<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-526/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0526</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:244">EU:C:2019:244</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Sharpstoni ettepanek – Kohtuasi C‑526/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Eleanor Sharpston</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190321">21. märtsil 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑526/17</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Itaalia Vabariik</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Liikmesriigi kohustuste rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta</KEYWORD><KEYWORD>Riiklike ehitustööde kontsessioon</KEYWORD><KEYWORD>Kiirtee ehitamise ja haldamise kontsessiooni pikendamine ilma hanketeadet avaldamata</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Aastal 1969 sõlmiti Itaalia läänerannikule Livorno ja Civitavecchia vahele ehitatava kiirtee suhtes riiklike ehitustööde kontsessioonileping riigihankemenetluse korda järgimata. Seda lepingut muudeti hiljem, 1987., 1999. ja 2009. aastal uute lepingutega. Ühelgi korral ei eelnenud uue lepingu sõlmimisele riigihankemenetlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Nüüd on Euroopa Komisjon algatanud ELTL artikli 258 alusel rikkumismenetluse Itaalia Vabariigi vastu. Ta on seisukohal, et 2009. aastal sõlmitud lepinguga muudeti algset lepingut oluliselt ja seetõttu oleks pidanud korraldatama riigihankemenetlus vastavalt direktiivile 2004/18/EÜ.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiiv ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="134" PAGE.FIRST="114" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 134, lk 114</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132), nüüdseks tunnistatud kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiviga 2014/24/EL riigihangete kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 65</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Itaalia Vabariik ei ole selle väitega nõus.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 2 on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>ehitustööde riigihankelepingud<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>riigihankelepingud, mille objektiks on kas ehitustööd või nii projekteerimine kui ka teostamine seoses mõne tegevusega I lisa[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>I lisa alla kuulub ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>[m]aanteede […] ehitamine<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></NOTE>] tähenduses või ehitustööde teostamine või mis tahes viisil teostatav ehitus töö, mis vastab ostja kindlaksmääratud nõuetele<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>. Samuti on artikli 1 lõikes 2 sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Ehitustöö – ehitus‑ või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke või tehnilisi ülesandeid<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>. Artikli 1 lõikes 3 on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>riiklike ehitustööde kontsessioon<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>sama liiki leping kui ehitustööde riigihankeleping, välja arvatud asjaolu, et vastutasuks teostatavate tööde eest antakse üksnes ehitise ekspluateerimise õigus või see õigus koos tasuga<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2004/18 artiklis 2 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>[o]stjad kohtlevad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistval viisil<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Artiklis 56 on sätestatud, et riiklike ehitustööde kontsessioone käsitlevaid õigusnorme <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>kohaldatakse ostjate sõlmitud riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes, kui lepingute maksumus on <FT TYPE="NUMBER">5150000</FT> eurot või suurem<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Muudetud komisjoni <DATE ISO="20071204">4. detsembri 2007. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1422/2007, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ seoses riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate piirmääradega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="317" PAGE.FIRST="34" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 317, lk 34</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Artiklis 58 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="058.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ostjad, kes soovivad sõlmida riiklike ehitustööde kontsessioonilepingu, teatavad sellest asjakohase teatega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="058.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Riiklike ehitustööde kontsessioonide teated sisaldavad VII C lisas osutatud teavet ja vajadusel muud ostja poolt vajalikuks peetavat teavet vastavalt komisjoni poolt artikli 77 lõike 2 menetluse kohaselt vastuvõetud tüüpvormidele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="058.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Teated avaldatakse artikli 36 lõigetega 2–8 ettenähtud korras.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="058.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Teadete avaldamist käsitlevat artiklit 37 kohaldatakse ka riiklike ehitustööde kontsessioonide suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artiklis 61 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Käesolevat direktiivi ei kohaldata täiendavate ehitustööde suhtes, mida algselt kavandatud kontsessiooniprojekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamisel vajalikuks, tingimusel, et leping sõlmitakse ettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab: – kui täiendavaid ehitustöid ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel esialgsest lepingust eraldada, ilma et see tooks ostjatele kaasa suuri ebamugavusi, või – kui kõnealused tööd on hoolimata sellest, et need on esialgsest lepingust eraldatavad, selle lõpuleviimiseks vältimatult vajalikud. Täiendavate ehitustööde kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50% esialgse ehitustööde kontsessioonilepingu maksumusest.