<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-06-202606C104202504400-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0440-25-202604775-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="5/08/2026 11:27:59" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="kry+czJrN3z52XJNCgze+9k7k/2snmf+zRQUKeMTyxr5j+msVOGEV+Z+HAdQ1SfwYmQluOn7Sl+FWJwQ6MBG2cR5UDX0q7JCKuNjibYgBcCq67jo6V1oVUMZNA52/CmmsbXXltxUCJzq13JftJBrU+tIqkFp/k8ivIfxWWuDNg0=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="itr" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="84346cfe-0b4a-42f8-b535-156dbea5a056" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0440" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2025" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="itr" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 03-06-26 09:01:14" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-06-05T13:55:13Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="3eac5cdc53ae4ec8b55eda755610eadf" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0440" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 4.6.2026 – Kohtuasi C‑440/25</div>
      <div id="rId21" style="default">Ebilum</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      4. juuni 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Varjupaigapoliitika – Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühised nõuded – Direktiiv 2013/32/EL – Artikkel 46 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Täielik ja ex nunc läbivaatamine – Esimese astme kohtu pädevuse ulatus – Faktiliste asjaolude analüüsimine esimese astme kohtu poolt – Rahvusvahelise kaitse vajaduste kontrollimine esimese astme kohtu poolt – Pagulasseisund või täiendava kaitse seisund – Direktiiv 2011/95/EL – Tingimused, millele kolmandate riikide kodanikud peavad pagulasseisundi saamiseks vastama – Artikli 2 punkt d – „Põhjendatud tagakiusamishirm“ – Hindamine
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑440/25 [Ebilum] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja, Madalmaad) 4. juuli 2025. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 4. juulil 2025, menetluses
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      PM,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      QN,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      RM,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      SM,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      TM,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      UM,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      VM,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      WM
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      Minister van Asiel en Migratie,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-16" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (teine koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      koosseisus: koja president K. Jürimäe, Euroopa Kohtu president K. Lenaerts teise koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud F. Schalin, M. Gavalec (ettekandja) ja Z. Csehi,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-1">
      kohtujurist: T. Ćapeta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik A. Lamote,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-20" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust ja 27. oktoobri 2025. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-21" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PM, QN, RM, SM, TM, UM, VM ja WM, esindajad: advocate T. Neijzen ja experte S. Rafi,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Madalmaade valitsus, esindajad: A. Hanje ja J. Langer,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tšehhi valitsus, esindajad: A. Edelmannová, L. Halajová ja J. Vláčil,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja R. Kanitz,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: F. Blanc, M. Debieuvre ja F. van Schaik,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-1">
      olles 4. detsembri 2025. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-29" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada esiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT 2013, L 180, lk 60) artikli 46 lõiget 3 üksinda või koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47 ning teiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9), artikli 2 punkti d.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud ühelt poolt sama perekonna liikmetest Iraagi kodanike PMi, QNi, RMi, SMi, TMi, UMi, VMi ja WMi ning teiselt poolt Minister van Asiel en Migratie (varjupaiga- ja rändeminister, Madalmaad) (edaspidi „minister“) vahelises kohtuvaidluses viimase otsuste üle, millega jäeti rahuldamata nende Iraagi kodanike rahvusvahelise kaitse taotlused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2011/95</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/95 põhjenduses 4 on märgitud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-2">
      „[Genfis 28. juulil 1951 allkirjastatud pagulasseisundi konventsioon (United Nations Treaty Series, 189. kd, lk 150, nr 2545 [1954]) (edaspidi „Genfi konventsioon“)] ja [31. jaanuaril 1967 New Yorgis sõlmitud pagulasseisundi protokoll] moodustavad pagulaste kaitse rahvusvahelise õigusraamistiku nurgakivi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 2 „Mõisted“ punktis d on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-2">
      „„pagulane“ – kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ja ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla, või kodakondsuseta isik, kes samadel põhjustel, nagu eespool nimetatud, viibides väljaspool varasemat alalist elukohariiki ei saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda, ja kelle suhtes ei kohaldata artiklit 12“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artiklis 4 „Faktide ja asjaolude hindamine“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-2">
      „1. Liikmesriigid võivad pidada taotleja kohuseks esitada niipea kui võimalik kõik andmed, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks. Koostöös taotlejaga on liikmesriigi kohus hinnata taotluse asjaomaseid andmeid.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-41" title="page-2">
      2. Lõikes 1 osutatud andmed on taotleja avaldused ning kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid taotleja vanuse, tausta, sealhulgas asjaomaste sugulaste tausta, isiku, kodakondsus(t)e, varasema elukohariigi/-riikide ja aadressi, varasemate varjupaigataotluste ja reisimarsruutide kohta, reisidokumendid ning rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-2">
      3. Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ning selle käigus arvestatakse järgmist:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-43" title="page-3">
      a) kõik asjaomased faktid, mis on seotud päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, sealhulgas päritoluriigi õigusnormid ja nende kohaldamise viis;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-44" title="page-3">
