EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.12.2024
COM(2024) 578 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
tööjõukuluindeksit käsitleva
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 450/2003 rakendamise kohta
I.SISSEJUHATUS
Tööjõukuluindeksiga mõõdetakse kvartalipõhiseid muutusi tööandjate kantavas tööjõu kogukulus tunni kohta ja see võimaldab jälgida tööjõust kui tootmistegurist tuleneva kulusurve arengut. Tööjõukuluindeks kuulub peamiste Euroopa majandusnäitajate/euronäitajate hulka, mis annavad teavet euroala majandusarengu kohta.
Tööjõukuluindeksit kasutab Euroopa Keskpankade Süsteem, et hinnata tööturu arengust tulenevat võimalikku inflatsioonisurvet. Tööjõukuluindeks on oluline ka palgaläbirääkimistes osalevate sotsiaalpartnerite jaoks ja Euroopa komisjoni jaoks tööjõukulude lühiajalise arengu jälgimisel. Samuti kasutatakse tööjõukuluindeksi andmeid hindade indekseerimiseks teatavates mahukates mitu aastat kestvates ärilepingutes.
Oma veebisaidil avaldab Eurostat tööjõukuluindeksi kohta kord kvartalis pressiteate koos suure hulga andmetega, mis on jaotatud majandustegevusalade ja tööjõukulu komponentide (palga- ja muude kulude) kaupa. Veebisaidil esitatakse ka kvartali- ja aastapõhine kasvumäär.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määruses (EÜ) nr 450/2003 tööjõukuluindeksi kohta on kehtestatud liikmesriikidele ühine raamistik võrreldavate indeksite koostamiseks ja komisjonile edastamiseks.
Määruse (EÜ) nr 450/2003 artikli 13 kohaselt peab komisjon iga kahe aasta järel esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruande eesmärk on hinnata a) liikmesriikide esitatud statistika kvaliteeti ja b) Euroopa koondandmete kvaliteeti ning määrata kindlaks parandamist vajavad valdkonnad.
See on komisjoni kümnes tööjõukuluindeksi aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes keskendutakse tööjõukuluindeksi andmetele, mis on saadud pärast eelmist aruannet ehk andmetele 2022. aasta 2. kvartalist kuni 2024. aasta 1. kvartalini kestnud vaatlusperioodi kohta. Aruanne kajastab Eurostati tähelepanekuid, mida Eurostat tegi tööjõukuluindeksi andmete kogumisel ja valideerimisel nende vaatluskvartalite kohta, ning tugineb dokumentidele, mille liikmesriigid on esitanud oma iga-aastastes kvaliteediaruannetes.
Määruse (EÜ) nr 1216/2003 I lisas on tööjõukuluindeksi andmete kvaliteet määratletud järgmiste kriteeriumide kaudu: andmete asjakohasus, täpsus, õigeaegsus, kättesaadavus ja selgus, võrreldavus, sidusus ja täielikkus.
Tööjõukuluindeksi andmete kättesaadavus ja selgus on nüüdseks hästi tagatud, kuna Eurostati veebisaidil on avaldatud üksikasjalikud metaandmed ja riiklikud kvaliteediaruanded. Seetõttu keskendutakse käesolevas tööjõukuluindeksi aruandes muudele kriteeriumidele.
II.ÜLDISED EDUSAMMUD PÄRAST VIIMAST ARUANNET
Pärast viimast aruannet ei ole seadusandlikke muudatusi tehtud. Järgmistes punktides kirjeldatakse üksikasjalikult aruande koostamisel tehtud parandusi.
2.1 Andmete kogumise standardid
Jätkub statistiliste andmete ja metaandmete vahetuse standardi (SDMX) andmestruktuuride uue versiooni ja rahvusvaheliselt kokkulepitud koodiloendite (kättesaadavad veebis vastava registri kaudu) edukas kasutamine liikmesriikide andmete vastuvõtmiseks ja tööjõukuluindeksi koostamiseks ning tööjõukuluindeksi andmete edastamiseks Euroopa Keskpangale.
