<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.12-->
  <head>
    <title>2024-09-202409T111202207930-00-TRA-DOC-ET-ARRET-T-0793-22-202408304-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="1" name="EP_Mention"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="4/11/2024 15:08:24" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="Publication intégrale au Rec ou RecFP, mention Rec" name="Mention"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="N5+3TzNRWVhimfwh8n9HQrWzjeqF52PaXkITV+9uUPaCQj28ArBt+1nAhbLSSv5BRtFASKOhonBqOSwI3zQjgZFMnqTa0R3A6OZ7fA9QEJt0ZYw2OFnYC4MYVzqafpDZ6zftybV/ApTkIk28ghvkicZsMBT6OVtfcaNXbooMisQ=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GendocTemplateSubType"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="svc_wsgendoc" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="440eafb7-753f-4085-8dc4-2f32413f79f3" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0793" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2022" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_green" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_T" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 24-10-24 10:14:47" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2024-10-29T07:28:49Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="Public" name="Version"/>
    <meta content="T" name="Juridiction"/>
    <meta content="30054bb5c1ba458a850d90e16fd27133" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0793" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RF" name="NatureAff"/>
    <meta content="RF" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="T" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 11.9.2024 – Kohtuasi T-793/22</div>
      <div id="rId21" style="default">TU vs. parlament</div>
    </div>
    <p class="C90Editionprovisoiregrandemarge" id="para-1" title="page-1">
      
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-3" title="page-1">
      11. september 2024 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-4" title="page-1">
      Avalik teenistus – Parlamendiliikmete registreeritud assistendid – Teenistuse lõppemine – Tähtajaline leping – Pikendamata jätmine – Rikkumisest teataja staatus – Personalieeskirjade artiklid 22a–22c – Kaitsemeetmed – Konfidentsiaalsus – Mittevaraline kahju
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      Kohtuasjas T‑793/22,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      TU, esindaja: advokaat N. de Montigny,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-7" title="page-1">
      hageja,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-8" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      Euroopa Parlament, esindajad: C. González Argüelles, I. Lázaro Betancor ja L. Darie,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-10" title="page-1">
      kostja,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-11" title="page-1">
      ÜLDKOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      koosseisus: koja president R. da Silva Passos, kohtunikud S. Gervasoni, N. Półtorak, I. Reine ja T. Pynnä (ettekandja),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik H. Eriksson,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      arvestades menetluse kirjalikku osa ja eelkõige:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">hageja esitatud uut tõendit, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 5. detsembril 2023,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">parlamendi 21. detsembri 2023. aasta seisukohti selle uue tõendi kohta,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">poolte vastuseid Üldkohtu 27. novembri 2023. aasta kirjalikele küsimustele, mis saabusid Euroopa Kohtu kantseleisse 19. detsembril 2023,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-1">
      arvestades 18. jaanuari 2024. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-20" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikli 270 alusel esitatud hagiga palub hageja TU esiteks tühistada Euroopa Parlamendi 22. veebruari 2022. aasta otsus mitte pikendada tema parlamendiliikme registreeritud assistendi (edaspidi „registreeritud assistent“) lepingut (edaspidi „22. veebruari 2022. aasta otsus“) ja vaikimisi tehtud otsus, mis oli vastuseks tema 10. jaanuaril 2022 esitatud taotlusele, kus ta soovis oma rikkumisest teataja staatuse tunnustamist ning kaitset vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) artiklitele 22a–22c, ning millega keelduti tema rikkumisest teataja staatuse tunnustamisest ja muude kaitsemeetmete võtmisest peale ülesannete täitmisest vabastamise (edaspidi „vaikimisi tehtud otsus“), ning teiseks hüvitist 200 000 euro suuruseks hinnatud kahju eest, mis tekkis talle personalieeskirjade artiklite 22a–22c ja personalieeskirjade artikli 22c rakendamist käsitlevate sise-eeskirjade (edaspidi „sise‑eeskirjad“) rikkumise tõttu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse taust</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja võeti 26. augusti 2019. aasta ja 28. veebruari 2022. aasta vaheliseks ajavahemikuks tööle registreeritud assistendina parlamendiliikmete rühma [konfidentsiaalne] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">1</a>
</span>) (edaspidi „parlamendiliikmete rühm“) juurde, et abistada parlamendiliiget [konfidentsiaalne] (edaspidi „asjaomane parlamendiliige“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi parlamendiliikmete rühma siseselt oli tema ülesandeks abistada asjaomast parlamendiliiget, oli tema ülemuseks ja vastutavaks parlamendiliikmeks A (edaspidi „vastutav parlamendiliige“), kelle rühma liikmed olid valinud oma esindajaks vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmete, mis on vastu võetud parlamendi juhatuse 14. aprilli 2014. aasta otsusega ja mida on muudetud parlamendi juhatuse 2. oktoobri 2017. aasta ja 5. juuli 2021. aasta otsusega (edaspidi „teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmed“), artikli 1 punktile 5.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esitas 12. juuli 2021. aasta e‑kirjas personalieeskirjade artikli 24 alusel abi‑ ja kaitsetaotluse seoses tema väidetava ahistamisega asjaomase parlamendiliikme poolt. Samuti märkis hageja selles e‑kirjas, et soovib kaitsta liidu finantshuve, esitades selles taotluses teavet asjaomase parlamendiliikme poolt väidetavalt toime pandud finantsrikkumiste kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personali peadirektoraadi peadirektor (edaspidi „peadirektor“), kes on parlamendis personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud abitaotluste lahendamiseks pädev ametiisik, otsustas 20. juulil 2021 võtta ajutise kaitsemeetme, määrates hageja [konfidentsiaalne] delegatsiooni presidendi ja parlamendiliikmete rühma liikme B alluvusse (edaspidi vastavalt „delegatsioon“ ja „delegatsiooni president“) alates 22. juulist 2021 (edaspidi „üleviimine“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teatas 23. augustil 2021 parlamendile, et ta on saanud teavet seoses hageja poolt personalieeskirjade artikli 24 alusel esitatud abitaotlusega, et kavatsetakse algatada juurdlus ning et see juurdlus on konfidentsiaalne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAF teatas 3. septembri 2021. aasta e‑kirjas parlamendile, et hageja esitas OLAFile avalduse, milles teatas finantsrikkumistest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esitas 4. novembril 2021 täiendatud abitaotluse, lisades sellele 8. novembril 2021 uue lisade nimekirja koos tõenditega. Nende dokumentide hulgas oli ka ajakohastatud avaldus asjaomase parlamendiliikme toime pandud väidetavate finantsrikkumiste kohta ja seda toetavad tõendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja teatas 10. jaanuaril 2022 peadirektorile väidetavatest delegatsiooni juhatuse poolsetest survemeetmetest, mis said talle osaks pärast finantsrikkumisi ja ahistamist puudutavate avalduste esitamist, ning palus end kui rikkumisest teatajat kaitsta. Selles kirjas palus hageja, et ta vabastataks ülesannete täitmisest selle delegatsiooni juures ja viidaks üle mis tahes teisele ametikohale parlamendis. Ta teatas ka, et talle ei antud ühtki tööülesannet ning et tema asemele võeti uus töötaja samal ajal, kui tema valmistas ette taotlust lepingu pikendamiseks, ning palus, et parlament pikendaks senise lepingu kehtivust võimaldamaks tal käimasolevates juurdlustes teha institutsiooni ja OLAFiga koostööd, olles samas täielikult kaitstud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Peadirektor teatas hagejale 13. jaanuaril 2022 e‑kirjas, et vabastab hageja ülesannete täitmisest kuni tema lepingu lõppemiseni (edaspidi „ülesannete täitmisest vabastamine“). Selle e‑kirja koopia läks delegatsiooni presidendile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esitas 24. jaanuaril 2022 vastutavale parlamendiliikmele taotluse oma lepingu pikendamiseks, millele viimane vastas 4. veebruaril 2022, et asjaomane parlamendiliige ei ole selle lepingu pikendamist taotlenud ning ükski teine parlamendiliikmete rühma kuuluv parlamendiliige ei ole avaldanud soovi hagejat registreeritud assistendina tööle võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esitas 27. jaanuaril 2022 korduva taotluse oma lepingu pikendamiseks sellele personali peadirektoraadi üksuse juhile, kelle pädevuses on registreeritud assistentide värbamine, selgitades talle oma erilist olukorda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlamendi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus (edaspidi „teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus“) kuulas 3. veebruaril 2022 hageja ära ning viimane esitas talle 17. veebruaril 2022 oma täiendavad kirjalikud seisukohad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus tegi 22. veebruaril 2022 otsuse hageja lepingut mitte pikendada, kuna personalieeskirjade artiklid 22a–22c ei võimalda erandite tegemist personalieeskirjade või Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „teenistustingimused“) sätetest ega nõua registreeritud assistendi lepingu kehtima jätmist pärast lepingu tähtaja lõppemist ega parlamendis töötamiseks mõne muud laadi uue lepingu sõlmimist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja teatas 28. veebruaril 2022 OLAFile tema suhtes väidetavalt võetud survemeetmetest. Samal päeval palus hageja ka peasekretäril ja peasekretäri büroos kaebaja toimikuga tegeleval C‑l võtta hagejaga uuesti ühendust seoses tema 10. jaanuari 2022. aasta taotlusega, milles ta palus end tunnustada rikkumisest teatajana ja kaitsta teda vastavalt personalieeskirjade artiklitele 22a–22c ning hüvitada talle kahju, mis tekkis seoses tema rikkumisest teataja staatust puudutava teabe avaldamisega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">OLAF lõpetas 13. aprillil 2022 finantsrikkumisi puudutava juurdluse, leides, et see kuulub Euroopa Prokuratuuri pädevusse. 4. juunil 2022 alustas viimane sellega seotud juurdlust, mis oli käesoleva hagi esitamise ja kohtuistungi toimumise ajal jätkuvalt pooleli.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esindaja esitas 20. mai 2022. aasta e‑kirjaga personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse, taotledes 22. veebruari 2022. aasta otsuse ja vaikimisi tehtud otsuse tühistamist ning 200 000 euro suurust hüvitist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Peasekretär jättis 13. septembri 2022. aasta otsusega hageja kaebuse rahuldamata. 10. jaanuari 2022. aasta taotluse kohta selgitas peasekretär, et rikkumisest teataja staatus omandatakse personalieeskirjade artikli 22a lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmise korral ilma, et administratsioon peaks tegema selle kohta sõnaselget otsust. Ta rõhutas, et C. abistas hagejat ning et peadirektor võttis kaitsemeetme, milleks oli ülesannete täitmisest vabastamine. 22. veebruari 2022. aasta otsuse osas nõustus peasekretär teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse seisukohaga, et rikkumisest teatajale personalieeskirjade artiklite 22a–22c kohaselt antav kaitse ega hoolitsemiskohustus „ei saa panna teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele kohustust tegutseda vastuolus kohaldatavate õigusnormidega“, milleks on antud juhul registreeritud assistentide tööle võtmist reguleerivad õigusnormid. Ta leidis seetõttu, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus oli hagejale õigesti öelnud, et nendest artiklitest tulenev kaitse ei anna hagejale õigust „lepingu pikendamisele või mis tahes muule töökohale parlamendis“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja hüvitamisnõuete kohta leidis parlament, et need tuleb põhjendamatuse tõttu rahuldamata jätta, eelkõige kuna nii 22. veebruari 2022. aasta otsuse kui ka ülesannete täitmisest vabastamise, samuti konfidentsiaalsuskohustuse väidetava rikkumise puhul ei olnud tegemist süülise tegevusega. Lisaks leidis parlament, et viimase ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel ei olnud põhjuslikku seost.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja palub Üldkohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada 22. veebruari 2022. aasta otsus;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaikimisi tehtud otsus;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">vajaduse korral tühistada 13. septembri 2022. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tuvastada, et parlament on süüliselt rikkunud rikkumisest teataja staatuse suhtes kohaldatavaid õigusnorme ja selle staatusega kaasneva kaitse andmise kohustust;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista parlamendilt hageja kasuks välja 200 000 euro suurune hüvitis kahju eest, mis tekkis personalieeskirjade artiklite 22a–22c ja sise‑eeskirjade rikkumise tõttu;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista parlamendilt välja kohtukulud või teise võimalusena juhul, kui hagi rahuldamata jäetakse, jätta parlamendi kohtukulud parlamendi enda kanda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti palub hageja, et Üldkohus pöörduks Üldkohtu kodukorra artikli 89 alusel OLAFi poole küsimusega selle kohta, kuidas rikkumisest teatajate suhtes kohaldatavaid sätteid rakendatakse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament palub Üldkohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta hagi rahuldamata osaliselt vastuvõetamatuse ja osaliselt põhjendamatuse tõttu ning igal juhul põhjendamatuse tõttu;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista kohtukulud välja hagejalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik käsitlus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuvastamisnõue</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viienda nõudega palub hageja Üldkohtul tuvastada, et parlament on süüliselt rikkunud rikkumisest teataja staatust reguleerivaid õigusnorme ja selle staatusega kaasneva kaitse andmise kohustust. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb aga, et õiguspärasuse kontrolli raames ei saa Üldkohus teha õiguslikke avaldusi (9. novembri 2011. aasta kohtumäärus ClientEarth jt vs. komisjon, T‑449/10, ei avaldata, EU:T:2011:647, punkt 26, ja 5. juuli 2017. aasta kohtumäärus Euroopa Keskkonnabüroo vs. komisjon, T‑448/15, ei avaldata, EU:T:2017:503, punkt 40). Sellest järeldub, et see tuvastamisnõue tuleb rahuldamata jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tühistamisnõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tühistamisnõuete ese</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hagiavalduses on hageja esiteks esitanud ühe iseseisva väite, mis puudutab kohtueelset menetlust ja personalieeskirjade artikli 22c rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on hageja esitanud mitu eraldiseisvat väidet vaikimisi tehtud otsuse kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks on hageja esitanud kaks eraldiseisvat väidet, mis puudutavad 22. veebruari 2022. aasta otsust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et tühistamisnõuded puudutavad esiteks vaikimisi tehtud ostust, teiseks 22. veebruari 2022. aasta otsust ning kolmandaks vajaduse korral 13. septembri 2022. aasta otsust, millega jäeti rahuldamata tema kaebus. Kõnealuse kaebusega taotles hageja vaikimisi tehtud otsuse ja 22. veebruari 2022. aasta otsuse tühistamist ning hüvitist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt toovad vormiliselt kaebuse rahuldamata jätmise otsuse peale suunatud tühistamisnõuded kaasa Üldkohtu poole pöördumise otsuse suhtes, mille peale kaebus esitati, kui tühistamisnõuetel kui sellistel ei ole iseseisvat sisu (vt 13. juuli 2018. aasta kohtuotsus Curto vs. parlament, T‑275/17, EU:T:2018:479, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika). Nimelt igasugune kaebuse rahuldamata jätmise otsus, olgu see siis sõnaselge või vaikimisi tehtud, üksnes kinnitab akti või tegevusetust, mida kaebaja vaidlustab, ning seda ei saa eraldiseisvalt omakorda vaidlustada (vt 12. septembri 2019. aasta kohtuotsus XI vs. komisjon, T‑528/18, ei avaldata, EU:T:2019:594, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades seda, et kohtueelne menetlus on arenev menetlus, tuleb kaebuse rahuldamata jätmist käsitleva otsuse põhjendusi aga võtta arvesse hinnangu andmisel isiku õigusi piirava otsuse õiguspärasusele (vt selle kohta 9. detsembri 2009. aasta kohtuotsus komisjon vs. Birkhoff, T‑377/08 P, EU:T:2009:485, punktid 55–59).