      b) taotleja esitatud asjaomased avaldused ja dokumendid, sealhulgas teave selle kohta, kas taotlejat on taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda võidakse taga kiusata või talle tekitada suurt kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-45" title="page-3">
      c) taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud, sealhulgas sellised tegurid nagu taust, sugu ja vanus, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-46" title="page-3">
      d) kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu- või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure kahju tekitamist;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-47" title="page-3">
      e) kas on võimalik mõistlikult eeldada, et taotleja annab ennast mõne teise riigi kaitse alla, mille kodakondsusele tal on õigus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-48" title="page-3">
      4. Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, on arvestatav märk taotleja põhjendatud tagakiusamishirmu või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta, kui puudub mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine või suur kahju ei kordu.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-3">
      5. Kui liikmesriigid kohaldavad põhimõtet, mille kohaselt on taotleja kohustatud põhjendama rahvusvahelise kaitse taotlust, ja kui taotleja avalduste üksikasju ei toeta dokumentaalsed või muud tõendid, ei vaja need üksikasjad kinnitamist, kui on täidetud järgmised tingimused:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-50" title="page-3">
      a) taotleja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-3">
      b) kõik taotleja käsutuses olevad asjaomased dokumendid on esitatud ja on antud rahuldav selgitus muude asjaomaste dokumentide võimaliku puudumise kohta;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-52" title="page-3">
      c) taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ning need ei ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-53" title="page-3">
      d) taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud, ning
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-54" title="page-3">
      e) taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2013/32</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 põhjendused 10, 16, 18, 22 ja 34 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-57" title="page-4">
      „(10) Käesoleva direktiivi rakendamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse asjakohaseid [Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) (mis asendati 2022. aastal Euroopa Liidu Varjupaigaametiga (EUAA)] poolt välja töötatud suuniseid.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-58" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-59" title="page-4">
      (16) On oluline, et kõigi rahvusvahelise kaitse taotluste kohta tehakse otsused asjaolude põhjal ja seda teevad esmatasandil ametiasutused, mille töötajatel on vastavad teadmised või mille töötajad on saanud rahvusvahelise kaitse alast koolitust.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-60" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-61" title="page-4">
      (18) Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta võimalikult kiiresti otsuse tegemine, ilma et see piiraks taotluse piisavat ja täielikku läbivaatamist, on nii liikmesriikide kui ka rahvusvahelise kaitse taotlejate huvides.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-62" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-63" title="page-4">
      (22) Samuti on nii liikmesriikide kui ka taotlejate huvides tagada rahvusvahelise kaitse vajaduste õigel viisil tunnustamine juba esimeses astmes. Sel eesmärgil peaks taotlejatele andma esimeses astmes tasuta õiguslikku ja menetlusteavet, võttes arvesse taotleja konkreetset olukorda. Sellise teabe andmine peaks muu hulgas võimaldama taotlejatel menetlusest paremini aru saada, aidates neil seega täita asjaomaseid kohustusi. Oleks ebaproportsionaalne nõuda liikmesriikidelt, et sellist teavet saaks anda ainult kvalifitseeritud juristid. Liikmesriikidel peaks seega olema võimalus leida sellise teabe andmiseks kõige asjakohasem viis, näiteks anda seda valitsusväliste organisatsioonide või valitsusasutuste töötajate või riigi spetsialiseeritud talituste kaudu.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-64" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-65" title="page-4">
      (34) Rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamise menetlus peaks olema selline, mis võimaldaks pädevatel ametiasutustel rahvusvahelise kaitse taotlusi põhjalikult läbi vaadata.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 2 „Mõisted“ punktis f on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-67" title="page-4">
      „„menetlev ametiasutus“ – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev võtma sellistes juhtumites vastu esimese astme otsuseid“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 46 „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile“ lõigetes 1 ja 3 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-69" title="page-5">
      „1. Liikmesriigid tagavad, et taotlejal on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses järgnevaga:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-70" title="page-5">
      a) tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsus, kaasa arvatud otsus:
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-71" title="page-5">
      i) pidada pagulasseisundi ja/või täiendava kaitse seisundiga seotud taotlust põhjendamatuks;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-72" title="page-5">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-73" title="page-5">
      3. Lõike 1 kohaldamiseks tagavad liikmesriigid, et tõhusa õiguskaitsevahendiga nähakse ette nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude, sealhulgas vajaduse korral direktiivi [2011/95] kohaste rahvusvahelise kaitse vajaduste täielik ja ex nunc läbivaatamine vähemalt esimese astme [kaebe]menetluses.“ [täpsustatud sõnastus]
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Madalmaade õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">4. juuni 1992. aasta seaduse, millega kehtestatakse haldusõiguse üldnormid (haldusõiguse üldseadus) (wet houdende algemene regels van bestuursrecht (Algemene wet bestuursrecht)) (Stb. 1992, nr 315), põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „Awb“) on artiklis 3:3 ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-76" title="page-5">
      „Haldusorgan ei kasuta otsuse tegemise pädevust muul eesmärgil kui see, milleks pädevus on talle antud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Awb artiklis 6:19 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-78" title="page-5">
      „1. Vaie või kaebus hõlmab automaatselt ka vaidlustatud otsuse tagasivõtmise, muutmise või asendamise otsust, välja arvatud juhul, kui pooltel ei ole selle vastu piisavat huvi.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-79" title="page-5">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-80" title="page-5">
