<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.00-20081231.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2005ETB.0800821901.case.xml"><NO.CASE>C-58/04</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62004J0058</NO.CELEX><NO.SEQ>0006.0002</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>8233</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8244</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20050915">15.9.2005</DATE> — KOHTUASI C-58/04</LEFT><RIGHT>KÖHLER</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20050915">15. september 2005</DATE><NOTE NOTE.ID="E0001" NUMBERING="STAR"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-58/04,</P><P>mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Bundesfinanzhofi (Saksamaa) <DATE ISO="20031023">23. oktoobri 2003</DATE>. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20040211">11. veebruaril 2004</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P>Antje Köhler</P></PLAINTIFS><AGAINST>versus</AGAINST><DEFENDANTS><P>Finanzamt Düsseldorf-Nord,</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja esimees P. Jann, kohtunikud N. Colneric, K. Schiemann (ettekandja), E. Juhász ja E. Levits,</P><?PAGE NO="I-8234"?><P>kohtujurist: M. Poiares Maduro,</P><P>kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20050217">17. veebruari 2005</DATE>. aasta kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>A. Köhler, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">solicitor</HT> G. Sinfield, <HT TYPE="ITALIC">Steuerberater</HT> H.-W. Schneiders ja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> C. Küppers,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: C.-D. Quassowski, M. Lumma ja W.-D. Plessing,</P></ITEM><ITEM><P>Kreeka valitsus, esindajad: V. Kyriazopoulos, S. Chala ja I. Bakopoulos,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: D. Triantaíyllou ja K. Gross,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20050407">7. aprilli 2005</DATE>. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="I-8235"?><PREAMBLE.FINAL><P>on teinud järgmise</P></PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>otsuse</P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977</DATE>. aasta kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="145" DATE.PUB="1977" PAGE.FIRST="1">EÜT L 145, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 23), versioonis, mis tuleneb nõukogu <DATE ISO="19921214">14. detsembri 1992</DATE>. aasta direktiivist 92/111/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ ja kehtestatakse lihtsustamismeetmed käibemaksu suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="384" DATE.PUB="1992" PAGE.FIRST="47">EÜT L 384, lk 47</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 224; edaspidi <QUOT.START ID="QS0001" REF.END="QE0001" CODE="201E"/>kuues direktiiv<QUOT.END ID="QE0001" REF.START="QS0001" CODE="201D"/>), artikli 8 lõike 1 punkti c mõttes mõiste <QUOT.START ID="QS0002" REF.END="QE0002" CODE="201E"/>ühendusest väljaspool toimunud peatumine<QUOT.END ID="QE0002" REF.START="QS0002" CODE="201D"/> tõlgendamist.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Nimetatud eelotsusetaotlus esitati A. Köhleri ja Finanzamti (maksuamet) vahelises vaidluses, mis puudutab A. Köhleri poolt reisilaeva pardal tema kaupluses teostatud müügi maksustamist.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Õiguslik raamistik</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Ühenduse õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Kuuenda direktiivi artikkel 8 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START ID="QS0003" REF.END="QE0003" CODE="201E"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kaubatarne koht on:</ALINEA><ALINEA>[...]</ALINEA><?PAGE NO="I-8236"?