<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑48/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CJ0048</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:356">EU:C:2016:356</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>13</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>13</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20160526">26.5.2016</DATE> – KOHTUASI C‑48/15</P><P>NN (L) INTERNATIONAL</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20160526">26. mai 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Otsene maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Kapitali vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD>Teenuste osutamise vabadus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 69/335/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 2, 4, 10 ja 11</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 85/611/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>EÜ artiklid 10 ja 293</KEYWORD><KEYWORD>Avatud investeerimisfondide iga-aastane maks</KEYWORD><KEYWORD>Kahekordne maksustamine</KEYWORD><KEYWORD>Välisriikide avatud investeerimisfondide suhtes kohaldatav karistus</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑48/15,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Cour d’appel de Bruxelles’i (Belgia) <DATE ISO="20141023">23. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20150206">6. veebruaril 2015</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">État belge, SPF Finances</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">NN (L) International SA</HT>, varem ING International SA, kes võttis üle ING (L) Dynamic SA õigused ja kohustused,</P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Ilešič, kohtunikud C. Toader, A. Rosas, A. Prechal ja E. Jarašiūnas (ettekandja),</P><P>kohtujurist: M. Bobek,</P><P>kohtusekretär: ametnik V. Tourrès,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20151028">28. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>NN (L) International SA, esindajad: advokaadid J. Malherbe ja M. Bertha,</P></ITEM><ITEM><P>Belgia valitsus, esindajad: M. Jacobs ja J.-C. Halleux, keda abistas advokaat A. Gillet,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: W. Roels ja C. Soulay,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20160121">21. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="19690717">17. juuli 1969. aasta</DATE> direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="249" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="1969">EÜT 1969, L 249, lk 25</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 11), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="19850610">10. juuni 1985. aasta</DATE> direktiiviga 85/303/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="156" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="1985">EÜT 1985, L 156, lk 23</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 122), (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>direktiiv 69/335<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artiklite 2, 4, 10 ja 11, nõukogu <DATE ISO="19851220">20. detsembri 1985. aasta</DATE> direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="375" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="1985">EÜT 1985, L 375, lk 3</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 139), koosmõjus EÜ artikli 10 ja artikli 293 teise taandega, ning EÜ artiklite 49–60, koosmõjus EÜ artikli 10 ja artikli 293 teise taandega, tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus esitati vaidluses, mille pooled on État belge, SPF Finances (Belgia riik, riiklik maksuamet) ja NN (L) International SA, varem ING International SA, kes võttis üle ING (L) Dynamic SA õigused ja kohustused (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>NN (L)<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>), ja mille ese on nõue tagastada avatud investeerimisfondide (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>UCITS‑id<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) iga‑aastane maks summas <FT TYPE="DECIMAL">185739,34</FT> eurot, mida see UCITS tasus 2006. aasta majandusaasta eest.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> direktiiviga 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 46, lk 11</REF.DOC.OJ>) kehtetuks tunnistatud direktiivi 69/335 artikli 2 lõige 1 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1. Kapitalimaksuga maksustatavad tehingud kuuluvad maksustamisele üksnes liikmesriigis, kus nimetatud tehingute tegemise ajal on kapitaliühingu juhtimise tegelik keskus.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 4 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kapitalimaksuga maksustatakse järgmised tehingud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kapitaliühingu moodustamine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku ümberkujundamine kapitaliühinguks, mis varem kapitaliühing ei olnud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemaksega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kapitaliühingu kapitali suurendamine mis tahes varalise sissemakse abil, mille puhul vastu ei saada osa ühingu kapitalist või varadest, vaid liikmetega samaväärsed õigused, näiteks hääleõigus, õigus osale kasumist või likvideerimise puhul osale ülejäägist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>kolmandas riigis registreeritud sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku juhtimise tegeliku keskuse üleviimine liikmesriiki, mida kõnealuses liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>kolmandas riigis registreeritud sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku juhtimise registrijärgse asukoha üleviimine liikmesriiki, mida kõnealuses liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>g)</NO.P><TXT>sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku juhtimise tegeliku keskuse üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, mida viimati nimetatud liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna, teises liikmesriigis aga mitte;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>h)</NO.P><TXT>sellise äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku registrijärgse asukoha üleviimine ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, mida viimati nimetatud liikmesriigis käsitatakse kapitalimaksu osas kapitaliühinguna, teises liikmesriigis aga mitte.