kuulub mõiste „tõsine üleastumine“ tagatiste süsteemi, mille eesmärk on kaitsta institutsiooni sõltumatust välise sekkumise eest tema ülesannete täitmisse. Lisaks on võib sellel olla nii kaugeleulatuv tagajärg nagu riigi keskpanga presidendi ametist vabastamine, mis mõjutab tingimata – kas või ajutiselt, kuni asendamiseni – EKPSi ja EKP toimimist. See on nii eelkõige, kuid mitte ainult, euroala liikmesriigi keskpanga presidendi puhul.(51) See kaalutlus tähendab, et „tõsiseks üleastumiseks“ kvalifitseerimisel ei saa künnist liiga madalale seada.(52)
99. Teiseks on selle mõiste eesmärk ühtlasi kaitsta institutsiooni usaldusväärsust ja seega tema võimet täita oma kohustusi tema liikmete institutsioonisisese käitumise eest, mis võib need ohtu seada. Institutsiooni sõltumatusega kaasneb tema liikmete vastutus, tagamaks, et nende käitumine ei mõjutaks üldsuse usaldust institutsiooni vastu.(53) See kaalutlus nõuab, et kriteerium oleks piisavalt paindlik, et hõlmata mis tahes käitumist, mis kahjustab tõsiselt kas institutsiooni võimet täita oma ülesandeid või üldsuse usaldust tema tegevuse sõltumatuse vastu.
100. Mõlema eespool kirjeldatud aspekti hindamine peab juba loomuldasa olema juhtumipõhine ja võtma arvesse tervet rida tegureid, nagu need, millele EKP on käesolevas menetluses viidanud: eelkõige rikkumise laadi, selle toimumise asjaolusid, kas see tulenes tahtlikust või raskest hooletusest, tekitatud kahju ulatust ning selle konkreetset mõju institutsiooni toimimisele või selle avalikule kuvandile.
101. Kolmandaks lisan, et vastupidi sellele, mida väidavad EKP ja komisjon, ei arva ma, et ametist vabastamise alus, mis seisneb tõsises üleastumises, ja alus, mis puudutab mittevastavust tingimustele, mis on nõutavad kohustuste täitmiseks, oleksid tingimata üksteist välistavad. On tõsi, et mittevastavus teatud tingimustele ei kujuta endast paljudel juhtudel tõenäoliselt tõsist üleastumist. Minu arvates on see tavaliselt nii teatavate abstraktselt keelatud ühitamatute tegevuste puhul, millega seoses puudub konkreetne huvide konflikt. Sellest ei tulene siiski, et mittevastavus ametikohustuste täitmiseks vajalikule tingimusele ei saa iseenesest kunagi kujutada endast rasket üleastumist. Sama näite puhul võib sellega olla tegemist juhul, kui keelatud tegevusega ka tegelikult tegeldakse ja sellega kaasnes tegelik ja märkimisväärne huvide konflikt, mis kahjustab institutsiooni võimet sõltumatult oma ülesandeid täita või üldsuse usaldust tema tegevuse sõltumatuse vastu. Veel ühe näitena võib tuua mittevastavuse tingimusele, et isik ei tohi olla kriminaalkorras süüdi mõistetud.
102. Neid üldisi kaalutlusi arvestades asun nüüd käsitlema põhikohtuasjas vaidluse all olevaid faktilisi olukordi.
2. Vaidlusaluste faktiliste stsenaariumide analüüs (kolmas, neljas, kuues ja seitsmes küsimus)
103. Kõige sobivam viis lähtuda käesolevas asjas eelnevalt esitatud kaalutlustest on esiteks analüüsida MA osalust äriühingus (a) ja teiseks käsitleda tema tegevust mittetulunduslikes üksustes (b).
a) Osalus äriühingus (kolmas, kuues ja seitsmes küsimus)
104. Esimene faktiline olukord, mis viis BNB järelduseni, et esinevad mõlemad EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud ametist vabastamise alused on täidetud, puudutab MA 2% osalust äriühingus tema ametisse nimetamise ajal. Pean tunnistama, et mulle ei ole täiesti selge, kuidas sellele järeldusele jõuti, kuna eelotsusetaotluses kirjeldatud riigisisesest õiguslikust raamistikust ei nähtu, et selline osalus kujutaks endast „abstraktset“ vastuolu, sõltumata mis tahes tegelikust huvide konfliktist, nagu märkisid ka EKP ja komisjon.
105. Selgituseks tuletan meelde, et BNB seaduse artikli 11 lõike 4 punkt 4 kvalifitseerib muu hulgas asepresidendi ametiga kokkusobimatuks muu hulgas „füüsilisest isikust ettevõtja, ühingu piiramatu vastutusega osaniku, äriühingu või ühistu […] juhataja [või] juht- või järelevalveorgani liikme […]“. Tuletan samuti meelde, et vaatlusalust äriühingut Iontech Engineering on eelotsusetaotluses kirjeldatud kui piiratud vastutusega äriühingut, milles MA‑le kuulub 2% osalus. See viitaks justkui sellele, et MA olukord ei kuulu nimetatud sätte kohaldamisalasse, kuigi BNB on vastupidisel seisukohal.(54)
106. Kuigi seda küsimust peab loomulikult kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, märgin neil asjaoludel, et kolmas eelotsuse küsimus lähtub eeldusest, et osaluse omamine asjaomases äriühingus ei ole iseenesest kohaldatava riigisisese õigusega keelatud. Seetõttu lähtun sellest eeldusest kui peamisest hüpoteesist ja ma käsitlen ka teist hüpoteesi, et selline osalus on keelatud, üksnes teise võimalusena ja täielikkuse huvides.
107. Tulles peamise hüpoteesi juurde, ühtin komisjoni seisukohaga, et ELTL artiklis 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 7 sätestatud sõltumatuse põhimõttega ei ole vastuolus riigisisene õigusnorm, mis ei keela riigi keskpanga asepresidendil omada osalust piiratud vastutusega äriühingus.
108. Viitan sellega seoses oma varasematele seisukohtadele, mis puudutavad liikmesriikide autonoomiat määrata kindlaks ülesannete täitmise suhtes kohaldatavad tingimused, võttes arvesse kohustust näha ette mehhanismid, mis võimaldavad tuvastada huvide konflikti igal üksikjuhul eraldi.
