Nõukogu otsus,

6. detsember 1999,

Bulgaariale esitatavate ühinemispartnerluses sisalduvate põhimõtete, prioriteetide, vahe-eesmärkide ja tingimuste kohta

(1999/857/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 622/98 taotlejariikidele ühinemiseelse strateegia raames antava abi ja eelkõige ühinemispartnerluse loomise kohta, [1] eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

(1) Euroopa Ülemkogu on Luxembourg'i istungjärgul kinnitanud, et ühinemispartnerlus on uus rahastamisvahend ja keskne tegur tõhustatud ühinemiseelses strateegias;

(2) määrusega (EÜ) nr 622/98 nähakse ette, et nõukogu peab komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtma otsuse igale kandidaatriigile esitatavate ühinemispartnerluses sisalduvate põhimõtete, prioriteetide, vahe-eesmärkide ja tingimuste kohta ning nendes edaspidi tehtavate oluliste muudatuste kohta;

(3) ühenduse abi eelduseks on põhinõuetest, eelkõige Euroopa lepingutes sisalduvatest kohustustest kinnipidamine ja edusammud Kopenhaagenis sätestatud kriteeriumide täitmisel; kui mõni oluline eeltingimus on täitmata, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega võtta asjakohased meetmed seoses ühinemiseelse abiga;

(4) Euroopa Ülemkogu otsustas Luxembourg'i istungjärgul, et ühinemispartnerluse rakendamist ja edusamme acquis' ülevõtmisel kontrollivad Euroopa lepinguga asutatud organid;

(5) komisjoni 1999. aasta korralises ettekandes on esitatud Bulgaaria Vabariigi liikmelisuseks valmistumise objektiivne analüüs ja kindlaks määratud rida edasise töö prioriteetseid valdkondi;

(6) ühinemispartnerluseks valmistudes peaks Bulgaaria Vabariik ajakohastama acquisi ülevõtmise siseriikliku programmi; programmis tuleks ette näha ajagraafik ühinemispartnerluses sisalduvate prioriteetide ja vahe-eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 622/98 artikli 2 kohaselt on Bulgaaria Vabariigile esitatavad ühinemispartnerluses sisalduvad põhimõtted, prioriteedid, vahe-eesmärgid ja tingimused sätestatud kõnealuse määruse lisas, mis on käesoleva otsuse lahutamatu osa.

Artikkel 2

Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollivad Euroopa lepinguga asutatud organid ja nõukogu asjakohased organid, kellele komisjon teeb korrapäraselt ettekandeid.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 6. detsember 1999

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Halonen

[1] EÜT L 85, 20.3.1998, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

BULGAARIA: 1999. AASTA ÜHINEMISPARTNERLUS

1. EESMÄRGID

Ühinemispartnerluse eesmärk on ühtses raamistikus sätestada edasise töö prioriteetsed valdkonnad, nagu on kindlaks määratud komisjoni 1999. aasta korralises ettekandes Bulgaaria edusammude kohta ühinemisel Euroopa Liiduga, rahalised vahendid, millega abistatakse Bulgaariat nende prioriteetide rakendamisel, ning kõnealuse abi suhtes kohaldatavad tingimused. Ühinemispartnerlusest lähtuvad mitmed tegevusvahendid, millega abistatakse kandidaatriike liikmelisuseks valmistumisel. Nende hulka kuuluvad muu hulgas acquis'i ülevõtmise ajakohastatud siseriiklik programm, keskmise tähtajaga majanduspoliitiliste prioriteetide ühishinnang, organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise pakt, riiklikud arengukavad ja muud sektorikavad, mis on vajalikud osalemiseks struktuurifondides pärast ühinemist ning ISPAs (ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) ja SAPARDis (põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelne programm) enne ühinemist. Kõik kõnealused rahastamisvahendid on laadilt erinevad ning need valmistatakse ette ja neid rakendatakse erikorra kohaselt. Need rahastamisvahendid ei ole käesoleva partnerluse lahutamatu osa, kuid nendes sisalduvad prioriteedid on sellega kooskõlas.