      6. Vaidlustatud otsuse tagasivõtmine või asendamine ei takista selle otsuse tühistamist, kui vaide või kaebuse esitajal on selle vastu huvi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">PM, QN, RM, SM, TM, UM, VM ja WM (edaspidi koos „põhikohtuasja kaebajad“) on sama perekonna liikmetest Iraagi kodanikud, kusjuures perekonda kuuluvad kaks vanemat ja nende kuus last, sealhulgas mitu tütart (edaspidi „tütred“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nad esitasid 2017. aastal Madalmaades rahvusvahelise kaitse taotlused. Taotlused tuginesid kolmele põhjusele: esiteks probleemid naabriga ning hirm veritasu ja tütre sundabielu ees; teiseks kartus, et tütred võidakse ümber lõigata, ning kolmandaks tõsiasi, et tütred määratlevad ennast lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtusest, ja kartus tagakiusamise ees Iraaki tagasipöördumise korral.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minister jättis 11. septembri 2023. aasta otsustega need rahvusvahelise kaitse taotlused ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Põhikohtuasja kaebajad esitasid nende otsuste peale kaebuse rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwollele (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja, Madalmaad), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus vaatas kaebuse 26. märtsil 2024 toimunud kohtuistungil läbi ning alustas seejärel uuesti uurimist, pidades silmas 11. juuni 2024. aasta kohtuotsuse Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid (naised, kes määratlevad ennast lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtusest) (C‑646/21, EU:C:2024:487) kuulutamist, kuna see kohtuotsus võib olla kaebuse läbivaatamisel asjakohane.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast nimetatud kohtuotsuse kuulutamist kuulas minister põhikohtuasja kaebajad uuesti ära, koostas seejärel otsuse uue projekti ning jättis 25. veebruari 2025. aasta täiendavate otsustega jõusse nende rahvusvahelise kaitse taotluste rahuldamata jätmise. Minister esitas siiski täiendavaid põhjendusi nii väidetava lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtusest määratlemise kui ka tütarde ümberlõikamise ja sundabielu kartuse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasja kaebajad vaidlustasid 11. septembri 2023. aasta otsused ja 25. veebruari 2025. aasta täiendavad otsused (edaspidi koos „põhikohtuasjas kõne all olevad otsused“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi minister võttis vastu otsused põhikohtuasjas kõne all olevate otsuste tühistamise kohta, rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et vastavalt Awb artiklile 6:19 on tal pädevus need tühistamisotsused tühistada, kuna põhikohtuasja kaebajatel on huvi viimati nimetatud otsuste tühistamise vastu. Ta märgib sellega seoses, et põhikohtuasjas kõne all olevate otsuste tühistamise otsused võib tühistada kahel eri põhjusel. Esiteks võeti need tühistamisotsused vastu Awb artiklit 3:3 rikkudes ja need võib sel põhjusel tühistada. Teiseks kujutavad tühistamisotsused endast ministri õigusvastast sekkumist eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetlusse, mistõttu on need vastuolus harta artikliga 47 ja direktiivi 2013/32 artikliga 46 ning need võib tühistada ka sel põhjusel. Lõpuks märgib see kohus, et samade tühistamisotsuste tühistamise tõttu on tal võimalik põhikohtuasjas kõne all olevaid otsused sisuliselt läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab põhikohtuasja kaebajate rahvusvahelise kaitse taotluste rahuldamata jätmist, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tal on piisavalt teavet esiteks selleks, et hinnata ise varjupaigataotluste põhjenduste teatud elementide usutavust, nimelt seda, et tütred määratlevad ennast lähtuvalt soolise võrdõiguslikkuse põhiväärtusest, ja teiseks selleks, et anda ise hinnang teatud rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendamiseks esitatud põhjustele, nimelt probleemidele naabriga ning hirmule veritasu ja tütarde sundabielu ees.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab siiski, et Afdeling Bestuursrechtspraak van de Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu halduskohtuasjade osakond) kohtupraktika kohaselt ei või ta selliseid hinnanguid anda. Selle riigisisese kohtupraktika kohaselt ei või kohus, kes otsustab rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse õiguspärasuse üle ja kes leiab, et selles otsuses antud hinnang taotluse põhjenduse usaldusväärsusele ei ole piisavalt põhistatud, ise otsustada ei selle põhjenduse usaldusväärsuse ega taotluse üle. Selline kohus peaks rahuldamata jätmise otsuse tühistama ja seejärel saatma asja tagasi ministrile, et viimane vaataks rahvusvahelise kaitse taotluse uuesti läbi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib aga, et tal on kahtlusi, kas kõnealune riigisisene kohtupraktika on direktiiviga 2013/32 kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab põhikohtuasja kaebajate kartust tagakiusamise ees Iraaki tagasipöördumise korral, siis lisab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et mõistet „põhjendatud hirm“ ei ole direktiivis 2011/95 määratletud ning et liikmesriigi tasandil ei ole kehtestatud ühtegi sellise hirmu hindamise standardit. Kui aga sellist hirmu tuleks hinnata matemaatiliste tõenäosuste arvutamise teel, leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ta peaks saatma asja selles osas tagasi ministrile, et viimane teeks selle arvutuse, kuna toimiku ja asjaomast riiki puudutava teabe praeguses seisus ei ole tal niisuguse arvutuse tegemiseks vajalikku teavet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja) menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-94" title="page-7">
      „1. Kas rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja) võib direktiivi [2013/32] artikli 46 lõikest 3, vajaduse korral koostoimes [harta] artikliga 47 või muu liidu õigusnormi või liidu õiguse põhimõttega, tuletada pädevuse anda rahvusvahelise kaitse taotluse põhjenduse usutavusele ise hinnang, millega ta asendab ministri antud hinnangu?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-95" title="page-8">
      2. Kas rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja) võib mõnest eespool nimetatud sättest tuletada pädevuse teha rahvusvahelise kaitse taotluse kohta sisuline ja lõplik otsus selle taotluse põhjenduse nende osade alusel, mida peab usutavaks minister, ja – esimesele küsimusele jaatavalt vastamise korral – põhjenduse nende osade alusel, mida lisaks peab usaldusväärseks rechtbank (kohus)? Kas rechtbank (kohus) võib seejuures asendada ministri hinnangu küsimusele, kas tagakiusamishirm või suure kahju tekkimise reaalne oht on usutav, enda hinnanguga, eelkõige kui rechtbank (kohus) peab end sellise hinnangu andmiseks piisavalt informeerituks, arvestades kättesaadavat, avalikkusele ligipääsetavat teavet asjaomase riigi kohta?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-96" title="page-8">