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes arvesse, et hageja kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehtud 13. septembri 2022. aasta otsusega jäeti vaikimisi tehtud otsus ja 22. veebruari 2022. aasta otsus lihtsalt muutmata, märkides ära neid otsuseid toetavad põhjendused, tuleb käesoleval juhul tõdeda, et hageja kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehtud 13. septembri 2022. aasta otsuse tühistamise nõue on iseseisva sisuta ning seda ei tule kohtuotsusega eraldi lahendada. Kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuse põhjendusi on siiski vaja arvesse võtta vaikimisi tehtud otsuse ja 22. veebruari 2022. aasta otsuse õiguspärasuse hindamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena tuleb analüüsida väiteid, millega hageja põhjendab oma kolmandat nõuet vaikimisi tehtud otsuse tühistamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaikimisi tehtud otsuse õiguspärasus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma 10. jaanuari 2022. aasta taotluses palus hageja esiteks rikkumisest teataja staatuse tunnustamist ning teiseks sellega kaasneva kaitse ja abi andmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja on selle nõude põhjendamiseks esitanud kolm väidet. Esimeses väites osutab ta tema rikkumisest teataja staatusega kaasnevate kaitsenormide rikkumisele. Teises väites osutab ta sise‑eeskirjade rikkumisele, nende eeskirjade õigusvastasele tõlgendamisele parlamendi poolt ning kõnealuste eeskirjade sobimatusele ja ebapiisavusele juhul, kui neid tuleb tõlgendada nii, nagu on välja pakkunud parlament, mis välistab registreeritud assistentide jaoks kõnealuse kaitse saamise. Viimaks osutab hageja kolmandas väites konfidentsiaalsuse ja tema kui rikkumisest teataja isiku tuvastamist võimaldavate andmete kaitse kohustuse rikkumisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide, mis puudutab hageja rikkumisest teataja staatusega kaasnevate kaitsenormide rikkumist</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See hageja väide jaguneb kaheks osaks, millest esimene puudutab personalieeskirjade artikli 22a alusel taotluse esitamist rikkumisest teataja staatuse tunnustamise ja sellega seotud kaitse saamise eesmärgil ning teine personalieeskirjade artiklites 22a–22c sätestatud ja rikkumisest teatajale kaitse andmist puudutava menetluse õigusvastast läbiviimist ning sise‑eeskirjade artikli 3 rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid seoses esimese väite esimese osaga, mis puudutab hageja poolt personalieeskirjade artikli 22a alusel esitatud taotlust tunnustada tema rikkumisest teataja staatust ja teda vastavalt kaitsta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et ta esitas 10. jaanuaril 2022 peadirektorile personalieeskirjade artikli 22a alusel taotluse, paludes tunnustada tema rikkumisest teataja staatust ning anda talle sellega kaasnev kaitse. Hageja kaebas delegatsiooni juhatuse poolsete survemeetmete üle, sest ta esitas asjaomase parlamendiliikme vastu abi‑ ja kaitsetaotluse. Lisaks taotles ta parlamendi abi oma lepingu pikendamise menetluses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samal päeval teatati hagejale, et tema taotluse menetlemiseks pädev isik on peadirektori kabineti liige C. Hagejale tehti ettepanek, et ta vabastatakse ülesannete täitmisest, millele ta vastu ei vaielnud. Seejärel kohtus ta 17. veebruaril 2022 C‑ga, ent tema taotluse kohta otsust ei tehtud. Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus ei andnud talle kunagi teavet tema rikkumisest teataja staatuse kohta ega tema survemeetmeid puudutavate väidete osas juurdluse algatamise kohta. Kõik see kinnitab hageja seisukohta, et parlament ei vastanud hageja poolt personalieeskirjade artikli 22a alusel esitatud taotlusele õigeaegselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Repliigis täpsustab hageja, et ülesannete täitmisest vabastamine ei olnud sise‑eeskirjade artikliga 4 kooskõlas olev meede ning põhjustas talle kahju lepingu pikendamise taotlemisel. Ta ei vaidlustanud seda ülesannete täitmisest vabastamist, kuivõrd juhul, kui sellega oleks kaasnenud tõhus kaitse, ei oleks tal olnud huvi seda vaidlustada. Oma kaebuses rõhutas hageja, et tegemist oli tema 10. jaanuari 2022. aasta abitaotluse alusel võetud ainsa meetmega, et see meede oli põhjendatud seoses tema ahistamist puudutava kaebuse menetlusega ning et selle meetmega ei ammendunud need kaitsekohustused, mis tulenesid tema rikkumisest teataja staatusest. Asjaolu, et ta kaebas 28. veebruaril 2022 selle üle, et teda ei kaitstud parlamendiliikmete rühma peamise survemeetme eest, milleks oli tema lepingu pikendamata jätmine, tõendab, et tema rikkumisest teataja staatust ei võetud nõuetekohaselt arvesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et hageja eristab põhjendamatult ühelt poolt personalieeskirjade artikli 24 alusel antavat survemeetmete vastast kaitset ning teiselt poolt personalieeskirjade artikli 22a alusel tema rikkumisest teataja staatuse tõttu antavat kaitset.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et hageja 10. jaanuari 2022. aasta taotlust tuleb käsitada uue abitaotlusena seoses delegatsiooni juhatuse poolsete väidetavate survemeetmetega. Sise‑eeskirjade artiklis 4 nimetatud rikkumisest teatajate kaitsemeetmete võtmisel kohaldatakse aga personalieeskirjade artiklit 24, kus on ette nähtud institutsiooni üldine abistamiskohustus ning mis kuulub personali peadirektori pädevusse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega kui peadirektor sai abitaotluse seoses väidetavate survemeetmetega personalieeskirjade artiklis 22a nimetatud avalduse esitamise eest, otsustas ta sise‑eeskirjade artiklis 4 nimetatud meetmeid arvesse võttes vabastada hageja viimase nõusolekul ülesannete täitmisest selleks, et kaitsta teda kui rikkumisest teatajat.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks on hageja kaitsetaotlusele vastamise pädevus siiski peadirektoril, mitte peasekretäri kabinetiliikmel, kes vastutab suhete eest OLAFiga ning kellel on vastavalt sise‑eeskirja artiklile 3 raskeid rikkumisi puudutavate avaldustega seoses üksnes nõustamis‑ ja abistamispädevus. Lisaks tegi kõnealune kabineti liige koostööd peadirektori nõunikega, et leida parim viis hageja kui rikkumisest teataja kaitseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu leiab parlament, et hageja 10. jaanuari 2022. aasta taotlus kaitsta teda kui rikkumisest teatajat sai pädevalt asutuselt vastuse, mis tähendab, et vaikimisi otsust selle rahuldamata jätmise kohta ei tehtud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vasturepliigis täpsustab parlament, et ülesannete täitmisest vabastamise eesmärk oli kaitsta hagejat delegatsiooni juhatuse poolsete väidetavate survemeetmete eest nii seoses hageja poolt personalieeskirjade artikli 22a alusel esitatud finantsrikkumisi puudutava avaldusega kui ka tema avaldusega, mis puudutas ahistamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et hageja ei saa väita, et ta ei teadnud, et ülesannete täitmisest vabastamine jääb ainsaks tema kui rikkumisest teataja suhtes võetavaks meetmeks. Nimelt teavitati teda sellest, et tema kui rikkumisest teataja kaitseks ei saa võtta ühtegi muud meedet ning tema lepingu pikendamine teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse algatusel ei ole võimalik. Pealegi, isegi kui eeldada, et ta sai sellest, et ülesannete täitmisest vabastamine on talle kahjulik, aru alles siis, kui talle tehti teatavaks otsus tema lepingut mitte pikendada, oleks ta ikkagi saanud ülesannete täitmisest vabastamise vaidlustada personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid seoses esimese väite teise osaga, mis puudutab personalieeskirjade artiklites 22a–22c sätestatud menetluse õigusvastast läbiviimist ja sise‑eeskirjade artikli 3 rikkumist</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väiteosas väidab hageja, et rikkumisest teataja kaitsega seotud personalieeskirjade artiklites 22a–22c sätestatud menetlust ei viidud läbi nõuetekohaselt ning rikuti sise‑eeskirjade artiklit 3.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks väidab hageja, et parlament ei tegutsenud kooskõlas personalieeskirjade artikli 22a lõikega 3, kus on sätestatud, et institutsioon ei tee rikkumisest teatajale kahju. Hageja leiab, et ta on näidanud, et tema lepingu pikendamata jätmine on põhjuslikus seoses sellega, et ta esitas finantspettusi ja ahistamist puudutava avalduse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja heidab parlamendile ette, et viimane ei tunnustanud ametlikult tema rikkumisest teataja staatust, ei pikendanud tema lepingut ning avaldas tema isiku tuvastamist võimaldavad andmed suuremale hulgale inimestele kui vajalik. Ainsateks tema ahistamist puudutava kaebusega seotud kaitsemeetmeteks olid tema eemale viimine ja seejärel tema vabastamine ülesannete täitmisest. Seevastu ei tunnustanud parlament kunagi tema rikkumisest teataja staatust ega tegutsenud nõuetekohaselt ja hoolsalt pärast tema personalieeskirjade artikli 22a kohaselt esitatud kaebuse läbivaatamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on OLAFi juurdlejad märkinud, et nendega ei ole parlament sel teemal senini ühendust võtnud. Vastuse oma taotluse läbivaatamise eest eeldatavasti vastutavalt isikult sai hageja esimest korda alles 4. juulil 2022. Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kohustus on aga tõendada, et rikkumisest teatajale tagati ettenähtud kaitse ning asjaomasele isikule teatati tähtaeg, mille jooksul vaadatakse tema taotlus läbi kooskõlas personalieeskirjade artikli 22b lõike 1 punktiga b, mida parlament käesoleval juhul tõendanud ei ole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks väidab hageja, et vastupidi sise‑eeskirjade artiklis 3 sätestatule ei saanud ta mitte ühtki nõuannet ega mis tahes abi selleks, et tulla toime tema suhtes võetud survemeetmetega. Lisaks sellele muutis asjaolu, et uus registreeritud assistent võeti tööle enne tema lepingu lõppemist, tema lepingu pikendamata jätmise vältimatuks. Käesoleva hagi esitamise ajaks ei ole hageja oma abitaotlusele saanud mingisugust vastust. Sellest järeldub sise‑eeskirja artiklis 3 ja personalieeskirjades sätestatud kohustuste rikkumine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Repliigis väidab hageja, et isegi juhul, kui rikkumisest teataja staatust tunnustatakse personalieeskirjades sätestatud tingimuste täitmise korral automaatselt, oleks parlament pidanud alates 2021. aasta juulist vähemalt seda rikkumisest teataja staatust kinnitama ning teatama hagejale, kas ja kuidas kavatseb ta hageja kaebusele reageerida, ning hagejat vastavalt abistama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena ei nõustu parlament etteheitega, et ta ei reageerinud personalieeskirjade artikli 22a lõikega 3 kooskõlas oleval viisil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses ei nõustu parlament esiteks väitega, et mingisuguseid hageja rikkumisest teataja staatusega seotud kaitsemeetmeid ei võetud. Parlament täpsustab, et kui üleviimise eesmärk oli kaitsta hagejat seoses ahistamist puudutava abitaotlusega, siis ülesannete täitmisest vabastati ta selleks, et kaitsta teda kui rikkumisest teatajat. Seda meedet ei ole hageja aga personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul vaidlustanud. Etteheide, mis puudutab seda, et ülesannete täitmisest vabastamine oli hageja õigusi rikkuv, on seega vastuvõetamatu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul vabastati hageja ülesannete täitmisest tema nõusolekul. Viimane ei saa väita, et see meede takistas tema lepingu pikendamist, võttes arvesse, et lepingu pikendamist said taotleda üksnes tema parlamendiliikmete rühma kuuluvad parlamendiliikmed, kelle kohta oli ta märkinud, et ei soovi nendega rohkem koos töötada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, hageja rikkumisest teataja staatuse väidetava mittetunnustamise kohta väidab parlament, et administratsioon ei pea seda staatust formaalselt tunnustama, vaid asjaomane isik omandab selle kohe, kui personalieeskirjade artikli 22a lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul omandas hageja parlamendi hinnangul rikkumisest teataja staatuse hetkel, kui parlamendi administratsioon või OLAF tõdesid, et nad on personalieeskirjade artiklis 22a nimetatud asjaoludest teada saanud. Parlamendi administratsioon kohtleski hagejat nagu rikkumisest teatajat ning ta sai ka sellega kaasneva kaitse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks väidab parlament, et hageja võttis OLAFiga ühendust juba 2021. aasta augustis, mil peadirektori nõunikud alles vaatasid läbi dokumente, mille hageja oli esitanud oma 12. juuli 2021. aasta taotluses, mis sisaldas finantsrikkumisi puudutavat avaldust. Parlament leiab, et neil asjaoludel ei kuulunud enam kohaldamisele personalieeskirjade artikli 22b lõike 1 punkt b, kus on sätestatud, et institutsioon, kellele rikkumisest teataja väidetavast õigusvastasest tegevusest teatas, peab määrama asjakohaste meetmete võtmiseks tähtaja ning teavitama rikkumisest teatajat sellest tähtajast 60 päeva jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena ei nõustu parlament väitega, et ta rikkus sise‑eeskirjade artiklit 3, mis puudutab tema nõustamis‑ ja abistamiskohustust. Seda kohustust täites vastas peasekretäri kabinetiliige hagejale 11. jaanuaril 2022 ja arutas seejärel temaga võimalikke variante tema kui rikkumisest teataja kaitsmiseks. Viimaks teatas kõnealune kabinetiliige hagejale 17. veebruaril 2022, et ühtki muud meedet peale ülesannete täitmisest vabastamise võtta ei saa ning hageja lepingu pikendamine ei ole rikkumisest teataja staatusest tuleneva kaitsemeetmena võimalik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Repliigis tõdeb parlament, et sise‑eeskirjade artikli 6 lõikest 2 tuleneb, et administratsioon peab kahe kuu jooksul teavitama rikkumisest teatajaid sellest, milliste meetmetega kavatsevad nad abitaotlusele reageerida. Parlament märgib aga, et administratsioon reageeris hageja 10. jaanuari 2022. aasta abitaotlusele, vabastades hageja ülesannete täitmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas väites, mille kahte osa tuleb analüüsida koos, on hageja sisuliselt esitanud kolm eraldiseisvat etteheidet, millest esimene puudutab seda, et formaalselt ei tunnustatud hageja rikkumisest teataja staatust, teine seda, et ta ei saanud teavet tema avalduste alusel võetavate meetmete kohta, ning kolmas seda, et kaitsemeetmed, mille parlament sellega seoses võttis, olid ebapiisavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb analüüsida mõningate lisade vastuvõetavust, kuivõrd parlament on selle vaidlustanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõningate lisade vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">i)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisade C.6 ja C.7 vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esitas repliigi lisas C.7 enda ja peadirektori vahel 15. veebruaril 2023 toimunud vestluse salvestise, kust ilmneb esiteks, et hageja kui rikkumisest teataja esitatud avalduste menetlemisega seoses ei olnud algatatud juurdlust, teiseks, et ülesannete täitmisest vabastamine asendas üleviimist, mis ei olnud hageja kaitseks piisav, ning kolmandaks, et peadirektor ei olnud kunagi arvanud, et tema pädevuses oleks olnud hagejale kaitse andmine seoses väidetavate survemeetmetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle kohtumise kirjalik kokkuvõte on esitatud repliigi lisas C.6.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et lisad C.6 ja C.7 on saadud õigusvastaselt. Seetõttu palub ta need toimikust välja jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt ei ole ühtegi sätet, mis näeks sõnaselgelt ette õigusvastaselt saadud tõenditega arvestamise keelu. Sellistes olukordades tuleb kaitstavaid huve kaaludes hinnata, kas erilised asjaolud – nagu dokumendi esitamise otsustav tähtsus vaidlustatud akti vastuvõtmise menetluse seaduspärasuse kontrollimisel – õigustavad seda, et dokumenti ei jäeta toimikust välja (vt selle kohta 12. mai 2015. aasta kohtuotsus Dalli vs. komisjon, T‑562/12, EU:T:2015:270, punktid 47 ja 48 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisad C.6 ja C.7 käsitlevad kohtumist, mis toimus 2023. aasta veebruaris ehk pärast hagi esitamist 22. detsembril 2022. Nende toimikusse jätmine ei ole vajalik, kuivõrd esiteks ei ole hageja väitnud, et esineksid erilised asjaolud eespool punktis 64 osundatud kohtupraktika tähenduses, ning teiseks ei ole nende sisul, mis on seotud pärast hagi esitamist aset leidnud asjaoludega, otsustavat tähtsust hageja esitatud etteheidete analüüsimisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">ii)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisa E.1 ja sellega koos esitatud kirja vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja esitas 5. detsembril 2023 lisas E.1 väljavõtted ühest parlamendiliikmete vastu esitatud ahistamiskaebuste läbivaatamisega ja sellekohaste menetlustega tegeleva nõuandekomitee poolt 17. juunil 2022 kinnitatud haldusjuurdluse aruandest ning sellega koos ühe kirja oma seisukohtadega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et lisa E.1 on vastuvõetamatu, kuna see on esitatud hilinenult. Samuti märgib ta, et see lisa on saadud õigusvastaselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb tähele panna, et kodukorra artikli 85 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-110" title="page-11">
