<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.10-->
  <head>
    <title>2023-02-202302C116202103490-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0349-21-202207513-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="15/03/2023 17:24:45" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="rdoUrFs74e+AOZEVfKOtYCSZlNJsLWx7UDs2S9V6frjGkcYVkdTAfrJMHHQnBnvBsTgYBxH1YCaXF2rP/Lkev/urQJPwjQeXbHGJcxWIwBw3jAEe0eIGwkdnoZnt72ywm4gt84fHd0dtxN2bcV75LV1UW5ZcAbKC+cO7rEWlGbk=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="raidere" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="c81f06c3-9e0b-4233-9e8e-08e1cf7d0f5f" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0349" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2021" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="raidere" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 21/07/2022 10:37:56" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2022-10-19T21:51:16Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="648c3d169a8b44e1b8d587ae98ffab95" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0349" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtujurist Collinsi ettepanek – Kohtuasi C‑349/21</div>
      <div id="rId21" style="default">HYA jt (telefoni pealtkuulamise loa põhjendamine)</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      ANTHONY MICHAEL COLLINS
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 13. oktoobril 2022 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑349/21
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      HYA,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      IP,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      DD,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      ZI,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-9" title="page-1">
      SS
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-10" title="page-1">
      menetluses osales
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-11" title="page-1">
      Spetsializirana prokuratura
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-12" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-13" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Isikuandmete töötlemine ja eraelu puutumatuse kaitse – Direktiiv 2002/58/EÜ – Artikli 5 lõige 1 ja artikli 15 lõige 1 – Elektroonilise side konfidentsiaalsus – Kohtuotsus, millega antakse luba raske kuriteo toimepanemises kahtlustatavate isikute telefoni pealt kuulata – Vorm või tüüptekst – Põhjendamine – Ebaseaduslikud jälitustoimingud – Ebaseaduslikult saadud tõendite vastuvõetavus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 7 ja artikkel 47
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva eelotsusetaotlusega soovib Spetsializiran nakazatelen sad (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) teada, kas direktiivi 2002/58/EÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) artikli 15 lõikega 1, kui seda lugeda koos artikli 5 lõikega 1 ja põhjendusega 11, on kooskõlas praktika anda luba kasutada varjatud jälitustoiminguid kahtlustatavate isikute vaheliste telefonivestluste pealtkuulamiseks, salvestamiseks ja säilitamiseks (edaspidi „telefoni pealtkuulamine“) üldise tüüpvormiga, mis ei sisalda isikustatud põhjendusi. Samuti soovib ta teada, kas isikustatud põhjenduste puudumist sellistes lubades saab parandada asja menetleva kohtuniku tagasiulatuv (de novo) kontroll, ja kui see nii ei ole, siis kas tõendeid, mis on saadud eelnimetatud sätteid rikkudes, võib tõenditena arvesse võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2002/58 põhjenduses 2 on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-3">
      „Käesoleva direktiiviga püütakse austada põhiõigusi ja selles järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas [(edaspidi „harta“)] tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige püütakse käesoleva direktiiviga tagada nimetatud harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õiguste täielik austamine.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2002/58 põhjenduses 11 on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-22" title="page-4">
      „Nagu direktiivis 95/46/EÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>), ei käsitleta ka käesolevas direktiivis põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist selliste toimingute puhul, mis ei kuulu ühenduse õiguse reguleerimisalasse. Seega ei muuda käesolev direktiiv senist tasakaalu üksikisiku eraelu puutumatuse õiguse ja liikmesriikide võimaluse vahel võtta käesoleva direktiivi artikli 15 lõikes 1 osutatud meetmeid, mis on vajalikud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku (kaasa arvatud riigi majanduslik heaolu, kui tegevus on seotud riigi julgeolekuga) ja kriminaalõiguse rakendamise seisukohast. Seega ei mõjuta käesolev direktiiv liikmesriikide võimalust kuulata õiguspäraselt pealt elektroonilist sidet või võtta vajaduse korral meetmeid eespool nimetatud eesmärkidel ja kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooniga [(edaspidi „EIÕK“)] nii, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Inimõiguste Kohtu [(edaspidi „EIK“)] otsustes. Sellised meetmed peavad olema asjakohased, rangelt proportsionaalsed kavandatud eesmärgiga ja vajalikud demokraatlikus ühiskonnas ning nendega peaksid kaasnema piisavad tagatised kooskõlas [EIÕKga].“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2002/58 artikli 5 „Side konfidentsiaalsus“ lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-24" title="page-4">
      „Liikmesriigid tagavad üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse siseriiklike õigusaktidega. Eelkõige keelatakse nende õigusaktidega isikutel, kes ei ole kasutajad, kuulata, salaja pealt kuulata, salvestada või muul viisil pealt kuulata või jälgida sidet ja sellega seotud liiklusandmeid ilma asjaomaste kasutajate loata, kui see ei ole õiguspärane artikli 15 lõike 1 kohaselt. Käesolev lõige ei takista side edastamiseks vajalikku tehnilist salvestamist, ilma et see piiraks konfidentsiaalsuse põhimõtet.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Artikli 15 „Direktiivi 95/46/EÜ teatavate sätete kohaldamine“ lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-4">
      „Liikmesriigid võivad võtta seadusandlikke meetmeid, millega piiratakse käesoleva direktiivi artiklites 5 ja 6, artikli 8 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 ning artiklis 9 sätestatud õiguste ja kohustuste ulatust, kui selline piiramine on vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu selleks, et kaitsta direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõikes 1 nimetatud riiklikku julgeolekut (s.t riigi julgeolekut), riigikaitset, avalikku korda, kriminaalkuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamist, uurimist, avastamist ja kohtus menetlemist. Selleks võivad liikmesriigid muu hulgas võtta seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette andmete säilitamine piiratud aja jooksul käesolevas lõikes sätestatud põhjustel. Kõik käesolevas lõikes osutatud meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, kaasa arvatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud põhimõtetega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Bulgaaria õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Bulgaaria põhiseaduse artikli 121 lõikes 4 on sätestatud, et „kohtute aktid peavad olema põhjendatud“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kriminaalmenetluse seadustiku (Nakazatelno-protsesualen kodeks; edaspidi „NPK“) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) artiklis 34 on sätestatud, et „[i]gas kohtu aktis peab sisalduma […] põhjendus […]“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">NPK artikkel 172 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-31" title="page-5">
      „(1) Kohtueelse menetluse eest vastutavad asutused võivad kasutada jälitustoiminguid – elektroonilisi ja tehnilisi vahendeid […], mida kasutatakse jälgitavate isikute tegevuse dokumenteerimiseks […].
