Brüssel,6.2.2018

COM(2018) 56 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidus maanteetranspordis kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet
(2016. aruandeaasta)


KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Euroopa Liidus maanteetranspordis kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet
(2016. aruandeaasta)

1.    Sissejuhatus

Vastavalt direktiivi 98/70/EÜ (bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta, edaspidi „kütusekvaliteedi direktiiv“) 1 artikli 8 lõikele 3 on liikmesriigid kohustatud esitama igal aastal aruande maanteetranspordis kasutamiseks müüdud bensiini ja diislikütuse kogumahu ja kvaliteedi kohta.

Käesolev aruanne on koostatud nende andmete põhjal, mis liikmesriigid esitasid 2016. aastal Euroopa Keskkonnaametile (EEA). Liikmesriikide esitatud andmeid on koondatult analüüsitud EEA tehnilises aruandes nr 24/2017 „Fuel quality in the EU in 2016“ („ELi kütusekvaliteet 2016. aastal“).

Liikmesriigid hindavad kütuste kvaliteeti kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi (FQMS) 2 kaudu. Liikmesriigid peavad igal aastal analüüsima kütuseproove ja tegema kindlaks, kas kütuse tehnilised näitajad vastavad kütusekvaliteedi direktiivi nõuetele. Kütusekvaliteedi direktiivis on sätestatud piirnormid järgmiste näitajate kohta:

•bensiini puhul: fraktsioonkoostis, süsivesinike analüüs, pliisisaldus, mangaani sisaldus, mootorimeetodil määratav oktaaniarv (MON), hapnikusisaldus, hapnikuühendite sisaldus, uurimismeetodil määratav oktaaniarv (RON), väävlisisaldus ja aururõhk suveperioodil;

•diislikütuse puhul: tsetaaniarv, tihedus 15 °C juures, fraktsioonkoostis, rasvhapete metüülestrite (FAME) sisaldus, mangaanisisaldus, polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldus ja väävlisisaldus.

2.    Ülevaade ELis kütuse kvaliteedi kohta 2016. aastal esitatud andmetest

Kõik ELi liikmesriigid, lisaks Norra ja Island, esitasid 2016. aasta kütusekvaliteedi aruanded.

Kütuste müük, tüübid ja biokütuse sisaldus

Kütuse müügis ELis on jätkuvalt ülekaalus diislikütus: 71,8 % müüdud kütusest (257 206 miljonit liitrit) oli diislikütus ja 28,2 % (100 838 miljonit liitrit) bensiin. 2015. aastaga võrreldes müüdi kütuseid 2,7 % rohkem. 2016. aastal bensiini müügikogus peaaegu ei muutunud, diisli müügikogus suurenes 3,8 %.

Diisli osakaal müügis on aastatega suurenenud; 2001. aastal oli see 55,6 % ja 2016. aastal 71,8 %. See näitab suures osas ka seda, et Euroopa autode seas on suurenenud diiselsõidukite osakaal. Diislikütuse tarbimine on märkimisväärne kõigis 28 ELi liikmesriigis (> 60 % kütuse kogumüügist), v.a Küpros, Kreeka, Malta ja Madalmaad.

Suurem osa 2016. aastal müüdud bensiinist oli bensiin RON 95, mis moodustas kogu müüdud bensiinist 86,3 %; 7,6 % müüdud bensiinist oli bensiin, mille RON on suurem kui 95 ja väiksem kui 98; 5,8 % müüdud bensiinist oli näitajaga RON ≥ 98. Müüdi ka märkimisväärses koguses bensiini RON 91.

Peaaegu kogu ELis müüdud diislikütus sisaldas biodiislikütust, aga bensiinist 85 % sisaldas bioetanooli. 75 % ELis 2016. aastal müüdud bensiinist sisaldas kuni 5 % mahust etanooli ja 10 % müüdud bensiinist sisaldas etanooli kuni 10 %. 83 % diislikütusest sisaldas kuni 7 % rasvhapete metüülestreid (FAME) ja 17 % diislikütusest sisaldas neid rohkem.

Müüdud kütuse vastavus kütusekvaliteedi direktiivi piirnormidele

Viis liikmesriiki teatasid, et bensiin oli täiesti nõuetekohane (Kreeka, Leedu, Madalmaad, Sloveenia ja Rootsi) ja üheksa teatasid sama diislikütuse kohta (Bulgaaria, Horvaatia, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Leedu, Malta, Sloveenia ja Rootsi). Leedu, Sloveenia ja Rootsi teatasid täielikust vastavusest mõlema kütuse puhul. Teisalt teatas üks liikmesriik (Belgia), et bensiini puhul esines 2016. aastal üle 100 mittevastavuse juhu.

Kokku teatasid liikmesriigid 2016. aastal 507 bensiiniga seotud mittevastavusest ja diislikütuse puhul 101 mittevastavusest. Bensiini puhul esines kõige rohkem mittevastavust seoses aururõhuga suveperioodil (14 liikmesriigis); RONiga (11 liikmesriigis) ja MONiga (7 liikmesriigis). 14 liikmesriiki teatasid aromaatsete ühendite sisalduse, hapnikusisalduse või fraktsioonkoostise näitaja mittevastavusest. Diislikütuse puhul esines kõige rohkem mittevastavust seoses väävli sisaldusega (7 liikmesriigis) ja rasvhapete metüülestrite sisaldusega (7 liikmesriigis).

Kõik liikmesriigid on kirjeldanud meetmeid, mis võeti mittevastavate proovide avastamisel. Meetmed hõlmasid pädevate asutuste teavitamist, uurimise algatamist, karistuste ja rahatrahvide määramist või kordusproovide võtmist. Harvadel juhtudel, kui kõrvalekalle lubatud piiridest oli väga väike, meetmeid ei võetud.

Seepärast ei pidanud komisjon vajalikuks alustada uut sellekohast uurimist.

(1)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi ning nõukogu direktiivi 93/12/EMÜ muutmise kohta, EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

(2)

     Euroopa standardis EN 14274 on esitatud teave selle kohta, kuidas luua kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem vastavalt riigi suurusele ja kasutatavale statistilisele mudelile, aga ka juhised selle kohta, kuidas määrata kindlaks minimaalne proovide arv.