      3. Kas riigisisene kohtupraktika võib näiteks menetlusautonoomiale tuginedes piirata esimeses ja teises küsimuses osutatud pädevusi selliselt, et need pädevused on siiski üksnes ministril?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-97" title="page-8">
      4. Kas hinnates küsimust, kas tal on sisulise otsuse tegemiseks piisavalt teavet, võib rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja) arvesse võtta teavet, mis esitati kaebemenetluses, kuid mis ei olnud haldusmenetluse staadiumis veel kättesaadav? Kas seejuures on oluline, kas pooled said juhtumi asjaolude kohta kirjalikult või kohtuistungil esitada täielikult oma seisukohad?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-98" title="page-8">
      5. Kas „põhjendatud kartust“ direktiivi 2011/95 artikli 2 punkti d tähenduses tuleb mõista kui olukorda, kus esineb piisav tõenäosus, et tagasipöördumise korral ootab rahvusvahelise kaitse taotlejat tagakiusamine? Kas mõistlikku tõenäosust tuleb hinnata „mõistliku ja ratsionaalselt mõtleva inimese“ kriteeriumi alusel, mille puhul on otsustav, kas taotleja olukorras oleva mõistliku ja ratsionaalselt mõtleva isiku seisukohast tundub päritoluriiki tagasipöördumine pärast kõigi teadaolevate asjaolude kaalumist ebamõistlik? Kui ei, siis millist kriteeriumi tuleks kohaldada?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas taotluse lahendada kohtuasi Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23a ja Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 107 ette nähtud eelotsuse kiirmenetluses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu teine koda otsustas 22. juulil 2025 ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja pärast kohtujuristi ärakuulamist jätta see taotlus rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu presidendi 19. augusti 2025. aasta määrusega kohaldati kohtuasja suhtes kodukorra artikli 105 lõikes 1 ette nähtud kiirendatud menetlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrused (EL) 2024/1347 ja (EL) 2024/1348</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ilma et eelotsusetaotluse esitanud kohus oleks esitatud küsimustes formaalselt viidanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrusele (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347 ja parandus ELT L, 2025/90926), või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrusele (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348), palus ta Euroopa Kohtul käsitleda küsimustele antavates vastustes ka neid määrusi, kuna tal võib olla vaja neid põhikohtuasja läbivaatamisel kohaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väärib meeldetuletamist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva vaidluse lahendada. Seda silmas pidades võib Euroopa Kohus arvesse võtta liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus ei ole oma küsimuses viidanud (vt 20. märtsi 1986. aasta kohtuotsus Tissier, 35/85, EU:C:1986:143, punkt 9, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 44).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb siiski märkida, et vastavalt määruse 2024/1347 artiklile 42 kohaldatakse seda määrust alates 12. juunist 2026.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei ole tõendatud, et selle määruse tõlgendus on eelotsusetaotluse esitanud kohtule põhikohtuasja lahendamiseks vajalik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul tuleb märkida, et direktiivi 2011/95 artikli 2 punkt d ja määruse 2024/1347 artikli 3 punkt 5, milles on määratletud mõiste „pagulane“, on sõnastatud identselt. Seega on selle direktiivi artikli 2 punktis d kasutatud väljendi „põhjendatud kartus […] tagakiusamise ees“ tõlgendus asjakohane selle määruse artikli 3 punktis 5 kasutatud väljendi „põhjendatud tagakiusamishirm“ võimaliku tõlgendamise korral.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleneb määruse 2024/1348 artikli 79 lõigetest 2 ja 3 ühelt poolt, et seda määrust kohaldatakse alates 12. juunist 2026, ning teiselt poolt, et määrust kohaldatakse rahvusvahelise kaitse andmise menetluse suhtes selliste taotluste puhul, mis on esitatud alates 12. juunist 2026.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et niisuguseid rahvusvahelise kaitse taotlusi nagu põhikohtuasja kaebajate taotlused, mis on esitatud enne seda kuupäeva, reguleerib direktiiv 2013/32.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ei ole vaja määrusi 2024/1347 ja 2024/1348 tõlgendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene kuni neljas küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese kuni neljanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2013/32 artikli 46 lõiget 3 tuleb lähtuvalt harta artiklist 47 tõlgendada nii, et ühelt poolt annab see esimese astme kohtule, kellele on esitatud kaebus rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, pädevuse teha siduv otsus selle taotluse põhjenduse usaldusväärsuse kohta, taotleja tagakiusamishirmu või tema päritoluriiki tagasipöördumise korral suure kahju tekkimise reaalse ohu usutavuse kohta ning taotluse põhjendatuse kohta, võttes arvesse kaebemenetluses esitatud tõendeid, ning teiselt poolt võivad liikmesriigid vajaduse korral seda pädevust piirata nii, et rahvusvahelise kaitse taotlusi ja nende põhjendatust on pädev hindama üksnes menetlev ametiasutus selle direktiivi artikli 2 punkti f tähenduses (edaspidi „menetlev ametiasutus“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena tuleb märkida, et direktiivis 2013/32 on vahet tehtud ühelt poolt „menetleval ametiasutusel“, mis on direktiivi artikli 2 punktis f määratletud kui „liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev võtma sellistes juhtumites vastu esimese astme otsuseid“, ja teiselt poolt „kohtul“, mida on nimetatud direktiivi artiklis 46. Menetleva ametiasutuse läbiviidavat menetlust reguleerivad direktiivi III peatüki „Esimese astme menetlus“ sätted, samas kui kohtumenetlus allub sätetele, mis on ette nähtud direktiivi V peatükis „[Kaebe]menetlused“, mille moodustab artikkel 46 (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 103, ja 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Addis, C‑517/17, EU:C:2020:579, punkt 61).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub direktiivi 2013/32 põhjendusest 34, peaks rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamise menetlus olema selline, mis võimaldaks pädevatel ametiasutustel rahvusvahelise kaitse taotlusi põhjalikult läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleb toonitada, et direktiivi põhjendustest 16 ja 22, artiklist 4 ning üldisest ülesehitusest nähtuvalt on rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine haldusorganis või kohtulaadses ametiasutuses, kelle käsutuses on asjakohased vahendid ja sellele valdkonnale spetsialiseerunud töötajad, oluline etapp direktiiviga kehtestatud ühises menetluses (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 116, ja 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Addis, C‑517/17, EU:C:2020:579, punkt 61).