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-32" title="page-5">
      (2) Jälitustoiminguid kasutatakse juhul, kui see on vajalik raskete tahtlike kuritegude uurimiseks […], kui nendega seotud asjaolude tuvastamine ei ole muul viisil võimalik või kui sellega kaasnevad erakordsed raskused.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">NPK artikli 173 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-5">
      „Jälitustoimingute kasutamiseks kohtueelses menetluses esitab järelevalvet tegev prokurör kohtule kirjaliku taotluse koos põhjendustega. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">NPK artiklis 174 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-5">
      „[…]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-5">
      (3) Spetsializiran nakazatelen sadi [(kriminaalasjade erikohus)] pädevusse kuuluvates menetlustes annab jälitustoimingute kasutamiseks eelneva loa kohtu esimees […].
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-5">
      (4) Lõigetes 2 kuni 3 nimetatud ametiisik teeb otsuse põhistatud määrusega […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jälitustoimingute seaduse (Zakon za spetsialnite razuznavatelni sredstva, edaspidi „ZSRS“) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>) artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-5">
      „Jälitustoiminguid kasutatakse juhul, kui see on vajalik raskete tahtlike kuritegude ennetamiseks ja avastamiseks […], kui vajaliku teabe kogumine ei ole muul viisil võimalik või kui sellega kaasnevad erakordsed raskused.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ZSRS artikli 12 lõike 1 punktis 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-5">
      „Jälitustoiminguid kasutatakse isikute puhul, kelle kohta on teavet ja põhjendatult alust arvata, et nad valmistavad ette, panevad toime või on toime pannud artikli 3 lõikes 1 nimetatud raskeid tahtlikke kuritegusid.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ZSRS artikli 13 lõikes 1 on täpsustatud asutused ja ametid, kes võivad taotleda jälitustoimingute kasutamist ning nende toimingute abil kogutud teabe ja tõendusmaterjali kasutamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ZSRS artikli 14 lõike 1 punktis 7 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-45" title="page-6">
      „Jälitustoimingute kasutamiseks on nõutav artikli 13 lõikes 1 osutatud asutuste haldusjuhi või järelevalvet tegeva prokuröri või asjaomastel juhtudel artikli 13 lõikes 3 nimetatud asutuse või artikli 13 lõike 1 punktis 7 nimetatud direktoraadi direktori põhjendatud kirjalik taotlus, milles on esitatud […] põhjused, miks vajaliku teabe kogumine on muul viisil võimatu, või selle kogumisega kaasnevate erakordsete raskuste kirjeldus.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ZSRS artikli 15 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-47" title="page-6">
      „Artikli 13 lõikes 1 nimetatud asutuste juhid või järelevalvet tegev prokurör ning artikli 13 lõike 1 punktis 7 nimetatud direktoraadi puhul korruptsioonivastase võitluse ja ebaseaduslikult saadud vara konfiskeerimise komisjoni esimees esitavad taotluse Sofiyski gradski sadi [(Sofia linnakohus, Bulgaaria)], asjaomaste piirkondlike või sõjaväekohtute, Spetsializiran nakazatelen sadi [(kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria)] esimehele või nende poolt volitatud aseesimehele, kes annab 48 tunni jooksul kirjaliku loa jälitustoimingute kasutamiseks või keeldub nende kasutamisest, põhjendades oma otsuseid.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlus põhikohtuasjas ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Spetsializirana prokuratura (eriprokuratuur, Bulgaaria) alustas kriminaalmenetlust viie isiku suhtes, kes väidetavalt osalesid organiseeritud kuritegelikus ühenduses, mis aitas kolmandate riikide kodanikel ebaseaduslikult siseneda Bulgaaria territooriumile, ning kes andsid või said sellega seoses altkäemaksu. Need teod on Bulgaaria õiguses „rasked kuriteod“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Prokurör esitas 10. aprillil 2017 kohtueelses menetluses taotluse teha ühe süüdistatava, IP suhtes jälitustoiminguid, sealhulgas kuulata pealt tema telefoni.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See taotlus on üle kaheksa lehekülje pikkune. Esilehel ja lehekülgede 2–8 jaluses on märgitud viitenumber. Taotlus algab kavandatavate operatiivtoimingute kirjeldusega. Selles on isik, kelle suhtes toiminguid soovitakse teha, määratletud nime, isikukoodi, aadressi, ametikoha ja töökoha järgi. Selles on märgitud mobiiltelefoni number ja muud andmed ettemakstud kõnekaardi kohta, mida kasutab isik, kelle suhtes soovitakse jälitustoiminguid teha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus sisaldab jälitustoimingute tegemise põhjendust. Selle osa esimeses lõigus on nimetatud kohtueelne menetlus ja uuritav kuritegu, viidates nii NPK asjakohastele artiklitele kui ka kuriteo olemusele. Teine lõik viitab tunnistaja ütlustele, mille Spetsializirana prokuratura (järelevalvet tegev prokuratuur) on saanud kuritegeliku tegevuse, selle struktuuri ja selles osalejate rolli kohta. Kolmas lõik sisaldab täiendavaid tunnistaja ütlusi, milles on üksikasjalikult kirjeldatud kuritegeliku rühmituse toimimist ja asjaomase isiku seotust. Selles lõigus on esitatud ka kirjeldus selle kohta, kuidas asjaomane isik suhtles teiste kuritegeliku rühmituse liikmetega, ja viide kasutatud mobiiltelefoninumbrile, mis vastab taotluse esimeses lõigus nimetatule. See osa lõppeb märkusega, et tunnistaja ütlused põhjendavad järeldust, et Bulgaarias tegutseb kuritegelik rühmitus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotluses selgitatakse, miks taotletavaid toiminguid peetakse vajalikuks, ja tuuakse ära toimingud, mis on juba tehtud, et tuvastada kuritegelikus rühmituses osalevad isikud. Täpsemalt on kirjeldatud, miks asjaomase isiku tegevus rikub erinevaid riigisisese ja liidu õiguse sätteid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotluse järgmises lõigus on esitatud põhjused, miks süüdimõistva kohtuotsuseni viivaid tõendeid ei ole võimalik muul viisil saada. Selles väidetakse eelkõige, et asjaomased isikud moodustavad suletud rühma ja et nende kohtumiste kohta on raske tõendeid saada. Taotluse viimases lõigus on esitatud andmed volitatud ametniku kohta, kellele tuleb kavandatavate jälitustoimingute tulemustest