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Järgmisi tehinguid võib ulatuses, milles neile <DATE ISO="19840701">1. juuli 1984. aasta</DATE> seisuga kohaldati 1% suurust maksumäära, olla edaspidi maksustatud kapitalimaksuga:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kapitaliühingu kapitali suurendamine kasumi või alaliste või ajutiste reservide kapitaliseerimise teel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kapitaliühingu vara suurendamine ühingu liikme poolt teenuste osutamise kaudu, mis ei too kaasa äriühingu kapitali suurenemist, kuid toob kaasa õiguste muutumise äriühingus või võib suurendada äriühingu osade või aktsiate väärtust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>kapitaliühingu võetud laen, kui laenuandja omandab õiguse osale või aktsiale äriühingu kasumist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kapitaliühingu poolt oma liikmelt, tema abikaasalt või lapselt võetud laen või kolmandalt isikult võetud laen, mida tagab ühingu liige, tingimusel et nimetatud laenude toime on samaväärne ühingu kapitali suurendamisega.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 10 nägi ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Kapitalimaksule lisaks ei võta liikmesriigid tulunduslikelt äriühingutelt, ühistutelt või muudelt juriidilistelt isikutelt mis tahes muid makse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>artiklis 4 nimetatud tehingutelt;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>artiklis 4 nimetatud tehingutega hõlmatud sissemaksetelt, laenudelt või teenustelt;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>majandustegevusele eelneva registreerimise või mis tahes muu formaalsuse eest, mille alusel tekib tulundusliku äriühingu, ühistu või muu juriidilise isiku õiguslikust vormist tulenevalt selle õigus- ja teovõime.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artikkel 11 nägi ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Liikmesriigid ei maksusta mis tahes viisil:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aktsiate, osade või muude samaliigiliste väärtpaberite või neid esindavate sertifikaatide valmistamine, emiteerimine, börsil noteerimine, turuletoomine või ost-müük, olenemata emitendist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>laene, sealhulgas riigilaene, mida võetakse võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite abil, nendega seotud formaalsusi või nende võlakohustuste või muude kaubeldavate väärtpaberite valmistamist, emiteerimist, börsil noteerimist, turuletoomist või ostu-müüki, olenemata emitendist.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090713">13. juuli 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="302" PAGE.FIRST="32" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 302, lk 32</REF.DOC.OJ>) kehtetuks tunnistatud direktiivi 85/611 põhjendustes 2–4 oli märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[UCITS‑e] reguleerivad siseriiklikud seadused tuleb kooskõlastada, eesmärgiga lähendada selliste fondide konkurentsitingimusi ühenduse tasandil, kusjuures samal ajal tuleb tagada osakuomanikele tõhusam ja ühtsem kaitse; selline kooskõlastamine võimaldab ühes liikmesriigis paikneval [UCITS‑il] oma osakuid teistes liikmesriikides hõlpsamini turustada;</P></CONSID><CONSID><P>nende eesmärkide saavutamine hõlbustab [UCITS‑ide] osakute vaba ringlemise piirangute kõrvaldamist ühenduses ning selline kooskõlastamine aitab luua Euroopa kapitaliturgu;</P></CONSID><CONSID><P>neid eesmärke silmas pidades on soovitav kehtestada ühised põhireeglid reguleerimaks liikmesriikides asuvatele avatud investeerimisfondidele [UCITS‑i] tegevusloa andmist, nende järelevalvet, struktuuri ja äritegevust ning infot, mida need fondid peavad avaldama;</P><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi 85/611 artikkel 44 oli sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="044.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Avatud investeerimisfond (UCITS), kes turustab oma osakuid mõnes teises liikmesriigis, peab järgima selles riigis kehtivaid õigus- ja haldusnorme, mis ei kuulu käesoleva direktiiviga reguleeritavasse valdkonda.</ALINEA></PARAG><P>[...]</P><PARAG IDENTIFIER="044.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõigete 1 ja 2 sätteid tuleb kohaldada diskrimineerimiseta.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Belgia õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Pärandimaksu seadustik (code des droits de succession), mida muudeti <DATE ISO="20031222">22. detsembri 2003. aasta</DATE> programmseadusega (loi-programme du <DATE ISO="20031222">22 décembre 2003</DATE>; <HT TYPE="ITALIC">Moniteur belge</HT>, <DATE ISO="20031231">31. detsember 2003</DATE>, lk 62160), (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>pärandimaksu seadustik<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>) sisaldab osa II<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>[UCITS‑ide], krediidiasutuste ja kindlustusseltside iga-aastane maks<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>iga‑aastane maks<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>). Esialgu kohaldati seda maksu ainult Belgia õiguse alusel asutatud UCITS‑idele, kuid hiljem laiendati seda nendele välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑idele, kes turustasid oma osakuid Belgias eespool viidatud <DATE ISO="20040101">1. jaanuaril 2004</DATE> jõustunud programmseaduse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Pärandimaksu seadustiku artiklis 133<HT TYPE="ITALIC">ter</HT> on sätestatud, et kohus võib lisaks sellele, et ta mõistab isiku süüdi seadustiku sätte rikkumises ja keelab sel isikul oma ametialal tegutsemise perioodil kolmest kuust kuni viie aastani, määrata, et sellise äriühingu, ühenduse või ettevõtte, mille juht, liige või töötaja on süüdi mõistetud, tegevuskoht lõpetab oma tegevuse perioodil kolmest kuust kuni viie aastani.