      „1. Tõendid esitatakse ja tõendite kogumist taotletakse menetlusdokumentide esimese vahetamise käigus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-111" title="page-11">
      2. Kohtuasja pooled võivad repliigis ja vasturepliigis esitada oma argumentide toetamiseks täiendavaid tõendeid või taotluse nende kogumiseks, tingimusel et nende hiline esitamine on õigustatud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei saa hagejale ette heita lisa E.1 hilinenult esitamist, sest nagu kohtuistungil ilmnes, on tegemist dokumendiga, mille hageja sai muid teid pidi pärast seda, kui ta oli seda tulutult palunud parlamendilt. Teiseks tuleneb eespool punktis 64 osutatud kohtupraktikast, et dokumendi võimalik konfidentsiaalne laad ega ka asjaolu, et dokument võidi saada õigusvastaselt, ei nõua selle toimikust välja jätmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellegipoolest ei ole lisa E.1 ja sellega koos oleva kirja toimikusse jätmine vajalik, kuna nende sisu ei ole hageja esitatud etteheidete analüüsimisel otsustava tähtsusega. Nimelt käsitleb 17. juuni 2022. aasta haldusjuurdluse kokkuvõte ahistamise kohta esitatud hageja kaebuse menetlust, samas kui käesolev hagi käsitleb hageja kohtlemist rikkumisest teatajana.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">iii)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisade F.1 ja F.2 vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu 27. novembri 2023. aasta küsimustele antud 19. detsembri 2023. aasta vastuse lisas F.1 on hageja esitanud 2023. aasta novembrist ja detsembrist pärineva kirjavahetuse personali peadirektoraadi ja teiste abitaotluse esitanud registreeritud assistentide vahel. Lisas F.2 on ta esitanud personalieeskirjade artikli 22b rakendamist käsitlevad sise‑eeskirjad, mille parlament võttis vastu 20. novembril 2023.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuistungil leidis parlament, et lisad F.1 ja F.2 on vastuvõetamatud, kuna need esitati vastusena Üldkohtu menetlust korraldavale meetmele, mis puudutas hoopis muud küsimust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt kodukorra artikli 89 lõikele 1 on menetlust korraldavate meetmete eesmärk tagada kohtuasjade ettevalmistamine, menetluste läbiviimine ja kohtuvaidluste lahendamine parimatel võimalikel tingimustel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kodukorra artikli 88 sõnastusestki tuleneb, et Üldkohus otsustab pooltele küsimuste esitamise omal äranägemisel ning Üldkohtul on vabadus iseseisvalt hinnata, milline väärtus talle esitatud faktilisi või õiguslikke asjaolusid puudutavatele tõenditele omistada (vt selle kohta 31. jaanuari 2017. aasta kohtumäärus Universal Protein Supplements vs. EUIPO, C‑485/16 P, ei avaldata, EU:C:2017:72, punkt 15 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ilmestavad lisad F.1 ja F.2 – kuigi formaalselt Üldkohus nende esitamist ei palunud – hageja vastust menetlust korraldavate meetmete raames esitatud Üldkohtu küsimusele nr 3, millega viimane palus pooltel esitada oma võimalikud seisukohad küsimuses, milliseid järeldusi tuleb käesoleva kohtuasja kontekstis teha 15. novembri 2023. aasta kohtuotsusest PL vs. komisjon (T‑790/21, EU:T:2023:724). Seetõttu saab menetlust korraldavatele meetmetele esitatud vastusele lisatud lisade F.1 ja F.2 esitamist pidada põhjendatuks, mistõttu tuleb need lisad lugeda vastuvõetavaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja rikkumisest teataja staatuse formaalne tunnustamata jätmine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja heidab parlamendile ette seda, et viimane ei tunnustatud formaalselt hageja rikkumisest teataja staatust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et personalieeskirjade artikli 22a lõigetes 1–3, mis on teenistustingimuste artikli 127 kohaselt analoogia alusel kohaldatavad ka registreeritud assistentide suhtes, on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-123" title="page-12">
      „1. Ametnik, kellele saavad tema ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada võimaliku ebaseadusliku tegevuse olemasolu, sealhulgas pettuse‑ või korruptsioonijuhtumid, mis kahjustavad liidu huvisid, või raskeid olukordi seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada liidu ametnike kohustuste täitmata jätmist, teatab sellest viivitamata oma vahetule ülemusele või peadirektorile või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, peasekretärile või samaväärsetel ametikohtadel olevatele isikutele või otse Euroopa Pettustevastasele Ametile.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-124" title="page-12">
      Esimeses lõigus nimetatud teave edastatakse kirjalikult.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-125" title="page-12">
      Käesolevat lõiget kohaldatakse ka sel juhul, kui institutsiooni töötaja, muu institutsiooni teenistuses olev või institutsiooni heaks töid tegev isik on jätnud kohustused täitmata.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-126" title="page-13">
      2. Ametnik, kes saab lõikes 1 nimetatud teabe, edastab Euroopa Pettustevastasele Ametile viivitamata kõik talle teadaolevad tõendid, mille alusel võib eeldada esimeses lõigus nimetatud eeskirjade eiramist.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-127" title="page-13">
      3. Institutsioon ei tee ametnikule kahju lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe edastamise tõttu, tingimusel et ametnik tegutses põhjendatult ja ausalt.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ilmneb personalieeskirjade artikli 22a lõike 1 esimesest lõigust, mis on teenistustingimuste artikli 127 kohaselt analoogia alusel kohaldatav ka registreeritud assistentide suhtes, et kõnealune lõige kohaldub ametniku suhtes, kellele saavad teatavaks asjaolud, „mille alusel võib eeldada“ ebaseaduslikku tegevust või ametnike kohustuste rasket rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tingimus on täidetud, kui asjaomane ametnik edastab konkreetsed ja algallikast pärinevad või vähemalt usutavad asjaolud, mille esmase hinnangu põhjal saab ta mõistlikult eeldada ebaseadusliku tegevuse või kohustuste raske rikkumise aset leidmist (vt 20. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus ZU vs. komisjon, T‑671/18 ja T‑140/19, ei avaldata, EU:T:2021:715, punkt 267 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et avaldatav teave peab puudutama konkreetseid faktilisi asjaolusid. Sõnastuse „võib eeldada“ kasutamisest ja personalieeskirjade artikli 22a lõikes 3 sätestatud tingimusest, et rikkumisest teatajast ametnik peab olema tegutsenud „[heas usus]“ – mis tähendab selle sätte hispaania‑, inglis‑, hollandi‑ ja portugalikeelsest versioonist tulenevalt, et ta võis „ausalt ja mõistlikult“ asuda seisukohale, et see teave on „valdavalt õige“ –, tuleneb asjaomasele ametnikule kohustus enne teabe avaldamist anda sellele minimaalne hinnang, mille tulemusena saab ta olla mõistlikult veendunud selles, et kõnealused faktilised asjaolud on võimaliku õigusvastase tegevuse või kohustuste raske rikkumise seisukohast asjasse puutuvad (vt selle kohta 13. jaanuari 2011. aasta kohtuotsus Nijs vs. kontrollikoda, F‑77/09, EU:F:2011:2, punkt 65).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et parlament ei pidanud tegema otsust, millega tunnustab, et hagejal on rikkumisest teataja staatus. Ametnikele, kes on andnud teavet asjaolude kohta, mis lubavad eeldada ebaseadusliku tegevuse aset leidmist, antakse personalieeskirjade artikli 22a lõikes 3 ette nähtud kaitse nimelt ilma mis tahes formaalsusteta tulenevalt lihtsalt sellest, et nad on kõnealuse teabe andnud (12. detsembri 2014. aasta kohtuotsus AN vs. komisjon, T‑512/13 P, EU:T:2014:1073, punkt 31).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul omandas hageja, nagu parlament ka kohtuistungil möönis, rikkumisest teataja staatuse, kui administratsioon sai kirjalikult teabe personalieeskirjade artiklis 22a nimetatud faktiliste asjaolude kohta, mille hageja oli lisaks edastanud ka OLAFile, kas 23. augustil 2021 (vt eespool punkt 6) või hiljemalt 3. septembril 2021, kui OLAF teatas parlamendile, et hageja oli teda teavitanud personalieeskirjade artikli 22a lõikes 1 nimetatud rikkumistest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust järeldub, et põhjendamatu on hageja seisukoht, et tema 10. jaanuari 2022. aasta taotlus jäeti osas, milles ta soovis rikkumisest teataja staatuse tunnustamist, vaikimisi rahuldamata, kuna parlament ei pidanud andma õigusakti hagejale kõnealuse staatuse omistamise või sellest keeldumise kohta. Seega tuleb nõue tühistada vaikimisi tehtud otsus osas, millega jäeti rahuldamata hageja 10. märtsi 2022. aasta taotlus rikkumisest teataja staatuse tunnustamiseks, vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata, kuna selle nõudega on vaidlustatud akt, mida ei ole antud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tõdemus ei mõjuta seda, et parlament pidi järgima hageja rikkumisest teataja staatusest tulenevaid õigusi, mida käsitletakse edaspidi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja teavitamata jätmine tema avalduste alusel võetavatest meetmetest</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja leiab, et teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus peab tõendama, et teatas hagejale tema taotluse läbivaatamise tähtaja kooskõlas personalieeskirjade artikli 22b lõike 1 punktiga b, mida teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus käesoleval juhul tõendanud ei ole. Samuti leiab ta, et parlament ei reageerinud nõuetekohaselt ja hoolikalt pärast hageja poolt personalieeskirjade artikli 22a alusel esitatud taotluse läbi vaatamist. Repliigis väidab hageja sise‑eeskirjade artikli 5 lõikele 3 tuginedes, et parlament oleks pidanud talle teatama, kas ja milliseid meetmeid kavatseb ta hageja kaebuse alusel võtta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade artikli 22b lõikes 1, mida vastavalt teenistustingimuste artiklile 127 kohaldatakse analoogia alusel ka registreeritud assistentide suhtes, on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-138" title="page-14">
      „Institutsioon ei tee kahju oma teenistuses olevale ametnikule, kes avalikustab artiklis 22a määratletud teabe komisjoni või kontrollikoja presidendile, nõukogu eesistujale, Euroopa Parlamendi presidendile või Euroopa ombudsmanile, tingimusel et järgmised tingimused on täidetud:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-139" title="page-14">
      a) ametnik usub ausalt ja põhjendatult, et avaldatud teave ja selles sisalduvad väited on valdavalt õiged; ja
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-140" title="page-14">
      b) ametnik on eelnevalt avaldanud sama teabe Euroopa Pettustevastasele Ametile või oma institutsioonile ning on võimaldanud Euroopa Pettustevastasel Ametil või oma institutsioonil võtta asjakohaseid meetmeid ameti või institutsiooni poolt määratud ajavahemiku jooksul, arvestades juhtumi keerukust. Ametnikku teavitatakse kõnealusest ajavahemikust nõuetekohaselt 60 päeva jooksul.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade artikli 22a lõike 1 esimese ja teise lõigu sõnastusest tuleneb, et ametnik „kellele saavad […] teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada“ võimalikku ebaseaduslikku tegevust, mis kahjustab liidu huvisid, või raskeid olukordi seoses ametikohustuste täitmisega, mis võivad endast kujutada liidu ametnike kohustuste täitmata jätmist, teatab sellest viivitamata ja kirjalikult „oma vahetule ülemusele või peadirektorile või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, peasekretärile või samaväärsetel ametikohtadel olevatele isikutele või otse [OLAFile]“. Institutsiooni või OLAFi tegevusetuse korral pärast teatava tähtaja möödumist võib ametnik vastavalt personalieeskirjade artikli 22b lõikele 1 edastada teabe komisjoni või kontrollikoja presidendile, nõukogu eesistujale, parlamendi presidendile või ombudsmanile (5. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Z vs. Euroopa Kohus, F‑88/09 ja F‑48/10, EU:F:2012:171, punkt 250).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade artiklis 22c, mida vastavalt teenistustingimuste artiklile 127 kohaldatakse analoogia alusel ka registreeritud assistentide suhtes, on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-143" title="page-15">
      „Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi artiklist 22a või 22b tulenevate kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja põhjendatud juhtudel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-144" title="page-15">
      Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sise‑eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">artikli 22a lõikes 1 või artiklis 22b osutatud ametnikele teabe andmine nende poolt teatatud asja käsitlemise kohta;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">kõnealuste ametnike õigustatud huvide ja eraelu puutumatuse kaitse ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kaebuste käsitlemise menetlus.“</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade artikli 22c rakendamiseks on sise‑eeskirjade artiklis 5 „Õigus saada teavet“ sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-149" title="page-15">
      „1. Vahetu ülemus kinnitab rikkumisest teatajalt saadud avalduse saamist 5 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-150" title="page-15">
      2. Kooskõlas personalieeskirjade artikliga 22b teavitatakse rikkumisest teatajat 60 päeva jooksul asjakohaste meetmete võtmiseks vajalikust tähtajast. OLAF‑i poole pöördumise korral teavitatakse teda võimalikult kiiresti.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-151" title="page-15">