teatada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samal päeval andis Spetsializiran nakazatelen sadi (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) esimees loa telefonivestluste pealtkuulamiseks, nende salvestamiseks ja salvestiste säilitamiseks kriminaalmenetluse eesmärgil. Kohtumääruses on märgitud toimingute tegemise loa andnud isiku nimi ja ametikoht. Selles märgitakse, et taotluse esitanud asutus tegutses oma pädevuse piires ja et on piisavalt viiteid sellele, et toime on pandud NPK artikli 172 lõikes 2 või ZSRS artikli 3 lõikes 1 nimetatud kuritegu, mis kuulub Spetsializiran nakazatelen sadi (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) pädevusse. Määruses on märgitud, et ZSRS artikli 4, artikli 12 ja artikli 21 või NPK artikli 175 lõike 2 nõuded on täidetud. Selles kiidetakse heaks taotluses nimetatud isiku suhtes loetletud jälitustoimingud ning selles ära toodud viitenumber vastab taotluse esilehel ja lehekülgede 2–8 jaluses olevale viitenumbrile. Loal on allkiri, pitser ja selle kuupäevaks on märgitud 10. aprill 2017. Loataotluse esimesel leheküljel on sama allkiri, pitser ja kuupäev.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samasugused taotlused esitati teiste uurimisaluste isikute kohta seoses nende osalemisega samas kuritegelikus rühmituses. Spetsializiran nakazatelen sadi (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) esimehe põhjendused on identsed, välja arvatud asjaolu, et iga juhtumi puhul viidatakse loas eri taotlusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul hõlmab lubade üldine tüüpvorm erinevaid stsenaariume, mille puhul võib varjatud jälitustoiminguid seaduslikult lubada. On levinud praktika, et loas ei märgita selle väljastamise isikustatud põhjendusi. Seega kahtles eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas load on nõuetekohaselt põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lubatud jälitustoimingute tulemusena tehti kahtlustatavate teatud telefonivestlustest helisalvestised ja need säilitati. Eelotsusetaotluse esitanud kohus möönab, et need vestlused on süüdistatavale esitatud kriminaalsüüdistuste tõendamisel asjakohased, kuid kahtleb, kas neid saab tõenditena kasutada, kui luba loetakse õigusvastaseks. Seetõttu peatas ta menetluse ja esitas Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-59" title="page-8">
      „1. Kas liikmesriigi kohtute väljakujunenud praktika kriminaalmenetluses, mille kohaselt annab kohus loa kahtlustatavate telefonivestluste pealtkuulamiseks, salvestamiseks ja salvestiste säilitamiseks eelnevalt koostatud üldise tüüpvormiga, milles ilma mingisuguse isikustamiseta sisaldub vaid väide õigusnormide järgimise kohta, on kooskõlas direktiivi 2002/58 artikli 15 lõikega 1, kui seda lugeda koos artikli 5 lõikega 1 ja põhjendusega 11?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-60" title="page-8">
      2. Kui vastus on eitav, kas riigisisese seaduse tõlgendamine nii, et sellise loa alusel saadud teavet kasutatakse süüdistuse tõendamiseks, on vastuolus liidu õigusega?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">IP, DD, Tšehhi Vabariik, Iirimaa ja Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. 6. juulil 2022. aastal peetud kohtuistungil esitasid Iirimaa ja komisjon suulised seisukohad ja vastasid Euroopa Kohtu küsimustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese küsimuse osas leiavad IP ja DD, et load on ebaseaduslikud, kuna need ei sisalda isikustatud põhjendusi. Seetõttu ei olnud nende õigus eraelu puutumatusele omavolilise sekkumise eest piisavalt kaitstud. Nad väidavad ka, et neil ei ole võimalik lube tõhusalt vaidlustada, mis rikub nende õigusi, mis tulenevad harta artiklist 47. Tšehhi Vabariik, Iirimaa ja komisjon on seisukohal, et taotluse ja loa kõrvuti lugemine võib olla piisav selleks, et süüdistatavatel oleks võimalik lubasid tõhusalt vaidlustada välistamaks nende alusel kogutud tõendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise küsimuse osas leiavad IP ja DD, et ebaseaduslikult saadud tõendid on vastuvõetamatud. DD on ühtlasi seisukohal, et asja menetleval kohtul ei ole võimalik lubade seaduslikkust tagasiulatuvalt hinnata. Iirimaa leiab, et tõendite vastuvõetavus on menetlusküsimus, mida ei reguleerita liidu õigusega ja mis kuulub liikmesriikide ainupädevusse. Komisjon nõustub Iirimaaga, lisades reservatsiooni, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb igal juhul jätta arvesse võtmata tõendid, mis puudutavad tehnilist valdkonda, mida kohtunikud ei tunne ja mis võib oluliselt mõjutada faktiliste asjaolude hindamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste hindamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas kohtu luba telefoni pealtkuulamiseks, mis antakse üldise tüüpvormiga, milles on märgitud, et jälitustoiminguid reguleerivaid õigusnorme on järgitud, kuid mis ei sisalda isikustatud põhjendusi, on kooskõlas direktiivi 2002/58 artikli 15 lõikega 1, kui seda lugeda koos artikli 5 lõikega 1 ja põhjendusega 11.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2002/58 kohaldamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt direktiivi 2002/58 artikli 1 lõikele 3, nagu seda on tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas, kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse igasugune isikuandmete töötlemine, mille viivad läbi elektroonilise side teenuste osutajad, sealhulgas töötlemine, mis toimub neile avaliku võimu asutuste pandud kohustuste täitmiseks. Ainult juhul, kui liikmesriigid rakendavad elektroonilise side konfidentsiaalsusest kõrvale kalduvaid meetmeid otse, panemata elektroonilise side teenuste osutajatele kohustusi, ei reguleeri andmekaitset mitte direktiiv 2002/58, vaid riigisisene õigus, kui direktiivi (EL) 2016/680 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) kohaldamisest ei tulene teisiti, mistõttu peavad asjasse puutuvad riigisisesed meetmed eelkõige järgima liikmesriigi põhiseadusõigust ja EIÕKd. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlusest ei nähtu ja kohtuistungil osalenud pooled ei suutnud kinnitada, kas käesolevas asjas rakendasid vaidlusaluseid jälitustoiminguid elektroonilise side teenuse osutajad. Jälitustoiminguid läbi viinud üksuse peab kindlaks tegema liikmesriigi kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimustele vastamisel eeldan, et seda tegid elektroonilise side teenuse osutajad ja et asjaomased toimingud kuuluvad seega direktiivi 2002/58 kohaldamisalasse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus tuleneb asjaolust, et direktiivi 2002/58 artikli 15 lõige 1 lubab liikmesriikidel „võtta seadusandlikke meetmeid, millega piiratakse [artiklis 5] sätestatud õiguste ja kohustuste ulatust“. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused ei puuduta mitte niivõrd riigisiseseid õigusnorme, millega on üle võetud artikli 15 lõige 1, vaid seda, kuidas kohtud neid õigusnorme rakendavad. Kas need kahtlused viivad esimese küsimuse väljapoole direktiivi 2002/58 artikli 15 lõike 1 kohaldamisala? Ma ei arva, et see nii on. Riigisisestes õigusnormides on sätestatud, et luba antakse põhistatud määrusega. Euroopa Kohtu käsutuses oleva teabe kohaselt on lubades märgitud, et seadusest tulenevaid nõudeid on järgitud. Küsimus on selles, kas see põhjendus on piisav, kuna need kohtumäärused on tehtud tüüpvormis, mis ei sisalda isikustatud põhjendusi. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused seotud liidu õiguse tõlgendamisega kohaldatavate riigisiseste õigusnormide ja kohtupraktika kontekstis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2002/58 artikli 5 lõige 1 ja artikli 15 lõige 1 koostoimes kohustavad liikmesriike sisuliselt keelama sellise side kuulamise, salajase pealtkuulamise, salvestamise või muul viisil pealtkuulamise või jälgimise, millega asjaomased kasutajad ei nõustu, välja arvatud juhul, kui see on vajalik, asjakohane ja proportsionaalne kuritegude ennetamiseks, uurimiseks, avastamiseks ja kohtus menetlemiseks. Sellised meetmed peavad olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, sealhulgas proportsionaalsuse põhimõttega ja ELL artikli 6 lõigetes 1 ja 2 viidatud põhimõtetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõike 1 kohaselt tunnustab liit hartas sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid. Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt on harta sätted ette nähtud liikmesriikidele liidu õiguse kohaldamise korral.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Telefoni pealtkuulamise luba kujutab endast harta artikliga 7 tagatud süüdistatavate õiguste riivet. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) Selline riive võib harta artikli 52 lõike 1 kohaselt olla lubatud üksnes juhul, kui see on ette nähtud seadusega ning kui see on – asjaomaste õiguste olemust ja proportsionaalsuse põhimõtet arvestades – vajalik ja vastab tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõhususe põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt ei tohi liidu õiguse kohaldamist muuta võimatuks või ülemäära keeruliseks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>) See hõlmab õigust tõhusale kohtulikule kontrollile. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>) Lisaks on harta artikli 47 esimeses lõigus ette nähtud, et igaühel, kelle liidu õigusega tagatud õigusi või vabadusi rikutakse, on selles artiklis sätestatud tingimustel õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus. Kui loa andmisel ei kuulatud ära isikut, kelle suhtes jälitustoiminguid sooviti teha, nagu käesoleval juhul, on asjakohane harta artikli 47 esimene lõik, mis käsitleb tõhusat kohtulikku kontrolli, mitte aga teine lõik, mis käsitleb õigust õiglasele kohtulikule arutamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et selleks, et harta artikliga 47 tagatud õigus tõhusale kohtulikule kontrollile oleks tõhus, peab puudutatud isikul olema võimalik tutvuda tema suhtes tehtud otsuse põhjendustega, kas seda otsust lugedes või nõudes ja saades need põhjendused, et tal oleks võimalik kaitsta oma õigusi võimalikult heades tingimustes ja otsustada kõiki asjaolusid teades, kas paluda pädeval kohtul kontrollida selle otsuse õiguspärasust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhjendamiskohustuse ulatus võib olla erinev sõltuvalt vaidlustatud otsuse laadist. Seda kohustust tuleb analüüsida, lähtudes menetlusest tervikuna ja arvestades kõiki olulisi asjaolusid, et kontrollida, kas asjaomastel isikutel on võimalik mainitud otsust tõhusalt ja tegelikult vaidlustada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul seisnevad load üldises tüüptekstis, milles on konkretiseeritud ainult teatavad elemendid, nagu viitenumbrid, kuupäevad, isik, kelle suhtes jälitustoiminguid soovitakse teha, ning jälitustoimingute ulatus ja kestus. Seega ei ole süüdistatavatel võimalik selle dokumendi alusel kindlaks teha, miks loa andnud kohtunik leidis, et telefonivestluste pealtkuulamiseks vajalikud õigusnormides ette nähtud nõuded on täidetud. Need isikud ei saa seega kaitsta oma õigusi võimalikult heades tingimustes ja otsustada kõiki asjaolusid teades, kas on mõtet pöörduda pädeva kohtu poole nõudmaks nende lubade õiguspärasuse kontrolli, et saavutada lõppeesmärgina nende tõendite vastuvõetamatuks tunnistamine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õigus tõhusale kohtulikule kontrollile ei nõua siiski tingimata, et loa andnud kohtunik esitaks dokumendis endas omaenda sõnadega põhjused, miks ta leidis, et loa andmise tingimused on täidetud. Piisab, kui loa andmise põhjuseid saab usaldusväärselt kindlaks teha. Kui loataotlus sisaldab selget selgitust selle kohta, miks taotluse esitanud asutus või ametnik leiab, et jälitustoiminguteks tuleb luba anda, siis võib eeldada, et taotluses esitatud põhjused on need, mis veensid kohtunikku luba andma. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>) Seda enam, et seda liiki menetluse puhul on taotlus ja kõik selle toetuseks esitatud dokumendid ainus alus, millest lähtuvalt võib loa anda või selle andmisest keelduda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva ettepaneku punktides 18–22 on märgitud, et lubade esiküljel olevad viitenumbrid ja isikukoodid tähendavad, et iga luba puudutab konkreetset isikut ja telefoninumbrit käsitlevat eraldiseisvat taotlust. Taotlused on struktureeritud ja üksikasjalikud. Õiguslikud kriteeriumid, mida kohtunik peab loa andmiseks kasutama, on suhteliselt konkreetsed. Kui süüdistataval on võimalik saada õigeaegselt loa andmise aluseks olnud taotluse koopia, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>) on tal tõenäoliselt võimalik teada saada loa andmise põhjused ja teha teadlikult otsus, kas ta vaidlustab selle või mitte. Seega peab liikmesriigi kohus igal üksikjuhul eraldi ja kõiki asjakohaseid asjaolusid arvesse võttes kindlaks tegema, kas on tagatud süüdistatavatele harta artikli 47 esimese lõiguga ette nähtud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Harta artikli 52 lõike 3 eesmärk on tagada kooskõla hartas sätestatud õiguste ja EIÕKga tagatud vastavate õiguste vahel, ilma et see kahjustaks liidu õiguse autonoomiat. Selles kontekstis arutati kohtuistungil, kas käesoleva ettepaneku eelmises punktis kirjeldatud lähenemisviis on vastuolus EIK hiljutise otsusega Ekimdzhiev (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>), milles nimetatud kohus hindas õiguslikke tagatisi omavoli ja kuritarvitamise vastu seoses sideandmete varjatud jälgimise, säilitamise ja neile juurdepääsuga Spetsializiran nakazatelen sadi (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) 2015.