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks väärib meeldetuletamist, et hindamine, mida reguleerib direktiivi 2011/95 artikkel 4, mille kohaselt peab menetlev ametiasutus tegema otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, toimub kahes eraldi etapis. Esimeses etapis peab menetlev ametiasutus kindlaks tegema faktilised asjaolud, mis võivad taotluse põhjendamisel olla tõendiks. Teises etapis peab ta neid tõendeid õiguslikult hindama, mis seisneb otsustamises, kas konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid arvestades on rahvusvahelise kaitse andmise sisulised tingimused täidetud (vt analoogia alusel 22. novembri 2012. aasta kohtuotsus M., C‑277/11, EU:C:2012:744, punkt 64).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastab küll tõele, et rahvusvahelise kaitse taotluse põhjenduse usaldusväärsuse hindamine ja tagakiusamishirmu või suure kahju tekkimise reaalse ohu hindamine kuuluvad esimesse etappi ja faktiliste asjaolude hindamise valdkonda. Faktiliste asjaolude hindamine ei jää siiski välja sellise esimese astme kohtu pädevusest, kellele on esitatud kaebus rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses tema taotluse kohta tehtud otsustega. Direktiivi artikli 46 lõikes 3 on kindlaks määratud selle õiguse ulatus, täpsustades, et liikmesriigid, kellele direktiiv on siduv, peavad tagama, et kohus, kus on vaidlustatud rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsus, viib läbi „nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude, sealhulgas vajaduse korral direktiivi [2011/95] kohaste rahvusvahelise kaitse vajaduste täielik[u] ja ex nunc läbivaatami[s]e“ (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 106, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 76).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealuse õiguse ulatuse kohta on Euroopa Kohus otsustanud, et sõnastust „tagavad […], et tõhusa õiguskaitsevahendiga nähakse ette nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude […] täielik ja ex nunc läbivaatamine“ tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid on selle sätte alusel kohustatud kohandama oma riigisisest õigust selliselt, et vastava õiguskaitsevahendi menetlemine hõlmaks kõigi selliste faktiliste ja õiguslike asjaolude läbivaatamist kohtus, mis võimaldavad tal anda menetletavale asjale ajakohastatud hinnangu (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 110, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 81).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses täpsustas Euroopa Kohus esiteks, et väljend ex nunc rõhutab kohtu kohustust viia läbi hindamine, mis võtab vajaduse korral arvesse uusi asjaolusid, mis on ilmnenud pärast edasikaevatud otsuse tegemist (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 111, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 82).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline hindamine võimaldab nimelt rahvusvahelise kaitse taotlust ammendavalt käsitleda, ilma et asi oleks vaja saata tagasi menetlevale ametiasutusele (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 112).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märkis Euroopa Kohus, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikes 3 sisalduv omadussõna „täielik“ kinnitab, et kohus peab analüüsima nii asjaolusid, mida menetlev ametiasutus võttis või oleks pidanud arvesse võtma, kui ka asjaolusid, mis ilmnesid pärast seda, kui kõnealune ametiasutus oli otsuse teinud (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 113, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 83).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub esiteks, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 41–43 viidatud Euroopa Kohtu praktikale on esimese astme kohtul, kellele on esitatud kaebus rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, pädevus hinnata faktilisi asjaolusid ning anda tema menetluses arutatavatele faktilistele asjaoludele oma ammendav ja ajakohastatud hinnang.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt võimaldab üksnes faktiliste asjaolude analüüs hinnata rahvusvahelise kaitse taotluse põhjenduse usaldusväärsust ja tagakiusamishirmu või suure kahju tekkimise reaalse ohu usutavust, mis on selle kaitse vajaduse hindamise põhielemendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on esimese astme kohus, kellele on esitatud kaebus rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, kohustatud – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 42 ja 44 – analüüsima nii asjaolusid, mida menetlev ametiasutus võttis või oleks pidanud arvesse võtma, kui ka asjaolusid, mis ilmnesid pärast seda, kui kõnealune ametiasutus oli otsuse teinud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tähendab, et selline kohus võib arvesse võtta tõendeid, mis esitati kaebemenetluses, kuid mis ei olnud haldusmenetluse staadiumis veel kättesaadavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks viibiks rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine märkimisväärselt, kui esimese astme kohus, kellele on esitatud kaebus sellise taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, peaks toimiku saatma menetlevale ametiasutusele tagasi, et see asutus võtaks neid asjaolusid taotleja rahvusvahelise kaitse vajaduse üle otsustamisel arvesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisuguse kohtu pädevus võtta arvesse uusi asjaolusid, mille suhtes kõnealune ametiasutus ei ole otsust teinud, vastab seega direktiivi 2013/32 eesmärgile, milleks on – nagu nähtub muu hulgas direktiivi põhjendusest 18 – eelkõige see, et rahvusvahelise kaitse taotlusi menetletaks „võimalikult kiiresti […], ilma et see piiraks taotluse piisavat ja täielikku läbivaatamist“ (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punktid 111 ja 112, ning 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Ministerstvo vnitra České republiky, Odbor azylové a migrační politiky, C‑406/22, EU:C:2024:841, punktid 78 ja 88).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab küsimust, kas rahvusvahelise kaitse taotlejale ja menetlevale ametiasutusele tuleb anda võimalus esitada oma seisukoht nende uute asjaolude kohta, siis märkis Euroopa Kohus, et kohus on harta artiklist 47 tulenevalt kohustatud andma taotlejale võimaluse esitada oma seisukoht, kui need asjaolud võivad tema olukorda negatiivselt mõjutada (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 114).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti peab see kohus võistlevuse põhimõtte kohaselt andma menetlevale ametiasutusele võimaluse esitada oma seisukoha niisuguste uute asjaolude kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline tõlgendus kehtib seda enam, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab neid uusi asjaolusid arvesse võtma, et tal oleks võimalik rahvusvahelise kaitse taotluse kohta ammendav otsus teha.