109. Täheldan analoogia alusel, et EKP presidendi kohta on kohaldatavates eeskirjades ette nähtud, et „tema isikliku vara haldamine […] mis läheb kaugemale tavapäraseks isiklikuks ja perekondlikuks kasutamiseks vajalikust varast, korraldatakse viisil, mis tagab tema sõltumatuse ja huvide konflikti puudumise ning välistab ametisaladuse kasutamise presidendi poolt“.(55) Üksikasjalikumad sätted on esitatud EKP tegevusjuhendis ja EKP eetika raamsuunistes. Ükski neist instrumentidest ei välista täielikult osalust piiratud vastutusega äriühingutes; pigem on neis ette nähtud mehhanismid, mille abil tuvastada ja ennetada huvide konflikte ja turutundliku teabe väärkasutamist.(56)
110. Seda arvestades, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus jõuab järeldusele, et kõnealune osalus ei kuulu abstraktse keelu kohaldamisalasse, siis järeldub sellest, et ta peab analüüsima, kas sellega kaasneb huvide konflikt, ja ta võib tuvastada kõrvaldamise tingimuste esimese ametist vabastamise aluse esinemise üksnes juhul, kui selline konflikt on tuvastatud ja on sellist laadi, mis õigustab tagandamist. Hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid, et teha kindlaks, kas need tekitavad tegeliku või potentsiaalse ohu, et isiklik huvi võib mõjutada või võib näida mõjutavat kohustuste erapooletut ja objektiivset täitmist. Asjakohaste tegurite hulka võivad muu hulgas kuuluda osaluse suurus ja sellega seotud õigused, nagu ka asjaomase äriühingu struktuur, suurus või tegevus.(57)
111. Lisaks märgin vastuseks kuuenda ja seitsmenda küsimuse asjakohastele aspektidele, et kui huvide konflikt tuvastatakse juhtumipõhiselt, võimaldab kõrvaldamise tingimuste kohaldamisele omane kaalutlusruum minu arvates riigisisese õigusega teha võimalikuks selle konflikti kõrvaldamine konkreetse ja sobiva tähtaja jooksul ning selle tegematajätmisel võib asuda seisukohale, et isik ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud tema kohustuste täitmiseks.(58) Saan nendest küsimustest aru nii, et riigisisene õigusraamistik võimaldab kõrvaldada „ühitamatuse“ riigisisese õiguse tähenduses ühe kuu jooksul ning et see võimalus võib kehtida ka siis, kui huvide konflikt tuvastatakse juhtumipõhiselt. Nagu EKP märkis, oleneb konkreetsetest asjaoludest see, kas tähtaeg on piisav. Selles kontekstis lisan, et ei ole täiesti selge, mida peeti käesoleval juhul selle tähtaja asjakohaseks algushetkeks, nagu märkis ka EKP.(59) Neid asjaolusid peab seega kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
112. Lõpuks tuleb huvide konflikti kõrvaldamise võimalust ennast hinnata seoses kohustusega kaitsta riikide keskpankade sõltumatust, nagu see on ette nähtud eelkõige ELTL artiklis 130. Minu arvates välistab selle kaitse tõhusus, mis tuleb sellele sõltumatusele anda, taolise õiguskaitsevahendi kasutamise, kui huvide konflikti laad võib viia järelduseni, et üldsuse usaldust institutsiooni sõltumatuse vastu on juba kahjustatud või et institutsiooni toimimist on juba kahjustatud või et sellega on lisaks toime pandud „tõsine üleastumine“ EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses.
113. Asudes nüüd teise (alternatiivse) stsenaariumi juurde, nimelt et asepresidendi osalus piiratud vastutusega äriühingus on keelatud (nagu komisjon näib kolmandat eelotsuse küsimust mõistvat), siis ei näe ma, kuidas taoline reegel võiks olla vastuolus ELTL artikliga 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artikliga 7.
114. Loomulikult võib väita vastu, et mitte iga osalus piiratud vastutusega äriühingus ei tekita isikul huvide konflikti. Sellest lähtudes võiks väita, et taoline osalus ei sea tingimata ohtu riigi keskpanga otsuseid tegeva organi sõltumatust, nagu väitis Hispaania valitsus, ning et seetõttu võiks eelistada juhtumipõhist hindamist.
115. Nagu ma aga juba selgitasin, on liikmesriikide kaalutlusõigus selles valdkonnas õige lai, arvestades eelkõige õiguspärast eesmärki vältida olukordi, mis võivad tekitada kahtlusi, kas riigi keskpanga ülesandeid täidetakse üksnes üldistes huvides, nagu komisjon sisuliselt väitis. Selle eesmärgi – mis ei ole suunatud mitte ainult tegelike huvide konfliktide ennetamisele, vaid ka institutsiooni avaliku maine kaitsmisele – poole püüdlemine ei sõltu oma olemuselt sellest, kas asjaomasel isikul on tegelikult võimalus oma ametikohustuste täitmisel saadud teavet kuritarvitada.
116. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks jõudma järeldusele, et vaidlusalune osalus oli keelatud, viitaksin oma varasematele märkustele selle olukorra parandamise võimaluse kohta, kuna selline võimalus näib olevat ette nähtud kohaldatavates riigisisestes õigusnormides.
b) Loata osalemine mittetulundusühingus (neljas, kuues ja seitsmes küsimus)
117. Meenutan, et teine olukord, millele MA vastu tuginetakse, on see, et ametisse nimetamise ajal oli ta kahe majandustegevusega tegeleda võiva mittetulundusühingu, nimelt teadusuuringute instituudi ja Golf Klubi juhatuse liige, ilma et ta oleks saanud BNB seaduse artikli 12 lõikes 5 nõutud eelnevat luba.(60)
118. Täheldan, et MA väitis kohtuistungil, et see säte on liiga üldine, et seda saaks pidada tingimuseks, mis on vajalik tema kohustuste täitmiseks. Sellega seoses tuleb sellele täpne kvalifikatsioon mõistagi anda eelotsusetaotluse esitanud kohtul, võttes arvesse kõiki riigisisese õiguse asjakohaseid elemente. Samas viitavad nii eelotsusetaotluses sisalduv teave kui ka selle sätte sõnastus sellele, et see kehtestab tõepoolest seoses MA kohustuste täitmisega negatiivse tingimuse.(61) Kui see on nii, on tegemist tingimusega, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks, EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses.
119. Kooskõlas eespool märgituga ja nõustudes komisjoniga leian, et liikmesriikidel on vabadus kehtestada üldine keeld igasugusele kõrvaltegevusele, sealhulgas mitteammendavalt loetletud tegevustele, ning siduda see üldine keeld juhtumipõhise loa andmise võimalusega, nagu näib olevat ette nähtud BNB seaduse artikli 12 lõikes 5. Samuti leian, et kui sellist keeldu ei järgita, võib see õigustada järeldust, et tingimused, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks, ei ole täidetud, juhul kui loa taotlemise tingimused on piisavalt selged.
120. Nagu komisjon märkis, võib selline tagajärg näida karm. Siiski, nagu ta samuti märkis, on riigi keskpanga otsuseid tegevate organite liikmetel, näiteks asepresidendil, eriti suur vastutus ja nad mõjutavad märkimisväärselt viisi, kuidas keskpank oma ülesandeid täidab. Nende käitumine võib seega eriti mõjutada üldsuse arusaama riigi keskpanga toimimisest. Nagu ma juba selgitasin, õigustab see seda, et liikmesriik keelab teatud olukorrad või tegevused, millega need liikmed võiksid muidu tegeleda, et vältida panga sõltumatu toimimise ohtu seadmist ja kaitsta üldsuse usaldust selle vastu, et panga tegevust ei mõjuta tema liikmete või kolmandate isikute erahuvid.
121. Seda arvestades on liikmesriikidel juhul, kui riigisisesed õigusnormid nõuavad, et selline riigi keskpanga liige nagu tema asepresident ei tohi ilma loata töötada ühelgi välisel ametikohal, ja kui seda nõuet ei ole täidetud, minu arvates õigus asuda seisukohale, et kui „kõrvaldamise tingimuste“ esimese aluse kohaselt ei tehtaks asjakohaseid järeldusi, võtaks see sellelt nõudelt soovitava toime ja võiks õõnestada üldsus usaldust institutsiooni vastu tervikuna.
122. Samas, nagu ma juba märkisin, peavad ametikohustuste täitmise tingimused (ka negatiivsed tingimused) olema piisavalt selged. Käesolevas kontekstis tähendab see eelkõige selgust seoses ajahetkega, millal luba tuleb saada, ja seoses sellega, kas kohaldatav õigus näeb ette võimaluse kõrvaldada võimalik ühitamatus (eriti kui asjaomane isik luba ei taotle). Kuues ja seitsmes eelotsuse küsimus näivad jällegi vihjavat sellise võimaluse olemasolule. Neid asjaolusid peab muidugi kontrollima ja hindama eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes arvesse eelmises alajaos esitatud üldisi kaalutlusi.
123. Eeltoodut arvestades leian vastuseks kolmandale, neljandale, kuuendale ja seitsmendale küsimusele esiteks, et ELTL artikliga 130 ega EKPSi ja EKP põhikirja artikliga 7 ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis ei keela riigi keskpanga asepresidendil omada osalust piiratud vastutusega äriühingus, tingimusel et need õigusnormid sisaldavad mehhanismi, mis võimaldab tuvastada, kas konkreetsel juhul tekitab selline osalus huvide konflikti, mis võib kahjustada liikmesriigi keskpanga võimet sõltumatult oma ülesandeid täita või üldsuse usaldust selle sõltumatuse vastu. Kui taoline huvide konflikt on tuvastatud ja see on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, tuleb EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 14.2 tõlgendada nii, et kui asjaomane isik ei kõrvalda taolist huvide konflikti selle tähtaja jooksul, siis võib asuda seisukohale, et ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks, tingimusel et määratud tähtaeg on piisav ja selle kulgema hakkamise hetk on selgelt määratletud.