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artikli 80 lõikes 1 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[l]iikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt <DATE ISO="20060131">31. jaanuariks 2006</DATE><QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud ja menetluskäik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1969. aasta leping</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Azienda Nazionale Autonoma delle Strade (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>ANAS<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) hankijana sõlmis <DATE ISO="19691023">23. oktoobril 1969</DATE> riiklike ehitustööde kontsessioonilepingu ettevõtjaga Società Autostrada Tirrenica (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>SAT<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Rangelt võttes on Türreeni meri (il mar Tirreno), millest on tuletatud selle ettevõtja nimi, Itaalia lääneranniku juures paiknev Vahemere osa, mis piirneb lõunas Sitsiiliaga, läänes Sardiinia ja Korsika saartega ja põhjas Elba saarega ning hõlmab ka Follonica lahte. Meri sealt edasi kuni Livornoni on Liguuria meri. Vt Istituto idrografico della Marina veebisait http://www.marina.difesa.it</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1969. aasta leping<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selle lepingu artikli 1 punkti 1 kohaselt oli lepingu eesmärk Livornost (Cecina) Civitavecchiasse kulgeva kiirtee A12 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kiirtee<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>maantee<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> käesolevas ettepanekus kasutatud tähenduses on 1969. aasta lepingu artikli 1 punktis 2 määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kahesuunaline autotee, mille pooled on kumbki 7,5 m laiused ja teineteisest eraldatud keskel paikneva ohutusribaga ning külgnevad kindlustatud peenraga<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</P></NOTE> ehitamine ja haldamine. Artikli 1 punkti 2 kohaselt pidi kiirtee kogupikkus olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>ligikaudu 237 km<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artiklis 7 oli ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>kontsessioon lõpeb kogu kiirtee kasutuselevõtu algusele järgneva 30. aasta lõpus; igal juhul ei ületa see tähtaeg 30. aastat alates kuupäevast, mil viiakse lõpule artikli 5 punktides 1 ja 2 viidatud üldine ehitustööde rakenduskava, ilma et see piiraks artikli 5 punktide 5 ja 6 kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1987. aasta leping</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Samade poolte vahel sõlmiti <DATE ISO="19871014">14. oktoobril 1987</DATE> veel üks leping (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>1987. aasta leping<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>). Itaalia valitsuse sõnul asendas see leping 1969. aasta artikli 7 järgmisega: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Selle kontsessiooni kestus on 30 aastat alates kuupäevast, mil kogu kiirtee liiklusele avatakse.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="BOLD">1999. aasta leping</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Samade poolte vahel sõlmiti <DATE ISO="19991007">7. oktoobril 1999</DATE> veel üks leping (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>1999. aasta leping<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>). Selle lepingu artikli 2 punktis 1 nähti ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>käesolev leping kontsessiooniandja ja kontsessionääri vahel reguleerib <DATE ISO="19930703">3. juulil 1993</DATE> liiklusele avatud ja Livorno–Civitavecchia kiirtee A12 lahutamatuks osaks oleva Livorno ja Cecina vahelise 36,6 km pikkuse teelõigu, mille ehitamise ja haldamise kontsessioon anti SAT‑le, haldamist<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Artikli 2 punktis 3 oli samuti ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kui õiguslikud ja faktilised tingimused kontsessiooniga hõlmatud ehitusprogrammi jätkamiseks on täidetud, sõlmitakse lepingu lisa eesmärgiga luua lepinguline raamistik veel kahe teelõigu, nimelt Cecina–Grosseto ja Grosseto–Civitavecchia väljaehitamiseks ja haldamiseks<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Artiklis 23 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Kontsessiooni kestus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> oli sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kontsessioon aegub <DATE ISO="20281031">31. oktoobril 2028</DATE><QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="BOLD">2009. aasta leping</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Samad pooled sõlmisid <DATE ISO="20090311">11. märtsil 2009</DATE> veel ühe lepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>2009. aasta leping<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>). Selle lepingu preambulis oli muu hulgas märgitud, et <DATE ISO="19991007">7. oktoobril 1999</DATE> sõlmisid ANAS ja SAT omavahel uue lepingu, mis kiideti heaks <DATE ISO="19991221">21. detsembri 1999. aasta</DATE> dekreediga ja registreeriti kontrollikojas <DATE ISO="20000411">11. aprillil 2000</DATE> ning mis asendas varasema, <DATE ISO="19691023">23. oktoobri 1969. aasta</DATE> lepingu ja sellega seotud <DATE ISO="19871014">14. oktoobri 1987. aasta</DATE> lisa ning kus oli muu hulgas ette nähtud, et kontsessioon lõpeb <DATE ISO="20281031">31. oktoobril 2028</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Artiklis 1.4 oli sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>pooled lepivad kokku, et neil ei ole praegu ega tulevikus ühtegi õigust, õiguslikku huvi ega nõudeõigust <DATE ISO="19991007">7. oktoobri 1999. aasta</DATE> lepingu ega ühegi enne käesoleva lepingu sõlmimist vastu võetud akti või meetme suhtes<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Artiklis 2.1 oli ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>käesolev ainus leping reguleerib täielikult ja eranditult kontsessiooniandja ja kontsessionääri vahelist suhet selles osas, mis puudutab kõikide niisuguste ehitusobjektide projekteerimist, ehitamist ja haldamist, mis olid varem määratud ANASiga <DATE ISO="19991007">7. oktoobril 1999</DATE> sõlmitud kontsessioonilepinguga: a) A12 Livorno–Cecina (Rosignano), 36,6 km, (avati liiklusele <DATE ISO="19930703">3. juulil 1993</DATE>); b) Cecina (Rosignano) – Grosseto, 110,5 km; c) Grosseto–Civitavecchia, 95,5 km, kokku 242,6 km<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Artikli 4.1 esimeses osas oli ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>võttes arvesse perioode, mil ehitustööde teostamine oli peatatud, nagu on viidatud preambulis ja seadusandliku dekreedi nr 163/2006 artiklis 143, lõpeb Cecina (Rosignano) – Civitavecchia teelõigu väljaehitamise kontsessioon <DATE ISO="20461231">31. detsembril 2046</DATE><QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Artikli 4.1 teises osas oli ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kui kontsessiooniandja ei ole Cecina–Civitavecchia teelõigu lõpp-projekti ja sellega seotud majanduslikku ja finantsplaani <DATE ISO="20121231">31. detsembriks 2012</DATE> heaks kiitnud, lähtuvad pooled selle majanduslike ja rahaliste tagajärgede, sealhulgas tekkinud investeerimiskulude kindlaksmääramisel kontsessiooni lõppemisest algul ette nähtud kuupäeval, nimelt <DATE ISO="20281031">31. oktoobril 2028</DATE><QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ehitustööde edenemine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>2009. aasta lepingu preambulist nähtub, et kiirtee ehitustööd peatati <DATE ISO="19710428">28. aprilli 1971. aasta</DATE> seaduse nr 287<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Legge n. 287, Modifiche ed integrazioni all’attuale legislazione autostradale (seadus nr 287, millega muudetakse ja täiendatakse maanteid käsitlevaid õigusakte), <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 137, <DATE ISO="19710601">1.6.1971</DATE>.</P></NOTE> artikli <DATE ISO="19750811">11</DATE> ja <DATE ISO="19750813">13. augusti 1975. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 376<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Decreto-legge n. 376, Provvedimenti per il rilancio dell’economia riguardanti le esportazioni, l’edilizia e le opere pubbliche (dekreetseadus nr 376, millega kehtestatakse majanduse taastamise meetmed seoses ekspordi, ehituse ja ehitustööde riigihangetega), <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 218, <DATE ISO="19750818">18.8.1975</DATE>.