<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑598/14 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CJ0598</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:265">EU:C:2017:265</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20170405">5.4.2017</DATE> – KOHTUASI C‑598/14 P</P><P>EUIPO <HT TYPE="ITALIC">VS</HT>. SZAJNER</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (teine koda)</P><P><DATE ISO="20170405">5. aprill 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Liidu kaubamärk</KEYWORD><KEYWORD>Kehtetuks tunnistamise menetlus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 207/2009</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 8 lõige 4</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 65 lõiked 1 ja 2</KEYWORD><KEYWORD>Sõnamärk LAGUIOLE</KEYWORD><KEYWORD>Kehtetuks tunnistamise taotlus, mis põhineb siseriikliku õiguse alusel omandatud varasemal õigusel</KEYWORD><KEYWORD>Siseriikliku õiguse kohaldamine EUIPO poolt</KEYWORD><KEYWORD>Liidu kohtu ülesanne</KEYWORD></INDEX><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑598/14 P,</P><P>mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel <DATE ISO="20141222">22. detsembril 2014</DATE> esitatud apellatsioonkaebus,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)</HT>, esindaja: A. Folliard-Monguiral,</P><PARTY.STATUS>apellant,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST>teised menetlusosalised:</AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Gilbert Szajner</HT>, elukoht Saint-Maur-des-Fossés (Prantsusmaa), esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocate</HT> A. Sam-Simenot,</P><PARTY.STATUS>hageja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Forge de Laguiole SARL</HT>, asukoht Laguiole (Prantsusmaa), esindaja: <HT TYPE="ITALIC">avocate</HT> F. Fajgenbaum,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astuja esimeses kohtuastmes,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (teine koda),</P><P>koosseisus: koja president M. Ilešič, kohtunikud A. Prechal (ettekandja), A. Rosas, C. Toader ja E. Jarašiūnas,</P><P>kohtujurist: J. Kokott,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA><VISA>olles <DATE ISO="20161201">1. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) palub oma apellatsioonkaebuses tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20141021">21. oktoobri 2014. aasta</DATE> otsuse Szajner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Forge de Laguiole (LAGUIOLE) (T‑453/11, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2014:901">EU:T:2014:901</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), millega Üldkohus tühistas osaliselt EUIPO esimese apellatsioonikoja <DATE ISO="20110601">1. juuni 2011. aasta</DATE> otsuse (asi R 181/2007-1), mis käsitleb vastulausemenetlust Forge de Laguiole SARLi ja Gilbert Szajner’ vahel (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Määrus (EÜ) nr 207/2009</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19931220">20. detsembri 1993. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="011" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1994">EÜT 1994, L 11, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) kodifitseeriti nõukogu <DATE ISO="20090226">26. veebruari 2009. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="078" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 78, lk 1</REF.DOC.OJ>). Määruse nr 40/94 artiklid 8, 52 ja 63 on nüüd sisuliste muudatusteta vastavalt määruse nr 207/2009 artiklid 8, 53 ja 65.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõige 4 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui selle tähise suhtes kohaldatavate [liidu] või liikmesriigi õigusaktide kohaselt ja nendega ette nähtud ulatuses:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on õigused kõnealusele tähisele omandatud enne [ELi] kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäeva või [ELi] kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeva;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>annab kõnealune tähis omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt c näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[ELi] kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>on olemas artikli 8 lõikes 4 osutatud varasem õigus ja kui nimetatud lõikes osutatud tingimused on täidetud.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Määruse nr 207/2009 artikli 65 lõigete 1 ja 2 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="065.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kaebusi käsitlevate apellatsioonikodade otsuste peale võib Euroopa Kohtule esitada kaebuse.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="065.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kaebuse aluseks võib olla pädevuse puudumine, olulise menetlusnormi rikkumine, [EL toimimise lepingu], käesoleva määruse või nende rakendusnormide rikkumine või võimu kuritarvitamine.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Rakendusmäärus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Komisjoni <DATE ISO="19951213">13. detsembri 1995. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta, (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 303, lk 1</REF.DOC.OJ>, ELT eriväljaanne 17/01, lk 189; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>rakendusmäärus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) eeskirja 37 punkti b alapunkt iii näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Ametile esitatav [ELi kaubamärgi] tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus sisaldab järgmisi andmeid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>aluste kohta, millele taotlus tugineb,</TXT><P>[…]</P><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>määruse [nr 207/2009] artikli [53] kohase taotluse puhul kehtetuks tunnistamise taotluse aluseks oleva õiguse üksikasjad ja üksikasjad, mis näitavad, et taotleja on varasema õiguse omanik määruse [nr 207/2009] artikli [53] kohaselt või et tal on siseriiklike õigusaktide kohaselt õigus neid õigusi endale nõuda.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Prantsuse intellektuaalomandi seadustiku (Code de la propriété intellectuelle; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>CPI<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) artikkel L. 711‑4 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Kaubamärgina ei või kasutusele võtta tähist, mis rikub varasemaid õigusi, eelkõige:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ärinime, kui avalikkuse seisukohalt on olemas segiajamise tõenäosus;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>CPI artikkel L. 714‑3 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kohtuotsusega tunnistatakse kehtetuks sellise kaubamärgi registreering, mis ei vasta artiklite L. 711‑1–L. 711‑4 nõuetele.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Artikli L. 711‑4 alusel saab kehtetuks tunnistamist taotleda ainult varasema õiguse omanik. Tema hagiavaldus ei ole vastuvõetav juhul, kui kaubamärgitaotlus esitati heauskselt ja varasema õiguse omanik talus kaubamärgi kasutamist viie aasta jooksul.</ALINEA><ALINEA>Kehtetuks tunnistamise otsus on lõplik.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust ja vaidlusalune otsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Üldkohus võttis vaidluse tausta kokku alljärgnevalt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>1</NO.P><TXT>[…] [G. Szajner’le] kuulub [ELi sõnamärk] LAGUIOLE, mille taotlus esitati […] <DATE ISO="20011120">20. novembril 2001</DATE> ja mille [EUIPO] registreeris <DATE ISO="20050117">17. jaanuaril 2005</DATE> […] määruse [nr 40/94 (kodifitseeritud määrusega nr 207/2009)] alusel.</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärk LAGUIOLE on registreeritud, kuuluvad […] <DATE ISO="19570615">15. juuni 1957. aasta</DATE> märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 8, 14, 16, 18, 20, 21, 28, 34 ja 38 […]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>[…] Forge de Laguiole SARL esitas <DATE ISO="20050722">22. juulil 2005</DATE> määruse nr 40/94 artikli 52 lõike 1 punkti c ning artikli 8 lõike 4 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkt c ja artikli 8 lõige 4) alusel kaubamärgi LAGUIOLE osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Kehtetuks tunnistamise taotlus põhines ärinimel Forge de Laguiole, mida [see äriühing] kasutas tegevuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>igat liiki nugade, lõikeriistade, lauakattesse kuuluvate kinke- ja mälestusesemete tootmine ja müük<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> jaoks. [Forge de Laguiole SARLi] sõnul annab see ulatuslikuma kui kohaliku tähtsusega ärinimi talle Prantsuse õigusnormide alusel õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>[Osalise k]ehtetuks tunnistamise taotlus hõlmas kõiki eespool punktis 2 loetletud kaupu ja teenuseid.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>[EUIPO t]ühistamisosakond lükkas kehtetuks tunnistamise taotluse <DATE ISO="20061127">27. novembri 2006. aasta</DATE> otsusega tagasi.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>[Forge de Laguiole SARL] esitas <DATE ISO="20070125">25. jaanuaril 2007</DATE> määruse nr 40/94 artiklite 57–62 (nüüd määruse nr 207/2009 artiklid 58–64) alusel [EUIPO-le] tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>[EUIPO] esimene apellatsioonikoda rahuldas [vaidlusaluse otsusega] kaebuse osaliselt ning tunnistas kaubamärgi LAGUIOLE kehtetuks klassidesse 8, 14, 16, 18, 20, 21, 28 ja 34 kuuluvate kaupade osas. Kaebus lükati tagasi klassi 38 kuuluvate teenuste osas.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Eelkõige otsustas apellatsioonikoda, et Prantsuse kohtupraktika põhjal on ärinimi põhimõtteliselt kaitstud ettevõtja põhikirjajärgse tegevusalaga hõlmatud mis tahes tegevuse osas, kuid kaitse on siiski piiratud tegeliku konkreetse tegevusega juhtudel, kui ettevõtja põhikirjajärgne tegevusala on sõnastatud ebatäpselt või kui tegevus ei ole sellega hõlmatud. Käesoleval juhul on [Forge de Laguiole SARLi] põhikirjajärgne tegevusala sõnastatud piisavalt täpselt tegevuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>igat liiki nugade, lõikeriistade tootmine ja müük<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> osas. Kuigi apellatsioonikoda möönis, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>lauakattesse kuuluvate kinke- ja mälestusesemete tootmine ja müük<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> ei ole sõnastatud täpselt, lisas ta, et taotleja ärinime tuleb kaitsta vähemalt nendes sektorites, milles ettevõtja tegelikult tegutses enne kaubamärgi LAGUIOLE taotluse esitamist.