124. Teiseks ei ole ELTL artikliga 130 ega EKPSi ja EKP põhikirja artikliga 7 vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad asepresidendil kuuluda mittetulundusühingu juhtorganisse ilma pädeva organi loata. Kui riigisisene õigus võimaldab lõpetada sellise ühitamatu tegevuse määratud tähtaja jooksul alates ametisse nimetamisest, tuleb EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 14.2 tõlgendada nii, et kui puudutatud isik ei lõpeta taolist tegevust selle tähtaja jooksul, siis võib asuda seisukohale, et ta ei vasta enam nõuetele, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks, tingimusel et määratud tähtaeg on piisav ja selle kulgema hakkamise hetk on selgelt määratletud.
D. BNB pädevuse ulatus tõsise üleastumise tuvastamisel (kaheksas küsimus)
125. Kaheksanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas ELTL artikliga 131 ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklitega 7 ja 14.2 on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis lubavad asutusel, kes peab tuvastama ametist vabastamise aluse olemasolu, seejuures hinnata, kas asjaomane isik on süüdi tõsises üleastumises EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses.
126. Minu arvates võib sellele küsimusele vastata lühidalt ja jaatavalt: liidu õigus mitte ainult ei luba pädeval asutusel sellist hindamist läbi viia, vaid kohustab teda ka seda tegema.
127. Selle seisukoha kujundamiseks käsitlen kõigepealt riigisisest õiguslikku konteksti ja selle kohtuasja asjaolusid, mille kohta näib olevat esitatud kaheksas küsimus (1). Seejärel esitan oma õigusliku hinnangu (2). Lõpuks, kuna mitu huvitatud isikut on rõhutanud kohtuliku kontrolli tähtsust käesolevas kontekstis, tulen selle aspekti juurde kokkuvõttes tagasi (3).
1. Riigisisene õigus ja kohtuasja asjaolud
128. Tuletan meelde, et kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt on BNB haldusnõukogu pädevuses otsustada, kas esineb üks tema liikmete (v.a presidendi)(62) ametist vabastamise alustest. Tuletan samuti meelde, et kõnealused alused on kõigi liikmete puhul need, mis on ette nähtud EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2. Kuigi BNB otsuses leiti, et mõlemad alused on MA puhul täidetud, puudutab kaheksas küsimus üksnes tõsist üleastumist.
129. BNB otsus võeti vastu pärast KPK otsust, et MA staatus BNB asepresidendina oli ühitamatu tema osalusega piiratud vastutusega äriühingus ja kahes mittetulundusüksuses.(63)
130. Sellega seoses nähtub eelotsusetaotlusest, et KPK ülesanne on üldisemalt kindlaks teha, kas esineb ühitamatusi teatavate ametikohtade, sealhulgas BNB presidendi ja asepresidendi ametikoha ning nendel ametikohtadel olijate muu tegevuse vahel. ZPK artikli 13 lõike 1 punkti 8 kohaselt esitab KPK ühitamatuse tuvastamise korral asja edasiseks menetlemiseks pädevale avalik-õiguslikule asutusele. Saan aru, et see juhtus siis, kui KPK teavitas Rahvuskogu ja BNBd oma järeldustest MA kohta.
131. Lisaks selgitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et KPK otsus ühitamatuse olemasolu kohta on BNB haldusnõukogule siduvad. Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus lisab, et käesoleval juhul kontrollis BNB haldusnõukogu nende ühitamatuste olemasolu, tutvudes selliste avalikult kättesaadavate allikatega, nagu äriregistri kanded, saan sellest selgitusest aru nii, et esiteks on see haldusnõukogu seotud KPK faktiliste järeldustega ja „ühitamatuse“ õigusliku kvalifikatsiooniga riigisisese õiguse alusel ning teiseks on see otsus BNB jaoks imperatiivne alus, mille esinemisel tuleb tal analüüsida, kas asjaomased ühitamatused kujutavad endast ametist vabastamise aluseid.
132. Lõpuks nähtub eelotsusetaotlusest, et MA vaidlustas KPK otsuse õiguspärasuse Administrativen sad Sofia gradis (Sofia linna halduskohus). MA, BNB, komisjon ja EKP märgivad oma kirjalikes seisukohtades, et see kohus tühistas 11. detsembril 2024 (st pärast käesoleva eelotsusetaotluse esitamist) KPK otsuse. MA ja komisjoni sõnul – mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus – olid tühistamise põhjused seotud vormilise õigusvastasusega (KPK-l olevat asjaomasel ajavahemikul puudunud Rahvuskogu volitused) ja otsuse sisuga (kaalutud asjaolud ei kujutanud endast ühitamatust) ning ka muude aspektidega (eelkõige MA‑le menetlusest teavitamata jätmine ja kogutud tõendite puudulikkus).
133. BNB märgib omalt poolt, et KPK on tühistava kohtuotsuse edasi kaevanud ja apellatsioonkaebus on eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli eraldi menetluses. Vastuseks nendele arengutele väidab MA käesolevas menetluses, et BNB otsus, mis võeti vastu pärast KPK otsust, ei saa kehtima jääda, kuna see kujutab endast KPK otsuse otsest ja automaatset tagajärge, samas kui BNB väidab, et tema otsus põhineb sõltumatutel põhjendustel. Selle küsimuse lahendamine, sealhulgas tagajärjed, mis võivad olla KPK otsuse tühistamisel, kui see apellatsiooniastmes kinnitatakse, on mõistagi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne. Saan siiski aru, et BNB otsuse õiguspärasus on igal juhul üks asjaoludest, mida see kohus peab hindama, kuigi teisest vaatenurgast.
2. Kaheksanda küsimuse sisu
134. Märgin, et vaidlusalused liidu õigusnormid, nimelt ELTL artiklid 130 ja 131 ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklid 7 ja 14, ei sisalda ühtegi reeglit, mis reguleeriks selle organi pädevuse teostamise tingimusi, kellele on riigisisese õiguse alusel tehtud ülesandeks teha kindlaks EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses ametist vabastamise aluste olemasolu.
135. See aspekt kuulub seega liikmesriikide kaalutlusruumi, mis sõltub vajadusest säilitada eespool nimetatud liidu õigusnormide tegelik toimimine (tagades samal ajal kooskõla liidu õigusega, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatud õigustega).(64)
136. Käesolevas kontekstis tähendab see eelkõige seda, et pädevale asutusele (in casu BNB haldusnõukogule) antud pädevus peab võimaldama tõhusalt kaitsta riigi keskpanga sõltumatust ja seega tegelikult hinnata EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise tingimuste asjaolusid.
137. Sellega seoses leian esiteks, et riikide keskpankade sõltumatuse põhimõttega ei ole iseenesest vastuolus kord, mille kohaselt selline organ nagu BNB haldusnõukogu, kes on pädev hindama ametist vabastamise aluste olemasolu, peab menetlust alustama sellise muu üksuse nagu KPK järelduste alusel.
138. Mulle näib nimelt, et konkreetsed volitused kontrollida halduse nõuetekohast toimimist võib anda erinevatele avaliku halduse üksustele. Märgin analoogia alusel, et Euroopa Kohus ei tuvastanud EKP sõltumatuse rikkumist selles, et liidu seadusandja on andnud Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) pettuste ennetamise valdkonnas uurimisvolitused, mis kehtivad ka EKP puhul.(65) Euroopa Kohus rõhutas, et ELTL artiklis 130 (tollal EÜ artikkel 108) ette nähtud EKP sõltumatus „ei tähenda […], et ta on Euroopa Ühendusest täielikult eraldatud ja ükski ühenduse õigusnorm tema suhtes ei kehti“.(66) See peegeldab üldisemat arusaama, et keskpankade sõltumatus ei nõua kliinilist eraldatust avaliku halduse muudest osadest, vaid (pelgalt) eraldatust välistest mõjudest, mis tagab nende võime täita oma ülesandeid sõltumatult.