</P></NOTE> artikli 18a tõttu, mis hiljem muudeti <DATE ISO="19751016">16. oktoobri 1975. aasta</DATE> seaduseks nr 492<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Legge n. 492, Conversione in legge, con modificazioni, del decreto-legge <DATE ISO="19750813">13 agosto 1975</DATE>, n. 376, concernente provvedimenti per il rilancio dell’economia riguardanti le esportazioni, l’edilizia e le opere pubbliche (<DATE ISO="19750813">13. augusti 1975. aasta</DATE> dekreetseaduse nr 376 muutmine seaduseks, mis käsitleb meetmeid majanduse taastamiseks ekspordi, ehituse ja ehitustööde riigihangete osas), <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 276, <DATE ISO="19751017">17.10.1975</DATE>.</P></NOTE>. Hiljem lõpetati see peatatud olek 12. augustil 1982 vastu võetud seaduse nr 531/1982 artiklitega 9 ja 14.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Legge n. 531, Piano decennale per la viabilità di grande comunicazione e misure di riassetto del settore autostradale (seadus nr 531, millega seatakse sisse kümne aasta plaan suuremate maanteede kasutamiskõlblikkuse kohta ja restruktureerimismeetmete kohta maanteede sektoris), <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 223, <DATE ISO="19820814">14.8.1982</DATE>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõnealuse kiirtee esimene, 36,6 km pikkune lõik Livorno ja Cecina (Rosignano) vahel avati liiklusele <DATE ISO="19930703">3. juulil 1993</DATE>. Sama kiirtee teist ja kolmandat lõiku, vastavalt Cecina (Rosignano) – Grosseto ja Grosseto–Civitavecchia, tookord ei ehitatud. Hiljem on välja ehitatud vaid väiksemaid lõike.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 36.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>2009. aasta lepingu preambulist nähtub samuti, et kiirtee ehitustööd peatati taas <DATE ISO="19971227">27. detsembri 1997. aasta</DATE> seaduse nr 449<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Legge n. 449, Misure per la stabilizzazione della finanza pubblica (seadus nr 449, millega kehtestatakse meetmed avaliku sektori rahanduse stabiliseerimiseks), <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 302, <DATE ISO="19971230">30.12.1997</DATE>.</P></NOTE> artikli 55 lõikega 12 ning peatatud olek lõpetati <DATE ISO="20011221">21. detsembri 2001. aasta</DATE> seadusega nr 443<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Legge n. 443, Delega al Governo in materia di infrastrutture ed insediamenti produttivi strategici ed altri interventi per il rilancio delle attività produttive (seadus nr 443, millega delegeeritakse valitsusele strateegiline taristu ja tootmisrajatised, aga ka muud sekkumised tootmistegevuse taastamiseks), <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT> nr 299, <DATE ISO="20011227">27.12.2001</DATE>.</P></NOTE>. Itaalia valitsuse sõnul kohustasid <DATE ISO="20061124">24. novembri 2006. aasta</DATE> seadus nr 286 ja <DATE ISO="20080606">6. juuni 2008. aasta</DATE> seadus nr 101 seni sõlmitud kontsessioonilepinguid konsolideerima. Just selle alusel sõlmiti 2009. aasta leping.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Komisjon ega Itaalia valitsus ei ole esitanud teavet Itaalia õigusaktide võimalike hilisemate muudatuste kohta, mis võiksid selle kontsessioonilepingu õiguspärasust mõjutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Näib, et selle konkreetse maantee ehitamiseks välja pakutud trass on põhjustanud vastuolusid ning on tõstatatud küsimusi seoses muu hulgas selle keskkonnamõjuga (vt wikivisually.com). Käesolevas ettepanekus ma selle arutamisega ei tegele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtueelne menetlus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Aastal 2009 sai komisjon kaebuse, mis puudutas SATga sõlmitud ehitustööde kontsessioonilepingu tähtaja pikendamist (31. oktoobrilt 2028. aastal 31. detsembrile 2046. aastal). Komisjon registreeris kaebuse numbriga 2009/4154 ja võttis selle menetlusse. Komisjoni ja Itaalia vahelisest suhtlusest nähtub, et Itaalia kohustus lühendama seda tähtaega kolme aasta võrra, s.o aastani 2043, ja korraldama kõikide kiirteed puudutavate ehitustööde kohta sõlmitavate lepingute jaoks riigihankemenetluse. Selle kohustuse võtmise põhjal otsustas komisjon kaebuse nr 2009/4154 menetlemisega mitte edasi minna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Näib, et SAT andis need ehitustööd ligikaudu 30% väärtuses teostada enda kontrolli all olevatele äriühingutele ja tegi seda kahes jaos: <DATE ISO="20091215">15. detsembril 2009</DATE> ja <DATE ISO="20120330">30. märtsil 2012</DATE> kogusummades vastavalt <FT TYPE="NUMBER">34724661</FT> eurot ja <FT TYPE="NUMBER">117323225</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Komisjon saatis <DATE ISO="20140422">22. aprillil 2014</DATE> Itaaliale kirja, väljendades oma ametlikku seisukohta, et kontsessioonilepingu tähtaja pikendamisega 2009. aasta lepingu kaudu ilma riigihankemenetluseta on Itaalia rikkunud direktiivi 2004/18, eeskätt selle artikleid 2 ja 58, ning sama direktiivi artikkel 61 ei ole selles olukorras kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Itaalia pakkus juunis 2014 välja, et korraldab 70% ehitustööde jaoks riigihankemenetluse, ja kordas oma pakkumist vähendada kontsessiooni kolme aasta võrra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Komisjon saatis <DATE ISO="20141017">17. oktoobril 2014</DATE> Itaaliale põhjendatud arvamuse. Ta keeldus nõustumast sellega, et 30% ehitustööde jaoks <HT TYPE="ITALIC">ei korraldata</HT> riigihankemenetlust. Komisjon asus seisukohale, et lepingu pikendamine aastani 2046 on olnud samaväärne uue lepingu sõlmimisega ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>kuna ANAS on sõlminud SATga lepingu, millega pikendati Civitavecchia–Livorno kiirtee A12 kontsessiooni 31. oktoobrilt 2028. aastal <DATE ISO="20461231">31. detsembrini 2046. aastal</DATE>, eelnevalt hanketeadet avaldamata, on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 2004/18/EÜ artiklitest 2 ja 58 tulenevaid kohustusi<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Põhjendatud arvamuse järel pakkus Itaalia välja mitmesuguseid kohustusi eesmärgiga lahendada enda ja komisjoni vaheline vaidlus. Nii saatis Itaalia:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><DATE ISO="20141027">27. oktoobril 2014</DATE> komisjonile lepingu projekti, milles oli tähtaega kolme aasta võrra lühendatud ja kohustus tellida 100% ehitustöid kolmandatelt isikutelt riigihanke kaudu;</P></ITEM><ITEM><P><DATE ISO="20150626">26. juunil 2015</DATE> komisjonile lepingu projekti, milles oli tähtaega kuue aasta võrra lühendatud ja kohustus tellida 100% ehitustöid riigihanke kaudu;</P></ITEM><ITEM><P><DATE ISO="20150722">22. juulil 2015</DATE> komisjonile lepingu projekti, milles pakuti välja tähtaja lühendamist 2046. aastalt 2040. aastale ning 100% ehitustööde tellimist riigihankemenetluse kaudu. Samuti pidi SAT jääma temaga sõlmitud lepingust ilma, kui ta ei telli neid ehitustöid kolmandatelt isikutelt, ning tähtaja lõppkuupäev pidi viidama 2028. aastasse, kui lepingu projekt ei ole <DATE ISO="20170228">28. veebruariks 2017</DATE> heaks kiidetud;</P></ITEM><ITEM><P><DATE ISO="20150724">24. juulil 2015</DATE> täiendavad selgitused selle kohta, miks oli olnud vaja tähtaega pikendada, märkides, et ehitustööde viibimist olid põhjustanud muu hulgas avaliku sektori rahapuudus ja mured seoses avaliku julgeolekuga.