2.2 Andmete valideerimine
Andmed on süstemaatiliselt valideeritud uue vahendi abil, et kontrollida, kas kasutatud koodid ja andmestruktuurid vastavad kokkulepitud andmeedastusstandarditele. Tänu sellele on statistika koostamine lihtsam ja valedest koodidest tingitud vigade oht väiksem. Kui edastatud fail ei vasta kehtivatele SDMX-standarditele, lükatakse see automaatselt tagasi. Liikmesriigid saavad e-posti teel teavituse toimingu õnnestumise või ebaõnnestumise kohta ning neil on võimalus tutvuda valideerimise aruandega portaali EDAMIS kaudu.
Lisaks kontrollib Eurostat kõigi kvartaliandmete usaldusväärsust, võrreldes andmeridu läbi aja ja majandustegevusalade lõikes vastavalt Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade statistilisele klassifikaatorile (NACE). Kui järjestikuste kvartalite vahel ilmnevad olulised erinevused, palub Eurostat liikmesriikidel andmed kinnitada või edastada korrigeeritud andmefail. Kui tuvastatakse olulised või ootamatud muudatused ükskõik millises konkreetses NACE jaos, küsitakse nende kohta asjaomastelt riikidelt süstemaatiliselt lisateavet.
2.3. Tööjõu tunnikulu tase
Eurostat on jätkanud NACE jagudel põhinevate tööjõu tunnikulude iga-aastaste hinnangute avaldamist, mida esmakordselt tehti 2016. aasta aprillis. Need hinnangud põhinevad nelja-aastasest tööjõukulude uuringust saadud tasemetel, mis on ekstrapoleeritud tööjõukuluindeksitega. Need on koostatud kolm kuud pärast vaatlusperioodi lõppu ja hõlmavad kõiki NACE jagusid, välja arvatud jaod A – põllumajandus, metsandus ja kalandus; O – avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus; T – kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus, kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine ning U – eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus.
2.4. Kvaliteediaruanded
Liikmesriikide esitatud iga-aastaseid kvaliteediaruandeid töödeldi õigeaegselt IT-vahendi „European Statistical System Metadata Handler“ viimase versiooni abil ja need tehti kättesaadavaks kõigile kasutajatele.
2.5. Sesoonne ja kalendaarne korrigeerimine
Eurostat analüüsis liikmesriikide edastatud kalendaarselt (CA) ning kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud (CSA) andmeridu. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1216/2003 kohaselt peavad kõik ELi liikmesriigid ja muud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigid edastama kalendaarselt (CA) ning kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud (CSA) andmeread iga NACE jao kohta eraldi.
Eurostat jälgib riikide kvaliteediaruannete sesoonset korrigeerimist käsitlevat lisa. Eeskätt kirjeldatakse selles ajakohastatud lisas sesoonseks korrigeerimiseks kasutatud mudeleid, tuvastatud võõrväärtusi, korrigeerimise määra ja tulemuste kõikumist.
Eurostat avaldab kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud ELi koondandmed andmebaasis ja tööjõukuluindeksit käsitlevas artiklis „Statistics Explained“ koos sesoonselt korrigeerimata andmetega. Tööjõukuluindeksi koondnäitajate kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud tulemused saadakse palga- ja palgaväliste komponentide kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud andmetest, mis tagab järjepidevuse.
2.6 Uue baasaasta määramine
2023. aastal kutsuti kõiki riike üles esitama andmeid, mida väljendatakse uue baasaasta põhjal 2020 = 100, mis tähendab, et vaatlusaasta 2020 puhul on indeks 100. Eurostat oli käivitanud katseedastuse enne andmete tegelikku edastamist 2023. aasta mais (tööjõukuluindeksi kiirstatistika) ja juunis 2023 (tööjõukuluindeksi lõppandmed). Uue baasaasta põhjal edastatud ja Eurostati ümberarvutatud andmete vahel erinevusi ei leitud, välja arvatud kolme riigi puhul, kes hiljem andmeid korrigeerisid ja need uuesti edastasid.