      3. Haldusasutuste poolt määratud vajaliku tähtaja lõppemisel teavitatakse rikkumisest teatajat sobivas ulatuses ning konkreetse juhtumi asjaolusid ja kolmandate isikute õigusi arvesse võttes tema avalduse alusel võetud meetmetest, eelkõige läbi viidud juurdluste tulemustest ja/või kavandatavate või tehtud toimingute laadist.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu eespool punktis 82 märgitud, siis käesoleval juhul leiab parlament, et kohtupraktika tähenduses ja personalieeskirjade artikli 22a alusel esitatud konkreetseid faktilisi asjaolusid puudutava teabe sai ta 23. augustil 2021 või hiljemalt 3. septembril 2021.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olenemata sellest, millisest kuupäevast lähtuda, ei nähtu toimikust ega kohtuistungil avaldatust ühelgi juhul, et parlament oleks 5 tööpäeva jooksul kinnitanud hageja avalduse vastuvõtmist, et ta oleks hagejat 60 päeva jooksul teavitanud asjakohaste meetmete võtmiseks vajalikust tähtajast või et ta oleks hagejat teavitanud viimase esitatud avalduse alusel võetud meetmetest, nagu on ette nähtud eespool punktis 89 osundatud sise‑eeskirjade artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et neid õigusnorme ei olnud „enam vaja järgida“, kuna hageja oli finantsrikkumistest teatanud OLAFile, pöördudes otse viimase poole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade artiklitest 22a–22c ega sise‑eeskirjade artiklist 5 ei tulene aga, et parlamendi teavitamiskohustus langeks ära, kui rikkumisest teataja on samal ajal ka OLAFi poole pöördunud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi, personalieeskirjade artikli 22a lõikes 1 on sätestatud, et ametnik või teenistuja, kellele saavad teatavaks asjaolud, mille alusel võib eeldada võimalikku liidu huvisid kahjustavat ebaseaduslikku tegevust, teatab sellest viivitamata oma vahetule ülemusele või peadirektorile või juhul, kui ta peab seda vajalikuks, peasekretärile või samaväärsetel ametikohtadel olevatele isikutele või otse OLAFile. Rikkumisest teataja, kes valdab selles sättes nimetatud teavet, võib seega pöörduda otse OLAFi poole, kui ta peab seda vajalikuks, ilma et see tooks kaasa nõrgema kaitse või teistsuguse õigusliku regulatsiooni kohaldamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda toetab asjaolu – nagu nähtub ka personalieeskirjade artikli 22a lõikest 2 –, et kui rikkumisest teataja ei edasta talle teatavaks saanud teavet ise otse OLAFile, peab selle sätte lõikes 1 nimetatud teabe saanud ametnik edastama OLAFile viivitamata kõik talle teadaolevad tõendid, mille alusel võib eeldada lõikes 1 osutatud eeskirjade eiramist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleneb personalieeskirjade artikli 22b lõikest 1, et saamaks kaitset võimalike survemeetmete eest, peab personalieeskirjade artiklis 22a osutatud teavet valdav ametnik või teenistuja olema selle teabe eelnevalt edastanud OLAFile või oma institutsioonile. Personalieeskirjade artikli 22b lõike 1 punktis b on lisaks sellele ette nähtud, et ametnikku või teenistujat teavitatakse nõuetekohaselt tähtajast, mis on OLAFi või institutsiooni hinnangul nõutav asjakohaste meetmete võtmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõepoolest, nagu parlament väidab, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määruse (EL) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT 2013, L 248, lk 1), artikli 5 lõikes 3 sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-160" title="page-17">
      „Kui [OLAFiga] ei ole kokku lepitud teisiti, ei tohi asjaomased institutsioonid, organid, ametid või asutused sel ajal, kui [OLAFi] peadirektor kaalub võimaliku sisejuurdluse algatamist pärast lõikes 2 osutatud taotluse saamist ja/või kui [OLAF] viib läbi sisejuurdlust, algatada samadele asjaoludele tuginedes paralleelset juurdlust.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleneb määruse nr 883/2013 artikli 5 lõike 4 teisest lõigust, et kui personalieeskirjade artikli 22a kohaselt tegutsev ametnik, muu teenistuja, institutsioonide või organite liige, ametite või asutuste juht või töötaja annab OLAFile võimaliku pettuse või eeskirjade eiramise kohta teavet, teavitab OLAF nimetatud isikut otsusest kõnealuste asjaolude suhtes juurdluse algatamise või mittealgatamise kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament järeldab sellest, et kuivõrd hageja pöördus OLAFi poole, siis oli OLAFi ülesanne teatada hagejale, millise tähtaja jooksul ta asjakohased meetmed võtab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sõltumata aga OLAFi teavitamiskohustusest hageja ees, pidi ka parlament kui asutus, kelle pädevuses on tagada personalieeskirjade artiklite 22a ja 22b kohaselt raskeid rikkumisi puudutavaid avaldusi teinud institutsiooni teenistujate kaitse – kuna talle teatati personalieeskirjade artiklis 22a nimetatud asjaoludest –, esiteks kinnitama vastava avalduse kättesaamist ning teiseks teavitama 60 päeva jooksul hagejat asjasse puutuvate meetmete võtmiseks vajalikust tähtajast, nagu on ette nähtud sise‑eeskirjade artikli 5 lõigetes 1 ja 2.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast seda, kui parlamenti teavitati 23. augustil 2021 või hiljemalt 3. septembril 2021 sellest, et hageja oli pöördunud otse OLAFi poole (vt eespool punktid 6 ja 82), ei saanud parlament mõistagi vastavalt määrusele nr 883/2013 enam samade asjaoludega seoses paralleelset juurdlust läbi viia. Parlament oleks siiski pidanud hagejale sellest teatama nii tulenevalt oma hoolitsemiskohustusest kui ka vastavalt sise‑eeskirjade artikli 5 lõikele 3, kust tuleneb, et tema ülesanne on teavitada rikkumisest teatajat viimase avalduse alusel võetud meetmetest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvesse võttes rikkus parlament sise‑eeskirjade artiklit 5.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade artiklite 22a–22c alusel võetud kaitsemeetmete ebapiisavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle etteheitega heidab hageja parlamendile sisuliselt ette seda, et piirdudes hageja vabastamisega ülesannete täitmisest, ei võtnud parlament tema rikkumisest teataja staatusest tulenevaid piisavaid kaitsemeetmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">i)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaitsemeetmete piisavuse tõendamise kohustus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja leiab, et parlament peab tõendama, et hageja kui rikkumisest teataja kaitseks võeti nõutavad kaitsemeetmed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kummal poolel lasub käesoleval juhul kaitsemeetmete piisavuse tõendamise kohustus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiivile (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT 2019, L 305, lk 17). Selle direktiivi eesmärk on parandada liidu õiguse ja poliitika rakendamist teatud valdkondades, kehtestades liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kõrgetasemeliseks kaitsmiseks ühised miinimumstandardid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2019/1937 artikli 21 „Survemeetmete eest kaitsmiseks võetavad meetmed“ lõikes 5 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-173" title="page-18">
      „Rikkumisest teavitavale isikule tekkinud kahju menetlemisel kohtus või muus asutuses ning tingimusel, et rikkumisest teavitav isik tõendab, et ta teavitas rikkumisest või avalikustas selle üldsusele ning kandis kahju, eeldatakse, et talle põhjustatud kahju oli kättemaks rikkumisest teavitamise või üldsusele avalikustamise eest. Sellisel juhul lasub kahju tekitanud meetme võtnud isikul kohustus tõendada, et meetme võtmine oli põhjendatud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2019/1937 põhjenduses 93 on selle sätte vajalikkust selgitatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-175" title="page-18">
      „Survemeetmete võtmist põhjendatakse suure tõenäosusega muude aluste kui rikkumisest teavitamisega ning rikkumisest teavitavatel isikutel võib olla väga keeruline tõendada rikkumisest teatamise ja survemeetmete võtmise vahelist seost, samas kui survemeetmete rakendajal võib olla rohkem võimalusi ja vahendeid võetud meetmete dokumenteerimiseks ja nende põhjendamiseks. Seega kui rikkumisest teavitav isik demonstreerib prima facie, et ta on rikkumisest teavitanud või selle avalikustanud kooskõlas käesoleva direktiiviga ja et ta on kandnud kahju, peaks tõendamiskoormis üle minema kahjustava meetme võtnud isikule, kes peab seejärel tõendama, et võetud meede ei olnud kuidagi seotud rikkumisest teavitamise või rikkumise avalikustamisega.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2019/1937 adressaatideks on mõistagi liikmesriigid ning see ei ole iseenesest siduv liidu institutsioonidele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktika kohaselt ei välista aga see, et direktiiv ei ole iseenesest institutsioonidele siduv, seda, et kaudselt peab institutsioon suhetes oma ametnike ja teenistujatega sellest teatud erilistel juhtudel juhinduma (vt selle kohta 8. novembri 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Strack, T‑268/11 P, EU:T:2012:588, punktid 42–44 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellises olukorras nagu käesoleval juhul, kus parlament peab rakendama personalieeskirjade artiklite 22a–22c sätteid, mille eesmärk on eelkõige tagada rikkumisest teatajate kaitse võimalike survemeetmete eest, ei saa parlament näha ette nõrgemaid kaitsemeetmeid kui need, mille liidu seadusandja on konkreetselt sellega seoses ette näinud rikkumisest teatajate kaitseks liikmesriikides.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul kirjeldab hageja eraldatust ja tunnet, et tööl ei peeta temast lugu, kuna talle antud ülesande kohta ei saanud ta tagasisidet ja tema töö tulemusi ei võetud arvesse. Viimaks on hageja esitanud ühe 7. jaanuari 2022. aasta e‑kirja, millest ilmneb, et juba enne ülesannete täitmisest vabastamist ja enne tema lepingu lõppemist võeti registreeritud assistendina tööle üks teine isik, täitmaks ülesandeid, mis eelnevalt olid määratud hagejale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pealegi on enam kui kaks aastat pärast seda, kui hageja asjaoludest teatas, endiselt läbivaatamisel tema avaldus, mis puudutab delegatsiooni juhatuse poolseid survemeetmeid, mistõttu parlament ei olnud suuteline selles küsimuses kohtuistungil seisukohta esitama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks nähtub eelkõige sündmuste kirjeldusest, mille hageja esitas 10. jaanuari 2022. aasta abitaotluse lisas, et pärast seda, kui ta viidi üle delegatsiooni presidendi alluvusse, vastas viimane tema e‑kirjadele külmalt, pärimata kunagi, kuidas tal pärast läbi elatud ahistamist läheb.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel on hageja usutavalt esile toonud, et lisaks asjaomasele parlamendiliikmele tekitas talle kahju ka delegatsiooni president.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellises olukorras nagu käesoleval juhul, kus hageja on esitanud usaldusväärsed kaudsed tõendid, mille kohaselt põhjustas üleviimine talle kahju ning kus tema avaldus delegatsiooni juhatuse poolsete väidetavate survemeetmete kohta on endiselt läbivaatamisel, peab parlament tõendama, et ta on täitnud oma kohustuse rikkumisest teatajat kaitsta ja võtnud selleks piisavad meetmed.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">ii)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaitsemeetmete piisavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade artikli 22a lõikes 3, mille sisu on tsiteeritud eespool punktis 77, on sätestatud reegel, et institutsioon ei tee kahju heas usus tegutsenud ametnikule, kes on teavitanud oma ülemust ametikohustuste täitmise käigus või sellega seoses talle teatavaks saanud asjaoludest, mille alusel võib eeldada kas võimalikku õigusvastast tegevust või ametikohustustega seotud käitumist, mis võib endast kujutada liidu ametnike kohustuste rasket rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ülesannete täitmisest vabastamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul võttis parlament kaks kaitsemeedet. Esimese meetme ehk üleviimisega reageeriti vahetult kaebaja ahistamist puudutavale kaebusele ning koos sellega esitatud abitaotlusele. Nimelt väitis hageja oma 12. juuli 2021. aasta taotluses, et vajab kohest kaitset ega saa enam asjaomase parlamendiliikme heaks töötada. Teise meetme ehk ülesannete täitmisest vabastamisega reageeriti hageja 10. jaanuari 2022. aasta kaebusele, milles ta teatas delegatsiooni juhatuse poolt tema suhtes võetud survemeetmetest pärast seda, kui ta oli rikkumistest teatanud. Viimati nimetatud kaebuses palus hageja, et tal võimaldataks lõpetada töötamine delegatsiooni heaks ning ta viidaks üle mõnele teisele ametikohale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, vastupidi hageja väidetule reageeris parlament tema 10. jaanuari 2022. aasta taotlusele kaitsemeetme võtmisega, otsustades ta 13. jaanuaril 2022 vabastada ülesannete täitmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kindlaks tuleb aga teha, kas see oli hageja kui rikkumisest teataja kaitseks piisav kaitsemeede.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja argumentatsiooni tuleb mõista nii, et ta ei soovi vaidlustada ülesannete täitmisest vabastamist kui sellist. Seega tuleb tulemusetuse tõttu tagasi lükata parlamendi argumendid, mille kohaselt on see meede muutunud lõplikuks, kuna selle peale ei esitatud kaebust selleks ettenähtud tähtaja jooksul (vt eespool punkt 52).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">122</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hindamaks, kas ülesannete täitmisest vabastamine oli piisav kaitsemeede, tuleb meenutada, et konteksti iseloomustasid järgmised asjaolud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">123</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks ei vaidle parlament vastu sellele, et registreeritud assistendi lepingu pikendamise taotluse esitamise ajaks oli hageja edastanud personalieeskirjade artikli 22a lõigetes 1–2 nimetatud teabe, ega sellele, et hageja oli tegutsenud heas usus, mis tähendab, et ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt oli tal rikkumisest teataja staatus ja õigus kaitsele võimalike survemeetmete eest (vt eespool punktid 55 ja 82).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">124</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks märkis parlament kohtuistungil, et hageja avaldus delegatsiooni juhatuse poolt tema vastu suunatud väidetavate survemeetmete kohta on endiselt läbivaatamisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">125</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks töötas hageja registreeritud assistendi ametikohal, mida iseloomustavad lepingute kestust piiravate erinormide olemasolu vastavalt teenistustingimuste artikli 130 lõikele 1 ning parlamendiliikmete valikuvabadus ja vastastikune usaldus, mis peab iseloomustama nende ja nende registreeritud assistentide vahelist tööalast suhet, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 28. septembri 2005. aasta otsuse 2005/684/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi liikmete põhimäärus (ELT 2005, L 262, lk 1; edaspidi „parlamendiliikmete põhimäärus“), artikli 21 lõikes 1 ning teenistustingimuste artiklis 127 (vt tagapool punktid 129–132).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">126</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandaks pidi hageja leping lõppema – ja lõppeski – 22. veebruaril 2022, kuna ükski kõnealuse parlamendiliikmete rühma liige ei taotlenud selle lepingu pikendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">127</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks väljendas hageja soovi jätkata töötamist parlamendis. Oma 10. jaanuari 2022. aasta kaebuses taotles ta lisaks enda vabastamisele ülesannete täitmisest delegatsiooni juures ka enda üleviimist mis tahes muule ametikohale parlamendis (vt eespool punkt 9).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">128</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Personalieeskirjade artikli 22a lõikest 3 tuleneb, et parlament peab võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada rikkumisest teatajatele tasakaalustatud ja tõhus kaitse mis tahes vormis survemeetmete, sealhulgas ähvarduste ja kättemaksukatsete vastu. Juhul kui institutsiooni teenistujad teatavad rasketest rikkumistest vastavalt personalieeskirjade artiklitele 22a ja 22b, siis tuleb parlamendil nende õiguspäraseid huvisid kaitsta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja registreeritud assistendi lepingu pikendamise võimalikkus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">129</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab võimalust määrata registreeritud assistent administratsiooni algatusel tööle mõne teise parlamendiliikme juurde selleks, et teda kui rikkumisest teatajat kaitsta, siis tuleb meenutada, et teenistustingimuste artikli 130 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-200" title="page-21">
      „Parlamendiliikme registreeritud assistendi leping sõlmitakse tähtajaliselt ja selles täpsustatakse assistendile määratud palgaaste. Lepingut ei pikendata rohkem kui kaks korda parlamendikoosseisu volituste jooksul. Kui lepingus ei ole sätestatud teisiti ja ilma et see piiraks artikli 139 lõike 1 punkti c kohaldamist, lõpeb leping hiljemalt selle parlamendikoosseisu volituste lõpul, mille jooksul see on sõlmitud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">130</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmete artikli 18 lõikes 3 on seejuures sätestatud, et registreeritud assistendi lepingu pikendamise taotlus tuleb teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele edastada hiljemalt üks kuu enne lepingu lõppemist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">131</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlamendiliikmete põhimääruse artikli 21 lõikes 1 on lisaks sellele sätestatud, et „[p]arlamendiliikmetel on õigus isiklike kaastöötajate abile, kelle nad võivad vabalt valida“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">132</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teenistustingimuste artiklis 127 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-204" title="page-21">