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Komisjon palus <DATE ISO="20160308">8. märtsil 2016</DATE>, et Itaalia võtaks kõik vajalikud meetmed selleks, et kõnealune riiklike ehitustööde kontsessioonileping lõpeks <DATE ISO="20281031">31. oktoobril 2028</DATE>, nagu varem 1999. aasta lepingus ette nähtud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Vastuseks sellele saatis Itaalia <DATE ISO="20161118">18. novembril 2016</DATE> komisjonile tõendi, nimelt notariaalakti, mille kohaselt SAT on võtnud kohustuse tellida kõik ehitustööd avaliku pakkumise kaudu. Samuti viitas Itaalia võimalusele tuua kontsessiooni lõppkuupäev 2046. aastast 2038. aastasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtumenetlus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Komisjon asus seisukohale, et Itaalia vastustest ei piisa. Seetõttu algatas ta <DATE ISO="20170904">4. septembril 2017</DATE> ELTL artikli 258 alusel rikkumismenetluse, paludes tuvastada, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>kuna Itaalia Vabariik pikendas kiirtee A12 Civitavecchia–Livorno ehitustööde kontsessiooni <DATE ISO="20461231">31. detsembrini 2046</DATE> hanketeadet avaldamata, siis on ta rikkunud kohustusi, mis tulenevad talle […] direktiivi 2004/18/EÜ […] artiklitest 2 ja 58<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Samuti palus komisjon mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Komisjon ja Itaalia valitsus on esitanud kirjalikke väiteid ning Itaalia valitsus on esitanud Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele kirjaliku vastuse, mille kohta komisjon on esitanud oma märkused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>See küsimus puudutas investeeringuid, mida SAT on juba teinud kiirtee ehitamiseks, ja eeldatavaid investeeringuid aastani 2028, ning nende investeeringute kogusummat, millelt SAT väidetavalt ei teeni piisavalt kasumit, kui kontsessioon lõpetataks 2028. aastal. Itaalia valitsus selgitas <DATE ISO="20181003">3. oktoobri 2018. aasta</DATE> vastuses Euroopa Kohtule:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>Aastatel 2009–2017 investeeris SAT 253,136 miljonit eurot kahte kiirteelõiku, nimelt Cecina (Rosignano) – San Pietro in Palazzi ning Tarquina Sud – Civitavecchia, mis mõlemad on nüüdseks liiklusele avatud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Aastast 2011 pärinevas majandus‑ ja finantsplaanis, mis põhineb 2009. aasta lepingul, oli eeldatud, et SAT investeerib 3411,7 miljonit eurot kiirtee väljaehitamisse aastaks 2028, millest eespool nimetatud 253,136 miljonit eurot katab aastateks 2009–2015 kavandatud tööd. Kui leping lõpetataks 2028. aastal, jääks SAT‑l saamata aastateks 2028–2046 kavandatud 1135,7 miljonit eurot.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>Vastavalt aastast 2016 pärinevas majandus‑ ja finantsplaanile, mis põhineb Itaalia poolt kohtueelses menetluses komisjonile välja pakutud kohustustel, oleks SAT tehtavate investeeringute kogusumma kuni 2023. aastani 1400 miljonit eurot. Kuna 253,136 miljonit eurot oli juba investeeritud, jäi investeerida 1146,86 miljonit eurot. Kui leping lõpetataks 2028. aastal, jääks SAT‑l saamata aastateks 2028–2038 kavandatud 505,185 miljonit eurot (2038 oli üks Itaalia poolt kohtueelses menetluses välja pakutud aegu kontsessiooni lõpetamiseks).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 30.</P></NOTE></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="20181025">25. oktoobri 2018. aasta</DATE> seisukohtades selle kirjaliku vastuse kohta osutas komisjon, et investeeringute ajakava, millest Itaalia valitsus lähtus, ei vastanud sellele ajakavale, mille nimetas Euroopa Kohus oma küsimuses. Samuti täheldas komisjon, et SAT enda veebisaidi andmetel avati Cecina (Rosignano) – San Pietro in Palazzi vaheline kiirteelõik 2012. aastal ning teelõik Tarquina Sud – Civitavecchia 2016. aastal. Komisjon märkis, et nüüdseks oli välja ehitatud kokku 54,6 km pikkune kiirteelõik. Seda on 18 km rohkem kui 1993. aastaks valminud 36,6 km. Lõpuks täheldas komisjon, et ajaleheteadete kohaselt oli Itaalia valitsus 2017. aastal loobunud edasisest tööst kavandatud kiirteega, eelistades selle asemel olemasolevaid maanteid renoveerida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Komisjon viitas artiklile päevalehe <HT TYPE="ITALIC">Il Fatto quotidiano</HT> <DATE ISO="20170415">15. aprilli 2017. aasta</DATE> numbris, mille ta on esitanud oma seisukohtade lisana.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20181212">12. detsembril 2018</DATE>, esitasid Itaalia ja komisjon täiendavad seisukohad ja vastasid Euroopa Kohtu küsimustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatavad märkused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2004/18 kohaldatavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Itaalia ei ole nõus, et direktiivi 2004/18 saab kohaldada lepingule, mis algul sõlmiti 1969. aastal, enne riigihankeid käsitleva kohtupraktika ja teisese õiguse aktide väljakujunemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Ma ei jaga Itaalia kahtlust. Ehkki algne leping ise võib olla väljaspool riigihankenormide kohaldamisala, ei tulene sellest, et riigihankenormide kohaldamisalast peavad samamoodi välja jääma kõik selle lepingu muudatused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kohtuasjas Belgacom<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20131114">14. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑221/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:736">EU:C:2013:736</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> märkis Euroopa Kohus: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>liidu õiguse üldpõhimõtteks olev õiguskindluse põhimõte õigustab seda, et kokkuleppe õiguslike järelmitega tuleb arvestada – sealhulgas osas, milles see põhimõte seda nõuab – juhul, kui kokkulepe oli sõlmitud enne seda, kui Euroopa Kohus otsustas, millised nõuded kehtivad esmasest õigusest tulenevalt seda tüüpi kokkulepete suhtes, ja kui tagantjärele selgub, et see kokkulepe läheb nimetatud nõuetega vastuollu<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Sellele vastavalt – ehkki Euroopa Kohus on ka tuvastanud, et riigihangete aluspõhimõtted on teatavatel asjaoludel kohaldatavad ka niisuguste lepingute suhtes, mis on liidu riigihankealaste õigusaktide kohaldamisalast vormiliselt välja arvatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt seoses kodakondsuse tõttu diskrimineerimise keelu põhimõttega <DATE ISO="20001207">7. detsembri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Telaustria ja Telefonadress</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑324/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:669">EU:C:2000:669</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> – ei saa neid aluspõhimõtteid (käesolevas asjas eeskätt võrdse kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuse põhimõtet) kohaldada lepingule, mis sõlmiti enne, kui Euroopa Kohus need põhimõtted kehtestas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Esimene liidu õigusakt, mis reguleeris riiklike ehitustööde kontsessioonide andmist, oli nõukogu <DATE ISO="19890718">18. juuli 1989. aasta</DATE> direktiiv 89/440/EMÜ, millega muudeti direktiivi 71/305/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="19890718">18. juuli 1989. aasta</DATE> direktiiv (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="210" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1989">EÜT 1989, L 210, lk 1</REF.DOC.OJ>). Hiljem asendati direktiiv 71/305 nõukogu direktiiviga 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="54" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 199, lk 54</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163), mis omakorda asendati direktiiviga 2004/18.