–2019. aasta praktika kontekstis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">EIK leidis, et valdav osa väljastatud jälgimislubadest ei sisaldanud kohaseid põhjendusi. Ta märkis siiski, et pelk põhjenduste puudumine ei vii automaatselt järelduseni, et kohtunikud ei olnud jälgimisloa taotlusi nõuetekohaselt läbi vaadanud, kuigi mitu asjaolu tekitasid temas selles osas tõsiseid kahtlusi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas asjas piisab märkimisest, et kuigi EIK otsuses Ekimdzhiev väljendati tõsiseid kahtlusi seoses kohtute antud lubadega jälitustoiminguteks Bulgaarias, ei välistatud seal võimalust, et sellised varjatud jälitustoimingud on lubatud olukorras, kus loa andnud kohtunik on õigesti leidnud, et see on tõepoolest vajalik, sobiv ja proportsionaalne. Igal juhul peab süüdistataval, kelle suhtes loa alusel jälitustoiminguid tehti, olema võimalik teada saada selle loa andmise põhjused ja teha teadlik otsus, kas luba vaidlustada või mitte. Liikmesriigi kohtu ülesanne on igal konkreetsel juhul hinnata, kas selline vaidlustamine on põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-86" title="page-12">
      Harta artikliga 47 ja direktiivi 2002/58 artikli 15 lõikega 1, kui lugeda neid koos nimetatud direktiivi artikli 5 lõikega 1 ja põhjendusega 11, ei ole vastuolus praktika, mille kohaselt kahtlustatavate telefonivestluste pealtkuulamiseks, salvestamiseks ja salvestiste säilitamiseks antakse luba üldise tüüptekstiga, milles sedastatakse, et õigusnormidest on kinni peetud, kuid mis ei sisalda selle kohta isikustatud põhjendusi, tingimusel et süüdistatav, kelle suhtes jälitustoiminguid tehti, saab luba ja loataotlust koos lugedes loa andmise põhjendused usaldusväärselt kindlaks teha ja tõhusalt vaidlustada.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna loa seaduslikkuse hindamine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, on vaja vastata teisele küsimusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine küsimus põhineb kahel eeldusel. Esimene neist on see, et süüstavad tõendid saadi varjatud jälitustoimingutega, mida tehti sellise loa alusel, mis oli ebaseaduslik, kuna see oli nõuetekohaselt põhjendamata. Teine eeldus on see, et süüdistatav, kelle suhtes neid jälitustoiminguid tehti, ei saa tõhusalt vaidlustada õiguslikku alust, mille alusel selleks luba anti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluses küsitakse, kas asja menetlev kohtunik võib parandada loa nõuetekohase põhjenduse puudumisest tuleneva ebaseaduslikkuse. Kuigi sellise tagasiulatuva kontrolli mehhanism ja tagajärjed ei ole täiesti selged ning on kahtlusi, kas asja menetlev kohtunik on pädev sellist ebaseaduslikkust parandama, on eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarviliku vastuse andmiseks asjakohane seda küsimust käsitleda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Komisjon märkis, et teise küsimuse puhul tuleb uurida, kuidas võivad ebaseaduslikult saadud tõendid mõjutada kriminaalmenetluse üldist õiglust. Eelotsusetaotluses seda küsimust ei käsitleta. Samuti ei esita eelotsusetaotluse esitanud kohus teavet kohaldatavate riigisiseste menetlusnormide kohta, eelkõige selle kohta, kuidas neid tõendeid tema menetluses käsitletaks. Komisjoni tõstatatud teema näib seega olevat täiesti hüpoteetiline, mistõttu Euroopa Kohus ei peaks seda käesoleva eelotsusetaotluse kontekstis käsitlema.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kas loa põhjendusega seotud õigusvastasust saab tagantjärele de novo kontrolliga parandada?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu praktika andmete üldise säilitamise ja neile juurdepääsu kohta annab sellele küsimusele vastuse. Riigisiseses õiguses tuleb kindlaks määrata tingimused, mille täidetuse korral peavad elektroonilise side teenuse osutajad andma pädevatele riiklikele asutustele juurdepääsu andmetele. Seal peavad olema ette nähtud selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad asjaomase meetme ulatust ja kohaldamist, ning kehtestatud miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu, piisavad tagatised, et need andmed on kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitstud. Sekkumine peab piirduma rangelt vajalikuga. Kuritegevuse vastu võitlemise eesmärgil võib juurdepääsu anda ainult nende isikute andmetele, keda kahtlustatakse raske kuriteo kavandamises, parasjagu või varem toimepanemises või ühel või teisel viisil sellises kuriteos osalemises. Selleks et oleks tagatud nende tingimuste täielik järgimine, on esmatähtis, et selline juurdepääs andmetele oleks allutatud kohtu või sõltumatu haldusasutuse tehtavale eelnevale kontrollile asjaomase asutuse põhjendatud taotluse alusel kuriteo ennetamise, avastamise või kohtus menetlemise riigisisese menetluse raames. See kontroll peab alati olema eelnev, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel, mil see tuleb läbi viia lühikese aja jooksul pärast toimingut. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>) Kui see oleks teisiti, oleks jälitustoimingute õiguspärasuse tagasiulatuva kontrolli ajaks toimunud süüdistatavate ja puudutatud isikute õiguste oluline riive. Sõltumatu asutuse kontrolli puudumist ei saa seega parandada tagantjärele de novo kontroll.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et üksnes eelnev kontroll saab tagada, et elektroonilise side teenuste osutajatele ei panda tarbetult kohustusi, et hartas sätestatud põhiõiguste riive ei ole meelevaldne ja et direktiivi 2002/58 artikli 15 lõike 1 tingimused on täidetud. See on kooskõlas lähenemisviisiga, mille EIK valis kohtuotsuses Dragojević, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>) kus ta ei nõustunud praktikaga, mille kohaselt Horvaatia kohtud kontrollisid tagantjärele, kas jälitustoiminguteks loa andnud määrused olid nende tegemise ajal õiguspärased.