European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria


C/2025/601

27.1.2025

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2025/601)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/33  (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Arlanza“

PDO-ES-A0613-AM03

Teate esitamise kuupäev: 29.10.2024

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   VEINIVALMISTAMISE SUHTES KEHTESTATUD PIIRANGUTE MUUTMINE

Kirjeldus

On läbi vaadatud ja muudetud punaste veinide valmistamise suhtes kehtivad piirangud ning on kehtestatud nõue kasutada punaseid sorte vähemalt 75 % ulatuses.

Muudetud on tootespetsifikaadi punkti 3 alapunkti c ja muudetakse koonddokumenti punkti 5.

Muudatus loetakse standardmuudatuseks, sest see ei tähenda olulist muudatust toote omadustes, vaid tegemist on levinud tava täpsema kirjeldusega. Toode säilitab seoste kirjelduses esitatud loodus- ja inimtegurite vastastikmõjust tulenevad omadused ning tunnusjooned. Seega ei liigitu see ühekski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 (geograafiliste tähiste kohta) artikli 24 lõikes 3 sätestatud muudatuseks.

Põhjendus

Muudatus on vajalik selleks, et traditsiooniliselt valmistatud punastes veinides oleks teatav valgete viinamarjade osakaal. Selle tava piiritlemiseks on kehtestatud nõue, et punaseid sorte tuleb kasutada vähemalt 75 % ulatuses.

2.   MAKSIMAALSE LUBATUD SAAGIKUSE AJAKOHASTAMINE

Kirjeldus

Läbi on vaadatud lubatud saagikust käsitlevate punktide sõnastus. Maksimaalset saagikust hektari kohta on vähendatud 20 %, kui viinamarjad on ette nähtud selliste veinide tootmiseks, millel on märge „Vino de Pueblo“ või „Vino de Villa“. Samuti on selgitatud, et kõnealust märget kandvate KPNiga veinide „Arlanza“ tootmiseks ei tohi kasutada viinamarjavirde või veini seda osa, mis ületab suurimat ekstraheerimisel saadavat kogust.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 5 ja muudetakse koonddokumendi punkti 5.1.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna see ei too kaasa olulist muutust toote omadustes. Muudatust ei loeta ühekski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 (geograafiliste tähiste kohta) artikli 24 lõikes 3 sätestatud muudatuseks.

Põhjendus

Eesmärk oli lisada mõned veinitootjate soovitud võimalused, et laiendada tootmist ja kasutada tootenimetustena nimetusi „vino de pueblo“ ja „vino de villa“. Seetõttu oli vaja kohandada saagikust vastavalt nende veinide omadustele.

3.   LISATINGIMUSTE AJAKOHASTAMINE

Kirjeldus

On kasutatud võimalust ajakohastada õigusraamistikku käsitlevas punktis õigusaktide viiteid ja märgistust käsitlevasse punkti on lisatud märge „vino de villa“. Märgistamisnõuded on ümber sõnastatud, lisades nimetatud märke olemasolevale märkele „vino de pueblo“.

Sellega on muudetud tootespetsifikaadi punkti 8 alapunkte a ja b.3 ning muudetakse koonddokumendi punkti 9.

Tegemist on standardmuudatusega, kuna need vabatahtlikud märgistusandmed annavad tarbijale rohkem teavet toote päritolu kohta ning ei kujuta endast kuidagi turustamise piirangut. Seega ei liigitu muudatus ühekski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 (geograafiliste tähiste kohta) artikli 24 lõikes 3 sätestatud muudatuseks.

Põhjendus

Selleks et anda tarbijale rohkem teavet veini päritolu kohta, on lisatud märge „Vino de Villa“ veinide puhul, mis on 100 % ulatuses valmistatud ühe omavalitsusüksuse või väiksema üksuse maatükkidelt pärit viinamarjadest. See muudatus on põhjendatud tarbija vajadusega saada teavet selle kohta, millisest päritolunimetuse piirkonna konkreetsest kohast on vein pärit.