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Sellega seoses leidis apellatsioonikoda, et [Forge de Laguiole SARL] on tõendanud, et enne kaubamärgi LAGUIOLE taotluse esitamist oli tema äritegevuseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>lauakatte- ja sisustusesemetega<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, veinisektoriga seotud toodetega, lõikeriistadega, suitsetajatele, golfimängijatele ja jahimeestele ning vaba aja veetmiseks mõeldud toodetega ja muude aksessuaaridega kauplemine. Seevastu ei pidanud apellatsioonikoda [Forge de Laguiole SARLi poolt] tõendatuks äritegevust seoses luksusesemetega ja reisikaupadega, mis pealegi ei ole ettevõtja põhikirjajärgse tegevusalaga hõlmatud. Lõpuks asus apellatsioonikoda seisukohale, et peale klassi 38 kuuluvate sideteenuste asetuvad kõik asjaomase kaubamärgiga hõlmatud tooted [Forge de Laguiole SARLi] tegevussektoritesse või nendega seotud tegevussektoritesse.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="5"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>G. Szajner esitas vaidlusaluse otsuse tühistamise nõudes hagi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. augustil 2011 ning milles ta esitas ühe ainsa väite, et on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 53 lõike 1 punkti c koostoimes selle määruse artikli 8 lõikega 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Üldkohus nõustus selle ainsa väitega ja tühistas vaidlusaluse otsuse seetõttu, et EUIPO apellatsioonikoda tuvastas segiajamise tõenäosuse ärinime <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Forge de Laguiole<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> ja kaubamärgi LAGUIOLE vahel muude kaupade osas kui need, mis vastasid tegelikult selle ärinime all vaidlusaluse kaubamärgi registreerimistaotluse kuupäeva seisuga toimunud tegevusele. Ülejäänud osas jättis Üldkohus hagi rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Eelkõige märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 23–25, et G. Szajner’ poolt tõendina esimest korda suulises menetluses esitatud Cour de cassation’i (Prantsusmaa) <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> otsus (nr 08‑2012.010; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/><DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) on vastuvõetav, kuna CPI artikli L. 711-4 kohaldamist EUIPO poolt võib Üldkohus kontrollida liikmesriigi kohtu sellise otsuse alusel, mis on EUIPO otsusest hilisem ja millele menetluspool tugineb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Seoses sellega tõdes Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 43–50, et ärinime kaitse ulatuse määrab kindlaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>ettevõtja reaalne tegevus ja mitte selline tegevus, mis on välja toodud selle ettevõtja põhikirjajärgse tegevusala raames<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>, nagu otsustas Cour de cassation <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses. Üldkohtu sõnul on see kohtuotsus asjakohane CPI artikli L. 711‑4 kohaldamist puudutavates kohtuvaidlustes, kuigi on tehtud erinevas kontekstis. Üldkohus märkis, et tähtsust ei oma asjaolu, et kõnealune kohtuotsus võeti vastu pärast vaidlusaluse otsuse tegemist, kuna see kohtuotsus üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>selgitab vaidlusalust õigusküsimust<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>, ja et igal juhul kohaldub ümbervaatav kohtupraktika tagasiulatuvalt olemasolevate olukordade suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Selle põhjal tegi Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 51 järelduse, et ärinime <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Forge de Laguiole<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> kaitse hõlmab ainult reaalset tegevust selle nime all vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva, <DATE ISO="20011120">20. novembri 2001. aasta</DATE> seisuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 78 märgib Üldkohus, et Prantsuse kohtupraktika kohaselt sõltub segiajamise tõenäosusele antav hinnang mitmest tegurist, mille hulka kuulub asjaomaste tähiste (visuaalne, foneetiline ja kontseptuaalne) sarnasus, tähistega hõlmatud majandussektorite sarnasus ja varasema tähise nõrgem või tugevam eristusvõime.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 166 kinnitas Üldkohus, et arvestades ühelt poolt vastandatud tähiste sarnasust ja teiselt poolt poolte tegevussektorite sarnasust, esineb segiajamise tõenäosus seoses klassi 8 kuuluvate <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>käsi-tööriistade ja käsi-töövahendite, lusikate, saagide, habemenugade, žiletiterade raseerimistarvete, küüneviilide ja küünetangide, küünelõikurite, maniküüritarvete komplektidega<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, klassi 16 kuuluvate <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>paberinugadega<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, klassi 21 kuuluvate <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>korgitseride ja pudeliavajatega<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>habemeajamispintslite, tualett-tarvetega<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> ning klassi 34 kuuluvate <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>sigarilõikuritega<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>piibuorkidega<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Üldkohus tühistas EUIPO apellatsioonikoja otsuse osas, milles tuvastati segiajamise tõenäosus seoses muude kaupadega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>EUIPO palub tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja mõista kohtukulud välja G. Szajner’lt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Forge de Laguiole SARL (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Forge de Laguiole<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>) palub Euroopa Kohtul rahuldada kõik EUIPO apellatsioonkaebuse nõuded.