139. Käesoleva kohtuasja asjaolude juurde tagasi tulles ei tähenda abstraktne väide, et sõltumatuse nõue ei välista konkreetset menetlusajendit (mis kohustab sellist pädevat asutust nagu BNB haldusnõukogu tegutsema), et mis tahes taoline kord oleks selle põhimõttega kooskõlas, olenemata selle konkreetsest rakendamisest ja tingimustest. Täheldan – jällegi analoogia alusel –, et eespool viidatud kohtuasjas viitas Euroopa Kohus erinevatele tagatistele, mis annavad OLAFile sõltumatuse, tagades, et ta tegutseb täielikus kooskõlas liidu õigusega, et saavutada selgelt piiritletud eesmärk konkreetselt loetletud vahenditega.(67) Samas aga, kuna puuduvad väited selle kohta, et KPK toimimine oleks olnud iseenesest õigusvastane, piirdun taolise üldise seisukohaga.(68)
140. Teiseks ei välista keskpankade sõltumatuse põhimõtte nõue seda, et BNB haldusnõukogu on seotud KPK otsusega ja tema „ühitamatuse“ õigusliku kvalifikatsiooniga riigisisese õiguse tähenduses. Niisiis olen seisukohal, et riikide keskpankade sõltumatuse põhimõte ei nõua (ega seega volita) ametist vabastamise aluste tuvastamiseks pädevat asutust kontrollima ja asendama riigisiseste haldusaktide õiguslikke tagajärgi (mis hõlmab ka tuvastatud faktilisi asjaolusid ja antud õiguslikke hinnanguid). See tähelepanek kehtib minu arvates ka siis, kui see asutus on riigi keskpanga organ. Kui konkreetsetes riigisisestes normides ei ole sätestatud teisiti, tähendaks vastupidine järeldus, et see pädev asutus võib sekkuda teiste avaliku halduse asutuste pädevusse, nagu BNB kohtuistungil sisuliselt hoiatas.(69) Vastupidine seisukoht tähendaks ka seda, et ametist vabastamise aluste kindlaksmääramiseks pädev asutus võiks astuda vastava haldusorgani (nagu politsei, maksuhaldur jne) asemele, mis võib lisaks kaasa tuua samade õigusnormide alusel lahknevate otsuste tegemise sama faktilise olukorra ja selle õigusliku hinnangu kohta, rikkudes õiguskindluse põhimõtet.
141. Kolmandaks välistab eesmärk tagada tõhusalt keskpankade sõltumatus siiski ametist vabastamise aluse olemasolu automaatse hindamise, nagu MA, BNB ja Hispaania valitsus väidavad. Teisisõnu ei võimalda riikide keskpankade sõltumatuse tõhus kaitse kehtestada riigisisest õigusnormi, mis kohustaks pädevat asutust ilma igasuguse autonoomse hindamiseta automaatselt järeldama, et ametist vabastamise alus on tuvastatud, pelgalt ekstrapoleerides sellise järelduse faktilistest ja õiguslikest sedastustest, mille teine asutus on teinud konkreetsete riigisiseste õigusnormide alusel, millel on teistsugune eesmärk (olenemata asjaolust, et see eesmärk võib olla seotud eesmärgiga, mida taotletakse käesolevas asjas kõne all olevate kõrvaldamise tingimustega). Selline kummitembeldamine läheks vastuollu juba autonoomsete ametist vabastamise aluste olemasolu loogikaga ning samuti võimalusega hinnata eraldi igat üksikjuhtumit, kui see hinnang tuleb anda.(70) Täheldan, et põhikohtuasja pooled vaidlevad selle üle, kas BNB haldusnõukogu hindas ametist vabastamise aluseid autonoomselt, ning seda aspekti peab loomulikult kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
142. Neljandaks (ja viimaseks), kui ametist vabastamise aluste tuvastamiseks pädevus on antud teatavale organile, ilma et oleks täiendavaid eeskirju, mis annaksid teistele üksustele võimaluse algatada selles organis menetlus (mis näib olevat nii BNB haldusnõukogu puhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist(71)), siis ma leian, et sel pädeval organil peab olema õigus algatada menetlus omal algatusel. Neil asjaoludel ei näe ma ühtegi muud lahendust, mis tagaks EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise tingimuste tõhususe ning sellest tulenevalt keskpankade sõltumatuse kaitse tõhususe.
143. Nagu ma saan aru vaidlusalustest riigisisestest õigusnormidest tulenevast olukorrast, piirdub KPK kohustus „ühitamatuse“ korral BNB haldusnõukogu poole pöörduda riigisiseses õiguses määratletud „ühitamatuse“ olukordadega. Olukordi, mis võivad endast kujutada tõsist üleastumist EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses, võib siiski olla mitmesuguseid. Kuigi ma selgitasin kriteeriume, millest tuleb selle mõiste kohaldamisel juhinduda, ei saa faktilisi olukordi, mida võib kvalifitseerida tõsisteks üleastumisteks, eelnevalt ammendavalt loetleda. Järelikult ei saa „ühitamatuse“ mõiste vastavates õigusnormides hõlmata iga stsenaariumi, mis võib olla EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 seisukohast asjakohane. See nõuab minu arvates, nagu väidavad sisuliselt ka BNB ja Hispaania valitsus, et organ, kelle ülesanne on kindlaks teha, kas esineb tõsisel üleastumisel põhinev ametist vabastamise alus, peab võtma meetmeid omal algatusel, kui talle on teatavaks tehtud või kui ta on ise oma uurimise käigus avastanud asjaolud, millest võib järeldada, et keskpanga sõltumatus on ohus.
144. Selleks peab pädeval organil minu arvates olema lubatud koguda nii palju asjakohaseid tõendeid, kui on vastavate õigusaktide alusel õiguslikult võimalik, sealhulgas koostöös pädevate üksustega, või tutvuda avalikult kättesaadava teabega, näiteks avalikes äriregistrites leiduva teabega, et teha põhjendatud järeldus selle kohta, kas on tekkinud tõsisel üleastumisel põhinev ametist vabastamise alus, austades seejuures täielikult asjaomase isiku kaitseõigusi.(72)
145. Eeltoodud kaalutlusi arvestades leian, et ELTL artiklit 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artikleid 7 ja 14.2 tuleb tõlgendada nii, et asutus, kes vastutab ametist vabastamise aluste tuvastamise eest, peab saama selleks hinnata, kas asjaomane isik on süüdi tõsises üleastumises EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 tähenduses.
146. Kuigi see järeldus annab vastuse kaheksandale küsimusele, soovin vastata mõne huvitatud poole konkreetsetele argumentidele kohtuliku järelevalve kohta kogu menetluse üle.
3. Kohtulik järelevalve roll menetluses
147. Käesoleva menetluse käigus on välja arendatud kaks erinevat argumentatsiooniliini, mis mõlemad puudutavad kohtuliku kontrolli erinevat aspekti.
148. Esiteks väitis EKP, keda toetas kohtuistungil Hispaania valitsus, et tõsise üleastumise tuvastamisele peab eelnema kohtulik otsustus.
149. Täpsemalt väitis EKP, et kuigi keskpankade sõltumatusele omane ametist vabastamise keelu põhimõte nõuab, et pädev asutus hindaks rikkumise raskust ja ametist vabastamise proportsionaalsust, peab sõltumatu kohus esimesena kontrollima, kas üleastumine on aset leidnud. Seda järeldust toetab EKP sõnul EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 sõnastus teatavates keeleversioonides.(73)
150. Mind see seisukoht ei veena. Kuigi väljendit „süüdi tõsises üleastumises“ mõnes keeleversioonis võib esmapilgul tõlgendada nii, et see viitab (kuriteos) süüdioleku eelnevale kohtulikule tuvastamisele,(74) viitavad teised keeleversioonid laiemalt sellele, et tõsine üleastumine on „toime pandud“,(75) millest ei tulene taolist nõuet.