Määruse (EL) 2019/33 artikli 55 lõike 2 kohaselt tuleb märgistusel väiksema geograafilise üksuse nimele viitamiseks määratleda see tootespetsifikaadis ja koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Arlanza

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

3.1.   CN-kood

—

22 – JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS

2204 – viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a kangendatud veinid; viinamarjavirre, v.a rubriiki 2009 kuuluv

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   VEIN – valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Valged veinid. Välimuselt puhta ja kirka värvusega, mis varieerub kahvatukollasest kuldkollaseni, ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnale on iseloomulikud puuviljased varjundid. Tasakaalustatud ja värske maitsega veinid.

Laagerdunud valged veinid. Välimuselt puhta ja/või kirka värvusega, mis varieerub kahvatukollasest kuldkollaseni. Ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnale on puuviljaste nootide kõrval iseloomulik ka puitu meenutav varjund. Maitsmisel tasakaalustatud ja värsked, maitsest aimub puuvaadis laagerdumist.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 10,5

—

Minimaalne üldhappesus: 4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 150

2.   VEIN – roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Roosad veinid. Välimuselt puhta ja/või kirka värvusega, mis varieerub sibulakooreroosast maasikapunaseni. Ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnas on tunda punaseid ja/või musti puuvilju ja marju. Maitsmisel tasakaalustatud ja värsked.

Laagerdunud roosad veinid. Välimuselt puhta ja/või kirka värvusega, mis varieerub sibulakooreroosast vaarikaroosani laagerdumisele iseloomulike varjunditega. Ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnas on tunda punaseid värskeid ja/või kompotivilju ja puidust nüanssi. Maitsmisel tasakaalustatud ja värsked.

(*)

Üle ühe aasta vanused veinid ei tohi ületada lenduvate hapete sisalduse piirnormi, mis arvutatakse järgmiselt: 1 gramm liitri kohta kuni 10-mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul, mis suureneb 0,06 grammi võrra liitri kohta iga alkoholiühiku kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti. Igal juhul ei tohi lenduvate hapete sisaldus ületada 1,08 grammi liitri kohta äädikhappes väljendatuna.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 11

—

Minimaalne üldhappesus: 4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 150

3.   VEIN – punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Välimuselt punakaslillast purpurpunaseni varieeruva värvusega, noorusele viitavate piirjoontega. Puhtad ja ilma hõljuvate osakesteta. Keskmise kuni tugeva intensiivse lõhnaga, milles on tunda punaseid ja/või musti puuvilju ja marju. Maitsmisel tasakaalustatud ja värsked.

(*)

Üle ühe aasta vanused veinid ei tohi ületada lenduvate hapete sisalduse piirnormi, mis arvutatakse järgmiselt: 1 gramm liitri kohta kuni 10-mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul, mis suureneb 0,06 grammi võrra liitri kohta iga alkoholiühiku kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti. Igal juhul ei tohi lenduvate hapete sisaldus ületada 1,2 grammi liitri kohta äädikhappes väljendatuna.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 11,5

—

Minimaalne üldhappesus: 4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 13,33

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 150

4.   VEIN – laagerdunud punased veinid

LÜHIKIRJELDUS

Välimuselt granaatpunasest tellispunaseni varieeruva värvusega, laagerdumisele iseloomulike varjunditega. Puhtad ja ilma hõljuvate osakesteta. Lõhnale on iseloomulik puidususe ja puuviljasuse tasakaal, mis oleneb laagerdumisajast. Maitsmisel kuivad ja tasakaalustatud happesusega.

(*)

Üle ühe aasta vanused veinid ei tohi ületada lenduvate hapete sisalduse piirnormi, mis arvutatakse järgmiselt: 1 gramm liitri kohta kuni 10-mahuprotsendilise alkoholisisalduse puhul, mis suureneb 0,06 grammi võrra liitri kohta iga alkoholiühiku kohta, mis ületab 10 mahuprotsenti. %. Igal juhul ei tohi lenduvate hapete sisaldus ületada 1,2 grammi liitri kohta äädikhappes väljendatuna.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides): —

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides): 12

—

Minimaalne üldhappesus: 4 grammi liitri kohta viinhappes väljendatuna

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta): 16,67

—

Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta): 150

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistuse eritava

—

Viinamarjade tõenäoline minimaalne alkoholisisaldus: 10,5 % valgete ja 11,5 % punaste sortide puhul.