Seejärel avaldati uue baasaasta põhjal väljendatud tööjõukuluindeksi andmed 2023. aasta 1. kvartali kohta ja sellele kvartalile eelnenud täielikud varasemad aegread.
III.ANDMETE KVALITEET
3.1.Asjakohasus ja täielikkus
Asjakohasus
Kasutajad soovisid jätkuvalt teavet mitte üksnes tööjõu tunnikulude kvartalimuutuste kohta, mida mõõdetakse tööjõukuluindeksiga, vaid üha enam ka tööjõukulude taseme kohta. Eurostat avaldas jätkuvalt iga aasta märtsi lõpus / aprilli alguses tööjõu tunnikulude hinnangu eurodes ja riikide omavääringus jaotatuna NACE jagude alusel. Lisaks avaldati ka palgaväliste kulude osakaal tööjõu kogukuludes. Nende hinnangute avaldamise kohta on saadud positiivset tagasisidet ja Eurostat esitab ka edaspidi iga-aastased tööjõukulud NACE jagude alusel.
Täielikkus
Selles punktis vaadeldakse, kas edastatud tööjõukuluindeksi andmed ja metaandmed vastavad õiguslikele nõuetele täielikkuse kohta. Märkused viitavad indeksitele, kaaludele ja kvaliteediaruannetele.
a) Indeksid
Üldiselt olid tööjõukuluindeksi kättesaadavus ja täielikkus kogu vaatlusperioodi jooksul rahuldavad. Eurostat sai kalendaarselt korrigeeritud andmed ning kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud andmed kõigi asjaomaste kvartalite kohta kõigilt liikmesriikidelt peale Kreeka (2023. aasta esimese kvartali andmed). Kõik liikmesriigid esitasid ka sesoonselt korrigeerimata andmed, välja arvatud Taani ja Rootsi, kellele on tehtud erand.
Muudest EMP riikidest edastasid nii Island kui ka Norra tööjõukuluindeksi andmed vaatlusperioodi kõikide kvartalite kohta. Norra esitab kalendaarselt korrigeeritud, kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud ning sesoonselt korrigeerimata andmeread. Island esitab ainult kalendaarselt korrigeeritud ning kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud andmeread.
Kõik andmed, sealhulgas kalendaarselt ja sesoonselt korrigeeritud hinnangud, on kättesaadavad asjaomases tabelis
Eurostati andmebaasis. Põhinäitajate aluseks on kalendaarselt korrigeeritud andmed, mis on väljendatud muutustena aasta lõikes (kv/kv-4), mis on stabiilsem alus kui kvartaalsed muutused. Kõik riigid esitasid andmed kõigi NACE jagude kohta, võttes arvesse eespool nimetatud erandeid.
b) Kaalud
Tööjõukuluindeksi määruse kohaselt peavad liikmesriigid ja muud EMP riigid edastama igal aastal vähemalt korra iga NACE REV. 2 jao kohta aastased tööjõukulud palga/palgaväliste komponentide (edaspidi „kaalud“) kaupa. Nende andmete ajakohastamine on oluline, kuna need mõjutavad Eurostati NACE koondnäitajate arvutamist ning kogusummade tuletamist palga- ja palgavälistest komponentidest.
30. juuniks 2024 olid kõik liikmesriigid ja muud EMP riigid edastanud vaatlusaasta 2023 kaalud.
c) Kvaliteediaruanded
2024. aasta septembri alguseks olid kõik liikmesriigid koostanud oma riiklikud kvaliteediaruanded vaatlusaasta 2023 kohta.
Tööjõukuluindeksi 2023. aasta kvaliteediaruanded avaldatakse Eurostati vastaval veebilehel koos aruandega sesoonse korrigeerimise kohta.