><ALINEA><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kauba puhul, mida ei lähetata ega veeta: kauba asukoht tarnimise ajal;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>laevadel, õhusõidukites või rongides sellise [reisijateļveo [osa] ajal tarnitava kauba puhul, mille lähte- ja sihtkoht asuvad ühenduse territooriumil: reisijateveo lähtepunktis.</TXT><P>Selle sätte kohaldamisel:</P><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>on <QUOT.START ID="QS0004" REF.END="QE0004" CODE="201E"/>ühenduses toimuva reisijateveo osa<QUOT.END ID="QE0004" REF.START="QS0004" CODE="201D"/> sellise veo osa, mis [ühendusest väljaspool] peatumata kulgeb reisijateveo lähtekohast sihtkohta,</P></ITEM><ITEM><P>on <QUOT.START ID="QS0005" REF.END="QE0005" CODE="201E"/>reisijateveo lähtekoht<QUOT.END ID="QE0005" REF.START="QS0005" CODE="201D"/> esimene ühenduses asuv paik, kus on kavas reisijate pealeminek, kui see on vajalik pärast ühendusest väljaspool toimunud [peatumist],</P></ITEM><ITEM><P>on <QUOT.START ID="QS0006" REF.END="QE0006" CODE="201E"/>reisijateveo sihtkoht<QUOT.END ID="QE0006" REF.START="QS0006" CODE="201D"/> viimane ühenduses asuv paik, kus on kavas ühenduses peale läinud reisijate mahaminek, kui see on vajalik enne ühendusest väljaspool toimuvat [peatumist]. [Täpsustatud tõlge.]</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA><ALINEA>[...]<QUOT.END ID="QE0003" REF.START="QS0003" CODE="201D"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-8237"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Siseriiklikud õigusnormid</P></TI></TITLE><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Käibemaksuseaduse (Umsatzsteuergesetz; edaspidi <QUOT.START ID="QS0007" REF.END="QE0007" CODE="201E"/>UStG<QUOT.END ID="QE0007" REF.START="QS0007" CODE="201D"/>) § 1 lõike 1 punkti 1 esimese lause kohaselt kuuluvad käibemaksuga maksustamisele ettevõtja majandustegevuse raames sooritatud riigisisesed tasulised tehingud.</TXT></NP><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>UStG § 3 lõige 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0008" REF.END="QE0008" CODE="201E"/>Kaubatarne koht on kauba asukoht käsutusõiguse üleandmise ajal.<QUOT.END ID="QE0008" REF.START="QS0008" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>UStG § 3e lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0009" REF.END="QE0009" CODE="201E"/>Kui kaup, mis ei ole mõeldud pardal tarbimiseks, tarnitakse laeval, õhusõidukis või rongis reisijateveo ajal ühenduse territooriumil, on tarnekohaks asjakohase transpordivahendi lähtekoht ühenduse territooriumil.<QUOT.END ID="QE0009" REF.START="QS0009" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP><?PAGE NO="I-8238"?><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>UStG § 3e lõige 2 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0010" REF.END="QE0010" CODE="201E"/>Lõike 1 kohaseks reisijateveoks ühenduse territooriumil peetakse vedu või veo osa, mis kulgeb ühendusest väljaspool peatumata ühenduses asuvast reisijateveo lähtekohast sihtkohta. Lähtekohaks esimese lause mõttes peetakse esimest ühenduses asuvat paika, kus on kavas reisijate pealeminek. Sihtkohaks esimese lause mõttes on viimane ühenduses asuv paik, kus on kavas reisijate mahaminek. Edasi-tagasi vedu loetakse kaheks erinevaks veoks.<QUOT.END ID="QE0010" REF.START="QS0010" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>1994. aasta majandusaasta vältel pidas A. Köhler kauplust laeval, mis sõitis Kielist, Bremerhavenist või Travemündest (Saksamaa linnad) väljaspool ühenduse territooriumi asuvatesse sadamatesse (Norra, Eesti, Venemaa, Maroko) ning lõpuks tagasi Kieli, Bremerhavenisse või Genovasse (Itaalia). Neid reise oli võimalik broneerida ainult terves ulatuses nii, et reisijatel ei olnud võimalik esimest korda peale minna või lõplikult maha minna reisi kestel. Samas oli reisijatel turismi eesmärgil võimalik lühiajaliselt — paar tundi või üks päev — laevalt maha minna.