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Pärandimaksu seadustiku artiklis 161 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Alates pangandus-, rahandus- ja kindlustuskomisjonis registreerimise järgse aasta 1. jaanuarist maksavad iga‑aastast maksu:</P><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT><DATE ISO="19901204">4. detsembri 1990. aasta</DATE> seaduse finantstehingute ja -turgude kohta artikli 108 esimeses lõigus ning punktides 1 ja 2 viidatud põhikirja alusel asutatud [UCITS‑id];</TXT></NP><?PAGE NO="5"?><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT><DATE ISO="19901204">4. detsembri 1990. aasta</DATE> seaduse finantstehingute ja -turgude kohta artikli 108 esimeses lõigus ja punktides 1 ja 2 viidatud [UCITS‑e] haldavad lepingu alusel tegutsevad fondivalitsejad;</TXT></NP><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT><DATE ISO="19901204">4. detsembri 1990. aasta</DATE> seaduse finantstehingute ja -turgude kohta artiklis 137 nimetatud välisriigis asutatud [UCITS‑id], välja arvatud nõuetesse investeerivad investeerimisettevõtjad;</TXT><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</P></NP></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Selle seadustiku artikli 161<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="161A.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1)</NO.PARAG><ALINEA>Artikli 161 punktides 1 ja 2 käsitletud investeerimisfondidel tuleb maksu tasuda Belgias realiseeritud netosummade kogusummalt eelneva aasta 31. detsembri seisuga</ALINEA><ALINEA><P>Esimese lõike kohaldamisel:</P><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Loetakse Belgiasse müüdud osakuteks need osakud, mis omandati välisriigis Belgia Kuningriigi elaniku arvel;</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui investeerimisfond jättis maksuhaldurile esitamata maksu sissenõudmiseks tarviliku ja vajaliku teabe, tuleb maksu tasuda eelneva aasta 31. detsembril valitsetava vara koguväärtuselt, ilma et see piiraks artikli 162 kohaldamist. Kuningas võib kindlaks määrata, mis on makstu sissenõudmiseks tarvilik ja vajalik teave.</TXT></NP></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="161A.002"><NO.PARAG>2)</NO.PARAG><ALINEA>Artikli 161 punktis 3 käsitletud investeerimisfondidel tuleb maksu tasuda kogu Belgias realiseeritud müügi netosummadelt eelneva aasta 31. detsembri seisuga, alates nende registreerimisest pangandus-, rahandus- ja kindlustuskomisjonis.</ALINEA><ALINEA><P>Esimese lõike kohaldamisel:</P><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Osakuid, mis osteti välisriigi finantsvahendaja kaudu, ei saa Belgias investeeritud brutosummadelt maha arvata Belgias finantsvahendaja kaudu teostatud ostu korral;</TXT></NP><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui investeerimisfond jättis maksuhaldurile esitamata maksu sissenõudmiseks tarviliku ja vajaliku teabe, tuleb maksu tasuda Belgias investeeritud brutosummade kogusummalt eelneva aasta 31. detsembri seisuga, ilma et see piiraks artikli 162 kohaldamist. Kuningas võib kindlaks määrata, mis on makstu sissenõudmiseks tarvilik ja vajalik teave.</TXT></NP></ALINEA></PARAG><P>[...]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Nimetatud seadustiku artikkel 162 sätestas põhikohtuasja faktiliste asjaolude asetleidmise ajal kehtinud redaktsioonis järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Artiklis 161 kehtestatud maksu suhtes kohaldatakse seadustiku osa I sätteid, mis käsitlevad vara varjamise tõendamise viise, aegumistähtaegu, tagastamist, uurimise algatamist ja kriminaalkaristusi.</ALINEA><ALINEA>Artikli 163 punktis 3 nimetatud investeerimisfondi poolt käesoleva seadustiku osa sätete rikkumise korral võib kohus tal keelata tulevikus turustustegevuse Belgias. Sellest keelust teatatakse investeerimisfondile, pangandus-, rahandus- ja kindlustuskomisjonile ning Belgias asuvale isikule, kes on investeerimisfondi poolt määratud selleks, et ta teeks osakuomanikele väljamakseid, müüks ja ostaks osakuid ja jagaks teavet vähemalt ühes riigi keeles.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Luksemburgi õiguse alusel asutatud äriühing NN (L) esitas 2006. aasta majandusaasta suhtes iga‑aastase maksu deklaratsiooni Belgias realiseeritud netosummade kohta seisuga <DATE ISO="20051231">31. detsember 2005</DATE> ning tasus selle maksu summas <FT TYPE="DECIMAL">185739,34</FT> eurot seaduses ette nähtud tähtajal. Seejärel pöördus ta Tribunal de première instance de Bruxelles (Brüsseli esimese astme kohus, Belgia) poole, vaidlustades selle maksu seaduspärasuse, arvestades direktiivi 69/335, EÜ artikleid 56–60, direktiivi 85/611 ja EÜ artiklit 10, ning teise võimalusena Belgia ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi poolt <DATE ISO="19700917">17. septembril 1970</DATE> alla kirjutatud topeltmaksustamise vältimise ja muid küsimusi tulu- ja kapitalimaksu valdkonnas reguleeriva lepingu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>topeltmaksustamise vältimise leping<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) artiklit 22.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT><DATE ISO="20111123">23. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsuses lükkas Tribunal de première instance de Bruxelles (Brüsseli esimese astme kohus) tagasi direktiivi 69/335 rikkumise väite, kuid rahuldas NN (L) nõude, nõustudes tema teise võimalusena esitatud väitega, et rikutud on topeltmaksustamise vältimise lepingut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>État belge, SPF Finances kaebas selle kohtuotsuse edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtule, kellelt ta palub, et tuvastataks, et topeltmaksustamise vältimise leping iga‑aastasele maksule ei laiene, et pärandimaksu seadustiku artikkel 160 ja järgmised artiklid on kooskõlas liidu õigusega, ja et seda maksu, mis on õiguspäraselt sisse nõutud, ei tule tagasi maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>NN (L) palus, et tehtud kohtuotsus jäetaks muutmata. Teise võimalusena esitas ta vastuapellatsioonkaebuse, kuna esimese astme kohus lükkas tagasi väite direktiivi 69/335 rikkumise kohta ja jättis esitamata oma seisukoha muude väidete suhtes, mis puudutasid liidu õiguse teiste sätete rikkumisi. Selles osas palus NN (L), et eelotsusetaotluse esitanud