2. PÕHIMÕTTED

Iga kandidaatriigi peamised prioriteetsed valdkonnad vastavad kõnealuste riikide suutlikkusele võtta ülesandeid Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks, mille kohaselt peavad liikmeks saamisel olema täidetud järgmised nõuded:

- kandidaatriigil on stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste kaitse ja rahvusvähemuste austamise ja kaitse,

- toimiv turumajandus ning suutlikkus toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus,

- suutlikkus võtta liikmelisusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine.

Madridi istungjärgul rõhutas Euroopa Ülemkogu, et kandidaatriigid peavad kohandama oma haldusstruktuure, et tagada ühenduse poliitika tõrgeteta toimimine pärast ühinemist, ning Luxembourg'i istungjärgul rõhutas Euroopa Ülemkogu, et acquis' inkorporeerimine õigusaktidesse on vajalik, kuid ei ole siiski piisav; on vaja tagada, et see tegelikult kohaldatakse.

3. PRIORITEEDID JA VAHE-EESMÄRGID

Komisjoni korralistes ettekannetes rõhutatakse, et teatavates valdkondades peavad kandidaatriigid ühinemiseks valmistudes tegema veel suuri jõupingutusi. Olukord nõuab vahe-etappide määratlemist prioriteetide kaupa, kusjuures iga prioriteediga seoses määratletakse koostöös asjaomaste liikmesriikidega täpsed eesmärgid, mille saavutamisest sõltub antava abi suurus, teatavate liikmesriikidega peetavate läbirääkimiste areng ja uute läbirääkimiste alustamine teiste liikmesriikidega. Läbivaadatud ühinemispartnerluses sisalduvad prioriteedid ja vahe-eesmärgid jaotatakse jälle kahte rühma, lühiajalisteks ja keskmise tähtajaga eesmärkideks. Lühiajaliste rühma arvatud prioriteetide ja eesmärkide valimisel on silmas peetud Bulgaaria reaalseid võimalusi neid saavutada või teha sellekohaseid olulisi edusamme 2000. aasta lõpuks. Keskmise tähtajaga prioriteetide ja vahe-eesmärkide puhul eeldatakse, et nende täitmiseks kulub üle aasta, kuid töö nendega peaks võimaluse korral algama samuti juba 2000. aastal. 1998. aasta ühinemispartnerluses sisalduvate prioriteetide täitmise tulemustele antakse hinnang 1999. aasta korralises aruandes. Seda hinnangut kasutatakse käesoleva partnerluse prioriteetide sõnastamisel.

Bulgaaria esitas acquis' ülevõtmise ajakohastatud siseriikliku programmi 31. mail 1999. Programmis sätestatakse ajagraafik prioriteetide ja vahe-eesmärkide saavutamiseks esimese ühinemispartnerluse põhjal ning vajalikud haldusstruktuurid ja rahalised vahendid.

Ühinemispartnerluses nähakse ette Bulgaaria ühinemisettevalmistuste prioriteetsed valdkonnad. Bulgaaria peab sellest olenemata tegelema kõigi korralises aruandes märgitud küsimustega. Samuti on tähtis, et Bulgaaria täidaks õigusaktide ühtlustamise ja acquis' rakendamise kohustusi, lähtudes Euroopa lepingu alusel võetud kohustustest, sõelumisest ja läbirääkimisprotsessis kokkulepitud korrast. Tuleks meeles pidada, et acquis inkorporeerimisest õigusaktidesse üksinda ei piisa; on vaja tagada, et seda tegelikult kohaldatakse vastavalt Euroopa Liidus kohaldatavatele standarditele. Kõigis allpool loetletud valdkondades on vaja tagada acqui' usaldusväärne ja tõhus rakendamine ja täitmine.

Komisjoni korralises ettekandes sisalduva analüüsi alusel on Bulgaariale kindlaks määratud järgmised lühiajalised ja keskmise tähtajaga prioriteedid ja vahe-eesmärgid.