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8239"?><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Finanzamt otsustas A. Köhleri kaupluses teostatud müüki lugeda maksustatavaks tehinguks, kuna nii lähte- kui ka sihtkoht asusid ühenduse territooriumil. A. Köhler esitas selle otsuse peale hagi Finanzgerichtile, väites, et ühendusest väljaspool toimuva peatumise tõttu ei peaks asjaomast müüki Saksamaal maksustama.</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Finanzgericht jättis hagi rahuldamata. Ta leidis, et asjaolu, et reisijatevedu katkestati lähte- ja sihtkoha vahel väljaspool ühenduse territooriumi peatusi tehes, ei tähenda seda, et tehingud tehti väljaspool riigi territooriumi. Lisaks sellele peab <QUOT.START ID="QS0011" REF.END="QE0011" CODE="201E"/>peatumiseks<QUOT.END ID="QE0011" REF.START="QS0011" CODE="201D"/> UStG § 3 mõttes lugema ainult reisi katkestamist uute reisijate pealeminekuks või lõplikuks mahaminekuks.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Seda tõlgendust vaidlustades esitas A. Köhler apellatsioonkaebuse Bundesfinanzhofile.</TXT></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Leides, et mõiste <QUOT.START ID="QS0012" REF.END="QE0012" CODE="201E"/>ühendusest väljaspool toimunud peatumine<QUOT.END ID="QE0012" REF.START="QS0012" CODE="201D"/> tõlgendamine on käesoleva vaidluse otsustavaks küsimuseks, otsustas Bundesfinanzhof menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START ID="QS0013" REF.END="QE0013" CODE="201E"/>Kas laeva peatused kolmandate riikide sadamates, mille jooksul reisijad võivad laevalt näiteks huviväärsustega tutvumiseks lühikeseks ajaks maha minna, kuid nad ei või seal oma reisi alustada või lõpetada, kujutavad endast <QUOT.START ID="QS0014" REF.END="QE0014" CODE="201E"/>ühendusest väljaspool toimunud peatumist<QUOT.END ID="QE0014" REF.START="QS0014" CODE="201D"/> [kuuenda direktiivi] artikli 8 lõike 1 punkti c mõttes?<QUOT.END ID="QE0013" REF.START="QS0013" CODE="201D"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-8240"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Eelotsuse küsimus</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtule esitatud märkused</P></TI></TITLE><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Saksamaa valitsus teeb ettepaneku vastata eelotsuse küsimusele eitavalt. Tema arvates ei tohi mõistet <QUOT.START ID="QS0015" REF.END="QE0015" CODE="201E"/>peatumine<QUOT.END ID="QE0015" REF.START="QS0015" CODE="201D"/> tõlgendada tähttäheliselt ja kitsalt, nii et seda rakendataks üksikule reisijale, kes teeb kuskil enne oma reisi jätkamist lühikese peatuse.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT><QUOT.START ID="QS0016" REF.END="QE0016" CODE="201E"/>Peatumine<QUOT.END ID="QE0016" REF.START="QS0016" CODE="201D"/> tähendab seda, et reisijatel on võimalik peale ja maha minna oma reisi alustamiseks või lõpetamiseks. Kui <QUOT.START ID="QS0017" REF.END="QE0017" CODE="201E"/>peatumist<QUOT.END ID="QE0017" REF.START="QS0017" CODE="201D"/> lugeda peatuseks, mille jooksul reisijad võivad transpordivahendist lahkuda ainult lühikeseks ajaks, läheb see vastuollu käesoleva sätte mõtte ja eesmärgiga. Kui nõustuda hageja poolt esitatud mõiste <QUOT.START ID="QS0018" REF.END="QE0018" CODE="201E"/>peatumine<QUOT.END ID="QE0018" REF.START="QS0018" CODE="201D"/> määratlusega, siis võib kuuenda direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti c kaubatarne koha regulatsioonist lihtsalt mööda minna ja vältida seega selle sätte maksualast eesmärki (ühenduse territooriumil ühendusesiseste vedude pardal tehtud kaubatarnete maksustamine). Selleks piisab transpordivahendi ja teekonna valikust, mis teeb võimalikuks peatused kolmandates riikides, mille jooksul reisijad võivad transpordivahendist lühikeseks ajaks maha minna, ilma et neil oleks võimalus oma reis seal lõplikult lõpetada.