kohus esitaks Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et olenemata sellest, kuidas kvalifitseerida iga‑aastane maks, selleks et kindlaks teha, kas see kuulub topeltmaksustamise vältimise lepingu kohaldamisalasse, ei jää see maks välja vaba liikumise tõkete üldise keelu kohaldamisalast ning <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> ei saa välistada, et direktiivi 69/335 sätted on sellele kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Cour d’appel de Bruxelles (Brüsseli apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 69/335 ja täpsemalt selle artikleid 2, 4, 10 ja 11 tuleb omavahel koostoimes tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused siseriiklikud õigusnormid nagu Belgia pärandimaksu seadustiku artiklid 161 ja 162, mis käsitlevad [iga‑aastast] maksu selles osas, et UCITS‑e, mis on asutatud kapitaliühingu vormis teises liikmesriigis ning turustavad oma osakuid Belgias, maksustatakse igal aastal kõnealuse maksuga nende Belgias märgitud osakute kogusummalt, mida vähendatakse selliste märkimiste tagasiostu- või tagasivõtmise summa võrra, mille tagajärjel maksustatakse selliste UCITS‑ide Belgias kogutud summasid kõnealuse maksuga, niikaua kui need summad jäävad kõnealuste fondide käsutusse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas EÜ artikleid 49–55 ja 56–60, vajaduse korral koostoimes EÜ artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, et liikmesriik muudab ühepoolselt Belgia pärandimaksu seadustiku artiklis 161 ja järgmistes artiklites ette nähtud maksustamise koha kriteeriumi, asendades maksumaksja residentsusel põhineva isikliku seose kriteeriumi, mis on kehtestatud rahvusvahelises maksuõiguses, väidetava tegeliku seose kriteeriumiga, mida ei ole kehtestatud rahvusvahelise maksuõigusega; arvestades, et liikmesriik kehtestab oma maksustamispädevuse kindlustamiseks niisuguse erikaristuse, nagu on ette nähtud Belgia pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõikes 2 ainuüksi välisriigi ettevõtjate suhtes?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas EÜ artikleid 49 ja 56, vajaduse korral koostoimes EÜ artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisuguse maksu kehtestamine, nagu eespool on kirjeldatud, mis, arvestades, et see ei võta mitte mingil määral arvesse neid makse, millega teises liikmesriigis asutatud UCITS‑e juba maksustatakse nende päritoluliikmesriigis, on nende jaoks rahaline lisakohustus, mis võib takistada nende osakute turustamist Belgias?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 85/611, vajaduse korral koostoimes EÜ artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune maksustamine, nagu eespool on kirjeldatud, kuivõrd see rikub direktiivi põhieesmärki, milleks on hõlbustada UCITS‑ide osakute turustamist Euroopa Liidus?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas EÜ artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus halduskoormus, mille tekitab eespool kirjeldatud maksu sissenõudmine UCITS‑idelt, mis on asutatud teises liikmesriigis ja mis turustavad oma osakuid Belgias?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Kas EÜ artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu Belgia pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõige 2, selles osas, milles see säte kehtestab teises liikmesriigis asutatud UCITS‑idele, mis turustavad oma osakuid Belgias, erikaristuse, st kohtuniku otsusega määratud keelu müüa tulevikus Belgias osakuid juhul, kui nad ei saada oma deklaratsiooni iga aasta 31. märtsiks või kui nad ei ole tasunud eespool kirjeldatud maksu?<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Viienda küsimuse vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Belgia valitsus on seisukohal, et viies küsimus ei ole põhikohtuasja vaidluse lahendamise seisukohast ilmselgelt asjassepuutuv, mistõttu on see vastuvõetamatu. Ta märgib ka, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei too täpselt välja siseriikliku õiguse sätteid, mis näevad ette halduskoormuse, või kuidas diskrimineeritakse selles suhtes välisriigis asutatud UCITS‑e võrreldes Belgias asutatud UCITS‑idega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Olgu meenutatud, et kehtib eeldus, et liidu õigust puudutavad küsimused on asjakohased; Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et küsimuses osutatud liidu õigusnormi tõlgendusel või kehtivuse kontrollimisel ei ole mingit seost põhikohtuasja asjaolude või esemega, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele (vt muu hulgas kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150616">16.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Gauweiler jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑62/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:400">EU:C:2015:400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Faktiliste ja õiguslike asjaolude kohta on Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94 ette nähtud, et eelotsusetaotlus sisaldab muu hulgas lühiülevaadet vaidluse esemest ja asjassepuutuvatest asjaoludes või vähemalt ülevaadet faktilistest andmetest, millel eelotsuse küsimused põhinevad, ülevaadet kohaldamisele kuuluvatest siseriiklikest õigusnormidest ja selgitust, millistel põhjustel siseriiklik kohus tõstatas liidu õigusnormide tõlgendamise küsimuse ning millist seost ta nende õigusnormide ja põhikohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel näeb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Käesolevas asjas ei ole eelotsusetaotluses välja toodud, milline on välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑i suhtes kohaldatav halduskoormus, ega täpsustatud, millised on need siseriiklikud õigusnormid, mille alusel või tõttu see koormus tekib, ega ka põhjuseid, miks eelotsusetaotluse esitanud kohtul tõusetus sellega seoses liidu õigusnormide tõlgendamise küsimus. Seda arvestades ei ole Euroopa Kohtul piisavalt faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus viiendale küsimustele, mis tuleb seetõttu vastuvõetamatuks tunnistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Oma esimeses küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 69/335 artikleid 2, 4, 10 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigis asutatud UCITS‑idele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et iga‑aastane maks ei vasta ühelegi tehingule, mida direktiivi 69/335 artikli 4 kohaselt kapitalimaksuga maksustatakse ja millega – nagu Euroopa Kohus <DATE ISO="19981027">27. oktoobri 1998. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nonwoven</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑4/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:507">EU:C:1998:507</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 20 täheldas – kaasneb kapitali või vara võõrandamine maksustavas liikmesriigis asuvale kapitaliühingule või kapitaliühingu kapitali või vara tegelik suurenemine, millega ilmselgelt ei ole tegu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Belgias realiseeritud netosummade<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> puhul, mille suhtes asjassepuutuvat maksu kohaldatakse. See maks ei kuulu ka nende hulka, mis on direktiivi 69/335 artikliga 10 keelatud, kuna esiteks ei vasta see ühelegi maksustatavale tehingule, mis olid loetletud selle direktiivi artiklis 4 ja millele viitasid direktiivi artikli 10 punktid a ja b, ning teiseks ei ole see mingil viisil seotud majandustegevusele eelneva registreerimise või mis tahes muu formaalsusega direktiivi artikli 10 punkti c tähenduses. See maks ei ole kindlasti ka tehing, mida reguleerib direktiivi artikkel 11.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Järelikult ei kuulu iga‑aastane maks direktiivi 69/335 kohaldamisalasse. Seetõttu ei ole direktiiviga vastuolus ka see, et välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑ile niisugust maksu kohaldatakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seega tuleb esimesele küsimusele vastata, et direktiivi 69/335 artikleid 2, 4, 10 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigis asutatud UCITS‑idele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Neljas küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Neljandas küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 85/611, vajaduse korral koostoimes EÜ artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑idele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Belgia valitsus leiab, et see küsimus on vastuvõetamatu, sest eelotsusetaotluse esitanud kohus ei too esile direktiivi 85/611 neid artikleid, mille tõlgendamist ta soovib, ega põhjuseid, miks tal selle direktiivi tõlgendamise probleem tõusetus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Ent selle küsimuse sõnastusest nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas direktiiv 85/611, koostoimes EÜ artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, keelab niisuguse maksu kehtestamise, nagu on iga‑aastane maks, kuna see võib kahjustada selle direktiivi põhieesmärki, milleks on hõlbustada UCITS‑ide osakute turustamist liidus. Sellest teabest piisab, et Euroopa Kohus saaks anda põhikohtuasja vaidluse lahendamiseks tarviliku tõlgenduse. See küsimus on seega vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Sisulisest aspektist tuleb märkida, et direktiivi 85/611 põhjendustest 2–4 tulenes, et tagamaks UCITS‑ide osakute vaba turustamist liidu piires, oli selle direktiivi eesmärk UCITS‑e reguleerivad siseriiklikud seadused kooskõlastada, eesmärgiga esiteks lähendada selliste fondide konkurentsitingimusi liidu tasandil ja teiseks tagada osakuomanikele tõhusam ja ühtsem kaitse. Selleks kehtestas see direktiiv ühised põhireeglid reguleerimaks tegevusloa andmist, järelevalvet, struktuuri ja äritegevust ning infot, mida need UCITS‑id peavad avaldama (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140911">11.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Gruslin</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑88/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2205">EU:C:2014:2205</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Tuleb asuda seisukohale, et UCITS‑ide maksustamine ei ole valdkond, mida direktiiviga 85/611 oleks reguleeritud, sest see ei sisaldanud ühtegi seda valdkonda puudutavat sätet. Ent selle direktiivi artikli 44 lõige 3 nõudis, et liikmesriigis kehtivaid UCITS‑ide suhtes kohaldatavaid õigus- ja haldusnorme, mis ei kuulu selle direktiiviga reguleeritavasse valdkonda, tuleb kohaldada diskrimineerimiseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et iga‑aastane maks ei kuuulu direktiiviga 85/611 reguleeritavasse valdkonda ja kuna EÜ artikkel 10 ja artikli 293 teine taane seda järeldust ei muuda, ei ole selle direktiiviga ka vastuolus välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑ide maksustamine niisuguse maksuga, kui asjassepuutuvaid õigusnorme ei kohaldata diskrimineerivalt, mida aga uuritakse teise, kolmanda ja kuuenda küsimuse raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb neljandale küsimusele vastata, et direktiivi 85/611, vajaduse korral koostoimes EÜ artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑idele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis, kui neid õigusnorme ei kohaldata diskrimineerivalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine ja kolmas küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Teine ja kolmas küsimus, mida tuleb analüüsida koos, puudutavad esiteks EÜ artikleid 49–60, vajaduse korral koosmõjus EÜ artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega, ning teiseks EÜ artikleid 49 ja 56, vajaduse korral koosmõjus EÜ artikliga 10 ja artikli 293 teise taandega. Ent tuleb asuda seisukohale, et ainult EÜ artiklid 49 ja 56 on nendele küsimustele vastamisel asjassepuutuvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Nimelt, esiteks ei ole EÜ artiklid 50–55, 57, 59 ja 60 ilmselgelt seotud eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlustega, mis puudutavad iga‑aastase maksu kooskõla teenuste osutamise vabaduse ja kapitali vaba liikumisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Teiseks ei ole EÜ artikkel 58 nendele küsimustele antava vastusega mingil viisil seotud, kuna seda maksu kohaldatakse eristamiseta nii Belgia kui ka muu riigi seaduse alusel asutatud UCITS‑idele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Kolmandaks ei saa EÜ artiklit 10, milles kehtestatakse