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikes 3 ette nähtud täieliku ja ex nunc läbivaatamise nõude täitmiseks peab liikmesriigi esimese astme kohtul, kellele on esitatud kaebus menetleva ametiasutuse otsuse peale, millega jäeti rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata, esiteks olema pädevus anda faktilistele asjaoludele oma hinnang ning teiseks võtta arvesse uusi asjaolusid, mis on ilmnenud pärast edasikaevatud otsuse tegemist, tagades samas, et pooltel on võimalus esitada nende asjaolude kohta oma seisukoht.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et kui liidu seadusandja nägi ette, et rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseks pädev kohus peab vajaduse korral läbi vaatama taotleja „rahvusvahelise kaitse vajadused“, soovis ta direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 3 vastuvõtmisega anda sellisele kohtule olukorras, kus viimane leiab, et talle on teada kõik selleks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud, pädevuse teha nende asjaolude täieliku ja ex nunc, see tähendab ammendava ja ajakohastatud läbivaatamise tulemusel siduv otsus küsimuses, kas taotleja vastab rahvusvahelise kaitse andmiseks direktiivis 2011/95 ette nähtud tingimustele (29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Torubarov, C‑556/17, EU:C:2019:626, punkt 65).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleneb sellest kohtupraktikast ja käesoleva kohtuotsuse punktidest 41–44, et seadusandja on direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikes 3 määratlenud ulatuse ja intensiivsuse, millega peab liikmesriigi esimese astme kohus, kellele on esitatud kaebus menetleva ametiasutuse otsuse peale, millega jäeti rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata, analüüsima taotlejate rahvusvahelise kaitse vajadust. Järelikult ei kuulu selle analüüsi ulatuse ja intensiivsuse kindlaksmääramine liikmesriikide menetlusautonoomia alla. Seega ei või liikmesriigid piirata sellise kohtu pädevust otsustada rahvusvahelise kaitse vajaduse üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See ei saa olla teisiti põhjendusel, et menetleval ametiasutusel on paremad eeldused ja vahendid rahvusvahelise kaitse taotluste sisuliseks läbivaatamiseks. Vastab tõele, et sellise taotluse läbivaatamine kõnealuse asutuse poolt on vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 37 meenutatud kohtupraktikale oluline etapp direktiiviga 2013/32 kehtestatud ühises menetluses. Selle direktiiviga kehtestatud süsteemi raames ei ole see asutus siiski ainsana pädev rahvusvahelise kaitse taotlusi hindama ja nende põhjendatuse üle otsustama, nagu nähtub muu hulgas käesoleva kohtuotsuse punktis 55 viidatud kohtupraktikast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti tuleneb eespool toodud kaalutlustest, et vastupidi sellele, mida väidab Madalmaade valitsus oma seisukohtades, on liikmesriigi esimese astme kohtule, kellele on esitatud kaebus menetleva ametiasutuse otsuse peale, millega jäeti rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata, antud pädevus, mis läheb kaugemale menetleva ametiasutuse otsuse „kontrollimisest teatud ettevaatusega“. Järelikult ei saa niisugune kohus olla kohustatud teostama seda pädevust „ettevaatusega“, vaid ta peab faktilised ja õiguslikud asjaolud ning taotleja rahvusvahelise kaitse vajaduse täielikult ja ex nunc, see tähendab ammendavalt ja ajakohastatult läbi vaatama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on tõsi, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt käsitleb direktiivi 2013/32 artikli 46 lõige 3 üksnes kaebuse läbivaatamist, mitte aga selle kaebusega vaidlustatud otsuse võimaliku tühistamise tagajärgi (29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Torubarov, C‑556/17, EU:C:2019:626, punkt 54).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktikast nähtub siiski samuti, et see, kui tunnustada niisuguse kohtu pädevust teha siduv otsus küsimuses, kas taotleja vastab direktiivis 2011/95 ette nähtud rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele, tähendab, et kui see kohus tühistab haldusasutuse otsuse pärast taotleja rahvusvahelise kaitse vajaduse ammendavat ja ajakohastatud läbivaatamist lähtuvalt kõigist asjakohastest õiguslikest ja faktilistest asjaoludest, ning tuvastab, et taotlejale tuleb anda rahvusvaheline kaitse, ja seejärel saadab asja tagasi sellele haldusasutusele, et viimane teeks uue otsuse, on haldusasutus kohustatud andma taotletud rahvusvahelise kaitse, välja arvatud juhul, kui ilmnevad faktilised või õiguslikud asjaolud, mis objektiivselt nõuavad uut ajakohastatud hindamist. Samamoodi, kui sama haldusasutus teeb seejärel vastupidise otsuse, ilma et ta tõendaks sellega seoses, et on ilmnenud uued asjaolud, mis õigustavad taotleja rahvusvahelise kaitse vajaduse uuesti hindamist, peab kohus muutma viimati nimetatud otsust, mis ei ole kooskõlas tema eelneva lahendiga, ja asendama selle omaenda otsusega rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, jättes vajaduse korral kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis keelavad tal seda teha (vt selle kohta 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Torubarov, C‑556/17, EU:C:2019:626, punktid 66, 73, 75, 77 ja 78).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ilmneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, et ta leiab, et tal on piisavalt teavet, et ise hinnata rahvusvahelise kaitse taotlejate esitatud põhjenduse teatud elementide ja nende rahvusvahelise kaitse taotluste toetuseks esitatud teatud põhjenduste usaldusväärsust. Ta täpsustab siiski, et Afdeling Bestuursrechtspraak van de Raad van State (kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu halduskohtuasjade osakond) kohtupraktika kohaselt ei ole tal õigust selliseid hinnanguid anda ning ta peaks piirduma põhikohtuasjas kõne all olevate otsuste tühistamisega ja seejärel saatma asja tagasi ministrile, et viimane vaataks rahvusvahelise kaitse taotlused uuesti läbi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses väärib meeldetuletamist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad liikmesriigi kohtud riigisisese õiguse kohaldamisel seda õigust tõlgendama võimalikult suures ulatuses asjaomase direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiiviga silmas peetud tulemus ning seeläbi täita ELTL artikli 288 kolmanda lõigu nõudeid (6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Bauer ja Willmeroth, C‑569/16 ja C‑570/16, EU:C:2018:871, punkt 66 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kooskõlalise tõlgendamise põhimõte nõuab, et liikmesriigi kohtud teeksid kõik, mis on nende pädevuses, arvestades riigisisest õigust tervikuna ning kasutades riigisiseses õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tagada asjasse puutuva direktiivi täielik toime ja saavutada direktiivi eesmärgiga kooskõlas olev tulemus (6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Bauer ja Willmeroth, C‑569/16 ja C‑570/16, EU:C:2018:871, punkt 67 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Euroopa Kohus on otsustanud, hõlmab kooskõlalise tõlgendamise nõue muu hulgas liikmesriigi kohtute kohustust vajaduse korral muuta väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb riigisisese õiguse tõlgendusel, mis ei ole kooskõlas direktiivi eesmärkidega. Seetõttu ei saa liikmesriigi kohus põhjendatult asuda seisukohale, et tal on võimatu tõlgendada riigisisest sätet kooskõlas liidu õigusega ainuüksi seetõttu, et seda sätet on järjepidevalt tõlgendatud viisil, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas (17. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Egenberger, C‑414/16, EU:C:2018:257, punktid 72 ja 73 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Juhul kui selline kooskõlaline tõlgendamine osutub aga võimatuks, on Euroopa Kohus rõhutanud, et pädev kohus peab liidu õiguse kohaldamisel jätma kõrvale riigisisesed õigusnormid, mis võivad takistada vahetut õigusmõju omavate liidu õigusnormide – nagu direktiivi 2013/32 artikli 46 lõige 3 tõlgendatuna lähtuvalt harta artiklist 47 – täielikku toimet (3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Barouk, C‑283/24, EU:C:2025:236, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks ei sea eespool toodud kaalutlusi kahtluse alla võimalus kaevata edasi lahend, mille on teinud liikmesriigi esimese astme kohus, kellele on esitatud kaebus menetleva ametiasutuse otsuse peale, millega jäeti rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 3 sõnastuse kohaselt hõlmab tõhus õiguskaitsevahend, mille liikmesriigid peavad ette nägema, „vähemalt esimese astme [kaebe]menetlust“. See säte kohustab seega liikmesriike ette nägema sellise õiguskaitsevahendi, jättes neile samas võimaluse kehtestada apellatsiooni- või kassatsioonimenetlus, ilma et selles sättes ette nähtud läbivaatamise tunnused erineksid olenevalt sellest, kas liikmesriigid seda võimalust kasutavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eespool toodud kaalutlusi silmas pidades tuleb esimesele kuni neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõiget 3 tuleb lähtuvalt harta artiklist 47 tõlgendada nii, et ühelt poolt annab see esimese astme kohtule, kellele on esitatud kaebus rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, pädevuse teha siduv otsus selle taotluse põhjenduse usaldusväärsuse kohta, taotleja tagakiusamishirmu või tema päritoluriiki tagasipöördumise korral suure kahju tekkimise reaalse ohu usutavuse kohta ning taotluse põhjendatuse kohta, võttes arvesse kaebemenetluses esitatud tõendeid, ning teiselt poolt ei või liikmesriigid seda pädevust piirata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viies küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viienda küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2011/95 artikli 2 punkti d tuleb tõlgendada nii, et väljend „põhjendatud kartus tagakiusamise ees“ tähendab olukorda, kus esineb mõistlik tõenäosus, et rahvusvahelise kaitse taotlejat hakatakse tema päritoluriiki tagasipöördumise korral taga kiusama, ja kui see on nii, siis milliste kriteeriumide alusel tuleb sellise mõistliku tõenäosuse esinemine tuvastada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus kaalub kahte standardit põhjendatud tagakiusamishirmu hindamiseks. Ühelt poolt võiks seda hirmu hinnata matemaatiliste tõenäosuste arvutamise teel. Teiselt poolt võiks nimetatud hirmu määratleda kui „mõistlikku tõenäosust“ või „tagakiusamise mõistlikku ohtu“. Sellisel juhul soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas asjakohane kriteerium seisneb selle kindlakstegemises, kas rahvusvahelise kaitse taotleja olukorras oleva mõistliku ja ratsionaalselt mõtleva isiku seisukohast tundub päritoluriiki tagasipöördumine pärast kõigi teadaolevate asjaolude kaalumist ebamõistlik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et vastavalt direktiivi 2011/95 artikli 2 punktile d, mis kordab Genfi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõiget 2, on „pagulane“ määratletud eelkõige kui kolmanda riigi kodanik, kes põhjendatud kartuse tõttu rassilise, usulise, rahvusel, poliitilistel vaadetel või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumisel põhineva tagakiusamise ees viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega saa või kõnealuse kartuse tõttu ei taha anda ennast nimetatud riigi kaitse alla.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab selle küsimuse hindamist, kas rahvusvahelise kaitse taotleja kardab põhjendatult tagakiusamist, siis rõhutas Euroopa Kohus, et selline hindamine tuleb läbi viia tähelepanelikult ja ettevaatlikult, kuna kõne all on isikupuutumatus ja -vabadus, mis kuuluvad liidu põhiväärtuste hulka (vt analoogia alusel 2. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Salahadin Abdulla jt, C‑175/08, C‑176/08, C‑178/08 ja C‑179/08, EU:C:2010:105, punktid 88–90).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti nähtub Euroopa Kohtu praktikast, et direktiivi 2011/95 süsteemis peab taotleja tagakiusamishirmu põhjendatuse hindamine direktiivi artikli 4 lõike 3 kohaselt olema individuaalne ja juhtumipõhine. Kui liikmesriigi pädevad asutused sellise hindamise läbi viivad, peavad nad välja selgitama, kas tuvastatud asjaolud kujutavad endast sellist ohtu, millest tulenevalt on asjaomasel isikul põhjust oma isiklikku olukorda arvestades karta, et teda ka tegelikult taga kiusatakse. See väljaselgitamine peab põhinema üksnes faktide ja asjaolude konkreetsel hindamisel vastavalt eelkõige selle direktiivi artikli 4 lõigetes 3–5 sätestatud normidele (vt selle kohta 21. septembri 2023. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie (poliitilised vaated vastuvõtvas liikmesriigis), C‑151/22, EU:C:2023:688, punkt 42).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2011/95 artikli 4 lõike 3 punktides a–e on loetletud asjaolud, mida tuleb seejuures arvesse võtta ja mille hulgas on kõik asjaomased faktid, mis on seotud taotleja päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, avaldused ja dokumendid selle kohta, kas taotlejat on taga kiusatud või teda võidakse taga kiusata, ning taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud. Direktiivi artikli 4 lõikes 4 on täpsustatud, et asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või teda on ähvardatud taga kiusata, on arvestatav märk taotleja põhjendatud tagakiusamishirmu kohta, välja arvatud juhul, kui on mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine ei kordu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega peavad liikmesriikide pädevad asutused ammendavalt ja põhjalikult analüüsima kõiki selle taotleja konkreetset individuaalset olukorda ja tema päritoluriigi üldisemat konteksti puudutavaid asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas selle poliitilisi, õiguslikke, kohtutega seotud, ajaloolisi ja sotsiaal-kultuurilisi aspekte, et teha kindlaks, kas taotlejal on põhjendatud kartus, et teda isiklikult taga kiusatakse (vt selle kohta 21. septembri 2023. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie (poliitilised vaated vastuvõtvas liikmesriigis), C‑151/22, EU:C:2023:688, punkt 45).