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>G. Szajner palub:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>tunnistada EUIPO ja Forge de Laguiole’i kõik väited ja nõuded vastuvõetamatuks;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena tunnistada need põhjendamatuks;</P></ITEM><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>tuvastada, et vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Apellatsioonikaebuse põhjendamiseks esitab EUIPO kaks väidet, millest esimese kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 65 lõiget 2 ja teise kohaselt selle määruse artikli 8 lõiget 4 koostoimes CPI artikliga L. 711‑4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>G. Szajner’ peamine argument on, et EUIPO apellatsioonkaebus ja Forge de Laguiole’i nõuded on vastuvõetamatud. Teise võimalusena väidab ta, et selle apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatud väited tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>G. Szajner väidab, et apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu, sest EUIPO-l puudub kaebeõigus. Eelkõige on see, kui EUIPO on apellatsioonimenetluses nii otsuse tegija kui ka kaebuse esitaja, ilmselgelt vastuolus kohtu sõltumatuse, erapooletuse ja neutraalsuse ning õiguspärase ootuse põhimõtetega ning seega rikub ka õigust õiglasele menetlusele. Igal juhul on G. Szajner’ väitel apellatsioonkaebus vastuvõetamatu, kuna esiteks ei mõjuta vaidlustatud kohtuotsus otseselt EUIPO huve ja teiseks muudavad tema poolt <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsusega seoses esitatud väited kohtuvaidluse eset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb esiteks meelde tuletada, et vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 172 on Euroopa Kohtule EUIPO apellatsioonikoja otsuse peale esitatud hagi esitatud EUIPO kui kostja vastu. Lisaks näeb Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 teine lõik ette, et otsuse võib edasi kaevata iga pool, kelle nõue on osaliselt või tervikuna rahuldamata jäetud, kuid menetlusse astujad, välja arvatud liikmesriigid ja liidu institutsioonid, võivad otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui Üldkohtu otsus neid otseselt mõjutab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Kuna käesoleva juhtumi puhul oli EUIPO esimeses kohtuastmes kostja, mitte menetlusse astuja, ja kuna tema nõuded jäeti osaliselt rahuldamata, siis on tal vaieldamatult õigus ja põhjendatud huvi esitada apellatsioonkaebus ning seetõttu ei pea EUIPO tõendama, et Üldkohtu otsus mõjutab teda otseselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Eeltoodust nähtub samuti, et vastupidi G. Szajner’ väitele ei ole EUIPO mingil moel <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>nii otsuse tegija kui ka kaebuse esitaja rollis<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Teiseks tuleb meelde tuletada, et nagu juba öeldud käesoleva otsuse punktis 9, oli Prantsuse õiguse tõlgendus pooltevahelise vaidluse ese juba EUIPO apellatsioonikoja menetluses. Seega ei laienda <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsuse kohta esitatud EUIPO argumendid EUIPO apellatsioonikoja menetluses poolte vahel toimunud vaidluse eset.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Seega tuleb G. Szajner’ väide EUIPO apellatsioonkaebuse vastuvõetamatuse kohta tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Forge de Laguiole’i nõuete vastuvõetavus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>G. Szajner väidab, et Forge de Laguiole’i nõuded ei ole vastuvõetavad, kuna vastuolus Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 174 sätestatuga ei nõua Forge de Laguiole lihtsalt EUIPO apellatsioonkaebuse täielikku või osalist rahuldamist või rahuldamata jätmist, vaid nende ese on vastuapellatsioonkaebus, mis mainitud kodukorra artikli 176 kohaselt tuleb esitada eraldi dokumendina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Ent Forge de Laguiole’i vastusest apellatsioonkaebusele nähtub selgelt, et see on esitatud EUIPO nõuete toetuseks, ning seega on selle äriühingu nõue, et apellatsioonkaebus rahuldataks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et G. Szajner’ esitatud väide Forge de Laguiole’i nõuete vastuvõetamatuse kohta tuleb samuti tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 207/2009 artikli 65 lõiget 2</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>EUIPO esimese väite kohaselt, mida toetab Forge de Laguiole, eiras Üldkohus EUIPO apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrolli ulatust, andes hinnangu <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsusele, vaatamata sellele, et see oli asjassepuutuvast apellatsioonikoja otsusest hilisem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Selles küsimuses väidab EUIPO, et vaidlusaluse otsuse päeva seisuga tulenes Prantsuse kohtupraktika Cour de cassation’i <DATE ISO="19960521">21. mai 1996. aasta</DATE> otsusest (nr 94‑16531; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/><DATE ISO="19960521">21. mai 1996. aasta</DATE> kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>), milles see kohus hilisema kaubamärgi kasutamise keelamise hagi raames arvestas taotleja põhikirjajärgset tegevusala, võtmata arvesse tema reaalset tegevust. Kuigi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 