Komisjoni määrus (EMÜ) nr 3531/85,

12. detsember 1985,

millega kehtestatakse tehnilised ja kontrollimeetmed Hispaania lipu all sõitvate laevade püügitegevuse suhtes teiste liikmesriikide, välja arvatud Portugali vetes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Hispaania ja Portugali ühinemisakti, eriti selle artikli 163 lõike 3 teist lõiku,

ning arvestades, et:

teiste liikmesriikide, välja arvatud Portugali vetes samaaegseks kalapüügiks luba omavate Hispaania laevade väljaselgitamiseks ja kontrollimiseks tuleb kehtestada tehnilised eeskirjad;

ühinemisaktiga nähakse ette süsteemid püügiloaga laevade nimekirjade kohta ning laevade liikumist ja saaki käsitlevate andmete komisjonile edastamise kohta, täiendades sellega meetmeid, mis on kehtestatud nõukogu 29. juuni 1982. aasta määrusega (EMÜ) nr 2057/82 (millega kehtestatakse teatavad kontrollimeetmed liikmesriikide laevade kalandustegevuse suhtes), [1] muudetud määrusega (EMÜ) nr 1729/83; [2]

ühinemisakti artikli 163 lõike 2 teise lõigu kohaselt peavad alates 1. jaanuarist 1986 kõik kõnealuse akti artikli 160 lõikes 1 nimetatud spetsialiseeritud püügiga seotud sätted olema samasugused nagu enne nimetatud akti jõustumist kohaldatavad sätted;

seetõttu tuleks ette näha komisjoni väljaantav püügilitsents ja võtta vastu teatavad tehnilised meetmed kalavarude kaitseks, piiramata seejuures meetmeid, mis on vastu võetud nõukogu 25. jaanuari 1983. aasta määrusega (EMÜ) nr 171/83 (teatavate tehniliste meetmete kehtestamise kohta kalavarude kaitseks), [3] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 3625/84; [4]

vastavalt ühinemislepingu artikli 2 lõikele 3 võivad ühenduse institutsioonid võtta enne ühinemist vastu kõnealuse akti artiklis 163 nimetatud meetmed, mis jõustuvad kõnealuse lepingu jõustumiskuupäeval, kui sellest lepingust ei tulene teisiti;

kalavarude korralduskomitee ei ole esitanud oma arvamust eesistuja määratud tähtaja jooksul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määrusega kehtestatud tehnilisi ja kontrollimeetmeid kohaldatakse muude liikmesriikide kui Hispaania ja Portugal suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates ning Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) reguleeritavates vetes Hispaania lipu all sõitvate laevade suhtes, mis on registreeritud ühise kalanduspoliitikaga reguleeritaval territooriumil asuvas sadamas.

Artikkel 2

1. Igal aastal edastavad Hispaania ametiasutused komisjonile hiljemalt kuu aega enne asjakohase lubatud püügiperioodi algust nende laevade nimekirja, mis võivad teostada I lisa punktis 2 nimetatud spetsialiseeritud püüki. Iga püügiliigi kohta edastatakse eraldi nimekiri.

2. Lõikes 1 nimetatud nimekirju võib kohandada iga kuu esimesel päeval; komisjonile teatatakse kõikidest muudatustest eelmise kuu 15. kuupäevaks.

3. Lõikes 1 nimetatud nimekirjad sisaldavad iga laeva kohta järgmist teavet:

- laeva nimi,

- registrinumber,

- pardatähis,

- registreerimissadam,

- omaniku (omanike) või prahtija(te) nimi (nimed) ja aadress(id), ja kui omanik on juriidiline isik või ühendus, selle esindajate nimed,

- kogumahutavus ja -pikkus,

- mootori võimsus,

- kutsungsignaal ja raadiosagedus.

Artikkel 3

1. Hispaania ametiasutused esitavad komisjonile järgmise korra kohaselt ettepanekud ühinemisakti artikli 163 lõike 1 teises lõigus nimetatud perioodiliste nimekirjade kohta, määrates kindlaks laevad, mis vastavalt kõnealuse akti artiklitele 158 ja 160 võivad kala püüda ühel ja samal ajal:

a) I lisa punktis 1 ja punkti 2 alapunktides a, b, f ja g nimetatud laevade puhul vähemalt 15 päeva enne kõnealuste nimekirjade määratudjõustumiskuupäeva; I lisa punktis 1 ja punkti 2 alapunktis g nimetatud laevade puhul hõlmavad nimekirjad vähemalt ühte kalendrikuud; I lisa punkti 2 alapunktides a, b ja f nimetatud laevade puhul hõlmavad nimekirjad vähemalt kahte kalendrikuud;

b) I lisa punkti 2 alapunktides c ja d nimetatud laevade puhul vähemalt neli tööpäeva enne kõnealuste nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva; I lisa punkti 2 alapunktis c nimetatud laevade puhul hõlmavad nimekirjad ühte kalendrikuud ja kõnealuse lisa punkti 2 alapunktis d nimetatud laevade puhul vähemalt kahte nädalat;

c) I lisa punkti 2 alapunktis e nimetatud laevade puhul vähemalt kaks tööpäeva enne kõnealuste nimekirjade määratud jõustumiskuupäeva; nimekiri hõlmab ühte päeva.