—

Suurim ekstraheerimisel saadav kogus: 72 liitrit 100 kg viinamarjade kohta.

—

Nende veinide laagerdumisaega, mille puhul kasutatakse väljendeid „Crianza“, „Reserva“ ja „Gran Reserva“, hakatakse arvestama saagikoristusaasta 1. novembrist.

2.   Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirangud

Valget veini toodetakse üksnes valgetest sortidest 'Albilillo' ja 'Viura'.

Roosat veini toodetakse järgmistest sortidest: 'Tinta del País', 'Garnacha Tinta', 'Mencía', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot', 'Petit Verdot', 'Albillo Mayor' ja 'Viura', kusjuures vähemalt 50 % ulatuses tuleb kasutada punaseid sorte.

Punast veini toodetakse vähemalt 75 % ulatuses punastest sortidest 'Tinta del País', 'Garnacha Tinta', 'Mencía', 'Cabernet Sauvignon', 'Merlot' ja 'Petit Verdot'.

3.   Viljelustavad

Istutustihedus peab olema vähemalt 2 000 viinapuud hektari kohta.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.

Valged sordid

10 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

72 hektoliitrit hektari kohta

2.

Punased sordid

7 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

50,40 hektoliitrit hektari kohta

3.

Valged sordid „Vino de Pueblo“ või „Vino de Villa“ valmistamiseks

8 000 kilogrammi viinamarju hektari kohta

57,6 hektoliitrit hektari kohta

4.

Punased sordid „Vino de Pueblo“ või „Vino de Villa“ valmistamiseks

5 600 kilogrammi viinamarju hektari kohta

40,32 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

 

Burgose provints:

Avellanosa de Muñó ja väiksemad üksused: Pinedillo, Paules del Agua ja Torrecítores del Enebral; Ciruelos de Cervera (katastriüksus nr 518) ja Briongos de Cervera väiksem üksus; Cebrecos, Cilleruelo de Abajo, Cilleruelo de Arriba, Covarrubias ja Ura väiksem üksus; Fontioso, Iglesiarrubia, Lerma ning järgmised väiksemad üksused: Revilla Cabriada, Castrillo Solarana, Rabé de los Escuderos, Santillán del Agua, Ruyales del Agua ja Villoviado; Los Balbases (katastriüksus nr 523), Madrigal del Monte, Madrigalejo del Monte ja Montuenga väiksem üksus; Mahamud, Nebreda, Peral de Arlanza, Pineda Trasmonte, Pinilla Trasmonte, Puentedura, Quintanilla del Agua, Tordueles, Quintanilla del Coco ja Castroceniza väiksem üksus; Quintanilla de la Mata, Retuerta, Revilla Vallejera, Royuela de Riofranco, Santa Cecilia, Santa Inés, Santa María del Campo, Santibáñez del Val, Santo Domingo de Silos, Solarana, Tordomar, Torrecilla del Monte, Torrepadre, Valles de Palenzuela, Villafruela, Villahoz, Villalmanzo, Villamayor de los Montes, Villangómez ja Villafuertese väiksem üksus; Villaverde del Monte ja Zael.

 

Palencia provints:

Baltanás ja Valdecañas de Cerrato väiksem üksus, Cobos de Cerrato, Cordovilla la Real, Espinosa de Cerrato, Herrera de Valdecañas, Hornillos de Cerrato, Palenzuela, Quintana del Puente, Tabanera de Cerrato, Torquemada, Villahán ja Villodrigo.

Los Balbasese omavalitsusüksuses sobib päritolunimetusega hõlmatud viinapuude viljelemiseks ainult katastriüksuses n 523 asuv ala. Ciruelos de Cervera omavalitsusüksuses sobib päritolunimetusega hõlmatud viinapuude viljelemiseks ainult katastriüksuses nr 518 asuv ala.