3.1. Lühiajalised (2000)

Poliitilised kriteeriumid:

- alustada mustlasi käsitleva raamprogrammi rakendamist ja tugevdada etniliste ja demograafiliste küsimustega tegeleva riikliku nõukogu tööd; rakendada abinõud, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimise vastu (ka riigihalduses); edendada tööhõivevõimalusi ja suurendada hariduse kättesaadavust.

Majanduskriteeriumid:

- soodustada konkurentsivõimet ettevõtjate turumajandusliku ümberkorraldamise abil; võtta tarvitusele kodumaiseid ja välisinvesteeringuid stimuleerivad abinõud, esmajoones lihtsustada õigus- ja haldusprotseduure,

- tagada riigiomandis olevate ettevõtete ja pankade läbipaistev erastamine,

- parandada likvideerimis- ja pankrotimenetlusi ja täiustada nende rakendamist,

- võtta vastu terasesektori ümberkujunduskava.

Siseturg:

- riigihanked: viia vastavusse riigihangete kord,

- intellektuaal- ja tööstusomandi õigused: viia vastavusse ja jõustada tööstusomandi õigusi ja kaubamärki käsitlevad õigusaktid ning võidelda piraatluse vastu,

- andmekaitse: võtta vastu siseriiklikud õigusaktid ja luua järelevalveorgan,

- kaupade vaba liikumine: võtta vastu tehniliste nõuete õigusraamistik, mis võimaldab rakendada kõiki uut ja globaalset lähenemisviisi väljendavaid põhimõtteid; jõustada uus standardimist käsitlev õigusakt ja tugevdada äsjaloodud infrastruktuuri; võtta vastu kemikaale, toiduaineid ja farmaatsiatooteid käsitlevad raamseadused,

- kapitali vaba liikumine: liberaliseerida otseinvesteeringud välismaal ja residentide investeeringud välisväärtpaberitesse; koostada ajakava seoses veel olemasolevate kapitali liikumise piirangute liberaliseerimiseks, kaasa arvatud kinnisvara omandamise valdkonnas,

- teenuste vaba liikumine: tugevdada järelevalveorganeid,

- konkurents: võtta vastu riigiabi käsitlevad õigusaktid; täiustada riigiabi aruannet; luua riigitoetuste loend; võtta vastu konkurentsi käsitlevad teisesed õigusaktid,

- maksustamine: viia vastavusse käibemaksu käsitlevad õigusaktid ja välja töötada aktsiisimaksude vastavusse viimise ajakava; tagada uute maksustamismeetmete vastavus ettevõtjate maksustamist käsitleva tegevusjuhendi põhimõtetele; täiustada maksude kogumise süsteemi riigi ja piirkondlikul tasandil, eelkõige tugevdades käibemaksuga seotud infotöötlust,

- toll: tagada uue tolliseadustiku ja selle rakendussätete jõustamine.

Põllumajandus:

- jätkata veterinaaria- ja fütosanitaaria-alaste õigusaktide vastavusse viimist ning täiustada inspekteerimiskorda, esmajoones tulevastel välispiiridel,

- ajakohastada liha- ja piimatööstus vastavalt Euroopa Liidu hügieeni- ja tervisekaitse normidele,

- luua viinamarjaistandusregister.

Energeetika:

- rakendada energiaseadust ja vastu võtta teisesed õigusaktid; sektorite kaupa ette valmistada õigusaktid ja nendega seotud reformikavad (elekter ja gaas) ning tugevdada reguleerivaid organeid,

- kehtestada hinna- ja tariifistruktuur, mis tagab kulupõhised ja läbipaistvad energiahinnad,

- alustada energiastrateegia rakendamist, pöörates erilist tähelepanu energiatõhususele; läbi vaadata prognoosid energianõudluse kohta, aluseks võttes majanduskasvu ja energiatõhususe realistlikumad stsenaariumid,

- võtta vastu tegelikkusele vastav ajakava Kozloduy tuumaelektrijaama 1., 2., 3. ja 4. reaktori sulgemiseks ja tegevuse lõpetamiseks ja rakendada seda; kontrollida kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete käitlemist,

- jätkuvalt tugevdada tuumaohutuse küsimustega tegelevate asutuste sõltumatust ja tehnilisi võimalusi.