46 kasutas Üldkohus pärast <DATE ISO="19960521">21. mai 1996. aasta</DATE> kohtuotsust tehtud Prantsuse madalama astme kohtute otsuseid kaudse tõendina selle kohta, et kohtupraktika on arenenud EUIPO apellatsioonikoja poolt kasutatuga võrreldes vastupidises suunas, ei täpsustanud Üldkohus, mis otsustega tegemist on, ning seega rikkus põhjendamiskohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Kuna vaidlustatud kohtuotsuse punktis 50 Üldkohtu poolt öeldu kohaselt on <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>sellisena uus faktiline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, siis ei oleks vaidlusaluse otsuse õiguspärasust tohtinud kontrollida viimasena nimetatud kohtuotsuse põhjal, millega apellatsioonikoda ei saanud arvestada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>G. Szajner’ väitel otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 21–25 põhjendatult, ja <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsuse kui tõendiga tuli arvestada, ning seda eriti seetõttu, et Üldkohtus toimunud kohtuvaidlus käsitles seda kohtuotsust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Kõigepealt olgu kehtetuks tunnistamise taotleja, EUIPO pädevate talituste ja Üldkohtu vahelise ülesannete jaotuse kohta meelde tuletatud esiteks seda, et rakendusmääruse eeskiri 37 kohustab taotlejat esitama tõendid selle kohta, et siseriiklike õigusaktide kohaselt on tal õigus tugineda varasemale õigusele, mis on kaitstud siseriikliku õiguse alusel. See eeskiri paneb taotlejale kohustuse esitada EUIPO-le mitte ainult tõendid selle kohta, et ta vastab tingimustele, mis on varasema õiguse alusel liidu kaubamärgi kasutamise keelamiseks nõutavad tulenevalt siseriiklikest õigusnormidest, mille kohaldamist ta taotleb, vaid ka tõendid nende õigusnormide sisu kohta (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Mis teiseks puutub konkreetselt EUIPO kohustustesse, siis on Euroopa Kohus öelnud, et kui ELi kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb siseriikliku õigusnormi alusel kaitstud varasemal õigusel, siis peavad EUIPO pädevad talitused kõigepealt andma hinnangu taotleja poolt selle õigusnormi sisu tõendamiseks esitatud tõendite usaldusväärsusele ja ulatusele (kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Lisaks olgu öeldud, et kuna EUIPO pädeva talituse otsuse tulemusel võib kaubamärgiomanik jääda saadud õigusest ilma, siis peab selle otsuse ulatusest tingimata nähtuma, et selle vastu võtnud talituse ülesanne ei ole olnud pelgalt kehtetuks tunnistamise taotleja esitatud siseriikliku õiguse paikapidavuse kinnitamine (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Kolmandaks on Üldkohtul määruse nr 207/2009 artikli 65 lõigete 1 ja 2 alusel pädevus täies ulatuses kontrollida seda, kas taotleja poolt enda kaitseks esitatud siseriiklike õigusnormide sisu tõendamiseks esitatud tõenditele EUIPO poolt antud hinnang on õiguspärane (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Kuna siseriikliku õiguse kohaldamine võib asjaomases menetluslikus kontekstis kaasa tuua selle, et ELi kaubamärgi omanik jääb oma õigusest ilma, siis lisaks ei tohi Üldkohtul mingil juhul puududa tegelik võimalus teostada tõhusat kontrolli näiteks selle tõttu, et esitatud dokumentides on võimalikke lünki. Sel eesmärgil peab Üldkohtul seega olema pädevus kontrollida lisaks esitatud dokumentidele ka nende õigusnormide sisu, kohaldamise tingimusi ja ulatust, millele kehtetuks tunnistamise taotleja tugineb. Järelikult peab Üldkohus õiguspärasust kontrollima kooskõlas tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttest tulenevate nõuetega (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Järgmiseks tuleb tähelepanu juhtida asjaolule, et EUIPO ja Üldkohus peavad kontrollimisel lähtuma nõudest tagada määruse nr 207/2009 kasulik mõju, milleks on ELi kaubamärgi kaitse kindlustamine (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Ent nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 49, kui Üldkohus peaks piirduma sellega, et ta kohaldab siseriiklikku õigust nii, nagu seda tõlgendasid siseriiklikud kohtud apellatsioonikoja otsuse tegemise kuupäeval, võiks see viia ELi kaubamärgi registreerimisest keeldumiseni või selle kehtetuks tunnistamiseni, olgugi et asjakohane siseriiklik õigusnorm ei anna Üldkohtu otsuse tegemise ajal selleks mingit alust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Selline tulemus oleks vastuolus mitte ainult nõudega tagada määruse nr 207/2009 kasulik mõju, mida on meenutatud käesoleva otsuse punktis 39, vaid ka tõhusa õiguskaitse põhimõttega, kuna Üldkohtult võetakse tegelik võimalus kontrollida tõhusalt ja täielikult õiguspärasust, mida on käsitletud käesoleva otsuse punktides 37 ja 38.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et Üldkohus peab siseriikliku õigusega antava kaitse hindamiseks kohaldama siseriiklikku õigusnormi nii, nagu seda tõlgendavad otsuse tegemise ajal liikmesriigi kohtud. Järelikult peab tal olema võimalus arvestada liikmesriigi kohtu otsusega, mis on tehtud hiljem kui EUIPO apellatsioonikoja otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Vastab tõele, et kui Üldkohus võtab arvesse liikmesriigi kohtu otsust, mis on tehtud hiljem kui EUIPO apellatsioonikoja otsus, siis võib ta sellest tulenevalt anda hinnangu siseriiklikule õigusnormile, mis erineb apellatsioonikoja omast. Kuna aga apellatsioonikoja poolt siseriiklikule õigusnormile antud hinnangu õiguspärasust kontrollib Üldkohus täies ulatuses, siis ei saa pärast apellatsioonikoja otsuse vastuvõtmist ilmsiks tulnud asjaolu, et see otsus põhineb siseriikliku õiguse vääral tõlgendusel, takistada tehtud vea kõrvaldamist, nagu tõdeb kohtujurist oma ettepaneku punktis 53.