</P></NOTE> See direktiiv tuli üle võtta <DATE ISO="19900719">19. juuliks 1990</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt direktiivi 89/440 artikkel 3.</P></NOTE> Enesestmõistetavalt ei saanud see seetõttu olla kohaldatav 1969. aasta lepingule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Ent Euroopa Kohus on samuti tuvastanud, et kui leping sõlmiti enne liidu riigihankealase õigusakti vastuvõtmist ja seetõttu jääb see leping nii esemeliselt kui ka ajaliselt selle õigusakti kohaldamisalast välja, tuleb selle lepingu iga olulise muudatuse käsitamisel arvesse võtta selle muudatuse tegemise ajal kehtivaid liidu õigusakte. Muu hulgas võib juhul, kui poolte kavatsus on lepingu olulised tingimused uuesti läbi rääkida, olla põhjendatud kohaldada liidu riigihankenorme. Rikkumismenetluses (nagu käesolev) lasub tõendamiskoormis komisjonil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20001005">5. oktoobri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:543">EU:C:2000:543</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusalune leping on riiklik ehitustööde kontsessioon direktiivi 2004/18 artikli 1 lõikes 3 määratletud tähenduses. Samuti on selge, et see ületab direktiivi muudetud redaktsiooni artiklis 56 ette nähtud künnise. Sellest tulenevalt kuulub 2009. aasta leping nii esemeliselt kui ka ajaliselt direktiivi 2004/18 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Järelikult tuleb iga 2009. aasta lepinguga sisse seatud muudatust hinnata direktiivi 2004/18 alusel. Nagu selgitas Euroopa Kohus oma otsuses pressetext Nachrichtenagentur,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20080619">19. juuni 2008. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑454/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:351">EU:C:2008:351</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; vt samuti käesoleva ettepaneku punkt 66 jj.</P></NOTE> on määrav küsimus selles, kas muudatust võib pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>oluliseks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Panen ka tähele, et kuigi võib küsida, kas 1987. ja 1999. aasta lepingud olid liidu riigihankealaste õigusaktidega kooskõlas, ei ole Euroopa Kohtul alust selliseid küsimusi käesolevas asjas käsitleda. Komisjon on vaidlustanud ainult 2009. aasta lepingu vastavuse liidu õigusele. Sellepärast viitan käesolevas ettepanekus eelnenud lepingutele ja vajaduse korral tõlgendan neid ainult niivõrd, kui need võivad aidata mõista, kas 2009. aasta lepinguga tehti ANASi ja SAT vahelisse lepingusuhtesse olulisi muudatusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Komisjoni väited</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Käesolevas menetluses on komisjoni kohustus iga oma väidet tõendada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt muu hulgas <DATE ISO="19820525">25. mai 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>96/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:192">EU:C:1982:192</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0006">6</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20180711">11. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑356/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:555">EU:C:2018:555</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Seepärast on oluline selgitada, millised on komisjoni väited Itaalia vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et Itaalia on rikkunud direktiivi 2004/18 artikleid 2 ja 58 sellega, et ta ei korraldanud lepingusse olulise muudatuse tegemiseks riigihankemenetlust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 27.</P></NOTE> Selle väite faktilised põhjendused on võrdlemisi lühidad, nimelt niisugused, et 2009. aasta lepinguga pikendati riiklike ehitustööde kontsessiooni 1999. aasta lepingus ette nähtud 2028. aastalt 2046. aastani. Itaalia valitsus kritiseerib selle väite lihtsakoelisust. Ta on seisukohal, et 1999. aasta lepingus ette nähtud 2028. aastaga seotud tähtaeg puudutas vaid ühte kiirtee lõiku, ülejäänud teelõikude suhtes aga pidi tähtaeg määratama hiljem. Itaalia valitsus on siiski nõus, et 2009. aasta lepingu kohaselt kestab nüüd kogu kiirtee kontsessiooni tähtaeg 2046. aastani.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Ma ei leia, et see Itaalia argument muudaks komisjoni väidete vastuvõetavust. Komisjoni seisukoht oli selgelt teada antud ja seega oli Itaalia valitsusel võimalik kujundada oma kaitseväited seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>liidu õigusnormide[ga], mis kehtivad selle tähtaja lõpus, mille komisjon määras asjaomasele liikmesriigile põhjendatud arvamuse järgimiseks<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="19971109">9. novembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑365/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:544">EU:C:1999:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus saab asuda rikkumise kohta esitatud väiteid õiguslikult analüüsima vaid siis, kui tal on selge pilt sellest, milles kokku lepiti. Sellepärast on vaja analüüsida algse, 1969. aasta lepingu ulatust ja eeskätt selles ette nähtud lõppemiskuupäeva, seejärel aga kaaluda järgnenud lepingutega sisse seatud muudatusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lepingute tõlgendamine</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>1969. aasta lepingu artiklis 7 ette nähtut võib nimetada n‑ö libisevaks kontsessiooni tähtajaks kuni 30 aastat, mis algas kogu Livorno–Civitavecchia kiirtee väljaehitamisest. See tähtaeg muudeti 1987. aasta lepinguga tähtajaks, mille pikkus oli täpselt 30 aastat, mitte kuni 30 aastat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kas 1999. aasta lepinguga kindla lõppemisaja (2028) seadmine kehtis kogu lepingu suhtes (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>lai<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> tõlgendus) või ainult esimese, Livorno ja Cecina (Rosignano) vahelise teelõigu suhtes, mis avati liiklusele 1993. aastal, kuid mille pikkus oli vaid 36,6 km kogu 240 km pikkuseks kavandatud kiirteest (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>kitsas<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> tõlgendus)? Ehkki üldjuhul ei tohiks olla kahtlust lepingu lõppemise kuupäeva suhtes, on käesoleval juhul kahtlusi küsimuses, milliseid 1969. aasta lepingu aspekte see uus lõppemiskuupäev hõlmas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Itaalia valitsus eelistab kitsast tõlgendust, komisjon laia.