Transport:

- viia vastavusse meresõiduohutusalased õigusaktid.

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond:

- toetada tööturu osapoolte püüdlusi tõsta suutlikkust acquis' arendamisel ja rakendamisel, eelkõige osapooltevahelise sotsiaalse dialoogi kaudu,

- ühise tööhõivepoliitika ülevaate abil koostada siseriiklik tööhõivestrateegia, silmas pidades hilisemat osalemist Euroopa tööhõivestrateegias.

Keskkond:

- jätkata raamseaduste ülevõtmist vee-, õhu kvaliteedi ja jäätmete sektoris; koostada direktiividel põhinevad üksikasjalikud ühtlustamisprogrammid ja rakendada neid; tugevdada rakendusstruktuure, eelkõige piirkondlikul tasandil,

- välja töötada investeeringute rahastamiskava (vastavalt direktiividele) õigusaktide vastavusse viimisest tulenevate eeldatavate kulude ning igal aastal riiklikust ja erasektorist saadavate tegelike rahaliste vahendite alusel,

- lõpetada keskkonnamõju hindamist käsitleva direktiivi ülevõtmine ja direktiiv jõustada.

Justiits- ja siseküsimused:

- rakendada tõhusaid piirihaldamis- ja kontrollsüsteeme ning kooskõlastada talituste tegevus, et tõkestada ebaseaduslik sisseränne ja teha võimalikuks osalemine Schengeni infosüsteemis,

- rakendada ja jõustada migratsiooni ja varjupaiga taotlemise menetluste uus õigusraamistik,

- koolitada täitevastutuse töötajaid ja kohtunikke (töötajate arv, töölevõtmine, väljaõpe ja vahendid), et jätkata võitlust organiseeritud kuritegevuse, narkootikumidega kauplemise ja korruptsiooni vastu; tugevdada politsei- ja tolliasutusi ning tagada parem koostöö täitevorganite vahel,

- välja töötada korruptsioonivastase võitluse riiklik strateegia ning tugevdada rahapesuvastaseid meetmeid; ratifitseerida rahapesu ning kriminaaltulu avastamise Euroopa konventsioon ja korruptsiooni käsitleva kriminaalõiguse Euroopa konventsioon; kirjutada alla altkäemaksu vastu võitlemist käsitlevale OECD konventsioonile.

Tugevdada haldus- ja kohtuorganite suutlikkust, sealhulgas järgmiste Euroopa Liidu rahaliste vahendite haldamist ja kontrolli:

- Phare, [1] ISPA [2] ja SAPARD: [3] edasi arendada riiklikku arengukava ja maaelu arengukava; võtta vastu programmi õigus-, haldus- ja eelarveraamistik (auditeerimisjuhend ja kontrolljälg) ning hallata ISPA ja SAPARDi programme, sisse seada keskkonnamõju hindamine ning Euroopa Liidu nõuetele vastavad riigihanke eeskirjad seoses projektidega, mida kaasrahastatakse ühenduse rahalistest vahenditest; ning luua SAPARDi toimiv makseasutus,

- lõpetada õigusliku raamistiku loomine ja tugevdada sise- ja välisfinantskontrolli organeid, sealhulgas piirkondlikke kontrollorganeid, kasutades selleks eelkõige ulatuslikku infotehnoloogiasüsteemi ning eraldades üksteisest selgesti eelnev finantskontroll, heakskiitmine ja sisefinantskontroll; luua riigi sisekontrolliga tegelevatele revidentidele/audiitoritele tegevuslik sõltumatus nii tsentraalsel kui ka kohalikul tasandil ning võtta kasutusele eelnev finantskontroll,

- rakendada tsiviilõigust,

- tugevdada kohtunike sõltumatust ja kohtusüsteemi tõhusust, sealhulgas kohtuasjade käsitlemist ja alternatiivset vaidluste lahendamise mehhanismi; tugevdada tsiviil- ja karistusõiguse alaste kohtuotsuste jõustamist,

- tugevdada valmisolekut hinnata uute õigusaktide majanduslikku ja institutsioonilist mõju.