2. I lisa punktis 1 ja punkti 2 alapunktis c nimetatud laevade igakuises nimekirjas määratakse päevade kaupa kindlaks laevad, millel lubatakse kala püüda ühel ja samal ajal; iga I lisa punktis 1 nimetatud laev peab olema nimekirja kantud vähemalt kuueks järjestikuseks päevaks ja iga I lisa punkti 2 alapunktis c nimetatud laev peab olema nimekirja kantud vähemalt kaheks järjestikuseks päevaks.

Hispaania ametiasutused võtavad asjakohaseid haldusmeetmeid tagamaks, et I lisa punktis 1 nimetatud laevad ei saaks lahkuda püügireisi alustamiseks kasutatavast sadamast enne seda kuupäeva, mis on perioodilises nimekirjas kindlaksmääratud kõnealuses tsoonis kala püüdmise suhtes, võttes arvesse tavapärast sõiduaega, mis kulub kõnealuse tsooni lähima geograafilise piirini jõudmiseks. Samuti tagavad nad kõnealuste laevade naasmise lähtesadamasse vastava sõiduaja jooksul. Lisaks sellele teevad Hispaania ametiasutused koostööd pädevate asutustega tagamaks, et nende samade laevade liikumine oleks teise liikmesriigi sadamast väljumise korral kooskõlas I lisas nimetatud lubatud püügiliikide suhtes kehtestatud tingimustega.

3. I lisa punkti 2 alapunktis d nimetatud laevade puhul koosnevad perioodilised nimekirjad laevarühmadest, millest igaüks sisaldab kõige rohkem kolm laeva. Selliste laevarühmade arv ei või ületada I lisa punkti 2 alapunkti d neljandas veerus kehtestatud määrast. Ühte laeva võib nimetada ainult ühes rühmas. Ükski rühm ei või saada rohkem kui ühe artiklis 4 nimetatud litsentsi.

4. Kõik perioodilised nimekirjad sisaldavad iga laeva kohta järgmist teavet:

- laeva nimi ja registrinumber,

- kutsungsignaal,

- omaniku (omanike) või prahtija(te) nimi (nimed) ja aadress(id), ja kui omanik on juriidiline isik või ühendus, selle esindajate nimed,

- vajaduse korral ühinemisakti artikli 158 lõikes 2 kindlaks määratud koefitsient,

- ajavahemik, mille suhtes püügiluba taotletakse,

- kavandatav püügiviis,

- kavandatav kalastusvöönd,

- I lisa punktis 1 nimetatud laevade puhul selgitus selle kohta, kas kõnealune laev kavatseb püüda muid kui põhjalähedasi kalu.

5. Komisjon vaatab läbi lõikes 1 nimetatud ettepanekud ning koostab perioodilised nimekirjad, mille ta saadab Hispaania ametiasutustele ja asjaomastele kontrolliasutustele kooskõlas järgmise ajakavaga:

- lõike 1 punktis a nimetatud laevade puhul vähemalt neli tööpäeva enne nende jõustumist,

- lõike 1 punktis b nimetatud laevade puhul vähemalt kaks tööpäeva enne nende jõustumist,

- lõike 1 punktis c nimetatud laevade puhul vähemalt üks tööpäev enne nende jõustumist.

6. Kui I lisa punkti 2 alapunktides c, d ja e nimetatud laevade suhtes ei ole komisjon saanud ettepanekut uue perioodilise nimekirja kohta käesoleva artikli esimeses lõikes määratud tähtaja jooksul, kohaldatakse jooksva perioodi viimasel päeval kehtivaid eeskirju kuni uue nimekirja kehtestamiseni käesolevas artiklis sätestatud korras.

7. Hispaania ametiasutused võivad taotleda, et komisjon asendaks perioodilises nimekirjas nimetatud laeva, mis kogu piiritletud ajavahemiku või selle ajavahemiku osa jooksul ei saa vääramatu jõu tõttu kala püüda.