      „Analoogia alusel kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 11–26a. Võttes rangelt arvesse parlamendiliikme registreeritud assistentide tööülesannete ja kohustuste erilist laadi ning vastastikust usaldust, mis peab iseloomustama assistentide ja nende poolt abistatava(te) Euroopa Parlamendi liikme(te) vahelist töösuhet, võetakse artikli 125 lõike 1 kohaselt vastu võetud selle valdkonnaga seotud rakendusmeetmetes arvesse parlamendiliikmete ja nende registreeritud assistentide vahelise töösuhte erilist laadi.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">133</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neist sätetest tuleneb seega, et registreeritud assistendi lepingu pikendamise algatamise õigus kuulub üksnes parlamendiliikme(te)le, kellele ei saa panna kohustust töötada koos või jätkata koos töötamist registreeritud assistendiga, keda nad ei ole ise vabalt valinud. Registreeritud assistendil on parlamendiliikme(te)ga, keda ta abistab, tööalane suhe, mida iseloomustab vastastikuse usalduse olemasolu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">134</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul tuleneb neist sätetest, nagu parlament õigesti leiab, et parlamendiliikmete rühma kuuluva(te) parlamendiliikme(te) sõnaselge taotluse puudumise tõttu ei olnud võimalik hageja registreeritud assistendi lepingut pikendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">135</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega põhjendas parlament hageja lepingu pikendamata jätmist õigesti sellega, et parlamendiliikmete rühma kuuluvad parlamendiliikmed sellekohast taotlust ei esitanud. See tõdemus ei mõjuta parlamendi kohustust võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada hageja tasakaalustatud ja tõhus kaitse mis tahes vormis survemeetmete eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võimalus määrata hageja mõnele teisele ametikohale parlamendis</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">136</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et sise-eeskirjade artikli 4 lõikes 2 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-210" title="page-22">
      „Administratsioon võtab kõik mõistlikud meetmed, et aidata rikkumisest teatajal vahetada ametikohta, kui viimane seda soovib […].“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">137</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kostja vastuses on parlament märkinud, et ta teavitas hagejat, et ülesannete täitmisest vabastamine on ainus võimalik kaitsemeede. Kohtuistungil möönis parlament siiski, et sise‑eeskirjade artikli 4 lõige 2 kuulub registreeritud assistentide suhtes kohaldamisele ning et põhimõtteliselt saaks võtta kaitsemeetme, mis seisneb rikkumisest teataja staatuses oleva registreeritud assistendi suunamises mõnda teise parlamendi teenistusse tingimusel, et tal säilib registreeritud assistendi staatus ning järgitakse lepingu lõppemise tähtpäeva. Sellega seoses ilmestab 2023. aasta novembrist ja detsembrist pärinev personali peadirektoraadi ja teiste abitaotluse esitanud registreeritud assistentide kirjavahetus, mille hageja esitas Üldkohtu 27. novembri 2023. aasta küsimustele antud 19. detsembri 2023. aasta vastuses lisas F.1, milliseid võimalusi pakuti ahistamiskaebuse esitanud registreeritud assistentidele üleviimiseks parlamendi teistesse teenistustesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">138</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes arvesse hageja rikkumisest teataja staatust ja kooskõlas personalieeskirjade artikli 22a lõikega 3 oleks parlament pidanud teda abistama, püüdes aidata tal leida mõne lahenduse lisaks ülesannete täitmisest vabastamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõustamis‑ ja abistamiskohustus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">139</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab ka, et erinevalt sise‑eeskirjade artiklis 3 sätestatust ei saanud ta ühtki nõuannet ega mingisugust abi, et tulla toime tema suhtes võetud survemeetmetega (vt eespool punkt 49).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">140</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sise‑eeskirjade artiklis 3 „Nõustamine ja abi“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-216" title="page-22">
      „1. Rikkumisest teatajal, kes seda soovib, on õigus saada rasketest rikkumistest teatamisega seoses nõu ja abi.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-217" title="page-22">
      2. Nõu ja abi tagab vahetu ülemus ja/või OLAF‑iga suhtlemise eest vastutav peasekretäri kabinetiliige.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">141</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses väidab parlament üksnes, et peasekretäri kabinetiliige teatas hagejale, et ühtki muud meedet peale ülesannete täitmisest vabastamise ei saa tema kui rikkumisest teataja kaitseks võtta ning et tema lepingu pikendamine ei ole sellise meetmena võimalik (vt eespool punkt 57).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">142</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olles piirdunud hagejale sellise teabe andmisega, ei ole parlament tõendanud, et ta andis hagejale sise‑eeskirjade artiklis 3 ette nähtud nõu ja abi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">iii)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlamendi võetud kaitsemeetmete ebapiisavust puudutava etteheite kokkuvõte</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">143</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust ilmneb, et parlament ei ole tõendanud, et võttis vastavalt personalieeskirjade artikli 22a lõikele 3 kõikvõimalikud meetmed tagamaks, et institutsioon ei tee hagejale tema rikkumisest teataja staatuse tõttu kahju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">144</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seejuures tuleb märkida, et seda, milliseid meetmeid oli konkreetsel juhul võimalik täpselt võtta, ei pea kindlaks tegema Üldkohus, vaid parlament.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">145</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu on käesoleval juhul tuvastatud personalieeskirjade artikli 22a ning sise‑eeskirjade artikli 4 lõike 2 ja artikli 3 rikkumine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">146</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Etteheitega, mis puudutab parlamendi poolt personalieeskirjade artiklite 22a–22c alusel võetud kaitsemeetmete ebapiisavust, tuleb seega osaliselt nõustuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">147</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et osaliselt tuleb nõustuda etteheidetega, mis puudutavad vastavalt seda, et hagejat ei teavitatud sellest, millised edasised sammud tema avalduse alusel astutakse (vt eespool punkt 102), ning seda, et personalieeskirjade artiklite 22a–22c alusel võetud kaitsemeetmed olid ebapiisavad. Muus osas tuleb esimene väide, mis puudutab hageja rikkumisest teataja staatusega seotud kaitsenormide rikkumist, tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide, mis puudutab sisuliselt esiteks personalieeskirjade artikli 22c ja sise‑eeskirjade rikkumist ning teiseks nimetatud eeskirjade sobimatust ja ebapiisavust</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">148</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena väidab hageja, et pärast seda, kui ta oli esitanud kaebuse, teatati talle, et kaebuse vaatab läbi õigusteenistus. Tema hinnangul on see vastuolus personalieeskirjade artikliga 22c, kus on sätestatud rikkumisest teataja esitatud kaebuste läbivaatamist käsitlevad erinormid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">149</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena heidab hageja parlamendile ette seda, et viimane ei andnud talle kaitset, mis tuleb anda rikkumisest teatajale vastavalt sise‑eeskirjade artikli 4 lõikele 2, kus on sätestatud, et parlament peab võtma kõik mõistlikud meetmed, et aidata rikkumisest teatajal vahetada ametikohta, kui viimane seda soovib. Parlament leidis ekslikult, et see säte ei ole registreeritud assistentide suhtes kohaldatav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">150</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Välistades hagejale tema registreeritud assistendi staatusest tingituna sellise kaitse andmise, on parlament möönnud, et ei andnud personalieeskirjade artiklit 22c rikkudes hagejale erilist kaitset.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">151</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks leiab hageja, et kui parlament võib põhjendatult tugineda sellele, et hagejat kui rikkumisest teatajat ei ole võimalik kaitsta tulenevalt sellest, et ta on registreeritud assistent, siis tähendab see, et lisaks personalieeskirjade artiklis 24 sätestatule ei kohaldata mitte mingisugust kaitset. Parlament ei ole näinud ette isegi hagejale hüvitise maksmist selle eest, et ta personalieeskirjade artiklist 22a tulenevate kohustuste tagajärjel kannatas. Parlament ei ole kunagi kohandanud oma eeskirju selliselt, et neid kohustusi täita.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">152</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et sise‑eeskirjade artikli 4 lõiget 2 on registreeritud assistentide suhtes raske kohaldada ning selle kohaldamisel tuleb samas järgida kehtivaid õigusnorme. Sise‑eeskirjade artikkel 4 ei võimalda administratsioonil viia registreeritud assistenti üle mõnele ametikohale peasekretariaadis, eiramata teenistujate ja ametnike värbamise suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis on kehtestatud personalieeskirjade ja teenistustingimustega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">153</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi on välistatud registreeritud assistendi üleviimine mõne teise parlamendiliikme juurde administratsiooni algatusel. Seejuures osutab parlament registreeritud assistendi ja parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühma vahel sõlmitavate lepingute erilisusele, kuna need lepingud seovad isiklikult vastava registreeritud assisendi vastava parlamendiliikme või parlamendiliikmete rühmaga, keda ta abistab. Tulenevalt registreeritud assistendi ja tema parlamendiliikme sellisest usaldussuhtest ning parlamendiliikmete põhimääruse artikli 21 lõikes 1 sätestatud parlamendiliikme valikuvabadusest on üleviimine võimalik üksnes parlamendiliikme(te) algatusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">154</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab hageja olukorda, siis piiras sise‑eeskirjade artikli 4 lõike 2 rakendamist asjaolu, et parlamendiliikmete rühma sees oli ta määratud delegatsiooni presidendi alluvusse ning ta oli avaldanud, et ei soovi oma parlamendiliikmete rühmaga enam koos töötada ja et ta viidaks üle mõnele teisele ametikohale. Seetõttu leidis peadirektor, olles eelnevalt hagejaga seda arutanud, et parimaks meetmeks hageja kui rikkumisest teataja kaitsmiseks on tema vabastamine ülesannete täitmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">155</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab võimalust viia registreeritud assistent sise‑eeskirjade artikli 4 lõike 2 alusel üle parlamendi mõnesse teise teenistusse selleks, et kaitsta teda kui rikkumisest teatajat, siis kattub see etteheide põhiosas kolmanda etteheitega, mida analüüsiti eespool esimese väite raames. Seega tuleb selles osas viidata eespool punktides 136–138 sisalduvale analüüsile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">156</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab võimalust viia registreeritud assistent administratsiooni algatusel üle mõne teise parlamendiliikme juurde selleks, et kaitsta teda kui rikkumisest teatajat, siis seda on analüüsitud eespool punktides 129–135.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">157</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja leiab samuti, et registreeritud assistentide suhtes kohaldatavad sise‑eeskirjad on sobimatud ja ebapiisavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">158</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastavalt sise‑eeskirjade artikli 4 lõikele 2 peab parlament võtma mõistlikud meetmed, et aidata rikkumisest teatajal vahetada ametikohta, kui viimane seda soovib. Tuleb märkida, et selles sättes ei ole täpsustatud, milliseid meetmeid tuleb või saab võtta, mis jätab parlamendile teatava kaalutlusruumi. Eespool punktidest 136–138 tuleneb esiteks, et see säte on registreeritud assistentide suhtes kohaldatav, ning teiseks, et parlament ei võtnud piisavaid meetmeid, mis tähendab, et ta ei kohaldanud käesoleval juhul seda sätet nõuetekohaselt. Seetõttu ei ole parlamendi võetud kaitsemeetmete ebapiisavus tingitud sise‑eeskirjadest, vaid sellest, kuidas parlament neid käesoleval juhul kohaldas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">159</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab personalieeskirjade artikli 22c väidetavat rikkumist, mis seisnes selles, et hageja ei saanud erilist kaitset, mis tuleb rikkumisest teatajale anda tema kaebuse läbivaatamisel nii konfidentsiaalsuse kui ka kaebuse läbivaatamise tähtajaga seoses, siis tuleb meenutada, et selle sättega nõutakse, et asjaomane institutsioon peab tagama, et selliseid ametnike esitatud kaebusi, mis puudutavad nende kohtlemist pärast seda, kui nad on täitnud personalieeskirjade artiklites 22a või 22b sätestatud kohustusi, käsitletakse konfidentsiaalselt ning kui see on asjaoludest tulenevalt põhjendatud, siis enne personalieeskirjade artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">160</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei ole hageja esiteks märkinud, miks ei võimaldanud tema kaebuse menetlemine õigusteenistuses tagada selle konfidentsiaalset käsitlemist. Vastupidi hageja arvamusele ei välista personalieeskirjade artiklis 22c sätestatu, et iga institutsioon näeb ette selliste kaebuste läbivaatamise menetluse, seda, et neid kaebusi vaatavad läbi samad teenistused kes teisigi kaebusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">161</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on sise‑eeskirjade artikli 6 lõikes 3 sätestatud, et sellistele kaebustele vastamise tähtaegu „lühendatakse kahe kuuni, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel“. Käesoleval juhul kulus parlamendil hageja kaebuse läbivaatamiseks 3 kuud ja 24 päeva (vt eespool punktid 17 ja 18). See näib olevat põhjendatud asja keerukusega, mida iseloomustab see, et hageja oli teatanud esiteks finantsrikkumistest vastavalt personalieeskirjade artiklile 22a ja teiseks ahistamisest, ning kaebuse mahukusega, kuna sellele oli lisatud peaaegu 120 lehekülge lisasid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">162</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et teine väide tuleb tagasi lükata osas, milles see puudutab personalieeskirjade artikli 22c ja sise‑eeskirjade rikkumist ning kõnealuste eeskirjade sobimatust ja ebapiisavust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmas väide, mis puudutab konfidentsiaalsuse rikkumist ning hageja kui rikkumisest teataja isiku tuvastamist võimaldavate andmete kaitset</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">163</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja leiab, et tema abitaotluse ja rikkumiste kohta esitatud avalduste läbivaatamisel ei tagatud tema andmete konfidentsiaalsust ega kaitstud tema isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">164</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ei olnud delegatsiooni presidendil vaja olla kursis põhjustega, miks hageja tema juurde üle viidi. Lisaks sellele ei küsinud teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus hagejalt nõusolekut avaldada sellele parlamendiliikmele, et hageja on rikkumisest teataja. Pärast hageja isiku mainimist ei soovinud aga enam ükski parlamendiliige taotleda tema lepingu pikendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">165</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Repliigis leiab hageja, et parlamendil lasub kohustus tõendada, et hageja kui rikkumisest teataja kaitseks rakendati konfidentsiaalsust ja nõutavaid kaitsenorme. Pealegi, vastupidi parlamendi väidetule ei olnud delegatsiooni presidendil vaja teada põhjusi, miks vabastati hageja ülesannete täitmisest, seda enam et hageja avaldus, mis puudutas tema suhtes võetud survemeetmeid, käis ka delegatsiooni presidendi kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">166</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks leiab hageja, et parlament ei saa väita, et hageja rikkumisest teataja staatuse