151. Lisaks oleks selline tõlgendus vastuolus EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 eesmärgiga, milleks on keskpankade sõltumatuse kaitse. Kuigi institutsiooni sõltumatust tõsiselt kahjustav tegevus võib ühtlasi kujutada endast kuritegu ja selle suhtes võidakse lõpuks algatada kriminaalmenetlus, võib selline menetlus igal juhul võtta palju aega. Nagu EKP ise tunnistas, võib esineda olukordi, kus pädev asutus peab olema võimeline olemasolevate tõendite alusel kiiresti tegutsema, sealhulgas juhtudel, kui tõendid on kaalukad (nt videovalve salvestised) või faktid on selged ja vaieldamatud (nt ülestunnistus).(76)
152. Samas nõustun ma, komisjoni ja EKPga, et kui ametist vabastamise aluse olemasolu tuvastava otsuse teeb organ, mis ei ole kohus, peab olema võimalik teostada tõhusat kohtulikku kontrolli vastavalt põhiõiguste harta artiklile 47.(77)
153. Selles kontekstis väljendas komisjon kahtlust, kas õigusega tõhusale kohtulikule kaitsele on kooskõlas liikmesriigi õigusnormides sätestatud tähtajad, mis näevad sisuliselt ette väga lühikese kaebetähtaja ja sama lühikese tähtaja, mille jooksul kohus peab otsuse tegema. Ta viitas sellega seoses EKP 2024. aasta lähenemisaruandele, milles on veel olemasolevate puudusena nimetatud „kaebuse esitamise lühikest tähtaega ja kohtumenetluse väga piiratud tähtaega [praeguse BNB seaduse artikli 14 lõikes 2].(78) See kajastub ka 2025. aasta lähenemisaruandes.(79)
154. Esmapilgul võib neid muresid jagada. Euroopa Kohtule ei ole aga selle kohta ühtegi küsimust esitatud ning seda ei ole Euroopa Kohtus seetõttu ka täielikult arutatud. Märgin ka, et Bulgaaria valitsus käesolevas menetluses ei osalenud. Neil asjaoludel ei pea ma vajalikuks seda küsimust käesolevas asjas analüüsida.
155. Kui Euroopa Kohus soovib seda siiski käsitleda, eelkõige seoses eelotsusetaotluse esitanud kohtule ette nähtud väga lühikese tähtajaga (mis näib asjasse puutuv pärast seda, kuid Euroopa Kohus on andnud käesolevas asjas oma vastuse), esitan lühidalt järgmised märkused.
156. Üldiselt ei ole kohtuliku kontrolli tähtaegade olemasolu iseenesest problemaatiline, kuna sellised tähtajad teenivad õiguspärast eesmärki tagada menetluse kiire läbiviimine. Samas on keeruline abstraktselt hinnata, kas konkreetne tähtaeg on igal juhul asjakohane. Ühes olukorras piisav võib osutuda teises olukorras ebapiisavaks.(80)
157. Käesolevas kontekstis õigustab vajadus tagada riigi keskpanga toimimise järjepidevus tõepoolest soovi viia kohtulik kontroll läbi kiiresti. Samal ajal võivad vaidlusaluse otsuse tähtsus asjasse puutuva riikliku panga tegevuse seisukohast ja selle võimalikud rasked tagajärjed asjaomasele isikule ning vajadus austada kaitseõigusi muuta liikmesriigi kohtu jaoks võimatuks viia oma kontroll lõpule äärmiselt lühikese aja jooksul. Kui selline olukord peaks tekkima, siis leian, et liikmesriigi kohtul peab olema võimalik jätta see tähtaeg kohaldamata ja teha oma otsus võimalikult kiiresti pärast seda.(81)
V. Ettepanek
158. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Varhoven administrativen sadile (Bulgaaria kõrgeim halduskohus) järgmiselt:
1. ELTL artiklit 130 ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi ja EKP põhikiri“) artiklit 7
tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis kohustavad sellist riigi keskpanga otsuseid tegeva organi liiget nagu asepresident esitama liikmesriigi pädevale asutusele deklaratsiooni, milles ta peab avaldama oma huvid, näiteks osaluse kapitaliühingus või kuulumise mittetulundusüksuse juhtorganisse (viies küsimus).
2. EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 14.2
tuleb tõlgendada nii, et see on liidu õiguse kohaselt kohaldatav üksnes riikide keskpankade presidentidele. Seda sätet tuleb siiski tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles nähakse ette, et nimetatud sättes määratletud materiaalõiguslikud tingimused, mille kohaselt võib riigi keskpanga presidendi ennetähtaegselt ametist vabastada, on kohaldatavad ka sellise panga asepresidendi suhtes (esimene ja teine küsimus).
3. ELTL artiklit 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 7
tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis ei keela riigi keskpanga asepresidendil omada osalust piiratud vastutusega äriühingus, tingimusel et need õigusnormid sisaldavad mehhanismi, mis võimaldab tuvastada, kas konkreetsel juhul tekitab selline osalus huvide konflikti, mis võib kahjustada liikmesriigi keskpanga võimet sõltumatult oma ülesandeid täita või üldsuse usaldust selle sõltumatuse vastu. Kui taoline huvide konflikt on tuvastatud ja see on võimalik määratud tähtaja jooksul alates ametisse nimetamisest kõrvaldada, tuleb selle põhikirja artiklit 14.2 tõlgendada nii, et kui asjaomane isik ei kõrvalda taolist huvide konflikti selle tähtaja jooksul, siis võib asuda seisukohale, et ta ei vasta enam tingimustele, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks, tingimusel et määratud tähtaeg on piisav ja selle kulgema hakkamise hetk on selgelt määratletud.
ELTL artiklit 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 7
tuleb ühtlasi tõlgendada nii, et nendega ei vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis keelavad asepresidendil kuuluda mittetulundusühingu juhtorganisse ilma pädeva organi loata. Kui riigisisene õigus võimaldab lõpetada sellise ühitamatu tegevuse määratud tähtaja jooksul, tuleb EKPSi ja EKP põhikirja artiklit 14.2 tõlgendada nii, et kui puudutatud isik ei lõpeta taolist tegevust selle tähtaja jooksul alates ametisse nimetamisest, võib asuda seisukohale, et ta ei vasta enam selle sätte tähenduses nõuetele, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks, tingimusel et määratud tähtaeg on piisav ja selle kulgema hakkamise hetk on selgelt määratletud (kolmas, neljas, kuues ja seitsmes küsimus).
4. ELTL artiklit 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artikleid 7 ja 14.2
tuleb tõlgendada nii, et need nõuavad, et asutus, kes on pädev tuvastama riigi keskpanga presidendi ametist vabastamise aluste esinemine, peab saama selleks hinnata, kas asjaomane isik on süüdi tõsises üleastumises selle põhikirja artikli 14.2 tähenduses (kaheksas küsimus).
1 Algkeel: inglise.
2 Rahvasteliit, „Resolutsioonid XIV ja III“, Report of the International Financial Conference, Th. Dewarichet, Brüssel, 1920, lk 23 ja 26; ÜRO arhiiv Genfis (Šveits): S145D/99/15. Viidatud ka teoses Tucker, P., Unelected Power: The Quest for Legitimacy in Central Banking and the Regulatory State, Princeton University Press, 2018, lk xvi-656, eriti lk 4.
3 Vt Hill, M., The Economic and Financial Organization of the League of Nations. A Survey of Twenty-Five Years’ Experience, Carnegie Endowment for International Peace, Washington, 1946, lk xv-168, eriti lk 24, ja Pauly, L. W., The League of Nations and the Foreshadowing of the International Monetary Fund. Essays in International Finance, nr 201, Princeton University, New Jersey, 1996, lk 1–47, eriti lk 7.