Kõik asenduslaevad tuleb kanda I lisa kolmandas veerus nimetatud vastavatesse nimekirjadesse.

Komisjon teatab viivitamata Hispaania ametiasutustele ja lõikes 5 nimetatud asjaomastele kontrolliasutustele kõikidest vastavatesse perioodilistesse nimekirjadesse tehtud muudatustest.

Ühelegi asenduslaevale ei anta püügiluba enne komisjoni teates märgitud kuupäeva.

Artikkel 4

1. I lisa punkti 2 alapunktides a, b ja d nimetatud laevad, mis on kantud komisjoni kinnitatud perioodilisse nimekirja, võivad kala püüda ainult siis, kui nad hoiavad pardal litsentsi, mille komisjon on välja andnud Hispaania ametiasutuste taotluse alusel.

I lisa punkti 2 alapunktides a ja b nimetatud laevade suhtes esitatakse litsentsitaotlus artikli 3 lõikes 1 nimetatud perioodilisi nimekirju käsitlevate ettepanekute edastamise ajal.

I lisa punkti 2 alapunktis d nimetatud laevade suhtes esitatakse litsentsitaotlus artiklis 2 nimetatud laevanimekirjade edastamise ajal.

2. I lisa punkti 2 alapunktides a ja b nimetatud laevade puhul ei anta ühtki litsentsi välja rohkem kui kolmele laevale, kusjuures litsentsil on kirjeldatud kõiki kolme laeva.

3. I lisa punkti 2 alapunktis d nimetatud laevadele antakse litsentsid välja kogu lubatud püügiajaks ilma laevu nimetamata ja vastavalt I lisa punkti 2 neljandas veerus kehtestatud maksimummäärale; igal kalapüügilaeval peab olema kõnealune litsents.

4. Litsentsid antakse välja vähemalt kaheks kalendrikuuks.

Artikkel 5

Laev võib olla kantud rohkem kui ühte artiklis 2 nimetatud nimekirja. Üks laev võib olla ainult ühes perioodilises nimekirjas, välja arvatud tuunipüügilaev, mis võib olla kantud ka elussöödana kasutatavat anšoovist püüdvate laevade nimekirja.

Artikkel 6

1. Tuunipüügiluba omavad laevad ei või hoida oma pardal muud liiki kalu ega kalatooteid kui tuun, välja arvatud elussöödaks kasutatavad anšoovised.

2. Atlandi merilatika püügiluba omavad laevad ei või hoida oma pardal muud liiki kalu ega kalatooteid, välja arvatud söödaks kasutatavad liigid, tingimusel et ei ületata selleks hädavajalikke koguseid.

Artikkel 7

Püügiluba omavate laevade kiprid või vajaduse korral nende omanikud peavad täitma II lisas sätestatud eritingimusi. Asjaomase liikmesriigi ettepaneku alusel muudab komisjon II lisa punktis 7 nimetatud pädevaid siseriiklikke kontrolliasutusi käsitlevaid andmeid.

Artikkel 8

Ilma et see piiraks määruse (EMÜ) nr 171/83 kohaldamist, kohaldatakse I lisa punktis 2 nimetatud Hispaania lipu all sõitvate laevade suhtes järgmisi tehnilisi meetmeid:

a) nakkevõrkude kasutamine on keelatud;

b) laevade pardal ei või hoida muid püügivahendeid kui need, mis on vajalikud neile lubatud püügiliigi puhul;

c) ükski õngepüügilaev ei või heita rohkem kui kaks õngejada päevas; kummagi õngejada maksimumpikkus on 20 meremiili; lipsudevaheline kaugus on vähemalt 2,70 meetrit;

d) atlandi merilatikat püüdvate laevade pardal ei või hoida muid püügivahendeid kui mailid.

Artikkel 9

Hispaania ametiasutused teatavad komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva kõikide tuunipüügilaevade püügikogused ja eelnenud kuu jooksul igas sadamas nendelt laevadelt lossitud kogused.

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1986 vastavalt Hispaania ja Portugali ühinemislepingu jõustumisele.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. detsember 1985

Komisjoni nimel

asepresident

Frans Andriessen

[1] EÜT L 220, 29.7.1982, lk 1.

[2] EÜT L 169, 28.7.1983, lk 14.

[3] EÜT L 24, 27.1.1983, lk 14.

[4] EÜT L 335, 22.12.1984, lk 3.