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kitsa tõlgenduse kasuks räägib see, et 1999. aasta lepingu artikli 2 punktis 1 on sõnaselgelt märgitud, et see leping kehtib ainult kiirtee esimese, Livorno ja Cecina vahelise lõigu suhtes, artikli 2 punktis 3 aga on märgitud, et ülejäänud kahe kiirteelõigu osas tuleb vajalikes tingimustes kokku leppida pärast seda, kui on vastu võetud õigusnormid, mis võimaldavad töö jätkumist nendes lõikudes. Sellepärast viib see tõlgendus järeldusele, et 1999. aasta leping kehtib ainult selle esimese kiirteelõigu, mitte aga kogu trassi suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Laiema tõlgenduse kasuks räägib see, et 1999. aasta lepingu artiklis 23 on ette nähtud kontsessiooni lõppemine 2028. aastal, kusjuures kiirtee eri lõike ei ole eristatud. Seda näib toetavat 2009. aasta lepingu preambul, kus on selgitatud, et 1969. ja 1987. aasta lepinguid, mis kehtisid vahet tegemata kogu kiirtee kohta, tuli 1999. aasta lepinguga muuta, et kontsessioon 2028. aastal lõpeks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 16.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>2009. aasta lepingu artikli 4.1 teises osas on sõnaselgelt ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>algne<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> lõppemisaeg 2028. aastal kehtib ülejäänud, Cecina (Rosignano) ja Civitavecchia vaheliste teelõikude suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 20.</P></NOTE> 2009. aasta lepingu artikli 4.1 esimeses osas on ette nähtud ka uus lõppemisaeg 2046. aastal, samuti eristamata kiirtee eri lõike.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Lõpuks selgus Itaalia valitsuse vastusest Euroopa Kohtu küsimusele ja komisjoni sellekohastest märkustest, et ülejäänud kiirteelõikudes alustati tööd enne 2009. aasta lepingu sõlmimist. See räägib kitsa tõlgenduse kahjuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Sellepärast eelistan 1999. aasta lepingu laia tõlgendust, mille on välja pakkunud komisjon, ja olen seisukohal, et 2009. aasta lepingu artikkel 23 muutis kogu kiirtee kontsessiooni lõppemiskuupäeva 1999. aasta lepinguga ette nähtud 2028. aastalt 2046. aastale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ent isegi kui eelistada kitsamat tõlgendust, panen tähele, et 2009. aasta leping muudab lõppemisaegu ka kiirtee teise ja kolmanda lõigu osas. Selles võib näha lähtumist 1999. aasta lepingu artikli 2 punktist 3, kus oli ette nähtud, et tingimused seoses kiirtee teise ja kolmanda lõiguga kehtestatakse hiljem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Selle põhjal ei kehtinud 1969. ja 1987. aasta lepingutes ette nähtud lõppemisajad enam kiirtee mis tahes osa kohta. Sellele vastavalt kujutas lõppemisaja määramine 2009. aasta lepingus endast muudatust ka kiirtee teise ja kolmanda lõigu osas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Meenutan siinkohal, et seisukohta, et varem eksisteerinud lepingut ei saa hilisemate õigusaktide ega hiljem kehtestatud õiguspõhimõtete alusel vaidlustada, tuleb pidada erandiks, mida tuleb Euroopa Kohtus välja kujunenud praktika kohaselt tõlgendada kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20050113">13. jaanuari 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑84/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:14">EU:C:2005:14</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Seega, kui 1969. aasta lepingut oli 1999. aasta lepinguga muudetud, ei saanud selle tingimusi seejärel kooskõlas algse lepinguga tagasi vastutulelikumaks muuta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Sellepärast asun seisukohale, et olles 1969. ja 1987. aasta lepinguid 1999. aasta lepinguga muutnud nii, et tingimused lepitakse kokku hiljem, ei saa Itaalia valitsus väita, et need tingimused, mis määrati kindlaks 2009. aasta lepinguga, vastavad rohkem või vähem algsetele tingimustele 1969. ja 1987. aasta lepingutes ning need tuleb sel põhjusel riigihankekohustuste alt välja arvata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Ent isegi kui rakendada n‑ö väga kitsast lähenemisviisi, võrreldes 2009. aasta lepingu kokkuleppeid kiirtee teise ja kolmanda lõigu kohta ainult 1969. ja 1987. aasta lepingutes sätestatud tingimustega, on ikkagi nii, et lõppemisaeg muudeti libisevalt 30aastaselt tähtajalt kindlale 37aastasele tähtajale. Seega jääb komisjoni väide püsima ka väga kitsa tõlgenduse korral. Lepingu tingimusi on muudetud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Lisan vaid selle, et kui esineb raskusi ja ebakindlust eri lepingute sõnastuse ja tähenduse osas, peavad ANAS ja tema kaudu Itaalia valitsus kokkulepitud lepingute sõnastuse eest vastutuse võtma. Kahtluse korral ei tohi tõlgendada ebamäärast sõnastust automaatselt nende kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Asun nüüd küsimuse juurde, kas 2009. aasta lepinguga tehtud muudatusi saab nimetada oluliseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Olulised muudatused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on kehtestanud mittetäieliku loetelu asjaoludest ja tingimustest, mille korral tuleb muudatust pidada oluliseks. Nii on Euroopa Kohus oma otsuses pressetext Nachrichtenagentur märkinud, et muudatust võib pidada oluliseks, kui see:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>on algse riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinev ja kui neist ilmneb järelikult poolte soov pidada uusi läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste osas; või</P></ITEM><ITEM><P>oleks esialgses hankemenetluses seatuna võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel, kui esialgu vastuvõetavaks tunnistatud pakkujatel; või</P></ITEM><ITEM><P>laiendab riigihanke eseme ulatust olulisel määral ka sellistele teenustele, mida ei olnud esialgu ette nähtud, või</P></ITEM><ITEM><P>kallutab lepingu majandusliku tasakaalu teenuseosutaja kasuks viisil, mida ei olnud esialgse lepingu tingimustes ette nähtud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20080619">19. juuni 2008. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑454/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:351">EU:C:2008:351</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>. See kohtuotsus puudutas nõukogu <DATE ISO="19920618">18. juuni 1992. aasta</DATE> direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="209" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 209, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322) kohaldamist, kuid ma ei näe ühtegi head põhjust kohaldada direktiivi 2004/18 mingit teistsugust kriteeriumi kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>oluline muudatus<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>. Vt samuti <DATE ISO="20001005">5. oktoobri 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑337/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:543">EU:C:2000:543</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20130711">11. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑576/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:510">EU:C:2013:510</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Minu arvates on käesoleval juhul täidetud kaks Euroopa Kohtu otsuses pressetext Nachrichtenagentur sõnastatud olulise muudatuse kriteeriumi. On selge, et pooled kavatsesid pidada uusi läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste osas. Nad tegid seda viisil, mis muutis majandusliku tasakaalu teenuseosutaja kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Alustan sellest, kas lepingu lõppemise kuupäeva võib pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>selle lepingu oluliseks tingimuseks<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ja niisuguseks, mis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>kallutab majanduslikku tasakaalu<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>. Vaidluse all olevad lepingud käsitlevad riiklike ehitustööde kontsessiooni. Mida kauem saab kontsessionäär seda kontsessiooni kasutada, seda kauem saab ta tekitada kasumit, kui tööd on teostatud ja tema on kiirtee kasutustasude kaudu ehituskulud tagasi teeninud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Poolte vahel läbi räägitav lepingutähtaeg on minu arvates ilmselgelt iga niisugust kontsessiooni reguleeriva lepingu oluline aspekt. 1999. aasta lepingus ette nähtud 29aastast kasutustähtaega (kuni 2028. aastani) pikendati 2009. aasta lepinguga veel 18 aasta võrra (2046. aastani). Seda tuleb pidada oluliste tingimuste muutmiseks ja samal ajal muudatuseks lepingu majanduslikus tasakaalus kontsessionääri kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>On tõsi, et kui rakendada väga kitsast lähenemisviisi ja niisiis võrrelda 2009. aasta lepinguga ette nähtud fikseeritud 37aastast kasutamistähtaega 1969. aasta lepingus ette nähtud libiseva 30aastase kasutamistähtajaga, ei ole enam nii lihtne hinnata, kumb neist on kontsessionääri jaoks majanduslikult kasulikum.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Olen siiski eespool põhjendanud, miks olen seisukohal, et sõnastused seda väga kitsast tõlgendust kuigi lihtsalt ei toeta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 63 ja 64.</P></NOTE> Samuti, kui – nagu käesoleval juhul – on tegu muudatusega, mis <HT TYPE="ITALIC">igast vaatenurgast</HT> lepingut oluliselt muudab, olen seisukohal, et Itaalia valitsusel tuleb tõendada, et niisugust muudatust <HT TYPE="ITALIC">ei tule</HT> siiski pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>oluliseks muudatuseks<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> kohtuotsuse pressetext Nachrichtenagentur tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="20080619">19. juuni 2008. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑454/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:351">EU:C:2008:351</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Minu arvates ei ole Itaalia valitsus seda käesolevas asjas teinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Pealegi, kui Euroopa Kohus järeldab, et oluline muudatus puudutas ainult kiirtee esimest (ligikaudu 36 km pikkust) lõiku, jääks komisjoni väide selle lõigu osas ikkagi tõendatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Ma ei pea oluliseks seda, et kiirtee esimene lõik oli ainult 15% suuremast lepingulisest kohustusest ehitada 240 km kiirteed. See ei saa muuta järeldust, et riigihankealaseid kohustusi ei täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Niisiis järeldan, et 2009. aasta leping kujutas endast olulist seniste lepingutingimuste muudatust ja seetõttu oleks tulnud korraldada nende suhtes riigihankemenetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Asun nüüd küsimuse juurde, kas Itaalia valitsus saab tugineda ühelegi alusele, mis ta sellest kohustusest vabastaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vabastamise alused</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Itaalia valitsus on viidanud alates 1969. aastast tekkinud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele, konkreetselt välisele sündmuste arengule, mis ei ole olnud SAT kontrolli all ja mis on aidanud kaasa kiirtee-ehituse viibimisele ning seega võimalusele kontsessiooni kasutada. Itaalia valitsuse väitel oli kasutamistähtaega vaja pikendada, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>tagada lepingu tasakaal<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>. Ta väidab, et kui kasutamistähtaega ei oleks pikendatud, oleks see tasakaal kannatada saanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu selle argumendiga kahel põhjusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Esiteks on Euroopa Kohus juba selgitanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>asjaolu, et riigihankelepingu tingimuste oluline muutmine ei olnud põhjustatud hankija ja pakkuja tahtlikust soovist rääkida uuesti läbi hankelepingu tingimused, vaid nende soovist leida kompromiss selle hankelepingu täitmisel tekkinud objektiivsete raskuste lahendamiseks, ega teatud lahenduste objektiivselt ebakindel iseloom, ei saa õigustada seda, et see muudatus otsustati teha järgimata võrdse kohtlemise põhimõtet, millest peavad saama kasu kõik mõnest riigihankest huvitatud olla võivad isikud<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finn Frogne</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑549/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:634">EU:C:2016:634</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Teiseks on eespool<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 21–23.</P></NOTE> kokku võetud faktilistest asjaoludest selge, et viivitused kiirtee ehitamisel olid seostatavad eelkõige teatavate seadusandlike algatustega, mis tulid Itaalia valitsuselt endalt. Olenemata sellest, millised võisid olla kõnealuste õigusaktide kehtestamise põhjused, jääb tõsiasjaks, et Itaalia valitsus tegi selge valiku, võttes vastu õigusakte, mis otseselt mõjutasid SAT võimalusi ehitada ja kasutada kiirteed vastavalt algul ette nähtud ajakavale.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>ei või liikmesriik, selleks et õigustada direktiivis ette nähtud kohustuste või tähtaegade järgimata jätmist, tugineda praktilistele või administratiivsetele raskustele. Sama kehtib ka rahaliste raskuste kohta, mis liikmesriikidel tuleb asjakohaseid meetmeid võttes ületada<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑301/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:633">EU:C:2012:633</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE> Seega, ehkki Itaalia valitsusel võisid olla täiesti asjakohased põhjused võtta meetmeid, mis mõjutasid varem sõlmitud riiklike ehitustööde kontsessiooni, ja ehkki Itaalia valitsus võis soovida leevendada nende õigusaktide mõju SAT‑le, pikendades kasutamistähtaega, ei saanud ta seda teha liidu riigihankenorme eirates.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Samuti väidab Itaalia valitsus, et riigihankemenetluse korraldamata jätmist (ja seega kõrvalekaldumist võrdse kohtlemise põhimõttest) 2009. aastal võib põhjendada SAT õigusega tugineda õiguskindluse põhimõttele ja õiguspärase ootuse põhimõttele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Seda väites näib Itaalia valitsus tuginevat <HT TYPE="ITALIC">a contrario</HT> argumendile, mis on tuletatud Euroopa Kohtu otsusest Promoimpresa jt, kus Euroopa Kohus märkis, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>põhikohtuasjas arutusel olevad kontsessioonid on antud siis, kui oli juba kehtestatud, et selget piiriülest huvi pakkuvate lepingute puhul kehtib läbipaistvuse tagamise kohustus, mistõttu ei saa õiguskindluse põhimõttele tuginedes põhjendada erinevat kohtlemist, mis on ELTL artikli 49 alusel keelatud<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20160714">14. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑458/14 ja C‑67/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:558">EU:C:2016:558</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Minu arusaama kohaselt lähtub Itaalia valitsus siin (vaidlustamata) faktist, et 1969. aasta leping sõlmiti enne, kui liidu riigihankenormid ja ‑põhimõtted kohaldatavaks muutusid, ja väidab sellele tuginedes, et see leping peaks seejärel jääma liidu õiguse alusel kontrollimisest vabastatuks. Ent küsimus ei ole selles, kas 1969. aasta leping vastab asjakohastele liidu õigusnormidele. Küsimus on selles, kas 2009. aasta leping nendele vastab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 46.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Samuti, nagu komisjon on õigesti osutanud, ei saa õiguskindluse põhimõttele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>viidata mõne kokkuleppe pikendamiseks, minnes vastuollu võrdse kohtlemise ja diskrimineerimise keelu põhimõtetega ja sellest tuleva läbipaistvuskohustusega. Selles osas ei oma tähtsust asjaolu, et asjaomane pikendamine võib olla mõistlikuks lahenduseks, et lõpetada poolte vahel täielikult nende tahtest sõltumatutel põhjustel tekkinud kohtuvaidlus neid siduva kokkuleppe ulatuse üle<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P><DATE ISO="20131114">14. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgacom</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑221/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:736">EU:C:2013:736</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Minu arusaama järgi ei ole põhjust jätta see seisukoht 1969. aasta lepingule kohaldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Kontsessioonile on omane, et suurem osa riskist peab kanduma kontsessionäärile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20110310">10. märtsi 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Privater Rettungsdienst und Krankentransport Stadler</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑274/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:130">EU:C:2011:130</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Nii – erinevalt teist liiki lepingutest – peab kontsessionäär (käesoleval juhul SAT) algset lepingut sõlmides aktsepteerima sellele omast tulevast riski. Tavapärane ärialane ettevaatus tagab, et vajadus sellise riskiga arvestada mõjutab esitatavat pakkumust ja/või üksikasjalikke läbirääkimisi lepingu enda suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Tuleb tähele panna, et Euroopa Kohus on märkinud, et hilisemate oluliste muudatuste tegemine võib olla riigihankemenetluse algsete lepingudokumentide tingimustes sõnaselgelt lubatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finn Frogne</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑549/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:634">EU:C:2016:634</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel võib Itaalia valitsus olla püüdnud väita, et 1999. aasta lepingu artikli 2 punkti 3, mille kohaselt tuli kiirtee teise ja kolmanda lõiguga seotud lepingutingimused sõlmida hiljem, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>kui õiguslikud ja faktilised tingimused kontsessiooniga hõlmatud ehitusprogrammi jätkamiseks on täidetud<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, tuleb käsitada kui reservatsiooni, mis on analoogne reservatsiooniga lepingudokumentides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa see kahel põhjusel nii olla.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Esiteks <HT TYPE="ITALIC">ei olnudki</HT> olemas riigihankemenetlusest tulenenud algseid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>lepingudokumente<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, sest ühegi kõnealuse lepingu suhtes sellist menetlust ei korraldatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb õigust võtta niisugune reservatsioon hilisema olulise muudatuse aluseks pidada erandiks üldpõhimõttest, et kõik riigihankemenetlusest tulenevad vajalikud asjaolud peavad kajastuma avaliku sektori hankija koostatavates lepingudokumentides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb erandeid tõlgendada kitsalt. Oleks vastuvõetamatu, kui algul riigihankealastest kohustustest vabastatud lepingut saaks hiljem <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>täiendada<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> reservatsiooniga, millega seataks sisse oluline muudatus ajal, mil niisuguse lepingu suhtes kehtiksid muidu liidu riigihankekohustused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seega, isegi kui tõlgendada 1999. aasta lepingut nii, et see sisaldab reservatsiooni tulevaste muudatuste tegemiseks, ei saa see reservatsioon anda alust 2009. aasta lepingu vabastamiseks direktiivile 2004/18 vastavuse nõudest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Lõpuks ei saa Itaalia minu arvates tugineda direktiivi 2004/18 artiklile 61, mis lubab teha muudatusi seoses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>täiendavate ehitustöödega<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Oluline muudatus 2009. aasta lepingus võrreldes 1999. aasta omaga puudutas mitte kontsessionääri algul kavandatud ehitustööde ulatust, vaid <HT TYPE="ITALIC">aega</HT>, mis oli SAT‑le antud kasumi teenimiseks pärast nende tööde lõpuleviimist. Selline muudatus esemeliselt artikli 61 kohaldamisalasse ei kuulu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Minu arvates kujutas 2009. aasta lepingu artikliga 4.1 sisse seatud kontsessiooni kestuse muutmine endast kohtuotsuse pressetext Nachrichtenagentur<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><DATE ISO="20080619">19. juuni 2008. aasta</DATE> kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑454/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:351">EU:C:2008:351</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> tähenduses olulist muudatust, olenemata sellest, kas võrrelda seda 1999. aasta lepinguga (nagu teeb komisjon) või 1969. aasta lepinguga (nagu on välja pakkunud Itaalia valitsus). Seega kujutas 2009. aasta lepingu sõlmimine ilma riigihankemenetluse korda järgimata endast direktiivi 2004/18 artiklis 2 sätestatud võrdse kohtlemise kohustuse ja sama direktiivi artiklis 58 ette nähtud hanketeate avaldamise kohustuse rikkumist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna olen seisukohal, et Euroopa Kohus peab Euroopa Komisjoni nõude rahuldama, tuleb kohtukulud maksta Itaalia Vabariigil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Nendel kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Tuvastada, et kiirtee A12 ehitamise ja haldamisega seotud riiklike ehitustööde kontsessiooni tähtaja pikendamine 2028. aastalt 2046. aastani, mida tehti 2009. aastal, oli oluline muudatus hankija (Azienda Nazionale Autonoma delle Strade) ja kontsessionääri (Società Autostrada Tirrenica) vahel sõlmitud 1999. aasta lepingus ning et selle muudatuse suhtes riigihankemenetlust korraldamata jättes on Itaalia Vabariik rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (muudetud redaktsioon) artiklitest 2 ja 58.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>