liikmesriikide üldine kohustus, tõlgendada nii, et sellest tekib nendele liikmesriikidele eraldiseisev kohustus, mis on ulatuslikum kohustustest, mis võivad tuleneda EÜ artiklitest 49, 56 ja 293. Viimati nimetatud artikliga ei kehtestata iseseisvat toimivat õiguslikku reeglit, vaid luuakse ainult raamistik läbirääkimisteks, mida liikmesriigid vajaduse korral omavahel peavad. Isegi kui liidusisese topeltmaksustamise kõrvaldamine on seega EÜ asutamislepingu üks eesmärke, nähtub selle sätte sõnastusest, et see ei saa iseenesest anda isikutele õigusi, millele saab siseriiklikes kohtutes tugineda (vt selle kohta kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120919">19.9.2012</DATE>, <NAME.CASE>Levy ja Sebbag</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑540/11</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:581">EU:C:2012:581</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Samuti olgu meenutatud, et kui siseriiklik meede puudutab samal ajal nii teenuste osutamise vabadust kui ka kapitali vaba liikumist, siis Euroopa Kohus hindab kõnealust meedet põhimõtteliselt üksnes seoses ühega neist kahest vabadusest, kui on ilme, et põhikohtuasja asjaolusid arvesse võttes on üks neist vabadustest teise suhtes täiesti teisejärgulise tähendusega ja neid on võimalik käsitleda koos (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20061003">3.10.2006</DATE>, <NAME.CASE>Fidium Finanz</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑452/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:631">EU:C:2006:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100701">1.7.2010</DATE>, <NAME.CASE>Dijkman ja Dijkman-Lavaleije</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑233/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:397">EU:C:2010:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Ent nagu märkis ka kohtujurist oma ettepanekus punktides 48 ja 49, on iga-aastane maks, kuivõrd seda kohaldatakse välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑ide netovarale, seotud börsil ja börsiväliselt kaubeldavate välisriigis asutatud isikute osakute omandamisega residentide poolt. Niisugused tehingud kuuluvad kapitali liikumise liikide hulka, mis on loetletud nõukogu <DATE ISO="19880624">24. juuni 1988. aasta</DATE> direktiivi 88/361/EMÜ asutamislepingu artikli 67 [mis Amsterdami lepinguga tunnistati kehtetuks]<?PAGE NO="10"?> rakendamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="178" PAGE.FIRST="5" DATE.PUB="1988">EÜT 1988, L 178, lk 5</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 10/01, lk 10) I lisa IV rubriigi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Tehingud [UCITS‑ide] osakutega<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> A osas, mis käsitleb <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>[t]ehingu[i]d [UCITS‑ide] osakutega<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja millele Euroopa Kohus on omistanud soovitusliku tähenduse (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120607">7.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>VBV – Vorsorgekasse</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑39/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:327">EU:C:2012:327</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150521">21.5.2015</DATE>, <NAME.CASE>Wagner-Raith</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑560/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:347">EU:C:2015:347</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See maks kuulub seega kapitali vaba liikumise valdkonda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Kuigi niisugune maks nagu iga‑aastane maks võib mõjutada ka teenuste vaba liikumist, sest see võib mõjutada välisriigis asutatud UCITS‑ide poolt Belgias pakutavaid finantsteenuseid, on see vabadus käesolevas asjas teisejärguline võrreldes kapitali vaba liikumisega ning esimest võib viimasega koos käsitleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seda arvestades tuleb asuda seisukohale, et teises ja kolmandas küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigis asutatud UCITS‑idele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale peavad liikmesriigid oma pädevuse teostamisel otsese maksustamise valdkonnas järgima liidu õigust ja muu hulgas aluslepinguga tagatud põhivabadusi (vt eelkõige kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20160223">23.2.2016</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ungari</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑179/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:108">EU:C:2016:108</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0171">171</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kapitali vaba liikumise küsimuses tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast ka see, et ELTL artikli 56 lõikega 1 keelatud meetmete hulka kuuluvad sellised kapitali liikumise piirangud, mis võivad pärssida mitteresidendi tahet investeerida liikmesriiki või pärssida selle liikmesriigi residendi tahet investeerida teise liikmesriiki (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110210">10.2.2011</DATE>, <NAME.CASE>Haribo Lakritzen Hans Riegel ja Österreichische Salinen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑436/08 ja C‑437/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:61">EU:C:2011:61</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on NN (L), kes leiab, et Belgia Kuningriik teostab välisriigis asutatud UCITS‑idele iga‑aastast maksu kohaldades oma maksustamispädevust ekstraterritoriaalselt, mis on vastuolus rahvusvahelise maksustamistavaga, seisukohal, et see maks on diskrimineeriv ja käsitatav kapitali vaba liikumist piiravana, kuna Belgia õiguse alusel asutatud UCITS‑e ja välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑e koheldakse maksustamisel sama moodi, kuigi nad ei ole objektiivselt sarnases olukorras. Nimelt, esiteks on välisriigis asutatud UCITS‑id erinevalt Belgias asutatud UCITS‑idest asutatud kooskõlas välisriigi õigusega, need ei asu Belgias ning nii nende omand kui ka koht, kuhu nad oma kapitali investeerivad, asub välisriigis. Teiseks on see maks välisriigis asutatud UCITS‑idele täiendav