avalikuks tulemisele järgnenud survemeetmete kohta ei ole tõendeid, kuna OLAF algatas konkreetselt selles küsimuses juurdluse. Praeguses etapis saab seega põhjuslikku seost vähemalt eeldada ning parlament peab tõendama vastupidist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">167</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks leiab hageja, et eristada tuleb ühelt poolt seda, et ta juhtis delegatsiooni presidendi tähelepanu asjaomase parlamendiliikme toime pandud rikkumistele ja ahistamisele 2021. aasta mais, ning teiselt poolt seda, et delegatsiooni president sai peadirektorilt teada, et hageja on sellest vastavalt personalieeskirjade artiklile 22a teatanud ka väljapoole parlamendiliikmete rühma ehk peadirektorile ja OLAFile. Parlament ei saa seega väita, et hageja oli delegatsioonis oma rikkumisest teataja staatuse ise avaldanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">168</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament tõdeb esiteks, et hageja heidab talle ette seda, et ta teatas delegatsiooni presidendile põhjused, miks hageja tema juurde üle viidi. Toimikust ei nähtu aga, et administratsioon oleks delegatsiooni presidendile teatanud, et hageja on rikkumisest teataja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">169</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tõdeb parlament, et 13. jaanuari 2022. aasta e‑kiri saadeti delegatsiooni presidendile selleks, et teavitada teda olukorrast, kuna hageja pidi kohe tema juures ülesannete täitmisest vabastatama. Lisaks, kuna kõnealune kaitsemeede võeti vastavalt sise‑eeskirjade artikli 6 lõikele 1, laienes delegatsiooni presidendile nimetatud eeskirjade artikli 6 lõikes 4 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">170</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul vaidleb parlament vastu hageja väitele, et pärast seda, kui tema rikkumisest teataja staatus avalikuks tuli, ei soovinud enam ükski parlamendiliige taotleda tema lepingu pikendamist, kuna see väide ei ole tõendatud. Lisaks märgib parlament, et 31. mai 2021. aasta koosolekul teavitas hageja ise teatavaid parlamendiliikmeid, sealhulgas delegatsiooni presidenti asjaomase parlamendiliikme toime pandud väidetavast ahistamisest ja finantsrikkumistest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">171</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et ei saa eeldada põhjuslikku seost hageja lepingu pikendamata jätmise ning parlamendi poolt delegatsiooni presidendile hageja rikkumisest teataja staatusest teatamise vahel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">172</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks vaidleb ta vastu väitele, et delegatsiooni president sai peadirektori 13. jaanuari 2022. aasta e‑kirjast teada, et hageja oli rikkumisi puudutavaid avaldusi teinud väljaspool oma parlamendiliikmete rühma. Nimelt tuleneb hageja 10. jaanuari 2022. aasta e‑kirjast sõnaselgelt, et viimane tegi avalduse survemeetmete kohta, mis ei saanud talle osaks mitte üksnes põhjusel, et ta oli teinud rikkumisi puudutavaid avaldusi parlamendiliikmete rühmas, vaid ka selliste avalduste tegemise eest personali peadirektorile ja OLAFile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">173</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sise‑eeskirjade artikli 4 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-254" title="page-27">
      „Rikkumisest teataja ei saa tegutseda anonüümselt. Tema isiku tuvastamist võimaldava teabe konfidentsiaalsus tagatakse. Rikkumisest teataja võib anda loa tema isiku tuvastamist võimaldava teabe avaldamiseks kindlaksmääratud isikutele või ametiasutustele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">174</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks väidab hageja hagiavalduses, et delegatsiooni presidenti ei pidanud teavitama põhjustest, miks hageja tema juurde üle viidi. Repliigis väidab ta aga, et „tema rikkumisest teataja staatust puudutava teabe konfidentsiaalsust ei rikutud kohe, pidades silmas, et 2021. aasta juulis viidi ta ajutise meetmena „ametlikult“ üle tingituna sellest, et ta oli [asjaomase parlamendiliikme] potentsiaalse ahistamise ohver“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">175</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et ajal, mil otsustati hageja üleviimine seoses tema ahistamise kohta esitatud kaebusega, ei olnud hagejal veel rikkumisest teataja staatust. Delegatsiooni presidendi teavitamine põhjustest, miks hageja tema juurde üle viidi, ei saanud olla vastuolus rikkumisest teatajaid kaitsvate sise‑eeskirjade normidega. Sellest järeldub, et see etteheide tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">176</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks heidab hageja ette, et 13. jaanuari 2022. aasta e‑kirjaga teavitati delegatsiooni presidenti põhjustest, miks vabastati hageja ülesannete täitmisest, seda enam et avalduses, mis puudutas hageja suhtes võetud survemeetmeid, oli nimetatud ka delegatsiooni presidenti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">177</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb tähele panna, et hageja kaebuse rahuldamata jätmise otsuses asus peasekretär sellega seoses järgmisele seisukohale:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-259" title="page-27">
      „[…] 13. jaanuari 2022. aasta e‑kirja osas tõden, et lisaks personali peadirektoraadi ametnikele oli see adresseeritud ka [delegatsiooni presidendile], kelle juurde Teie klient oli ajutiselt üle viidud. Kuna Teie tuginete oma argumentatsioonis sise‑eeskirjade artikli 4 lõikele 1, mis tagab Teie kliendi isiku tuvastamist võimaldava teabe konfidentsiaalsuse, siis märgin, et [delegatsiooni presidendi] teavitamine olukorrast oli oluline, kuivõrd Teie klient pidi vabastatama tema juures ülesannete täitmisest. Teavitamine oli nõutav seda enam, et [delegatsiooni presidenti] ei olnud rikkumisi puudutavas avalduses nimetatud ning talle laienes sise‑eeskirjade artikli 6 lõikes 4 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus […].“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">178</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab aga vääralt, et delegatsiooni presidenti ei olnud hageja 10. jaanuari 2022. aasta e‑kirjas sisalduvas avalduses nimetatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">179</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt, kuigi esialgu nimetas hageja avalduses asjaomast parlamendiliiget, siis ülesannete täitmisest vabastati hageja pärast seda, kui ta oli esitanud 10. jaanuari 2022. aasta avalduse, mis puudutas delegatsiooni juhtkonna, sealhulgas presidendi poolt tema suhtes võetud väidetavaid survemeetmeid. On tõsi, et hageja uus avaldus puudutas kaebaja hinnangul tema suhtes võetud survemeetmeid ega käsitlenud finantsrikkumisi, millest ta oli teavitanud varem. Samavõrd tõsi on aga see, et parlament ei võinud kaebuse rahuldamata jätmise otsuses piirduda üksnes selle ära märkimisega, et delegatsiooni presidenti ei olnud hageja esitatud rikkumisi puudutavates avalduses nimetatud, kuna survemeetmeid puudutavas avalduses, mis sisaldus hageja 10. jaanuari 2022. aasta e‑kirjas, oli delegatsiooni presidenti nimetatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">180</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, teatades delegatsiooni presidendile 13. jaanuari 2022. aasta e‑kirjas, et hageja vabastatakse tema juures ülesannete täitmisest nii abitaotluse kui ka hageja rikkumisest teataja staatuse tõttu, ilma et hageja oleks andnud luba seda staatust puudutava teabe avaldamiseks, rikkus parlament sise‑eeskirjade artikli 4 lõiget 1.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">181</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvesse võttes tuleb nõustuda kolmanda väitega, mis puudutab konfidentsiaalsuse ja hageja rikkumisest teataja staatuse rikkumist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">182</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodust tuleneb, et parlament rikkus personalieeskirjade artikleid 22a–22c, piirdudes üksnes hageja vabastamisega ülesannete täitmisest ja pakkumata hagejale piisavat kaitset vastavalt neile sätetele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">183</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et rahuldada tuleb hageja nõue tühistada vaikimisi tehtud otsus osas, milles parlament keeldus hageja 10. jaanuari 2022. aasta abitaotluse alusel võtmast muid personalieeskirjade artiklite 22a–22c kohaseid kaitsemeetmeid peale hageja vabastamise ülesannete täitmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">22. veebruari 2022. aasta otsuse õiguspärasus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">184</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma esimeses väites, mis on suunatud 22. veebruari 2022. aasta otsuse vastu, tugineb hageja sellele, et „rikutud on võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise keelu põhimõtet, aset on leidnud õigusvastane positiivne diskrimineerimine registreeritud assistentide vahel ning õigusvastane negatiivne diskrimineerimine võrreldes teiste rikkumisest teatajatega, rikutud on personalieeskirjade artikleid 22a–[22]c, rikutud on personalieeskirjade artiklit 24 ja hoolitsemiskohustust, rikutud on ülesandjatele ette nähtud kaitse tagamise kohustust ja õigust vähemalt objektiivsena näivale menetlusele“. Sisuliselt on hageja selles väites viidanud vastavalt personalieeskirjade artiklite 22a–22c ja artikli 24 rikkumisele, võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele ning hoolitsemiskohustuse rikkumisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">185</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma teises, 22. veebruari 2022. aasta otsuse vastu suunatud väites tugineb hageja sellele, et „menetlust kuritarvitati, et administratsioonil oleks võimalik vältida oma kohustuste täitmist“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide, mis puudutab võrdse kohtlemise põhimõtte, personalieeskirjade artiklite 22a–22c ja artikli 24 ning hoolitsemiskohustuse rikkumist</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">186</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et ta ei vaidlusta iseenesest registreeritud assistentide ja parlamendiliikme vahelisi suhteid reguleerivate õigusnormide õiguspärasust, vaid heidab parlamendile ette seda, et viimane ei kehtestanud õigusnorme, mis võimaldaksid kaitsta registreeritud assistente samamoodi nagu teisi parlamendis töötavaid teenistujaid ja ametnikke, kes teatavad õigusvastasest tegevusest. Samuti heidab ta parlamendile ette seda, et viimane kohtles teda samamoodi nagu teisi registreeritud assistente, kes ei olnud rikkumistest teatanud. Seega oli tegemist ebavõrdse kohtlemisega, mis on vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 20. Parlament peab tõendama, et hagejat ei diskrimineeritud, või diskrimineerimist põhjendama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">187</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul ei saa parlament õigustada hageja rikkumisest teataja staatusest tuleneva kaitse täielikku puudumist ning peab ette nägema mõnd muud liiki kaitse kohaldamise või vähemalt hüvitamismehhanismide rakendamise, kuna vastasel juhul väheneks personalieeskirjadega rikkumisest teatajale tagatud kaitse tõhusus. Hageja märgib, et see ainus kaitsemeede, mis talle osaks saanud ahistamise vastu võeti, asetas ta üksnes ebasoodsamasse olukorda, kuna delegatsiooni president, kelle juurde ta üle viidi, ei teinud temaga aktiivset koostööd.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">188</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja hinnangul oleks kohane kaitse pidanud seisnema tema üleviimises mõnele teisele ametikohale nii, et ta ei kaotaks õigust saada võimalust oma lepingu pikendamiseks nagu iga teine registreeritud assistent, või alternatiivselt tema suhtes lepingu pikendamise erimenetluse kohaldamises, mis tema rikkumisest teataja staatusega seotud huve paremini kaitseks. Registreeritud assistendi jaoks sellise kohase raamistiku puudumine tõi kaasa selle, et kuna ta ei olnud ühegi parlamendiliikme alluvuses töötanud piisavalt kaua, ei taotlenud ükski parlamendiliige tema lepingu pikendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">189</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Repliigis täpsustab hageja, et ta ei väida, et tal oli õigus lepingu pikendamisele või et ta taotles mõnd muud laadi uue lepingu sõlmimist parlamendis. Ta leiab lihtsalt, et oleks tulnud kohaldada menetlust, et oleks saanud analüüsida tema olukorda ja tema lepingu võimalikku pikendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">190</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament vaidleb hageja argumentatsioonile vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">191</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sisuliselt väidab hageja, et tema lepingu pikendamata jätmise põhjuseks olid delegatsiooni juhatuse poolsed survemeetmed, mis olid tingitud tema ahistamist puudutavast kaebusest ning rikkumisi puudutavast avaldusest, mille ta esitas vastavalt personalieeskirjade artiklile 22a. Võttes seisukoha, et hageja lepingut ei olnud võimalik pikendada, kuna ükski parlamendiliige seda ei taotlenud, on parlament rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, personalieeskirjade artikleid 22a–22c ja 24 ning oma hoolitsemiskohustust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">192</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigepealt tuleb meenutada, et hageja oli registreeritud assistendina töötamiseks sõlminud parlamendiliikmete rühmaga lepingu ajavahemikuks 26. augustist 2019 kuni 28. veebruarini 2022.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">193</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teenistustingimuste VII jaotise rakendusmeetmete artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „parlamendiliikmed võivad moodustada rühma, et jagada üht või mitut assistenti“. Võttes arvesse eespool punktides 133 ja 134 tehtud järeldusi, ei ole liidu õiguses ette nähtud registreeritud assistendi lepingu pikendamist, kui rühm või mõni selle liige seda ei taotle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">194</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuivõrd hageja registreeritud assistendi leping oli sõlmitud parlamendiliikmete rühma, mitte aga üksnes asjaomase parlamendiliikme taotlusel, ei takistanud käesoleval juhul põhimõtteliselt miski selle lepingu pikendamist parlamendiliikmete rühma või mõne selle liikme taotlusel ning hageja jätkamist registreerinud assistendina mõne teise selle rühma liikme juures.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">195</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu aga parlament väidab, ei esitanud parlamendiliikmete rühm ega ükski selle liige teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele taotlust, mis tähendab, et hageja lepingut ei oleks saanud pikendada ilma parlamendiliikmete põhimääruse artiklit 21 rikkumata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">196</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuivõrd ükski parlamendiliige ei olnud hageja registreeritud assistendi lepingu pikendamise taotlust edastanud, leidis teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus õigesti, et ta ei saa seda lepingut pikendada ilma, et ta rikuks kehtivaid õigusnorme, eelkõige parlamendiliikmete põhimääruse artikli 21 lõiget 1 (eespool punktid 129–134).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">197</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tõdemus ei mõjuta parlamendil personalieeskirjade artikli 22a lõike 3 kohaselt lasuvat kohustust võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et institutsioon ei tee hagejale tema rikkumisest teataja staatuse tõttu kahju (vt eespool punkt 143).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">198</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist puudutava etteheitega heidab hageja parlamendile ette seda, et viimane kohtles teda nagu teisi registreeritud assistente, kes ei olnud rikkumistest teatanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">199</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et võrdse kohtlemise põhimõte, mis on kaitstud põhiõiguste harta artikliga 20, on liidu õiguse üldpõhimõte, mis nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud. Erinev kohtlemine on põhjendatud, kui see põhineb objektiivsel ja mõistlikul kriteeriumil, see tähendab juhul, kui see on kooskõlas õiguspärase eesmärgiga, mida asjasse puutuvate õigusnormidega soovitakse saavutada, ja kui erinevus on selle kohtlemisega taotletud eesmärgi suhtes proportsionaalne (vt 30. novembri 2023. aasta kohtuotsus MG vs. EIP, C‑173/22 P, EU:C:2023:932, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">200</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja ning need registreeritud assistendid, kes ei olnud finantsrikkumistest teatanud, olid tõepoolest erinevas olukorras ning neid koheldi lepingute pikendamisel ühtmoodi. Asjaolu, et neid erinevaid olukordi koheldi ühtmoodi, on aga põhjendatav usaldussuhtega, mis peab olema registreeritud assisendi ja parlamendiliikme vahel, kelle heaks ta töötab, ning poliitiliste rühmade sõltumatusega oma sisemise töökorralduse küsimustes (vt eespool punktid 131–133, 153 ja 193).