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla kohtupraktika, mille kohaselt esiteks peab Üldkohus üldjuhul, kasutades EUIPO apellatsioonikoja otsuse aluseks olevaid andmeid, tegema otsuse, mille pidanuks tegema see apellatsioonikoda, teiseks saab Üldkohus tühistada või muuta edasikaevatud otsust vaid siis, kui selle otsuse tegemise ajal esines mõni määruse nr 207/2009 artikli 65 lõikes 2 ette nähtud tühistamise või muutmise alustest, ja kolmandaks ei tohi Üldkohus tühistada või muuta asjaomast otsust põhjustel, mis tulevad ilmsiks pärast selle kuulutamist (vt selle kohta kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161026">26.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Westermann Lernspielverlage <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EUIPO</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑482/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:805">EU:C:2016:805</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Kuigi see põhimõte on ulatuselt lai ja eelkõige keelab Üldkohtul muu hulgas tühistada või muuta EUIPO apellatsioonikoja otsust selliste faktiliste asjaolude põhjal, mis on tulnud ilmsiks pärast vastava otsuse vastuvõtmist, või kohaldades selle otsuse vastuvõtmise ajaks veel jõustumata materiaalõigusnorme, ei keela see Üldkohtul määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 kohaldamist puudutavates kohtuvaidlustes arvesse võtta seda, kuidas on arenenud EUIPO apellatsioonikojas käsitletud siseriikliku õigusnormi tõlgendamine liikmesriigi kohtutes. Nimelt kuulus see siseriiklik õigusnorm nende asjaolude hulka, mis esitati apellatsioonikojale hindamiseks, ja selle õigusnormi apellatsioonikoja poolt kohaldamise õiguspärasust kontrollib nimetatud määruse artikli 65 lõike 2 alusel täies ulatuses Üldkohus (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Kuid siiski on Üldkohtu poolt liikmesriigi kohtu sellise otsuse arvessevõtmine, mis on tehtud pärast EUIPO otsust, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ette nähtud õiguse õiglasele menetlusele osaks olevast võistlevuse põhimõttest tulenevalt allutatud tingimusele, et sarnaselt käesoleva juhtumiga on pooltel võimalus esitada Üldkohtus enda seisukohad asjasse puutuva siseriikliku otsuse kohta (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140327">27.3.2014</DATE>, <NAME.CASE>Siseturu Ühtlustamise Amet <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. National Lottery Commission</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑530/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:186">EU:C:2014:186</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Mis lõpuks puutub põhjendamiskohustuse väidetavasse rikkumisse, siis tuleb tõdeda, et Üldkohtu poolt arvesse võetud Prantsuse õigusnormide osas tugines Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 44 <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsusele hinnangut andes ainuüksi viimati nimetatud kohtuotsuse sõnastusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kuigi Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 46, et Prantsuse madalama astme kohtute otsustuspraktika võimaldas – ühtsuse puudumisele vaatamata – teha enne <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> otsuse kuulutamist järelduse, et ärinime kaitse piirdub asjaomase äriühingu reaalse tegevusega, nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 43–45 siiski, et Üldkohus tugines vaidlusaluse otsuse õiguspärase hindamisel selle varasema kohtupraktika asemel <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012</DATE> kohtuotsusele ning põhjendas sellist hinnangut piisavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Seega ei saa võtta seisukohta, et Üldkohus jättis endal lasuva otsuste põhjendamise kohustuse täitmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest järelduvalt tuleb lükata apellatsioonkaebuse esimene väide tagasi põhjendusel, et Üldkohtu poolt <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsuse arvessevõtmine ei kujutanud endast määruse nr 2017/2009 artikli 65 lõike 2 rikkumist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine väide, et rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 8 lõiget 4 koostoimes CPI artikliga L. 711‑4</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse teine väide koosneb kahest osast.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teise väite esimene osa, mis käsitleb <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsuse moonutamist</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Teise väite esimeses osas heidab EUIPO, keda toetab Forge de Laguiole, Üldkohtule ette seda, et viimane moonutas <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>EUIPO väitel andis Üldkohus <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsusele tähenduse, mida sellel ilmselgelt ei olnud, sedastades vaidlustatud kohtuotsuse punktis 44, et <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsuses ei tõlgendanud Cour de cassation CPI artiklit L. 711‑4, märkides samas, et viimati nimetatud kohtuotsuse lõigu, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>ärinimi on kaitstud ainult ettevõtja reaalse tegevuse osas ja mitte sellise tegevuse osas, mis on välja toodud selle ettevõtja põhikirjajärgse tegevusala