7.   Veiniviinamarjasordid

ALBILLO MAYOR

CABERNET SAUVIGNON

GARNACHA TINTA

MACABEO – VIURA

MENCÍA

MERLOT

PETIT VERDOT

TEMPRANILLO – TINTA DEL PAÍS

8.   Seos(t)e kirjeldus

Kõige määravamad tegurid on karm mandriline kliima (suur öise ja päevase temperatuuri erinevus) ja kõrgus, eelkõige küpsemise perioodil (aeglane, hilinenud). Samuti piirkonna väike saagikus, mis on saavutatud väikese istutustiheduse ja kobarate harvendamisega. Sellistes tingimustes saavutab 'Tinta del País' väga erilised omadused, mis rõhutavad erinevust teistest piirkondadest (polüfenoolide ja aroomielementide kogunemine ning alkoholisisalduse ja märgatava happesuse õige tasakaal). Veinid sisaldavad rohkelt polüfenoole, need on hea struktuuri ja happesusega, mistõttu sobivad need iseäranis hästi laagerdamiseks.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas.

Tingimuse kirjeldus

Veinivalmistusprotsess hõlmab veinide villimist ja timmimist selliselt, et tootespetsifikaadis kirjeldatud organoleptilised ja füüsikalis-keemilised omadused on tagatud üksnes siis, kui kõik veini käitlemisega seotud toimingud tehakse tootmispiirkonnas. Seepärast, võttes arvesse asjaolu, et veinide villimisel on oluline roll spetsifikaadis määratletud omaduste saavutamises, tehakse seda kvaliteedi, päritolu ja kontrolli tagamise huvides tootmispiirkonnas asuvates villimisrajatistes paiknevates veinikeldrites.

Õigusraamistik:

siseriiklikud õigusaktid.

Lisatingimuse liik:

täiendavad märgistusnõuded.

Tingimuse kirjeldus

—

Päritolunimetusega kaitstud veinide etikettidel peab nähtaval kohal olema kaitstud päritolunimetuse geograafiline nimi „Arlanza“. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 112 punktis a viidatud traditsiooniline nimetus on Päritolunimetus (denominación de origen).

—

Aastakäigu märkimine etiketil on kohustuslik, isegi kui veinid ei ole laagerdunud.

—

Roosade ja punaste veinide puhul võib märgistusel kasutada traditsioonilisi nimetusi Crianza, Reserva ning Gran Reserva ja Roble, kui veinid vastavad asjakohastes kehtivates õigusnormides sätestatud nõuetele.

—

Kaitstud päritolunimetusega roosade ja punaste veinide „Arlanza“ puhul võib märgistusel kasutada väljendit „Roble“ (tamm), kui veinid vastavad asjakohastele kehtivatele eeskirjadele.

—

Veinide märgistamisel on lubatud kasutada väljendit „Fermentado en barrica“ (vaadis kääritatud) asjakohastes kehtivates õigusnormides sätestatud tingimustel.

—

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 120 lõike 1 punktile g võib kasutada sellise geograafilise koha nime, mis on väiksem kui käesoleva koonddokumendi punktis 5 määratletud geograafiline piirkond (kohalikud omavalitsusüksused ja väiksemad kohalikud üksused) koos järgmiste märgetega:

—

„Vino de Pueblo“ (külavein), kui päritolunimetusega kaitstud vein on vähemalt 85 % ulatuses valmistatud kõnealuses väiksemas geograafilises üksuses asuvatelt maatükkidelt saadud viinamarjadest;

—

„Vino de Villa“, kui päritolunimetusega kaitstud vein on 100 % ulatuses valmistatud viinamarjadest, mis on saadud kõnealuses omavalitsusüksuses või külas asuvatelt maatükkidelt, ja kui järgitakse tootespetsifikaadi punkti 3 alapunktis 5 märgitud saagikuse piirangut. Märke „Vino de Villa“ järel lisatakse asjakohase omavalitsusüksuse (villa) geograafiline nimi. Need on järgmised: Lerma (ja selle külad Castrillo Solarana, Villoviado, Revilla Cabriada, Rabé de los escuderos, Santillán del agua ja Ruyales del agua), Covarrubias (ja selle küla Ura) ja Santa María del Campo (ja selle küla Escuderos).

Link tootespetsifikaadile

www.itacyl.es/documents/20143/342640/PCC+DOP+ARLANZA+Rev+2.docx/92db96eb-33f7-96da-a01c-a08614ef247e


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/601/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)