--------------------------------------------------

I LISA

ÜHINEMISAKTI ARTIKLIS 158 JA ARTIKLI 160 LÕIKES 1 NIMETATUD PÜÜGILIIGID

Püügiliik | Tsoon | Luba omavate laevade üldarv (põhinimekiri) | Üheks ja samaks ajaks püügiluba omavate laevade arv (perioodiline nimekiri) | Püügiloa kestus |

| |

1.Ühinemisakti artiklis 158 nimetatud püügiliikidega tegelevad laevad | V b, VI | 300 | 23 | | 1.1. kuni 31.12. |

VII | 70 |

VIII a, b, c | 57 |

2.Ühinemisakti artikli 160 lõikes 1 nimetatud spetsialiseeritud püügiga tegelevad laevad | | | | | |

a)sardiinipüügilaevad (kasutavad nootasid, vähem kui 100 brt) | VIII a, b, d | 71 | 40 | | 1.1. kuni 28.2. ja 1.7. kuni 31.12. |

b)õngepüügilaevad, vähem kui 100 brt | VIII a | 25 | 10 | | 1.7. kuni 31.12. |

c)ainult õngeritvadega püük laevadelt, mis ei ületa 50 brt | VIII a, b, d | — | 64 | | 1.1. kuni 31.12. |

d)laevad, mille põhitegevusalaks on anšoovisepüük | VIII a, b, d | — | 160 | | 1.3. kuni 30.6. |

e)anšoovist elussöödaks püüdvad laevad | VIII a, b, d | — | 120 | | 1.7. kuni 31.10. |

f)tuunipüük | Kõik vööndid | | piiramata | | 1.1. kuni 31.12. |

g)atlandi merilatika püük | VII g, h, j, k | — | 25 | | 1.10. kuni 31.12. |

--------------------------------------------------

II LISA

Eritingimused, mida peavad täitma Hispaania laevad, mis omavad luba püüda kala teiste liikmesriikide, välja arvatud Portugali vetes

A. Tingimused, mida peavad täitma kõik laevad

1. Laeva pardal peab olema käesolevate eritingimuste eksemplar ja vajaduse korral püügilitsents.

2. Litsentsi omavate laevade pardatähis peab olema selgelt märgitud nii laeva vööri kui ka tekiehitise mõlemale küljele, kus see on kõige paremini nähtav.

Tähed ja numbrid värvitakse laevakere või tekiehitise värvist selgelt eristuva värviga ja neid ei tohi ära pühkida, muuta, kinni katta ega muul viisil varjata.

B. Lisatingimused, mida peavad täitma kõik laevad, välja arvatud tuuni ja atlandi merilatikat püüdvad laevad ning üksnes õngepüügiga tegelevad laevad mahutavusega vähem kui 50 brutoregistertonni

3. Kõik püügiluba omavad laevad edastavad järgmised andmed punktis 7 nimetatud pädevatele siseriiklikele kontrolliasutustele iga allpool loetletud liikumise kohta:

- laeva nimi, kipri nimi, kutsungsignaal, pardatähis ja vajaduse korral litsentsi number;

- kuupäev, kellaaeg, geograafiline asend ja ICES statistiline ruut:

3.1.1. iga kord, kui laev siseneb ühenduse muude liikmesriikide kui Portugali rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvasse kalastusvööndisse, mille suhtes kohaldatakse ühenduse kalapüügieeskirju;

3.1.2. iga kord, kui laev lahkub ühenduse muude liikmesriikide kui Portugali rannikust 200 meremiili kaugusele ulatuvast kalastusvööndist, mille suhtes kohaldatakse ühenduse kalapüügieeskirju;

3.1.3. iga kord, kui laev liigub ühest ICES alapiirkonnast teise punktides 3.1.1 ja 3.1.2 määratletud vööndite piires;

3.1.4. iga kord, kui laev siseneb ühenduse teise liikmesriigi sadamasse;

3.1.5. iga kord, kui laev lahkub ühenduse teise liikmesriigi sadamast;

3.1.6. välja arvatud laevad, mille suhtes on litsents kohustuslik:

3.1.6.1. enne püügi algust ("aktiivne" teade);

3.1.6.2. pärast püügi lõppu ("passiivne" teade).