</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Hageja, Euroopa Ühenduste Komisjon ja Kreeka valitsus leiavad, et eelotsuse küsimusele peab vastama jaatavalt.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8241"?><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Hageja väidab, et <QUOT.START ID="QS0019" REF.END="QE0019" CODE="201E"/>peatumine<QUOT.END ID="QE0019" REF.START="QS0019" CODE="201D"/> ei tähenda tingimata pealeminekut ja mahaminekut. Kui see oleks ühenduse seadusandja eesmärk, siis oleks ta sõnaselgelt kasutanud mõisteid <QUOT.START ID="QS0020" REF.END="QE0020" CODE="201E"/>pealeminek<QUOT.END ID="QE0020" REF.START="QS0020" CODE="201D"/> ja <QUOT.START ID="QS0021" REF.END="QE0021" CODE="201E"/>mahaminek<QUOT.END ID="QE0021" REF.START="QS0021" CODE="201D"/>, nagu ta tegi seda <QUOT.START ID="QS0022" REF.END="QE0022" CODE="201E"/>lähtekoha<QUOT.END ID="QE0022" REF.START="QS0022" CODE="201D"/> ja <QUOT.START ID="QS0023" REF.END="QE0023" CODE="201E"/>sihtkoha<QUOT.END ID="QE0023" REF.START="QS0023" CODE="201D"/> määratlemiseks. Mõistet <QUOT.START ID="QS0024" REF.END="QE0024" CODE="201E"/>peatumine<QUOT.END ID="QE0024" REF.START="QS0024" CODE="201D"/> tuleb tõlgendada peatuse, reisi katkestamise või seisakuna.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et kuuenda direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti c regulatsiooni ei saa kohaldada, kui see on vastuolus kolmandate riikide õigusega. Komisjon leiab, et väljaspool ühendust toimuvate lühiajaliste peatumiste tulemuseks on katkestused ühendusesisestes vedudes. Iga kord, kui reisijal on võimalus teha kolmandas riigis tavapäraselt maksustatavaid oste, peab reisijateveo lähtekoha liikmesriigi pädevus peatuma, et see ei oleks vastuolus kolmandate riikide maksuõiguse territoriaalse kohaldamisega.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Kreeka valitsuse arvates, tehes vahepeatuse kolmandas riigis või territooriumil, mis maksustamise seisukohalt ei ole ühenduse osa, sõidab laev sinna ja tagasi. Seega peab laeva kauplustes müüdud kaubale kohalduma kolmandate riikide reisijatele kohalduv maksuvabastus. Selline lahendus eeldab seda, et reisijatel on peatumise ajal võimalus kolmandas riigis maha minna ja osta seal maksuvabu kaupu sellel alusel, et nad ekspordivad neid sõltumata selles riigis olemise kestusest ja ilma reisi lõpetamise kohustuseta.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtu vastus</P></TI></TITLE><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Kuna kuuendas direktiivis puudub mõiste <QUOT.START ID="QS0025" REF.END="QE0025" CODE="201E"/>peatumine<QUOT.END ID="QE0025" REF.START="QS0025" CODE="201D"/> täpne määratlus, tuleb selle tõlgendust otsida selle artikli 8 lõike 1 punkti c mõtte ja eesmärgi kontekstis.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8242"?><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>See artikkel sisaldub kuuenda direktiivi sätete hulgas, mis on pühendatud maksustatavate tehingute koha kindlaksmääramisele ning kaubatarne osas kehtestab see oma lõike 1 punktis b üldreegli, mille kohaselt kauba puhul, mida ei lähetata ega veeta, on kaubatarne koht kauba asukoht tarnimise ajal.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Sama artikli lõike 1 punkt c kehtestab sellest territoriaalsuse põhimõttest erandi. See näeb ette, et laevadel, õhusõidukites või rongides sellise reisijateveo osa ajal tarnitava kauba puhul, mille lähte- ja sihtkoht asuvad ühenduse territooriumil, on kaubatarne koht reisijateveo lähtepunktis.