4 Vt liidu liikmesriikide osas Ustav Republike Hrvatske (Horvaatia põhiseadus), artikkel 53, Ústava Slovenskej republiky (Slovakkia põhiseadus), artikkel 56, Ustava Republike Slovenije (Sloveenia põhiseadus), artikkel 152, ja Sveriges grundlagar (Rootsi põhiseadus), artikkel 13. Vt ka Σύνταγμα της Κυπριακής Δημοκρατίας (Küprose põhiseadus), artikli 188 lõige 2, ja Ústava České republiky (Tšehhi põhiseadus), artikkel 98.
5 Vt näiteks Tucker, P., „How the European Central Bank and other Independent Agencies Reveal a Gap in Constitutionalism: A Spectrum of Institutions for Commitment“, German Law Journal, 22. aastakäik, nr 6, 2021, lk 999–1027; või van’t Klooster, J., „Central Banks“, väljaandes Bellamy, R., ja King, J. (toim), The Cambridge Handbook of Constitutional Theory, Cambridge University Press, 2025, lk 622–638.
6 See mõiste tähistab üldiselt eeskirjade ja mehhanismide kogumit, mis reguleerivad teatud rahasüsteemi. Vt selle mõiste kohta eelkõige van’t Klooster, J., viidatud käesoleva ettepaneku 5. joonealuses märkuses, lk 624, kus on veel viidatud allikaid.
7 Viidates käimasolevale kohtuvaidlusele, mis tuleneb ühe USA Föderaalreservi nõukogu liikme hiljutisest ametist vabastamisest. Nr 25A312. Donald J. Trump, Ameerika Ühendriikide president jt vs. Lisa D. Cook, Föderaalreservi Süsteemi nõukogu liige.
8 EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 4.
9 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus Rimšēvičs ja EKP vs. Läti (C‑202/18 ja C‑238/18, EU:C:2019:139, edaspidi „kohtuotsus Rimšēvičs“, punktid 50 ja 51).
10 Ibidem, punktid 92, 94 ja 96.
11 See omadussõna esineb ainult ZPKONI artikli 6 lõike 1 punktis 12.
12 Sama tähelepanek kehtib mutatis mutandis.
13 See omadussõna esineb ainult ZPKONI artikli 37 lõikes 1.
14 ZPK puhul on asjakohane artikli 51 lõike 1 punkt 13.
15 See mõiste esineb üksnes ZPK artikli 51 lõike 1 punktis 13.
16 Ei ole selge, mis põhjusel selle valdusettevõtja väärtus vähenes.
17 Nagu ma hiljem selgitan, näib, et see menetlus viis KPK otsuse tühistamiseni. Selle otsuse peale esitatud kaebuse menetlemine näib olevat pooleli.
18 Tuletan meelde, et need alused on sätestatud EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2, millele on viidatud BNB seaduse artikli 14 lõikes 1.
19 Seetõttu ei oma käesolevas asjas tähtsust asjaolu, et Bulgaaria ei olnud asjasse puutuval ajal veel euroala liige (ta ühines 1. jaanuaril 2026). Vt nõukogu 8. juuli 2025. aasta määrus (EL) 2025/1408, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 seoses euro kasutuselevõtuga Bulgaarias (ELT L, 2025/1408).
20 See koosneb kolmest liikmest, kelle valib Rahvuskogu (kõigi saadikute kahekolmandikulise häälteenamusega pärast arutelu ametisse nimetamise erikomisjonis) kuueks aastaks.
21 Vt ZPKONI artikli 38 lõige 1.
22 Kohtujuristi kursiiv.
23 Kohtuotsus Rimšēvičs, punkt 46. Vt ka 16. juuni 2015. aasta kohtuotsus Gauweiler jt (C‑62/14, EU:C:2015:400, punkt 40).
24 Kohtuotsus Rimšēvičs, punkt 48. Tuletan meelde, et ELTL artikli 282 lõikes 1 on sätestatud, et „[EKP] koos riikide keskpankadega moodustab [EKPSi].“
25 Kohtuotsus Rimšēvičs, punktid 66–71.
26 Ibid, punkt 70.
27 ELTL artikli 283 lõikes 1 on sätestatud, et „[EKP] nõukogu koosneb [EKP] juhatuse liikmetest ja nende liikmesriikide keskpankade presidentidest, mille rahaühik on euro.“ Vt ka EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 8 ja artikli 10 lõige 1.
28 Vt EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 42.1.
29 Vt ELTL artikli 141 lõige 2. Nende liikmesriikide keskpankade presidendid, mille suhtes on kehtestatud erand, kuuluvad liikmetena EKP üldnõukokku, mis on üks kolmest EKP otsuseid tegevast organist. Vt ELTL artikli 129 lõige 1 ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklid 9.3 ja 44.
30 Kohtuotsus Rimšēvičs, punktid 47 ja 48 ja seal viidatud kohtupraktika.
31 Vastavalt Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsuse 2004/257/EÜ, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2004/2) (ELT 2004, L 80, lk 33; ELT eriväljaanne 01/05, lk 46; muudetud redaktsioonis; edaspidi „EKP kodukord“), artiklitele 3.2 ja 3.5 ei ole EKP nõukogu koosolekutel osalemine reserveeritud presidentidele, kellega võib kaasas olla üks isik.
32 Nimetatud sätte teine lõik näeb ette: „[…] [EKP kodukorraga] nähakse ka ette, et nõukogu liige, kes ei saa pikema aja jooksul nõukogu istungitest osa võtta, võib nõukogusse määrata asendusliikme.“ Vt ka EKP kodukorra artiklid 3.3, 4.4 ja 4.5 ja mutatis mutandis EKP poolt vastu võetud EKP kõrgetasemeliste töötajate tegevusjuhendi (ELT 2022, C 478, lk 3; edaspidi „EKP tegevusjuhend“) artikkel 1.2.
33 See argument põhines asjaolul, et ELTL artiklile 130 eelnenud samasisuline õigusnorm ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 7 on sõnaselgelt viidatud „riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmetele“ (kohtujuristi kursiiv). Euroopa Rahainstituut, Progress towards convergence, Frankfurt, 1995, lk 93.
34 Kuna nende küsimustega palutakse eelkõige tõlgendada liidu õigusnormi, mis puudutab riikide keskpankade presidente, mitte asepresidente (nagu põhikohtuasjas), võib väita, et taotletud tõlgendusel ei ole mingit seost kohtuasja faktiliste asjaoludega, mistõttu on kõnealused küsimused vastuvõetamatud. Leian siiski, et kohtuotsusest Dzodzi tuleneva väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ilmselgelt liidu õiguskorra huvides, et Euroopa Kohus annaks taotletud tõlgenduse, et vältida tulevasi lahknevusi kõrvaldamise tingimuste tõlgendamisel. See on nii seetõttu, et EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 14.2 on riigisiseses õiguses muudetud kohaldatavaks otsese ja tingimusteta viitega (BNB seaduse artikli 14 lõikes 1), ilma et oleks muudetud selle eesmärki või ulatust. Vt 18. oktoobri 1990. aasta kohtuotsus Dzodzi (C‑297/88 ja C‑197/89, EU:C:1990:360, punktid 36 ja 37) ning 13. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Baltijas Starptautiskā Akadēmija ja Stockholm School of Economics in Riga (C‑164/21 ja C‑318/21, EU:C:2022:785, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt Dzozdi kohtupraktika suuna kohta kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas J & S Service (C‑620/19, EU:C:2020:649, punktid 27–74).
35 Vt ka kohtujuristi Kokott ettepanek kohtuasjas Rimšēvičs vs. Läti (C‑202/18 ja C‑238/18, edaspidi „kohtujuristi ettepanek kohtuasjas Rimšēvičs“, punkt 156).
36 Vt kohtujuristi ettepanek kohtuasjas Rimšēvičs, punkt 77.
37 Analoogia alusel tuleneb sama järeldus Euroopa Kohtu arutluskäigust seoses Üldkohtu kohtuniku ametikohale esitatud kandidaadi riigisisese valikumenetlusega 29. juuli 2024. aasta kohtuotsuses Valančius (C‑119/23, EU:C:2024:653, punktid 54 ja 57). Nagu Euroopa Kohus seal meenutas, piirdub liidu õigus nõuetega, mis puudutavad „sõltumatust“ ja „[pädevust] kõrgesse kohtunikuametisse määramiseks“ (ELL artikli 19 lõige 2 ja ELTL artikkel 254). Vt ka minu ettepanek kohtuasjas Valančius (C‑119/23, EU:C:2024:325, punkt 54).