4. Kõik laevad, kui nad sisenevad ICES vööndisse, kus neil on lubatud kala püüda, või lahkuvad sealt, samuti igal nädalal alates püügi alguskuupäevast, edastavad Euroopa Ühenduste Komisjonile Brüsselis (teleksi nr 24189 FISEU-B) järgmise teabe allpool esitatud järjekorras:

- laeva nimi,

- kutsungsignaal,

- pardatähis,

- kõnealuse püügireisi kohta edastatava teate seerianumber,

- teate liik punkti 3 all esitatud erinevate punktide kohaselt,

- geograafiline asend ja ICES statistiline ruut,

- trümmides sisalduvad kalakogused (kilogrammides) kalaliikide lõikes vastavalt punktis 5.3 esitatud koodile,

- pärast eelnenud teabeedastust püütud kalakogus (kilogrammides) kalaliikide lõikes,

- ICES statistiline ruut, kus saak on püütud,

- pärast eelnenud teabeedastust teistele laevadele üle antud kalakogused (kilogrammides) kalaliikide lõikes,

- laeva, millele püütud saak üle anti, nimi, kutsungsignaal ja vajaduse korral pardatähis,

- kipri nimi.

5. Punktidega 3 ja 4 ette nähtud teated tuleb edastada järgmiselt:

5.1. Kõik teated tuleb edastada mõne järgmises nimekirjas esitatud raadiojaama kaudu:

Nimi | Kutsungsignaal |

North Foreland | GNF |

Humber | GKZ |

Cullercoats | GCC |

Wick | GKR |

Portpatrick | GPK |

Anglesey | GLV |

Ilfracombe | GIL |

Niton | GNI |

Stonehaven | GND |

Hebriidid | GHD |

Portshead | GKA |

GKB |

GKC |

Land's End | GLD |

Valencia | EJK |

Malin Head | EJM |

Boulogne | FFB |

Brest | FFU |

Saint-Nazaire | FFO |

Bordeaux-Arcachon | FFC |

Tarifa | EAC |

Chipiona | |

Finistère | EAF |

Coruña | |

Cabo Peñas | EAS |

Machichaco | |

5.2. Kui vääramatu jõu tõttu ei saa püügiluba omav laev teadet edastada, võib tema nimel seda teha mõni teine laev.

5.3. Punktis 4 nimetatud kalakogused pardal esitatakse järgmiste koodidega: [1]

A. Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis)

B. Merluus (Merluccius merluccius)

C. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)

D. Tursk (Gadus morhua)

E. Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus)

F. Paltus (Hippoglossus hippoglossus)

G. Makrell (Scomber scombrus)

H. Harilik stauriid (Trachurus trachurus)

I. Kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris)

J. Süsikas (Pollachius virens)

K. Merlang (Merlangus merlangus)

L. Heeringas (Clupea harengus)

M. Tobias (Ammodytes spp.)

N. Kilu (Clupea sprattus)

O. Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

P. Tursik (Trisopterus esmarkii)

Q. Harilik molva (Molva molva)

R. Muu

S. Süvameregarneellased (Pandalidae)

T. Euroopa anšoovis (Engraulis encrassicholus)

U. Meriahven (Sebastes spp.)

V. Harilik karelest (Hypoglossoides platessoides)

W. Kalmaarlased (Illex)

X. Ruske soomuslest (Limanda ferruginea)

Y. Putassuu (Gadus poutassou)

Z. Tuun (Thunnidae)

AA. Sinine molva (Molva dypterygia)

BB. Meriluts (Brosme brosme)

CC. Koerhai (Scyliorhinus retifer)

DD. Hiidhai (Cetorhindae)

EE. Harilik heeringahai (Lamma nasus)

FRF. Harilik ebakalmaar (Loligo vulgaris)

GG. Atlandi merilatikas (Brama brama)

HH. Sardiin (Sardina pilchardus)

II. Põhjamere garneel (Crangon crangon)

JJ. Kotkakeel (Lepidorhombus)

KK. Merikurat (Lophius spp.)

LL. Norra salehomaar (Nephros norvegicus)

MM. Pollak (Pollachius pollachius)

6. Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste logiraamatus sätestatud juhiste kohaldamist, kantakse kõik punktide 3-5 kohaselt edastatud teated kõnealusesse logiraamatusse.

7. Siseriiklikud kontrolliasutused, kes on pädevad saama punktis 3 nimetatud teateid, on järgmised:

PRANTSUSMAA: | Gross A Château La Garenne F-56410 Etel Teleks: CROSSAT 950519 |

IIRI: | Naval Supervisory Centre Haulbowline Cork Teleks: CORK 24924 |

ÜHENDKUNINGRIIK: | Ministry of Agriculture, Fisheries and Food Great Westminster House Horseferry Road London SW 1P 2AE Teleks: London 21274 FISHLN |

Department of Agriculture and Fisheries for Scotland Chesser House Gorgie Road Edinburgh EH11 3 AW Teleks: Edinburgh 727696 SODAFS |

[1] Käesolev nimekiri ei tähenda, et kõiki nimetatud kalaliike võib pardal hoida või lossida.

--------------------------------------------------