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">201</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See etteheide tuleb niisiis tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">202</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab hoolitsemiskohustuse rikkumist puudutavat väidet, siis see kohustus ei nõua, et parlament pikendaks registreeritud assistendi lepingut vastuolus parlamendiliikmete põhimääruse artiklis 21 sisalduva õigusnormiga, mille kohaselt valib parlamendiliige vabalt oma isiklikud kaastöötajad, isegi kui registreeritud assistendil on rikkumisest teataja staatus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">203</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb esimene väide, mis puudutab võrdse kohtlemise põhimõtte, personalieeskirjade artiklite 22a–22c ja artikli 24 ning hoolitsemiskohustuse rikkumist, tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide, mis puudutab menetluse kuritarvitamist</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">204</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja leiab, et asudes seisukohale, et ta ei esitanud tõendeid survemeetmete ja lepingu pikendamata jätmise otsuse vahelise põhjusliku seose kohta, ei käsitlenud parlament tema kaebuse punktis 118 esitatud argumenti, mille kohaselt ei pea rikkumisest teataja tõendama menetluse kuritarvitamist, vaid administratsioon peab tõendama, et lepingu pikendamata jätmise otsus ei olnud seotud rikkumisest teataja staatusega. Parlament eelistas hageja suhtes kohaldada tavapärast lepingu pikendamise menetlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">205</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Repliigis täpsustab hageja, et parlament ei ole tõendanud, et hageja avaldustes kajastatud rikkumiste ja tema suhtes võetud survemeetmete puhul oleks alustatud sisejuurdlust. Lisaks peab parlament tõendama, et hageja lepingu pikendamata jätmine ei ole seotud tema rikkumisest teataja staatusega, seda enam et käesoleval juhul tõi hageja esile piisava hulga asjaolusid ning et tema suhtes võetud survemeetmed on OLAFi juurdluse esemeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">206</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament vaidleb hageja argumentatsioonile vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">207</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma argumentidega kritiseerib hageja sisuliselt seda, et parlament ei ole tõendanud, et tema lepingu pikendamata jätmisel ei kuritarvitatud menetlust tingituna avaldustest, mille hageja oli rikkumisest teatajana esitanud vastavalt personalieeskirjade artiklitele 22a–22c.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">208</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See etteheide kordab aga sisuliselt seda, mida on analüüsitud eespool seoses 22. veebruari 2022. aasta otsuse vaidlustamiseks esitatud esimese väitega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">209</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeldusel, et hageja tugineb tõesti menetluse kuritarvitamisele, tuleb see etteheide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">210</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb nimelt, et menetluse kuritarvitamine on „võimu kuritarvitamise“ konkreetne väljendus, millel on kindel ulatus, mis viitab asjaolule, et haldusorgan on kasutanud oma pädevust muul eesmärgil kui sellel, milleks see on talle antud. Haldusakti puhul on võimu kuritarvitamisega tegemist ainult siis, kui objektiivsete asjakohaste ja ühtelangevate tõendite põhjal selgub, et haldusakt on vastu võetud eranditult või peamiselt teiste eesmärkide saavutamiseks kui need, mille jaoks asjaomased volitused anti, või personalieeskirjades konkreetse juhtumi lahendamiseks spetsiaalselt ette nähtud menetluse vältimiseks (vt 16. juuni 2021. aasta kohtuotsus CE vs. Regioonide Komitee, T‑355/19, EU:T:2021:369, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">211</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul aga ei ole hageja täpsustanud, kuidas on 22. veebruari 2022. aasta otsus, mis tehti kooskõlas parlamendiliikmete põhimääruse artikliga 21 ning lepingu pikendamise menetlust järgides, vastu võetud mingisugusel muul kui selle menetlusega ette nähtud eesmärgil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">212</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest järeldub, et teine väide, mis puudutab menetluse kuritarvitamist, tuleb eeldusel, et seda saaks käsitleda 22. veebruari 2022. aasta otsuse vastu suunatud esimesest väitest eraldi, tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">213</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb 22. veebruari 2022. aasta otsuse tühistamise nõue rahuldamata jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hüvitamisnõue</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">214</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja väidab, et tema hüvitamisnõue on seotud kõigi parlamendi tehtud vigadega, mis puudutasid personalieeskirjade artiklite 22a–22c rikkumist tulenevalt piisavate kaitsemeetmete puudumisest, ebapiisavatest toetus‑ ja abimeetmetest tema lepingu pikendamise menetluses ning tema kaebuse konfidentsiaalsuse rikkumisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">215</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks, mis puudutab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist seoses ülesannete täitmisest vabastamisega, siis täpsustab hageja, et ta ei vaidlustanud ülesannete täitmisest vabastamist, sest ta ei olnud huvitatud ülesannete täitmise jätkamisest, kuivõrd ta oli oma 10. jaanuari 2022. aasta e‑kirjas maininud nimepidi seda isikut, kelle juurde oli ta teenistusse määratud. Seevastu kaebas ta peadirektorile ja peasekretärile selle peale, et personalieeskirjade artikli 24 alusel võetud meetmed olid ebapiisavad. Ülesannete täitmisest vabastamist ei saa tagasiulatuvalt lugeda rikkumisest teataja suhtes võetud kaitsemeetmeks, kui tema esitatud väidete tõsidust ei olnud veel kontrollitud (vt eespool punkt 37).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">216</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks viitab hageja tühistamisnõuetega seotud asjaoludele, mis puudutavad tema rikkumisest teataja staatuse konfidentsiaalsuse rikkumist, mis tõi kaasa tema lepingu pikendamata jätmise ning kahjustas ka tema karjääriambitsioone päritoluriigis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">217</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses nõuab hageja ex æquo et bono 200 000 euro suurust hüvitist pöördumatute tagajärgede eest tema vaimsele tervisele, tööalasele mainele, paarisuhtele ning tema soovitud karjäärile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">218</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, 22. veebruari 2022. aasta otsuse tagajärgede puhul jättis hageja oma kaebuses endale õiguse taotleda hiljem hüvitist selle otsuse õigusvastasusega tekitatud kahju eest, mida kõnealuse otsuse tühistamine piisavalt ei hüvita. Sellega seoses osutab hageja sellele, et ta ei taotlenud oma lepingu automaatset pikenemist, vaid tugines sellele, et ta jäeti ilma õigusest lepingu pikendamist taotleda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">219</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament viitab tühistamisnõuetega seotud põhjendustele, mille kohaselt on põhjendamatud hageja väited, mis puudutavad väidetavat kaitsekohustuse tegelikku täitmata jätmist ja konfidentsiaalsuskohustuse väidetavat rikkumist. Seetõttu ei ole täidetud liidu vastutuse tekkimise esimene eeldus, mis puudutab parlamendi tegevuse õigusvastasust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">220</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Igal juhul ei ole hageja esiteks esitanud tõendeid oma vaimsele tervisele, tööalasele mainele, paarisuhtele ja karjäärile tekkinud väidetava kahju kohta. Lisaks sellele ei ole ta – viidates oma kaebuses kirjeldatud kahjule tervikuna – järginud kodukorra artikli 76 punktis d sätestatud nõudeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">221</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament lisab, et hageja poolt repliigis selle kohta esitatud tõendid on vastuvõetamatud, kuna vastupidi kodukorra artikli 85 lõikes 2 sätestatule ei ole nende hilist esitamist põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">222</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei ole hageja kuidagi näidanud põhjuslikku seost väidetava kahju ja administratsiooni võimaliku õigusvastase tegevuse vahel. Mis puudutab eelkõige konfidentsiaalsuskohustuse väidetavat rikkumist, siis finantsrikkumisi puudutavat teavet jagas hageja ise mitme isikuga. Lisaks toimus see väidetav rikkumine pärast seda, kui hageja esitas taotluse, milles ta teatas väidetavatest survemeetmetest, mille eesmärk oli vältida tema lepingu pikendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">223</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks, kahju puhul, mis hageja väitel tekkis lepingu pikendamata jätmise tõttu, tõlgendab parlament hüvitamistaotlust selliselt, et käesoleva hagi raames see nimetatud otsust ei puuduta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">224</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb tähele panna, et liidu institutsiooni, organi või asutuse vastutuse tekkimiseks peavad olema täidetud teatud tingimused, milleks on talle ette heidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu etteheidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel, kusjuures tegemist on kolme kumulatiivse tingimusega (vt 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus DQ jt vs. parlament, T‑730/18, EU:T:2019:725, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hüvitamisnõude vastuvõetavus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">225</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et osas, milles hageja hüvitamisnõue puudutab otsuste tegemisega mitteseotud väidetavat õigusvastast tegevust, on see nõue vastuvõetamatu, kuna hageja ei ole eelnevalt personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitanud kahju hüvitamise taotlust ega võimalikku kaebust selle taotluse rahuldamata jätmise korral.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">226</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõude vahel on otsene seos, on viimane vastuvõetav tühistamishagi lisana, ilma et sellele peaks tingimata eelnema administratsioonile esitatud nõue hüvitada väidetavalt kantud kahju ja kaebus, milles vaidlustatakse taotluse kaudse või otsese tagasilükkamise põhjendatus (vt 22. novembri 2018. aasta kohtuotsus Brahma vs. Euroopa Liidu Kohus, T‑603/16, EU:T:2018:820, punkt 227 (ei avaldata) ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">227</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul taotles hageja talle eespool punktis 214 esile toodud põhjustel tekkinud kahju hüvitamist. Parlamendi õigusvastane tegevus, millele hageja hüvitamisnõude alusena tugineb, on aga otseselt seotud vaikimisi tehtud otsuse ja 22. veebruari 2022. aasta otsusega. Pealegi esitas hageja vaikimisi tehtud otsuse ja 22. veebruari 2022. aasta otsuse peale kaebuse (vt eespool punkt 17).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">228</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seetõttu tuleb parlamendi esitatud vastuvõetamatuse vastuväide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlamendi tegevuse õigusvastasus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">229</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab esimest tingimust seoses parlamendi tegevuse õigusvastasusega, siis osutab hageja sisuliselt kõigile vigadele, mille parlament personalieeskirjade artiklite 22a–22c rikkumise tõttu tegi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">230</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tühistamisnõudeid puudutavast analüüsist tuleneb aga, et parlament rikkus mõnda hageja rikkumisest teataja staatusega seotud kaitsenormi ehk sise‑eeskirjade artiklit 5, mis puudutab teavitamiskohustust (vt eespool punktid 85–102), personalieeskirjade artiklit 22a ning sise‑eeskirjade artiklit 3 ja artikli 4 lõiget 2, mis puudutavad vastavalt kaitset survemeetmete eest, nõustamis‑ ja abistamiskohustust ning õigust taotleda ametikoha vahetamist (vt eespool punktid 103–145), ning viimaks sise‑eeskirjade artikli 4 lõiget 1, mis puudutab õigust konfidentsiaalsusele (vt eespool punktid 173–181).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">231</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene tingimus, mis puudutab parlamendi tegevuse õigusvastasust, on seega täidetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kahju</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">232</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja tugineb oma vaimsele tervisele, tööalasele mainele, paarisuhtele ning soovitud karjäärile tekkinud kahjule, mille suuruseks hindab ta ex æquo et bono 200 000 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">233</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlamendi eeskujul tuleb siiski märkida, et hagiavalduses ei ole hageja esitanud ühtki tõendit, mille alusel saaks kindlaks teha väidetava varalise kahju tegelikkuse või suuruse. Eelkõige ei ole see varaline kahju, näiteks hageja väidetud kahju karjäärile, piisavalt tõendatud. Seega piirdub Üldkohus üksnes mittevaralise kahju käsitlemisega. Lisaks ei ole hageja, viidates kaebuses kirjeldatud kahjule tervikuna, kinni pidanud kodukorra artikli 76 punkti d nõuetest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">234</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Repliigis esitas hageja uusi tõendeid, et tõendada väidetava kahju tegelikkust. Nagu parlament aga leiab, ei põhjendanud hageja – vastupidi kodukorra artiklis 85 sätestatule – nende tõendite hilist esitamist (vt eespool punkt 68). Seega tuleb need tõendid vastuvõetamatuse tõttu tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">235</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb silmas pidada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib õigusvastase akti tühistamine olla iseenesest adekvaatseks ja põhimõtteliselt piisavaks hüvitiseks igasuguse mittevaralise kahju eest, mida see akt võis põhjustada, välja arvatud juhul, kui hageja tõendab, et talle tekitati mittevaralist kahju, mida see tühistamine täies ulatuses ei hüvita (vt selle kohta 3. septembri 2019. aasta kohtumäärus FV vs. nõukogu, C‑188/19 P, ei avaldata, EU:C:2019:690, punkt 26, ja 28. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Correia vs. EMSK, T‑843/19, EU:T:2021:221, punkt 86).