38 Vt analoogia alusel ELTL artikli 283 lõige 2 ning EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 11.2, milles on sätestatud, et EKP president, asepresident ja teised juhatuse liikmed valitakse „raha- või pangandusküsimustes tunnustatud ja vastavate erialaste kogemustega isikute hulgast“.
39 Ülevaate saamiseks riigisisestest õigusaktidest vt Euroopa Liidu Kohus, Direction de recherche et documentation, memorandum teemal „Désignation, incompatibilités, prévention des conflits et révocation des membres des organes décisionnels des banques centrales nationales“, 25/008, november 2025, eelkõige lk 12–17. Märgin, et mõned nimetatud tingimused on ette nähtud ka BNB seaduse artikli 11 lõigetes 3 ja 4.
40 Vt analoogia alusel minu ettepanek kohtuasjas Valančius (C‑119/23, EU:C:2024:325, punkt 48).
41 Vt käesoleva ettepaneku 39. joonealuses märkuses viidatud memorandum ja analoogia alusel EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 11.1, milles on sätestatud, et „[EKP juhatuse l]iikmed täidavad oma kohustusi täiskohaga töötades. Ükski liige ei tohi töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal, kui EKP nõukogu ei ole selleks erandkorras luba andnud.“ Vt ka Euroopa Keskpanga presidendi teenistustingimuste (SEC/GovC/X/18/163a) artikkel 3 pealkirjaga „Ühitamatu tegevus“, mille punktis a on sätestatud, et „EKP president hoidub kõigist majandus- ja äritehingutest ning astub tagasi mis tahes ametikohalt, mis võib kahjustada tema sõltumatust või anda talle võimaluse kasutada ära ametisaladusi“.
42 Vt analoogia alusel 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus Valančius (C‑119/23, EU:C:2024:653, punkt 54).
43 Meenutan analoogia alusel kohtujurist Geelhoedi märkust komisjoni liikmete sõltumatuse nõude kohta, mis oli sätestatud EÜ lepingu artikli 213 lõikes 2 (nüüd ELL artikli 17 lõige 3): „Nende ametnike isikuomadused mõjutavad otseselt üldsuse usaldust ühenduse institutsioonide vastu, nende endi usaldusväärsust ja seega tulemuslikkust“. Vt kohtujurist Geelhoedi ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Cresson (C‑432/04, edaspidi „ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Cresson“, EU:C:2006:140, punkt 67).
44 Märgin, et käesoleva ettepaneku 33. joonealuses märkuses viidatud EKP tegevusjuhendi esimeses põhjenduses on märgitud, et EKP peab „teenima avalikke huve ja tagama kõrgeima usaldusväärsuse standardi. Seetõttu on EKP üldjuhtimise põhimõtete keskmes demokraatlik vastutus, läbipaistvus ja kõrgeimad eetikastandardid. Nende põhimõtete järgimine on EKP usaldusväärsuse põhielement, mis on oluline Euroopa kodanike usalduse tagamisel.“ Vt ka Euroopa Keskpanga 2. novembri 2021. aasta suunise (EL) [2021/2253], millega kehtestatakse eurosüsteemi eetikaraamistiku põhimõtted (EKP/2021/49) (uuesti sõnastatud) (ELT 2021, C 454, lk 7; edaspidi „EKP eetikaraamistiku suunis“), põhjendused 3 ja 5 ning ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Cresson, punkt 73.
45 Vt ka ettepanek kohtuasjas Rimšēvičs, punkt 101, milles viidatakse sõltumatusele kui nende tingimuste „immateriaalsele tuumale“. Vt ka käesoleva ettepaneku 32. joonealuses märkuses viidatud EKP tegevusjuhendi artikkel 6.
46 Vt näiteks kohtuotsus Valančius, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika.
47 30. septembri 2021. aasta kohtuotsus kontrollikoda vs. Pinxten (C‑130/19, EU:C:2021:782, punkt 868).
48 Ka teised keeleversioonid ei anna täpsemaid juhiseid (vt eelkõige „faute grave“ prantsuskeelses versioonis, „σοβαρό παράπτωμα“ kreekakeelses versioonis, „falta grave“ hispaaniakeelses versioonis, „gravi mancanze“ itaaliakeelses versioonis ja „schwere Verfehlung“ saksakeelses versioonis). Sama tähelepanek kehtib veel kolme juhu puhul, kus see mõiste esineb liidu esmases õiguses seotud või võrreldavas kontekstis (vt EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 11.4 EKP juhatuse liikmete kohta, ELTL artikli 228 lõige 2 ombudsmani kohta ja ELTL artikkel 247 komisjoni liikmete kohta).
49 Vt nt 7. novembri 2024. aasta kohtuotsus Burdene (C‑126/23, EU:C:2024:937, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
50 https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/misconduct, https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/serious, https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/serious, https://www.collinsdictionary.com/dictionary/english/misconduct.
51 Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktides 62–63 esitatud selgitus.
52 Vt selle kohta ka ettepanek kohtuasjas Rimšēvičs, punkt 104.
53 Ettepanek kohtuasjas komisjon vs. Cresson, punkt 67.
54 BNB sõnul kuulub MA osalus BNB seaduse artikli 11 lõike 4 punkti 4 kohaldamisalasse. Oma kirjalikes seisukohtades viitab ta piiratud vastutusega äriühingu tunnustele Bulgaaria äriühinguõiguses ja väidab sisuliselt, et igasugune osalus piiratud vastutusega äriühingus toob automaatselt kaasa selle äriühingu juhtorgani liikmeks olemise.
55 Käesoleva ettepaneku 41. joonealuses märkuses viidatud Euroopa Keskpanga presidendi teenistustingimuste artikli 3 punkt b.
56 Käesoleva ettepaneku 32. joonealuses märkuses viidatud EKP tegevusjuhend, eelkõige selle artiklid 11, 16 ja 17. Vt ka käesoleva ettepaneku 44. joonealuses märkuses viidatud EKP eetika raamsuunise artiklid 10 ja 11. Tuleb märkida, et EKP eetika raamsuunise artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda akti ainult eurosüsteemi keskpankade ja nende ametnike suhtes. Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal ei olnud Bulgaaria puhul veel tegemist taolise olukorraga. Vt käesoleva ettepaneku 19. joonealune märkus.
57 Vt analoogia korras huvide konflikti määratlust käesoleva ettepaneku 32. joonealuses märkuses viidatud EKP tegevusjuhendi artiklis 11 ja käesoleva ettepaneku 44. joonealuses märkuses viidatud EKP eetika raamsuunise artikli 2 lõikes 9.
58 Toimikust nähtub, et ZPKONI artikli 36 lõige 3 ja ZPK artikli 50 lõige 3 kohustavad ühitamatuse deklareerinud isikut tegema ühe kuu jooksul alates kokkusobimatuks tunnistamisest vajalikud toimingud ühitamatuse kõrvaldamiseks ning esitama tema ametisse valinud või nimetanud asutusele selle kohta asjakohased tõendid. Kui selliseid parandustoiminguid ei tehta, peab ametisse valiv või nimetav asutus – käesoleval juhul Rahvuskogu – astuma samme õigussuhte lõpetamiseks (ZPKONI artikli 36 lõige 4 ja ZPK artikli 50 lõige 4). Need sätted näivad viitavat ühitamatuste deklaratsioonile, mis tuleb esitada Rahvuskogule ZPKONI artikli 35 lõike 1 punkti 1 ja artikli 35 lõike 2 ning samamoodi sõnastatud ZPK artikli 50 alusel. Nagu ma aga juba selgitasin, näib põhikohtuasi olevat algatatud seoses KPK-le esitatud vara ja huvide deklaratsiooniga. Nagu juba märgitud, ei ole sellise deklaratsiooni sisu ja „ühitamatuse“ kõrvaldamise kohustuse vaheline seos selge ning igal juhul peab seda kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.