3.2.Õigeaegsus
Tööjõukuluindeksi määruse kohaselt peavad liikmesriigid ja muud EMP riigid esitama tööjõukuluindeksid 70 päeva jooksul pärast vaatluskvartalit. Pärast viimase aruande esitamist ei ole mõnest tähtajast kinni pidanud Rootsi (2023. aasta neljanda kvartali andmed saadi kaks kalendripäeva pärast tähtaega) ja Soome (2023. aasta neljanda kvartali andmed saadi kolm kalendripäeva pärast tähtaega).
Muudest EMP riikidest on nii Norra kui ka Island esitanud tööjõukuluindeksi andmed alati õigel ajal.
3.3.Täpsus
Tööjõukuluindeks koosneb mitmest muutujast (nt tööjõukulu ja töötunnid), mis võidakse saada eri allikatest. See tähendab, et igal ajal võidakse teha viimast kvartalit, mitut kvartalit või kogu aastat mõjutavaid korrektsioone. Kui korrektsioonid on seotud vaatlusaastaga, tuleb korrigeerida kogu andmerida.
ELi põhinäitajat ehk tööjõukuluindeksi koondnäitaja aastast kasvumäära ei ole kunagi korrigeeritud rohkem kui 0,3 protsendipunkti, välja arvatud ühel erijuhul (2022. aasta 2. kvartal, vt joonis 1).
Selles kvartalis registreeritud oluline korrigeerimine (+ 1,1 protsendipunkti) oli tingitud ühekordsest muudatusest, mille Saksamaa tegi oma allikates ja meetodites. Alates 2022. aasta 3. kvartalist on selle riigi tööjõukuluindeksi andmeid võrreldud 2020. aasta tööjõukulude uuringu andmetega, samal ajal kui palkade andmeallikat muudeti.
See korrigeerimine avaldas ühekordset mõju tööjõukuluindeksi aastasele kasvule, kuid ei mõjutanud tööjõukuluindeksi hinnangute usaldusväärsust.
Joonis 1. Aastase kasvumäära muutused tööjõukuluindeksi esimese ja lõpliku versiooni vahel
(EL‑27, NACE jagude B–S tööjõu kogukulude koondandmed protsendipunktides)[2022. aasta 2. kvartal kuni 2024. aasta 1. kvartal]
Allikad:
-Lõplikud andmed: Eurostati andmekogum lc_lci_r2_q [muutuja: „Tööjõukulu (töötajate hüvitised pluss maksud miinus subsiidiumid)“].
-Esimeste hinnangute puhul: Eurostati tootmisandmebaas.
Andmed 20.8.2024 seisuga.
3.4. Sidusus ja võrreldavus
Sidusus rahvamajanduse arvepidamise näitajatega
Üks jätkuvalt tähelepanu all olev valdkond on tööjõukuluindeksi sidusus muu tööjõukulu statistikaga, eelkõige rahvamajanduse arvepidamise kvartaliaruannete andmetega.
Iga-aastase kvaliteediaruande jaoks palutakse liikmesriikidel võrrelda tööjõukuluindeksi kasvumäära töötaja tunnitasu omaga rahvamajanduse arvepidamises (ESA 2010 määratlus). Ei eeldata, et andmekogumid oleksid täpselt ühesugused, sest isegi kui kasutatakse peaaegu identseid tööjõukulu määratlusi, võivad statistilised allikad ja käsitlusviisid erineda. Lisaks on töötundide kohta andmete kogumine nii tööjõukuluindeksi kui ka rahvamajanduse arvepidamise puhul väga keeruline. Nendest metoodilistest erinevustest hoolimata on kasulik analüüsida mõlema allika vaheliste erinevuste taset. Kui see tase ületab teatava suhtelise künnise, võib see osutada kvaliteediprobleemidele ühe või teise andmekogumi puhul.