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">236</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktikast tuleneb siiski, et tühistamise kohta tehtud kohtuotsuse soovitava toime tagamiseks hageja huvides võib liidu kohus kasutada talle rahalistes vaidlustes antud täielikku pädevust ja mõista – ka omal algatusel – kostjaks olevalt institutsioonilt välja hüvitise viimase süül põhjustatud kahju eest. Niisugusel juhul tuleb Üldkohtul hinnata asjaomasele isikule tekitatud kahju ex aequo et bono kohtuasja kõiki asjaolusid arvestades (vt 28. mai 2020. aasta kohtuotsus Cerafogli vs. EKP, T‑483/16 RENV, ei avaldata, EU:T:2020:225, punkt 447 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">237</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on kohtupraktikas mööndud, et ebaõigluse tunne ja ärevus, mida tekitab see, et isik peab selleks, et tema õigusi tunnustataks, läbima kõigepealt kohtueelse ja seejärel kohtumenetluse, võivad endast kujutada mittevaralist kahju, mis on tuletatav üksnes sellest, et administratsioon on tegutsenud õigusvastaselt. Selline kahju on hüvitatav, kui seda ei saa kompenseerida akti tühistamisega (vt 28. mai 2020. aasta kohtuotsus Cerafogli vs. EKP, T‑483/16 RENV, ei avaldata, EU:T:2020:225, punkt 448 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">238</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul tuleb hagejale tekkinud mittevaralise kahjuga seoses arvesse võtta järgmisi asjaolusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">239</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks ei vaidle parlament vastu sellele, et hageja võis rikkumiste kohta esitatud avalduste tõttu tunda märkimisväärset ärevust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">240</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei saa iseenesest piisavaks hüvitiseks olla vaikimisi tehtud otsuse tühistamine osas, milles parlament keeldus hageja 10. jaanuari 2022. aasta taotluse alusel võtmast tema kaitseks muid meetmeid peale ülesannete täitmisest vabastamise. Hagejale rikkumisest teataja staatusest tulenevate piisavate kaitsemeetmete võtmata jätmisest tingitud parlamendi õigusvastase tegevuse tagajärjed eelkõige hageja tervisele, tööalasele mainele ja tööalastele tulevikuväljavaadetele Euroopa poliitilises keskkonnas ei saa olla lihtsasti heastatavad (vt selle kohta 16. detsembri 2020. aasta kohtuotsus VP vs. Cedefop, T‑187/18, ei avaldata, EU:T:2020:613, punkt 205 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">241</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisiis tuleb asuda seisukohale, et hagejal tekkis mittevaraline kahju, mida ei saa heastada üksnes vaikimisi tehtud otsuse tühistamine osas, millega parlament keeldus hageja 10. jaanuari 2022. aasta taotluse alusel võtmast tema kaitseks muid meetmeid peale ülesannete täitmisest vabastamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhjuslik seos</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">242</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab põhjusliku seose olemasolu, siis ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et parlamendi õigusvastane tegevus on hagejale tekkinud mittevaralise kahju peamiseks põhjuseks. Nimelt ei vaidle parlament vastu sellele, et hageja võis rikkumiste kohta esitatud avalduste tõttu tunda märkimisväärset ärevust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">243</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab konkreetsemalt konfidentsiaalsuskohustuse rikkumist seoses 13. jaanuari 2022. aasta e‑kirjaga, siis väidab parlament, et tema ei saa olla hagejale tekkinud kahju põhjustaja, kuivõrd viimane jagas eelkõige 31. mai 2021. aasta nõupidamisel finantsrikkumisi puudutavat teavet personalieeskirjade artiklis 22a nimetamata isikutega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">244</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja eeskujul tuleb siiski eristada ühelt poolt seda, et hageja juhtis delegatsiooni presidendi tähelepanu asjaomase parlamendiliikme rikkumistele ja ahistamisele 2021. aasta mais, ning teiselt poolt seda, et kõnealune president sai peadirektori 13. jaanuari 2022. aasta e‑kirjast teada, et hageja teatas rikkumistest väljaspool parlamendiliikmete rühma peadirektorile ja OLAFile (vt eespool punkt 167). Seega ei saa parlament väita, et hageja oli oma rikkumisest teataja staatuse parlamendiliikmete rühmas avaldanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">245</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, nagu parlament väidab, et hageja 10. jaanuari 2022. aasta e‑kirjast nähtub, et viimane teatas survemeetmetest, mis said talle osaks nii seoses rikkumistest teatamisega parlamendiliikmete rühma sees kui ka seoses rikkumisi puudutavate avalduste tegemisega personali peadirektorile ja OLAFile. Sellest on võimalik järeldada, et survemeetmed, millest hageja teatas, olid 13. jaanuari 2022. aasta e‑kirjast varasemad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">246</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samavõrd tõsi on aga, nagu on tuvastatud eespool punktis 180, et 13. jaanuari 2022. aasta e‑kirja saatmine delegatsiooni presidendile ilma hageja nõusolekuta oli vastuolus sise‑eeskirjade artikli 4 lõikega 1.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">247</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut silmas pidades on hagejale tekkinud mittevaralise kahju ja parlamendi õigusvastase tegevuse vaheline põhjuslik seos piisavalt tõendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">248</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva asja asjaoludel tuleb ex æquo et bono hinnata hagejale parlamendi õigusvastase tegevusega tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 10 000 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">249</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb vaikimisi tehtud otsus tühistada osas, millega parlament keeldus hageja 10. jaanuari 2022. aasta taotluse alusel võtmast tema kaitseks muid meetmeid peale ülesannete täitmisest vabastamise, ja rahuldada hüvitamisnõue osaliselt ehk 10 000 euro ulatuses ning jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlust korraldavate meetmete võtmise või menetlustoimingu tegemise taotlused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">250</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hageja taotleb, et Üldkohus, kui ta ei ole veendunud parlamendi poolt personalieeskirjade artiklitele 22a–22c antud tõlgenduse õigusvastasuses, teeks vastavalt kodukorra artiklile 89 OLAFile ettepaneku täpsustada, kuidas neid õigusnorme tuleks kohaldada, eelkõige artikli 22a alusel esitatud taotluse vastuvõtmise kinnitamise puhul, OLAFiga kontakteerumist ning sellise teabe esitanud teenistuja kaitsmise viise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">251</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks teeb hageja ettepaneku teha kodukorra artikli 88 ja artikli 91 punkti b alusel menetlustoimingud, et koguda toimikusse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">parlamendi vastus OLAFi teabetaotlusele ning vastus OLAFi teatisele selle asja kohta, mis puudutas teadetes kajastatud rikkumisi, ning kõigi teiste hagejat puudutavate juurdluste kohta;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tõend selle kohta, et peadirektori nõunikud vaatasid väidetavalt läbi teabe, mille hageja kui rikkumisest teataja esitas oma 12. juuli 2021. aasta taotluses;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tõend selle kohta, millisel kuupäeval koostati ja sisestati parlamendi haldusdokumentide elektroonilisse dokumendihaldussüsteemi kokkuvõte 3. veebruaril 2022 toimunud hageja kohtumisest teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusega;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">haldusjuurdluse aruanne, mis koostati enne parlamendi presidendi poolt asjaomasele parlamendiliikmele karistuse määramist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">252</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Parlament leiab, et hageja taotlus tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">253</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb meenutada, et Üldkohtu ülesanne on otsustada vajaduse üle kasutada menetlust korraldavate meetmete võtmise või menetlustoimingute tegemise pädevust selleks, et koguda tema käsutuses olevaga võrreldes täiendavat teavet, kuivõrd seda, kas talle esitatud ja toimikus olev materjal on või ei ole piisav, hindab ta asjaoludest lähtudes täiesti iseseisvalt (vt 7. septembri 2022. aasta kohtuotsus WT vs. komisjon, T‑91/20, ei avaldata, EU:T:2022:510, punkt 183 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">254</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab eespool punktis 250 sõnastatud taotlust, siis ei ole selle rahuldamine vajalik, kuna OLAF ei ole pädev täpsustama, kuidas tuleb rikkumisest teatajate kaitset käsitlevaid õigusnorme kohaldada, vaid seda teeb personalieeskirjade asjasse puutuvaid sätteid tõlgendades Üldkohus või Euroopa Kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">255</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks ei ole ükski eespool punktis 251 mainitud dokumentidest vajalik käesoleva vaidluse lahendamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">256</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb hageja esitatud menetlust korraldavate meetmete võtmise taotlus ja menetlustoimingute tegemise taotlus rahuldamata jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">257</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kodukorra artikli 134 lõike 3 kohaselt jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda, kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks. Kodukorra artikli 135 lõike 1 kohaselt võib Üldkohus siiski otsustada, kui õigus seda nõuab, et kaotanud pool kannab lisaks enda kohtukuludele vaid osa vastaspoole kohtukuludest või ei mõisteta temalt üldse kohtukulusid välja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">258</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes arvesse käesoleva kohtuasja erilist konteksti ja eelkõige rikkumisest teataja staatuse kaitset puudutavate õigusnormide rikkumiste toimepanemist parlamendi poolt, tuleb asjaolusid õiglaselt hinnates otsustada, et parlament kannab lisaks enda kohtukuludele ka hageja kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-355" title="page-38">
      Esitatud põhjendustest lähtudes
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-356" title="page-38">
      ÜLDKOHUS (neljas koda laiendatud koosseisus)
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-357" title="page-38">
      otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tühistada Euroopa Parlamendi vaikimisi tehtud otsus keelduda taotluse alusel, mille TU esitas 10. jaanuaril 2022 selleks, et saada Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artiklites 22a–22c ette nähtud kaitse, võtmast lisaks ülesannete täitmisest vabastamisele muid kaitsemeetmeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõista parlamendilt TU kasuks välja 10 000 eurot.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõista kohtukulud välja parlamendilt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77SignaturesComposition" id="para-362" title="page-38">
<span class="signatory">da Silva Passos</span>
<span class="signatory_separator"> </span>
<span class="signatory">Gervasoni</span>
<span class="signatory_separator"> </span>
<span class="signatory">Półtorak</span>
</p>
<p class="C77SignaturesComposition" id="para-363" title="page-38">
<span class="signatory">Reine</span>
<span class="signatory_separator"> </span>
<span class="signatory">Pynnä</span>
</p>
<p class="C77SignaturesAlinea" id="para-364" title="page-38">
<span class="signatory">Kuulutatud avalikul kohtuistungil 11. septembril 2024 Luxembourgis.</span>
</p>
<p class="C77Signatures" id="para-365" title="page-38">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    
    
    
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-366" title="page-39">
      
        <br/>
      
    </p>
    <div class="toc">
<p class="C19Centre" id="para-367" title="page-39">
<span>Sisukord</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-368" title="page-39">
<span>Vaidluse taust </span>
<span>2</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-369" title="page-39">
<span>Poolte nõuded </span>
<span>5</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-370" title="page-39">
<span>Õiguslik käsitlus </span>
<span>5</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-371" title="page-39">
<span>Tuvastamisnõue </span>
<span>5</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-372" title="page-39">
<span>Tühistamisnõuded </span>
<span>6</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-373" title="page-39">
<span>Tühistamisnõuete ese </span>
<span>6</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-374" title="page-39">
<span>Vaikimisi tehtud otsuse õiguspärasus </span>
<span>7</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-375" title="page-39">
<span>– Esimene väide, mis puudutab hageja rikkumisest teataja staatusega kaasnevate kaitsenormide rikkumist </span>
<span>7</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-376" title="page-39">
<span>1) Poolte argumendid seoses esimese väite esimese osaga, mis puudutab hageja poolt personalieeskirjade artikli 22a alusel esitatud taotlust tunnustada tema rikkumisest teataja staatust ja teda vastavalt kaitsta </span>
<span>7</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-377" title="page-39">
<span>2) Poolte argumendid seoses esimese väite teise osaga, mis puudutab personalieeskirjade artiklites 22a sätestatud menetluse õigusvastast läbiviimist ja sise‑eeskirjade artikli 3 rikkumist </span>
<span>9</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-378" title="page-39">
<span>3) Mõningate lisade vastuvõetavus </span>
<span>11</span>
</p>
<p class="CTOC6" id="para-379" title="page-39">
<span>i) Lisade C.6 ja C.7 vastuvõetavus </span>
<span>11</span>
</p>
<p class="CTOC6" id="para-380" title="page-39">
<span>ii) Lisa E.1 ja sellega koos esitatud kirja vastuvõetavus </span>
<span>12</span>
</p>
<p class="CTOC6" id="para-381" title="page-39">
<span>iii) Lisade F.1 ja F.2 vastuvõetavus </span>
<span>12</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-382" title="page-39">
<span>4) Hageja rikkumisest teataja staatuse formaalne tunnustamata jätmine </span>
<span>13</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-383" title="page-39">
<span>5) Hageja teavitamata jätmine tema avalduste alusel võetavatest meetmetest </span>
<span>15</span>
</p>
<p class="CTOC5" id="para-384" title="page-39">
<span>6) Personalieeskirjade artiklite 22a–22c alusel võetud kaitsemeetmete ebapiisavus </span>
<span>18</span>
</p>
<p class="CTOC6" id="para-385" title="page-39">
<span>i) Kaitsemeetmete piisavuse tõendamise kohustus </span>
<span>18</span>
</p>
<p class="CTOC6" id="para-386" title="page-39">
<span>ii) Kaitsemeetmete piisavus </span>
<span>20</span>
</p>
<p class="CTOC7" id="para-387" title="page-39">
<span>– Ülesannete täitmisest vabastamine </span>
<span>20</span>
</p>
<p class="CTOC7" id="para-388" title="page-39">
<span>– Hageja registreeritud assistendi lepingu pikendamise võimalikkus </span>
<span>22</span>
</p>
<p class="CTOC7" id="para-389" title="page-39">
<span>– Võimalus määrata hageja mõnele teisele ametikohale parlamendis </span>
<span>23</span>
</p>
<p class="CTOC7" id="para-390" title="page-39">
<span>– Nõustamis‑ ja abistamiskohustus </span>
<span>23</span>
</p>
<p class="CTOC6" id="para-391" title="page-39">
<span>iii) Parlamendi võetud kaitsemeetmete ebapiisavust puudutava etteheite kokkuvõte </span>
<span>24</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-392" title="page-40">
<span>– Teine väide, mis puudutab sisuliselt esiteks personalieeskirjade artikli 22c ja sise‑eeskirjade rikkumist ning teiseks nimetatud eeskirjade sobimatust ja ebapiisavust </span>
<span>24</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-393" title="page-40">
<span>– Kolmas väide, mis puudutab konfidentsiaalsuse rikkumist ning hageja kui rikkumisest teataja isiku tuvastamist võimaldavate andmete kaitset </span>
<span>26</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-394" title="page-40">
<span>22. veebruari 2022. aasta otsuse õiguspärasus </span>
<span>29</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-395" title="page-40">
<span>– Esimene väide, mis puudutab võrdse kohtlemise põhimõtte, personalieeskirjade artiklite 22a–22c ja artikli 24 ning hoolitsemiskohustuse rikkumist </span>
<span>29</span>
</p>
<p class="CTOC4" id="para-396" title="page-40">
<span>– Teine väide, mis puudutab menetluse kuritarvitamist </span>
<span>32</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-397" title="page-40">
<span>Hüvitamisnõue </span>
<span>33</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-398" title="page-40">
<span>Hüvitamisnõude vastuvõetavus </span>
<span>34</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-399" title="page-40">
<span>Parlamendi tegevuse õigusvastasus </span>
<span>35</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-400" title="page-40">
<span>Kahju </span>
<span>35</span>
</p>
<p class="CTOC3" id="para-401" title="page-40">
<span>Põhjuslik seos </span>
<span>36</span>
</p>
<p class="CTOC2" id="para-402" title="page-40">
<span>Menetlust korraldavate meetmete võtmise või menetlustoimingu tegemise taotlused </span>
<span>37</span>
</p>
<p class="CTOC1" id="para-403" title="page-40">
<span>Kohtukulud </span>
<span>38</span>
</p>
<p class="C19Centre" id="para-404" title="page-1">
<span/>
</p>
</div>
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: prantsuse.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">1</a>
</span>) Konfidentsiaalsed andmed kustutatud.</p>
</body>
</html>