raames<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> sõnastusest ega faktilisest või menetluslikust kontekstist ei tulene ühtki piirangut, mille alusel võiks asuda seisukohale, et seda kohaldatakse ainult selle kohtuotsuse aluseks olnud faktilistel asjaoludel ja et seda võib seega kohaldada analoogia alusel CPI artikli L. 711‑4 tõlgendamiseks. EUIPO seisukoha järgi tuvastatakse asjaomase kohtuotsuse viidatud lõigus ainult asjaolu, et äriühingu poolt kõnealuse kaubamärgi taotluse esitamine oli õigusvastane, mitte selle äriühingu ärinime kaitse ulatus seoses hilisema kaubamärgiga. CPI artikli L. 711‑4 punkt b eeldab aga segiajamise tõenäosuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>tulevikku suunatud analüüsi<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, mille raames võib jätta arvesse võtmata vastandatud kaubamärkide, sealhulgas varasema ärinime konkreetsed kasutamistingimused, sest ärinime kaitse ulatuse piiramine üksnes konkreetselt toimuva tegevusega ei ole nõutav pelgalt potentsiaalse vastandumise korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Forge de Laguiole lisab veel, et kuna <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsusega jäeti edasikaebus läbi vaatamata, see tähendab tegemist on kohtuotsusega, millega jäetakse jõusse apellatsioonimenetluses tehtud otsus, siis ei saa see Prantsuse õiguse kohaselt olla reeglit loov kohtuotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>G. Szajner’ väitel on EUIPO seisukoht, nagu puudutaks <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus ainult pettuslikke kaubamärgi taotlusi, vastuolus nii sellest kohtuotsusest varasema kohtupraktikaga kui ka selle tõlgendusega Prantsuse õigusteoorias, mis osutab ühehäälsele nõustumisele selle kohtuotsuse üldkohaldatavusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et apellatsioonimenetluses on Euroopa Kohtul õigus hinnata nende Üldkohtu järelduste kontrollimisel, mis puudutavad asjaomast siseriiklikku õigust, talle esitatud dokumentide ja muude tõendite alusel eelkõige seda, kas Üldkohus on moonutanud asjaomaste siseriiklike õigusnormide või sellega seotud kohtupraktika või õigusdoktriine puudutavate teoste sõnastust, ja veel seda, kas Üldkohus on nende tõendite kohta teinud järeldusi, mis on ilmselgelt nende sisuga vastuolus, ja lõpuks seda, kas Üldkohus on kõigi tõendite hindamisel käsitletava siseriikliku õiguse sisu väljaselgitamiseks omistanud mõnele neist tõenditest sellise tähenduse, mis ei sobi kokku muude tõenditega niivõrd, kuivõrd see tuleneb ilmselgelt toimikus esitatud dokumentidest (kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Seega peab Euroopa Kohus kontrollima, kas EUIPO argumendid puudutavad neid vigu, mille Üldkohus tegi oma järeldustes asjaomase siseriikliku õiguse kohta, mida Euroopa Kohus võib kontrollida käesoleva kohtu otsuse eelmises punktis esitatud kaalutluste alusel (vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110705">5.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Edwin <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑263/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:452">EU:C:2011:452</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Käesoleval juhul märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 44, et <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas ei olnud tegemist CPI artikli L. 711‑4 alusel esitatud hagiga, vaid kaubamärgi kehtetuks tunnistamise nõudega selle pettusega taotlemise põhjendusel ning ebaausa konkurentsi valdkonda asetuva nõudega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Nagu Üldkohus samuti selles punktis tõdes, ei osuta <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> otsuses miski sellele, et Cour de cassation’i eesmärk oli piirata ärinime kaitse ulatust käsitlevate hinnangute paikapidavust ainult selle kohtuotsuse aluseks olnud konkreetsete asjaoludega. Nimetatud kohus sõnastas eelmainitud hinnangu hoopis hagi esimese väite – mis põhines just nimelt CPI artikli L. 711‑4 punktil b – tagasi lükkamise raames. Seega ei saa nõustuda EUIPO argumendiga, et see hinnang ei ole nimetatud sätte kohaldamisel asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Lisaks väidab EUIPO, et Cour de cassation võttis arvesse ärinime omaniku reaalset tegevust, selleks et kontrollida talle esitatud teist väidet ebaausa konkurentsi kohta, mis eeldab tegelikku konkurentsi asjaomaste ettevõtjate vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Siiski nähtub <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsusest ilmselgelt esiteks see, et esitati hinnang, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>ärinimi on kaitstud ainult ettevõtja reaalse tegevuse osas ja mitte sellise tegevuse osas, mis on välja toodud selle ettevõtja põhikirjajärgse tegevusala raames<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, vastates hagi esimesele väitele, mis põhines selle kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas käsitletud kaubamärgi pettusega taotlemisel, ja teiseks see, et Cour de cassation tugines asjaomase ettevõtja reaalsele tegevusele, kui ta vastas nii esimesele kui ka teisele, ebaausat konkurentsi käsitlevale hagi väitele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvestades ei ole ilmselge, et Üldkohus moonutas <DATE ISO="20120710">10. juuli 2012. aasta</DATE> kohtuotsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63</NO.P><TXT>Seda järeldust ei sea kahtluse alla Forge de Laguiole’i argument, et kõnealune kohtuotsus ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>reeglit loov<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> kohtuotsus. Arvestades Euroopa Kohtu poolt apellatsioonkaebuse raames läbi viidava kontrolli põhimõtteid ning näiteks käesoleva kohtuotsuse punktides 56 ja 57 meenutatud Üldkohtu järeldusi kohaldatava siseriikliku õiguse kohta, ning kuna Euroopa Kohtu ülesanne ei ole kindlaks teha, kas kõnealuse kohtuotsuse puhul on tegemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>reeglit loova<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> kohtuotsusega, siis piisab, kui tõdeda, et seda sama kohtuotsust arvestades ei ole Üldkohus selle kohtuotsuse sisu ilmselgelt valesti mõistnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64</NO.P><TXT>Järelikult tuleb teise väite esimene osa tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teise väite teine osa, mille kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, võttes Forge de Laguiole’i tegevussektorite kindlaksmääramisel arvesse üksnes toodete laadi</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65</NO.P><TXT>Teise väite teises osas vaidlustab EUIPO, keda toetab Forge de Laguiole, need kriteeriumid, millele Üldkohus tugines nimetatud ettevõtja tegevussektorite kindlaksmääramisel. Sellega seoses väidab EUIPO, et kuigi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 32 otsustas Üldkohus, et vastus küsimusele, kas ja kui, siis millisel määral võimaldab Forge de Laguiole’i ärinimi viimasel keelata G. Szajner’l kaubamärgi LAGUIOLE kasutamine, sõltub üksnes Prantsuse õigusest, määratles Üldkohus ärinime kaitse ulatuse, tuginedes vaidlustatud kohtuotsuse punktis 63 ainuüksi enda praktikale, nimelt varasemate kaubamärkide kasutamist käsitlevale <DATE ISO="20070213">13. veebruari 2007. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mundipharma <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Siseturu Ühtlustamise Amet – Altana Pharma (RESPICUR)</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑256/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2007:46">EU:T:2007:46</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mida Üldkohus EUIPO väitel kohaldas analoogia alusel määruse nr 40/94 artikli 8 lõike 4 (mis vastab määruse nr 207/2009 artikli 8 lõikele 4) tõlgendamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66</NO.P><TXT>EUIPO leiab, et järelikult määras Üldkohus asjaomased tegevussektorid kindlaks üksnes toodete laadiga seonduva kriteeriumi alusel ning rikkus seega määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 4 – koostoimes CPI artikliga L. 711‑4 – kohaldamisel õigusnormi. Nimelt väidab EUIPO, et mainitud tegevussektorite kindlaksmääramisel tuleb Prantsuse õiguse alusel arvesse võtta ka varasema ärinime omaniku turustatavate toodete otstarvet ja kasutust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67</NO.P><TXT>G. Szajner väidab, et Üldkohus hindas asjassepuutuvate toodete sarnasust põhjendatult nii nende laadile kui ka nende otstarbele ja kasutusele tuginedes.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb kohtujuristi poolt tema ettepaneku punktis 78 öeldu eeskujul tõdeda, et Forge de Laguiole’i tegevuse kontrollimisel ei kohaldanud Üldkohus sugugi analoogia alusel üldiselt oma kohtupraktikat. Üldkohus viitas oma varasemate kaubamärkide valdkonna praktikale ainult vaidlustatud kohtuotsuse punktis 63, et selgitada oma järeldust, mille kohaselt ei võimalda kahvlite turustamine tuvastada tegevust kogu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>lauakatteesemete<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> sektoris, vaid ainult tegevuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>söögiriistade<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69</NO.P><TXT>Järgmiseks tuleb tõdeda, et Üldkohus ei maininud tõepoolest esialgu kriteeriume, mille abil tuleb kindlaks määrata Forge de Laguiole’i reaalsed tegevusalad, ning vaidlustatud kohtuotsuse punktis 81 osundas ta Prantsuse kohtute praktikale, millele pooled tuginesid, ainult segiajamise tõenäosuse hindamise raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70</NO.P><TXT>Siiski nähtub vaidlustatud kohtuotsusest selgelt, et nende tegevusalade hindamisel võttis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 54–74 arvesse mitte üksnes asjaomaste toodete laadi, vaid ka nende otstarvet, kasutust, klientuuri ja turustuskanaleid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71</NO.P><TXT>Järelikult lähtub EUIPO ja Forge de Laguiole’i argumentatsioon vaidlustatud kohtuotsuse valesti tõlgendamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72</NO.P><TXT>Seega tuleb ka apellatsioonkaebuse teise väite teine osa põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73</NO.P><TXT>Eespool toodud kaalutlustest kogumis järeldub, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning tuleb seega rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna G. Szajner on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja EUIPO on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista EUIPO-lt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 184 lõike 4 kohaselt tuleb apellatsioonimenetlusse astuja Forge de Laguiole’i kohtukulud jätta tema enda kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtkulud välja Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametilt (EUIPO).</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Forge de Laguiole SARL kannab ise oma kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>