finantskoormus, mis lisandub Luksemburgis asutatud UCITS‑ide puhul abonentmaksule, mis vähendab osakute tasuvust kõigi – nii Belgia kui välisriigi – osakuomanike jaoks, see pärsib nende osakute märkimist ja seetõttu paneb välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑id ebasoodsamasse olukorda võrreldes Belgia õiguse alusel asutatud UCITS‑idega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Siiski tuleb märkida, et iga‑aastast maksu kohaldatakse eristamata kõigile, nii Belgia kui ka välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑idele; ainus esinevus nende kahe UCITS‑i kategooria objektiivses olukorras nende maksustamise seisukohast selle maksuga seisneb asjaolus, et välisriigis asutatud UCITS‑i puhul lisandub iga‑aastane maks maksule, mida neil tuleb võimalikult maksta liikmesriigis, kus nad on asutatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Ent Euroopa Kohus on mitu korda otsustanud esiteks, et kui liidu tasandil ei ole ühtlustamist toimunud, ei kujuta ebasoodne olukord, mis võib tuleneda erinevate liikmesriikide maksualase pädevuse paralleelsest teostamisest, endast liikumisvabaduste piirangut, kui selline pädevuse teostamine ei ole diskrimineeriv (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20111208">8.12.2011</DATE>, <NAME.CASE>Banco Bilbao Vizcaya Argentaria</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑157/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:813">EU:C:2011:813</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131121">21.11.2013</DATE>, <NAME.CASE>X</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑302/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:756">EU:C:2013:756</NO.ECLI>,<?PAGE NO="11"?> punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning teiseks, et liikmesriik ei ole kohustatud kohandama oma maksusüsteemi teiste liikmesriikide erinevate maksusüsteemide järgi, et muu hulgas kaotada topeltmaksustamine (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090212">12.2.2009</DATE>, <NAME.CASE>Block</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑67/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:92">EU:C:2009:92</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et iga‑aastast maksu ei saa pidada kapitali liikumise vabaduse piiranguks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb teisele ja kolmandale küsimusele vastata, et EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigis asutatud UCITS‑idele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kuues küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kuuendas küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas EÜ artikleid 49 ja 56 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm, nagu on pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõige 2, milles liikmesriik kehtestab välisriigis asutatud UCITS‑idele konkreetse karistuse, st kohtuniku otsusega määratud keelu müüa tulevikus seal oma osakuid, kui nad ei täida iga‑aastast kohustust saata iga‑aastase maksu sissenõudmiseks vajalik deklaratsioon või kui nad ei ole seda maksu tasunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Belgia valitsus on seisukohal, et ka see küsimus on vastuvõetamatu. Ta leiab, et kuna põhikohtuasja ese ei ole pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõikes 2 ette nähtud karistus, vaid 2006. aasta majandusaasta eest NN (L)‑i tasutud iga‑aastase maksu tagastamise nõue, ei ole sellel küsimusel mingit seost vaidluse esemega ja tulevikus sellele äriühingule karistuse kohaldamine on ainult oletus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Kuid eelotsusetaotlusest nähtub, et NN (L) on põhikohtuasjas vaidlustanud tema suhtes kohaldatud maksu õiguspärasuse, väites muu hulgas seda, et iga‑aastast maksu puudutavad pärandimaksu seadustiku sätted, sealhulgas karistust puudutavad sätted ei ole liidu õigusega kooskõlas. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus on seega ilmselgelt põhikohtuasja esemega seotud. Karistuse oletatava laadi osas ei saa nõuda, et isik rikuks karistuse määramise eesmärgil siseriiklikku õigust selleks, et ta saaks seejärel siseriiklikus kohtus tugineda liidu õiguse rikkumisele (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20070313">13.3.2007</DATE>, <NAME.CASE>Unibet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑432/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:163">EU:C:2007:163</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seega on kuues küsimus vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Mis puudutab välisriigi õiguse alusel asutatud UCITS‑ide suhtes kehtestatud keeldu müüa oma osakuid Belgias, siis tuleb pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõikes 2 ette nähtud karistust analüüsida teenuste osutamise vabaduse normide seisukohast, nagu märgib ka kohtujurist oma ettepanekus punktis 65.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Selle karistuse suhtes märkis Belgia valitsus oma kirjalikes seisukohtades ja Euroopa Kohtu istungil, et see on sama, mis on ette nähtud pärandimaksu seadustiku artiklis 133<HT TYPE="ITALIC">ter</HT>, milles viidatakse selle seadustiku artikli 161 lõikele 1 ning mida kohaldatakse nii välisriigis kui ka Belgias asutatud UCITS‑idele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Ent erinevalt sellest, mida väidab see valitsus, ei saa pärandimaksu seadustiku artiklis 133<HT TYPE="ITALIC">ter</HT> ja artikli 162 lõikes 2 ette nähtud karistusi pidada samasuguseks, isegi kui kõrvale jätta asjaolu, et esimene neist sätetest võib kaasa tuua Belgias asuva UCITS‑i tegevuse lõpetamise ja teine ei takista välisriigis asutatud UCITS‑i tegevuse jätkamist mujal. Nimelt kõigepealt, nagu täpsustas ka Belgia valitsus Euroopa Kohtu istungil, ei määrata neid karistusi samade asjaolude eest. Edasi, erinevalt teisena mainitud karistusest saab esimest määrata alles pärast seda, kui teatud isikud on süüdi mõistetud pärandimaksu seadustiku rikkumistes, samas kui teist karistust saab määrata välisriigis asutatud UCITS‑ile, kes on jätnud esitamata iga‑aastase deklaratsiooni või kes ei ole maksu tasunud. Lõpuks ei ole erinevalt esimesest karistusest teine – mis esimest ei välista – ajaliselt