Kvaliteedi hindamiseks jälgis Eurostat iga liikmesriigi NACE jagude B–S koondandmeid. Selle võrdluse jaoks kasutati sesoonselt korrigeerimata andmeid, välja arvatud Taani ja Rootsi puhul, kelle kohta olid kättesaadavad ainult kalendaarselt korrigeeritud andmed. Tööjõukuluindeksi aastase kasvumäära mediaanväärtust võrreldi töötajate tunnitasu kasvuga, võttes aluseks rahvamajanduse arvepidamise andmed kaheksa kvartali kohta. Rohkem kui 3 protsendipunkti suuruse erinevuse korral peeti vajalikuks täiendavat analüüsi (vt joonis 2, kus riigid on järjestatud absoluutväärtuse erinevuse järjestuses). Ainult Leedus ja Lätis oli erinevus üle 3 protsendipunkti (mõlemas 3,5 protsendipunkti).
Koos liikmesriikidega võetakse eespool nimetatud analüüsi tulemuste suhtes järelmeetmeid, eelkõige seoses töötunde käsitlevate andmetega.
Lisaks mediaanväärtustele võrdles Eurostat volatiilsuse hindamiseks nii tööjõukuluindeksi kui ka rahvamajanduse arvepidamise andmeridade aastase kasvumäära standardhälvet. Kõigist riikidest registreeriti suurim erinevus standardhälvete vahel Rootsis (2,1 protsendipunkti), järgnesid Läti (1,5 protsendipunkti), Madalmaad ja Tšehhi (mõlemas 1,3 protsendipunkti) ning Slovakkia (1,2 protsendipunkti).
Joonis 2. Tööjõukuluindeksi ja rahvamajanduse arvepidamise põhise töötajate tunnitasu
aastase kasvumäära mediaanväärtuse võrdlus
(NACE jagude B–S tööjõu kogukulude koondandmed, vaatlusperiood 2022. aasta 2. kvartal kuni 2024. aasta 1. kvartal*)
Allikad:
-Rahvamajanduse arvepidamise puhul: Eurostati andmekogumid namq_10_a10 [muutuja: „Hüvitised töötajatele“ riigi omavääringus] ja namq_10_a10_e [muutuja: „Töötajate mõiste koduriigis, tuhandetes töötundides“].
-Tööjõukuluindeksi puhul: Eurostati andmekogum lc_lci_r2_q [muutuja: „Tööjõukulu (töötajate hüvitised pluss maksud miinus subsiidiumid)“].
-Taani ja Rootsi puhul ei olnud sesoonselt korrigeerimata andmed koostamise ajal kättesaadavad; selle asemel kasutati kalendaarselt korrigeeritud andmeid. Andmed 4.9.2024 seisuga.
Joonis 3. Tööjõukuluindeksi ja rahvamajanduse arvepidamise põhise
töötajate tunnitasu aastase kasvumäära standardhälve
(NACE jagude B–S tööjõu kogukulude koondandmed, vaatlusperiood 2022. aasta 2. kvartal kuni 2024. aasta 1. kvartal*)
Allikad:
-Rahvamajanduse arvepidamise puhul: Eurostati andmekogumid namq_10_a10 [muutuja: „Hüvitised töötajatele“ riigi omavääringus] ja namq_10_a10_e [muutuja: „Töötajate mõiste koduriigis, tuhandetes töötundides“].
-Tööjõukuluindeksi puhul: Eurostati andmekogum lc_lci_r2_q [muutuja: „Tööjõukulu (töötajate hüvitised pluss maksud miinus subsiidiumid)“].
-Taani ja Rootsi puhul ei olnud sesoonselt korrigeerimata andmed koostamise ajal kättesaadavad; selle asemel kasutati tööpäevade arvuga korrigeeritud andmeid. Andmed 4.9.2024 seisuga.
Võrreldavus
Riikide andmete võrreldavus on tagatud tööjõukuluindeksit käsitlevates õigusaktides sätestatud üksikasjalike määratluste ja metoodika abil. Liikmesriigid tuginevad ELi nõuete täitmisel riigi tasandil kättesaadavatele andmeallikatele. Enamik neist kasutab uuringuid või kombineerib uuringud haldusandmetega; kaks liikmesriiki tuginevad üksnes haldusallikatele.