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Seega on kuuenda direktiivi artikli 8 lõike 1 punkt c eesmärk ühetaoliselt laevadel, õhusõidukites või rongides tarnitava kauba puhul kindlaks määrata maksustamise koht reisi raames, mis algab ja lõpeb ühenduse territooriumil, ning piirata ühenduses kulgeva reisijateveo osa maksustamine transpordivahendi lähtekohaga. Sellest tuleneb lihtsustatud maksustamise kord, mis väldib terve ühendusesisese reisi jooksul seda, et kohaldataks järjepanu kõikide läbitud liikmesriikide siseriiklikke käibemaksustamise kordi, ning liikmesriikidevahelisi maksualaseid pädevuskonflikte.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Muu hulgas tuleb välja tuua, et kuuenda direktiivi artikli 8 lõike 1 punkt c näeb sõnaselgelt ette, et <QUOT.START ID="QS0026" REF.END="QE0026" CODE="201E"/>ühenduses toimuva reisijateveo osa<QUOT.END ID="QE0026" REF.START="QS0026" CODE="201D"/> on sellise veo osa, mis ühendusest väljaspool peatumata kulgeb reisijateveo lähtekohast sihtkohta.</TXT></NP><?PAGE NO="I-8243"?><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Välistades ühenduses toimuva reisijateveo osa juhul, kui peatumine toimub väljaspool ühendust, on kuuenda direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti c eesmärk samuti vältida kolmandate riikide maksusüsteemide pädevuskonfliktide ohtu, mis tekib väljaspool ühenduse territooriumi ühendusesisese reisi katkestamisega.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Selles osas tuleb meelde tuletada, et mis puudutab teenuste osutamist laeva pardal, siis on Euroopa Kohus juba tunnistanud, et kuuenda direktiiviga ei ole vastuolus see, et liikmesriigid laiendavad oma maksuseaduste territoriaalset kohaldamisala väljapoole nende piire senikaua, kuni nad ei tungi teiste riikide pädevusse (<DATE ISO="19860123">23. jaanuari 1986</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="283/84" YEAR="1986" PAGE.ECR="231">283/84: Trans Tirreno Express, EKL 1986, lk 231</REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="19900313">13. märtsi 1990</DATE>. aasta otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-30/89" YEAR="1990" PAGE.ECR="I-691">C-30/89: komisjon <HT TYPE="ITALIC">v.</HT> Prantsusmaa, EKL 1990, lk I-691, punkt 18</REF.DOC.ECR>). Sellised kaalutlused kehtivad samuti kaubatarne maksustamise kontekstis.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Kuuenda direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti c mõtet ja eesmärki silmas pidades tuleb seega tõdeda, et kõik kaubatarned laeva pardal väljaspool ühendust toimuva peatumise korral on toimunud väljaspool kuuenda direktiivi kohaldamisala, kaubatarnete maksustamine kuulub sellisel juhul peatumise kohaks oleva riigi maksupädevusse.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Eespool nimetatud kaalutlustel tuleb esitatud eelotsuse küsimusele vastata, et laeva peatused kolmandate riikide sadamates, mille jooksul reisijad võivad laevalt lahkuda isegi lühikeseks ajaks, kujutavad endast <QUOT.START ID="QS0027" REF.END="QE0027" CODE="201E"/>väljaspool ühendust toimunud peatumist<QUOT.END ID="QE0027" REF.START="QS0027" CODE="201D"/> kuuenda direktiivi artikli 8 lõike 1 punkti c mõttes.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-8244"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotamise siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</P></INTRO><P>Laeva peatused kolmandate riikide sadamates, mille jooksud reisijad võivad laevalt lahkuda isegi lühikeseks ajaks, kujutavad endast <QUOT.START ID="QS0028" REF.END="QE0028" CODE="201E"/>ühendusest väljaspool toimunud peatumist<QUOT.END ID="QE0028" REF.START="QS0028" CODE="201D"/> nõukogu <DATE ISO="19770517">17. mai 1977</DATE>. aasta kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas, versioonis, mis tuleneb nõukogu <DATE ISO="19921214">14. detsembri 1992</DATE>. aasta direktiivist 92/111/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 77/388 ja kehtestatakse lihtsustamismeetmed käibemaksu suhtes, artikli 8 lõike 1 punkti c mõttes.</P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>