3.2. Keskmise tähtajaga prioriteedid ja vahe-eesmärgid

Poliitilised kriteeriumid:

- jätkata mustlaskogukonnaga seotud raamprogrammi rakendamist.

Majanduskriteeriumid:

- säilitada üldine makromajanduslik stabiilsus; parandada konkurentsivõimet turumajandusel põhineva ümberkorraldamise abil, kaasa haarates väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, lõpule viia erastamisprotsess; tugevdada turumajanduses vajalikke institutsioone; parandada ettevõtjatele mõeldud õiguslikku ja reguleerivat raamistikku,

- sisse seada iga-aastase finantskontrolli kord, et viia riigi rahandusega, eelkõige rahandusliku olukorraga seotud ettekande-, järelevalve- ja kontrollimenetlused vastavusse Euroopa Liidu menetlustega,

- rakendada terasesektori ümberkorraldusprogrammi,

- luua toimiv maaga kauplev turg ja lõpetada maa- ja vararegistri koostamine.

Siseturg:

- riigihanked: tagada läbipaistev riigihangete teostamise kord kesksel ja piirkondlikul tasandil,

- intellektuaal- ja tööstusomandi õigused: viia lõpule õigusaktide vastavusse viimine ning jõustada tööstusomandi õigused (kaubamärgid, geograafilised sihtkohad ja tööstusnäidised), sealhulgas tõhusad piirikontrollimeetmed,

- andmekaitse: rakendada õigusakte,

- kaupade vaba liikumine: alustada uue lähenemisviisi direktiivide rakendamist; jätkata seniste tehnikaalaste õigusaktide vastavusseviimist; rakendada turujärelevalvesüsteemi,

- isikute vaba liikumine: viia lõpule diplomite vastastikust tunnustamist käsitlevate õigusaktide vastavusseviimine,

- teenuste vaba liikumine: viia lõpule pangandusseaduse, pandiseaduse, väärtpaberiseaduse vastavusseviimine ja jõustamine; tagatised ning hõlbustada laenutehingute ja omandiõigusega seotud menetlusi,

- konkurents: tugevdada konkurentsi- ja riigiabiküsimustega tegelevaid asutusi ja vastavaid menetlusi,

- telekommunikatsioon: tugevdada riiklike reguleerivate asutuste suutlikkust,

- maksustamine: viia maksustamisalased õigusaktid täielikku vastavusse acquis'ga ja ühenduse üleminekulise käibemaksukorraga; läbi vaadata olemasolevad seadused ja tagada ettevõtjate maksustamine toimimisjuhendi kohaselt; tugevdada haldussuutlikkust ja kontrollimenetlusi, sealhulgas halduskoostööd ja vastastikust abistamist,

- tarbijakaitse: jätkata õigusaktide vastavusse viimist ning tugevdada turujärelevalvet ja täitevasutusi,

- toll: tugevdada piirikontrolli; välja töötada integreeritud tariif; arendada tolli toimevõimet ja arvutistamist; tugevdada pettuste- ja korruptsioonivastast võitlust.

Põllumajandus:

- tugevdada ühise põllumajanduspoliitika korraldusmehhanisme ja haldusstruktuure (kontrollida põllumajandusturgusid ning rakendada struktuuri ja maaelu arengu meetmeid, luua organid ja kontrollimehhanismid),

- jätkata põllumajandus- ja toiduainetesektori ümberkujundamist, tugevdada haldust toidukontrolli valdkonnas,

- viia lõpule loomade identifitseerimissüsteemi loomine; rakendada kvaliteedikontrollisüsteemi (ohuanalüüs ja kriitilised kontrollpunktid), loomsete jäätmete töötlemine, jääkide ja zoonoosi kontrolliprogrammid, lõpetada tulevaste välispiiride kontrollsüsteemide väljatöötamine.