Aja jooksul võrreldavate tööjõukuluindeksi andmete avaldamiseks on tähtis neid kalendaarselt ja sesoonselt korrigeerida. Põhinäitajaid korrigeeritakse kalendaarselt ja sesoonse mõju kõrvaldamiseks võrreldakse kahe järjestikuse aasta sama kvartalit.
Vastavalt määruse (EÜ) nr 1216/2003 artiklile 1 tuleb tööjõukuluindeksi andmed esitada sesoonselt korrigeerimata kujul, kalendaarselt korrigeeritud kujul ning sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud kujul.
Määruses (EÜ) nr 450/2003 ei ole sõnaselgelt täpsustatud, kas kalendaarsete ja sesoonsete korrektsioonide puhul tuleb kasutada otsest või kaudset meetodit. Kaudne korrektsioon tähendab seda, et põhiandmeridasid korrigeeritakse ja seejärel tuletatakse neist kõrgema taseme koondandmed, otsene korrektsioon tähendab aga seda, et iga andmerida, sealhulgas kõrgema taseme koondandmeid, korrigeeritakse eraldi. Tööjõukuluindeksi puhul soovitab Eurostat kasutada kaudset meetodit, et vältida erinevusi tööjõu kogukulu ja selle komponentide summa vahel.
Eurostat kontrollib süstemaatiliselt kooskõla tööjõukuluindeksi koondnäitaja ning selle palga- ja palgaväliste komponentide aastase kasvumäära vahel ning annab asjaomastele riikidele teada kõigist 0,1 protsendipunkti ületavatest ebakõladest (pärast ümardamist). Seejärel arvutatakse tööjõukuluindeksi koondnäitaja palga- ja palgaväliste komponentide põhjal ümber (kaudne meetod). Selline ühtlustatud meetod tagab ka parema võrreldavuse riikide lõikes.
IV.KOKKUVÕTE
Üldiselt on liikmesriikide tööjõukuluindeksite ja ELi koondandmete kvaliteet jätkuvalt hea. Välja arvatud põhjalik korrigeerimine ühes kvartalis (2022. aasta 2. kvartal), mille põhjuseks olid metoodika muudatused ühes riigis, tehti ELi koondandmetes vaid väikesi muudatusi, nagu see oli ka enne COVID-19 kriisi.
Liikmesriikide esitatud kvaliteediaruandeid töödeldi IT-vahendi „European Statistical System Metadata Handler“ viimase versiooni abil. Aruanded ning lisa sesoonse kohandamise tavade ja tulemuste kohta liikmesriikides tehti kättesaadavaks kõikidele kasutajatele.
Eurostat on alates 2017. aastast avaldanud NACE jagude kaupa tööjõu tunnikulu tasemete iga-aastaseid hinnanguid, mis põhinevad nii tööjõukulude uuringu andmetel kui ka tööjõukuluindeksi suundumustel. „Statistics Explained“ asjaomast artiklit vaadati märkimisväärne arv kordi, mis kinnitab kasutajate huvi selle teema vastu. Komisjon jälgib esitatud andmete ja muude riiklike dokumentide, sealhulgas kvaliteediaruannete põhjal ka edaspidi korrapäraselt nõuete täitmist ja andmekvaliteeti.
Alates 2024. aasta maist on Eurostat avaldanud nii ELi kui terviku kui ka euroala tööjõukuluindeksi esialgseid hinnanguid. Need hinnangud avaldatakse umbes üks kuu enne lõpliku versiooni avaldamist (77 päeva asemel 50 päeva pärast vaatlusperioodi). Need esialgsed hinnangud avaldatakse lõppandmetega samas andmekogumis.
Lisaks viis Eurostat läbi ettevõtjate tööturustatistikat käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise, mille tulemusena komisjon võttis 28. juulil 2023 vastu seadusandliku ettepaneku. Kõnealuse läbivaatamise eesmärk on hinnata ja ajakohastada kõiki ELi õigusakte, mis käsitlevad ettevõtjatega seotud tööturustatistikat, sealhulgas tööjõukuluindeksit.