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ebaseaduslikult saadud tõendite vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">EIÕK artikkel 6 tagab õiguse õiglasele kohtumenetlusele, kuid ei näe ette norme tõendite kui selliste vastuvõetavuse kohta, mis on eelkõige riigisisese õiguse küsimus. Samuti ei leia EIK, et tema ülesanne on teha kindlaks ebaseaduslikult saadud tõendite vastuvõetavus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui selles valdkonnas puuduvad liidu õigusnormid, tuleb üksikasjalikud menetlusnormid, mis reguleerivad nende kohtuasjade läbivaatamist, mille eesmärk on tagada isikutele otse liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse, sätestada iga liikmesriigi sisemises õiguskorras, kuid seda siiski tingimusel, et need ei ole vähem soodsad kui normid, mis reguleerivad riigisisese õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid sarnaseid olukordi (võrdväärsuse põhimõte), ning et need ei muuda nende õiguste kasutamist tegelikult võimatuks ega ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>) Sellised normid peavad järgima ka põhiõigusi, seaduslikkuse põhimõtet ja õigusriigi põhimõtet, mis on osa põhiväärtustest, millel liit rajaneb. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrdväärsuse põhimõtte kohaselt peab liikmesriigi kohus, kes viib läbi kriminaalmenetlust teabe või tõendite alusel, mis on saadud direktiivist 2002/58 tulenevaid nõudeid rikkudes, kindlaks tegema, kas riigisisene õigus või praktika näeb ette nende materjalide vastuvõetavuse ja kasutamise kohta vähem soodsad eeskirjad kui need, mis reguleerivad riigisisest õigust rikkudes saadud teabe ja tõendite vastuvõetavust ja kasutamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab tõhususe põhimõtet, siis on teabe ja tõendite vastuvõetavust ja kasutamist reguleerivate riigisiseste õigusnormide eesmärk vastavalt riigisiseses õiguses tehtud valikutele vältida seda, et ebaseaduslikult saadud teave ja tõendid kahjustaksid põhjendamatult sellise isiku üle kohtumõistmist, keda kahtlustatakse kuritegude toimepanemises. Selle eesmärgi võib aga riigisiseses õiguses saavutada mitte ainult keeluga kasutada kohtumõistmisel sellist teavet ja selliseid tõendeid, vaid ka riigisiseste normide ja tavadega, mis reguleerivad selliste materjalide kontrolli ja kaalu, või isegi sel viisil, et nende ebaseaduslikkust võetakse arvesse karistuse määramisel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) Tõhususe põhimõte on siiski viinud selleni, et Euroopa Kohus on kujundanud reegli, mis nõuab teatavatel kindlatel asjaoludel tõendite kohustuslikku arvesse võtmata jätmist. Kui poolel ei ole võimalik tõhusalt kommenteerida tõendeid, mis puudutavad tehnilist valdkonda, mida asja menetlevad kohtunikud ei tunne ja mis võivad oluliselt mõjutada faktiliste asjaolude hindamist, siis tuleb jätta need tõendid arvesse võtmata. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise küsimusega näib eelotsusetaotluse esitanud kohus selle lähenemisviisi kahtluse alla seadvat. Seega tuleb analüüsida asjakohast kohtupraktikat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas Mantovanelli oli vaidlusaluse tõendi puhul tegemist arstiteadusliku ekspertiisiaktiga, mis põhines laboratoorsetel analüüsidel, eksperdi intervjuudel tunnistajatega ja teatud dokumentidel. Abielupaar Mantovanellil ei olnud lubatud intervjuudel osaleda ega dokumente näha, kuid neil oli lubatud ekspertiisiakt vaidlustada, kui see oli kohtule esitatud. EIK ei olnud veendunud, et see menetlus andis Mantovanellidele reaalse võimaluse ekspertiisiakti tõhusalt kommenteerida. Küsimus, millele ekspert pidi vastama, oli just see, mille kohus pidi lahendama, nimelt kas faktilised asjaolud tõendavad haigla meditsiinitöötajate hooletust seoses konkreetse ravimi manustamisega patsiendile. Seega puudutasid tõendid tehnilist valdkonda, mida kohtunikud ei tundnud. Kuigi eksperdi järeldused ei olnud kohtule õiguslikult siduvad, mõjutasid need tõenäoliselt oluliselt tema hinnangut faktilistele asjaoludele. Kuna Mantovanellide taotlus uue ekspertiisiakti esitamiseks jäeti rahuldamata nii esimeses kohtuastmes kui ka apellatsiooniastmes, oleks neil olnud võimalik oma arvamust enne ekspertiisiakti esitamist tõhusalt avaldada üksnes meditsiinitöötajatega tehtud intervjuudel osalemise ja asjasse puutuvate dokumentide kommenteerimisega. Seetõttu leidis EIK, et asjaomane kohtumenetlus tervikuna oli ebaõiglane. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuasjas Steffensen võeti laboratooriumis analüüsimiseks toiduaine proovid. Selle analüüsi tulemus oli aluseks haldusasutuse otsusele, et toode ei vasta õigusnormide nõuetele. Asjaomase direktiivi kohaselt oleks tootjal pidanud olema võimalus saada selle esimese analüüsi vaidlustamiseks teine arvamus. Tootjale ei teatatud proovide võtmisest ja seetõttu ei olnud tal võimalik samast tootest proove võtta. Euroopa Kohus märkis kohtuasjale Mantovanelli viidates, et EIK‑poolne kohtumenetluse õigluse kontroll EIÕK artikli 6 lõike 1 alusel puudutab menetlust tervikuna, sealhulgas tõendite kogumise viisi. Ta leidis, et liikmesriigi kohtu ülesanne on kontrollida, kas selles menetluses kõne all olevad tõendid puudutavad tehnilist valdkonda, mida kohtunikud ei tunne, ning kas need võisid oluliselt mõjutada faktiliste asjaolude hindamist nende poolt. Kui need kaks asjaolu on tuvastatud, pidi liikmesriigi kohus uurima, kas J. Steffensenil oli tegelik võimalus neid tõendeid kommenteerida. Kui see nii ei olnud, pidi liikmesriigi kohus jätma tõendid arvesse võtmata, et mitte rikkuda võistlevuse põhimõtet ja õigust õiglasele kohtumenetlusele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaitse võimalus kommenteerida tõhusalt tõendeid on osa võistlevuse põhimõttest, mis on harta artikli 47 teise lõigu (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>) ja EIÕK artikli 6 lõikega 1 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>) kaitstud õiguse õiglasele kohtumenetlusele oluline aspekt. Kohtuasjades Mantovanelli ja Steffensen soovisid kohtud vältida olukordi, kus kohtuasjad lahendataks tõendite põhjal, mis on seotud kohtunikele tundmatu tehnilise valdkonnaga ning millele vastaspool ei saa vastu vaielda. Selline menetlus annaks neile tõenditele