59 Tuletan samuti meelde, et käesoleval juhul esitas MA pärast ametisse nimetamist kolm eraldi vara ja huvide deklaratsiooni ning mulle ei ole selge, kuidas hinnati kohustust kõrvaldada kõik deklareeritud ühitamatused eelkõige esimese ja teise deklaratsiooni osas.
60 Meenutagem, et selles sättes on presidendi ja asepresidendi osas sätestatud, et „[h]haldusnõukogu ühehäälse otsuse alusel võivad nad tegeleda tasustamata tegevusega, kui ei esine huvide konflikti“.
61 Nagu BNB väitis, näib, et selle eesmärk on vältida huvide konflikte, kuna nende puudumine on – nagu selgitatud – lahutamatult seotud sõltumatuse nõudega, mis on sätestatud ELTL artiklis 130 ning EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 7.
62 See väljajätmine ei tohiks analüüsi mõjutada. Käesoleval juhul on oluline see, et kõnealusel organil on pädevus hinnata kõrvaldamise tingimusi, mis on kohaldatav muu hulgas BNB asepresidendi suhtes. Sellega seoses ei ole esitatud konkreetset teavet BNB presidendi ametist vabastamise menetluse kohta. BNB seaduse artikli 14 lõikest 1 näib siiski tulenevat, et sellekohase otsuse teeb ametisse nimetav asutus, st Rahvuskogu. Näib, et see institutsioon on pädev vabastama ametist ka teisi BNB haldusnõukogu liikmeid, võttes aluseks sellise haldusnõukogu poolt tehtud otsuse, nagu on vaidluse all käesolevas asjas.
63 Toimikust nähtub, et ZPKONI lisasätete artiklis 7 ja ZPK lisasätete artikli 1 punktis 4 on „ühitamatus“ määratletud kui teise ametikoha omamine või tegevus, mis põhiseaduse või seaduse kohaselt ei sobi kokku kõrge avaliku ameti kandja staatusega.
64 Vt analoogia alusel 4. juuni 2020. aasta kohtuotsus C.F. (maksukontroll) (C‑430/19, EU:C:2020:429, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika) või 18. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Heureka Group (internetipõhised hinnavõrdlused) (C‑605/21, EU:C:2024:324, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
65 10. juuli 2003. aasta kohtuotsus komisjon vs. EKP (C‑11/00, EU:C:2003:395, punktid 130–145).
66 Ibid, punkt 135.
67 Ibid, punktid 139–141.
68 See, kas KPK tegutses asjakohasel ajal õigel õiguslikul alusel, on mõistagi mõnevõrra teistsugune küsimus ja ma saan aru, et see on eelotsusetaotluse esitanud kohtus menetletava apellatsioonkaebuse ese, nagu juba eespool märgitud.
69 Seda märkust tuleks muidugi kohandada, kui ametist vabastamise aluste tuvastamiseks pädev asutus on kohus. Vt analoogia alusel EKPSi ja EKP põhikirja artikkel 11.4, milles on sätestatud, et „[k]ui [EKP] juhatuse liige ei vasta enam tingimustele, mis on nõutavad tema kohustuste täitmiseks, või kui ta on süüdi tõsises üleastumises, võib Euroopa Kohus ta EKP nõukogu või juhatuse taotluse põhjal ametist tagandada“.
70 Meenutan, et kaheksas küsimus puudutab ainult seda ametist vabastamise alust.
71 Erineva olukorra näitena vt 69. joonealuses märkuses tsiteeritud sätet.
72 See põhimõte on üks õigusega heale haldusele hõlmatud „tegevustest“; vt kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Ispas (C‑298/16, EU:C:2017:650, punkt 87). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb kaitseõigused tagada alati, kui võidakse teha isiku suhtes ebasoodne otsus. Vt ka nt 4. juuni 2020. aasta kohtuotsus C.F. (maksukontroll) (C‑430/19, EU:C:2020:429, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika). Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei peaks kaitseõiguste tagamise põhimõte olema kohaldatav, kui taolise otsuse on teinud riigi keskpanga organ, tingimusel et see otsus võib olla isiku suhtes õiguslikult ebasoodne.
73 EKP viitab saksakeelsele („eine schwere Verletzung begangen hat“), ingliskeelsele („has been guilty of serious misconduct“), prantsuskeelsele („a commis une faute grave“) ja itaaliakeelsele („è reso colpevole di gravi mancanze“) versioonile.
74 Vt inglis- ja itaaliakeelne versioon, millele viidatakse eelmises joonealuses märkuses.
75 Vt selles suhtes saksakeelne versioon („eine schwere Verletzung begangen hat“), prantsuskeelne versioon („a commis une faute grave“), hispaaniakeelne versioon („haya incurrido en falta grave“) ja tšehhikeelne versioon („nebo se dopustí vážného pochybení“).
76 Märgin, et kohtuotsuses Rimšēvičs määratles Euroopa Kohus vaidlustatud meetme otsuseks, mis kuulub EKPSi ja EKP põhikirja artikli 14.2 reguleerimisalasse, hoolimata sellest, et puudus eelnev kriminaalvastutust tuvastav kohtuotsus. Leian, et kui selline oluline nõue oleks tõsise üleastumise mõiste osa olnud, andnuks see selge ja piisava aluse tühistamiseks selles kohtuasjas (mida Euroopa Kohus tegi muudel alustel). Samas puudutas see kohtuasi keskpanga presidendi suhtes kehtivat ajutist keeldu täita oma ülesandeid riiklikus keskpangas. Kuidas see ka ei oleks, arvestades järeldust, milleni ma selles küsimuses jõudnud olen, ei pea ma vajalikuks käsitleda EKP poolt tehtud eristust, et eelneva kohtuotsuse nõue ei kehti teise ametist vabastamise aluse puhul, nimelt suutmatuse puhul täita nõudeid oma ametikohustuste täitmiseks.
77 Mis puudutab konkreetseid asjasse puutuvaid õigusi, siis otsus, millega rakendatakse EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud kõrvaldamise tingimusi, võib mõjutada nii asjaomase isiku õigust jääda ametisse mandaadi minimaalseks kestuseks kui ka põhiõiguste hartaga tagatud õigusi (nagu käesoleval juhul omandiõigus või ühinemisvabadus). Eelotsusetaotluses ei ole täpsustatud BNB haldusnõukogu liikmete ametiaega. Komisjon ja EKP märgivad siiski, et see tähtaeg on kuus aastat (BNB seaduse artikli 12 lõige 4). Kuigi ei ole selge, kas see tähtaeg väljendab EKPSi ja EKP põhikirja artiklis 14.2 ette nähtud minimaalse ametiaja reegli „normatiivset eksporti“, on õigus jääda ametisse kuni ametiaja lõpuni igal juhul õigus, mis tuleneb ELTL artikliga 130 ja nimetatud põhikirja artikliga 7 tagatud sõltumatusest.
78 European Commission, Convergence Report 2024, Institutional Paper 294, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2024, lk 43.
79 European Commission, Convergence Report 2025 on Bulgaria, Institutional Paper 320, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2025, lk 25.
80 Kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal (C‑406/18, EU:C:2019:1055, punktid 48, 53 ja 56).
81 Analoogia alusel sellega, mida Euroopa Kohus otsustas 19. märtsi 2020. aasta kohtuotsuses Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal (C‑406/18, EU:C:2020:216, punktid 36 ja 37). Vt ka kohtujuristi Bobeki ettepanek kohtuasjas Bevándorlási és Menekültügyi Hivatal (C‑406/18, EU:C:2019:1055, punkt 69) koos viidetega kohtupraktikale, milles tuletatakse meelde, et põhiõiguste harta artiklil 47 on vahetu õigusmõju ja see võimaldab seega jätta kohaldamata kõik sellega vastuolus olevad õigusnormid.