Kalandus:

- arendada suutlikkust rakendada ja jõustada ühine kalanduspoliitika, eelkõige tagada nõuetekohased institutsioonilised ressursid ning inspekteerimiseks ja kontrollimiseks vajalikud seadmed; luua nõuetekohane laevastiku registreerimissüsteem; arendada kvaliteedistandardeid.

Energeetika:

- viia vastavusse naftavarudega seotud nõuded ja jätkata energiatõhususe parandamist,

- ette valmistada energia siseturg, eelkõige vastu võtta elektri- ja gaasidirektiivid (kaasa arvatud energiahindade kohandamine kuludele),

- võtta vastu ja rakendada gaasi ja elektri siseturu teisesed õigusaktid,

- rakendada kohustused seoses Kozloduy tuumaelektrijaama 1., 2., 3. ja 4. reaktori järkjärgulise sulgemise ja tegevuse lõpetamisega; säilitada Kozloduy 5. ja 6. reaktori kõrge ohutustase,

- tugevdada tuumaohutust ja kiirguskaitset reguleerivaid struktuure.

Transport:

- viia vastavusse õigusaktid autotranspordi (turulepääs, liiklusohutus ja maksustamine), raudteetranspordi, meretranspordi, siseveetranspordi (laevade tehnonõuded) ja õhutranspordi (eeskätt lennuohutus ja lennuliikluse korraldamine) valdkonnas.

Tööhõive ja sotsiaalvaldkond:

- üle võtta Euroopa Liidu õigusaktid töötervishoiu ja tööohutuse alal, tööõiguse, naiste ja meeste võrdse kohtlemise ja tervisekaitse valdkonnas ja rakendada neid; tugevdada vastavaid haldusstruktuure ja sotsiaalset turvalisust kooskõlastavaid struktuure,

- luua sõltumatu tagatisfond töötajate kaitseks tööandja maksejõuetuse korral.

Majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus:

- välja arendada majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse riiklik poliitika; teha ettevalmistusi piirkondlike arendusprogrammide ja ühenduse algatuste rakendamiseks, parandada halduskorda ning kehtestada eelarvesüsteem, mis võimaldab võtta mitmeaastasi kohustusi, ning hallata seda koos eel- ja järelhindamisega struktuurifondide normide kohaselt.

Keskkond:

- viia lõpule raamprogrammide ja valdkondlike õigusaktide ülevõtmine ja rakendamine eelnevalt kindlaksmääratud ajakava kohaselt,

- integreerida säästva arengu põhimõtted kõigi muude valdkondade poliitika mõistesse ja rakendamisse.

Justiits- ja siseküsimused:

- jätkata viisaseaduse ja -praktika järkjärgulist vastavusse viimist Euroopa Liidu nõuetega,

- võtta vastu ja kohaldada narkokaubanduse vastu võitlemise rahvusvahelised dokumendid, eeskätt meritsi toimuva ebaseadusliku ringluse vastane leping, millega rakendatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artiklit 17,

- parandada varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtustruktuure,

- tugevdada jätkuvalt rahvusvahelist kooskõlastamist ja koostööd piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel, eelkõige seoses narkootikumide transiidi, valmistamise ja müügi ning rahapesuga, rakendada korruptsioonivastast strateegiat, jätkata võitlust naiste ja lastega kauplemise vastu,

- tugevdada kohtunike sõltumatust.

Tugevdada haldus- ja kohtuorganite suutlikkust, sealhulgas Euroopa Liidu rahaliste vahendite haldamist ja kontrolli:

- lõpule viia professionaalse ja erapooletu avaliku teenistuse rajamine tsiviilõiguse alusel; luua avaliku teenistuse haldusstruktuur ja tagada menetluste lihtsustamine,

- ajakohastada Euroopa-asjade õpetust, sealhulgas kohtunike koolitamist Euroopa Ühenduse õiguse alal,

- tugevdada riiklikku finantskontrolli nõuetekohase personali, väljaõppe ja vahendite tagamise teel,

- tugevdada statistika suutlikkust.