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et selleks, et teha kindlaks, kas rahvusvahelise kaitse taotlejal on põhjendatud tagakiusamishirm, tuleb tähelepanelikult ja ettevaatlikult hinnata individuaalselt, konkreetselt ja objektiivselt taotleja isiklikku olukorda, tema taotlusega seotud fakte ja asjaolusid ning olukorda tema päritoluriigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks väärib meeldetuletamist, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et direktiivi 2011/95 sätteid ei tule seega tõlgendada mitte ainult direktiivi üldist ülesehitust ja eesmärki arvestades, vaid ka kooskõlas Genfi konventsiooniga, mis direktiivi põhjenduse 4 kohaselt moodustab „pagulaste kaitse rahvusvahelise õigusraamistiku nurgakivi“ (4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Bundesamt für Fremdenwesen und Asyl jt (Afganistani naised), C‑608/22 ja C‑609/22, EU:C:2024:828, punkt 33 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis on Genfi konventsiooniga ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile (UNHCR) antud rolli arvestades tema väljastatud dokumentidel eriline tähtsus (16. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Intervyuirasht organ na DAB pri MS (naised, kes on perevägivalla ohvrid), C‑621/21, EU:C:2024:47, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Genfi konventsiooni artikli 1 jaotise A lõikes 2 kasutatud väljendit „põhjendatult kartes tagakiusamist“ on tõlgendatud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 2019. aasta veebruari dokumendi HCR/1P/4/FRE/REV.4 „Pagulasseisundi tuvastamise menetluse ja kriteeriumide ning rahvusvahelise kaitse juhtpõhimõtete kohta 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli järgi koostatud käsiraamat“ punktides 37–50.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle dokumendi kohaselt on „põhjendatud tagakiusamishirmul“ subjektiivne ja objektiivne mõõde. Võttes arvesse hirmu subjektiivset laadi, seisneb rahvusvahelise kaitse taotleja olukorra hindamine pigem tema avalduste hindamises kui tema päritoluriigis valitsevale olukorrale hinnangu andmises. Kuna aga seda subjektiivset elementi on täpsustatud sõnaga „põhjendatud“, ei tohi pagulaseks olemist kindlaks teha ainult taotleja meeleseisundi alusel, vaid see peab põhinema objektiivsel olukorral ja individuaalsel hindamisel. Seega tuleb põhjendatud hirmu olemasolu hindamisel arvesse võtta mõlemat elementi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühelt poolt ilmneb nendest tõdemustest, et „põhjendatud tagakiusamishirmu“ olemasolu ei saa hinnata üksnes rahvusvahelise kaitse taotleja subjektiivsest seisukohast, vaid see peab põhinema olukorra objektiivsel hindamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt on nõutav standard põhjendatud kartus või kartus, mida on võimalik mõistlikul määral tõendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks väärib meeldetuletamist, et direktiivi 2013/32 põhjenduse 10 kohaselt peaksid liikmesriigid selle direktiivi rakendamisel arvesse võtma asjakohaseid suuniseid, mille on välja töötanud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO), mis asendati 2022. aastal Euroopa Liidu Varjupaigaametiga (EUAA).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks märgib EUAA oma praktilise juhendi „Rahvusvahelise kaitse saamise tingimused“ lehekülgedel 20 ja 21, et selleks, et rahvusvahelise kaitse taotleja subjektiivset hirmu saaks pidada põhjendatuks, peab see olema objektiivselt tõendatud. Lisaks tuleb taotleja olukorra hindamiseks analüüsida tema individuaalset olukorda, võttes arvesse teavet üldise olukorra kohta tema päritoluriigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks täpsustab EUAA oma „[p]raktilise juhendi tõendite ja riskide hindamise kohta“ lehekülgedel 118 ja 119, et tagakiusamishirm loetakse põhjendatuks, kui tagakiusamise ohu realiseerumise tõenäosus jõuab teatud künniseni. Selle praktilise juhendi kohaselt tuleb aga nõuda mõistlikku tõenäosust, nii et isegi kui pelgalt tagakiusamisvõimalus ei ole piisav, et tõendada viidatud kartuse põhjendatust, ei tohiks siiski nõuda, et see oht oleks kindel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühelt poolt tuleneb nendest kolmest kaalutluste rühmast, et selleks, et tuvastada põhjendatud tagakiusamishirmu olemasolu, ei tohi liikmesriigi pädevad asutused lähtuda üksnes rahvusvahelise kaitse taotleja subjektiivsest seisukohast, vaid peavad individuaalselt, konkreetselt ja objektiivselt hindama taotleja isiklikku olukorda, tema taotlusega seotud fakte ja asjaolusid ning olukorda tema päritoluriigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tuleneb sellest, et tagakiusamishirmu tuleb pidada tõendatuks, kui esineb mõistlik tõenäosus, et tagakiusamise oht, millele taotleja tugineb, tekib tema päritoluriiki tagasipöördumise korral.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eespool toodud kaalutlusi silmas pidades tuleb viiendale küsimusele vastata, et direktiivi 2011/95 artikli 2 punkti d tuleb tõlgendada nii, et väljend „põhjendatud kartus tagakiusamise ees“ tähendab olukorda, kus esineb mõistlik tõenäosus, et rahvusvahelise kaitse taotlejat hakatakse tema päritoluriiki tagasipöördumise korral taga kiusama, ning et sellise hirmu esinemise tuvastamiseks peavad liikmesriigi pädevad asutused individuaalselt, konkreetselt ja objektiivselt hindama taotleja isiklikku olukorda, tema taotlusega seotud fakte ja asjaolusid ning olukorda tema päritoluriigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-172" title="page-19">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artikli 46 lõiget 3 tuleb lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 47</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-174" title="page-19">
      tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-175" title="page-19">
      ühelt poolt annab see esimese astme kohtule, kellele on esitatud kaebus rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale, pädevuse teha siduv otsus selle taotluse põhjenduse usaldusväärsuse kohta, taotleja tagakiusamishirmu või tema päritoluriiki tagasipöördumise korral suure kahju tekkimise reaalse ohu usutavuse kohta ning taotluse põhjendatuse kohta, võttes arvesse kaebemenetluses esitatud tõendeid, ning teiselt poolt ei või liikmesriigid seda pädevust piirata.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, artikli 2 punkti d</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-177" title="page-19">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C32Dispositifmarge1" id="para-178" title="page-19">
      väljend „põhjendatud kartus tagakiusamise ees“ tähendab olukorda, kus esineb mõistlik tõenäosus, et rahvusvahelise kaitse taotlejat hakatakse tema päritoluriiki tagasipöördumise korral taga kiusama, ning et sellise hirmu esinemise tuvastamiseks peavad liikmesriigi pädevad asutused individuaalselt, konkreetselt ja objektiivselt hindama taotleja isiklikku olukorda, tema taotlusega seotud fakte ja asjaolusid ning olukorda tema päritoluriigis.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-179" title="page-19">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: hollandi.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
</body>
</html>