piiratud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Seega on Belgia õiguses ette nähtud karistuste süsteem välisriigis asutatud UCITS‑ide suhtes rangem kui samu õiguslikke kohustusi rikkuvate Belgias asutatud UCITS‑ide suhtes. Niisugune erinev kohtlemine, mis põhineb asutamise kohal, pärsib oma laadi tõttu välisriigis asutatud UCITS‑e turustama oma osakuid Belgias. Seetõttu on see käsitatav teenuste osutamise vabaduse piiranguna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Erineva kohtlemise põhjendamiseks väidab Belgia valitsus, et teatud ametialal tegutsemise keelud või niisuguse ettevõtte tegevuse lõpetamise otsused, millest sõltub pärandimaksu seadustiku artikli 133<HT TYPE="ITALIC">ter</HT> ja artikli 162 esimese lõike alusel süüdi mõistetud töötaja või juht, on raskesti kohaldatavad välisriigis asutatud UCITS‑ile, kes turustab oma osakuid Belgia finantsvahendaja kaudu, sest tal endal Belgias tegevuskoht puudub, ja et muud karistused nagu rahalised karistused on samuti välisriigis raskelt täidetavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb meenutada, et teenuste osutamise vabaduse piirang võib olla lubatud ainult siis, kui see on põhjendatud ülekaaluka üldise huviga. Aga ka sel juhul on vaja, et piirangu kohaldamine oleks taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega läheks kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121018">18.10.2012</DATE>, <NAME.CASE>X</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑498/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:635">EU:C:2012:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba otsustanud, et vajadus tagada maksude sissenõudmise tõhusus on ülekaalukas üldine huvi, mis võib põhjendada teenuste osutamise vabaduse piiramist (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20121018">18.10.2012</DATE>, <NAME.CASE>X</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑498/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:635">EU:C:2012:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140619">19.6.2014</DATE>, <NAME.CASE>Strojírny Prostějov ja ACO Industries Tábor</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑53/13 ja C‑80/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2011">EU:C:2014:2011</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ta on ka meenutanud, et karistuste, sealhulgas kriminaalkaristuste määramist võib pidada riigisiseste õigusnormide tegeliku järgimise tagamiseks vajalikuks, seda siiski tingimusel, et määratud karistuse laad ja summa on igal juhtumil proportsionaalne sellega karistatava rikkumise raskusega (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20141203">3.12.2014</DATE>, <NAME.CASE>De Clercq jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑315/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2408">EU:C:2014:2408</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Käesolevas asjas on õigus määrata karistus välisriigis asutatud UCITS‑ile, kes ei täida deklareerimise ja maksu tasumise kohustust, põhjendatav vajadusega tagada iga‑aastase maksu sissenõudmine ja võimaldab seda eesmärki saavutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Ent kuigi kohus hindab, kas määrata karistus, mis seisneb UCITS‑ile kohaldatavas keelus tulevikus Belgias oma osakuid turustada, nagu see on ette nähtud pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõikes 2, läheb see karistus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks, sest see säte ei kehtesta selle keelu maksimaalset kestust ega näe ette võimalust seda karistust muuta või määrata muu, vähem piiravam karistus olenevalt toime pandud rikkumise raskusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb kuuendale küsimusele vastata, et EÜ artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu pärandimaksu seadustiku artikli 162 lõige 2, milles liikmesriik kehtestab välisriigis asutatud UCITS‑idele erikaristuse, st kohtuniku otsusega määratud keelu müüa tulevikus seal oma osakuid, kui nad ei täida iga‑aastast kohustust saata iga‑aastase maksu sissenõudmiseks vajalik deklaratsioon või kui nad ei ole seda maksu tasunud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19690717">17. juuli 1969. aasta</DATE> direktiivi 69/335/EMÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta, mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="19850610">10. juuni 1985. aasta</DATE> direktiiviga 85/303/EMÜ, artikleid 2, 4, 10 ja 11 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole<?PAGE NO="13"?> vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse avatud investeerimisfondidele niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigis asutatud avatud investeerimisfondidele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19851220">20. detsembri 1985. aasta</DATE> direktiivi 85/611/EMÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta, vajaduse korral koosmõjus EÜ artikli 10 ja artikli 293 teise taandega, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse avatud investeerimisfondidele niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigis asutatud avatud investeerimisfondidele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis, kui neid õigusnorme ei kohaldata diskrimineerivalt.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">EÜ artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, millega kehtestatakse avatud investeerimisfondidele niisugune iga‑aastane maks, mida käsitletakse põhikohtuasjas ja mida kohaldatakse välisriigis asutatud avatud investeerimisfondidele, kes turustavad oma osakuid selles liikmesriigis.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">EÜ artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune siseriiklik õigusnorm nagu pärandimaksu seadustiku, mida muudeti <DATE ISO="20031222">22. detsembri 2003. aasta</DATE> programmseadusega, artikli 162 lõige 2, milles liikmesriik kehtestab välisriigis asutatud avatud investeerimisfondidele erikaristuse, st kohtuniku otsusega määratud keelu müüa tulevikus seal oma osakuid, kui nad ei täida iga‑aastast kohustust saata avatud investeerimisfondidele kohaldatava maksu sissenõudmiseks vajalik deklaratsioon või kui nad ei ole seda maksu tasunud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>