tuginevale poolele ebaõiglase eelise, rikkudes seeläbi vastaspoole õigust õiglasele kohtumenetlusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses kõne all olevad tõendid erinevad nendest, mida käsitleti kohtuotsustes Mantovanelli ja Steffensen. Nende puhul on tegemist salvestistega süüdistatavate telefonivestlustest, mis käsitlevad uuritavat tegevust. Isegi kui need tõendid võivad oluliselt mõjutada kohtunike hinnangut faktilistele asjaoludele, on raske mõista, kuidas need võivad puudutada tehnilist valdkonda, mida kohtunikud ei tunne. Igal juhul on kohtuotsustes Mantovanelli ja Steffensen käsitletud faktilised asjaolud vaid kasulikud näited nende põhimõtete kohaldamisest, mida liikmesriigi kohtud võivad kriminaalasjades otsuste tegemisel arvesse võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti väärib märkimist, et õigusemõistmise huvides oleks kohtuasjas Mantovanelli olnud sobiv lahendus anda Mantovanellidele võimalus osaleda ekspertiisiakti koostamise protsessis või anda neile luba esitada nende endi tellitud ekspertiisiakt. Samuti oleks J. Steffenseni olukorras olevate isikute jaoks olnud sobiv lahendus anda neile võimalus esitada teine arvamus. Tõendite arvesse võtmata jätmine muutus asjakohaseks ainult seetõttu, et muid, asjakohasemaid menetlusmehhanisme ei olnud – õnnetul kombel – võimalik kasutada. Liikmesriigi kohtu ülesanne on hinnata, kas süüdistatavad saavad nende üle õigusemõistmise raames selliseid võimalusi kasutada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-107" title="page-17">
      Harta artiklit 47 ja direktiivi 2002/58 artikli 15 lõiget 1, kui lugeda neid koos nimetatud direktiivi artikli 5 lõikega 1 ja põhjendusega 11, tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus,
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">kes leiab, et tõendid on saadud ebaseaduslikult loa alusel, mida ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, ei saa hiljem seda rikkumist parandada, lubades seda tagasiulatuvalt põhjendada, välja arvatud tegelikult kiireloomulistel juhtudel;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">peab kontrollima neid sätteid rikkudes saadud tõendite vastuvõetavust vastavalt oma riigisisesele õigusele selliselt, et järgitaks 1) liidu õiguse üldpõhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse, võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet, ning 2) harta artiklis 47 ja EIÕK artikli 6 lõikes 1 ette nähtud õigust õiglasele kohtumenetlusele, mis hõlmab võistlevuse põhimõtte austamist;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">peab jätma arvesse võtmata nimetatud sätteid rikkudes saadud tõendid, kui menetlusosaline ei saa neid tõendeid tõhusalt kommenteerida, tõendid puudutavad kohtunikele tundmatut tehnilist valdkonda ja võivad asjaomases kriminaalmenetluses oluliselt mõjutada faktiliste asjaolude hindamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Spetsializiran nakazatelen sadi (kriminaalasjade erikohus, Bulgaaria) küsimustele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-113" title="page-18">
      1. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), artikli 15 lõiget 1, kui lugeda neid koos nimetatud direktiivi artikli 5 lõikega 1 ja põhjendusega 11,
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-114" title="page-18">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">nendega ei ole vastuolus praktika, mille kohaselt kahtlustatavate telefonivestluste pealtkuulamiseks, salvestamiseks ja salvestiste säilitamiseks antakse luba üldise tüüptekstiga, milles sedastatakse, et õigusnormidest on kinni peetud, kuid mis ei sisalda selle kohta isikustatud põhjendusi, tingimusel et süüdistatav, kelle suhtes jälitustoiminguid tehti, saab luba ja loataotlust koos lugedes loa andmise põhjendused usaldusväärselt kindlaks teha ja tõhusalt vaidlustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-116" title="page-18">
      2. Harta artiklit 47 ja direktiivi 2002/58 artikli 15 lõiget 1, kui lugeda neid koos nimetatud direktiivi artikli 5 lõikega 1 ja põhjendusega 11,
    </p>
    <p class="C10Marge1" id="para-117" title="page-18">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">liikmesriigi kohus, kes leiab, et tõendid on saadud ebaseaduslikult loa alusel, mida ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, ei saa hiljem seda rikkumist parandada, lubades seda tagasiulatuvalt põhjendada, välja arvatud tegelikult kiireloomulistel juhtudel;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">liikmesriigi kohus peab kontrollima neid sätteid rikkudes saadud tõendite vastuvõetavust vastavalt oma riigisisesele õigusele selliselt, et järgitaks 1) liidu õiguse üldpõhimõtteid, eelkõige proportsionaalsuse, võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet, ning 2) põhiõiguste harta artiklis 47 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikes 1 ette nähtud õigust õiglasele kohtumenetlusele, mis hõlmab võistlevuse põhimõtte austamist;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">liikmesriigi kohus peab jätma arvesse võtmata nimetatud sätteid rikkudes saadud tõendid, kui menetlusosaline ei saa neid tõendeid tõhusalt kommenteerida, tõendid puudutavad kohtunikele tundmatut tehnilist valdkonda ja võivad asjaomases kriminaalmenetluses oluliselt mõjutada faktiliste asjaolude hindamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT 2002, L 201, lk 37; ELT eriväljaanne 13/29, lk 514).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 355), mis on tunnistatud kehtetuks ja asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1), muudetud redaktsioonis.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) 28. oktoobri 2005. aasta DV nr 86 (viimane versioon 23. veebruari 2021. aasta DV nr 16).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) 21. oktoobri 1997. aasta DV nr 95 (viimane versioon 4. augusti 2020. aasta DV nr 69).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK (ELT 2016, L 119, lk 89).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt (C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punkt 103).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt nt 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Tele2 Sverige ja Watson jt (C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970); 2. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Ministerio Fiscal (C‑207/16, EU:C:2018:788); 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt (C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791) ja 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Prokuratuur (tingimused elektroonilise side andmetele juurdepääsuks) (C‑746/18, EU:C:2021:152).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) 17. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus Dzivev jt (C‑310/16, EU:C:2019:30, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) 14. detsembri 1995. aasta kohtuotsus van Schijndel ja van Veen (C‑430/93 ja C‑431/93, EU:C:1995:441, punkt 19).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Tõhususe põhimõtte ja harta artikli 47 koosmõju kohta vt nt kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas Banger (C‑89/17, EU:C:2018:225, punktid 99–101 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Vt selle kohta 6. septembri 2012. aasta kohtuotsus Trade Agency (C‑619/10, EU:C:2012:531, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika); 4. juuni 2013. aasta kohtuotsus ZZ (C‑300/11, EU:C:2013:363, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika); 23. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus flyLAL-Lithuanian Airlines (C‑302/13, EU:C:2014:2319, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 24. novembri 2020. aasta kohtuotsus Minister van Buitenlandse Zaken (C‑225/19 ja C‑226/19, EU:C:2020:951, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Vt selle kohta 6. septembri 2012. aasta kohtuotsus Trade Agency (C‑619/10, EU:C:2012:531, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika) ja 23. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus flyLAL-Lithuanian Airlines (C‑302/13, EU:C:2014:2319, punktid 51–53 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Vt selle kohta kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas Trade Agency (C‑619/10, EU:C:2012:247, punkt 89).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Jättes välja näiteks ärisaladused ning isikuandmed või tundliku teabe.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) EIK 11. jaanuari 2022. aasta otsus Ekimdzhiev jt vs. Bulgaaria (CE:ECHR:2022:0111JUD007007812).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) EIK 11. jaanuari 2022. aasta otsus Ekimdzhiev jt vs. Bulgaaria (CE:ECHR:2022:0111JUD007007812, punktid 313–321).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Tele2 Sverige ja Watson jt (C‑203/15 ja C‑698/15, EU:C:2016:970, punkt 120 ja seal viidatud kohtuotsus), 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt (C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punkt 189 ja seal viidatud kohtupraktika), 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Prokuratuur (tingimused elektroonilise side andmetele juurdepääsuks) (C‑746/18, EU:C:2021:152, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 5. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Commissioner of the Garda Síochána jt (C‑140/20, EU:C:2022:258, punktid 110 ja 112 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) EIK 15. jaanuari 2015. aasta otsus Dragojević vs. Horvaatia (CE:ECHR:2015:0115JUD006895511, punktid 127 ja 128 ning seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) EIK 12. mai 2000. aasta otsus Khan vs. Ühendkuningriik (CE:ECHR:2000:0512JUD003539497, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika) ja EIK 10. märtsi 2009. aasta otsus Bykov vs. Venemaa (CE:ECHR:2009:0310JUD000437802, punktid 88 ja 89 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) 20. septembri 2001. aasta kohtuotsus Courage ja Crehan (C‑453/99, EU:C:2001:465, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika), 24. septembri 2002. aasta kohtuotsus Grundig Italiana (C‑255/00, EU:C:2002:525, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt (C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punkt 223 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) 10. aprilli 2003. aasta kohtuotsus Steffensen (C‑276/01, EU:C:2003:228, punkt 69 ja seal viidatud kohtupraktika; edaspidi „Steffensen“) ning 17. jaanuari 2019. aasta kohtuotsus Dzivev jt (C‑310/16, EU:C:2019:30, punkt 34).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) 6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt (C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punkt 225) ning 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Prokuratuur (tingimused elektroonilise side andmetele juurdepääsuks) (C‑746/18, EU:C:2021:152, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) See reegel tuleneb EIK praktikast, mis käsitleb EIÕK artikli 6 lõike 1 kohast õigust õiglasele kohtumenetlusele, eelkõige võistlevuse põhimõtte kaitset, vt EIK 18. märtsi 1997. aasta otsus Mantovanelli vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:1997:0318JUD002149793; edaspidi „Mantovanelli“), millele viidatakse Euroopa Kohtu 10. aprilli 2003. aasta otsuses Steffensen (C‑276/01, EU:C:2003:228, punkt 78) ning samuti Euroopa Kohtu praktikas liiklus- ja asukohaandmete üldise säilitamise kohta (6. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus La Quadrature du Net jt (C‑511/18, C‑512/18 ja C‑520/18, EU:C:2020:791, punktid 226 ja 227) ning 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Prokuratuur (tingimused elektroonilise side andmetele juurdepääsuks) (C‑746/18, EU:C:2021:152, punkt 44)).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) EIK 18. märtsi 1997. aasta otsus Mantovanelli vs. Prantsusmaa (CE:ECHR:1997:0318JUD002149793, punkt 36).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) C‑276/01, EU:C:2003:228, punktid 76, 78 ja 79. Selguse huvides tuleb märkida, et see reegel koosneb kolmest kumulatiivsest tingimusest. Kui kõik need kolm tingimust on täidetud, tuleb jätta tõendid arvesse võtmata. Sellest ei tulene siiski, et kohus peab tõendid vastu võtma, kui kõik kolm tingimust ei ole täidetud. Ning seda reeglit kohaldatakse olenemata sellest, kas kõnealused tõendid on saadud seaduslikult või ebaseaduslikult.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) 14. veebruari 2008. aasta kohtuotsus Varec (C‑450/06, EU:C:2008:91, punkt 47), 4. juuni 2013. aasta kohtuotsus ZZ (C‑300/11, EU:C:2013:363, punkt 55) ja 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Prokuratuur (tingimused elektroonilise side andmetele juurdepääsuks) (C‑746/18, EU:C:2021:152, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Selgitused põhiõiguste harta kohta (ELT 2007, C 303, lk 17).</p>
</body>
</html>