4. KAVANDAMINE

Phare assigneeringu kogusumma ajavahemikuks 1995–1999 on 415 miljonit eurot. 24. ja 25. märtsil 1999 Berliinis toimunud Euroopa Ülemkogu otsuse kohaselt hõlmab taotlejariikidele ajavahemikul 2000–2006 antav finantsabi ka toetust seoses põllumajanduse ja maaelu arengu ühinemiseelsete meetmetega, ning selleks kasutatakse ühinemiseelset rahastamisvahendit SAPARD (nõukogu määrus (EÜ) nr 1268/1999, EÜT L 161, 26.6.1999, lk 87) ning struktuuripoliitika rahastamisvahendit ISPA (nõukogu määrus (EÜ) nr 1267/1999, EÜT L 161, 26.6.1999, lk 73); seega seatakse ühinemiseelsel perioodil eelisjärjekorda ühtekuuluvusfondiga samalaadsed meetmed. Kõnealuste riiklike eraldiste põhjal saab Bulgaaria osaliselt rahastada ka osalemist ühenduse programmides, sealhulgas teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse viiendas raamprogrammis (EÜT L 26, 1.2.1999, lk 1). Peale selle saavad Bulgaariale kättesaadavaks rahalised vahendid mitut riiki hõlmavate programmide alusel, mis on vahetult seotud acquis'ga. Kõigi investeerimisprojektide puhul kehtib järjekindlalt taotlejariikide ühise rahastamise nõue. Komisjon on alates 1998. aastast teinud koostööd Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste finantseerimisasutustega, eelkõige Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Maailmapangaga, et soodustada ühinemiseelsete prioriteetidega seotud projektide kaasfinantseerimist.

5. TINGIMUSLIKKUS

Projektide rahastamiseks kolme ühinemiseelse vahendi (Phare, ISPA ja SAPARD) kaudu antakse ühenduse abi tingimusel, et Bulgaaria täidab 2000. aastal oma Euroopa lepingu kohaselt võetud kohustused, on edukas Kopenhaageni kriteeriumide ning eelkõige käesolevas ühinemispartnerluses sisalduvate konkreetsete prioriteetide täitmisel. Nende üldtingimuste täitmata jätmise korral võib nõukogu võtta vastu otsuse finantsabi peatamise kohta määruse (EÜ) nr 622/98 artikli 4 alusel.

6. JÄRELEVALVE

Ühinemispartnerluse rakendamist kontrollitakse Euroopa lepingu raames. Euroopa Ülemkogu Luxembourg'i kohtumisel rõhutatu kohaselt on tähtis, et Euroopa lepinguga seotud institutsioonid moodustaksid jätkuvalt raamistiku, mis võimaldab kontrollida acquis' kasutuselevõtmist sama korra kohaselt, olenemata sellest, kas läbirääkimisi on alustatud või mitte. Ühinemispartnerluse asjakohaseid jaotisi arutatakse ühinemispartnerluse vastavates allkomiteedes. Assotsiatsioonikomitee arutab üldisi arenguid, edusamme ja probleeme partnerluses sisalduvate prioriteetide ja vahe-eesmärkide saavutamisel, samuti allkomiteedelt saadud konkreetseid küsimusi.

Phare korralduskomitee tagab, et kõigi kolme ühinemiseelse vahendi (Phare, ISPA ja SAPARD) alusel tehtud rahastamisotsused on kooskõlas omavahel ja ka ühinemispartnerlustega, nagu on sätestatud kooskõlastamist käsitlevas määruses [nõukogu määrus (EÜ) nr 1266/1999, EÜT L 161, 26.6.1999, lk 68].

Ühinemispartnerlust muudetakse vajaduse korral ka edaspidi määruse (EÜ) nr 622/98 artikliga 2 ettenähtud korras.

[1] Phare – tegevuskava kooskõlastatud abi andmiseks Poolale ja Ungarile.

[2] ISPA – ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend.

[3] SAPARD – põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelne programm.

--------------------------------------------------